Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.10
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Elysion
0
3032
60220
60219
2026-07-10T11:59:24Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]"
60220
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
q02cs568qvo0iazrkwl2u7t8ajsxbu2
60221
60220
2026-07-10T12:00:42Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]"
60221
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
i3xvzqf74yw60oyucf8hm4o2uoas4zk
60222
60221
2026-07-10T12:01:44Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]"
60222
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabwerunwa wikipedia ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
p2pb7l997iim1jvpwj5rj181jsebniz
60223
60222
2026-07-10T12:02:09Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]"
60223
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
gm9y5ngdou5j2f6b523j02avjyhrcis
60224
60223
2026-07-10T12:02:47Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361487786|Elysion (band)]]"
60224
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
4mxjburfn1ujkma2dta5738miz8wrck
60225
60224
2026-07-10T12:05:40Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
60225
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
cgqaehsbj2og9jo2e7o4fmjlile8zkp
60227
60225
2026-07-10T12:10:49Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
60227
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
0bxcabk56mlwx0lw6araghk81e25zlj
60228
60227
2026-07-10T12:17:03Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
60228
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
e79ccv6o2hxyy9cffwri017juuumtnl
60229
60228
2026-07-10T12:18:25Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
60229
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
b2ygy12otmkn8b3nj8t3e3g60bmsw59
60230
60229
2026-07-10T12:20:22Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
60230
wikitext
text/x-wiki
'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
cfq759eodirk7520fh2puyvskjmvcii
60235
60230
2026-07-10T12:24:51Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a Databox
60235
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga Silent Scream tennabaawo</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
f6jouqhw56f6aboefh81d1fgwakkd3e
60236
60235
2026-07-10T12:25:40Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
60236
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga olutambi lwa Silent Scream tennakolebwa</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
9nrbn0oauxgoa5x33il6are3ie2cvhj
60237
60236
2026-07-10T12:26:02Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
60237
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga olutambi lwa Silent Scream terunnakolebwa</big>'''''
Elysion zatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
npktb6fnww4r8xjshrk0fu0pcwzcrr7
60238
60237
2026-07-10T12:26:37Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
60238
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga olutambi lwa Silent Scream terunnakolebwa</big>'''''
Elysion yatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okugezesa mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
0fpmw2q9zpiqcfq50gsb4ve91o2kvne
60239
60238
2026-07-10T12:27:34Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
60239
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga olutambi lwa Silent Scream terunnakolebwa</big>'''''
Elysion yatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okuyigirako mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okwegezaamu kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
rmczy9qjnerlzwc94mds5v26fh68elp
60240
60239
2026-07-10T12:28:37Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
60240
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga olutambi lwa Silent Scream terunnakolebwa</big>'''''
Elysion yatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okuyigirako mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okwegeza lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokugezesa olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okuyigirako kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyoolwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
qciwq5q0th6xcqtfwhb177cio3zjj7z
60241
60240
2026-07-10T12:30:42Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings
60241
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga olutambi lwa Silent Scream terunnakolebwa</big>'''''
Elysion yatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okuyigirako mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okuyigirako lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokuyigirako olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno Christianna n’ayingira ng'omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okuyigirako kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyo olwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
jdv0fb15dibbhssf4g8p5tix5610m9f
60242
60241
2026-07-10T12:31:33Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
60242
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga olutambi lwa Silent Scream terunnakolebwa</big>'''''
Elysion yatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okuyigirako mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okuyigirako lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokuyigirako olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno, era Christianna n’ayingira ng'omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okuyigirako kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyo olwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
hun7qmdk1vh7poll6w17cz84tmsi86b
60243
60242
2026-07-10T12:32:58Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings
60243
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga olutambi lwa Silent Scream terunnakolebwa</big>'''''
Elysion yatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okuyigirako mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okuyigirako lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokuyigirako olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno, era Christianna n’ayingira ng'omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okuyigirako nga kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyo olwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Yakolebwa era n'etabulwa Mark Adrian era nga yayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
ggac6d2pdk7j5dnpe59u79jq9kvhn4p
60244
60243
2026-07-10T12:35:39Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
60244
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Elysion''' ye bbandi ya Greek [[gothic metal]] okuva mu kibuga Athens ekya Greece, eyatandikibwawo mu 2006.
Abayimbi ba bbandi eno kuliko Christiana Hatzimihali ( omuyimbi omukulu ), Giannis "Johnny Zero" Giannikos ( ndongo ), Andreas Roufagalas ( endongo ya bass ), Nikos Despotopoulos (ndongo) ne Jannis Konst (engoma).
== Ebyafaayo byayo ==
'''''<big>Nga olutambi lwa Silent Scream terunnakolebwa</big>'''''
Elysion yatandikibwawo mu 2006 omusunyi w'endongo Johnny Zero & omuyimbi Maxi Nil nga mu bbanga ttono yayaniriza bammemba ba bbandi abalala okubeegattako.
Baakwata era ne beefulumiza olutambi lw'okuyigirako mu 2006/2007 nga lulimu ennyimba ezaawandiikibwa aba Zero & Nil. Okutwalira awamu oluyimba olw'okuyigirako lwawulikika bulungi wakati mu bavumirira era lwafuna okutunuulirwa okulungi mu webzines ne magaziini, ne lufuna ekya "oluyimba lwokuyigirako olw'omwezi" mu awaadi z'akatabo ka magaziini aka Greek Metal Hammer Magazine n'endala bbiri eza Fillipos Nakas awards (Philippos Nakas Conservatory) mu 2006.
Mu 2008 Nil yayawukana ku bbandi eno, era Christianna n’ayingira ng'omukulembeze omukazi addako. Baayingira situdiyo okukola ennyimba z’olutambi olwasooka, mu bbanga ttono ne lusikiriza kkampuni nnyingi ezikola ennyimba, ekyaviirako okuwandiisibwa aba kkampuni ya Massacre Records. Mu myezi egyaddirira, okutabula n’okukuguka mu nnyimba z'olutambi luno, ng’okusinga lwalimu okukyusaamu okutono mu nnyimba ezaali ku lutambi lw'okuyigirako nga kwali kuwedde.<ref>{{Cite web |last=Papadopoulou |first=Mary |title=VOICES OF THE MIST: 14 Μαρτίου το Festival που πρωταγωνιστούν οι γυναικείες φωνές - Metal Hammer |url=https://www.metalhammer.gr/news/item/34775-voices-of-the-mist-14-festival |access-date=2025-12-22 |website=www.metalhammer.gr}}</ref><ref>{{Cite web |last=rockoverdose.gr |title=Elysion |url=http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218160600/http://www.rockoverdose.gr/bands_details.php?id=310 |archive-date=2015-02-18 |access-date=2025-12-22 |website=rockoverdose.gr |language=el}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Silent Scream'' ===
Bbandi eno yafulumya olutambi lwayo olwasooka mu situdiyo olwa, ''Silent Scr3am'', nga 18 Ogwekkumineebiri 2009 ku kkampuni ya Massacre Records. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian era nga lwayigibwa Ted Jensen. Okuluddamu kwakolebwa Natalie Shau.
Olutambi luno okusinga lw'ekebejjebwa naye omuwendo oguwerako nga gugamba yali nnungi. Femmetal Online yawa olutambi luno omuwendo omunene nga aluwaana, nga agamba nti "ennyimba ku lutambi lwa 'Silent Scream' zonna zikwata omubabiro era nafuna obuzibu okuzuula ensobi yonna n'akatono ku CD eno. Amaloboozi n'enkola yaazo birungi nnyo era bbandi eno yakolagana ne yinginiya Omumerika Ted Jensen." <ref>{{cite web |title=Elysion - 'Silent Scream' (2009) |url=http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111218014131/http://www.femmemetal.net/elysionsilentscreamrev.htm |archive-date=18 December 2011 |work=Femme Metal Webzine |df=dmy-all}}</ref> Olufulumya lw'e Germany olwa ''Metal Hammer'' lwawa olutambi luno ekipimo kya wakati, nga luluyita "potential sensation" wadde ng'ennyimba tezaazuulibwa nga za buyiiya. <ref>{{cite web |author= |date=1 January 2010 |title=Elysion – Silent Scream |url=http://www.metal-hammer.de/suche/?searchString=Elysion&filter= |access-date=27 January 2013 |work=[[Metal Hammer]] |language=German}}</ref>
=== ''Olutambi lwa Someplace Better'' ===
Nga 24 Ogwolubereberye 2014, Elysion yafulumya olutambi lwayo olupya lwe yatuuma ''Someplace Better'', olwakolebwa Mark Adrian mu ARTemis Studios e Athens, Greece, nga lutabuliddwa Dan Certa (We Are The Fallen, Ben Moody, Seether) era nga lwayigibwa David Collins (Black Sabbath, Alice Cooper, Mötley Crüe). Gustavo Sazes eyali yakolera edda mu bbandi omwali Arch Enemy ne Morbid Angel era nga zaakola kinene okumuyamba okuyiga okuddamu ennyimba.
=== ''Olutambi lwa Bring Out Your Dead'' ===
Olutambi lwa bbandi eno olw’okusatu olwa ''Bring Out Your Dead'' lwafuluma nga 17 Ogwokusatu, 2023. Lwakolebwa era ne lutabulwa Mark Adrian ate nga Nasos Nomikos ye yaluyimba. Dimitris Tzortzis y’avunaanyizibwa ku by’okuluddamu. Oluyimba olwasooka okufulumizibwa, olwa Crossing Over, lwafuluma nga 8 Ogwokubiri, 2023, ate Raid The Universe ne lufuluma oluvannyuma lw’ennaku 19, nga 27 Ogwokubiri. Ennyimba endala zonna zaafuluma wamu n’olutambi.
== Bammemba ba bbandi ==
'''Abaliwo kati'''
* Nikos "NiD" Despotopoulos – lead guitars (2006–kati)
* Jannis Konst – engoma (2023–kati) <ref>{{cite web |title=InnerWish “30 years anniversary” w/ Elysion live @ FLOYD, Athens |url=https://rockoverdose.gr/innerwish-elysion-live-floyd-athens-2025/ |access-date=30 December 2025 |website=Rock Overdose}}</ref>
* Johnny Zero – endongo n'ennanga (2006–kati)
* Christiana Hatzimihali – omuyimbi omukulu (2008–kati)
* Andreas "AR" Roufagalas – endongo ya bass (2022–kati)
'''Abaalimu'''
* Ilias P. "Omuwandiisi" Laitsas – engoma (2009–2023)
* Antonios "Anthony FXF" Bofilakis – ggita ya bbaasi (2006–2022) .
* Petros Fatis – engoma (2006–2009) .
* Maxi Nil - omuyimbi omukulu (2006-2008)
'''Ensengeka y’ebiseera byabwe'''{{#tag:timeline|
ImageSize = width:900 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:120 bottom:100 top:0 right:5
Alignbars = justify
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period = from:01/01/2006 till:{{#time:d/m/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:vertical position:bottom columns:2
ScaleMajor = increment:5 start:2006
ScaleMinor = increment:1 start:2006
Colors =
id:vocals value:red legend:Vocals
id:lead value:green legend:Lead_guitar
id:rhythm value:brightgreen legend:Rhythm_guitar
id:keyboard value:purple legend:Keyboards
id:bass value:blue legend:Bass_guitar
id:drums value:orange legend:Drums
id:studio value:black legend:Studio_album
id:bars value:gray(0.95)
BackgroundColors = bars:bars
LineData =
layer:back
color:studio
at:18/12/2009
at:24/01/2014
at:17/03/2023
BarData =
bar:MN text:"Maxi Nil"
bar:CH text:"Christianna"
bar:ND text:"Nikos Despotopoulos"
bar:GG text:"Johnny Zero"
bar:AB text:"Antonios Bofilakis"
bar:AR text:"Andreas Roufagalas"
bar:PF text:"Petros Fatis"
bar:IL text:"Ilias Laitsas"
bar:JK text:"Jannis Konst"
PlotData =
width:11
bar:MN from:01/01/2006 till:30/06/2008 color:vocals
bar:CH from:01/07/2008 till:end color:vocals
bar:ND from:01/01/2006 till:end color:lead
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:rhythm
bar:GG from:01/01/2006 till:end color:keyboard width:3
bar:AB from:01/01/2006 till:30/06/2022 color:bass
bar:AR from:01/07/2022 till:end color:bass
bar:PF from:01/01/2006 till:30/06/2009 color:drums
bar:IL from:01/07/2009 till:31/03/2023 color:drums
bar:JK from:01/04/2023 till:end color:drums
}}
== Entambi zaabwe ==
=== Ez'omu situdiyo ===
* ''Silent Scr3am'' (2009)
* ''Someplace Better'' (2014)<ref>{{Cite web |date=4 November 2017 |title=ELYSION | Someplace better - Nuclear Blast |url=http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20171104131456/http://www.nuclearblast.de/en/products/tontraeger/cd/cd-digi/elysion-someplace-better.html |archive-date=4 November 2017 |access-date=5 October 2020}}</ref>
* ''Bring Out Your Dead'' (2023)
=== EPs ===
* ''Killing My Dreams'' (2012)<ref>27 October 2012. [http://www.metalunderground.com/news/details.cfm?newsid=85216 "Elysion to Release New EP 'Killing My Dreams'"] Metal Underground. Retrieved 27 January 2013.</ref>
== Awaadi n’okusunsulwa kwabwe ==
== Laba ne ==
* Olukalala lw’abayimbi ba metal abalala
* Olukalala lwa bbandi za gothic-metal
* Olukalala lw'abayimbi b'ennyimba mu Greek
* Ennyimba mu Greece
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Official website
* Elysion at AllMusic
[[Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece]]
[[Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece]]
[[Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006]]
em9po6itk2ux8h4n6twbz2czhjja9co
Akafuba
0
3683
60252
33301
2026-07-10T16:07:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60252
wikitext
text/x-wiki
[[File:The American journal of roentgenology, radium therapy and nuclear medicine (1906) (14571442670).jpg|thumb|akafuba]]
===Akafuba===
Buno bulwadde obuleetera okukololakola ekisusse. Endwadde eno esobola okujjanjabwa mu n'ezinjanjaba za mirundi ebiri: ey'ekizungu n'ey'[[ezinjanjaba y'ekinnansi]]. Enzijanjaba ey'ekinnansi esoboka ng'omuntu akozesa ekimera ekiyitibwa [[Ekkajjolyenjovu]].
AKAFUBA
Akafuba bwe bulwadde obuleetebwa akawuka akakwata [[amawuggwe]]. Kaleetebwa singa omuntu ayingiza empewo erimu obuwuka bwako okuva ku muntu omulwadde waako era nga buyita mu kunyiza, okuseka, okuyimba, okukolola oba okuwandula era nga bino binnyonyolwa Dr. Charles Kasozi, omusawo mu kitundu ekimu. Dr. Lydia Nakiyingi era ng’ono musomesa mu matendekero agawaggulu ate ng’akola ku kunoonyereza ku ndwadde ezitali zimu ezikwata abantu mu kitongole ekimu e [[Makerere]] ayongerako nti akafuba kasobola okufunibwa singa omuntu afuna amalusu g’omuntu akalina. Kino kisobola okubaawo mu kuwandula, okukwata mu ngalo z’omuntu alina amalusu, ku minyolo egirina akawuka, ebintu ebikozesebwa awaka n’obutambaala bw’omungalo..
Newankubadde akafuba katera kukosa mawuggwe, Dr. Nakiyingi annyonyola nti kasobola okukosa ebitundu by’omubiri ebirala. Agamba nti ebitundu bino mulimu, olususu, omutima, ennyingo n’amagumba. Akafuba kasobola okukosa ebinywa mu mubiri n’obwongo. Dr. Nakiyingi annyonnyola nti bwekaba mu mawuggwe, kayitibwa kafuba ka mu misuwa. Bwe kaba wabweru w’amawuggwe, kayitibwa akafuba k’emisuwa egyawabweru era nga katera nnyo okukosa abantu abatalina bukuumi bumala mu mubiri naddala abo abalina akawuka ka ssirimu.
Obubonero bw’akafuba
Okusinziira ku Kasozi, obubonero mulimu:
- Omusujjasujja okutera okubeerawo olweggulo.
- Okutuuyana ekiro
- Okukogga
- Okukolola olutatadde
Kasozi annyonnyola nti newankubadde akafuba kalagibwa mu ngeri zanjawulo mu bantu abalina akawuka ka ssirimu kuba omuntu ayinza obutaba na musujja ng’ate alina akafuba ak’olutatadde.
Obujjanjabi
Nakiyingi agamba nti akafuba kamutawaana nnyo aketaaga eddagala eritali limu okumala emyezi egiwera. Era agamba nti akawuka akaleeta obulwadde buno tekamala gafa. Ekiseera kino mu [[Yuganda]], obujjanjabi butwala emyezi wakati w’omukaaga (6) n’omunaana (8) okusinziira ku ddagala erikozeseddwa.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
jhqdp8s97hi9i94irgttczwt6zp0w26
60461
60252
2026-07-10T16:24:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60461
wikitext
text/x-wiki
[[File:The American journal of roentgenology, radium therapy and nuclear medicine (1906) (14571442670).jpg|thumb|akafuba]]
===Akafuba===
Buno bulwadde obuleetera okukololakola ekisusse. Endwadde eno esobola okujjanjabwa mu n'ezinjanjaba za mirundi ebiri: ey'ekizungu n'ey'[[ezinjanjaba y'ekinnansi]]. Enzijanjaba ey'ekinnansi esoboka ng'omuntu akozesa ekimera ekiyitibwa [[Ekkajjolyenjovu]].
AKAFUBA
Akafuba bwe bulwadde obuleetebwa akawuka akakwata [[amawuggwe]]. Kaleetebwa singa omuntu ayingiza empewo erimu obuwuka bwako okuva ku muntu omulwadde waako era nga buyita mu kunyiza, okuseka, okuyimba, okukolola oba okuwandula era nga bino binnyonyolwa Dr. Charles Kasozi, omusawo mu kitundu ekimu. Dr. Lydia Nakiyingi era ng’ono musomesa mu matendekero agawaggulu ate ng’akola ku kunoonyereza ku ndwadde ezitali zimu ezikwata abantu mu kitongole ekimu e [[Makerere]] ayongerako nti akafuba kasobola okufunibwa singa omuntu afuna amalusu g’omuntu akalina. Kino kisobola okubaawo mu kuwandula, okukwata mu ngalo z’omuntu alina amalusu, ku minyolo egirina akawuka, ebintu ebikozesebwa awaka n’obutambaala bw’omungalo..
Newankubadde akafuba katera kukosa mawuggwe, Dr. Nakiyingi annyonyola nti kasobola okukosa ebitundu by’omubiri ebirala. Agamba nti ebitundu bino mulimu, olususu, omutima, ennyingo n’amagumba. Akafuba kasobola okukosa ebinywa mu mubiri n’obwongo. Dr. Nakiyingi annyonnyola nti bwekaba mu mawuggwe, kayitibwa kafuba ka mu misuwa. Bwe kaba wabweru w’amawuggwe, kayitibwa akafuba k’emisuwa egyawabweru era nga katera nnyo okukosa abantu abatalina bukuumi bumala mu mubiri naddala abo abalina akawuka ka ssirimu.
Obubonero bw’akafuba
Okusinziira ku Kasozi, obubonero mulimu:
- Omusujjasujja okutera okubeerawo olweggulo.
- Okutuuyana ekiro
- Okukogga
- Okukolola olutatadde
Kasozi annyonnyola nti newankubadde akafuba kalagibwa mu ngeri zanjawulo mu bantu abalina akawuka ka ssirimu kuba omuntu ayinza obutaba na musujja ng’ate alina akafuba ak’olutatadde.
Obujjanjabi
Nakiyingi agamba nti akafuba kamutawaana nnyo aketaaga eddagala eritali limu okumala emyezi egiwera. Era agamba nti akawuka akaleeta obulwadde buno tekamala gafa. Ekiseera kino mu [[Yuganda]], obujjanjabi butwala emyezi wakati w’omukaaga (6) n’omunaana (8) okusinziira ku ddagala erikozeseddwa.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
f5c911mk070l0d3jozdz90yqtxa4753
Embalabe
0
4297
60674
33139
2026-07-10T17:55:08Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60674
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Ensigo
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, ekifo
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Ensigo yakula n’efuuka omutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Medical specialty|Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
ss1get6nzcq8vkuigtry3izkprmvsbx
60675
60674
2026-07-10T17:57:04Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60675
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
dwer3swzo16n65kijvxkqz3n1s7o7nk
60676
60675
2026-07-10T17:57:30Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60676
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
njd50zf14tjs5gynbohe5ounhmvtykc
60678
60676
2026-07-10T18:07:09Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60678
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amazzi, agazimba emabega w’ekizibiti, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okukwatibwa yinfekisoni. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo by’amaka, situleesi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu ddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezisibukako. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Ensigo ziyinza okuba ekitundu ku kwanjula kwa rosacea . <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
duqhum9tu6yatdf1vp1oie6pvxz5yem
60679
60678
2026-07-10T18:10:41Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60679
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Ensigo ziyinza okuba ekitundu ku kwanjula kwa rosacea . <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
6wj3wx8k1sl46fzsaiqwrfm3y0sg7xm
60680
60679
2026-07-10T18:13:06Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60680
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
0jzq0w6f4q8ikfp11dzbj32pgwqp1a9
60688
60680
2026-07-10T20:47:30Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60688
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref>
jdusf3okloqyzok4e2i2uzc4su9wkeb
60689
60688
2026-07-10T20:51:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60689
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Ensigo ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
51b5hapecmtrcag0wqoifw4pvvojlny
60690
60689
2026-07-10T20:52:43Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60690
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
84f9sguxb4dgmv4ks7i4jle9kxmgu33
60691
60690
2026-07-10T20:53:37Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60691
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
43zak12yi3wsmeo5tkwcjnllw5s317w
60692
60691
2026-07-10T20:54:11Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60692
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
fc4ai83e6s69yehgq5nswfg2bqu66vg
60693
60692
2026-07-10T20:57:14Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60693
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne ggelu ezikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okunaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
1xaero3fvr0nuyhyixa36vkvidv144i
60694
60693
2026-07-10T21:01:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60694
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okunaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
nd9nal7bqxi900ejwe4wtwdeojibj6j
60695
60694
2026-07-10T21:02:23Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60695
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
gmi0jnjfx6mli2zxo8uvf8gj7bzaeuo
60696
60695
2026-07-10T21:04:47Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60696
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zifugibwa, bwe kiba nga tekikoma ddala. Ekintu ekisinga okukozesebwa kwe kujjanjaba eddagala lya benzoyl peroxide erikwata ku mubiri, nga lino lirina akabi katono ng’oggyeeko okunyiiga okutonotono ku lususu okuyinza okweyoleka okufaananako nga alergy etali ya maanyi. <ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{Cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragiddwa nti akola bulungi mu kujjanjaba ebizimba okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin . <ref>{{Cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Alina enkizo endala ey’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’enkwaso. <ref>{{Cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
o83df7bsqd0b2wl24glygd6epkcs2ne
60794
60696
2026-07-11T10:07:16Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60794
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Ekintu ekisinga okukozesebwa kwe kujjanjaba eddagala lya benzoyl peroxide erikwata ku mubiri, nga lino lirina akabi katono ng’oggyeeko okukyankalana okutonotono ku lususu okuyinza okweyoleka okufaananako nga alergy etali ya maanyi. <ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{Cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragiddwa nti akola bulungi mu kujjanjaba ebizimba okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin . <ref>{{Cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Alina enkizo endala ey’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’enkwaso. <ref>{{Cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
s1am7k04ig55k02rexi748x51yuso2p
60798
60794
2026-07-11T11:07:08Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60798
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{Cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{Cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Alina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’enkwaso.<ref>{{Cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
pviluf8una8quzz31ujb9cae9zldvuy
60799
60798
2026-07-11T11:12:14Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60799
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{Cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{Cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{Cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
5hbr8y4lwa6y7f1a38wglkb03v2g3wc
60800
60799
2026-07-11T11:13:35Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60800
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{Cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
f1qf78dwgkakudjxd8s75x31sihk9i0
60801
60800
2026-07-11T11:13:59Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60801
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
nonnh345tdratrf98h2hg5a9ki9z835
60802
60801
2026-07-11T11:14:35Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60802
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
pxs8474l0tjwltv254objbsatvb19yz
60803
60802
2026-07-11T11:20:00Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60803
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps. <ref>{{Cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
hs0m1vig5emhe9gl74so7kxa488j54r
60804
60803
2026-07-11T11:20:49Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60804
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps. <ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
5haee3iv6j7jhgx76zlhfyhalr36ulq
60805
60804
2026-07-11T11:22:45Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60805
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps. <ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okuzimba olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline. <ref>{{Cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
l00hlyg5bcps967wdce2giqbuk0u1m5
60806
60805
2026-07-11T11:24:36Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60806
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps. <ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline. <ref>{{Cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
4kgcm2z2uz514trz843dbjohtiq9ud1
60807
60806
2026-07-11T11:25:25Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60807
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps. <ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
2vz0cqvnj45sxcliky8x5mkdjercq7c
60808
60807
2026-07-11T11:25:45Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60808
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
bws0m5om99ma80h4iqy7aclrddyn0z0
60811
60808
2026-07-11T11:35:49Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60811
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{Cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{Cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{Cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{Cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
0ffkv8089zfvizjae9ttlmocymcuqlj
60812
60811
2026-07-11T11:36:37Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60812
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{Cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{Cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{Cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
5zunh8wtzlxbmyk58gybwlvto0bakgm
60813
60812
2026-07-11T11:37:44Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60813
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{Cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
sbr9uys02jid6uhbo65kq8hwa99ju85
60815
60813
2026-07-11T11:39:28Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60815
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{Cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
q8df74j1n4ndwzyppk6uc4h8gg0fcsg
60817
60815
2026-07-11T11:40:23Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60817
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
hnzwrtpifeaf5daays0i4rghxuub5hd
60819
60817
2026-07-11T11:41:56Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60819
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
aq2lqa5rud4qy1ab9o1dd9ms1w48exx
60829
60819
2026-07-11T11:49:55Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60829
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye emitwe emyeru n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{Cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{Cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{Cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Merlin |first=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okunywa embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
37635l6fl2hgmsts7vmykha9j9wjq54
60833
60829
2026-07-11T11:53:28Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60833
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{Cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{Cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{Cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Merlin |first=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okunywa embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
5x114ee1cn30563s6aqvwmoqea029ca
60834
60833
2026-07-11T11:54:30Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60834
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{Cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{Cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Merlin |first=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okunywa embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
h4i9ek5iex2ru6x2yv44gc2xjcmi8g6
60835
60834
2026-07-11T11:55:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60835
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{Cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Merlin |first=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okunywa embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
3c9vbphx5dso11v7r5kkrsjob2zi2iz
60837
60835
2026-07-11T11:56:16Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60837
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okunywa embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
dmi77ebyjoprn403m6h1g5l6q37fl67
Bobi Wine
0
5645
60684
57953
2026-07-10T18:37:03Z
Solomon Suubi
6901
Ntereezezza mu kiwandiiko
60684
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Robert Kyagulanyi Ssentamu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwokubiri 1982) amanyiddwa ennyo nga '''Bobi Wine''', omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu, munnabyabufuzi, muyimbi, era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>{{Cite web |title=Bobi Wine conferred with law degree after 7 years as Cavendish University graduates over 700|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-conferred-with-law-degree-after-7-years-as-cavendish-university-graduates-over-700-4718670|access-date=2024-08-09|website=[[Daily Monitor]]|date=8 August 2024}}</ref> Yaliko omubaka wa Paalament era y'akulembera [[National Unity Platform]] (NUP), ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri ku ludda oluvuganya gavumenti ya Yoweri Museveni.<ref>{{Cite news|url=https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda's-political-fortune|title=Can 'People Power' change Uganda's political fortune?|work=The Observer|access-date=29 November 2018|language=en-gb}}</ref>
Wine yaliko omubaka wa Paalamenti mu kitundu kya Kyadondo County East mu Disitulikiti y'e Wakiso, mu kitundu kya Uganda ekya Central Region. Mu June 2019, yalangirira okwesimbawo ku bwapulezidenti bwa Uganda mu 2021. Yetaba mu kulonda kwa 2021, nga okusinziira ku bivudde mu kulonda ebitongole, yakubwa Yoweri Museveni aliko mu ntebe. We bwazibidde mu January 2026, agamba nti ebyavaamu bino byali bya bufere.[2] Nga 14 December 2021, Gavumenti ya Uganda yamusiba mu nnyumba, olwo n'agenda mu maaso n'okwekalakaasa olw'okukwatibwa kwe.[3][4] Oluvannyuma yagenda ebweru w’eggwanga gye yeenyigira mu kutondawo ekiwandiiko ekyatuumiddwa The corruption involved in the 2021 election. Bwe yakomawo mu Uganda nga 5 October 2023, yakwatibwa.[5] Firimu y'ebiwandiiko eyawangudde engule ya Peabody Award Bobi Wine: The People's President yawandiika ku lugendo lwe mu kulonda kwa 2021.[6]
Ku kakuyege gweyaliko e Luuka nga 18 Museenene mu 2020 yakwatibwa ng'era kigambibwa nti n'atulugunyizibwa,<ref name="observer.ug">https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda-s-political-fortune</ref> ekyavaamu okwekalakaasa okw'amaanyi okwetoloola Uganda yonna ng'abantu abawera 54 beebattibwa.<ref name="observer.ug" /> O[[2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu 2021 okwa pulezidenti wa Uganda]] okwaliwo nga 14 Gatonnya mu 2021 kwali kujjudde obutabanguko<ref>https://www.hrw.org/news/2021/01/21/uganda-elections-marred-violence</ref> nga mwalimu okwonoona ebintu eby'enjawulo.<ref>https://v-dem.net/weekly_graph/35-years-of-museveni-uganda-s-2021-election-n</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/attempting-to-fight-fake-news-ec-tweet-data-that-doesnt-add-up</ref> Akakiiko akaddukanya eby'okulonda kaalangirira [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] ng’omuwanguzi, ekintu bannayuganda kyebaali bawakanya ekyavaamu,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221123162807/https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |url-status=dead }}</ref> Abamerika USA,<ref>{{Cite web |url=https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220629102711/https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |url-status=dead }}</ref> n'omukago gwa [[Bulaaya]],<ref>https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0057_EN.html</ref> n’abakugu mu nsi yonna kye baawakanya.<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-55689665</ref> Firimu eyitibwa "Bobi Wine: pulezidenti w'abantu" ekwata ku Kyagulanyi mu kiseera k'okulonda egenda kuba efulumizibwa mu kiseera ensi w'esinga okubeera ng'ebuguma mu 2023 ku Disney Plus.<ref>https://whatsondisneyplus.com/national-geographic-acquires-bobi-wine-the-peoples-president/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kyagulanyi yazaalibwa mu [[Nkozi Hospital|ddwaaliro ly'e Nkozi,]] maama we gyeyali akola ng'omuzaalisa.<ref>https://web.archive.org/web/20181113030020/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426903/cardinal-wamala-singer-bobi-wine-set-nkozi-hospital-marathon</ref> Yakulira mu nzigotta z'e [[Kamwokya]] mu kitundu ky’obukiika kkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="Good">https://web.archive.org/web/20190110182446/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1306334/bobi-giving-hands-lifted</ref>
Kyagulanyi yasomera mu [[Kitante Hill School]], gye yafunira [[Uganda Certificate of Education|satifikeeti ye eya siniya ey'okuna]] mu 1996, wamu ne [[Kololo Senior Secondary School]], gye yafunira [[Uganda Advanced Certificate of Education|satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku [[Makerere University|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]], gye yasomera okuyimba, amazina ne katemba, n’atikkirwa ne dipulooma mu 2003. Mu 2016, Kyagulanyi yaddayo mu yunivasite okusoma ddiguli mu by'amateeka mu y[[International University of East Africa|univasite y'ensi yonna mu buvanjuba bwa Afrika]].<ref name="Bio">https://web.archive.org/web/20140929033408/http://www.eachamps.com/Bobi-wine.html</ref><ref name="parliament">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=508</ref>
== Okuyimba ==
=== Omulimu gw’okuyimba ===
[[File:Bobi Wine 2.jpg|thumb|Bobi Wine]]
Kyagulanyi yatandika omulimu gw'okuyimba mu ntandikwa y'emyaka gy'e 2000, naafuna erinnya lya Bobi Rob nga lyakozesa ku siteegi erinnya eryali lyefananyiriza erinnya lye ery'ekikatuliki eryamuweebwa erya 'Robert' ng'okusikirizibwa kuno yakujja ku Bob Marley nga naye yali yatumibwa 'Robert'. Oluvannyuma yafuna erinnya lya Bobi Wine ng'eryokusiteegi. Ennyimba ze ennyimpi ezaasooka kwaliko; "Akagoma", "Funtula", ne "Sunda" (ng'ali ne Ziggy D) kyamuleetera okumanyikwa mu kisaawe ky'okuyimba kwa Uganda.<ref name="Bio"/> Myuziki we abasinga bamuyita okubeera ow'e[[kidandali]], [[reggae]], [[dancehall]], ne [[afrobeat]], ng'ebiseera ebisinga obubaka bubeera ku by'etoloodde abantu n'ebibakwatako. Yeeyali akulembera ekibiinja kya 'Fire Base Crew'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825041250/http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref> okutuusa bwekyasaanawo, oluvannyuma naatandikawo ekibiinja ekipya ekimannyikiddwa nga 'Ghetto Republic of Uganja'.<ref name="Pol">https://web.archive.org/web/20170501073305/http://allafrica.com/stories/201705010007.html</ref> Afulumizza ennyimba ezisoba mu 70 mu myaka 15 egisembyeyo.<ref name="Bio" />
Mu 2016, oluyimba lwe "Kiwani" lwateekebwa mu ffirimu ya [[Disney]] eya ''[[Queen of Katwe]]''.<ref>https://itunes.apple.com/us/album/queen-of-katwe-original-motion-picture-soundtrack/1149485768</ref>
Ekika ky'ennyimba Bobi Wine z'abadde atera okuyimba zibadde za kika kya 'Afrobeat'. Muziki wa Bobi Wine yali yatundibwa nga omugezi Kasiwukira ng'era yeeyafuba ng'okulaba ng'agenda ku ddaala eddala. Yakikakasa okubeera nga yafuna lisiiti za bukadde 60 okuva mu muziki gweyatunda mu mwezi gumu okuva wa Kasiwukira. Alina omukutu gwa 'Youtube' okuli obukadde bw'abantu abasuka mu 10 abagiraba n'okugigoberera. Ategese ebivvulu n'okusanyusa abantu, mu kwongereza ku ngeri y'abadde yeekubiramu obulango, nga bino byonna bimuleetera okuyingiza ensiimbi. Alina ne situdiyo ekolera abayimbi ennyimba mwajja ssente esinganibwa [[Kamwokya]] emannyikiddwa nga FireBase records.
=== Enngoobo ya 'Bobi Wine Edutainment' ===
Ekiwandiiko kino kikwata ku kika kya muziki ayigiriza n'okusomesa ekyatandikibwawo Wine mu 2006. Muziki yatondebwawo okusanyusa nga mw'ayisa obubaka obuyigiriza n'okusomesa, nadala eri abantu abali mumbeera embi eteeyagaza nadala munzigota za Kampala, nadala 'Ghetto'. Omu ku muziki ali mu pulojekiti eno mulimu "Ghetto" (fng'ali ne Nubian Li), "Obuyonjo," "Obululu Tebutwala," "Time Bomb," n'endala.
Obubaka obuli mu muziki ali mu pulojekiti eno bwali bugendereddwa kugenda eri banabyabufuzi, ng'abakubiriza okufaayo ennyo eri abanti abali mumbeera embi era nga tebalina abayamaba, wamu n'okukubiriza banaansi okubeera ab'obuvunaanyizibwa mu bintu byabwe gyebawangaalira. Ebintu byebasinga okutekako essira u muziki kwaliko; obuyonjo, eby'obulamu nadala mu kuzaala abaana abato okufuna embuto, abaana abato okufumbirwa, obutabanguko mu maka, akawuka ka mukeneya nendala.
Muziki wa yakwata nga nnyo ku bantu ng'era abajukiza ekyamukazisaako erinya lya omukulembezze w'enzigota "Ghetto President" nekimuyamba okuzimba ekifo eky'amaanyi mu by'obufuzi bwa Uganda oluvannyuma mu mirimu gye.<ref>https://hir.harvard.edu/who-is-bobi-wine/</ref><ref name="kenyanmoves.co.ke">https://kenyanmoves.co.ke/bobi-wine-biography/</ref><ref name="kenyanmoves.co.ke"/>
=== Omulimu gw'okuzannya ffirimu ===
Kyagulanyi era muzannyi wa ffirimu, ng'asinga kubeera ku za wano mu Uganda.<ref name="Bio"/> Mu 2010, yalondebwa okubeera omu kubazannyi mu ffirimu ya [[Cleopatra Kyoheirwe]] ey'omuzannyo gyebayita [[Yogera|''Yogera''.]] Mu 2015, yalondebwa okukulembera mu ffirimu y'okuyamba eya Twaweza emannyikiddwa nga ''[[Situka]]'' ngali ne [[Hellen Lukoma]].<ref>http://bigeye.ug/photos-bayimba-takes-situka-movie-to-mbale/</ref> Akoze ku ffirimu eziwerako omwali ne ''Divizionz''.<ref>https://variety.com/2008/film/reviews/divizionz-1200472176/</ref>
Bobi Wine alina pulogulaamu eri ku bulamu bwe eragibwa ku ttiivi eyatumibwa 'The Ghetto President'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518071646/https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'eby'obufuzi ==
Mu Mwezi ogwokuna mu 2017, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo ku ky'obubaka bwa paalamenti mu kulonda okwali mu konsitituweensi ey'obuvanjuba bw'e Kyadondo mu kulonda okw'okuddibwamu. Okutambula kwe okw'e nju ku nju ng'akola kakuyege w'okunoonya akalulu ky'asikiriza abantu mu [[Uganda]] n'ebweru w'eggwanga.<ref name="Pol"/><ref>https://www.bbc.com/news/live/world-africa-39261833</ref> Yawangula okulonda kuno ng'akubidde wala abaali bamwesimbyeko okwali: Sitenda Sebalu ow'ekibiina ekifuga ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ne Apollo Kantinti ow'ekibiina ekisinga okuvuganya ekya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name="In">https://web.archive.org/web/20170711202642/http://www.theeastafrican.co.ke/news/Ugandan-pop-star-Bobi-Wine-sworn-in-as-lawmaker/2558-4010194-w5nxspz/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181020155851/https://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170716010252/http://www.theeastafrican.co.ke/news/2558-4016126-2pdq28/index.html</ref>
Mu 2018, Kyagulanyi yeeyongera okufuna ettutumu, ng'ayita mu kuyamba ku baali beesimbyeyo [[By-election|okujuza ebifo ebyali tebiriimu babikiikirira]] ng'akolera abaali beesiimbyeewo kakuyege nebakuba abaali beesiimbyeewo nga bagidde mu NRM ne FDC.
=== Ebyali mu by'akalulu ka Arua ak'okujjuza ekifo ekitalimu mukiise ===
Nga 14 Omwezi ogwomunaana mu 2018, abawagizi b'omubaka wa paalamenti eyajja ku bwa namunigina nga talina kibiina [[Kassiano Wadri]] kigambibwa baasiikiriza ne balumba oluseregende lw'emmotoka za pulezidenti Museveni mu kabuga k'omubukiika ddyo bwa [[Arua]] okuliraana [[Gulu]]. Emmotoka ya Museveni baagikuba amayinja, nekireetawo obutabanguko wakati wa ab'ebyokwerinda n'abaali beekalakaasa.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2018/08/you-will-pay-museveni-lashes-at-bobi-wine-wadri-over-arua-chaos.html</ref> Oluvannyuma, Kyagulanyi, eyali asinga okwogerera Museveni amafuukuule yakyasanguza ng'ayita ku mikutu gye gimukwanira wala nga poliisi bweyali ekubye amasasi ku mmotoka ye ng'egenderedde, n'etta ddereeva we. Kyagulanyi yali akakasizza obuwagizi bwe eri Wadri eyali avuganya oyo Museveni gweyali ataddewo mu butongole mu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180927002736/https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |url-status=dead }}</ref> Museveni mu lujjudde yanenya Bobi wine ku byaliwo.
Kyagulanyi yakwatibwa nga 15 ogwomunaana mu 2018 ng'avunaanibwa olw'okubeera n'eby'okulwanyisa ebitaali mu mateeka wamu n'okukunga obweguguungo,<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483629/bobi-wine-wadri-charged-treason</ref> oluvannyuma yaleetebwa mu maaso g'ekkooti y'amaggye, n'avunaanibwa n'abaali baleteddwa egulo lumi olunaku olwaddako. Amawulire ga ''[[The Times]]'' gaafulumya nga Kyagulanyi bweyali alabika ng'eyali akubiddwa nga tanatwalibwa mu kkooti.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times</ref> Loodi Meeya wa Kampala [[Erias Lukwago]], munamateeka y'abadde akiikirira ababaka ba palamenti ababeera bakwatiddwa nebagalirwa mu makomera yagamba obulamu bwa Kyagulanyi embeera gyebwalimu yali yeeralikiriza, nga yali yeetaaga obujanjabi obw'omunambiro.<ref>https://ntv.nation.co.ke/news/2720124-4718048-yf32tn/index.html</ref> Gavumenti eyongedde okwegaana ebigambibwa okuba nga yali yamutulugunya. [[Kizza Besigye]] eyali akulira oludda oluvuganya yayita olukungaana lw'abanamawulire mweyasabira okuteebwa kw'ababaka abaali baakwatibwa.<ref name="jazeera">https://www.aljazeera.com/news/2018/08/bobi-wine-arrest-uganda-180822144356189.html</ref>
Obwegugungo bwebwatandika okweyongera mu Uganda nga busaba okuteebwa kwa Kyagulanyi, nekituuka n'okwongera ebugumu mu byali byogerwako mu palamenti ya Uganda, abasala emisango mu Uganda bagyayo byebaali bajuza nga byebavunaana Kyagulanyi omulundi ogw'okubiri gweyali alabiseeko mu kkooti y'amaggye gyebakirizaamu abantu nga 23 Ogwomunaana mu 2018. Abasala emisango baalaga nga bwebaaliu bagenda okufuna byebamuvunaana mu kkooti y'abantu babulijjo okusobola okuwozesa omubaka wa palamenti.<ref>https://www.standardmedia.co.ke/article/2001293078/uganda-drops-charges-against-bobi-wine</ref> Ng'amazze okuteebwa, Kyagulanyi yaddamu n'akwatibwa nebamuvunaana mu kkooti y'abantu babuliijo olw'okulya munsi ye olukwe<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-45282125</ref> Mu Gwomwenda mu 2018, Kyagulanyi, yateebwa ng'alindirira kuwozesebwa era n'atambula okugenda mu Amerika okujanjabibwa ebiwundu byeyali yafuna bweyali akwatiddwa n'agalirwa mu kkomera.<ref name=":2">https://www.theguardian.com/world/2018/sep/02/pop-star-politician-bobi-wine-reaches-us-after-uganda-torture</ref> Gavumenti ya Uganda yawera abawagizi bbe okukola enkungaana ez'ekika kyonna okuviira ddala kulunaki lweyali atereddwa, n'okutuusa kulunaku lweyali agenda okukomawo ng'ava mu Amerika.<ref name=":2" /><ref name=":3">https://www.cnn.com/2018/09/19/africa/bobi-wine-returns-after-treatment-intl/index.html</ref> Oluvannyuma yayogerako eri abawagizi bbe mu lukungaana lwebaaliko wabweru w'amakaage bweyali akomyewo mu Uganda nga 20 Ogwomwenda mu 2018.<ref>https://www.theguardian.com/world/2018/sep/20/uganda-pop-star-politician-bobi-wine-returns-us</ref>
Mu Gwomunaana mu 2019, Kyagulanyi yavunaanibwa ogw'okwagala okumalako mirembe okunyiza ssaako n'okweyisa ku pulezidenti Museveni mungeri embi, webaali mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu mwaka ogwali guyise.Okuvunaanibwa kwajja olunaku lumu oluvannyuma lw'okufa kwa Ziggy Wine, munayuganda mune eyali omuyimbi ng'era mwesiimbu eri Museveni, eyawambibwa abantu abatamannyikibwa nebamutulugunya.<ref>https://www.dw.com/en/ugandas-bobi-wine-charged-with-annoying-the-president/a-49922185</ref><ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-49247860</ref>
=== Okwegugunga nga bawakanya emisolo egyali gitereddwa ku mikutu gimukwanira wala ===
Nga 22 Ogwokuna mu 2019, Kyagulanyi yakwatibwa nebamugalira bweyai ayagala okugenda ku kivulu ekyali kitegekeddwa mu baala ly'obwa nnanyini erimu mu bukiika kkono bwa Kampala, ekyasazibwamu poliisi.<ref>https://www.theguardian.com/world/2019/apr/22/uganda-police-detain-bobi-wine-fire-teargas-fans</ref> Baali bamulumiriza okubeera nga yakulembera okwegugunga mu kibuga mu mwaka ogwali guyise nga tafunye lukusa kuva eri poliisi; tokwegugunga kuno kwaliwo nga kuwakanya omusolo ogwali gutereddwa ku mikutu gimukwanira wala egyatandika mu Gwomusanvu mu 2018.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/2018-07-11-bobi-wine-leads-ugandans-in-protest-against-social-media-tax/</ref><ref name="aljazeera">https://www.aljazeera.com/news/2019/04/ugandan-pop-star-opposition-mp-bobi-wine-arrested-190429153709250.html</ref> Nga 29 Ogwokuna mu 2019, bweyali agenda ku woofiisi ezikola ku by'okunoonyereza ku bumennyi bw'amateeka n'obuzi bw'emisango mungeri y'okuwa okuyitibwa kwe ekitiibwa n'okwogera ku by'okusazaamu ekivulu, Kyagulanyi neera baddamu nebamukwata era nebautwala mu kkooti ya Buganda Road, gyeyavunaanibwa okugaana okusa ekitiibwa mi mirimu gy'eggwanga n'amateeka era nebamusindika mu [[Luzira Maximum Security Prison|komera e Luzira o]]<nowiki/>kutuusa bweyagibwayo ng'alindirira kuwuliriza kuwozesebwa kwe nga 2 Ogwokutaano. Mu byayogerwa olunaku oluddako, [[Amnesty International|ekibiina ky'ensi yonna ekirwana okulaba nga kikuuma eddembe ly'abantu]], ky<nowiki>'asaba okuteebwa kwe mu bunaambiro, era nekikubiriza gavumenti ya Uganda ''okulekeraawo okukozesa mungeri eswaza okugezaako okusirisa oyo abeera agivumirira''</nowiki>."<ref>https://www.amnesty.org/en/latest/news/2019/04/uganda-detention-of-bobi-wine-is-a-shameless-attempt-to-silence-dissent/</ref> Kulunaku lw'okuwozesebwa, lwakolebwa [[Video conferencing|ku lukungaana olwali olwa vidiyo]] nga lwerwasokera ddala mu byafaayo by'amateeka ga Uganda, Kyagulanyi yakirizibwa okuteebwa, nga warindirira okuwozesebwa era n'ateebwa okuva mu kkomera, wabula ng'ekkooti yamuwera okubeerako okwegugunga kwonna kw'ategeka nga tekuli mu mateekawith the court also arring him from holding unlawful demonstrations.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Ugandan-court-grants-Bobi-Wine-bail/4552908-5097530-qmi8ysz/index.html</ref>
=== Okulonda kwa pulezidenti mu 2021 ===
Nga 24 Ogwomusanvu mu 2019, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo mu ku londa kwa bonna ku bwa pulezidenti mu 2021.<ref>https://www.voanews.com/africa/ugandas-bobi-wine-formally-announces-presidential-bid</ref> Nga 22 Ogwomusanvu mu 2020, yalangirira nga bweyali yeegase ku kibiina ky'eby'obuvuzi ekimannyikiddwa nga [[National Unity Platform]], era n'alondebwa okubeera pulezidenti wakyo era eyali agenda okukikwatira bendera ng'agenda okwesimbawo ku bwa pulezidenti bwa Uganda mu kulonda kwabonna okwali kugenda okubeerawo mu Gwokubiri mu 2021.<ref>https://www.softpower.ug/2021-polls-bobi-wine-to-run-for-presidency-under-national-unity-platform-political-party/</ref> Kyagulanyi yali alondeddwa okwesimbawo mu woofiisi eyali esinga okubeera eyawagulu ey'okubeera pulezidenti nga 3 Ogwokuminoogumu mu 2020. Mu kaseera katono nnyo nga bamazze okumulonda, Kyagulanyi yakwatibwa poliisi y'amaggye.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=rUETRakzDic</ref>
Nga 6 Ogwekuminoogumu mu 2020, yatongoza byeyali agenda okukola bweyali mu kakuyege e [[Mbarara]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga bweyali agenda okwesimbawo oluvannyuma lw'abadukanya eggwanga okuyimiriza ekibiina kye ekya NUP webotolooza woofiisi zabwe ne poliisi wamu n'amaggye, nebamulemesa okutongoreza eyo byeyali agenda okukola nga bwebaali bakitegese.<ref>https://web.archive.org/web/20210120030502/https://www.fastobserver.com/2020/11/bobi-wine-to-unveil-manifesto-in.html</ref>
On 11veOgwekuminoogumu mu, Ssentamu was yakaatibwa mu disitulikiti y'e Luuka mu buvanjuba bwa Uganda n'agalirwa ku poliisi y'e Nalufenya mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] okumala enaku satu. Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa 'Daily Monitor', "Poliisi yawayiriza Omukulu Kyagulanyi olw'okubeeta n'abawagizi abasoba mu 200 abaali bakiriizbwa akakiiko akavuunaanyizibwa ku by'okulonda mu Uganda okusobola okutangira okusaasaana kwa Covid-19."<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-arrested-in-luuka-3202494</ref>
His aatibwa kwe kwavirako okwekalakaasa okwali kwetoloodde eggwanga lyonna nadala mu bitundu bya la, Masaka, Jinja, Mukono, Mbale ne Wakiso. Wadde nga poliisi ya Uganda yali ekikatiriza nti abantu 54 beebaali batiddwa, abalwanirizi b'eddembe ly'abantu baali bagamba omuwendo gwalinya ngera kusuka mu bantu 100 abaali batemuddwa nga n'abalala baafuna ebisago.
Abantu abasuka 2000 beebakwatibwa nebagarirwa mu kkomera mu bwegugungo obwali buyitiridde.<ref>https://www.washingtonpost.com/world/africa/uganda-protests-bobi-wine/2020/11/20/efe106ec-2aa6-11eb-9c21-3cc501d0981f_story.html</ref><ref>https://apnews.com/article/bobi-wine-kampala-health-elections-coronavirus-pandemic-5e0f669f868431ace6102162b7fa4e8a</ref>
Omukuumi wa Wine, Francis Senteza yatibwa nga 27 mu Gwekumineebiri mu 2020, oluvannyuma lw'okutomerwa ekimmotoka kya poliisi y'amaggye. Yalumbibwa bweyali agezaako okutwala munamawulire eyali alumiziddwa n'omukka ogubalagala mungeri embi ennyo mu bukuubagano obwaliwo mukusooka wakati poliisi n'ekibinja ky'abawagizi ba Bobi Wine.Munamawulire omulala yafuna ebisago munsonga eno.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2020/12/27/uganda-bobi-wine-says-bodyguard-kill-in-election-violence</ref>
Nga 16 Ogwolubereberye, akakiiko akavunaanyizibwa ku by'okulondesa mu UIganda kaalangirira nga Museveni bweyali awangudde okulonda n'obululu 58,6 ku 100. Wine yagaana okukiriziganya neebyali bivudde mu kulonda kuno, ng'agamba kwekukyasinze okubeera nga tekwali kwesiimbu mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref>
Wine yagalirwa mu maka gge nga takirizibwa kutambula nga 15 Ogwolubereberye, akaseera katono nnyo oluvannyuma lw'okusuula akalulu kke ak'okulonda kwa bonna ak'obwa pulezidenti. Amaggye geetoloola amaka gge nga tegakiriza muntu yenna kuyingira oba kufuluma okumala enaku ezaali ziwerako, wadde Wine y'agamba nga ng'emere bweyali emuweddeko. Omubaka wa Amerika mu Uganda, [[Natalie E. Brown]] yali takirizibwa kukyalira wadde okumulekera emere, kuba amagye gaali gaziyiza okuseregendde lw'emmotoka zze.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/19/africa/us-embassy-uganda-wine-intl/index.html</ref> Wine yateebwa nga 26 Ogwolubereberye oluvannyuma lwa kkooti ya Uganda enkulu okulagira ebitongole by'eby'ekwolinda okukomekereza okugalirwakwe mu nnyumba.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/26/africa/bobi-wine-free-house-arrest-intl/index.html</ref> Nga 1 Ogwokubbiri, Wine yawakanya okulonda kwa 2021 mu kkooti, naye oluvannyuma yalagira banamateeka bbe okugyayo omusango ng'agamba abalamuzi baali bagenda kugusala mungeri etaali neesiimbu, oluvannyuma lw'omulamuzi omukulu okulabibwako mu bifannanyi ne pulezidenti Museveni, eyali agenda okukiikiriza ekibiina ekyali kiwawabibwa mu kkooti.
