Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Elysion 0 3032 60152 19159 2026-07-09T22:09:42Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60152 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens, Greece, eyatandikibwawo mu 2006. 864xe70zy5jzduv45ss86of0rwixs2b 60153 60152 2026-07-09T22:17:53Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60153 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens, Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). hm09zgrz92q3ll14zco6ziatj6qu0fz 60154 60153 2026-07-09T22:18:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60154 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens, Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). rp0ko90fcvsqbbp6q4qp1gnf5decfsn 60155 60154 2026-07-09T22:19:16Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60155 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens, Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == 0f7xaqzaxqp2nrikw58yl1kdmx7s9no 60156 60155 2026-07-09T22:21:12Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60156 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens, Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. oj2hu3b8s38p2bsfmbct44i5es6as9i 60158 60156 2026-07-09T22:27:42Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60158 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens, Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Bakwata era ne bafulumya olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wkati mu bavumirira mu bavumirira era yafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magazines, n'efuna "Demo of The Month" mu Greek Metal Hammer Magazine ne 2 Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. dllvvaki3m1dsazkd2jgr4bdazdax33 60168 60158 2026-07-09T22:59:59Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60168 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens, Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Bakwata era ne bafulumya olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wkati mu bavumirira mu bavumirira era yafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magazines, n'efuna ekya"oluyimba lwokugezesa olw'omwezkas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. fgub0ku6oxlfw03nv701nssl2llmudf 60182 60168 2026-07-10T11:07:00Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60182 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. q684hdeynng4hs1574w9x7njhegas1e 60183 60182 2026-07-10T11:09:17Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60183 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omuklembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukwata ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikwata ennyimba, ekyaviirako okwewandiisa mu kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu lutambi luno, ng’okusinga lulimu enkyusa z’ennyimba eziri ku lutambi lwa demo ezizzeemu okukolebwako katono n’okuddamu okukwatibwa, kwaggwa. <ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref> <ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> 2unod1eh4qx0djo8m85zijihj2wfxsh 60184 60183 2026-07-10T11:10:06Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60184 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukwata ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikwata ennyimba, ekyaviirako okwewandiisa mu kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu lutambi luno, ng’okusinga lulimu enkyusa z’ennyimba eziri ku lutambi lwa demo ezizzeemu okukolebwako katono n’okuddamu okukwatibwa, kwaggwa. <ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref> <ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> jbdyjb22o3jgzu4cc8u6cg197oiylgb 60185 60184 2026-07-10T11:11:06Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60185 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikwata ennyimba, ekyaviirako okwewandiisa mu kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu lutambi luno, ng’okusinga lulimu enkyusa z’ennyimba eziri ku lutambi lwa demo ezizzeemu okukolebwako katono n’okuddamu okukwatibwa, kwaggwa. <ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref> <ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> 1gyyokophvyexv8rbxtp2gk6nwlwrvx 60186 60185 2026-07-10T11:12:49Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60186 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lulimu enkyusa z’ennyimba eziri ku lutambi lwa demo ezizzeemu okukolebwako katono n’okuddamu okukwatibwa, kwaggwa. <ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref> <ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> 3f98mcsb6txj9ljg6zf21j93cxujbcp 60187 60186 2026-07-10T11:17:30Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60187 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> f7bgowqyd64x2l22syajbxju4eqoj4p 60188 60187 2026-07-10T11:20:45Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60188 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Mu Silent Scream'' === hs8n51onf67zqg5t28nam6bml5fowct 60189 60188 2026-07-10T11:21:41Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60189 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 December 2009 ku kkampuni ya Massacre Records . Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yakuguka Ted Jensen . Ekibikka ku lutambi luno kyakoleddwa Natalie Shau. 5tclzoq16swdzcdy02mnhdcka9jxgfz 60190 60189 2026-07-10T11:22:06Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60190 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records . Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yakuguka Ted Jensen . Ekibikka ku lutambi luno kyakoleddwa Natalie Shau. 6rxy981a514b5jb6bs67296tqijz6j2 60191 60190 2026-07-10T11:23:17Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60191 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Ekibikka ku lutambi luno kyakoleddwa Natalie Shau. gmnbxv9qpr6zj3w3hjbed16pmu1i6mr 60192 60191 2026-07-10T11:25:05Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60192 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. ibxcxmvca5t65qhr15g56vntj795i3y 60193 60192 2026-07-10T11:32:39Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60193 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{Cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |website=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{Cite web |last= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |website=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> 8nwofrvy395q5aisw6nu8h8mciysxsk 60194 60193 2026-07-10T11:33:29Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60194 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{Cite web |last= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |website=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> l649v38svxjt35naf5i6jkswy3ww40p 60195 60194 2026-07-10T11:34:13Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60195 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> 2wcik43dvepaxsjro03bdz2619kbxaj 60196 60195 2026-07-10T11:35:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60196 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Ekifo Ekisingako'' === op08ezqojqb2pq3y2q8uq4ehpampdhw 60197 60196 2026-07-10T11:35:23Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60197 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Someplace Better'' === 98fy77w4cnownmv7nx30et6vkeoxrbw 60198 60197 2026-07-10T11:35:44Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60198 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Bbandi ya Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === 12ocs3tddrasotshjikkgnpkr1qyz2z 60199 60198 2026-07-10T11:36:09Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60199 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === kkap21r63r5alinxbe4gofsr038euwv 60200 60199 2026-07-10T11:37:33Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60200 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyakolera edda mu bbandi nga Arch Enemy ne Morbid Angel y’avunaanyizibwa ku bifaananyi by’okubikka ku lupapula. lzp73orjb2nh42uibdd7ohyjrrmkkhf 60201 60200 2026-07-10T11:38:53Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60201 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. j1nsot53b32amwmljbyxpf2s2h5r3d5 60202 60201 2026-07-10T11:39:31Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60202 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === fd7ba1xw81t92qywx2k4l33fubt6k1n 60203 60202 2026-07-10T11:43:11Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60203 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. gu5i5yvmn8fkhx73sy3o2j9c8iee07k 60204 60203 2026-07-10T11:43:29Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60204 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == 5167ze4i27x4q5eorc77awygsq0uv5h 60205 60204 2026-07-10T11:44:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60205 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' k1zk57i04i52qvk69l7ahx9vqd3bsjq 60206 60205 2026-07-10T11:46:00Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60206 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{Cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omukulembeze w’amaloboozi (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) m064vjbibahug10ec6bsyf2r5azpxi7 60207 60206 2026-07-10T11:46:51Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60207 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omukulembeze w’amaloboozi (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) febc40uny8t74oeskco8xbfmiuyrahq 60208 60207 2026-07-10T11:47:14Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60208 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omukulembeze w’amaloboozi (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' i1n84v3xi1sgryylfacjku645n7djav 60209 60208 2026-07-10T11:48:10Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60209 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omukulembeze w’amaloboozi (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – endongo (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) 1qarhnzk2flgj41sye9j4pj49zzkl8r 60210 60209 2026-07-10T11:49:17Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60210 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) 3w4ty0yd3o9puxkoplwsyqeo9fchx76 60211 60210 2026-07-10T11:49:48Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60211 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) '''Ensengeka y’ebiseera byabwe''' 0j90aq6cc38rxp61h9yzcjr30plgh19 60212 60211 2026-07-10T11:51:00Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60212 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) '''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline| ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:2006 ScaleMinor = increment:1 start:2006 Colors = id:vocals value:red legend:Vocals id:lead value:green legend:Lead_guitar id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar id:keyboard value:purple legend:Keyboards id:bass value:blue legend:Bass_guitar id:drums value:orange legend:Drums id:studio value:black legend:Studio_album id:bars value:gray(0.95) BackgroundColors = bars:bars LineData = layer:back color:studio at:18/12/2009 at:24/01/2014 at:17/03/2023 BarData = bar:MN text:"Maxi Nil" bar:CH text:"Christianna" bar:ND text:"Nikos Despotopoulos" bar:GG text:"Johnny Zero" bar:AB text:"Antonios Bofilakis" bar:AR text:"Andreas Roufagalas" bar:PF text:"Petros Fatis" bar:IL text:"Ilias Laitsas" bar:JK text:"Jannis Konst" PlotData = width:11 bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3 bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums }} == Discography == l57pd5x4h3e4i0sfr90d1tzw4f5oj67 60213 60212 2026-07-10T11:51:41Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60213 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) '''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline| ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:2006 ScaleMinor = increment:1 start:2006 Colors = id:vocals value:red legend:Vocals id:lead value:green legend:Lead_guitar id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar id:keyboard value:purple legend:Keyboards id:bass value:blue legend:Bass_guitar id:drums value:orange legend:Drums id:studio value:black legend:Studio_album id:bars value:gray(0.95) BackgroundColors = bars:bars LineData = layer:back color:studio at:18/12/2009 at:24/01/2014 at:17/03/2023 BarData = bar:MN text:"Maxi Nil" bar:CH text:"Christianna" bar:ND text:"Nikos Despotopoulos" bar:GG text:"Johnny Zero" bar:AB text:"Antonios Bofilakis" bar:AR text:"Andreas Roufagalas" bar:PF text:"Petros Fatis" bar:IL text:"Ilias Laitsas" bar:JK text:"Jannis Konst" PlotData = width:11 bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3 bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums }} == Ennyimba z == 4k17b9ia2h39vf1cg0qeeo6lpf6v82c 60214 60213 2026-07-10T11:52:00Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60214 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) '''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline| ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:2006 ScaleMinor = increment:1 start:2006 Colors = id:vocals value:red legend:Vocals id:lead value:green legend:Lead_guitar id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar id:keyboard value:purple legend:Keyboards id:bass value:blue legend:Bass_guitar id:drums value:orange legend:Drums id:studio value:black legend:Studio_album id:bars value:gray(0.95) BackgroundColors = bars:bars LineData = layer:back color:studio at:18/12/2009 at:24/01/2014 at:17/03/2023 BarData = bar:MN text:"Maxi Nil" bar:CH text:"Christianna" bar:ND text:"Nikos Despotopoulos" bar:GG text:"Johnny Zero" bar:AB text:"Antonios Bofilakis" bar:AR text:"Andreas Roufagalas" bar:PF text:"Petros Fatis" bar:IL text:"Ilias Laitsas" bar:JK text:"Jannis Konst" PlotData = width:11 bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3 bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums }} == Ennyimba zaabwe == jmcmtbh8kikr0uingojzwas0gugix4l 60215 60214 2026-07-10T11:52:19Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60215 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) '''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline| ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:2006 ScaleMinor = increment:1 start:2006 Colors = id:vocals value:red legend:Vocals id:lead value:green legend:Lead_guitar id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar id:keyboard value:purple legend:Keyboards id:bass value:blue legend:Bass_guitar id:drums value:orange legend:Drums id:studio value:black legend:Studio_album id:bars value:gray(0.95) BackgroundColors = bars:bars LineData = layer:back color:studio at:18/12/2009 at:24/01/2014 at:17/03/2023 BarData = bar:MN text:"Maxi Nil" bar:CH text:"Christianna" bar:ND text:"Nikos Despotopoulos" bar:GG text:"Johnny Zero" bar:AB text:"Antonios Bofilakis" bar:AR text:"Andreas Roufagalas" bar:PF text:"Petros Fatis" bar:IL text:"Ilias Laitsas" bar:JK text:"Jannis Konst" PlotData = width:11 bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3 bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums }} == Ennyimba zaabwe == === Alubaamu za situdiyo === 215f3fl0umxlixjukibuoyns08c4b68 60216 60215 2026-07-10T11:52:37Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60216 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) '''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline| ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:2006 ScaleMinor = increment:1 start:2006 Colors = id:vocals value:red legend:Vocals id:lead value:green legend:Lead_guitar id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar id:keyboard value:purple legend:Keyboards id:bass value:blue legend:Bass_guitar id:drums value:orange legend:Drums id:studio value:black legend:Studio_album id:bars value:gray(0.95) BackgroundColors = bars:bars LineData = layer:back color:studio at:18/12/2009 at:24/01/2014 at:17/03/2023 BarData = bar:MN text:"Maxi Nil" bar:CH text:"Christianna" bar:ND text:"Nikos Despotopoulos" bar:GG text:"Johnny Zero" bar:AB text:"Antonios Bofilakis" bar:AR text:"Andreas Roufagalas" bar:PF text:"Petros Fatis" bar:IL text:"Ilias Laitsas" bar:JK text:"Jannis Konst" PlotData = width:11 bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3 bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums }} == Entambi zaabwe == === Alubaamu za situdiyo === ldzzlw3yo797iwhrmvn0r7gebjnt9f1 60217 60216 2026-07-10T11:53:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60217 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) '''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline| ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:2006 ScaleMinor = increment:1 start:2006 Colors = id:vocals value:red legend:Vocals id:lead value:green legend:Lead_guitar id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar id:keyboard value:purple legend:Keyboards id:bass value:blue legend:Bass_guitar id:drums value:orange legend:Drums id:studio value:black legend:Studio_album id:bars value:gray(0.95) BackgroundColors = bars:bars LineData = layer:back color:studio at:18/12/2009 at:24/01/2014 at:17/03/2023 BarData = bar:MN text:"Maxi Nil" bar:CH text:"Christianna" bar:ND text:"Nikos Despotopoulos" bar:GG text:"Johnny Zero" bar:AB text:"Antonios Bofilakis" bar:AR text:"Andreas Roufagalas" bar:PF text:"Petros Fatis" bar:IL text:"Ilias Laitsas" bar:JK text:"Jannis Konst" PlotData = width:11 bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3 bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums }} == Entambi zaabwe == === Ez'omu situdiyo === g13fw9z09chpa5i5j539pnocwr8fah0 60218 60217 2026-07-10T11:56:15Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60218 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) '''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline| ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:2006 ScaleMinor = increment:1 start:2006 Colors = id:vocals value:red legend:Vocals id:lead value:green legend:Lead_guitar id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar id:keyboard value:purple legend:Keyboards id:bass value:blue legend:Bass_guitar id:drums value:orange legend:Drums id:studio value:black legend:Studio_album id:bars value:gray(0.95) BackgroundColors = bars:bars LineData = layer:back color:studio at:18/12/2009 at:24/01/2014 at:17/03/2023 BarData = bar:MN text:"Maxi Nil" bar:CH text:"Christianna" bar:ND text:"Nikos Despotopoulos" bar:GG text:"Johnny Zero" bar:AB text:"Antonios Bofilakis" bar:AR text:"Andreas Roufagalas" bar:PF text:"Petros Fatis" bar:IL text:"Ilias Laitsas" bar:JK text:"Jannis Konst" PlotData = width:11 bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3 bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums }} == Entambi zaabwe == === Ez'omu situdiyo === * ''Silent Scr3am'' (2009) * ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION &#124; Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref> * ''Bring Out Your Dead'' (2023) === EPs === * ''Killing My Dreams'' (2012) l9os1x6nua6ms7geos0es3chf8ohjkd 60219 60218 2026-07-10T11:57:13Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]" 60219 wikitext text/x-wiki   '''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006. Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma). == Ebyafaayo byayo == '''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>''''' Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako. Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006. Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref> === ''Olutambi lwa Silent Scream'' === Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau. Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref> === ''Olutambi lwa Someplace Better'' === Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba. === ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' === Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi. == Bammemba ba bbandi == '''Abaliwo kati''' * Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati) * Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref> * Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati) * Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati) * Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati) '''Abaalimu''' * Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023) * Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) . * Petros Fatis – engoma (2006–2009) . * Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008) '''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline| ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20 PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2 ScaleMajor = increment:5 start:2006 ScaleMinor = increment:1 start:2006 Colors = id:vocals value:red legend:Vocals id:lead value:green legend:Lead_guitar id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar id:keyboard value:purple legend:Keyboards id:bass value:blue legend:Bass_guitar id:drums value:orange legend:Drums id:studio value:black legend:Studio_album id:bars value:gray(0.95) BackgroundColors = bars:bars LineData = layer:back color:studio at:18/12/2009 at:24/01/2014 at:17/03/2023 BarData = bar:MN text:"Maxi Nil" bar:CH text:"Christianna" bar:ND text:"Nikos Despotopoulos" bar:GG text:"Johnny Zero" bar:AB text:"Antonios Bofilakis" bar:AR text:"Andreas Roufagalas" bar:PF text:"Petros Fatis" bar:IL text:"Ilias Laitsas" bar:JK text:"Jannis Konst" PlotData = width:11 bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3 bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums }} == Entambi zaabwe == === Ez'omu situdiyo === * ''Silent Scr3am'' (2009) * ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION &#124; Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref> * ''Bring Out Your Dead'' (2023) === EPs === * ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref> == Awaadi n’okusunsulwa kwabwe == ibq50gvh00xtq9iablswlkb0xc2obn8 Kalangala (disitulikit) 0 4519 60009 35311 2026-07-09T15:04:20Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 60009 wikitext text/x-wiki [[File:Kalangala District in Uganda.svg|thumb|Map Ya Uganda nga elaga Kalangala distilukiti]] [[File:MV Ssese Portbell.jpg|alt=Ekidyeeri ekimannyikiddwa nga MV Ssese Portbell ekisaabasaza abantu neby'amaguzi okubajja e Masaka okubatwala e Kalangala.|thumb|Ekidyeeri ekimannyikiddwa nga MV Ssese Portbell ekisaabasaza abantu neby'amaguzi okubajja e Masaka okubatwala e Kalangala. ]] [[File:Lwanga timothy Mutekanga.jpg|alt=Lwanga timothy Mutekanga, Kyamuswa, wa disitulikiti y'e Kalangala|thumb|Lwanga timothy Mutekanga, Kyamuswa, wa disitulikiti y'e Kalangala ]] '''Kalangala(ssesse)''' ,emu ku [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] mu [[Yuganda]]. yafuulibwa disituliki mu mwaka gwa 1989 okuva ki disitulikiti y'e Masaka. Kalangala disituliti esingibwa mu Buganda era nga emu ku masaza agakola Buganda eriyitibwa Ssese. Kalangala kizinga era nga awamu Erina ebizinga 84 nga ekisinga obunene kiyitibwa Buggala. Ewamu erina Obugazi: 9,066.8Km2. Abantu: 34,766. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 0oqlzurgh9fy1fujck5y9ovqtlnnrqy Zambia 0 5700 59925 59915 2026-07-09T12:09:29Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 59925 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" /> '''Eddiini''' Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" /> Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref> Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference&nbsp;– Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref> Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" /> '''Ennimi''' Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref> Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref> Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref> '''Eby'enjigiriza''' Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%. Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP. '''Eby'obulamu''' Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref> == Eby'enfuna == Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref> Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref> Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref> Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003. Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Gwokubiri 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref> Gavumenti ya Zambia eri mu kunoonyereza ku nteekateeka ey'okukyusa mu by'enfuna okusobola okukendeeza ku kwesigama kw'ebyenfuna ku makolero ga kikomo. Enteekateeka eno eruubirira okukozesa ebintu ebirala ebiri mu by'obugagga bya Zambia nga bakulaakulanya eby'obulimi, eby'obulambuzi, okusima amayinja ag'omuwendo, n'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi. Mu Gwoluberyeberye 2018, pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ne pulezidenti wa Zambia Edgar Lungu baassa omukono ku ndagaano 12 mu kibuga ekikulu Lusaka ku nsonga ez'enjawulo okuva ku by'obusuubuzi n'okusiga ensimbi okutuuka ku by'obulambuzi n'ebyobusuubuzi.<ref>{{Cite web |title=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |url=https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180730170605/https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |archive-date=30 July 2018 |access-date=30 July 2018 |website=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |language=tr-TR}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|title=Turkey, Zambia sign 12 deals to boost bilateral ties|access-date=30 July 2018|archive-date=29 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180729210403/https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|url-status=live}}</ref> '''Okusima eby'obugagga eby'omu ttaka''' Okusima n'okutema amayinja byakola ebitundu nga 13.2% ku GDP ya Zambia mu 2019.<ref name="2019USGSMineralsYB">{{Cite web |title=Zambia (Advance Release), 2019 Minerals Yearbook |url=https://pubs.usgs.gov/myb/vol3/2019/myb3-2019-zambia.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=U.S. Geological Survey.}}</ref> Ebyenfuna bya Zambia byali byesigamye ku makolero agasima kkopa.<ref name="twsqt">{{cite journal |last=Sikamo |first=J. |year=2016 |title=Copper mining in Zambia - history and future |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |publisher=Academy of Science of South Africa |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |bibcode=2016JSAIM.116....1S |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2411-9717 |doi-access=free}}</ref> Amakolero gano gaafuulibwa ga gavumenti mu 1973; wansi w'obukulembeze bwa gavumenti, okufulumya kwakendeera nnyo<ref name="2016JSAIMM">{{Cite journal |last=Sikamo |first=J. |last2=Mwanza |first2=A. |last3=Mweemba |first3=C. |date=2016-06-01 |title=Copper mining in Zambia - history and future |url=http://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_abstract&pid=S2225-62532016000600003&lng=en&nrm=iso&tlng=en |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |language=en |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2225-6253 |doi-access=free}}</ref> Oluvannyuma lw'okutunda emigabo mu 1996–2000, okusiga ensimbi, okufulumya, n'emirimu mu makolero g'ekikomo byeyongera.[3] Mu 2019, okutunda ekikomo mu mawanga amalala kwali ebitundu nga 69% ku muwendo gw'ebintu byonna ebyafulumizibwa mu Zambia ebyatundibwa mu mawanga amalala.<ref name="2016JSAIMM" /> Mu 2023, Zambia yali efulumya metric tons 698,000 eza kkopa.<ref name="TradingUnit">{{Cite news|date=2024-06-13|title=Zambia to set up mineral investment and trading unit|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-set-up-mineral-investment-trading-unit-2024-06-12/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref>Ye yali esinga mu kusima kkopa mu Afrika era nga ye yali esinga mu kusima kkopa mu nsi yonna, nga kino kyali kikola ebitundu 4% ku muwendo gya kkopa egyali kifulumizibwa mu nsi yonna.<ref name="2019USGSMineralsYB" /> Ebirombe bya kkopa mu Zambia birina omugabo ogusukka mu kimu kyakuna eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (GDP) ate nga erina omugabo ogusukka mu kimu kyakusatu eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (copper production).<ref>{{Cite web |title=Unlocking economic prosperity in the Zambian Copperbelt |url=https://www.theigc.org/sites/default/files/2024-02/23124%20Copperbelt%20Framing%20Paper_v5-WEB.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[International Growth Centre]]}}</ref> Ekitongole kya gavumenti ekya ZCCM Investments Holdings kirimu eby'obugagga eby'omu ttaka bingi; kirina omugabo gwa bitundu 49% mu birombe bya kkopa e Mopani, ng'ebitundu 51% ebisigadde birina nannyini byo mu ddungu ly'ebuwalabu oba United Arab Emirates ng'eyita mu kkampuni ya International Holding Company.<ref name="TradingUnit" /> ZCCM erina emigabo mu by'obugagga eby'omu ttaka eby'ebitongole ebimanyiddwa nga Vedanta Resources ne First Quantum Minerals.<ref name="TradingUnit" />Olw'okuba eby'enfuna bya Zambia byesigamye nnyo ku by'amakolero ga copper, emiwendo gy'ensimbi z'eggwanga zigenda nga zikyukakyuka okusinziira ku miwendo gya copper.<ref>{{Cite web |title=Why Zambia needs the AfCFTA {{!}} D+C - Development + Cooperation |url=https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-url=https://web.archive.org/web/20240328103353/https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-date=2024-03-28 |access-date=2025-09-13 |website=www.dandc.eu |language=en}}</ref> Gavumenti ya China, okuyita mu kkampuni ez'obwannannyini era nga kitundu ku nteekateeka yaayo eya Belt and Road Initiative, ekoze okusiga ensimbi okw'amaanyi mu mawanga amalala okuyita mu kuzimba amakolero, okutunda ebintu ebweru w'eggwanga, n'okukola bizineesi n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=China's Green Transition: Analysing Chinese Minerals Policy, and its Impact on Zambia |url=https://fhs.diva-portal.org/smash/get/diva2:1793363/FULLTEXT01.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[Försvarshögskolan]]}}</ref> Kkampuni ya China eyitibwa JCHX Mining erina obuyinza ku bitundu 80% mu birombe bya Lubambe Copper Mines eya Zambia, nga ZCCM erina ebitundu 20% ebisigaddeyo.<ref>{{Cite news|date=2024-07-11|title=Zambia says China's JCHX will invest $300 mln in Lubambe copper mine|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-says-chinas-jchx-will-invest-300-mln-lubambe-copper-mine-2024-07-11/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref> Embeera ez'obulabe abalombe ze bakoleramu, emisaala emitono n'okutulugunya abakozi mu kampuni za China bye bimu kunsonga ezaviirako obutakkanya mu by'obufuzi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=China's Bloody Frontier in Zambia |url=https://pulitzercenter.org/projects/chinas-bloody-frontier-zambia |access-date=2025-09-13 |website=Pulitzer Center |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Cheshmi |first=Rouzbeh |date=2023-05-08 |title=Gk88 |url=https://gk88.casino/ |access-date=2025-09-13 |website=gk88.casino}}</ref><ref>{{Cite news|last=Smith|first=David|date=2011-11-03|title=Chinese mining firms in Zambia under fire for mistreating workers|url=https://www.theguardian.com/global-development/2011/nov/03/chinese-mining-zambia-mistreating-workers|access-date=2025-09-13|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Okwongereza ku kikomo, eby'obugagga eby'omu ttaka ebisimibwa mu Zambia mulimu zaabu (ekirombe kye Kansanshi ), manganeeti (ekirombe kya Serenje), ne nikule (ekirombr kye Munali), awamu n'amayinja ag'omuwendo (okusingira ddala amayinja nga amethyst, beryl, emerald, ne tourmaline).<ref name="2019USGSMineralsYB" /> '''Eby'obulimi n'ebyobulunzi''' Obulimi n'obulunzi bikola omulimu munene nnyo mu by'enfuna bya Zambia nga biwa abantu bangi emirimu okusinga eby'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka. Omuwendo omutono ogw'abalimi abazungu ab'e Zimbabwe baanirizibwa mu Zambia oluvannyuma lw'okugobwa Robert Mugabe, nga mu kiseera ekyo baali bantu nga 150 okutuuka ku 300.<ref>{{citation|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_hb5037/is_200406/ai_n18258193/}} {{Dead link|date=October 2010|bot=RjwilmsiBot}}</ref><ref>{{citation|url=https://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|periodical=[[The New York Times]]|date=21 March 2004|access-date=28 August 2009|title=Zimbabwe's White Farmers Start Anew in Zambia|last=LaFraniere|first=Shannon|archive-date=10 May 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110510092649/http://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|url-status=live}}</ref> Baalima ebirime eby'enjawulo omuli taaba, eŋŋaano, ne kaamulali ku faamu eziteeberezebwa okuba nga ziri 150. Obukugu bwe baaleeta, nga bw'ogasse n'okuggulawo eby'enfuna mu Zambia wansi w'obukulembeze bw'omugenzi Levy Mwanawasa, kigambibwa nti kyaviirako okukulaakulana mu by'obulimi mu Zambia. Mu 2004, omulundi ogwasooka mu myaka 26, Zambia yaggya ebweru kasooli omungi okusinga ku gwe yaggya ebweru. Mu Ddesemba 2019, gavumenti ya Zambia yasalawo mu ngeri emu okusimba enjaga ya cannabis olw'obujanjabi n'okugitunda ebweru w'eggwanga.<ref>{{Cite web |title=Zambia legalizes cannabis, kind of |url=https://thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-url=https://web.archive.org/web/20210303193126/https://www.thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-date=3 March 2021 |access-date=7 May 2021 |website=thegrowthop |language=en-CA}}</ref> '''Eby'obulambuzi''' Ebyobulambuzi byali ebitundu 5.8% ebya GDP ya Zambia mu 2021; ogwo gwe gwali omuwendo ogusinga obunene, ogwa 9.8%, ogwaliwo mu 2019.<ref name="ITA24">{{Cite web |date=2024-06-06 |title=Zambia - Travel and Tourism |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-travel-and-tourism |access-date=2025-09-13 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Eby'obulambuzi ebisinga obungi byali bikwata ku bifo ebikuumibwamu ebisolo, naddala ebikwata ku Zambia's 20 national parks and 34 game management areas.<ref name="ITA24" /> Ekifo ky'obulambuzi ekisinga obunene, Victoria Falls, kifo ekiri ku lukalala lw'ebifo by'obulambuzi eby'ensi yonna (UNESCO World Heritage Site).<ref name="ITA24" /> Oludda lwa Zambia oluliko ekiyiira mu kkumiro ly'ebisolo erya Mosi-oa-Tunya awalala we guyiira guliraanya Zimbabwe. Livingstone eliraanaganye n'ekiyiira kya victoria kyafuuka ekifo eky'obulambuzi. Ebifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo kuliko Luangwa ey'Obukiikakkona n'ey'aObukiikaddyo, Kafue n'oluwonvu wa Luiwa.<ref>{{Cite web |last=Hayne |first=Tricia |date=2020-09-14 |title=The best national parks in Zambia |url=https://www.bradtguides.com/zambias-best-national-parks/ |access-date=2025-09-13 |website=Bradt Guides |language=en-GB}}</ref> Gavumenti ya Zambia ekulakulanyiza eby'obulambuzi eng'emu ku nkola y'okukulakulanya eby'enfuna naddala mu byaalo n'okukuuma obutonde. <ref>{{Cite journal |last=Zibanai |first=Zhou |date=2014 |title=Southern Africa Tourism Industry: Recent Trends and Future Prospects |url=http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |url-status=live |journal=International Journal of Hospitality and Tourism Systems |volume=7 |issue=2 |issn=0974-6250 |id={{ProQuest|1733224717}} |archive-url=https://web.archive.org/web/20221028174752/http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |archive-date=28 October 2022 |access-date=17 June 2023}}</ref> '''Amasanyalaze''' Mu 2009, Zambia yakola amasannyalaze ga TWh 10.3 era ebaddeko omuwendo munene mu kukozesa amasannyalaze g’enjuba n’amasannyalaze g’ebiyiriro.<ref>{{cite web |title=Zambia |url=http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203044307/http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-date=3 December 2013 |access-date=12 March 2018 |website=www.irena.org}}</ref> Kyokka, ku ntandikwa ya 2015, Zambia yatandika okufuna ebbula ly’amasannyalaze olw’enkuba etatonnya bulungi mu 2014/2015, ekyavaako amazzi amatono mu Kariba dam ne mu mabibiro amalala amanene.<ref>{{cite web |last=Chilufya Chanda |date=28 September 2016 |title=Zambia: ARTICLE 70 of the UPND Constitution is Inconsistent with the Republican Constitution, it should be deemed illegal |url=https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170304193719/https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |archive-date=4 March 2017 |access-date=4 March 2017}}</ref> Mu Gwomwenda 2019, African Green Resources (AGR) yalangirira nti ejja kussaamu ddoola obukadde 150 mu faamu y’amasannyalaze g’enjuba ya megawaati 50, awamu n’ekidiba ky’okufukirira, era nga bajja kwongera ku busobozi bw’ebitereke by’ebirime okutuuka ku ttani 80,000.<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|title=Zambia farm input supplier plans to invest $150 million in farming|date=9 September 2019|work=Reuters|access-date=10 September 2019|language=en|archive-date=9 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190909213832/https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|url-status=live}}</ref> '''Eby'obuwamngwa''' Nga Zambia ey'omulembe tennaba kutandikawo, abantu baabeeranga mu mawanga ag'enjawulo, buli limu nga lirina engeri yaalyo ey'obulamu. Ekimu ku byava mu kiseera ky'amatwale kwe kukulaakulana kw'okubeera mu bibuga. Ebika by'abantu eby'enjawulo byatandika okubeera awamu mu bibuga ne mu bibuga ebikulu, nga kino kikyusa engeri gye babeeramu. Era baatandika okukkiriza ebintu ebimu eby'obuwangwa obw'ensi yonna, naddala mu ngeri gye bambalamu n'engeri gye beeyisaamu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206">{{Cite book |author1=Mkandawire, Sitwe Benson |year=2019 |title=Zambian Culture: Harnessing Cultural Literacy with a Focus on Myths and Taboos |author2=Simooya, Steriah Monica |author3=Monde, Pauline Namakau |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-105-9 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–206}}</ref> Eby'obuwangwa bwa Zambia ebisinga obungi bikyaliwo mu byalo, n’obuwangwa obumu obuva ebweru nga Obukristaayo. Obuwangwa obukwata ku mawanga ag’enjawulo mu Zambia buyitibwa 'obuwangwa bwa Zambia' ate obulamu obw’awamu obukwata ku mawanga ag’enjawulo buyitibwa "obuwangwa bwa Zambia" kubanga bweyolekera mu Bannazambia kumpi bonna.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Mu bibuga, waliwo okugattagatta n'okukulaakulana kw'ebyobuwangwa bino okusobola okuvaamu ekiyitibwa "obuwangwa bwa Zambia". Zambia ekola emikolo n’obulombolombo obw’enjawulo okuva ku mikolo gy’ennono egikkirizibwa eggwanga lyonna okutuuka ku mikolo egitakkirizibwa naye nga mikulu. Emikolo n’obulombolombo ebisinga obungi bikolebwa ku mikolo egy’enjawulo okujaguza oba okujjukira ebituukiddwako, ebijaguzo, okuyitawo kw’ebiseera, okutuuza ku nnamulondo n’emikolo gy’obwa pulezidenti, okutangirira n’okutukuza, okutikkirwa, okwewaayo, okulayira okuwagira, okuyingira obufumbo, okufumbirwa, okuziika, okuzaala n’emikolo emirala.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okufaananako amawanga ga Afirika agasinga obungi, Zambia ekola ku mikolo gyayo egy’olukale n’egyo egikolebwa mu kyama. Mu mikolo gy’olukale n’obulombolombo obukolebwa mulimu okulaga kalenda oba eby’obuwangwa eby’ebiseera ebigere, okulaga embeera, okulaga obulumi, okulagula, okutongoza, n’emikolo egya bulijjo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okutuuka mu Ddesemba 2016, Zambia yalina emikolo gyayo egy’olukale 77 egy’obuwangwa egimanyiddwa gavumenti, era omuwendo guno gujja kweyongera mu biseera eby’omumaaso.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egibaawo buli mwaka mulimu Nc'wala, Kulonga, Kuomboka, Malaila, Nsengele, Chibwela kumushi, Dantho, Ntongo, Makundu, Lwiindi, Chuungu, ne Lyenya. Gino gye gimanyiddwa nga emikolo gy'obuwangwa bwa Zambia. Egimu ku gyo egisinga okumanyibwa gye gino: Kuomboka ne Kathanga (mu Buggwanjuba), Mutomboko (Luapula), Kulamba ne Ncwala (Buvanjuba), Lwiindi ne Shimunenga (Bukiikaddyo), Lunda Lubanza (Bukkiikakkonobwobugwanjuba), Likumbi Lyamize (Bukkikakkonobwobuggwanjuba),<ref>{{Cite book |last=Ellert |first=Henrik |year=2004 |title=The magic of the makishi: masks and traditions in Zambia |publisher=CBC publishing |isbn=0-9515209-9-7 |location=Bath, UK |pages=38–63}}</ref> Mbunda Lukwakwa (Bukiikakkonobwobuggwanjuba), Chibwela Kumushi (Masekkati), Vinkhakanimba (Muchinga), Ukusefya Pa Ng'wena (Bukiikakkono). Eby'emikono eby'ennono ebimanyiddwa ennyo mulimu okubumba, okukola ebibbo (nga Tonga baskets), entebe, eby'ambalo, emikeeka, ebifaananyi eby'omuti, ebifaananyi eby'amlyiba, eby'emikono eby'omu waya, n'eby'emikono eby'ekikomo. Ennyimba ezisinga obungi mu Zambia zeesigamiziddwa ku ngoma (n'ebyuma ebirala ebikubibwa) nga waliwo okuyimba n'okuzina kungi. Mu bibuga, ennyimba eziva mu mawanga amalala zimanyiddwa nnyo, naddala rumba eya Congo, ennyimba z'Abamerika abaddugavu n'ennyimba za Jamaica eziyitibwa reggae. '''Emirimu gy'eby'emikono''' Ng'oggyeko ebibumbe n'eby'emikono, Zambia erina eby'emikono eby'omulembe era ebinyuma okulaba, n'abasiizi b'ebifaananyi abakola mu kusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, okukola ebibumbe, okukuba ebifaananyi n'ebintu ebirala ebikwatagana. Ekitongole kya Lechwe Trust, ekyatandikibwawo mu 1986, kikoze omulimu munene mu kuwagira eby'emikono mu Zambia okuyita mu buyambi, sikaala, emyoleso n'okukuŋŋaanya ebifaananyi ebiriwo mu Zambia.<ref name="Lechwe2019">{{cite book |year=2019 |title=Art Lives On – ii: A Retrospective Exhibition of Flinto S. Chandia & Lutanda F. Mwamba |publisher=Lechwe Trust |isbn=978-9982-70-959-0 |location=Lusaka}}</ref> Abantu ab’omugaso mu kisaawe ky’ebifaananyi mu Zambia mulimu Henry Tayali, Flinto Chandia ne Lutanda Mwamba. Chandia, eyakolanga mu mbaawo, amayinja n’ebintu eby’ekyuma, yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya Zambia National Visual Arts Council era yakolagana n’emisomo gy’abasiizi b’ebifaananyi omuli Mbile ne Kabasa.<ref>{{cite journal |last=Paraskos |first=Michael |year=2026 |title=Discovering Flinto Chandia |journal=Pygmalion: Provocations in Contemporary Carving |issue=5 |isbn=978-1-7384987-4-1}}</ref> Mwamba yali amanyiddwa naddala olw’okusiiga ebifaananyi n’okukuba ebifaananyi. Mu 2019 Lechwe Trust yategeka omwoleso ogw’okujjukira emirimu gya Chandia ne Mwamba, nga balaga ebibumbe, ebifaananyi n’ebifaananyi ebikubiddwa okumala emyaka egiwerako.<ref name="Lechwe2019" /> '''Emikutu migattabantu''' Wadde eddembe ly'okwogera n'ery'amawulire gakakasibwa mu ssemateeka wa Zambia, gavumenti etera okukugira eddembe lino okuteekebwa mu nkola.<ref name=":02">{{Cite web |title=Press Freedom survey on 186 countries |url=http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20161201071942/http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-date=2016-12-01 |access-date=2025-09-13 |website=www.worldaudit.org}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Zambia {{!}} Country report {{!}} Freedom of the Press {{!}} 2016 |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-url=https://web.archive.org/web/20170116155841/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-date=16 January 2017 |access-date=2017-01-14 |website=Freedomhouse.org}}</ref> Wadde ng'ekibiina ekiri mu buyinza ekya Patriotic Front kisuubizza okuleka emikutu gy'amawulire egya gavumenti—omuli Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) n'olupapula lw'amawulire Zambia Daily Mail ne Times of Zambia—okwekolera ku by'okwogerako. Emikutu gy'amawulire egya gavumenti gye gisinga okufuga emikutu gy'amawulire, wadde ng'emikutu gy'obwannannyini mingi gisobola okutuuka ku bitundu by'abantu ebisinga obunene. '''Eby'emizannyo''' Emizannyo bya bulijjo mu mbeera z'abantu mu buwangwa bwa Zambia ebitwala abantu awamu okuyiga, okukulaakulanya ebitone, okusanyuka n'ebiseera eby'essanyu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emizannyo mu Zambia mulimu emizannyo ng'omupiira, emisinde, netball, volleyball ne emizannyo egy'ekinnansi nga nsolo, chiyenga, waida, nkwekula nkukwekule, walyako, ne sojo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Gino gye gimu ku mizannyo egy'ekinnansi egisobozesa enkolagana mu abantu. Ebyafaayo by'emizannyo egimu bya dda nnyo nga n'Abazambia b'ennyini tebannabaawo. Wabula, Zambia yatandika okwenyigira mu mizannyo egy'ettutumu mu nsi yonna okusinga mu mpaka za 1964 Summer Olympics.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Zambia yalangirira obwetwaze bwayo ku lunaku lw'omukolo ogw'okuggalawo emizannyo gya Olympics egya 1964 Summer Olympics, bw'etyo n'efuuka ensi esoose okwetaba mu mizannyo gya Olympics ng'eggwanga limu ate n'evaamu ng'eggwanga eddala. Mu 2016, Zambia y'enyigira mu mizannyo gya Olympics omulundi ogwa 13. Emidaali ebbiri gye gy'awangulwa. Emidaali gino gy'awangulwa mu bikonde ne mu misinde. Mu 1984 Keith Mwila yawangula omudaali gwa kikomo mu luzannya lwa light flyweight. Mu 1996 Samuel Matete yawangula omudaali gwa ffeeza mu misinde gya 400-metre hurdles. Zambia teyeetaba mu mizannyo gya Winter Olympics. Omupiira gw'ebigere gwe muzannyo ogusinga okumanyibwa mu Zambia, era ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gw'ebigere ebadde n'ebiseera byayo eby'obuwanguzi mu byafaayo by'omupiira gw'ebigere. Mu 1988, mu mizannyo gya Summer Olympics egyali mu kibuga Seoul, ttiimu y'eggwanga yawangula ttiimu y'eggwanga eya Italy ku ggoolo 4–0. Kalusha Bwalya, omuzannyi w'omupiira gw'ebigere owa Zambia asinga okumanyibwa, yateeba ggoolo ssatu mu mupiira ogwo. Wabula, okutuusa leero, abakugu bangi bagamba nti ttiimu y'eggwanga eyasinga okukola obulungi y'eyo eyafiira mu kabenje k'ennyonyi nga 28 Ogwokuna 1993 mu kabenje k'ennyonyi e Libreville, Gabon. Wabula, mu 1996, Zambia yali ku kifo kya 15 ku lukalala lw'ekibiina kya FIFA World Football Team Rankings, ekifo ekisinga okuba waggulu ku ttiimu yonna eya southern Africa. Mu 2012, Zambia yawangula ekikopo ky'omupiira gw'ebigere mu Africa omulundi ogwasooka oluvannyuma lw'okukubwa mu mpaka ez'akamalirizo emirundi ebiri. Baakuba Côte d'Ivoire ggoolo 8–7 mu penati shoot-out ku fayinolo, eyazannyibwa mu Libreville, nga mayiro ntono okuva ku kabenje k'ennyonyi emyaka 19 emabega.<ref>{{Cite news|title=Zambia score emotional African Cup win|url=http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20140718035537/http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-date=2014-07-18|access-date=2025-09-13|work=The Sydney Morning Herald|language=en-au}}</ref> Ttiimu y'abakyala eya Zambia yasamba omupiira gwayo ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup mu 2023 mu Australia ne New Zealand, ttiimu ya Zambia y'emu ku nnya eziikiikirira Confederation of African Football (CAF). Baawangula omupiira gwaabwe ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup, nga Lushomo Mweemba yateeba ggoolo eyasinga okuteebwa amangu mu mpaka za FIFA Women's World Cup, ate Barbara Banda n'ayongerako ggoolo eya 1,000 mu mpaka za FIFA Women's World Cup.<ref>{{cite web |author=Luke Vargas |date=31 Jul 2023 |title=Zambia earns first Women's World Cup win with 3-1 victory over Costa Rica |url=https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230803152711/https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |archive-date=3 August 2023 |access-date=3 August 2023 |website=The Associated Press}}</ref> Rugby Union, ebikonde ne cricket nabyo mizannyo egimanyiddwa ennyo mu Zambia. Gye buvuddeko, obwammemba bwa Zambia bwazzibwawo mu butongole ICC ( International Cricket Council) ku 2025. Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa abazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige. Okutuusa mu 2014, ekibiina kya Roan Antelope Rugby Club mu Luanshya kye kyali kikwatidde ddala ekifo ekisooka mu nsi yonna mu kuteekawo ebikondo by'ebigere ebiwanvu ennyo mu nsi yonna nga birina obuwanvu bwa ffuuti 110, inci 6 obuwanvu..<ref>{{Cite book |author1=Fran Cotton |date=1985 |title=The Book of rugby disasters & bizarre records |author2=Chris Rhys |publisher=Stanley Paul |isbn=0-09-162821-0 |location=London |page=107 |oclc=16923880}}</ref> Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa bazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige.<ref>{{Cite web |title=Tallest rugby union posts |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230102231258/https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |archive-date=2 January 2023 |access-date=2021-10-13 |website=Guinness World Records |language=en-GB}}</ref> Rugby union mu Zambia muzannyo mutono naye ogukula. Mu kiseera kino bali mu kifo kya 73 okusinziira ku IRB era balina abazannyi abawandiise 3,650 n’ebibiina bisatu ebyategekebwa obulungi.<ref name="IRB">{{Cite web |last=IRB.com |title=International Rugby Board - ZAMBIA |url=http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511104518/http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-date=2011-05-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.irb.com |language=en}}</ref> Zambia yali ezannyira cricket ng’ekitundu kya Rhodesia. Zambia era ewaddeyo omuzannyi wa shinty international, Zambian-born Eddie Tembo ng’akiikirira Scotland mu compromise rules Shinty/Hurling game against Ireland in 2008.<ref>{{Cite web |title=Tembo's return is boost for Glen |url=http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20131211180806/http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-date=2013-12-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.inverness-courier.co.uk}}</ref> Mu 2011, Zambia yali ya kutegeka emizannyo gya All-Africa egy'omulundi ogwa kkumi, era nga mu kuzimba ebisaawe ebyo e Lusaka, Ndola ne Livingstone.<ref name="games">{{cite web |title=Zambia to build three stadia for 2011 All-Africa Games |url=http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080924005753/http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |archive-date=24 September 2008 |access-date=6 November 2007 |publisher=People's Daily Online}}</ref> Ekisaawe kye Lusaka kyali kyakutuuza abawagizi 70,000 saako n'ebisaawe ebirala byakutuuza abantu 50,000 buli kimu. Gavumenti yali ekubiriza abantu ab'obwannannyini okwenyigira mu kuzimba ebisaawe ebyo kubanga waaliwo ebbula ly'ensimbi za gavumenti ez'okukozesa mu kuzimba ebisaawe ebyo. Oluvannyuma Zambia yava mu kaweefube w'okutegeka emizannyo gya All-Africa egya 2011, nga bagamba nti tebalina nsimbi zimala. Bwe kityo, Mozambique yadda mu bigere bya Zambia ng'omutegeka w'emizannyo gya All-Africa egya 2011. Zambia era yazaala omuddugavu eyasooka (Madalitso Muthiya) okuzannyira mu United States Golf Open,<ref>{{cite news|url=https://www.chicagotribune.com/2008/05/05/a-rare-talent-from-an-unusual-source/|title=Zambia's Madalitso Muthiya a pioneer|newspaper=Chicago Tribune|date=5 May 2008|access-date=18 September 2013|archive-date=4 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004222257/http://articles.chicagotribune.com/2008-05-05/sports/0805040183_1_zambia-frederick-chiluba-nationwide-tour|url-status=live}}</ref> emu ku mpaka za golf ennya ezisinga obunene. Mu 1989, ttiimu y'eggwanga ey'omuzannyo gw'ensero yali ekola bulungi nnyo bwe yatuuka ku mutendera ogw'okuddamu okuzannya mu mpaka za FIBA Africa Championship era bw'etyo n'ekomekkereza ng'emu ku ttiimu ekkumi ezisinga okuba ez'amaanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=1989 African Championship for Men {{!}} ARCHIVE.FIBA.COM |url=http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20211027160945/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-date=2021-10-27 |access-date=2025-09-13 |website=archive.fiba.com}}</ref> Mu 2017, Zambia yakyaza era n'ewangula empaka z'omupiira gw'ebigere ogwa Pan-African ogwa U-20 African Cup of Nation ogw'abazannyi abali wansi w'emyaka 20.<ref>{{Cite news|url=https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|title=Zambia outsmart South Africa to win record Cosafa U20 crown|date=16 December 2016|work=Lusaka Times|access-date=16 December 2016|archive-date=2 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102225752/https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|url-status=live}}</ref> Obuwangwa bwa Zambia bubadde kitundu kikulu eky'enkulaakulana yaabwe oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze nga mw'otwalidde n'okweyongera kw'ebyalo by'obuwangwa n'ebifo ebikuumirwamu ebintu eby'edda. Ennyimba ezaaleeta amazina kitundu ku nnyanjula yabwe ey'obuwangwa era kirimu obulungi n'ekitiibwa ky'obulamu mu Zambia, okuva ku butategeerekeka bw'engoma ez'okwogera okutuuka ku ngoma ya Kamangu ekozesebwa okulangirira entandikwa y'omukolo gwa Malaila ogw'obuwangwa. Amazina ng'ekikolwa kikola ng'ekintu ekigatta abantu nga bali bumu ng'ekimu ku bintu ebikolebwa mu buwangwa bwabwe.<ref>{{cite web |date=14 June 2016 |title=The Unrivaled Zambian Culture |url=http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330174848/http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-date=30 March 2019 |access-date=30 June 2016 |website=Ayiba Magazine}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] i98lq4fst4c8a8oeqnoayr705fzov8r 59927 59925 2026-07-09T12:11:54Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 59927 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" /> '''Eddiini''' Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" /> Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref> Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference&nbsp;– Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref> Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" /> '''Ennimi''' Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref> Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref> Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref> '''Eby'enjigiriza''' Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%. Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP. '''Eby'obulamu''' Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref> == Eby'enfuna == Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref> Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref> Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref> Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003. Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Gwokubiri 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref> Gavumenti ya Zambia eri mu kunoonyereza ku nteekateeka ey'okukyusa mu by'enfuna okusobola okukendeeza ku kwesigama kw'ebyenfuna ku makolero ga kikomo. Enteekateeka eno eruubirira okukozesa ebintu ebirala ebiri mu by'obugagga bya Zambia nga bakulaakulanya eby'obulimi, eby'obulambuzi, okusima amayinja ag'omuwendo, n'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi. Mu Gwoluberyeberye 2018, pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ne pulezidenti wa Zambia Edgar Lungu baassa omukono ku ndagaano 12 mu kibuga ekikulu Lusaka ku nsonga ez'enjawulo okuva ku by'obusuubuzi n'okusiga ensimbi okutuuka ku by'obulambuzi n'ebyobusuubuzi.<ref>{{Cite web |title=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |url=https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180730170605/https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |archive-date=30 July 2018 |access-date=30 July 2018 |website=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |language=tr-TR}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|title=Turkey, Zambia sign 12 deals to boost bilateral ties|access-date=30 July 2018|archive-date=29 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180729210403/https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|url-status=live}}</ref> '''Okusima eby'obugagga eby'omu ttaka''' Okusima n'okutema amayinja byakola ebitundu nga 13.2% ku GDP ya Zambia mu 2019.<ref name="2019USGSMineralsYB">{{Cite web |title=Zambia (Advance Release), 2019 Minerals Yearbook |url=https://pubs.usgs.gov/myb/vol3/2019/myb3-2019-zambia.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=U.S. Geological Survey.}}</ref> Ebyenfuna bya Zambia byali byesigamye ku makolero agasima kkopa.<ref name="twsqt">{{cite journal |last=Sikamo |first=J. |year=2016 |title=Copper mining in Zambia - history and future |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |publisher=Academy of Science of South Africa |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |bibcode=2016JSAIM.116....1S |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2411-9717 |doi-access=free}}</ref> Amakolero gano gaafuulibwa ga gavumenti mu 1973; wansi w'obukulembeze bwa gavumenti, okufulumya kwakendeera nnyo<ref name="2016JSAIMM">{{Cite journal |last=Sikamo |first=J. |last2=Mwanza |first2=A. |last3=Mweemba |first3=C. |date=2016-06-01 |title=Copper mining in Zambia - history and future |url=http://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_abstract&pid=S2225-62532016000600003&lng=en&nrm=iso&tlng=en |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |language=en |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2225-6253 |doi-access=free}}</ref> Oluvannyuma lw'okutunda emigabo mu 1996–2000, okusiga ensimbi, okufulumya, n'emirimu mu makolero g'ekikomo byeyongera.[3] Mu 2019, okutunda ekikomo mu mawanga amalala kwali ebitundu nga 69% ku muwendo gw'ebintu byonna ebyafulumizibwa mu Zambia ebyatundibwa mu mawanga amalala.<ref name="2016JSAIMM" /> Mu 2023, Zambia yali efulumya metric tons 698,000 eza kkopa.<ref name="TradingUnit">{{Cite news|date=2024-06-13|title=Zambia to set up mineral investment and trading unit|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-set-up-mineral-investment-trading-unit-2024-06-12/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref>Ye yali esinga mu kusima kkopa mu Afrika era nga ye yali esinga mu kusima kkopa mu nsi yonna, nga kino kyali kikola ebitundu 4% ku muwendo gya kkopa egyali kifulumizibwa mu nsi yonna.<ref name="2019USGSMineralsYB" /> Ebirombe bya kkopa mu Zambia birina omugabo ogusukka mu kimu kyakuna eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (GDP) ate nga erina omugabo ogusukka mu kimu kyakusatu eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (copper production).<ref>{{Cite web |title=Unlocking economic prosperity in the Zambian Copperbelt |url=https://www.theigc.org/sites/default/files/2024-02/23124%20Copperbelt%20Framing%20Paper_v5-WEB.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[International Growth Centre]]}}</ref> Ekitongole kya gavumenti ekya ZCCM Investments Holdings kirimu eby'obugagga eby'omu ttaka bingi; kirina omugabo gwa bitundu 49% mu birombe bya kkopa e Mopani, ng'ebitundu 51% ebisigadde birina nannyini byo mu ddungu ly'ebuwalabu oba United Arab Emirates ng'eyita mu kkampuni ya International Holding Company.<ref name="TradingUnit" /> ZCCM erina emigabo mu by'obugagga eby'omu ttaka eby'ebitongole ebimanyiddwa nga Vedanta Resources ne First Quantum Minerals.<ref name="TradingUnit" />Olw'okuba eby'enfuna bya Zambia byesigamye nnyo ku by'amakolero ga copper, emiwendo gy'ensimbi z'eggwanga zigenda nga zikyukakyuka okusinziira ku miwendo gya copper.<ref>{{Cite web |title=Why Zambia needs the AfCFTA {{!}} D+C - Development + Cooperation |url=https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-url=https://web.archive.org/web/20240328103353/https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-date=2024-03-28 |access-date=2025-09-13 |website=www.dandc.eu |language=en}}</ref> Gavumenti ya China, okuyita mu kkampuni ez'obwannannyini era nga kitundu ku nteekateeka yaayo eya Belt and Road Initiative, ekoze okusiga ensimbi okw'amaanyi mu mawanga amalala okuyita mu kuzimba amakolero, okutunda ebintu ebweru w'eggwanga, n'okukola bizineesi n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=China's Green Transition: Analysing Chinese Minerals Policy, and its Impact on Zambia |url=https://fhs.diva-portal.org/smash/get/diva2:1793363/FULLTEXT01.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[Försvarshögskolan]]}}</ref> Kkampuni ya China eyitibwa JCHX Mining erina obuyinza ku bitundu 80% mu birombe bya Lubambe Copper Mines eya Zambia, nga ZCCM erina ebitundu 20% ebisigaddeyo.<ref>{{Cite news|date=2024-07-11|title=Zambia says China's JCHX will invest $300 mln in Lubambe copper mine|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-says-chinas-jchx-will-invest-300-mln-lubambe-copper-mine-2024-07-11/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref> Embeera ez'obulabe abalombe ze bakoleramu, emisaala emitono n'okutulugunya abakozi mu kampuni za China bye bimu kunsonga ezaviirako obutakkanya mu by'obufuzi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=China's Bloody Frontier in Zambia |url=https://pulitzercenter.org/projects/chinas-bloody-frontier-zambia |access-date=2025-09-13 |website=Pulitzer Center |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Cheshmi |first=Rouzbeh |date=2023-05-08 |title=Gk88 |url=https://gk88.casino/ |access-date=2025-09-13 |website=gk88.casino}}</ref><ref>{{Cite news|last=Smith|first=David|date=2011-11-03|title=Chinese mining firms in Zambia under fire for mistreating workers|url=https://www.theguardian.com/global-development/2011/nov/03/chinese-mining-zambia-mistreating-workers|access-date=2025-09-13|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Okwongereza ku kikomo, eby'obugagga eby'omu ttaka ebisimibwa mu Zambia mulimu zaabu (ekirombe kye Kansanshi ), manganeeti (ekirombe kya Serenje), ne nikule (ekirombr kye Munali), awamu n'amayinja ag'omuwendo (okusingira ddala amayinja nga amethyst, beryl, emerald, ne tourmaline).<ref name="2019USGSMineralsYB" /> '''Eby'obulimi n'ebyobulunzi''' Obulimi n'obulunzi bikola omulimu munene nnyo mu by'enfuna bya Zambia nga biwa abantu bangi emirimu okusinga eby'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka. Omuwendo omutono ogw'abalimi abazungu ab'e Zimbabwe baanirizibwa mu Zambia oluvannyuma lw'okugobwa Robert Mugabe, nga mu kiseera ekyo baali bantu nga 150 okutuuka ku 300.<ref>{{citation|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_hb5037/is_200406/ai_n18258193/}} {{Dead link|date=October 2010|bot=RjwilmsiBot}}</ref><ref>{{citation|url=https://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|periodical=[[The New York Times]]|date=21 March 2004|access-date=28 August 2009|title=Zimbabwe's White Farmers Start Anew in Zambia|last=LaFraniere|first=Shannon|archive-date=10 May 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110510092649/http://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|url-status=live}}</ref> Baalima ebirime eby'enjawulo omuli taaba, eŋŋaano, ne kaamulali ku faamu eziteeberezebwa okuba nga ziri 150. Obukugu bwe baaleeta, nga bw'ogasse n'okuggulawo eby'enfuna mu Zambia wansi w'obukulembeze bw'omugenzi Levy Mwanawasa, kigambibwa nti kyaviirako okukulaakulana mu by'obulimi mu Zambia. Mu 2004, omulundi ogwasooka mu myaka 26, Zambia yaggya ebweru kasooli omungi okusinga ku gwe yaggya ebweru. Mu Ddesemba 2019, gavumenti ya Zambia yasalawo mu ngeri emu okusimba enjaga ya cannabis olw'obujanjabi n'okugitunda ebweru w'eggwanga.<ref>{{Cite web |title=Zambia legalizes cannabis, kind of |url=https://thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-url=https://web.archive.org/web/20210303193126/https://www.thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-date=3 March 2021 |access-date=7 May 2021 |website=thegrowthop |language=en-CA}}</ref> '''Eby'obulambuzi''' Ebyobulambuzi byali ebitundu 5.8% ebya GDP ya Zambia mu 2021; ogwo gwe gwali omuwendo ogusinga obunene, ogwa 9.8%, ogwaliwo mu 2019.<ref name="ITA24">{{Cite web |date=2024-06-06 |title=Zambia - Travel and Tourism |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-travel-and-tourism |access-date=2025-09-13 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Eby'obulambuzi ebisinga obungi byali bikwata ku bifo ebikuumibwamu ebisolo, naddala ebikwata ku Zambia's 20 national parks and 34 game management areas.<ref name="ITA24" /> Ekifo ky'obulambuzi ekisinga obunene, Victoria Falls, kifo ekiri ku lukalala lw'ebifo by'obulambuzi eby'ensi yonna (UNESCO World Heritage Site).<ref name="ITA24" /> Oludda lwa Zambia oluliko ekiyiira mu kkumiro ly'ebisolo erya Mosi-oa-Tunya awalala we guyiira guliraanya Zimbabwe. Livingstone eliraanaganye n'ekiyiira kya victoria kyafuuka ekifo eky'obulambuzi. Ebifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo kuliko Luangwa ey'Obukiikakkona n'ey'aObukiikaddyo, Kafue n'oluwonvu wa Luiwa.<ref>{{Cite web |last=Hayne |first=Tricia |date=2020-09-14 |title=The best national parks in Zambia |url=https://www.bradtguides.com/zambias-best-national-parks/ |access-date=2025-09-13 |website=Bradt Guides |language=en-GB}}</ref> Gavumenti ya Zambia ekulakulanyiza eby'obulambuzi eng'emu ku nkola y'okukulakulanya eby'enfuna naddala mu byaalo n'okukuuma obutonde. <ref>{{Cite journal |last=Zibanai |first=Zhou |date=2014 |title=Southern Africa Tourism Industry: Recent Trends and Future Prospects |url=http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |url-status=live |journal=International Journal of Hospitality and Tourism Systems |volume=7 |issue=2 |issn=0974-6250 |id={{ProQuest|1733224717}} |archive-url=https://web.archive.org/web/20221028174752/http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |archive-date=28 October 2022 |access-date=17 June 2023}}</ref> '''Amasanyalaze''' Mu 2009, Zambia yakola amasannyalaze ga TWh 10.3 era ebaddeko omuwendo munene mu kukozesa amasannyalaze g’enjuba n’amasannyalaze g’ebiyiriro.<ref>{{cite web |title=Zambia |url=http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203044307/http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-date=3 December 2013 |access-date=12 March 2018 |website=www.irena.org}}</ref> Kyokka, ku ntandikwa ya 2015, Zambia yatandika okufuna ebbula ly’amasannyalaze olw’enkuba etatonnya bulungi mu 2014/2015, ekyavaako amazzi amatono mu Kariba dam ne mu mabibiro amalala amanene.