== Emirimu gy'okuyamba abantu ==
Kyagulanyi ayambye pulojekiti ez'enjawulo ezitereddwa munkola okuyamba okulakulanya embeera y'abaavu.<ref name="Good" /> Mu 2012, yatandika kakuyege kw'okutumbuula okwongera okulongoosa amalwaliro okwabuli kiseera, eby'obuyonjo, okukungaanya kasasiro oba obutamu mansa buli wamu n'okunaaba engalo okusobola okwewala enddwadde.<ref name="Clean">https://www.youtube.com/watch?v=7LbIBheR83c</ref> Vidiyo y'okumukutu gwa [[YouTube]] okuva mu Gwomwenda mu2012 eraga nga yeegase ku Loodi meeya wa Kampala [[Erias Lukwago]] mu kulongoosa Kamwookya, enzigota z'omulirwaano Kyagulanyi gyeyakulira.<ref name="Clean" /> Omwaka gwegumu, yawaayo ssente z'okuzimba kabuyonjo n'omukutu oguyaba okutambuza amazzi mu Kisenyi II, enzigota za Kampala olupapula lwa [[New Vision (newspaper)|''New Vision'']] lwerwanyonyola okubera nga lwali lujudde obucaafu, obuzimbe obwazimbibwa obubi nga mubeeramu abantu abaavu, eby'obulamu obuyonjo nga bubi nga tebalina na buyambi bumala." Kyagulanyi yanyonyola nti yasalawo okukwata ku pulojekiti eno kubanga bano bantu bbe, nga wadde n'agenda wa, gano gajja kusigala nga ge makaage "<ref name="Good" />
Akubye ne kakuyege w'okulwanyisa omusujja gw'ensiri, ng'alina byeyawaayo mu ddwaliro lya Nakasongola Health Centre, wamu n'okulaga ebijuliziddwa eri obulwadde buno mu nnyimba zze.<ref name="Mom">http://bigeye.ug/bobi-wine-campaign-malaria/</ref>
Mu Gwomunaana mu 2013, Kyagulanyi yakyalira enkaambi y'abanoonyi boobubuddamu mu [[Bundibugyo District|disitulikiti y'e Bundibugyo]] ng'ali n'abakiise okuva mu kitongole ekyamba abaana ekya [[Save the Children]], [[UNHCR]], n'ekya [[Red Cross]], tokuwaayo ssenye n'ebikozesebwa.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-in-bundibugyo-charity-drive/</ref> Mu mwezi ogwaddako, yatumibwa omubaka eyali amannyi eky'ekizadde aba Twaweza, ekitongole ky'obwanakyewa ekiteeka esira ku byenjigiriza n'okwenyigiramu kw'abanaansi mu [[East Africa|Buvanjuba bwa Afrika;]] obubaka bwe mu nkolagana eno bwali bwakutumbuula omuzadde ow'obuvunaanyizibwa era afaayo eri abawagizi bbe abanayuganda. Mu kagyojigyoji w'ebibuuzo gweyabuuzibwa ku bikwatagana ku pulojekiti eno, yagamba nti, " eby'enjigiriza byebisobola okukyuusa entambula y'eggwanga era ng'omuyimbi ate nga taata, nzikiriza nti tusobola okuleetawo enkyuka kyuka mu by'okuyigiriza bw'abaana bafe."<ref name="Ed">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332863/bobi-wine-appointed-parenting-ambassador#.VFNm8mzeZTQ.mailto</ref>
Mu 2014, Kyagulanyi yatuumibwa omubaka wa kakuyege eyali ow'okutaasa abaana ku lwabuli ombu, nga yeegata ku ttiimu y'abanayuganda abayimbi 14 abaakwata oluyimba olw'enjawulo ne vidiyo eyali ekwata ku by'okuzaalisa wamu n'eby'obulamu bw'abaana. Abayimbi abalala abaali mu vidiyo eno kwaliko; [[Jose Chameleone]], Radio ne Weasel, abakola ekibiina kya [[Goodlyfe Crew]].<ref>https://web.archive.org/web/20180825002910/https://everyone.savethechildren.net/articles/leading-music-artists-produce-new-campaign-song-uganda</ref> Kyagulanyi ne mukyala we Barbara batambudde amalwaliro mangi okwetoloola Uganda omubadde [[Nakaseke Hospital|eddwaliro ly'e Nakaseke,]] nga basisinkana abazaalisa n'abavunaanyizibwa ku by'obulamu okusobola okubunyisa kakuyege ono mu bantu.<ref name="Mom" /> Taasa abaana yamutwala mu bitundu ebirala ng'atambuza kakuyege ono omwali, ekifo ky'abanoonyi boobubuddamu ekya [[Nyumanzi Refugee Settlement]] mu Bukiika ddyo bwa Bugwanjuba bwa Uganda ku lw'abantu ba Sudan y'omu Bukiika kkono.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/655590-bobi-wine-thrills-south-sudanese-refugees.html</ref>
Esaawa eno, Bobi Wine yemuyima w'ekitongola ky'obwa nakyewa ekivunaanyiziba ku by'abawala n'abaana abazaala nga bato ekiyitibwa 'Caring Hearts Uganda', ekyatandikibwawo mukyala we Barbie Kyagulanyi. [https://web.archive.org/web/20221128175020/https://www.caringheartsuganda.org/about-us/#:~:text=About%20Us,health%20in%20its%20early%20stages Ebikwata ku Caring Hearts Uganda - ekitongole ekitafa ku bya kukola magoba ku lw'ensonga z'obulamu bw'abakyala mu Uganda .] Endaga ya Bobiwine eyalina okubeerawo nga 8 Ogwekumi mu 2022 yasazibwamu gavumenti ya UNITED ARAB EMIRATES olw'ensonga ezitategerekeka, bweyali yakatuuka yakwatibwa n'agalirwa ku kisaawe ky'e Dubai eky'ennyonyi okumala esaawa 10, wabula oluvannyuma yateebwa n'ayogerako eri abawagizi bbe, okwongerwayo kw'olulaga luno kwali kutegeeza nti banayuganda abaali bakonkomalidde mu United Arab Emirates baalina okukomezebwawo mu ggwanga lyabwe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221014040519/https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |url-status=dead }}</ref> https://mobile.twitter.com/HEBobiwine/status/1578697821850476544<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207112717/https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |url-status=dead }}</ref>
== Obutakaanya ==
Kyagulanyi ayogera butereevu ewatali kwekwekerera ku bikwatagana ku by'obufuzi n'ebeera y'abantu mu Uganda, ekiretawo obutakaanya.Okutuusa mu Gwolubereberye mu 2019, yalina obutakaanya obwali tebukoma ne munayuganda mune omuyimbi [[Bebe Cool]], ayimbye mu kuwagira pulezidenti Museveni ne NRM, ng'ate Kyagulanyi abadde mu kuwagira oludda oluvuganya.<ref name="bigeye.ug">http://bigeye.ug/bebe-cool-fans-forsake-him-over-politics-and-join-bobi-wine/</ref><ref name="bigeye.ug"/>
Mu Gwomusanvu mu 2014, kyalangirirwa nti Kyagulanyi yali wakuyimbira mu Bungereza mu kifo ekiyitibwa [[The Drum (Arts Centre)|The Drum Arts Centre]] mu Birmingham ne [[Troxy]] mu London.<ref>http://www.pinknews.co.uk/2014/07/24/anti-gay-ugandan-singer-due-to-perform-in-birmingham-and-london</ref> Kino kyaletera okukiwera olw'ebigambo byeyali akozesa nga byogera ku buli bwebisiyaga.<ref>http://chimpreports.com/?p=551</ref> Ebifo byombi byasazaamu okulabikako kwa Kyagulanyi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714 |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220815105138/https://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.birminghammail.co.uk/news/midlands-news/drum-arts-centre-aston-cancels-7525289</ref> Mu kiwandiiko ky'Ogwokutaano mu 2016 ekyali ku mukutu gwa 'Twitter' omwalimu okuwanyisiganya na'aba ULC Monastery LGBTI, ekibiina ky'abakiririza mu diini y'obukatuliki kyatumbuula okuwagira eri aba LGBT, Kyagulanyi yagamba nga bweyali avudde mungeri gyeyali awandiise eri abantu abalya ebisiyaga, naye nga teyalambululula bulungi nti oba endowooza zze eri abali b'ebisiyaga yali ekyuse.<ref>https://twitter.com/ULCMLGBTI/status/735354249186578432</ref>
Mu 2015, Kyagulanyi yalwanirira obwakabaka bwa [[Buganda]] mulujude bwebwali busonda ssente ekintu ekyavumirirwa Sheikh Muzaata n'akyogerako ebigambo ebibi, nekitandikawo olutalo lw'ebigambo.<ref name=":0">http://www.chimpreports.com/bobi-wine-warns-of-war-with-muzaata/</ref> Kyagulanyi ebiseera esinga abadde amannyikiddwa nga ''Omubanda wa Kabaka'' ku lw'engeri gy'ali omwesimbu n'okwagala [[Kabaka of Buganda|Kabaka]] wa Buganda.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128175019/https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |url-status=dead }}</ref>
n AGwokupa mu 6, wheekyuma kya Uganda kyokka ekiyamba mu kujanjaba obulnadde bwa kookolo e [[Mulago]] mu Uganda bwekyayononeka, Kyagulaunyi yakulemberamu mu kubunyisa obutali bumativu bw'abantu kungeri abakungu gyebalwawo okwanukula kunsonga eno, n'avumirira ne gavumenti okubeera nga tefaayo wekituuka ku by'obulamu bw'abantu, n'avuganya abakulembezze b'eggwanga ku ky'okukozesa obulungi omusolo oguweebwa banaansi.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Mulago-cancer-machine-breaks-down/688334-3150556-mf9f3i/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20171030150642/http://mycampusjuice.com/2016/04/11/bobi-wine-to-raise-money-for-cancer-machine/</ref>
Okuyita mu kaseera k'okulonda kwa 2015 ne 2016, Kyagulanyi esira ly'obubaka bwe yaliteeka ku bya kuwagira ndowooza za njawulo.<ref>http://www.howwe.biz/news/entertainment/10661/bobi-wine-has-today-been-interviewed-by-bbc-world-service</ref> Omulanga gwa Kyagulanyi eri abantu gwali gwakakuyege wa kulaba nga gavumenti etereeza eby'obufuzi n'embeera y'abantu mu kulonda kwa 2016, n'ennyimba nga "Dembe", lwaleeta eneeyisa ezitali zimu okuva mu byali byetaagwa mu by'obufuzi bwa Uganda. Mu kaseera kano, [[Uganda Communications Commission|ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bifulumizibwa ku mpewo]] kyegaana nga bwekyaali kiweze oluyimba lwa "Dembe" okuva ku mikutu gya leediyo.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/UCC-denies-banning-Bobi-Wine-Dembe-song/688334-3020230-x8mwqf/index.html</ref> Oluvannyuma lw'emyezi esatu ng'okulonda kuwedde, omubaka wa Amerika mu Uganda [[Deborah R. Malac]] yayaniriza Kyagulanyi ku kabaga k'abakungu akaali ku kitebe, n'agamba nti ono yali ayambye okukyusa abavubuka b'eggwanga.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-and-his-wife-hang-out-with-us-ambassador/</ref>
Gavumenti ya Uganda bweyagyako emikutu gimukwanira wala mu kaseera [[2016 Ugandan general election|k'okulonda kwa 2016,]] Kyagulanyi yakoseza gw'obwanannyini ogwa [[virtual private network]] (VPN) okuwanikayo obutali bumativu eri okugalibwawo kw'eby'empuliziganya ku mukutu gwe ogwa 'Facebook' nga bw'alaga nga gavumenti bweyasigala ng'ekozesa emikutu gimukwanira wala gyebaali batandise.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825002511/http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/www.bobiwine.ug/posts/10154606144658012</ref> Kyagulanyi oluvannyuma yalondebwa ng'omu ku baali bagenda okwogera kunsonga y'eddembe kulunaku lw'okwolesa eddembe [[World Press Freedom Day]] mu Kampala mu Gwokutaana mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20160506005857/http://chimpreports.com/entertainment/ugandan-artistes-criticize-state-limitation-of-their-expression/</ref> Mu Gwokusatu mu 2016, yalwanirira eddembe lyabanyimbi bane abamuvuganya okwolesa endowooza zaabwe nti Kyagulanyi nga ye taziwagira.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Spare-artistes-from-boycott--Bobi-Wine-appeals-to-Besigye/688334-3110204-3bs28vz/index.html</ref>
Mu Gwomunaana mu 2020, Kyagulanyi yatwalibwa mu kkooti nga bamulumiriza okufulumya obubaka obukyamu, okwewandiisa ng'akoseza ekifannanyi ekitali kikye n'okukosesa ebipapula ebikyamu ebitali bibye.<ref>https://observer.ug/news/headlines/66379-bobi-wine-summoned-by-court-over-altered-date-of-birth</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1526705/ruling-bobi-wine-age-case-september</ref>
Nga 3 Ogwekuminoogumu mu 2020, Kyagulanyi yakwatibwa oluvannyuma lw'abavunaanyizibwa ku by'okulonda bwebamukakasa nga bweyali agenda okwesimbawo mu kulonda kwa bonna okwali kubinda binda Ekiwandiiko ku mukutu gwe ogwa [[Twitter]] kyali kigamba yakwatibwa mungeri y'obutabanguko wabweru w'ekifo webaali bamukakasiriza g'eyali agenda okwesimbawo, nebamuziba amaaso okumala akaseera katono era poliisi n'amaggye negamutulugunya.<ref>https://www.theguardian.com/world/2020/nov/03/ugandan-singer-bobi-wine-arrested-after-confirmation-as-election-candidate</ref>
== Obulamu bwe ==
Bweyali asoma ku [[Makerere University|yunivasite y'e Makerere,]] Kyagulanyi yasisinkana mukyala we, [[Barbie Kyagulanyi|Barbara Itungo,]] nga mubiseera ebya yali muyizi mu [[Sixth form|siniya ey'omukaaga]] ku [[Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]]. Embaga yabwe yaliwo mu gwomunaana mu 2011 oluvannyuma lw'emyaka 10 nga babeera bombi, ng'era balina abaana banna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180815164215/http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |url-status=dead }}</ref> Kyagulanyi ne famire ye babeera ku kyalo Magere, mu [[Wakiso District|disitulikiti y'e Wakiso]], 'ng'era akakasa nti bagenda bonna okulima okusobola okufuna emmere, buli wetuba tusobola. Nga kino nkikola kubanga njagala bayige okubeera mubulamu obwabulijjo, ssi ng'obw'omwana w'omuntu omumannyifu."<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309518/bobi-wine-rough-musician-smooth-father</ref>
Nga 10 Ogwokubiri mu 2015, taata wa Kyagulanyi yafa oluvannyuma lw'okumala akabanga akawanvu ng'atawanyizibwa ekirwadde kya sukaali.<ref>https://web.archive.org/web/20171023120109/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-Wine-father-passes-on/812796-2619324-i7awa8z/index.html</ref> Ensonga zno n'okuziika kwasikiriza abakungubaze bangi nga muno mwemwali abakungu ba gavumenti ssaako n'abantu abalala abamannyifu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Politics-Bobi-Wine-father-laid--rest/688334-2622250-9e469c/index.html</ref> Nga wayise omwezi gumu, Kyagulanyi yafulumya oluyimba oluyitibwa "Paradiso", olwalimu obubaka obwali bukubiriza abantu okwesiimiza bazadde baabwe nga bakyali balamu.<ref>https://web.archive.org/web/20180823141842/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-hosts-fans-at-Paradiso-release/-/812796/2654454/-/format/xhtml/-/9mriec/-/index.html</ref>
== Awaadi ==
=== Awaadi ne by'alondeddwamu ===
=== Engule endala ===
* 2018 [[Africanews]] omuntu asinze mu mwaka<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230627194720/https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |url-status=dead }}</ref>
* 2019 ''[[Foreign Policy]]'' Abalowooza munsi yonna<ref>https://foreignpolicy.com/2019-global-thinkers/</ref>
* 2019 [[Rainbow/PUSH]] Awaadi y'abalwaniridde eddembe ly'abantu munsi yonna<ref>https://www.tuko.co.ke/310073-bobi-wine-receives-prestigious-international-humanitarian-award.html</ref>
* 2019 [[Friedrich Naumann Foundation]] Ekirabo ky'eddembe ku lukalo lwa Afrika<ref>https://www.freiheit.org/pressemitteilung/hon-robert-kyagulanyi-ssentamu-bobi-wine-honoured-freedom-prize</ref>
* 2021 Bobi Wine yalangirirwa aba [https://web.archive.org/web/20230922123612/https://lifestyleuganda.com/janzi-awards-2021-winners/ Janzi Awards] ng'omuyimbi eyali omutandisi w'emirimu eyasinga
* 2022 Ng'ali wamu ne Ronie Matovu afulumya ennyimba, [[Humphrey Nabimanya]] n'aba Bryan Morel Publications, Bobi Wine yaweebwa awaadi ku anna wansi w'anna awaadi y'okulukalo lwa Afrika mu[[Accra]] [[Ghana]].
== Ennyimba ze ==
Ennyimba zze ezigibwa ku [[Spotify|mikutu]].<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Spotify</ref>
; Entaambi
* 2015: ''Bobi Wange''
* 2015: ''Hosanah''
* 2015: ''Kansubize''
* 2015: ''Ontabira''
* 2015: ''Sweet''
* 2018: ''Kyarenga''
; Ennyimba eenyimpi wamu n'empaanvu
* 2015: "Ayagala Mulaasi"
* 2017: "Freedom"
* 2018: "Kyarenga"
* 2019: "Tuliyambala Engule"
* 2020: "Corona Virus Alert"
== Ffirimu z'abaddemu ==
* 2008: ''Divisionz''
* 2010: ''[[Yogera]]''
* 2015: ''[[Situka]]''
* 2016: ''[[Omubanda wakabaka]]''
== Ebujuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1982]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abayimbi]]
lzhbyh3c45q2h55f174fhrfee144lf9
Okufuga embeera z'Obuntu(Controling human emotions)
0
6188
60455
21175
2026-07-10T16:14:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60455
wikitext
text/x-wiki
Omuntu afuga atya embeera ze ez'obuntu obutakalaamuka?
Okufuga oba okuyigiriza omwana okufuga embeera ze ez’obuntu kulimu okumuyigiriza okwang’anga oba okufuga embeera ze ez’obuntu embi okuva mu buto kuba kitwala ekisera. Bw’oba nga oli muntu mukulu newesanga nga tewayambibwa kufunga mbeera zo za buntu okuva nga oli muto, ky’okola fuba okulaba nga :
otegeera ekikuleetedde oba ebikuleetera okuva mu mbeera ez’obuntubulamu . Kkiriza nti ova mangu mu mbeera .
okkiriza nti waliwo ekintu oba ebintu ebikujja mu mbeera .
Okola enteekateeka okwang’anga embeera ezo , gamba okubuulirako abaagalwa bo bakuyambe oba genda mu bakugu mu kukakkanya embeera z’obuntu ezikyankalanye.
Tambulako mu bifo omuli ebiyinza okukusanyisa.
Genda mu bantu abasanyufu. Osekemu.Wewale abalyolyomi , ab’enge, effutwa, n’empiiga kuba bano mu biseera ebisinga basekabusesi oba basanyukabusanyusi.
Genda ew’abakulu b’amadiini, era wekwase Katonda. Soma ebyawandiikibwa ebitukuvu.
Kola dduyiro (exercise) kikuyambe okukkakkanya ebirowoozo n’embeera y’omubiri okutwalira awamu.
Beera mu b’emikwaano n’abenju be wesiga abanakuzzaamu amaanyi. Weware abo abayinza okwogera ebyongera okukumalamu amaanyi naddala abo abasanyuka nga omulala ali mu mbeera emunyigiriza.
Tandika okulowooza nti omuntu asobola okubeera ow’omugaso mu ngeri endala oba eri abantu abalala ne Katonda wo.
Ebyo byonna mbikulaze naye ekisinga kwe kwekwasa Katonda.
Eby’okulabirako :Engeri y’okufuga okunyiiga
Manya ekiviiriddeko okunyiiga okwo.
Kakkana (rerax) nga weyunira ekintu ekirala okkakkane.
Weyunire abantu oba omuntu gwe wesiga akuyambe okukkakkana.
Wekwase Katonda atalemererwa.Okunoonyereza kulaze nti abantu abalina okukkiriza mu Katonda okwa namaddala be basinga okufuga embeera z’obuntu.
Ebiseera ebisinga , omuntu avudde mu mbeera ze ez’obuntubulamu talowooza nti embeera gy’alimu si ya lubeerera . Okudda mu mbeera.:
• Salawo okutandika okubaako ky’okola.
• Beera mugumiikiriza ate okkirize nti waliwo ebintu by’otayinza kukyusa.
• Teeka ebirowooza byo ku by’okukola ebirala
• Lowooza ku bintu ebiyinza okuleeta essanyu mu bulamu bwo nga okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu, okunaaba amazzi agookya, okutambulako ne mikwano gyo n’ebirala.
• Sengejja by’oyogera. Wewale samwasamwa kuba ajja kukwongera kwennyika. Yiga okuwuliriza okusinga okwogera.
• Wewale omuntu oba abantu abayanza okukola oba okwogera ebiyinza okwongera okukujja mu mbeera.
• Genda ew’ omukugu mu mbeera z’ebirowoozo.
• Wekwase mukama Katonda wo atalemererwa.
Okwang’anga embeera ey’okwennyika
Omuntu omulamu aba n’obusobozi okufuga embeera ze ez’obuntu naye kino bwe kiba ekizibu wano omuntu aba alina kweyunira mwoyo wa Katonda okusobola okukkakkanya mwoyo w’obuntu aba apaluuse oba alemaganye okukkakkana.
Mu butuufu omuntu omugunjufu aba n’obusobozi okufuga embeera ze ez’obuntu okusinga atali naye era ono bw’aba afunye okulemererwa aba alina okwekwasa mwoyo wa Katonda atalemererwa.
Ky’etagisa nnyo n’olwekyo buli muntu okuyiga embeera z’obuntu eziyinza okujja muntu munne mu mbeera ate era n’ayiga n’engeri ey’okufuga embeeza ze zino. Ekyo kye kiyitibwa obwakalimagezi mu mbeera z’obuntu (emotional intelligence).
Waliwo ebintu bye tulaba ebigenda mu maaso mu ntabaganyi zaffe ne tutabifaaako naye nga bya kabenje eri entabaganyabantu yonna. Bw’oba otambula, olumu osanga abantu, abaana , abavubuka, olumu n’abakulu abamu, nga basekerera oba bajeregerera omuntu ali mu mbeera y’obulamu gy’ateyagarira nga obulemu ku mubiri , ,obwanakampiginya(dwarfism), nakalanga ow’omutwe omunene , omukadde akootakoota, kiggala , ananaagira, omwavu, oba okusekerera omuntu olw’eddiini ye ,eggwanga lye oba olulimi lw’ayogera , oba olw’okuba addiridde mu nfuna ye oba agudde ebigezo oba afunye okulemererwa ku ky’abaddeko..
Mu ngeri y’emu , osanga abantu, omuli n’abebitiibwa oba obuvunaanyizibwa mu ntabaganyabantu nga bannaddiini, abakulembeze, abasomesa mu masomero n’amatendekero nga bawa enkizo abantu obamu omuli n’abaana abato olw’okuba bagagga oba baavu oba olw’eddiini oba eggwanga oba enkula n’endabika .
Ate nno era waliwo abakuza, abazadde, oba abakulembeze abatayawula wakati wa kutulugunya na kugunjula oba okuwabula nga bbo okuwabula oba okugunjula tebakyawula na kikolwa kya kuboggola oba kukayukira muntu. Bino byonna biretera omwana okukula ng’embeera ze nkyankalamu.
Okwogera eri omulala oba abalala mu ngeri ey’obukambwe oba ey’okuboggoka buli bbanga nakyo kikolwa kya kutulugunya kubanga kimujja mu mbeera ez’obuntu so ng’ate okuwabula oba okuyigiriza tekyetaagisa kuboggolera muntu .
Ebikolwa ebyo byonna bijja omuntu mu mbeera ey’ebirowoozo ebiteefu .Ky’olina okusooka okumanya kwe kuba nti engerekera y’okuva mu mbeera erina ekigendererwa okukusobozesa okwetaasa embeera ey’obulabe mu bulamu bwo. Oli bw’akusekerera olw’obulemu bw’olina oba n’akuboggorera manya nti oyo aliko ekizibu, omwekengere era omwegendereze, oba oli awo n’okuva w’ali.
Omuntu avudde mu mbeera bw’atakozesa bwongo kuzza mbeera ye mu nteeko asobola okwekyaawa era omuntu bwaba nga tasobola kufuga mbeera ze za buntu enkyankalamu (control emotions) nga obusungu, bagamba nti ava mangu mu mbeera ze ez’obuntu era nga yetaaga kuyambibwa.
Omuntu okuba omusunguwavu mu kiseera ekimu tekitegeeza nti wa busungu kubanga oyinza okusunguwalamu olw’ensonga emu oba endala eba ekujje mu mbeera naye olw’okukozesa obwongo, n’okkakkana. Awo aba asunguwadde naye olw’okuba akozesa obwongo okufuga embeera ze ezitali za buntu (negative emotions) tatwalibwa kuba musunguwavu wa lulango.
Okutwalira awamu, omuntu avudde mu mbeera ayinza okusanyuka, okunyumirwa, okunyiiga, okusunguwala, okwekyawa, okukyawa, okwetya, okutya, okuboggola, okukambuwala, okufuna obujja, obukyayi, obunakuwavu n’enneeyisa endala ezitali za bulijjo ow’ensonga ez’enjawulo. Ky’olina okumanya kwe kuba nti tewali mbeera ya lubeerera. Baako ky’okola okukkakkana.
Engeri y’okuyamba oyo avudde mu mbeera oba eyekyaye
(i) Okusooka wekakase kw’osenziira okulowooza nti omuntu wo aliko ekikyamu oba embeera emukyankalanyizza ebirowoozo. Kifuneko obukakafu obumala(fakikya).
(ii) Gezaako okukakasa oba nga n’abalala balaba ggwe ky’olabye era nga balina obukakafu; yadde tebamumanyi nga ggwe bw’omumanyi , bayinza okulaba enneeyisa ye oba endabika nga bikyusemu .
(iii) Lowooza kubiyinza okuba nga bye bivaako obuzibu era webuuze ku ki ekiyinza okuddako .
(iv) Wetegekere okukwesamba n’okutwalibwa obubi lw’osooka okukyogerako n’omuntu wo ono avudde mu mbeera . Yadde kino kibaddewo toggwamu maanyi. Nywerera ku nsonga ; sigalawo yadde nga akulaze nti takwetaaga.
(v) Beera mukkakkamu era oyogere nga olaga nti ofaayo eri omuntu wo oyo yadde nga atandise okwekamwana n’okuyomba, sigala nga oli mukakkamu ;tokalaamuka nawe !! Sigala ku mulamwa kubanga omuntu wo ayinza okugezaako okukutabula ove ku kigendererwa ng’akukonjera n’okwekwasa ebyayita. Ky’olina okwesibako kwe kumugamba nti “”ndi wano ku lulwo , okulaba nga embeera yo edda mu nteeko”.
(vi) Singa omuntu wo asalawo nti yetaaga obuyambi bwo , laba nga oli mwetegefu okubumuweerawo kyokka mukubirize okufuna obuyambi obw’ekikugu oba oli awo n’eddagala.
(vii) Naye singa ogezaako okwogera n’omwagalwa wo emirundi egiwera n’olemererwa ku mbeera nga ey’okutulugunya abalala, okuyombayomba, okwekatankira omwenge n’ebiragalalagala obutayagala kulya, obusunguwavu, ettumbiizi, n’olemererwa, lowooza ku kulaba nga wabaawo ekirala ekikolebwa abalala be kikwatako oba abakugu. Manya nti abaagalwa be gye bakoma okubeerawo abangiko gye kikoma okubeera ekirungi.
(viii) “Ekirala eky’okukola” kwekukolagana n’ abaagalwa abalala bonna. Wano ntegeeza abagalwa be n’emikwano abalala, nga mulimu n’abenju ye. Okumulumba mu kibinja kirina kukolebwa nga ekisembayo
(ix) Ekyo bwe kigaana muyite oba mumutwale mu basawo abakugu ab’embeera z’ebirowoozo ebikyankalamu.
(x) Tosamwassamwa na bigambo ku buzibu buno nga obitambuza wano na wali ne mu bekitakwatako oba abatalina kye bayinza kuyamba.
Okuyamba omutiini n’omuvubuka avudde mu mbeera
Buli muzadde oba omukuza alina okumanya engeri y’okuyambamu omuvubuka ali mu mbeera y’okwennyika oba nga mu buzaale bwe mukyankalamu.N’awe omuvubuka olina okumanya engeri gy’oyinza okuyamba muvubuka munno oba omuntu omukulu alina ekizibu okufuga embeera ze ez’obuntu
Okwennyika mu bavubuka naddala abatiini tekikwata bukwasi ku kuva mu mbeera kumala kaseera katono naye kikosa obulamu bwe bwonna era singa tewabaawo kikolebwa kuyamba mwana ono okuva mu mbeera eno ey’okwennyika kiyinza okuviirako ebizibu bingi , omuli okuddirira mu kusoma , okukozesa ebiragalalagala eby’akabenje , okwekatankira omwenge, ebikolwa eby’obukambwe , obumenyi bw’amateeka ,omuli n’ obutemutemu oba omwoyo w’okwetta.
Ekirungi kwe kuba nti okwennyika oba okuva mu mbeera okwa buli kika kuyinza okuwonyezebwa era ggwe nga omuntu , ow’omukwano, omuzadde, omukuza, oba omusomesa ow’obuvunaanyizibwa , kikwetagisa okumanya bintu ki bw’oyinza okukola okuyamba omuntu yenna aba avudde mu mbeera , naddala okwennyika oba ebirowoozo.
Kino kikwetaagisa okufuna obumanyirivu mu bubonero bw’okwennyika oba obw’embeera z’ebirowoozo endala embi ez’enjawulo omuntu z’ayinza okuyingiramu.
Bino bya mugaso nnyo , si eri abakuza bokka naye ne bw’oba muvubuka oba mutiini nga oyita mu mbeera erimu okwennyika oba nga oyagala okuyiga engeri gy’oyambamu ow’omukwano ali mu mbeera ng’eyo.
Sooka okimanye nti emyaka egisinga okuba emizibu mu bulamu bw’omuntu gy’emyaka egy’ekitiini, okuyita mu gy’ekivubuka , okutuuka ku gy’ekikulu. Okwennyika mu myaka egy’ekitiini kuyinza okuviirako enneeyisa y’omuntu okukyankalanira ddala awatali kudda mabega ppaka lw’akaddiwa , okujjako nga waliwo ekikoleddwa okumuyamba. Ayinza okubeera awo obulamu bwe bwonna nga yekubagiza, talina ssuubi , musunguwavu, ava mangu mu mbeera ate kino nakyo n’akirandiza mu baana be , ne kifuuka nga ekikolimo ; naye nga ate si kikolimo.
Obubonero bw’okwennyika mu bavubuka
Kavubuka oluusi areetera abavubuka abamu okunyigirizibwa okw’enjawulo , naddala kubanga baba bakyetaaga okuyiga engeri y’okweyisaamu n’eyokukolamu ebintu ebyetaagisa mu ntabaganya naye ate nga omubiri gukyali mu mbeera ey’obutonde(state of nature).
Mu mbeera ey’obutonde omuto aba ayagala okukola buli ky’ayagala ne bwe kiba kiyingirira edembe ly’abalala , awatali kukubwa ku mukono era okugezaako okumukugira okukola buli ky’ayagala nga bw’akyagadde ne w’akyagalidde kye kimu ku bintu ebisooka okumujja mu mbeera n’okumutuusa ku kwennyika singa omuzadde, omusomesa , oba omukuza aba si mutendeke mu ngeri ya kukuzaamu mwana okumujja mu mbeera gy’azaalibwamu ey’obutonde. Naye era okumuboggolera ,okumuswaza n’okumulaga obusungu wakati wakati mu kumujjamu embeera ez’obuto era kiyinza okwongera obwongezi okumujja mu mbeera ez’obuntu.
Buno wansi bwe bubonero kw’oyinza okulabira omuvubuka oba omutiini avudde mu mbeera :
Entondo
Okwekyanga
Okwekandula(rage)
Okunakuwala
Okubulwa essuubi
Okuba ng’abeera mu maziga buli bbanga
Okwejja ku mikwano n’abantu abamu, ng’abeera yekka awatali bo b’ayagala
Obutayagala kwenyigira mu bikolebwa eby’awamu
Okukyusa endya n’ebiseera eby’okwebaka
Obutatereera n’okukalambira ku kintu
Okwetya
Okwekubagiza
Okwesaasira
Obutaba mukyamufu
Okulabika nga omukoowu atalina maanyi mu mubiri
Obuzibu okuteeka ebirowoozo ku kintu oba omulamwa
Okwerabirarabira
Obulumi obujja embagirawo nga omutwe oba olubuto naddala nga abasawo bakebedde nga tebalaba kibuleeta.
Okusunguwala oba okukuulako waya amangu
Obutasaagirwako.
Singa omwana oba omutiini abeera mu mbeera ey’okwennyka ne watabaawo kikolebwa:
• Alemwa okuteeka ebirowoozo ku musomesa by’aba asomesa ku somero ate nga namaanyi talina, yerabirarabira, tajjukira mangu era ekivaamu kwe kuddirira mu misomo.
• Ayinza okudduka awaka. Okukola kino kuba nga kwekalakaasa okusobola okufuna okufiibwako n’okukyuusa embeera ye gy’alowooza nti y’emuviirako obuzibu bw’alimu.
• Okwekatankira ebiragala n’omwenge ng’alowooza nti kino kimuyamba okukkakkanya embeera gy’alimu ey’okwennyika.
• Okwetya ng’alowooza nti tewali asobola kumufaako oba okumuwuliriza olw’endabika gy’alimu.
• Obwenzi oba obwa malaaya
• Ebikolwa eby’obukambwe ku balala yadde baana bannabwe.
• Okutabuka omutwe
• Okulowooleza mu kwetta. Kino tekitera kubaawo naye kisobola okubaawo mu Bantu abamu.
Obubonero obw’okwagala okwetta
Okusobola okuyamba omuntu ali mu mbeera ey’okwagala okwetta oba okufa olina okunnyonnyoka obubonero bw’embeera eno , omuli :
• Omuntu okwogera ng’asaaga ku kwetta ng’alabika akitegeeza
• Omuntu okugamba nti “ng’enda kwekola ekintu” nga waliwo embeera emukyankalanyizza.
• Omuntu okugereesa ku kufa ng’araga nti okufa kisinga obulamu.
• Okuwandiika ku kufa oba okwetta
• Okubeera mu mbeera ey’akabenje nga okunywa enjaga, omwenge ne kimuviirako okuba ng’alwaanalwaana nnyo ne banne oba awakula entalo n’obutabulako binuubule na bubenje.
• Okwegabako ebibye naddala eby’omuwendo
• Okusiibula abaagalwa be ne mikwano gye mu ngeri etategeerekeka.
• Okweyunira ebissi, ebiragalaagala , oba engeri endala ey’okwetta nga okwesuula mu motoka oba mu nnyanja.
Okuyamba Omuvubuka oba omwana eyennyise
(i) Mulage nti ofaayo gy’ali era w’oli okumuyamba mu mbeera zonna awatali kuddirira .
(ii) Wesonyiwe eby’okumukangavvula oba okumunenya wabula mukwate mpola nga omulaga omukwano .
(iii) Gezaako nga bw’osobola okumuwuliriza ye by’agamba mu kifo ky’omumunenya oba okumukangavvula.
(iv) Togezaako kumugamba nti akomye okwennyika kw’alimu oba nti byayogera oba by’akola bya kisiru, wabula gezaako nga bw’osobola okulaga nti otegeera okunyigirizibwa kw’ayitamu era olage nti nawe kikkola bubi.
(v) Kola enteekateka mangu omwagala wo okulaba omukugu mu ndwadde z’ebirowoozo ebikyankalanye n’okwennyika.
(vi) Nga omulwadde wo ali mu kujanjabibwa omukugu, kyolina okukola kwe kulaba ng’omulaga nti w’oli ku lulwe era omuyamba era atwalibwa okuba nga wa mugaso alina okufiibwako. Kino okikola okuyita mu :
Kulaga nti otegeera embeera gy’abadde ayitamu . Okubeera n’omuntu eyennyise kintu kizibu nnyo naye olina okumanya nti omuntu wo waliwo ekimutuusizza ku kizibu ky’alimu , olage obugumiikiriza n’okutegeera embeera ye.
Mukubirize okukola dduyiro. Nga okutambulako naye , okuzannyako n’abalala, okuvuga akagaali, , n’ebirala.
Musikirize okubeera mu bantu. Laba nga abeerako mu mikwano era abudabudibwe ng’ali mu banne.
Goberera enzijanjaba gy’afuna. Laba nga agoberera ebiragiro ebimuweebwa abakugu mu kumujjanjaba era eddagala eriba limuweereddwa olabe nga alimira mu biseera ebigere.
Obubonero bw’okwennyika bwe buba bugenda mu maaso, tegeeza omusawo.
Naawe wefeeko. Okusobola okuyamba omulwadde wo, nawe olina okwefaako okulaba nga oli mulamu bulungi . Wegendereze ekwennyika kw’omwagalwa wo n’awe kuyinza okukosa embeera yo.Laba nga olya bulungi, webaka bulungi ekimala , n’okwewummuzaamu mu bikusanyusa.
Buulirako abaagalwa bo abategeevu basobole okukugumya nga ojanjaba omulwadde wo.
Tokweka ba nju yo buzibu buliwo. Bw’oba nga olina omwana awaka eyetaaga obuyambi okudda mu mbeera ze ez’obuntu , n’abawaka abalala bategeezeeko nti munnabwe alina ekizibu ekyetaagisa okujjanjaba mu ngeri ey’enjawulo baleme kulowooza nti oli mu kutinkiza na kutiitibyako omu.
Abaana abalala tobasuulirira nga ojanjaba omu. Abaana abalamu nabo olina okubalaga nti obafaako kubanga ebirowoozo byonna bw’obiteeka kw’omu ate nabano bayinza okuva mu mbeera.
Wewale okusala omusango. Oyinza okweteekako omusango oba n’oguteeka ku muntu omulala mu nju. Kino kya kabenje nnyo kubanga kyongera kusajjula kiwundu kya mbeera eba eriwo mu maka.
Okufuga obusungu
Oyinza okuba nga oli mukulembeze mu maka, mu ntabaganyo, mu kitongole oba omusomesa ow’ obusungu oba nga olina omwana nga mu buzaale bwe wa busungu . Ky’olina okukokola okukkakkanya obusungu , kwe :
• Okumanya embeera evaako okusunguwala: Bw’oba Taata oba maama mu maka , oba omukulembeze mu ngeri endala yonna , wewale okunyiigira buli mwana , mukyala wo oba omuntu omulala yenna ky’akola kubanga okunyiiga kuviirako ebikolwa eby’obukambwe nga okutulugunya n’okutta mu butanwa oba obugenderevu. Ng’osazeewo okubonereza omwana sooka wefumiitirize era okakase nti kyetaagisa ate nga tokikola mu busungu. Bw’oba okyasunguwadde sooka otambulemu obusungu bukkakkane olyoke omubonereze mu ngeri ensaamusaamu etamutuseeko buvune ku mubiri.
• Okumanya nti singa omwana omutusaako obuvune mu kumubonereza oba ozzizza omusango era Poliisi ekusiba yadde nga ggwe omuzaala ate naye ayinza okukula ng’alina obukyayi gy’oli. Manya nti ggwe oli mu kukaddiwa ate ye ali mukukula ; wewale okukyayibwa abanaakulabirira mu bukadde bwo.
• Kakkana: Kizibu okusigala n’obusungu nga okkakkanye . Singa oba ofuze obusugu bwo, oba osobola okukola ku nsonga z’abantu bo, n’obuvunaanyizibwa awatali kubatusaako buvune bwa mubiri oba mu birowoozo.Okukkakkana , va awali abantu ofune okussa okuwanvu kyokka mu bwongo bwo okkirize nti “bibaawo”. Awo oba otandise okwefumiitiriza okutuuka ku ky’okukola eky’amagezi.
• Kola dduyiro: Oyinza okuteekamu jjaze ey’emizannyo n’ofuluma okukola dduyiro nga odduka mpolampola , oba ovuga akagaali k’emizannyo, oba nga otambulako . Okukola dduyiro kiyamba okukkakkanya obusungu oba embeera eya kawereege mu mubiri. Bw’okola dduyiro omubiri gwo gufulumya ebikemuluzi(hormones) ebiyitibwa enzikakkanya(endorphins) ebiyamba okukujja mu kiwuggwe n’otereera ebirowoozo.
• Wewale olusirika: Kizibu nnyo okwogera n’omuntu akunyiizizza k’abe mukyala wo, mwami , abaana bo, muzadde wo oba omuntu omulala yenna , naye ate mu kwogera mulimu eddagala okusinga okusirika . Bw’oba osazeewo okwogera yogera ku bintu ebizimba so si ebyabuluza , bwe kiba kyetaagisa funa omuntu gwe wesiga akuyambe mu kino; ono aba muzzang’anda.
• Kyuusa endowooza yo: Kkiriza nti tewali kizibu kitavaawo . Waliwo abantu abamu nga bbo balaba kazigizigi yekka mu maaso (pessimism) . Tandika okukkiriza nti obulamu bulimu ebiwonvu n’ebikko; buli nkuba lw’etonnya manya nti omusana gulina okwaaka, n’olwekyo embeera eriwo egenda kuvaawo.
• Oyinza n’okugendako mu bakugu b’ebirowoozo ebikyankalanye.
• Ebyo byonna nga biremye manya nti waliwo oyo ataremererwa; ye Katonda. Mwekwase ajja kuzza mu mbeera ey’essanyu !
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
sx2voltdjs4hooo8l38y9azjkaef7ia
60660
60455
2026-07-10T16:35:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60660
wikitext
text/x-wiki
Omuntu afuga atya embeera ze ez'obuntu obutakalaamuka?
Okufuga oba okuyigiriza omwana okufuga embeera ze ez’obuntu kulimu okumuyigiriza okwang’anga oba okufuga embeera ze ez’obuntu embi okuva mu buto kuba kitwala ekisera. Bw’oba nga oli muntu mukulu newesanga nga tewayambibwa kufunga mbeera zo za buntu okuva nga oli muto, ky’okola fuba okulaba nga :
otegeera ekikuleetedde oba ebikuleetera okuva mu mbeera ez’obuntubulamu . Kkiriza nti ova mangu mu mbeera .
okkiriza nti waliwo ekintu oba ebintu ebikujja mu mbeera .
Okola enteekateeka okwang’anga embeera ezo , gamba okubuulirako abaagalwa bo bakuyambe oba genda mu bakugu mu kukakkanya embeera z’obuntu ezikyankalanye.
Tambulako mu bifo omuli ebiyinza okukusanyisa.
Genda mu bantu abasanyufu. Osekemu.Wewale abalyolyomi , ab’enge, effutwa, n’empiiga kuba bano mu biseera ebisinga basekabusesi oba basanyukabusanyusi.
Genda ew’abakulu b’amadiini, era wekwase Katonda. Soma ebyawandiikibwa ebitukuvu.
Kola dduyiro (exercise) kikuyambe okukkakkanya ebirowoozo n’embeera y’omubiri okutwalira awamu.
Beera mu b’emikwaano n’abenju be wesiga abanakuzzaamu amaanyi. Weware abo abayinza okwogera ebyongera okukumalamu amaanyi naddala abo abasanyuka nga omulala ali mu mbeera emunyigiriza.
Tandika okulowooza nti omuntu asobola okubeera ow’omugaso mu ngeri endala oba eri abantu abalala ne Katonda wo.
Ebyo byonna mbikulaze naye ekisinga kwe kwekwasa Katonda.
Eby’okulabirako :Engeri y’okufuga okunyiiga
Manya ekiviiriddeko okunyiiga okwo.
Kakkana (rerax) nga weyunira ekintu ekirala okkakkane.
Weyunire abantu oba omuntu gwe wesiga akuyambe okukkakkana.
Wekwase Katonda atalemererwa.Okunoonyereza kulaze nti abantu abalina okukkiriza mu Katonda okwa namaddala be basinga okufuga embeera z’obuntu.
Ebiseera ebisinga , omuntu avudde mu mbeera ze ez’obuntubulamu talowooza nti embeera gy’alimu si ya lubeerera . Okudda mu mbeera.:
• Salawo okutandika okubaako ky’okola.
• Beera mugumiikiriza ate okkirize nti waliwo ebintu by’otayinza kukyusa.
• Teeka ebirowooza byo ku by’okukola ebirala
• Lowooza ku bintu ebiyinza okuleeta essanyu mu bulamu bwo nga okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu, okunaaba amazzi agookya, okutambulako ne mikwano gyo n’ebirala.
• Sengejja by’oyogera. Wewale samwasamwa kuba ajja kukwongera kwennyika. Yiga okuwuliriza okusinga okwogera.
• Wewale omuntu oba abantu abayanza okukola oba okwogera ebiyinza okwongera okukujja mu mbeera.
• Genda ew’ omukugu mu mbeera z’ebirowoozo.
• Wekwase mukama Katonda wo atalemererwa.
Okwang’anga embeera ey’okwennyika
Omuntu omulamu aba n’obusobozi okufuga embeera ze ez’obuntu naye kino bwe kiba ekizibu wano omuntu aba alina kweyunira mwoyo wa Katonda okusobola okukkakkanya mwoyo w’obuntu aba apaluuse oba alemaganye okukkakkana.
Mu butuufu omuntu omugunjufu aba n’obusobozi okufuga embeera ze ez’obuntu okusinga atali naye era ono bw’aba afunye okulemererwa aba alina okwekwasa mwoyo wa Katonda atalemererwa.
Ky’etagisa nnyo n’olwekyo buli muntu okuyiga embeera z’obuntu eziyinza okujja muntu munne mu mbeera ate era n’ayiga n’engeri ey’okufuga embeeza ze zino. Ekyo kye kiyitibwa obwakalimagezi mu mbeera z’obuntu (emotional intelligence).
Waliwo ebintu bye tulaba ebigenda mu maaso mu ntabaganyi zaffe ne tutabifaaako naye nga bya kabenje eri entabaganyabantu yonna. Bw’oba otambula, olumu osanga abantu, abaana , abavubuka, olumu n’abakulu abamu, nga basekerera oba bajeregerera omuntu ali mu mbeera y’obulamu gy’ateyagarira nga obulemu ku mubiri , ,obwanakampiginya(dwarfism), nakalanga ow’omutwe omunene , omukadde akootakoota, kiggala , ananaagira, omwavu, oba okusekerera omuntu olw’eddiini ye ,eggwanga lye oba olulimi lw’ayogera , oba olw’okuba addiridde mu nfuna ye oba agudde ebigezo oba afunye okulemererwa ku ky’abaddeko..
Mu ngeri y’emu , osanga abantu, omuli n’abebitiibwa oba obuvunaanyizibwa mu ntabaganyabantu nga bannaddiini, abakulembeze, abasomesa mu masomero n’amatendekero nga bawa enkizo abantu obamu omuli n’abaana abato olw’okuba bagagga oba baavu oba olw’eddiini oba eggwanga oba enkula n’endabika .
Ate nno era waliwo abakuza, abazadde, oba abakulembeze abatayawula wakati wa kutulugunya na kugunjula oba okuwabula nga bbo okuwabula oba okugunjula tebakyawula na kikolwa kya kuboggola oba kukayukira muntu. Bino byonna biretera omwana okukula ng’embeera ze nkyankalamu.
Okwogera eri omulala oba abalala mu ngeri ey’obukambwe oba ey’okuboggoka buli bbanga nakyo kikolwa kya kutulugunya kubanga kimujja mu mbeera ez’obuntu so ng’ate okuwabula oba okuyigiriza tekyetaagisa kuboggolera muntu .
Ebikolwa ebyo byonna bijja omuntu mu mbeera ey’ebirowoozo ebiteefu .Ky’olina okusooka okumanya kwe kuba nti engerekera y’okuva mu mbeera erina ekigendererwa okukusobozesa okwetaasa embeera ey’obulabe mu bulamu bwo. Oli bw’akusekerera olw’obulemu bw’olina oba n’akuboggorera manya nti oyo aliko ekizibu, omwekengere era omwegendereze, oba oli awo n’okuva w’ali.
Omuntu avudde mu mbeera bw’atakozesa bwongo kuzza mbeera ye mu nteeko asobola okwekyaawa era omuntu bwaba nga tasobola kufuga mbeera ze za buntu enkyankalamu (control emotions) nga obusungu, bagamba nti ava mangu mu mbeera ze ez’obuntu era nga yetaaga kuyambibwa.
Omuntu okuba omusunguwavu mu kiseera ekimu tekitegeeza nti wa busungu kubanga oyinza okusunguwalamu olw’ensonga emu oba endala eba ekujje mu mbeera naye olw’okukozesa obwongo, n’okkakkana. Awo aba asunguwadde naye olw’okuba akozesa obwongo okufuga embeera ze ezitali za buntu (negative emotions) tatwalibwa kuba musunguwavu wa lulango.
Okutwalira awamu, omuntu avudde mu mbeera ayinza okusanyuka, okunyumirwa, okunyiiga, okusunguwala, okwekyawa, okukyawa, okwetya, okutya, okuboggola, okukambuwala, okufuna obujja, obukyayi, obunakuwavu n’enneeyisa endala ezitali za bulijjo ow’ensonga ez’enjawulo. Ky’olina okumanya kwe kuba nti tewali mbeera ya lubeerera. Baako ky’okola okukkakkana.
Engeri y’okuyamba oyo avudde mu mbeera oba eyekyaye
(i) Okusooka wekakase kw’osenziira okulowooza nti omuntu wo aliko ekikyamu oba embeera emukyankalanyizza ebirowoozo. Kifuneko obukakafu obumala(fakikya).
(ii) Gezaako okukakasa oba nga n’abalala balaba ggwe ky’olabye era nga balina obukakafu; yadde tebamumanyi nga ggwe bw’omumanyi , bayinza okulaba enneeyisa ye oba endabika nga bikyusemu .
(iii) Lowooza kubiyinza okuba nga bye bivaako obuzibu era webuuze ku ki ekiyinza okuddako .
(iv) Wetegekere okukwesamba n’okutwalibwa obubi lw’osooka okukyogerako n’omuntu wo ono avudde mu mbeera . Yadde kino kibaddewo toggwamu maanyi. Nywerera ku nsonga ; sigalawo yadde nga akulaze nti takwetaaga.
(v) Beera mukkakkamu era oyogere nga olaga nti ofaayo eri omuntu wo oyo yadde nga atandise okwekamwana n’okuyomba, sigala nga oli mukakkamu ;tokalaamuka nawe !! Sigala ku mulamwa kubanga omuntu wo ayinza okugezaako okukutabula ove ku kigendererwa ng’akukonjera n’okwekwasa ebyayita. Ky’olina okwesibako kwe kumugamba nti “”ndi wano ku lulwo , okulaba nga embeera yo edda mu nteeko”.
(vi) Singa omuntu wo asalawo nti yetaaga obuyambi bwo , laba nga oli mwetegefu okubumuweerawo kyokka mukubirize okufuna obuyambi obw’ekikugu oba oli awo n’eddagala.
(vii) Naye singa ogezaako okwogera n’omwagalwa wo emirundi egiwera n’olemererwa ku mbeera nga ey’okutulugunya abalala, okuyombayomba, okwekatankira omwenge n’ebiragalalagala obutayagala kulya, obusunguwavu, ettumbiizi, n’olemererwa, lowooza ku kulaba nga wabaawo ekirala ekikolebwa abalala be kikwatako oba abakugu. Manya nti abaagalwa be gye bakoma okubeerawo abangiko gye kikoma okubeera ekirungi.
(viii) “Ekirala eky’okukola” kwekukolagana n’ abaagalwa abalala bonna. Wano ntegeeza abagalwa be n’emikwano abalala, nga mulimu n’abenju ye. Okumulumba mu kibinja kirina kukolebwa nga ekisembayo
(ix) Ekyo bwe kigaana muyite oba mumutwale mu basawo abakugu ab’embeera z’ebirowoozo ebikyankalamu.
(x) Tosamwassamwa na bigambo ku buzibu buno nga obitambuza wano na wali ne mu bekitakwatako oba abatalina kye bayinza kuyamba.
Okuyamba omutiini n’omuvubuka avudde mu mbeera
Buli muzadde oba omukuza alina okumanya engeri y’okuyambamu omuvubuka ali mu mbeera y’okwennyika oba nga mu buzaale bwe mukyankalamu.N’awe omuvubuka olina okumanya engeri gy’oyinza okuyamba muvubuka munno oba omuntu omukulu alina ekizibu okufuga embeera ze ez’obuntu
Okwennyika mu bavubuka naddala abatiini tekikwata bukwasi ku kuva mu mbeera kumala kaseera katono naye kikosa obulamu bwe bwonna era singa tewabaawo kikolebwa kuyamba mwana ono okuva mu mbeera eno ey’okwennyika kiyinza okuviirako ebizibu bingi , omuli okuddirira mu kusoma , okukozesa ebiragalalagala eby’akabenje , okwekatankira omwenge, ebikolwa eby’obukambwe , obumenyi bw’amateeka ,omuli n’ obutemutemu oba omwoyo w’okwetta.
Ekirungi kwe kuba nti okwennyika oba okuva mu mbeera okwa buli kika kuyinza okuwonyezebwa era ggwe nga omuntu , ow’omukwano, omuzadde, omukuza, oba omusomesa ow’obuvunaanyizibwa , kikwetagisa okumanya bintu ki bw’oyinza okukola okuyamba omuntu yenna aba avudde mu mbeera , naddala okwennyika oba ebirowoozo.
Kino kikwetaagisa okufuna obumanyirivu mu bubonero bw’okwennyika oba obw’embeera z’ebirowoozo endala embi ez’enjawulo omuntu z’ayinza okuyingiramu.
Bino bya mugaso nnyo , si eri abakuza bokka naye ne bw’oba muvubuka oba mutiini nga oyita mu mbeera erimu okwennyika oba nga oyagala okuyiga engeri gy’oyambamu ow’omukwano ali mu mbeera ng’eyo.
Sooka okimanye nti emyaka egisinga okuba emizibu mu bulamu bw’omuntu gy’emyaka egy’ekitiini, okuyita mu gy’ekivubuka , okutuuka ku gy’ekikulu. Okwennyika mu myaka egy’ekitiini kuyinza okuviirako enneeyisa y’omuntu okukyankalanira ddala awatali kudda mabega ppaka lw’akaddiwa , okujjako nga waliwo ekikoleddwa okumuyamba. Ayinza okubeera awo obulamu bwe bwonna nga yekubagiza, talina ssuubi , musunguwavu, ava mangu mu mbeera ate kino nakyo n’akirandiza mu baana be , ne kifuuka nga ekikolimo ; naye nga ate si kikolimo.
Obubonero bw’okwennyika mu bavubuka
Kavubuka oluusi areetera abavubuka abamu okunyigirizibwa okw’enjawulo , naddala kubanga baba bakyetaaga okuyiga engeri y’okweyisaamu n’eyokukolamu ebintu ebyetaagisa mu ntabaganya naye ate nga omubiri gukyali mu mbeera ey’obutonde(state of nature).
Mu mbeera ey’obutonde omuto aba ayagala okukola buli ky’ayagala ne bwe kiba kiyingirira edembe ly’abalala , awatali kukubwa ku mukono era okugezaako okumukugira okukola buli ky’ayagala nga bw’akyagadde ne w’akyagalidde kye kimu ku bintu ebisooka okumujja mu mbeera n’okumutuusa ku kwennyika singa omuzadde, omusomesa , oba omukuza aba si mutendeke mu ngeri ya kukuzaamu mwana okumujja mu mbeera gy’azaalibwamu ey’obutonde. Naye era okumuboggolera ,okumuswaza n’okumulaga obusungu wakati wakati mu kumujjamu embeera ez’obuto era kiyinza okwongera obwongezi okumujja mu mbeera ez’obuntu.
Buno wansi bwe bubonero kw’oyinza okulabira omuvubuka oba omutiini avudde mu mbeera :
Entondo
Okwekyanga
Okwekandula(rage)
Okunakuwala
Okubulwa essuubi
Okuba ng’abeera mu maziga buli bbanga
Okwejja ku mikwano n’abantu abamu, ng’abeera yekka awatali bo b’ayagala
Obutayagala kwenyigira mu bikolebwa eby’awamu
Okukyusa endya n’ebiseera eby’okwebaka
Obutatereera n’okukalambira ku kintu
Okwetya
Okwekubagiza
Okwesaasira
Obutaba mukyamufu
Okulabika nga omukoowu atalina maanyi mu mubiri
Obuzibu okuteeka ebirowoozo ku kintu oba omulamwa
Okwerabirarabira
Obulumi obujja embagirawo nga omutwe oba olubuto naddala nga abasawo bakebedde nga tebalaba kibuleeta.
Okusunguwala oba okukuulako waya amangu
Obutasaagirwako.
Singa omwana oba omutiini abeera mu mbeera ey’okwennyka ne watabaawo kikolebwa:
• Alemwa okuteeka ebirowoozo ku musomesa by’aba asomesa ku somero ate nga namaanyi talina, yerabirarabira, tajjukira mangu era ekivaamu kwe kuddirira mu misomo.
• Ayinza okudduka awaka. Okukola kino kuba nga kwekalakaasa okusobola okufuna okufiibwako n’okukyuusa embeera ye gy’alowooza nti y’emuviirako obuzibu bw’alimu.
• Okwekatankira ebiragala n’omwenge ng’alowooza nti kino kimuyamba okukkakkanya embeera gy’alimu ey’okwennyika.
• Okwetya ng’alowooza nti tewali asobola kumufaako oba okumuwuliriza olw’endabika gy’alimu.
• Obwenzi oba obwa malaaya
• Ebikolwa eby’obukambwe ku balala yadde baana bannabwe.
• Okutabuka omutwe
• Okulowooleza mu kwetta. Kino tekitera kubaawo naye kisobola okubaawo mu Bantu abamu.
Obubonero obw’okwagala okwetta
Okusobola okuyamba omuntu ali mu mbeera ey’okwagala okwetta oba okufa olina okunnyonnyoka obubonero bw’embeera eno , omuli :
• Omuntu okwogera ng’asaaga ku kwetta ng’alabika akitegeeza
• Omuntu okugamba nti “ng’enda kwekola ekintu” nga waliwo embeera emukyankalanyizza.
• Omuntu okugereesa ku kufa ng’araga nti okufa kisinga obulamu.
• Okuwandiika ku kufa oba okwetta
• Okubeera mu mbeera ey’akabenje nga okunywa enjaga, omwenge ne kimuviirako okuba ng’alwaanalwaana nnyo ne banne oba awakula entalo n’obutabulako binuubule na bubenje.
• Okwegabako ebibye naddala eby’omuwendo
• Okusiibula abaagalwa be ne mikwano gye mu ngeri etategeerekeka.
• Okweyunira ebissi, ebiragalaagala , oba engeri endala ey’okwetta nga okwesuula mu motoka oba mu nnyanja.
Okuyamba Omuvubuka oba omwana eyennyise
(i) Mulage nti ofaayo gy’ali era w’oli okumuyamba mu mbeera zonna awatali kuddirira .
(ii) Wesonyiwe eby’okumukangavvula oba okumunenya wabula mukwate mpola nga omulaga omukwano .
(iii) Gezaako nga bw’osobola okumuwuliriza ye by’agamba mu kifo ky’omumunenya oba okumukangavvula.
(iv) Togezaako kumugamba nti akomye okwennyika kw’alimu oba nti byayogera oba by’akola bya kisiru, wabula gezaako nga bw’osobola okulaga nti otegeera okunyigirizibwa kw’ayitamu era olage nti nawe kikkola bubi.
(v) Kola enteekateka mangu omwagala wo okulaba omukugu mu ndwadde z’ebirowoozo ebikyankalanye n’okwennyika.
(vi) Nga omulwadde wo ali mu kujanjabibwa omukugu, kyolina okukola kwe kulaba ng’omulaga nti w’oli ku lulwe era omuyamba era atwalibwa okuba nga wa mugaso alina okufiibwako. Kino okikola okuyita mu :
Kulaga nti otegeera embeera gy’abadde ayitamu . Okubeera n’omuntu eyennyise kintu kizibu nnyo naye olina okumanya nti omuntu wo waliwo ekimutuusizza ku kizibu ky’alimu , olage obugumiikiriza n’okutegeera embeera ye.
Mukubirize okukola dduyiro. Nga okutambulako naye , okuzannyako n’abalala, okuvuga akagaali, , n’ebirala.
Musikirize okubeera mu bantu. Laba nga abeerako mu mikwano era abudabudibwe ng’ali mu banne.
Goberera enzijanjaba gy’afuna. Laba nga agoberera ebiragiro ebimuweebwa abakugu mu kumujjanjaba era eddagala eriba limuweereddwa olabe nga alimira mu biseera ebigere.
Obubonero bw’okwennyika bwe buba bugenda mu maaso, tegeeza omusawo.
Naawe wefeeko. Okusobola okuyamba omulwadde wo, nawe olina okwefaako okulaba nga oli mulamu bulungi . Wegendereze ekwennyika kw’omwagalwa wo n’awe kuyinza okukosa embeera yo.Laba nga olya bulungi, webaka bulungi ekimala , n’okwewummuzaamu mu bikusanyusa.
Buulirako abaagalwa bo abategeevu basobole okukugumya nga ojanjaba omulwadde wo.
Tokweka ba nju yo buzibu buliwo. Bw’oba nga olina omwana awaka eyetaaga obuyambi okudda mu mbeera ze ez’obuntu , n’abawaka abalala bategeezeeko nti munnabwe alina ekizibu ekyetaagisa okujjanjaba mu ngeri ey’enjawulo baleme kulowooza nti oli mu kutinkiza na kutiitibyako omu.
Abaana abalala tobasuulirira nga ojanjaba omu. Abaana abalamu nabo olina okubalaga nti obafaako kubanga ebirowoozo byonna bw’obiteeka kw’omu ate nabano bayinza okuva mu mbeera.
Wewale okusala omusango. Oyinza okweteekako omusango oba n’oguteeka ku muntu omulala mu nju. Kino kya kabenje nnyo kubanga kyongera kusajjula kiwundu kya mbeera eba eriwo mu maka.
Okufuga obusungu
Oyinza okuba nga oli mukulembeze mu maka, mu ntabaganyo, mu kitongole oba omusomesa ow’ obusungu oba nga olina omwana nga mu buzaale bwe wa busungu . Ky’olina okukokola okukkakkanya obusungu , kwe :
• Okumanya embeera evaako okusunguwala: Bw’oba Taata oba maama mu maka , oba omukulembeze mu ngeri endala yonna , wewale okunyiigira buli mwana , mukyala wo oba omuntu omulala yenna ky’akola kubanga okunyiiga kuviirako ebikolwa eby’obukambwe nga okutulugunya n’okutta mu butanwa oba obugenderevu. Ng’osazeewo okubonereza omwana sooka wefumiitirize era okakase nti kyetaagisa ate nga tokikola mu busungu. Bw’oba okyasunguwadde sooka otambulemu obusungu bukkakkane olyoke omubonereze mu ngeri ensaamusaamu etamutuseeko buvune ku mubiri.
• Okumanya nti singa omwana omutusaako obuvune mu kumubonereza oba ozzizza omusango era Poliisi ekusiba yadde nga ggwe omuzaala ate naye ayinza okukula ng’alina obukyayi gy’oli. Manya nti ggwe oli mu kukaddiwa ate ye ali mukukula ; wewale okukyayibwa abanaakulabirira mu bukadde bwo.
• Kakkana: Kizibu okusigala n’obusungu nga okkakkanye . Singa oba ofuze obusugu bwo, oba osobola okukola ku nsonga z’abantu bo, n’obuvunaanyizibwa awatali kubatusaako buvune bwa mubiri oba mu birowoozo.Okukkakkana , va awali abantu ofune okussa okuwanvu kyokka mu bwongo bwo okkirize nti “bibaawo”. Awo oba otandise okwefumiitiriza okutuuka ku ky’okukola eky’amagezi.
• Kola dduyiro: Oyinza okuteekamu jjaze ey’emizannyo n’ofuluma okukola dduyiro nga odduka mpolampola , oba ovuga akagaali k’emizannyo, oba nga otambulako . Okukola dduyiro kiyamba okukkakkanya obusungu oba embeera eya kawereege mu mubiri. Bw’okola dduyiro omubiri gwo gufulumya ebikemuluzi(hormones) ebiyitibwa enzikakkanya(endorphins) ebiyamba okukujja mu kiwuggwe n’otereera ebirowoozo.
• Wewale olusirika: Kizibu nnyo okwogera n’omuntu akunyiizizza k’abe mukyala wo, mwami , abaana bo, muzadde wo oba omuntu omulala yenna , naye ate mu kwogera mulimu eddagala okusinga okusirika . Bw’oba osazeewo okwogera yogera ku bintu ebizimba so si ebyabuluza , bwe kiba kyetaagisa funa omuntu gwe wesiga akuyambe mu kino; ono aba muzzang’anda.
• Kyuusa endowooza yo: Kkiriza nti tewali kizibu kitavaawo . Waliwo abantu abamu nga bbo balaba kazigizigi yekka mu maaso (pessimism) . Tandika okukkiriza nti obulamu bulimu ebiwonvu n’ebikko; buli nkuba lw’etonnya manya nti omusana gulina okwaaka, n’olwekyo embeera eriwo egenda kuvaawo.
• Oyinza n’okugendako mu bakugu b’ebirowoozo ebikyankalanye.
• Ebyo byonna nga biremye manya nti waliwo oyo ataremererwa; ye Katonda. Mwekwase ajja kuzza mu mbeera ey’essanyu !
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
dtydts6s430g70gn79449a2aogi0asz
Abu Kawenja
0
7796
60264
31580
2026-07-10T16:07:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60264
wikitext
text/x-wiki
Abu Kawenja munnayuganda munnakatemba era muwereeza ku leediyo
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Kawenja yazaalibwa eri abagenzi Mohamed Nalumoso ne Aisha Nakitto <ref name=":0">https://observer.ug/lifestyle/56520-behind-the-scenes-with-kaliisoliiso-crew</ref>. Kawenja yasomerako ku Shimoni Demonstration School gyeyava okwegatta ku Kampala High School. Nga avudde eyo yeyongerayo ku Light Bureau of Accountancy mpozi ne [[Makerere University]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=23920:quick-talk-girls-in-love-with-my-tummy-kawenja |access-date=2020-10-26 |archive-date=2020-10-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201029211734/https://www.observer.ug/component/content/article?id=23920:quick-talk-girls-in-love-with-my-tummy-kawenja |url-status=dead }}</ref>.
Kawenja mwami mufumbo era alina abaana mukaaga.
== Emirimu gye ==
Mu myaka gye kyeenda, Kawenja yatandika okuwereza ku mukutu gwa Radio One ku pulogulaamu eya Serugogonola. Eyo gyeyava mu 2001 okwegatta ku CBS Radio<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1033570/morning-sanyu-radio-shake</ref>. Ku CBS Radio aweerezza pulogulaamu emanyiddwa nga "Bwakedde mpulira".
=== Munnakatemba ===
Kawenja emirimu gye egya katemba yagitandika mu 1994 mu kibiina ekya Theatricals. Oluvannyuma yatondawo ekibiina ekimanyiddwa nga Adzido Performers<ref name=":0" />. Mu mirimu gye ne Adzido Performers, bazannya omuzannyo ogumanyiddwa nga Bemba Musota era omuzannyo gwe gumu gumaze emyaka 15 nga gusomesebwa mu massomero e Uganda. Kawenja yaliko mu kibiina ekya Bakayimbira Dramactors era nga yennyumiriza nnyo mu Charles James Senkubuge gwagamba nti yali kyakulabirako nnyo gyali<ref name=":0" />.
=== Musomesa ===
Kawenja mwami musomesa era nga ye dayirekita ku ttendekero erya Uganda Radio, Television and Film (RTF) Training Centre <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/education/85-education/23873-kawenja-urges-rtf-graduates-to-embrace-self-employment |access-date=2020-10-26 |archive-date=2020-10-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201029195218/https://www.observer.ug/education/85-education/23873-kawenja-urges-rtf-graduates-to-embrace-self-employment |url-status=dead }}</ref>.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
7coalq9khkjotju4a4xqwiwl9n2ym9e
60473
60264
2026-07-10T16:25:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60473
wikitext
text/x-wiki
Abu Kawenja munnayuganda munnakatemba era muwereeza ku leediyo
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Kawenja yazaalibwa eri abagenzi Mohamed Nalumoso ne Aisha Nakitto <ref name=":0">https://observer.ug/lifestyle/56520-behind-the-scenes-with-kaliisoliiso-crew</ref>. Kawenja yasomerako ku Shimoni Demonstration School gyeyava okwegatta ku Kampala High School. Nga avudde eyo yeyongerayo ku Light Bureau of Accountancy mpozi ne [[Makerere University]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=23920:quick-talk-girls-in-love-with-my-tummy-kawenja |access-date=2020-10-26 |archive-date=2020-10-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201029211734/https://www.observer.ug/component/content/article?id=23920:quick-talk-girls-in-love-with-my-tummy-kawenja |url-status=dead }}</ref>.
Kawenja mwami mufumbo era alina abaana mukaaga.
== Emirimu gye ==
Mu myaka gye kyeenda, Kawenja yatandika okuwereza ku mukutu gwa Radio One ku pulogulaamu eya Serugogonola. Eyo gyeyava mu 2001 okwegatta ku CBS Radio<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1033570/morning-sanyu-radio-shake</ref>. Ku CBS Radio aweerezza pulogulaamu emanyiddwa nga "Bwakedde mpulira".
=== Munnakatemba ===
Kawenja emirimu gye egya katemba yagitandika mu 1994 mu kibiina ekya Theatricals. Oluvannyuma yatondawo ekibiina ekimanyiddwa nga Adzido Performers<ref name=":0" />. Mu mirimu gye ne Adzido Performers, bazannya omuzannyo ogumanyiddwa nga Bemba Musota era omuzannyo gwe gumu gumaze emyaka 15 nga gusomesebwa mu massomero e Uganda. Kawenja yaliko mu kibiina ekya Bakayimbira Dramactors era nga yennyumiriza nnyo mu Charles James Senkubuge gwagamba nti yali kyakulabirako nnyo gyali<ref name=":0" />.
=== Musomesa ===
Kawenja mwami musomesa era nga ye dayirekita ku ttendekero erya Uganda Radio, Television and Film (RTF) Training Centre <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/education/85-education/23873-kawenja-urges-rtf-graduates-to-embrace-self-employment |access-date=2020-10-26 |archive-date=2020-10-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201029195218/https://www.observer.ug/education/85-education/23873-kawenja-urges-rtf-graduates-to-embrace-self-employment |url-status=dead }}</ref>.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
mzpbbr65gvk7wmafdqzryqtpw85brkh
Edith Mary Bataringaya
0
7846
60391
48092
2026-07-10T16:14:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60391
wikitext
text/x-wiki
[[File:Edith Mary Bataringaya, 1964.jpg|thumb|Edith Mary Bataringaya ]]
'''Edith Mary Bataringaya''' ''Kaijuka'' (1929–1977) yali Munnayuganda ow'ettutumu, omulwanirizi w'eddembe ly'ebyobufuzi ate munnabyabufuzi omuggumivu nga Uganda emaze okufuna obwetwaze. Yali omu ku baatandikawo ebibiina ebigatta abakyala ebya (Ugandan Women's Union) ne (Uganda Council of Women) ng'akolagana ne Rhoda Kalema wamu ne Theresa Mbire.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20190110182350/http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html</ref> Yafumbirwa Basil Kiiza Bataringaya nga naye munnabyabufuzi omukuukuutivu mu Uganda naddala mu gy'enkaaga.<ref>https://academic.oup.com/afraf/article-abstract/72/288/237/27097?redirectedFrom=fulltext</ref>
== Entandikwa y'obulamu bwe ==
Edith Mary Kaijuka yazaalibwa mu 1929 e [[Kabale]], ekibuga ekisangibwa mu Bugwanjuba bwa Uganda.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20190110181612/https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/</ref> Kitaawe ye yali Reverend Kaijuka, Omubuulizi w'enjiri mu Kkanisa ya Uganda (Anglican)era omusomesa mu kaalo ku Kasozi Bugongi.<ref name=":1" />
== Gyenvudde we mu byobufuzi ==
Edith Mary Kaijuka yafumbirwa Basil Kiiza Bataringaya, mutabani wa Marko Kiiza eyaliko omukulu w'Essaza lya Bunyaruguru, kwe kukyusa erinnya lye ne lifuuka Edith Mary Bataringaya.<ref>https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs</ref> Mu budde bwe baafumbiriganwamu, Basil Kiiza Bataringaya yali akyasoma kkoosi ya Busomesa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] - [[Kampala]] Uganda.<ref>{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1965–1966|last=Wilson|first=E. G.|publisher=Marco Publishers|year=1966|location=Nairobi, Kenya}}</ref><ref name=":12">{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1967–1968|publisher=Marco Publishers|year=1968|location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref>
Basil Kiiza Bataringaya yafuuka munnabyabufuzi omuganzi mu Uganda mu kiseera eky'amangu. Bataringaya yeesimbawo ng'Omubaka mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya DP (Democratic Party of Uganda) ku ntebe y'okukiikirira Disitulikiti ya Ankole mu Paalamenti ya Uganda mu Gavumenti ey'akabanga ey'okukyusa obukulembeze okuva mu Bangereza okudda mu Bannansi mu kalulu ka bonna akaasooka mu Uganda akaaliwo mu 1961.<ref>https://web.archive.org/web/20190109180951/http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/</ref> Yafuuka akulira oludda oluvuganya Gavumenti mu Gavumenti eyali ekulirwa Apollo Milton Obote.<ref name=":4">{{Cite journal|last=Mazrui|first=Ali|date=Summer 1970|title=Leadership in Africa: Obote of Uganda|journal=International Journal|publisher=Canadian International Council|volume=25|issue=3|pages=538–564|doi=10.1177/002070207002500306|jstor=40200856}}</ref> Basil Kiiza Bataringaya yasala eddiiro n'ava mu DP n'adda mu kibiina kya Apollo Milton Obote ekya UPC (Uganda People's Congress) nga bali mu Paalamenti. Ye yali munnabyabufuzi ow'embavu eyasooka okwabulira ekibiina kye eky'ebyobufuzi mu byafayo bya Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html</ref> Basil Kiiza Bataringaya yafuuka Minisita ow'esonga ez'omunda era n'ayanguwa okufuuka omu ku basajja Apollo Milton Obote eyali Ssaabaminisita wa Uganda be yali yeesiga ennyo era yafuuka omu ku abo abaawanga Obote amagezi n'afuuka omu ku Baminisita ab'amaanyi mu Gavumenti ya Obote.
Edith Mary Bataringaya yafuuka wankizo mu Gavumenti ya Apollo Milton Obote nga bba Basil Kiiza Bataringaya amaze okweyunga ku UPC n'okubeera Minista w'ensonga ezoomunda. Yatambulanga ne bba era ng'ayogera ng'omukulu w'akakiiko k'abakyala ba Uganda (Uganda Council of Women) ng'ali n'abakungu b'amawanga ag'ebweru.<ref name=":2">https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html</ref> Mu lumu ku ng'endo ezijjukirwa ez'amaanyi, yagendako mu Amerika n'asisinkana n'ababaka b'ensonga ez'omunda mu Amerika era n'akyalako ne mu Disneyland.<ref name=":2" />
== Okulwanilila edembe ==
Edith Mary Bataringaya yali mulwanirizi wa ddembe lya byabufuzi ow'amaanyi. Bataringaya Yatandikawo ekiibina ekigatta abakyala ba Uganda wamu n'akakiiko k'abakyala ba Uganda ng'ali wamu ne Rhoda Kalema ne Theresa Mbire.<ref name=":0" /> mu 1960, wansi w'obukulembeze bwa Bataringaya, akakiiko k'abakyala ba Uganda kayisa ekiiteso nga kakubiriza nti amaateka goona agakwata ku bufumbo, okwawukana, n'okusikira ebintu gawandikibwe era gabunne egwanga lyonna nga eddala erisooka mu kutereza amateeka agaliwo kati nag'enono. Mu myaka kumi egyasooka nga Yuganda emaze okwenunula, akakkiko k'abakyala kano kayongera amanyi mu kusaba nti waberewo enongosereza mu mateeka nga gakiriza abakyala boona okubera n'enintu wamu nokusigaza abaana babwe bwe'waberewo engyawukana mu'maaka.<ref name="cs">[http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html Uganda country study]. [[Library of Congress]] [[Federal Research Division]] (December 1990). ''This article incorporates text from this source, which is in the [[public domain]].''</ref> Omulimo gw'akiiko k'abakyala kano wansi w'obukulemmbeze bwa Bataringaya gwaletawo enkyukakyuka mu mateeka g'okwawukana mu maaka mu Yuganda, ekyaleeta okuwandika amateeka gano mu bulungi bwago nga gayisa omukaazi n'omusaja kyenkanyii nga wabadewo okwawukana.<ref>https://web.archive.org/web/20190321041238/https://ulii.org/ug/legislation/consolidated-act/249</ref>
== Okufa kwe ==
Bba wa Edith Mary Bataringaya, Basil Kiiza Bataringaya yakulemberamu okugezako okukwatta n'okusiba Idi Amin, ekyamufula omu ku bana'Yuganda abasooka okukwatibwa gavumenti ya Amin empya.<ref>https://web.archive.org/web/20190110042400/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html</ref> ngali mu komeera e' Makindye, Bataringaya yatulugunyizibwa.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18|title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda|last=Decker|first=Alicia C.|date=15 November 2014|publisher=Ohio University Press|location=Athens, OH|isbn=978-0-8214-4502-0|language=en}}</ref> bamala nebamusindika mu kibuga ky'embarara we bamutematemera ngali mulamu.<ref name=":3">https://books.google.co.ug/books?id=EkSP9XUIAKsC&pg=PA100&redir_esc=y&hl=en#v=onepage&q&f=false</ref> Omutwe gwe baguteka ku kiiti nebagwetoloza mu kibuga Mbarara nebamala nebagutwala mu nkambi y'amagye eya Mbarara.<ref name=":11">{{Cite journal|year=1975|title=Amin's Death Roll|journal=[[Transition Magazine|Transition]]|publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University|volume=49|issue=49|pages=17–27|jstor=2934890}}</ref>
Edith Mary Bataringaya yafuka namwandu nakuza abaana babwe munana yeka ku taaka lyabwe e' Mbarara, nafuka omuntu Amin gweyali yekengera.<ref>{{Cite book|title=Pastoralists in Violent Defiance of the State: The case of the Karimojong in Northeastern Uganda|last=Olowo Onyango|first=Eria|publisher=Dissertation for the degree philosophiae doctor (PhD) at the University of Bergen|year=2010|location=University of Bergen}}</ref> Bataringaya naye yamala natiibwa mu 1977 mu kiita bantu kya Amin ekyadako, kigambibwa nti yatiibwa Juma Bashir, ayali afuga ekitundu kya bugwa'njuba bwa Yuganda mu gavumenti ya Amin.<ref name=":3" /> Omubiri gwe basanga nga bagwokyeza nga bagusude mu taaka lya Bataringaya mu Mbarara.<ref name=":9">{{Cite book|title=Memories.|last=Stokes|first=Brigid|publisher=Daughters of Mary and Joseph|location=Mbarara, Uganda}}</ref> yaleka bamulekwa munana abakuzibwa kooja wabwe, Dr. Emmanuel Kaijuka.
== Obulamu bwe ==
Edith Mary ne Basil Kiiza Bataringaya balina abaana munana, Dr. Geoffrey Basil Bataringaya, Basil Bataringaya Jr., Grace Bataringaya, Kenneth Bataringaya, Jackie Bataringaya, Janet Bataringaya, Juliet Wavamunno, ne Dr. Aisha Bataringaya-Ssekalala.<ref name=":5">https://allafrica.com/stories/200306100570.html</ref> Abaana bano bafuka ba mulekwa mu 1977 ng'abazadde babwe bamazze okutiibwa Amin. mwanyina wa Edith Mary Bataringaya, Dr. Emmanuel Kaijuka eyamala nafuka omukulu wakakiiko k'ebyobulamu (Ugandan Commissioner of Health), yeyakuza abaana bano.<ref name=":5" />
Mu 1985, abaana badamu nebasisinkana omulundi ogwasooka kuva maama wabwe bweyafa.<ref name=":5" /> Abaana bano bamala nebafuna emirimu n'obulamu obusanyusa: Grace Bataringaya musaawo w'ebisoolo era ategeka ebivulu, Kenneth Bataringaya musubuzi era yalabilila emaali y'amaka gabwe, Jackie Bataringaya musawo ng'akola nekitongole kya Action Aid mu Harare, Zimbabwe, Janet Bataringaya akola by'obulamu bya boona mu Boston, Massachusetts mu Amerika, Juliet Wavamunno (née Bataringaya) musawo era akola nekitongole ky'ensi eky'ebyobulamu (World Health Organization), atte Aisha Bataringaya-Ssekalala (née Bataringaya) asoomera ku University of Western Cape mu South Africa.<ref name=":5" />
=== Ebyenzikiriza/ Ebyeddini ===
Bataringaya yali Mukatoliki ate yali yeenyigira mu mirimu gya Eklezia. Taata wa Bataringaya yali musomesa mu kanisa ya Yuganda atte ne bataringaya bamukuliza mu kanisa.<ref name=":1" /> Bba wa Bataringaya yasooka kuba musomesa mu ssomero ly'Abakatoliki mu Ankole, era yali mulambuzi wa masomero mu Ankole nga tannayingira byabufuzi.<ref name=":13">{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1967–1968|publisher=Marco Publishers|year=1968|location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Edith Mary Bataringaya yafuuka Mukatuliki ng'amaze okufumbirwa Basil Kiiza Bataringaya ate yakola n'ebitongole by'Abakatoliki mu bulamu bwe obw'okukola bwonna, ali ne ku lukalala lw'emikwano gy'ebitongole by'Abakatoliki mu Mbarara.
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
6zmkwkfxfzhqwe2aq3xwcsd4fsd2h8m
60607
60391
2026-07-10T16:35:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60607
wikitext
text/x-wiki
[[File:Edith Mary Bataringaya, 1964.jpg|thumb|Edith Mary Bataringaya ]]
'''Edith Mary Bataringaya''' ''Kaijuka'' (1929–1977) yali Munnayuganda ow'ettutumu, omulwanirizi w'eddembe ly'ebyobufuzi ate munnabyabufuzi omuggumivu nga Uganda emaze okufuna obwetwaze. Yali omu ku baatandikawo ebibiina ebigatta abakyala ebya (Ugandan Women's Union) ne (Uganda Council of Women) ng'akolagana ne Rhoda Kalema wamu ne Theresa Mbire.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20190110182350/http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html</ref> Yafumbirwa Basil Kiiza Bataringaya nga naye munnabyabufuzi omukuukuutivu mu Uganda naddala mu gy'enkaaga.<ref>https://academic.oup.com/afraf/article-abstract/72/288/237/27097?redirectedFrom=fulltext</ref>
== Entandikwa y'obulamu bwe ==
Edith Mary Kaijuka yazaalibwa mu 1929 e [[Kabale]], ekibuga ekisangibwa mu Bugwanjuba bwa Uganda.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20190110181612/https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/</ref> Kitaawe ye yali Reverend Kaijuka, Omubuulizi w'enjiri mu Kkanisa ya Uganda (Anglican)era omusomesa mu kaalo ku Kasozi Bugongi.<ref name=":1" />
== Gyenvudde we mu byobufuzi ==
Edith Mary Kaijuka yafumbirwa Basil Kiiza Bataringaya, mutabani wa Marko Kiiza eyaliko omukulu w'Essaza lya Bunyaruguru, kwe kukyusa erinnya lye ne lifuuka Edith Mary Bataringaya.<ref>https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs</ref> Mu budde bwe baafumbiriganwamu, Basil Kiiza Bataringaya yali akyasoma kkoosi ya Busomesa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] - [[Kampala]] Uganda.<ref>{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1965–1966|last=Wilson|first=E. G.|publisher=Marco Publishers|year=1966|location=Nairobi, Kenya}}</ref><ref name=":12">{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1967–1968|publisher=Marco Publishers|year=1968|location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref>
Basil Kiiza Bataringaya yafuuka munnabyabufuzi omuganzi mu Uganda mu kiseera eky'amangu. Bataringaya yeesimbawo ng'Omubaka mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya DP (Democratic Party of Uganda) ku ntebe y'okukiikirira Disitulikiti ya Ankole mu Paalamenti ya Uganda mu Gavumenti ey'akabanga ey'okukyusa obukulembeze okuva mu Bangereza okudda mu Bannansi mu kalulu ka bonna akaasooka mu Uganda akaaliwo mu 1961.<ref>https://web.archive.org/web/20190109180951/http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/</ref> Yafuuka akulira oludda oluvuganya Gavumenti mu Gavumenti eyali ekulirwa Apollo Milton Obote.<ref name=":4">{{Cite journal|last=Mazrui|first=Ali|date=Summer 1970|title=Leadership in Africa: Obote of Uganda|journal=International Journal|publisher=Canadian International Council|volume=25|issue=3|pages=538–564|doi=10.1177/002070207002500306|jstor=40200856}}</ref> Basil Kiiza Bataringaya yasala eddiiro n'ava mu DP n'adda mu kibiina kya Apollo Milton Obote ekya UPC (Uganda People's Congress) nga bali mu Paalamenti. Ye yali munnabyabufuzi ow'embavu eyasooka okwabulira ekibiina kye eky'ebyobufuzi mu byafayo bya Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html</ref> Basil Kiiza Bataringaya yafuuka Minisita ow'esonga ez'omunda era n'ayanguwa okufuuka omu ku basajja Apollo Milton Obote eyali Ssaabaminisita wa Uganda be yali yeesiga ennyo era yafuuka omu ku abo abaawanga Obote amagezi n'afuuka omu ku Baminisita ab'amaanyi mu Gavumenti ya Obote.
Edith Mary Bataringaya yafuuka wankizo mu Gavumenti ya Apollo Milton Obote nga bba Basil Kiiza Bataringaya amaze okweyunga ku UPC n'okubeera Minista w'ensonga ezoomunda. Yatambulanga ne bba era ng'ayogera ng'omukulu w'akakiiko k'abakyala ba Uganda (Uganda Council of Women) ng'ali n'abakungu b'amawanga ag'ebweru.<ref name=":2">https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html</ref> Mu lumu ku ng'endo ezijjukirwa ez'amaanyi, yagendako mu Amerika n'asisinkana n'ababaka b'ensonga ez'omunda mu Amerika era n'akyalako ne mu Disneyland.<ref name=":2" />
== Okulwanilila edembe ==
Edith Mary Bataringaya yali mulwanirizi wa ddembe lya byabufuzi ow'amaanyi. Bataringaya Yatandikawo ekiibina ekigatta abakyala ba Uganda wamu n'akakiiko k'abakyala ba Uganda ng'ali wamu ne Rhoda Kalema ne Theresa Mbire.<ref name=":0" /> mu 1960, wansi w'obukulembeze bwa Bataringaya, akakiiko k'abakyala ba Uganda kayisa ekiiteso nga kakubiriza nti amaateka goona agakwata ku bufumbo, okwawukana, n'okusikira ebintu gawandikibwe era gabunne egwanga lyonna nga eddala erisooka mu kutereza amateeka agaliwo kati nag'enono. Mu myaka kumi egyasooka nga Yuganda emaze okwenunula, akakkiko k'abakyala kano kayongera amanyi mu kusaba nti waberewo enongosereza mu mateeka nga gakiriza abakyala boona okubera n'enintu wamu nokusigaza abaana babwe bwe'waberewo engyawukana mu'maaka.<ref name="cs">[http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html Uganda country study]. [[Library of Congress]] [[Federal Research Division]] (December 1990). ''This article incorporates text from this source, which is in the [[public domain]].''</ref> Omulimo gw'akiiko k'abakyala kano wansi w'obukulemmbeze bwa Bataringaya gwaletawo enkyukakyuka mu mateeka g'okwawukana mu maaka mu Yuganda, ekyaleeta okuwandika amateeka gano mu bulungi bwago nga gayisa omukaazi n'omusaja kyenkanyii nga wabadewo okwawukana.<ref>https://web.archive.org/web/20190321041238/https://ulii.org/ug/legislation/consolidated-act/249</ref>
== Okufa kwe ==
Bba wa Edith Mary Bataringaya, Basil Kiiza Bataringaya yakulemberamu okugezako okukwatta n'okusiba Idi Amin, ekyamufula omu ku bana'Yuganda abasooka okukwatibwa gavumenti ya Amin empya.<ref>https://web.archive.org/web/20190110042400/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html</ref> ngali mu komeera e' Makindye, Bataringaya yatulugunyizibwa.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18|title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda|last=Decker|first=Alicia C.|date=15 November 2014|publisher=Ohio University Press|location=Athens, OH|isbn=978-0-8214-4502-0|language=en}}</ref> bamala nebamusindika mu kibuga ky'embarara we bamutematemera ngali mulamu.<ref name=":3">https://books.google.co.ug/books?id=EkSP9XUIAKsC&pg=PA100&redir_esc=y&hl=en#v=onepage&q&f=false</ref> Omutwe gwe baguteka ku kiiti nebagwetoloza mu kibuga Mbarara nebamala nebagutwala mu nkambi y'amagye eya Mbarara.<ref name=":11">{{Cite journal|year=1975|title=Amin's Death Roll|journal=[[Transition Magazine|Transition]]|publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University|volume=49|issue=49|pages=17–27|jstor=2934890}}</ref>
Edith Mary Bataringaya yafuka namwandu nakuza abaana babwe munana yeka ku taaka lyabwe e' Mbarara, nafuka omuntu Amin gweyali yekengera.<ref>{{Cite book|title=Pastoralists in Violent Defiance of the State: The case of the Karimojong in Northeastern Uganda|last=Olowo Onyango|first=Eria|publisher=Dissertation for the degree philosophiae doctor (PhD) at the University of Bergen|year=2010|location=University of Bergen}}</ref> Bataringaya naye yamala natiibwa mu 1977 mu kiita bantu kya Amin ekyadako, kigambibwa nti yatiibwa Juma Bashir, ayali afuga ekitundu kya bugwa'njuba bwa Yuganda mu gavumenti ya Amin.<ref name=":3" /> Omubiri gwe basanga nga bagwokyeza nga bagusude mu taaka lya Bataringaya mu Mbarara.<ref name=":9">{{Cite book|title=Memories.|last=Stokes|first=Brigid|publisher=Daughters of Mary and Joseph|location=Mbarara, Uganda}}</ref> yaleka bamulekwa munana abakuzibwa kooja wabwe, Dr. Emmanuel Kaijuka.
== Obulamu bwe ==
Edith Mary ne Basil Kiiza Bataringaya balina abaana munana, Dr. Geoffrey Basil Bataringaya, Basil Bataringaya Jr., Grace Bataringaya, Kenneth Bataringaya, Jackie Bataringaya, Janet Bataringaya, Juliet Wavamunno, ne Dr. Aisha Bataringaya-Ssekalala.<ref name=":5">https://allafrica.com/stories/200306100570.html</ref> Abaana bano bafuka ba mulekwa mu 1977 ng'abazadde babwe bamazze okutiibwa Amin. mwanyina wa Edith Mary Bataringaya, Dr. Emmanuel Kaijuka eyamala nafuka omukulu wakakiiko k'ebyobulamu (Ugandan Commissioner of Health), yeyakuza abaana bano.<ref name=":5" />
Mu 1985, abaana badamu nebasisinkana omulundi ogwasooka kuva maama wabwe bweyafa.<ref name=":5" /> Abaana bano bamala nebafuna emirimu n'obulamu obusanyusa: Grace Bataringaya musaawo w'ebisoolo era ategeka ebivulu, Kenneth Bataringaya musubuzi era yalabilila emaali y'amaka gabwe, Jackie Bataringaya musawo ng'akola nekitongole kya Action Aid mu Harare, Zimbabwe, Janet Bataringaya akola by'obulamu bya boona mu Boston, Massachusetts mu Amerika, Juliet Wavamunno (née Bataringaya) musawo era akola nekitongole ky'ensi eky'ebyobulamu (World Health Organization), atte Aisha Bataringaya-Ssekalala (née Bataringaya) asoomera ku University of Western Cape mu South Africa.<ref name=":5" />
=== Ebyenzikiriza/ Ebyeddini ===
Bataringaya yali Mukatoliki ate yali yeenyigira mu mirimu gya Eklezia. Taata wa Bataringaya yali musomesa mu kanisa ya Yuganda atte ne bataringaya bamukuliza mu kanisa.<ref name=":1" /> Bba wa Bataringaya yasooka kuba musomesa mu ssomero ly'Abakatoliki mu Ankole, era yali mulambuzi wa masomero mu Ankole nga tannayingira byabufuzi.<ref name=":13">{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1967–1968|publisher=Marco Publishers|year=1968|location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Edith Mary Bataringaya yafuuka Mukatuliki ng'amaze okufumbirwa Basil Kiiza Bataringaya ate yakola n'ebitongole by'Abakatoliki mu bulamu bwe obw'okukola bwonna, ali ne ku lukalala lw'emikwano gy'ebitongole by'Abakatoliki mu Mbarara.
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
4bx8u42e9ovyosk1ukebl34fh1lczhy
Sarah Najjuma
0
7849
60285
48093
2026-07-10T16:07:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60285
wikitext
text/x-wiki
[[File:Najjuma Sarah.jpg|thumb|Najjuma Sarah]]
'''Sarah Najjuma''', mukyala munnabyabufuzi mu Uganda era nga musomesa mu bukugu bwe. Mubaka wa Palamenti mu Konsitityuwensi eye Nakaseke mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] akiikirira ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). Yalondebwa ku kifo kino mu February wa 2016. Yadda mu bigere bya [[Rose Namayanja]], eyali akiikirira abakyala ba [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] eyaweereza okuva mu May 2006 – February 2016.
== Gyenvudde n'Okusoma kwe ==
Mu 1995, yamaliririza Pulayimale okuva mu Nalinya Lwantale Primary School. Mu 1996, yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti eya Uganda Certificate of Education]] mu ssomero lya Nabisunsa Girls School. Mu 1998, yafuna satifikeeti ye [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya Uganda Advanced Certificate of Education]] ku ssomero lya Nabisunsa Girls School. Alina diguli esooka [[:en:Arts_in_education|mu by'enjigiriza]], okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]] ne Master of Arts mu by'enkulaakulana okuva mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite y'e Nkumba]] . Mu 2011, yafuna diguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu n’okuddukanya emirimu mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite y’e Nkumba]] .
== Emirimu ==
Wakati wa 2004 ne 2005, yakola ng’akulira enkulaakulana y’ekitundu, Gavumenti ez’ebitundu [[Luweero (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Luweero]] .
Okuva mu 2005 okutuuka mu 2007, yali akulira enkulaakulana y’abantu mu Gavumenti ez’ebitundu [[Nakaseke (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Nakaseke]] .
Okuva mu 2007 okutuuka mu 2015, yaliko Senior Community Development Officer, Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Nakaseke.
Okuva mu 2016 n’okutuusa kati, mubaka wa palamenti.
== Obulamu bwe ==
Najjuma mufumbo era akulidde ku musingi ogw'obusiraamu. Ayagala nnyo okubaka era ayagala nnyo okuguzannya mu biseera bye eby’eddembe.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
na3fxh38r3echq10762eglejkg9au04
60503
60285
2026-07-10T16:29:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60503
wikitext
text/x-wiki
[[File:Najjuma Sarah.jpg|thumb|Najjuma Sarah]]
'''Sarah Najjuma''', mukyala munnabyabufuzi mu Uganda era nga musomesa mu bukugu bwe. Mubaka wa Palamenti mu Konsitityuwensi eye Nakaseke mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] akiikirira ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). Yalondebwa ku kifo kino mu February wa 2016. Yadda mu bigere bya [[Rose Namayanja]], eyali akiikirira abakyala ba [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] eyaweereza okuva mu May 2006 – February 2016.
== Gyenvudde n'Okusoma kwe ==
Mu 1995, yamaliririza Pulayimale okuva mu Nalinya Lwantale Primary School. Mu 1996, yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti eya Uganda Certificate of Education]] mu ssomero lya Nabisunsa Girls School. Mu 1998, yafuna satifikeeti ye [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya Uganda Advanced Certificate of Education]] ku ssomero lya Nabisunsa Girls School. Alina diguli esooka [[:en:Arts_in_education|mu by'enjigiriza]], okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]] ne Master of Arts mu by'enkulaakulana okuva mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite y'e Nkumba]] . Mu 2011, yafuna diguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu n’okuddukanya emirimu mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite y’e Nkumba]] .
== Emirimu ==
Wakati wa 2004 ne 2005, yakola ng’akulira enkulaakulana y’ekitundu, Gavumenti ez’ebitundu [[Luweero (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Luweero]] .
Okuva mu 2005 okutuuka mu 2007, yali akulira enkulaakulana y’abantu mu Gavumenti ez’ebitundu [[Nakaseke (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Nakaseke]] .
Okuva mu 2007 okutuuka mu 2015, yaliko Senior Community Development Officer, Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Nakaseke.
Okuva mu 2016 n’okutuusa kati, mubaka wa palamenti.
== Obulamu bwe ==
Najjuma mufumbo era akulidde ku musingi ogw'obusiraamu. Ayagala nnyo okubaka era ayagala nnyo okuguzannya mu biseera bye eby’eddembe.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ovid7y73q7msw5j09jhjcws8ubaiudb
Janet Grace Akech Okori-Moe
0
7861
60321
48103
2026-07-10T16:13:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60321
wikitext
text/x-wiki
'''Janet''' '''Grace Akech Okori-Moe''' (eyazaalibwa nga 3 Ogwomenda1966) munnayuganda, musomesa ate era munnamateeka.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=40 |access-date=2021-04-04 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224647/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=40 |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokutaano 2020, Okori-Moe yafuuka omubaka omukyala akiikirira [[:en:Abim_District|ddisitulikiti ya Abim]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|lukiiko lw'eggwanga (Uganda) olw'ekkumi]]. Ku ludda lw'ebyobufuzi, Okori-Moe munnakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] era nga kye yajjiramu mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kalulu ka 2016]]. <ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf</ref>
== Okusoma kwe ==
Okori-Moe yatuula ebibuuzo by'ekibiina eky'omusanvu (PLE) mu 1979 ku Abim Primary School. Yasomera ku Kangole Girls Senior Secondary School n'afuna Uganda Certificate of Education (UCE) mu 1983 n'oluvannyuma n'agenda ku Moroto High School gye yafunira Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) mu 1986. Okori-Moe era alina ddipulooma mu busomesa gye yafunira ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] (mu1989) ne Advanced Diploma in Educational Planning and Management gye yafunira ku Kyambogo University (mu 1999).Mu 2000 yafuna ddiguli mu Social Sciences ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] n'oluvannyuma n'afuna Master of Science in Social Sector Planning and Management mu 2006.
== Emirimu gy'akoze ==
Okori-Moe yasomesaako ku Moroto Teachers College (1992–1994) nga tannalondebwa kubeera mukiise ku kakiiko akaateekateeka ssemateeka wa Uganda (1994–1995). Yaweerezaako ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga, 1996–2001 ne 2006–2011. Nga tannalondebwa mu kifo ky'aweerezaamu kaakano, yali muwabuzi wa ppulezidenti ku nsonga z'ebyenjigiriza (2013–2015).
Mu lukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi, Okori-Moe ye ssentebe w'akakiiko akakwasaganya ensonga z'ebyobulimi, <ref>https://www.parliament.go.ug/news/3753/agriculture-committee-granted-time-handle-coffee-bill</ref> ssentebe omubeezi w'akakiiko k'ensonga z'ebweru w'eggwanga mu lukiiko lw'eggwanga (Uganda) <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Bobi-Wine-appointed-to-Presidential-Affairs-Committee-/688334-4011142-dy7q8z/index.html</ref> ate era nga mmemba ku Appointments Committee.<ref>https://ugandaradionetwork.com/story/nrm-cec-approves-20-names-for-parliaments-appointments-committee</ref>
== Laba ne ==
* [[Abim (disitulikit)|Abim District]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu lukiiko lw'eggwanga olw'ekkuminoolumu]].
== Emikutu emirala ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda].
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
kat4w0tjox3uz3n1m4aseojqtjtueca
60521
60321
2026-07-10T16:32:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60521
wikitext
text/x-wiki
'''Janet''' '''Grace Akech Okori-Moe''' (eyazaalibwa nga 3 Ogwomenda1966) munnayuganda, musomesa ate era munnamateeka.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=40 |access-date=2021-04-04 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224647/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=40 |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokutaano 2020, Okori-Moe yafuuka omubaka omukyala akiikirira [[:en:Abim_District|ddisitulikiti ya Abim]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|lukiiko lw'eggwanga (Uganda) olw'ekkumi]]. Ku ludda lw'ebyobufuzi, Okori-Moe munnakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] era nga kye yajjiramu mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kalulu ka 2016]]. <ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf</ref>
== Okusoma kwe ==
Okori-Moe yatuula ebibuuzo by'ekibiina eky'omusanvu (PLE) mu 1979 ku Abim Primary School. Yasomera ku Kangole Girls Senior Secondary School n'afuna Uganda Certificate of Education (UCE) mu 1983 n'oluvannyuma n'agenda ku Moroto High School gye yafunira Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) mu 1986. Okori-Moe era alina ddipulooma mu busomesa gye yafunira ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] (mu1989) ne Advanced Diploma in Educational Planning and Management gye yafunira ku Kyambogo University (mu 1999).Mu 2000 yafuna ddiguli mu Social Sciences ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] n'oluvannyuma n'afuna Master of Science in Social Sector Planning and Management mu 2006.
== Emirimu gy'akoze ==
Okori-Moe yasomesaako ku Moroto Teachers College (1992–1994) nga tannalondebwa kubeera mukiise ku kakiiko akaateekateeka ssemateeka wa Uganda (1994–1995). Yaweerezaako ng'omubaka mu lukiiko lw'eggwanga, 1996–2001 ne 2006–2011. Nga tannalondebwa mu kifo ky'aweerezaamu kaakano, yali muwabuzi wa ppulezidenti ku nsonga z'ebyenjigiriza (2013–2015).
Mu lukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi, Okori-Moe ye ssentebe w'akakiiko akakwasaganya ensonga z'ebyobulimi, <ref>https://www.parliament.go.ug/news/3753/agriculture-committee-granted-time-handle-coffee-bill</ref> ssentebe omubeezi w'akakiiko k'ensonga z'ebweru w'eggwanga mu lukiiko lw'eggwanga (Uganda) <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Bobi-Wine-appointed-to-Presidential-Affairs-Committee-/688334-4011142-dy7q8z/index.html</ref> ate era nga mmemba ku Appointments Committee.<ref>https://ugandaradionetwork.com/story/nrm-cec-approves-20-names-for-parliaments-appointments-committee</ref>
== Laba ne ==
* [[Abim (disitulikit)|Abim District]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu lukiiko lw'eggwanga olw'ekkuminoolumu]].