<ref>{{cite web |last=Chilufya Chanda |date=28 September 2016 |title=Zambia: ARTICLE 70 of the UPND Constitution is Inconsistent with the Republican Constitution, it should be deemed illegal |url=https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170304193719/https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |archive-date=4 March 2017 |access-date=4 March 2017}}</ref> Mu Gwomwenda 2019, African Green Resources (AGR) yalangirira nti ejja kussaamu ddoola obukadde 150 mu faamu y’amasannyalaze g’enjuba ya megawaati 50, awamu n’ekidiba ky’okufukirira, era nga bajja kwongera ku busobozi bw’ebitereke by’ebirime okutuuka ku ttani 80,000.<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|title=Zambia farm input supplier plans to invest $150 million in farming|date=9 September 2019|work=Reuters|access-date=10 September 2019|language=en|archive-date=9 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190909213832/https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|url-status=live}}</ref> '''Eby'obuwamngwa''' Nga Zambia ey'omulembe tennaba kutandikawo, abantu baabeeranga mu mawanga ag'enjawulo, buli limu nga lirina engeri yaalyo ey'obulamu. Ekimu ku byava mu kiseera ky'amatwale kwe kukulaakulana kw'okubeera mu bibuga. Ebika by'abantu eby'enjawulo byatandika okubeera awamu mu bibuga ne mu bibuga ebikulu, nga kino kikyusa engeri gye babeeramu. Era baatandika okukkiriza ebintu ebimu eby'obuwangwa obw'ensi yonna, naddala mu ngeri gye bambalamu n'engeri gye beeyisaamu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206">{{Cite book |author1=Mkandawire, Sitwe Benson |year=2019 |title=Zambian Culture: Harnessing Cultural Literacy with a Focus on Myths and Taboos |author2=Simooya, Steriah Monica |author3=Monde, Pauline Namakau |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-105-9 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–206}}</ref> Eby'obuwangwa bwa Zambia ebisinga obungi bikyaliwo mu byalo, n’obuwangwa obumu obuva ebweru nga Obukristaayo. Obuwangwa obukwata ku mawanga ag’enjawulo mu Zambia buyitibwa 'obuwangwa bwa Zambia' ate obulamu obw’awamu obukwata ku mawanga ag’enjawulo buyitibwa "obuwangwa bwa Zambia" kubanga bweyolekera mu Bannazambia kumpi bonna.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Mu bibuga, waliwo okugattagatta n'okukulaakulana kw'ebyobuwangwa bino okusobola okuvaamu ekiyitibwa "obuwangwa bwa Zambia". Zambia ekola emikolo n’obulombolombo obw’enjawulo okuva ku mikolo gy’ennono egikkirizibwa eggwanga lyonna okutuuka ku mikolo egitakkirizibwa naye nga mikulu. Emikolo n’obulombolombo ebisinga obungi bikolebwa ku mikolo egy’enjawulo okujaguza oba okujjukira ebituukiddwako, ebijaguzo, okuyitawo kw’ebiseera, okutuuza ku nnamulondo n’emikolo gy’obwa pulezidenti, okutangirira n’okutukuza, okutikkirwa, okwewaayo, okulayira okuwagira, okuyingira obufumbo, okufumbirwa, okuziika, okuzaala n’emikolo emirala.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okufaananako amawanga ga Afirika agasinga obungi, Zambia ekola ku mikolo gyayo egy’olukale n’egyo egikolebwa mu kyama. Mu mikolo gy’olukale n’obulombolombo obukolebwa mulimu okulaga kalenda oba eby’obuwangwa eby’ebiseera ebigere, okulaga embeera, okulaga obulumi, okulagula, okutongoza, n’emikolo egya bulijjo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okutuuka mu Ddesemba 2016, Zambia yalina emikolo gyayo egy’olukale 77 egy’obuwangwa egimanyiddwa gavumenti, era omuwendo guno gujja kweyongera mu biseera eby’omumaaso.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egibaawo buli mwaka mulimu Nc'wala, Kulonga, Kuomboka, Malaila, Nsengele, Chibwela kumushi, Dantho, Ntongo, Makundu, Lwiindi, Chuungu, ne Lyenya. Gino gye gimanyiddwa nga emikolo gy'obuwangwa bwa Zambia. Egimu ku gyo egisinga okumanyibwa gye gino: Kuomboka ne Kathanga (mu Buggwanjuba), Mutomboko (Luapula), Kulamba ne Ncwala (Buvanjuba), Lwiindi ne Shimunenga (Bukiikaddyo), Lunda Lubanza (Bukkiikakkonobwobugwanjuba), Likumbi Lyamize (Bukkikakkonobwobuggwanjuba),<ref>{{Cite book |last=Ellert |first=Henrik |year=2004 |title=The magic of the makishi: masks and traditions in Zambia |publisher=CBC publishing |isbn=0-9515209-9-7 |location=Bath, UK |pages=38–63}}</ref> Mbunda Lukwakwa (Bukiikakkonobwobuggwanjuba), Chibwela Kumushi (Masekkati), Vinkhakanimba (Muchinga), Ukusefya Pa Ng'wena (Bukiikakkono). Eby'emikono eby'ennono ebimanyiddwa ennyo mulimu okubumba, okukola ebibbo (nga Tonga baskets), entebe, eby'ambalo, emikeeka, ebifaananyi eby'omuti, ebifaananyi eby'amlyiba, eby'emikono eby'omu waya, n'eby'emikono eby'ekikomo. Ennyimba ezisinga obungi mu Zambia zeesigamiziddwa ku ngoma (n'ebyuma ebirala ebikubibwa) nga waliwo okuyimba n'okuzina kungi. Mu bibuga, ennyimba eziva mu mawanga amalala zimanyiddwa nnyo, naddala rumba eya Congo, ennyimba z'Abamerika abaddugavu n'ennyimba za Jamaica eziyitibwa reggae. '''Emirimu gy'eby'emikono''' Ng'oggyeko ebibumbe n'eby'emikono, Zambia erina eby'emikono eby'omulembe era ebinyuma okulaba, n'abasiizi b'ebifaananyi abakola mu kusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, okukola ebibumbe, okukuba ebifaananyi n'ebintu ebirala ebikwatagana. Ekitongole kya Lechwe Trust, ekyatandikibwawo mu 1986, kikoze omulimu munene mu kuwagira eby'emikono mu Zambia okuyita mu buyambi, sikaala, emyoleso n'okukuŋŋaanya ebifaananyi ebiriwo mu Zambia.<ref name="Lechwe2019">{{cite book |year=2019 |title=Art Lives On – ii: A Retrospective Exhibition of Flinto S. Chandia & Lutanda F. Mwamba |publisher=Lechwe Trust |isbn=978-9982-70-959-0 |location=Lusaka}}</ref> Abantu ab’omugaso mu kisaawe ky’ebifaananyi mu Zambia mulimu Henry Tayali, Flinto Chandia ne Lutanda Mwamba. Chandia, eyakolanga mu mbaawo, amayinja n’ebintu eby’ekyuma, yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya Zambia National Visual Arts Council era yakolagana n’emisomo gy’abasiizi b’ebifaananyi omuli Mbile ne Kabasa.<ref>{{cite journal |last=Paraskos |first=Michael |year=2026 |title=Discovering Flinto Chandia |journal=Pygmalion: Provocations in Contemporary Carving |issue=5 |isbn=978-1-7384987-4-1}}</ref> Mwamba yali amanyiddwa naddala olw’okusiiga ebifaananyi n’okukuba ebifaananyi. Mu 2019 Lechwe Trust yategeka omwoleso ogw’okujjukira emirimu gya Chandia ne Mwamba, nga balaga ebibumbe, ebifaananyi n’ebifaananyi ebikubiddwa okumala emyaka egiwerako.<ref name="Lechwe2019" /> '''Emikutu migattabantu''' Wadde eddembe ly'okwogera n'ery'amawulire gakakasibwa mu ssemateeka wa Zambia, gavumenti etera okukugira eddembe lino okuteekebwa mu nkola.<ref name=":02">{{Cite web |title=Press Freedom survey on 186 countries |url=http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20161201071942/http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-date=2016-12-01 |access-date=2025-09-13 |website=www.worldaudit.org}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Zambia {{!}} Country report {{!}} Freedom of the Press {{!}} 2016 |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-url=https://web.archive.org/web/20170116155841/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-date=16 January 2017 |access-date=2017-01-14 |website=Freedomhouse.org}}</ref> Wadde ng'ekibiina ekiri mu buyinza ekya Patriotic Front kisuubizza okuleka emikutu gy'amawulire egya gavumenti—omuli Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) n'olupapula lw'amawulire Zambia Daily Mail ne Times of Zambia—okwekolera ku by'okwogerako. Emikutu gy'amawulire egya gavumenti gye gisinga okufuga emikutu gy'amawulire, wadde ng'emikutu gy'obwannannyini mingi gisobola okutuuka ku bitundu by'abantu ebisinga obunene. '''Eby'emizannyo''' Emizannyo bya bulijjo mu mbeera z'abantu mu buwangwa bwa Zambia ebitwala abantu awamu okuyiga, okukulaakulanya ebitone, okusanyuka n'ebiseera eby'essanyu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emizannyo mu Zambia mulimu emizannyo ng'omupiira, emisinde, netball, volleyball ne emizannyo egy'ekinnansi nga nsolo, chiyenga, waida, nkwekula nkukwekule, walyako, ne sojo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Gino gye gimu ku mizannyo egy'ekinnansi egisobozesa enkolagana mu abantu. Ebyafaayo by'emizannyo egimu bya dda nnyo nga n'Abazambia b'ennyini tebannabaawo. Wabula, Zambia yatandika okwenyigira mu mizannyo egy'ettutumu mu nsi yonna okusinga mu mpaka za 1964 Summer Olympics.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Zambia yalangirira obwetwaze bwayo ku lunaku lw'omukolo ogw'okuggalawo emizannyo gya Olympics egya 1964 Summer Olympics, bw'etyo n'efuuka ensi esoose okwetaba mu mizannyo gya Olympics ng'eggwanga limu ate n'evaamu ng'eggwanga eddala. Mu 2016, Zambia y'enyigira mu mizannyo gya Olympics omulundi ogwa 13. Emidaali ebbiri gye gy'awangulwa. Emidaali gino gy'awangulwa mu bikonde ne mu misinde. Mu 1984 Keith Mwila yawangula omudaali gwa kikomo mu luzannya lwa light flyweight. Mu 1996 Samuel Matete yawangula omudaali gwa ffeeza mu misinde gya 400-metre hurdles. Zambia teyeetaba mu mizannyo gya Winter Olympics. Omupiira gw'ebigere gwe muzannyo ogusinga okumanyibwa mu Zambia, era ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gw'ebigere ebadde n'ebiseera byayo eby'obuwanguzi mu byafaayo by'omupiira gw'ebigere. Mu 1988, mu mizannyo gya Summer Olympics egyali mu kibuga Seoul, ttiimu y'eggwanga yawangula ttiimu y'eggwanga eya Italy ku ggoolo 4–0. Kalusha Bwalya, omuzannyi w'omupiira gw'ebigere owa Zambia asinga okumanyibwa, yateeba ggoolo ssatu mu mupiira ogwo. Wabula, okutuusa leero, abakugu bangi bagamba nti ttiimu y'eggwanga eyasinga okukola obulungi y'eyo eyafiira mu kabenje k'ennyonyi nga 28 Ogwokuna 1993 mu kabenje k'ennyonyi e Libreville, Gabon. Wabula, mu 1996, Zambia yali ku kifo kya 15 ku lukalala lw'ekibiina kya FIFA World Football Team Rankings, ekifo ekisinga okuba waggulu ku ttiimu yonna eya southern Africa. Mu 2012, Zambia yawangula ekikopo ky'omupiira gw'ebigere mu Africa omulundi ogwasooka oluvannyuma lw'okukubwa mu mpaka ez'akamalirizo emirundi ebiri. Baakuba Côte d'Ivoire ggoolo 8–7 mu penati shoot-out ku fayinolo, eyazannyibwa mu Libreville, nga mayiro ntono okuva ku kabenje k'ennyonyi emyaka 19 emabega.<ref>{{Cite news|title=Zambia score emotional African Cup win|url=http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20140718035537/http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-date=2014-07-18|access-date=2025-09-13|work=The Sydney Morning Herald|language=en-au}}</ref> Ttiimu y'abakyala eya Zambia yasamba omupiira gwayo ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup mu 2023 mu Australia ne New Zealand, ttiimu ya Zambia y'emu ku nnya eziikiikirira Confederation of African Football (CAF). Baawangula omupiira gwaabwe ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup, nga Lushomo Mweemba yateeba ggoolo eyasinga okuteebwa amangu mu mpaka za FIFA Women's World Cup, ate Barbara Banda n'ayongerako ggoolo eya 1,000 mu mpaka za FIFA Women's World Cup.<ref>{{cite web |author=Luke Vargas |date=31 Jul 2023 |title=Zambia earns first Women's World Cup win with 3-1 victory over Costa Rica |url=https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230803152711/https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |archive-date=3 August 2023 |access-date=3 August 2023 |website=The Associated Press}}</ref> Rugby Union, ebikonde ne cricket nabyo mizannyo egimanyiddwa ennyo mu Zambia. Gye buvuddeko, obwammemba bwa Zambia bwazzibwawo mu butongole ICC ( International Cricket Council) ku 2025. Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa abazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige. Okutuusa mu 2014, ekibiina kya Roan Antelope Rugby Club mu Luanshya kye kyali kikwatidde ddala ekifo ekisooka mu nsi yonna mu kuteekawo ebikondo by'ebigere ebiwanvu ennyo mu nsi yonna nga birina obuwanvu bwa ffuuti 110, inci 6 obuwanvu..<ref>{{Cite book |author1=Fran Cotton |date=1985 |title=The Book of rugby disasters & bizarre records |author2=Chris Rhys |publisher=Stanley Paul |isbn=0-09-162821-0 |location=London |page=107 |oclc=16923880}}</ref> Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa bazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige.<ref>{{Cite web |title=Tallest rugby union posts |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230102231258/https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |archive-date=2 January 2023 |access-date=2021-10-13 |website=Guinness World Records |language=en-GB}}</ref> Rugby union mu Zambia muzannyo mutono naye ogukula. Mu kiseera kino bali mu kifo kya 73 okusinziira ku IRB era balina abazannyi abawandiise 3,650 n’ebibiina bisatu ebyategekebwa obulungi.<ref name="IRB">{{Cite web |last=IRB.com |title=International Rugby Board - ZAMBIA |url=http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511104518/http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-date=2011-05-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.irb.com |language=en}}</ref> Zambia yali ezannyira cricket ng’ekitundu kya Rhodesia. Zambia era ewaddeyo omuzannyi wa shinty international, Zambian-born Eddie Tembo ng’akiikirira Scotland mu compromise rules Shinty/Hurling game against Ireland in 2008.<ref>{{Cite web |title=Tembo's return is boost for Glen |url=http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20131211180806/http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-date=2013-12-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.inverness-courier.co.uk}}</ref> Mu 2011, Zambia yali ya kutegeka emizannyo gya All-Africa egy'omulundi ogwa kkumi, era nga mu kuzimba ebisaawe ebyo e Lusaka, Ndola ne Livingstone.<ref name="games">{{cite web |title=Zambia to build three stadia for 2011 All-Africa Games |url=http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080924005753/http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |archive-date=24 September 2008 |access-date=6 November 2007 |publisher=People's Daily Online}}</ref> Ekisaawe kye Lusaka kyali kyakutuuza abawagizi 70,000 saako n'ebisaawe ebirala byakutuuza abantu 50,000 buli kimu. Gavumenti yali ekubiriza abantu ab'obwannannyini okwenyigira mu kuzimba ebisaawe ebyo kubanga waaliwo ebbula ly'ensimbi za gavumenti ez'okukozesa mu kuzimba ebisaawe ebyo. Oluvannyuma Zambia yava mu kaweefube w'okutegeka emizannyo gya All-Africa egya 2011, nga bagamba nti tebalina nsimbi zimala. Bwe kityo, Mozambique yadda mu bigere bya Zambia ng'omutegeka w'emizannyo gya All-Africa egya 2011. Zambia era yazaala omuddugavu eyasooka (Madalitso Muthiya) okuzannyira mu United States Golf Open,<ref>{{cite news|url=https://www.chicagotribune.com/2008/05/05/a-rare-talent-from-an-unusual-source/|title=Zambia's Madalitso Muthiya a pioneer|newspaper=Chicago Tribune|date=5 May 2008|access-date=18 September 2013|archive-date=4 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004222257/http://articles.chicagotribune.com/2008-05-05/sports/0805040183_1_zambia-frederick-chiluba-nationwide-tour|url-status=live}}</ref> emu ku mpaka za golf ennya ezisinga obunene. Mu 1989, ttiimu y'eggwanga ey'omuzannyo gw'ensero yali ekola bulungi nnyo bwe yatuuka ku mutendera ogw'okuddamu okuzannya mu mpaka za FIBA Africa Championship era bw'etyo n'ekomekkereza ng'emu ku ttiimu ekkumi ezisinga okuba ez'amaanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=1989 African Championship for Men {{!}} ARCHIVE.FIBA.COM |url=http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20211027160945/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-date=2021-10-27 |access-date=2025-09-13 |website=archive.fiba.com}}</ref> Mu 2017, Zambia yakyaza era n'ewangula empaka z'omupiira gw'ebigere ogwa Pan-African ogwa U-20 African Cup of Nation ogw'abazannyi abali wansi w'emyaka 20.<ref>{{Cite news|url=https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|title=Zambia outsmart South Africa to win record Cosafa U20 crown|date=16 December 2016|work=Lusaka Times|access-date=16 December 2016|archive-date=2 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102225752/https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|url-status=live}}</ref> '''Ennyimba n'amazina''' Obuwangwa bwa Zambia bubadde kitundu kikulu eky'enkulaakulana yaabwe oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze nga mw'otwalidde n'okweyongera kw'ebyalo by'obuwangwa n'ebifo ebikuumirwamu ebintu eby'edda. Ennyimba ezaaleeta amazina kitundu ku nnyanjula yabwe ey'obuwangwa era kirimu obulungi n'ekitiibwa ky'obulamu mu Zambia, okuva ku butategeerekeka bw'engoma ez'okwogera okutuuka ku ngoma ya Kamangu ekozesebwa okulangirira entandikwa y'omukolo gwa Malaila ogw'obuwangwa. Amazina ng'ekikolwa kikola ng'ekintu ekigatta abantu nga bali bumu ng'ekimu ku bintu ebikolebwa mu buwangwa bwabwe.<ref>{{cite web |date=14 June 2016 |title=The Unrivaled Zambian Culture |url=http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330174848/http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-date=30 March 2019 |access-date=30 June 2016 |website=Ayiba Magazine}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] av6kblbuzmtcyzm8mu52qotf92cv9gt 59938 59927 2026-07-09T12:21:29Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 59938 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" /> '''Eddiini''' Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" /> Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref> Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference&nbsp;– Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref> Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" /> '''Ennimi''' Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref> Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref> Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref> '''Eby'enjigiriza''' Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%. Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP. '''Eby'obulamu''' Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref> == Eby'enfuna == Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref> Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref> Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref> Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003. Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Gwokubiri 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref> Gavumenti ya Zambia eri mu kunoonyereza ku nteekateeka ey'okukyusa mu by'enfuna okusobola okukendeeza ku kwesigama kw'ebyenfuna ku makolero ga kikomo. Enteekateeka eno eruubirira okukozesa ebintu ebirala ebiri mu by'obugagga bya Zambia nga bakulaakulanya eby'obulimi, eby'obulambuzi, okusima amayinja ag'omuwendo, n'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi. Mu Gwoluberyeberye 2018, pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ne pulezidenti wa Zambia Edgar Lungu baassa omukono ku ndagaano 12 mu kibuga ekikulu Lusaka ku nsonga ez'enjawulo okuva ku by'obusuubuzi n'okusiga ensimbi okutuuka ku by'obulambuzi n'ebyobusuubuzi.<ref>{{Cite web |title=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |url=https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180730170605/https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |archive-date=30 July 2018 |access-date=30 July 2018 |website=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |language=tr-TR}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|title=Turkey, Zambia sign 12 deals to boost bilateral ties|access-date=30 July 2018|archive-date=29 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180729210403/https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|url-status=live}}</ref> '''Okusima eby'obugagga eby'omu ttaka''' Okusima n'okutema amayinja byakola ebitundu nga 13.2% ku GDP ya Zambia mu 2019.<ref name="2019USGSMineralsYB">{{Cite web |title=Zambia (Advance Release), 2019 Minerals Yearbook |url=https://pubs.usgs.gov/myb/vol3/2019/myb3-2019-zambia.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=U.S. Geological Survey.}}</ref> Ebyenfuna bya Zambia byali byesigamye ku makolero agasima kkopa.<ref name="twsqt">{{cite journal |last=Sikamo |first=J. |year=2016 |title=Copper mining in Zambia - history and future |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |publisher=Academy of Science of South Africa |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |bibcode=2016JSAIM.116....1S |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2411-9717 |doi-access=free}}</ref> Amakolero gano gaafuulibwa ga gavumenti mu 1973; wansi w'obukulembeze bwa gavumenti, okufulumya kwakendeera nnyo<ref name="2016JSAIMM">{{Cite journal |last=Sikamo |first=J. |last2=Mwanza |first2=A. |last3=Mweemba |first3=C. |date=2016-06-01 |title=Copper mining in Zambia - history and future |url=http://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_abstract&pid=S2225-62532016000600003&lng=en&nrm=iso&tlng=en |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |language=en |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2225-6253 |doi-access=free}}</ref> Oluvannyuma lw'okutunda emigabo mu 1996–2000, okusiga ensimbi, okufulumya, n'emirimu mu makolero g'ekikomo byeyongera.[3] Mu 2019, okutunda ekikomo mu mawanga amalala kwali ebitundu nga 69% ku muwendo gw'ebintu byonna ebyafulumizibwa mu Zambia ebyatundibwa mu mawanga amalala.<ref name="2016JSAIMM" /> Mu 2023, Zambia yali efulumya metric tons 698,000 eza kkopa.<ref name="TradingUnit">{{Cite news|date=2024-06-13|title=Zambia to set up mineral investment and trading unit|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-set-up-mineral-investment-trading-unit-2024-06-12/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref>Ye yali esinga mu kusima kkopa mu Afrika era nga ye yali esinga mu kusima kkopa mu nsi yonna, nga kino kyali kikola ebitundu 4% ku muwendo gya kkopa egyali kifulumizibwa mu nsi yonna.<ref name="2019USGSMineralsYB" /> Ebirombe bya kkopa mu Zambia birina omugabo ogusukka mu kimu kyakuna eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (GDP) ate nga erina omugabo ogusukka mu kimu kyakusatu eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (copper production).<ref>{{Cite web |title=Unlocking economic prosperity in the Zambian Copperbelt |url=https://www.theigc.org/sites/default/files/2024-02/23124%20Copperbelt%20Framing%20Paper_v5-WEB.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[International Growth Centre]]}}</ref> Ekitongole kya gavumenti ekya ZCCM Investments Holdings kirimu eby'obugagga eby'omu ttaka bingi; kirina omugabo gwa bitundu 49% mu birombe bya kkopa e Mopani, ng'ebitundu 51% ebisigadde birina nannyini byo mu ddungu ly'ebuwalabu oba United Arab Emirates ng'eyita mu kkampuni ya International Holding Company.<ref name="TradingUnit" /> ZCCM erina emigabo mu by'obugagga eby'omu ttaka eby'ebitongole ebimanyiddwa nga Vedanta Resources ne First Quantum Minerals.<ref name="TradingUnit" />Olw'okuba eby'enfuna bya Zambia byesigamye nnyo ku by'amakolero ga copper, emiwendo gy'ensimbi z'eggwanga zigenda nga zikyukakyuka okusinziira ku miwendo gya copper.<ref>{{Cite web |title=Why Zambia needs the AfCFTA {{!}} D+C - Development + Cooperation |url=https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-url=https://web.archive.org/web/20240328103353/https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-date=2024-03-28 |access-date=2025-09-13 |website=www.dandc.eu |language=en}}</ref> Gavumenti ya China, okuyita mu kkampuni ez'obwannannyini era nga kitundu ku nteekateeka yaayo eya Belt and Road Initiative, ekoze okusiga ensimbi okw'amaanyi mu mawanga amalala okuyita mu kuzimba amakolero, okutunda ebintu ebweru w'eggwanga, n'okukola bizineesi n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=China's Green Transition: Analysing Chinese Minerals Policy, and its Impact on Zambia |url=https://fhs.diva-portal.org/smash/get/diva2:1793363/FULLTEXT01.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[Försvarshögskolan]]}}</ref> Kkampuni ya China eyitibwa JCHX Mining erina obuyinza ku bitundu 80% mu birombe bya Lubambe Copper Mines eya Zambia, nga ZCCM erina ebitundu 20% ebisigaddeyo.<ref>{{Cite news|date=2024-07-11|title=Zambia says China's JCHX will invest $300 mln in Lubambe copper mine|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-says-chinas-jchx-will-invest-300-mln-lubambe-copper-mine-2024-07-11/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref> Embeera ez'obulabe abalombe ze bakoleramu, emisaala emitono n'okutulugunya abakozi mu kampuni za China bye bimu kunsonga ezaviirako obutakkanya mu by'obufuzi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=China's Bloody Frontier in Zambia |url=https://pulitzercenter.org/projects/chinas-bloody-frontier-zambia |access-date=2025-09-13 |website=Pulitzer Center |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Cheshmi |first=Rouzbeh |date=2023-05-08 |title=Gk88 |url=https://gk88.casino/ |access-date=2025-09-13 |website=gk88.casino}}</ref><ref>{{Cite news|last=Smith|first=David|date=2011-11-03|title=Chinese mining firms in Zambia under fire for mistreating workers|url=https://www.theguardian.com/global-development/2011/nov/03/chinese-mining-zambia-mistreating-workers|access-date=2025-09-13|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Okwongereza ku kikomo, eby'obugagga eby'omu ttaka ebisimibwa mu Zambia mulimu zaabu (ekirombe kye Kansanshi ), manganeeti (ekirombe kya Serenje), ne nikule (ekirombr kye Munali), awamu n'amayinja ag'omuwendo (okusingira ddala amayinja nga amethyst, beryl, emerald, ne tourmaline).<ref name="2019USGSMineralsYB" /> '''Eby'obulimi n'ebyobulunzi''' Obulimi n'obulunzi bikola omulimu munene nnyo mu by'enfuna bya Zambia nga biwa abantu bangi emirimu okusinga eby'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka. Omuwendo omutono ogw'abalimi abazungu ab'e Zimbabwe baanirizibwa mu Zambia oluvannyuma lw'okugobwa Robert Mugabe, nga mu kiseera ekyo baali bantu nga 150 okutuuka ku 300.<ref>{{citation|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_hb5037/is_200406/ai_n18258193/}} {{Dead link|date=October 2010|bot=RjwilmsiBot}}</ref><ref>{{citation|url=https://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|periodical=[[The New York Times]]|date=21 March 2004|access-date=28 August 2009|title=Zimbabwe's White Farmers Start Anew in Zambia|last=LaFraniere|first=Shannon|archive-date=10 May 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110510092649/http://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|url-status=live}}</ref> Baalima ebirime eby'enjawulo omuli taaba, eŋŋaano, ne kaamulali ku faamu eziteeberezebwa okuba nga ziri 150. Obukugu bwe baaleeta, nga bw'ogasse n'okuggulawo eby'enfuna mu Zambia wansi w'obukulembeze bw'omugenzi Levy Mwanawasa, kigambibwa nti kyaviirako okukulaakulana mu by'obulimi mu Zambia. Mu 2004, omulundi ogwasooka mu myaka 26, Zambia yaggya ebweru kasooli omungi okusinga ku gwe yaggya ebweru. Mu Ddesemba 2019, gavumenti ya Zambia yasalawo mu ngeri emu okusimba enjaga ya cannabis olw'obujanjabi n'okugitunda ebweru w'eggwanga.<ref>{{Cite web |title=Zambia legalizes cannabis, kind of |url=https://thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-url=https://web.archive.org/web/20210303193126/https://www.thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-date=3 March 2021 |access-date=7 May 2021 |website=thegrowthop |language=en-CA}}</ref> '''Eby'obulambuzi''' Ebyobulambuzi byali ebitundu 5.8% ebya GDP ya Zambia mu 2021; ogwo gwe gwali omuwendo ogusinga obunene, ogwa 9.8%, ogwaliwo mu 2019.<ref name="ITA24">{{Cite web |date=2024-06-06 |title=Zambia - Travel and Tourism |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-travel-and-tourism |access-date=2025-09-13 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Eby'obulambuzi ebisinga obungi byali bikwata ku bifo ebikuumibwamu ebisolo, naddala ebikwata ku Zambia's 20 national parks and 34 game management areas.<ref name="ITA24" /> Ekifo ky'obulambuzi ekisinga obunene, Victoria Falls, kifo ekiri ku lukalala lw'ebifo by'obulambuzi eby'ensi yonna (UNESCO World Heritage Site).<ref name="ITA24" /> Oludda lwa Zambia oluliko ekiyiira mu kkumiro ly'ebisolo erya Mosi-oa-Tunya awalala we guyiira guliraanya Zimbabwe. Livingstone eliraanaganye n'ekiyiira kya victoria kyafuuka ekifo eky'obulambuzi. Ebifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo kuliko Luangwa ey'Obukiikakkona n'ey'aObukiikaddyo, Kafue n'oluwonvu wa Luiwa.<ref>{{Cite web |last=Hayne |first=Tricia |date=2020-09-14 |title=The best national parks in Zambia |url=https://www.bradtguides.com/zambias-best-national-parks/ |access-date=2025-09-13 |website=Bradt Guides |language=en-GB}}</ref> Gavumenti ya Zambia ekulakulanyiza eby'obulambuzi eng'emu ku nkola y'okukulakulanya eby'enfuna naddala mu byaalo n'okukuuma obutonde. <ref>{{Cite journal |last=Zibanai |first=Zhou |date=2014 |title=Southern Africa Tourism Industry: Recent Trends and Future Prospects |url=http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |url-status=live |journal=International Journal of Hospitality and Tourism Systems |volume=7 |issue=2 |issn=0974-6250 |id={{ProQuest|1733224717}} |archive-url=https://web.archive.org/web/20221028174752/http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |archive-date=28 October 2022 |access-date=17 June 2023}}</ref> '''Amasanyalaze''' Mu 2009, Zambia yakola amasannyalaze ga TWh 10.3 era ebaddeko omuwendo munene mu kukozesa amasannyalaze g’enjuba n’amasannyalaze g’ebiyiriro.<ref>{{cite web |title=Zambia |url=http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203044307/http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-date=3 December 2013 |access-date=12 March 2018 |website=www.irena.org}}</ref> Kyokka, ku ntandikwa ya 2015, Zambia yatandika okufuna ebbula ly’amasannyalaze olw’enkuba etatonnya bulungi mu 2014/2015, ekyavaako amazzi amatono mu Kariba dam ne mu mabibiro amalala amanene.<ref>{{cite web |last=Chilufya Chanda |date=28 September 2016 |title=Zambia: ARTICLE 70 of the UPND Constitution is Inconsistent with the Republican Constitution, it should be deemed illegal |url=https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170304193719/https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |archive-date=4 March 2017 |access-date=4 March 2017}}</ref> Mu Gwomwenda 2019, African Green Resources (AGR) yalangirira nti ejja kussaamu ddoola obukadde 150 mu faamu y’amasannyalaze g’enjuba ya megawaati 50, awamu n’ekidiba ky’okufukirira, era nga bajja kwongera ku busobozi bw’ebitereke by’ebirime okutuuka ku ttani 80,000.<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|title=Zambia farm input supplier plans to invest $150 million in farming|date=9 September 2019|work=Reuters|access-date=10 September 2019|language=en|archive-date=9 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190909213832/https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|url-status=live}}</ref> '''Eby'obuwamngwa''' Nga Zambia ey'omulembe tennaba kutandikawo, abantu baabeeranga mu mawanga ag'enjawulo, buli limu nga lirina engeri yaalyo ey'obulamu. Ekimu ku byava mu kiseera ky'amatwale kwe kukulaakulana kw'okubeera mu bibuga. Ebika by'abantu eby'enjawulo byatandika okubeera awamu mu bibuga ne mu bibuga ebikulu, nga kino kikyusa engeri gye babeeramu. Era baatandika okukkiriza ebintu ebimu eby'obuwangwa obw'ensi yonna, naddala mu ngeri gye bambalamu n'engeri gye beeyisaamu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206">{{Cite book |author1=Mkandawire, Sitwe Benson |year=2019 |title=Zambian Culture: Harnessing Cultural Literacy with a Focus on Myths and Taboos |author2=Simooya, Steriah Monica |author3=Monde, Pauline Namakau |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-105-9 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–206}}</ref> Eby'obuwangwa bwa Zambia ebisinga obungi bikyaliwo mu byalo, n’obuwangwa obumu obuva ebweru nga Obukristaayo. Obuwangwa obukwata ku mawanga ag’enjawulo mu Zambia buyitibwa 'obuwangwa bwa Zambia' ate obulamu obw’awamu obukwata ku mawanga ag’enjawulo buyitibwa "obuwangwa bwa Zambia" kubanga bweyolekera mu Bannazambia kumpi bonna.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Mu bibuga, waliwo okugattagatta n'okukulaakulana kw'ebyobuwangwa bino okusobola okuvaamu ekiyitibwa "obuwangwa bwa Zambia". Zambia ekola emikolo n’obulombolombo obw’enjawulo okuva ku mikolo gy’ennono egikkirizibwa eggwanga lyonna okutuuka ku mikolo egitakkirizibwa naye nga mikulu. Emikolo n’obulombolombo ebisinga obungi bikolebwa ku mikolo egy’enjawulo okujaguza oba okujjukira ebituukiddwako, ebijaguzo, okuyitawo kw’ebiseera, okutuuza ku nnamulondo n’emikolo gy’obwa pulezidenti, okutangirira n’okutukuza, okutikkirwa, okwewaayo, okulayira okuwagira, okuyingira obufumbo, okufumbirwa, okuziika, okuzaala n’emikolo emirala.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okufaananako amawanga ga Afirika agasinga obungi, Zambia ekola ku mikolo gyayo egy’olukale n’egyo egikolebwa mu kyama. Mu mikolo gy’olukale n’obulombolombo obukolebwa mulimu okulaga kalenda oba eby’obuwangwa eby’ebiseera ebigere, okulaga embeera, okulaga obulumi, okulagula, okutongoza, n’emikolo egya bulijjo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okutuuka mu Ddesemba 2016, Zambia yalina emikolo gyayo egy’olukale 77 egy’obuwangwa egimanyiddwa gavumenti, era omuwendo guno gujja kweyongera mu biseera eby’omumaaso.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egibaawo buli mwaka mulimu Nc'wala, Kulonga, Kuomboka, Malaila, Nsengele, Chibwela kumushi, Dantho, Ntongo, Makundu, Lwiindi, Chuungu, ne Lyenya. Gino gye gimanyiddwa nga emikolo gy'obuwangwa bwa Zambia. Egimu ku gyo egisinga okumanyibwa gye gino: Kuomboka ne Kathanga (mu Buggwanjuba), Mutomboko (Luapula), Kulamba ne Ncwala (Buvanjuba), Lwiindi ne Shimunenga (Bukiikaddyo), Lunda Lubanza (Bukkiikakkonobwobugwanjuba), Likumbi Lyamize (Bukkikakkonobwobuggwanjuba),<ref>{{Cite book |last=Ellert |first=Henrik |year=2004 |title=The magic of the makishi: masks and traditions in Zambia |publisher=CBC publishing |isbn=0-9515209-9-7 |location=Bath, UK |pages=38–63}}</ref> Mbunda Lukwakwa (Bukiikakkonobwobuggwanjuba), Chibwela Kumushi (Masekkati), Vinkhakanimba (Muchinga), Ukusefya Pa Ng'wena (Bukiikakkono). Eby'emikono eby'ennono ebimanyiddwa ennyo mulimu okubumba, okukola ebibbo (nga Tonga baskets), entebe, eby'ambalo, emikeeka, ebifaananyi eby'omuti, ebifaananyi eby'amlyiba, eby'emikono eby'omu waya, n'eby'emikono eby'ekikomo. Ennyimba ezisinga obungi mu Zambia zeesigamiziddwa ku ngoma (n'ebyuma ebirala ebikubibwa) nga waliwo okuyimba n'okuzina kungi. Mu bibuga, ennyimba eziva mu mawanga amalala zimanyiddwa nnyo, naddala rumba eya Congo, ennyimba z'Abamerika abaddugavu n'ennyimba za Jamaica eziyitibwa reggae. '''Emirimu gy'eby'emikono''' Ng'oggyeko ebibumbe n'eby'emikono, Zambia erina eby'emikono eby'omulembe era ebinyuma okulaba, n'abasiizi b'ebifaananyi abakola mu kusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, okukola ebibumbe, okukuba ebifaananyi n'ebintu ebirala ebikwatagana. Ekitongole kya Lechwe Trust, ekyatandikibwawo mu 1986, kikoze omulimu munene mu kuwagira eby'emikono mu Zambia okuyita mu buyambi, sikaala, emyoleso n'okukuŋŋaanya ebifaananyi ebiriwo mu Zambia.<ref name="Lechwe2019">{{cite book |year=2019 |title=Art Lives On – ii: A Retrospective Exhibition of Flinto S. Chandia & Lutanda F. Mwamba |publisher=Lechwe Trust |isbn=978-9982-70-959-0 |location=Lusaka}}</ref> Abantu ab’omugaso mu kisaawe ky’ebifaananyi mu Zambia mulimu Henry Tayali, Flinto Chandia ne Lutanda Mwamba. Chandia, eyakolanga mu mbaawo, amayinja n’ebintu eby’ekyuma, yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya Zambia National Visual Arts Council era yakolagana n’emisomo gy’abasiizi b’ebifaananyi omuli Mbile ne Kabasa.<ref>{{cite journal |last=Paraskos |first=Michael |year=2026 |title=Discovering Flinto Chandia |journal=Pygmalion: Provocations in Contemporary Carving |issue=5 |isbn=978-1-7384987-4-1}}</ref> Mwamba yali amanyiddwa naddala olw’okusiiga ebifaananyi n’okukuba ebifaananyi. Mu 2019 Lechwe Trust yategeka omwoleso ogw’okujjukira emirimu gya Chandia ne Mwamba, nga balaga ebibumbe, ebifaananyi n’ebifaananyi ebikubiddwa okumala emyaka egiwerako.<ref name="Lechwe2019" /> '''Emikutu migattabantu''' Wadde eddembe ly'okwogera n'ery'amawulire gakakasibwa mu ssemateeka wa Zambia, gavumenti etera okukugira eddembe lino okuteekebwa mu nkola.<ref name=":02">{{Cite web |title=Press Freedom survey on 186 countries |url=http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20161201071942/http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-date=2016-12-01 |access-date=2025-09-13 |website=www.worldaudit.org}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Zambia {{!}} Country report {{!}} Freedom of the Press {{!}} 2016 |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-url=https://web.archive.org/web/20170116155841/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-date=16 January 2017 |access-date=2017-01-14 |website=Freedomhouse.org}}</ref> Wadde ng'ekibiina ekiri mu buyinza ekya Patriotic Front kisuubizza okuleka emikutu gy'amawulire egya gavumenti—omuli Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) n'olupapula lw'amawulire Zambia Daily Mail ne Times of Zambia—okwekolera ku by'okwogerako. Emikutu gy'amawulire egya gavumenti gye gisinga okufuga emikutu gy'amawulire, wadde ng'emikutu gy'obwannannyini mingi gisobola okutuuka ku bitundu by'abantu ebisinga obunene. '''Eby'emizannyo''' Emizannyo bya bulijjo mu mbeera z'abantu mu buwangwa bwa Zambia ebitwala abantu awamu okuyiga, okukulaakulanya ebitone, okusanyuka n'ebiseera eby'essanyu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emizannyo mu Zambia mulimu emizannyo ng'omupiira, emisinde, netball, volleyball ne emizannyo egy'ekinnansi nga nsolo, chiyenga, waida, nkwekula nkukwekule, walyako, ne sojo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Gino gye gimu ku mizannyo egy'ekinnansi egisobozesa enkolagana mu abantu. Ebyafaayo by'emizannyo egimu bya dda nnyo nga n'Abazambia b'ennyini tebannabaawo. Wabula, Zambia yatandika okwenyigira mu mizannyo egy'ettutumu mu nsi yonna okusinga mu mpaka za 1964 Summer Olympics.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Zambia yalangirira obwetwaze bwayo ku lunaku lw'omukolo ogw'okuggalawo emizannyo gya Olympics egya 1964 Summer Olympics, bw'etyo n'efuuka ensi esoose okwetaba mu mizannyo gya Olympics ng'eggwanga limu ate n'evaamu ng'eggwanga eddala. Mu 2016, Zambia y'enyigira mu mizannyo gya Olympics omulundi ogwa 13. Emidaali ebbiri gye gy'awangulwa. Emidaali gino gy'awangulwa mu bikonde ne mu misinde. Mu 1984 Keith Mwila yawangula omudaali gwa kikomo mu luzannya lwa light flyweight. Mu 1996 Samuel Matete yawangula omudaali gwa ffeeza mu misinde gya 400-metre hurdles. Zambia teyeetaba mu mizannyo gya Winter Olympics. Omupiira gw'ebigere gwe muzannyo ogusinga okumanyibwa mu Zambia, era ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gw'ebigere ebadde n'ebiseera byayo eby'obuwanguzi mu byafaayo by'omupiira gw'ebigere. Mu 1988, mu mizannyo gya Summer Olympics egyali mu kibuga Seoul, ttiimu y'eggwanga yawangula ttiimu y'eggwanga eya Italy ku ggoolo 4–0. Kalusha Bwalya, omuzannyi w'omupiira gw'ebigere owa Zambia asinga okumanyibwa, yateeba ggoolo ssatu mu mupiira ogwo. Wabula, okutuusa leero, abakugu bangi bagamba nti ttiimu y'eggwanga eyasinga okukola obulungi y'eyo eyafiira mu kabenje k'ennyonyi nga 28 Ogwokuna 1993 mu kabenje k'ennyonyi e Libreville, Gabon. Wabula, mu 1996, Zambia yali ku kifo kya 15 ku lukalala lw'ekibiina kya FIFA World Football Team Rankings, ekifo ekisinga okuba waggulu ku ttiimu yonna eya southern Africa. Mu 2012, Zambia yawangula ekikopo ky'omupiira gw'ebigere mu Africa omulundi ogwasooka oluvannyuma lw'okukubwa mu mpaka ez'akamalirizo emirundi ebiri. Baakuba Côte d'Ivoire ggoolo 8–7 mu penati shoot-out ku fayinolo, eyazannyibwa mu Libreville, nga mayiro ntono okuva ku kabenje k'ennyonyi emyaka 19 emabega.<ref>{{Cite news|title=Zambia score emotional African Cup win|url=http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20140718035537/http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-date=2014-07-18|access-date=2025-09-13|work=The Sydney Morning Herald|language=en-au}}</ref> Ttiimu y'abakyala eya Zambia yasamba omupiira gwayo ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup mu 2023 mu Australia ne New Zealand, ttiimu ya Zambia y'emu ku nnya eziikiikirira Confederation of African Football (CAF). Baawangula omupiira gwaabwe ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup, nga Lushomo Mweemba yateeba ggoolo eyasinga okuteebwa amangu mu mpaka za FIFA Women's World Cup, ate Barbara Banda n'ayongerako ggoolo eya 1,000 mu mpaka za FIFA Women's World Cup.<ref>{{cite web |author=Luke Vargas |date=31 Jul 2023 |title=Zambia earns first Women's World Cup win with 3-1 victory over Costa Rica |url=https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230803152711/https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |archive-date=3 August 2023 |access-date=3 August 2023 |website=The Associated Press}}</ref> Rugby Union, ebikonde ne cricket nabyo mizannyo egimanyiddwa ennyo mu Zambia. Gye buvuddeko, obwammemba bwa Zambia bwazzibwawo mu butongole ICC ( International Cricket Council) ku 2025. Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa abazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige. Okutuusa mu 2014, ekibiina kya Roan Antelope Rugby Club mu Luanshya kye kyali kikwatidde ddala ekifo ekisooka mu nsi yonna mu kuteekawo ebikondo by'ebigere ebiwanvu ennyo mu nsi yonna nga birina obuwanvu bwa ffuuti 110, inci 6 obuwanvu..<ref>{{Cite book |author1=Fran Cotton |date=1985 |title=The Book of rugby disasters & bizarre records |author2=Chris Rhys |publisher=Stanley Paul |isbn=0-09-162821-0 |location=London |page=107 |oclc=16923880}}</ref> Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa bazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige.<ref>{{Cite web |title=Tallest rugby union posts |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230102231258/https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |archive-date=2 January 2023 |access-date=2021-10-13 |website=Guinness World Records |language=en-GB}}</ref> Rugby union mu Zambia muzannyo mutono naye ogukula. Mu kiseera kino bali mu kifo kya 73 okusinziira ku IRB era balina abazannyi abawandiise 3,650 n’ebibiina bisatu ebyategekebwa obulungi.<ref name="IRB">{{Cite web |last=IRB.com |title=International Rugby Board - ZAMBIA |url=http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511104518/http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-date=2011-05-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.irb.com |language=en}}</ref> Zambia yali ezannyira cricket ng’ekitundu kya Rhodesia. Zambia era ewaddeyo omuzannyi wa shinty international, Zambian-born Eddie Tembo ng’akiikirira Scotland mu compromise rules Shinty/Hurling game against Ireland in 2008.<ref>{{Cite web |title=Tembo's return is boost for Glen |url=http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20131211180806/http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-date=2013-12-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.inverness-courier.co.uk}}</ref> Mu 2011, Zambia yali ya kutegeka emizannyo gya All-Africa egy'omulundi ogwa kkumi, era nga mu kuzimba ebisaawe ebyo e Lusaka, Ndola ne Livingstone.<ref name="games">{{cite web |title=Zambia to build three stadia for 2011 All-Africa Games |url=http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080924005753/http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |archive-date=24 September 2008 |access-date=6 November 2007 |publisher=People's Daily Online}}</ref> Ekisaawe kye Lusaka kyali kyakutuuza abawagizi 70,000 saako n'ebisaawe ebirala byakutuuza abantu 50,000 buli kimu. Gavumenti yali ekubiriza abantu ab'obwannannyini okwenyigira mu kuzimba ebisaawe ebyo kubanga waaliwo ebbula ly'ensimbi za gavumenti ez'okukozesa mu kuzimba ebisaawe ebyo. Oluvannyuma Zambia yava mu kaweefube w'okutegeka emizannyo gya All-Africa egya 2011, nga bagamba nti tebalina nsimbi zimala. Bwe kityo, Mozambique yadda mu bigere bya Zambia ng'omutegeka w'emizannyo gya All-Africa egya 2011. Zambia era yazaala omuddugavu eyasooka (Madalitso Muthiya) okuzannyira mu United States Golf Open,<ref>{{cite news|url=https://www.chicagotribune.com/2008/05/05/a-rare-talent-from-an-unusual-source/|title=Zambia's Madalitso Muthiya a pioneer|newspaper=Chicago Tribune|date=5 May 2008|access-date=18 September 2013|archive-date=4 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004222257/http://articles.chicagotribune.com/2008-05-05/sports/0805040183_1_zambia-frederick-chiluba-nationwide-tour|url-status=live}}</ref> emu ku mpaka za golf ennya ezisinga obunene. Mu 1989, ttiimu y'eggwanga ey'omuzannyo gw'ensero yali ekola bulungi nnyo bwe yatuuka ku mutendera ogw'okuddamu okuzannya mu mpaka za FIBA Africa Championship era bw'etyo n'ekomekkereza ng'emu ku ttiimu ekkumi ezisinga okuba ez'amaanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=1989 African Championship for Men {{!}} ARCHIVE.FIBA.COM |url=http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20211027160945/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-date=2021-10-27 |access-date=2025-09-13 |website=archive.fiba.com}}</ref> Mu 2017, Zambia yakyaza era n'ewangula empaka z'omupiira gw'ebigere ogwa Pan-African ogwa U-20 African Cup of Nation ogw'abazannyi abali wansi w'emyaka 20.<ref>{{Cite news|url=https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|title=Zambia outsmart South Africa to win record Cosafa U20 crown|date=16 December 2016|work=Lusaka Times|access-date=16 December 2016|archive-date=2 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102225752/https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|url-status=live}}</ref> '''Ennyimba n'amazina''' Obuwangwa bwa Zambia bubadde kitundu kikulu eky'enkulaakulana yaabwe oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze nga mw'otwalidde n'okweyongera kw'ebyalo by'obuwangwa n'ebifo ebikuumirwamu ebintu eby'edda. Ennyimba ezaaleeta amazina kitundu ku nnyanjula yabwe ey'obuwangwa era kirimu obulungi n'ekitiibwa ky'obulamu mu Zambia, okuva ku butategeerekeka bw'engoma ez'okwogera okutuuka ku ngoma ya Kamangu ekozesebwa okulangirira entandikwa y'omukolo gwa Malaila ogw'obuwangwa. Amazina ng'ekikolwa kikola ng'ekintu ekigatta abantu nga bali bumu ng'ekimu ku bintu ebikolebwa mu buwangwa bwabwe.<ref>{{cite web |date=14 June 2016 |title=The Unrivaled Zambian Culture |url=http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330174848/http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-date=30 March 2019 |access-date=30 June 2016 |website=Ayiba Magazine}}</ref> '''Zamrock''' Zamrock kika kya nnyimba ekyavumbulwa mu myaka gya 1970, era ekulaakulanyizza abagoberezi ab'amaanyi mu Bulaaya. Zamrock ennyonnyoddwa ng'okugatta ennyimba z'ekinnansi eza Zambia n'ennyimba ez'amaanyi eziddiŋŋana ezifaanana n'ebibinja nga Jimi Hendrix, James Brown, Black Sabbath, Rolling Stones, Deep Purple, ne Cream.<ref>{{Cite news|url=https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|title=Salt & thunder: The mind-altering rock of 1970s Zambia|date=11 December 2015|work=Music in Africa|access-date=25 May 2017|archive-date=8 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180708135232/https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |last1=S |first1=Henning Goranson |last2=Press |first2=berg for Think Africa |last3=Network |first3=part of the Guardian Africa |date=22 July 2013 |title=Why Zamrock is back in play |url=https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20161222003159/https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |archive-date=22 December 2016 |access-date=25 May 2017 |website=the Guardian}}</ref> Ebibinja ebimanyiddwa ennyo mu kika ky'ennyimba zino mulimu Rikki Ililonga ne bbandi ye Musi-O-Tunya, WITCH, Chrissy "Zebby" Tembo, ne Paul Ngozi ne bbandi ye Ngozi Family.<ref name="azambianband">{{cite web |title=We're a Zambian Band |url=http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903054502/http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |archive-date=3 September 2014 |access-date=26 August 2014 |publisher=theappendix.net}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dusted Reviews: Witch - Lazy Bones!! |url=http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914035049/http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-date=2017-09-14 |access-date=2025-09-13 |website=www.dustedmagazine.com}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] 3x9wsof0qv4vqnjpsoo64s6w4hvn4j7 59940 59938 2026-07-09T12:25:05Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 59940 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" /> '''Eddiini''' Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" /> Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref> Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference&nbsp;– Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref> Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" /> '''Ennimi''' Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref> Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref> Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref> '''Eby'enjigiriza''' Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%. Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP. '''Eby'obulamu''' Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref> == Eby'enfuna == Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref> Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref> Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref> Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003. Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Gwokubiri 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref> Gavumenti ya Zambia eri mu kunoonyereza ku nteekateeka ey'okukyusa mu by'enfuna okusobola okukendeeza ku kwesigama kw'ebyenfuna ku makolero ga kikomo. Enteekateeka eno eruubirira okukozesa ebintu ebirala ebiri mu by'obugagga bya Zambia nga bakulaakulanya eby'obulimi, eby'obulambuzi, okusima amayinja ag'omuwendo, n'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi. Mu Gwoluberyeberye 2018, pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ne pulezidenti wa Zambia Edgar Lungu baassa omukono ku ndagaano 12 mu kibuga ekikulu Lusaka ku nsonga ez'enjawulo okuva ku by'obusuubuzi n'okusiga ensimbi okutuuka ku by'obulambuzi n'ebyobusuubuzi.<ref>{{Cite web |title=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |url=https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180730170605/https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |archive-date=30 July 2018 |access-date=30 July 2018 |website=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |language=tr-TR}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|title=Turkey, Zambia sign 12 deals to boost bilateral ties|access-date=30 July 2018|archive-date=29 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180729210403/https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|url-status=live}}</ref> '''Okusima eby'obugagga eby'omu ttaka''' Okusima n'okutema amayinja byakola ebitundu nga 13.2% ku GDP ya Zambia mu 2019.<ref name="2019USGSMineralsYB">{{Cite web |title=Zambia (Advance Release), 2019 Minerals Yearbook |url=https://pubs.usgs.gov/myb/vol3/2019/myb3-2019-zambia.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=U.S. Geological Survey.}}</ref> Ebyenfuna bya Zambia byali byesigamye ku makolero agasima kkopa.<ref name="twsqt">{{cite journal |last=Sikamo |first=J. |year=2016 |title=Copper mining in Zambia - history and future |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |publisher=Academy of Science of South Africa |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |bibcode=2016JSAIM.116....1S |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2411-9717 |doi-access=free}}</ref> Amakolero gano gaafuulibwa ga gavumenti mu 1973; wansi w'obukulembeze bwa gavumenti, okufulumya kwakendeera nnyo<ref name="2016JSAIMM">{{Cite journal |last=Sikamo |first=J. |last2=Mwanza |first2=A. |last3=Mweemba |first3=C. |date=2016-06-01 |title=Copper mining in Zambia - history and future |url=http://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_abstract&pid=S2225-62532016000600003&lng=en&nrm=iso&tlng=en |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |language=en |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2225-6253 |doi-access=free}}</ref> Oluvannyuma lw'okutunda emigabo mu 1996–2000, okusiga ensimbi, okufulumya, n'emirimu mu makolero g'ekikomo byeyongera.[3] Mu 2019, okutunda ekikomo mu mawanga amalala kwali ebitundu nga 69% ku muwendo gw'ebintu byonna ebyafulumizibwa mu Zambia ebyatundibwa mu mawanga amalala.<ref name="2016JSAIMM" /> Mu 2023, Zambia yali efulumya metric tons 698,000 eza kkopa.<ref name="TradingUnit">{{Cite news|date=2024-06-13|title=Zambia to set up mineral investment and trading unit|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-set-up-mineral-investment-trading-unit-2024-06-12/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref>Ye yali esinga mu kusima kkopa mu Afrika era nga ye yali esinga mu kusima kkopa mu nsi yonna, nga kino kyali kikola ebitundu 4% ku muwendo gya kkopa egyali kifulumizibwa mu nsi yonna.<ref name="2019USGSMineralsYB" /> Ebirombe bya kkopa mu Zambia birina omugabo ogusukka mu kimu kyakuna eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (GDP) ate nga erina omugabo ogusukka mu kimu kyakusatu eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (copper production).<ref>{{Cite web |title=Unlocking economic prosperity in the Zambian Copperbelt |url=https://www.theigc.org/sites/default/files/2024-02/23124%20Copperbelt%20Framing%20Paper_v5-WEB.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[International Growth Centre]]}}</ref> Ekitongole kya gavumenti ekya ZCCM Investments Holdings kirimu eby'obugagga eby'omu ttaka bingi; kirina omugabo gwa bitundu 49% mu birombe bya kkopa e Mopani, ng'ebitundu 51% ebisigadde birina nannyini byo mu ddungu ly'ebuwalabu oba United Arab Emirates ng'eyita mu kkampuni ya International Holding Company.<ref name="TradingUnit" /> ZCCM erina emigabo mu by'obugagga eby'omu ttaka eby'ebitongole ebimanyiddwa nga Vedanta Resources ne First Quantum Minerals.<ref name="TradingUnit" />Olw'okuba eby'enfuna bya Zambia byesigamye nnyo ku by'amakolero ga copper, emiwendo gy'ensimbi z'eggwanga zigenda nga zikyukakyuka okusinziira ku miwendo gya copper.<ref>{{Cite web |title=Why Zambia needs the AfCFTA {{!}} D+C - Development + Cooperation |url=https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-url=https://web.archive.org/web/20240328103353/https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-date=2024-03-28 |access-date=2025-09-13 |website=www.dandc.eu |language=en}}</ref> Gavumenti ya China, okuyita mu kkampuni ez'obwannannyini era nga kitundu ku nteekateeka yaayo eya Belt and Road Initiative, ekoze okusiga ensimbi okw'amaanyi mu mawanga amalala okuyita mu kuzimba amakolero, okutunda ebintu ebweru w'eggwanga, n'okukola bizineesi n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=China's Green Transition: Analysing Chinese Minerals Policy, and its Impact on Zambia |url=https://fhs.diva-portal.org/smash/get/diva2:1793363/FULLTEXT01.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[Försvarshögskolan]]}}</ref> Kkampuni ya China eyitibwa JCHX Mining erina obuyinza ku bitundu 80% mu birombe bya Lubambe Copper Mines eya Zambia, nga ZCCM erina ebitundu 20% ebisigaddeyo.<ref>{{Cite news|date=2024-07-11|title=Zambia says China's JCHX will invest $300 mln in Lubambe copper mine|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-says-chinas-jchx-will-invest-300-mln-lubambe-copper-mine-2024-07-11/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref> Embeera ez'obulabe abalombe ze bakoleramu, emisaala emitono n'okutulugunya abakozi mu kampuni za China bye bimu kunsonga ezaviirako obutakkanya mu by'obufuzi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=China's Bloody Frontier in Zambia |url=https://pulitzercenter.org/projects/chinas-bloody-frontier-zambia |access-date=2025-09-13 |website=Pulitzer Center |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Cheshmi |first=Rouzbeh |date=2023-05-08 |title=Gk88 |url=https://gk88.casino/ |access-date=2025-09-13 |website=gk88.casino}}</ref><ref>{{Cite news|last=Smith|first=David|date=2011-11-03|title=Chinese mining firms in Zambia under fire for mistreating workers|url=https://www.theguardian.com/global-development/2011/nov/03/chinese-mining-zambia-mistreating-workers|access-date=2025-09-13|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Okwongereza ku kikomo, eby'obugagga eby'omu ttaka ebisimibwa mu Zambia mulimu zaabu (ekirombe kye Kansanshi ), manganeeti (ekirombe kya Serenje), ne nikule (ekirombr kye Munali), awamu n'amayinja ag'omuwendo (okusingira ddala amayinja nga amethyst, beryl, emerald, ne tourmaline).<ref name="2019USGSMineralsYB" /> '''Eby'obulimi n'ebyobulunzi''' Obulimi n'obulunzi bikola omulimu munene nnyo mu by'enfuna bya Zambia nga biwa abantu bangi emirimu okusinga eby'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka. Omuwendo omutono ogw'abalimi abazungu ab'e Zimbabwe baanirizibwa mu Zambia oluvannyuma lw'okugobwa Robert Mugabe, nga mu kiseera ekyo baali bantu nga 150 okutuuka ku 300.<ref>{{citation|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_hb5037/is_200406/ai_n18258193/}} {{Dead link|date=October 2010|bot=RjwilmsiBot}}</ref><ref>{{citation|url=https://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|periodical=[[The New York Times]]|date=21 March 2004|access-date=28 August 2009|title=Zimbabwe's White Farmers Start Anew in Zambia|last=LaFraniere|first=Shannon|archive-date=10 May 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110510092649/http://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|url-status=live}}</ref> Baalima ebirime eby'enjawulo omuli taaba, eŋŋaano, ne kaamulali ku faamu eziteeberezebwa okuba nga ziri 150. Obukugu bwe baaleeta, nga bw'ogasse n'okuggulawo eby'enfuna mu Zambia wansi w'obukulembeze bw'omugenzi Levy Mwanawasa, kigambibwa nti kyaviirako okukulaakulana mu by'obulimi mu Zambia. Mu 2004, omulundi ogwasooka mu myaka 26, Zambia yaggya ebweru kasooli omungi okusinga ku gwe yaggya ebweru. Mu Ddesemba 2019, gavumenti ya Zambia yasalawo mu ngeri emu okusimba enjaga ya cannabis olw'obujanjabi n'okugitunda ebweru w'eggwanga.<ref>{{Cite web |title=Zambia legalizes cannabis, kind of |url=https://thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-url=https://web.archive.org/web/20210303193126/https://www.thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-date=3 March 2021 |access-date=7 May 2021 |website=thegrowthop |language=en-CA}}</ref> '''Eby'obulambuzi''' Ebyobulambuzi byali ebitundu 5.8% ebya GDP ya Zambia mu 2021; ogwo gwe gwali omuwendo ogusinga obunene, ogwa 9.8%, ogwaliwo mu 2019.<ref name="ITA24">{{Cite web |date=2024-06-06 |title=Zambia - Travel and Tourism |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-travel-and-tourism |access-date=2025-09-13 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Eby'obulambuzi ebisinga obungi byali bikwata ku bifo ebikuumibwamu ebisolo, naddala ebikwata ku Zambia's 20 national parks and 34 game management areas.<ref name="ITA24" /> Ekifo ky'obulambuzi ekisinga obunene, Victoria Falls, kifo ekiri ku lukalala lw'ebifo by'obulambuzi eby'ensi yonna (UNESCO World Heritage Site).<ref name="ITA24" /> Oludda lwa Zambia oluliko ekiyiira mu kkumiro ly'ebisolo erya Mosi-oa-Tunya awalala we guyiira guliraanya Zimbabwe. Livingstone eliraanaganye n'ekiyiira kya victoria kyafuuka ekifo eky'obulambuzi. Ebifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo kuliko Luangwa ey'Obukiikakkona n'ey'aObukiikaddyo, Kafue n'oluwonvu wa Luiwa.<ref>{{Cite web |last=Hayne |first=Tricia |date=2020-09-14 |title=The best national parks in Zambia |url=https://www.bradtguides.com/zambias-best-national-parks/ |access-date=2025-09-13 |website=Bradt Guides |language=en-GB}}</ref> Gavumenti ya Zambia ekulakulanyiza eby'obulambuzi eng'emu ku nkola y'okukulakulanya eby'enfuna naddala mu byaalo n'okukuuma obutonde. <ref>{{Cite journal |last=Zibanai |first=Zhou |date=2014 |title=Southern Africa Tourism Industry: Recent Trends and Future Prospects |url=http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |url-status=live |journal=International Journal of Hospitality and Tourism Systems |volume=7 |issue=2 |issn=0974-6250 |id={{ProQuest|1733224717}} |archive-url=https://web.archive.org/web/20221028174752/http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |archive-date=28 October 2022 |access-date=17 June 2023}}</ref> '''Amasanyalaze''' Mu 2009, Zambia yakola amasannyalaze ga TWh 10.3 era ebaddeko omuwendo munene mu kukozesa amasannyalaze g’enjuba n’amasannyalaze g’ebiyiriro.<ref>{{cite web |title=Zambia |url=http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203044307/http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-date=3 December 2013 |access-date=12 March 2018 |website=www.irena.org}}</ref> Kyokka, ku ntandikwa ya 2015, Zambia yatandika okufuna ebbula ly’amasannyalaze olw’enkuba etatonnya bulungi mu 2014/2015, ekyavaako amazzi amatono mu Kariba dam ne mu mabibiro amalala amanene.<ref>{{cite web |last=Chilufya Chanda |date=28 September 2016 |title=Zambia: ARTICLE 70 of the UPND Constitution is Inconsistent with the Republican Constitution, it should be deemed illegal |url=https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170304193719/https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |archive-date=4 March 2017 |access-date=4 March 2017}}</ref> Mu Gwomwenda 2019, African Green Resources (AGR) yalangirira nti ejja kussaamu ddoola obukadde 150 mu faamu y’amasannyalaze g’enjuba ya megawaati 50, awamu n’ekidiba ky’okufukirira, era nga bajja kwongera ku busobozi bw’ebitereke by’ebirime okutuuka ku ttani 80,000.<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|title=Zambia farm input supplier plans to invest $150 million in farming|date=9 September 2019|work=Reuters|access-date=10 September 2019|language=en|archive-date=9 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190909213832/https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|url-status=live}}</ref> '''Eby'obuwamngwa''' Nga Zambia ey'omulembe tennaba kutandikawo, abantu baabeeranga mu mawanga ag'enjawulo, buli limu nga lirina engeri yaalyo ey'obulamu. Ekimu ku byava mu kiseera ky'amatwale kwe kukulaakulana kw'okubeera mu bibuga. Ebika by'abantu eby'enjawulo byatandika okubeera awamu mu bibuga ne mu bibuga ebikulu, nga kino kikyusa engeri gye babeeramu. Era baatandika okukkiriza ebintu ebimu eby'obuwangwa obw'ensi yonna, naddala mu ngeri gye bambalamu n'engeri gye beeyisaamu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206">{{Cite book |author1=Mkandawire, Sitwe Benson |year=2019 |title=Zambian Culture: Harnessing Cultural Literacy with a Focus on Myths and Taboos |author2=Simooya, Steriah Monica |author3=Monde, Pauline Namakau |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-105-9 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–206}}</ref> Eby'obuwangwa bwa Zambia ebisinga obungi bikyaliwo mu byalo, n’obuwangwa obumu obuva ebweru nga Obukristaayo. Obuwangwa obukwata ku mawanga ag’enjawulo mu Zambia buyitibwa 'obuwangwa bwa Zambia' ate obulamu obw’awamu obukwata ku mawanga ag’enjawulo buyitibwa "obuwangwa bwa Zambia" kubanga bweyolekera mu Bannazambia kumpi bonna.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Mu bibuga, waliwo okugattagatta n'okukulaakulana kw'ebyobuwangwa bino okusobola okuvaamu ekiyitibwa "obuwangwa bwa Zambia". Zambia ekola emikolo n’obulombolombo obw’enjawulo okuva ku mikolo gy’ennono egikkirizibwa eggwanga lyonna okutuuka ku mikolo egitakkirizibwa naye nga mikulu. Emikolo n’obulombolombo ebisinga obungi bikolebwa ku mikolo egy’enjawulo okujaguza oba okujjukira ebituukiddwako, ebijaguzo, okuyitawo kw’ebiseera, okutuuza ku nnamulondo n’emikolo gy’obwa pulezidenti, okutangirira n’okutukuza, okutikkirwa, okwewaayo, okulayira okuwagira, okuyingira obufumbo, okufumbirwa, okuziika, okuzaala n’emikolo emirala.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okufaananako amawanga ga Afirika agasinga obungi, Zambia ekola ku mikolo gyayo egy’olukale n’egyo egikolebwa mu kyama. Mu mikolo gy’olukale n’obulombolombo obukolebwa mulimu okulaga kalenda oba eby’obuwangwa eby’ebiseera ebigere, okulaga embeera, okulaga obulumi, okulagula, okutongoza, n’emikolo egya bulijjo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okutuuka mu Ddesemba 2016, Zambia yalina emikolo gyayo egy’olukale 77 egy’obuwangwa egimanyiddwa gavumenti, era omuwendo guno gujja kweyongera mu biseera eby’omumaaso.