== Emikutu emirala ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda].
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
819xdid4m9gcrspsfnenxsyvmc43xaa
Mary Paula Kebirungi Turyahikayo
0
7868
60388
48108
2026-07-10T16:14:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60388
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Paula Kebirungi Turyahikayo''' era amanyiddwa nga '''Turyahikayo Kebirungi Mary Paula''' (yazaalibwa nga 15 Gatonnya / January 1961) Munnayuganda nga munnabyabufuzi era eyasoma embeera z'abantu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=230 |access-date=2021-04-07 |archive-date=2021-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430210929/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=230 |url-status=dead }}</ref> Ye mubaka mu Paalamenti owa konsitityuwensi y'e Rubabo,mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[:en:National_Resistance_Movement|wansi w'ekibiina ki National Resistance Movement]] (NRM).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/turyahikayo-kebirungi-mary-paula/ |access-date=2021-04-07 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015015121/https://www.mpscanug.com/profile/turyahikayo-kebirungi-mary-paula/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.ugandadecides.com/candidate.php?id=553</ref><ref>http://dailymonitoruganda.blogspot.com/2016/02/minister-muhwezi-beaten-in-rujumbura.html</ref> Yavuganya ku kifo kino mu 2021-2026 naye n'awangulwa ng'afunye obululu 20,287.
== Ebyokusoma kwe ==
Mu 1974, yatandika okusoma mu St. Theresa Primary School era gye yatuulira ebigezo bya P7, olwo oluvannyuma ne yeegatta ku Immaculate Heart Girls Senior Secondary School era gye yatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S4]] mu 1978.<ref name=":0"/> Kyokka [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|S6]] yo yagituulira mu Kibuli S.S mu 1980. Yabeebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|Yunivaasite e Makerere]] n'asomayo ddiguli mu mbeera z'abantu eya Bachelor's degree of Arts in Social Sciences (Political Science, Sociology)<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=8819:cover-story-women-who-fear-no-man |access-date=2021-04-07 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015015118/https://www.observer.ug/component/content/article?id=8819:cover-story-women-who-fear-no-man |url-status=dead }}</ref> mu mwaka 1984.<ref name=":0" /> Mu 1997, yasomayo satifikeeti mu bukulembeze oluvannyuma lwa ddiguli mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]].<ref name=":0" /> Mary era yaddayo ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] n'afunayo Dipulooma mu by'obukulembeze mu 2000 era oluvannyuma yaddayo n'asomayo ddiguli eyookubiri eya Master of Public Health Leadership mu 2009.<ref name=":0" />
== Emirimu gye nga tannatandika byabufuzi ==
Yali musomesa era nga y'akulira essomo ly'Ebyafaayo ku ssomero lya Baptist High School, Mombasa, Kenya(1986-1988) ne ku Afraha High School, Nakuru, Kenya (1988-1990).<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Mu 1994, yeegatta ku puloogulaamu ya Africa Science Technology Exchange nga y'agikulembera oluvannyuma ne yeegatta ku Minisitule y'ebyobulamu gye yaweereza mu kuddukanya emirimu gya Minisitule egya bulijjo (1998-2004). Okuva awo, yakolako ng'amyuka akulira enzirukanya y'emirimu mu kitongole ekiddukanya emirimu gya Gavumenti ekya Public Sector(2004-2005).<ref name=":0" /> Era yakolao ng'amyuka akulira eby'emirimu mu kitongole kya Global Fund to fight AIDS, TB, Malaria (2004 - 2005). Yakolako ng'omu ku banoonyereza ku African Energy Policy Research Network, era ng'omusomsa w'essomo ly'Ebyafaayo ne Kayigansi (Geography) mu masomero gy'e Kenya.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
== ebyobufuzi ==
Okuva mu 2006 - 2021, yaweereza [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuli Paalamenti ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/turyahikayo-kebirungi-mary-paula-494/</ref> Mu 2001 yawangula eyali Minisita era aliko cansala wa Makerere University, Prof. Mondo Kagonyera, ku kifo ky'omubaka wa Rubabo Konsitityuwensi.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
Mu Paalamenti yeeyongerako obuvunaanyizibwa obulala okubukiiko bwa Paalamenti obw'enjawulo, mu bitongole bya Gavumenti eby'enjawulo ne bizinensi za Gavumenti ez'enjawulo.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref>
== Ebyomunda ebimukwatako ==
Mufumbo.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> By'anyumirwa mu biseera bye eby'eddembe anyumirwa okuwuliriza ennyimba ez'eddiini, okukyalira mikwano gye, okutambulako n'okukubaganya ebirowoozo.<ref name=":0" /> Ayagala nnyo okutumbula ebyobulamu n'abavubuka abawala mu ggwanga.<ref name=":0" />
== Laba na bino ==
* [[:en:Rukungiri_District|Rukungiri District]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda eyoomunaana.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda eyoomwenda.]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwamu ==
* Mary Paula Kebirungi Turyahikayo on Facebook
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
nv673jxcxdnm8yt816gc9a9gq4k4uqr
60592
60388
2026-07-10T16:35:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60592
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Paula Kebirungi Turyahikayo''' era amanyiddwa nga '''Turyahikayo Kebirungi Mary Paula''' (yazaalibwa nga 15 Gatonnya / January 1961) Munnayuganda nga munnabyabufuzi era eyasoma embeera z'abantu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=230 |access-date=2021-04-07 |archive-date=2021-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430210929/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=230 |url-status=dead }}</ref> Ye mubaka mu Paalamenti owa konsitityuwensi y'e Rubabo,mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[:en:National_Resistance_Movement|wansi w'ekibiina ki National Resistance Movement]] (NRM).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/turyahikayo-kebirungi-mary-paula/ |access-date=2021-04-07 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015015121/https://www.mpscanug.com/profile/turyahikayo-kebirungi-mary-paula/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.ugandadecides.com/candidate.php?id=553</ref><ref>http://dailymonitoruganda.blogspot.com/2016/02/minister-muhwezi-beaten-in-rujumbura.html</ref> Yavuganya ku kifo kino mu 2021-2026 naye n'awangulwa ng'afunye obululu 20,287.
== Ebyokusoma kwe ==
Mu 1974, yatandika okusoma mu St. Theresa Primary School era gye yatuulira ebigezo bya P7, olwo oluvannyuma ne yeegatta ku Immaculate Heart Girls Senior Secondary School era gye yatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S4]] mu 1978.<ref name=":0"/> Kyokka [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|S6]] yo yagituulira mu Kibuli S.S mu 1980. Yabeebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|Yunivaasite e Makerere]] n'asomayo ddiguli mu mbeera z'abantu eya Bachelor's degree of Arts in Social Sciences (Political Science, Sociology)<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=8819:cover-story-women-who-fear-no-man |access-date=2021-04-07 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015015118/https://www.observer.ug/component/content/article?id=8819:cover-story-women-who-fear-no-man |url-status=dead }}</ref> mu mwaka 1984.<ref name=":0" /> Mu 1997, yasomayo satifikeeti mu bukulembeze oluvannyuma lwa ddiguli mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]].<ref name=":0" /> Mary era yaddayo ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] n'afunayo Dipulooma mu by'obukulembeze mu 2000 era oluvannyuma yaddayo n'asomayo ddiguli eyookubiri eya Master of Public Health Leadership mu 2009.<ref name=":0" />
== Emirimu gye nga tannatandika byabufuzi ==
Yali musomesa era nga y'akulira essomo ly'Ebyafaayo ku ssomero lya Baptist High School, Mombasa, Kenya(1986-1988) ne ku Afraha High School, Nakuru, Kenya (1988-1990).<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Mu 1994, yeegatta ku puloogulaamu ya Africa Science Technology Exchange nga y'agikulembera oluvannyuma ne yeegatta ku Minisitule y'ebyobulamu gye yaweereza mu kuddukanya emirimu gya Minisitule egya bulijjo (1998-2004). Okuva awo, yakolako ng'amyuka akulira enzirukanya y'emirimu mu kitongole ekiddukanya emirimu gya Gavumenti ekya Public Sector(2004-2005).<ref name=":0" /> Era yakolao ng'amyuka akulira eby'emirimu mu kitongole kya Global Fund to fight AIDS, TB, Malaria (2004 - 2005). Yakolako ng'omu ku banoonyereza ku African Energy Policy Research Network, era ng'omusomsa w'essomo ly'Ebyafaayo ne Kayigansi (Geography) mu masomero gy'e Kenya.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
== ebyobufuzi ==
Okuva mu 2006 - 2021, yaweereza [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuli Paalamenti ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/turyahikayo-kebirungi-mary-paula-494/</ref> Mu 2001 yawangula eyali Minisita era aliko cansala wa Makerere University, Prof. Mondo Kagonyera, ku kifo ky'omubaka wa Rubabo Konsitityuwensi.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
Mu Paalamenti yeeyongerako obuvunaanyizibwa obulala okubukiiko bwa Paalamenti obw'enjawulo, mu bitongole bya Gavumenti eby'enjawulo ne bizinensi za Gavumenti ez'enjawulo.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref>
== Ebyomunda ebimukwatako ==
Mufumbo.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> By'anyumirwa mu biseera bye eby'eddembe anyumirwa okuwuliriza ennyimba ez'eddiini, okukyalira mikwano gye, okutambulako n'okukubaganya ebirowoozo.<ref name=":0" /> Ayagala nnyo okutumbula ebyobulamu n'abavubuka abawala mu ggwanga.<ref name=":0" />
== Laba na bino ==
* [[:en:Rukungiri_District|Rukungiri District]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda eyoomunaana.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda eyoomwenda.]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwamu ==
* Mary Paula Kebirungi Turyahikayo on Facebook
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ivhl2tkpw3947ont95d6lw39dbmshwe
Emma Boona
0
7871
60297
48111
2026-07-10T16:07:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60297
wikitext
text/x-wiki
[[File:HON.BOONA EMMA.jpg|alt=Boona Emma|thumb|Boona Emma]]
'''Emma Boona''' (Eyazalibwa enakuzomwezi 17 omwezi gwa mukutulansanja 1954) musomesa muna Yuganda era muna'byabufuzi. Yaliko omubaaka omukyala owa [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara District]]<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=407&const=Woman+Representative&dist_id=61&distname=Mbarara |access-date=2021-04-07 |archive-date=2017-08-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170818214621/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=407&const=Woman+Representative&dist_id=61&distname=Mbarara |url-status=dead }}</ref> mu palamenti ey'omunana neye kumi era omukiise wa National Resistance Movement (NRM), ekibbina ky'ebyobufuzi ekifuga Uganda.<ref>https://chimpreports.com/mbarara-incumbents-emma-boona-kyamadidi-floored/</ref>
Ng'akyali omubaka, yawereza ng'omumyuka wa sentebbe wakakiiko akakwasaganya ebyemilimu ne Gavumenti yamakati atte yali mukiise ku kakiiko k'ebyensimbi, entekateka wamu n'enkulakulana mu byenfuna wamu n'akakiko akalondola ensasanya ya Gavumenti mu palamenti ya Yuganda.<ref>https://katangathoughts.wordpress.com/tag/emma-boona/</ref>
Yali mukiise ku kiwayi kya NRM mu palamenti era omukise mu kibbina ekigata ababaka abakyala mu palamenti ya Uganda(Uganda Women's Parliamentary Association (UWOPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.afrinspire.org.uk/11/index.php/who-we-are/32-news/132-uganda-parliament-internship |access-date=2021-04-07 |archive-date=2017-08-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170818175128/http://www.afrinspire.org.uk/11/index.php/who-we-are/32-news/132-uganda-parliament-internship |url-status=dead }}</ref>
Boona era yaliko Omumyuka wa sentebbe w'olukiiko lwa district y'embarara (Local Council Five (LC5), era yaliko n'omomyuka wa mayor wa Mbarara Munisipali.
Yawerazako ng'omukulu w'esomero lya Mbarara Secondary School era yali musomesa mumasomero agawerako mu bugwa'njuba bwa Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1081101/mbarara-text-books-worth-sh60m</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1030774/serve-milk-parties-lc5-boss</ref>
== Obulamu bwe obw'edda n'okusoma kwe ==
Boona bamuzalira mu disitulikiti ye [[Bushenyi]], mu Ankole ng'enaku zomwezi 17 mukutulansanja 1954 mu maka g'enzikiriza y'eki kulisitayo. okusoma kwe yakutandikira ku St. Cecilia Girls' School Kitabi-Bushenyi ne St. Helen's Primary School – Mbarara, we'yatulira ebibuzo bye eby'ekina ky'omusanvu (PLE certification) mu 1967.
Yamala neyeyunga ku Maryhill High School okusooma siniya esooka paaka ku y'okuna (O-Level) mu 1971, namala nada Trinity College Nabbingo weyasoomera siniya ey'okutano paaka ku y'omukaaga (A-Level) mu 1973.
Boona yeyongerayo okusooma neyeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] weyasoomera diguli ne dipuloma mu byenjigiriza gyeya'tikirwa mu 1977. Mu 2006, yatikirwa diguli ey'okubiri mu kubalirira n'okudukanya eby'enjigiriza okuva mu Ssetendekero wa Mbarara University of Science and Technology (MUST).<ref name=":0" />
== Gyenvundde we' mu by'obufuzi ==
Nga yakatikirwa digtuli ye esooka mu 1977, Boona ya'somesa mu zi siniya z'omubugwa'njuba bwa Uganda okutusa 1984 lwe yalondebwa okuba omukulu w'esomero lya Mbarara Secondary School lye yakulira okumala emyaka kumi n'enna. Mu 1991, Yafuka omumyuka wa mayor wa munisipali y'eMbarara. yawereza mu kifo kino paaka 1998 bweyalondebwa ng'omumyuka wa ssentebbe wa LC eyokutaano owa disitulikiti y'embarara.
Okuva 2002 okutusa 2008, Boona yali akiikirira Uganda mu kiibbina ky'ensi yona ekikwasaganya eby'okubalilira mu kuzaala (International Planned Parenthood Federation) – Mu kibangirizi ky'africa (IPPFAR) nga nakywewa mu kitingole kya Reproductive Health Uganda (RHU).
Mu 2006, Boona yagenda mumaso nokuwereza abantu b'eMbarara era yesimbawo ng'omubaka w'abakyala ba disitulikiti y'e Mbarara ngali ku kakonge ka NRM era nawangula akalulu k'anakwata bendera ya NRM mu 2005 atte nawangula n'akalulu ka boona mu 2006 okufuka omubaka mu palamenti ya Uganda ey'omunana. Mu 2011, abantu b'e Mbarara bamulonda ku kiisanja eky'okubiri eky'emyaka etaano.
Mu 2015, Rosette Kajungu Mutambi yasinga Emma Boona mu kalulu k'okulonda anakwatira NRM bendera mu kalulu ka 2016 kubw'omubaka omukyala owa disitulikiti y'eMbarara.<ref>https://chimpreports.com/students-sue-ndejje-university-over-tuition/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.com/story/mbarara-leaders-divided-over-proposed-rwampara-district</ref>
Mu palamenti ey'omunnana n'ey'omwenda, Boona yali mukkise ku kakkiko ku by'ensimbi,okubalirira n'ebyenkulakulana wamu n'akakkiko ku nsasanya ya gavumenti mu palamenti. yali mukiise ow'ekiiwayi kya NRM mu palamenti atte wamu n'ekkibbina ky'ababaka abakyala mu palamenti kyebayita (UWOPA).
Mu palamenti eyo munnana, Boona yali awereza ng'omumyuka wa ssentebe w'akkiko akalondola ekitongole kya Gavumenti ekkikwasaganya eby'emilimo wamu n'akakkiko ku Gavumenti ez'ebitundu. Era yali akkikirira bugwa'njuba bwa Uganda mu kibbina ekigata ababaka abakyala mu palamenti ekya UWOPA.
== Ebimukwatako Ng'omuntu ==
Emma Boona mukyala wa' Chris Boona era balina abaana. akulira wamu nokuwa amagezi ebibbina by'obwegasi ebitereka n'okuwola sente (SACCOs) mu disitulikiti y'e Mbarara era ali ku' bukkiko obudukanya amasomero obw'amasomero mangyi.
== Laba nebiino ==
* [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara District]]
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
6sdbl0qnhm1wlj4rqtc682m4i9xemu7
60499
60297
2026-07-10T16:28:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60499
wikitext
text/x-wiki
[[File:HON.BOONA EMMA.jpg|alt=Boona Emma|thumb|Boona Emma]]
'''Emma Boona''' (Eyazalibwa enakuzomwezi 17 omwezi gwa mukutulansanja 1954) musomesa muna Yuganda era muna'byabufuzi. Yaliko omubaaka omukyala owa [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara District]]<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=407&const=Woman+Representative&dist_id=61&distname=Mbarara |access-date=2021-04-07 |archive-date=2017-08-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170818214621/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=407&const=Woman+Representative&dist_id=61&distname=Mbarara |url-status=dead }}</ref> mu palamenti ey'omunana neye kumi era omukiise wa National Resistance Movement (NRM), ekibbina ky'ebyobufuzi ekifuga Uganda.<ref>https://chimpreports.com/mbarara-incumbents-emma-boona-kyamadidi-floored/</ref>
Ng'akyali omubaka, yawereza ng'omumyuka wa sentebbe wakakiiko akakwasaganya ebyemilimu ne Gavumenti yamakati atte yali mukiise ku kakiiko k'ebyensimbi, entekateka wamu n'enkulakulana mu byenfuna wamu n'akakiko akalondola ensasanya ya Gavumenti mu palamenti ya Yuganda.<ref>https://katangathoughts.wordpress.com/tag/emma-boona/</ref>
Yali mukiise ku kiwayi kya NRM mu palamenti era omukise mu kibbina ekigata ababaka abakyala mu palamenti ya Uganda(Uganda Women's Parliamentary Association (UWOPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.afrinspire.org.uk/11/index.php/who-we-are/32-news/132-uganda-parliament-internship |access-date=2021-04-07 |archive-date=2017-08-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170818175128/http://www.afrinspire.org.uk/11/index.php/who-we-are/32-news/132-uganda-parliament-internship |url-status=dead }}</ref>
Boona era yaliko Omumyuka wa sentebbe w'olukiiko lwa district y'embarara (Local Council Five (LC5), era yaliko n'omomyuka wa mayor wa Mbarara Munisipali.
Yawerazako ng'omukulu w'esomero lya Mbarara Secondary School era yali musomesa mumasomero agawerako mu bugwa'njuba bwa Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1081101/mbarara-text-books-worth-sh60m</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1030774/serve-milk-parties-lc5-boss</ref>
== Obulamu bwe obw'edda n'okusoma kwe ==
Boona bamuzalira mu disitulikiti ye [[Bushenyi]], mu Ankole ng'enaku zomwezi 17 mukutulansanja 1954 mu maka g'enzikiriza y'eki kulisitayo. okusoma kwe yakutandikira ku St. Cecilia Girls' School Kitabi-Bushenyi ne St. Helen's Primary School – Mbarara, we'yatulira ebibuzo bye eby'ekina ky'omusanvu (PLE certification) mu 1967.
Yamala neyeyunga ku Maryhill High School okusooma siniya esooka paaka ku y'okuna (O-Level) mu 1971, namala nada Trinity College Nabbingo weyasoomera siniya ey'okutano paaka ku y'omukaaga (A-Level) mu 1973.
Boona yeyongerayo okusooma neyeyunga ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] weyasoomera diguli ne dipuloma mu byenjigiriza gyeya'tikirwa mu 1977. Mu 2006, yatikirwa diguli ey'okubiri mu kubalirira n'okudukanya eby'enjigiriza okuva mu Ssetendekero wa Mbarara University of Science and Technology (MUST).<ref name=":0" />
== Gyenvundde we' mu by'obufuzi ==
Nga yakatikirwa digtuli ye esooka mu 1977, Boona ya'somesa mu zi siniya z'omubugwa'njuba bwa Uganda okutusa 1984 lwe yalondebwa okuba omukulu w'esomero lya Mbarara Secondary School lye yakulira okumala emyaka kumi n'enna. Mu 1991, Yafuka omumyuka wa mayor wa munisipali y'eMbarara. yawereza mu kifo kino paaka 1998 bweyalondebwa ng'omumyuka wa ssentebbe wa LC eyokutaano owa disitulikiti y'embarara.
Okuva 2002 okutusa 2008, Boona yali akiikirira Uganda mu kiibbina ky'ensi yona ekikwasaganya eby'okubalilira mu kuzaala (International Planned Parenthood Federation) – Mu kibangirizi ky'africa (IPPFAR) nga nakywewa mu kitingole kya Reproductive Health Uganda (RHU).
Mu 2006, Boona yagenda mumaso nokuwereza abantu b'eMbarara era yesimbawo ng'omubaka w'abakyala ba disitulikiti y'e Mbarara ngali ku kakonge ka NRM era nawangula akalulu k'anakwata bendera ya NRM mu 2005 atte nawangula n'akalulu ka boona mu 2006 okufuka omubaka mu palamenti ya Uganda ey'omunana. Mu 2011, abantu b'e Mbarara bamulonda ku kiisanja eky'okubiri eky'emyaka etaano.
Mu 2015, Rosette Kajungu Mutambi yasinga Emma Boona mu kalulu k'okulonda anakwatira NRM bendera mu kalulu ka 2016 kubw'omubaka omukyala owa disitulikiti y'eMbarara.<ref>https://chimpreports.com/students-sue-ndejje-university-over-tuition/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.com/story/mbarara-leaders-divided-over-proposed-rwampara-district</ref>
Mu palamenti ey'omunnana n'ey'omwenda, Boona yali mukkise ku kakkiko ku by'ensimbi,okubalirira n'ebyenkulakulana wamu n'akakkiko ku nsasanya ya gavumenti mu palamenti. yali mukiise ow'ekiiwayi kya NRM mu palamenti atte wamu n'ekkibbina ky'ababaka abakyala mu palamenti kyebayita (UWOPA).
Mu palamenti eyo munnana, Boona yali awereza ng'omumyuka wa ssentebe w'akkiko akalondola ekitongole kya Gavumenti ekkikwasaganya eby'emilimo wamu n'akakkiko ku Gavumenti ez'ebitundu. Era yali akkikirira bugwa'njuba bwa Uganda mu kibbina ekigata ababaka abakyala mu palamenti ekya UWOPA.
== Ebimukwatako Ng'omuntu ==
Emma Boona mukyala wa' Chris Boona era balina abaana. akulira wamu nokuwa amagezi ebibbina by'obwegasi ebitereka n'okuwola sente (SACCOs) mu disitulikiti y'e Mbarara era ali ku' bukkiko obudukanya amasomero obw'amasomero mangyi.
== Laba nebiino ==
* [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara District]]
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
5pzcyit0qlro25p53yktfps7a2ugeko
Abdu Katuntu
0
7929
60698
59606
2026-07-10T22:08:20Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60698
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref name=":3">[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-mp-stage-managed-return-of-shs40m-bribe--3942556 "How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe<nowiki>''</nowiki>]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231201031439/https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" /><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-mawanda-secures-leave-to-introduce-bou-amendment-bill/ "MP Mawanda secures leave to introduce BoU Amendment Bill"]. ''The Independent Uganda''. 2019-08-28. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/munyagwa-takes-over-cosase-leadership/ "Munyagwa takes over COSASE leadership"]. ''The Independent Uganda''. 2019-02-25. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[[:en:Abdu_Katuntu#cite_note-19|"MPs grill private hospitals for retaining dead bodies, exorbitant fees"]]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-07. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref>[https://www.independent.co.ug/parliament-sets-up-taskforce-to-oversee-covid-19-interventions/ "Parliament sets up taskforce to oversee Covid-19 interventions"]. ''The Independent Uganda''. 2021-06-30. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mps-furious-as-minister-fails-to-announce-covid-19-vaccine-delivery-date/ "MPs furious as minister fails to announce Covid-19 vaccine delivery date"]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-08. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/auditor-general-tasked-to-carry-out-forensic-audit-into-covid-19-expenditures/ "Auditor General tasked to carry out forensic audit into Covid-19 expenditures"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-02. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.<ref>Kakembo, Muhammad (2024-09-11). [https://observer.ug/news/it-s-official-katuntu-mapenduzi-join-nrm/ "It's official: Katuntu, Mapenduzi join NRM"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-04-11.</ref>
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1132391 "Museveni calls MP Abdu Katuntu 'poisonous mushroom'"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda.<ref>[https://www.independent.co.ug/court-rejects-abdul-katuntus-witnesses-over-inconsistencies/ "Court rejects Abdul Katuntu's witnesses over inconsistencies"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-10. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-of-appeal-upholds-abdu-katuntus-victory/ "Court of Appeal upholds Abdu Katuntu's victory"]. ''The Independent Uganda''. 2022-06-02. Retrieved 2023-02-03.</ref> Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.<ref>[https://www.independent.co.ug/galisonga-appeals-against-election-petition-ruling/ "Galisonga appeals against election petition ruling"]. ''The Independent Uganda''. 2021-10-29. Retrieved 2023-02-03.</ref>
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
938v0daeownrycb1op9mrbt00cc4eu8
Edward Rugumayo
0
7931
60431
48182
2026-07-10T16:14:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60431
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Edward Rugumayo|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date and age|df=yes|1934|12|18}}|birth_place=[[Kyenjojo District]], Uganda|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[University of London]]'''<br/> {{small|([[Bachelor of Science]])}}<br/>'''[[University of Liverpool]]'''<br/>{{small|([[Education|Diploma in Education]])}}<br/> '''[[Church of England]]'''<br/>{{small|([[Religious studies|Certificate in Religious Studies]])}}|occupation=Environmentalist, politician & academic|years_active=1966 – present|nationality=Ugandan|citizenship=[[Uganda]]|known_for=Politics, [[Academics]]|networth=|title='''[[University Chancellor]]'''<br/>[[Kampala University]] and [[Mountains of the Moon University]]}}
'''Edward Bitanywaine Rugumayo''' yazaalibwa nga 18 Ogwekkumi n'ebiri munnabyabufuzi, omuteesa, omuwandiisi w'ebitabo era munnabutonde. Yaweerezaako nga Minisita mu bisanja bisatu. Okuva mu 1979 okutuuka mu 1980, Rugumayo yaweerezaako nga Ssentebe wa Uganda Legislative Council. Mu kiseera kino aweereza nga [[:en:Chancellor_(education)|ssenkulu]] wa Yunivasite za Uganda bbiri. [[:en:Botany|Mukugu mu byebimera]] era nga mukulumbeze wa bantu ba bulijjo.<ref>https://web.archive.org/web/20140727085840/http://outreachtoafrica.org/professor-edward-rugumayo/</ref>
== Ebyafaayo ==
Rugumayo yazalibwa mu [[Kyenjojo (disitulikit)|Kyenjojo District]], kati emanyikiddwa nga Essaza lye Mwenge nga 18 Ogwekkumi ne bbiri1934.
== Obuyigirize bwe ==
Okuva mu P.1 okutuuka mu P.4 yasomera ku Mukole Primary School mu Disitulikiti ye Kyenjojo. Oluvanyuma yasomera ku Galihuma Primary School okuva mu P5 okutuuka P6. Ku kya S1 okutuuka mu S3, yasomera ku Kabarole Junior Secondary School, ate S4 okutuuka mu S6, yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|Nyakasura School]], mu [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]]. Yaweebwa ekifo okusomera mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu biseera bya 1950 naye yalekulira oluvanyuma lwa Ssetendekero obutamuwa ssomo lye yali ayagala; Yaweebwa bya bulimi newankubadde yali ayagala bya kutabula ddagala. Yaweebwa sikaala okugenda okusomera mu Amerikanaye yali ammiddwa paasipooti aba [[:en:British_Empire|Gavumenti yabafuzi b'a matwale Abagereza]]. wabula mu1958, yaweebwa sikaala okusomera mu Bungereza. Yasoma [[:en:Diploma_of_Education|Dipuloma mu byenjigiriza]] ku [[:en:University_of_Chester|Chester College]], era n'oluvanyuma ku[[:en:University_of_Liverpool|University of Liverpool]]. Oluvanyuma yasomera ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e Bungereza]] gyeyattikirwa Diguli eyo[[:en:University_of_London|bukugu mu byebimera]] ne mu nkula y'e bisolo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743%3Amuseveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804053552/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743:museveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Rugumayo yakomawo mu Uganda mu 1966, yasomesaako katono e Kyambogo nga tanneeyunga ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ng'akulira ekisulo kya Mitchell Hall. Mu 1971, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yakulembera okuwamba Gavumenti ya Obote. Rugumayo yalondebwa nga Minisita ow'ebyenjigiriza ng'ayambibwako mukwano gwe [[:en:Wanume_Kibedi|Wanume Kibedi]], munnamateeka gwe yali yasomako naye mu Bungereza era nga mukoddomi wa Idi Amin. Kibedi yalondebwa ku Bwa[[:en:Foreign_minister|Minisita w'e nsonga z'ebweru]]. Mu Gwokubiri 1973, omwaka gumu n'emyezi munaana ku mulimu, Rugumayo yayabulira olukiiko lwa Amin; era nafuuka Minisita eyasooka okwabulira akakiiko. Yagenda mu buwang'anguse mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]], okutuusa mu 1979, Gavumenti ya Amin's lwe yagyibwako.
Oluvannyuma lw'eggye lya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Army]] (UNLA) ne [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] (UNLF) okukwata obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga bayambibwako eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People's Defence Force]] (TPDF), Rugumayo yalondebwa ku bwassentebe w'akakiiko ek'ebuuzibwako aka National Consultative Council (NCC), mu Paalamenti ey'ekiseera. Rugumayo yali musaale mu kuggyako [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] okuva mu buyinza, Lule bwe yalemererwa okukkiriziganya n'akakiiko ku mitendera emituufu egigobererwa mu kulonda bammemba mu kakiiko ka NCC. Lule yasikizibwa [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]]. Mu Gwokutaano 1980, nga Rugumayo akyali mu [[:en:Arusha|Arusha]], [[:en:Tanzania|Tanzania]], obukulembeze bwa Binaisa nabwo bwawambibwa. Mu kaseera kano Rugumayo yasigala mu buwang'anguse okutuusa mu 1992. Mu mwaka ogwo, yakomawo mu Uganda ne yeeyunga ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] obukulembeze bwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743%3Amuseveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804053552/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743:museveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref>
== Obuweereza bwe mu byenjigiriza ne mu byobufuzi ==
Abaddeko mu bifo binno wammanga mu Gavumenti ya Uganda , ebitongole byensi yonna ssaako Yunivasite ez'enjawulo:<ref>http://www.newvision.co.ug/news/631077-rugumayo-planting-a-tree-during-hima-open-day-celebrations-in-kasese-in-2004.html</ref>
* Nga kaliisoliiso omukulu ow'ebyasaayansi mu masomero nga bwasomesa mu tendekero ly'abasomesa erya ''Institute of Teacher Education'', [[:en:Kyambogo|Kyambogo]]; nga kati kitundu ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo Yunivasite]] okuva mu 1968 okutuuka mu 1969
* Nga akulira ekisulo kya ''Mitchell Hall'', era musomesa mu kitongole ekitendeka abasomesa, [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite,]] okuva mu 1970 okutuuka mu1971.
* Nga Minisita w'ebyenjigiriza okuva nu Gwomukaaga 1971 okutuuka mu Gwokubiri 1973 wansi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] Nga omusomesa omukulu, oluvanyuma n'afuuka Associate Professor era Diini wa School of Education mu [[:en:University_of_Zambia|University of Zambia]], wakati wa 1973 ne 1979.
* Nga ssentebe w'akakiiko akawabuzi aka ''National Consultative Council'' okuva mu Gwokuna, 1979 okutuusa mu Gwokutaano,1980.
* Nga omukugu eyeebuuzibwako mu ssomo ly'obutonde bw'ensi; Okutendeka n'okuteekawo pulojekiti ya [[:en:UNEP|UNEP]], [[:en:UNDP|UNDP]], [[:en:UNESCO|UNESCO]], [[:en:World_Bank|World Bank]] n'ebitongole eby'obwannakyewa ng'asinziira mu kibuga [[:en:Nairobi|Nairobi]].
* As Visiting Professor of Environment at [[:en:Oklahoma_State_University|Oklahoma State University]] ne mu [[:en:Moscow_State_University|Moscow State University]]
* As Chairperson of a 12-person team of consultants hired to establish the ''School of Environmental Studies'' at [[:en:Moi_University|Moi University]] in Kenya, in 1989.
* Yaweerezaako nga Visiting UNDP/UNEP Professor ow'obutonde bw'ensi mu Moi University.
* Nga eyakulemberamu pulogulaamu ya ''Environment Liaison Centre International'', omukago ogutaba ebitongole by'obwannakyewa mu kibuga Nairobi, okuva mu Gwomukaaga,1992 okutuuka mu Gwokutaano,1995.
* Nga Omuwi w'amagezi omukugu ku butonde bw'ensi eri [[:en:Government_of_Lesotho|Gavumenti ya Lesotho]], okuva mu Gwomusanvu, 1995 okutuuka mu Gwomusanvu, 1996, ng'omulimu guno gwamuweebwa aba [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme]] (UNDP).
* Ye ambasada wa Uganda mu South Africa eyasooka okuva mu 1996 okutuuka mu 1999.
* Nga Minisita w'ensonga ez'omunda okuva mu 199 okutuuka mu 2000.
* Nga Minisita w'ebyobulambuzi, ebyobusuubuzi n'amakolero, okuva mu 2000 okutuusa mu 2005.
Mu 2005, mu kulondebwa kw'akakiiko akapya, Rugumayo yalondebwa nga ambasada wa Uganda e Bufalansa kyokka ekifo n'akigaana.
== Ebirala ==
Rugumayo yatandikawo ekifo kya ''Tooro Botanical Gardens'', ekitudde ku yiika 40, ekibira eky'emiti ginnansangwa. Eno ye botanical gardens yokka mu Uganda, ng'oggyeeko eya Gavumenti eya ''Entebbe Botanical Gardens'' esangibwa [[Entebbe]], ku mbalama z'[[Nnalubaale|ennyanja Nalubaale.]] Era alina ne ffaamu omuli ente ez'amata n'ebimera eya yiika 49 ng'eno [[:en:Apiary|alundirayo n'enjuki]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Kyenjojo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kyenjojo]]
* [[:en:New_Vision|New Vision]]
== Ebijuliziddwa ==
== Endagiriro ey'e wabweru ==
* Ebimukwatako eby'obukulemeze[https://web.archive.org/web/20210804053530/https://www.africa-ata.org/ruguamayo.htm : Minisita wa Uganda ow'ebyobulambuzi, ebyobusuubuzi n'amakolero: Honorable Pulofeesa Edward Bitanywaine Rugumayo.]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
03yposllsr5qavf6dvti56sl2wy5drq
60623
60431
2026-07-10T16:35:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60623
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Edward Rugumayo|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date and age|df=yes|1934|12|18}}|birth_place=[[Kyenjojo District]], Uganda|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[University of London]]'''<br/> {{small|([[Bachelor of Science]])}}<br/>'''[[University of Liverpool]]'''<br/>{{small|([[Education|Diploma in Education]])}}<br/> '''[[Church of England]]'''<br/>{{small|([[Religious studies|Certificate in Religious Studies]])}}|occupation=Environmentalist, politician & academic|years_active=1966 – present|nationality=Ugandan|citizenship=[[Uganda]]|known_for=Politics, [[Academics]]|networth=|title='''[[University Chancellor]]'''<br/>[[Kampala University]] and [[Mountains of the Moon University]]}}
'''Edward Bitanywaine Rugumayo''' yazaalibwa nga 18 Ogwekkumi n'ebiri munnabyabufuzi, omuteesa, omuwandiisi w'ebitabo era munnabutonde. Yaweerezaako nga Minisita mu bisanja bisatu. Okuva mu 1979 okutuuka mu 1980, Rugumayo yaweerezaako nga Ssentebe wa Uganda Legislative Council. Mu kiseera kino aweereza nga [[:en:Chancellor_(education)|ssenkulu]] wa Yunivasite za Uganda bbiri. [[:en:Botany|Mukugu mu byebimera]] era nga mukulumbeze wa bantu ba bulijjo.<ref>https://web.archive.org/web/20140727085840/http://outreachtoafrica.org/professor-edward-rugumayo/</ref>
== Ebyafaayo ==
Rugumayo yazalibwa mu [[Kyenjojo (disitulikit)|Kyenjojo District]], kati emanyikiddwa nga Essaza lye Mwenge nga 18 Ogwekkumi ne bbiri1934.
== Obuyigirize bwe ==
Okuva mu P.1 okutuuka mu P.4 yasomera ku Mukole Primary School mu Disitulikiti ye Kyenjojo. Oluvanyuma yasomera ku Galihuma Primary School okuva mu P5 okutuuka P6. Ku kya S1 okutuuka mu S3, yasomera ku Kabarole Junior Secondary School, ate S4 okutuuka mu S6, yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|Nyakasura School]], mu [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]]. Yaweebwa ekifo okusomera mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu biseera bya 1950 naye yalekulira oluvanyuma lwa Ssetendekero obutamuwa ssomo lye yali ayagala; Yaweebwa bya bulimi newankubadde yali ayagala bya kutabula ddagala. Yaweebwa sikaala okugenda okusomera mu Amerikanaye yali ammiddwa paasipooti aba [[:en:British_Empire|Gavumenti yabafuzi b'a matwale Abagereza]]. wabula mu1958, yaweebwa sikaala okusomera mu Bungereza. Yasoma [[:en:Diploma_of_Education|Dipuloma mu byenjigiriza]] ku [[:en:University_of_Chester|Chester College]], era n'oluvanyuma ku[[:en:University_of_Liverpool|University of Liverpool]]. Oluvanyuma yasomera ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e Bungereza]] gyeyattikirwa Diguli eyo[[:en:University_of_London|bukugu mu byebimera]] ne mu nkula y'e bisolo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743%3Amuseveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804053552/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743:museveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Rugumayo yakomawo mu Uganda mu 1966, yasomesaako katono e Kyambogo nga tanneeyunga ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ng'akulira ekisulo kya Mitchell Hall. Mu 1971, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yakulembera okuwamba Gavumenti ya Obote. Rugumayo yalondebwa nga Minisita ow'ebyenjigiriza ng'ayambibwako mukwano gwe [[:en:Wanume_Kibedi|Wanume Kibedi]], munnamateeka gwe yali yasomako naye mu Bungereza era nga mukoddomi wa Idi Amin. Kibedi yalondebwa ku Bwa[[:en:Foreign_minister|Minisita w'e nsonga z'ebweru]]. Mu Gwokubiri 1973, omwaka gumu n'emyezi munaana ku mulimu, Rugumayo yayabulira olukiiko lwa Amin; era nafuuka Minisita eyasooka okwabulira akakiiko. Yagenda mu buwang'anguse mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]], okutuusa mu 1979, Gavumenti ya Amin's lwe yagyibwako.
Oluvannyuma lw'eggye lya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Army]] (UNLA) ne [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] (UNLF) okukwata obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga bayambibwako eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People's Defence Force]] (TPDF), Rugumayo yalondebwa ku bwassentebe w'akakiiko ek'ebuuzibwako aka National Consultative Council (NCC), mu Paalamenti ey'ekiseera. Rugumayo yali musaale mu kuggyako [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] okuva mu buyinza, Lule bwe yalemererwa okukkiriziganya n'akakiiko ku mitendera emituufu egigobererwa mu kulonda bammemba mu kakiiko ka NCC. Lule yasikizibwa [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]]. Mu Gwokutaano 1980, nga Rugumayo akyali mu [[:en:Arusha|Arusha]], [[:en:Tanzania|Tanzania]], obukulembeze bwa Binaisa nabwo bwawambibwa. Mu kaseera kano Rugumayo yasigala mu buwang'anguse okutuusa mu 1992. Mu mwaka ogwo, yakomawo mu Uganda ne yeeyunga ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] obukulembeze bwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743%3Amuseveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804053552/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743:museveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref>
== Obuweereza bwe mu byenjigiriza ne mu byobufuzi ==
Abaddeko mu bifo binno wammanga mu Gavumenti ya Uganda , ebitongole byensi yonna ssaako Yunivasite ez'enjawulo:<ref>http://www.newvision.co.ug/news/631077-rugumayo-planting-a-tree-during-hima-open-day-celebrations-in-kasese-in-2004.html</ref>
* Nga kaliisoliiso omukulu ow'ebyasaayansi mu masomero nga bwasomesa mu tendekero ly'abasomesa erya ''Institute of Teacher Education'', [[:en:Kyambogo|Kyambogo]]; nga kati kitundu ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo Yunivasite]] okuva mu 1968 okutuuka mu 1969
* Nga akulira ekisulo kya ''Mitchell Hall'', era musomesa mu kitongole ekitendeka abasomesa, [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite,]] okuva mu 1970 okutuuka mu1971.
* Nga Minisita w'ebyenjigiriza okuva nu Gwomukaaga 1971 okutuuka mu Gwokubiri 1973 wansi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] Nga omusomesa omukulu, oluvanyuma n'afuuka Associate Professor era Diini wa School of Education mu [[:en:University_of_Zambia|University of Zambia]], wakati wa 1973 ne 1979.
* Nga ssentebe w'akakiiko akawabuzi aka ''National Consultative Council'' okuva mu Gwokuna, 1979 okutuusa mu Gwokutaano,1980.
* Nga omukugu eyeebuuzibwako mu ssomo ly'obutonde bw'ensi; Okutendeka n'okuteekawo pulojekiti ya [[:en:UNEP|UNEP]], [[:en:UNDP|UNDP]], [[:en:UNESCO|UNESCO]], [[:en:World_Bank|World Bank]] n'ebitongole eby'obwannakyewa ng'asinziira mu kibuga [[:en:Nairobi|Nairobi]].
* As Visiting Professor of Environment at [[:en:Oklahoma_State_University|Oklahoma State University]] ne mu [[:en:Moscow_State_University|Moscow State University]]
* As Chairperson of a 12-person team of consultants hired to establish the ''School of Environmental Studies'' at [[:en:Moi_University|Moi University]] in Kenya, in 1989.
* Yaweerezaako nga Visiting UNDP/UNEP Professor ow'obutonde bw'ensi mu Moi University.
* Nga eyakulemberamu pulogulaamu ya ''Environment Liaison Centre International'', omukago ogutaba ebitongole by'obwannakyewa mu kibuga Nairobi, okuva mu Gwomukaaga,1992 okutuuka mu Gwokutaano,1995.
* Nga Omuwi w'amagezi omukugu ku butonde bw'ensi eri [[:en:Government_of_Lesotho|Gavumenti ya Lesotho]], okuva mu Gwomusanvu, 1995 okutuuka mu Gwomusanvu, 1996, ng'omulimu guno gwamuweebwa aba [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme]] (UNDP).
* Ye ambasada wa Uganda mu South Africa eyasooka okuva mu 1996 okutuuka mu 1999.
* Nga Minisita w'ensonga ez'omunda okuva mu 199 okutuuka mu 2000.
* Nga Minisita w'ebyobulambuzi, ebyobusuubuzi n'amakolero, okuva mu 2000 okutuusa mu 2005.
Mu 2005, mu kulondebwa kw'akakiiko akapya, Rugumayo yalondebwa nga ambasada wa Uganda e Bufalansa kyokka ekifo n'akigaana.
== Ebirala ==
Rugumayo yatandikawo ekifo kya ''Tooro Botanical Gardens'', ekitudde ku yiika 40, ekibira eky'emiti ginnansangwa. Eno ye botanical gardens yokka mu Uganda, ng'oggyeeko eya Gavumenti eya ''Entebbe Botanical Gardens'' esangibwa [[Entebbe]], ku mbalama z'[[Nnalubaale|ennyanja Nalubaale.]] Era alina ne ffaamu omuli ente ez'amata n'ebimera eya yiika 49 ng'eno [[:en:Apiary|alundirayo n'enjuki]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Kyenjojo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kyenjojo]]
* [[:en:New_Vision|New Vision]]
== Ebijuliziddwa ==
== Endagiriro ey'e wabweru ==
* Ebimukwatako eby'obukulemeze[https://web.archive.org/web/20210804053530/https://www.africa-ata.org/ruguamayo.htm : Minisita wa Uganda ow'ebyobulambuzi, ebyobusuubuzi n'amakolero: Honorable Pulofeesa Edward Bitanywaine Rugumayo.]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
kgfon54572qn2qxopym41h0qbjcedq9
Frank Tumwebaze
0
7938
60288
56210
2026-07-10T16:07:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60288
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Kagyigyi Tumwebaze''' munnayuganda, musomesa ate nga munnabyabufuzi. Ye [[Minisita w'eby'okulima, okulunda n'okuvuba]] okuva nga 8 ogwomukaaga 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref>
Yaliko minisita wa [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Gender, Labour and Social Development]], mu [[Kakiiko ka Uganda]]. Yalondebwa ku kifo kino nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2019.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512132/museveni-shuffles-cabinet</ref>
Ekyo nga tekinnabaawo, yali minisita w'eby'empuliziganya okuva nga 6 ogwomukaaga 2016 okutuusa nga 13 ogwekkumi n'ebiri 2019.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref>Yaliko [[Minisita w'omukulembeze]] ne Minisita wa [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]] wakati wa 2012 ne 2016. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kibaale County mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti]] nga ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref>
== Okusoma kwe ==
Tumwebaze yazaalibwa Matayo Kagyigyi ne Beatrice Kagyigyi mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti]] nga 1 ogwekkumi n'ebiri 1975. Mwana wa kutaano mu famire y'abaana omusanvu.
Yasomera [[Jinja college]] gye yamalira ekyomukaaga. Yafuna [[Ddiguli mu musomesa bwa ssaayansi]] mu 1999 okuva mu [[Mbarara University of Science and Technology]]. Yafuna ne [[Masters mu International and Diplomatic Studies]], ne [[Masters mu Public Health]] gye yafuna mu 2005 ne mu 2019 e [[Makerere University]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |access-date=2021-09-01 |archive-date=2021-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210901125657/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |url-status=dead }}</ref> Mu gwoluberyeberye 2019, yafuna [[Masters mu Public Health]] e [[Makerere University|Makerere University.]]<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1492629/minister-tumwebaze-graduates-masters-degree-makerere</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu 2000 okutuuka mu 2001, yakola nga [[Ofiisa w'ebyamaguzi]] mu [[Kitongole kya ky'eby'emisolo mu Uganda]] ekya [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]]. Mu 2001, yalondebwa nga omumyuka wa RDC era yatwalibwa mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga Disitulikiti]] mu kifo ekyo okutuuka mu 2003. Bwe yava eyo yatwalibwa mu Maka g'obukulembeze, gye yakola nga Omuyambi ow'enjawulo ow'omukulembeze mu kunoonyereza n'empuliziganya okuva mu 2003 okutuuka mu 2005. Mu 2006, yayingira eby'obufuzi nga yeesimbawo ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti we Kibale County mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti.]] Yalondebwa ku tikiti ya NRM. Mu 2011, yaddamu n'alondebwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa abakulembeze nga 12 ogwomunaana 2015, yalondebwa nga [[Minisita w'obwa pulezidenti]].<ref>https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html</ref><ref>https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/full-uganda-cabinet-list-as-of-15th-august-2012/10151137578009078</ref> Yadda mu kifo kya Kabakumba Masiko, eyava mu gavumenti nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2011 nga kigambibwa nti yali akozesa bubi woofiisi, obubbi, okufiiriza gavumenti ensimbi n'okweddiza ensimbi za gavumenti mu bukyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200207082156/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200207082156/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20120109061110/http://www.newvision.co.ug/news/314859-Kabakumba-Masiko-resigns.html</ref>Mu gwomukaaga 2016, yafuulibwa minisita wa ICT. <ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>Mu kukyusa obukulembeze nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2019, Tumwebaze yafuulibwa minisita wa Gender, Labour and Social Development nga yadda mu kifo kya [[Janat Mukwaya]], eyaggyibwako.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> Nga 28 ogwokutaano 2021 yafuulibwa mmemba w'akakiiko akalonzi aka paalamenti ak'ekkumi n'ogumu era akakiiko kano akakulemberwa Sipiika wa paalamenti ke kakkiriza n'okwanjula ba mmemba abalondebwa Pulezidenti.<ref>https://www.independent.co.ug/minister-tumwebaze-on-nrms-appointments-committee-list/</ref>
== Ebimukwatako ==
Tumwebaze mufumbo era taata wa baana bataano. Akkiririza mu ddiini ya [[Anglican]]. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |access-date=2021-09-01 |archive-date=2021-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210901125657/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gya paalamenti ==
Wammanga bwe buvunaanyizibwa obulala bw'alina mu paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref>
* [[Ssentebe]] w'akakiiko ka Finance, Planning and Economic Development
* Mmemba mu lukiiko lwa Rules, Discipline and Privileges
== Laba na bino ==
* [[Disitulikiti za Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Link endala ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20210809212430/http://www.kamwenge.go.ug/ Kamwenge District Internet Portal]
{{DEFAULTSORT:Tumwebaze, Frank}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
2u45ko9keatg50fvawpyodkh1l0vx06
60500
60288
2026-07-10T16:28:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60500
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Kagyigyi Tumwebaze''' munnayuganda, musomesa ate nga munnabyabufuzi. Ye [[Minisita w'eby'okulima, okulunda n'okuvuba]] okuva nga 8 ogwomukaaga 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref>
Yaliko minisita wa [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Gender, Labour and Social Development]], mu [[Kakiiko ka Uganda]]. Yalondebwa ku kifo kino nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2019.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512132/museveni-shuffles-cabinet</ref>
Ekyo nga tekinnabaawo, yali minisita w'eby'empuliziganya okuva nga 6 ogwomukaaga 2016 okutuusa nga 13 ogwekkumi n'ebiri 2019.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref>Yaliko [[Minisita w'omukulembeze]] ne Minisita wa [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]] wakati wa 2012 ne 2016. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kibaale County mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti]] nga ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref>
== Okusoma kwe ==
Tumwebaze yazaalibwa Matayo Kagyigyi ne Beatrice Kagyigyi mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti]] nga 1 ogwekkumi n'ebiri 1975. Mwana wa kutaano mu famire y'abaana omusanvu.
Yasomera [[Jinja college]] gye yamalira ekyomukaaga. Yafuna [[Ddiguli mu musomesa bwa ssaayansi]] mu 1999 okuva mu [[Mbarara University of Science and Technology]]. Yafuna ne [[Masters mu International and Diplomatic Studies]], ne [[Masters mu Public Health]] gye yafuna mu 2005 ne mu 2019 e [[Makerere University]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |access-date=2021-09-01 |archive-date=2021-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210901125657/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |url-status=dead }}</ref> Mu gwoluberyeberye 2019, yafuna [[Masters mu Public Health]] e [[Makerere University|Makerere University.]]<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1492629/minister-tumwebaze-graduates-masters-degree-makerere</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu 2000 okutuuka mu 2001, yakola nga [[Ofiisa w'ebyamaguzi]] mu [[Kitongole kya ky'eby'emisolo mu Uganda]] ekya [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]]. Mu 2001, yalondebwa nga omumyuka wa RDC era yatwalibwa mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga Disitulikiti]] mu kifo ekyo okutuuka mu 2003. Bwe yava eyo yatwalibwa mu Maka g'obukulembeze, gye yakola nga Omuyambi ow'enjawulo ow'omukulembeze mu kunoonyereza n'empuliziganya okuva mu 2003 okutuuka mu 2005. Mu 2006, yayingira eby'obufuzi nga yeesimbawo ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti we Kibale County mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti.]] Yalondebwa ku tikiti ya NRM. Mu 2011, yaddamu n'alondebwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa abakulembeze nga 12 ogwomunaana 2015, yalondebwa nga [[Minisita w'obwa pulezidenti]].<ref>https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html</ref><ref>https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/full-uganda-cabinet-list-as-of-15th-august-2012/10151137578009078</ref> Yadda mu kifo kya Kabakumba Masiko, eyava mu gavumenti nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2011 nga kigambibwa nti yali akozesa bubi woofiisi, obubbi, okufiiriza gavumenti ensimbi n'okweddiza ensimbi za gavumenti mu bukyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200207082156/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200207082156/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20120109061110/http://www.newvision.co.ug/news/314859-Kabakumba-Masiko-resigns.html</ref>Mu gwomukaaga 2016, yafuulibwa minisita wa ICT. <ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>Mu kukyusa obukulembeze nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2019, Tumwebaze yafuulibwa minisita wa Gender, Labour and Social Development nga yadda mu kifo kya [[Janat Mukwaya]], eyaggyibwako.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> Nga 28 ogwokutaano 2021 yafuulibwa mmemba w'akakiiko akalonzi aka paalamenti ak'ekkumi n'ogumu era akakiiko kano akakulemberwa Sipiika wa paalamenti ke kakkiriza n'okwanjula ba mmemba abalondebwa Pulezidenti.<ref>https://www.independent.co.ug/minister-tumwebaze-on-nrms-appointments-committee-list/</ref>
== Ebimukwatako ==
Tumwebaze mufumbo era taata wa baana bataano. Akkiririza mu ddiini ya [[Anglican]]. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |access-date=2021-09-01 |archive-date=2021-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210901125657/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gya paalamenti ==
Wammanga bwe buvunaanyizibwa obulala bw'alina mu paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref>
* [[Ssentebe]] w'akakiiko ka Finance, Planning and Economic Development
* Mmemba mu lukiiko lwa Rules, Discipline and Privileges
== Laba na bino ==
* [[Disitulikiti za Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Link endala ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20210809212430/http://www.kamwenge.go.ug/ Kamwenge District Internet Portal]
{{DEFAULTSORT:Tumwebaze, Frank}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
lk07vsg2c8cr9ozp03kt6cvkrgsbjw8
Harriet Businge
0
7959
60310
56831
2026-07-10T16:13:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60310
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Harriet Businge,''' yazaalibwa nga 12 Ogwekumi mu 1980 nga musomesa Omunayuganda omukug mu nabyabufuzi ng'ate munamateeka atuula ku kakiiko akakola amateeka.