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egibaawo buli mwaka mulimu Nc'wala, Kulonga, Kuomboka, Malaila, Nsengele, Chibwela kumushi, Dantho, Ntongo, Makundu, Lwiindi, Chuungu, ne Lyenya. Gino gye gimanyiddwa nga emikolo gy'obuwangwa bwa Zambia. Egimu ku gyo egisinga okumanyibwa gye gino: Kuomboka ne Kathanga (mu Buggwanjuba), Mutomboko (Luapula), Kulamba ne Ncwala (Buvanjuba), Lwiindi ne Shimunenga (Bukiikaddyo), Lunda Lubanza (Bukkiikakkonobwobugwanjuba), Likumbi Lyamize (Bukkikakkonobwobuggwanjuba),<ref>{{Cite book |last=Ellert |first=Henrik |year=2004 |title=The magic of the makishi: masks and traditions in Zambia |publisher=CBC publishing |isbn=0-9515209-9-7 |location=Bath, UK |pages=38–63}}</ref> Mbunda Lukwakwa (Bukiikakkonobwobuggwanjuba), Chibwela Kumushi (Masekkati), Vinkhakanimba (Muchinga), Ukusefya Pa Ng'wena (Bukiikakkono). Eby'emikono eby'ennono ebimanyiddwa ennyo mulimu okubumba, okukola ebibbo (nga Tonga baskets), entebe, eby'ambalo, emikeeka, ebifaananyi eby'omuti, ebifaananyi eby'amlyiba, eby'emikono eby'omu waya, n'eby'emikono eby'ekikomo. Ennyimba ezisinga obungi mu Zambia zeesigamiziddwa ku ngoma (n'ebyuma ebirala ebikubibwa) nga waliwo okuyimba n'okuzina kungi. Mu bibuga, ennyimba eziva mu mawanga amalala zimanyiddwa nnyo, naddala rumba eya Congo, ennyimba z'Abamerika abaddugavu n'ennyimba za Jamaica eziyitibwa reggae. '''Emirimu gy'eby'emikono''' Ng'oggyeko ebibumbe n'eby'emikono, Zambia erina eby'emikono eby'omulembe era ebinyuma okulaba, n'abasiizi b'ebifaananyi abakola mu kusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, okukola ebibumbe, okukuba ebifaananyi n'ebintu ebirala ebikwatagana. Ekitongole kya Lechwe Trust, ekyatandikibwawo mu 1986, kikoze omulimu munene mu kuwagira eby'emikono mu Zambia okuyita mu buyambi, sikaala, emyoleso n'okukuŋŋaanya ebifaananyi ebiriwo mu Zambia.<ref name="Lechwe2019">{{cite book |year=2019 |title=Art Lives On – ii: A Retrospective Exhibition of Flinto S. Chandia & Lutanda F. Mwamba |publisher=Lechwe Trust |isbn=978-9982-70-959-0 |location=Lusaka}}</ref> Abantu ab’omugaso mu kisaawe ky’ebifaananyi mu Zambia mulimu Henry Tayali, Flinto Chandia ne Lutanda Mwamba. Chandia, eyakolanga mu mbaawo, amayinja n’ebintu eby’ekyuma, yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya Zambia National Visual Arts Council era yakolagana n’emisomo gy’abasiizi b’ebifaananyi omuli Mbile ne Kabasa.<ref>{{cite journal |last=Paraskos |first=Michael |year=2026 |title=Discovering Flinto Chandia |journal=Pygmalion: Provocations in Contemporary Carving |issue=5 |isbn=978-1-7384987-4-1}}</ref> Mwamba yali amanyiddwa naddala olw’okusiiga ebifaananyi n’okukuba ebifaananyi. Mu 2019 Lechwe Trust yategeka omwoleso ogw’okujjukira emirimu gya Chandia ne Mwamba, nga balaga ebibumbe, ebifaananyi n’ebifaananyi ebikubiddwa okumala emyaka egiwerako.<ref name="Lechwe2019" /> '''Emikutu migattabantu''' Wadde eddembe ly'okwogera n'ery'amawulire gakakasibwa mu ssemateeka wa Zambia, gavumenti etera okukugira eddembe lino okuteekebwa mu nkola.<ref name=":02">{{Cite web |title=Press Freedom survey on 186 countries |url=http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20161201071942/http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-date=2016-12-01 |access-date=2025-09-13 |website=www.worldaudit.org}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Zambia {{!}} Country report {{!}} Freedom of the Press {{!}} 2016 |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-url=https://web.archive.org/web/20170116155841/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-date=16 January 2017 |access-date=2017-01-14 |website=Freedomhouse.org}}</ref> Wadde ng'ekibiina ekiri mu buyinza ekya Patriotic Front kisuubizza okuleka emikutu gy'amawulire egya gavumenti—omuli Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) n'olupapula lw'amawulire Zambia Daily Mail ne Times of Zambia—okwekolera ku by'okwogerako. Emikutu gy'amawulire egya gavumenti gye gisinga okufuga emikutu gy'amawulire, wadde ng'emikutu gy'obwannannyini mingi gisobola okutuuka ku bitundu by'abantu ebisinga obunene. '''Eby'emizannyo''' Emizannyo bya bulijjo mu mbeera z'abantu mu buwangwa bwa Zambia ebitwala abantu awamu okuyiga, okukulaakulanya ebitone, okusanyuka n'ebiseera eby'essanyu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emizannyo mu Zambia mulimu emizannyo ng'omupiira, emisinde, netball, volleyball ne emizannyo egy'ekinnansi nga nsolo, chiyenga, waida, nkwekula nkukwekule, walyako, ne sojo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Gino gye gimu ku mizannyo egy'ekinnansi egisobozesa enkolagana mu abantu. Ebyafaayo by'emizannyo egimu bya dda nnyo nga n'Abazambia b'ennyini tebannabaawo. Wabula, Zambia yatandika okwenyigira mu mizannyo egy'ettutumu mu nsi yonna okusinga mu mpaka za 1964 Summer Olympics.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Zambia yalangirira obwetwaze bwayo ku lunaku lw'omukolo ogw'okuggalawo emizannyo gya Olympics egya 1964 Summer Olympics, bw'etyo n'efuuka ensi esoose okwetaba mu mizannyo gya Olympics ng'eggwanga limu ate n'evaamu ng'eggwanga eddala. Mu 2016, Zambia y'enyigira mu mizannyo gya Olympics omulundi ogwa 13. Emidaali ebbiri gye gy'awangulwa. Emidaali gino gy'awangulwa mu bikonde ne mu misinde. Mu 1984 Keith Mwila yawangula omudaali gwa kikomo mu luzannya lwa light flyweight. Mu 1996 Samuel Matete yawangula omudaali gwa ffeeza mu misinde gya 400-metre hurdles. Zambia teyeetaba mu mizannyo gya Winter Olympics. Omupiira gw'ebigere gwe muzannyo ogusinga okumanyibwa mu Zambia, era ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gw'ebigere ebadde n'ebiseera byayo eby'obuwanguzi mu byafaayo by'omupiira gw'ebigere. Mu 1988, mu mizannyo gya Summer Olympics egyali mu kibuga Seoul, ttiimu y'eggwanga yawangula ttiimu y'eggwanga eya Italy ku ggoolo 4–0. Kalusha Bwalya, omuzannyi w'omupiira gw'ebigere owa Zambia asinga okumanyibwa, yateeba ggoolo ssatu mu mupiira ogwo. Wabula, okutuusa leero, abakugu bangi bagamba nti ttiimu y'eggwanga eyasinga okukola obulungi y'eyo eyafiira mu kabenje k'ennyonyi nga 28 Ogwokuna 1993 mu kabenje k'ennyonyi e Libreville, Gabon. Wabula, mu 1996, Zambia yali ku kifo kya 15 ku lukalala lw'ekibiina kya FIFA World Football Team Rankings, ekifo ekisinga okuba waggulu ku ttiimu yonna eya southern Africa. Mu 2012, Zambia yawangula ekikopo ky'omupiira gw'ebigere mu Africa omulundi ogwasooka oluvannyuma lw'okukubwa mu mpaka ez'akamalirizo emirundi ebiri. Baakuba Côte d'Ivoire ggoolo 8–7 mu penati shoot-out ku fayinolo, eyazannyibwa mu Libreville, nga mayiro ntono okuva ku kabenje k'ennyonyi emyaka 19 emabega.<ref>{{Cite news|title=Zambia score emotional African Cup win|url=http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20140718035537/http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-date=2014-07-18|access-date=2025-09-13|work=The Sydney Morning Herald|language=en-au}}</ref> Ttiimu y'abakyala eya Zambia yasamba omupiira gwayo ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup mu 2023 mu Australia ne New Zealand, ttiimu ya Zambia y'emu ku nnya eziikiikirira Confederation of African Football (CAF). Baawangula omupiira gwaabwe ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup, nga Lushomo Mweemba yateeba ggoolo eyasinga okuteebwa amangu mu mpaka za FIFA Women's World Cup, ate Barbara Banda n'ayongerako ggoolo eya 1,000 mu mpaka za FIFA Women's World Cup.<ref>{{cite web |author=Luke Vargas |date=31 Jul 2023 |title=Zambia earns first Women's World Cup win with 3-1 victory over Costa Rica |url=https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230803152711/https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |archive-date=3 August 2023 |access-date=3 August 2023 |website=The Associated Press}}</ref> Rugby Union, ebikonde ne cricket nabyo mizannyo egimanyiddwa ennyo mu Zambia. Gye buvuddeko, obwammemba bwa Zambia bwazzibwawo mu butongole ICC ( International Cricket Council) ku 2025. Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa abazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige. Okutuusa mu 2014, ekibiina kya Roan Antelope Rugby Club mu Luanshya kye kyali kikwatidde ddala ekifo ekisooka mu nsi yonna mu kuteekawo ebikondo by'ebigere ebiwanvu ennyo mu nsi yonna nga birina obuwanvu bwa ffuuti 110, inci 6 obuwanvu..<ref>{{Cite book |author1=Fran Cotton |date=1985 |title=The Book of rugby disasters & bizarre records |author2=Chris Rhys |publisher=Stanley Paul |isbn=0-09-162821-0 |location=London |page=107 |oclc=16923880}}</ref> Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa bazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige.<ref>{{Cite web |title=Tallest rugby union posts |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230102231258/https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |archive-date=2 January 2023 |access-date=2021-10-13 |website=Guinness World Records |language=en-GB}}</ref> Rugby union mu Zambia muzannyo mutono naye ogukula. Mu kiseera kino bali mu kifo kya 73 okusinziira ku IRB era balina abazannyi abawandiise 3,650 n’ebibiina bisatu ebyategekebwa obulungi.<ref name="IRB">{{Cite web |last=IRB.com |title=International Rugby Board - ZAMBIA |url=http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511104518/http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-date=2011-05-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.irb.com |language=en}}</ref> Zambia yali ezannyira cricket ng’ekitundu kya Rhodesia. Zambia era ewaddeyo omuzannyi wa shinty international, Zambian-born Eddie Tembo ng’akiikirira Scotland mu compromise rules Shinty/Hurling game against Ireland in 2008.<ref>{{Cite web |title=Tembo's return is boost for Glen |url=http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20131211180806/http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-date=2013-12-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.inverness-courier.co.uk}}</ref> Mu 2011, Zambia yali ya kutegeka emizannyo gya All-Africa egy'omulundi ogwa kkumi, era nga mu kuzimba ebisaawe ebyo e Lusaka, Ndola ne Livingstone.<ref name="games">{{cite web |title=Zambia to build three stadia for 2011 All-Africa Games |url=http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080924005753/http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |archive-date=24 September 2008 |access-date=6 November 2007 |publisher=People's Daily Online}}</ref> Ekisaawe kye Lusaka kyali kyakutuuza abawagizi 70,000 saako n'ebisaawe ebirala byakutuuza abantu 50,000 buli kimu. Gavumenti yali ekubiriza abantu ab'obwannannyini okwenyigira mu kuzimba ebisaawe ebyo kubanga waaliwo ebbula ly'ensimbi za gavumenti ez'okukozesa mu kuzimba ebisaawe ebyo. Oluvannyuma Zambia yava mu kaweefube w'okutegeka emizannyo gya All-Africa egya 2011, nga bagamba nti tebalina nsimbi zimala. Bwe kityo, Mozambique yadda mu bigere bya Zambia ng'omutegeka w'emizannyo gya All-Africa egya 2011. Zambia era yazaala omuddugavu eyasooka (Madalitso Muthiya) okuzannyira mu United States Golf Open,<ref>{{cite news|url=https://www.chicagotribune.com/2008/05/05/a-rare-talent-from-an-unusual-source/|title=Zambia's Madalitso Muthiya a pioneer|newspaper=Chicago Tribune|date=5 May 2008|access-date=18 September 2013|archive-date=4 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004222257/http://articles.chicagotribune.com/2008-05-05/sports/0805040183_1_zambia-frederick-chiluba-nationwide-tour|url-status=live}}</ref> emu ku mpaka za golf ennya ezisinga obunene. Mu 1989, ttiimu y'eggwanga ey'omuzannyo gw'ensero yali ekola bulungi nnyo bwe yatuuka ku mutendera ogw'okuddamu okuzannya mu mpaka za FIBA Africa Championship era bw'etyo n'ekomekkereza ng'emu ku ttiimu ekkumi ezisinga okuba ez'amaanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=1989 African Championship for Men {{!}} ARCHIVE.FIBA.COM |url=http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20211027160945/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-date=2021-10-27 |access-date=2025-09-13 |website=archive.fiba.com}}</ref> Mu 2017, Zambia yakyaza era n'ewangula empaka z'omupiira gw'ebigere ogwa Pan-African ogwa U-20 African Cup of Nation ogw'abazannyi abali wansi w'emyaka 20.<ref>{{Cite news|url=https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|title=Zambia outsmart South Africa to win record Cosafa U20 crown|date=16 December 2016|work=Lusaka Times|access-date=16 December 2016|archive-date=2 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102225752/https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|url-status=live}}</ref> '''Ennyimba n'amazina''' Obuwangwa bwa Zambia bubadde kitundu kikulu eky'enkulaakulana yaabwe oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze nga mw'otwalidde n'okweyongera kw'ebyalo by'obuwangwa n'ebifo ebikuumirwamu ebintu eby'edda. Ennyimba ezaaleeta amazina kitundu ku nnyanjula yabwe ey'obuwangwa era kirimu obulungi n'ekitiibwa ky'obulamu mu Zambia, okuva ku butategeerekeka bw'engoma ez'okwogera okutuuka ku ngoma ya Kamangu ekozesebwa okulangirira entandikwa y'omukolo gwa Malaila ogw'obuwangwa. Amazina ng'ekikolwa kikola ng'ekintu ekigatta abantu nga bali bumu ng'ekimu ku bintu ebikolebwa mu buwangwa bwabwe.<ref>{{cite web |date=14 June 2016 |title=The Unrivaled Zambian Culture |url=http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330174848/http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-date=30 March 2019 |access-date=30 June 2016 |website=Ayiba Magazine}}</ref> '''Zamrock''' Zamrock kika kya nnyimba ekyavumbulwa mu myaka gya 1970, era ekulaakulanyizza abagoberezi ab'amaanyi mu Bulaaya. Zamrock ennyonnyoddwa ng'okugatta ennyimba z'ekinnansi eza Zambia n'ennyimba ez'amaanyi eziddiŋŋana ezifaanana n'ebibinja nga Jimi Hendrix, James Brown, Black Sabbath, Rolling Stones, Deep Purple, ne Cream.<ref>{{Cite news|url=https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|title=Salt & thunder: The mind-altering rock of 1970s Zambia|date=11 December 2015|work=Music in Africa|access-date=25 May 2017|archive-date=8 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180708135232/https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |last1=S |first1=Henning Goranson |last2=Press |first2=berg for Think Africa |last3=Network |first3=part of the Guardian Africa |date=22 July 2013 |title=Why Zamrock is back in play |url=https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20161222003159/https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |archive-date=22 December 2016 |access-date=25 May 2017 |website=the Guardian}}</ref> Ebibinja ebimanyiddwa ennyo mu kika ky'ennyimba zino mulimu Rikki Ililonga ne bbandi ye Musi-O-Tunya, WITCH, Chrissy "Zebby" Tembo, ne Paul Ngozi ne bbandi ye Ngozi Family.<ref name="azambianband">{{cite web |title=We're a Zambian Band |url=http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903054502/http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |archive-date=3 September 2014 |access-date=26 August 2014 |publisher=theappendix.net}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dusted Reviews: Witch - Lazy Bones!! |url=http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914035049/http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-date=2017-09-14 |access-date=2025-09-13 |website=www.dustedmagazine.com}}</ref> == Laba ne == * Ebyafaayo bya Zambia. * Amawanga ga Africa. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] e5tn810wdwt49cbzfas2ab4y0pofsgx 59941 59940 2026-07-09T12:26:56Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ettuluba 59941 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" /> '''Eddiini''' Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" /> Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref> Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference&nbsp;– Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref> Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" /> '''Ennimi''' Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref> Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref> Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref> '''Eby'enjigiriza''' Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%. Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP. '''Eby'obulamu''' Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref> == Eby'enfuna == Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref> Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref> Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref> Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003. Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Gwokubiri 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref> Gavumenti ya Zambia eri mu kunoonyereza ku nteekateeka ey'okukyusa mu by'enfuna okusobola okukendeeza ku kwesigama kw'ebyenfuna ku makolero ga kikomo. Enteekateeka eno eruubirira okukozesa ebintu ebirala ebiri mu by'obugagga bya Zambia nga bakulaakulanya eby'obulimi, eby'obulambuzi, okusima amayinja ag'omuwendo, n'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi. Mu Gwoluberyeberye 2018, pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ne pulezidenti wa Zambia Edgar Lungu baassa omukono ku ndagaano 12 mu kibuga ekikulu Lusaka ku nsonga ez'enjawulo okuva ku by'obusuubuzi n'okusiga ensimbi okutuuka ku by'obulambuzi n'ebyobusuubuzi.<ref>{{Cite web |title=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |url=https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180730170605/https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |archive-date=30 July 2018 |access-date=30 July 2018 |website=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |language=tr-TR}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|title=Turkey, Zambia sign 12 deals to boost bilateral ties|access-date=30 July 2018|archive-date=29 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180729210403/https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|url-status=live}}</ref> '''Okusima eby'obugagga eby'omu ttaka''' Okusima n'okutema amayinja byakola ebitundu nga 13.2% ku GDP ya Zambia mu 2019.<ref name="2019USGSMineralsYB">{{Cite web |title=Zambia (Advance Release), 2019 Minerals Yearbook |url=https://pubs.usgs.gov/myb/vol3/2019/myb3-2019-zambia.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=U.S. Geological Survey.}}</ref> Ebyenfuna bya Zambia byali byesigamye ku makolero agasima kkopa.<ref name="twsqt">{{cite journal |last=Sikamo |first=J. |year=2016 |title=Copper mining in Zambia - history and future |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |publisher=Academy of Science of South Africa |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |bibcode=2016JSAIM.116....1S |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2411-9717 |doi-access=free}}</ref> Amakolero gano gaafuulibwa ga gavumenti mu 1973; wansi w'obukulembeze bwa gavumenti, okufulumya kwakendeera nnyo<ref name="2016JSAIMM">{{Cite journal |last=Sikamo |first=J. |last2=Mwanza |first2=A. |last3=Mweemba |first3=C. |date=2016-06-01 |title=Copper mining in Zambia - history and future |url=http://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_abstract&pid=S2225-62532016000600003&lng=en&nrm=iso&tlng=en |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |language=en |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2225-6253 |doi-access=free}}</ref> Oluvannyuma lw'okutunda emigabo mu 1996–2000, okusiga ensimbi, okufulumya, n'emirimu mu makolero g'ekikomo byeyongera.[3] Mu 2019, okutunda ekikomo mu mawanga amalala kwali ebitundu nga 69% ku muwendo gw'ebintu byonna ebyafulumizibwa mu Zambia ebyatundibwa mu mawanga amalala.<ref name="2016JSAIMM" /> Mu 2023, Zambia yali efulumya metric tons 698,000 eza kkopa.<ref name="TradingUnit">{{Cite news|date=2024-06-13|title=Zambia to set up mineral investment and trading unit|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-set-up-mineral-investment-trading-unit-2024-06-12/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref>Ye yali esinga mu kusima kkopa mu Afrika era nga ye yali esinga mu kusima kkopa mu nsi yonna, nga kino kyali kikola ebitundu 4% ku muwendo gya kkopa egyali kifulumizibwa mu nsi yonna.<ref name="2019USGSMineralsYB" /> Ebirombe bya kkopa mu Zambia birina omugabo ogusukka mu kimu kyakuna eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (GDP) ate nga erina omugabo ogusukka mu kimu kyakusatu eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (copper production).<ref>{{Cite web |title=Unlocking economic prosperity in the Zambian Copperbelt |url=https://www.theigc.org/sites/default/files/2024-02/23124%20Copperbelt%20Framing%20Paper_v5-WEB.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[International Growth Centre]]}}</ref> Ekitongole kya gavumenti ekya ZCCM Investments Holdings kirimu eby'obugagga eby'omu ttaka bingi; kirina omugabo gwa bitundu 49% mu birombe bya kkopa e Mopani, ng'ebitundu 51% ebisigadde birina nannyini byo mu ddungu ly'ebuwalabu oba United Arab Emirates ng'eyita mu kkampuni ya International Holding Company.<ref name="TradingUnit" /> ZCCM erina emigabo mu by'obugagga eby'omu ttaka eby'ebitongole ebimanyiddwa nga Vedanta Resources ne First Quantum Minerals.<ref name="TradingUnit" />Olw'okuba eby'enfuna bya Zambia byesigamye nnyo ku by'amakolero ga copper, emiwendo gy'ensimbi z'eggwanga zigenda nga zikyukakyuka okusinziira ku miwendo gya copper.<ref>{{Cite web |title=Why Zambia needs the AfCFTA {{!}} D+C - Development + Cooperation |url=https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-url=https://web.archive.org/web/20240328103353/https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-date=2024-03-28 |access-date=2025-09-13 |website=www.dandc.eu |language=en}}</ref> Gavumenti ya China, okuyita mu kkampuni ez'obwannannyini era nga kitundu ku nteekateeka yaayo eya Belt and Road Initiative, ekoze okusiga ensimbi okw'amaanyi mu mawanga amalala okuyita mu kuzimba amakolero, okutunda ebintu ebweru w'eggwanga, n'okukola bizineesi n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=China's Green Transition: Analysing Chinese Minerals Policy, and its Impact on Zambia |url=https://fhs.diva-portal.org/smash/get/diva2:1793363/FULLTEXT01.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[Försvarshögskolan]]}}</ref> Kkampuni ya China eyitibwa JCHX Mining erina obuyinza ku bitundu 80% mu birombe bya Lubambe Copper Mines eya Zambia, nga ZCCM erina ebitundu 20% ebisigaddeyo.<ref>{{Cite news|date=2024-07-11|title=Zambia says China's JCHX will invest $300 mln in Lubambe copper mine|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-says-chinas-jchx-will-invest-300-mln-lubambe-copper-mine-2024-07-11/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref> Embeera ez'obulabe abalombe ze bakoleramu, emisaala emitono n'okutulugunya abakozi mu kampuni za China bye bimu kunsonga ezaviirako obutakkanya mu by'obufuzi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=China's Bloody Frontier in Zambia |url=https://pulitzercenter.org/projects/chinas-bloody-frontier-zambia |access-date=2025-09-13 |website=Pulitzer Center |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Cheshmi |first=Rouzbeh |date=2023-05-08 |title=Gk88 |url=https://gk88.casino/ |access-date=2025-09-13 |website=gk88.casino}}</ref><ref>{{Cite news|last=Smith|first=David|date=2011-11-03|title=Chinese mining firms in Zambia under fire for mistreating workers|url=https://www.theguardian.com/global-development/2011/nov/03/chinese-mining-zambia-mistreating-workers|access-date=2025-09-13|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Okwongereza ku kikomo, eby'obugagga eby'omu ttaka ebisimibwa mu Zambia mulimu zaabu (ekirombe kye Kansanshi ), manganeeti (ekirombe kya Serenje), ne nikule (ekirombr kye Munali), awamu n'amayinja ag'omuwendo (okusingira ddala amayinja nga amethyst, beryl, emerald, ne tourmaline).<ref name="2019USGSMineralsYB" /> '''Eby'obulimi n'ebyobulunzi''' Obulimi n'obulunzi bikola omulimu munene nnyo mu by'enfuna bya Zambia nga biwa abantu bangi emirimu okusinga eby'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka. Omuwendo omutono ogw'abalimi abazungu ab'e Zimbabwe baanirizibwa mu Zambia oluvannyuma lw'okugobwa Robert Mugabe, nga mu kiseera ekyo baali bantu nga 150 okutuuka ku 300.<ref>{{citation|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_hb5037/is_200406/ai_n18258193/}} {{Dead link|date=October 2010|bot=RjwilmsiBot}}</ref><ref>{{citation|url=https://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|periodical=[[The New York Times]]|date=21 March 2004|access-date=28 August 2009|title=Zimbabwe's White Farmers Start Anew in Zambia|last=LaFraniere|first=Shannon|archive-date=10 May 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110510092649/http://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|url-status=live}}</ref> Baalima ebirime eby'enjawulo omuli taaba, eŋŋaano, ne kaamulali ku faamu eziteeberezebwa okuba nga ziri 150. Obukugu bwe baaleeta, nga bw'ogasse n'okuggulawo eby'enfuna mu Zambia wansi w'obukulembeze bw'omugenzi Levy Mwanawasa, kigambibwa nti kyaviirako okukulaakulana mu by'obulimi mu Zambia. Mu 2004, omulundi ogwasooka mu myaka 26, Zambia yaggya ebweru kasooli omungi okusinga ku gwe yaggya ebweru. Mu Ddesemba 2019, gavumenti ya Zambia yasalawo mu ngeri emu okusimba enjaga ya cannabis olw'obujanjabi n'okugitunda ebweru w'eggwanga.<ref>{{Cite web |title=Zambia legalizes cannabis, kind of |url=https://thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-url=https://web.archive.org/web/20210303193126/https://www.thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-date=3 March 2021 |access-date=7 May 2021 |website=thegrowthop |language=en-CA}}</ref> '''Eby'obulambuzi''' Ebyobulambuzi byali ebitundu 5.8% ebya GDP ya Zambia mu 2021; ogwo gwe gwali omuwendo ogusinga obunene, ogwa 9.8%, ogwaliwo mu 2019.<ref name="ITA24">{{Cite web |date=2024-06-06 |title=Zambia - Travel and Tourism |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-travel-and-tourism |access-date=2025-09-13 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Eby'obulambuzi ebisinga obungi byali bikwata ku bifo ebikuumibwamu ebisolo, naddala ebikwata ku Zambia's 20 national parks and 34 game management areas.<ref name="ITA24" /> Ekifo ky'obulambuzi ekisinga obunene, Victoria Falls, kifo ekiri ku lukalala lw'ebifo by'obulambuzi eby'ensi yonna (UNESCO World Heritage Site).<ref name="ITA24" /> Oludda lwa Zambia oluliko ekiyiira mu kkumiro ly'ebisolo erya Mosi-oa-Tunya awalala we guyiira guliraanya Zimbabwe. Livingstone eliraanaganye n'ekiyiira kya victoria kyafuuka ekifo eky'obulambuzi. Ebifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo kuliko Luangwa ey'Obukiikakkona n'ey'aObukiikaddyo, Kafue n'oluwonvu wa Luiwa.<ref>{{Cite web |last=Hayne |first=Tricia |date=2020-09-14 |title=The best national parks in Zambia |url=https://www.bradtguides.com/zambias-best-national-parks/ |access-date=2025-09-13 |website=Bradt Guides |language=en-GB}}</ref> Gavumenti ya Zambia ekulakulanyiza eby'obulambuzi eng'emu ku nkola y'okukulakulanya eby'enfuna naddala mu byaalo n'okukuuma obutonde. <ref>{{Cite journal |last=Zibanai |first=Zhou |date=2014 |title=Southern Africa Tourism Industry: Recent Trends and Future Prospects |url=http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |url-status=live |journal=International Journal of Hospitality and Tourism Systems |volume=7 |issue=2 |issn=0974-6250 |id={{ProQuest|1733224717}} |archive-url=https://web.archive.org/web/20221028174752/http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |archive-date=28 October 2022 |access-date=17 June 2023}}</ref> '''Amasanyalaze''' Mu 2009, Zambia yakola amasannyalaze ga TWh 10.3 era ebaddeko omuwendo munene mu kukozesa amasannyalaze g’enjuba n’amasannyalaze g’ebiyiriro.<ref>{{cite web |title=Zambia |url=http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203044307/http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-date=3 December 2013 |access-date=12 March 2018 |website=www.irena.org}}</ref> Kyokka, ku ntandikwa ya 2015, Zambia yatandika okufuna ebbula ly’amasannyalaze olw’enkuba etatonnya bulungi mu 2014/2015, ekyavaako amazzi amatono mu Kariba dam ne mu mabibiro amalala amanene.<ref>{{cite web |last=Chilufya Chanda |date=28 September 2016 |title=Zambia: ARTICLE 70 of the UPND Constitution is Inconsistent with the Republican Constitution, it should be deemed illegal |url=https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170304193719/https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |archive-date=4 March 2017 |access-date=4 March 2017}}</ref> Mu Gwomwenda 2019, African Green Resources (AGR) yalangirira nti ejja kussaamu ddoola obukadde 150 mu faamu y’amasannyalaze g’enjuba ya megawaati 50, awamu n’ekidiba ky’okufukirira, era nga bajja kwongera ku busobozi bw’ebitereke by’ebirime okutuuka ku ttani 80,000.<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|title=Zambia farm input supplier plans to invest $150 million in farming|date=9 September 2019|work=Reuters|access-date=10 September 2019|language=en|archive-date=9 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190909213832/https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|url-status=live}}</ref> '''Eby'obuwamngwa''' Nga Zambia ey'omulembe tennaba kutandikawo, abantu baabeeranga mu mawanga ag'enjawulo, buli limu nga lirina engeri yaalyo ey'obulamu. Ekimu ku byava mu kiseera ky'amatwale kwe kukulaakulana kw'okubeera mu bibuga. Ebika by'abantu eby'enjawulo byatandika okubeera awamu mu bibuga ne mu bibuga ebikulu, nga kino kikyusa engeri gye babeeramu. Era baatandika okukkiriza ebintu ebimu eby'obuwangwa obw'ensi yonna, naddala mu ngeri gye bambalamu n'engeri gye beeyisaamu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206">{{Cite book |author1=Mkandawire, Sitwe Benson |year=2019 |title=Zambian Culture: Harnessing Cultural Literacy with a Focus on Myths and Taboos |author2=Simooya, Steriah Monica |author3=Monde, Pauline Namakau |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-105-9 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–206}}</ref> Eby'obuwangwa bwa Zambia ebisinga obungi bikyaliwo mu byalo, n’obuwangwa obumu obuva ebweru nga Obukristaayo. Obuwangwa obukwata ku mawanga ag’enjawulo mu Zambia buyitibwa 'obuwangwa bwa Zambia' ate obulamu obw’awamu obukwata ku mawanga ag’enjawulo buyitibwa "obuwangwa bwa Zambia" kubanga bweyolekera mu Bannazambia kumpi bonna.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Mu bibuga, waliwo okugattagatta n'okukulaakulana kw'ebyobuwangwa bino okusobola okuvaamu ekiyitibwa "obuwangwa bwa Zambia". Zambia ekola emikolo n’obulombolombo obw’enjawulo okuva ku mikolo gy’ennono egikkirizibwa eggwanga lyonna okutuuka ku mikolo egitakkirizibwa naye nga mikulu. Emikolo n’obulombolombo ebisinga obungi bikolebwa ku mikolo egy’enjawulo okujaguza oba okujjukira ebituukiddwako, ebijaguzo, okuyitawo kw’ebiseera, okutuuza ku nnamulondo n’emikolo gy’obwa pulezidenti, okutangirira n’okutukuza, okutikkirwa, okwewaayo, okulayira okuwagira, okuyingira obufumbo, okufumbirwa, okuziika, okuzaala n’emikolo emirala.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okufaananako amawanga ga Afirika agasinga obungi, Zambia ekola ku mikolo gyayo egy’olukale n’egyo egikolebwa mu kyama. Mu mikolo gy’olukale n’obulombolombo obukolebwa mulimu okulaga kalenda oba eby’obuwangwa eby’ebiseera ebigere, okulaga embeera, okulaga obulumi, okulagula, okutongoza, n’emikolo egya bulijjo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okutuuka mu Ddesemba 2016, Zambia yalina emikolo gyayo egy’olukale 77 egy’obuwangwa egimanyiddwa gavumenti, era omuwendo guno gujja kweyongera mu biseera eby’omumaaso.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egibaawo buli mwaka mulimu Nc'wala, Kulonga, Kuomboka, Malaila, Nsengele, Chibwela kumushi, Dantho, Ntongo, Makundu, Lwiindi, Chuungu, ne Lyenya. Gino gye gimanyiddwa nga emikolo gy'obuwangwa bwa Zambia. Egimu ku gyo egisinga okumanyibwa gye gino: Kuomboka ne Kathanga (mu Buggwanjuba), Mutomboko (Luapula), Kulamba ne Ncwala (Buvanjuba), Lwiindi ne Shimunenga (Bukiikaddyo), Lunda Lubanza (Bukkiikakkonobwobugwanjuba), Likumbi Lyamize (Bukkikakkonobwobuggwanjuba),<ref>{{Cite book |last=Ellert |first=Henrik |year=2004 |title=The magic of the makishi: masks and traditions in Zambia |publisher=CBC publishing |isbn=0-9515209-9-7 |location=Bath, UK |pages=38–63}}</ref> Mbunda Lukwakwa (Bukiikakkonobwobuggwanjuba), Chibwela Kumushi (Masekkati), Vinkhakanimba (Muchinga), Ukusefya Pa Ng'wena (Bukiikakkono). Eby'emikono eby'ennono ebimanyiddwa ennyo mulimu okubumba, okukola ebibbo (nga Tonga baskets), entebe, eby'ambalo, emikeeka, ebifaananyi eby'omuti, ebifaananyi eby'amlyiba, eby'emikono eby'omu waya, n'eby'emikono eby'ekikomo. Ennyimba ezisinga obungi mu Zambia zeesigamiziddwa ku ngoma (n'ebyuma ebirala ebikubibwa) nga waliwo okuyimba n'okuzina kungi. Mu bibuga, ennyimba eziva mu mawanga amalala zimanyiddwa nnyo, naddala rumba eya Congo, ennyimba z'Abamerika abaddugavu n'ennyimba za Jamaica eziyitibwa reggae. '''Emirimu gy'eby'emikono''' Ng'oggyeko ebibumbe n'eby'emikono, Zambia erina eby'emikono eby'omulembe era ebinyuma okulaba, n'abasiizi b'ebifaananyi abakola mu kusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, okukola ebibumbe, okukuba ebifaananyi n'ebintu ebirala ebikwatagana. Ekitongole kya Lechwe Trust, ekyatandikibwawo mu 1986, kikoze omulimu munene mu kuwagira eby'emikono mu Zambia okuyita mu buyambi, sikaala, emyoleso n'okukuŋŋaanya ebifaananyi ebiriwo mu Zambia.<ref name="Lechwe2019">{{cite book |year=2019 |title=Art Lives On – ii: A Retrospective Exhibition of Flinto S. Chandia & Lutanda F. Mwamba |publisher=Lechwe Trust |isbn=978-9982-70-959-0 |location=Lusaka}}</ref> Abantu ab’omugaso mu kisaawe ky’ebifaananyi mu Zambia mulimu Henry Tayali, Flinto Chandia ne Lutanda Mwamba. Chandia, eyakolanga mu mbaawo, amayinja n’ebintu eby’ekyuma, yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya Zambia National Visual Arts Council era yakolagana n’emisomo gy’abasiizi b’ebifaananyi omuli Mbile ne Kabasa.<ref>{{cite journal |last=Paraskos |first=Michael |year=2026 |title=Discovering Flinto Chandia |journal=Pygmalion: Provocations in Contemporary Carving |issue=5 |isbn=978-1-7384987-4-1}}</ref> Mwamba yali amanyiddwa naddala olw’okusiiga ebifaananyi n’okukuba ebifaananyi. Mu 2019 Lechwe Trust yategeka omwoleso ogw’okujjukira emirimu gya Chandia ne Mwamba, nga balaga ebibumbe, ebifaananyi n’ebifaananyi ebikubiddwa okumala emyaka egiwerako.<ref name="Lechwe2019" /> '''Emikutu migattabantu''' Wadde eddembe ly'okwogera n'ery'amawulire gakakasibwa mu ssemateeka wa Zambia, gavumenti etera okukugira eddembe lino okuteekebwa mu nkola.<ref name=":02">{{Cite web |title=Press Freedom survey on 186 countries |url=http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20161201071942/http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-date=2016-12-01 |access-date=2025-09-13 |website=www.worldaudit.org}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Zambia {{!}} Country report {{!}} Freedom of the Press {{!}} 2016 |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-url=https://web.archive.org/web/20170116155841/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-date=16 January 2017 |access-date=2017-01-14 |website=Freedomhouse.org}}</ref> Wadde ng'ekibiina ekiri mu buyinza ekya Patriotic Front kisuubizza okuleka emikutu gy'amawulire egya gavumenti—omuli Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) n'olupapula lw'amawulire Zambia Daily Mail ne Times of Zambia—okwekolera ku by'okwogerako. Emikutu gy'amawulire egya gavumenti gye gisinga okufuga emikutu gy'amawulire, wadde ng'emikutu gy'obwannannyini mingi gisobola okutuuka ku bitundu by'abantu ebisinga obunene. '''Eby'emizannyo''' Emizannyo bya bulijjo mu mbeera z'abantu mu buwangwa bwa Zambia ebitwala abantu awamu okuyiga, okukulaakulanya ebitone, okusanyuka n'ebiseera eby'essanyu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emizannyo mu Zambia mulimu emizannyo ng'omupiira, emisinde, netball, volleyball ne emizannyo egy'ekinnansi nga nsolo, chiyenga, waida, nkwekula nkukwekule, walyako, ne sojo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Gino gye gimu ku mizannyo egy'ekinnansi egisobozesa enkolagana mu abantu. Ebyafaayo by'emizannyo egimu bya dda nnyo nga n'Abazambia b'ennyini tebannabaawo. Wabula, Zambia yatandika okwenyigira mu mizannyo egy'ettutumu mu nsi yonna okusinga mu mpaka za 1964 Summer Olympics.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Zambia yalangirira obwetwaze bwayo ku lunaku lw'omukolo ogw'okuggalawo emizannyo gya Olympics egya 1964 Summer Olympics, bw'etyo n'efuuka ensi esoose okwetaba mu mizannyo gya Olympics ng'eggwanga limu ate n'evaamu ng'eggwanga eddala. Mu 2016, Zambia y'enyigira mu mizannyo gya Olympics omulundi ogwa 13. Emidaali ebbiri gye gy'awangulwa. Emidaali gino gy'awangulwa mu bikonde ne mu misinde. Mu 1984 Keith Mwila yawangula omudaali gwa kikomo mu luzannya lwa light flyweight. Mu 1996 Samuel Matete yawangula omudaali gwa ffeeza mu misinde gya 400-metre hurdles. Zambia teyeetaba mu mizannyo gya Winter Olympics. Omupiira gw'ebigere gwe muzannyo ogusinga okumanyibwa mu Zambia, era ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gw'ebigere ebadde n'ebiseera byayo eby'obuwanguzi mu byafaayo by'omupiira gw'ebigere. Mu 1988, mu mizannyo gya Summer Olympics egyali mu kibuga Seoul, ttiimu y'eggwanga yawangula ttiimu y'eggwanga eya Italy ku ggoolo 4–0. Kalusha Bwalya, omuzannyi w'omupiira gw'ebigere owa Zambia asinga okumanyibwa, yateeba ggoolo ssatu mu mupiira ogwo. Wabula, okutuusa leero, abakugu bangi bagamba nti ttiimu y'eggwanga eyasinga okukola obulungi y'eyo eyafiira mu kabenje k'ennyonyi nga 28 Ogwokuna 1993 mu kabenje k'ennyonyi e Libreville, Gabon. Wabula, mu 1996, Zambia yali ku kifo kya 15 ku lukalala lw'ekibiina kya FIFA World Football Team Rankings, ekifo ekisinga okuba waggulu ku ttiimu yonna eya southern Africa. Mu 2012, Zambia yawangula ekikopo ky'omupiira gw'ebigere mu Africa omulundi ogwasooka oluvannyuma lw'okukubwa mu mpaka ez'akamalirizo emirundi ebiri. Baakuba Côte d'Ivoire ggoolo 8–7 mu penati shoot-out ku fayinolo, eyazannyibwa mu Libreville, nga mayiro ntono okuva ku kabenje k'ennyonyi emyaka 19 emabega.<ref>{{Cite news|title=Zambia score emotional African Cup win|url=http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20140718035537/http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-date=2014-07-18|access-date=2025-09-13|work=The Sydney Morning Herald|language=en-au}}</ref> Ttiimu y'abakyala eya Zambia yasamba omupiira gwayo ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup mu 2023 mu Australia ne New Zealand, ttiimu ya Zambia y'emu ku nnya eziikiikirira Confederation of African Football (CAF). Baawangula omupiira gwaabwe ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup, nga Lushomo Mweemba yateeba ggoolo eyasinga okuteebwa amangu mu mpaka za FIFA Women's World Cup, ate Barbara Banda n'ayongerako ggoolo eya 1,000 mu mpaka za FIFA Women's World Cup.<ref>{{cite web |author=Luke Vargas |date=31 Jul 2023 |title=Zambia earns first Women's World Cup win with 3-1 victory over Costa Rica |url=https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230803152711/https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |archive-date=3 August 2023 |access-date=3 August 2023 |website=The Associated Press}}</ref> Rugby Union, ebikonde ne cricket nabyo mizannyo egimanyiddwa ennyo mu Zambia. Gye buvuddeko, obwammemba bwa Zambia bwazzibwawo mu butongole ICC ( International Cricket Council) ku 2025. Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa abazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige. Okutuusa mu 2014, ekibiina kya Roan Antelope Rugby Club mu Luanshya kye kyali kikwatidde ddala ekifo ekisooka mu nsi yonna mu kuteekawo ebikondo by'ebigere ebiwanvu ennyo mu nsi yonna nga birina obuwanvu bwa ffuuti 110, inci 6 obuwanvu..<ref>{{Cite book |author1=Fran Cotton |date=1985 |title=The Book of rugby disasters & bizarre records |author2=Chris Rhys |publisher=Stanley Paul |isbn=0-09-162821-0 |location=London |page=107 |oclc=16923880}}</ref> Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa bazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige.<ref>{{Cite web |title=Tallest rugby union posts |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230102231258/https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |archive-date=2 January 2023 |access-date=2021-10-13 |website=Guinness World Records |language=en-GB}}</ref> Rugby union mu Zambia muzannyo mutono naye ogukula. Mu kiseera kino bali mu kifo kya 73 okusinziira ku IRB era balina abazannyi abawandiise 3,650 n’ebibiina bisatu ebyategekebwa obulungi.<ref name="IRB">{{Cite web |last=IRB.com |title=International Rugby Board - ZAMBIA |url=http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511104518/http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-date=2011-05-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.irb.com |language=en}}</ref> Zambia yali ezannyira cricket ng’ekitundu kya Rhodesia. Zambia era ewaddeyo omuzannyi wa shinty international, Zambian-born Eddie Tembo ng’akiikirira Scotland mu compromise rules Shinty/Hurling game against Ireland in 2008.<ref>{{Cite web |title=Tembo's return is boost for Glen |url=http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20131211180806/http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-date=2013-12-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.inverness-courier.co.uk}}</ref> Mu 2011, Zambia yali ya kutegeka emizannyo gya All-Africa egy'omulundi ogwa kkumi, era nga mu kuzimba ebisaawe ebyo e Lusaka, Ndola ne Livingstone.<ref name="games">{{cite web |title=Zambia to build three stadia for 2011 All-Africa Games |url=http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080924005753/http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |archive-date=24 September 2008 |access-date=6 November 2007 |publisher=People's Daily Online}}</ref> Ekisaawe kye Lusaka kyali kyakutuuza abawagizi 70,000 saako n'ebisaawe ebirala byakutuuza abantu 50,000 buli kimu. Gavumenti yali ekubiriza abantu ab'obwannannyini okwenyigira mu kuzimba ebisaawe ebyo kubanga waaliwo ebbula ly'ensimbi za gavumenti ez'okukozesa mu kuzimba ebisaawe ebyo. Oluvannyuma Zambia yava mu kaweefube w'okutegeka emizannyo gya All-Africa egya 2011, nga bagamba nti tebalina nsimbi zimala. Bwe kityo, Mozambique yadda mu bigere bya Zambia ng'omutegeka w'emizannyo gya All-Africa egya 2011. Zambia era yazaala omuddugavu eyasooka (Madalitso Muthiya) okuzannyira mu United States Golf Open,<ref>{{cite news|url=https://www.chicagotribune.com/2008/05/05/a-rare-talent-from-an-unusual-source/|title=Zambia's Madalitso Muthiya a pioneer|newspaper=Chicago Tribune|date=5 May 2008|access-date=18 September 2013|archive-date=4 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004222257/http://articles.chicagotribune.com/2008-05-05/sports/0805040183_1_zambia-frederick-chiluba-nationwide-tour|url-status=live}}</ref> emu ku mpaka za golf ennya ezisinga obunene. Mu 1989, ttiimu y'eggwanga ey'omuzannyo gw'ensero yali ekola bulungi nnyo bwe yatuuka ku mutendera ogw'okuddamu okuzannya mu mpaka za FIBA Africa Championship era bw'etyo n'ekomekkereza ng'emu ku ttiimu ekkumi ezisinga okuba ez'amaanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=1989 African Championship for Men {{!}} ARCHIVE.FIBA.COM |url=http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20211027160945/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-date=2021-10-27 |access-date=2025-09-13 |website=archive.fiba.com}}</ref> Mu 2017, Zambia yakyaza era n'ewangula empaka z'omupiira gw'ebigere ogwa Pan-African ogwa U-20 African Cup of Nation ogw'abazannyi abali wansi w'emyaka 20.<ref>{{Cite news|url=https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|title=Zambia outsmart South Africa to win record Cosafa U20 crown|date=16 December 2016|work=Lusaka Times|access-date=16 December 2016|archive-date=2 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102225752/https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|url-status=live}}</ref> '''Ennyimba n'amazina''' Obuwangwa bwa Zambia bubadde kitundu kikulu eky'enkulaakulana yaabwe oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze nga mw'otwalidde n'okweyongera kw'ebyalo by'obuwangwa n'ebifo ebikuumirwamu ebintu eby'edda. Ennyimba ezaaleeta amazina kitundu ku nnyanjula yabwe ey'obuwangwa era kirimu obulungi n'ekitiibwa ky'obulamu mu Zambia, okuva ku butategeerekeka bw'engoma ez'okwogera okutuuka ku ngoma ya Kamangu ekozesebwa okulangirira entandikwa y'omukolo gwa Malaila ogw'obuwangwa. Amazina ng'ekikolwa kikola ng'ekintu ekigatta abantu nga bali bumu ng'ekimu ku bintu ebikolebwa mu buwangwa bwabwe.<ref>{{cite web |date=14 June 2016 |title=The Unrivaled Zambian Culture |url=http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330174848/http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-date=30 March 2019 |access-date=30 June 2016 |website=Ayiba Magazine}}</ref> '''Zamrock''' Zamrock kika kya nnyimba ekyavumbulwa mu myaka gya 1970, era ekulaakulanyizza abagoberezi ab'amaanyi mu Bulaaya. Zamrock ennyonnyoddwa ng'okugatta ennyimba z'ekinnansi eza Zambia n'ennyimba ez'amaanyi eziddiŋŋana ezifaanana n'ebibinja nga Jimi Hendrix, James Brown, Black Sabbath, Rolling Stones, Deep Purple, ne Cream.<ref>{{Cite news|url=https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|title=Salt & thunder: The mind-altering rock of 1970s Zambia|date=11 December 2015|work=Music in Africa|access-date=25 May 2017|archive-date=8 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180708135232/https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |last1=S |first1=Henning Goranson |last2=Press |first2=berg for Think Africa |last3=Network |first3=part of the Guardian Africa |date=22 July 2013 |title=Why Zamrock is back in play |url=https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20161222003159/https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |archive-date=22 December 2016 |access-date=25 May 2017 |website=the Guardian}}</ref> Ebibinja ebimanyiddwa ennyo mu kika ky'ennyimba zino mulimu Rikki Ililonga ne bbandi ye Musi-O-Tunya, WITCH, Chrissy "Zebby" Tembo, ne Paul Ngozi ne bbandi ye Ngozi Family.<ref name="azambianband">{{cite web |title=We're a Zambian Band |url=http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903054502/http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |archive-date=3 September 2014 |access-date=26 August 2014 |publisher=theappendix.net}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dusted Reviews: Witch - Lazy Bones!! |url=http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914035049/http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-date=2017-09-14 |access-date=2025-09-13 |website=www.dustedmagazine.com}}</ref> == Laba ne == * Ebyafaayo bya Zambia. * Amawanga ga Africa. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] <references /> [[Category:Amawanga agali wansi w'omukago gw'Amawanga amagatte]] 93p1j5749smahc1ey73qyhbuxl0zlii 59945 59941 2026-07-09T12:32:36Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekinyonyoko 59945 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia. Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa. Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka. == Ensibuko == Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" /> == Obutonde bw'ayo == Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna. Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]]. Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref> Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel. Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref> == Embeera y'obudde == Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi. Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref> == Obutonde == Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref> Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref> Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref> == Ebyafaayo == Ebyafaayo eby'edda Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref> Khoisan ne Batwa Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref> '''Olubu lwa Bantu''' Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref> '''Ensibuko y’Abantu''' Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi. Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref> '''Ba Bantu gye basooka okubeera''' Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref> '''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri''' Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> '''Ebibuga mu Luba-Lunda''' Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref> Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi. Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref> '''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane''' Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref> Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref> '''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale''' '''Abazungu''' Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo. Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref> Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref> '''Kampuni ya British South Africa Company''' Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia&nbsp;– History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref> '''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza''' Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref> '''Obwetwaaze''' Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref> Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref> Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze. Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref> Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref> Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref> '''Ebizibu by'ebyenfuna''' Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref> '''Okukola ku nsonga z'abantu''' Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba. Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino. == Ebyobufuzi == Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti. Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref> '''Amaggye''' Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament&nbsp;– No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref> '''Amateeka n'eddembe ly'obuntu''' Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref> Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref> Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref> '''Ebyafaayo by'abantu''' Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref> Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref> Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref> '''Ebibuga ebisinga obunene''' Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone. '''Ebibinja by'abantu''' Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref> Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" /> Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira. Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" /> '''Eddiini''' Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" /> Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref> Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference&nbsp;– Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref> Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" /> '''Ennimi''' Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref> Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref> Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref> '''Eby'enjigiriza''' Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%. Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP. '''Eby'obulamu''' Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref> == Eby'enfuna == Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref> Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref> Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref> Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003. Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Gwokubiri 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref> Gavumenti ya Zambia eri mu kunoonyereza ku nteekateeka ey'okukyusa mu by'enfuna okusobola okukendeeza ku kwesigama kw'ebyenfuna ku makolero ga kikomo. Enteekateeka eno eruubirira okukozesa ebintu ebirala ebiri mu by'obugagga bya Zambia nga bakulaakulanya eby'obulimi, eby'obulambuzi, okusima amayinja ag'omuwendo, n'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi. Mu Gwoluberyeberye 2018, pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ne pulezidenti wa Zambia Edgar Lungu baassa omukono ku ndagaano 12 mu kibuga ekikulu Lusaka ku nsonga ez'enjawulo okuva ku by'obusuubuzi n'okusiga ensimbi okutuuka ku by'obulambuzi n'ebyobusuubuzi.<ref>{{Cite web |title=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |url=https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180730170605/https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |archive-date=30 July 2018 |access-date=30 July 2018 |website=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |language=tr-TR}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|title=Turkey, Zambia sign 12 deals to boost bilateral ties|access-date=30 July 2018|archive-date=29 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180729210403/https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|url-status=live}}</ref> '''Okusima eby'obugagga eby'omu ttaka''' Okusima n'okutema amayinja byakola ebitundu nga 13.2% ku GDP ya Zambia mu 2019.<ref name="2019USGSMineralsYB">{{Cite web |title=Zambia (Advance Release), 2019 Minerals Yearbook |url=https://pubs.usgs.gov/myb/vol3/2019/myb3-2019-zambia.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=U.S. Geological Survey.}}</ref> Ebyenfuna bya Zambia byali byesigamye ku makolero agasima kkopa.<ref name="twsqt">{{cite journal |last=Sikamo |first=J. |year=2016 |title=Copper mining in Zambia - history and future |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |publisher=Academy of Science of South Africa |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |bibcode=2016JSAIM.116....1S |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2411-9717 |doi-access=free}}</ref> Amakolero gano gaafuulibwa ga gavumenti mu 1973; wansi w'obukulembeze bwa gavumenti, okufulumya kwakendeera nnyo<ref name="2016JSAIMM">{{Cite journal |last=Sikamo |first=J. |last2=Mwanza |first2=A. |last3=Mweemba |first3=C. |date=2016-06-01 |title=Copper mining in Zambia - history and future |url=http://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_abstract&pid=S2225-62532016000600003&lng=en&nrm=iso&tlng=en |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |language=en |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2225-6253 |doi-access=free}}</ref> Oluvannyuma lw'okutunda emigabo mu 1996–2000, okusiga ensimbi, okufulumya, n'emirimu mu makolero g'ekikomo byeyongera.[3] Mu 2019, okutunda ekikomo mu mawanga amalala kwali ebitundu nga 69% ku muwendo gw'ebintu byonna ebyafulumizibwa mu Zambia ebyatundibwa mu mawanga amalala.<ref name="2016JSAIMM" /> Mu 2023, Zambia yali efulumya metric tons 698,000 eza kkopa.<ref name="TradingUnit">{{Cite news|date=2024-06-13|title=Zambia to set up mineral investment and trading unit|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-set-up-mineral-investment-trading-unit-2024-06-12/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref>Ye yali esinga mu kusima kkopa mu Afrika era nga ye yali esinga mu kusima kkopa mu nsi yonna, nga kino kyali kikola ebitundu 4% ku muwendo gya kkopa egyali kifulumizibwa mu nsi yonna.<ref name="2019USGSMineralsYB" /> Ebirombe bya kkopa mu Zambia birina omugabo ogusukka mu kimu kyakuna eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (GDP) ate nga erina omugabo ogusukka mu kimu kyakusatu eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (copper production).<ref>{{Cite web |title=Unlocking economic prosperity in the Zambian Copperbelt |url=https://www.theigc.org/sites/default/files/2024-02/23124%20Copperbelt%20Framing%20Paper_v5-WEB.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[International Growth Centre]]}}</ref> Ekitongole kya gavumenti ekya ZCCM Investments Holdings kirimu eby'obugagga eby'omu ttaka bingi; kirina omugabo gwa bitundu 49% mu birombe bya kkopa e Mopani, ng'ebitundu 51% ebisigadde birina nannyini byo mu ddungu ly'ebuwalabu oba United Arab Emirates ng'eyita mu kkampuni ya International Holding Company.<ref name="TradingUnit" /> ZCCM erina emigabo mu by'obugagga eby'omu ttaka eby'ebitongole ebimanyiddwa nga Vedanta Resources ne First Quantum Minerals.<ref name="TradingUnit" />Olw'okuba eby'enfuna bya Zambia byesigamye nnyo ku by'amakolero ga copper, emiwendo gy'ensimbi z'eggwanga zigenda nga zikyukakyuka okusinziira ku miwendo gya copper.<ref>{{Cite web |title=Why Zambia needs the AfCFTA {{!}} D+C - Development + Cooperation |url=https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-url=https://web.archive.org/web/20240328103353/https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-date=2024-03-28 |access-date=2025-09-13 |website=www.dandc.eu |language=en}}</ref> Gavumenti ya China, okuyita mu kkampuni ez'obwannannyini era nga kitundu ku nteekateeka yaayo eya Belt and Road Initiative, ekoze okusiga ensimbi okw'amaanyi mu mawanga amalala okuyita mu kuzimba amakolero, okutunda ebintu ebweru w'eggwanga, n'okukola bizineesi n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=China's Green Transition: Analysing Chinese Minerals Policy, and its Impact on Zambia |url=https://fhs.diva-portal.org/smash/get/diva2:1793363/FULLTEXT01.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[Försvarshögskolan]]}}</ref> Kkampuni ya China eyitibwa JCHX Mining erina obuyinza ku bitundu 80% mu birombe bya Lubambe Copper Mines eya Zambia, nga ZCCM erina ebitundu 20% ebisigaddeyo.<ref>{{Cite news|date=2024-07-11|title=Zambia says China's JCHX will invest $300 mln in Lubambe copper mine|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-says-chinas-jchx-will-invest-300-mln-lubambe-copper-mine-2024-07-11/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref> Embeera ez'obulabe abalombe ze bakoleramu, emisaala emitono n'okutulugunya abakozi mu kampuni za China bye bimu kunsonga ezaviirako obutakkanya mu by'obufuzi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=China's Bloody Frontier in Zambia |url=https://pulitzercenter.org/projects/chinas-bloody-frontier-zambia |access-date=2025-09-13 |website=Pulitzer Center |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Cheshmi |first=Rouzbeh |date=2023-05-08 |title=Gk88 |url=https://gk88.casino/ |access-date=2025-09-13 |website=gk88.casino}}</ref><ref>{{Cite news|last=Smith|first=David|date=2011-11-03|title=Chinese mining firms in Zambia under fire for mistreating workers|url=https://www.theguardian.com/global-development/2011/nov/03/chinese-mining-zambia-mistreating-workers|access-date=2025-09-13|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Okwongereza ku kikomo, eby'obugagga eby'omu ttaka ebisimibwa mu Zambia mulimu zaabu (ekirombe kye Kansanshi ), manganeeti (ekirombe kya Serenje), ne nikule (ekirombr kye Munali), awamu n'amayinja ag'omuwendo (okusingira ddala amayinja nga amethyst, beryl, emerald, ne tourmaline).<ref name="2019USGSMineralsYB" /> '''Eby'obulimi n'ebyobulunzi''' Obulimi n'obulunzi bikola omulimu munene nnyo mu by'enfuna bya Zambia nga biwa abantu bangi emirimu okusinga eby'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka. Omuwendo omutono ogw'abalimi abazungu ab'e Zimbabwe baanirizibwa mu Zambia oluvannyuma lw'okugobwa Robert Mugabe, nga mu kiseera ekyo baali bantu nga 150 okutuuka ku 300.<ref>{{citation|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_hb5037/is_200406/ai_n18258193/}} {{Dead link|date=October 2010|bot=RjwilmsiBot}}</ref><ref>{{citation|url=https://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|periodical=[[The New York Times]]|date=21 March 2004|access-date=28 August 2009|title=Zimbabwe's White Farmers Start Anew in Zambia|last=LaFraniere|first=Shannon|archive-date=10 May 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110510092649/http://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|url-status=live}}</ref> Baalima ebirime eby'enjawulo omuli taaba, eŋŋaano, ne kaamulali ku faamu eziteeberezebwa okuba nga ziri 150. Obukugu bwe baaleeta, nga bw'ogasse n'okuggulawo eby'enfuna mu Zambia wansi w'obukulembeze bw'omugenzi Levy Mwanawasa, kigambibwa nti kyaviirako okukulaakulana mu by'obulimi mu Zambia. Mu 2004, omulundi ogwasooka mu myaka 26, Zambia yaggya ebweru kasooli omungi okusinga ku gwe yaggya ebweru. Mu Ddesemba 2019, gavumenti ya Zambia yasalawo mu ngeri emu okusimba enjaga ya cannabis olw'obujanjabi n'okugitunda ebweru w'eggwanga.<ref>{{Cite web |title=Zambia legalizes cannabis, kind of |url=https://thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-url=https://web.archive.org/web/20210303193126/https://www.thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-date=3 March 2021 |access-date=7 May 2021 |website=thegrowthop |language=en-CA}}</ref> '''Eby'obulambuzi''' Ebyobulambuzi byali ebitundu 5.8% ebya GDP ya Zambia mu 2021; ogwo gwe gwali omuwendo ogusinga obunene, ogwa 9.8%, ogwaliwo mu 2019.<ref name="ITA24">{{Cite web |date=2024-06-06 |title=Zambia - Travel and Tourism |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-travel-and-tourism |access-date=2025-09-13 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Eby'obulambuzi ebisinga obungi byali bikwata ku bifo ebikuumibwamu ebisolo, naddala ebikwata ku Zambia's 20 national parks and 34 game management areas.<ref name="ITA24" /> Ekifo ky'obulambuzi ekisinga obunene, Victoria Falls, kifo ekiri ku lukalala lw'ebifo by'obulambuzi eby'ensi yonna (UNESCO World Heritage Site).<ref name="ITA24" /> Oludda lwa Zambia oluliko ekiyiira mu kkumiro ly'ebisolo erya Mosi-oa-Tunya awalala we guyiira guliraanya Zimbabwe. Livingstone eliraanaganye n'ekiyiira kya victoria kyafuuka ekifo eky'obulambuzi. Ebifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo kuliko Luangwa ey'Obukiikakkona n'ey'aObukiikaddyo, Kafue n'oluwonvu wa Luiwa.<ref>{{Cite web |last=Hayne |first=Tricia |date=2020-09-14 |title=The best national parks in Zambia |url=https://www.bradtguides.com/zambias-best-national-parks/ |access-date=2025-09-13 |website=Bradt Guides |language=en-GB}}</ref> Gavumenti ya Zambia ekulakulanyiza eby'obulambuzi eng'emu ku nkola y'okukulakulanya eby'enfuna naddala mu byaalo n'okukuuma obutonde. <ref>{{Cite journal |last=Zibanai |first=Zhou |date=2014 |title=Southern Africa Tourism Industry: Recent Trends and Future Prospects |url=http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |url-status=live |journal=International Journal of Hospitality and Tourism Systems |volume=7 |issue=2 |issn=0974-6250 |id={{ProQuest|1733224717}} |archive-url=https://web.archive.org/web/20221028174752/http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |archive-date=28 October 2022 |access-date=17 June 2023}}</ref> '''Amasanyalaze''' Mu 2009, Zambia yakola amasannyalaze ga TWh 10.3 era ebaddeko omuwendo munene mu kukozesa amasannyalaze g’enjuba n’amasannyalaze g’ebiyiriro.<ref>{{cite web |title=Zambia |url=http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203044307/http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-date=3 December 2013 |access-date=12 March 2018 |website=www.irena.org}}</ref> Kyokka, ku ntandikwa ya 2015, Zambia yatandika okufuna ebbula ly’amasannyalaze olw’enkuba etatonnya bulungi mu 2014/2015, ekyavaako amazzi amatono mu Kariba dam ne mu mabibiro amalala amanene.<ref>{{cite web |last=Chilufya Chanda |date=28 September 2016 |title=Zambia: ARTICLE 70 of the UPND Constitution is Inconsistent with the Republican Constitution, it should be deemed illegal |url=https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170304193719/https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |archive-date=4 March 2017 |access-date=4 March 2017}}</ref> Mu Gwomwenda 2019, African Green Resources (AGR) yalangirira nti ejja kussaamu ddoola obukadde 150 mu faamu y’amasannyalaze g’enjuba ya megawaati 50, awamu n’ekidiba ky’okufukirira, era nga bajja kwongera ku busobozi bw’ebitereke by’ebirime okutuuka ku ttani 80,000.<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|title=Zambia farm input supplier plans to invest $150 million in farming|date=9 September 2019|work=Reuters|access-date=10 September 2019|language=en|archive-date=9 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190909213832/https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|url-status=live}}</ref> '''Eby'obuwamngwa''' Nga Zambia ey'omulembe tennaba kutandikawo, abantu baabeeranga mu mawanga ag'enjawulo, buli limu nga lirina engeri yaalyo ey'obulamu. Ekimu ku byava mu kiseera ky'amatwale kwe kukulaakulana kw'okubeera mu bibuga. Ebika by'abantu eby'enjawulo byatandika okubeera awamu mu bibuga ne mu bibuga ebikulu, nga kino kikyusa engeri gye babeeramu. Era baatandika okukkiriza ebintu ebimu eby'obuwangwa obw'ensi yonna, naddala mu ngeri gye bambalamu n'engeri gye beeyisaamu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206">{{Cite book |author1=Mkandawire, Sitwe Benson |year=2019 |title=Zambian Culture: Harnessing Cultural Literacy with a Focus on Myths and Taboos |author2=Simooya, Steriah Monica |author3=Monde, Pauline Namakau |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-105-9 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–206}}</ref> Eby'obuwangwa bwa Zambia ebisinga obungi bikyaliwo mu byalo, n’obuwangwa obumu obuva ebweru nga Obukristaayo. Obuwangwa obukwata ku mawanga ag’enjawulo mu Zambia buyitibwa 'obuwangwa bwa Zambia' ate obulamu obw’awamu obukwata ku mawanga ag’enjawulo buyitibwa "obuwangwa bwa Zambia" kubanga bweyolekera mu Bannazambia kumpi bonna.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Mu bibuga, waliwo okugattagatta n'okukulaakulana kw'ebyobuwangwa bino okusobola okuvaamu ekiyitibwa "obuwangwa bwa Zambia". Zambia ekola emikolo n’obulombolombo obw’enjawulo okuva ku mikolo gy’ennono egikkirizibwa eggwanga lyonna okutuuka ku mikolo egitakkirizibwa naye nga mikulu. Emikolo n’obulombolombo ebisinga obungi bikolebwa ku mikolo egy’enjawulo okujaguza oba okujjukira ebituukiddwako, ebijaguzo, okuyitawo kw’ebiseera, okutuuza ku nnamulondo n’emikolo gy’obwa pulezidenti, okutangirira n’okutukuza, okutikkirwa, okwewaayo, okulayira okuwagira, okuyingira obufumbo, okufumbirwa, okuziika, okuzaala n’emikolo emirala.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okufaananako amawanga ga Afirika agasinga obungi, Zambia ekola ku mikolo gyayo egy’olukale n’egyo egikolebwa mu kyama. Mu mikolo gy’olukale n’obulombolombo obukolebwa mulimu okulaga kalenda oba eby’obuwangwa eby’ebiseera ebigere, okulaga embeera, okulaga obulumi, okulagula, okutongoza, n’emikolo egya bulijjo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okutuuka mu Ddesemba 2016, Zambia yalina emikolo gyayo egy’olukale 77 egy’obuwangwa egimanyiddwa gavumenti, era omuwendo guno gujja kweyongera mu biseera eby’omumaaso.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egibaawo buli mwaka mulimu Nc'wala, Kulonga, Kuomboka, Malaila, Nsengele, Chibwela kumushi, Dantho, Ntongo, Makundu, Lwiindi, Chuungu, ne Lyenya. Gino gye gimanyiddwa nga emikolo gy'obuwangwa bwa Zambia. Egimu ku gyo egisinga okumanyibwa gye gino: Kuomboka ne Kathanga (mu Buggwanjuba), Mutomboko (Luapula), Kulamba ne Ncwala (Buvanjuba), Lwiindi ne Shimunenga (Bukiikaddyo), Lunda Lubanza (Bukkiikakkonobwobugwanjuba), Likumbi Lyamize (Bukkikakkonobwobuggwanjuba),<ref>{{Cite book |last=Ellert |first=Henrik |year=2004 |title=The magic of the makishi: masks and traditions in Zambia |publisher=CBC publishing |isbn=0-9515209-9-7 |location=Bath, UK |pages=38–63}}</ref> Mbunda Lukwakwa (Bukiikakkonobwobuggwanjuba), Chibwela Kumushi (Masekkati), Vinkhakanimba (Muchinga), Ukusefya Pa Ng'wena (Bukiikakkono). Eby'emikono eby'ennono ebimanyiddwa ennyo mulimu okubumba, okukola ebibbo (nga Tonga baskets), entebe, eby'ambalo, emikeeka, ebifaananyi eby'omuti, ebifaananyi eby'amlyiba, eby'emikono eby'omu waya, n'eby'emikono eby'ekikomo. Ennyimba ezisinga obungi mu Zambia zeesigamiziddwa ku ngoma (n'ebyuma ebirala ebikubibwa) nga waliwo okuyimba n'okuzina kungi. Mu bibuga, ennyimba eziva mu mawanga amalala zimanyiddwa nnyo, naddala rumba eya Congo, ennyimba z'Abamerika abaddugavu n'ennyimba za Jamaica eziyitibwa reggae. '''Emirimu gy'eby'emikono''' Ng'oggyeko ebibumbe n'eby'emikono, Zambia erina eby'emikono eby'omulembe era ebinyuma okulaba, n'abasiizi b'ebifaananyi abakola mu kusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, okukola ebibumbe, okukuba ebifaananyi n'ebintu ebirala ebikwatagana. Ekitongole kya Lechwe Trust, ekyatandikibwawo mu 1986, kikoze omulimu munene mu kuwagira eby'emikono mu Zambia okuyita mu buyambi, sikaala, emyoleso n'okukuŋŋaanya ebifaananyi ebiriwo mu Zambia.<ref name="Lechwe2019">{{cite book |year=2019 |title=Art Lives On – ii: A Retrospective Exhibition of Flinto S. Chandia & Lutanda F. Mwamba |publisher=Lechwe Trust |isbn=978-9982-70-959-0 |location=Lusaka}}</ref> Abantu ab’omugaso mu kisaawe ky’ebifaananyi mu Zambia mulimu Henry Tayali, Flinto Chandia ne Lutanda Mwamba. Chandia, eyakolanga mu mbaawo, amayinja n’ebintu eby’ekyuma, yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya Zambia National Visual Arts Council era yakolagana n’emisomo gy’abasiizi b’ebifaananyi omuli Mbile ne Kabasa.<ref>{{cite journal |last=Paraskos |first=Michael |year=2026 |title=Discovering Flinto Chandia |journal=Pygmalion: Provocations in Contemporary Carving |issue=5 |isbn=978-1-7384987-4-1}}</ref> Mwamba yali amanyiddwa naddala olw’okusiiga ebifaananyi n’okukuba ebifaananyi. Mu 2019 Lechwe Trust yategeka omwoleso ogw’okujjukira emirimu gya Chandia ne Mwamba, nga balaga ebibumbe, ebifaananyi n’ebifaananyi ebikubiddwa okumala emyaka egiwerako.<ref name="Lechwe2019" /> '''Emikutu migattabantu''' Wadde eddembe ly'okwogera n'ery'amawulire gakakasibwa mu ssemateeka wa Zambia, gavumenti etera okukugira eddembe lino okuteekebwa mu nkola.<ref name=":02">{{Cite web |title=Press Freedom survey on 186 countries |url=http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20161201071942/http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-date=2016-12-01 |access-date=2025-09-13 |website=www.worldaudit.org}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Zambia {{!}} Country report {{!}} Freedom of the Press {{!}} 2016 |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-url=https://web.archive.org/web/20170116155841/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-date=16 January 2017 |access-date=2017-01-14 |website=Freedomhouse.org}}</ref> Wadde ng'ekibiina ekiri mu buyinza ekya Patriotic Front kisuubizza okuleka emikutu gy'amawulire egya gavumenti—omuli Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) n'olupapula lw'amawulire Zambia Daily Mail ne Times of Zambia—okwekolera ku by'okwogerako. Emikutu gy'amawulire egya gavumenti gye gisinga okufuga emikutu gy'amawulire, wadde ng'emikutu gy'obwannannyini mingi gisobola okutuuka ku bitundu by'abantu ebisinga obunene. '''Eby'emizannyo''' Emizannyo bya bulijjo mu mbeera z'abantu mu buwangwa bwa Zambia ebitwala abantu awamu okuyiga, okukulaakulanya ebitone, okusanyuka n'ebiseera eby'essanyu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emizannyo mu Zambia mulimu emizannyo ng'omupiira, emisinde, netball, volleyball ne emizannyo egy'ekinnansi nga nsolo, chiyenga, waida, nkwekula nkukwekule, walyako, ne sojo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Gino gye gimu ku mizannyo egy'ekinnansi egisobozesa enkolagana mu abantu. Ebyafaayo by'emizannyo egimu bya dda nnyo nga n'Abazambia b'ennyini tebannabaawo. Wabula, Zambia yatandika okwenyigira mu mizannyo egy'ettutumu mu nsi yonna okusinga mu mpaka za 1964 Summer Olympics.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Zambia yalangirira obwetwaze bwayo ku lunaku lw'omukolo ogw'okuggalawo emizannyo gya Olympics egya 1964 Summer Olympics, bw'etyo n'efuuka ensi esoose okwetaba mu mizannyo gya Olympics ng'eggwanga limu ate n'evaamu ng'eggwanga eddala. Mu 2016, Zambia y'enyigira mu mizannyo gya Olympics omulundi ogwa 13. Emidaali ebbiri gye gy'awangulwa. Emidaali gino gy'awangulwa mu bikonde ne mu misinde. Mu 1984 Keith Mwila yawangula omudaali gwa kikomo mu luzannya lwa light flyweight. Mu 1996 Samuel Matete yawangula omudaali gwa ffeeza mu misinde gya 400-metre hurdles. Zambia teyeetaba mu mizannyo gya Winter Olympics. Omupiira gw'ebigere gwe muzannyo ogusinga okumanyibwa mu Zambia, era ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gw'ebigere ebadde n'ebiseera byayo eby'obuwanguzi mu byafaayo by'omupiira gw'ebigere. Mu 1988, mu mizannyo gya Summer Olympics egyali mu kibuga Seoul, ttiimu y'eggwanga yawangula ttiimu y'eggwanga eya Italy ku ggoolo 4–0. Kalusha Bwalya, omuzannyi w'omupiira gw'ebigere owa Zambia asinga okumanyibwa, yateeba ggoolo ssatu mu mupiira ogwo. Wabula, okutuusa leero, abakugu bangi bagamba nti ttiimu y'eggwanga eyasinga okukola obulungi y'eyo eyafiira mu kabenje k'ennyonyi nga 28 Ogwokuna 1993 mu kabenje k'ennyonyi e Libreville, Gabon. Wabula, mu 1996, Zambia yali ku kifo kya 15 ku lukalala lw'ekibiina kya FIFA World Football Team Rankings, ekifo ekisinga okuba waggulu ku ttiimu yonna eya southern Africa. Mu 2012, Zambia yawangula ekikopo ky'omupiira gw'ebigere mu Africa omulundi ogwasooka oluvannyuma lw'okukubwa mu mpaka ez'akamalirizo emirundi ebiri. Baakuba Côte d'Ivoire ggoolo 8–7 mu penati shoot-out ku fayinolo, eyazannyibwa mu Libreville, nga mayiro ntono okuva ku kabenje k'ennyonyi emyaka 19 emabega.<ref>{{Cite news|title=Zambia score emotional African Cup win|url=http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20140718035537/http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-date=2014-07-18|access-date=2025-09-13|work=The Sydney Morning Herald|language=en-au}}</ref> Ttiimu y'abakyala eya Zambia yasamba omupiira gwayo ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup mu 2023 mu Australia ne New Zealand, ttiimu ya Zambia y'emu ku nnya eziikiikirira Confederation of African Football (CAF). Baawangula omupiira gwaabwe ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup, nga Lushomo Mweemba yateeba ggoolo eyasinga okuteebwa amangu mu mpaka za FIFA Women's World Cup, ate Barbara Banda n'ayongerako ggoolo eya 1,000 mu mpaka za FIFA Women's World Cup.<ref>{{cite web |author=Luke Vargas |date=31 Jul 2023 |title=Zambia earns first Women's World Cup win with 3-1 victory over Costa Rica |url=https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230803152711/https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |archive-date=3 August 2023 |access-date=3 August 2023 |website=The Associated Press}}</ref> Rugby Union, ebikonde ne cricket nabyo mizannyo egimanyiddwa ennyo mu Zambia. Gye buvuddeko, obwammemba bwa Zambia bwazzibwawo mu butongole ICC ( International Cricket Council) ku 2025. Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa abazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige. Okutuusa mu 2014, ekibiina kya Roan Antelope Rugby Club mu Luanshya kye kyali kikwatidde ddala ekifo ekisooka mu nsi yonna mu kuteekawo ebikondo by'ebigere ebiwanvu ennyo mu nsi yonna nga birina obuwanvu bwa ffuuti 110, inci 6 obuwanvu..<ref>{{Cite book |author1=Fran Cotton |date=1985 |title=The Book of rugby disasters & bizarre records |author2=Chris Rhys |publisher=Stanley Paul |isbn=0-09-162821-0 |location=London |page=107 |oclc=16923880}}</ref> Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa bazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige.<ref>{{Cite web |title=Tallest rugby union posts |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230102231258/https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |archive-date=2 January 2023 |access-date=2021-10-13 |website=Guinness World Records |language=en-GB}}</ref> Rugby union mu Zambia muzannyo mutono naye ogukula. Mu kiseera kino bali mu kifo kya 73 okusinziira ku IRB era balina abazannyi abawandiise 3,650 n’ebibiina bisatu ebyategekebwa obulungi.<ref name="IRB">{{Cite web |last=IRB.com |title=International Rugby Board - ZAMBIA |url=http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511104518/http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-date=2011-05-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.irb.com |language=en}}</ref> Zambia yali ezannyira cricket ng’ekitundu kya Rhodesia. Zambia era ewaddeyo omuzannyi wa shinty international, Zambian-born Eddie Tembo ng’akiikirira Scotland mu compromise rules Shinty/Hurling game against Ireland in 2008.<ref>{{Cite web |title=Tembo's return is boost for Glen |url=http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20131211180806/http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-date=2013-12-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.inverness-courier.co.uk}}</ref> Mu 2011, Zambia yali ya kutegeka emizannyo gya All-Africa egy'omulundi ogwa kkumi, era nga mu kuzimba ebisaawe ebyo e Lusaka, Ndola ne Livingstone.<ref name="games">{{cite web |title=Zambia to build three stadia for 2011 All-Africa Games |url=http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080924005753/http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |archive-date=24 September 2008 |access-date=6 November 2007 |publisher=People's Daily Online}}</ref> Ekisaawe kye Lusaka kyali kyakutuuza abawagizi 70,000 saako n'ebisaawe ebirala byakutuuza abantu 50,000 buli kimu. Gavumenti yali ekubiriza abantu ab'obwannannyini okwenyigira mu kuzimba ebisaawe ebyo kubanga waaliwo ebbula ly'ensimbi za gavumenti ez'okukozesa mu kuzimba ebisaawe ebyo. Oluvannyuma Zambia yava mu kaweefube w'okutegeka emizannyo gya All-Africa egya 2011, nga bagamba nti tebalina nsimbi zimala. Bwe kityo, Mozambique yadda mu bigere bya Zambia ng'omutegeka w'emizannyo gya All-Africa egya 2011. Zambia era yazaala omuddugavu eyasooka (Madalitso Muthiya) okuzannyira mu United States Golf Open,<ref>{{cite news|url=https://www.chicagotribune.com/2008/05/05/a-rare-talent-from-an-unusual-source/|title=Zambia's Madalitso Muthiya a pioneer|newspaper=Chicago Tribune|date=5 May 2008|access-date=18 September 2013|archive-date=4 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004222257/http://articles.chicagotribune.com/2008-05-05/sports/0805040183_1_zambia-frederick-chiluba-nationwide-tour|url-status=live}}</ref> emu ku mpaka za golf ennya ezisinga obunene. Mu 1989, ttiimu y'eggwanga ey'omuzannyo gw'ensero yali ekola bulungi nnyo bwe yatuuka ku mutendera ogw'okuddamu okuzannya mu mpaka za FIBA Africa Championship era bw'etyo n'ekomekkereza ng'emu ku ttiimu ekkumi ezisinga okuba ez'amaanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=1989 African Championship for Men {{!}} ARCHIVE.FIBA.COM |url=http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20211027160945/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-date=2021-10-27 |access-date=2025-09-13 |website=archive.fiba.com}}</ref> Mu 2017, Zambia yakyaza era n'ewangula empaka z'omupiira gw'ebigere ogwa Pan-African ogwa U-20 African Cup of Nation ogw'abazannyi abali wansi w'emyaka 20.<ref>{{Cite news|url=https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|title=Zambia outsmart South Africa to win record Cosafa U20 crown|date=16 December 2016|work=Lusaka Times|access-date=16 December 2016|archive-date=2 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102225752/https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|url-status=live}}</ref> '''Ennyimba n'amazina''' Obuwangwa bwa Zambia bubadde kitundu kikulu eky'enkulaakulana yaabwe oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze nga mw'otwalidde n'okweyongera kw'ebyalo by'obuwangwa n'ebifo ebikuumirwamu ebintu eby'edda. Ennyimba ezaaleeta amazina kitundu ku nnyanjula yabwe ey'obuwangwa era kirimu obulungi n'ekitiibwa ky'obulamu mu Zambia, okuva ku butategeerekeka bw'engoma ez'okwogera okutuuka ku ngoma ya Kamangu ekozesebwa okulangirira entandikwa y'omukolo gwa Malaila ogw'obuwangwa. Amazina ng'ekikolwa kikola ng'ekintu ekigatta abantu nga bali bumu ng'ekimu ku bintu ebikolebwa mu buwangwa bwabwe.<ref>{{cite web |date=14 June 2016 |title=The Unrivaled Zambian Culture |url=http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330174848/http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-date=30 March 2019 |access-date=30 June 2016 |website=Ayiba Magazine}}</ref> '''Zamrock''' Zamrock kika kya nnyimba ekyavumbulwa mu myaka gya 1970, era ekulaakulanyizza abagoberezi ab'amaanyi mu Bulaaya. Zamrock ennyonnyoddwa ng'okugatta ennyimba z'ekinnansi eza Zambia n'ennyimba ez'amaanyi eziddiŋŋana ezifaanana n'ebibinja nga Jimi Hendrix, James Brown, Black Sabbath, Rolling Stones, Deep Purple, ne Cream.<ref>{{Cite news|url=https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|title=Salt & thunder: The mind-altering rock of 1970s Zambia|date=11 December 2015|work=Music in Africa|access-date=25 May 2017|archive-date=8 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180708135232/https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |last1=S |first1=Henning Goranson |last2=Press |first2=berg for Think Africa |last3=Network |first3=part of the Guardian Africa |date=22 July 2013 |title=Why Zamrock is back in play |url=https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20161222003159/https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |archive-date=22 December 2016 |access-date=25 May 2017 |website=the Guardian}}</ref> Ebibinja ebimanyiddwa ennyo mu kika ky'ennyimba zino mulimu Rikki Ililonga ne bbandi ye Musi-O-Tunya, WITCH, Chrissy "Zebby" Tembo, ne Paul Ngozi ne bbandi ye Ngozi Family.<ref name="azambianband">{{cite web |title=We're a Zambian Band |url=http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903054502/http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |archive-date=3 September 2014 |access-date=26 August 2014 |publisher=theappendix.net}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dusted Reviews: Witch - Lazy Bones!! |url=http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914035049/http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-date=2017-09-14 |access-date=2025-09-13 |website=www.dustedmagazine.com}}</ref> == Laba ne == * Ebyafaayo bya Zambia. * Amawanga ga Africa. == Ebijuliziddwa == [[Category:Amawanga g'Afirika]] <references /> [[Category:Amawanga agali wansi w'omukago gw'Amawanga amagatte]] [[Category:Amawanga agatasalagana n'assemayanja]] oxaglswi4dkho64xer6ftqbrzp4fze0 EkkyO (IQ) 0 6009 59973 34655 2026-07-09T13:17:06Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 59973 wikitext text/x-wiki [[File:Raven Matrix.svg|thumb|One kind of IQ test item, modelled after items in the Raven's Progressive Matrices test]] Gakuweebwa Charles Muwanga !!"Ekkyo" kifundiwazo kya bigambo bya Luganda bino wansi: (i)Ekipimo ky'Obugezi(measure of Wisdom) (ii)Ekipimo ky'Obwakalimagezi(measure of Intelligence) (iii)Ekigero ky'Obwakalimagezi(Intelligence Quotient) (iv)Ekigeranyo ky'Obugezi (Wisdom Quotient) "EkkyO"(IQ) epimibwa akusinziira ku mugerageranyo gwa 100(Ratio of 100). Omuntu ayinza okuba n’EkkyO eya 100 , eri wansi wa 100 , oba waggulu wa 100.EkkyO(IQ) mu njogera ey'oluganda olw'ekiyivu esonjolwa bweti: EkkyO Ensonjola 140 Kagezimunyu 120 - 140 Kalimagezi omusukkulumufu 110 - 120 Kalimagezi omusukkulumu 70 – 110 Kalimagezi owabulijjo 60 - 70 Kalimagezi owa kibogwe 50 - 60 Katwe wungu 50 Muwugulavu 40 Muwutta 30 Muwuttufu 20 Muwunguttufu Embeera ezifuga Ekkyo Okufaanana n’obwakalimagezi (intelligence), Ekipimo ky’Obuwakalimagezi (Ekkyo) kisinziira ku bintu ebikulu bibiri: i) Obuzaale ii) Embeera omuntu gy’abeeramu Buli buwangwa buba n’ebigambo ebyekuusiza ku “okumanya”(knowing), “okutegeera” (understanding), okusegeera(sense perception) , “okukwata”(grasping), n’amagezi”(wisdom) . Mu luganda era tuyinza okwogera ku muntu kalimagezi oba (intelligent person) n’omuntu kagezimunyu(genius) . Bino byonna mwe muva omulamwa gw’obwakalimagezi (intelligence). Obwakalimagezi kikwata ku “bugezi” bwa muntu ‘Okunoonyereza kulaga nti obusobozi obusinga obw’okukozesa obwongo okuzibuwavu ( complex reasoning) businziira ku mbeera omuntu gy’alimu. Omuntu ayinza okuba kagezimunyu mu sayansi w’ensolo naye nga mu kutabagana n’abantu abalala muwugulavu(alina ekimuwugula oba awaba). Kino kitegeeza nti ensengeka z’okumanya mu bwongo bw’abantu za njawulo. Obwakalimagezi kyeyorekera mu ngeri nnyingi omuli, okusengeka ebirowooza(logic), okutondeka ebirowooza(abstruction), okutegeera, okukwata, okuwuliziganya n’abalala, okuyiga, okumanya ebijja abantu mu mbeera, okujjukira, okuteekateeka, n’okujjawo obuzibu. Obwakalimagezi kisonjolwa nga obusobozi okuyiga, okutegeera, okwang’anga embeera empya. Obwakalimagezi’ kiraga obusobozi okutuuka ku kulowooza okuzibuwavu n’okukozesa obwongo okuzibuwavu. Obwakalimagezi businziira ku mbeera enkulu bbiri. i) Obuzaale (Heredity) ii) Embeera omuntu gy’abaamu (Environment) Entabiro (interplay) y’obuzaale n’embeera omuntu gy’abeeramu kintu kikulu nnyo okusobola okukulakulanya obusobozi bw’obuyivuwavu obw’omuntu. EkkyO(IQ) kifundiwazo oba katugambe “ekigambo ekyatulirwa mu bufunze bwakyo” (acronym). Okufaananamu n’oky’olungereza IQ (Intelligence Quostient) , EkkyO kifundiwazo ekiggwayo : “Ekipimo ky’obwakalimagezi” ekitegeeza” Measure of intelligence oba “intelligence quostient”. EkkyO Obwogi bwa Mulengera (OM) x 100 Obukulu mu myaka (BM) Mu kubaza okusingayo obwangu , ekipimo ky’obwakalimagezi kiba kyenkanankana obwogi bw’Omulengera(OM) nga ogabizzaamu obukulu mu myaka (BM) n’okubisaamu 100. Eky’okulabirako, singa omwana atandika okusoma ku myaka ebiri n’ekitundu ate nga’abasinga batandikira ku myaka mukaaga, omwana oyo aba afuna “EkkyO YA 200. Kino kipimo kya waggulu nnyo, ekitasangikasengika. Eyo EBA EkkyO ya mugerageranyo (ratio IQ). Mu ngeri endala, singa omwana akola ekintu oky’etaagisa amagezi og’omuntu ow’emyaka 20 , ono aba ne EkkyO ya 200. EkkyO epimibwa akusinziira ku kigero kya 100. Omuntu ayinza okuba n’EkkyO eya 100 , eri wansi wa 100 , oba waggulu wa 100. Okunoonyereza okukoleddwa kulaze nti amawanga agakulaakulanye mu bulaaya, Amerika ne Aziya ge galina abantu abasinga okuba ne EkkyO eziri waggulu ate agaffe aga Afrika ne gakwebera nga ekigero kya EkkyO eky’abuddugavu kiri ddala wansi nga ku 65 ng’ate agasajjakudde gali 100 n’okusingako. Mu ndowooza yange EkkyO y’abaddugavu okuba wansi kiyinza okuva ku kuddirira kwaffe mu bwakalimagezi olw’okuyigiriza abaana baffe mu nnimi engwira ne bakonziba obwongo nga bato, okwo kw’ogatta embeera endala ng’obwanvu n’obuwangwa obwesigama ennyo ku sikimanyikitye(superstitution) mu kifo ky’okukola okunonyereza ku kiri emabega w’oobutonde n’embeera enzibuwavu okutegeera. 271hbaag04pfhpic8d62dhdumilnr7p Donald Trump 0 7323 60084 38536 2026-07-09T17:41:27Z ~2026-38856-30 11426 60084 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Donald Butt Trump''' (yazaalibwa ogwomukaaga 14, 1946) ye pulezidenti wa [[Amerika]]  afuga era nga wa 45 mu baplezidenti abali bafuze mu Amerika. Yayingira ekkakkalabizo nga 20 Ogusooka, 2017. Nga tanayingira byabufuzi, yali munabizineesi era nga musanyusa ku terefayina. o8y4q88a8tgph5bbfpxvpvw35zln2ro 60086 60084 2026-07-09T17:41:58Z ~2026-38856-30 11426 /* */ 60086 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Donald John Trump''' (yazaalibwa ogwomukaaga 14, 1946) ye pulezidenti wa [[Amerika]]  afuga era nga wa 45 mu baplezidenti abali bafuze mu Amerika. Yayingira ekkakkalabizo nga 20 Ogusooka, 2017. Nga tanayingira byabufuzi, yali munabizineesi era nga musanyusa ku terefayina. qmk6i6blf9nkvj2q5mve078y30g6wj8 Alice Alaso 0 8083 60139 59433 2026-07-09T20:44:31Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 60139 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Al ice Alaso [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |url=https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |title=Archive copy |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120120148/https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://allafrica.com/stories/200712270975.html</ref> == Ebijuliziddwamu == <references /> na5ea5nmu5x2ogjblm7xxryd8hlaeum 60140 60139 2026-07-09T20:45:25Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 60140 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Al ice Alaso [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |url=https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |title=Archive copy |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120120148/https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://allafrica.com/stories/200712270975.html</ref> == Ebijuliziddwamu == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1969]] 3kun2u7qp7qtn5tfw5sph00maj7kb0p 60142 60140 2026-07-09T20:49:14Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 60142 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Al ice Alaso [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |url=https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |title=Archive copy |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120120148/https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://allafrica.com/stories/200712270975.html</ref> == Ebijuliziddwamu == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1969]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]] [[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]] ee939yymni4k3zldp0ebail9gg6jo6k 60145 60142 2026-07-09T20:57:09Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 60145 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Al ice Alaso [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |url=https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |title=Archive copy |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120120148/https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://allafrica.com/stories/200712270975.html</ref> == Ebijuliziddwamu == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1969]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]] [[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]] pmk37bbf5uu6kbv0rkaj94f19ad3ltb 60147 60145 2026-07-09T20:59:24Z Sisterian 9613 Nkyusiza ekigambo /* Ebijuliziddwamu */ nenkifuula /* Ebijuliziddwa */ 60147 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Al ice Alaso [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |url=https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |title=Archive copy |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120120148/https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://allafrica.com/stories/200712270975.html</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1969]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]] [[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]] 4jy0wfmrbdru5ut6ozxbpv3dqj7x6s2 60148 60147 2026-07-09T21:13:01Z Sisterian 9613 Ngasseeko reference etegerekeka 60148 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Al ice Alaso [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |url=https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |title=Archive copy |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220120120148/https://theallianceug.com/page/know-your-leaders |url-status=dead }}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1157781/mp-alaso-wedding-splits-churches</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1969]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]] [[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]] pctol6rvka721sniqnv3cwddkoxtjlz 60149 60148 2026-07-09T21:19:08Z Sisterian 9613 Ngasseeko reference etegerekeka 60149 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Al ice Alaso Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |title=Committee - Alliance for National Transformation|url=https://theallianceug.com/page/committee|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee|archive-date=2022-01-20|access-date=2026-07-09|website=theallianceug.com}}</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1157781/mp-alaso-wedding-splits-churches</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1969]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]] [[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]] grgr4q148n6zwkvsl001fg15e7xldxu 60150 60149 2026-07-09T21:27:23Z Sisterian 9613 /* Obuto bwe n'emisomo gye */ ngassseeko reference etegeerekeka 60150 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Alice Alaso Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |title=Committee - Alliance for National Transformation|url=https://theallianceug.com/page/committee|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee|archive-date=2022-01-20|access-date=2026-07-09|website=theallianceug.com}}</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.[https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee] Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1157781/mp-alaso-wedding-splits-churches</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1969]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]] [[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]] 5nxwn0q8eox80vd4ocs3lbgu9wpurio 60151 60150 2026-07-09T21:38:59Z Sisterian 9613 Ntereezezza entambula y'ekiwandiiko 60151 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa omutendeke era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |title=Committee - Alliance for National Transformation|url=https://theallianceug.com/page/committee|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee|archive-date=2022-01-20|access-date=2026-07-09|website=theallianceug.com}}</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.[https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee] Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>{{Cite news|last=Omoding|first=Johnson|date=26 December 2007|title=MP Alaso Wedding Splits Churches|pages=2|work=The New Vision|url=https://allafrica.com/stories/200712270975.html|access-date=11 March 2022}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1969]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]] [[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]] 8jt787q26bhiarr8kay3fij10m3216i Alfonse Owiny-Dollo 0 8380 60130 59533 2026-07-09T19:52:51Z Sisterian 9613 Ndaddewo links my maba ne bino 60130 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * Judiciary of Uganda * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] gdyapcdpcooy4en5prm6nfersyodjex 60131 60130 2026-07-09T19:57:55Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 60131 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * Judiciary of Uganda * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] rgsm4sz3amtgn2ih70bzxanebxdjgik 60133 60131 2026-07-09T20:01:12Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 60133 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * Judiciary of Uganda * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] o3z0dx3qu748ey3161oektj9mykxe6p 60135 60133 2026-07-09T20:03:06Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 60135 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * Judiciary of Uganda * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] 7awyvtowcqutw5fdgu3k50efrjkq1cm 60137 60135 2026-07-09T20:06:36Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 60137 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * Judiciary of Uganda * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] fbnq51ivi6apl2gxnoxzsmwjoynxr5f Alice Muloki 0 9634 59953 59679 2026-07-09T12:48:27Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Ebijuliziddwa 59953 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga. Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956. Abafumbo bano baalina abaana munaana - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv" /> Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga. Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005. Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] runjrefu3qpfoes91ghq6n3koo6x0pz 59958 59953 2026-07-09T12:50:55Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Ebijuliziddwa 59958 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana - abalenzi bana n'abawala bana. Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga. Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005. Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] g71rav7rnhjy95mw7xqlvyfy5a3hste 59961 59958 2026-07-09T12:53:59Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Ebijuliziddwa 59961 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana<ref>{{Cite web |title=Proud Musoga |url=http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601103900/http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |archive-date=2019-06-01 |access-date=2019-06-01 |website=www.proudmusoga.co.ug}}</ref> - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv2" /> Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga. Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005.<ref name="nv2" /> Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa<ref>{{Cite web |title=Life and times of Wako Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1182073/life-times-wako-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv2" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] k9tgyh4oxwpskqmiw4668on9u71su5z 59962 59961 2026-07-09T12:56:07Z Kinenkey 10423 Nyongedemu omutwe gw' Ebijuliziddwa 59962 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana<ref>{{Cite web |title=Proud Musoga |url=http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601103900/http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |archive-date=2019-06-01 |access-date=2019-06-01 |website=www.proudmusoga.co.ug}}</ref> - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv2" /> Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga. Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005.<ref name="nv2" /> Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa<ref>{{Cite web |title=Life and times of Wako Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1182073/life-times-wako-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv2" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] == Ebijuliziddwa == nfiipxvhsnxo1tjkn8h2w9faji1fd4d 59964 59962 2026-07-09T13:00:01Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Amatuluba 59964 wikitext text/x-wiki [[category:Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda]] [[category:Busoga]] {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana<ref>{{Cite web |title=Proud Musoga |url=http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601103900/http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |archive-date=2019-06-01 |access-date=2019-06-01 |website=www.proudmusoga.co.ug}}</ref> - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv2" /> Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga. Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005.<ref name="nv2" /> Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa<ref>{{Cite web |title=Life and times of Wako Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1182073/life-times-wako-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv2" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] == Ebijuliziddwa == 8aa1ht6w3vp3lhor9ivda09b4gc3cr1 59970 59964 2026-07-09T13:10:15Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Amatuluba 59970 wikitext text/x-wiki [[category:Nnabakyala Omufirika]] [[category:Ennyingo za obwakabaka bw'Afrika]] [[category:Ennyingo Abannayuganda]] [[category:Abaasomera mu Gayaza High School]] [[category:Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda]] [[category:Busoga]] {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana<ref>{{Cite web |title=Proud Musoga |url=http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601103900/http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |archive-date=2019-06-01 |access-date=2019-06-01 |website=www.proudmusoga.co.ug}}</ref> - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv2" /> Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga. Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005.<ref name="nv2" /> Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa<ref>{{Cite web |title=Life and times of Wako Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1182073/life-times-wako-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv2" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] == Ebijuliziddwa == shmyklln6tp50nv9gt7q0lq8yt8z5vp 59974 59970 2026-07-09T13:17:59Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Amatuluba 59974 wikitext text/x-wiki [[category:Abazaalibwa mu 1929]] [[category:Abantu abaafa mu 2005]] [[category:Nnabakyala Omufirika]] [[category:Ennyingo za obwakabaka bw'Afrika]] [[category:Ennyingo Abannayuganda]] [[category:Abaasomera mu Gayaza High School]] [[category:Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda]] [[category:Busoga]] {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana<ref>{{Cite web |title=Proud Musoga |url=http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601103900/http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |archive-date=2019-06-01 |access-date=2019-06-01 |website=www.proudmusoga.co.ug}}</ref> - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv2" /> Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga. Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005.<ref name="nv2" /> Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa<ref>{{Cite web |title=Life and times of Wako Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1182073/life-times-wako-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv2" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] == Ebijuliziddwa == dhehizpexbblho7zfckrmv2vqd242gk 59978 59974 2026-07-09T13:25:10Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Etuluba 59978 wikitext text/x-wiki [[category:Abazaalibwa mu 1929]] [[category:Abantu abaafa mu 2005]] [[category:Bannaabakyala Abafirika]] [[category:Ennyingo za obwakabaka bw'Afrika]] [[category:Ennyingo Abannayuganda]] [[category:Abaasomera mu Gayaza High School]] [[category:Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda]] [[category:Busoga]] {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana<ref>{{Cite web |title=Proud Musoga |url=http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601103900/http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |archive-date=2019-06-01 |access-date=2019-06-01 |website=www.proudmusoga.co.ug}}</ref> - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv2" /> Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga. Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005.<ref name="nv2" /> Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa<ref>{{Cite web |title=Life and times of Wako Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1182073/life-times-wako-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv2" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] == Ebijuliziddwa == rbwzy8o4ezjx994ru6k3qx2cqv2kakr 59988 59978 2026-07-09T13:32:00Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Etuluba 59988 wikitext text/x-wiki [[category:Abazaalibwa mu 1929]] [[category:Abantu abaafa mu 2005]] [[category:Bannaabakyala Abafirika]] [[category:Ennyingo za obwakabaka bw'Afrika]] [[category:Ennyingo z'Abannayuganda]] [[category:Abaasomera mu Gayaza High School]] [[category:Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda]] [[category:Busoga]] {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' nga 19 Ogwekkumi n'ogumu 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] nga 21 Ogusooka 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana<ref>{{Cite web |title=Proud Musoga |url=http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601103900/http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |archive-date=2019-06-01 |access-date=2019-06-01 |website=www.proudmusoga.co.ug}}</ref> - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv2" /> Muloki yali mulwaniriza aw'amaanyi owa pulogulaamu ezikwata ku [[Girl Child Education|kusoma kw'omwana omuwala]] ne pulogulaamu endala nnyingi mu Busoga. Alice Muloki yafa nga 6 Ogwekkumi n'ogumu 2005.<ref name="nv2" /> Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa<ref>{{Cite web |title=Life and times of Wako Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1182073/life-times-wako-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv2" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] == Ebijuliziddwa == 9am7bzfvhgpo6sx3vj3snznx5mr0vm4 60004 59988 2026-07-09T14:34:17Z Kinenkey 10423 Nterezeeza empandiika 60004 wikitext text/x-wiki [[category:Abazaalibwa mu 1929]] [[category:Abantu abaafa mu 2005]] [[category:Bannaabakyala Abafirika]] [[category:Ennyingo za obwakabaka bw'Afrika]] [[category:Ennyingo z'Abannayuganda]] [[category:Abaasomera mu Gayaza High School]] [[category:Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda]] [[category:Busoga]] {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' mu Gwekkuminoogumu 19, 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] mu Gwolubereberye 21, 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana<ref>{{Cite web |title=Proud Musoga |url=http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601103900/http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |archive-date=2019-06-01 |access-date=2019-06-01 |website=www.proudmusoga.co.ug}}</ref> - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv2" /> Muloki yali muwagizi nnyo mu nteekateeka z’okusomesa abaana abawala, n’enteekateeka endala ez’enjawulo mu Busoga. Alice Muloki yafa mu Gwekkumi 6, 2005.<ref name="nv2" /> Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa<ref>{{Cite web |title=Life and times of Wako Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1182073/life-times-wako-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv2" /> == Laba na bino == * [[:lg:Kaliro_District|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * [[:lg:Busoga_kingdom|Obwakyabazinga bwa Busoga]] == Ebijuliziddwa == 1vj2ynqd3sa39ugy68am8j8xq2w8xqm 60005 60004 2026-07-09T14:37:20Z Kinenkey 10423 Nterezeeza wiki-linking 60005 wikitext text/x-wiki [[category:Abazaalibwa mu 1929]] [[category:Abantu abaafa mu 2005]] [[category:Bannaabakyala Abafirika]] [[category:Ennyingo za obwakabaka bw'Afrika]] [[category:Ennyingo z'Abannayuganda]] [[category:Abaasomera mu Gayaza High School]] [[category:Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda]] [[category:Busoga]] {{Databox}} '''Alice Muloki''' (Ogwekkuminoogumu 19, 1929 &#x2013; Ogwekkuminoogumu 6, 2005) ye yali [[:lg:Queen_consort|''Nnabakyala'' (mukyala wa Kyabazinga]]) ow'[[:lg:Busoga|Obwakyabazinga bwa Busoga]] mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Alice Muloki |url=https://www.wikidata.org/wiki/Q4726017 |access-date=2020-05-30 |website=www.wikidata.org |language=en}}</ref> Ye yali omwagalwa wa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki,]] omufuzi w'Obwakyabazinga bwa Busoga eyali amanyikiddwa nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga wa Busoga.]]<ref>{{Cite web |title=The life and times of Kyabazinga Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1181602/life-times-kyabazinga-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> == Ebyafaayo n'obuyigirize == Muloki yazaalibwa '''Alice Kintu''' mu Gwekkuminoogumu 19, 1929. Yasomera ku [[:lg:Gayaza_High_School|Berkley High School, Gayaza High School]] ne [[Buloba College]] e Busoga.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yatendekebwa nga omusomesa wa pulayimale asookerwako ku ttendekero lya [[Buloba Primary Teachers College]] okuliraana [[Kampala]]. Oluvannyuma yasomesa ku Buckley High School nga tannakyusibwa kukolera e [[Kamuli]]. Mu 1956, yava ku mulimu gye yali akola nga omukulu w'ettendekero ly'abasomesa ba pulayimale erya [[Bishop Willis Core Primary Teachers College]]. == Obulamu bwe == Alice Muloki yafumbirwa [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Kyabazinga Henry Wako Muloki]] mu Gwolubereberye 21, 1956.<ref name="nv2">{{cite news|first=George|last=Bita|title=Life and times of Wako Muloki|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|work=[[New Vision]]|date=2008-09-14|accessdate=2008-09-26|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599|archivedate=2008-09-02}}</ref> Abafumbo bano baalina abaana munaana<ref>{{Cite web |title=Proud Musoga |url=http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601103900/http://www.proudmusoga.co.ug/history.php |archive-date=2019-06-01 |access-date=2019-06-01 |website=www.proudmusoga.co.ug}}</ref> - abalenzi bana n'abawala bana.<ref name="nv2" /> Muloki yali muwagizi nnyo mu nteekateeka z’okusomesa abaana abawala, n’enteekateeka endala ez’enjawulo mu Busoga. Alice Muloki yafa mu Gwekkumi 6, 2005.<ref name="nv2" /> Yaziikibwa mu disitulikiti y'e [[Kaliro (disitulikit)|Kaliro]]. Omwami we, Henry Wako Muloki, yaziikibwa<ref>{{Cite web |title=Life and times of Wako Muloki |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1182073/life-times-wako-muloki |access-date=2019-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> wamu naye e Kaliro oluvannyuma lw'okufa kwe mu 2008.<ref name="nv2" /> == Laba na bino == * [[Kaliro (disitulikit)|Disituliki y'e Kaliro]] * [[:lg:Henry_Wako_Muloki|Henry Wako Muloki]] * Obwakyabazinga bwa Busoga == Ebijuliziddwa == rv9njz8vn83kk0t9f75gb42q9ae9d5p Elizabeth Kabanda 0 9688 60045 31610 2026-07-09T16:40:28Z NKINZIK MARIE 7432 Added a Databox 60045 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizbeth Kibula Kabanda''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], Munnamateka era Mulamuzi, aweereza ng'omulamuzi wa [[:en:High_Court_of_Uganda|Kkooti ya Uganda ensukkulumu]], okuva mu 2013.<ref name="One">http://chimpreports.com/judge-drags-igg-mulyagonja-to-court/</ref> nga tannatuula mu kifo ekyo, yaliko omumyuka w'omukuumi w'ebiwandiiko by'emisango egy'obumenyi bw'amateeka mu kkooti ensukkulumu.<ref name="One" /> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yakkirizibwa mu Yunivasite ya Gavumenti esinga obugazi n'obukulu mu Uganda eya [[:en:Makerere_University|Makerere University]], okusoma amateeka era yatikkirwa Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] degree. Alina Dipuloma mu kukwasisa amateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], gye yafunira mu Ttendekeroly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu Kampala. Munnamateeka omuwandiise mu Uganda era Mmemba mu kibiina ky'abannamateeka ba Uganda. == Emirimu gye == Nga yakalondebwa mu kkooti , yaweebwa obuvunaanyizibwa okukola ku nsonga z'eby'ettaka. Mu 2015, yakyusibwa okuva mu nsonga z'ettaka n'ateekebwa ku Divizoni y'obumenyi bw'amateeka.<ref name="Two">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news-headlines/40327-bamwine-reshuffles-10-judges |access-date=2023-03-21 |archive-date=2023-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321103435/https://observer.ug/news-headlines/40327-bamwine-reshuffles-10-judges |url-status=dead }}</ref> Mu 2016, Ow'ekitiibwa Kabanda yaweebwa obuvunaanyizibwa ku Kkooti empya eyali eteekeddwawo eya [[:en:Mpigi|Mpigi Circuit]], ng'omulabirizi waayo.<ref name="Three">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1441140/musene-kwesiga-moved-judges-reshuffle</ref> Era yaweerezaako ne mu kkooti y'e [[:en:Mubende|Mubende Circuit]] mu 2016 ne ku ntandikwa ya 2017. Ogumu ku misango gw'eyali mu mitambo mwalimu ogwa Gavumenti vs Stella Nyanzi, nga Gavumenti yali evunaana [[:en:Stella_Nyanzi|Stella Nyanzi]], emisango ebiri egy'okuvoola n'okukozesa obubi emikutu emigatta bantu ekikontana n'etteeka elifuga ebyuma bikalimagezi erya Computer Misuse Act of 2011.<ref name="Six">https://www.independent.co.ug/dr-stella-nyanzi-mental-status-hearing-expected-continue-today/</ref> == Ebiwakanyizibwa == Mu Gwokusatu 2017, Kaliisoliso wa Gavumenti yalagira okunoonyereza ku mulamuzi Elizabeth Kabanda, oluvanyuma lw'okwemulugunya okwakolebwa abantu babiri abaali bakolera wansi we. Eyali omuvuzi we, Matiya Akantorana, n'eyali omukuumi we, Jimmy Eyou, bawandiikira Kkaliisoliiso nga bamutegeeza nti omulamuzi yali yafuna ensimbi zaabwe ez'okutambula okuva mu offiisi y'ebyensimbi ey'essiga eddamuzi naye nalemererwa okuzibawa.<ref name="Four">http://www.monitor.co.ug/News/National/IGG-release-probe-report--judge-/688334-4319694-jrhh66/index.html</ref> Oluvanyuma lw'okumpi mwaka mulambi nga banoonyereza, IGG yafulumya by'eyali azudde. Yazuula nti omulamuzi ono yali yasasula abakozi be ennaku 30 atenga baali baakola ennaku 40. Omulamuzi yalagibwa okusasula abaali abakozi be banno omugatte gwa Silingi za Uganda USh630,000 (ezikunnukkiriza. US$180), ng'ensimbi z'eyali akumpanyiza ababiri bano.<ref name="Five">http://www.monitor.co.ug/News/National/IGG-orders-judge-refund-Shs630000/688334-4320946-bqyg2yz/index.html</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Judiciary_of_Uganda|Essiga eddamuzi erya Uganda]] * [[:en:Irene_Mulyagonja|Irene Mulyagonja]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20180613085436/http://www.monitor.co.ug/News/National/Man-jailed-for-25-years-for-killing-ex-lover/688334-3131126-139n3d7/index.html Omusajja asindikibwa mu mbuzi ekogga okumala emyaka 25 olw'okutta eyali omwagalwa we] Nga 24 Ogwokusatu 2016. nzvh0t2sfs5suaayy5ttiw7hr8bewn4 60046 60045 2026-07-09T16:42:03Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked 60046 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizbeth Kibula Kabanda''' [[Munnayuganda]], Munnamateka era Mulamuzi, aweereza ng'omulamuzi wa [[Kkooti ya Uganda ensukkulumu]], okuva mu 2013.<ref name="One">http://chimpreports.com/judge-drags-igg-mulyagonja-to-court/</ref> nga tannatuula mu kifo ekyo, yaliko omumyuka w'omukuumi w'ebiwandiiko by'emisango egy'obumenyi bw'amateeka mu kkooti ensukkulumu.<ref name="One" /> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yakkirizibwa mu Yunivasite ya Gavumenti esinga obugazi n'obukulu mu Uganda eya [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], okusoma amateeka era yatikkirwa Diguli esooka mu mateeka eya [[Bachelor of Laws]] degree. Alina Dipuloma mu kukwasisa amateeka eya [[Diploma in Legal Practice]], gye yafunira mu Ttendekero ly'abannamateeka erya [[Law Development Centre]], mu Kampala. Munnamateeka omuwandiise mu Uganda era Mmemba mu kibiina ky'abannamateeka ba Uganda. == Emirimu gye == Nga yakalondebwa mu kkooti , yaweebwa obuvunaanyizibwa okukola ku nsonga z'eby'ettaka. Mu 2015, yakyusibwa okuva mu nsonga z'ettaka n'ateekebwa ku Divizoni y'obumenyi bw'amateeka.<ref name="Two">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news-headlines/40327-bamwine-reshuffles-10-judges |access-date=2023-03-21 |archive-date=2023-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321103435/https://observer.ug/news-headlines/40327-bamwine-reshuffles-10-judges |url-status=dead }}</ref> Mu 2016, Ow'ekitiibwa Kabanda yaweebwa obuvunaanyizibwa ku Kkooti empya eyali eteekeddwawo eya [[:en:Mpigi|Mpigi Circuit]], ng'omulabirizi waayo.<ref name="Three">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1441140/musene-kwesiga-moved-judges-reshuffle</ref> Era yaweerezaako ne mu kkooti y'e [[:en:Mubende|Mubende Circuit]] mu 2016 ne ku ntandikwa ya 2017. Ogumu ku misango gw'eyali mu mitambo mwalimu ogwa Gavumenti vs Stella Nyanzi, nga Gavumenti yali evunaana [[:en:Stella_Nyanzi|Stella Nyanzi]], emisango ebiri egy'okuvoola n'okukozesa obubi emikutu emigatta bantu ekikontana n'etteeka elifuga ebyuma bikalimagezi erya Computer Misuse Act of 2011.<ref name="Six">https://www.independent.co.ug/dr-stella-nyanzi-mental-status-hearing-expected-continue-today/</ref> == Ebiwakanyizibwa == Mu Gwokusatu 2017, Kaliisoliso wa Gavumenti yalagira okunoonyereza ku mulamuzi Elizabeth Kabanda, oluvanyuma lw'okwemulugunya okwakolebwa abantu babiri abaali bakolera wansi we. Eyali omuvuzi we, Matiya Akantorana, n'eyali omukuumi we, Jimmy Eyou, bawandiikira Kkaliisoliiso nga bamutegeeza nti omulamuzi yali yafuna ensimbi zaabwe ez'okutambula okuva mu offiisi y'ebyensimbi ey'essiga eddamuzi naye nalemererwa okuzibawa.<ref name="Four">http://www.monitor.co.ug/News/National/IGG-release-probe-report--judge-/688334-4319694-jrhh66/index.html</ref> Oluvanyuma lw'okumpi mwaka mulambi nga banoonyereza, IGG yafulumya by'eyali azudde. Yazuula nti omulamuzi ono yali yasasula abakozi be ennaku 30 atenga baali baakola ennaku 40. Omulamuzi yalagibwa okusasula abaali abakozi be banno omugatte gwa Silingi za Uganda USh630,000 (ezikunnukkiriza. US$180), ng'ensimbi z'eyali akumpanyiza ababiri bano.<ref name="Five">http://www.monitor.co.ug/News/National/IGG-orders-judge-refund-Shs630000/688334-4320946-bqyg2yz/index.html</ref> == Laba ne bino == * [[:en:Judiciary_of_Uganda|Essiga eddamuzi erya Uganda]] * [[:en:Irene_Mulyagonja|Irene Mulyagonja]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20180613085436/http://www.monitor.co.ug/News/National/Man-jailed-for-25-years-for-killing-ex-lover/688334-3131126-139n3d7/index.html Omusajja asindikibwa mu mbuzi ekogga okumala emyaka 25 olw'okutta eyali omwagalwa we] Nga 24 Ogwokusatu 2016. r5ns5t9g51cwce47tg9etak83w8y1g5 Karitas Karisimbi 0 10452 59926 31867 2026-07-09T12:09:37Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko Databox 59926 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <references /> '''Karitas Karisimbi''' (yazaalibwa nga 26 Ogwokutaano 1974) [[Yuganda|Munnayuganda]] aweereza ku laadiyo, ttivvi era nga muteesiteesi wa pulogulaamu za TV. Akola ne Next Media Services.<ref>https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/</ref><ref name=":0">https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/122575</ref> Karisimbi yasoma kkoosi byamawulire mu [[:en:Nairobi|Nairobi]] ne kkoosi mu byenkozesa ya kompyuta mu United Kingdom.<ref name=":3">https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/</ref><ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Yakolako ku [[:en:WBS_Television|WBS TV]] nga aweereza pulogulamu eyitibwa ''Time Magazine''.<ref>https://bigeye.ug/karitas-karisimbi-set-join-nbs-tv/</ref><ref name=":0">https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1020535</ref> == References == <references /> h3znaq0c5i7mp2mx89qv5eg4j233wcg 59951 59926 2026-07-09T12:45:35Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko ebijuliziddwa 59951 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Karitas Karisimbi''' (yazaalibwa mu 1974) nga Munnayuganda eyali eyawerezaako ku leediyo ne ttivvi ng'era munamawulire. Amannyikiddwa okubeera nga yeenyigira nnyo mu bya leediyo ne ttivvi mu by'amawulire ga Uganda. Akola ne kampuni y'eby'amawulire emannyikiddwa nga Next Media Services.<ref>https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/</ref><ref name=":0">https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/122575</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Karitas Karisimbi yazaalibwa nga 26 Ogwokutaano mu 1974 mu Uganda.<ref name="ref4">{{Cite web |date=2020-05-26 |title=Karitas Karisimbi celebrates 46th birthday with stunning photos |url=https://www.newvision.co.ug/news/1518854/karitas-karisimbi-celebrates-46th-birthday |access-date=2024-05-25 |website=New Vision}}</ref>Yasoma koosi y'eby'amawulire mu Nairobi e Kenya, oluvannyuma n'agenda okusoma koosi y'ebya tekinologiya e Bungereza.<ref name="ref2">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Eby'emirimu == Karisimbi yafuna okumannyikwa mu by'amawulire ga Uganda ng'omuwereza ku mu kutu gwa ttivvi eyali eyitibwa WBS TV. Ku WBS TV yali muwereza wa pulogulaamu y'ebisanyusa n'eby'obulamu bw'abantu eyali eyitibwa ''Showtime Magazine.<ref name="ref5">{{Cite web |date=2017-11-14 |title=Karitas Karisimbi set to join NBS TV |url=https://bigeye.ug/karitas-karisimbi-set-join-nbs-tv/ |access-date=2021-04-12 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref name="ref22">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name="ref6">{{Cite web |title=WBS' Karitas gets herself suspended |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1020535 |access-date=2023-01-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name="ref7">{{Cite web |date=2017-11-22 |title=Karitas Karisimbi for TV comeback |url=https://www.observer.ug/lifestyle/55795-karitas-karisimbi-for-tv-comeback |access-date=2024-05-25 |website=The Observer - Uganda}}</ref>'' Mu kaseera keyawerereza ku WBS TV, Karisimbi yakyusa n'adda ku leediyo. Yakolako n'emiktu gya leediyo mu Uganda, omwali Sanyu FM, edoboozi lye gyeyali nga ku pulogulaamu ng'eyali eyitibwa; ''Breakfast Show n'eya Alive and Kicking.<ref name="ref8">{{Cite web |date=2005-04-01 |title=Karitas leaves Sanyu FM |url=https://www.newvision.co.ug/news/1091064/karitas-leaves-sanyu-fm |access-date=2024-05-25 |website=New Vision}}</ref>''Oluvannyuma, yagenda ku Capital FM, gyeyali awereza ku pulogulaamu emannyikiddwa nga ''AM-PM'' n'endala ez'enjawulo.<ref name="ref9">{{Cite web |date=2018-04-10 |title=Karitas Karisimbi returns to your TV screen after 10 years |url=https://nilepost.co.ug/2018/04/10/karitas-karisimbi-returns-to-your-tv-screen-after-10-years/ |access-date=2024-05-25 |website=Nile Post}}</ref> Karisimbi yawumula okuwereza ku mikutu gy'empewo okumala emyaka egiwera.<ref name="ref23">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>Yakomawo ku mikutu gya ttivvi mu 2018, nga yeegase ku mpereza za kampuni ya Next Media.<ref name="ref24">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name="ref10">{{Cite web |date=2018-04-09 |title=Karitas Karisimbi officially unveiled at NBS TV |url=https://mbu.ug/2018/04/09/karitas-karisimbi-officially-unveiled-at-nbs-tv/ |access-date=2024-05-25 |website=MBU}}</ref> Mu kampuni ya Next Media, Karisimbi yeenyigidde mu kuwereza ku ttivvi ne leediyo. Yafuuka omumyuuka w'omuwereza wa pulogulaamu ya ''ChatRoom'' ey'okubaganya endowooza ng'eno eri ku mukutu gwa ttivvi ogwa [[NBS Television (Uganda)|NBS]].<ref name="ref11">{{Cite web |title=ChatRoom |url=https://nbs.ug/shows/chatroom/ |access-date=2024-05-25 |website=NBS Television}}</ref><ref name="ref1">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-08-12 |title=7 Things You Didn't know about Karitas Karisimbi |url=https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref>Yawerezaako ne ku mukutu gwa leediyo ogwa Nxt Radio, omukutu gwa Next Media omulala, gyeyawereza nga ng'omuyambi wa pulogulaamu nga Nxt Morning Zoo, ate oluvannyuma NxtTransit.<ref name="ref12">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-08-12 |title=7 Things You Didn't know about Karitas Karisimbi |url=https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref><ref name="ref13">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-08-12 |title=7 Things You Didn't know about Karitas Karisimbi |url=https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == Karitas Karisimbi maama ng'alina mutabani we amannyikiddwa nga Ty.<ref name="ref132">{{Cite web |date=2020-09-10 |title=Karitas Karisimbi pens heartwarming message for son as he turns 15 |url=https://www.showbizuganda.com/karitas-karisimbi-pens-heartwarming-message-for-son-as-he-turns-15/ |access-date=2024-05-25 |website=Showbiz Uganda}}</ref><ref name="ref3">{{Cite web |title=I prayed to God for a man - Karitas |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/122575 |access-date=2023-01-22 |website=New Vision |language=en}}</ref>Azze agabana ebimukwatako ku bulamu bwe obw'obuntu nebyayiseemu, nga mwemuli ne byayiseemu ng'omuzadde omukyala atalina mwami. == Ebijuliziddwa == <references /> 44a83uz1x9m5uoan5b94lsjl9rup9t8 59952 59951 2026-07-09T12:48:27Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59952 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Karitas Karisimbi''' (yazaalibwa mu 1974) nga Munnayuganda eyali eyawerezaako ku leediyo ne ttivvi ng'era munamawulire. Amannyikiddwa okubeera nga yeenyigira nnyo mu bya leediyo ne ttivvi mu by'amawulire ga Uganda. Akola ne kampuni y'eby'amawulire emannyikiddwa nga Next Media Services.<ref>https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/</ref><ref name=":0">https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/122575</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Karitas Karisimbi yazaalibwa nga 26 Ogwokutaano mu 1974 mu Uganda.<ref name="ref4">{{Cite web |date=2020-05-26 |title=Karitas Karisimbi celebrates 46th birthday with stunning photos |url=https://www.newvision.co.ug/news/1518854/karitas-karisimbi-celebrates-46th-birthday |access-date=2024-05-25 |website=New Vision}}</ref>Yasoma koosi y'eby'amawulire mu Nairobi e Kenya, oluvannyuma n'agenda okusoma koosi y'ebya tekinologiya e Bungereza.<ref name="ref2">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Eby'emirimu == Karisimbi yafuna okumannyikwa mu by'amawulire ga Uganda ng'omuwereza ku mu kutu gwa ttivvi eyali eyitibwa WBS TV. Ku WBS TV yali muwereza wa pulogulaamu y'ebisanyusa n'eby'obulamu bw'abantu eyali eyitibwa ''Showtime Magazine.<ref name="ref5">{{Cite web |date=2017-11-14 |title=Karitas Karisimbi set to join NBS TV |url=https://bigeye.ug/karitas-karisimbi-set-join-nbs-tv/ |access-date=2021-04-12 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref name="ref22">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name="ref6">{{Cite web |title=WBS' Karitas gets herself suspended |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1020535 |access-date=2023-01-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name="ref7">{{Cite web |date=2017-11-22 |title=Karitas Karisimbi for TV comeback |url=https://www.observer.ug/lifestyle/55795-karitas-karisimbi-for-tv-comeback |access-date=2024-05-25 |website=The Observer - Uganda}}</ref>'' Mu kaseera keyawerereza ku WBS TV, Karisimbi yakyusa n'adda ku leediyo. Yakolako n'emiktu gya leediyo mu Uganda, omwali Sanyu FM, edoboozi lye gyeyali nga ku pulogulaamu ng'eyali eyitibwa; ''Breakfast Show n'eya Alive and Kicking.<ref name="ref8">{{Cite web |date=2005-04-01 |title=Karitas leaves Sanyu FM |url=https://www.newvision.co.ug/news/1091064/karitas-leaves-sanyu-fm |access-date=2024-05-25 |website=New Vision}}</ref>''Oluvannyuma, yagenda ku Capital FM, gyeyali awereza ku pulogulaamu emannyikiddwa nga ''AM-PM'' n'endala ez'enjawulo.<ref name="ref9">{{Cite web |date=2018-04-10 |title=Karitas Karisimbi returns to your TV screen after 10 years |url=https://nilepost.co.ug/2018/04/10/karitas-karisimbi-returns-to-your-tv-screen-after-10-years/ |access-date=2024-05-25 |website=Nile Post}}</ref> Karisimbi yawumula okuwereza ku mikutu gy'empewo okumala emyaka egiwera.<ref name="ref23">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>Yakomawo ku mikutu gya ttivvi mu 2018, nga yeegase ku mpereza za kampuni ya Next Media.<ref name="ref24">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name="ref10">{{Cite web |date=2018-04-09 |title=Karitas Karisimbi officially unveiled at NBS TV |url=https://mbu.ug/2018/04/09/karitas-karisimbi-officially-unveiled-at-nbs-tv/ |access-date=2024-05-25 |website=MBU}}</ref> Mu kampuni ya Next Media, Karisimbi yeenyigidde mu kuwereza ku ttivvi ne leediyo. Yafuuka omumyuuka w'omuwereza wa pulogulaamu ya ''ChatRoom'' ey'okubaganya endowooza ng'eno eri ku mukutu gwa ttivvi ogwa [[NBS Television (Uganda)|NBS]].<ref name="ref11">{{Cite web |title=ChatRoom |url=https://nbs.ug/shows/chatroom/ |access-date=2024-05-25 |website=NBS Television}}</ref><ref name="ref1">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-08-12 |title=7 Things You Didn't know about Karitas Karisimbi |url=https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref>Yawerezaako ne ku mukutu gwa leediyo ogwa Nxt Radio, omukutu gwa Next Media omulala, gyeyawereza nga ng'omuyambi wa pulogulaamu nga Nxt Morning Zoo, ate oluvannyuma NxtTransit.<ref name="ref12">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-08-12 |title=7 Things You Didn't know about Karitas Karisimbi |url=https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref><ref name="ref13">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-08-12 |title=7 Things You Didn't know about Karitas Karisimbi |url=https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == Karitas Karisimbi maama ng'alina mutabani we amannyikiddwa nga Ty.<ref name="ref132">{{Cite web |date=2020-09-10 |title=Karitas Karisimbi pens heartwarming message for son as he turns 15 |url=https://www.showbizuganda.com/karitas-karisimbi-pens-heartwarming-message-for-son-as-he-turns-15/ |access-date=2024-05-25 |website=Showbiz Uganda}}</ref><ref name="ref3">{{Cite web |title=I prayed to God for a man - Karitas |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/122575 |access-date=2023-01-22 |website=New Vision |language=en}}</ref>Azze agabana ebimukwatako ku bulamu bwe obw'obuntu nebyayiseemu, nga mwemuli ne byayiseemu ng'omuzadde omukyala atalina mwami. == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abava nu Kampala]] [[Category:Abakyala abawereza ku mikutu gya leediyo]] [[Category:Bannayuganda abawereza ku mikutu gya leediyo]] [[Category:Abakyala abannayuganda abawereza ku mikutu gya ttivi]] [[Category:Bannayuganda abawereza ku ttivi]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1974]] [[Category:Abantu abalamu]] kw8x4peby1jos4e5abxvoqoprbzcfep 59963 59952 2026-07-09T12:57:11Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko laba ne 59963 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Karitas Karisimbi''' (yazaalibwa mu 1974) nga Munnayuganda eyali eyawerezaako ku leediyo ne ttivvi ng'era munamawulire. Amannyikiddwa okubeera nga yeenyigira nnyo mu bya leediyo ne ttivvi mu by'amawulire ga Uganda. Akola ne kampuni y'eby'amawulire emannyikiddwa nga Next Media Services.<ref>https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/</ref><ref name=":0">https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/122575</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Karitas Karisimbi yazaalibwa nga 26 Ogwokutaano mu 1974 mu Uganda.<ref name="ref4">{{Cite web |date=2020-05-26 |title=Karitas Karisimbi celebrates 46th birthday with stunning photos |url=https://www.newvision.co.ug/news/1518854/karitas-karisimbi-celebrates-46th-birthday |access-date=2024-05-25 |website=New Vision}}</ref>Yasoma koosi y'eby'amawulire mu Nairobi e Kenya, oluvannyuma n'agenda okusoma koosi y'ebya tekinologiya e Bungereza.<ref name="ref2">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Eby'emirimu == Karisimbi yafuna okumannyikwa mu by'amawulire ga Uganda ng'omuwereza ku mu kutu gwa ttivvi eyali eyitibwa WBS TV. Ku WBS TV yali muwereza wa pulogulaamu y'ebisanyusa n'eby'obulamu bw'abantu eyali eyitibwa ''Showtime Magazine.<ref name="ref5">{{Cite web |date=2017-11-14 |title=Karitas Karisimbi set to join NBS TV |url=https://bigeye.ug/karitas-karisimbi-set-join-nbs-tv/ |access-date=2021-04-12 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref><ref name="ref22">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name="ref6">{{Cite web |title=WBS' Karitas gets herself suspended |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1020535 |access-date=2023-01-22 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name="ref7">{{Cite web |date=2017-11-22 |title=Karitas Karisimbi for TV comeback |url=https://www.observer.ug/lifestyle/55795-karitas-karisimbi-for-tv-comeback |access-date=2024-05-25 |website=The Observer - Uganda}}</ref>'' Mu kaseera keyawerereza ku WBS TV, Karisimbi yakyusa n'adda ku leediyo. Yakolako n'emiktu gya leediyo mu Uganda, omwali Sanyu FM, edoboozi lye gyeyali nga ku pulogulaamu ng'eyali eyitibwa; ''Breakfast Show n'eya Alive and Kicking.