== Obulamu bwe ==
Busingye y'akiikirira abantu ba [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]] nga Omubaka Omukyala owa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yayingira Paalamenti oluvannyua olw'okuwangula akalulu ka 2019 akaali ak'okujuza ekifo ky'Omubaka w'e Hoima Omukyala, ng'eya eyali asinga okumuvuganya yali Asinansi Nyakato eyali agidde mu kibiina kye by'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":1">https://www.pmldaily.com/news/politics/2019/09/profiles-who-is-who-in-the-hoima-woman-mp-by-election.html</ref> Y'omu ku bali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National resistance movement]], ekibiina ekiri mu buyinza bwa Uganda, nga kidukanyizibwa [[:en:Yoweri_Museveni|HE Yoweri Kaguta Museveni]], [[:en:Uganda|pulezidenti w'eggwanga lya Uganda]] nga y'akola nga ssentebe wakyo<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=551</ref> Nga twolekera [[:en:2021_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwa 2021]], yawangulwa mu kamyuufu ka NRM akaali ak'okulonderako eyali agenda okukwatira ekibiina kino bendera nga Beatrice Wembabazi yeeyamusinga, era okukakana nga yeesimbyeyo nga talina kibiina mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/hoima-woman-mp-harriet-businge-loses-nrm-flag-to-rival-</ref>
== Okusoma kwe ==
Busingeyatandika okusoma pulayimale ku Kikangara primary school gyeyatuulira ebigezo bye ebya P7 mu 1992, Oluvannyuma yeeyongerayo ku [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls secondary]] school e [[:en:Kabarole_District|Fort Portal mu Disitulikiti y'e Kabarole]], ng'eno gyeyatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|ebigezo bye ebya S4]] mu 1996. Oluvannyuma yeegata kutendekero ly'abasomesa erya National teachers college e [[:en:Masindi_District|Masindi]] ng'eno gye yatikirwa ne Dipulooma mu eya bulijo mu b'okusomesa mu 2001, nga oluvannyuma mu bulamu, yeegata ku [[:en:Nkumba_University|Yunivasite y'e Nkumba]], gyeyatikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Education|Didguli mu Byobusomesa]] mu 2007.<ref name=":0" />
== Obumannyirivu b'awalina mu mirimu ==
Harriet yatandika emirimu gye nga eyali akulira esomero lya Good Samaritan nursery and primary school mu 1995, nga okuva mu 2005 okutuuka kati, y'akulira kampuni ya Multi constra engineering works limited, okuva mu 2007 okutuuka mu 2009,yakolako nga [[:en:Education_minister|minisita w'eby'enjigiriza]], abavubuka n'ebyemizannyo mu [[:en:Bunyoro|Bw'omukama bwa Bunyoro Kirata]] mu bitundu bya [[:en:Western_Region,_Uganda|Uganda ebya Bugwanjuba]], y'akulira enteekateeka y'eby'ensiimbi ey'eby'enjigiriza bya Kabalega, ekifo kyabaddemu okuva mu 2009. Yali ayamba ku by'obulamu, n'okukubiriza abantu mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti ye Hoima]] okuva mu 2011, okuva mu Gwokutaano, okutuuka mu Gwomwenda mu 2018. Yali akola mu gavumenti z'ebitundu ng'avunaanyizibwa ku by'enkulakulana (RDC), owa [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti ye Sembabule]], nga abadde Omubaka wa Paalamenti okuva mu Gwomwenda 2019, okutuusa kati.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-nrm-won-hoima-woman-mp-seat-1850444</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/09/final-results-nrm-candidates-sweep-hoima-kaboong-by-elections.html</ref><ref name=":1" />
== Obutabanguko ==
Mu kalulu k'ekibiina kya National Resistance Movement ak'okulondawo agenda okukiikirira ekibiina kino mu Disitulikiti ye Hoima, Businge baali bamulumiriza okubeera nga yalumba eyali asinga okumuvuganya ku ky'Omubaka wa Paalamenti Beatrice Wembabazi. Abaali banoonyeza Businge akalulu baalumba Wembabazi ku kifo kya Runga landing site nga mu kakuubagano akaaliwo, yafuna ebinuubule eby'amaanyi nadala ku mutwe n'agenda n'atwalibwa nga tamannyi nabigenda mu maaso kunsi.Kino kyawaliriza ssentebe w'akakiiko k'eby'okulonda mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) Dr. Tanga Odoi okuyimiriza okulonda kuno mubunambiro.<ref>https://www.independent.co.ug/nrm-halts-hoima-woman-mp-primaries-as-aspirant-battles-for-life/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eizooba.co.ug/tag/harriet-businge/ |access-date=2021-08-17 |archive-date=2021-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210817200103/https://eizooba.co.ug/tag/harriet-businge/ |url-status=dead }}</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneenti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
ouo5xkbkbn8cjjbw4z78woztoqgus2g
60529
60310
2026-07-10T16:34:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60529
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Harriet Businge,''' yazaalibwa nga 12 Ogwekumi mu 1980 nga musomesa Omunayuganda omukug mu nabyabufuzi ng'ate munamateeka atuula ku kakiiko akakola amateeka.
== Obulamu bwe ==
Busingye y'akiikirira abantu ba [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]] nga Omubaka Omukyala owa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yayingira Paalamenti oluvannyua olw'okuwangula akalulu ka 2019 akaali ak'okujuza ekifo ky'Omubaka w'e Hoima Omukyala, ng'eya eyali asinga okumuvuganya yali Asinansi Nyakato eyali agidde mu kibiina kye by'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":1">https://www.pmldaily.com/news/politics/2019/09/profiles-who-is-who-in-the-hoima-woman-mp-by-election.html</ref> Y'omu ku bali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National resistance movement]], ekibiina ekiri mu buyinza bwa Uganda, nga kidukanyizibwa [[:en:Yoweri_Museveni|HE Yoweri Kaguta Museveni]], [[:en:Uganda|pulezidenti w'eggwanga lya Uganda]] nga y'akola nga ssentebe wakyo<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=551</ref> Nga twolekera [[:en:2021_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwa 2021]], yawangulwa mu kamyuufu ka NRM akaali ak'okulonderako eyali agenda okukwatira ekibiina kino bendera nga Beatrice Wembabazi yeeyamusinga, era okukakana nga yeesimbyeyo nga talina kibiina mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/hoima-woman-mp-harriet-businge-loses-nrm-flag-to-rival-</ref>
== Okusoma kwe ==
Busingeyatandika okusoma pulayimale ku Kikangara primary school gyeyatuulira ebigezo bye ebya P7 mu 1992, Oluvannyuma yeeyongerayo ku [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls secondary]] school e [[:en:Kabarole_District|Fort Portal mu Disitulikiti y'e Kabarole]], ng'eno gyeyatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|ebigezo bye ebya S4]] mu 1996. Oluvannyuma yeegata kutendekero ly'abasomesa erya National teachers college e [[:en:Masindi_District|Masindi]] ng'eno gye yatikirwa ne Dipulooma mu eya bulijo mu b'okusomesa mu 2001, nga oluvannyuma mu bulamu, yeegata ku [[:en:Nkumba_University|Yunivasite y'e Nkumba]], gyeyatikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Education|Didguli mu Byobusomesa]] mu 2007.<ref name=":0" />
== Obumannyirivu b'awalina mu mirimu ==
Harriet yatandika emirimu gye nga eyali akulira esomero lya Good Samaritan nursery and primary school mu 1995, nga okuva mu 2005 okutuuka kati, y'akulira kampuni ya Multi constra engineering works limited, okuva mu 2007 okutuuka mu 2009,yakolako nga [[:en:Education_minister|minisita w'eby'enjigiriza]], abavubuka n'ebyemizannyo mu [[:en:Bunyoro|Bw'omukama bwa Bunyoro Kirata]] mu bitundu bya [[:en:Western_Region,_Uganda|Uganda ebya Bugwanjuba]], y'akulira enteekateeka y'eby'ensiimbi ey'eby'enjigiriza bya Kabalega, ekifo kyabaddemu okuva mu 2009. Yali ayamba ku by'obulamu, n'okukubiriza abantu mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti ye Hoima]] okuva mu 2011, okuva mu Gwokutaano, okutuuka mu Gwomwenda mu 2018. Yali akola mu gavumenti z'ebitundu ng'avunaanyizibwa ku by'enkulakulana (RDC), owa [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti ye Sembabule]], nga abadde Omubaka wa Paalamenti okuva mu Gwomwenda 2019, okutuusa kati.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-nrm-won-hoima-woman-mp-seat-1850444</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/09/final-results-nrm-candidates-sweep-hoima-kaboong-by-elections.html</ref><ref name=":1" />
== Obutabanguko ==
Mu kalulu k'ekibiina kya National Resistance Movement ak'okulondawo agenda okukiikirira ekibiina kino mu Disitulikiti ye Hoima, Businge baali bamulumiriza okubeera nga yalumba eyali asinga okumuvuganya ku ky'Omubaka wa Paalamenti Beatrice Wembabazi. Abaali banoonyeza Businge akalulu baalumba Wembabazi ku kifo kya Runga landing site nga mu kakuubagano akaaliwo, yafuna ebinuubule eby'amaanyi nadala ku mutwe n'agenda n'atwalibwa nga tamannyi nabigenda mu maaso kunsi.Kino kyawaliriza ssentebe w'akakiiko k'eby'okulonda mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) Dr. Tanga Odoi okuyimiriza okulonda kuno mubunambiro.<ref>https://www.independent.co.ug/nrm-halts-hoima-woman-mp-primaries-as-aspirant-battles-for-life/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eizooba.co.ug/tag/harriet-businge/ |access-date=2021-08-17 |archive-date=2021-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210817200103/https://eizooba.co.ug/tag/harriet-businge/ |url-status=dead }}</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneenti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
4unjt8ywh3t2hkdudbye5salh4gp5p8
Omulangirizi
0
7969
60342
31075
2026-07-10T16:14:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60342
wikitext
text/x-wiki
'''Omulangirizi''' kye kitiibwa ekiweebwa omulwanirizi w'obuwangwa n'ennono era omusomesa w'amagezi ag'ekinnansi.Ono abeera mukulembeze wa buwangwa n'ennono atuddeko amaanyi g'obutonzi<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Katonda_(mythology)</ref> negamusobozesa okusomesa, okulangirira n'okuluŋŋamya ensonga z'obuwangwa n'ennono mu [[Afirika|Africa]]. Edda ennyo mu mu bitundu bya [[Buganda]], Abalangirizi baasibukanga ku bizinga bye Ssesse<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Ssese_Islands</ref> mu nnyumba ya Bukulu. Oluvannyuma Bukulu yasituka naateekateeka Abataka mu Buganda olwo ne watandikawo ennyumba y'Olulyo Olulangira wamu n'okukakasa Kabaka Kintu eyasooka mu ba Kabaka ba Buganda. Kinonoozebwa nti Abalangirizi baaliwo okuviira ddala ku ntandikwa y'ensi mu bw'omwoyo era nga baayamba mu kuteekateeka ensi nga bwefanaana kati.
[[File:Prince Wasajja Kiwanuka...png|thumb|Prince Wasajja Kiwanuka'' '''OMULANGIRIZI''']]
Abalangirizi baafuna omukisa ne bava mu bw'omwoyo, ne batondebwako emibiri nga bayita mu kuzaaliibwa. Abamu ku balangirizi abamanyiddwa obulungi mwe muli; Mukasa[], Musoke, Muwanga, Musisi, Nnende, Kiwanuka, Kibuuka Omumbaale, Kawumpuli, Wannema, nabalala.<ref name=":0" />
== Obuyinza n'obuvunaanyizibwa ==
Erinnya ly'obulangirizi lizze likozesebwa mu bitabo ebiwerako mu buwangwa obw'enjawulo okugeza mu kitabo kya bayudaaya<ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Hebrew_Bible</ref> ekiyitibwa eky'Abalangirizi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ecclesiastes</ref>.
Mu buwangwa <ref name=":3">[[Obuwangwa]]</ref>bwa [[Buganda]]. ne Bunyoro<ref name=":3" /> Abalangirizi be bavunaanyibwa ku kwetikka obubaka bw'omutonzi eri abantu. Buli ggwanga lirina Obuwangwa bwalyo era n'Abalangirizi abalina okuluŋŋamya enkola zonna ezigenderwaddwamu okuzza abantu eri Obutonzi.
== Ennyumba y'Obulangirizi ==
[[File:Prince Wasajja.jpg|thumb|Akulira Ennyumba y'Abalangirizi]]
Wadde nga Abalangirizi baali kitundu ky'abwomyo ekinyweza Obutonzi, baafuna embiri, nebazaalibwa nga abantu abalala. Nga bwekiri nti emibiri gibeerawo ekiseera kitono negifa, bwebatyo Abalangirizi babeerawo ekiseera ekigere era emibiri bwegifa, ate bafuna omukisa ne bazaalibwa obujja nga bambala emirimu emirala. Wabula emibiri gye bambala oluusi gikomyawo amabala agalaga byebayitamu mu bulamu obwasooka. Okugeza; Kiwanuka alamba omubiri gwoyo mwabeera abbulukidde nga amuteekako ebbala oba amabala agakitakataka mu kyenyi oba ebitundu ebirala eby'omubiri gwe. Mu kaseera kano, Prince Wasajja Kiwanuka, Omulangira okuva mu bwakabaka bwa Buganda yakulembera ennyumba y'Abalangirizi mu kitundu kya [[Afirika|Africa]] kino.
== Obwatikirivu ==
[[Prince Wasajja Kiwanuka]] amannyiddwa nnyo nga omusomesa w'obuwangwa bwa Buganda, obw'ebifo ebyetoloode Buganda wamu n'ebyafayo bya [[Afirika|Africa]] yonna okutwalira awamu. Musomesa Omutendeke asomesa ku zi Ssentendekero ez'enjawulo mu Uganda, Kenya, Tanzania ne Rwanda. Awandiise ebitabo ebiwerako ebikwaka ku by'ensinza wamu n'ennimi. Ebimu ku bitabo bye bino wammanga;
''The True Path to God''<ref name=":1" /> (2014), ''The Forbidden Truth'' <ref name=":2" /> (2018)
== See also ==
* [[Obuwangwa]]
* https://en.wikipedia.org/wiki/Buganda
* [[Muteesa I of Buganda]]
== References ==
{{Reflist}}
{{Authority control}}
[[Category:English-language masculine given names]]
[[Category:Masculine given names]]
[[Category:Hebrew-language names]]
[[Category:English masculine given names]]
[[Category:German masculine given names]]
[[Category:Theophoric names]]
[[Category:Modern names of Hebrew origin]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
qt34h7qdqu912giyk5f5znn67pfxqu7
60546
60342
2026-07-10T16:34:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60546
wikitext
text/x-wiki
'''Omulangirizi''' kye kitiibwa ekiweebwa omulwanirizi w'obuwangwa n'ennono era omusomesa w'amagezi ag'ekinnansi.Ono abeera mukulembeze wa buwangwa n'ennono atuddeko amaanyi g'obutonzi<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Katonda_(mythology)</ref> negamusobozesa okusomesa, okulangirira n'okuluŋŋamya ensonga z'obuwangwa n'ennono mu [[Afirika|Africa]]. Edda ennyo mu mu bitundu bya [[Buganda]], Abalangirizi baasibukanga ku bizinga bye Ssesse<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Ssese_Islands</ref> mu nnyumba ya Bukulu. Oluvannyuma Bukulu yasituka naateekateeka Abataka mu Buganda olwo ne watandikawo ennyumba y'Olulyo Olulangira wamu n'okukakasa Kabaka Kintu eyasooka mu ba Kabaka ba Buganda. Kinonoozebwa nti Abalangirizi baaliwo okuviira ddala ku ntandikwa y'ensi mu bw'omwoyo era nga baayamba mu kuteekateeka ensi nga bwefanaana kati.
[[File:Prince Wasajja Kiwanuka...png|thumb|Prince Wasajja Kiwanuka'' '''OMULANGIRIZI''']]
Abalangirizi baafuna omukisa ne bava mu bw'omwoyo, ne batondebwako emibiri nga bayita mu kuzaaliibwa. Abamu ku balangirizi abamanyiddwa obulungi mwe muli; Mukasa[], Musoke, Muwanga, Musisi, Nnende, Kiwanuka, Kibuuka Omumbaale, Kawumpuli, Wannema, nabalala.<ref name=":0" />
== Obuyinza n'obuvunaanyizibwa ==
Erinnya ly'obulangirizi lizze likozesebwa mu bitabo ebiwerako mu buwangwa obw'enjawulo okugeza mu kitabo kya bayudaaya<ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Hebrew_Bible</ref> ekiyitibwa eky'Abalangirizi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ecclesiastes</ref>.
Mu buwangwa <ref name=":3">[[Obuwangwa]]</ref>bwa [[Buganda]]. ne Bunyoro<ref name=":3" /> Abalangirizi be bavunaanyibwa ku kwetikka obubaka bw'omutonzi eri abantu. Buli ggwanga lirina Obuwangwa bwalyo era n'Abalangirizi abalina okuluŋŋamya enkola zonna ezigenderwaddwamu okuzza abantu eri Obutonzi.
== Ennyumba y'Obulangirizi ==
[[File:Prince Wasajja.jpg|thumb|Akulira Ennyumba y'Abalangirizi]]
Wadde nga Abalangirizi baali kitundu ky'abwomyo ekinyweza Obutonzi, baafuna embiri, nebazaalibwa nga abantu abalala. Nga bwekiri nti emibiri gibeerawo ekiseera kitono negifa, bwebatyo Abalangirizi babeerawo ekiseera ekigere era emibiri bwegifa, ate bafuna omukisa ne bazaalibwa obujja nga bambala emirimu emirala. Wabula emibiri gye bambala oluusi gikomyawo amabala agalaga byebayitamu mu bulamu obwasooka. Okugeza; Kiwanuka alamba omubiri gwoyo mwabeera abbulukidde nga amuteekako ebbala oba amabala agakitakataka mu kyenyi oba ebitundu ebirala eby'omubiri gwe. Mu kaseera kano, Prince Wasajja Kiwanuka, Omulangira okuva mu bwakabaka bwa Buganda yakulembera ennyumba y'Abalangirizi mu kitundu kya [[Afirika|Africa]] kino.
== Obwatikirivu ==
[[Prince Wasajja Kiwanuka]] amannyiddwa nnyo nga omusomesa w'obuwangwa bwa Buganda, obw'ebifo ebyetoloode Buganda wamu n'ebyafayo bya [[Afirika|Africa]] yonna okutwalira awamu. Musomesa Omutendeke asomesa ku zi Ssentendekero ez'enjawulo mu Uganda, Kenya, Tanzania ne Rwanda. Awandiise ebitabo ebiwerako ebikwaka ku by'ensinza wamu n'ennimi. Ebimu ku bitabo bye bino wammanga;
''The True Path to God''<ref name=":1" /> (2014), ''The Forbidden Truth'' <ref name=":2" /> (2018)
== See also ==
* [[Obuwangwa]]
* https://en.wikipedia.org/wiki/Buganda
* [[Muteesa I of Buganda]]
== References ==
{{Reflist}}
{{Authority control}}
[[Category:English-language masculine given names]]
[[Category:Masculine given names]]
[[Category:Hebrew-language names]]
[[Category:English masculine given names]]
[[Category:German masculine given names]]
[[Category:Theophoric names]]
[[Category:Modern names of Hebrew origin]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
mrq31hjcyf6frbkjapl8v5irb76aq47
Wilson Muruli Mukasa
0
7972
60373
48216
2026-07-10T16:14:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60373
wikitext
text/x-wiki
'''Wilson Muruli Mukasa''' yazaalibwa nga 5 ogwomusanvu 1952, [[Munnayuganda]] ate munnabyabufuzi. Abadde minisita wa Public Service mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga 6 ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Emabegako akoze nga Kabinenti Minisita w'ekikula ky'abantu okuva nga 1 ogwokusatu 2015, okutuuka nga 6 ogwomukaaga 2016. Emabegako akoze nga Minisita w'ebyokwerinda okuva nga 27 ogwokutaano 2011 okutuuka nga 1 ogwokusatu 2015.<ref>https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Muruli Mukasa era yakola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa paalamenti]] akiikirira Budyebo County mu [[:en:Nakasongola_District|Nakasongola Disitulikiti.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref>
== Obuto n'okusoma ==
Yazaalibwa mu Nakasongola Disitulikiti nga 5 Ogwomusanvu 1952. Yasoma Pulayimale ne Siniya. Yasomera ku e [[Makerere University]] n'afuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne [[:en:Education|Diploma in Education (BA.Dip.Ed.)]] mu 1975. Mu 1987, yafuna [[:en:Leisure_industry|Certificate mu Hotel Management]], okuva mu ttendekero eritamanyiddwa mu [[:en:Tripoli|Tripoli]], [[Libya]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu ==
Okumala myaka kkumi na gumu, wakati wa 1975 ne 1986, Muruli Mukasa yali musomesa; emyaka ebiri egiyise yali Pulinsipo w'essomero gye yali asomesa. Okuva mu 1989, abadde mubaka wa Paalamenti, nga akiikirira ekitundu ky'ewaabwe. Yalondebwa ku bwa Minisita ow'ebyokwerinda mu Gwokutaano 2011.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref> Yadda mu bigere bya Amama Mbabazi, eyalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda.]]<ref name=":0" /> okwongereza ku mirimu gye egy'obyokwerinda, Mukasa yaweerezaako nga [[:en:Kampala|Minisita wa Kampala]], nga Minisita ow'enkalakkalira tannalondebwa mu 2011,<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1296378/-/bfjd3xz/-/index.html</ref> mu 2014, nga Minisita, [[Frank Tumwebaze]], taliiwo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |access-date=2021-09-05 |archive-date=2021-09-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210905020725/https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015, Yakyusibwa nadda ku kifo kya Minisita ow'ekikula ky'abantu, ng'adda mu bigere bya [[Mary Karooro Okurut]], eyafuulibwa Minisita ow'ebyokwerinda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yafuulibwa Minisita ow'abakozi ba Gavumenti, mu lukalala lwa Baminisita olwalangirirwa ku lunaku olwo.<ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y'e Nakasongola]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu ebirala ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujjuvu olwa Kabineeti ya Uganda eya Baminisita Gwakutaano 2011]
* [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=630826&CatID=1 Eggye lya UPDF neetegefu okukuba ennyonyi ennwanyi eza Sudan]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
o4lzh7uviirh0l0zz8oh832aj2ztwel
60577
60373
2026-07-10T16:35:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60577
wikitext
text/x-wiki
'''Wilson Muruli Mukasa''' yazaalibwa nga 5 ogwomusanvu 1952, [[Munnayuganda]] ate munnabyabufuzi. Abadde minisita wa Public Service mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga 6 ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Emabegako akoze nga Kabinenti Minisita w'ekikula ky'abantu okuva nga 1 ogwokusatu 2015, okutuuka nga 6 ogwomukaaga 2016. Emabegako akoze nga Minisita w'ebyokwerinda okuva nga 27 ogwokutaano 2011 okutuuka nga 1 ogwokusatu 2015.<ref>https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Muruli Mukasa era yakola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa paalamenti]] akiikirira Budyebo County mu [[:en:Nakasongola_District|Nakasongola Disitulikiti.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref>
== Obuto n'okusoma ==
Yazaalibwa mu Nakasongola Disitulikiti nga 5 Ogwomusanvu 1952. Yasoma Pulayimale ne Siniya. Yasomera ku e [[Makerere University]] n'afuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne [[:en:Education|Diploma in Education (BA.Dip.Ed.)]] mu 1975. Mu 1987, yafuna [[:en:Leisure_industry|Certificate mu Hotel Management]], okuva mu ttendekero eritamanyiddwa mu [[:en:Tripoli|Tripoli]], [[Libya]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu ==
Okumala myaka kkumi na gumu, wakati wa 1975 ne 1986, Muruli Mukasa yali musomesa; emyaka ebiri egiyise yali Pulinsipo w'essomero gye yali asomesa. Okuva mu 1989, abadde mubaka wa Paalamenti, nga akiikirira ekitundu ky'ewaabwe. Yalondebwa ku bwa Minisita ow'ebyokwerinda mu Gwokutaano 2011.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref> Yadda mu bigere bya Amama Mbabazi, eyalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda.]]<ref name=":0" /> okwongereza ku mirimu gye egy'obyokwerinda, Mukasa yaweerezaako nga [[:en:Kampala|Minisita wa Kampala]], nga Minisita ow'enkalakkalira tannalondebwa mu 2011,<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1296378/-/bfjd3xz/-/index.html</ref> mu 2014, nga Minisita, [[Frank Tumwebaze]], taliiwo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |access-date=2021-09-05 |archive-date=2021-09-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210905020725/https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015, Yakyusibwa nadda ku kifo kya Minisita ow'ekikula ky'abantu, ng'adda mu bigere bya [[Mary Karooro Okurut]], eyafuulibwa Minisita ow'ebyokwerinda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yafuulibwa Minisita ow'abakozi ba Gavumenti, mu lukalala lwa Baminisita olwalangirirwa ku lunaku olwo.<ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y'e Nakasongola]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu ebirala ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujjuvu olwa Kabineeti ya Uganda eya Baminisita Gwakutaano 2011]
* [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=630826&CatID=1 Eggye lya UPDF neetegefu okukuba ennyonyi ennwanyi eza Sudan]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
d79u95jdqs4r0dcgzdnf3wh82m47ot1
John Chrysestom Muyingo
0
8068
60436
55604
2026-07-10T16:14:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60436
wikitext
text/x-wiki
[[File:Muyingo John Chrysestom.jpg|thumb|Muyingo John Chrysestom.jpg]]
'''John Chrysestom Muyingo''' musomesa wa [[Yuganda|Uganda]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Education_in_Uganda|Minisita w'ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 June 2016. <ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> Emabegako yaliko Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya pulayimale okuva nga 1 March 2015 okutuuka nga 5 June 2016. <ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 May 2011 okutuuka nga 1 March 2015, yaweereza nga Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya waggulu, ng’azze mu bigere bya [[:en:Mwesigwa_Rukutana|Mwesigwa Rukutana]] mu May 2011. <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Muyingo era yalondeddwa ku [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palamenti]] mu ssaza ly’e Bamunanika, [[Luweero (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Luweero]] . <ref name="Member">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=698&const=Bamunanika++County&dist_id=4&distname=Luwero</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021 yafiirwa ekifo kino olw’eyali maneja wa kampeyini era omuyambi we ow’obuntu, Robert Ssekitoleko eyesimbyewo ku tikiti y’ekibiina kya National Unity Platform. <ref>https://www.independent.co.ug/muyingo-voted-out-for-being-silent-on-issues-affecting-electorate-leaders/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
[[File:Makerere University Basketball court.jpg|thumb]]
Muyingo yazaalibwa nga 22 Ogw'okubiri 1960 nga yazaalibwa Omwami John Chrysestom Ssekidde ow'okukyalo ky'eKakoola ekisangibwa mu ggombolola y'eBamunanika mu [[Luweero (disitulikit)|diisitulikiti y'eLuwero]] era maama we ye Victoria Nakiwala owe [[:en:Naakulabye|Naakulabye]], [[:en:Lubaga_Division|Lubaga Division]], mu[[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yasomerako ku Mulajje Primary School, Kisubi Seminary, ne [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]], nga tannaba kuyingira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] mu 1983. Yatikkirwa mu mwaka gwa 1986 nga yali akoze Diguli mu bya Saayansi wamu ne Dipilooma mu By'emisomo. Alina Diguli ya [[:en:Master's_degree|Maasita]] mu Kuddukanya Eby'emisomo nga eno yagifuna mu 1996, era alina PhD oba [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] nga yagifunira mu 2004, era nga zombi yazifunira ku Makerere University. Okusinga yali akola mu bya kuteeka nsimbi mu misomo gya Yunivaasite mu Uganda.<ref name="Biography">{{Cite web}}</ref>
== Omulimu ==
Muyingo omulimu gw’obusomesa yagutandikira mu Ndejje Secondary School gye yasomesa Chemistry n’okubala. Oluvannyuma yasomesa ku ssomero lya St. Joseph's School Nsambya gye yafuuka dayirekita w'emisomo. Oluvannyuma yakyusiddwa n’atwalibwa mu ssomero lya St. Joseph Secondary School Naggalama, e [[:en:Naggalama|Naggalama]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] .
E Naggalama yafuuka [[:en:Naggalama|omukulu w'essomero]] ng'essomero likyali O-Level yokka (S1 - S4). Yatandikawo ekisulo ky’abalenzi eky’okusuza abalenzi ku [[:en:Naggalama|Naggalama Hill]], wadde nga mu kusooka olukiiko lw’essomero lwateesebwako. Oluvannyuma yatandika ekitundu kya A-Level ku ssomero (S5 - S6). Okuva e Naggalama, yakyusibwa mu 1992 n’atwalibwa mu [[:en:Uganda_Martyrs'_Secondary_School_Namugongo|ssomero lya Uganda Martyrs’ Secondary School Namugongo]], erisangibwa okumpi [[:en:Uganda_Martyrs|n’Ekereziya Yaabajulizi]] e [[:en:Namugongo|Namugongo .]]
Bwe yatuuka e Namugongo, okusoomoozebwa kwe yasoose kwe kulongoosa n’okutereeza essomero, olwo nga liri mu mbeera embi. Abasomesa baali bagenda awaka ku Lwokutaano ne bakomawo ku Mmande, abayizi ne baleka bokka ku wiikendi. Ebikozesebwa byali bibi, kiraasi tezimala, era nga tewali laabu ya ssaayansi ya maanyi. Abasomesa abasajja baabadde ba fratenising n’abayizi abakyala. [[:en:Namugongo|Olukiiko oluddukanya]] olw’essomero lino lwali terufaayo nnyo ku ssomero lino. Mpola mpola, kaweefube w’omukulu w’essomero omuggya yavaamu ebibala. Omwaka ogusooka nga tannayingira, essomero lyali liwandiisizza ebibiina bitaano ebisooka ku O-level. Mu 1992, omuwendo gwalinnya ne gutuuka ku 32, oluvannyuma 58 mu 1993, 64 mu 1994 ne 90 mu 1995. Okuva olwo, omuwendo gwalinnya buli lukya ng’emyaka egimu giwandiisa omuwendo gw’abayizi abaayitiddwa mu siniya esooka ebitundu 100 ku 100. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1992 okutuuka mu 2010. <ref name="Biography">https://web.archive.org/web/20150213033312/http://jcmuyingo.org/biograhpy.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20150215205647/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/475062</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu 2011, Muyingo yayingira ebyobufuzi ebinyiikivu ng’avuganya ku kifo kya palamenti mu ssaza ly’e Bamunanika mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]], nga Independent . Ekifo ekyo yakiwangula n’obululu 92 ku 100. Ekifo kino yakifiirwa munna NUP mu kulonda kwa bonna okwa 2021. . <ref>https://web.archive.org/web/20150215215836/http://www.newvision.co.ug/D/9/803/739340</ref> Alina pulojekiti ez’enjawulo ezigenda mu maaso mu kitundu kye ng’egenderera okutumbula embeera z’abantu be. Ayambibwako Mwebe William, Matabi Christopher, ne Bazira Paul abakulembera ttiimu y’okukwasaganya emirimu. Bano babadde balung’amya pulojekiti eziwerako ezituuse ku buwanguzi nga pulojekiti y’abakadde eya payoniya yokka ey’ekika ekyo mu Uganda, enteekateeka ya sikaala eyitibwa BACEF ekulemberwa Ssenyonjo Moses dayirekita w’ettendekero lya St. Mary’s College Lugazi era ng’eyambibwako Matabi Christopher ne Bazira Paul. Kiyambye abayizi abasoba mu 2500 abatalina nkizo nnyo okufuna obuyigirize bwa siniya. Yalondebwa okubeera Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu nga 27 May 2011. <ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Oluvannyuma lw'okumala akaseera katono nga Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya pulayimale, okuva mu March 2015 okutuuka mu June 2016, yaddamu okulondebwa ku kifo kya Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu nga 6 June 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref>
Bweyali ku [[:en:Uganda_Martyrs'_Secondary_School_Namugongo|Uganda Martyrs' Secondary School Namugongo]], Muyingo yasisinkana Rosemary Namayanja, gwebaafumbiriganwa naye mu 1992. Bombi balina abaana mukaaga. Omukyala [[:en:Director_(education)|y'akulira]] amasomero ga ''Seeta High Schools'', agasangibwa mu [[Seeta]], [[Mukono (disitulikit)|mu diisitukiti y'eMukono.]] BaMuyingo be bannanyini masomero ago. Gali ana katiera nga gakunnukkiriza abayizi 4,500 mu gonna wamu. Bano era balina naamasomero ga ppulayimale asatu nga bagayita name Seeta Junior School era balina n'essomero ly'abaana abato abatandika nga lino lirina amatabi abiri. Nga tuvudde ku kuddukanya amasomero, Muyingo amanyiddwa nnyo nga ‘Musajja wa Kabaka’ (Omusajja w'aKabaka's ow'okuddyo). Gyebuvuddeko, yali aweereza mu In the past, he served in the [[Buganda|Gavumenti ya Buganda]] nga minisita W,ebyemisomo era yalondebwa ku kifo kya minisita asinze okukola obulungi emirundi ebiri. Erinnya lye ettuufu ye '''Miyingo''', naye lino lyawandiisibwa bubi nga '''Muyingo''' akyali mu bibiina bya wansi. Miyingo litegeeza omuti ogukozesebwa okuggala omulyangogw'ekiraalo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Laba na bino ==
* Kabineeti ya Uganda
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Luweero_District|Diisitulikiti y'eLuweero]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
fruanx9cj7xxqpqf5rt7gp69oyzeh0y
60641
60436
2026-07-10T16:35:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60641
wikitext
text/x-wiki
[[File:Muyingo John Chrysestom.jpg|thumb|Muyingo John Chrysestom.jpg]]
'''John Chrysestom Muyingo''' musomesa wa [[Yuganda|Uganda]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Education_in_Uganda|Minisita w'ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 June 2016. <ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> Emabegako yaliko Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya pulayimale okuva nga 1 March 2015 okutuuka nga 5 June 2016. <ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 May 2011 okutuuka nga 1 March 2015, yaweereza nga Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya waggulu, ng’azze mu bigere bya [[:en:Mwesigwa_Rukutana|Mwesigwa Rukutana]] mu May 2011. <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Muyingo era yalondeddwa ku [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palamenti]] mu ssaza ly’e Bamunanika, [[Luweero (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Luweero]] . <ref name="Member">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=698&const=Bamunanika++County&dist_id=4&distname=Luwero</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021 yafiirwa ekifo kino olw’eyali maneja wa kampeyini era omuyambi we ow’obuntu, Robert Ssekitoleko eyesimbyewo ku tikiti y’ekibiina kya National Unity Platform. <ref>https://www.independent.co.ug/muyingo-voted-out-for-being-silent-on-issues-affecting-electorate-leaders/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
[[File:Makerere University Basketball court.jpg|thumb]]
Muyingo yazaalibwa nga 22 Ogw'okubiri 1960 nga yazaalibwa Omwami John Chrysestom Ssekidde ow'okukyalo ky'eKakoola ekisangibwa mu ggombolola y'eBamunanika mu [[Luweero (disitulikit)|diisitulikiti y'eLuwero]] era maama we ye Victoria Nakiwala owe [[:en:Naakulabye|Naakulabye]], [[:en:Lubaga_Division|Lubaga Division]], mu[[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yasomerako ku Mulajje Primary School, Kisubi Seminary, ne [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]], nga tannaba kuyingira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] mu 1983. Yatikkirwa mu mwaka gwa 1986 nga yali akoze Diguli mu bya Saayansi wamu ne Dipilooma mu By'emisomo. Alina Diguli ya [[:en:Master's_degree|Maasita]] mu Kuddukanya Eby'emisomo nga eno yagifuna mu 1996, era alina PhD oba [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] nga yagifunira mu 2004, era nga zombi yazifunira ku Makerere University. Okusinga yali akola mu bya kuteeka nsimbi mu misomo gya Yunivaasite mu Uganda.<ref name="Biography">{{Cite web}}</ref>
== Omulimu ==
Muyingo omulimu gw’obusomesa yagutandikira mu Ndejje Secondary School gye yasomesa Chemistry n’okubala. Oluvannyuma yasomesa ku ssomero lya St. Joseph's School Nsambya gye yafuuka dayirekita w'emisomo. Oluvannyuma yakyusiddwa n’atwalibwa mu ssomero lya St. Joseph Secondary School Naggalama, e [[:en:Naggalama|Naggalama]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] .
E Naggalama yafuuka [[:en:Naggalama|omukulu w'essomero]] ng'essomero likyali O-Level yokka (S1 - S4). Yatandikawo ekisulo ky’abalenzi eky’okusuza abalenzi ku [[:en:Naggalama|Naggalama Hill]], wadde nga mu kusooka olukiiko lw’essomero lwateesebwako. Oluvannyuma yatandika ekitundu kya A-Level ku ssomero (S5 - S6). Okuva e Naggalama, yakyusibwa mu 1992 n’atwalibwa mu [[:en:Uganda_Martyrs'_Secondary_School_Namugongo|ssomero lya Uganda Martyrs’ Secondary School Namugongo]], erisangibwa okumpi [[:en:Uganda_Martyrs|n’Ekereziya Yaabajulizi]] e [[:en:Namugongo|Namugongo .]]
Bwe yatuuka e Namugongo, okusoomoozebwa kwe yasoose kwe kulongoosa n’okutereeza essomero, olwo nga liri mu mbeera embi. Abasomesa baali bagenda awaka ku Lwokutaano ne bakomawo ku Mmande, abayizi ne baleka bokka ku wiikendi. Ebikozesebwa byali bibi, kiraasi tezimala, era nga tewali laabu ya ssaayansi ya maanyi. Abasomesa abasajja baabadde ba fratenising n’abayizi abakyala. [[:en:Namugongo|Olukiiko oluddukanya]] olw’essomero lino lwali terufaayo nnyo ku ssomero lino. Mpola mpola, kaweefube w’omukulu w’essomero omuggya yavaamu ebibala. Omwaka ogusooka nga tannayingira, essomero lyali liwandiisizza ebibiina bitaano ebisooka ku O-level. Mu 1992, omuwendo gwalinnya ne gutuuka ku 32, oluvannyuma 58 mu 1993, 64 mu 1994 ne 90 mu 1995. Okuva olwo, omuwendo gwalinnya buli lukya ng’emyaka egimu giwandiisa omuwendo gw’abayizi abaayitiddwa mu siniya esooka ebitundu 100 ku 100. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1992 okutuuka mu 2010. <ref name="Biography">https://web.archive.org/web/20150213033312/http://jcmuyingo.org/biograhpy.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20150215205647/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/475062</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu 2011, Muyingo yayingira ebyobufuzi ebinyiikivu ng’avuganya ku kifo kya palamenti mu ssaza ly’e Bamunanika mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]], nga Independent . Ekifo ekyo yakiwangula n’obululu 92 ku 100. Ekifo kino yakifiirwa munna NUP mu kulonda kwa bonna okwa 2021. . <ref>https://web.archive.org/web/20150215215836/http://www.newvision.co.ug/D/9/803/739340</ref> Alina pulojekiti ez’enjawulo ezigenda mu maaso mu kitundu kye ng’egenderera okutumbula embeera z’abantu be. Ayambibwako Mwebe William, Matabi Christopher, ne Bazira Paul abakulembera ttiimu y’okukwasaganya emirimu. Bano babadde balung’amya pulojekiti eziwerako ezituuse ku buwanguzi nga pulojekiti y’abakadde eya payoniya yokka ey’ekika ekyo mu Uganda, enteekateeka ya sikaala eyitibwa BACEF ekulemberwa Ssenyonjo Moses dayirekita w’ettendekero lya St. Mary’s College Lugazi era ng’eyambibwako Matabi Christopher ne Bazira Paul. Kiyambye abayizi abasoba mu 2500 abatalina nkizo nnyo okufuna obuyigirize bwa siniya. Yalondebwa okubeera Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu nga 27 May 2011. <ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Oluvannyuma lw'okumala akaseera katono nga Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya pulayimale, okuva mu March 2015 okutuuka mu June 2016, yaddamu okulondebwa ku kifo kya Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu nga 6 June 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref>
Bweyali ku [[:en:Uganda_Martyrs'_Secondary_School_Namugongo|Uganda Martyrs' Secondary School Namugongo]], Muyingo yasisinkana Rosemary Namayanja, gwebaafumbiriganwa naye mu 1992. Bombi balina abaana mukaaga. Omukyala [[:en:Director_(education)|y'akulira]] amasomero ga ''Seeta High Schools'', agasangibwa mu [[Seeta]], [[Mukono (disitulikit)|mu diisitukiti y'eMukono.]] BaMuyingo be bannanyini masomero ago. Gali ana katiera nga gakunnukkiriza abayizi 4,500 mu gonna wamu. Bano era balina naamasomero ga ppulayimale asatu nga bagayita name Seeta Junior School era balina n'essomero ly'abaana abato abatandika nga lino lirina amatabi abiri. Nga tuvudde ku kuddukanya amasomero, Muyingo amanyiddwa nnyo nga ‘Musajja wa Kabaka’ (Omusajja w'aKabaka's ow'okuddyo). Gyebuvuddeko, yali aweereza mu In the past, he served in the [[Buganda|Gavumenti ya Buganda]] nga minisita W,ebyemisomo era yalondebwa ku kifo kya minisita asinze okukola obulungi emirundi ebiri. Erinnya lye ettuufu ye '''Miyingo''', naye lino lyawandiisibwa bubi nga '''Muyingo''' akyali mu bibiina bya wansi. Miyingo litegeeza omuti ogukozesebwa okuggala omulyangogw'ekiraalo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Laba na bino ==
* Kabineeti ya Uganda
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Luweero_District|Diisitulikiti y'eLuweero]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
anm0yejhngkgbxyhf3qapo4ee7ekye0
Alice Alaso
0
8083
60290
60151
2026-07-10T16:07:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60290
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa omutendeke era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |title=Committee - Alliance for National Transformation|url=https://theallianceug.com/page/committee|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee|archive-date=2022-01-20|access-date=2026-07-09|website=theallianceug.com}}</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.[https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee] Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]].
Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref>
Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>{{Cite news|last=Omoding|first=Johnson|date=26 December 2007|title=MP Alaso Wedding Splits Churches|pages=2|work=The New Vision|url=https://allafrica.com/stories/200712270975.html|access-date=11 March 2022}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abazaalibwa mu 1969]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]]
[[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]]
[[Category:Abasomerako e Makerere University]]
[[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
9tsn68e6qwf2xbzwdsfus6zdqe8zc7m
60492
60290
2026-07-10T16:27:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60492
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa omutendeke era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |title=Committee - Alliance for National Transformation|url=https://theallianceug.com/page/committee|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee|archive-date=2022-01-20|access-date=2026-07-09|website=theallianceug.com}}</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.[https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee] Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]].
Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref>
Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>{{Cite news|last=Omoding|first=Johnson|date=26 December 2007|title=MP Alaso Wedding Splits Churches|pages=2|work=The New Vision|url=https://allafrica.com/stories/200712270975.html|access-date=11 March 2022}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abazaalibwa mu 1969]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]]
[[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]]
[[Category:Abasomerako e Makerere University]]
[[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
2997s0ehdxomu5gkaybz0r8c7y4xjcs
Baby Gloria
0
8087
60685
57928
2026-07-10T19:07:09Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60685
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba nga wa myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne Betty Nakibuka, naye nga muyimbi w'ennyimba ez'eddiini mu Uganda.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga Baby Gloria ne Betty Nakibuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria mwana waakusatu mu maka era yatandika emisomo ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asaba okuva mu kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti]] [[y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka ku kanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimo ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa Mummy mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa ''Sisobola kukyawa''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ng'aweza emyaka 14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino , yasolooza ssente okuyamba abaana abaali mu bwetaavu mu bifo bye Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka mu [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Ye muyimbi, muzanyi, mukubi w'ebivuga, omuyimbi era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit, Lotions, Universities, Sanitary pads.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Era yali omu ku baabaddewo ku [https://pulse.mtn.co.ug/vote*/ MTN Pulse Awards mu 2020].<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref>
== Discography ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
gv16i4cw8ic31yleh3a6acl2ctw2zdq
60724
60685
2026-07-11T05:03:48Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60724
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne Betty Nakibuka, naye nga muyimbi w'ennyimba ez'eddiini mu Uganda.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga Baby Gloria ne Betty Nakibuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria mwana waakusatu mu maka era yatandika emisomo ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asaba okuva mu kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti]] [[y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka ku kanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimo ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa Mummy mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa ''Sisobola kukyawa''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ng'aweza emyaka 14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino , yasolooza ssente okuyamba abaana abaali mu bwetaavu mu bifo bye Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka mu [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Ye muyimbi, muzanyi, mukubi w'ebivuga, omuyimbi era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit, Lotions, Universities, Sanitary pads.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Era yali omu ku baabaddewo ku [https://pulse.mtn.co.ug/vote*/ MTN Pulse Awards mu 2020].<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref>
== Discography ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
nm2wn93ga36568755iky1spismfi59p
60725
60724
2026-07-11T05:06:48Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60725
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga Baby Gloria ne Betty Nakibuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria mwana waakusatu mu maka era yatandika emisomo ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asaba okuva mu kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti]] [[y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka ku kanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimo ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa Mummy mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa ''Sisobola kukyawa''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ng'aweza emyaka 14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino , yasolooza ssente okuyamba abaana abaali mu bwetaavu mu bifo bye Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka mu [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Ye muyimbi, muzanyi, mukubi w'ebivuga, omuyimbi era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit, Lotions, Universities, Sanitary pads.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Era yali omu ku baabaddewo ku [https://pulse.mtn.co.ug/vote*/ MTN Pulse Awards mu 2020].<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref>
== Discography ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
ggd72txbfyjtq2asoa870ensegokarh
60727
60725
2026-07-11T05:12:16Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60727
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka ku kanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimo ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa Mummy mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa ''Sisobola kukyawa''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ng'aweza emyaka 14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino , yasolooza ssente okuyamba abaana abaali mu bwetaavu mu bifo bye Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka mu [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Ye muyimbi, muzanyi, mukubi w'ebivuga, omuyimbi era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit, Lotions, Universities, Sanitary pads.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Era yali omu ku baabaddewo ku [https://pulse.mtn.co.ug/vote*/ MTN Pulse Awards mu 2020].<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref>
== Discography ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
qohlknbhn63uegmhtn7z7os1n91wrm2
60728
60727
2026-07-11T05:15:40Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60728
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimo ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa Mummy mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa ''Sisobola kukyawa''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ng'aweza emyaka 14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino , yasolooza ssente okuyamba abaana abaali mu bwetaavu mu bifo bye Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka mu [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Ye muyimbi, muzanyi, mukubi w'ebivuga, omuyimbi era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit, Lotions, Universities, Sanitary pads.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Era yali omu ku baabaddewo ku [https://pulse.mtn.co.ug/vote*/ MTN Pulse Awards mu 2020].<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref>
== Discography ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
3u1qyg2oxscnb247enxzm6q1550q5i7
60729
60728
2026-07-11T05:28:40Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60729
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka mu [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Ye muyimbi, muzanyi, mukubi w'ebivuga, omuyimbi era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit, Lotions, Universities, Sanitary pads.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Era yali omu ku baabaddewo ku [https://pulse.mtn.co.ug/vote*/ MTN Pulse Awards mu 2020].<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref>
== Discography ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
3npfulb69w8unt00maknsvnhjpttmgc
60731
60729
2026-07-11T05:34:12Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60731
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref>
== Discography ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
e1u01e9ssvi2d3u7lbgeucvsh3jb2pu
60733
60731
2026-07-11T05:37:53Z
Charles Kalanzi
9748
Ngaseeko ku mirimu gye
60733
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
== Discography ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
b5ntbagg1b5kbamgnsx2bk158hc55xq
60734
60733
2026-07-11T05:39:07Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezeza omutwe
60734
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
fbpfkrzvtyh70y2wraodzuaczypfks2
60735
60734
2026-07-11T05:41:52Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ennyimba
60735
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
jq5yd4hh9pk57adyhz7tu5si6m6buml
60736
60735
2026-07-11T05:43:03Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ennyimba
60736
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
9sdw8ush25m48zo1u26y5yqlkyxh1io
60737
60736
2026-07-11T05:44:23Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ennyimba
60737
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
j975vd8oczor9pmxj6e0t3o6n7mb46p
60738
60737
2026-07-11T05:45:43Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ennyimba
60738
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko;<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA nga ali ne Ruyonga
* Save a life nga ali ne Levixone
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
h2zyx82tkd57y5ej11nga6v9niebulq
60739
60738
2026-07-11T05:50:07Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu wiki link
60739
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye nabala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abatalina nkizo era yatandikawo ekitongole ky'ekisa mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
h5pyzw4s1l92b6sfkuewkk0y3w116gn
60740
60739
2026-07-11T05:56:27Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60740
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" /> Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
p2cibv171gketzhab2uzw4izzt71tfh
60741
60740
2026-07-11T05:59:00Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ensengeka
60741
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Laba ne ==
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
k7p50firramp7qxz8sug91zkfx6dop1
60742
60741
2026-07-11T06:02:25Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu omutwe
60742
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Laba ne ==
* Levixone
* Ruyonga
* Deborah Nantongo Cleave
* Wilson Bugembe
* Betty Nakibuuka
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
0tywqdc726w5j9xqamz2al7942uymad
60743
60742
2026-07-11T06:06:48Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu wiki link
60743
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Okulondebwa n'okusiimwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
2bh3q6ggyw8pm3rlpqj5prrea2x64e0
60744
60743
2026-07-11T06:08:12Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60744
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Best Gospel Song, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (Nominated Twice).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
* Omuyimbi w'enjiri ow'eddiini asinga.<ref name=":2" />
* Best religious gospel Video (Mbu Ndi Lubuto).<ref name=":2" />
* London African gospel awards nominations.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
r2e8dg4233lpv08aiih38pwz2ysluv7
60745
60744
2026-07-11T06:14:34Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60745
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Tenniez Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2" />
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
iqjnzd3mzgcks1x2mnesiumw0u3i32g
60746
60745
2026-07-11T06:20:05Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60746
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-agehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-son] https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/[https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ gs-mother-https://flashugnehttps://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ws.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/age//]</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2" />
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
rdnhamhjcogyd10khufy22tihshgqlo
60747
60746
2026-07-11T06:26:35Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60747
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216061013/https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2" />
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
c4hz9wc7cflai4v1psu2ywzlfxihxob
60748
60747
2026-07-11T06:31:00Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
60748
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |access-date=2022-03-19 |archive-date=2022-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html</ref> Yali omu ku banjuzi ba MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2" />
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
t8uvmbboms69axa62dm8d7w3hka6pt3
60750
60748
2026-07-11T06:35:22Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
60750
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name="wangadaanita.wordpress.com"/><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2" />
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
2nobw370mttmwznwa5lgdbbe7p8gsjx
60751
60750
2026-07-11T06:46:04Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
60751
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).<ref name=":2">[https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ https://newslexpoint.com/babhttps://newslexpoinhttps://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/t.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/y-glhttps://newshttps://newslexpoint.com/baby-https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/gloria-nominated-twice-hipipo/lexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/oria-nominated-twice-hipipo/]</ref>
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2" />
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
cq9798ee9zl66hge2h1k6q0vrwf73p4
60752
60751
2026-07-11T06:49:11Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
60752
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
l8usnhtj3mx2pcpnhsh3n7mrbar5n76
60755
60752
2026-07-11T06:55:33Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezeza omutwe
60755
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri abaana bannange.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
hzmdsoymavlnrg1xk7m8mhxeslr3m9u
60757
60755
2026-07-11T06:57:33Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60757
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
r2m4gucobxvzrmrlgkjgynm473tv5h8
60759
60757
2026-07-11T07:02:17Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60759
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Abayimbi]]
pmibk1nade4r54pl1t82bcr0r8ptozj
60762
60759
2026-07-11T07:03:40Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60762
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
i8omlczhb1so0iaiq1w6h190b59ai5f
60765
60762
2026-07-11T07:08:18Z
Charles Kalanzi
9748
+[[Category:Abazaalwa mu 2001]]; +[[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi ab'ekyaza kya 21]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60765
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 2001]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi ab'ekyaza kya 21]]
09yocht3pti2qq0au08jadocm53iveo
60766
60765
2026-07-11T07:09:36Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abaana abayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60766
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 2001]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi ab'ekyaza kya 21]]
[[Category:Abaana abayimbi]]
e5zbdh8mb4y9g3t4to86ycdjdv3te1o
60767
60766
2026-07-11T07:09:57Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60767
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 2001]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi ab'ekyaza kya 21]]
[[Category:Abaana abayimbi]]
[[Category:Abaganda]]
kt2wqlleib5rwz645fqceaqxre4bbh6
60768
60767
2026-07-11T07:10:31Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abakyala Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60768
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 2001]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi ab'ekyaza kya 21]]
[[Category:Abaana abayimbi]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abakyala Abaganda]]
84sw7wugikyq97ufok106gto9m836su
60770
60768
2026-07-11T07:12:17Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abayimbi b'ennyimba z'eddiini]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60770
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 2001]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi ab'ekyaza kya 21]]
[[Category:Abaana abayimbi]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abakyala Abaganda]]
[[Category:Abayimbi b'ennyimba z'eddiini]]
dcaokmhrqeg3s15hatnahar7wf3p5bt
60772
60770
2026-07-11T07:16:04Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Bannayuganda abayimba enyimba ezitendereza Katonda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60772
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 2001]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi ab'ekyaza kya 21]]
[[Category:Abaana abayimbi]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abakyala Abaganda]]
[[Category:Abayimbi b'ennyimba z'eddiini]]
[[Category:Bannayuganda abayimba enyimba ezitendereza Katonda]]
82j2cbqfmmbta0x5avpapfddszq584r
60778
60772
2026-07-11T07:20:25Z
Charles Kalanzi
9748
removed [[Category:Abayimbi b'ennyimba z'eddiini]]; added [[Category:Abayimbi b'ennyimba ezitendereza Katonda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60778
wikitext
text/x-wiki
{{Databox generic}}
'''Gloria Mulungi Senyonjo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumi 2001) amanyiddwa nga '''Baby Gloria''' [[Munnayuganda]] omuyimbi w'ennyimba z'eddiini. Yatandika okuyimba ku myaka ebiri n'ekitundu. Mu 2010 yawangula awaadi ya Tumaini Musical Award ne Olive Musical Award mu 2011.<ref name=":0">Uganda, Flash (2020-11-28). [https://flashugnews.com/baby-gloria-mulungi-senyonjo-biography-songs-mother-age/ "Baby Gloria: Biography, Songs, Mother and Age of Gloria Mulungi Senyonjo"]. ''Flash Uganda Media''. Retrieved 2022-03-11.</ref><ref name="wangadaanita.wordpress.com">[https://wangadaanita.wordpress.com/2015/05/14/the-young-inspiring-baby-gloria/ "THE YOUNG INSPIRING BABY GLORIA"]. ''FAMGUIDE''. 2015-05-14. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa John Senyonjo ne [[Betty Nakibuuka]], naye nga Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddiini.<ref name=":0"/> John Senyonjo y'akwasaganya ensonga za Baby Gloria ne Betty Nakibuuka.<ref name=":0" /> Baby Gloria ye mwana omubereberye mu maka era yasomera ku Apollo Kaggwa primary school Mengo era oluvannyuma yeegatta ku Life international school. Asabira ku kkanisa ya Omega healing church e Namasuba, mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]] omusumba Kyazze gy'akulira.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Gloria yafulumya oluyimba lwe olwasooka oluyitibwa "Mummy" mu 2005 era mu ''mwaka'' gwe gumu n'afulumya oluyimba olulala oluyitibwa "''Sisobola kukyawa"''.<ref name=":1">[https://lifestyleug.com/about-baby-gloria-mulungi-senyonjo/ "Who Is Baby Gloria? Here's Everything You Need to Know About Her".] ''Lifestyle UG''. 2020-11-24. Retrieved 2022-03-11.</ref> Ku myaka14, Gloria yakola ekivvulu kye ekisooka ku Sir Apollo Kaggwa primary school era ng'ayita mu kivvulu kino, yasolooza ssente okuyamba abaana abali mu bwetaavu mu bifo by'e Luzira.<ref name=":1" /> Ekivvulu kye ekyaddako yakitegeka ku [[Uganda Museum|Uganda National Museum]] mu 2011.<ref name=":0"/><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1011258 "Baby Gloria, the glory to fellow kids"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/baby-gloria-launches-new-album-tomorrow-1479288 "Baby Gloria launches new album tomorrow"]. ''Monitor''. 2021-01-04. Retrieved 2022-03-12.</ref> Muzinyi, musunyi wa ggita, era omubaka w'ebyamaguzi bya Movit.<ref>[https://web.archive.org/web/20220517051456/https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ "'Baby' Gloria: Bye bye teens, hello 20s"]. Archived from [https://kampalasun.co.ug/baby-gloria-bye-bye-teens-hello-20s/ the original] on 2022-05-17. Retrieved 2022-03-12.</ref><ref>Muhindo, Clare. [https://www.sqoop.co.ug/201608/four-one-one/baby-gloria-to-hold-a-concert-in-september.html "Baby Gloria to hold a concert in September"]. Retrieved 2022-03-12.</ref> Yali omu ku banjuzi b'empaka za MTN Pulse Awards mu 2020.<ref name=":0" /><ref>[https://vinepulse.com/another-chapter-in-baby-glorias-life-graduates-from-high-school/ "Another chapter in Baby Gloria's life, graduates from high school".] ''Vine Pulse''. 2019-10-08. Retrieved 2022-03-11.</ref> Yalabikira mu pulogulaamu ya [[Pearl Magic Prime]] eya Kampala Creme mu 2024; oluvannyuma yava ku pulogulaamu eyo, ng'agiyita ey'obulimba era eyawandiikibwa.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180595 "Baby Gloria leaving 'Kampala Creme' reality show?"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-03-19.</ref>
Baby Gloria y'akulira ekitongole ky'obuyambi ekiyitibwa Gloria Hearts ekiyamba abaana abetaaga okubeerwa ky'eyatandikawo mu 2016.<ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
Ezimu ku nnyimba ze:<ref name=":0" /><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1096304 "Baby Gloria sings, releases music video"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-12.</ref>
* Mummy, 2005
* Sisobola kukyawa, 2005
* Mbu ndi lubuto, 2015
* Okusaba, 2016
* God win
* Remote control
* Talanta
* I will never forsake you
* Luyimba lwo
* Mujje tusanyuke, 2016
* Daddy wange
* Church swag
* Happy birthday
* I have a friend
* Mwooyo wange
* Nazukuse nga nyimbye
* Ooh holy high
'''Ennyimba z'ayimbye n'abalala kuliko''';<ref>[http://www.howwebiz.ug/BabyGloria/biography "Baby Gloria Biography, Wiki, Profile, Life Story"]. ''www.howwebiz.ug''. Retrieved 2022-03-11.</ref>
* DNA ng'ali ne [[Ruyonga]]
* Save a life ng'ali ne [[Levixone]]
== Obulamu bw'omuntu ==
Nga 29 Ogwomunaana 2025 Gloria yagattibwa mu bufumbo obutukuvu n'omwami we Jonas Mbaleka mu kkanisa ya Redeemed e Makerere mu Kibuga Kampala.<ref>Tendo, Elizabeth. [https://nilepost.co.ug/index.php/entertainment/283554/baby-gloria%E2%80%99s-wedding-to-be-streamed-live-exclusively-on-nbs-music-on-afromobile "Baby Gloria's Wedding to Be Streamed Live Exclusively on NBS Music on AfroMobile"]. ''Nilepost News''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>Benjie (2025-08-24). [https://mbu.ug/2025/08/24/baby-gloria-virgin-wedding/ "Baby Gloria to wed as virgin, following mother's example"]. ''MBU''. Retrieved 2025-11-20.</ref><ref>[https://brideandgroomexpo.co.ug/details/BRG_452/gospel-singer-baby-gloria-and-jonas-mbaleka-s-wedding "Bride & Groom Expo"]. ''brideandgroomexpo.co.ug''. Retrieved 2025-11-20.</ref>
== Laba ne ==
* [[Levixone]]
* [[Ruyonga]]
* [[Deborah Nantongo Cleave]]
* [[Wilson Bugembe]]
* [[Betty Nakibuuka]]
== Awaadi n'okusunsulwa ==
* Buzz Teenz Awards, Oluyimba lw'eddiini olusinze, 2019
* Hipipo MUSIC Awards 2018 (yasunsulwa).
** Omuyimbi w'ennyimba z'eddiini asinga.<ref name=":2">J, lukwago (2019-01-04). [https://newslexpoint.com/baby-gloria-nominated-twice-hipipo/ "Baby Gloria Nominated Twice In Hipipo MUSIC Awards 2018"]. ''Newslex Point''. Retrieved 2022-03-13.</ref>
** Vidiyo y'oluyimba lw'eddiini esinga(Mbu Ndi Lubuto, yasunsulwa).<ref name=":2" />
* Yasunsulwa mu London African gospel awards.<ref>[https://www.musicinafrica.net/magazine/london-african-gospel-awards-nominations-released "London African gospel awards nominations released"]. ''Music In Africa''. 2018-05-01. Retrieved 2022-03-16.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1011258/baby-gloria-glory-fellow-kids Baby Gloria, Ekitiibwa eri baana banne.]
* [https://pulse.mtn.co.ug/from-child-star-to-award-winning-gospel-artiste-a-look-into-baby-glorias-inspiring-journey/ MTNPulse]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 2001]]
[[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi ab'ekyaza kya 21]]
[[Category:Abaana abayimbi]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abakyala Abaganda]]
[[Category:Abayimbi b'ennyimba ezitendereza Katonda]]
[[Category:Bannayuganda abayimba enyimba ezitendereza Katonda]]
tc88mukt1jc3ayp1npb22ruaodgr9cj
Rose Mwebaza
0
8098
60378
29949
2026-07-10T16:14:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60378
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Mwebaza''' munayuganda awerezanga akulira ekitongole ekya Climate Technology Centre & Network (CTCN), ekitongole ekikola ku nkola eya [[:en:UN_Framework_Convention_on_Climate_Change|UN Framework Convention on Climate Change]] (UNFCCC) Technology Mechanism, ekuddukanyizibwa [[:en:United_Nations_Industrial_Development_Organization|ekitongole kya United Nations Industrial Development Organization]] (UNIDO) n'ekitongole ekya [[:en:United_Nations_Environment_Programme|UN Environment Programme]]. Mwebaza era akola ng'omuwandiisi w'akakiiko akawabuzi aka UNFCCC.
== Ebyafaayo n'okusoma ==
Mwebaza alina diguli mubyamateeka (LL.B, Hons.) okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], [[:en:Kampala,_Uganda|Kampala, Uganda]]. Alinane diguli ey'okubiri mu International Comparative Law ne Certificate of Academic Excellence okuva mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida, U.S.A]]. Yafuna diguli ey'okusatu mu by'obufirosoofo, PhD mu by'obutonde n'oby'obugagga eby'omuttaka okuva mu [[:en:Macquarie_University|Macquarie University]], [[:en:Sydney|Sydney, Australia]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Yali mukozi wa Carl Duisberg Research fellow mu [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|World Conservation Union (IUCN)]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
== Emirimu ==
Mwebaza yali musomesa mu Makerere University, gye yaweerereza nga akulira ekitongole ky'amateeka g'eby'obusuubuzi, n'omumyuuka w'omukulu w'ebanguliro ly'abayizi abasoma amateeka, Makerere University wakati wa 1997 ne 2008.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Mwebaza era yaweereza ng'omuwi w'amagezi ku by'amateeka ku by'okwerinda mu kitundu ku [[:en:Institute_for_Security_Studies|Institute for Security Studies(ISS)]] mu Nairobi, Kenya. Oluvannyuma yaweereza ng'omuwi w'amagezi ku nkola z'ebitundu mu Eastern and Southern Africa ku nkyukakyuka y'embeera y'obudde mu kitongole kya Environment and Energy Group, ku [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme]] Bureau for Development Policy mu [[:en:Johannesburg|Johannesburg, South Africa]]. Yaweereza ng'omukulembeze w'enteekateeka mu ofiisi y'ekitundu ya UNDP mu [[Afirika|Africa]] mu [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa, Ethiopia]] mu mawanga 47.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Era yalondebwa ng'omuwi w'amagezi eri omukulembeze w'ekibiina kya African Union, gye yawa amagezi ku nsonga z'enkulaakulana ezikwata ku nkola y'enkulakulaakulana y'ekibiina kya [[:en:African_Development_Bank|Africa Development Agenda]] ne UNDPS Development Support to Africa.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Dr. Mwebaza yeegatta ku bbanka era n'aweereza nga Chief Natural Resources Officer mu [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] mu [[:en:Abidjan|Abidjan, Ivory Coast]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Ye mukulembeze w'ekitongole kya Climate Technology Centre & Network (CTCN), ekitongole ekikola ku nkola ya UN Framework Convention on Climate Change (UNFCCC) Technology Mechanism, ekikuumibwa era n'okuddukanyizibwa ekitongole kya United Nations Industrial Development Organization (UNIDO) n'ekitongole ky'eby'obutonde ekya UN Environment Programme mu kifo kya Jukka Uosukainen ow'e [[Finilandi|Finland]] eyaweereza nga CTCN Director okuva mu 2014-2019.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Mu 2021, yalondebwa ng'omu ku bakazi 100 ab'amaanyi mu Afirika.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
== Ebitabo ebiragiddwa ==
* The Nature and Extent of Environmental Crimes in Seychelles<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Enforcement of Environmental Crime Laws A Framework Training Manual for Law Enforcement Agencies<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Environmental Governance and Climate Change in Africa Legal Perspectives<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Sustaining Good Governance in Water and Sanitation in Uganda<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Partnerships for Enhancing Regional Enforcement of Laws Against Environmental Crimes<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Annual Regional Conference of Judges on Environmental Security in Eastern Africa: Summary of presentations<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Environmental Crimes in Ethiopia<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
== Ebyawandiikibwa ==
<references group="" responsive="1"></references>
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
j746mf2nc0qygfafpg8lrey0xdakdlr
60591
60378
2026-07-10T16:35:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60591
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Mwebaza''' munayuganda awerezanga akulira ekitongole ekya Climate Technology Centre & Network (CTCN), ekitongole ekikola ku nkola eya [[:en:UN_Framework_Convention_on_Climate_Change|UN Framework Convention on Climate Change]] (UNFCCC) Technology Mechanism, ekuddukanyizibwa [[:en:United_Nations_Industrial_Development_Organization|ekitongole kya United Nations Industrial Development Organization]] (UNIDO) n'ekitongole ekya [[:en:United_Nations_Environment_Programme|UN Environment Programme]]. Mwebaza era akola ng'omuwandiisi w'akakiiko akawabuzi aka UNFCCC.
== Ebyafaayo n'okusoma ==
Mwebaza alina diguli mubyamateeka (LL.B, Hons.) okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], [[:en:Kampala,_Uganda|Kampala, Uganda]]. Alinane diguli ey'okubiri mu International Comparative Law ne Certificate of Academic Excellence okuva mu [[:en:University_of_Florida|University of Florida, U.S.A]]. Yafuna diguli ey'okusatu mu by'obufirosoofo, PhD mu by'obutonde n'oby'obugagga eby'omuttaka okuva mu [[:en:Macquarie_University|Macquarie University]], [[:en:Sydney|Sydney, Australia]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Yali mukozi wa Carl Duisberg Research fellow mu [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|World Conservation Union (IUCN)]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
== Emirimu ==
Mwebaza yali musomesa mu Makerere University, gye yaweerereza nga akulira ekitongole ky'amateeka g'eby'obusuubuzi, n'omumyuuka w'omukulu w'ebanguliro ly'abayizi abasoma amateeka, Makerere University wakati wa 1997 ne 2008.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Mwebaza era yaweereza ng'omuwi w'amagezi ku by'amateeka ku by'okwerinda mu kitundu ku [[:en:Institute_for_Security_Studies|Institute for Security Studies(ISS)]] mu Nairobi, Kenya. Oluvannyuma yaweereza ng'omuwi w'amagezi ku nkola z'ebitundu mu Eastern and Southern Africa ku nkyukakyuka y'embeera y'obudde mu kitongole kya Environment and Energy Group, ku [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme]] Bureau for Development Policy mu [[:en:Johannesburg|Johannesburg, South Africa]]. Yaweereza ng'omukulembeze w'enteekateeka mu ofiisi y'ekitundu ya UNDP mu [[Afirika|Africa]] mu [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa, Ethiopia]] mu mawanga 47.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Era yalondebwa ng'omuwi w'amagezi eri omukulembeze w'ekibiina kya African Union, gye yawa amagezi ku nsonga z'enkulaakulana ezikwata ku nkola y'enkulakulaakulana y'ekibiina kya [[:en:African_Development_Bank|Africa Development Agenda]] ne UNDPS Development Support to Africa.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Dr. Mwebaza yeegatta ku bbanka era n'aweereza nga Chief Natural Resources Officer mu [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]] mu [[:en:Abidjan|Abidjan, Ivory Coast]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Ye mukulembeze w'ekitongole kya Climate Technology Centre & Network (CTCN), ekitongole ekikola ku nkola ya UN Framework Convention on Climate Change (UNFCCC) Technology Mechanism, ekikuumibwa era n'okuddukanyizibwa ekitongole kya United Nations Industrial Development Organization (UNIDO) n'ekitongole ky'eby'obutonde ekya UN Environment Programme mu kifo kya Jukka Uosukainen ow'e [[Finilandi|Finland]] eyaweereza nga CTCN Director okuva mu 2014-2019.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref> Mu 2021, yalondebwa ng'omu ku bakazi 100 ab'amaanyi mu Afirika.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
== Ebitabo ebiragiddwa ==
* The Nature and Extent of Environmental Crimes in Seychelles<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Enforcement of Environmental Crime Laws A Framework Training Manual for Law Enforcement Agencies<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Environmental Governance and Climate Change in Africa Legal Perspectives<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Sustaining Good Governance in Water and Sanitation in Uganda<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Partnerships for Enhancing Regional Enforcement of Laws Against Environmental Crimes<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Annual Regional Conference of Judges on Environmental Security in Eastern Africa: Summary of presentations<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
* Environmental Crimes in Ethiopia<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Abidjan</ref>
== Ebyawandiikibwa ==
<references group="" responsive="1"></references>
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
kjnghkycghljfzpy0ostrzjrfp9bl2e
Jane Frances Kuka
0
8104
60408
41505
2026-07-10T16:14:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60408
wikitext
text/x-wiki
Jane Frances Kuka ow'ekitiibwa, mubaka wa Kapchorwa omukyala mu ppaalamenti nga eyaddira Gertrude Kulany mu bigere
Yaliko minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'okukulaakulanya ebitundu wabula nga Baguma Isoke yeeyamuddira mu bigere.
Yaliko Residenti District Commissoner wa Kapchorwa mu 2007 ng'addira Tezira Jamwa mu bigere, wabula naye oluvannyuma yavaako Joseph Arwata n'atwala ekifo kino.
'''Ebimukwatako nga omuntu:'''
'''Yazaalibwa''' Jane Frances Yasiwa
'''Eggwanga:''' Munnayuganda
'''Ekibiina ky'eby'obufuzi:''' National Resistance Movement (NRM)
'''Mwami we:''' Stephen Kuka
'''Gye yasomera:''' Gamatui Primary School, Nyondo Teachers College e Mbale, Ggaba Teachers College.
'''Omulimu:''' Munnabyabufuzi era alwana okulaba nga omwana omuwala oba omukyala tebamusala mbalu Anti FGM activist
'''Jane Frances Kuka''' munnayuganda omusomesa ng'era avumirira eby'okusala abaana ab'obuwala embalu, anti-Female Genital Mutilation (FGM) activist, munnabyabufuzi eyaliko omukiise wa Kapchorwa mu ppaalamenti ey'omukaaga wakati wa (1996 ne 2001), wabula nga [[:en:Gertrude_Kulany|Gertrude Kulany]] yeyamuddira mu bigere. Yaliko minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'enkulaakulana okuva mu 1996 okutuusa 1998, yaliko minisita omubeezi ow'ebigwa tebiraze mu 1999 gye yava oluvannyuma nebamufuula Resident District Commissioner wa disitulikiti ya Kapchorwa 2007 ng'addira Tezira Jamwa mu bigere.
== Ebyafaayo bye n'eby'enjigiriza: ==
Kuka yazaalibwa Jane Frances Yasiwa mu Sipi, [[:en:Kapchorwa|Kapchorwa]] ne Miriam Chelangat mu myaka gya 1950 eyo.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/kuka-survived-female-circumcision-and-dedicates-her-life-to-protecting-all-sabiny-women-1548632</ref> Yasomera ku Gamutui Primary School, gyeyava oluvannyuma mu [[:en:1966|1966]] okwegatta ku ttendekero lya Nyondo Teachers College [[:en:Mbale|Mbale]]. Yayita ng'afuuse omusomesa [[:en:1969|1969]] .<ref name=":0" /> Kuno yakwongerezaako ng'agenze ku Ggaba Teachers College gyeyava ng'omusomesa w'ekibiina eky'okusatu.<ref name=":0" />
== By'azze akola: ==
=== Okusomesa ===
Kuka yali musomesa wa muziki ku Gamutui Primary School mu 1969. Mu 1988, yakuzibwa n'afuulibwa akulira etendekero lya Kapchorwa Teachers’ College.<ref name=":0" />
=== Eby'obufuzi: ===
Kuka yalemererwa okwesimbawo okubeera mukiise mu palamenti mu 1989 ssaako n'okubeera omu kubakola amateeka agatambulirwako eggwanga [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|Constituent Assembly elections mu1994.]] Wabula oluvannyuma yalondebwa nga omukyala omukiise mu palamenti ey'omukaaga ng'akiikirira Kapchorwa.<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=5247c525-5e20-4b76-8760-4b4479d77dbf%3B1.0</ref>
Ng'ogyeko okubeera omukiise wa palamenti, yayongerko okubeera minista omubeezi o'w'ekikula ky'abantu n'okulakulanya ebituntu wakati wa 1996 ne 1998.<ref>https://allafrica.com/stories/199803070019.html</ref> Mu 1999, yatwalibwa n'afulibwa [[:en:Ministry_of_Disaster_Preparedness_and_Refugees_(Uganda)|minista omubeezi ow'ebigwa tebiraze n'abanoonyi boobubudamu]].
Mu 2007, yalondebwa nga Resident District Commissioner wa disitulikiti ya Kapchorwa nga baddamu nebamulonda mu kifo kyekimu mu 2014.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/news/rdcs-transferred.html |access-date=2022-04-02 |archive-date=2022-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220522022851/https://www.kfm.co.ug/news/rdcs-transferred.html |url-status=dead }}</ref> Wakati awo, yakola nga omumyuka w'omuwandiisi wa pulezidenti ow'ekyama.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1125497</ref>
=== Okuvumurira abasala abaana embalu: ===
Nga omukulembezze w'etendekero lya Kapchorwa Teachers College mu 1988, Kuka yawona okutibwa ekibinja ky'anatu kuba yali tawagira kakiiko ka disitulikiti Kapchorwa akaali kaatekawo eteeka erikiriza abaana abawala okubasala embalu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/40039-politicians-urged-on-fgm |access-date=2022-04-02 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016103228/https://observer.ug/news-headlines/40039-politicians-urged-on-fgm |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/soon-may-go-prison-modifying-womens-body-parts/</ref> Kuka nga ye kino yakiyita nga ekintu ekibi ennyo era ekikyamu kuba baali bakikola abantu abasobola kwerwanako.<ref>https://kidamedia.home.blog/2020/12/19/beatrice-chelangat-enemy-of-fgm-ally-of-good-culture/</ref>
Yakazibwaako eky'okubeera omuzira mu ky'okulwanisa abasala abakyala wamu n'abawala embalu nga kino yakivumirira ne mu mwanga g'ensi ez'enjawulo gyeyalaga nga.<ref name="newvision.co.ug">{{Cite web}}</ref>
== Obulamu bwe: ==
Mu 1972, yafumbirwa Steven Kuka
== Ebimuwereddwa n'okumulabawo: ==
Mu 2012, Kuka yaweebwa awaadi y'okubeera omuntu wa bulijjo, civilian award - The Distinguished Order of the Nile nga eri mu kiti eky'okuna mungeri y'okumwebaza olw'okulwanirira omwana ow'obuwala obutamusala mbalu.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1323277</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://statehouse.go.ug/media/news/2012/01/26/president-kagame-and-nguema-receive-prestigious-awards |access-date=2022-04-02 |archive-date=2021-01-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210128041613/https://statehouse.go.ug/media/news/2012/01/26/president-kagame-and-nguema-receive-prestigious-awards |url-status=dead }}</ref>
Mu kumulaba ng'eyalwanirira eddembe ly'omuwala obutamusala mbalu, [[:en:Female_genital_mutilation|Female Genital Mutilation (FGM)]], Kuka yaweebwa awaadi ya Tumaini Lifetime Achievement award mu2013 <ref name="newvision.co.ug"/>
== Laba ne ==
[[:en:Gertrude_Kulany|Gertrude Kulany]]
[[:en:Female_genital_mutilation|Female Genital Mutilation (FGM)]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
fyx7lfkvfwcjdffuihgijqybb89z6dz
60616
60408
2026-07-10T16:35:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60616
wikitext
text/x-wiki
Jane Frances Kuka ow'ekitiibwa, mubaka wa Kapchorwa omukyala mu ppaalamenti nga eyaddira Gertrude Kulany mu bigere
Yaliko minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'okukulaakulanya ebitundu wabula nga Baguma Isoke yeeyamuddira mu bigere.
Yaliko Residenti District Commissoner wa Kapchorwa mu 2007 ng'addira Tezira Jamwa mu bigere, wabula naye oluvannyuma yavaako Joseph Arwata n'atwala ekifo kino.
'''Ebimukwatako nga omuntu:'''
'''Yazaalibwa''' Jane Frances Yasiwa
'''Eggwanga:''' Munnayuganda
'''Ekibiina ky'eby'obufuzi:''' National Resistance Movement (NRM)
'''Mwami we:''' Stephen Kuka
'''Gye yasomera:''' Gamatui Primary School, Nyondo Teachers College e Mbale, Ggaba Teachers College.
'''Omulimu:''' Munnabyabufuzi era alwana okulaba nga omwana omuwala oba omukyala tebamusala mbalu Anti FGM activist
'''Jane Frances Kuka''' munnayuganda omusomesa ng'era avumirira eby'okusala abaana ab'obuwala embalu, anti-Female Genital Mutilation (FGM) activist, munnabyabufuzi eyaliko omukiise wa Kapchorwa mu ppaalamenti ey'omukaaga wakati wa (1996 ne 2001), wabula nga [[:en:Gertrude_Kulany|Gertrude Kulany]] yeyamuddira mu bigere. Yaliko minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'enkulaakulana okuva mu 1996 okutuusa 1998, yaliko minisita omubeezi ow'ebigwa tebiraze mu 1999 gye yava oluvannyuma nebamufuula Resident District Commissioner wa disitulikiti ya Kapchorwa 2007 ng'addira Tezira Jamwa mu bigere.
== Ebyafaayo bye n'eby'enjigiriza: ==
Kuka yazaalibwa Jane Frances Yasiwa mu Sipi, [[:en:Kapchorwa|Kapchorwa]] ne Miriam Chelangat mu myaka gya 1950 eyo.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/kuka-survived-female-circumcision-and-dedicates-her-life-to-protecting-all-sabiny-women-1548632</ref> Yasomera ku Gamutui Primary School, gyeyava oluvannyuma mu [[:en:1966|1966]] okwegatta ku ttendekero lya Nyondo Teachers College [[:en:Mbale|Mbale]]. Yayita ng'afuuse omusomesa [[:en:1969|1969]] .<ref name=":0" /> Kuno yakwongerezaako ng'agenze ku Ggaba Teachers College gyeyava ng'omusomesa w'ekibiina eky'okusatu.<ref name=":0" />
== By'azze akola: ==
=== Okusomesa ===
Kuka yali musomesa wa muziki ku Gamutui Primary School mu 1969. Mu 1988, yakuzibwa n'afuulibwa akulira etendekero lya Kapchorwa Teachers’ College.<ref name=":0" />
=== Eby'obufuzi: ===
Kuka yalemererwa okwesimbawo okubeera mukiise mu palamenti mu 1989 ssaako n'okubeera omu kubakola amateeka agatambulirwako eggwanga [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|Constituent Assembly elections mu1994.]] Wabula oluvannyuma yalondebwa nga omukyala omukiise mu palamenti ey'omukaaga ng'akiikirira Kapchorwa.<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=5247c525-5e20-4b76-8760-4b4479d77dbf%3B1.0</ref>
Ng'ogyeko okubeera omukiise wa palamenti, yayongerko okubeera minista omubeezi o'w'ekikula ky'abantu n'okulakulanya ebituntu wakati wa 1996 ne 1998.<ref>https://allafrica.com/stories/199803070019.html</ref> Mu 1999, yatwalibwa n'afulibwa [[:en:Ministry_of_Disaster_Preparedness_and_Refugees_(Uganda)|minista omubeezi ow'ebigwa tebiraze n'abanoonyi boobubudamu]].
Mu 2007, yalondebwa nga Resident District Commissioner wa disitulikiti ya Kapchorwa nga baddamu nebamulonda mu kifo kyekimu mu 2014.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/news/rdcs-transferred.html |access-date=2022-04-02 |archive-date=2022-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220522022851/https://www.kfm.co.ug/news/rdcs-transferred.html |url-status=dead }}</ref> Wakati awo, yakola nga omumyuka w'omuwandiisi wa pulezidenti ow'ekyama.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1125497</ref>
=== Okuvumurira abasala abaana embalu: ===
Nga omukulembezze w'etendekero lya Kapchorwa Teachers College mu 1988, Kuka yawona okutibwa ekibinja ky'anatu kuba yali tawagira kakiiko ka disitulikiti Kapchorwa akaali kaatekawo eteeka erikiriza abaana abawala okubasala embalu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/40039-politicians-urged-on-fgm |access-date=2022-04-02 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016103228/https://observer.ug/news-headlines/40039-politicians-urged-on-fgm |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/soon-may-go-prison-modifying-womens-body-parts/</ref> Kuka nga ye kino yakiyita nga ekintu ekibi ennyo era ekikyamu kuba baali bakikola abantu abasobola kwerwanako.<ref>https://kidamedia.home.blog/2020/12/19/beatrice-chelangat-enemy-of-fgm-ally-of-good-culture/</ref>
Yakazibwaako eky'okubeera omuzira mu ky'okulwanisa abasala abakyala wamu n'abawala embalu nga kino yakivumirira ne mu mwanga g'ensi ez'enjawulo gyeyalaga nga.<ref name="newvision.co.ug">{{Cite web}}</ref>
== Obulamu bwe: ==
Mu 1972, yafumbirwa Steven Kuka
== Ebimuwereddwa n'okumulabawo: ==
Mu 2012, Kuka yaweebwa awaadi y'okubeera omuntu wa bulijjo, civilian award - The Distinguished Order of the Nile nga eri mu kiti eky'okuna mungeri y'okumwebaza olw'okulwanirira omwana ow'obuwala obutamusala mbalu.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1323277</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://statehouse.go.ug/media/news/2012/01/26/president-kagame-and-nguema-receive-prestigious-awards |access-date=2022-04-02 |archive-date=2021-01-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210128041613/https://statehouse.go.ug/media/news/2012/01/26/president-kagame-and-nguema-receive-prestigious-awards |url-status=dead }}</ref>
Mu kumulaba ng'eyalwanirira eddembe ly'omuwala obutamusala mbalu, [[:en:Female_genital_mutilation|Female Genital Mutilation (FGM)]], Kuka yaweebwa awaadi ya Tumaini Lifetime Achievement award mu2013 <ref name="newvision.co.ug"/>
== Laba ne ==
[[:en:Gertrude_Kulany|Gertrude Kulany]]
[[:en:Female_genital_mutilation|Female Genital Mutilation (FGM)]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
0w228ign0m3sl61v5dzkv0kheedoope
Lawrence Mulindwa
0
8168
60382
35655
2026-07-10T16:14:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60382
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Dr. Lawrence Mulindwa</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Obuzaale
| class="infobox-data" |<div class="nickname" style="display:inline">Lawrence Mulindwa</div><br /><br /><br /><br /><span style="display:none"> (<span class="bday">1965-03-27</span>) </span>27 Ogw'okusatu 1965<span class="noprint ForceAgeToShow"> (emyaka 57)</span><br /><br /><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline">[[Mpigi]]</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Emirimu
| class="infobox-data role" |Yaliko Pulezidenti wa [[FUFA]] era nga kati ye Pulezidenti wa [[Vipers SC]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Omwagalwa
| class="infobox-data" |Milly Mulindwa
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Abazadde
| class="infobox-data" |Catherine Mulindwa n'omugenzi Mulindwa
|}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[File:Dr. Lawrence Mulindwa.jpg|alt=Dr. Lawrence Mulindwa|thumb|Dr. Lawrence Mulindwa]]
Dr. Lawrence Mulindwa [[:en:Ugandan|munayuganda]] musomesa, musuubuzi era yaakola nga dayirekita era pulezidenti wa ttiimu y'omupiira [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]]. Ye yali omukulembeze w'akakiiko k'omupiira mu Uganda [[:en:FUFA|FUFA]] okumala emyaka mwenda egy'omuddiriŋŋanwa, era nga yali pulezidenti wa FUFA ow'okubiri eyali amaze ebbanga eddene ng'aweereza oluvannyuma lwa Kabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa]] mu (1924-1932).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Platinum_Stars</ref> Era y'akulira era ye yali omukulu w'essomero lya St. Mary's Secondary School Kitende.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Platinum_Stars</ref>
Yazaalibwa mu 1965 e Kanyike Kamengo, [[:en:Mpigi|Mpigi]] era y'asinga okuba n'emigabo mu [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] era y'omu ku bazannyi ba [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] emirundi ena ng'alina emigabo ebitundu 90%. Yatandika omulimu gwe ogw'obukulembeze ng'omukulembeze wa [[:en:Bunamwaya_FC|Bunamwaya FC]] kati amanyiddwa nga [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2004.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
Oluvannyuma yaleka ekifo ekyo eri Tadeus Kitandwe okuvuganya ku bwa pulezidenti bwa [[:en:FUFA|FUFA]] oluvannyuma n'atuuka ku kifo ekyo nga 17 Deesemba 2005, oluvannyuma lw'okuwangula Chris Rwanika eyali omulabe we.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
== Ebirungi by'akoze nga pulezidenti wa FUFA ==
Yasasula ebbanja ery'amaanyi eryali ely'ekitongole eky'eby'okwerinda eryali lizingiramu okuzaawo ettaka okuli offisi za FUFA e Mengo.
Emisomo emirala egy'okuzimba obusobozi gyakolebwa mu kiseera kye era Uganda Cranes teyawangulwa awaka okumala emyaka munaana. Emizannyo gy'ebitundu gyaddamu okuteekebwawo, ebirabo bya FUFA byateekebwawo. Uganda yawangula Cecafa Senior Challenge Cup emirundi ena, era n'endagaano endala ez'obuyambi okuva mu makampuni mangi zaateekebwako omukono; wamu n'okunyumirwa enkolagana n'abawagizi b'abawagira, [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti]], [[:en:Confederation_of_African_Football|CAF]] ne [[:en:FIFA|FIFA]].<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
== Ku tiimu ya Viper ==
Mu 2013, yava mu FUFA,<ref>Lawrence Mulindwa</ref> yatandika okussa essira ku [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] ng'alina ekigendererwa n'ekirooto eky'okukikola ekibinja ky'omupiira ekisingayo obulungi mu [[:en:Uganda|Uganda]] ne mu [[:en:African_continent|ssemazinga wa Afirika]] era kino kyasobozesa ekibinja okuwangula ebikopo bya league bina, era n'okuwangula ne mu [[Yuganda|Uganda]] Cup, Fufa Super Cup ne Fufa Supert 8 Cup.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
Mu Gwokusatu 2017, omuvujjirizi w'omupiira ono yafuuka munayuganda eyasooka okuba n'ekisaawe eky'obwannannyini ekiyitibwa [[:en:St._Mary's_Stadium-Kitende|St. Mary's Stadium-Kitende]].
Era, kino kyatgulwawo mu butongole mu muzannyo gwa CAF confederation cup ne [[:en:Platinum_Stars|Platinum Stars]] okuva mu [[South Africa]] Venoms mwe yawangula 1 ku 00.<ref>Lawrence Mulindwa</ref> Kyagulumizibwa ne kifuuka ekifo kya VIP 600 nga kizingiramu ebifo bya VIP 1,500 n'ebifo 25,000, ne kifuula ekisaawe eky'okubiri ekisinga obunene mu Uganda.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
Mu 2019, yafulumya bbaasi y'omupiira eyasooka mu Uganda ng'erinnya ly'omupiira liri ku nnamba y'emmotoka,<ref>Lawrence Mulindwa</ref> era n'aggulawo ekizimbe ky'omupiisa mu kisaawe.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
Essomero lye St. Mary's Kitende limanyiddwa nnyo olw'okutegeka ebitone mu ttiimu y'abakulu nga likola abazannyi b'omupiira nga
* Jungu Methodius,
* Njagala Steven,
* Balinya Juma,
* [[Lawrence Mulindwa|Paul Mucureezi]],
* [[Lawrence Mulindwa|Geoffrey Wasswa]]
* Lwaliwa Halid,
* Anthony Bongole,
* Yuda Mugalu,
* Alitho James,
* [[:en:Ismail_Watenga|Ismail Watenga]],
* [[:en:Ismail_Watenga|Murushid Juuko]],
* [[:en:Ismail_Watenga|Dan Wagaluka]],
* [[:en:Ismail_Watenga|Ibrahim Juma]],
* Kizito Luwagga,
* [[:en:Ismail_Watenga|Muhammad Shaban]]
* [[:en:Ismail_Watenga|Kizito Keziron]],
* [[:en:Ismail_Watenga|Mike Mutyaba]],
* Katonda Bukenya,
* [[:en:Ismail_Watenga|Nicholas Wadada]],
* Birikwalira Dan Danucho
* Siraje Sentamu,
* Mandela Ashraf,
* [[:en:Ismail_Watenga|Farouk Miya]]
* [[:en:Ismail_Watenga|Godfrey Walusimbi]]
Nga 13 Desemba 2018, yaweebwa diguli ey'okusatu ey'ekitiibwa okuva mu London graduate school olw'okumuweesa ekitiibwa olw'obuyambi bwe yawa mu kukulaakulanya eby'enjigiriza n'ebyemizannyo bye yafuna mu lukungaana lw'obukulembeze olw'omulundi ogwa 15 mu [[:en:Dubai|Dubai]] mu [[:en:UAE|UAE]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/UAE</ref>
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
rezq7t71np9sppinrovve4l0gk2nycc
60602
60382
2026-07-10T16:35:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60602
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Dr. Lawrence Mulindwa</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Obuzaale
| class="infobox-data" |<div class="nickname" style="display:inline">Lawrence Mulindwa</div><br /><br /><br /><br /><span style="display:none"> (<span class="bday">1965-03-27</span>) </span>27 Ogw'okusatu 1965<span class="noprint ForceAgeToShow"> (emyaka 57)</span><br /><br /><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline">[[Mpigi]]</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Emirimu
| class="infobox-data role" |Yaliko Pulezidenti wa [[FUFA]] era nga kati ye Pulezidenti wa [[Vipers SC]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Omwagalwa
| class="infobox-data" |Milly Mulindwa
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Abazadde
| class="infobox-data" |Catherine Mulindwa n'omugenzi Mulindwa
|}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[File:Dr. Lawrence Mulindwa.jpg|alt=Dr. Lawrence Mulindwa|thumb|Dr. Lawrence Mulindwa]]
Dr. Lawrence Mulindwa [[:en:Ugandan|munayuganda]] musomesa, musuubuzi era yaakola nga dayirekita era pulezidenti wa ttiimu y'omupiira [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]]. Ye yali omukulembeze w'akakiiko k'omupiira mu Uganda [[:en:FUFA|FUFA]] okumala emyaka mwenda egy'omuddiriŋŋanwa, era nga yali pulezidenti wa FUFA ow'okubiri eyali amaze ebbanga eddene ng'aweereza oluvannyuma lwa Kabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa]] mu (1924-1932).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Platinum_Stars</ref> Era y'akulira era ye yali omukulu w'essomero lya St. Mary's Secondary School Kitende.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Platinum_Stars</ref>
Yazaalibwa mu 1965 e Kanyike Kamengo, [[:en:Mpigi|Mpigi]] era y'asinga okuba n'emigabo mu [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] era y'omu ku bazannyi ba [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] emirundi ena ng'alina emigabo ebitundu 90%. Yatandika omulimu gwe ogw'obukulembeze ng'omukulembeze wa [[:en:Bunamwaya_FC|Bunamwaya FC]] kati amanyiddwa nga [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2004.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
Oluvannyuma yaleka ekifo ekyo eri Tadeus Kitandwe okuvuganya ku bwa pulezidenti bwa [[:en:FUFA|FUFA]] oluvannyuma n'atuuka ku kifo ekyo nga 17 Deesemba 2005, oluvannyuma lw'okuwangula Chris Rwanika eyali omulabe we.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
== Ebirungi by'akoze nga pulezidenti wa FUFA ==
Yasasula ebbanja ery'amaanyi eryali ely'ekitongole eky'eby'okwerinda eryali lizingiramu okuzaawo ettaka okuli offisi za FUFA e Mengo.
Emisomo emirala egy'okuzimba obusobozi gyakolebwa mu kiseera kye era Uganda Cranes teyawangulwa awaka okumala emyaka munaana. Emizannyo gy'ebitundu gyaddamu okuteekebwawo, ebirabo bya FUFA byateekebwawo. Uganda yawangula Cecafa Senior Challenge Cup emirundi ena, era n'endagaano endala ez'obuyambi okuva mu makampuni mangi zaateekebwako omukono; wamu n'okunyumirwa enkolagana n'abawagizi b'abawagira, [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti]], [[:en:Confederation_of_African_Football|CAF]] ne [[:en:FIFA|FIFA]].<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
== Ku tiimu ya Viper ==
Mu 2013, yava mu FUFA,<ref>Lawrence Mulindwa</ref> yatandika okussa essira ku [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]] ng'alina ekigendererwa n'ekirooto eky'okukikola ekibinja ky'omupiira ekisingayo obulungi mu [[:en:Uganda|Uganda]] ne mu [[:en:African_continent|ssemazinga wa Afirika]] era kino kyasobozesa ekibinja okuwangula ebikopo bya league bina, era n'okuwangula ne mu [[Yuganda|Uganda]] Cup, Fufa Super Cup ne Fufa Supert 8 Cup.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
Mu Gwokusatu 2017, omuvujjirizi w'omupiira ono yafuuka munayuganda eyasooka okuba n'ekisaawe eky'obwannannyini ekiyitibwa [[:en:St._Mary's_Stadium-Kitende|St. Mary's Stadium-Kitende]].
Era, kino kyatgulwawo mu butongole mu muzannyo gwa CAF confederation cup ne [[:en:Platinum_Stars|Platinum Stars]] okuva mu [[South Africa]] Venoms mwe yawangula 1 ku 00.<ref>Lawrence Mulindwa</ref> Kyagulumizibwa ne kifuuka ekifo kya VIP 600 nga kizingiramu ebifo bya VIP 1,500 n'ebifo 25,000, ne kifuula ekisaawe eky'okubiri ekisinga obunene mu Uganda.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
Mu 2019, yafulumya bbaasi y'omupiira eyasooka mu Uganda ng'erinnya ly'omupiira liri ku nnamba y'emmotoka,<ref>Lawrence Mulindwa</ref> era n'aggulawo ekizimbe ky'omupiisa mu kisaawe.<ref>Lawrence Mulindwa</ref>
Essomero lye St. Mary's Kitende limanyiddwa nnyo olw'okutegeka ebitone mu ttiimu y'abakulu nga likola abazannyi b'omupiira nga
* Jungu Methodius,
* Njagala Steven,
* Balinya Juma,
* [[Lawrence Mulindwa|Paul Mucureezi]],
* [[Lawrence Mulindwa|Geoffrey Wasswa]]
* Lwaliwa Halid,
* Anthony Bongole,
* Yuda Mugalu,
* Alitho James,
* [[:en:Ismail_Watenga|Ismail Watenga]],
* [[:en:Ismail_Watenga|Murushid Juuko]],
* [[:en:Ismail_Watenga|Dan Wagaluka]],
* [[:en:Ismail_Watenga|Ibrahim Juma]],
* Kizito Luwagga,
* [[:en:Ismail_Watenga|Muhammad Shaban]]
* [[:en:Ismail_Watenga|Kizito Keziron]],
* [[:en:Ismail_Watenga|Mike Mutyaba]],
* Katonda Bukenya,
* [[:en:Ismail_Watenga|Nicholas Wadada]],
* Birikwalira Dan Danucho
* Siraje Sentamu,
* Mandela Ashraf,
* [[:en:Ismail_Watenga|Farouk Miya]]
* [[:en:Ismail_Watenga|Godfrey Walusimbi]]
Nga 13 Desemba 2018, yaweebwa diguli ey'okusatu ey'ekitiibwa okuva mu London graduate school olw'okumuweesa ekitiibwa olw'obuyambi bwe yawa mu kukulaakulanya eby'enjigiriza n'ebyemizannyo bye yafuna mu lukungaana lw'obukulembeze olw'omulundi ogwa 15 mu [[:en:Dubai|Dubai]] mu [[:en:UAE|UAE]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/UAE</ref>
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
b17d6ye852r3k6eiu310b6szgwigwua
Ian Wright
0
8172
60653
34804
2026-07-10T16:35:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60653
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ian Wright Eng Women 0 Czech Rep 0 11 10 2022-23 (52426854534) (cropped).jpg|thumb|Ian Wright]]
'''Ian Edward Wright''' MBE (yazaalibwa nga 3 ogwekkumi noogumu mu mwaka gwa (1963) akola ku telefayina era awereza ku mpewo za leediyo era omukugu eyawummula eby'okusamba omupiira. Akola ng'omuwabuzi w'ebyemizannyo owa BBC Sport wamu ne ITV Sport.
Wright yazannyira bulungi kirabu ze London okwali Crystal Palace ne Arsenal ng'omuteebi, yamala emyaka mukaaga ng'azannyira Crystal palace n'emyaka musanvu ng'azannyira Arsenal. Ng'ali Arsenal yawanika ekifo kyaayo mu Premier League, mu mipiira gyombi okuli egye waka n'e gy'ekikopo kya bulaaya( European Cup Winners Cup. yali amanyikiddwa ng'omuzannyi omudduzi owentomo, ng'amaliriza mangu, ate nga mulumbi oweekitalo,yasamba liigi 581, n'ateeba goolo 287 za kirabo musanvu mu Scotland ne England, mu kiseera kye kimu yazannya emipiira gy'eggwanga lya Bngereza33, n'ateebera e ggwanga goolo mwenda.<ref name="Talkfootball" />
Wright era yazannya Premier League wa West Ham United, the Scottish Premier League wa Celtic ne Football League wa Burnley ne Nottingham Forest. mu mwaka gwa 2021[mu kiseera kino], ye muteebi owookubiri adirira asooka asingayo mu biseera ebisinga n'owaCrystal Palaceowookusatu.
nga awumudde eby;okusamba omupiira, abadde yeetaba nnyo mu mikutu gy'empuliziganya era mu kisaawe ky'ebyemizannyo ku ppulogulamu za terefayina ne leediyo. abamu ku batani beBradley ne Shaun, bombi bali bakugu mu kuzannya emipiira, nga tebannawummula.
== Obuto bwe ==
Wright mwana adda ku baana babiri abazalibwa abajamayika. teyakula nakitaawe, era yakula ne maamawe , Nesta, ne taata atamuzaala eya mukyojjanya ennyo
Wright yayingira mu kuzannya omupiira ogwekikugu ng'akuliridde mu myaka. newankubadde nga yali yagezesebwako mu Southend United ne Brighton &amp; Hove Albion mu bukubuuka bwe,yali tasobola kufuna mulimu gwa kikugu mu byemizannyo. n'asalawoazannye olw'omukwano wamu ne tiimu ezitali za liigi , yalekebwa ng'akyalafuubana okutuuka ku kiruubirirwa kye okusamba omupiira ogw'ekikugu.<ref name="Talkfootball" />
oluvannyuma lw'okukenga obwavu mukyalawe bwe yali ayitamu ate ng;asuubira okufuna omwana, Wright yamala wiiki bbiri mu Chelmsford Prison ng'avunaanibwa olw'obutasasula musolo oba yinsuwa ng'avuga.ajjukira nti nga bamaze okumugalira emabega w'emitayimbwa, yatulika n'akaaba n'akuba n'alayira eri Mukama Katonda okukola buli kimu mu buyinza bwe okutuuka ku ddala ly'omusambi w;omupiira.
Wright yayogera ku musomesa we Sydney Pigden nga "omusajja owamaanyi asookera ddala gwe yalina mu bulamu bweas "the first positive male figure that I had in my life".
== Ebitwata ku mulimu gwe ogw'okusamba omupiira ==
=== Crystal Palace ===
okuva nga akyali mu liigi okutuuka ku myaka 21, Wright yazannyiraBermondsey-egyabatannakuguka Sunday league club Ten-em-Bee (kirabu batabani be Brett ne Shaunnabo gye bazannyirako). mu mwaka gwa 1985 Wright ya weebwa omulimo ku tiimu eya wakati eyabanaatera okufuuka ey'abakugu eya Greenwich Borough era n'asasulwa pawundi £30 buli wiiki . ng'asambye emipiira mukaaga ku musanvu ya londeka omulondoozi wa Crystal Palace nga amaze okuva mu Dulwich Hamlet manegya mwami Billy Smith ya yitibwa okwetaba mu kugezesebwa mu tiimu ya Selhurst Park. oluvannyuma olw'okusanyusa manegya Steve Coppell, ya kkitriza okukolera tiimu eno era n'akola endagaano ne Crystal Palace mu mwezi gw'omunaana, mu mwaka gwa1985,nga ebulayo emyezi esatu aweze emyaka 22,ssente ze baateesaako okusasusulwa zali zakumuyambako okumukulaakulanya wamu n'okumubeezaawo.
yayanguwa mangu okukasasibwa n'okukola erinnya mu sizoni ye eyasooka bwe yateeba goolo mwenda ng'omupiira gunaatera okutuuka kunkomekerero era n'afuuka omuteebi wa palace asingira ddala. Mark Bright bwe yatuuka mu mwaka ogwa ddako yatuuka ku buwanguzi bw'okuteeba goolo obwaviira kirabu okudda ku mu mwaka gwa 1989. Wright yali akola nnyo mu sizoni bwe yateeba 24 mu kitundu eky'okubiri omugatte ne ziba goolo 33 mu mpaka.