<ref name="ref8">{{Cite web |date=2005-04-01 |title=Karitas leaves Sanyu FM |url=https://www.newvision.co.ug/news/1091064/karitas-leaves-sanyu-fm |access-date=2024-05-25 |website=New Vision}}</ref>''Oluvannyuma, yagenda ku Capital FM, gyeyali awereza ku pulogulaamu emannyikiddwa nga ''AM-PM'' n'endala ez'enjawulo.<ref name="ref9">{{Cite web |date=2018-04-10 |title=Karitas Karisimbi returns to your TV screen after 10 years |url=https://nilepost.co.ug/2018/04/10/karitas-karisimbi-returns-to-your-tv-screen-after-10-years/ |access-date=2024-05-25 |website=Nile Post}}</ref> Karisimbi yawumula okuwereza ku mikutu gy'empewo okumala emyaka egiwera.<ref name="ref23">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>Yakomawo ku mikutu gya ttivvi mu 2018, nga yeegase ku mpereza za kampuni ya Next Media.<ref name="ref24">{{Cite web |date=2018-04-17 |title=Karitas Karisimbi on return to TV |url=https://www.independent.co.ug/karitas-karisimbi-on-return-to-tv/ |access-date=2023-01-22 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name="ref10">{{Cite web |date=2018-04-09 |title=Karitas Karisimbi officially unveiled at NBS TV |url=https://mbu.ug/2018/04/09/karitas-karisimbi-officially-unveiled-at-nbs-tv/ |access-date=2024-05-25 |website=MBU}}</ref> Mu kampuni ya Next Media, Karisimbi yeenyigidde mu kuwereza ku ttivvi ne leediyo. Yafuuka omumyuuka w'omuwereza wa pulogulaamu ya ''ChatRoom'' ey'okubaganya endowooza ng'eno eri ku mukutu gwa ttivvi ogwa [[NBS Television (Uganda)|NBS]].<ref name="ref11">{{Cite web |title=ChatRoom |url=https://nbs.ug/shows/chatroom/ |access-date=2024-05-25 |website=NBS Television}}</ref><ref name="ref1">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-08-12 |title=7 Things You Didn't know about Karitas Karisimbi |url=https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref>Yawerezaako ne ku mukutu gwa leediyo ogwa Nxt Radio, omukutu gwa Next Media omulala, gyeyawereza nga ng'omuyambi wa pulogulaamu nga Nxt Morning Zoo, ate oluvannyuma NxtTransit.<ref name="ref12">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-08-12 |title=7 Things You Didn't know about Karitas Karisimbi |url=https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref><ref name="ref13">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-08-12 |title=7 Things You Didn't know about Karitas Karisimbi |url=https://hardrockmedia.org/2022/08/7-things-you-didnt-know-about-karitas-karisimbi/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == Karitas Karisimbi maama ng'alina mutabani we amannyikiddwa nga Ty.<ref name="ref132">{{Cite web |date=2020-09-10 |title=Karitas Karisimbi pens heartwarming message for son as he turns 15 |url=https://www.showbizuganda.com/karitas-karisimbi-pens-heartwarming-message-for-son-as-he-turns-15/ |access-date=2024-05-25 |website=Showbiz Uganda}}</ref><ref name="ref3">{{Cite web |title=I prayed to God for a man - Karitas |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/122575 |access-date=2023-01-22 |website=New Vision |language=en}}</ref>Azze agabana ebimukwatako ku bulamu bwe obw'obuntu nebyayiseemu, nga mwemuli ne byayiseemu ng'omuzadde omukyala atalina mwami. == Laba ne == * [[NBS Television (Uganda)|NBS TV]] * [[91.3 Capital FM|Capital FM]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abava nu Kampala]] [[Category:Abakyala abawereza ku mikutu gya leediyo]] [[Category:Bannayuganda abawereza ku mikutu gya leediyo]] [[Category:Abakyala abannayuganda abawereza ku mikutu gya ttivi]] [[Category:Bannayuganda abawereza ku ttivi]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1974]] [[Category:Abantu abalamu]] jdwkwatiqcppaexk2q1cfmc1zmo9iq0 Elizabeth Eilor 0 10586 60041 32253 2026-07-09T16:23:01Z NKINZIK MARIE 7432 Added a Databox 60041 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizabeth Eilor''' yeeyali akulira ekitongole kya African Women's Economic Policy Network (AWEPON).<ref>https://www.un.org/womenwatch/daw/csw/csw53/panelists/panelists_emerging_issue.pdf</ref> Ekitongole ki no kitendeka abakyala okusoma n'okuwandiika nadala mu by'enfuna n'okubayamba okuberako ne byebafuna mu bulamu ssaako n'okugoberera.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.awepon.net/index.php?option=com_content&view=article&id=60&Itemid=74 |access-date=2024-04-11 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304081005/http://www.awepon.net/index.php?option=com_content&view=article&id=60&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> AWEPON kisinganibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]] eranekyeyongerayo mu mawanga amala 20 [[:en:Sub-Saharan_Africa|agatasinganibwa mu dduungu lya Afrika]]. == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} hwd3x7trx03u5rzzn9u6p1zmo0b38na 60042 60041 2026-07-09T16:24:39Z NKINZIK MARIE 7432 added a new reference 60042 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizabeth Eilor''' yeeyali akulira ekitongole kya African Women's Economic Policy Network (AWEPON).<ref>{{cite web|url=https://www.un.org/womenwatch/daw/csw/csw53/panelists/panelists_emerging_issue.pdf|title=Interactive Expert Panel Emerging issue The gender perspectives of the financial crisis|publisher=United Nations|page=2|accessdate=13 December 2010}}</ref> Ekitongole ki no kitendeka abakyala okusoma n'okuwandiika nadala mu by'enfuna n'okubayamba okuberako ne byebafuna mu bulamu ssaako n'okugoberera.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.awepon.net/index.php?option=com_content&view=article&id=60&Itemid=74 |access-date=2024-04-11 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304081005/http://www.awepon.net/index.php?option=com_content&view=article&id=60&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> AWEPON kisinganibwa mu [[Yuganda|Uganda]] eranekyeyongerayo mu mawanga amala 20 [[Agatasinganibwa mu dduungu lya Afrika|agatasingangibwa mu dduungu lya Afrika]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 0wn7cla23ee87g0gvxneba3dnmdb4zi 60043 60042 2026-07-09T16:35:32Z NKINZIK MARIE 7432 added a new reference 60043 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizabeth Eilor''' yeeyali akulira ekitongole kya African Women's Economic Policy Network (AWEPON).<ref>{{cite web|url=https://www.un.org/womenwatch/daw/csw/csw53/panelists/panelists_emerging_issue.pdf|title=Interactive Expert Panel Emerging issue The gender perspectives of the financial crisis|publisher=United Nations|page=2|accessdate=13 December 2010}}</ref> Ekitongole kino kitendeka abakyala okusoma n'okuwandiika nadala mu by'enfuna n'okubayamba okuberako ne byebafuna mu bulamu ssaako n'okugoberera.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.awepon.net/index.php?option=com_content&view=article&id=60&Itemid=74 |access-date=2024-04-11 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304081005/http://www.awepon.net/index.php?option=com_content&view=article&id=60&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> AWEPON kisinganibwa mu [[Yuganda|Uganda]] eranekyeyongerayo mu mawanga amala 20 [[Agatasinganibwa mu dduungu lya Afrika|agatasingangibwa mu dduungu lya Afrika]]. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 26hrmlxlmtco1b4aogd9n6ntgn2xi4w Elizabeth Ibanda-Nahamya 0 10654 60044 36385 2026-07-09T16:39:12Z NKINZIK MARIE 7432 Added a Databox 60044 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elizabeth Ibanda-Nahamya''' yali Munnayuganda munnamateeka era omulamuzi, ye, nga 22 Ogwokussattu 2018, yalondebwa nga omulamuzi wa [[:en:Mechanism_for_International_Criminal_Tribunals|Mechanism for International Criminal Tribunals]] (MICT).<ref name="1R" /> Okulondebwa [[:en:António_Guterres|António Guterres]], Secretary General wa [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], kwali kuzaawo MICT, okugobereza omulamuzi [[:en:Solomy_Balungi_Bossa|Solomy Balungi Bossa]] eyali agenze, nga alondedwwa mu kooti ya[[:en:International_Criminal_Court|International Criminal Court]].<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1475459/secretary-appoints-ugandan-judge</ref> Nga ebyo tebinabaawo, yali atuula ku [[:en:High_Court_of_Uganda|High Court of Uganda]], eyo gye yateekebwa ku kkooti ya International Crimes Division of that court.<ref name="1R" /> == Ebimukwaatako n'emisomo == Yatikibwa okuva mu Faculty y'amateeka ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y'e Makerere]], Yunivasitte ya Gavumenti ya Uganda esinga obunene n'obukulu, ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli y'amateeka]]. Yafuna [[:en:Legal_practice|Dipulooma mu kukola amateeka]] eya Legal Practice okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu Kampala, ekibuga kya Uganda ekikulu. Alina [[:en:Master_of_Laws|Masters mu by'amateeka]] okuva mu [[:en:University_of_New_Haven|Yunivasitte ya New Haven]], mu [[:en:West_Haven|West Haven]], Connecticut, United States.<ref name="2R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://onyangoadvocates.com/team/lady-justice-elizabeth-ibanda-nahamya-rtd/ |access-date=2024-04-16 |archive-date=2023-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231206171538/https://onyangoadvocates.com/team/lady-justice-elizabeth-ibanda-nahamya-rtd/ |url-status=dead }}</ref> Asomye emisomo gya postgraduate courses egiwerako,<ref name="2R" /> omuli emu ku [[:en:International_Development_Law_Organization|International Development Law Organization]], mu [[:en:Rome|Rome]], Italy mu 1992.<ref name="3R">https://www.idlo.int/news/story/alumni-voices-uganda-thirty-years</ref> == Emirimu == Mu biseera by'okuteekawo Constitution ya Uganda aya 1995 Constitution, Ibanda-Nahamya yali munoonyereza ku Constituent Assembly. Era yaweereza nga omuwi w'amagezi mu by'amateeka ku Constituent Assembly Women Caucus.<ref name="1R"/> Yakola nga [[:en:Researcher|omunoonyereza]] ku [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Uganda Ministry of Justice and Constitutional Affairs]], eyo gyeyetaba mu ku kola omukaggo gwa ''Parliamentary Election Bill ne'' ''Presidential Election Bill''. Mu mwaka gwa 1993, yaweereza nga legal consultant mu minisitule y'ebyenfuna mu Uganda eya [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Uganda Ministry of Finance]].<ref name="1R" /> Aweereza nga omulamuzi ku kkooti ya [[:en:Special_Court_for_Sierra_Leone|Special Court for Sierra Leone]], okuva mu 2004 okutuusa 2008 ne kkooti ya [[:en:International_Criminal_Tribunal_for_Rwanda|International Criminal Tribunal for Rwanda]], okuva mu 1996 okutuusa 2004.<ref name="1R"/><ref name="2R"/> Justice Nahamya era asomeseza ku [[:en:Ahmadu_Bello_University|Yunivasitte ya Ahmadu Bello]], mu [[:en:Zaria|Zaria]], Nigeria ne ku [[:en:National_University_of_Lesotho|National University of Lesotho]], mu [[:en:Maseru|Maseru]], Lesotho. Yebuuziza ku [[:en:World_Bank|World Bank]]<ref name="2R"/> ne [[:en:Commonwealth_Secretariat|Commonwealth Secretariat]]. == Laba na bino == * [[:en:Julia_Sebutinde|Julia Sebutinde]] * [[:en:Monica_Mugenyi|Monica Mugenyi]] * [[:en:Catherine_Bamugemereire|Catherine Bamugemereire]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya == * [https://www.irmct.org/en/news/elizabeth-ibanda-nahamya-uganda-appointed-mechanism-judge Announcement of appointment at the International Residual Mechanism for Criminal Tribunals website] n9rukgg0e2txxzu32rd41tsi1v1p8u8 Elizabeth Mpagi Bahigeine 0 10721 60074 36850 2026-07-09T17:19:22Z NKINZIK MARIE 7432 Added a Databox 60074 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} {{Reflist}} '''Elizabeth Mpagi Bahigeine''' (eyali '''Elizabeth Mpagi'''), era '''Elizabeth Mpagi-Bahigeine''', Munnayuganda ow'ebyamatteka era omulamuzi, aweereza nga Deputy Chief Justice wa Uganda okuva mu 2010 okutuusa bwe yawumula emirimu gye mu 2012.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1070642-b66acjz/index.html</ref> Mu kissera nga tanalondebwa nga deputy chief justice, yali Justice wa [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Court of Appeal ya Uganda]], era eweereza nga Constitutional Court ya Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1198551/alenyo-appeal-dismissed</ref> == Obuto n'emisomo == Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor y'Amateeka]], gyeyafunira mu [[:en:University_of_East_Africa|Yunivasitte ya East Africa]], nga tenafuuka [[:en:Makerere_University|Yunivasitte y'e Makerere]]. Alina Dipulooma mu Legal Practice okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda era ekisinga obunene. Yazaalibwa mu Bitundu by'Awakati wa Uganda mu 1942. Yaweza emyaaka gya mandatory retirement age egye 70 mu 2012, bweyewumuza emirimu okuva mu Court of Appeal.<ref name="Ret">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1304465/deputy-chief-justice-retires</ref> == Emirimu == Yasooka okulondebwa ku bench mu 1988.<ref>https://web.archive.org/web/20171112074019/http://www.monitor.co.ug/OpEd/columnists/KaroliSsemogerere/Deputy-Chief-Justice-retires--What-next-around-the-corner-/878682-1468748-uldjrb/index.html</ref> Obuweereza bwe mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|Judiciary ya Uganda]] yetabba mu kuweereza mu nsengekera za high court y'omu gwanga, nga Justice wa High Court ya Uganda. Okuva eyo, yalondebwa mu Court of Appeal/Constitutional Court mu 2010 era nawumula emirimu gye okuva mu judiciary mu 2012, ku myaaka 70.<ref name="Ret" /> Mu kissera ky'okulondebwaakwe mu kifo kya Deputy Chief Justice (DCJ) mu 2010, Ye yali senior justice oweddaala ery'awagulu ku [[:en:Appellate_court|appellate court]]. Mu Uganda, DCJ yakulira Court of Appeal/Constitutional Court era si mmemba wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Supreme Court of Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20171112022735/http://allafrica.com/stories/201704170277.html</ref> == Ebirala == Mu 2010, Justice Mpagi-Bahigeine yali mmemba wa panel of Appellate Court judges abasala omusango 5–0 okujawo emisango gy'okulya mu nsi olukwe egya munnabyabufuzi [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]], n'abalala 10 abali baloopeddwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://blog.jaluo.com/?p=9902 |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-05-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502035055/https://blog.jaluo.com/?p=9902 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1033240-b8kg46z/index.html |access-date=2024-04-30 |archive-date=2017-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171112021931/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1033240-b8kg46z/index.html |url-status=dead }}</ref> Nga agenda okuwumula emirimu, yayogera nga awakanya etteeka elyo erisosola abakyaala n'obusobozi bwaabwe okusaba.<ref>http://judiciary.go.ug/data/news/507/200/Women%20in%20Leadership%20Conference%20Award%20Bios.html</ref> == Laba na bino == * [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisitule ya Justice and Constitutional Affairs (Uganda)]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya == * [http://www.judiciary.go.ug/files/publications/TheJudiciaryInsider%20April%207_webversion.pdf Munda mu Judiciary ya Uganda (PDF)] s1r4xfzrtw9lw3vwckcxwsub8lcwbgj Ekkumiro ly'ebisolo erya Kibale Forest National Park 0 10758 60040 37434 2026-07-09T16:17:51Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked and wikilinked 60040 wikitext text/x-wiki [[File:013 Alpha male chimpanzee at Kibale forest National Park Photo by Giles Laurent.jpg|thumb|kibale forest national park ]] [[File:026 Long-crested eagle at Kibale forest National Park Photo by Giles Laurent.jpg|thumb|Long Crested Eagle at Kibale Forest National Park]] [[File:Highway in Kibale Forest NP.jpg|thumb|Highway ya Kibale Forest NP]]   [[File:025_Scarlet-chested_sunbird_at_Kibale_forest_National_Park_Photo_by_Giles_Laurent.jpg|alt=Scarlet-chested sunbird at Kibale forest National Park|thumb|'''Scarlet-chested sunbird at Kibale forest National Park''']] '''Kibale Forest National Park''' Kkuumiri ly'ebisolo [[erikuumibwa]] nga lisangibwa mu [[Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Western Uganda]].<ref name=":0">https://www.kibaleforestnationalpark.com/</ref> Ekifo kino kivunanyizibwa ebitongole bya Gavumenti eby'enjawulo omuli: ekitongole ekivunaanyizibwa ku nsolo z'omunsiko ekya [[Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda|Uganda Wildlife Authority]] (UWA) [[Minisitule y'ebyamazzi n'obutonde bw'ensi (Uganda)|Ministry of Water and Environment]] (MWE), National Forest Authority (NFA), [[National Environment Management Authority of Uganda|National Environment Management Authority]] ne Minisitule y'ebyobulambuzi ensolo z'omunsiko n'ebintu eby'edda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mwe.go.ug/dept/forest-sector-support-department |access-date=2024-06-29 |archive-date=2024-06-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240624030036/https://www.mwe.go.ug/dept/forest-sector-support-department |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nfa.go.ug/ |access-date=2024-06-29 |archive-date=2023-06-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230609172122/https://www.nfa.go.ug/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.nema.go.ug/new_site/</ref><ref>https://www.tourism.go.ug/</ref><ref>https://ugandawildlife.org/</ref> Kibale Forest National Park kifo ky'abalambuzi ekirimu eby'ewunyisa n'addala eri abalambuzi.<ref name=":0" /> Ekkumiro ly'ebisolo lino litudde ku bugazi bw'ettaka lya kilomita 766.<ref>https://destinationuganda.com/travel/national-parks/kibale-national-park/</ref> == Obutonde n'ebisolo ebisangibwayo == Ekkuumiro ly'ebisolo lino erya Kibale Forest National Park lijjudde ebimera eby'enjawulo saako n'ebisolo eby'enjawulo okutandikira ddala ku bika by'emiti eby'enjawulo egisoba mu 351, ebinyonyi eby'enjawulo saako n'ebisolo ebisoba mu 120.<ref>https://ugandawildlife.org/national-parks/kibale-national-park/</ref><ref>https://www.kibaleforestnationalparkuganda.com/geography-of-kibale-national-park/</ref> == Ebisolo by'omunsiko == Ebimu ku bisolo ebisangibwa mu kuumiro lya Kibale Forest National Park mulimu: , Engeyo enjeru n'enzirugavu, Enjovu, Embbizi z'omunsiko, Engo, Embogo n'ebisolo ebirala bingi.<ref>https://www.kibaleforestnationalparkuganda.com/wildlife-animals/</ref><ref>https://www.insidekibaleforestnationalpark.com/key-species-in-kibale-national-park.html</ref> == Laba na bino == * [[:en:Bwindi_Impenetrable_Forest|Bwindi Impenetrable Forest]] * [[:en:Budongo_Forest|Ekibira ky'e Budongo]] * [[:en:Mabira_Forest|Mabira Forest]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} q7k8v6g0zdyfr3zgml5e0vz1mhnne5g Alex Kakuba 0 10955 60012 59759 2026-07-09T15:15:11Z Ssebuufu 9882 60012 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. 2gvulnfz46voccdk3soqcymkqim3zfq 60014 60012 2026-07-09T15:16:21Z Ssebuufu 9882 60014 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu == gfgvtz46ecths3tc7630dr3aaojo4ev 60015 60014 2026-07-09T15:16:38Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egya Kiraabu */ 60015 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == 4xcyd85hx75vs62oghn6iinbtlz8f04 60048 60015 2026-07-09T16:44:20Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egya Kiraabu. */ 60048 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna '''summer football season''' or '''summer break''') usually refers to the period between domestic seasons, characterized by intense transfer market activity, pre-season training, and major international tournaments 40s3zuy2dtv2c2asqd5y584zics3m9w 60052 60048 2026-07-09T16:50:11Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egya Kiraabu. */ 60052 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> pnlfk8neh7kiphsyilo6dfqsvgsfo3b 60056 60052 2026-07-09T17:01:42Z Ssebuufu 9882 60056 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri lmln53fz5hbwymh05ws2h06u7za9ta2 60058 60056 2026-07-09T17:03:16Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egya Kiraabu. */ 60058 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri == Ebijuliziddwa == mme55m06vwghaxezjlnq9thndqkwi1r 60068 60058 2026-07-09T17:12:25Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egya Kiraabu. */ 60068 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> == Ebijuliziddwa == 0f0xexi11wz4zuyn1r0b4jw1cctgdv8 60075 60068 2026-07-09T17:23:08Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egya Kiraabu. */ 60075 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> == Ebijuliziddwa == adurzi6umi2nl2q2z45o29x1o1kv1bv 60077 60075 2026-07-09T17:30:20Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egya Kiraabu. */ 60077 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> == Ebijuliziddwa == ocemlln58t7ly6843mcjausy8myb6dd 60081 60077 2026-07-09T17:33:19Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egya Kiraabu. */ 60081 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal.<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == 1syq3wig0ii83fjavdiskn3x3736aii 60083 60081 2026-07-09T17:38:32Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye egya Kiraabu. */ 60083 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya Kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == cqehtwwoaqbodbk8xdt8klxax3srbgx Adolf Mwesige 0 11033 60157 59782 2026-07-09T22:26:08Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 60157 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]] .<ref>https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita. Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |access-date=2024-09-25 |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925182743/https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] soyz3c599r0ysis7ety6ospjn9isenc 60159 60157 2026-07-09T22:27:51Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 60159 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]] .<ref>https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita. Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |access-date=2024-09-25 |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925182743/https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] qm8w65kaqfuy1oifqyrn2qu3sb3idr3 60160 60159 2026-07-09T22:30:10Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 60160 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita. Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |access-date=2024-09-25 |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925182743/https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] 3ssed2j4hr7hqi9c7e1l22y9vxdexeo 60161 60160 2026-07-09T22:33:30Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 60161 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita. Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |access-date=2024-09-25 |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925182743/https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] av89yp61um3dkvmceolygtjvqaf1lem 60162 60161 2026-07-09T22:38:08Z 24RAY 11014 /* Obumanyirivu mu mirimu */ ngasseeko ebijuliziddwa 60162 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |access-date=2024-09-25 |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925182743/https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] huvk7qq9msup780slfu16t3pwsme903 60163 60162 2026-07-09T22:41:55Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 60163 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |access-date=2024-09-25 |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925182743/https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] 3fo24e6ib9maqstd1zkgheczyiujoe4 60164 60163 2026-07-09T22:47:19Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 60164 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |access-date=2024-09-25 |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925182743/https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] o2eqqrp1dab2w76trl3a0jaxa7066gh 60165 60164 2026-07-09T22:49:29Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 60165 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref> Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |access-date=2024-09-25 |archive-date=2024-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240925182743/https://spyreports.co.ug/museveni-reappoints-adolf-mwesige-clerk-to-parliament-despite-court-ruling-on-serviceawardscandal |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] 6mw68rj1rle1bpxoimogblfog3uczvt 60166 60165 2026-07-09T22:54:02Z 24RAY 11014 /* Obumanyirivu mu mirimu */ ngasseeko ebijuliziddwa 60166 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] jh01yv57xh8cuy81wd3nwwsemzph3g3 60167 60166 2026-07-09T22:55:55Z 24RAY 11014 /* Obumanyirivu mu mirimu */ ngasseeko ebijuliziddwa 60167 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] hp0pnq5rc5ykpktgbckv5ux0uv8v4yj Wikipedia talk:Administrators 5 11095 60098 59812 2026-07-09T18:12:30Z Ssemmanda will 3837 /* Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget */ Ekyokuddamu 60098 wikitext text/x-wiki == Request for Luganda wikipedia administrator == Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC) == Request for Adminship on Luganda Wikipedia == <small>Dear Wikimedians,</small> <small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small> <small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small> <small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small> <small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small> <small>Sincerely,</small> <small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small> @ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) ::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC) :I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) :This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia. :Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I strongly support you @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] we definitely need this tool [[User:Kisakye Jane|Kisakye Jane]] ([[User talk:Kisakye Jane|talk]]) 17:42, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :Having William as a local admin for Luganda Wikipedia will be of great importance to the wiki in management of the different inconsistencies and challenges that we face as editors of Luganda Wikipedia especially with the review of the articles that are published on the wiki. He is a technical person in Luganda as a language and he is an experienced editor with profound knowledge on the Dos and Don'ts on editing Wikipedia which places him in a better position for the role. :He is highly recommended for the role. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:23, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] == Request: Enable Cat-a-lot tool for Better Category Management == Dear Luganda Wikipedia Community,As part of our '''ongoing Quality Control Campaign''', I would like to request the activation of '''the Cat-a-lot gadget''' on Luganda Wikipedia.'''Cat-a-lot''' is a powerful tool that allows us to add or remove categories from multiple pages at once, Move pages between categories efficiently, and Organize and clean up our category structure more effectively. This tool will be very helpful in improving the organization of content across Luganda Wikipedia, especially during our quality control efforts. I kindly ask '''the community''' to support enabling Cat-a-lot. Thank you very much! CC:[[User:Geossegawa]],[[User:Ssenkungu ivan]],[[User:Solomon Suubi]], [[User:MichealKal]], [[User:B722N]], [[User:Owobusingye]], [[User:Rtr PK]], [[User:Brenda Namulinda]] Best regards[[User:Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will]]) [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:43, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :yes i support enabling Cat-a-lot [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:41, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I support cat-a-lot-gadget to be enabled on luganda Wikipedia [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 18:57, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I strongly support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 19:34, 29 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :I am in strong support that this Gadget be added on Luganda Wikipedia [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 07:26, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :Your consideration for this request will improve on our work regarding management of categories on Luganda Wikipedia. Thanks [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 14:25, 30 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC) :: {{done}}. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 07:55, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::Thank you very much dear @[[User:Neriah|Neriah]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:12, 1 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) == Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget == Hello everyone, I am working on improving the Cat-a-lot gadget to make it more useful for all editors. [[User:Neriah]] originally installed this gadget on our wiki, but it only works inside categories. I would like to update it so that it works properly on search results pages and regular articles, not only on category pages. For this global interface editor to help us and make it work better, It requires the approval from you colleagues. Your support of this request will help all editors of Luganda Wikipedia to manage categories more easily. Please let me know if you have any objections or suggestions. Thank you, [[User:Ssemmanda will]] Luganda Wikipedia Admin CC @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:24RAY|24RAY]], @[[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]], @[[User:Sisterian|Sisterian]], @[[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]], @[[User:Ssebuufu|Ssebuufu]], @[[User:NKIZIK MARIE|NKIZIK MARIE]]..... [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:41, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :I strongly agree and support this proposal. [[User:Lillylove256|Lillylove256]] ([[User talk:Lillylove256|talk]]) 17:00, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :I support the request for updating the Cat-a-lot gadget [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 17:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :i support the request for updating the Cat-a-lot gadget for better use thanks [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 17:11, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ::Am in full support of this request towards the updating of 5he Cat-a-lot gadget. [[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]] ([[User talk:Nambogo Catharine|talk]]) 17:48, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :i support this proposal [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:27, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :I support the request for updating the Cat-a-lot gadget for more efficiency and quality administration [[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]] ([[User talk: Charles Kalanzi|talk]]) 09:00, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :I back the proposal to upgrade with the Cat-a-lot gadget, which will streamline administrative workflows and ensure higher quality outcomes. [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 09:01, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ::I approve [[User:Samson Ssemakadde|Samson Ssemakadde]] ([[User talk:Samson Ssemakadde|talk]]) 09:10, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :I support this request for better and effective organisation of articles on Luganda Wikipedia under categories. We appreciate your consideration always. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 09:23, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ::Thank you colleagues [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:12, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) gpsed9trobhsdz7zgljn6olc4foscs0 Anne Nassanga 0 11141 60099 53752 2026-07-09T18:18:54Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 60099 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382</ref> Ekiwandiiko kye ekya "Little Faith" kyawangula firimu ya Documentary esinga mu [[:en:Uganda_Film_Festival_Awards|mpaka za Uganda Film Festival]] . <ref name=":0">https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/</ref> Era ye mubaka wa [[:en:African_Union|African Union]] CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her. <ref name=":0" /> == Ensibuko n’Ebyokusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in [[:en:Dental_technology|Dental Technology]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. <ref>https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/</ref> <ref name=":1">https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html</ref> Yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] ku ddaal lya Siniya oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale mu Kampala Parents School. <ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya. <ref name=":2">https://www.musicinafrica.net/directory/afrie</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila. <ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka <nowiki>''Let her Know''</nowiki> . <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021. <ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith". <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[:en:Loukman_Ali|Loukman Ali, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebiwandiiko ebijulize == <references /> jxlz3zzt13glt6sshsflscztinedv5n 60100 60099 2026-07-09T18:21:20Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 60100 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ensibuko n’Ebyokusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in [[:en:Dental_technology|Dental Technology]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. <ref>https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/</ref> <ref name=":1">https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html</ref> Yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] ku ddaal lya Siniya oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale mu Kampala Parents School. <ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya. <ref name=":2">https://www.musicinafrica.net/directory/afrie</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila. <ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka <nowiki>''Let her Know''</nowiki> . <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021. <ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith". <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[:en:Loukman_Ali|Loukman Ali, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebiwandiiko ebijulize == <references /> lbptdry1w95plob0mg2we3ztebv1unj 60102 60100 2026-07-09T18:23:54Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 60102 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382 "Afrie takes 50 to heaven with new album Ggulu"]. ''Monitor''. 2025-01-25. Retrieved 2025-03-22.</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">NAHABWE, TIMOTHY NSUBUGA & BRUCE (2025-03-11). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/ "Afrie, the scientist who has found her lab in music and film"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-03-22.</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ensibuko n’Ebyokusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in [[:en:Dental_technology|Dental Technology]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. <ref>https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/</ref> <ref name=":1">https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html</ref> Yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] ku ddaal lya Siniya oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale mu Kampala Parents School. <ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya. <ref name=":2">https://www.musicinafrica.net/directory/afrie</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila. <ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka <nowiki>''Let her Know''</nowiki> . <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021. <ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith". <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[:en:Loukman_Ali|Loukman Ali, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebiwandiiko ebijulize == <references /> lfkgy7g1yvtxvdpeqcvzsfa40u48owl 60103 60102 2026-07-09T18:25:02Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza omutwe 60103 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382 "Afrie takes 50 to heaven with new album Ggulu"]. ''Monitor''. 2025-01-25. Retrieved 2025-03-22.</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">NAHABWE, TIMOTHY NSUBUGA & BRUCE (2025-03-11). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/ "Afrie, the scientist who has found her lab in music and film"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-03-22.</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ebyafaayo nokusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in [[:en:Dental_technology|Dental Technology]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. <ref>https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/</ref> <ref name=":1">https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html</ref> Yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] ku ddaal lya Siniya oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale mu Kampala Parents School. <ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya. <ref name=":2">https://www.musicinafrica.net/directory/afrie</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila. <ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka <nowiki>''Let her Know''</nowiki> . <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021. <ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith". <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[:en:Loukman_Ali|Loukman Ali, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebiwandiiko ebijulize == <references /> lucj7ps3tdzzyndsw13z7wbqlgllqrg 60104 60103 2026-07-09T18:27:14Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 60104 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382 "Afrie takes 50 to heaven with new album Ggulu"]. ''Monitor''. 2025-01-25. Retrieved 2025-03-22.</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">NAHABWE, TIMOTHY NSUBUGA & BRUCE (2025-03-11). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/ "Afrie, the scientist who has found her lab in music and film"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-03-22.</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ebyafaayo nokusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in Dental Technology okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]].<ref>https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/</ref><ref name=":1">https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html</ref> Siniya yagisomera ku [[Gayaza High School]] oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale ku Kampala Parents School.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya. <ref name=":2">https://www.musicinafrica.net/directory/afrie</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila. <ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka <nowiki>''Let her Know''</nowiki> . <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021. <ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith". <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[:en:Loukman_Ali|Loukman Ali, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebiwandiiko ebijulize == <references /> pj1gzb45thdtoefxk9vpr3plvevia7a 60105 60104 2026-07-09T18:29:46Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 60105 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382 "Afrie takes 50 to heaven with new album Ggulu"]. ''Monitor''. 2025-01-25. Retrieved 2025-03-22.</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">NAHABWE, TIMOTHY NSUBUGA & BRUCE (2025-03-11). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/ "Afrie, the scientist who has found her lab in music and film"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-03-22.</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ebyafaayo nokusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in Dental Technology okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]].<ref>[https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/ "Beyond the classroom: MultiChoice Talent Factory's Alum Ann Nassanga, breaking the glass ceiling in film production"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-03. Retrieved 2025-03-22.</ref><ref name=":1">Ssejjombwe, Isaac (2021-12-05). [https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html "I sing away my depression – Afrie - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. Retrieved 2025-03-22.</ref> Siniya yagisomera ku [[Gayaza High School]] oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale ku Kampala Parents School.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya. <ref name=":2">https://www.musicinafrica.net/directory/afrie</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila. <ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka <nowiki>''Let her Know''</nowiki> . <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021. <ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith". <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[:en:Loukman_Ali|Loukman Ali, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebiwandiiko ebijulize == <references /> j59u9y6qlgph7vjx9po3kavjyt9wraa 60106 60105 2026-07-09T18:32:39Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 60106 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382 "Afrie takes 50 to heaven with new album Ggulu"]. ''Monitor''. 2025-01-25. Retrieved 2025-03-22.</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">NAHABWE, TIMOTHY NSUBUGA & BRUCE (2025-03-11). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/ "Afrie, the scientist who has found her lab in music and film"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-03-22.</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in Dental Technology okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]].<ref>[https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/ "Beyond the classroom: MultiChoice Talent Factory's Alum Ann Nassanga, breaking the glass ceiling in film production"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-03. Retrieved 2025-03-22.</ref><ref name=":1">Ssejjombwe, Isaac (2021-12-05). [https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html "I sing away my depression – Afrie - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. Retrieved 2025-03-22.</ref> Siniya yagisomera ku [[Gayaza High School]] oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale ku Kampala Parents School.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya.<ref name=":2">https://www.musicinafrica.net/directory/afrie</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila.<ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka <nowiki>''Let her Know''</nowiki> . <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021. <ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith". <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[:en:Loukman_Ali|Loukman Ali, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebiwandiiko ebijulize == <references /> fphwi52hhwntt6gb9erhg9pxns8fq2t 60107 60106 2026-07-09T18:35:13Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 60107 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382 "Afrie takes 50 to heaven with new album Ggulu"]. ''Monitor''. 2025-01-25. Retrieved 2025-03-22.</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">NAHABWE, TIMOTHY NSUBUGA & BRUCE (2025-03-11). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/ "Afrie, the scientist who has found her lab in music and film"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-03-22.</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in Dental Technology okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]].<ref>[https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/ "Beyond the classroom: MultiChoice Talent Factory's Alum Ann Nassanga, breaking the glass ceiling in film production"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-03. Retrieved 2025-03-22.</ref><ref name=":1">Ssejjombwe, Isaac (2021-12-05). [https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html "I sing away my depression – Afrie - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. Retrieved 2025-03-22.</ref> Siniya yagisomera ku [[Gayaza High School]] oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale ku Kampala Parents School.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya.<ref name=":2">[https://www.musicinafrica.net/directory/afrie "Afrie".] ''Music In Africa''. 2019-03-17. Retrieved 2025-03-22.</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila.<ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw<nowiki>'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka ''Let her Know''</nowiki>.<ref name=":3">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450 "Singer Afrie impresses in debut solo show"]. ''Monitor''. 2021-01-08. Retrieved 2025-03-22.</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021. <ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith". <ref name=":0" /> == Laba ne == * [[:en:Loukman_Ali|Loukman Ali, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebiwandiiko ebijulize == <references /> 0xyg693wiayj75uzvvoutfw8jkjqs6u 60108 60107 2026-07-09T18:39:00Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 60108 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382 "Afrie takes 50 to heaven with new album Ggulu"]. ''Monitor''. 2025-01-25. Retrieved 2025-03-22.</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">NAHABWE, TIMOTHY NSUBUGA & BRUCE (2025-03-11). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/ "Afrie, the scientist who has found her lab in music and film"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-03-22.</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in Dental Technology okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]].<ref>[https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/ "Beyond the classroom: MultiChoice Talent Factory's Alum Ann Nassanga, breaking the glass ceiling in film production"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-03. Retrieved 2025-03-22.</ref><ref name=":1">Ssejjombwe, Isaac (2021-12-05). [https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html "I sing away my depression – Afrie - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. Retrieved 2025-03-22.</ref> Siniya yagisomera ku [[Gayaza High School]] oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale ku Kampala Parents School.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya.<ref name=":2">[https://www.musicinafrica.net/directory/afrie "Afrie".] ''Music In Africa''. 2019-03-17. Retrieved 2025-03-22.</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila.<ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw<nowiki>'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka ''Let her Know''</nowiki>.<ref name=":3">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450 "Singer Afrie impresses in debut solo show"]. ''Monitor''. 2021-01-08. Retrieved 2025-03-22.</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021.<ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith".<ref name=":0" /> == Laba ne == * Loukman Ali * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebiwandiiko ebijulize == <references /> fsr5pafo53kztyb6ww35u58m2g6iqii 60109 60108 2026-07-09T18:44:21Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 60109 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382 "Afrie takes 50 to heaven with new album Ggulu"]. ''Monitor''. 2025-01-25. Retrieved 2025-03-22.</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">NAHABWE, TIMOTHY NSUBUGA & BRUCE (2025-03-11). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/ "Afrie, the scientist who has found her lab in music and film"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-03-22.</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in Dental Technology okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]].<ref>[https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/ "Beyond the classroom: MultiChoice Talent Factory's Alum Ann Nassanga, breaking the glass ceiling in film production"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-03. Retrieved 2025-03-22.</ref><ref name=":1">Ssejjombwe, Isaac (2021-12-05). [https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html "I sing away my depression – Afrie - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. Retrieved 2025-03-22.</ref> Siniya yagisomera ku [[Gayaza High School]] oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale ku Kampala Parents School.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya.<ref name=":2">[https://www.musicinafrica.net/directory/afrie "Afrie".] ''Music In Africa''. 2019-03-17. Retrieved 2025-03-22.</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila.<ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw<nowiki>'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka ''Let her Know''</nowiki>.<ref name=":3">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450 "Singer Afrie impresses in debut solo show"]. ''Monitor''. 2021-01-08. Retrieved 2025-03-22.</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021.<ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith".<ref name=":0" /> == Laba ne == * Loukman Ali * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebijuliziddwa == <references /> 2g2tt9vv6y728echg99az3oyxcbqehx 60111 60109 2026-07-09T19:03:38Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 60111 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Anne Nassanga''' oba '''Ann Maria Nassanga''' (yazaalibwa nga 16, Ogwokuna, 1995) era amanyiddwa nga Afrie [[Munnayuganda|Muunnayuganda]] omukozi wa firimu, omuyimbi, omuyiiya w'ennyimba, omuzirakisa, era omukugu mu by'amannyo.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/afrie-takes-50-to-heaven-with-new-album-ggulu-4901382 "Afrie takes 50 to heaven with new album Ggulu"]. ''Monitor''. 2025-01-25. Retrieved 2025-03-22.</ref> Firimu ye "Little Faith" yawangula firimu ya Documentary esinga mu mpaka za Uganda Film Festival.<ref name=":0">NAHABWE, TIMOTHY NSUBUGA & BRUCE (2025-03-11). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/afrie-the-scientist-who-has-found-her-lab-in-music-and-film/ "Afrie, the scientist who has found her lab in music and film"]. ''The Observer''. Retrieved 2025-03-22.</ref> Era ye mubaka wa African Union CIEFFA mu kampeyini ya AfricaEducate Her.<ref name=":0" /> == Ebyafaayo n'okusoma kwe == Mu 2018, yamaliriza diguli eya Bachelor of Science in Dental Technology okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]].<ref>[https://www.independent.co.ug/beyond-the-classroom-multichoice-talent-factorys-alum-ann-nassanga-breaking-the-glass-ceiling-in-film-production/ "Beyond the classroom: MultiChoice Talent Factory's Alum Ann Nassanga, breaking the glass ceiling in film production"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-03. Retrieved 2025-03-22.</ref><ref name=":1">Ssejjombwe, Isaac (2021-12-05). [https://www.sqoop.co.ug/202112/interview/i-sing-away-my-depression-afrie.html "I sing away my depression – Afrie - Sqoop - Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos"]. Retrieved 2025-03-22.</ref> Siniya yagisomera ku [[Gayaza High School]] oluvannyuma lw’okumaliriza pulayimale ku Kampala Parents School.<ref name=":1" /> == Emirimu gye == Yatandikawo enkola ya Cal-verse, egenderera okubuulirira n’okuwagira abavubuka abakyala abayiiya.<ref name=":2">[https://www.musicinafrica.net/directory/afrie "Afrie".] ''Music In Africa''. 2019-03-17. Retrieved 2025-03-22.</ref> Yali mubalirizi wa bitabo mu Aquila.<ref name=":1" /> Omulimu gwe ogw<nowiki>'okuyimba yagutandika mu 2017 n'oluyimba lwe olwasooka ''Let her Know''</nowiki>.<ref name=":3">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/singer-afrie-impresses-in-debut-solo-show-1812450 "Singer Afrie impresses in debut solo show"]. ''Monitor''. 2021-01-08. Retrieved 2025-03-22.</ref> == Ennyimba ze ==  * Mulala *Like a boss *Lie *Dai <nowiki>*</nowiki>Enuma *Don't delay *G.U.N *Sabalwanyi <nowiki>*</nowiki>Blessing *Yodiyodi *Kalosaa *Balongo <nowiki>*</nowiki>Kabaka *New man *Mpungu *Ggulu <nowiki>*</nowiki>Alleluya *Her *Let her know <nowiki>*</nowiki>Over and Above *Your girl <nowiki>*</nowiki>Go to school *Askari *Little Faith <nowiki>*</nowiki>Ali nange * === Enyimba z'ayimbye n'abalala === *  Gusula wano ng'ali ne Kenneth Mugabi === Firimu ze === * Little Faith == Engule z'afunye n'empaka mw'avuganyizza == Yawangula engule y’ennyimba za Afro fusion era emirundi ena yasunsulwamu okuvuganya mu mpaka za All-Africa Music Awards (AFRIMA) eza 2019 ne 2021.<ref name=":3" /> Mu awaadi za Uganda Film Festival, yaweebwa engule ya firimu ya Documentary esinga mu pulojekiti ye eya "Little Faith".<ref name=":0" /> == Laba ne == * Loukman Ali * [[Mariam Ndagire|Ndagire Mariam]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalwa mu 1995]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abakyala Abaganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala abakola firimu]] [[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi ab'ekyaza kya 21]] t75wpd9pmkdk39c1ez0dlopy3nkncmc Eliphaz Maari 0 11506 59923 59914 2026-07-09T12:06:10Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked and wikilinked 59923 wikitext text/x-wiki '''Eliphaz Maari''' (yazaalibwa 1954) [[Bishop|mulabirizi wa]] [[Anglican]] mu Uganda era nga yaweereza nga [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Assistant Bishop w’essaza ly’e Kampala]] okuva mu 1997 okutuuka mu 2004, era yakola emirimu egy’obukulembeze egy’oku ntikko mu kusomesa eby’eddiini mu kkanisa y'Abakulisitaayo oba Anglican.<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-09-13 |title=History - Uganda Christian University |url=https://ucu.ac.ug/history/ |access-date=2025-12-18 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Provincial Secretary and CMS official named new bishops in Uganda |url=https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx |access-date=2025-12-16 |website=www.anglicannews.org}}</ref> Era yeeyali akulira [[Univasite ya Ugabda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]]. == Obuto n’okusoma kwe == Maari yazaalibwa mu 1945 era yatendekebwa mu by’eddiini n’obuweereza nga tannatuuzibwa. Yeenyigira mu kusomesa obusumba n’obukulembeze bw’Ekkanisa ku ntandikwa y’omulimu gwe, okukkakkana ng’alina obuvunaanyizibwa obw’amaanyi mu by’ensoma n’eby’ekkanisa mu [[Kkanisa ya Uganda]].<ref>{{Cite web |url=http://survey-smiles.com/ |access-date=2025-12-19 |website=survey-smiles.com}}</ref> == Obuweereza bwe == Mu 1997, Maari yalondebwa okuba Omumyuka w'Omulabirirzi w'obulabirizi bwa Kampala, ng’aweereza wamu ne Ssaabalabirizi [[Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo]] ng’omu ku bakulembeze ab’oku ntikko mu kkanisa y’amasaza. Mu kiseera kye eky’obulabirizi, yakola ku kulondoola bannaddiini, okulabirira abasumba, n’okuddukanya obulabirizi okutuusa lwe yawummula ekifo kino mu 2004.<ref>{{Cite journal |last=Ivan |first=Naijuka |date=19 December 2025 |title=The Consecration Magazine |url=https://allsaintskampala.org/download/TheConsecrationMagazine.pdf?utm}}</ref><ref>"Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}}</ref> == Obukulembeze bwe mu Uganda Christian University == Maari yakola kinene nnyo mu kutondawo ne mu bukulembeze obwasooka obwa [[Uganda Christian University]] (UCU). UCU bwe yatandikibwawo mu 1997, ng’ava mu [[Uganda Christian University|Bishop Tucker Theological College]]. Maari yaweereza nga Omumyuka w'omukulu wa yunivasite ow'ekiseera mu myaka gya yunivasite eno nga etandika, n’ayamba okulungamya enkyukakyuka yaayo okufuuka yunivasite y’Ekikulisitaayo erina ekiwandiiko ekigikkiriza oba charter. Ebyafaayo bya UCU ebitongole biwandiika ku mulimu gwe ogw’obukulembeze mu kiseera yunivasite eno bwe yali ng'etandika okukula. <ref name=":02">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Omukululo gwe == Okusukka obuweereza bw'obulabirizi, Maari bye yakola mu kusomesa eby'eddiini n'amatendekero aga waggulu ng'ayita mu UCU byayamba okunyweza amaanyi g'[[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Ekkanisa ya Uganda]] mu kutondawo bannaddiini n'abakulembeze b'eddiini n'abakulmbeze ab'abulijjo mu by'ensoma okwetoloola [[East Africa]].<ref name=":03">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == # {{Reflist}}[https://allafrica.com/stories/200809250261.html All Africa] # [https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx Anglican News] # "Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[:en:Princeton_University_Press|Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}} fvdyapeyltvb9ngva53qrivuspism94 59924 59923 2026-07-09T12:08:36Z NKINZIK MARIE 7432 added see also 59924 wikitext text/x-wiki '''Eliphaz Maari''' (yazaalibwa 1954) [[Bishop|mulabirizi wa]] [[Anglican]] mu Uganda era nga yaweereza nga [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Assistant Bishop w’essaza ly’e Kampala]] okuva mu 1997 okutuuka mu 2004, era yakola emirimu egy’obukulembeze egy’oku ntikko mu kusomesa eby’eddiini mu kkanisa y'Abakulisitaayo oba Anglican.<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-09-13 |title=History - Uganda Christian University |url=https://ucu.ac.ug/history/ |access-date=2025-12-18 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Provincial Secretary and CMS official named new bishops in Uganda |url=https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx |access-date=2025-12-16 |website=www.anglicannews.org}}</ref> Era yeeyali akulira [[Univasite ya Ugabda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]]. == Obuto n’okusoma kwe == Maari yazaalibwa mu 1945 era yatendekebwa mu by’eddiini n’obuweereza nga tannatuuzibwa. Yeenyigira mu kusomesa obusumba n’obukulembeze bw’Ekkanisa ku ntandikwa y’omulimu gwe, okukkakkana ng’alina obuvunaanyizibwa obw’amaanyi mu by’ensoma n’eby’ekkanisa mu [[Kkanisa ya Uganda]].<ref>{{Cite web |url=http://survey-smiles.com/ |access-date=2025-12-19 |website=survey-smiles.com}}</ref> == Obuweereza bwe == Mu 1997, Maari yalondebwa okuba Omumyuka w'Omulabirirzi w'obulabirizi bwa Kampala, ng’aweereza wamu ne Ssaabalabirizi [[Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo]] ng’omu ku bakulembeze ab’oku ntikko mu kkanisa y’amasaza. Mu kiseera kye eky’obulabirizi, yakola ku kulondoola bannaddiini, okulabirira abasumba, n’okuddukanya obulabirizi okutuusa lwe yawummula ekifo kino mu 2004.<ref>{{Cite journal |last=Ivan |first=Naijuka |date=19 December 2025 |title=The Consecration Magazine |url=https://allsaintskampala.org/download/TheConsecrationMagazine.pdf?utm}}</ref><ref>"Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}}</ref> == Obukulembeze bwe mu Uganda Christian University == Maari yakola kinene nnyo mu kutondawo ne mu bukulembeze obwasooka obwa [[Uganda Christian University]] (UCU). UCU bwe yatandikibwawo mu 1997, ng’ava mu [[Uganda Christian University|Bishop Tucker Theological College]]. Maari yaweereza nga Omumyuka w'omukulu wa yunivasite ow'ekiseera mu myaka gya yunivasite eno nga etandika, n’ayamba okulungamya enkyukakyuka yaayo okufuuka yunivasite y’Ekikulisitaayo erina ekiwandiiko ekigikkiriza oba charter. Ebyafaayo bya UCU ebitongole biwandiika ku mulimu gwe ogw’obukulembeze mu kiseera yunivasite eno bwe yali ng'etandika okukula. <ref name=":02">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Omukululo gwe == Okusukka obuweereza bw'obulabirizi, Maari bye yakola mu kusomesa eby'eddiini n'amatendekero aga waggulu ng'ayita mu UCU byayamba okunyweza amaanyi g'[[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Ekkanisa ya Uganda]] mu kutondawo bannaddiini n'abakulembeze b'eddiini n'abakulmbeze ab'abulijjo mu by'ensoma okwetoloola [[East Africa]].<ref name=":03">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Church of Uganda|Ekkanisa ya Uganda]] * [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Obulabirizi bwa Kampala]] * [[Uganda Christian University]] * Abalabirizi b’Abangereza mu Uganda == Ebijuliziddwa == # {{Reflist}}[https://allafrica.com/stories/200809250261.html All Africa] # [https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx Anglican News] # "Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[:en:Princeton_University_Press|Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}} 4kvc9gq0ple350p22ysdwkxk7h2coc4 59928 59924 2026-07-09T12:12:36Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59928 wikitext text/x-wiki '''Eliphaz Maari''' (yazaalibwa 1954) [[Bishop|mulabirizi wa]] [[Anglican]] mu Uganda era nga yaweereza nga [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Assistant Bishop w’essaza ly’e Kampala]] okuva mu 1997 okutuuka mu 2004, era yakola emirimu egy’obukulembeze egy’oku ntikko mu kusomesa eby’eddiini mu kkanisa y'Abakulisitaayo oba Anglican.<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-09-13 |title=History - Uganda Christian University |url=https://ucu.ac.ug/history/ |access-date=2025-12-18 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Provincial Secretary and CMS official named new bishops in Uganda |url=https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx |access-date=2025-12-16 |website=www.anglicannews.org}}</ref> Era yeeyali akulira [[Univasite ya Ugabda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]]. == Obuto n’okusoma kwe == Maari yazaalibwa mu 1945 era yatendekebwa mu by’eddiini n’obuweereza nga tannatuuzibwa. Yeenyigira mu kusomesa obusumba n’obukulembeze bw’Ekkanisa ku ntandikwa y’omulimu gwe, okukkakkana ng’alina obuvunaanyizibwa obw’amaanyi mu by’ensoma n’eby’ekkanisa mu [[Kkanisa ya Uganda]].<ref>{{Cite web |url=http://survey-smiles.com/ |access-date=2025-12-19 |website=survey-smiles.com}}</ref> == Obuweereza bwe == Mu 1997, Maari yalondebwa okuba Omumyuka w'Omulabirirzi w'obulabirizi bwa Kampala, ng’aweereza wamu ne Ssaabalabirizi [[Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo]] ng’omu ku bakulembeze ab’oku ntikko mu kkanisa y’amasaza. Mu kiseera kye eky’obulabirizi, yakola ku kulondoola bannaddiini, okulabirira abasumba, n’okuddukanya obulabirizi okutuusa lwe yawummula ekifo kino mu 2004.<ref>{{Cite journal |last=Ivan |first=Naijuka |date=19 December 2025 |title=The Consecration Magazine |url=https://allsaintskampala.org/download/TheConsecrationMagazine.pdf?utm}}</ref><ref>"Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}}</ref> == Obukulembeze bwe mu Uganda Christian University == Maari yakola kinene nnyo mu kutondawo ne mu bukulembeze obwasooka obwa [[Uganda Christian University]] (UCU). UCU bwe yatandikibwawo mu 1997, ng’ava mu [[Uganda Christian University|Bishop Tucker Theological College]]. Maari yaweereza nga Omumyuka w'omukulu wa yunivasite ow'ekiseera mu myaka gya yunivasite eno nga etandika, n’ayamba okulungamya enkyukakyuka yaayo okufuuka yunivasite y’Ekikulisitaayo erina ekiwandiiko ekigikkiriza oba charter. Ebyafaayo bya UCU ebitongole biwandiika ku mulimu gwe ogw’obukulembeze mu kiseera yunivasite eno bwe yali ng'etandika okukula. <ref name=":02">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Omukululo gwe == Okusukka obuweereza bw'obulabirizi, Maari bye yakola mu kusomesa eby'eddiini n'amatendekero aga waggulu ng'ayita mu UCU byayamba okunyweza amaanyi g'[[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Ekkanisa ya Uganda]] mu kutondawo bannaddiini n'abakulembeze b'eddiini n'abakulmbeze ab'abulijjo mu by'ensoma okwetoloola [[East Africa]].<ref name=":03">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Church of Uganda|Ekkanisa ya Uganda]] * [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Obulabirizi bwa Kampala]] * [[Uganda Christian University]] * Abalabirizi b’Abangereza mu Uganda == Ebijuliziddwa == # {{Reflist}}[https://allafrica.com/stories/200809250261.html All Africa] # [https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx Anglican News] # "Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[:en:Princeton_University_Press|Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}} [[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo ab'ekyasa kyabirimwekimu mu Uganda]] 9li65mfrior2clstt3h0bsn5azme574 59929 59928 2026-07-09T12:13:29Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59929 wikitext text/x-wiki '''Eliphaz Maari''' (yazaalibwa 1954) [[Bishop|mulabirizi wa]] [[Anglican]] mu Uganda era nga yaweereza nga [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Assistant Bishop w’essaza ly’e Kampala]] okuva mu 1997 okutuuka mu 2004, era yakola emirimu egy’obukulembeze egy’oku ntikko mu kusomesa eby’eddiini mu kkanisa y'Abakulisitaayo oba Anglican.<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-09-13 |title=History - Uganda Christian University |url=https://ucu.ac.ug/history/ |access-date=2025-12-18 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Provincial Secretary and CMS official named new bishops in Uganda |url=https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx |access-date=2025-12-16 |website=www.anglicannews.org}}</ref> Era yeeyali akulira [[Univasite ya Ugabda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]]. == Obuto n’okusoma kwe == Maari yazaalibwa mu 1945 era yatendekebwa mu by’eddiini n’obuweereza nga tannatuuzibwa. Yeenyigira mu kusomesa obusumba n’obukulembeze bw’Ekkanisa ku ntandikwa y’omulimu gwe, okukkakkana ng’alina obuvunaanyizibwa obw’amaanyi mu by’ensoma n’eby’ekkanisa mu [[Kkanisa ya Uganda]].<ref>{{Cite web |url=http://survey-smiles.com/ |access-date=2025-12-19 |website=survey-smiles.com}}</ref> == Obuweereza bwe == Mu 1997, Maari yalondebwa okuba Omumyuka w'Omulabirirzi w'obulabirizi bwa Kampala, ng’aweereza wamu ne Ssaabalabirizi [[Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo]] ng’omu ku bakulembeze ab’oku ntikko mu kkanisa y’amasaza. Mu kiseera kye eky’obulabirizi, yakola ku kulondoola bannaddiini, okulabirira abasumba, n’okuddukanya obulabirizi okutuusa lwe yawummula ekifo kino mu 2004.<ref>{{Cite journal |last=Ivan |first=Naijuka |date=19 December 2025 |title=The Consecration Magazine |url=https://allsaintskampala.org/download/TheConsecrationMagazine.pdf?utm}}</ref><ref>"Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}}</ref> == Obukulembeze bwe mu Uganda Christian University == Maari yakola kinene nnyo mu kutondawo ne mu bukulembeze obwasooka obwa [[Uganda Christian University]] (UCU). UCU bwe yatandikibwawo mu 1997, ng’ava mu [[Uganda Christian University|Bishop Tucker Theological College]]. Maari yaweereza nga Omumyuka w'omukulu wa yunivasite ow'ekiseera mu myaka gya yunivasite eno nga etandika, n’ayamba okulungamya enkyukakyuka yaayo okufuuka yunivasite y’Ekikulisitaayo erina ekiwandiiko ekigikkiriza oba charter. Ebyafaayo bya UCU ebitongole biwandiika ku mulimu gwe ogw’obukulembeze mu kiseera yunivasite eno bwe yali ng'etandika okukula. <ref name=":02">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Omukululo gwe == Okusukka obuweereza bw'obulabirizi, Maari bye yakola mu kusomesa eby'eddiini n'amatendekero aga waggulu ng'ayita mu UCU byayamba okunyweza amaanyi g'[[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Ekkanisa ya Uganda]] mu kutondawo bannaddiini n'abakulembeze b'eddiini n'abakulmbeze ab'abulijjo mu by'ensoma okwetoloola [[East Africa]].<ref name=":03">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Church of Uganda|Ekkanisa ya Uganda]] * [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Obulabirizi bwa Kampala]] * [[Uganda Christian University]] * Abalabirizi b’Abangereza mu Uganda == Ebijuliziddwa == # {{Reflist}}[https://allafrica.com/stories/200809250261.html All Africa] # [https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx Anglican News] # "Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[:en:Princeton_University_Press|Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}} [[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo ab'ekyasa kyabirimwekimu mu Uganda]] [[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo aba Kampala]] roxn562vbdh8bdl7wr58o3em5s8bcbc 59930 59929 2026-07-09T12:14:44Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59930 wikitext text/x-wiki '''Eliphaz Maari''' (yazaalibwa 1954) [[Bishop|mulabirizi wa]] [[Anglican]] mu Uganda era nga yaweereza nga [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Assistant Bishop w’essaza ly’e Kampala]] okuva mu 1997 okutuuka mu 2004, era yakola emirimu egy’obukulembeze egy’oku ntikko mu kusomesa eby’eddiini mu kkanisa y'Abakulisitaayo oba Anglican.<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-09-13 |title=History - Uganda Christian University |url=https://ucu.ac.ug/history/ |access-date=2025-12-18 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Provincial Secretary and CMS official named new bishops in Uganda |url=https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx |access-date=2025-12-16 |website=www.anglicannews.org}}</ref> Era yeeyali akulira [[Univasite ya Ugabda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]]. == Obuto n’okusoma kwe == Maari yazaalibwa mu 1945 era yatendekebwa mu by’eddiini n’obuweereza nga tannatuuzibwa. Yeenyigira mu kusomesa obusumba n’obukulembeze bw’Ekkanisa ku ntandikwa y’omulimu gwe, okukkakkana ng’alina obuvunaanyizibwa obw’amaanyi mu by’ensoma n’eby’ekkanisa mu [[Kkanisa ya Uganda]].<ref>{{Cite web |url=http://survey-smiles.com/ |access-date=2025-12-19 |website=survey-smiles.com}}</ref> == Obuweereza bwe == Mu 1997, Maari yalondebwa okuba Omumyuka w'Omulabirirzi w'obulabirizi bwa Kampala, ng’aweereza wamu ne Ssaabalabirizi [[Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo]] ng’omu ku bakulembeze ab’oku ntikko mu kkanisa y’amasaza. Mu kiseera kye eky’obulabirizi, yakola ku kulondoola bannaddiini, okulabirira abasumba, n’okuddukanya obulabirizi okutuusa lwe yawummula ekifo kino mu 2004.<ref>{{Cite journal |last=Ivan |first=Naijuka |date=19 December 2025 |title=The Consecration Magazine |url=https://allsaintskampala.org/download/TheConsecrationMagazine.pdf?utm}}</ref><ref>"Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}}</ref> == Obukulembeze bwe mu Uganda Christian University == Maari yakola kinene nnyo mu kutondawo ne mu bukulembeze obwasooka obwa [[Uganda Christian University]] (UCU). UCU bwe yatandikibwawo mu 1997, ng’ava mu [[Uganda Christian University|Bishop Tucker Theological College]]. Maari yaweereza nga Omumyuka w'omukulu wa yunivasite ow'ekiseera mu myaka gya yunivasite eno nga etandika, n’ayamba okulungamya enkyukakyuka yaayo okufuuka yunivasite y’Ekikulisitaayo erina ekiwandiiko ekigikkiriza oba charter. Ebyafaayo bya UCU ebitongole biwandiika ku mulimu gwe ogw’obukulembeze mu kiseera yunivasite eno bwe yali ng'etandika okukula. <ref name=":02">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Omukululo gwe == Okusukka obuweereza bw'obulabirizi, Maari bye yakola mu kusomesa eby'eddiini n'amatendekero aga waggulu ng'ayita mu UCU byayamba okunyweza amaanyi g'[[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Ekkanisa ya Uganda]] mu kutondawo bannaddiini n'abakulembeze b'eddiini n'abakulmbeze ab'abulijjo mu by'ensoma okwetoloola [[East Africa]].<ref name=":03">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Church of Uganda|Ekkanisa ya Uganda]] * [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Obulabirizi bwa Kampala]] * [[Uganda Christian University]] * Abalabirizi b’Abangereza mu Uganda == Ebijuliziddwa == # {{Reflist}}[https://allafrica.com/stories/200809250261.html All Africa] # [https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx Anglican News] # "Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[:en:Princeton_University_Press|Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}} [[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo ab'ekyasa kyabirimwekimu mu Uganda]] [[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo aba Kampala]] [[Category:Abakozi ku ludda lw'ebyensoma aba Uganda Christian University]] apqkdauqkhgdhi96siefnj6ktx2a2s3 59931 59930 2026-07-09T12:15:42Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 59931 wikitext text/x-wiki '''Eliphaz Maari''' (yazaalibwa 1954) [[Bishop|mulabirizi wa]] [[Anglican]] mu Uganda era nga yaweereza nga [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Assistant Bishop w’essaza ly’e Kampala]] okuva mu 1997 okutuuka mu 2004, era yakola emirimu egy’obukulembeze egy’oku ntikko mu kusomesa eby’eddiini mu kkanisa y'Abakulisitaayo oba Anglican.<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-09-13 |title=History - Uganda Christian University |url=https://ucu.ac.ug/history/ |access-date=2025-12-18 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Provincial Secretary and CMS official named new bishops in Uganda |url=https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx |access-date=2025-12-16 |website=www.anglicannews.org}}</ref> Era yeeyali akulira [[Univasite ya Ugabda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]]. == Obuto n’okusoma kwe == Maari yazaalibwa mu 1945 era yatendekebwa mu by’eddiini n’obuweereza nga tannatuuzibwa. Yeenyigira mu kusomesa obusumba n’obukulembeze bw’Ekkanisa ku ntandikwa y’omulimu gwe, okukkakkana ng’alina obuvunaanyizibwa obw’amaanyi mu by’ensoma n’eby’ekkanisa mu [[Kkanisa ya Uganda]].<ref>{{Cite web |url=http://survey-smiles.com/ |access-date=2025-12-19 |website=survey-smiles.com}}</ref> == Obuweereza bwe == Mu 1997, Maari yalondebwa okuba Omumyuka w'Omulabirirzi w'obulabirizi bwa Kampala, ng’aweereza wamu ne Ssaabalabirizi [[Livingstone Mpalanyi Nkoyoyo]] ng’omu ku bakulembeze ab’oku ntikko mu kkanisa y’amasaza. Mu kiseera kye eky’obulabirizi, yakola ku kulondoola bannaddiini, okulabirira abasumba, n’okuddukanya obulabirizi okutuusa lwe yawummula ekifo kino mu 2004.<ref>{{Cite journal |last=Ivan |first=Naijuka |date=19 December 2025 |title=The Consecration Magazine |url=https://allsaintskampala.org/download/TheConsecrationMagazine.pdf?utm}}</ref><ref>"Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}}</ref> == Obukulembeze bwe mu Uganda Christian University == Maari yakola kinene nnyo mu kutondawo ne mu bukulembeze obwasooka obwa [[Uganda Christian University]] (UCU). UCU bwe yatandikibwawo mu 1997, ng’ava mu [[Uganda Christian University|Bishop Tucker Theological College]]. Maari yaweereza nga Omumyuka w'omukulu wa yunivasite ow'ekiseera mu myaka gya yunivasite eno nga etandika, n’ayamba okulungamya enkyukakyuka yaayo okufuuka yunivasite y’Ekikulisitaayo erina ekiwandiiko ekigikkiriza oba charter. Ebyafaayo bya UCU ebitongole biwandiika ku mulimu gwe ogw’obukulembeze mu kiseera yunivasite eno bwe yali ng'etandika okukula. <ref name=":02">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Omukululo gwe == Okusukka obuweereza bw'obulabirizi, Maari bye yakola mu kusomesa eby'eddiini n'amatendekero aga waggulu ng'ayita mu UCU byayamba okunyweza amaanyi g'[[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Ekkanisa ya Uganda]] mu kutondawo bannaddiini n'abakulembeze b'eddiini n'abakulmbeze ab'abulijjo mu by'ensoma okwetoloola [[East Africa]].<ref name=":03">{{Cite web|date=2023-09-13|title=History - Uganda Christian University|url=https://ucu.ac.ug/history/|access-date=2025-12-18|language=en-US}}</ref> == Laba ne == * [[Church of Uganda|Ekkanisa ya Uganda]] * [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Obulabirizi bwa Kampala]] * [[Uganda Christian University]] * Abalabirizi b’Abangereza mu Uganda == Ebijuliziddwa == # {{Reflist}}[https://allafrica.com/stories/200809250261.html All Africa] # [https://www.anglicannews.org/news/2004/08/provincial-secretary-and-cms-official-named-new-bishops-in-uganda.aspx Anglican News] # "Anglican Communion in Crisis: How Episcopal Dissidents and Their African" Hassett, M.K. p217: New Jersey; [[:en:Princeton_University_Press|Princeton University Press]]; 2009 {{ISBN|9780691125183}} [[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo ab'ekyasa kyabirimwekimu mu Uganda]] [[Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo aba Kampala]] [[Category:Abakozi ku ludda lw'ebyensoma aba Uganda Christian University]] [[Category:Abazaale ba 1954]] [[Category:Abantu abalamu]] iszyku37o13kgg92nokwk7fy6bovbxb Elvis Sekyanzi 0 11600 60076 40640 2026-07-09T17:28:34Z NKINZIK MARIE 7432 Added a Databox 60076 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[munnayuganda]] omusuubuzi , mutandisi wa mirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer . <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku bannayuganda abasinga obagagga. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975 . Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]] . Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics. <ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu (Night club) mu Bugolobi ku nkingizi za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]] . <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  280yeg4bvngi85nxpoqd84q1chgcxh9 60078 60076 2026-07-09T17:31:11Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 60078 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'emirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusome kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975 . Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]] . Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics. <ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu (Night club) mu Bugolobi ku nkingizi za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]] . <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  pgslqy9hkqf41pe27r2rybeczak9zh5 60079 60078 2026-07-09T17:32:00Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar 60079 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'emirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusome kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975 . Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]] . Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics. <ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu (Night club) mu Bugolobi ku nkingizi za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]] . <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  t8bfncz8kz1f1wc3ls0s98gnthey18v 60080 60079 2026-07-09T17:33:17Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 60080 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'emirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusome kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu (Night club) mu Bugolobi ku nkingizi za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]] . <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  rauuegxqe6hjm1s2t8mv6ciwoh14i8p 60082 60080 2026-07-09T17:35:12Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 60082 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'emirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusome kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  gipa2kt1pdc20t5rpbjepxsucgowupg 60085 60082 2026-07-09T17:41:50Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar 60085 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusome kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  nx7935wfk7pcb1o122sgkoqa3i6j7sb 60087 60085 2026-07-09T17:43:03Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60087 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusome kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  <references /> [[Category:Abantu abalamu]] 4xz80gdu666y3ru87tj9vbgzsr92ald 60088 60087 2026-07-09T17:43:35Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60088 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusome kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaale ba 1975]] 97byye61r2ayjsh6pv57v1g53v7x8rw 60089 60088 2026-07-09T17:47:32Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60089 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusome kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaale ba 1975]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'a Kampala]] t1iu7xr7gsg56gxml0frv1vbygsunbi 60090 60089 2026-07-09T17:58:27Z NKINZIK MARIE 7432 corrected spellings 60090 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaale ba 1975]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'a Kampala]] 56uw5z8glclsr97n9k8zy9en5tekg28 60091 60090 2026-07-09T18:00:35Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60091 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaale ba 1975]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'a Kampala]] [[Category:Bannayuganda abasuubuzi]] 6iohshfk36f9k927s4aifpjeqze0d15 60092 60091 2026-07-09T18:01:28Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60092 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaale ba 1975]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'a Kampala]] [[Category:Bannayuganda abasuubuzi]] [[Category:Bannayuganda ba yinginiya ab'ekyasa kyabirimwekimu]] t2l0ddbxfuaggk07q1mf7pajlpnlofb 60095 60092 2026-07-09T18:06:33Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 60095 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} #[https://bigeye.ug/wavah-fm-sold-fufa/ -fm-sold-fufa/] == Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia == [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaale ba 1975]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'a Kampala]] [[Category:Bannayuganda abasuubuzi]] [[Category:Bannayuganda ba yinginiya ab'ekyasa kyabirimwekimu]] 3dmspuh3rk738m3fbiacril488tp4p7 60096 60095 2026-07-09T18:08:58Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar 60096 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaale ba 1975]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'a Kampala]] [[Category:Bannayuganda abasuubuzi]] [[Category:Bannayuganda ba yinginiya ab'ekyasa kyabirimwekimu]] 2kud2q09slvwjh33bbovtnr235j8bwt 60097 60096 2026-07-09T18:09:32Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar 60097 wikitext text/x-wiki  {{ Databox }} '''Elvis Sekyanzi''', ng'era amanyiddwa nga '''Elvis Sekyanzi Wavamunno''', [[Munnayuganda]] omusuubuzi, mutandisi w'amirirmu era yinginiya w’amaloboozi omutendeke (qualified sound engineer.<ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Mu 2012, yayogerwako okubeera omu ku Bannayuganda abasinga obagagga.<ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuto n’okusoma kwe == Yazaalibwa mu Uganda mu 1975. Kitaawe ye Munnayuganda omugagga (Ugandan millionaire) era omutandisi w'emirimu [[Gordon Wavamuno]]. Sekyanzi yasoma bwa yinginiya bw’amaloboozi (sound engineering) mu London School of Electronics.<ref>{{Cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye)}}</ref> == Bizinensi ze n’okusiga ensimbi == Sekyanzi alina bizinensi eziwerako ezekuuusa ku by’amasanyu. N'era ye mukulu ( Director) era akulemberamu emirimu muzimu ku kkampuni za kitaawe omuli WBS Television, Wavah Water, ne Wavah FM. <ref name="Made">{{Cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016}}</ref> Bizinensi z’alina mulimu Club Silk, ekifo ekisanyukirwamu ekya kkiraabu mu Bugolobi ku njegooyego za Kampala, ne [[Silk events]], kkampuni entegesi y'ebyamasanyu ng’erina amatabi mu Uganda ne ku muliraano [[Rwanda|e Rwanda]]. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016}}</ref> Kigambibwa nti era alina kkiraabu eyitibwa Club Silk mu kibuga London ekya Bungereza. <ref>{{Cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016}}</ref> == Obuzito bwe mu by'obugagga == Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', Sekyanzi yalina obugagga obuzitowa nga obukadde bw'adddoola z'Amerika munaana ( US$ 8 million ) mu 2012. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{cite web |last=Kiryowa |first=Ssebidde |title=How I made my first million |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-url=https://web.archive.org/web/20170112080559/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113801/million |archive-date=2017-01-12 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Campus Eye |date=23 June 2015 |title=10 Ugandan Billionaires That Completed Their University Degrees |url=http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-url=https://web.archive.org/web/20171230124550/http://campuseye.ug/10-ugandan-billionaires-that-completed-their-university-degrees |archive-date=2017-12-30 |access-date=9 March 2016 |publisher=Campuseye.ug (Campus Eye) |location=Kampala}} # {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=15 September 2013 |title=Silk Events pulls out its best at 8th anniversary |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=27508:silk-events-pulls-out-its-best-at-8th-anniversary&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Vision Reporter |date=1 May 2010 |title=Elvis Sekyanzi's multi-million Rwanda deal |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1289862/elvis-sekyanzi-eur-multi-million-rwanda-deal |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |date=21 August 2009 |title=Sekyanzi opens Club Silk in London |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1238068/sekyanzi-club-silk-london |access-date=9 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == [http://www.theinsider.ug/club-silk-owner-sekyanzi-seeks-buyers/ Nnannyini Club Silk Sekyanzi Anoonya Abaguzi]  [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaale ba 1975]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'a Kampala]] [[Category:Bannayuganda abasuubuzi]] [[Category:Bannayuganda ba yinginiya ab'ekyasa kyabirimwekimu]] dvnc1fn0eufyztxezja3f9i566ec47p Ekwaro Obuku 0 12029 59939 42202 2026-07-09T12:21:39Z NKINZIK MARIE 7432 Added a Databox 59939 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Ekwaro Obuku''', Munnayuganda [[:en:Physician|omusawo]], [[:en:Researcher|omunoonyereza]], [[:en:Academic|omukugu mu by’enjigiriza]] n’enkola y’ebyobulamu, nga ye pulezidenti eyaakavaako ow’ekibiina [[:en:Uganda_Medical_Association|ekigatta abasawo ekya Uganda Medical Association]], ekibiina ekigatta abantu abakugu mu kisaawe kye by'obulamu, nga ky'ekikola Ku byetaago by'abasawo mu ggwanga. <ref name="1R">https://www.softpower.ug/opinion-a-tribute-to-dr-ekwaro-obuku/</ref> Era mu kiseera kino, asoma kufuna [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]], ng'akolagana ne [[:en:McMaster_University|McMaster University]] . <ref name="2R">https://www.mcmasterforum.org/lets-collaborate/people/bio/ekwaro-obuku</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Obuku mutabani wa Teo Kibirige Obuku omusawo n'omugenzi Dr. John Brian Obuku omusawo. Kitaawe ava mu [[:en:Oyam_District|Disitulikiti y’e Oyam]] nga bweyitibwa leero, ate nnyina ava mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda. Yazaalibwa mu Gwokubiri 1978 mu ddwaaliro lya Victoria Hospital, mu kibuga [[:en:Kisumu|Kisumu]] mu [[:en:Kenya|Kenya]] mu kiseera nga famire ye edduse mu bufuzi bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu Uganda. Ekwaro mwana wa kusatu mu maka ag'abaana omusanvu. <ref name="3R">https://web.archive.org/web/20191204101350/https://observer.ug/news/headlines/56052-obuku-a-doctor-the-state-loves-to-hate.html</ref> Ekwaro yasomerako mu masomero g'e Kenya nasale ne pulayimale. Mu 1992, yakomawo mu Uganda n’awandiisibwa mu ssomero lya [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] era eno gye yaggya [[Ebbaluwa Y'okumaliriza Siniya Ey'omukaaga.|Ebbaluwa]] [[:en:High_School_Diploma|Y'okumaliriza]] Siniya Ey'omukaaga. Yayingira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1998 ku sikaala okuva mu National Council of Sports, okusoma obusawo bw’abantu n’okuzannya [[:en:Basketball|ensero]] . Mu 2003, yatikkirwa e Makerere n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli esooka mu by’obusawo n'eyokulongoosa abantu]] . Yalekera awo okuzannya ensero okw'ekikugu mu ''Falcon Guards'' olw’obwetaavu bw’okusoma diguli y’obusawo. <ref name="3R" /> Mu 2009, yatikkirwa [[:en:Master_of_Science|diguli eyookubiri eya Sayansi]] mu by’okugezesa eby’obujjanjabi, okuva mu [[:en:London_School_of_Tropical_Medicine|London School of Tropical Medicine]], gye yali asomye ku sikaala eyaweebwa ekibiina kya [[:en:European_and_Developing_Countries_Clinical_Trials_Partnership|European and Developing Countries Clinical Trials Partnership]] . <ref name="3R"/> Bwe bwatuukira mu Gwekkuminoogumu gwa 2019, yali asoma Doctor of Philosophy mu nkola y’ebyobulamu mu nteekateeka ey’awamu wakati wa Makerere University College of Health Sciences, mu Uganda ne McMaster University e Canada. <ref name="2R" /> == Omulimu gwe == Ekwaro yagesebwa mu ddwaliro eddene erya [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|Arua Regional Referral Hospital]] . Yagenda mu maaso n’okukolerayo oluvannyuma lw’okugezesebwa, mu kitongole ky’abaana, ng’alungamizibwa [[:en:Christine_Ondoa|Christine Ondoa]], omusawo w’abaana eyeebuuzibwako, oluvannyuma eyaweereza nga Minisita w’ebyobulamu n’oluvannyuma omuwabuzi wa pulezidenti. Oluvannyuma yasindikibwa mu ddwaliro lya Mungula Health Centre IV, mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y’e Adjumani]] . Yalina okuvaayo, oluvannyuma lw’emyezi mitono olw’obutali butebenkevu, obwali buleetebwa abayeekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|Lord’s Resistance Army]], obwali buyitiridde mu kiseera ekyo. <ref name="3R" /> Yasenguka n’agenda e Kampala n’apangisibwa Dr Dickson Opulu, ng’omusawo omukungu mu ddwaaliro lya Uganda Workers’ Treatment Centre mu [[:en:Kampala|Kampala]] ne [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] . Bwe yali eyo, yeenyigira mu kuteekawo enkola y’eggwanga n’ensi yonna ey’okujjanjaba abakozi akawuka ka siriimu. Yatandika okukolagana ne Yunivasite y’e Makerere n’ekitongole [[:en:Joint_Clinical_Research_Centre|ekinoonyereza ku bujjanjabi ekya Joint Clinical Research Center]], ku bujjanjabi n’okuziyiza akawuka ka siriimu. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2013, Obuku yaweerereza mu Institute of Human Virology mu [[:en:University_of_Maryland_School_of_Medicine|University of Maryland School of Medicine]] ng’omuwabuzi omukugu mu kulwanyisa [[:en:Tuberculosis|akafuba]] . <ref name="3R"/> == Bwe yali mu Uganda Medical Association == Mu 2012, Obuku yeegatta ku kibiina ekigatta abasawo ekya Uganda Medical Association. Omwaka ogwaddako, yalondebwa okuba omuwandiisi w’eby'okulanga n’okukunga abantu. Oluvannyuma yalondebwa ku bwa ssaabawandiisi nga tavuganyiziddwa. Nga 9 Ogwomwenda, 2017 ku Hotel Africana, yalondebwa ku bwa pulezidenti okumala emyaka ebiri egyaddirira. <ref name="3R" /> <ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1467896/uganda-medical-association-president-attacked-thugs</ref> == Famire ye == Ekwaro Obuku mufumbo era alina abaana musanvu. <ref name="3R" /> <ref name="5R">https://www.independent.co.ug/dr-ekwaro-obuku-doctor-purpose/</ref> == Ebirala ebyalowoozebwako == Dr. Ekwaro Obuku asomesa essomo mu ''Systematic Reviews'' ng’omu ku nteekateeka ya Diguli Eyookubiri mu Sayansi oba MSc Clinical Trials ey’ewala, mu ttendekero lya London School of Tropical Medicine. Asomesa n’essomo lya ''Evidence Synthesis'' mu MSc mu Clinical Epidemiology and Biostatistics mu yunivasite y’e Makerere mu Uganda. <ref name="2R" /> <ref name="3R" /> == Laba ne == * [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] * [[:en:Mulago_Hospital|Eddwaliro ly'e Mulago]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.uma.ug/ Omukutu gw'ekibiina ekigatta abasawo mu Uganda] * [https://web.archive.org/web/20191201211043/http://www.uma.ug/who-we-are/executive-committee/dr-ekwaro-obuku-bio Brief Biography] Archived 55hp541s6fns09yy6889jns1qrw7uwd 59971 59939 2026-07-09T13:12:51Z NKINZIK MARIE 7432 added new heading 59971 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Ekwaro Obuku''', Munnayuganda [[:en:Physician|omusawo]], [[:en:Researcher|omunoonyereza]], [[:en:Academic|omukugu mu by’enjigiriza]] n’enkola y’ebyobulamu, nga ye pulezidenti eyaakavaako ow’ekibiina [[:en:Uganda_Medical_Association|ekigatta abasawo ekya Uganda Medical Association]], ekibiina ekigatta abantu abakugu mu kisaawe kye by'obulamu, nga ky'ekikola Ku byetaago by'abasawo mu ggwanga. <ref name="1R">https://www.softpower.ug/opinion-a-tribute-to-dr-ekwaro-obuku/</ref> Era mu kiseera kino, asoma kufuna [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]], ng'akolagana ne [[:en:McMaster_University|McMaster University]] . <ref name="2R">https://www.mcmasterforum.org/lets-collaborate/people/bio/ekwaro-obuku</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Obuku mutabani wa Teo Kibirige Obuku omusawo n'omugenzi Dr. John Brian Obuku omusawo. Kitaawe ava mu [[:en:Oyam_District|Disitulikiti y’e Oyam]] nga bweyitibwa leero, ate nnyina ava mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda. Yazaalibwa mu Gwokubiri 1978 mu ddwaaliro lya Victoria Hospital, mu kibuga [[:en:Kisumu|Kisumu]] mu [[:en:Kenya|Kenya]] mu kiseera nga famire ye edduse mu bufuzi bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu Uganda. Ekwaro mwana wa kusatu mu maka ag'abaana omusanvu. <ref name="3R">https://web.archive.org/web/20191204101350/https://observer.ug/news/headlines/56052-obuku-a-doctor-the-state-loves-to-hate.html</ref> Ekwaro yasomerako mu masomero g'e Kenya nasale ne pulayimale. Mu 1992, yakomawo mu Uganda n’awandiisibwa mu ssomero lya [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] era eno gye yaggya [[Ebbaluwa Y'okumaliriza Siniya Ey'omukaaga.|Ebbaluwa]] [[:en:High_School_Diploma|Y'okumaliriza]] Siniya Ey'omukaaga. Yayingira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1998 ku sikaala okuva mu National Council of Sports, okusoma obusawo bw’abantu n’okuzannya [[:en:Basketball|ensero]] . Mu 2003, yatikkirwa e Makerere n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli esooka mu by’obusawo n'eyokulongoosa abantu]] . Yalekera awo okuzannya ensero okw'ekikugu mu ''Falcon Guards'' olw’obwetaavu bw’okusoma diguli y’obusawo. <ref name="3R" /> Mu 2009, yatikkirwa [[:en:Master_of_Science|diguli eyookubiri eya Sayansi]] mu by’okugezesa eby’obujjanjabi, okuva mu [[:en:London_School_of_Tropical_Medicine|London School of Tropical Medicine]], gye yali asomye ku sikaala eyaweebwa ekibiina kya [[:en:European_and_Developing_Countries_Clinical_Trials_Partnership|European and Developing Countries Clinical Trials Partnership]] . <ref name="3R"/> Bwe bwatuukira mu Gwekkuminoogumu gwa 2019, yali asoma Doctor of Philosophy mu nkola y’ebyobulamu mu nteekateeka ey’awamu wakati wa Makerere University College of Health Sciences, mu Uganda ne McMaster University e Canada. <ref name="2R" /> == Emirimu gye == Ekwaro yagesebwa mu ddwaliro eddene erya [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|Arua Regional Referral Hospital]]. Yagenda mu maaso n’okukolerayo oluvannyuma lw’okugezesebwa, mu kitongole ky’abaana, ng’alungamizibwa [[:en:Christine_Ondoa|Christine Ondoa]], omusawo w’abaana eyeebuuzibwako, oluvannyuma eyaweereza nga Minisita w’ebyobulamu n’oluvannyuma omuwabuzi wa pulezidenti. Oluvannyuma yasindikibwa mu ddwaliro lya Mungula Health Centre IV, mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y’e Adjumani]] . Yalina okuvaayo, oluvannyuma lw’emyezi mitono olw’obutali butebenkevu, obwali buleetebwa abayeekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|Lord’s Resistance Army]], obwali buyitiridde mu kiseera ekyo. <ref name="3R" /> Yasenguka n’agenda e Kampala n’apangisibwa Dr Dickson Opulu, ng’omusawo omukungu mu ddwaaliro lya Uganda Workers’ Treatment Centre mu [[:en:Kampala|Kampala]] ne [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] . Bwe yali eyo, yeenyigira mu kuteekawo enkola y’eggwanga n’ensi yonna ey’okujjanjaba abakozi akawuka ka siriimu. Yatandika okukolagana ne Yunivasite y’e Makerere n’ekitongole [[:en:Joint_Clinical_Research_Centre|ekinoonyereza ku bujjanjabi ekya Joint Clinical Research Center]], ku bujjanjabi n’okuziyiza akawuka ka siriimu. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2013, Obuku yaweerereza mu Institute of Human Virology mu [[:en:University_of_Maryland_School_of_Medicine|University of Maryland School of Medicine]] ng’omuwabuzi omukugu mu kulwanyisa [[:en:Tuberculosis|akafuba]] . <ref name="3R"/> == Bwe yali mu Uganda Medical Association == Mu 2012, Obuku yeegatta ku kibiina ekigatta abasawo ekya Uganda Medical Association. Omwaka ogwaddako, yalondebwa okuba omuwandiisi w’eby'okulanga n’okukunga abantu. Oluvannyuma yalondebwa ku bwa ssaabawandiisi nga tavuganyiziddwa. Nga 9 Ogwomwenda, 2017 ku Hotel Africana, yalondebwa ku bwa pulezidenti okumala emyaka ebiri egyaddirira. <ref name="3R" /> <ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1467896/uganda-medical-association-president-attacked-thugs</ref> == Famire ye == Ekwaro Obuku mufumbo era alina abaana musanvu. <ref name="3R" /> <ref name="5R">https://www.independent.co.ug/dr-ekwaro-obuku-doctor-purpose/</ref> == Ebirala ebyalowoozebwako == Dr. Ekwaro Obuku asomesa essomo mu ''Systematic Reviews'' ng’omu ku nteekateeka ya Diguli Eyookubiri mu Sayansi oba MSc Clinical Trials ey’ewala, mu ttendekero lya London School of Tropical Medicine. Asomesa n’essomo lya ''Evidence Synthesis'' mu MSc mu Clinical Epidemiology and Biostatistics mu yunivasite y’e Makerere mu Uganda. <ref name="2R" /> <ref name="3R" /> == Laba ne == * [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] * [[:en:Mulago_Hospital|Eddwaliro ly'e Mulago]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.uma.ug/ Omukutu gw'ekibiina ekigatta abasawo mu Uganda] * [https://web.archive.org/web/20191201211043/http://www.uma.ug/who-we-are/executive-committee/dr-ekwaro-obuku-bio Brief Biography] Archived 2cx6jboh5ou9v3ufkh8fe0xv7bkckc3 59972 59971 2026-07-09T13:14:16Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 59972 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Ekwaro Obuku''', Munnayuganda [[:en:Physician|omusawo]], [[:en:Researcher|omunoonyereza]], [[:en:Academic|omukugu mu by’enjigiriza]] n’enkola y’ebyobulamu, nga ye pulezidenti eyaakavaako ow’ekibiina [[:en:Uganda_Medical_Association|ekigatta abasawo ekya Uganda Medical Association]], ekibiina ekigatta abantu abakugu mu kisaawe kye by'obulamu, nga ky'ekikola Ku byetaago by'abasawo mu ggwanga. <ref name="1R">https://www.softpower.ug/opinion-a-tribute-to-dr-ekwaro-obuku/</ref> Era mu kiseera kino, asoma kufuna [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]], ng'akolagana ne [[:en:McMaster_University|McMaster University]] . <ref name="2R">https://www.mcmasterforum.org/lets-collaborate/people/bio/ekwaro-obuku</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Obuku mutabani wa Teo Kibirige Obuku omusawo n'omugenzi Dr. John Brian Obuku omusawo. Kitaawe ava mu [[:en:Oyam_District|Disitulikiti y’e Oyam]] nga bweyitibwa leero, ate nnyina ava mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda. Yazaalibwa mu Gwokubiri 1978 mu ddwaaliro lya Victoria Hospital, mu kibuga [[:en:Kisumu|Kisumu]] mu [[:en:Kenya|Kenya]] mu kiseera nga famire ye edduse mu bufuzi bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu Uganda. Ekwaro mwana wa kusatu mu maka ag'abaana omusanvu. <ref name="3R">https://web.archive.org/web/20191204101350/https://observer.ug/news/headlines/56052-obuku-a-doctor-the-state-loves-to-hate.html</ref> Ekwaro yasomerako mu masomero g'e Kenya nasale ne pulayimale. Mu 1992, yakomawo mu Uganda n’awandiisibwa mu ssomero lya [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] era eno gye yaggya [[Ebbaluwa Y'okumaliriza Siniya Ey'omukaaga.|Ebbaluwa]] [[:en:High_School_Diploma|Y'okumaliriza]] Siniya Ey'omukaaga. Yayingira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1998 ku sikaala okuva mu National Council of Sports, okusoma obusawo bw’abantu n’okuzannya [[:en:Basketball|ensero]] . Mu 2003, yatikkirwa e Makerere n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli esooka mu by’obusawo n'eyokulongoosa abantu]] . Yalekera awo okuzannya ensero okw'ekikugu mu ''Falcon Guards'' olw’obwetaavu bw’okusoma diguli y’obusawo. <ref name="3R" /> Mu 2009, yatikkirwa [[:en:Master_of_Science|diguli eyookubiri eya Sayansi]] mu by’okugezesa eby’obujjanjabi, okuva mu [[:en:London_School_of_Tropical_Medicine|London School of Tropical Medicine]], gye yali asomye ku sikaala eyaweebwa ekibiina kya [[:en:European_and_Developing_Countries_Clinical_Trials_Partnership|European and Developing Countries Clinical Trials Partnership]] . <ref name="3R"/> Bwe bwatuukira mu Gwekkuminoogumu gwa 2019, yali asoma Doctor of Philosophy mu nkola y’ebyobulamu mu nteekateeka ey’awamu wakati wa Makerere University College of Health Sciences, mu Uganda ne McMaster University e Canada. <ref name="2R" /> == Emirimu gye == Ekwaro yagesebwa mu ddwaliro eddene erya [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|Arua Regional Referral Hospital]]. Yagenda mu maaso n’okukolerayo oluvannyuma lw’okugezesebwa, mu kitongole ky’abaana, ng’alungamizibwa [[:en:Christine_Ondoa|Christine Ondoa]], omusawo w’abaana eyeebuuzibwako, oluvannyuma eyaweereza nga Minisita w’ebyobulamu n’oluvannyuma omuwabuzi wa pulezidenti. Oluvannyuma yasindikibwa mu ddwaliro lya Mungula Health Centre IV, mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y’e Adjumani]] . Yalina okuvaayo, oluvannyuma lw’emyezi mitono olw’obutali butebenkevu, obwali buleetebwa abayeekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|Lord’s Resistance Army]], obwali buyitiridde mu kiseera ekyo. <ref name="3R" /> Yasenguka n’agenda e Kampala n’apangisibwa Dr Dickson Opulu, ng’omusawo omukungu mu ddwaaliro lya Uganda Workers’ Treatment Centre mu [[:en:Kampala|Kampala]] ne [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] . Bwe yali eyo, yeenyigira mu kuteekawo enkola y’eggwanga n’ensi yonna ey’okujjanjaba abakozi akawuka ka siriimu. Yatandika okukolagana ne Yunivasite y’e Makerere n’ekitongole [[:en:Joint_Clinical_Research_Centre|ekinoonyereza ku bujjanjabi ekya Joint Clinical Research Center]], ku bujjanjabi n’okuziyiza akawuka ka siriimu. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2013, Obuku yaweerereza mu Institute of Human Virology mu [[:en:University_of_Maryland_School_of_Medicine|University of Maryland School of Medicine]] ng’omuwabuzi omukugu mu kulwanyisa [[:en:Tuberculosis|akafuba]] . <ref name="3R"/> == Bwe yali mu Uganda Medical Association == Mu 2012, Obuku yeegatta ku kibiina ekigatta abasawo ekya Uganda Medical Association. Omwaka ogwaddako, yalondebwa okuba omuwandiisi w’eby'okulanga n’okukunga abantu. Oluvannyuma yalondebwa ku bwa ssaabawandiisi nga tavuganyiziddwa. Nga 9 Ogwomwenda, 2017 ku Hotel Africana, yalondebwa ku bwa pulezidenti okumala emyaka ebiri egyaddirira. <ref name="3R" /> <ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1467896/uganda-medical-association-president-attacked-thugs</ref> == Famire ye == Ekwaro Obuku mufumbo era alina abaana musanvu. <ref name="3R" /> <ref name="5R">https://www.independent.co.ug/dr-ekwaro-obuku-doctor-purpose/</ref> == Ebirala ebyalowoozebwako == Dr. Ekwaro Obuku asomesa essomo mu ''Systematic Reviews'' ng’omu ku nteekateeka ya Diguli Eyookubiri mu Sayansi oba MSc Clinical Trials ey’ewala, mu ttendekero lya London School of Tropical Medicine. Asomesa n’essomo lya ''Evidence Synthesis'' mu MSc mu Clinical Epidemiology and Biostatistics mu yunivasite y’e Makerere mu Uganda. <ref name="2R" /> <ref name="3R" /> == Laba ne == * [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] * [[:en:Mulago_Hospital|Eddwaliro ly'e Mulago]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [http://www.uma.ug/ Omukutu gw'ekibiina ekigatta abasawo mu Uganda] * [https://web.archive.org/web/20191201211043/http://www.uma.ug/who-we-are/executive-committee/dr-ekwaro-obuku-bio Brief Biography] Archived lj6ufqmwjvo1ux10g89awagehb1hn3n Ekizinga Bugala 0 12482 60003 44286 2026-07-09T13:52:33Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 60003 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == p5b8hu7eu14wrjujx3095gq8oaixnz0 60006 60003 2026-07-09T15:00:15Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 60006 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [https://www.kis.co.ug/ KIS] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [https://www.kis.co.ug/ KIS] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services Bukuzindu Power Plant]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services abasaasanya amasannyalaze mu Buggala] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. cuedm4l8hd3v1lyo91rcnc0npim1hqp 60008 60006 2026-07-09T15:01:53Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked and wikilinked 60008 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [https://www.kis.co.ug/ KIS] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services abasaasanya amasannyalaze mu Buggala] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. 6nmvgizy3jrilirafge0c0m23847exo 60010 60008 2026-07-09T15:04:48Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 60010 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. 1imz06nuq5lt2viu3t88llpllejowfi 60011 60010 2026-07-09T15:15:02Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraphs 60011 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> egf99ku0c39yan2fah3k8abtobbfyx1 60013 60011 2026-07-09T15:16:15Z NKINZIK MARIE 7432 added new heading 60013 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == bof9vw1gbtf1wv3fzsux0y83lz69m9k 60016 60013 2026-07-09T15:17:28Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 60016 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] 6u9xz2yn4rg1b5qkl4oj1twingsi3jm 60017 60016 2026-07-09T15:18:38Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraphs 60017 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) r524oykzh33wnfzcfmgzdeo6io1uutc 60018 60017 2026-07-09T15:20:47Z NKINZIK MARIE 7432 new line 60018 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika 5fi0z9aaii4cwk0fvnbwgm1afg3d2h4 60019 60018 2026-07-09T15:22:35Z NKINZIK MARIE 7432 added new heading 60019 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == 7jnvi5kcnamxfaovwtvx9gjzqq9ocig 60020 60019 2026-07-09T15:23:21Z NKINZIK MARIE 7432 Added a new heading and new paragraph 60020 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. avc3pkuysdgblzaan72vreg43ue0ekx 60021 60020 2026-07-09T15:24:01Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 60021 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: k45euf1061xn46lojfsriwwwa56gp0d 60024 60021 2026-07-09T15:33:35Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 60024 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. 0iz0frdakv6inxpzpjhq0zul7asrjvc 60025 60024 2026-07-09T15:34:38Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraphs 60025 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. Laba ne 8aa4lypz8cl2yuq2shby7tqdpfbzp1w 60026 60025 2026-07-09T15:35:31Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 60026 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Buvuma Island|Ekizinga Buvuma]] * [https://ngambaisland.org/ Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba] gbfw88odrl4seggr40r3yjlga2hclf4 60027 60026 2026-07-09T15:36:38Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 60027 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] pl44dyqis2zmtccwtt6ur1ui8g5ycsr 60028 60027 2026-07-09T15:37:18Z NKINZIK MARIE 7432 added new heading 60028 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] == Ebijuliziddwa == m34whpm1ktopnvp5kidv4hzul5xjuh2 60029 60028 2026-07-09T15:47:00Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60029 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Kalangala]] 4cmejpact2yd2rq7irkgwc2lqje77xf 60030 60029 2026-07-09T15:49:20Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60030 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Kalangala]] [[Category:Ebizinga ebisangibwa ku nnyanja Nalubaale]] spjfpiptzh4uwqa40lv6p1k7zwz7io1 60031 60030 2026-07-09T15:50:20Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60031 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Kalangala]] [[Category:Ebizinga ebisangibwa ku nnyanja Nalubaale]] [[Category:Ebizinga bya Uganda]] 7u1hil91wr9fcfo4hmbo4i64afb02su 60032 60031 2026-07-09T15:51:36Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60032 wikitext text/x-wiki [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Kalangala]] [[Category:Ebizinga ebisangibwa ku nnyanja Nalubaale]] [[Category:Ebizinga by'omu nnyanja ebya Uganda]] pfk2lw0v4koga4daqzsibukfbohm14g 60036 60032 2026-07-09T15:58:49Z NKINZIK MARIE 7432 Added a Databox 60036 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Kye [[:en:Lake_island#Naturally_occurring_lake_islands,_by_area|kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[:en:Lake_Victoria|nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[:en:Ukerewe_Island|ekizinga Ukerewe]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]], era kye [[:en:Lake_island|kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[:en:Idjwi|Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Kalangala]] [[Category:Ebizinga ebisangibwa ku nnyanja Nalubaale]] [[Category:Ebizinga by'omu nnyanja ebya Uganda]] 2gyry3mft76cj6qbr5corr1eeph4fiw 60037 60036 2026-07-09T16:03:02Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked and wikilinked 60037 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[Yuganda|Uganda]]. Kye [[kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[ekizinga Ukerewe]] ekya [[Tanzania]], era kye [[kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[Idjwi]] ekisangibwa mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Kalangala]] [[Category:Ebizinga ebisangibwa ku nnyanja Nalubaale]] [[Category:Ebizinga by'omu nnyanja ebya Uganda]] gfi4htaj2pb9vnohhlz57sh19dw36jr 60038 60037 2026-07-09T16:03:58Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked and wikilinked 60038 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[Yuganda|Uganda]]. Kye [[kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[ekizinga Ukerewe]] ekya [[Tanzania]], era kye [[kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[Idjwi]] ekisangibwa mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]]. <ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[:en:Ssese_Islands|bizinga by'e Ssese mu]] [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya [[:en:Kalangala|Kalangala]]. <ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi, <ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]] <ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024, <ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu disitulikiti y'e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [https://www.miremberesort.co.ug/ Mirembe resort] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans <ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Kalangala]] [[Category:Ebizinga ebisangibwa ku nnyanja Nalubaale]] [[Category:Ebizinga by'omu nnyanja ebya Uganda]] n4blyyfzlz6l0do63j1crr86185pzzp 60039 60038 2026-07-09T16:08:36Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked and wikilinked 60039 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} [[File:Bugala_Island.jpg|right|thumb|250x250px|Ekizinga Bugala, Ennyanja Victoria, Uganda]] '''Ekizinga Buggala''', kisangibwa mu [[Yuganda|Uganda]]. Kye [[kizinga ky'omunnyanja eky'ekkumi mu bunene]] mu nsi yonna. Kiri ku bugazi bwa Kiromita 275( 106 sq mi), era ky'ekizinga ekyokubiri mu bunene mu [[nnyanja Nalubaale]], nga kiddirira [[ekizinga Ukerewe]] ekya [[Tanzania]], era kye [[kizinga ky'omunnyanja]] ekyokusatu mu bunene mu Africa, oluvannyuma lwa Ukerewe ne [[Idjwi]] ekisangibwa mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]].<ref>http://worldatlas.com/aatlas/infopage/islands.htm</ref> Ekizinga kino kitundu ku [[bizinga by'e Ssese mu]] [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]]. Ekibuga ekikulu ku kizinga Buggala kye kya Kalangala.<ref>{{Cite web |date=2021-01-08 |title=Tranquil getaway at Bugala Island |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/tranquil-getaway-at-bugala-island-1790390 |access-date=2022-10-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> mu town council y’e Kalangala, mu ssaza ly’e Bujumba mu disitulikiti y’e Kalangala. == Ebikozesebwa ku kizinga Buggala == Ekizinga Bugala kye kisinga okuba n'enkulaakulana ku bizinga ebirala byonna mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalangala]] era kikola ng’amasekkati, n’ekizinga ekikulu. Ekizinga kino kirimu ebyuma bibiri ebikola butto okuva mu binazi,<ref>Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries. (2021). ''Palm oil issue''. Republic of Uganda. <nowiki>https://www.agriculture.go.ug/wp-content/uploads/2021/04/PALM-OIL-ISSUE-COMPRESSED-1.pdf</nowiki></ref> ekimu kisangibwa e Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye ate ekirala e Bwendero byonna mu ssaza ly'e Bujumba. Era erina oluguudo lwa Murram olwa grade ‘B’ oluva e Luku okutuuka e Kalangala okutuuka e Mulabana nga luweza Kiromita 65.6 nga luno lukola ng’oluguudo olukulu olw’ekizinga. Oluguudo luno lwaddaabirizibwa kkampuni ya Kalangala Infrastructure services ( [[KIS]] ) mu 2016. Luno era lwe lugatta n’enguudo endala eziwerako ez'ettaka okuva myalo n'ebifo ebyesudde. Ekizinga Bugala era kirina enguudo ezigatta ennimiro z’ebinazi. Buggala erina amasannyalaze aga hybrid nga gakolebwa Bukuzindu mu ggombolola y'e Mugoye nga gakolebwa kkapuni ya [[KIS]] "era nga ekkolero ly'amasannyalaze lino liyitibwa "......[[Bukuzindu Power Plant]]. Lino likola amasannyalaze g'enjuba ne dizero aga MW 1.6 ligaba amasannyalaze eri abantu b'ekizinga Bugala wonna mu nnyanja Victoria. Lyatandikibwawo mu Gwekkumineebiri 2014 era lyatandika okukola mu Gwokusatu 2015. Mu kiseera kino ligaba amasannyalaze okusukka amaka agasukka mu 3,397 ne bakkaasitoma b'ebyobusuubuzi 49, omuli wooteeri entono n'ebitongole ebitonotono...." bwe bityo bwe bisoma okusinziira ku bubaka obusangibwa ku mukutu gw'[[abasaasanya amasannyalaze mu Buggala]]<ref>https://www.kis.co.ug/pages/view-page/Power-Services</ref> ogwa website. Nga oggyeko gano amasannyalaze agakolebwayo yennyini, ekizinga Buggala kyayungibwa ku g'eggwanga lyonna mu Gwomukaaga 2024,<ref name=":0">Daily Monitor. (2024, July 30). Joy as Kalangala’s Buggala Island is connected to power. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-kalangala-s-buggala-island-is-connected-to-power-4656466</nowiki></ref> nga gayita mu wwaya eyita mu mazzi eya kiromita 6 ennene ng’eyita mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] okuva e Bukakata mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] okutuuka e Bugoma ku kizinga Buggala. Ekizinga Buggala era kirimu amasomero ga siniya abiri ku ago ana agali mu [[Kalangala (disitulikit)|disitulikiti y'e Kalangala]] gano kuliko Bishop Dunstan Nsubuga Memorial Secondary School mu kalangala town council ne Sserwanga Lwanga memorial secondary school mu ggombolola y'e Mugoye. Ebikozesebwa mu by’obulamu ku kizinga Buggala mulimu Kalangala Health centre IV mu kalangala town council n’ebyobulamu ebirala ebya wansi nga health centre III ne II. == Emirimu gy’ebyenfuna egikolebwayo == Abantu ku kizinga Buggala beenyigira mu mirimu ena emikulu nga gye gino; * Okuvuba * Ebyobulimi mu nnimiro (Oil Palm growing) . * Okusuubula eby’amaguzi mu katale * Bizinensi y'ebyobulambuzi <ref>{{Cite web |date=2025-04-27 |title=How tourism, oil palm have transformed Ssese Islands |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/travel/how-tourism-oil-palm-have-transformed-ssese-islands-5019124 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Abantu abamanyiddwa okuva ku kizinga Buggala == [[:File:Wamala Edward Katumba.jpg]] * [[Katumba Wamala|Gen Edward Katumba Wamala]] (Eyali IGP wa Poliisi, CDF era nga kati Minisita w’emirimu n’entambula) * Omugenzi Col. Sserwanga Lwanga (Eyali omubaka wa CA era nga ye kaminsona w’ebyobufuzi mu UPDF <ref>https://www.updf.go.ug/</ref> / NRA bush War [[Veteran]] ) * Omugenzi Hon. [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]] <ref>Daily Monitor. (2023, November 27). What you need to know about deceased ex-DP president Ssemogerere. ''Daily Monitor''. <nowiki>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/what-you-need-to-know-about-deceased-ex-dp-president-ssemogerere--4025710</nowiki></ref> (Eyali minisita wa kabineti era omukulembeze w'ekibiina kya Democratic party mu Uganda) * Omugenzi Hon. Gerald Mutebi Mulwanira <ref>Uganda Radio Network. (2024, July 30). Former Bujumba County MP dead. ''Uganda Radio Network''. <nowiki>https://ugandaradionetwork.net/story/former-bujumba-county-mp-dead</nowiki></ref> (Eyali Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga) == Ebifo eby’obulambuzi n’ebifo ebirala eby’Obusika == Ekizinga Bugala kisikiriza abalambuzi abawerako okuva ku lukalu mu Uganda nga kw’otadde n’abava ebweru w’eggwanga. Mu bimu ku bisinga okusikiriza abalambuzi ku kizinga kino mulimu: * Emyalo gy’omusenyu omweru, okusinga esangibwa Lutoboka, omuli ekifo ekisanyukirwamu ekimanyiddwa ennyo ekya [[Mirembe resort]] * Ekibira kya [[Luggo Cultural Forest]], ekimanyiddwa nga ensibuko ya Ddamula, akabonero k’obuyinza mu Bwakabaka bwa [[Buganda]] * Bugoma, abaminsani Ow’oluganda Amans<ref>https://www.peresblancs.org/brother_amans.htm</ref> ne Fr. Siméon Lourdel Marpel (amanyiddwa ennyo nga Mapeera) kiteeberezebwa nti we baakoma. * Empuku ya [[John Hanning Speke|John Speke]], ekwatagana n’olugendo lw’omuvumbuzi Omungereza ng’anoonya ensibuko y’omugga [[Nile|Kiyira]]. == Laba ne == * [[Ekizinga Buvuma]] * [[Ekifo ekikuumirwamu ensowera ku kizinga Ngamba]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Disitulikiti y'e Kalangala]] [[Category:Ebizinga ebisangibwa ku nnyanja Nalubaale]] [[Category:Ebizinga by'omu nnyanja ebya Uganda]] d9f5xsaylnzzlqwfth8uikz1r6lxlsn Phionah Atuhebwe 0 12896 59936 47020 2026-07-09T12:19:08Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko 59936 wikitext text/x-wiki '''Phionah Atuhebwe''' Munnayuganda mukugu mu by'eddagala ly'okugema awamu ne mukugema. Mu kiseera kino ye muwabuzi omukulu ku by’obulamu ku kugema ku kitebe kya UNICEF mu kibuga New York ekya Amerika ate ng’asinziira Nairobi mu Kenya. Phionah ye yali Omuserikale avunaanyizibwa ku kuleeta eddagala eppya erigema [[Afirika|Africa]] mu [[:en:World_Health_Organization|kitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]] okutuusa mu Muzigo 2023.<ref>{{Cite web |title=Routine immunization failing- Ministry of Health |url=https://www.independent.co.ug/routine-immunization-failing-ministry-of-health/ |access-date=2020-07-01 |website=www.independent.co.ug}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Phionah Atuhebwe yazaalibwa nga 7 May 1983 mu [[Eddwaliro ly'e Mbarara|ddwaaliro lya Mbarara Regional Referral Hospital]], mu kibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu maka ga Mwami ne Mukyala Aloysious SJ Tibamanya. Yasomera mu ssomero lya St. Helen pulayimale ne St. Aloysious PS Mbarara mu Pulayimale, Bweranyangi Girls SSS Bushenyi mu O'level ne Uganda Martyrs Namugongo mu A'level. Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|diguli mu by’obusawo]], Bachelor of Surgery (MBBS), obusawo n’okulongoosa. Yafuna diguli eyookubiri mu by'obulamu bw'ensi yonna/ebyobulamu mu nsi yonna okuva mu [[:en:University_of_Leeds|yunivasite y'e Leeds]].<ref>{{Cite web |date=2019-03-27 |title=Dedicated to Her Work: Meet Dr. Phionah Lynn Atuhebwe; New Vaccines Introduction Officer, WHO Regional Office for Africa |url=https://www.showbizuganda.com/dedicated-to-her-work-meet-dr-phionah-lynn-atuhebwe-new-vaccines-introduction-officer-who-regional-office-for-africa/ |access-date=2020-07-01 |website=Showbizuganda |language=en-US}}</ref> Era yasoma obukulembeze bwa pulojekiti, [[:en:Project_management|okuddukanya pulojekiti]] mu [[:en:Cornell_University|yunivasite ya Cornell]] [[:en:Vaccine|neby'okugema]] mu [[:en:University_of_Cape_Town|yunivasite y'e Cape town]].<ref>{{Cite web |title=The medical field: How female health workers have changed the face of the industry |url=https://www.kas.de/documents/280229/280278/The+medical+field+-+female+health+workers.pdf/49ff8dd4-e372-b507-f790-e9c95d2e577f?version=1.0&t=1566196720174 |website=Konrad Adenauer Stiftung}}</ref> == Omulimu == Nga New Vaccines Introduction Medical Officer [[Afirika|Africa]], Atuhebwe atudde mu ofiisi y'ekitongole [[:en:World_Health_Organization|ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] mu kitundu kya Africa e Brazzaville mu [[Republic of Congo|Congo]] . Amanyiddwa ng’omu ku basinga okuyamba mu Afrika mu nteekateeka z’okugema ku ssemazinga ono.<ref>{{Cite web |last=Africa |first=Science |title=HPV Vaccine Uptake still a Challenge |url=https://scienceafrica.co.ke/hpv-vaccine-uptake-still-a-challenge/ |access-date=2020-07-01 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Experts urge Africa to strengthen routine immunisation |url=http://www.channelafrica.co.za/sabc/home/channelafrica/news/details?id=079ef1cf-5778-4a11-a269-5866f004dd12&title=Experts%20urge%20Africa%20to%20strengthen%20routine%20immunisation}}</ref> Omulimu gwe ogwa kaakano mu '''WHO''', kuli kukwatanya n’okuwagira amawanga ga '''Afirika''' okutegeka n’okusaba obuyambi bw'ensimbi okuva mu '''Gavi''', ssaako okutegeka n'okussa mu nkola enteekateeka z'okugema empya. Okukulembera okugaba ddoozi empya ez’okugema eri amawanga agasookerwako mu kitundu kya Afrika nga bakolagana ne Gavi n’ekitongole kya UNICEF ekigaba eddagala, n’emirimu emirala emikulu. <ref>{{Cite web |title=Uganda prepares for typhoid vaccine |url=https://www.newvision.co.ug/news/1451443/uganda-prepares-typhoid-vaccine |access-date=2020-07-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Exploring new ways to extend equity, access to health care in Africa |url=https://www.idrc.ca/en/research-in-action/exploring-new-ways-extend-equity-access-health-care-africa |access-date=2020-07-01 |website=CRDI - Centre de recherches pour le développement international |language=fr}}</ref> Atuhebwe kye yasembyeyo okukola kwe kuwagira mu Zimbabwe okusooka okukozesa eddagala erigema Typhoid mu kwanukula ekirwadde kya Typhoid ekibaluseewo mu Afrika. <ref>{{Cite web |last=Duff |first=Noah |last2=Institute |first2=Sabin Vaccine |date=2019-04-24 |title=Celebrating the vaccine heroes who take on typhoid |url=https://www.coalitionagainsttyphoid.org/celebrating-the-vaccine-heroes-who-take-on-typhoid/ |access-date=2020-07-01 |website=Take on Typhoid |language=en-US}}</ref> Era abadde ku mwanjo ng’alwanyisa COVID-19. Ono y’omu ku ba Medical officers abaasooka mu Africa, okulangirira mu lwatu nti yakeberebwa COVID-19 n’awona. Emboozi ye yagiwa Bannamawulire. Nga Kafuumuulampawu 12, Ssande ya Paasika, Atuhebwe yafuna email nti ye, ng’ali wamu ne banne 43 balina okweyanjula okukeberebwa coronavirus. Nga wayise ennaku, yafuna essimu okuva ew’omusawo, nga baagala kumuwa update ku kukeberebwa bazuule oba akola bulungi. Yamutegeezezza nti mu kukeberebwa 44 okwakoleddwa, bana bazzeeyo nga balina obulwadde buno. “Era okuddamu kwange kwali nti, oh, nsonyiwa.” Nga omuntu yenna bwe yandisaasira abakoseddwa. Bwe yali tasuubira, omusawo n’asuula bbomu; “...ebyembi, oli omu ku bo” The [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] bw’ewandiika. Atuhebwe yali amaze omwezi mulamba n’okusoba mu Congo-Brazzaville, ng’ali wamu n’abasawo abalala abaali bakola butaweera okulaba nga ssemazinga ono alina buli kimu ekiyinza okumusobozesa okulwanyisa akawuka kano.<ref>{{Cite web |last=Kyamutetera |first=Muhereza |date=2020-05-08 |title=COVID-19 IS REAL: 37-year old Ugandan WHO doctor who survived the disease tells her survival story |url=https://www.ceo.co.ug/covid-19-is-real-37-year-old-ugandan-who-doctor-who-survived-the-disease-tells-her-survival-story/ |access-date=2020-07-01 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=How I beat covid-19: Dr Phionah Atuhebwe |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/How-I-beat-covid-19-Dr-Phionah-Atuhebwe/689856-5555058-q65ggiz/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-05-07 |title=From the frontline to confirmed case! Ugandan doctor shares harrowing experience after testing positive of Covid-19 in Congo Bra |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/05/from-the-frontline-to-confirmed-case-ugandan-doctor-shares-harrowing-experience-after-testing-positive-of-covid-19-in-congo-brazzaville.html |access-date=2020-07-01 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Okuva mu Muwakanya 2014 okutuuka mu kasambula 2017, Atuhebwe yakola nga omuwabuzi ku by’ekikugu mu kitundu kya Afrika ne Asia, okufuna n’okutuusa eddagala erigema, PATH International (East, Central, Southern and Anglophone Africa)<ref>{{Cite web |title=Fulfil vaccine promises made at AU Summit |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Fulfil-vaccine-promises-made-AU-Summit/689364-3857550-ogasysz/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=More than 3,000 turn up for free health camp |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/More-than-3000-turn-up-free-health-camp/688334-4768078-qq610j/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=In the life of a mother working away from home |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/life-mother-working-away-home/689856-4686260-12gjhyj/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Engule == * Ekitongole ky’ensi yonna eky’enkulaakulana-Ekirabo ky’okunoonyereza ekya Canada * Ekirabo kya Ruth Griffith, Yunivasite y’e Leeds, 2011 * Sikolashipi y’abayizi abamaze diguli ey’awamu mu Japan/Bbanka y’ensi yonna == Ebijulizziddwa == 50ncjyb8iiuum75cm4yqr0t3qys18tn 59937 59936 2026-07-09T12:20:08Z Solomon Suubi 6901 Nzigyemu amabanga, obuyungo ku wiki y'Olungereza n'okutereeza mu mpandiika y'Oluganda, replaced: . → . using [[Project:AWB|AWB]] 59937 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Phionah Atuhebwe''' Munnayuganda mukugu mu by'eddagala ly'okugema awamu ne mukugema. Mu kiseera kino ye muwabuzi omukulu ku by’obulamu ku kugema ku kitebe kya UNICEF mu kibuga New York ekya Amerika ate ng’asinziira Nairobi mu Kenya. Phionah ye yali Omuserikale avunaanyizibwa ku kuleeta eddagala eppya erigema [[Afirika|Africa]] mu [[World Health Organization|kitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]] okutuusa mu Muzigo 2023.<ref>{{Cite web |title=Routine immunization failing- Ministry of Health |url=https://www.independent.co.ug/routine-immunization-failing-ministry-of-health/ |access-date=2020-07-01 |website=www.independent.co.ug}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Phionah Atuhebwe yazaalibwa nga 7 May 1983 mu [[Eddwaliro ly'e Mbarara|ddwaaliro lya Mbarara Regional Referral Hospital]], mu kibuga [[Mbarara]] mu maka ga Mwami ne Mukyala Aloysious SJ Tibamanya. Yasomera mu ssomero lya St. Helen pulayimale ne St. Aloysious PS Mbarara mu Pulayimale, Bweranyangi Girls SSS Bushenyi mu O'level ne Uganda Martyrs Namugongo mu A'level. Yatikkirwa [[Bachelor of Medicine, Bachelor of Surgery|diguli mu by’obusawo]], Bachelor of Surgery (MBBS), obusawo n’okulongoosa. Yafuna diguli eyookubiri mu by'obulamu bw'ensi yonna/ebyobulamu mu nsi yonna okuva mu [[University of Leeds|yunivasite y'e Leeds]].<ref>{{Cite web |date=2019-03-27 |title=Dedicated to Her Work: Meet Dr. Phionah Lynn Atuhebwe; New Vaccines Introduction Officer, WHO Regional Office for Africa |url=https://www.showbizuganda.com/dedicated-to-her-work-meet-dr-phionah-lynn-atuhebwe-new-vaccines-introduction-officer-who-regional-office-for-africa/ |access-date=2020-07-01 |website=Showbizuganda |language=en-US}}</ref> Era yasoma obukulembeze bwa pulojekiti, [[Project management|okuddukanya pulojekiti]] mu [[Cornell University|yunivasite ya Cornell]] [[Vaccine|neby'okugema]] mu [[University of Cape Town|yunivasite y'e Cape town]].<ref>{{Cite web |title=The medical field: How female health workers have changed the face of the industry |url=https://www.kas.de/documents/280229/280278/The+medical+field+-+female+health+workers.pdf/49ff8dd4-e372-b507-f790-e9c95d2e577f?version=1.0&t=1566196720174 |website=Konrad Adenauer Stiftung}}</ref> == Omulimu == Nga New Vaccines Introduction Medical Officer Africa, Atuhebwe atudde mu ofiisi y'ekitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna mu kitundu kya Africa e Brazzaville mu [[Republic of Congo|Congo]]. Amanyiddwa ng’omu ku basinga okuyamba mu Afrika mu nteekateeka z’okugema ku ssemazinga ono.<ref>{{Cite web |last=Africa |first=Science |title=HPV Vaccine Uptake still a Challenge |url=https://scienceafrica.co.ke/hpv-vaccine-uptake-still-a-challenge/ |access-date=2020-07-01 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Experts urge Africa to strengthen routine immunisation |url=http://www.channelafrica.co.za/sabc/home/channelafrica/news/details?id=079ef1cf-5778-4a11-a269-5866f004dd12&title=Experts%20urge%20Africa%20to%20strengthen%20routine%20immunisation}}</ref> Omulimu gwe ogwa kaakano mu '''WHO''', kuli kukwatanya n’okuwagira amawanga ga '''Afirika''' okutegeka n’okusaba obuyambi bw'ensimbi okuva mu '''Gavi''', ssaako okutegeka n'okussa mu nkola enteekateeka z'okugema empya. Okukulembera okugaba ddoozi empya ez’okugema eri amawanga agasookerwako mu kitundu kya Afrika nga bakolagana ne Gavi n’ekitongole kya UNICEF ekigaba eddagala, n’emirimu emirala emikulu.<ref>{{Cite web |title=Uganda prepares for typhoid vaccine |url=https://www.newvision.co.ug/news/1451443/uganda-prepares-typhoid-vaccine |access-date=2020-07-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Exploring new ways to extend equity, access to health care in Africa |url=https://www.idrc.ca/en/research-in-action/exploring-new-ways-extend-equity-access-health-care-africa |access-date=2020-07-01 |website=CRDI - Centre de recherches pour le développement international |language=fr}}</ref> Atuhebwe kye yasembyeyo okukola kwe kuwagira mu Zimbabwe okusooka okukozesa eddagala erigema Typhoid mu kwanukula ekirwadde kya Typhoid ekibaluseewo mu Afrika.