Wright bamuwa omulimu mu England B mu mwezi ogwokumi ne biri mu mwaka gwa1989 naye oluvannyuma lw'okumeka eggumba emirundi ebiri kyakendeeza ku nmaanyi gali alina mu kibinja ekyasooka. nga amaze okusuuka obuvune yeeyoleka munger ya katamba ng;omuzannyi asinga abadde ku katebe mu mwaka gwa 1990 mu kikopo kya FA Cup ekyakamalirizo nga bazannya n Manchester United. yakuba yikolayiza eya Palacemu dakiika ntono nga yakajja mu kisaawe eviirako okusindikiriza obudde obulala , bassa mu budde obulalaera n;addamu n;abaleetera okubwongera obudde obulala .<ref name="1990FACup" /> ekyavamu omupiira guno gwa gwa malirir 3–3, naye Palace mu budde bwe baabongeramu era baabteyasobola kuwangula era baabakuba gool 1–0.<ref name="1990FACup" />o
Mu sizoni eyaddako yaweebwa ebitiibwa ebijjudde eby'ensi yonna, era n'aweza goolo kikumi eza Crystal Palace, nga kirabu emazeeko liigi zaayo okuva mu kifo ekyookusatu . He also scored twice as Palace beat Everton to win the Full Members Cup at Wembley.<ref name="Talkfootball" /> Wright became renowned for his deadly striking ability, as shown when he scored a hat-trick in just eighteen minutes in Palace's penultimate game of the 1990–91 season away to Wimbledon.<ref name="PalaceLegend" />
Wright yateeba goolo 117 in 253 starts and 24 substitute appearances over six seasons for The Eagles in all competitions, making him the club's record post-war goalscorer and third on the all-time list.
In 2005, he was voted into their Centenary XI and was named as their "Player of The Century".
Wright yeeyongedde okubeera omukubi w'ebikonde asinga mu kisaawe okumala emyezi mukaaga egy'omuddiriŋŋanwa. Yakola kinene nnyo mu kuwangula ttiimu mu myaka gya 1990, n'awangula ekikopo kya FA Cup ne League Cup emirundi ebiri mu 1993; n'awangula ebikopo mu FA Cup Final ne mu kuddamu okuzannyira Sheffield Wednesday.<ref name="Feature" /> Wright era yayamba Arsenal okutuuka ku ntikko y'omupiira gwa European Cup Winners' Cup mu 1994, wadde nga yayimirizibwa mu mpaka z'omupiiro Arsenal mwe yawangula Parma.<ref name="Talkfootball" />
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
== Ebirabo ==
Amangu ddala ng'amaze okuwummula mu mwaka gwa 2000,, Wright bamuwa awaadi ya MBE ol'w'ebyo bye yakola mu kisaawe ky'ebyemizannyo . nga21 ogwookuna nu 2022, Wright ba muteeka ku baamugatta ku bibumbe bya Premier League ku kisenge ky'abantu abaatikirizi .
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Okuzannyira n'ebiruubirirwa by'ekibinja ky'eggwanga n'omwaka
!Ttiimu y'eggwanga
!Omwaka
!Apps
!Ebiruubirirwa
|-
| rowspan="8" |Bungereza
|1991
|4
|0
|-
|1992
|3
|0
|-
|1993
|9
|5
|-
|1994
|4
|0
|-
|1995
|0
|0
|-
|1996
|1
|0
|-
|1997
|8
|4
|-
|1998
|4
|0
|-
! colspan="2" |Omuwendo gwonna
!33
!9
|}
[[Category:Abasomesa]]
ix7exb0051bxkqhk6z8m5i5n7xjq7bg
Flavia Nabagabe Kalule
0
8204
60314
56128
2026-07-10T16:13:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60314
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Nabagabe Kalule''' yazalibwa mu Gwokuna nga 22 mu 1985, nga musomesa [[:en:Uganda|Omunayuganda]], akiika mu Inter-parliamentary Unino, era mukyala alwanirira eddembe ly'abantu ng'ate mubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Kassanda mu [[:en:Member_of_parliament|Paalamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] eyekumineemu.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/nabagabe-from-teacher-to-mp-3451718</ref><ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/articledetails/90047</ref><ref name=":4">https://liberal-international.org/news-articles/ugandan-mp-flavia-kalule-nabagabe-calls-on-international-community-to-speak-out-in-li-webinar/</ref> Ye ssentebe w'abakyala abeegatira mu kibiina kya National Unity Platform(NUP) ng'era bagimannyi nga People Power.<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://yali.state.gov/shes-fighting-for-women-to-build-a-better-uganda/</ref><ref name=":2" /><ref name=":5">https://www.newvision.co.ug/articledetails/107951</ref><ref name=":4" />
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Flavia yazaalibwa omugenzi Florence Nalwanga Kalule, eyali ayamba nga ku gavumenti y'ebitundu okukola entegeka mu Disitulikiti okwali eye Mubende, Kabarole ne Nakasongola mu Gwokuna nga 22 mu 1985, n'omugenzi Dr. Lawrence Sserugo Kalule.<ref name=":0" />
Flavia yaaliriza emisomo gya pulayimale ku St.Theresa’s Namagunga Primary Boarding School mu 1998. Emisomo gye egya S4 ne S6 gyomabi yagituulira ku Our Lady of Good Counsel Gayaza mu 2004. Oluvannyuma yeegata ku Yunivasite y'e Makerere gyeyafunira Diguli mu by'enjigiriza mu 2008.<ref name=":0" /> Mu 2013, Flavia yeeyongerayo okusoma diguli ey'okubiri mu by'enjigiriza mu kulwanirira eddembe ly'abantu ku Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |url=https://yecuganda.org/flavia-kalule |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928090345/https://yecuganda.org/flavia-kalule |url-status=dead }}</ref>
Mu 2016, Flavia yagenda neyeetaba mu pulogulaamu y'okutendekebwa abakulembezze eyali e Kenya wansi w'ekibiina kya Young African Leaders Initiative (YALI) East African programme.<ref name=":0" /> Mu 2017, Flavia yeetaba mu Mandela Washington Fellowship eyali mu abakulmebezze abato, pulogulaamu eyali eya gavumenti ya Amerika gyeyetabira, nga eno yeetaba mu pulogulaamu y'obukulembezze, okuzuula ebiruma abantu wamu n'okudukanya wamu n'okudukanya embeera z'abantu.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
=== Obusomesa ===
Flavia yasomesaako ku Our Lady of Good Counsel e Gayaza. Oluvannyuma neyeegata ku Namilyango College gyeyasomeseza okuva mu 2008 okutuuka mu 2012.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
=== Emirimu gy'okulwanirira enkyuka kyuka ===
Mu 2012, Flavia yeegata ku Forum for Women in Democracy (FOWODE) ng'omuyiga, wabula oluvannyuma baamukuza nebamuteeka mu kifo ky'okubeera avunaanyizibwa ku bya pulogulaamu.<ref name=":0" />
=== Emirimu gye mu byobufuzi ===
Mu 2016, Flavia yeesimbawo, wabula n'awangulwa ku ky'omubaka wa Paalamenti eyali agenda okukiikirira Disitulikiti y'e Mubende.<ref name=":0" /> Mu 2021, Flavia yeesimbawo n'awangula ekifo ky'omubaka omukyala eyali akiikirira Disitulikiti y'e Kassanda mu Paalameenti wansi wa National Unity Platform (NUP).<ref name=":0" /> Flavia yalondebwa nga ssentebe w'abakyala mu NUP, akakiiko akakwasaganya obukulembezze bw'abakyala wamu n'okulwanyisa okukabasanya abakyala mu kibiina kya NUP mwenyini .<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":5" /><ref name=":4" />
== Laba nebino ==
# [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
# [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth S Nankabirwa]]
# [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
# [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
lvl8nlwk73fq512ckysmqf5eh1rh2kw
60536
60314
2026-07-10T16:34:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60536
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Nabagabe Kalule''' yazalibwa mu Gwokuna nga 22 mu 1985, nga musomesa [[:en:Uganda|Omunayuganda]], akiika mu Inter-parliamentary Unino, era mukyala alwanirira eddembe ly'abantu ng'ate mubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Kassanda mu [[:en:Member_of_parliament|Paalamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] eyekumineemu.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/nabagabe-from-teacher-to-mp-3451718</ref><ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/articledetails/90047</ref><ref name=":4">https://liberal-international.org/news-articles/ugandan-mp-flavia-kalule-nabagabe-calls-on-international-community-to-speak-out-in-li-webinar/</ref> Ye ssentebe w'abakyala abeegatira mu kibiina kya National Unity Platform(NUP) ng'era bagimannyi nga People Power.<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://yali.state.gov/shes-fighting-for-women-to-build-a-better-uganda/</ref><ref name=":2" /><ref name=":5">https://www.newvision.co.ug/articledetails/107951</ref><ref name=":4" />
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Flavia yazaalibwa omugenzi Florence Nalwanga Kalule, eyali ayamba nga ku gavumenti y'ebitundu okukola entegeka mu Disitulikiti okwali eye Mubende, Kabarole ne Nakasongola mu Gwokuna nga 22 mu 1985, n'omugenzi Dr. Lawrence Sserugo Kalule.<ref name=":0" />
Flavia yaaliriza emisomo gya pulayimale ku St.Theresa’s Namagunga Primary Boarding School mu 1998. Emisomo gye egya S4 ne S6 gyomabi yagituulira ku Our Lady of Good Counsel Gayaza mu 2004. Oluvannyuma yeegata ku Yunivasite y'e Makerere gyeyafunira Diguli mu by'enjigiriza mu 2008.<ref name=":0" /> Mu 2013, Flavia yeeyongerayo okusoma diguli ey'okubiri mu by'enjigiriza mu kulwanirira eddembe ly'abantu ku Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |url=https://yecuganda.org/flavia-kalule |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928090345/https://yecuganda.org/flavia-kalule |url-status=dead }}</ref>
Mu 2016, Flavia yagenda neyeetaba mu pulogulaamu y'okutendekebwa abakulembezze eyali e Kenya wansi w'ekibiina kya Young African Leaders Initiative (YALI) East African programme.<ref name=":0" /> Mu 2017, Flavia yeetaba mu Mandela Washington Fellowship eyali mu abakulmebezze abato, pulogulaamu eyali eya gavumenti ya Amerika gyeyetabira, nga eno yeetaba mu pulogulaamu y'obukulembezze, okuzuula ebiruma abantu wamu n'okudukanya wamu n'okudukanya embeera z'abantu.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
=== Obusomesa ===
Flavia yasomesaako ku Our Lady of Good Counsel e Gayaza. Oluvannyuma neyeegata ku Namilyango College gyeyasomeseza okuva mu 2008 okutuuka mu 2012.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
=== Emirimu gy'okulwanirira enkyuka kyuka ===
Mu 2012, Flavia yeegata ku Forum for Women in Democracy (FOWODE) ng'omuyiga, wabula oluvannyuma baamukuza nebamuteeka mu kifo ky'okubeera avunaanyizibwa ku bya pulogulaamu.<ref name=":0" />
=== Emirimu gye mu byobufuzi ===
Mu 2016, Flavia yeesimbawo, wabula n'awangulwa ku ky'omubaka wa Paalamenti eyali agenda okukiikirira Disitulikiti y'e Mubende.<ref name=":0" /> Mu 2021, Flavia yeesimbawo n'awangula ekifo ky'omubaka omukyala eyali akiikirira Disitulikiti y'e Kassanda mu Paalameenti wansi wa National Unity Platform (NUP).<ref name=":0" /> Flavia yalondebwa nga ssentebe w'abakyala mu NUP, akakiiko akakwasaganya obukulembezze bw'abakyala wamu n'okulwanyisa okukabasanya abakyala mu kibiina kya NUP mwenyini .<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":5" /><ref name=":4" />
== Laba nebino ==
# [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
# [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth S Nankabirwa]]
# [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
# [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
tni57uslucsoy3v8r3ytddgputemfjz
Lillian Mbabazi
0
8298
60793
42053
2026-07-11T10:06:10Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60793
wikitext
text/x-wiki
'''Lillian Mbabazi''' [[:en:Rwanda|Munarwanda-]] [[:en:Uganda|omunaYuganda]] omuyimbi omukozi w'ennyimba era omusanyusa. Yazaalibwa mu Yuganda naye bazadde be Banarwanda. Okusinziira ku [[:en:Publicist|mukubi w'obulango]] asangibwa ku Bryan Morel Publications, ennyimba za Lilian zigwa mu sitayiro ya neo-soul eyeekuusiza ku ya [[:en:R&B|R&B]] [[:en:Musical_ensemble|Band]].<ref name="1R">https://www.theeastafrican.co.ke/Rwanda/Lifestyle/Lillian+Mbabazi+belts+out+hits+at+Uganda+Jubilee+celebrations/-/1433242/1531972/-/3ch3ao/-/index.html</ref> Yali omu ku bannakibiina Kya [[:en:Blu*3|Blu*3]].<ref name="1R" /><ref name="2R">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Mu 2014, y'omu ku bayimbi abeetaba mu mpaka za " Coke Studio Africa".ku mulundi gw'ezaateekebwayo ogw'okubiri.
[[Category:Articles with hCards]]
<ref name="3R2">{{cite web|url=https://www.hipipo.com/2014/10/09/coke-studio-africa-season-2-launched/|title=Coke Studio Africa Season 2 launched|date=9 October 2014|publisher=Hipipo.com|access-date=17 June 2019|author=vclZsrcgrL|location=Kampala|archive-date=2 April 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190402123638/https://www.hipipo.com/2014/10/09/coke-studio-africa-season-2-launched/|url-status=dead}}</ref>
ku mulundi gwezaateekebwayo omulundi o'g'wokubiri.
.<ref name="3R">https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref>
== Okukola kwe ==
=== Ennyimba ze ===
Mbabazi yatandika okuyimba okuvaamu ssente mu 2003, oluvannyuma lw'empaka za Coca-Cola Pop ezaaleeta okutandikibwa kw'ekibinja kya [[Blu*3]]. Bwe yali mu kibinja kino yafuna obuwanguzi, omwali, okuwangula ekifo ky'omuyimbi n'ekye'ky'ekibinja ekisinze, n'ekya Vidiyo esinze mu Yuganda mu mpaka za [[:en:2005_Kisima_Music_Awards|2005 Kisima Music Awards]], Vidiyo Y'omwaka ("Hitaji") mu mpaka za 2005 [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]]<ref name="4R">https://en.wikipedia.org/wiki/Kora_Awards</ref>
Era yawangula Vidiyo Y'omwaka ("Burrn") mu 2007 mu mpaka za Pearland of Africa Music Awards era yalondebwa okwetaba mu mpaka ku kifo Ky'ekibinja Ekisinze okuva mu Buvanjuba bwa Afirika mu 2005 mu mpaka za [[:en:Kora_Awards|Kora Awards]].<ref name="5R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bizcommunity.com.ng/Article/157/66/11163.html |access-date=2022-11-21 |archive-date=2022-11-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221121181000/https://www.bizcommunity.com.ng/Article/157/66/11163.html |url-status=dead }}</ref> Yawangula ekirabo kya Best East African Album (Hitaji) mu 2005 [[:en:Tanzania_Music_Awards|Tanzania Music Awards]] ne Best East African Video ("Frisky") mu 2006 ku [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards]].<ref name="6R">https://www.musicinafrica.net/directory/lilian-mbabazi</ref>
In 2010, she was nominated among the Best East African Song (''Where you are'' with [[:en:Goodlyfe_Crew|Radio & Weasel]]) in the [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 Tanzania music awards]] and in 2009, she was nominated among the Best Group & Best Performer in 2009 at the [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2009|2009 MTV Africa Music Awards]].<ref>{{Cite web |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda%E2%80%99s-hipipo-awards-unveil-nominees-2016-edition |title=Archive copy |access-date=2022-11-21 |archive-date=2021-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128141156/https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda%E2%80%99s-hipipo-awards-unveil-nominees-2016-edition |url-status=dead }}</ref>
In 2010, she embarked on a solo career and has had successful songs like "Vitamin" with Weasel of the duo [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]], "Kawa" and "Danger". She has collaborated with [[:en:Goodlyfe_Crew|Goodlyfe Crew]], [[:en:Navio_(rapper)|Navio]], AY, P-Unit and Kitoko.
In 2016, Mbabazi won her first ever accolade at the prestigious HiPipo Music Awards for her Memories duet with A Pass.<ref name="7R">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158794/spotlight-radio-dj-lillian-mbabazi</ref>
=== Okukola kwe ku leediyo ===
Mbabazi started working at 91.3 Capital FM, one of the leading FM radio stations in Uganda, after the departure of their Big Breakfast co-host Karitas Karisimbi back in the 2000s.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/lilian-mbabazi-motherhood-music-and-mathematics/1307/m.aspx |access-date=2022-11-21 |archive-date=2021-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210817183223/http://ourmusiq.com/lilian-mbabazi-motherhood-music-and-mathematics/1307/m.aspx |url-status=dead }}</ref> She, however, left the station to concentrate on her music career right before the disintegration of [[Blu*3]] and was replaced at the station with [[:en:Jackie_Lumbasi|Jackie Lumbasi]]. She later joined City Radio<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158794/spotlight-radio-dj-lillian-mbabazi</ref>
== Obulamu bwe ==
Mbabazi was in a relationship with the late musician [[Mowzey Radio]] (25 January 1985 – 1 February 2018), with whom she had two children (Asante Manzi and Izuba).<ref name="10R">http://bigeye.ug/mowzey-radio-is-the-best-father-ever-says-lilian-mbabazi/</ref> The couple had supposedly been together since their time at [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], before their break up a few months into 2015. After the couple got their first child, they faced a number of issues that eventually lead to the break up.<ref name="11R" />
== Laba era ==
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Abayimbi b'omuYuganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
loe8esjnxqer2we37167chh36lgd242
Apolo Nsibambi
0
8337
60385
53779
2026-07-10T16:14:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60385
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' 25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019 yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref>
Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]].
== Emirimu gye ==
Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996.
Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]].
Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}{{authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
53cmabd5f3cyuzq0jo1f3kynasge01w
60587
60385
2026-07-10T16:35:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60587
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' 25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019 yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref>
Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]].
== Emirimu gye ==
Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996.
Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]].
Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}{{authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
tklni7xbd9qgu4wwvr8iv9hjvrh9oqk
AK 47 Mayanja
0
8356
60677
58301
2026-07-10T18:06:43Z
Ssemmanda will
3837
/* Ennyimba zze */ ntereezezzaamu katono
60677
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref>
== Obulamu bwe ne n’emirimu ==
Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava e Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], Yali muganda w’abayimbi Abannayuganda [[Jose Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Okusoma kwe ==
AK yasomera mu siniya e Kisubi, gye yamalira siniya.
AK47 yatandika okuyimba mu 2008, n’erinnya lya siteegi erya Hammatone. Oluyimba lwe olwasooka ennyo lwakolebwa ku Studio One era vidiyo yakolebwa DJ Erycom omututumufu munnayuganda. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leone Island ekiddukanyizibwa muganda we [[Jose Chameleone|Chameleone]] n’oluyimba lwe olwasooka Usiende mu 2008.<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref> Wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi za Uganda. Yajja okumanyikibwa mu 2011 bwe yakola remix ya Bayuda ne muganda we [[Jose Chameleone]].<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yagenda mu maaso n’ennyimba endala ennungi nga Mbeera ya nsi ne Champion ekyakulembera mu mboozi z’omuziki gwa Uganda okumala ebbanga ddene. Omuziki guno gwaliko Kidandali gatako Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone kyokka oluvannyuma n’akola remix ne [[Gravity Omutujju]], Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu 2014 yeegatta ku kibiina kya Team No Sleep ekiddukanyizibwa era nga kyannannyini Jeff Kiwa. Mu 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja ne bazaala abaana babiri (abalongo).<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref>
== Ennyimba ze ==
* Usiende
* Bayunda Remix feat. Chameleone
* Champion
* Kidandali
* Mbera ya nsi
* Mussajja watu with King Saha
* Ndi Mulokole
* Tukikolemu
* Ebaluwa
* Kaleeba Refix ft. [[Gravity Omutujju]]
* Oneyme
* One Time Lover ft. [[Jackie Chandiru]]
* Solatido ft. Bakri
* Gal a bubble ft. Diziza
* Atlas - Movie Star ft. [[Jose Chameleone]], AK 47 Mayanja
* Schwarz - Nzi Muzibu ft. Ak 47 Mayanja
* [[Papa Cidy]] - Raudah ft. AK 47 Mayanja
* Ak47 - Ghetto Love
* Ak47 - Ghetto Love Remix ft. Darrio
* Brenda Birungi - Teli Amuzinga ft. AK 47 Mayanja
=== Album ===
* Kagawandagaza Album [Posthumous Album]
* Akay 47 Legacy [Posthumous Album]
* Action Packed [Posthumous Album]
* Ebaluwa [Posthumous Album]
== Okufa kwe ==
AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, Mu gwokusatu 16, olunaku lwe olwasembayo, yagenda mu maaso n'ateeka ku mukutu gwe ogwa Facebook ng'agamba nti "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust", AK yalokoka, naawe lokoka, twesige Katonda<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> teyamanya nti y’egenda okubeera update ye esembayo eri abantu. Ku ssaawa nga (8:00 PM) saawa beiri ez’ekiro, AK 47 yagenze mu bbaala ya maneja we Jeff Kiwa, eyitibwa DejaVu esangibwa mu Kampala, gye yatandikira okunywa n’emikwano. Ku ssaawa nga 10:00PM (saawa 4 ez'ekiro), AK 47 yasangibwa ng’agalamidde wansi mu kinaabiro ng’avaamu omusaayi mu nnyindo ate ng’alina ebyoovu mu kamwa. Kigambibwa nti yazirika. Yatwalibwa mu ddwaaliro eriri okumpi okufuna obujjanjabi obusookerwako kyokka eddwaaliro ne litasobola okumukolako kulwembeera enzibu. mu kifo kyomukolako, bamusindika mu ddwaaliro eddene. Baatuuka mu ddwaaliro e Nsambya wabula abasawo ne nebakizuula nti tekisoboka okumuwonya ekyaali kimutuseeko. Baalangira nti afudde nga wayise eddakiika ttaano oluvannyuma lwokutuuka mu ddwaaliro.
Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Bategeezezza bannamawulire era ku ssaawa nga 11PM (5 ez'ekiro) amawulire ne gatandika okutambula ku mikutu gya yintaneeti (social media) gyonna. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika.
== Abajulizi ==
Enkyusa ez’enjawulo zaava mu bajulizi abaali beetoolodde ebbaala ya Dejavu ekiro ekyo. Okusinziira ku muwala omu, AK 47 yafuna obutakkaanya ne maneja we Jeff Kiwa ku laptop: AK 47 yali ayagala kukuba luyimba lwe olupya Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kye yali tayagalangako, ng’agamba nti laptop terina bbaatule. Oluvannyuma lw’okuwanyisiganya ebigambo ebimu, AK 47 yagenda mu kinaabiro; bouncer yalabibwako ng’agoberera AK 47 okutuuka mu kinaabiro. Oluvannyuma lw’eddakiika ntono bouncer w’ebbaala yalabibwa ng’ava mu kinaabiro era bwe bataalaba AK 47 ng’afuluma, baasalawo okukebera kwekumusanga ng’agalamidde wansi ng’omufu; balowooza nti yakubwa n’attibwa bouncer.
Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we.
== Engero endala ==
;Amangu ddala nga yaakafa, amawulire agamu, gajja nga gagamba nti omuzimu gwa Karamaji gwe gwanyiga AK 47 n’afa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji mulenzi eyali afudde mu 2012 era okufa kwe kwali kwekuusa ku Famire ya Mayanja okuva lwe yayokebwa mu kibangirizi ky’ennyumba ya muganda wa AK 47 wabula; ebyogerwa poliisi yabigoba okuva lwe byali tebirina nsibuko na bukakafu.
Ekibinja ekirala ekyagamba nti kyava mu Illuminati kyagamba nti kye kyavunaanyizibwa ku kutwala famire ya AK 47, okusinziira ku bo, AK 47 yali amaze ebbanga ddene ng’ali mu ttiimu yaabwe era nti baali bamuyambye okufuna ettutumu n’obuganzi era nti yali abalyamu olukwe ng’alangirira nti alokose mu kiwandiiko kye ekyasembyeyo ku Facebook, kale nga balina okumubonereza. Wabula poliisi nayo yagoba ebyogerwako ng’egamba nti bagezaako okukyusa okunoonyereza kwa poliisi ku kituufu ekyaviirako AK 47 okufa.
== Ebyavaamu ==
Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gasaasaana buli wamu ku mikutu gya yintaneeti (social media).[[Facebook]] ne [[Twitter]] mu [[Uganda]] zatuuka okujjula n'obubaka obw'okusaasira, leediyo ne Ttivi ez’ettutumu mu Uganda zaasalako enteekateeka zaabwe eza buli lunaku okusobola okubika n'okumenya amawulire ag’ennaku ku muzira ono eyali afudde. Ebikumi n’ebikumi by’abawagizi baali baatuuse dda mu kifo we yafiiridde, okukungubaga wamu ne baganda be [[Jose Chameleone|Chameleone]] ne [[Pallaso]] n’abayimbi ab’enjawulo omuli [[Bebe Cool]], Diamond Oscar, [[Sheebah Karungi]] n'abalala bangi. [[Bebe Cool]] yateeka obubaka obw’okusaasira ku mukutu gwe ogwa Facebook, n’addirirwa Chameleone ne Pallaso. Oluvannyuma bassereebu abalala bangi mu Uganda ne ba social bloggers baateeka obubaka bwabwe obw’okusaasira okwali [[Eddy Kenzo]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Bobi Wine]], [[Sheebah Karungi]], [[Norbert Mao|Nobert Mao]] n’abalala bangi. Davido era yateekako obubaka obw’okusaasira, bassereebu ab’enjawulo mu Kenya ne Tanzania nabo nebateekako obubaka bwabwe obw’okusaasira.
Bobi Wine yali mu kutalaaga [[South Africa|South Afrika]] wabula kyaava asazaamu ebivvulu byonna ebyasigadewo n’adda e Uganda.
Okufa kwe kwenkanankana n’okufa kw’abayimbi abakulu mu Uganda nga [[Philly Bongole Lutaaya|Philly]] [[Philly Bongole Lutaaya|Bongole Lutaaya]], [[Paulo Kafeero]] ne [[Elly Wamala]].
Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera mu bbaala ya Dejavu bakwatibwa okuyambako poliisi mu kunoonyereza wabula baayimbubwa enkeera oluvannyuma lw’okukola sitatimenti eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baakola sitatimenti zaabwe ku poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, omuyonja w’ebbaala ateeberezebwa okuba nga ye yalaba okufa kwa AK 47 naye yabulawo.
Chameleone yayiiya oluyimba, olw'okusiima muganda we eyali affudde, lwe yatuuma "Tubasonyiwe". Oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda kyayiiya oluyimba ng'okusiima AK 47 lwe baatuuma "Rest in Peace AK 47" mubano kwaliko Eddy Kenzo, Yung Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Kino kyaddiriwa muganda we Pallaso okumusiima okutuumibwa Mubambazanga.
== Laba ne ==
* [[Bebe Cool]]
* [[Jose Chameleone]]
* [[Pallaso]]
* [[Sheebah Karungi]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abaafa mu 2015]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1990]]
[[Category:Abayimbi ba Dancehall]]
forl9mc1udau4l39f9ik9e8w2si9he1
60697
60677
2026-07-10T22:03:44Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60697
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref>
== Obulamu bwe ne n’emirimu ==
Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava e Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], Yali muganda w’abayimbi Abannayuganda [[Jose Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Okusoma kwe ==
AK yasomera mu siniya e Kisubi, gye yamalira siniya.
AK47 yatandika okuyimba mu 2008, n’erinnya lya siteegi erya Hammatone. Oluyimba lwe olwasooka ennyo lwakolebwa ku Studio One era vidiyo yakolebwa DJ Erycom omututumufu munnayuganda. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leone Island ekiddukanyizibwa muganda we [[Jose Chameleone|Chameleone]] n’oluyimba lwe olwasooka Usiende mu 2008.<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref> Wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi za Uganda. Yajja okumanyikibwa mu 2011 bwe yakola remix ya Bayuda ne muganda we [[Jose Chameleone]].<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yagenda mu maaso n’ennyimba endala ennungi nga Mbeera ya nsi ne Champion ekyakulembera mu mboozi z’omuziki gwa Uganda okumala ebbanga ddene. Omuziki guno gwaliko Kidandali gatako Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone kyokka oluvannyuma n’akola remix ne [[Gravity Omutujju]], Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu 2014 yeegatta ku kibiina kya Team No Sleep ekiddukanyizibwa era nga kyannannyini Jeff Kiwa. Mu 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja ne bazaala abaana babiri (abalongo).<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2023-07-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230705122500/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |url-status=dead }}</ref>
== Ennyimba ze ==
* Usiende
* Bayunda Remix feat. Chameleone
* Champion
* Kidandali
* Mbera ya nsi
* Mussajja watu with King Saha
* Ndi Mulokole
* Tukikolemu
* Ebaluwa
* Kaleeba Refix ft. [[Gravity Omutujju]]
* Oneyme
* One Time Lover ft. [[Jackie Chandiru]]
* Solatido ft. Bakri
* Gal a bubble ft. Diziza
* Atlas - Movie Star ft. [[Jose Chameleone]], AK 47 Mayanja
* Schwarz - Nzi Muzibu ft. Ak 47 Mayanja
* [[Papa Cidy]] - Raudah ft. AK 47 Mayanja
* Ak47 - Ghetto Love
* Ak47 - Ghetto Love Remix ft. Darrio
* Brenda Birungi - Teli Amuzinga ft. AK 47 Mayanja
=== Album ===
* Kagawandagaza Album [Posthumous Album]
* Akay 47 Legacy [Posthumous Album]
* Action Packed [Posthumous Album]
* Ebaluwa [Posthumous Album]
== Okufa kwe ==
AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, Mu gwokusatu 16, olunaku lwe olwasembayo, yagenda mu maaso n'ateeka ku mukutu gwe ogwa Facebook ng'agamba nti "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust", AK yalokoka, naawe lokoka, twesige Katonda<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> teyamanya nti y’egenda okubeera update ye esembayo eri abantu. Ku ssaawa nga (8:00 PM) saawa beiri ez’ekiro, AK 47 yagenze mu bbaala ya maneja we Jeff Kiwa, eyitibwa DejaVu esangibwa mu Kampala, gye yatandikira okunywa n’emikwano. Ku ssaawa nga 10:00PM (saawa 4 ez'ekiro), AK 47 yasangibwa ng’agalamidde wansi mu kinaabiro ng’avaamu omusaayi mu nnyindo ate ng’alina ebyoovu mu kamwa. Kigambibwa nti yazirika. Yatwalibwa mu ddwaaliro eriri okumpi okufuna obujjanjabi obusookerwako kyokka eddwaaliro ne litasobola okumukolako kulwembeera enzibu. mu kifo kyomukolako, bamusindika mu ddwaaliro eddene. Baatuuka mu ddwaaliro e Nsambya wabula abasawo ne nebakizuula nti tekisoboka okumuwonya ekyaali kimutuseeko. Baalangira nti afudde nga wayise eddakiika ttaano oluvannyuma lwokutuuka mu ddwaaliro.
Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Bategeezezza bannamawulire era ku ssaawa nga 11PM (5 ez'ekiro) amawulire ne gatandika okutambula ku mikutu gya yintaneeti (social media) gyonna. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika.
== Abajulizi ==
Enkyusa ez’enjawulo zaava mu bajulizi abaali beetoolodde ebbaala ya Dejavu ekiro ekyo. Okusinziira ku muwala omu, AK 47 yafuna obutakkaanya ne maneja we Jeff Kiwa ku laptop: AK 47 yali ayagala kukuba luyimba lwe olupya Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kye yali tayagalangako, ng’agamba nti laptop terina bbaatule. Oluvannyuma lw’okuwanyisiganya ebigambo ebimu, AK 47 yagenda mu kinaabiro; bouncer yalabibwako ng’agoberera AK 47 okutuuka mu kinaabiro. Oluvannyuma lw’eddakiika ntono bouncer w’ebbaala yalabibwa ng’ava mu kinaabiro era bwe bataalaba AK 47 ng’afuluma, baasalawo okukebera kwekumusanga ng’agalamidde wansi ng’omufu; balowooza nti yakubwa n’attibwa bouncer.
Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we.
== Engero endala ==
;Amangu ddala nga yaakafa, amawulire agamu, gajja nga gagamba nti omuzimu gwa Karamaji gwe gwanyiga AK 47 n’afa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji mulenzi eyali afudde mu 2012 era okufa kwe kwali kwekuusa ku Famire ya Mayanja okuva lwe yayokebwa mu kibangirizi ky’ennyumba ya muganda wa AK 47 wabula; ebyogerwa poliisi yabigoba okuva lwe byali tebirina nsibuko na bukakafu.
Ekibinja ekirala ekyagamba nti kyava mu Illuminati kyagamba nti kye kyavunaanyizibwa ku kutwala famire ya AK 47, okusinziira ku bo, AK 47 yali amaze ebbanga ddene ng’ali mu ttiimu yaabwe era nti baali bamuyambye okufuna ettutumu n’obuganzi era nti yali abalyamu olukwe ng’alangirira nti alokose mu kiwandiiko kye ekyasembyeyo ku Facebook, kale nga balina okumubonereza. Wabula poliisi nayo yagoba ebyogerwako ng’egamba nti bagezaako okukyusa okunoonyereza kwa poliisi ku kituufu ekyaviirako AK 47 okufa.
== Ebyavaamu ==
Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gasaasaana buli wamu ku mikutu gya yintaneeti (social media).[[Facebook]] ne [[Twitter]] mu [[Uganda]] zatuuka okujjula n'obubaka obw'okusaasira, leediyo ne Ttivi ez’ettutumu mu Uganda zaasalako enteekateeka zaabwe eza buli lunaku okusobola okubika n'okumenya amawulire ag’ennaku ku muzira ono eyali afudde. Ebikumi n’ebikumi by’abawagizi baali baatuuse dda mu kifo we yafiiridde, okukungubaga wamu ne baganda be [[Jose Chameleone|Chameleone]] ne [[Pallaso]] n’abayimbi ab’enjawulo omuli [[Bebe Cool]], Diamond Oscar, [[Sheebah Karungi]] n'abalala bangi. [[Bebe Cool]] yateeka obubaka obw’okusaasira ku mukutu gwe ogwa Facebook, n’addirirwa Chameleone ne Pallaso. Oluvannyuma bassereebu abalala bangi mu Uganda ne ba social bloggers baateeka obubaka bwabwe obw’okusaasira okwali [[Eddy Kenzo]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Bobi Wine]], [[Sheebah Karungi]], [[Norbert Mao|Nobert Mao]] n’abalala bangi. Davido era yateekako obubaka obw’okusaasira, bassereebu ab’enjawulo mu Kenya ne Tanzania nabo nebateekako obubaka bwabwe obw’okusaasira.
Bobi Wine yali mu kutalaaga [[South Africa|South Afrika]] wabula kyaava asazaamu ebivvulu byonna ebyasigadewo n’adda e Uganda.
Okufa kwe kwenkanankana n’okufa kw’abayimbi abakulu mu Uganda nga [[Philly Bongole Lutaaya|Philly]] [[Philly Bongole Lutaaya|Bongole Lutaaya]], [[Paulo Kafeero]] ne [[Elly Wamala]].
Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera mu bbaala ya Dejavu bakwatibwa okuyambako poliisi mu kunoonyereza wabula baayimbubwa enkeera oluvannyuma lw’okukola sitatimenti eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baakola sitatimenti zaabwe ku poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, omuyonja w’ebbaala ateeberezebwa okuba nga ye yalaba okufa kwa AK 47 naye yabulawo.
Chameleone yayiiya oluyimba, olw'okusiima muganda we eyali affudde, lwe yatuuma "Tubasonyiwe". Oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda kyayiiya oluyimba ng'okusiima AK 47 lwe baatuuma "Rest in Peace AK 47" mubano kwaliko Eddy Kenzo, Yung Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Kino kyaddiriwa muganda we Pallaso okumusiima okutuumibwa Mubambazanga.
== Laba ne ==
* [[Bebe Cool]]
* [[Jose Chameleone]]
* [[Pallaso]]
* [[Sheebah Karungi]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abaafa mu 2015]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1990]]
[[Category:Abayimbi ba Dancehall]]
39lh65aoor7hempowddm7jbmywe1aiq
Sam Bagenda
0
8407
60374
44450
2026-07-10T16:14:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60374
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
'''Sam Bagenda''', nga amanyikiddwa ennyo nga '''Dr. Bbosa''', (yazaalibwa nga 31 Ogwokusatu 1965), [[Yuganda|Munnayuganda]] nakinku mu kuzannya emizannyo era muyimbi.<ref>{{Cite web |url=https://filmhackers.org/artists/sam-bagenda/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184512/https://filmhackers.org/artists/sam-bagenda/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://uganda.spla.pro/en/file.person.sam-bagenda-dr-bossa.49158.html</ref> Yatandika emirimu gye ng'omuyimbi, oluvanyuma Bagenda yafuuka omuzannyi omumanyifu, nga yasinga okumanyika mu filimu ya Malayalam Movie ''Escape from Uganda'' ne filimu ya ''That's Life Mwattu''.<ref name="ebonies">https://www.facebook.com/ebonies256/posts/know-your-starsam-bagenda-aka-dr-bbosa-before-so-many-of-you-were-born-dr-bbosa-/10153160649032661/</ref> Bagenda yalondebwa nga omuzannyi wa Uganda ow'ekyasa mu 2000.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/08/dr-bbosa-still-waiting-on-museveni-ugx-100m-pledge.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa nga 31 Ogwokusatu 1965, mu Mukono, Uganda, mu famire y'abaana bana. Kitaawe Dr. Sam Bakiranze yali musawo ne nnyina Margaret Bakiranze yali musomesa. Emisomo gye yagitandikira mu Auntie Clare and City Nursery schools. Oluvanyuma yegatta ku Kitante Primary school era n'amaliriza emisomo gye egya siniya ku Lubiri Secondary School, Kampala ne Caltek Academy Makerere. Oluvanyuma yattikirwa Diguli ey'okubiri mu by'obusuubuzi eya Bachelor of Commerce n'obwagazi mu kunoonyereza okuva mu Ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=23283:quick-talk-dr-bbosa-plans-to-keep-going-at-80 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184510/https://www.observer.ug/component/content/article?id=23283:quick-talk-dr-bbosa-plans-to-keep-going-at-80 |url-status=dead }}</ref> Ku luuyi olulala, yamaliriza emisomo gye egy'obubalirizi bw'ebitabo eya (CPA) okuva ku mu Kolegi ya Graffins College Kenya.<ref name="ebonies"/><ref name="independent">https://www.independent.co.ug/dr-bbosa-sam-bagenda/</ref> Yakolako nga omubalirizi w'ebitabo emyaka emitonotono nga tannayingira mu kuzannya katemba.<ref>https://www.newtimes.co.rw/section/read/110899</ref>
== Emirimu gye ==
Bagenda yatandika okuyimba mu Kkanisa ya Church Choir eya St. Pauls church e Mulago mu myaka gye egy'obuvubuka. Wabula oluvanyuma lw'omusuumba w'ekkanisa eyo okumugoba, yegatibwako ba mmemba abalala okuva mu kkanisa eyo n'ebasalawo okutandikawo ekibiina ky'abayimbi ekiyimba ennyimba z'eddiini ekya ''Sun Rose-85'' mu 1985. Mu Gwekkuminebiri 1986, y'asooka kwegatta ku kibiina kya The Ebonies era neyeyongerayo n'okuyimba ng'omuyimbi w'eddoboozi eddene ng'ayambibwako omugenzi [[:en:Jimmy_Katumba|Jimmy Katumba]], bayimba mu bikujjuko eby'enjawulo era oluvannyuma bafulumya oluyimba lwaabwe olw'ali oluwoomu olwa ''Twalina omukwano neguf''.<ref name="ebonies"/> Okuyimba kwe okwali okw'amaanyi kw'ali mu Gusooka 1987 ku mukolo omukulu ogw'okuggulawo ekifo kya Bat Valley theatre.<ref name="independent"/>
Yakola okuzannya kwe okwasooka nga yazannya nga 'omusumba' mu muzannyo gw'okusiteegi ogwa ''The Dollar''. Wayali atuuse ku ntikko y'okumanyika ng'omuyimbi, yasisinkana omuwandiisi era Dayilekita w'emizannyo J.W.K Ssembajwe.<ref name="ebonies"/> Mu 1993, y'azannya ekifo kya 'Dr. Sam Bbosa' mu muzannyo ogulagibwa ku Telefayina ya Uganda ogwa ''That's Life Mwattu''. Yafuuka w'amaanyi mu mawulire oluvanyuma lw'omuzannyo ogwo gw'eyamanyika ennyo nga 'Dr. Bbosa' naddala mu bantu babulijjo.<ref name="independent"/>
== Filimu ze yazannya ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Filimu
!Ekifo ky'eyazannyamu
!Genre
!Ref.
|-
|1993
|''That's Life Mwattu''
|Dr. Sam Bbosa
|film
|
|-
|2013
|''Escape from Uganda''
|The Mayor
|Malayalam Movie
|
|-
|
|''Agony and Ecstasy''
|
|
|
|-
|
|''The Boss''
|
|
|
|-
|
|''Land Friends''
|
|
|
|-
|
|''Daisy''
|
|
|
|-
|
|''The Dollar''
|
|
|
|-
|
|''Dilemma''
|
|
|
|-
|
|''Bibaawo''
|
|
|
|-
|
|''OMG''
|
|
|
|-
|
|''Kyekyo''
|
|
|
|}
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* Sam Bagenda ku IMDb
* [https://www.newvision.co.ug/news/1319604/dr-bbosa-agrees-dna-test-love-child Dr. Bbosa now agrees to DNA test for love child]
* [https://www.murrayjournal.com/2019/11/11/290298/a-murray-inspiration-a-ugandan-dream-come-true A Murray Inspiration, A Ugandan Dream Come True]
0no30vq5dj1ingzbzxlrlr6lyv4nvk9
60596
60374
2026-07-10T16:35:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60596
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
'''Sam Bagenda''', nga amanyikiddwa ennyo nga '''Dr. Bbosa''', (yazaalibwa nga 31 Ogwokusatu 1965), [[Yuganda|Munnayuganda]] nakinku mu kuzannya emizannyo era muyimbi.<ref>{{Cite web |url=https://filmhackers.org/artists/sam-bagenda/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184512/https://filmhackers.org/artists/sam-bagenda/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://uganda.spla.pro/en/file.person.sam-bagenda-dr-bossa.49158.html</ref> Yatandika emirimu gye ng'omuyimbi, oluvanyuma Bagenda yafuuka omuzannyi omumanyifu, nga yasinga okumanyika mu filimu ya Malayalam Movie ''Escape from Uganda'' ne filimu ya ''That's Life Mwattu''.<ref name="ebonies">https://www.facebook.com/ebonies256/posts/know-your-starsam-bagenda-aka-dr-bbosa-before-so-many-of-you-were-born-dr-bbosa-/10153160649032661/</ref> Bagenda yalondebwa nga omuzannyi wa Uganda ow'ekyasa mu 2000.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/08/dr-bbosa-still-waiting-on-museveni-ugx-100m-pledge.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa nga 31 Ogwokusatu 1965, mu Mukono, Uganda, mu famire y'abaana bana. Kitaawe Dr. Sam Bakiranze yali musawo ne nnyina Margaret Bakiranze yali musomesa. Emisomo gye yagitandikira mu Auntie Clare and City Nursery schools. Oluvanyuma yegatta ku Kitante Primary school era n'amaliriza emisomo gye egya siniya ku Lubiri Secondary School, Kampala ne Caltek Academy Makerere. Oluvanyuma yattikirwa Diguli ey'okubiri mu by'obusuubuzi eya Bachelor of Commerce n'obwagazi mu kunoonyereza okuva mu Ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=23283:quick-talk-dr-bbosa-plans-to-keep-going-at-80 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184510/https://www.observer.ug/component/content/article?id=23283:quick-talk-dr-bbosa-plans-to-keep-going-at-80 |url-status=dead }}</ref> Ku luuyi olulala, yamaliriza emisomo gye egy'obubalirizi bw'ebitabo eya (CPA) okuva ku mu Kolegi ya Graffins College Kenya.<ref name="ebonies"/><ref name="independent">https://www.independent.co.ug/dr-bbosa-sam-bagenda/</ref> Yakolako nga omubalirizi w'ebitabo emyaka emitonotono nga tannayingira mu kuzannya katemba.<ref>https://www.newtimes.co.rw/section/read/110899</ref>
== Emirimu gye ==
Bagenda yatandika okuyimba mu Kkanisa ya Church Choir eya St. Pauls church e Mulago mu myaka gye egy'obuvubuka. Wabula oluvanyuma lw'omusuumba w'ekkanisa eyo okumugoba, yegatibwako ba mmemba abalala okuva mu kkanisa eyo n'ebasalawo okutandikawo ekibiina ky'abayimbi ekiyimba ennyimba z'eddiini ekya ''Sun Rose-85'' mu 1985. Mu Gwekkuminebiri 1986, y'asooka kwegatta ku kibiina kya The Ebonies era neyeyongerayo n'okuyimba ng'omuyimbi w'eddoboozi eddene ng'ayambibwako omugenzi [[:en:Jimmy_Katumba|Jimmy Katumba]], bayimba mu bikujjuko eby'enjawulo era oluvannyuma bafulumya oluyimba lwaabwe olw'ali oluwoomu olwa ''Twalina omukwano neguf''.<ref name="ebonies"/> Okuyimba kwe okwali okw'amaanyi kw'ali mu Gusooka 1987 ku mukolo omukulu ogw'okuggulawo ekifo kya Bat Valley theatre.<ref name="independent"/>
Yakola okuzannya kwe okwasooka nga yazannya nga 'omusumba' mu muzannyo gw'okusiteegi ogwa ''The Dollar''. Wayali atuuse ku ntikko y'okumanyika ng'omuyimbi, yasisinkana omuwandiisi era Dayilekita w'emizannyo J.W.K Ssembajwe.<ref name="ebonies"/> Mu 1993, y'azannya ekifo kya 'Dr. Sam Bbosa' mu muzannyo ogulagibwa ku Telefayina ya Uganda ogwa ''That's Life Mwattu''. Yafuuka w'amaanyi mu mawulire oluvanyuma lw'omuzannyo ogwo gw'eyamanyika ennyo nga 'Dr. Bbosa' naddala mu bantu babulijjo.<ref name="independent"/>
== Filimu ze yazannya ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Filimu
!Ekifo ky'eyazannyamu
!Genre
!Ref.
|-
|1993
|''That's Life Mwattu''
|Dr. Sam Bbosa
|film
|
|-
|2013
|''Escape from Uganda''
|The Mayor
|Malayalam Movie
|
|-
|
|''Agony and Ecstasy''
|
|
|
|-
|
|''The Boss''
|
|
|
|-
|
|''Land Friends''
|
|
|
|-
|
|''Daisy''
|
|
|
|-
|
|''The Dollar''
|
|
|
|-
|
|''Dilemma''
|
|
|
|-
|
|''Bibaawo''
|
|
|
|-
|
|''OMG''
|
|
|
|-
|
|''Kyekyo''
|
|
|
|}
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* Sam Bagenda ku IMDb
* [https://www.newvision.co.ug/news/1319604/dr-bbosa-agrees-dna-test-love-child Dr. Bbosa now agrees to DNA test for love child]
* [https://www.murrayjournal.com/2019/11/11/290298/a-murray-inspiration-a-ugandan-dream-come-true A Murray Inspiration, A Ugandan Dream Come True]
7i4ajh9pxohyd3ii4j9wr4k62gc485p
Asiimwe Deborah GKashugi
0
8460
60704
53824
2026-07-10T23:37:36Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60704
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asiimwe Deborah GKashugi''' muwandiisi wa mizannyo mu Uganda, muyimbi, afulumya ennyimba era nga mu kaseera kano akola ng'omukugu mu kitongole kya Sundance Institute East Africa era ng'omuluŋŋamya mu ssomero ly'obusawo erisangibwa mu kibuga Hamburg, mu ggwanga lya Bugirimaani. Emizannyo gye egisembyeyo mulimu Forgotten World, Cooking Oil, Appointment with gOD ne Un-entitled, nga gyonna gitwaliddwa ng'emizannyo emiyiiye oba egisomebwa ku siteegi mu United States of America ne mu Bugwanjuba bwa Afirika.<ref name="caceafrica">[http://caceafrica.wordpress.com/2013/11/18/flash-profile-deborah-asiimwe/,Flash Profile; Deborah Asiimwe] caceafrica.wordpress.com. Retrieved 16 June 2014.</ref><ref name="kenduhearth">[https://archive.today/20140616104224/http://www.kenduhearth.com/artist/deborah-asiimwe/,Deborah Asiimwe] kenduhearth.com. Retrieved 16 June 2014.</ref> Omuzannyo gwe ogumanyiddwa nga ''Will Smith'' Look Alike gwawangula empaka za BBC African Performance Play Writing Competition mu 2010.<ref name="artmatters">[https://archive.today/20140616090439/http://artmatters.info/theatre/2011/01/ugandans-dominate-bbc-african-performance-play-writing-competition-2010/,Ugandans Dominate BBC African Performance Play Writing Competition 2010] artmatters.info. Retrieved 16 June 2014.</ref><ref name="observer">[https://web.archive.org/web/20221210131418/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9783:it-all-began-with-ebyevugo-for-african-bbc-winner "It all began with ebyevugo for BBC winner"], observer.ug, 22 August 2010. Retrieved 16 June 2014.</ref> Mu 2006 yafuna sikaala ya Writing for Performance okuva mu California Institute of the Arts, gye yafunira diguli ya Master in Fine Arts (MFA) mu 2009, era n'eya 2010 Theatre Communications Group (TCG) New Generation Future Leaders okukola mu Sundance Institute Theatre Program.<ref name="msmagazine">[http://msmagazine.com/blog/2013/06/05/cooking-oil-strengthens-sparks-conversation-on-east-africas-women/ "Cooking Oil Sparks Conversation on East Africa’s Women"], msmagazine.com. Retrieved 16 June 2014.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Deborah yagenda mu ssomero lya Kashwa Primary School, mu [[Kiruhura (disitulikit)|disitulikiti]] y<nowiki>'e Kiruhura kaakano. Yasomera mu ssomero lya Bweranyangi Girls School n'oluvannyuma n'ayingira Makerere University, gye yafsomera dipulooma mu by'okuyimba, okuzina n''okuzannya katemba. Yaddayo ku Makerere University n'</nowiki>afuna diguli esooka mu Katemba (Bachelor of Arts in Drama (Honors), okuva mu 2003−2006.<ref name="observer"/> Yafuna sikaala era n'akola diguli ya Master of Fine Arts (MFA) mu Writing for Performance mu California Institute of the Arts.