<ref>{{Cite web |last=Duff |first=Noah |last2=Institute |first2=Sabin Vaccine |date=2019-04-24 |title=Celebrating the vaccine heroes who take on typhoid |url=https://www.coalitionagainsttyphoid.org/celebrating-the-vaccine-heroes-who-take-on-typhoid/ |access-date=2020-07-01 |website=Take on Typhoid |language=en-US}}</ref> Era abadde ku mwanjo ng’alwanyisa COVID-19. Ono y’omu ku ba Medical officers abaasooka mu Africa, okulangirira mu lwatu nti yakeberebwa COVID-19 n’awona. Emboozi ye yagiwa Bannamawulire. Nga Kafuumuulampawu 12, Ssande ya Paasika, Atuhebwe yafuna email nti ye, ng’ali wamu ne banne 43 balina okweyanjula okukeberebwa coronavirus. Nga wayise ennaku, yafuna essimu okuva ew’omusawo, nga baagala kumuwa update ku kukeberebwa bazuule oba akola bulungi. Yamutegeezezza nti mu kukeberebwa 44 okwakoleddwa, bana bazzeeyo nga balina obulwadde buno. “Era okuddamu kwange kwali nti, oh, nsonyiwa.” Nga omuntu yenna bwe yandisaasira abakoseddwa. Bwe yali tasuubira, omusawo n’asuula bbomu; “...ebyembi, oli omu ku bo” The [[Daily Monitor]] bw’ewandiika. Atuhebwe yali amaze omwezi mulamba n’okusoba mu Congo-Brazzaville, ng’ali wamu n’abasawo abalala abaali bakola butaweera okulaba nga ssemazinga ono alina buli kimu ekiyinza okumusobozesa okulwanyisa akawuka kano.<ref>{{Cite web |last=Kyamutetera |first=Muhereza |date=2020-05-08 |title=COVID-19 IS REAL: 37-year old Ugandan WHO doctor who survived the disease tells her survival story |url=https://www.ceo.co.ug/covid-19-is-real-37-year-old-ugandan-who-doctor-who-survived-the-disease-tells-her-survival-story/ |access-date=2020-07-01 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=How I beat covid-19: Dr Phionah Atuhebwe |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/How-I-beat-covid-19-Dr-Phionah-Atuhebwe/689856-5555058-q65ggiz/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-05-07 |title=From the frontline to confirmed case! Ugandan doctor shares harrowing experience after testing positive of Covid-19 in Congo Bra |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/05/from-the-frontline-to-confirmed-case-ugandan-doctor-shares-harrowing-experience-after-testing-positive-of-covid-19-in-congo-brazzaville.html |access-date=2020-07-01 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Okuva mu Muwakanya 2014 okutuuka mu kasambula 2017, Atuhebwe yakola nga omuwabuzi ku by’ekikugu mu kitundu kya Afrika ne Asia, okufuna n’okutuusa eddagala erigema, PATH International (East, Central, Southern and Anglophone Africa)<ref>{{Cite web |title=Fulfil vaccine promises made at AU Summit |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Fulfil-vaccine-promises-made-AU-Summit/689364-3857550-ogasysz/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=More than 3,000 turn up for free health camp |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/More-than-3000-turn-up-free-health-camp/688334-4768078-qq610j/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=In the life of a mother working away from home |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/life-mother-working-away-home/689856-4686260-12gjhyj/index.html |access-date=2020-07-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Engule == * Ekitongole ky’ensi yonna eky’enkulaakulana-Ekirabo ky’okunoonyereza ekya Canada * Ekirabo kya Ruth Griffith, Yunivasite y’e Leeds, 2011 * Sikolashipi y’abayizi abamaze diguli ey’awamu mu Japan/Bbanka y’ensi yonna == Ebijulizziddwa == 1p6s8xsyv35b3czmoch8wgftsk9rme0 Ekwau Ibi Florence 0 12936 59947 48892 2026-07-09T12:33:54Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked 59947 wikitext text/x-wiki [[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]] '''Ekwau Ibi Florence''' [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi era [[mubaka wa Paalamenti]] . Ye [[mubaka]] wa [[disitulikiti y’e Kaberamaido]] omukyala mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] eyekkumineemu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[FDC]].<ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi. == Nga 6.Ogwokubiri.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA).<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]] * [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] mdyo5b82dyrh4p29t4xnvxbz35fbkab 59948 59947 2026-07-09T12:38:36Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 59948 wikitext text/x-wiki [[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]] '''Ekwaro Obuku''',Munnayuganda [[Physician|Omusawo]] , [[Researcher|omunoonyereza]],omukugu [[Academic staff|mu by’ensoma]] n’enkola y’ebyobulamu, nga ye pulezidenti ow’akavaako ow’ekibiina ekigatta abasawo ekya [[Uganda Medical Association]], ekibiina ekigatta amakolero ag’ekikugu, ekiwanirira ebyetaago by’abasawo mu ssaza. <ref name="1R">{{Cite web|url=https://www.softpower.ug/opinion-a-tribute-to-dr-ekwaro-obuku/|title=Opinion: A Tribute To Dr Ekwaro Obuku|date=2 December 2019|publisher=SoftPower Uganda|access-date=4 December 2019|last=Joseph Baluku|place=Kampala}}</ref> Era mu kiseera kino, ali mu kusoma diguli eyookusatu eya [[Doctor of Philosophy]] mu [[ettendekero ly'eby'obulamu mu Makerere yunivasite|Makerere University College of Health Sciences]], ng'akolagana wamu ne [[McMaster University]].<ref name="2R">{{Cite web |last=McMaster University |date=2019 |title=McMaster Health Forum: Ekwaro Obuku, PhD Candidate |url=https://www.mcmasterforum.org/lets-collaborate/people/bio/ekwaro-obuku |access-date=4 December 2019 |publisher=[[McMaster University]] |place=Hamilton, Ontario, Canada}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi. == Nga 6.Ogwokubiri.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA).<ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina.<ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref><ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]] * [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] szm8bb0d4mcj58op9zydr95v8xcivdq 59966 59948 2026-07-09T13:00:37Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings and new paragraph 59966 wikitext text/x-wiki [[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]] '''Ekwau Ibi Florence''' [[munnabyabufuzi]] era omubazi w'amateeka [[Legislator|omubaka wa Palamenti]] [[Yuganda|mu Uganda]] . Ono ye mubaka omukyala [[Kaberamaido (disitulikit)|disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu [[Paalamenti|palamenti]] ey’ekkumi n’emu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi [[Forum for Democratic Change (FDC)|ekya FDC]]. <ref name=":02">{{Cite news}}</ref> <ref name=":12">{{Cite web|title=Ibi Florence Ekwau|url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/|access-date=2024-04-30|website=theyworkforyou.github.io}}</ref> <ref name=":22">{{Cite web|last=Nakatudde|first=Olive|date=2017-02-06|title=Former MP Ibi wins EALA Ticket|url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket|access-date=2024-04-30|website=Uganda Radio Network}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2021-01-24|title=48 opposition MPs took Shs20m 'bribe'|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/48-opposition-mps-took-shs20m-bribe--1496950|access-date=2024-04-30|website=Monitor|language=en}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi. == Nga 6 Ogwokubiri.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA).<ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina.<ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref><ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]] * [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] mdflm4t8qy7osfrrfa76ng4l2gwwkur 59967 59966 2026-07-09T13:01:24Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 59967 wikitext text/x-wiki [[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]] '''Ekwau Ibi Florence''' [[munnabyabufuzi]] era omubazi w'amateeka [[Legislator|omubaka wa Palamenti]] [[Yuganda|mu Uganda]] . Ono ye mubaka omukyala [[Kaberamaido (disitulikit)|disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu [[Paalamenti|palamenti]] ey’ekkumi n’emu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi [[Forum for Democratic Change (FDC)|ekya FDC]].<ref name=":02">{{Cite news}}</ref><ref name=":12">{{Cite web|title=Ibi Florence Ekwau|url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/|access-date=2024-04-30|website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":22">{{Cite web|last=Nakatudde|first=Olive|date=2017-02-06|title=Former MP Ibi wins EALA Ticket|url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket|access-date=2024-04-30|website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web|date=2021-01-24|title=48 opposition MPs took Shs20m 'bribe'|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/48-opposition-mps-took-shs20m-bribe--1496950|access-date=2024-04-30|website=Monitor|language=en}}</ref> == Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi. == Nga 6 Ogwokubiri.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA).<ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina.<ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref><ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]] * [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] h02sxa2fh4huque42f5mjf6zox48pdn 59968 59967 2026-07-09T13:02:54Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 59968 wikitext text/x-wiki [[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]] '''Ekwau Ibi Florence''' [[munnabyabufuzi]] era omubazi w'amateeka [[Legislator|omubaka wa Palamenti]] [[Yuganda|mu Uganda]] . Ono ye mubaka omukyala [[Kaberamaido (disitulikit)|disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu [[Paalamenti|palamenti]] ey’ekkumi n’emu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi [[Forum for Democratic Change (FDC)|ekya FDC]].<ref name=":02">{{Cite news}}</ref><ref name=":12">{{Cite web|title=Ibi Florence Ekwau|url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/|access-date=2024-04-30|website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":22">{{Cite web|last=Nakatudde|first=Olive|date=2017-02-06|title=Former MP Ibi wins EALA Ticket|url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket|access-date=2024-04-30|website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web|date=2021-01-24|title=48 opposition MPs took Shs20m 'bribe'|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/48-opposition-mps-took-shs20m-bribe--1496950|access-date=2024-04-30|website=Monitor|language=en}}</ref> == Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi. == Nga 6 Ogwokubiri.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA).<ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina.<ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref><ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]] * [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] ecajr3hvliy1vj05rhsbu5s5wfa0l92 Adolfo Mukasa Ludigo 0 13096 60110 59475 2026-07-09T19:02:18Z ~2026-38918-87 11427 Removed an out-of-context link. 60110 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 &#x2013; Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[Muzukizi|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. == Obulamu == Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]].<ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-01-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131074600/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567 |access-date=2024-01-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama).<ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074 |access-date=2024-01-29 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-01-25 |title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29 |title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144 |access-date=2024-01-31 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti.<ref>{{cite book |last1=Mubiru |first1=Charles Lwanga |date=2012 |title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education |url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130 |publisher=LIT Verlag Münster |isbn=978-3-643-90142-2 |page=131 |language=en}}</ref><ref name=":2"/><ref name=":0"/> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo.<ref name=":2" /> Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015 |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/ |archive-date=2018-08-23 |access-date=2021-09-25}}</ref> Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885. Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd June 1886 e Namugongo <ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku lwe olw’okuttibwa kwe, June 3, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]].<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> == Famire n’abooluganda == Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 September 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe).<ref name=":0"/> a3dv7k87f31dg2elpp2cisphk0cu506 60116 60110 2026-07-09T19:31:18Z Sisterian 9613 Ntereezezza references wamu n'okugattako ekitundu eky'ebijuliziddwa. 60116 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 &#x2013; Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[Muzukizi|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. == Obulamu == Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]].<ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=Bukedde|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama).<ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05|title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074|access-date=2024-01-29|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-01-25|title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29|title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref> Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti.<ref>{{cite book |last1=Mubiru|first1=Charles Lwanga|title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education|date=2012|publisher=LIT Verlag Münster|isbn=978-3-643-90142-2|page=131|url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130|language=en}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo.<ref name=":2" /> Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015|access-date=2021-09-25|archive-date=2018-08-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|url-status=dead}}</ref> Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885.<ref>[http://www.october2019.va/en/testimoni/i-testimoni/the-holy-martyrs-of-uganda.html "The Holy Martyrs of Uganda", Pontifical Missionary Societies]</ref> Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd Ogwomukaaga 1886 e Namugongo<ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku olw’okuttibwa kwe, mu mweezi Ogwomukaaga 3, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]].<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> == Famire n’abooluganda == Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 Ogwomwenda 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe). == Ebijuliziddwa == drusndvgt5q168tao7nh2mivy13pmbu 60118 60116 2026-07-09T19:37:41Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 60118 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 &#x2013; Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[Muzukizi|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. == Obulamu == Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]].<ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=Bukedde|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama).<ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05|title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074|access-date=2024-01-29|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-01-25|title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29|title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref> Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti.<ref>{{cite book |last1=Mubiru|first1=Charles Lwanga|title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education|date=2012|publisher=LIT Verlag Münster|isbn=978-3-643-90142-2|page=131|url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130|language=en}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo.<ref name=":2" /> Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015|access-date=2021-09-25|archive-date=2018-08-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|url-status=dead}}</ref> Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885.<ref>[http://www.october2019.va/en/testimoni/i-testimoni/the-holy-martyrs-of-uganda.html "The Holy Martyrs of Uganda", Pontifical Missionary Societies]</ref> Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd Ogwomukaaga 1886 e Namugongo<ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku olw’okuttibwa kwe, mu mweezi Ogwomukaaga 3, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]].<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> == Famire n’abooluganda == Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 Ogwomwenda 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe). == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Omujulizi ba Yuganda]] kt9mfvmzbgmc7s40lgefe38y8asbd5f 60125 60118 2026-07-09T19:42:17Z Sisterian 9613 Ntereezzeza ettuluba 60125 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 &#x2013; Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[Muzukizi|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. == Obulamu == Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]].<ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=Bukedde|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama).<ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05|title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074|access-date=2024-01-29|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-01-25|title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29|title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref> Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti.<ref>{{cite book |last1=Mubiru|first1=Charles Lwanga|title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education|date=2012|publisher=LIT Verlag Münster|isbn=978-3-643-90142-2|page=131|url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130|language=en}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo.<ref name=":2" /> Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015|access-date=2021-09-25|archive-date=2018-08-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|url-status=dead}}</ref> Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885.<ref>[http://www.october2019.va/en/testimoni/i-testimoni/the-holy-martyrs-of-uganda.html "The Holy Martyrs of Uganda", Pontifical Missionary Societies]</ref> Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd Ogwomukaaga 1886 e Namugongo<ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku olw’okuttibwa kwe, mu mweezi Ogwomukaaga 3, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]].<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> == Famire n’abooluganda == Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 Ogwomwenda 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe). == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Omujulizi wa Uganda]] owvbvdbxlfusn45zb0zyuw14oa8iaaz 60129 60125 2026-07-09T19:45:41Z Sisterian 9613 Ntereezezza mu mpandiika 60129 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 &#x2013; Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[Muzukizi|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye. == Obulamu == Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]].<ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=Bukedde|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama).<ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05|title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074|access-date=2024-01-29|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-01-25|title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29|title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref> Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti.<ref>{{cite book |last1=Mubiru|first1=Charles Lwanga|title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education|date=2012|publisher=LIT Verlag Münster|isbn=978-3-643-90142-2|page=131|url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130|language=en}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo.<ref name=":2" /> Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref> Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015|access-date=2021-09-25|archive-date=2018-08-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|url-status=dead}}</ref> Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885.<ref>[http://www.october2019.va/en/testimoni/i-testimoni/the-holy-martyrs-of-uganda.html "The Holy Martyrs of Uganda", Pontifical Missionary Societies]</ref> Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd Ogwomukaaga 1886 e Namugongo<ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku olw’okuttibwa kwe nga 3 omweezi Ogwomukaaga, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]].<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref> == Famire n’abooluganda == Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 Ogwomwenda 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe). == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Omujulizi wa Uganda]] l7mcqib48lhb3jvc0xfyffiyz95ctvg Elizabeth Mataka 0 13292 60057 50008 2026-07-09T17:02:46Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked and wikilinked 60057 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Elizabeth Mataka''' ye yali [[omubaka ow'enjawulo ow'ekibiina ky'amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika]], nga bwe yalondebwa nga 21 Ogwokutaano 2007 [[omuwandiisi w'ekibiina ky'amawanga amagatte]] [[Ban Ki-moon]], ng'adda mu bigere bya [[Stephen Lewis]]. Yaweereza mu kifo kino okutuusa nga 13 Ogwomusanvu 2012. Mataka munnansi wa [[Botswana]] era mutuuze wa [[Zambia]] . Yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]]. == Obuto bwe == Mataka yazaalibwa era n’akulira mu kibuga Francistown ekya Botswana, yasengukira e Lusaka ku nkomerero y’emyaka gya 1960 okusoma social work mu yunivasite y’e Zambia. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu 1970, yafumbirwa. Maama w’abaana bana, Mataka yayambako okutondawo enteekateeka ya Children in Distress, eyayambanga ebitundu okukola ku bamulekwa abalina akawuka ka mukenenya.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}</ref> == Emirimu egyasooka == Mataka yamala emyaka amakumi abiri ng’akola mu gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini nga tannaba kwegatta ku kibiina ekitono ekitali kya gavumenti ekya Family Health Trust nga Ssenkulu.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchatz2007">Schatz, Joseph J (1 December 2007). [[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|"Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa"]]. Perspectives | profile. ''[[The Lancet]]''. '''370''' (9602). United Kingdom: [[Elsevier]]: 1821. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|10.1016/S0140-6736(07)61762-0]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0140-6736 0140-6736]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/264193137 264193137]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18061045 18061045].</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.un.org/News/Press/docs/2007/sga1068.doc.htm Omuwandiisi w’enkalakalira alonze Elizabeth Mataka], Ekibiina ky’Amawanga Amagatte, 21 May 2007 hm56eruz8wf54ryi015vwkex49u4de9 60059 60057 2026-07-09T17:03:58Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60059 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Elizabeth Mataka''' ye yali [[omubaka ow'enjawulo ow'ekibiina ky'amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika]], nga bwe yalondebwa nga 21 Ogwokutaano 2007 [[omuwandiisi w'ekibiina ky'amawanga amagatte]] [[Ban Ki-moon]], ng'adda mu bigere bya [[Stephen Lewis]]. Yaweereza mu kifo kino okutuusa nga 13 Ogwomusanvu 2012. Mataka munnansi wa [[Botswana]] era mutuuze wa [[Zambia]] . Yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]]. == Obuto bwe == Mataka yazaalibwa era n’akulira mu kibuga Francistown ekya Botswana, yasengukira e Lusaka ku nkomerero y’emyaka gya 1960 okusoma social work mu yunivasite y’e Zambia. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu 1970, yafumbirwa. Maama w’abaana bana, Mataka yayambako okutondawo enteekateeka ya Children in Distress, eyayambanga ebitundu okukola ku bamulekwa abalina akawuka ka mukenenya.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}</ref> == Emirimu egyasooka == Mataka yamala emyaka amakumi abiri ng’akola mu gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini nga tannaba kwegatta ku kibiina ekitono ekitali kya gavumenti ekya Family Health Trust nga Ssenkulu.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchatz2007">Schatz, Joseph J (1 December 2007). [[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|"Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa"]]. Perspectives | profile. ''[[The Lancet]]''. '''370''' (9602). United Kingdom: [[Elsevier]]: 1821. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|10.1016/S0140-6736(07)61762-0]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0140-6736 0140-6736]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/264193137 264193137]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18061045 18061045].</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.un.org/News/Press/docs/2007/sga1068.doc.htm Omuwandiisi w’enkalakalira alonze Elizabeth Mataka], Ekibiina ky’Amawanga Amagatte, 21 May 2007 [[Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu]] nuf34ed3o7m09uoay61c5b1vgysqgyx 60060 60059 2026-07-09T17:04:38Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60060 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Elizabeth Mataka''' ye yali [[omubaka ow'enjawulo ow'ekibiina ky'amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika]], nga bwe yalondebwa nga 21 Ogwokutaano 2007 [[omuwandiisi w'ekibiina ky'amawanga amagatte]] [[Ban Ki-moon]], ng'adda mu bigere bya [[Stephen Lewis]]. Yaweereza mu kifo kino okutuusa nga 13 Ogwomusanvu 2012. Mataka munnansi wa [[Botswana]] era mutuuze wa [[Zambia]] . Yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]]. == Obuto bwe == Mataka yazaalibwa era n’akulira mu kibuga Francistown ekya Botswana, yasengukira e Lusaka ku nkomerero y’emyaka gya 1960 okusoma social work mu yunivasite y’e Zambia. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu 1970, yafumbirwa. Maama w’abaana bana, Mataka yayambako okutondawo enteekateeka ya Children in Distress, eyayambanga ebitundu okukola ku bamulekwa abalina akawuka ka mukenenya.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}</ref> == Emirimu egyasooka == Mataka yamala emyaka amakumi abiri ng’akola mu gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini nga tannaba kwegatta ku kibiina ekitono ekitali kya gavumenti ekya Family Health Trust nga Ssenkulu.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchatz2007">Schatz, Joseph J (1 December 2007). [[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|"Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa"]]. Perspectives | profile. ''[[The Lancet]]''. '''370''' (9602). United Kingdom: [[Elsevier]]: 1821. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|10.1016/S0140-6736(07)61762-0]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0140-6736 0140-6736]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/264193137 264193137]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18061045 18061045].</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.un.org/News/Press/docs/2007/sga1068.doc.htm Omuwandiisi w’enkalakalira alonze Elizabeth Mataka], Ekibiina ky’Amawanga Amagatte, 21 May 2007 [[Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu]] [[Category:Siriimu mu Africa]] d7eg7o0dw34b9peww2rvlqoa5lkz6h7 60061 60060 2026-07-09T17:05:07Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60061 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Elizabeth Mataka''' ye yali [[omubaka ow'enjawulo ow'ekibiina ky'amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika]], nga bwe yalondebwa nga 21 Ogwokutaano 2007 [[omuwandiisi w'ekibiina ky'amawanga amagatte]] [[Ban Ki-moon]], ng'adda mu bigere bya [[Stephen Lewis]]. Yaweereza mu kifo kino okutuusa nga 13 Ogwomusanvu 2012. Mataka munnansi wa [[Botswana]] era mutuuze wa [[Zambia]] . Yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]]. == Obuto bwe == Mataka yazaalibwa era n’akulira mu kibuga Francistown ekya Botswana, yasengukira e Lusaka ku nkomerero y’emyaka gya 1960 okusoma social work mu yunivasite y’e Zambia. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu 1970, yafumbirwa. Maama w’abaana bana, Mataka yayambako okutondawo enteekateeka ya Children in Distress, eyayambanga ebitundu okukola ku bamulekwa abalina akawuka ka mukenenya.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}</ref> == Emirimu egyasooka == Mataka yamala emyaka amakumi abiri ng’akola mu gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini nga tannaba kwegatta ku kibiina ekitono ekitali kya gavumenti ekya Family Health Trust nga Ssenkulu.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchatz2007">Schatz, Joseph J (1 December 2007). [[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|"Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa"]]. Perspectives | profile. ''[[The Lancet]]''. '''370''' (9602). United Kingdom: [[Elsevier]]: 1821. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|10.1016/S0140-6736(07)61762-0]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0140-6736 0140-6736]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/264193137 264193137]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18061045 18061045].</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.un.org/News/Press/docs/2007/sga1068.doc.htm Omuwandiisi w’enkalakalira alonze Elizabeth Mataka], Ekibiina ky’Amawanga Amagatte, 21 May 2007 [[Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu]] [[Category:Siriimu mu Africa]] [[Category:Abantu abalamu]] pok8rwep4f06li9k6qrll1ox2cixrfz 60062 60061 2026-07-09T17:06:02Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60062 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Elizabeth Mataka''' ye yali [[omubaka ow'enjawulo ow'ekibiina ky'amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika]], nga bwe yalondebwa nga 21 Ogwokutaano 2007 [[omuwandiisi w'ekibiina ky'amawanga amagatte]] [[Ban Ki-moon]], ng'adda mu bigere bya [[Stephen Lewis]]. Yaweereza mu kifo kino okutuusa nga 13 Ogwomusanvu 2012. Mataka munnansi wa [[Botswana]] era mutuuze wa [[Zambia]] . Yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]]. == Obuto bwe == Mataka yazaalibwa era n’akulira mu kibuga Francistown ekya Botswana, yasengukira e Lusaka ku nkomerero y’emyaka gya 1960 okusoma social work mu yunivasite y’e Zambia. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu 1970, yafumbirwa. Maama w’abaana bana, Mataka yayambako okutondawo enteekateeka ya Children in Distress, eyayambanga ebitundu okukola ku bamulekwa abalina akawuka ka mukenenya.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}</ref> == Emirimu egyasooka == Mataka yamala emyaka amakumi abiri ng’akola mu gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini nga tannaba kwegatta ku kibiina ekitono ekitali kya gavumenti ekya Family Health Trust nga Ssenkulu.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchatz2007">Schatz, Joseph J (1 December 2007). [[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|"Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa"]]. Perspectives | profile. ''[[The Lancet]]''. '''370''' (9602). United Kingdom: [[Elsevier]]: 1821. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|10.1016/S0140-6736(07)61762-0]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0140-6736 0140-6736]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/264193137 264193137]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18061045 18061045].</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.un.org/News/Press/docs/2007/sga1068.doc.htm Omuwandiisi w’enkalakalira alonze Elizabeth Mataka], Ekibiina ky’Amawanga Amagatte, 21 May 2007 [[Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu]] [[Category:Siriimu mu Africa]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazambia abalwanirizi b'eddembe]] kxdwozoftpfds7x8ehotowicjfd3pif 60063 60062 2026-07-09T17:07:04Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60063 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Elizabeth Mataka''' ye yali [[omubaka ow'enjawulo ow'ekibiina ky'amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika]], nga bwe yalondebwa nga 21 Ogwokutaano 2007 [[omuwandiisi w'ekibiina ky'amawanga amagatte]] [[Ban Ki-moon]], ng'adda mu bigere bya [[Stephen Lewis]]. Yaweereza mu kifo kino okutuusa nga 13 Ogwomusanvu 2012. Mataka munnansi wa [[Botswana]] era mutuuze wa [[Zambia]] . Yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]]. == Obuto bwe == Mataka yazaalibwa era n’akulira mu kibuga Francistown ekya Botswana, yasengukira e Lusaka ku nkomerero y’emyaka gya 1960 okusoma social work mu yunivasite y’e Zambia. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu 1970, yafumbirwa. Maama w’abaana bana, Mataka yayambako okutondawo enteekateeka ya Children in Distress, eyayambanga ebitundu okukola ku bamulekwa abalina akawuka ka mukenenya.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}</ref> == Emirimu egyasooka == Mataka yamala emyaka amakumi abiri ng’akola mu gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini nga tannaba kwegatta ku kibiina ekitono ekitali kya gavumenti ekya Family Health Trust nga Ssenkulu.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchatz2007">Schatz, Joseph J (1 December 2007). [[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|"Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa"]]. Perspectives | profile. ''[[The Lancet]]''. '''370''' (9602). United Kingdom: [[Elsevier]]: 1821. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|10.1016/S0140-6736(07)61762-0]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0140-6736 0140-6736]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/264193137 264193137]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18061045 18061045].</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.un.org/News/Press/docs/2007/sga1068.doc.htm Omuwandiisi w’enkalakalira alonze Elizabeth Mataka], Ekibiina ky’Amawanga Amagatte, 21 May 2007 [[Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu]] [[Category:Siriimu mu Africa]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazambia abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Abazambia abalwanirizi b'eby'obulamu]] 2f5ivh9hhd8k65zcr63s58xa7or1bnj 60064 60063 2026-07-09T17:08:08Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60064 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Elizabeth Mataka''' ye yali [[omubaka ow'enjawulo ow'ekibiina ky'amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika]], nga bwe yalondebwa nga 21 Ogwokutaano 2007 [[omuwandiisi w'ekibiina ky'amawanga amagatte]] [[Ban Ki-moon]], ng'adda mu bigere bya [[Stephen Lewis]]. Yaweereza mu kifo kino okutuusa nga 13 Ogwomusanvu 2012. Mataka munnansi wa [[Botswana]] era mutuuze wa [[Zambia]] . Yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]]. == Obuto bwe == Mataka yazaalibwa era n’akulira mu kibuga Francistown ekya Botswana, yasengukira e Lusaka ku nkomerero y’emyaka gya 1960 okusoma social work mu yunivasite y’e Zambia. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu 1970, yafumbirwa. Maama w’abaana bana, Mataka yayambako okutondawo enteekateeka ya Children in Distress, eyayambanga ebitundu okukola ku bamulekwa abalina akawuka ka mukenenya.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}</ref> == Emirimu egyasooka == Mataka yamala emyaka amakumi abiri ng’akola mu gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini nga tannaba kwegatta ku kibiina ekitono ekitali kya gavumenti ekya Family Health Trust nga Ssenkulu.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchatz2007">Schatz, Joseph J (1 December 2007). [[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|"Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa"]]. Perspectives | profile. ''[[The Lancet]]''. '''370''' (9602). United Kingdom: [[Elsevier]]: 1821. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|10.1016/S0140-6736(07)61762-0]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0140-6736 0140-6736]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/264193137 264193137]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18061045 18061045].</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.un.org/News/Press/docs/2007/sga1068.doc.htm Omuwandiisi w’enkalakalira alonze Elizabeth Mataka], Ekibiina ky’Amawanga Amagatte, 21 May 2007 [[Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu]] [[Category:Siriimu mu Africa]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazambia abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Abazambia abalwanirizi b'eby'obulamu]] [[Category:Abazambia abakungu mu Kitongole ky'Amawanga Amagatte]] liw9j7m3vangi123ddwqq0cck8o5a4m 60065 60064 2026-07-09T17:09:18Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60065 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Elizabeth Mataka''' ye yali [[omubaka ow'enjawulo ow'ekibiina ky'amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika]], nga bwe yalondebwa nga 21 Ogwokutaano 2007 [[omuwandiisi w'ekibiina ky'amawanga amagatte]] [[Ban Ki-moon]], ng'adda mu bigere bya [[Stephen Lewis]]. Yaweereza mu kifo kino okutuusa nga 13 Ogwomusanvu 2012. Mataka munnansi wa [[Botswana]] era mutuuze wa [[Zambia]] . Yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]]. == Obuto bwe == Mataka yazaalibwa era n’akulira mu kibuga Francistown ekya Botswana, yasengukira e Lusaka ku nkomerero y’emyaka gya 1960 okusoma social work mu yunivasite y’e Zambia. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu 1970, yafumbirwa. Maama w’abaana bana, Mataka yayambako okutondawo enteekateeka ya Children in Distress, eyayambanga ebitundu okukola ku bamulekwa abalina akawuka ka mukenenya.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}</ref> == Emirimu egyasooka == Mataka yamala emyaka amakumi abiri ng’akola mu gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini nga tannaba kwegatta ku kibiina ekitono ekitali kya gavumenti ekya Family Health Trust nga Ssenkulu.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchatz2007">Schatz, Joseph J (1 December 2007). [[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|"Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa"]]. Perspectives | profile. ''[[The Lancet]]''. '''370''' (9602). United Kingdom: [[Elsevier]]: 1821. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|10.1016/S0140-6736(07)61762-0]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0140-6736 0140-6736]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/264193137 264193137]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18061045 18061045].</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.un.org/News/Press/docs/2007/sga1068.doc.htm Omuwandiisi w’enkalakalira alonze Elizabeth Mataka], Ekibiina ky’Amawanga Amagatte, 21 May 2007 [[Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu]] [[Category:Siriimu mu Africa]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazambia abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Abazambia abakungu mu Kitongole ky'Amawanga Amagatte]] [[Category:Ababotswana abalwanirizi b'eby'obulamu]] hveqiul5e71dihkicscbl6lnzrutu9s 60066 60065 2026-07-09T17:10:55Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60066 wikitext text/x-wiki {{Databox}}   '''Elizabeth Mataka''' ye yali [[omubaka ow'enjawulo ow'ekibiina ky'amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika]], nga bwe yalondebwa nga 21 Ogwokutaano 2007 [[omuwandiisi w'ekibiina ky'amawanga amagatte]] [[Ban Ki-moon]], ng'adda mu bigere bya [[Stephen Lewis]]. Yaweereza mu kifo kino okutuusa nga 13 Ogwomusanvu 2012. Mataka munnansi wa [[Botswana]] era mutuuze wa [[Zambia]] . Yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria]]. == Obuto bwe == Mataka yazaalibwa era n’akulira mu kibuga Francistown ekya Botswana, yasengukira e Lusaka ku nkomerero y’emyaka gya 1960 okusoma social work mu yunivasite y’e Zambia. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu 1970, yafumbirwa. Maama w’abaana bana, Mataka yayambako okutondawo enteekateeka ya Children in Distress, eyayambanga ebitundu okukola ku bamulekwa abalina akawuka ka mukenenya.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}</ref> == Emirimu egyasooka == Mataka yamala emyaka amakumi abiri ng’akola mu gavumenti n’ebitongole by’obwannannyini nga tannaba kwegatta ku kibiina ekitono ekitali kya gavumenti ekya Family Health Trust nga Ssenkulu.<ref name="Lancet">{{Cite journal |last=Schatz |first=Joseph J |date=2007-12-01 |title=Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa |department=Perspectives {{!}} profile |journal=[[The Lancet]] |language=en-gb |location=United Kingdom |publisher=[[Elsevier]] |volume=370 |issue=9602 |page=1821 |doi=10.1016/S0140-6736(07)61762-0 |issn=0140-6736 |oclc=264193137 |pmid=18061045 |doi-access=free}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSchatz2007">Schatz, Joseph J (1 December 2007). [[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|"Elizabeth Mataka: UN Special Envoy for HIV/AIDS in Africa"]]. Perspectives | profile. ''[[The Lancet]]''. '''370''' (9602). United Kingdom: [[Elsevier]]: 1821. [[Doi (identifier)|doi]]:<span class="id-lock-free" title="Freely accessible">[[doi:10.1016/S0140-6736(07)61762-0|10.1016/S0140-6736(07)61762-0]]</span>. [[ISSN (identifier)|ISSN]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/issn/0140-6736 0140-6736]. [[OCLC (identifier)|OCLC]]&nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/264193137 264193137]. [[PMID (identifier)|PMID]]&nbsp;[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18061045 18061045].</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.un.org/News/Press/docs/2007/sga1068.doc.htm Omuwandiisi w’enkalakalira alonze Elizabeth Mataka], Ekibiina ky’Amawanga Amagatte, 21 May 2007 [[Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu]] [[Category:Siriimu mu Africa]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazambia abalwanirizi b'eddembe]] [[Category:Abazambia abakungu mu Kitongole ky'Amawanga Amagatte]] [[Category:Ababotswana abalwanirizi b'eby'obulamu]] [[Category:Ab'eggwanga lya Botswana baagenda okukolera e Zambia]] gb2sbqp2wa0q2xssylyem9559al0jxs Kasule Owen 0 13824 59969 52476 2026-07-09T13:05:59Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko Databox 59969 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Kasule Owen''' (Yazaalibwa 3 Ogwokusatu1989 mu [[:en:Kampala|Kampala]]) [[:en:Ugandan|Munnayuganda omuzannyi w'omupiira]], eyasembayo okuzannya ng'[[:en:Midfielder|omuwuwuttanyi]] mu lliigi ya [[:en:Uganda|Uganda]] ey'okuntikko mu ttiimu ya Kyetume FC == Omulimu gwa kiraabu == === Omulimu gwe yasooka okukola === Owen yatandika okuzannya omupiira mu Nakawa United nga tannegatta ku [[:en:Kampala_City_Council_FC|Kampala City Council FC]]<ref name="r1">{{cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |accessdate=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}</ref> Kati eyitibwa [[:en:Kampala_City_Council_FC|Kampala Capital City Authority]] FC. === Bunamwaya F.C === Mu 2008, Owen yeegatta ku [[:en:Bunamwaya_SC|Bunamwaya SC]] kati eyitibwa [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] gye yawangulira ekikpo kya liigi mu sizoni ya 2009–10, ng'ateebye ggoolo 12, era ne beetaba mu kusunsulamu abaneetaba mu mpaka za ttiimu empanguzi eza Africa.<ref name="r1">{{Cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |access-date=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional "Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations"]. Fufa.co.ug. 21 December 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 June</span> 2013</span>.</cite></ref> === Hoang Anh Gia Lai F.C === Mu 2012, Owen yeegatta ku ttiimu ya [[:en:Vietnam|Vietnam]] [[:en:Hoang_Anh_Gia_Lai_F.C.|Hoang Anh Gia Lai F.C.]] Eno yazannyirayo Sizoni emu mwe yateebera ggoolo 1 mu mipiira 6. === URA SC === Mu summer wa 2012 , Owen yeegatta ku [[:en:Uganda_Revenue_Authority_SC|URA SC]]. == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [[:en:Kasule_Owen|Kasule Owen]] ku ttiimu z'eggwanga. * [http://www.goal.com/en-us/people/uganda/70594/owen-kasule/national goal.com] {{DEFAULTSORT:Owen, Kasule}} 0q536ksjnt0rhe5dapxbv84nckfi1li 59977 59969 2026-07-09T13:21:08Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko laba ne 59977 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Kasule Owen''' (Yazaalibwa 3 Ogwokusatu1989 mu [[Kampala]]) [[Munnayuganda]] omuzannyi w'omupiira, eyasembayo okuzannya ng'omuwuwuttanyi mu lliigi ya [[Yuganda|Uganda]] ey'okuntikko mu ttiimu ya Kyetume FC == Kiraabu z'asambidde == '''Ezasooka''' Owen yatandika okuzannya omupiira mu Nakawa United nga tannegatta ku Kampala City Council FC<ref name="r1">{{cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |accessdate=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}</ref>. === Bunamwaya F.C === Mu 2008, Owen yeegatta ku Bunamwaya SC kati eyitibwa Vipers SC gye yawangulira ekikpo kya liigi yababinywera mu sizoni ya 2009–10, ng'ateebye ggoolo 12, era ne bayitamu okugenda mu mpaka ez'etabibwamu kiraabu empanguzi ku lukalu lwa Africa.<ref name="r1">{{Cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |access-date=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional "Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations"]. Fufa.co.ug. 21 December 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 June</span> 2013</span>.</cite></ref> === Hoang Anh Gia Lai F.C === Mu 2012, Owen yeegatta ku ttiimu ya Vietnam eyitibwa Hoang Anh Gia Lai F.C. gyeyazannyira sizoni emu n'ateeba ggoolo 1 mu mipiira 6 egya liigi. === URA SC === Mu kyeya kya 2012 , Owen yeegatta ku URA SC. == Laba ne == * [[Uganda Cranes|Uganda Crane]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Kasule_Owen|Kasule Owen]] ku ttiimu z'eggwanga. * [http://www.goal.com/en-us/people/uganda/70594/owen-kasule/national goal.com] {{DEFAULTSORT:Owen, Kasule}} 1fw9xw38eqkwhjnyr3sjg44b3el9r5r 59982 59977 2026-07-09T13:29:11Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59982 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Kasule Owen''' (Yazaalibwa 3 Ogwokusatu1989 mu [[Kampala]]) [[Munnayuganda]] omuzannyi w'omupiira, eyasembayo okuzannya ng'omuwuwuttanyi mu lliigi ya [[Yuganda|Uganda]] ey'okuntikko mu ttiimu ya Kyetume FC == Kiraabu z'asambidde == '''Ezasooka''' Owen yatandika okuzannya omupiira mu Nakawa United nga tannegatta ku Kampala City Council FC<ref name="r1">{{cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |accessdate=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}</ref>. === Bunamwaya F.C === Mu 2008, Owen yeegatta ku Bunamwaya SC kati eyitibwa Vipers SC gye yawangulira ekikpo kya liigi yababinywera mu sizoni ya 2009–10, ng'ateebye ggoolo 12, era ne bayitamu okugenda mu mpaka ez'etabibwamu kiraabu empanguzi ku lukalu lwa Africa.<ref name="r1">{{Cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |access-date=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional "Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations"]. Fufa.co.ug. 21 December 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 June</span> 2013</span>.</cite></ref> === Hoang Anh Gia Lai F.C === Mu 2012, Owen yeegatta ku ttiimu ya Vietnam eyitibwa Hoang Anh Gia Lai F.C. gyeyazannyira sizoni emu n'ateeba ggoolo 1 mu mipiira 6 egya liigi. === URA SC === Mu kyeya kya 2012 , Owen yeegatta ku URA SC. == Laba ne == * [[Uganda Cranes|Uganda Crane]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Kasule_Owen|Kasule Owen]] ku ttiimu z'eggwanga. * [http://www.goal.com/en-us/people/uganda/70594/owen-kasule/national goal.com] {{DEFAULTSORT:Owen, Kasule}} [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyaza kya 21]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Hoang Anh Gia Lai]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba V.League]] [[Category:Abasambi b'omupiira abawuwuttanyi]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Vipers SC]] [[Category:Abasambi b'omupiira abannayuganda ab'etuluba lya 'A' nga bali bweru wa ggwanga]] [[Category:Abasambi abeetaba mu mpaka za CHAN eza 2011]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira ebweru w'eggwanga]] [[Category:Abasambi b'omupiira abasajja abasambira e Vietnam nga siba ggwanga eryo]] [[Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda abali e Vietnam]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] j91rjpajd5h5k2s419fvpe8wme539dz 59997 59982 2026-07-09T13:36:59Z Samson Ssemakadde 6903 nterezeza ebijuliziddwa 59997 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Kasule Owen''' (Yazaalibwa 3 Ogwokusatu1989 mu [[Kampala]]) [[Munnayuganda]] omuzannyi w'omupiira, eyasembayo okuzannya ng'omuwuwuttanyi mu lliigi ya [[Yuganda|Uganda]] ey'okuntikko mu ttiimu ya Kyetume FC == Kiraabu z'asambidde == '''Ezasooka''' Owen yatandika okuzannya omupiira mu Nakawa United nga tannegatta ku Kampala City Council FC<ref name="r1">{{cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |accessdate=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}</ref>. === Bunamwaya F.C === Mu 2008, Owen yeegatta ku Bunamwaya SC kati eyitibwa Vipers SC gye yawangulira ekikpo kya liigi yababinywera mu sizoni ya 2009–10, ng'ateebye ggoolo 12, era ne bayitamu okugenda mu mpaka ez'etabibwamu kiraabu empanguzi ku lukalu lwa Africa.<ref name="r1">{{Cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |access-date=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional "Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations"]. Fufa.co.ug. 21 December 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 June</span> 2013</span>.</cite></ref> === Hoang Anh Gia Lai F.C === Mu 2012, Owen yeegatta ku ttiimu ya Vietnam eyitibwa Hoang Anh Gia Lai F.C. gyeyazannyira sizoni emu n'ateeba ggoolo 1 mu mipiira 6 egya liigi. === URA SC === Mu kyeya kya 2012 , Owen yeegatta ku URA SC. == Laba ne == * [[Uganda Cranes|Uganda Crane]] == Ebijuliziddwa == == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Kasule_Owen|Kasule Owen]] ku ttiimu z'eggwanga. * [http://www.goal.com/en-us/people/uganda/70594/owen-kasule/national goal.com] {{DEFAULTSORT:Owen, Kasule}} [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyaza kya 21]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Hoang Anh Gia Lai]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba V.League]] [[Category:Abasambi b'omupiira abawuwuttanyi]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Vipers SC]] [[Category:Abasambi b'omupiira abannayuganda ab'etuluba lya 'A' nga bali bweru wa ggwanga]] [[Category:Abasambi abeetaba mu mpaka za CHAN eza 2011]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira ebweru w'eggwanga]] [[Category:Abasambi b'omupiira abasajja abasambira e Vietnam nga siba ggwanga eryo]] [[Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda abali e Vietnam]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] lthdouckzxftlwnuorksii9d9qniicz 60000 59997 2026-07-09T13:40:13Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko ebijuliziddwa 60000 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Kasule Owen''' (Yazaalibwa 3 Ogwokusatu1989 mu [[Kampala]]) [[Munnayuganda]] omuzannyi w'omupiira, eyasembayo okuzannya ng'omuwuwuttanyi mu lliigi ya [[Yuganda|Uganda]] ey'okuntikko mu ttiimu ya Kyetume FC == Kiraabu z'asambidde == '''Ezasooka''' Owen yatandika okuzannya omupiira mu Nakawa United nga tannegatta ku Kampala City Council FC<ref name="r1">{{cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |accessdate=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}</ref>. === Bunamwaya F.C === Mu 2008, Owen yeegatta ku Bunamwaya SC kati eyitibwa Vipers SC gye yawangulira ekikpo kya liigi yababinywera mu sizoni ya 2009–10, ng'ateebye ggoolo 12, era ne bayitamu okugenda mu mpaka ez'etabibwamu kiraabu empanguzi ku lukalu lwa Africa.<ref name="r1">{{Cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |access-date=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional "Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations"]. Fufa.co.ug. 21 December 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 June</span> 2013</span>.</cite></ref> === Hoang Anh Gia Lai F.C === Mu 2012, Owen yeegatta ku ttiimu ya Vietnam eyitibwa Hoang Anh Gia Lai F.C. gyeyazannyira sizoni emu n'ateeba ggoolo 1 mu mipiira 6 egya liigi. === URA SC === Mu kyeya kya 2012 , Owen yeegatta ku URA SC. == Laba ne == * [[Uganda Cranes|Uganda Crane]] == Ebijuliziddwa == </ref> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Kasule_Owen|Kasule Owen]] ku ttiimu z'eggwanga. * [http://www.goal.com/en-us/people/uganda/70594/owen-kasule/national goal.com] {{DEFAULTSORT:Owen, Kasule}} [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyaza kya 21]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Hoang Anh Gia Lai]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba V.League]] [[Category:Abasambi b'omupiira abawuwuttanyi]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Vipers SC]] [[Category:Abasambi b'omupiira abannayuganda ab'etuluba lya 'A' nga bali bweru wa ggwanga]] [[Category:Abasambi abeetaba mu mpaka za CHAN eza 2011]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira ebweru w'eggwanga]] [[Category:Abasambi b'omupiira abasajja abasambira e Vietnam nga siba ggwanga eryo]] [[Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda abali e Vietnam]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] 8zg2gf8pcmnjqdr3v1ogdrqggy46dwy 60001 60000 2026-07-09T13:42:41Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko ebijuliziddwa 60001 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Kasule Owen''' (Yazaalibwa 3 Ogwokusatu1989 mu [[Kampala]]) [[Munnayuganda]] omuzannyi w'omupiira, eyasembayo okuzannya ng'omuwuwuttanyi mu lliigi ya [[Yuganda|Uganda]] ey'okuntikko mu ttiimu ya Kyetume FC == Kiraabu z'asambidde == '''Ezasooka''' Owen yatandika okuzannya omupiira mu Nakawa United nga tannegatta ku Kampala City Council FC<ref name="r1">{{cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |accessdate=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}</ref>. === Bunamwaya F.C === Mu 2008, Owen yeegatta ku Bunamwaya SC kati eyitibwa Vipers SC gye yawangulira ekikpo kya liigi yababinywera mu sizoni ya 2009–10, ng'ateebye ggoolo 12, era ne bayitamu okugenda mu mpaka ez'etabibwamu kiraabu empanguzi ku lukalu lwa Africa.<ref name="r1">{{Cite web |date=2011-12-21 |title=Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional |access-date=2013-06-17 |publisher=Fufa.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.fufa.co.ug/uga/owen-kasule-goes-professional "Owen Kasule goes professional – FUFA: Federation of Uganda Football Associations"]. Fufa.co.ug. 21 December 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 June</span> 2013</span>.</cite></ref> === Hoang Anh Gia Lai F.C === Mu 2012, Owen yeegatta ku ttiimu ya Vietnam eyitibwa Hoang Anh Gia Lai F.C. gyeyazannyira sizoni emu n'ateeba ggoolo 1 mu mipiira 6 egya liigi. === URA SC === Mu kyeya kya 2012 , Owen yeegatta ku URA SC. == Laba ne == * [[Uganda Cranes|Uganda Crane]] == Ebijuliziddwa == {{reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Kasule_Owen|Kasule Owen]] ku ttiimu z'eggwanga. * [http://www.goal.com/en-us/people/uganda/70594/owen-kasule/national goal.com] {{DEFAULTSORT:Owen, Kasule}} [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyaza kya 21]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Hoang Anh Gia Lai]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba V.League]] [[Category:Abasambi b'omupiira abawuwuttanyi]] [[Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Vipers SC]] [[Category:Abasambi b'omupiira abannayuganda ab'etuluba lya 'A' nga bali bweru wa ggwanga]] [[Category:Abasambi abeetaba mu mpaka za CHAN eza 2011]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambira ebweru w'eggwanga]] [[Category:Abasambi b'omupiira abasajja abasambira e Vietnam nga siba ggwanga eryo]] [[Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda abali e Vietnam]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] eczjowvc3xalkh5hn2sf77p18a0lw4f Elizabeth Lwanga 0 13860 60047 55818 2026-07-09T16:44:08Z NKINZIK MARIE 7432 Added a Databox 60047 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizabeth Lwanga''' [[Yuganda|Munnayuganda]] omulwanirizi [[Human rights|w’eddembe ly’obuntu]] era nga yaliko omukungu w’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Elizabeth Lwanga {{!}} UN Chronicle |url=https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200808120817/https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |archive-date=2020-08-08 |access-date=2020-03-07 |website=unchronicle.un.org}} </ref> Lwanga abaddeko nga omukiise abaddewo owa UN Development Programme ( [[United Nations Development Programme|UNDP]] ) era omukwanaganya w’emirimu gy’enkola y’amawanga amagatte mu [[Kenya]], ng’omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole kya Regional Bureau for Africa, ng’omubaka wa UNDP omutuuze era omukwanaganya mu [[Sierra Leone]] ne [[Eswatini|Swaziland]] era nga omuddukanya w’enteekateeka ya UNDP ey’ekikula ky’abantu mu nkulaakulana e New York.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2014-04-08 |title=ELIZABETH LWANGA : Devoted African Ambassador |url=https://parentsafrica.com/2014/04/08/elizabeth-lwanga-devoted-african-ambassador/ |access-date=2020-03-07 |website=Parents Magazine Africa |language=en-US}}{{Dead link|date=March 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref><ref>{{Cite web |title=Female journalists recognised for election coverage |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Female--journalists-recognised-for-election-coverage/688334-3186654-l3ijhtz/index.html |access-date=2020-03-07 |website=Daily Monitor |language=en}} </ref><ref>{{Cite web |title=West African women urge greater leadership and participation in peace and security during a regional dialogue |url=https://www.unwomen.org/en/news/stories/2012/11/west-african-women-urge-greater-leadership-and-participation-in-peace-and-security-during-a-regional |access-date=2020-03-07 |website=UN Women |language=en}} </ref> == Ebijuliziddwa == o90gynv2h7mzb5k3z8avbkwl1crnxqc 60049 60047 2026-07-09T16:45:13Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations 60049 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizabeth Lwanga''' [[Yuganda|Munnayuganda]] omulwanirizi [[Human rights|w’eddembe ly’obuntu]] era nga yaliko omukungu w’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Elizabeth Lwanga {{!}} UN Chronicle |url=https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200808120817/https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |archive-date=2020-08-08 |access-date=2020-03-07 |website=unchronicle.un.org}} </ref> Lwanga abaddeko nga omukiise wa UN Development Programme ( [[United Nations Development Programme|UNDP]] ) era omukwanaganya w’emirimu gy’enkola y’amawanga amagatte mu [[Kenya]], ng’omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole kya Regional Bureau for Africa, ng’omubaka wa UNDP omutuuze era omukwanaganya mu [[Sierra Leone]] ne [[Eswatini|Swaziland]] era nga omuddukanya w’enteekateeka ya UNDP ey’ekikula ky’abantu mu nkulaakulana e New York.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2014-04-08 |title=ELIZABETH LWANGA : Devoted African Ambassador |url=https://parentsafrica.com/2014/04/08/elizabeth-lwanga-devoted-african-ambassador/ |access-date=2020-03-07 |website=Parents Magazine Africa |language=en-US}}{{Dead link|date=March 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref><ref>{{Cite web |title=Female journalists recognised for election coverage |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Female--journalists-recognised-for-election-coverage/688334-3186654-l3ijhtz/index.html |access-date=2020-03-07 |website=Daily Monitor |language=en}} </ref><ref>{{Cite web |title=West African women urge greater leadership and participation in peace and security during a regional dialogue |url=https://www.unwomen.org/en/news/stories/2012/11/west-african-women-urge-greater-leadership-and-participation-in-peace-and-security-during-a-regional |access-date=2020-03-07 |website=UN Women |language=en}} </ref> == Ebijuliziddwa == 5yxm9fbnurc0x8dvof5qvrm4b4zy9fn 60050 60049 2026-07-09T16:45:39Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60050 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizabeth Lwanga''' [[Yuganda|Munnayuganda]] omulwanirizi [[Human rights|w’eddembe ly’obuntu]] era nga yaliko omukungu w’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Elizabeth Lwanga {{!}} UN Chronicle |url=https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200808120817/https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |archive-date=2020-08-08 |access-date=2020-03-07 |website=unchronicle.un.org}} </ref> Lwanga abaddeko nga omukiise wa UN Development Programme ( [[United Nations Development Programme|UNDP]] ) era omukwanaganya w’emirimu gy’enkola y’amawanga amagatte mu [[Kenya]], ng’omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole kya Regional Bureau for Africa, ng’omubaka wa UNDP omutuuze era omukwanaganya mu [[Sierra Leone]] ne [[Eswatini|Swaziland]] era nga omuddukanya w’enteekateeka ya UNDP ey’ekikula ky’abantu mu nkulaakulana e New York.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2014-04-08 |title=ELIZABETH LWANGA : Devoted African Ambassador |url=https://parentsafrica.com/2014/04/08/elizabeth-lwanga-devoted-african-ambassador/ |access-date=2020-03-07 |website=Parents Magazine Africa |language=en-US}}{{Dead link|date=March 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref><ref>{{Cite web |title=Female journalists recognised for election coverage |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Female--journalists-recognised-for-election-coverage/688334-3186654-l3ijhtz/index.html |access-date=2020-03-07 |website=Daily Monitor |language=en}} </ref><ref>{{Cite web |title=West African women urge greater leadership and participation in peace and security during a regional dialogue |url=https://www.unwomen.org/en/news/stories/2012/11/west-african-women-urge-greater-leadership-and-participation-in-peace-and-security-during-a-regional |access-date=2020-03-07 |website=UN Women |language=en}} </ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] brgbhgjpg95is17g8o5gclyi4gyj47v 60051 60050 2026-07-09T16:47:38Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60051 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizabeth Lwanga''' [[Yuganda|Munnayuganda]] omulwanirizi [[Human rights|w’eddembe ly’obuntu]] era nga yaliko omukungu w’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Elizabeth Lwanga {{!}} UN Chronicle |url=https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200808120817/https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |archive-date=2020-08-08 |access-date=2020-03-07 |website=unchronicle.un.org}} </ref> Lwanga abaddeko nga omukiise wa UN Development Programme ( [[United Nations Development Programme|UNDP]] ) era omukwanaganya w’emirimu gy’enkola y’amawanga amagatte mu [[Kenya]], ng’omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole kya Regional Bureau for Africa, ng’omubaka wa UNDP omutuuze era omukwanaganya mu [[Sierra Leone]] ne [[Eswatini|Swaziland]] era nga omuddukanya w’enteekateeka ya UNDP ey’ekikula ky’abantu mu nkulaakulana e New York.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2014-04-08 |title=ELIZABETH LWANGA : Devoted African Ambassador |url=https://parentsafrica.com/2014/04/08/elizabeth-lwanga-devoted-african-ambassador/ |access-date=2020-03-07 |website=Parents Magazine Africa |language=en-US}}{{Dead link|date=March 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref><ref>{{Cite web |title=Female journalists recognised for election coverage |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Female--journalists-recognised-for-election-coverage/688334-3186654-l3ijhtz/index.html |access-date=2020-03-07 |website=Daily Monitor |language=en}} </ref><ref>{{Cite web |title=West African women urge greater leadership and participation in peace and security during a regional dialogue |url=https://www.unwomen.org/en/news/stories/2012/11/west-african-women-urge-greater-leadership-and-participation-in-peace-and-security-during-a-regional |access-date=2020-03-07 |website=UN Women |language=en}} </ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abalwaniririzi b'eddembe]] gesplbofdowckixj1w90pjzhxkpa6mv 60053 60051 2026-07-09T16:50:49Z NKINZIK MARIE 7432 Added new category 60053 wikitext text/x-wiki {{ Databox }} '''Elizabeth Lwanga''' [[Yuganda|Munnayuganda]] omulwanirizi [[Human rights|w’eddembe ly’obuntu]] era nga yaliko omukungu w’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Elizabeth Lwanga {{!}} UN Chronicle |url=https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200808120817/https://unchronicle.un.org/authors/elizabeth-lwanga |archive-date=2020-08-08 |access-date=2020-03-07 |website=unchronicle.un.org}} </ref> Lwanga abaddeko nga omukiise wa UN Development Programme ( [[United Nations Development Programme|UNDP]] ) era omukwanaganya w’emirimu gy’enkola y’amawanga amagatte mu [[Kenya]], ng’omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole kya Regional Bureau for Africa, ng’omubaka wa UNDP omutuuze era omukwanaganya mu [[Sierra Leone]] ne [[Eswatini|Swaziland]] era nga omuddukanya w’enteekateeka ya UNDP ey’ekikula ky’abantu mu nkulaakulana e New York.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2014-04-08 |title=ELIZABETH LWANGA : Devoted African Ambassador |url=https://parentsafrica.com/2014/04/08/elizabeth-lwanga-devoted-african-ambassador/ |access-date=2020-03-07 |website=Parents Magazine Africa |language=en-US}}{{Dead link|date=March 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref><ref>{{Cite web |title=Female journalists recognised for election coverage |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Female--journalists-recognised-for-election-coverage/688334-3186654-l3ijhtz/index.html |access-date=2020-03-07 |website=Daily Monitor |language=en}} </ref><ref>{{Cite web |title=West African women urge greater leadership and participation in peace and security during a regional dialogue |url=https://www.unwomen.org/en/news/stories/2012/11/west-african-women-urge-greater-leadership-and-participation-in-peace-and-security-during-a-regional |access-date=2020-03-07 |website=UN Women |language=en}} </ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abalwaniririzi b'eddembe]] [[Category:Bannayuganda abakungu mu kibiina ky'Amawanga Amagatte]] 2xbfbzo4cipckojl6xxi78yd6pas00d Annet Kirabo 0 13871 60114 55760 2026-07-09T19:19:34Z Charles Kalanzi 9748 Nziggyeemu link z'oluzungu 60114 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Annet Kirabo''' [[Munnayuganda]] omunoonyereza era nga Associate Professor mu by’obusawo mu kitongole ky’obusawo mu Vanderbilt University Medical Center.<ref>{{Cite web |last=Development |first=PodBean |title=International Society of Hypertension - Interview with Dr Annet Kirabo {{!}} The International Society of Hypertension Podcast |url=https://hypertension.podbean.com/e/international-society-of-hypertension-interview-with-dr-annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=hypertension.podbean.com |language=en}}</ref> Alina ekifo kye kimu mu kitongole kya Molecular Physiology ne Biophysics mu Vanderbilt University. Emirimu gye n'okunoonyereza kwe kwesigamye ku nkolagana wakati wa oxidative stress n'okuzimba nga bwe bikwatagana ne [[puleesa]] n'obulwadde bw'ensigo. Kirabo y’akulira ekibiina ki Vanderbilt Federation of Clinical Immunology Societies (FOCIS) Center of Excellence era yalondebwa nga Chancellor Faculty Fellow mu 2024 nga American Heart Association fellow era yaweereza ku lukiiko olufuzi n’obukiiko obukola ku puleesa. Kirabo ayitiddwa okuwa emisomo egy'olukale mu ggwanga n'ensi yonna ku puleesa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Annet Kirabo, DVM, MSc, PhD, FAHA {{!}} Vanderbilt Institute for Global Health |url=https://www.vumc.org/global-health/person/annet-kirabo-dvm-msc-phd-faha |access-date=2026-05-16 |website=www.vumc.org}}</ref><ref>{{Cite web |last=Snyder |first=Bill |date=2025-12-23 |title=Annet Kirabo named “Top Scholar” in hypertension |url=https://news.vumc.org/2025/12/23/annet-kirabo-named-top-scholar-in-hypertension/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt Health News |language=en-US}}</ref><ref name="Annet Kirabo">{{Cite web |title=Annet Kirabo |url=https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt University |language=en |archive-date=2024-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240604104105/https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |url-status=dead }}</ref> == Obuyigirize bwe == Annet Kirabo yafuna diguli mu by'obusawo bw'ebisolo okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] School of Veterinary Medicine mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]]. Yafuna diguli ye eya master okuva mu [[St. Cloud State University]] e St. Cloud mu Minnesota n'oluvannyuma n'akola diguli ye eya PhD mu [[University of Florida]], [[Gainesville]].<ref name=":0"/> Okunoonyereza kwe essira liri mu by’emisuwa, metabolism, [[Enuuni ezimbye|omugejjo]], n’obusimu obuziyiza endwadde.<ref name="Annet Kirabo"/><ref>{{Cite web |last=kirabo |first=annet |title=Annet Kirabo - Vanderbilt University Medical Center |url=https://vanderbilthealth.academia.edu/AnnetKirabo |access-date=2026-05-16 |website=vanderbilthealth.academia.edu |language=en}}</ref> == Engule == Kirabo yafuna engule okuva mu kibiina ekya American Heart Association ne American Physiological Society, abaamusasulira ssente z’okunoonyereza ku puleesa.<ref name=":0"/> == Laba ne == * [[Olive Kobusingye]] * [[Justina Geraldine Najjuka]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 2v66ddfach21fp3q8mpqwbdtncprp4i 60115 60114 2026-07-09T19:30:54Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 60115 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Annet Kirabo''' [[Munnayuganda]] omunoonyereza era nga Associate Professor mu by’obusawo mu kitongole ky’obusawo mu Vanderbilt University Medical Center.<ref>{{Cite web |last=Development |first=PodBean |title=International Society of Hypertension - Interview with Dr Annet Kirabo {{!}} The International Society of Hypertension Podcast |url=https://hypertension.podbean.com/e/international-society-of-hypertension-interview-with-dr-annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=hypertension.podbean.com |language=en}}</ref> Alina ekifo kye kimu mu kitongole kya Molecular Physiology ne Biophysics mu Vanderbilt University. Emirimu gye n'okunoonyereza kwe kwesigamye ku nkolagana wakati wa oxidative stress n'okuzimba nga bwe bikwatagana ne puleesa n'obulwadde bw'ensigo. Kirabo y’akulira ekibiina ki Vanderbilt Federation of Clinical Immunology Societies (FOCIS) Center of Excellence era yalondebwa nga Chancellor Faculty Fellow mu 2024 nga American Heart Association fellow era yaweereza ku lukiiko olufuzi n’obukiiko obukola ku puleesa. Kirabo ayitiddwa okuwa emisomo egy'olukale mu ggwanga n'ensi yonna ku puleesa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Annet Kirabo, DVM, MSc, PhD, FAHA {{!}} Vanderbilt Institute for Global Health |url=https://www.vumc.org/global-health/person/annet-kirabo-dvm-msc-phd-faha |access-date=2026-05-16 |website=www.vumc.org}}</ref><ref>{{Cite web |last=Snyder |first=Bill |date=2025-12-23 |title=Annet Kirabo named “Top Scholar” in hypertension |url=https://news.vumc.org/2025/12/23/annet-kirabo-named-top-scholar-in-hypertension/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt Health News |language=en-US}}</ref><ref name="Annet Kirabo">{{Cite web |title=Annet Kirabo |url=https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt University |language=en |archive-date=2024-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240604104105/https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |url-status=dead }}</ref> == Obuyigirize bwe == Annet Kirabo yafuna diguli mu by'obusawo bw'ebisolo okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] School of Veterinary Medicine mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]]. Yafuna diguli ye eya master okuva mu St. Cloud State University e St. Cloud mu Minnesota n'oluvannyuma n'akola diguli ye eya PhD mu University of Florida, Gainesville.<ref name=":0"/> Okunoonyereza kwe essira liri mu by’emisuwa, metabolism, [[Enuuni ezimbye|omugejjo]], n’obusimu obuziyiza endwadde.<ref name="Annet Kirabo"/><ref>{{Cite web |last=kirabo |first=annet |title=Annet Kirabo - Vanderbilt University Medical Center |url=https://vanderbilthealth.academia.edu/AnnetKirabo |access-date=2026-05-16 |website=vanderbilthealth.academia.edu |language=en}}</ref> == Engule == Kirabo yafuna engule okuva mu kibiina ekya American Heart Association ne American Physiological Society, abaamusasulira ssente z’okunoonyereza ku puleesa.<ref name=":0"/> == Laba ne == * [[Olive Kobusingye]] * [[Justina Geraldine Najjuka]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} qjjifwinuqmzw12kzxpmibqr39j0hw4 60117 60115 2026-07-09T19:37:29Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 60117 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Annet Kirabo''' [[Munnayuganda]] omunoonyereza era nga Associate Professor mu by’obusawo mu kitongole ky’obusawo mu Vanderbilt University Medical Center.<ref>{{Cite web |last=Development |first=PodBean |title=International Society of Hypertension - Interview with Dr Annet Kirabo {{!}} The International Society of Hypertension Podcast |url=https://hypertension.podbean.com/e/international-society-of-hypertension-interview-with-dr-annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=hypertension.podbean.com |language=en}}</ref> Alina ekifo kye kimu mu kitongole kya Molecular Physiology ne Biophysics mu Vanderbilt University. Emirimu gye n'okunoonyereza kwe kwesigamye ku nkolagana wakati wa oxidative stress n'okuzimba nga bwe bikwatagana ne puleesa n'obulwadde bw'ensigo. Kirabo y’akulira ekibiina ki Vanderbilt Federation of Clinical Immunology Societies (FOCIS) Center of Excellence era yalondebwa nga Chancellor Faculty Fellow mu 2024 nga American Heart Association fellow era yaweereza ku lukiiko olufuzi n’obukiiko obukola ku puleesa. Kirabo ayitiddwa okuwa emisomo egy'olukale mu ggwanga n'ensi yonna ku puleesa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Annet Kirabo, DVM, MSc, PhD, FAHA {{!}} Vanderbilt Institute for Global Health |url=https://www.vumc.org/global-health/person/annet-kirabo-dvm-msc-phd-faha |access-date=2026-05-16 |website=www.vumc.org}}</ref><ref>{{Cite web |last=Snyder |first=Bill |date=2025-12-23 |title=Annet Kirabo named “Top Scholar” in hypertension |url=https://news.vumc.org/2025/12/23/annet-kirabo-named-top-scholar-in-hypertension/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt Health News |language=en-US}}</ref><ref name="Annet Kirabo">{{Cite web |title=Annet Kirabo |url=https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |access-date=2026-05-16 |website=Vanderbilt University |language=en |archive-date=2024-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240604104105/https://medschool.vanderbilt.edu/igp/person/annet-kirabo/ |url-status=dead }}</ref> == Obuyigirize bwe == Annet Kirabo yafuna diguli mu by'obusawo bw'ebisolo okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] School of Veterinary Medicine mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]]. Yafuna diguli ye eya master okuva mu St. Cloud State University e St. Cloud mu Minnesota n'oluvannyuma n'akola diguli ye eya PhD mu University of Florida, Gainesville.<ref name=":0"/> Okunoonyereza kwe essira liri mu by’emisuwa, metabolism, [[Enuuni ezimbye|omugejjo]], n’obusimu obuziyiza endwadde.<ref name="Annet Kirabo"/><ref>{{Cite web |last=kirabo |first=annet |title=Annet Kirabo - Vanderbilt University Medical Center |url=https://vanderbilthealth.academia.edu/AnnetKirabo |access-date=2026-05-16 |website=vanderbilthealth.academia.edu |language=en}}</ref> == Engule == Kirabo yafuna engule okuva mu kibiina ekya American Heart Association ne American Physiological Society, abaamusasulira ssente z’okunoonyereza ku puleesa.<ref name=":0"/> == Laba ne == * [[Olive Kobusingye]] * [[Justina Geraldine Najjuka]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abaasomerako ku Makerere University]] [[Category:Abakyala abawandiisi ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]] [[Category:Faculty ya Vanderbilt University]] [[Category:Obusawo]] [[Category:Bannayuganda abasawo abanoonyereza]] [[Category:Bannasayansi abakyala Abannayuganda]] [[Category:Abaasomerako ku University of Florida]] [[Category:Abaasomerako ku St. Cloud State University]] cjqwj1vt7czte2afi5oxljwges7lo2w MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.js 8 14431 60178 57616 2026-07-10T10:54:42Z Neriah 6486 [[Special:GoToComment/c-Ssemmanda will-20260708164100-Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget]] 60178 javascript text/javascript /** * Cat-a-lot - changes category of multiple files **/ window.catALotPrefs = { editpages: true, subcatcount: 100 }; mw.loader.using(['jquery.ui', 'mediawiki.util']).done(function () { mw.util.addCSS("#cat_a_lot_settings { display:none !important;}"); // Preferences depend on some Commons gadgets, not available locally mw.loader.load('//commons.wikimedia.org/w/index.php?title=MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.js&action=raw&ctype=text/javascript'); mw.loader.load('//commons.wikimedia.org/w/index.php?title=MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.css&action=raw&ctype=text/css', 'text/css'); }); t2wouyis45tuvrf0yo4yepe0c7jdw66 MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot/en 8 14710 60179 59170 2026-07-10T10:55:52Z Neriah 6486 60179 wikitext text/x-wiki '''[[c:Help:Gadget-Cat-a-lot|Cat-a-lot]]''': A tool that helps with moving multiple files between categories or adding categories to search results. dwjd9sc1mpalmcvjnnprgncxp16pcar User talk:Neriah 3 14806 60101 59717 2026-07-09T18:21:32Z Ssemmanda will 3837 /* Request for help enabling Cat-a-lot properly on all pages (lg.wikipedia) */ Ekyokuddamu 60101 wikitext text/x-wiki == Request for help enabling Cat-a-lot properly on all pages (lg.wikipedia) == Hello Neriah, I am currently a temporary Administrator on Luganda Wikipedia. I'm trying to make the Cat-a-lot gadget work properly on search results pages and article pages (not just category pages).I have already tried adding it via common.js, but the tool box does not appear outside category pages.Could you please help enable it site-wide correctly? Specifically, we need the editpages: true option active so it works on all pages. Thank you very much for your help!Best regards, [[User:Ssemmanda will]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 14:31, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) : This is defined in [[MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.js]]. Did the community's approval for installing the gadget cover this as well?<br> sorry to bother you about community approval; I am required to do so as a global interface editor... [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 14:51, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ::Not yet...Let me start it please [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::Dear Neriah, :::Thank you for your advice and for reminding me about community consensus. :::Following your suggestion, I posted a request on the Village Pump for community approval to update the Cat-a-lot gadget (enabling it to work on search results and regular articles). :::Here is the discussion: :::[[Wikipedia talk:Administrators#c-Ssemmanda will-20260708164100-Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget|DISCUSSION]] :::Thank you again for your guidance. [Ssemmanda will] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:21, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) hm1jizk3gc42fidldz9xz57o6s8h0lb 60181 60101 2026-07-10T10:58:52Z Neriah 6486 /* Request for help enabling Cat-a-lot properly on all pages (lg.wikipedia) */ reply to Ssemmanda will ([[mw:c:Special:MyLanguage/User:JWBTH/CD|CD]]) 60181 wikitext text/x-wiki == Request for help enabling Cat-a-lot properly on all pages (lg.wikipedia) == Hello Neriah, I am currently a temporary Administrator on Luganda Wikipedia. I'm trying to make the Cat-a-lot gadget work properly on search results pages and article pages (not just category pages).I have already tried adding it via common.js, but the tool box does not appear outside category pages.Could you please help enable it site-wide correctly? Specifically, we need the editpages: true option active so it works on all pages. Thank you very much for your help!Best regards, [[User:Ssemmanda will]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 14:31, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) : This is defined in [[MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.js]]. Did the community's approval for installing the gadget cover this as well?<br> sorry to bother you about community approval; I am required to do so as a global interface editor... [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 14:51, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ::Not yet...Let me start it please [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::Dear Neriah, :::Thank you for your advice and for reminding me about community consensus. :::Following your suggestion, I posted a request on the Village Pump for community approval to update the Cat-a-lot gadget (enabling it to work on search results and regular articles). :::Here is the discussion: :::[[Wikipedia talk:Administrators#c-Ssemmanda will-20260708164100-Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget|DISCUSSION]] :::Thank you again for your guidance. [Ssemmanda will] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:21, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :::: {{done}} following the consensus there - please let me know if there are any issues. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 10:58, 10 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) ealmt59n094y435kwtqt83ysc1yut0s Charlie Lubega 0 14854 59919 2026-07-09T11:59:19Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1312933999|Charlie Lubega]]" 59919 wikitext text/x-wiki '''Charlie Lubega''' Munnayuganda eyali omuvuzi wa laale eyawangula ekikopo kya [[Pearl of Africa Rally]] mu 2000, 2003 ne 2004. Alina likodi y’okudduka sipiidi ya wakati (176-km/h) mu mpaka za Afirika Rally Championship.<ref>{{Cite web |title=Uganda’s best at the Pearl of Africa Rally – Federation of Motorsport Clubs of Uganda |url=https://motorsportuganda.com/ugandas-best-at-the-pearl-of-africa-rally/ |access-date=2023-07-04 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=This rally will be exciting - Charlie Lubega |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1191515 |access-date=2023-07-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Admin |date=2023-05-03 |title=Jas Mangat Eye Charlie Lubega's Record |url=https://www.the-sportsnation.com/2023/05/03/jas-mangat-eye-charlie-lubegas-record/ |access-date=2023-07-04 |website=Live from ground |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Shacki |title=Charles Lubega - rally profile eWRC-results.com |url=https://www.ewrc-results.com/profile/102550-charles-lubega/265 |access-date=2023-07-04 |website=eWRC-results.com |language=en}}</ref> == Okusoma kwe == Lubega yali muyizi mu by'enfuna n'ebyobufuzi mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]].<ref>https://allafrica.com/stories/200704251190.html</ref> <ref>{{Cite web |title=DJ Alberto celebrates 28 years spinning the discs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1324424 |access-date=2023-07-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Eupal |first=Felix |date=2016-04-25 |title=Alberto celebrates 29 years of deejaying |url=https://observer.ug/lifestyle/43877-alberto-celebrates-29-years-of-deejaying |access-date=2023-07-04 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Ebijuliziddwa == pmwlftmoli5v3yt54bbdz8ytyg9eee9 Category:Muziki wa Uganda 14 14855 59920 2026-07-09T11:59:49Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59920 wikitext text/x-wiki Bano beebau kubawereza muziki wa Uganda r8hz0i6s9wzdxp82so7xtxr7scmjzsp Category:Emikutu gya leediyo mu Uganda 14 14856 59921 2026-07-09T12:00:32Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59921 wikitext text/x-wiki Gino gyegimu ku mikutu gya leediyo mu Uganda bk8unz9zflkvxza838frrmqyiug8f4z Dismas Yeko 0 14857 59922 2026-07-09T12:05:23Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361913301|Dismas Yeko]]" 59922 wikitext text/x-wiki '''Dismas Yeko''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumi 2004) Munnayuganda omuddusi wa disitensi empanvu. Asomera mu [[Ndejje University|yunivasite y'e Ndejje]]. Yawangula omudaali gwa zaabu mu misinde gya mmita 10,000 mu [[mizannyo gya 2021 egya Summer World University Games]].<ref>{{Cite web |date=3 August 2023 |title=Dismas Yeko claims Gold in Men's 10,000m at World University Games |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/dismas-yeko-claims-gold-in-men-s-10-000m-at-world-university-games-4325118 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2 August 2023 |title=Yeko Dismas wins Uganda's first medal at the Chengdu University games |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/yeko-dismas-wins-ugandas-first-medal-at-the-c-NV_166580 |website=[[New Vision]] |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Dismas Yeko]] ku [[misinde gy'ensi yonna]] cvwzw216psz6vr4yga81dvvjv1x4tyd Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo ab'ekyasa kyabirimwekimu mu Uganda 14 14858 59932 2026-07-09T12:16:17Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59932 wikitext text/x-wiki Bano be balabirizi b'Abakulisitaayo ab'ekyasa kyabirimwekimu mu Uganda. 83ylaum4b76mtmvorsamdwffksrkdep Category:Abalabirizi b'Abakulisitaayo aba Kampala 14 14859 59933 2026-07-09T12:17:00Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59933 wikitext text/x-wiki Bano be balabirizi b'Abakulisitaayo aba Kampala. 7guhxl43d9a8j8b7wjx49f733nfko76 Category:Abakozi ku ludda lw'ebyensoma aba Uganda Christian University 14 14860 59934 2026-07-09T12:17:37Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59934 wikitext text/x-wiki Bano be bakozi ku ludda lw'ebyensoma aba Uganda Christian University. 6jk9g4fnp08r61zbmh9vyo2givhsc6v Category:Abazaale ba 1954 14 14861 59935 2026-07-09T12:18:13Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 59935 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazaalibwa mu 1954. f3oqplr36cv4sf2sl8drgv60w1g66bt Category:Amawanga agali wansi w'omukago gw'Amawanga amagatte 14 14862 59942 2026-07-09T12:27:59Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekinyonyoko 59942 wikitext text/x-wiki Gano ge mawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa. qqle96m21jjgoo8i1l6nikfilcqvlnb 59944 59942 2026-07-09T12:29:50Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekinyonyoko 59944 wikitext text/x-wiki Gano ge mawanga agali w'ansi w'omukago gw'amawanga amagatte agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa. q8aee3s4excgyueewv017aanz6i85eq Leo Adraa 0 14863 59943 2026-07-09T12:29:08Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1339747106|Leo Adraa]]" 59943 wikitext text/x-wiki {{Reflist}}'''Leo Adraa''' mutendesi wa mupiira era nga yali muzannyi wa mupiira okuva mu Uganda. == South Sudan == Ng’awangula liigi ya Bukiikakkono bwa Sudan ey’awaka ne [[Atlabara FC]], Adraa yakulemberanga mu mpaka [[za CAF Champions League eza 2014]], omulundi ogwasooka kiraabu ya Bukiikakkono bwa Sudan okuvuganya mu mpaka zino.<ref name="elgin">{{Cite web |title=Leo Adraa to Lead South Sudan Club to Champions League - Elgon Sports - Latest Uganda Sports News, analysis, fixtures, results - Uganda Premier League - FUFA Big League |url=http://elgonsports.com/leo-adraa-to-lead-south-sudan-club-to-champions-league/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180412082821/http://elgonsports.com/leo-adraa-to-lead-south-sudan-club-to-champions-league/ |archive-date=12 April 2018 |access-date=11 April 2018 |website=elgonsports.com}}</ref> Yalondebwa okutendeka [[Ttiimu y’eggwanga lya South Sudan|ttiimu y’eggwanga lya Bukiikakkono bwa Sudan]] mu 2016, Munnayuganda eyalina okukulembera ttiimu bbiri ezaali zisigaddeyo ez’okusunsulamu [[mu Africa cup of Nations mu 2017]];<ref>{{Cite web |last=Oryada |first=Andrew Jackson |date=3 June 2016 |title=Adraa Leads South Sudan In Afcon Qualifier |url=https://ugandaradionetwork.com/story/adraa-leads-south-sudan-in-afcon-qualifier |access-date=11 April 2018 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> wabula yalekulira ekifo kino oluvannyuma lw’omupiira gumu omwaka ogwo olw’obulagajjavu bw’ebibiina by’emipiira ku musaala gwe, ng’alaga nti omusaala gwe teyagusasulwa.<ref>{{Cite web |last=Oryada |first=Andrew Jackson |date=8 July 2016 |title=South Sudan interim coach Leo Adraa resigns over owed wages |url=https://www.bbc.com/sport/football/36745924 |access-date=11 April 2018 |publisher=BBC Sport}}</ref> Adraa ategeezezza nti tayinza kuddamu kudda mu bukiikakkono bwa Sudan.<ref>{{Cite web |last=Oryada |first=Andrew Jackson |date=6 July 2016 |title=Not Returning To South Sudan – Adraa |url=https://ugandaradionetwork.com/story/not-returning-to-south-sudan-adraa |access-date=11 April 2018 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> == ebijjuliziddwa == fsyplh2id30c1md8hvhp8qau2v0dyqm Category:Amawanga agatasalagana n'assemayanja 14 14864 59946 2026-07-09T12:33:37Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekinyonyoko 59946 wikitext text/x-wiki Gano g'e mawanga agatalina nsalo na ssemayanja era nga z'etooloddwa amawanga amalala. i97h0yb58jr11p4donpclrjerb1b4n5 Abu Salim Mayanja 0 14865 59949 2026-07-09T12:40:02Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362311013|Salim Abu Mayanja]]" 59949 wikitext text/x-wiki '''Salim Abu Mayanja''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumi 1995) Munnayuganda omuddusi ng'akuguse mu misinde gya [[mmita 800]] ne[[Mmita1500|1500]]. Yamalira mu kyamukaaga mu mizannyo gya [[Islamic Solidarity Games egya 2017]].<ref>{{Cite web |title=Results |url=https://www.baku2017.com/en/sports/athletics-and-para-athletics/results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170810080140/https://www.baku2017.com/en/sports/athletics-and-para-athletics/results |archive-date=2017-08-10 |access-date=2017-05-28}}</ref> Era yavuganya mu misinde gya mmita 800 mu [[mpaka z'ensi yonna eza 2017]] ne mu [[mizannyo gya Afirika egya 2019]] nga tatuuse ku fayinolo. Mu 2023, yavuganya mu misinde gya [[mmita 1500]] mu [[mpaka z’ensi yonna]]. Ebiseera bye ebisinga obulungi biri eddakiika 1:45.73, bye yatuukako mu Gwomusanvu 2017 mu [[Kampala]]; ne eddakiika 3:34.51 mu [[mmita 1500]], ezaatuukibwako mu Gwomusanvu 2019 e Poznan. == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikpedia == [[Abu Salim Mayanja]] ku [[misinde gy'ensi yonna]] <span class="wd_p14105">[[Abu Salim Mayanja]] at InterSportStats<span class="noprint plainlinks wikidata-linkback" style="padding-left:.3em">[[d:Q69145880#P14105|[[File:Blue_pencil.svg|link=|text-top|10x10px|Edit on Wikidata]]]]</span></span> a773rm7su65w062d8v6037tucuo5b1l Salim Abu Mayanja 0 14866 59950 2026-07-09T12:41:10Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362311013|Salim Abu Mayanja]]" 59950 wikitext text/x-wiki '''Salim Abu Mayanja''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumi 1995) Munnayuganda omuddusi ng'akuguse mu misinde gya [[mmita 800]] ne[[Mmita1500|1500]]. Yamalira mu kyamukaaga mu mizannyo gya [[Islamic Solidarity Games egya 2017]].<ref>{{Cite web |title=Results |url=https://www.baku2017.com/en/sports/athletics-and-para-athletics/results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170810080140/https://www.baku2017.com/en/sports/athletics-and-para-athletics/results |archive-date=2017-08-10 |access-date=2017-05-28}}</ref> Era yavuganya mu misinde gya mmita 800 mu [[mpaka z'ensi yonna eza 2017]] ne mu [[mizannyo gya Afirika egya 2019]] nga tatuuse ku fayinolo. Mu 2023, yavuganya mu misinde gya [[mmita 1500]] mu [[mpaka z’ensi yonna]]. Ebiseera bye ebisinga obulungi biri eddakiika 1:45.73, bye yatuukako mu Gwomusanvu 2017 mu [[Kampala]]; ne eddakiika 3:34.51 mu [[mmita 1500]], ezaatuukibwako mu Gwomusanvu 2019 e Poznan. == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikpedia == [[Abu Salim Mayanja]] ku [[misinde gy'ensi yonna]] <span class="wd_p14105">[[Abu Salim Mayanja]] at InterSportStats<span class="noprint plainlinks wikidata-linkback" style="padding-left:.3em">[[d:Q69145880#P14105|[[File:Blue_pencil.svg|link=|text-top|10x10px|Edit on Wikidata]]]]</span></span> a773rm7su65w062d8v6037tucuo5b1l Category:Abantu abava nu Kampala 14 14867 59954 2026-07-09T12:48:51Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59954 wikitext text/x-wiki Bano beebantu abava nu Kampala dfzqnoas622i1jngeb44uryfukzgl45 Category:Abakyala abawereza ku mikutu gya leediyo 14 14868 59955 2026-07-09T12:49:24Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59955 wikitext text/x-wiki Bano beebakyala abawereza ku mikutu gya leediyo i03baza4mufsfke326124yt8zmhb18x Category:Bannayuganda abawereza ku mikutu gya leediyo 14 14869 59956 2026-07-09T12:50:01Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59956 wikitext text/x-wiki Bano beebannayuganda abawereza ku mikutu gya leediyo g0adb9bfkj6fnsjlr0c9eog6g4yp6vc Category:Abakyala abannayuganda abawereza ku mikutu gya ttivi 14 14870 59957 2026-07-09T12:50:34Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59957 wikitext text/x-wiki Bano beebakyala abannayuganda abawereza ku mikutu gya ttivi ctrnt2xqfbwudlazuc50hsto7ptvj5y Category:Bannayuganda abawereza ku ttivi 14 14871 59959 2026-07-09T12:51:10Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59959 wikitext text/x-wiki Bano beebannayuganda abawereza ku ttivi epwetj18penxafxt6pmuyy0cgroj5dz Category:Abaazaalibwa mu 1974 14 14872 59960 2026-07-09T12:51:46Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59960 wikitext text/x-wiki Bano beebaazaalibwa mu 1974 n4f00l7csdiwwxje2mbaliaprhomsk1 Joel Ayeko 0 14873 59965 2026-07-09T13:00:27Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317568361|Joel Ayeko]]" 59965 wikitext text/x-wiki   '''Joel Ayeko''' (yazaalibwa nga 5 Ogwomwenda 1998) Munnayuganda [[omuddusi wa disitensi empanvu]]. Yawangula omudaali gwa ffeeza mu [[mpaka z’ensi yonna ez’okudduka ku nsozi eza 2017]] n’omudaali gwa zaabu mu mpaka za ttiimu eyo, wamu n’omugatte gwe gumu ddala mu [[mpaka z’ensi yonna ez’okudduka ku nsozi eza 2018]] . Mu [[mpaka za World Cross Country Championships eza 2019]] yamalira mu kifo kya kkumi mu mpaka z’abakulu<ref name="bio">{{World Athletics}}</ref> era n’awangula omudaali gwa zaabu mu mpaka za ttiimu. Ebiseera bye ebisinga obulungi biri ddakiika 28:33 mu kirommita 10, bye yatuukako mu gwoukaaga 2019 e [[Wierden]]; n’eddakiika 46:42 mu mayiro 10, ezaatuukibwako mu September 2019 mu Amsterdam.<ref name="bio" /> == Ebijuliziddwa == 76qik1d963i9w3yniwzesm7xmfbzaha Category:Abazaalibwa mu 1929 14 14874 59975 2026-07-09T13:20:00Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya "Abazaalibwa mu 1929" 59975 wikitext text/x-wiki Olukalala lwaabo Abazaalibwa mu 1929 debvfxckt3wmkzz64uo0h5c6x64jriw 59979 59975 2026-07-09T13:26:17Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Etuluba 59979 wikitext text/x-wiki Olukalala lw'abo Abazaalibwa mu 1929 gbe77nw906hnmc0yt61uuy66gj0cqim Category:Abantu abaafa mu 2005 14 14875 59976 2026-07-09T13:21:04Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Amatuluba 59976 wikitext text/x-wiki Olukalala lwaabo Abantu abaafa mu 2005 epcvr84douqqpkpddyelxhvz0vsd3oc 59980 59976 2026-07-09T13:26:50Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Etuluba 59980 wikitext text/x-wiki Olukalala lw'abo Abantu abaafa mu 2005 qdmszccnc5pkzi32uib8pbxawud8rhq Category:Bannaabakyala Abafirika 14 14876 59981 2026-07-09T13:28:24Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo Etuluba "Bannaabakyala Abafirika" 59981 wikitext text/x-wiki Olukalala lwa Bannaabakyala Abafirika 1hu2typ9humy07bprvfd989ekqwshmv Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyaza kya 21 14 14877 59983 2026-07-09T13:29:39Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59983 wikitext text/x-wiki Bano beebannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyaza kya 21 31jyz8lrp25vjz2zfnjyxfbh2jofwv2 Category:Ennyingo za obwakabaka bw'Afrika 14 14878 59984 2026-07-09T13:29:48Z Kinenkey 10423 Ntozeewo etuluba lya "Ennyingo za obwakabaka bw'Afrika" 59984 wikitext text/x-wiki Olukalala lwa Ennyingo za obwakabaka bw'Afrika 1fzslnybn6y1i2fqxlafzgszybhxc0m Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Hoang Anh Gia Lai 14 14879 59985 2026-07-09T13:30:21Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59985 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi b'omupiira aba kiraabu ya Hoang Anh Gia Lai fat25yyoec95qb91a3staksjae00889 Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC 14 14880 59986 2026-07-09T13:31:01Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59986 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi b'omupiira aba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC kc6sp9nyxk1yg8580hq6bc59ov8qal5 Category:Abasambi b'omupiira aba V.League 14 14881 59987 2026-07-09T13:31:44Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59987 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi b'omupiira aba V.League 904b37dhx8ml7710uddgfvmalfnttad Category:Abasambi abeetaba mu mpaka za CHAN eza 2011 14 14882 59989 2026-07-09T13:32:17Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59989 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi abeetaba mu mpaka za CHAN eza 2011 r1gt05ebidfasfl37f669ckwacjqopy Category:Abasambi b'omupiira abannayuganda ab'etuluba lya 'A' nga bali bweru wa ggwanga 14 14883 59990 2026-07-09T13:33:17Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59990 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi b'omupiira abannayuganda ab'etuluba lya 'A' nga bali bweru wa ggwanga muu3josl6tylns7m2w69tcbqdynf5p7 Category:Abasambi b'omupiira abawuwuttanyi 14 14884 59991 2026-07-09T13:33:54Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59991 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi b'omupiira abawuwuttanyi k1dv3vmgy10ofplee1gxb0qrdyixlny Category:Ennyingo z'Abannayuganda 14 14885 59992 2026-07-09T13:34:19Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya "Ennyingo z'Abannayuganda" 59992 wikitext text/x-wiki Olukalala lwa Ennyingo z'Abannayuganda 114oavb6152y7ftwkjycjqob7v9gy3v Category:Abasambi b'omupiira aba kiraabu ya Vipers SC 14 14886 59993 2026-07-09T13:34:27Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59993 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi b'omupiira aba kiraabu ya Vipers SC 4xzkg5lqara433pltyarhjv1dlzlybj Category:Abasambi b'omupiira abasajja abasambira e Vietnam nga siba ggwanga eryo 14 14887 59994 2026-07-09T13:35:03Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59994 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi b'omupiira abasajja abasambira e Vietnam nga siba ggwanga eryo m7x0nqx2ayrluo61ql811tvsra6l52d Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda abali e Vietnam 14 14888 59995 2026-07-09T13:35:39Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 59995 wikitext text/x-wiki Bano beebannabyamizannyo nga bannayuganda abali e Vietnam jsa9ezkfglntlw7tjm83grmnty5unpa Category:Abaasomera mu Gayaza High School 14 14889 59996 2026-07-09T13:36:39Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya "Abaasomera mu Gayaza High School" 59996 wikitext text/x-wiki Olukalala lw'abo Abaasomera mu Gayaza High School m7eu9auge4vclk2v2dmflqxoiwa70oo Category:Busoga 14 14890 59998 2026-07-09T13:37:53Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya "Busoga" 59998 wikitext text/x-wiki Olukalala lwa Busoga biedgziu6mv81fadfhpjogjbz8fmssm Category:Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda 14 14891 59999 2026-07-09T13:39:27Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya "Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda" 59999 wikitext text/x-wiki Olukalala lwa Bakabaka n’abafuzi b’ennono mu Uganda 6sfgcwt9ai2jnq9y9aiyypsifa26hv3 McKinney, mu ssaza ly’e Texas 0 14892 60002 2026-07-09T13:50:28Z Texan North Public Work Translators 214 11424 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363210254|McKinney, Texas]]" 60002 wikitext text/x-wiki McKinney kibuga mu era nga kye kibuga ekikulu mu Collin County, Texas Kibuga kyakusatu mu bunene mu Collin County, oluvannyuma lwa Plano ne Frisco. Ekitundu ekiriraanye ekibuga Dallas–Fort Worth metroplex, McKinney kiri 32 miles (51 km) mu bukiikakkono bwa Dallas . Ekitongole ky’okubala [[:en:United_States_Census_Bureau|(''Census Bureau)'']] abantu kyassa McKinney mu kifo ky’ekibuga ekinene eky’okuna mu ggwanga mu kukula amangu okuva mu 2010 okutuuka mu 2019 era ne kisalawo nti omuwendo gw’abantu mu kibuga kino mu 2020 gwali 195,308. <ref>{{Cite web |title=U.S. Census Bureau QuickFacts: McKinney city, Texas |url=https://www.census.gov/quickfacts/fact/table/mckinneycitytexas/POP060210 |access-date=October 28, 2023}}</ref> {| class="wikitable" ! style="background: #005850; color:#fff;" |# ! style="background: #005850; color:#fff;" |Omukulu ''Employer'' |- |1 |[[:en:Raytheon|Raytheon Intelligence & Space]] |- |2 |[[:en:McKinney_Independent_School_District|McKinney Independent School District]] |- |3 |[[:en:Collin_County|Collin County]] |- |4 |[[:en:Globe_Life|Globe Life]] |- |5 |Encore Wire Corporation |- |6 |City of McKinney |- |7 |[[:en:HCA_Healthcare|Medical City McKinney Hospital]] |- |8 |[[:en:Baylor_Scott_&_White_Health|Baylor Scott & White McKinney Hospital]] |- |9 |[[:en:Collin_College|Collin College]] |- |10 |[[:en:Simpson_Strong-Tie|Simpson Strong-Tie]] |} 4ck2a3ewttzm5u7gg31med3gy9fqxy0 Emmanuel Tugumisirize 0 14893 60007 2026-07-09T15:01:25Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487252|Emmanuel Tugumisirize]]" 60007 wikitext text/x-wiki '''Emmanuel Tugumisirize''' (yazaalibwa nga 30 Ogwekkumi n'ogumu 1988) Munnayuganda omuddusi eyawummula era nga yakuguka mu misinde gya [[mmita 400]]. Nga ssekinnoomu yamalira mu kyamusanvu mu mpaka za [[Summer Universiade eza 2013]]. Yavuganya ne mu [[mpaka za Summer Universiade eza 2009]], [[eza Afirika eza 2010]] (semi fayinolo), [[Summer Universiade|Summer Universiade mu 2011]](semi fayinolo) ne [[Commonwealth Games (semi fayinolo) mu 2014]]. Mu misinde gya mmita 4 × 400 yamalira mu kyamusanvu mu [[Mpaka za Afirika eza 2010|mpaka za Afirika eza 2010.]]<ref name="bio">{{World Athletics}}</ref> Era yavuganya mu mpaka za [[Summer Universiade eza 2009]] nga tatuuse ku fayinolo. Obudde bwe obw’obuntu obusinga obulungi bwali bwa sikonda 45.69, bwe yatuuka mu May 2014 mu [[Jacksonville]].<ref name="bio">{{World Athletics}}</ref> Yavuganya mu ttendekero ekkulu mu ttiimu ya [[Middle Tennessee Blue Raiders]].<ref>{{Cite web |title=Emmanuel Tugumisirize - Men's Cross Country and Track & Field |url=https://goblueraiders.com/roster.aspx?rp_id=3512}}</ref> == Ebijuliziddwa == 92aia4sv125oanvogvq5g88rsqsqaqp Ali Ngaimoko 0 14894 60022 2026-07-09T15:25:14Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487213|Ali Ngaimoko]]" 60022 wikitext text/x-wiki '''Ali Ngaimoko''' (yazaalibwa nga 18 Ogwomukaaga 1989) Munnayuganda omuddusi era nga yakuguka mu misinde gya [[mmita 200]] ne [[Mmita 400|400]]. Yazaalibwa mu [[Arua (disitulikit)|Disitulikiti y'e Arua]].<ref>"How Ngaimoko turned entrepreneur in sports". ''Daily Monitor''. September 23, 2018. Retrieved 22 December 2019.</ref> Mu mmita 200 yatuuka ku semi mu [[mpaka za Afirika eza 2010]], mu [[mizannyo gya Afirika yonna mu 2011]] ne mu [[mpaka za Afirika eza 2012]]. Mu mmita 400 yamalira mu kyamusanvu mu [[mpaka za Afirika eza 2012]].<ref name="bio">{{World Athletics}}</ref> Era yatuuka ku semi fayinolo mu [[mizannyo gya Afirika yonna egya 2011.]] Mu [[misinde gya mmita 4 × 400]] yamalira mu kyamusanvu mu [[Mpaka za Afirika eza 2010|mpaka za Afirika eza 2010.]]<ref name="bio" /> Era yavuganya ne mu [[mpaka za Afirika eza 2010 eza mmita 4 × 100 relay]], kyokka n'agobwa. Ebiseera bye ebisinga obulungi bya sikonda 20.92 mu mmita 200, bye yatuukako mu gwomusanvu 2011 e Nairobi; ne sikonda 46.27 mu mmita 400, ezaatuukibwako mu gwomusanvu 2012 e [[Kumasi.]] == Ebijuliziddwa == agj7z31qaz1h190a4jhcptmvik2ya29 Maxwell Rotich 0 14895 60023 2026-07-09T15:32:48Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317568403|Maxwell Rotich]]" 60023 wikitext text/x-wiki '''Maxwell Rotich''' (yazaalibwa nga 5 Ogwomunaana 1998) <ref name="world_athletics_profile">{{Cite web |title=Maxwell Rotich |url=https://www.worldathletics.org/athletes/uganda/maxwell-rotich-14823855 |access-date=11 July 2020 |website=World Athletics}}</ref> Munnayuganda [[omuddusi wa disitensi empanvu]]. Mu 2019, yavuganya mu [[mpaka z’abasajja abakulu]] [[Mpaka z’ensi yonna eza IAAF eza 2019|n'ez’ensi yonna eza IAAF eza 2019]] ezaali mu kibuga Aarhus ekya Denmark.<ref name="senior_men_race_iaaf_world_cross_country_2019">{{Cite web |title=Senior men's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6265/AT-XSE-M-f----.RS6.pdf?v=-1530503012 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200706223921/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6265/AT-XSE-M-f----.RS6.pdf?v=-1530503012 |archive-date=6 July 2020 |access-date=27 June 2020 |website=2019 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 27.<ref name="senior_men_race_iaaf_world_cross_country_2019" /> == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Maxwell Rotich]] ku [[misinde gy'ensi yonna]] nh2k60yqircwl593yvkk8t81y0z3fwd Category:Disitulikiti y'e Kalangala 14 14896 60033 2026-07-09T15:53:07Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60033 wikitext text/x-wiki Eno ye disitulikiti y'e Kalangala. inwk6c01shtgg5z1cd1ow3nnb5kq00x Category:Ebizinga ebisangibwa ku nnyanja Nalubaale 14 14897 60034 2026-07-09T15:53:52Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60034 wikitext text/x-wiki Bino by'ebizinga ebisangibwa ku nnyanja Nalubaale. tvzg8uwqfmhm954sfdzzojx8ooa90dw Category:Ebizinga by'omu nnyanja ebya Uganda 14 14898 60035 2026-07-09T15:54:43Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60035 wikitext text/x-wiki Bino by'ebizinga by'omu nnyanja ebya Uganda. 1kknm5rzh7w4ebmyb36aqqo5qbemsps Category:Bannayuganda abalwaniririzi b'eddembe 14 14899 60054 2026-07-09T16:51:24Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60054 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abalwaniririzi b'eddembe. qhi3ro8g0vhfxcnokq7wk97qn2dxvdq Category:Bannayuganda abakungu mu kibiina ky'Amawanga Amagatte 14 14900 60055 2026-07-09T16:58:36Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60055 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abakungu mu kibiina ky'Amawanga Amagatte. 0gmgabcqvv2bp04kqwkw2alh1gfr6e2 Category:Abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu 14 14901 60067 2026-07-09T17:11:36Z NKINZIK MARIE 7432 Created page with "Bano be bantu abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu." 60067 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abalwanirizi b'eddembe ly'abalina Siriimu. 3dfdelyifo1tkgi6a21a1l8awntonx9 Category:Siriimu mu Africa 14 14902 60069 2026-07-09T17:12:51Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60069 wikitext text/x-wiki Wano tulaba endwadde ya Siriimu bweri mu Africa. 5uxy787slrqnajxhkmr70ugu1kktdcs Category:Abazambia abalwanirizi b'eddembe 14 14903 60070 2026-07-09T17:13:39Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60070 wikitext text/x-wiki Bano be Bazambia abalwanirizi b'eddembe. nvsq4zqk32d79z994tt5lou7j5d5iy1 Category:Abazambia abakungu mu Kitongole ky'Amawanga Amagatte 14 14904 60071 2026-07-09T17:14:40Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60071 wikitext text/x-wiki Bano be Bazambia abakungu mu Kitongole ky'Amawanga Amagatte. ocicrz2e5ps25toion9u9se3gayc3ev Category:Ababotswana abalwanirizi b'eby'obulamu 14 14905 60072 2026-07-09T17:16:07Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60072 wikitext text/x-wiki Bano be Babotswana abalwanirizi b'eby'obulamu. ekr68lw7e5xelnolhkzsmpvaboct62g Category:Ab'eggwanga lya Botswana baagenda okukolera e Zambia 14 14906 60073 2026-07-09T17:17:03Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60073 wikitext text/x-wiki Bano be b'eggwanga lya Botswana abaagenda okukolera e Zambia. l7w476kvdof6jqs3u8op9vmautn0r6v Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'a Kampala 14 14907 60093 2026-07-09T18:02:08Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60093 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abava mu Disitulikiti y'a Kampala. 5tzclez9br92xsxvaia6k6vf2quhpjm Category:Bannayuganda ba yinginiya ab'ekyasa kyabirimwekimu 14 14908 60094 2026-07-09T18:03:00Z NKINZIK MARIE 7432 Added a description 60094 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda ba yinginiya ab'ekyasa kyabirimwekimu. 16c3kn87o6li50rifpfx415args24lx Category:Abazaalwa mu 1995 14 14909 60112 2026-07-09T19:04:40Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 60112 wikitext text/x-wiki Abantu abazaalibwa mu 1995 mu13gpw8dgm64xgclv2gox931ts0zxn Category:Bannayuganda abakyala abakola firimu 14 14910 60113 2026-07-09T19:05:53Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 60113 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abakyala abakola firimu ruya5ut7wf1z1n5fyut16agldyl3pz9 Category:Abakyala abawandiisi ab'ekyasa ky'abiri mwekimu 14 14911 60119 2026-07-09T19:38:27Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 60119 wikitext text/x-wiki Abakyala abawandiisi ab'ekyasa ky'abiri mwekimu p9vhy85qecc9ex1r7f4vbq0e258zolz Category:Omujulizi ba Yuganda 14 14912 60120 2026-07-09T19:38:28Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 60120 wikitext text/x-wiki Omujulizi ba Yuganda 54fjhiebsbnniazu1uzkap5gekxgemt Category:Faculty ya Vanderbilt University 14 14913 60121 2026-07-09T19:39:14Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 60121 wikitext text/x-wiki Faculty ya Vanderbilt University gvpvg00lyio3eajtg78xtnheou07e2z Category:Obusawo 14 14914 60122 2026-07-09T19:39:50Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 60122 wikitext text/x-wiki Obusawo mqz7c9c8r21djozlxhkin1a94lzhqfb Category:Bannayuganda abasawo abanoonyereza 14 14915 60123 2026-07-09T19:40:39Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 60123 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abasawo abanoonyereza qxue8n6uq7p2eiiauzeeni9hrjop60x Category:Bannasayansi abakyala Abannayuganda 14 14916 60124 2026-07-09T19:41:27Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 60124 wikitext text/x-wiki Bannasayansi abakyala Abannayuganda n7t8x0kl4wy4c5vm88lqducyjdz1l8a Category:Abaasomerako ku University of Florida 14 14917 60126 2026-07-09T19:42:39Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekijulizo 60126 wikitext text/x-wiki Abaasomerako ku University ye Florida qphibz4jiaqrw3afy0htg8hx4ty7lpe Category:Omujulizi wa Uganda 14 14918 60127 2026-07-09T19:42:47Z Sisterian 9613 Ntereezezza ekinyonyoko 60127 wikitext text/x-wiki Omujulizi wa Uganda 2o76rizw1ex706i4rf0vlx8e49iwl5p Category:Abaasomerako ku St. Cloud State University 14 14919 60128 2026-07-09T19:43:29Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 60128 wikitext text/x-wiki Abaasomerako ku St. Cloud State University sd0371puou82x2drsk11nfhtfwgmqxj Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda 14 14920 60132 2026-07-09T19:58:43Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko ku ttuluba. 60132 wikitext text/x-wiki Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda la5ay6fmqumtfbd1b9ngv7jtaojyq2j Category:Abasomerako e Makerere 14 14921 60134 2026-07-09T20:01:40Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko ku ttuluba. 60134 wikitext text/x-wiki Abasomerako e Makerere 6nklws7024wksx0yk7jfi21uvmv1ev7 Category:Abazaalibwa mu 1956 14 14922 60136 2026-07-09T20:03:32Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko ku ttuluba. 60136 wikitext text/x-wiki Abazaalibwa mu 1956 41td2gtgqj71ie9uq4a437qepe6bmib Category:Abasomerako ku Law Development Centre 14 14923 60138 2026-07-09T20:09:58Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko ku ttuluba. 60138 wikitext text/x-wiki Abasomerako ku Law Development Centre h9k80ab1tya9pml0r2p9p2byrklwhvn Category:Abazaalibwa mu 1969 14 14924 60141 2026-07-09T20:45:54Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko ku ttuluba. 60141 wikitext text/x-wiki Abazaalibwa mu 1969 g3m4k8sg0x4mq1ol6f3fs3ffmc4f2b2 Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere 14 14925 60143 2026-07-09T20:49:47Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko ku ttuluba. 60143 wikitext text/x-wiki Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere px7y2vcqznsitp3kvqu0yk2gkfg6hcg Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda 14 14926 60144 2026-07-09T20:50:18Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko ku ttuluba. 60144 wikitext text/x-wiki Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda g5rst6x5b2dhu3zfzvqd5f2irvaj0px Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu 14 14927 60146 2026-07-09T20:57:36Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko ku ttuluba. 60146 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu 8lclgnfopfw64jrpoutvn2t85osgo07 Divizoni y'e Makindye 0 14928 60169 2026-07-10T09:02:39Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1234638359|Makindye Division]]" 60169 wikitext text/x-wiki '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano z’ekibuga ze zino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . ld8mzcguy47hzlzpbq1l6hsb2cbuabw 60170 60169 2026-07-10T09:06:40Z ESTHER NAKITENDE 9175 /* */ mu mpandiika 60170 wikitext text/x-wiki '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano ezikola ekibuga zezino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . 7dhjc0pc7rr2zbg588ap67lgt138ekv 60171 60170 2026-07-10T09:27:55Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Location" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1234638359|Makindye Division]]" 60171 wikitext text/x-wiki '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano ezikola ekibuga zezino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . == Ekifo == Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> d4qur6co6s3m9pbejyjgqnj2hu2r3rq 60173 60171 2026-07-10T10:30:59Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Overview" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1234638359|Makindye Division]]" 60173 wikitext text/x-wiki '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano ezikola ekibuga zezino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . == Ekifo == Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano z’ekibuga ze zino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Divizoni eno eriranganye ne Bukasa, Buziga, Ggaba, Kabalagala, Muyenga, Katwe, Kibuli, [[Kibuye]], Kisugu, Lukuli, Luwafu, Makindye, Munyonyo, Nsambya, Nsambya Police Barracks, Salaama ne Wabigalo. <ref>{{Cite web |title=Parishes In Makindye Division Subcounty |url=http://www.lcmt.org/uganda/kampala/makindyedivision |access-date=19 June 2014 |publisher=Lcmt.org}}</ref> * Embassy ya Amerika * [[Eddwaaliro ly'e Nsambya]] * Kampala Yunivasite, Main campus * [[Kampala International University|Kampala International university]], Main campus * [[Munyonyo Martyrs Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]], . * [[Yunivasite ya Cavendish Uganda]] * Ekitebe kya Uganda Catholic Secretariat - Nsambya * Ggaba National Seminary — ''Abakatoliki mu Roma'' * [[International Hospital Kampala|Intenational Hospital Kampala]] * Little Light Uganda - Ekibiina ekitali kya gavumenti * Monitor Publications - Kkampuni ya [[Nation Media Group]] . ludxqjcnce7hokttenxr525164mascf 60174 60173 2026-07-10T10:35:41Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1234638359|Makindye Division]]" 60174 wikitext text/x-wiki '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano ezikola ekibuga zezino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . == Ekifo == Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano z’ekibuga ze zino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Divizoni eno eriranganye ne Bukasa, Buziga, Ggaba, Kabalagala, Muyenga, Katwe, Kibuli, [[Kibuye]], Kisugu, Lukuli, Luwafu, Makindye, Munyonyo, Nsambya, Nsambya Police Barracks, Salaama ne Wabigalo. <ref>{{Cite web |title=Parishes In Makindye Division Subcounty |url=http://www.lcmt.org/uganda/kampala/makindyedivision |access-date=19 June 2014 |publisher=Lcmt.org}}</ref> * Embassy ya Amerika * [[Eddwaaliro ly'e Nsambya]] * Kampala Yunivasite, Main campus * [[Kampala International University|Kampala International university]], Main campus * [[Munyonyo Martyrs Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]], . * [[Yunivasite ya Cavendish Uganda]] * Ekitebe kya Uganda Catholic Secretariat - Nsambya * Ggaba National Seminary — ''Abakatoliki mu Roma'' * [[International Hospital Kampala|Intenational Hospital Kampala]] * Little Light Uganda - Ekibiina ekitali kya gavumenti * Monitor Publications - Kkampuni ya [[Nation Media Group]] . == Laba ne == Division eziri mu Kampala [[Ekkomera ly'e Makindye]] KCCA [[IHK]] [[Munyonyo]] 8n2u5p6aeyawz3tush82dkjnkbgfdqt 60175 60174 2026-07-10T10:39:29Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1234638359|Makindye Division]]" 60175 wikitext text/x-wiki '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano ezikola ekibuga zezino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . == Ekifo == Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano z’ekibuga ze zino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Divizoni eno eriranganye ne Bukasa, Buziga, Ggaba, Kabalagala, Muyenga, Katwe, Kibuli, [[Kibuye]], Kisugu, Lukuli, Luwafu, Makindye, Munyonyo, Nsambya, Nsambya Police Barracks, Salaama ne Wabigalo. <ref>{{Cite web |title=Parishes In Makindye Division Subcounty |url=http://www.lcmt.org/uganda/kampala/makindyedivision |access-date=19 June 2014 |publisher=Lcmt.org}}</ref> * Embassy ya Amerika * [[Eddwaaliro ly'e Nsambya]] * Kampala Yunivasite, Main campus * [[Kampala International University|Kampala International university]], Main campus * [[Munyonyo Martyrs Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]], . * [[Yunivasite ya Cavendish Uganda]] * Ekitebe kya Uganda Catholic Secretariat - Nsambya * Ggaba National Seminary — ''Abakatoliki mu Roma'' * [[International Hospital Kampala|Intenational Hospital Kampala]] * Little Light Uganda - Ekibiina ekitali kya gavumenti * Monitor Publications - Kkampuni ya [[Nation Media Group]] . == Ebijuliziddwa == '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano z’ekibuga ze zino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Divizoni eno eriranganye ne Bukasa, Buziga, Ggaba, Kabalagala, Muyenga, Katwe, Kibuli, [[Kibuye]], Kisugu, Lukuli, Luwafu, Makindye, Munyonyo, Nsambya, Nsambya Police Barracks, Salaama ne Wabigalo. <ref>{{Cite web |title=Parishes In Makindye Division Subcounty |url=http://www.lcmt.org/uganda/kampala/makindyedivision |access-date=19 June 2014 |publisher=Lcmt.org}}</ref> * Embassy ya Amerika * [[Eddwaaliro ly'e Nsambya]] * Kampala Yunivasite, Main campus * [[Kampala International University|Kampala International university]], Main campus * [[Munyonyo Martyrs Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]], . * [[Yunivasite ya Cavendish Uganda]] * Ekitebe kya Uganda Catholic Secretariat - Nsambya * Ggaba National Seminary — ''Abakatoliki mu Roma'' * [[International Hospital Kampala|Intenational Hospital Kampala]] * Little Light Uganda - Ekibiina ekitali kya gavumenti * Monitor Publications - Kkampuni ya [[Nation Media Group]] .Division eziri mu Kampala [[Ekkomera ly'e Makindye]] KCCA [[IHK]] [[Munyonyo]] {{Reflist}}<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}fgghjkmcsioqjjnj--pijjqhicnksp == Laba ne == Division eziri mu Kampala [[Ekkomera ly'e Makindye]] KCCA [[IHK]] [[Munyonyo]] o3vc1itf6iae4naad1f5rpllpww7w6k 60176 60175 2026-07-10T10:50:16Z ESTHER NAKITENDE 9175 Mu mpandiika katono#WUCUG26MUK 60176 wikitext text/x-wiki '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano ezikola ekibuga zezino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . == Ekifo == Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano z’ekibuga ze zino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Divizoni eno eriranganye ne Bukasa, Buziga, Ggaba, Kabalagala, Muyenga, Katwe, Kibuli, [[Kibuye]], Kisugu, Lukuli, Luwafu, Makindye, Munyonyo, Nsambya, Nsambya Police Barracks, Salaama ne Wabigalo. <ref>{{Cite web |title=Parishes In Makindye Division Subcounty |url=http://www.lcmt.org/uganda/kampala/makindyedivision |access-date=19 June 2014 |publisher=Lcmt.org}}</ref> * Embassy ya Amerika * [[Eddwaaliro ly'e Nsambya]] * Kampala Yunivasite, Main campus * [[Kampala International University|Kampala International university]], Main campus * [[Munyonyo Martyrs Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]], . * [[Yunivasite ya Cavendish Uganda]] * Ekitebe kya Uganda Catholic Secretariat - Nsambya * Ggaba National Seminary — ''Abakatoliki mu Roma'' * [[International Hospital Kampala|Intenational Hospital Kampala]] * Little Light Uganda - Ekibiina ekitali kya gavumenti * Monitor Publications - Kkampuni ya [[Nation Media Group]] . == Laba ne == Divizino za kampala [[Ekkomera ly'e Makindye]] KCCA [[IHK]] Munyonyo == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} fbvnmh8kx2tyj5xw99zmvgm1n1c96aw 60177 60176 2026-07-10T10:52:46Z ESTHER NAKITENDE 9175 ntaddeko deatabox 60177 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano ezikola ekibuga zezino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . == Ekifo == Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano z’ekibuga ze zino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Divizoni eno eriranganye ne Bukasa, Buziga, Ggaba, Kabalagala, Muyenga, Katwe, Kibuli, [[Kibuye]], Kisugu, Lukuli, Luwafu, Makindye, Munyonyo, Nsambya, Nsambya Police Barracks, Salaama ne Wabigalo. <ref>{{Cite web |title=Parishes In Makindye Division Subcounty |url=http://www.lcmt.org/uganda/kampala/makindyedivision |access-date=19 June 2014 |publisher=Lcmt.org}}</ref> * Embassy ya Amerika * [[Eddwaaliro ly'e Nsambya]] * Kampala Yunivasite, Main campus * [[Kampala International University|Kampala International university]], Main campus * [[Munyonyo Martyrs Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]], . * [[Yunivasite ya Cavendish Uganda]] * Ekitebe kya Uganda Catholic Secretariat - Nsambya * Ggaba National Seminary — ''Abakatoliki mu Roma'' * [[International Hospital Kampala|Intenational Hospital Kampala]] * Little Light Uganda - Ekibiina ekitali kya gavumenti * Monitor Publications - Kkampuni ya [[Nation Media Group]] . == Laba ne == Divizino za kampala [[Ekkomera ly'e Makindye]] KCCA [[IHK]] Munyonyo == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 1entidtwdwgzudzvag6lnlrd3385axz 60180 60177 2026-07-10T10:57:05Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "External links" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1234638359|Makindye Division]]" 60180 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano ezikola ekibuga zezino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . == Ekifo == Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> == Okulambika okutwaliza awamu == '''Makindye Division''' y’emu ku divizoni ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala]], ekibuga kya [[Yuganda|Uganda]] ekikulu era nga kye kisinga obunene mu ggwanga. Divizoni ettaano z’ekibuga ze zino: (a) Divizoni ya Kampala Central (b) Divizoni y’e Kawempe (c) Divizoni y’e Lubaga (d) Divizoni y’e Makindye ne (e) Divizoni y’e Nakawa . Divizoni y’e Makindye eri mu bugwanjuba bw’obuvanjuba bw’ekibuga, ng’egabana ensalo ne [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] mu bukiikaddyo n’amaserengeta. Ensalo y’ebuvanjuba bw’ekitundu kino ye Murchison Bay, ekitundu ku [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] . Divizoni y’e Nakawa eriranye Divizoni y'e Nakawa mu bukiikakkono bw’obuvanjuba . Kampala Central Division eri mu bukiikakkono ate Lubaga Division eri mu bukiikakkono bw’amaserengeta. Ensengeka z'ekitundu kya Makindye ku maapu ze zino:0°17'00.0"N, 32°35'00.0"E (Latitude:0.283334; Longitude:32.583334). [[Makindye-Ssabagabo|Makindye]], ekitebe kya divizoni we kiri, kitudde ku {{convert|6|km|mi}}, ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu kya Kampala ekiri wakati mu bizinensi . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Makindye With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Makindye%20(Mukono)&fromlat=0.3155556&tolat=0.2844444&fromlng=32.5655556&tolng=32.5916667 |access-date=19 June 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Divizoni eno eriranganye ne Bukasa, Buziga, Ggaba, Kabalagala, Muyenga, Katwe, Kibuli, [[Kibuye]], Kisugu, Lukuli, Luwafu, Makindye, Munyonyo, Nsambya, Nsambya Police Barracks, Salaama ne Wabigalo. <ref>{{Cite web |title=Parishes In Makindye Division Subcounty |url=http://www.lcmt.org/uganda/kampala/makindyedivision |access-date=19 June 2014 |publisher=Lcmt.org}}</ref> * Embassy ya Amerika * [[Eddwaaliro ly'e Nsambya]] * Kampala Yunivasite, Main campus * [[Kampala International University|Kampala International university]], Main campus * [[Munyonyo Martyrs Shrine|Ekiggwa ky'abajulizi e Munyonyo]], . * [[Yunivasite ya Cavendish Uganda]] * Ekitebe kya Uganda Catholic Secretariat - Nsambya * Ggaba National Seminary — ''Abakatoliki mu Roma'' * [[International Hospital Kampala|Intenational Hospital Kampala]] * Little Light Uganda - Ekibiina ekitali kya gavumenti * Monitor Publications - Kkampuni ya [[Nation Media Group]] . == Emikutu emirala == * Wavamuno ayambye bamulekwa mu Division y'e Makindye * [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20123:sex-for-a-chapatti Akaboozi olwa Chapatti!] * [https://www.google.com/maps/place/Makindye,+Kampala,+Uganda/@0.2792908,32.5776553,15z/data=!3m1!4b1!4m8!1m2!2m1!1sMakindye+Division+of+kampala!3m4!1s0x177dbda96c817b93:0x6bea7cdd80635728!8m2!3d0.2781681!4d32.5853473 Google Map ya Divizoni y'e Makindye mu Kampala] == Laba ne == Divizino za kampala [[Ekkomera ly'e Makindye]] KCCA [[IHK]] Munyonyo == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 9rrm4apefuv9a3ximzlaalh8wl5j7pr Harbert Kibet 0 14929 60172 2026-07-10T10:26:21Z Judithamos 10087 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361977394|Harbert Kibet]]" 60172 wikitext text/x-wiki '''Harbert Kibet''' (yazaalibwa nga 17 Ogwomukaaga 2005) Munnayuganda omuddusi wa [[disitensi mpanvu]]. Yavuganya mu [[mpaka z'ensi yonna ez'emizannyo eza 2025]].<ref>{{Cite web |title=Harbert Kibet |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/harbert-kibet-15138312 |access-date=19 Sep 2025 |website=World Athletics}}</ref> == Emirimu gye == Yavuganya ku lwa Uganda mu [[mpaka z'ensi yonna eza U20 eza 2024]] mu misinde gy'abasajja 3000, n'akwata kyakutaano e [[Lima]], Peru, mu Gwomunaana 2024.<ref>{{Cite web |date=19 Sep 2025 |title=Kibret, Kiprop, dream on |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/kibet-kiprop-dream-on-5197800# |access-date=19 Sep 2025 |website=Monitor.co.ug}}</ref> Kibet atendekebwa mu kibinja ne [[Moses Ndiema Kipsiro]] e [[Bukwo]]. Yayitamu okugenda mu mpaka za [[World Athletics Cross Country Championships eza 2024]] e [[Belgrade]], kyokka n’atasobola kutambula olw’obuzibu bwa VISA. Yamalira mu kyakussatu mu mpaka za Uganda eza cross country mu Gwokubiri 2025.<ref>{{Cite web |date=11 March 2025 |title=Young Kibet dares to dream |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/young-kibet-dares-to-dream-4959308#google_vignette |access-date=19 Sep 2025 |website=Monitor.co.ug}}</ref> Yawangulira ku luguudo ku kilommita 5 ku ASICS Tokyo: Supiidi: Empaka ezaabadde e [[Tokyo]], Japan, mu Gwokuttaano 2025, ng’adduka essaawa 13:00 ezisinga obulungi ez’obuntu okumaliriza ng’asinga [[Mohamed Ismail Ibrahim]] owa Djibouti.<ref>{{Cite web |date=3 May 2025 |title=Nyaga and Kibet among winners as records fall in Tokyo |url=https://worldathletics.org/news/report/nyaga-kibet-yimer-cheptoyek-tokyo-speed-race |access-date=18 September 2025 |website=World Athletics}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Uganda's Cheptoyek and Kibet win Gold at Tokyo space race |url=https://softpower.ug/ugandas-cheptoyek-and-kibet-win-gold-at-tokyo-space-race/ |access-date=19 Sep 2025 |website=Soft Power}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Bernard |first=Musinguzi |date=May 3, 2025 |title=Ugandan Teenager Kibet Leads Wire-to-Wire for Tokyo 5km Title |url=https://nbssport.co.ug/2025/05/03/ugandan-teenager-kibet-leads-wire-to-wire-for-tokyo-5km-title/#google_vignette |access-date=19 Sep 2025}}</ref> Yalondebwa mu misinde gya mmita 5000 mu [[mpaka z’ensi yonna ezaali mu kibuga Tokyo ekya Japan mu 2025]], kyokka teyayitamu kuzannya fayinolo.<ref>{{Cite web |date=19 Sep 2025 |title=World Athletics Championships, Tokyo 2025 |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7190593?eventId=10229609 |access-date=19 September 2025 |website=World Athletics}}</ref> Kibet yayingira mu bifo bitaano ebisooka ku lukalala lw’abazannyi b’ebiseera byonna mu nsi yonna mu mpaka za 10K Facsa Castellón, eza World Athletics Label ez’oku nguudo, nga 22 Ogwokubiri 2026, n’akola emisinde gye egya kilimmita 10 okusooka. Kibet yawangula empaka zino mu ddakiika 26:39 ng’akulembedde ensi yonna, ng’akwata kyakutaano mu kudduka kilommita10 mu byafaayo, era nga munne amusinga sikonda emu yokka [[Joshua Cheptegei]].<ref>{{Cite web |date=22 Feb 2026 |title=Kibet and Gitonga impress, Schrub and Keith run records in Castellón |url=https://worldathletics.org/news/report/castellon-10km-kibet-gitonga-schrub-keith |access-date=22 Feb 2026 |website=World Athletics}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{authority control}} enm8ndnn40ttqoe0dq3fac3z26l15v1