== Okuwandiika ==
Okwagala kwa Deborah okw'okuwandiika emboozi n'okuzannya kwatandika ng'akyali muto. Yakulira mu buwangwa bw'okuwandiika ebitabo n'okuwandiika engero, ng'ebyafaayo by'abantu bitambuzibwa okuva ku mulembe ogumu okudda ku mulala, mu bwogere. Emirimu gye egisinga gikwata ku nsonga z'eby'obufuzi n'embeerabantu ezikwata ku mawanga agakyakula. Awandiika bya kuzannyira ku siteegi, ate oluusi ku leediyo n'okulagira ku ntambi. Byafulumizza bizannyiddwa mu Nairobi, Kenya, Kisumu, Kenya, ne Kigali, Rwanda. Mu 2010, yafuna ensimbi za Theatre Communications Group (TCG) New Generation Future Leaders okukola ku nteekateeka y'ekitongole kya Katemba mu ggwanga lya Sudan. Mu mwaka gwegumu, ''Will Smith'' Look Alike, omuzannyo gwa Deborah Asiimwe oguzannyibwa ku leediyo, gwawangula empaka za BBC ez'okuwandiika emizannyo. Yafuna ekirabo kya JES (Junges Ensemble Stuttgart) ne Akademie Schloss Solitude mu 2015.<ref name="akademie-solitude" /> Yenyigidde mu nkuŋŋaana z'abayimbi nnyingi, omuli Arts in the One World Conference (CalArts, Valencia, California) eberayo buli mwaka, pulojekiti ya The More Life: Cultural Studies and Genocide Initiative, omukago wakati wa CalArts ne Interdisciplinary Genocides Study Center mu Kigali, Rwanda; Women Playwrights International Conference (WPI) mu Philippines (2003); era ye mu 2003 Sundance Theatre Lab international observer, n'endala nnyingi.<ref name="horsetrade">[http://horsetrade.info/Crew/817,Deborah Asiimwe] horsetrade.info. Retrieved 16 June 2014.</ref>
== Eby'okusoma ==
* ''Forgotten World''
* ''Cooking Oil''
* ''Appointment with gOD''
* ''Un-entitled''
* ''Lagoma is Searching''
* ''You are that Man''
* ''My Secret''
== Engule n'okusiimibwa kw'afunye ==
* Yawangula empaka za African Performance Play Writing Competition ezaategekebwa BBC mu 2010 olw'omuzannyo gwe Will Smith Look Alike.<ref name="calarts">[http://blog.calarts.edu/2010/08/11/playwright-deborah-asiimwe-wins-bbc-competition-for-will-smith-look-alike/ Playwright Deborah Asiimwe wins BBC Competition for Will Smith Look-Alike] calarts.edu. Retrieved 16 June 2014.</ref>
* Mu mwaka gwa 2006 yafuna sikaala mu Writing for Performance okuva mu California Institute of the Arts
* Yafuna ensimbi za Theatre Communications Group (TCG) New Generation Future Leaders mu mwaka gwa 2010 okukola ne Sundance Institute Theatre Program
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
**
** [https://web.archive.org/web/20140822054615/http://in-kampala.tumblr.com/post/33706274451/deborah-asiimwe-amazing-ugandan-playwright "Deborah Asiimwe – amazing Ugandan playwright…"]
** [https://web.archive.org/web/20150915163208/http://www.piolog.com/?p=523 "20 years later, theatre department remembers Rwandan Genocide"]
** [http://www.edirisa.org/studioarchive/?p=2126 "How little TV and lots of ebyevugo made a winning playwright"]
** [https://web.archive.org/web/20130603070547/http://www.playbill.com/news/article/139882-Cooking-Oil-a-New-Play-Set-in-Developing-Africa-Gets-NYC-Reading-May-28-Prior-to-Uganda "Cooking Oil, a New Play Set in Developing Africa, Gets NYC Reading May 28 Prior to Uganda"]
** [http://dennoznewspaperarticles.blogspot.com/2010/07/will-smith-look-alike-wins-asiimwe-top.html "Will Smith Look Alike wins Asiimwe top BBC play prize"]
** [http://blog.calarts.edu/2013/06/04/deborah-asiimwes-cooking-oil-interrogates-effects-of-us-foreign-aid/ "Deborah Asiimwe’s Cooking Oil Interrogates Effects of U.S. Foreign Aid"]
** [https://web.archive.org/web/20221210131418/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9142:wole-soyinka-blown-away-by-ugandan-playwrights "Wole Soyinka blown away by Ugandan playwrights"]
el5x1wi9uj0j1zkq8uktpwq0k5yd9wp
Patrick Mangeni
0
8463
60409
27359
2026-07-10T16:14:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60409
wikitext
text/x-wiki
'''Patrick Mangeni''' Wańda muwandiisi omunnayuganda, mutontomi era muwandiisi wa mizannyo. Ye muwandiisi w'emizannyo ebiri, ''Operation Mulungusi'', ne ''The Prince'', n'ekitabo ky'abaana ekiyitibwa, ''The Great Temptation''.<ref name="joankivanda">[http://joankivanda.wordpress.com/african-theatre-reviews/, Operation Mulungusi…a review], joankivanda.wordpress.com. Retrieved 10 July 2014.</ref>
Yali mutontomi omuyite mu kmpaka ezimanyiddwa nga Queensland Poetry Festival ezaaliyo mu 2003 ate era nga ye omu ku bawandiisi abeeyolekera mu mpaka ezimanyiddwa nga Brisbane Writers Festival ezaaliyo mu 2005. Emizannyo gye, ''Operation Mulungusi'' ne ''The Prince'' gyawangula engule ya National Book Trust of Uganda Award (NABOTU) mu 2000 era yalondebwa okufuna engule ya litulica wa Uganda mu 2001.<ref name="afrolit">[http://afrolit.com/ugandan-writers-meet-patrick-mangeni/427/l.aspx, Ugandan Writers: Meet Patrick Mangeni] afrolit.com. Retrieved 10 July 2014.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Mangeni yasooka okutendekebwa mu kuzannya katemba mu kitongole kya Makerere University ekibangula mu kuyimba, okuzina n'okuzannya katemba n'oluvannyuma n'agenda ku University of Leeds gye yafunira diguli ya Master of Arts in the theatre Studies, nga tannafunan'oluvannyuma n'afuna PhD mu Applied Theatre ku [[:en:Griffith_University|Griffith University]], Australia. Musomesa mutendeke alina diguli mu busomesa okuva mu Makerere University, satifikeeti mu kusomesa ku yunivaasite ne satifikeeti mu kuluŋŋamya abayizi abasoma diguli eza waggulu, nga zombi yazifunira ku Griffith University. Alina ne satifikeeti mu Distance Learning Writing Development, okuva mu Lancaster University ne British Council, Uganda.<ref name="doollee">[http://www.doollee.com/PlaywrightsM/mangeni-patrick.html, PATRICK MANGENI], doollee.com. Retrieved 10 July 2014.</ref>
== Okuwandiika ==
Mangeni awandiise emizannyo egisoba mu etaano. Ateeseteese pulogulaamu ez'enjawulo, wamu n'okuwandiika emizannyo egizannyibwa ku leediyo ne ttivvi. Akulidde emizannyo egisoba mu musanvu mu Uganda, Kenya, ne Norway. Afunye sikaala eziwera omuli: School of Art Scholarship for A PhD, School of Art, Griffith University, Australia; Creative Writing Fellowship, Poet in residence, Akademie Schloss Solitude, Stuttgart, Germany; Certificate of recognition for Contribution to the Development of Literature and Writing in Uganda eya FEMRITE, [[Kampala]]; Yalondebwa okuvuganya ku ngule ya Litulica wa Uganda eya 2002 olw'emizannyo gye: Operation Mulungusi ne the Prince; engule ya National Book Trust Literary Award: ''Operation Mulungusi'' ne ''the Prince;'' ne sikaala ya Commonwealth Scholarship for MA (Theatre Studies) University of Leeds, UK.<ref name="mdd">[http://mdd.mak.ac.ug/patrick%20mangeniprofile.html, Dr. Patrick Mangeni wa’Ndeda], mdd.mak.ac.ug. Retrieved 10 July 2014.</ref>
== Ebitabo ebifulumiziddwa ==
=== Olugero lw'abaana ===
* {{cite book|title=The Great Temptation|publisher=Fountain Publishers|year=2003|isbn=}}
=== Emizannyo ===
* {{cite book|title=Operation Mulungusi|publisher=[[MK Publishers]]|year=2000|isbn=}}
* {{cite book|title=The prince|publisher=MK Publishers|year=2000|isbn=}}
=== Emboozi ennyimpi ===
* {{cite book|title=A Leopard in my Bed and other stories|publisher=Mallory International|year=2006|isbn=978-1856571050}}
=== Ebitontome ===
* "A Breakfast", "Limbo" and "Woman" in Uganda Poetry Anthology 2000. Fountain Publishers. 2000. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/978-9970022038|<bdi>978-9970022038</bdi>]].
=== Empapula ===
* "Negotiating Learning Contexts: Some Experiences of Culture, Power and Gender in working with Multi-cultural Communities through Theatre for Development". In L. McCammon and A. McLauchlan (eds) (2006), ''Universal Mosaic of Drama and Theatre:The IDEA 2004 Dialogues''. IDEA: Toronto
* "Theatre as a social Intervention". In ''RIDE'' 10:3 pp. 381–383, 2005.
* [http://lucas.leeds.ac.uk/article/obwenzi-and-entalo-two-radio-plays-for-development-patrick-mangeni Two TFD Radio plays Obwenzi and Entalo]; Leeds ''African Studies Bulletin'', No. 67, 2005.
* "Building for the future: Challenges and opportunities of children’s theatre in Uganda". In E. Wamala, S. et al. (eds). ''Africa in world affairs: Challenges to humanities'' (pp. 181–190). Kampala: Makerere University, Faculty of Arts
* "Theatre for Development as a Strategy for Improved Sanitation and Accountability: The Mulago II Project". In K. Mukwaya et al. (eds) (2004), ''Africa: Communications challenges in the 21st Century'', Kampala: Makerere University.
* "A theatrical Approach to the writing of a National Constitution: The case of Uganda", ''Drama Australia Journal'' 24:1 2000
* "One Earth One Family: Drama & Environment Education". In J. O’Toole & M. Lepp (eds) (2000). ''Drama for life: Stories of adult learning and empowerment''. Brisbane: Playlab Press,
* "Change in two hours: A theatre for development workshop with high school students in Kampala": ''RIDE'', 3:1, 93-96
* "The Challenge of Theatre, Culture and Community Development". In Ed. O. Mumma et al. (eds) (1998). ''Orientations of drama, Theatre and Culture'' (pp. 12–19). Nairobi: KDEA Nairobi.
* "A Theatrical Alternative for Child Survival: The Experience of School Health Drama in Uganda". In J. O’Toole and K. Donnelan (eds) (1996), education, Culture and empowerment. Idea Dialogues. IDEA: Brisbane.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Obulandira obulala ==
* [http://lucas.leeds.ac.uk/article/obwenzi-and-entalo-two-radio-plays-for-development-patrick-mangeni/ Obwenzi ne Entalo - two radio plays for development] by Patrick Mangeni, Leeds African Studies Bulletin 67 (2005).
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
jgqixkd389dcwk3vicnvhq5uu1we60p
60615
60409
2026-07-10T16:35:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60615
wikitext
text/x-wiki
'''Patrick Mangeni''' Wańda muwandiisi omunnayuganda, mutontomi era muwandiisi wa mizannyo. Ye muwandiisi w'emizannyo ebiri, ''Operation Mulungusi'', ne ''The Prince'', n'ekitabo ky'abaana ekiyitibwa, ''The Great Temptation''.<ref name="joankivanda">[http://joankivanda.wordpress.com/african-theatre-reviews/, Operation Mulungusi…a review], joankivanda.wordpress.com. Retrieved 10 July 2014.</ref>
Yali mutontomi omuyite mu kmpaka ezimanyiddwa nga Queensland Poetry Festival ezaaliyo mu 2003 ate era nga ye omu ku bawandiisi abeeyolekera mu mpaka ezimanyiddwa nga Brisbane Writers Festival ezaaliyo mu 2005. Emizannyo gye, ''Operation Mulungusi'' ne ''The Prince'' gyawangula engule ya National Book Trust of Uganda Award (NABOTU) mu 2000 era yalondebwa okufuna engule ya litulica wa Uganda mu 2001.<ref name="afrolit">[http://afrolit.com/ugandan-writers-meet-patrick-mangeni/427/l.aspx, Ugandan Writers: Meet Patrick Mangeni] afrolit.com. Retrieved 10 July 2014.</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Mangeni yasooka okutendekebwa mu kuzannya katemba mu kitongole kya Makerere University ekibangula mu kuyimba, okuzina n'okuzannya katemba n'oluvannyuma n'agenda ku University of Leeds gye yafunira diguli ya Master of Arts in the theatre Studies, nga tannafunan'oluvannyuma n'afuna PhD mu Applied Theatre ku [[:en:Griffith_University|Griffith University]], Australia. Musomesa mutendeke alina diguli mu busomesa okuva mu Makerere University, satifikeeti mu kusomesa ku yunivaasite ne satifikeeti mu kuluŋŋamya abayizi abasoma diguli eza waggulu, nga zombi yazifunira ku Griffith University. Alina ne satifikeeti mu Distance Learning Writing Development, okuva mu Lancaster University ne British Council, Uganda.<ref name="doollee">[http://www.doollee.com/PlaywrightsM/mangeni-patrick.html, PATRICK MANGENI], doollee.com. Retrieved 10 July 2014.</ref>
== Okuwandiika ==
Mangeni awandiise emizannyo egisoba mu etaano. Ateeseteese pulogulaamu ez'enjawulo, wamu n'okuwandiika emizannyo egizannyibwa ku leediyo ne ttivvi. Akulidde emizannyo egisoba mu musanvu mu Uganda, Kenya, ne Norway. Afunye sikaala eziwera omuli: School of Art Scholarship for A PhD, School of Art, Griffith University, Australia; Creative Writing Fellowship, Poet in residence, Akademie Schloss Solitude, Stuttgart, Germany; Certificate of recognition for Contribution to the Development of Literature and Writing in Uganda eya FEMRITE, [[Kampala]]; Yalondebwa okuvuganya ku ngule ya Litulica wa Uganda eya 2002 olw'emizannyo gye: Operation Mulungusi ne the Prince; engule ya National Book Trust Literary Award: ''Operation Mulungusi'' ne ''the Prince;'' ne sikaala ya Commonwealth Scholarship for MA (Theatre Studies) University of Leeds, UK.<ref name="mdd">[http://mdd.mak.ac.ug/patrick%20mangeniprofile.html, Dr. Patrick Mangeni wa’Ndeda], mdd.mak.ac.ug. Retrieved 10 July 2014.</ref>
== Ebitabo ebifulumiziddwa ==
=== Olugero lw'abaana ===
* {{cite book|title=The Great Temptation|publisher=Fountain Publishers|year=2003|isbn=}}
=== Emizannyo ===
* {{cite book|title=Operation Mulungusi|publisher=[[MK Publishers]]|year=2000|isbn=}}
* {{cite book|title=The prince|publisher=MK Publishers|year=2000|isbn=}}
=== Emboozi ennyimpi ===
* {{cite book|title=A Leopard in my Bed and other stories|publisher=Mallory International|year=2006|isbn=978-1856571050}}
=== Ebitontome ===
* "A Breakfast", "Limbo" and "Woman" in Uganda Poetry Anthology 2000. Fountain Publishers. 2000. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/978-9970022038|<bdi>978-9970022038</bdi>]].
=== Empapula ===
* "Negotiating Learning Contexts: Some Experiences of Culture, Power and Gender in working with Multi-cultural Communities through Theatre for Development". In L. McCammon and A. McLauchlan (eds) (2006), ''Universal Mosaic of Drama and Theatre:The IDEA 2004 Dialogues''. IDEA: Toronto
* "Theatre as a social Intervention". In ''RIDE'' 10:3 pp. 381–383, 2005.
* [http://lucas.leeds.ac.uk/article/obwenzi-and-entalo-two-radio-plays-for-development-patrick-mangeni Two TFD Radio plays Obwenzi and Entalo]; Leeds ''African Studies Bulletin'', No. 67, 2005.
* "Building for the future: Challenges and opportunities of children’s theatre in Uganda". In E. Wamala, S. et al. (eds). ''Africa in world affairs: Challenges to humanities'' (pp. 181–190). Kampala: Makerere University, Faculty of Arts
* "Theatre for Development as a Strategy for Improved Sanitation and Accountability: The Mulago II Project". In K. Mukwaya et al. (eds) (2004), ''Africa: Communications challenges in the 21st Century'', Kampala: Makerere University.
* "A theatrical Approach to the writing of a National Constitution: The case of Uganda", ''Drama Australia Journal'' 24:1 2000
* "One Earth One Family: Drama & Environment Education". In J. O’Toole & M. Lepp (eds) (2000). ''Drama for life: Stories of adult learning and empowerment''. Brisbane: Playlab Press,
* "Change in two hours: A theatre for development workshop with high school students in Kampala": ''RIDE'', 3:1, 93-96
* "The Challenge of Theatre, Culture and Community Development". In Ed. O. Mumma et al. (eds) (1998). ''Orientations of drama, Theatre and Culture'' (pp. 12–19). Nairobi: KDEA Nairobi.
* "A Theatrical Alternative for Child Survival: The Experience of School Health Drama in Uganda". In J. O’Toole and K. Donnelan (eds) (1996), education, Culture and empowerment. Idea Dialogues. IDEA: Brisbane.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Obulandira obulala ==
* [http://lucas.leeds.ac.uk/article/obwenzi-and-entalo-two-radio-plays-for-development-patrick-mangeni/ Obwenzi ne Entalo - two radio plays for development] by Patrick Mangeni, Leeds African Studies Bulletin 67 (2005).
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
fmz921dfvi0jjsn4rtspd54alrcvuhq
Austin Bukenya
0
8465
60705
59576
2026-07-10T23:44:33Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60705
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Austin Bukenya'' yazaalibwa nga 10 Ogw'okubiri mu 1944) nga munayuganda omutontomi, muwandiisi wa mizannyo, obutabo wamu n'okudukanya eby'enjigiriza.<ref name="newvision">http://www.newvision.co.ug/news/654271-prof-challenges-gov-t-on-role-of-humanities.html</ref>Yeeyawandiika akatabo akayitibwa 'The People's Bachelor',<ref name="edirisa">[https://web.archive.org/web/20140508223606/http://www.edirisa.org/studioarchive/?p=1510 "The People’s Bachelor – the greatest Ugandan novel"] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140508223606/http://www.edirisa.org/studioarchive/?p=1510|date=8 May 2014}}, edirisa.org. Retrieved 8 May 2014.</ref> n'omuzannyo oguyitibwa, 'The Bride.<ref name="joankivanda2">[http://joankivanda.wordpress.com/the-bride/ The Bride… a review Words on Austin Lwanga Bukenya’s The Bride], joankivanda.wordpress.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>Asomeseza enimu, enono y'olulimu n'emizannyo kutendero lya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu Uganda ne yunivasite mu Bungereza, Tanzania ne Kenya okuva mu myaka gya 1960 bwegyali gigwaako. Yali abeera ku yunivasite mu Rwanda ne Germany. Bukenya awa n'endowooza ye ku butabo, ebitontome n'emizannyo. Muzannyi wa kusiteegi ne kuntimbe atukiridde, yaliko okumala emyaka ng'atendeka mu kifo kya Creative and Performing Arts Centre ku [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] mu Nairobi.<ref name="badilishapoetry2">[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ Austin Bukenya] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/|date=20 May 2014}}, badilishapoetry.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>
== Obuto bwe no'buyigirize ==
Bukenya, ayagala ennyo okuyitibbwa Mwalimu, yazaalibwa mu 1944 e [[:en:Masaka|Masaka]] mu kibugga, mu bukiika ddyo bwa Uganda, nga taata we yali musirikale. Famire ye oluvannyuma yagenda e Kitukutwe, mayiro 15 okuva mu Kampala. Taata ye yali mukatuliki omukuukutivu eyali asobola okunyumya engero z'omu bayibuli n'azifuula n'egero z'amaama we ez'obuwangwa. Okusinziira ku Bukenya, engero zino z'asikiriza nnyo endowooza zze.<ref name="redpepper2">[https://web.archive.org/web/20160205193813/http://www.redpepper.co.ug/the-future-of-young-writers-is-online-bukenya/ The Future for Young Writers is Online – Bukenya] redpepper.co.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>
Yasomera kusomero lya Gayaza pulayimale, oluvannyuma n'agenda Kisubi Seminary gyeyayigira enimi satu okwali [[:en:French_language|olufalansa]] [[:en:English_language|oluzungu]] [[:en:Latin|n'olulatini]]. Kino oluvannyuma kyawa endowoza ye ey'okuwandiika n'ebiseera bye eby'omumaaso mu by'enjigiriza. Okwagala kwe eri eby'onono z'olulimi by'agenda bikula nga byanywezebwa ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College,]] gyeyamalira ebigezo bya siniya eyokuna ne Siniya eyomukaaga.<ref name="namilyangocollege2">[https://web.archive.org/web/20140526014344/http://namilyangocollege.sc.ug/students/alumini/ Student Alumini] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140526014344/http://namilyangocollege.sc.ug/students/alumini/|date=26 May 2014}} namilyangocollege.sc.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>.Mu 1965, yagenda ku [[:en:Dar_es_Salaam_University|Dar es Salaam University]] gyeyayoongera okuyiga ku by'enimi ng'esira asinze kuliteeka mululimi [[:en:Kiswahili|oluswayiri]]. Yasoma eby'enimu n'okuwandiika n'oluzungu mu diguli esooka. Ebyawandiikibwa bya Bukenya ebisinga biri mu luswayiri nga bino byonna asiima jjajja we omukyala, ng'emirandira gye gisibuka mu [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]]. Yasikirizibwa abasoma abaakuguka mu by'enimu nga Wilson Whitely, Omungereza omuwandiisi eyamannyikwa ennyo olw'akatabo ke ak'olulimi oluswayiri'': the Rising of a National Language''. Bukenya yeegata ku yunivasite y'e Makerere ku diguli ng'omuyizi mu 1968, oluvannyuma n'akuguka mu koosi ya litulikya omwogere.<ref name="redpepper3">[https://web.archive.org/web/20160205193813/http://www.redpepper.co.ug/the-future-of-young-writers-is-online-bukenya/ The Future for Young Writers is Online – Bukenya] redpepper.co.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>Yasomerako ku yunivasite mu Madagascar n'e Bungereza, neyeeyongerayo ne diguli zze ku yunivasite y'e Makerere ne Kenyatta. Ayigiriza ennimi, ebiyiiye ne katemba e Makerere University mu Uganda ne yunivasite mu Bungereza, Tanzania ne Kenya okuva mu myaka gya 1960 nga gigwaako.<ref name="badilishapoetry3">[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ Austin Bukenya] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/|date=20 May 2014}}, badilishapoetry.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>
== Okuwandiika ==
Omutomi, omuwandiisi w'obutabo n'omuzannyi wa ffirimu omukuukutivu, Bukenya yatwalibwa mu katemba w'okusiteegi nga yasikirizibwa bazaddebe okubeera omuwandiisi, abaalina okukiriza okw'amaanyi mu by'obuwangwa bya Buganda. Okunyikirwa kw'okuzannya katemba mu bulamu bwe obwabulijjo kyali kitundu ku by'enjigiriza bya Bukenya eyakulira mu byalo by'e Uganda gyeyali omujulizi wa katemba ow'enjawulo ng'abaana bakuba ennyimba z'obuwangwa n'amazina, emizannyo,gye'njatula y'ebigaambo ekyasikiriza no'kuwandikakwe.Bukenya yawandiika katemba we eyasooka okumuwanguza ekirabo mu 1964, nga basinziira kungero ezaamubulirwa maama. Okuva olwo awandiise emizannyo ne katemba w'oku leediyo, naye nga yasobola okufulumya emizannyo ebbiri gyokka okwali, ''The Secret'' ne ''The Bride''.<ref name="joankivanda">[http://joankivanda.wordpress.com/the-bride/ The Bride… a review Words on Austin Lwanga Bukenya’s The Bride], joankivanda.wordpress.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>
Emirimu gya Bukenya kwaliko: ''The Mermaid of Msambweni'', ''The Bride – katemba eyalina ebitundu bbinna'', n'ogwa ''John Ruganda oguyitibwa; The Floods'', n'endala. Yasomesa mu Kenya ku Kenyatta University, wamu ne [[:en:Bayreuth_University|Bayreuth University]], mu Department of African Studies mu Germany. Yasembayo okufulumya ''A Hole in the Sky'', ekiteeka esira mu kukuuma ebitwetoloode, nga ekitiibwa mu eyali omulwanirizi w'ebitwetoloodde okuva e Kenya eyaweebwa n'engule [[:en:Wangari_Maathai|Wangari Maathai]].<ref name="redpepper">[https://web.archive.org/web/20160205193813/http://www.redpepper.co.ug/the-future-of-young-writers-is-online-bukenya/ The Future for Young Writers is Online – Bukenya] redpepper.co.ug. Retrieved 7 May 2014.</ref>Emirimu gya Bukenya gitekeddwa ku kanaala k'abatontomi aka pan-African poetry platformku mukutu gwa [[:en:Badilisha_Poetry_Radio|Badilisha Poetry Radio]].<ref name="badilishapoetry">[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ Austin Bukenya] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/|date=20 May 2014}}, badilishapoetry.com. Retrieved 7 May 2014.</ref>Ali mu kibiina ky'abawandiisi ekya[https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ FEMRITE].<ref name="femriteug">[http://www.femriteug.org/?view=1 FEMRITE Membership], femriteug.org. Retrieved 7 May 2014.</ref>
== Byeyafulumya ==
=== Obutabo ===
* ''The poeples's Bachelor''.East Africanpublishing House.1972
=== Katemba ===
* {{cite book |year=1987 |title=The Bride |publisher=East African Educational Publishers |isbn=9789966463616}}
* {{cite book |year=2013 |title=A Hole in the Sky |publisher=Oxford University Press (EA) |isbn=9780195738162}}
=== By'ayogedde ku byawandikibwa ===
* {{cite book |year=1972 |title=Notes on East African Poetry Volume 13 of An H.E.B. student's guide |publisher=East African Publishing House}}
=== Ebitabo ebiyigiriza ===
* Naturally, in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDick_Dawson1989">(1989). ''Revival: An Anthology of African Poetry''. College Press. ISBN [[Special:BookSources/9780869259177|<bdi>9780869259177</bdi>]].</cite>
* [https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ "A Dancer's Challenge"] in Badilishapoetry, 2014
* [https://web.archive.org/web/20160304200613/http://2bnileavenue.blogspot.com/2006/02/i-met-thief.html "I met a thief"]Ebitontome n'ebirala by'awandiise
{{cite book |year=2003 |title=Head Start Secondary English: Form 1 |publisher=Oxford University Press, East Africa Limited |ISBN=9780195731262}}
{{cite book |year=1998 |title=Oral Literature: A Junior Course [forms 1 and 2] |publisher=Longhorn Publishers |ISBN=9789966494320}}Ebitontome
* Naturally, in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDick_Dawson1989">(1989). ''Revival: An Anthology of African Poetry''. College Press. ISBN [[Special:BookSources/9780869259177|<bdi>9780869259177</bdi>]].</cite>
* [https://web.archive.org/web/20140520044251/http://badilishapoetry.com/artists-profile/301/ "A Dancer's Challenge"] in Badilishapoetry, 2014
* [https://web.archive.org/web/20160304200613/http://2bnileavenue.blogspot.com/2006/02/i-met-thief.html "I met a thief"]
Jane Nandwa and muyigai Gachwanga
{{cite book |year=1994 |title=Understanding Oral Literature |publisher=Nairobi University Press |ISBN=9789966846310 |editor=Austin Bukenya, Wanjikũ Mũkabi Kabĩra}}
* Wanjikũ Mũkabi Kabĩra and Duncan Okoth-Okombo
* {{cite book |year=1989 |title=The Skills of English: An Integrated Course of Language and Literature |publisher=Oxford University Press |ISBN=9780195726930}}
with Arnold Curtis and James Park
{{cite book |year=1986 |title=John Ruganda's The Floods: Volume 1 of H.E.B. advanced study companion |publisher=Heinemann Kenya}}
{{cite book |year=1983 |title=African Oral Literature for Schools |publisher=Longman Kenya |ISBN=9780582609945}}
'''Ebitontome'''
{{cite book |year=1989 |title=Revival: An Anthology of African Poetry |publisher=College Press |ISBN=9780869259177 |editor=Dick Dawson}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.oralliterature.org/about/oralliterature.html "Definitions and understandings of oral literature"]
* [https://web.archive.org/web/20140702032538/http://vc.mak.ac.ug/events/238-of-oracy-orature-textology-and-clapping-chairs.html "Of Oracy, Orature, Textology and Clapping Chairs "]
* [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=50956 "Professor Bukenya: Chinua Achebe Inspired My Writing"]
* [https://web.archive.org/web/20221210144410/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=31203:-stop-discriminating-against-humanities&Itemid=96 "‘Stop discriminating against humanities’ "]
* [https://web.archive.org/web/20140917035948/http://independent.co.ug/society/book-review/707-literature-growth-in-uganda "Literature growth in Uganda "]
* [http://www.africareview.com/Arts-and-Culture/-/979194/1407612/-/huq3rh/-/index.html "Storytellers paint Uganda's pyramid of ancient wisdom"]
* [http://gonetilnovember.wordpress.com/2008/04/ "I got it"]
* [https://web.archive.org/web/20160303235756/http://mobile.nation.co.ke/lifestyle/Kings-of-Ugandas-heritage/-/1950774/2049758/-/format/xhtml/-/4oh1hez/-/index.html "‘Kings’ of Uganda’s heritage"]
* [http://artmatters.info/heritage-formerly-culture/2013/11/africa-must-embrace-traditional-values-or-perish/ "Africa Must Embrace Traditional Values or Perish"]
* [http://dennoznewspaperarticles.blogspot.com/2011/11/is-this-time-for-ugandan-writers-to.html "Is this the time for Ugandan writers to shine again?"]
mbqqlvolk9vc9m61dz39rsmep43ywdy
Miria Matembe
0
8528
60442
47942
2026-07-10T16:14:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60442
wikitext
text/x-wiki
'''Miria Rukoza Koburunga Matembe''', LL.D ''(honoris causa)'' (yazaalibwa nga 28 Ogwomunaana 1953) yaliko omukiise wa [[Uganda]] mu [[:en:Pan-African_Parliament|Paalamenti etaba amawanga ga Afirika]] (Pan-African Parliament).<ref>{{Cite web |url=http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |title=Archive copy |access-date=2022-12-12 |archive-date=2006-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060220032009/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |url-status=dead }}</ref> Bwe yali ng'akyali mu buweereza buno, ye yali ssentebe w'akakiiko k'amateeka, emiganyulo n'enneeyisa y'ababaka ng'akakiiko kano ka nkalakkalira mu Paalamenti eno.
Mu Gwomukaaga gwa 2006, yawangula engule ya [[:en:Reagan-Fascell_Democracy_Fellow|Reagan-Fascell Democracy Fellow]] olw'okwetaba ennyo kulwanirira demokulasiya..<ref>https://www.ned.org/docs/Reagan-FascellDemocracyFellowsProgramTenthAnniversaryTribute.pdf</ref>
Matembe ye ssentebe w'ekibiina ekirwanirira obwenkanya mu kiseera ky'okulonda ekya Citizen coalition on electoral democracy in Uganda (CCEDU).<ref>https://www.ned.org/docs/Reagan-FascellDemocracyFellowsProgramTenthAnniversaryTribute.pdf</ref><ref>https://www.independent.co.ug/ccedu-coordinator-crispin-kaheru-welcomes-miria-matembe-then-resigns/</ref>
== Obuvo bwe ==
Matembe yazaalibwa mu kitundu ekiyitibwa Bwizi Bwera, Kashari, mu Mbarara, nga yazaalibwa Samuel ne Eseza Rukooza nga bano baali balimi. Matembe ye wmana owookuna (4) mu baana mwenda (9), nga bano bali abalenzi bataano (5) n'abawala bana(4).<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/matembe-retires-in-two-minds-3226096</ref>
== Okusoma kwe ==
Matembe yasomera ku Rutooma Primary School, gye yava okwegatta ku Bweranyangi Girls gye yasomera okutuuka lwe yafuna ebbaluwa ya Siniya ey'okuna. Oluvannyuma, yeeyongerayo lya Namasagali College gye yatuulira Siniya ey'omukaaga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://whoinafrica.com/person/10 |access-date=2024-04-05 |archive-date=2024-06-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240621114404/https://whoinafrica.com/person/10 |url-status=dead }}</ref>
Yafuna diguli ye esooka mu mateeka okuva ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga era alina diguli eyookubiri mu mateeka okuva ku ssettendekero ya University of Warwick.<ref>{{Cite web |url=https://www.salzburgglobal.org/people?userID=2510&eventID=768 |title=Archive copy |access-date=2022-12-12 |archive-date=2024-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241212110225/https://www.salzburgglobal.org/people?userID=2510&eventID=768 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Matembe yatandika emirimu gye nga munnamateeka eyali avunaanyizibwa ku nsonga z'abaana mu kitongole kya ssaabawolereza wa gavumenti (Department of DPP) mu minisitule y'ensonga z'obwenkanya ne ssemateeka. Oluvannyuma yagenda okusomesa ku ssettendekero ya Makerere University Business School(MUBS) nga mu kaseera kano yali eyitibwa Uganda College of Commerce. Oluvannyuma lw'emyaka etaano, yagenda okukola mu bbanka ya Uganda enkulu.(Central Bank of Uganda,Bank of Uganda).<ref>{{Cite web |url=https://www.salzburgglobal.org/people?userID=2510&eventID=768 |title=Archive copy |access-date=2022-12-12 |archive-date=2024-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241212110225/https://www.salzburgglobal.org/people?userID=2510&eventID=768 |url-status=dead }}</ref>
Yali mubaka omukyala owa distulikiti y'e [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] mu lukiiko lw'eggwanga olukulu okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2006. Oluvannyuma yawangulwa Peggy Waako ow'ekibiinakya NRM mu mwaka gwa 2021 mu kulonda omubaka w'abakadde mwe yali ayagala okukiikirira abakadde mu paalamenti ya Uganda eyekkumi n'emu.Elderly MP elections where she was seeking to represent older persons in the 11th Parliament.<ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/22/miria-matembe-loses-to-nrms-waako-in-elderly-mp-elections/</ref>
== Okulwanirira eddembe ly'abakyala. ==
Miria Matembe abadde wa nkizo nnyo mu kulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda. Okumala emyaka amakumi abiri (20) okuva ku ntandikwa y'omwaka gwa 1989, yali mukiise mu paalamenti ya Uganda. Yakolako mu gavumenti ya Uganda nga minisita w'obwenkanya n'obuntubulamu okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu mwaka gwa 2003, era oluvannyuma lw'okubeera mu kifo ekyo yafuuka omukiise mu paalamenti ya East Africa ng'akiikirira Uganda.
Mu 1995, yali mmemba ku kakiiko akaalondebwa okubaga ssemateeka wa Uganda era nga kano ke kaatondawo ssemateeka wa Uganda era nga yali omu ku bakugu okuva mu Uganda ne [[Kenya]] abeekenneenya wamu n'okukola ebbago lya ssemateeka wa Tanzania era ebyazuulibwa ne babyanjulira akakiiko ka Warioba Committee mu mwaka gwa 2015, akaali wansi w'obukulembeze bwa Kituo cha Katiba.<ref>https://tanzaniaelectionswatch.org/2020/09/23/hon-dr-miria-matembe/</ref> Yaliko ssentebe w'omukago ogutaba abakyala n'okulafuubana okulaba nti abakyala bakulaakulana ogwa (Action for Development), ekitongole ekyali kikulemberamu okulaba nti abakyala bafuna eddembe lyabwe, nga yali ku bantu abaatandikawo ekibiina kino.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/miria-matembe-speaking-out-loudly-for-justice-and-fairness-1520052</ref>
Mu mwaka gwa 1990, ye yali amyuka ssenkaggale w'ekibiina kya Pan-African Congress ekyali kituula mu [[Kampala]]. Abadde musomesa w'amateeka n'Olungereza ku ssettendekero ya Chartered Institute of Bankers, wamu ne mu Kampala. Munnamateeka omukuukuutivu era omukugu. Matembe era muwandiisi w'emiko egiwerako wamu n'ebitabo okuli:, ''Miria Matembe: Gender, Politics, ne Constitution Making in Uganda'', on women in politics.
Mu Gwekkumi gwa 2006, Matembe yakulemberamu omusomo ogwatuumibwa "Abakyala, entalo, emirembe: Ebyobufuzi mu kutondawo emirembe" (Women, War, Peace: Politics in Peacebuilding) ku ssettendekero ya University of San Diego's Joan B. Kroc Institute for Peace & Justice Distinguished Lecture Series.<ref>https://digital.sandiego.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1005&context=lecture_series</ref>
Mu mwaka gwa 2011, yayogera ebigambo eby'enkizo mu musomo gw'okujjukira Sarah Ntiro ogw'ekkumi n'ogumu (The 11th Sarah Ntiro Lecture) era n'aweebwa engule ku mukolo ogwali ku wooteri ya Grand Imperial Hotel, mu Kampala -Uganda eri abakyala abakola ng'eky'okulabirako eri abaana abato oba abayambyeko omwana ow'obuwala okusobola okusoma ku mukolo ogwategekebwa ekitongole kya Forum for African Women Educationalists (Fawe) ogwategekebwa, eri abaana abawala abataliiko mwasirizi. Ebiirabo bino byajjira mu mitendera ebiri okwala; "Abakyala abasukkulumye" (Woman of Distinction) engule eyaweebwa omukyala eyali akoze emirimu egy'enkizo okusobola okuyambako omwana owoobuwala okusobola okusoma, n'engule y'omukyala eyali atunuulirwa abaana abawala ng'asinze okuyitimuka olwo abawala abato basobole okumutwala ng'ekyokulabirako.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/awarded-for-helping-the-girl-child-1489530</ref>
Matembe yali omu kw'abo abaasiimibwa era ne baweebwa engule olw'okubeera nnamuziga w'okulaba nti omwana owoobuwala agenda ku ssomero eya yeebaza katonda olw'okufuna engule eno. Yategeeza nti obutamanya n'ebbulwa ly'ebikozesebwa ze zimu ku nsonga ezikyalemesezza omwana omuwala okugenda ku ssomero.
== Ebitabo by'awandiise ==
* The Struggle for Freedom and Democracy Betrayed.<ref>https://www.amazon.com/Struggle-Freedom-Democracy-Betrayed-Government-ebook/dp/B084F7PWT6</ref>
* Woman in the eyes of God : reclaiming a lost identity.<ref>https://www.worldcat.org/title/woman-in-the-eyes-of-god-reclaiming-a-lost-identity/oclc/501315188</ref>
* Miria Matembe: Gender Politics and Constitution Making in Uganda<ref>https://go.gale.com/ps/anonymous?id=GALE%7CA100200393&sid=googleScholar&v=2.1&it=r&linkaccess=abs&issn=02554070&p=AONE&sw=w</ref>
== Engule zaawangudde ==
* Honorary Doctor of Laws (LL.D) from University of Victoria, 2007
== Amaka ge ==
Mukyala mufumbo era yafumbirwa Nekemia Matembe nga balina abaana bana abalenzi okuli Godwin, Gilbert, Gideon, and Grace.
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
6iqwht4nnn0hmhvj4nr4fdaet7dm6do
60626
60442
2026-07-10T16:35:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60626
wikitext
text/x-wiki
'''Miria Rukoza Koburunga Matembe''', LL.D ''(honoris causa)'' (yazaalibwa nga 28 Ogwomunaana 1953) yaliko omukiise wa [[Uganda]] mu [[:en:Pan-African_Parliament|Paalamenti etaba amawanga ga Afirika]] (Pan-African Parliament).<ref>{{Cite web |url=http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |title=Archive copy |access-date=2022-12-12 |archive-date=2006-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060220032009/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf |url-status=dead }}</ref> Bwe yali ng'akyali mu buweereza buno, ye yali ssentebe w'akakiiko k'amateeka, emiganyulo n'enneeyisa y'ababaka ng'akakiiko kano ka nkalakkalira mu Paalamenti eno.
Mu Gwomukaaga gwa 2006, yawangula engule ya [[:en:Reagan-Fascell_Democracy_Fellow|Reagan-Fascell Democracy Fellow]] olw'okwetaba ennyo kulwanirira demokulasiya..<ref>https://www.ned.org/docs/Reagan-FascellDemocracyFellowsProgramTenthAnniversaryTribute.pdf</ref>
Matembe ye ssentebe w'ekibiina ekirwanirira obwenkanya mu kiseera ky'okulonda ekya Citizen coalition on electoral democracy in Uganda (CCEDU).<ref>https://www.ned.org/docs/Reagan-FascellDemocracyFellowsProgramTenthAnniversaryTribute.pdf</ref><ref>https://www.independent.co.ug/ccedu-coordinator-crispin-kaheru-welcomes-miria-matembe-then-resigns/</ref>
== Obuvo bwe ==
Matembe yazaalibwa mu kitundu ekiyitibwa Bwizi Bwera, Kashari, mu Mbarara, nga yazaalibwa Samuel ne Eseza Rukooza nga bano baali balimi. Matembe ye wmana owookuna (4) mu baana mwenda (9), nga bano bali abalenzi bataano (5) n'abawala bana(4).<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/matembe-retires-in-two-minds-3226096</ref>
== Okusoma kwe ==
Matembe yasomera ku Rutooma Primary School, gye yava okwegatta ku Bweranyangi Girls gye yasomera okutuuka lwe yafuna ebbaluwa ya Siniya ey'okuna. Oluvannyuma, yeeyongerayo lya Namasagali College gye yatuulira Siniya ey'omukaaga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://whoinafrica.com/person/10 |access-date=2024-04-05 |archive-date=2024-06-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240621114404/https://whoinafrica.com/person/10 |url-status=dead }}</ref>
Yafuna diguli ye esooka mu mateeka okuva ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] nga era alina diguli eyookubiri mu mateeka okuva ku ssettendekero ya University of Warwick.<ref>{{Cite web |url=https://www.salzburgglobal.org/people?userID=2510&eventID=768 |title=Archive copy |access-date=2022-12-12 |archive-date=2024-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241212110225/https://www.salzburgglobal.org/people?userID=2510&eventID=768 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Matembe yatandika emirimu gye nga munnamateeka eyali avunaanyizibwa ku nsonga z'abaana mu kitongole kya ssaabawolereza wa gavumenti (Department of DPP) mu minisitule y'ensonga z'obwenkanya ne ssemateeka. Oluvannyuma yagenda okusomesa ku ssettendekero ya Makerere University Business School(MUBS) nga mu kaseera kano yali eyitibwa Uganda College of Commerce. Oluvannyuma lw'emyaka etaano, yagenda okukola mu bbanka ya Uganda enkulu.(Central Bank of Uganda,Bank of Uganda).<ref>{{Cite web |url=https://www.salzburgglobal.org/people?userID=2510&eventID=768 |title=Archive copy |access-date=2022-12-12 |archive-date=2024-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241212110225/https://www.salzburgglobal.org/people?userID=2510&eventID=768 |url-status=dead }}</ref>
Yali mubaka omukyala owa distulikiti y'e [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] mu lukiiko lw'eggwanga olukulu okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2006. Oluvannyuma yawangulwa Peggy Waako ow'ekibiinakya NRM mu mwaka gwa 2021 mu kulonda omubaka w'abakadde mwe yali ayagala okukiikirira abakadde mu paalamenti ya Uganda eyekkumi n'emu.Elderly MP elections where she was seeking to represent older persons in the 11th Parliament.<ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/22/miria-matembe-loses-to-nrms-waako-in-elderly-mp-elections/</ref>
== Okulwanirira eddembe ly'abakyala. ==
Miria Matembe abadde wa nkizo nnyo mu kulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda. Okumala emyaka amakumi abiri (20) okuva ku ntandikwa y'omwaka gwa 1989, yali mukiise mu paalamenti ya Uganda. Yakolako mu gavumenti ya Uganda nga minisita w'obwenkanya n'obuntubulamu okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu mwaka gwa 2003, era oluvannyuma lw'okubeera mu kifo ekyo yafuuka omukiise mu paalamenti ya East Africa ng'akiikirira Uganda.
Mu 1995, yali mmemba ku kakiiko akaalondebwa okubaga ssemateeka wa Uganda era nga kano ke kaatondawo ssemateeka wa Uganda era nga yali omu ku bakugu okuva mu Uganda ne [[Kenya]] abeekenneenya wamu n'okukola ebbago lya ssemateeka wa Tanzania era ebyazuulibwa ne babyanjulira akakiiko ka Warioba Committee mu mwaka gwa 2015, akaali wansi w'obukulembeze bwa Kituo cha Katiba.<ref>https://tanzaniaelectionswatch.org/2020/09/23/hon-dr-miria-matembe/</ref> Yaliko ssentebe w'omukago ogutaba abakyala n'okulafuubana okulaba nti abakyala bakulaakulana ogwa (Action for Development), ekitongole ekyali kikulemberamu okulaba nti abakyala bafuna eddembe lyabwe, nga yali ku bantu abaatandikawo ekibiina kino.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/miria-matembe-speaking-out-loudly-for-justice-and-fairness-1520052</ref>
Mu mwaka gwa 1990, ye yali amyuka ssenkaggale w'ekibiina kya Pan-African Congress ekyali kituula mu [[Kampala]]. Abadde musomesa w'amateeka n'Olungereza ku ssettendekero ya Chartered Institute of Bankers, wamu ne mu Kampala. Munnamateeka omukuukuutivu era omukugu. Matembe era muwandiisi w'emiko egiwerako wamu n'ebitabo okuli:, ''Miria Matembe: Gender, Politics, ne Constitution Making in Uganda'', on women in politics.
Mu Gwekkumi gwa 2006, Matembe yakulemberamu omusomo ogwatuumibwa "Abakyala, entalo, emirembe: Ebyobufuzi mu kutondawo emirembe" (Women, War, Peace: Politics in Peacebuilding) ku ssettendekero ya University of San Diego's Joan B. Kroc Institute for Peace & Justice Distinguished Lecture Series.<ref>https://digital.sandiego.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1005&context=lecture_series</ref>
Mu mwaka gwa 2011, yayogera ebigambo eby'enkizo mu musomo gw'okujjukira Sarah Ntiro ogw'ekkumi n'ogumu (The 11th Sarah Ntiro Lecture) era n'aweebwa engule ku mukolo ogwali ku wooteri ya Grand Imperial Hotel, mu Kampala -Uganda eri abakyala abakola ng'eky'okulabirako eri abaana abato oba abayambyeko omwana ow'obuwala okusobola okusoma ku mukolo ogwategekebwa ekitongole kya Forum for African Women Educationalists (Fawe) ogwategekebwa, eri abaana abawala abataliiko mwasirizi. Ebiirabo bino byajjira mu mitendera ebiri okwala; "Abakyala abasukkulumye" (Woman of Distinction) engule eyaweebwa omukyala eyali akoze emirimu egy'enkizo okusobola okuyambako omwana owoobuwala okusobola okusoma, n'engule y'omukyala eyali atunuulirwa abaana abawala ng'asinze okuyitimuka olwo abawala abato basobole okumutwala ng'ekyokulabirako.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/awarded-for-helping-the-girl-child-1489530</ref>
Matembe yali omu kw'abo abaasiimibwa era ne baweebwa engule olw'okubeera nnamuziga w'okulaba nti omwana owoobuwala agenda ku ssomero eya yeebaza katonda olw'okufuna engule eno. Yategeeza nti obutamanya n'ebbulwa ly'ebikozesebwa ze zimu ku nsonga ezikyalemesezza omwana omuwala okugenda ku ssomero.
== Ebitabo by'awandiise ==
* The Struggle for Freedom and Democracy Betrayed.<ref>https://www.amazon.com/Struggle-Freedom-Democracy-Betrayed-Government-ebook/dp/B084F7PWT6</ref>
* Woman in the eyes of God : reclaiming a lost identity.<ref>https://www.worldcat.org/title/woman-in-the-eyes-of-god-reclaiming-a-lost-identity/oclc/501315188</ref>
* Miria Matembe: Gender Politics and Constitution Making in Uganda<ref>https://go.gale.com/ps/anonymous?id=GALE%7CA100200393&sid=googleScholar&v=2.1&it=r&linkaccess=abs&issn=02554070&p=AONE&sw=w</ref>
== Engule zaawangudde ==
* Honorary Doctor of Laws (LL.D) from University of Victoria, 2007
== Amaka ge ==
Mukyala mufumbo era yafumbirwa Nekemia Matembe nga balina abaana bana abalenzi okuli Godwin, Gilbert, Gideon, and Grace.
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
518tv4n02llskbxemoaeena1xtgz3t8
Teacher Mpamire
0
8544
60360
47906
2026-07-10T16:14:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60360
wikitext
text/x-wiki
'''Herbert Mendo Ssegujja''' (yazaalibwa nga 27 Ogwomwenda 1983) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], musanyusa era munnakatemba azannyira mu linnya lya '''Teacher Mpamire'''. Amannyikiddwa nnyo mu kugeegegya Omukulembeze wa Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]]. Y'atandiika n 'elinnya lya '''Teacher Mpamire'''.<ref name="1R">https://www.newtimes.co.rw/section/read/214015</ref><ref name="2R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/In-teacher-Mpamire-s-class--there-is-no-time-to-doze/691232-2481870-14ocr7w/index.html |access-date=2022-12-13 |archive-date=2017-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107021125/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/In-teacher-Mpamire-s-class--there-is-no-time-to-doze/691232-2481870-14ocr7w/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ssegujja yazaalibwa mu [[:en:Mukono_Town|Kibuga ky'e Mukono]], nga 27 Ogwomwenda 1983. Oluvannyuma lw'emisomo gye ku Bbowa Primary School, y'atwalibwa mu Greenlight High School, e [[:en:Zana,_Uganda|Zana]], ku [[:en:Kampala–Entebbe_Road|luguudo lwa Kampala–Entebbe]]. [[:en:High_School_Diploma|Sekendule ye yagimaliririza ku]] Greenlight High School.
Alina Diguli esooka mu busomesa eya [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] okuva mu Ssettendekero wa Uganda asinga obukulu n'obunene [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. Yaweererwa Pulezidenti Yoweri Museveni okusoma mu [[:en:Comedy|Pulogulaamu y'okuzannya katemba saako n'okumuwandiika]] mu Ttendekero ly'abannakatemba erya American Comedy Institute, mu [[:en:New_York_City|New York City]].
== Emirimu gye y'akola ==
=== Ng'omusomesa ===
Mu bulamu bwe obwa bulijjo, Ssegujja musomesa ku Standard High School mu Zana, ze Kilomita10 (6 mi), mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba okuva mu kibuga Kampala.<ref name="3R">https://www.google.com/maps/dir/Nakasero,+Kampala/Zana,+Kampala/@0.2938935,32.5483218,13z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbb780367a4d3:0xba33d80d08dfacd8!2m2!1d32.5810108!2d0.3217848!1m5!1m1!1s0x177dbd430da4fe39:0x404ad8a03f26c32a!2m2!1d32.5570715!2d0.2624052!3e0</ref> Ng'ali eyo, yafuna omukisa okusomesako ne Arthur Mpamire, eyali omusomesawe ow'ebyafaayo by'ebulaaya okuva mu Greenlight High, nga kw'ono kweyazimbira elinnya lye mwazannyira ku siteegi.
=== Nga munnakatemba ===
Okuzannya kwe kumulabisiza ku ndaga ez'enjawulo mu Uganda, [[:en:Zambia|Zambia]],<ref name="4R">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/teacher-mpamire-host-zambias-first-ever-comedy-class/ |access-date=2022-12-13 |archive-date=2021-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128204956/https://chano8.com/teacher-mpamire-host-zambias-first-ever-comedy-class/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Malawi|Malawi]], [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Tanzania|Tanzania]] n'amawanga amalala okuva mu Africa.<ref name="5R">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Nation_(Malawi)</ref><ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/news/1486956/teacher-mpamire-love-heartbreak</ref> Mu 2016, Teacher Mpamire yatuumibwa "omuvumbuzi w'omwaka" mu mpaka za Africa Youth Awards ez'ategekebwa mu Accra, [[:en:Ghana|Ghana]].<ref name="7R">{{Cite web |url=http://matookerepublic.com/2017/01/02/comedian-teacher-mpamire-wins-africa-youth-award-to-be-honoured-by-presidents-at-au-summit/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-13 |archive-date=2022-12-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221213021112/https://www.matookerepublic.com/2017/01/02/comedian-teacher-mpamire-wins-africa-youth-award-to-be-honoured-by-presidents-at-au-summit/ |url-status=dead }}</ref><ref name="8R">http://bigeye.ug/teacher-mpamire-wins-continental-award/</ref> Era kitundu ku [[:en:Fun_Factory_Uganda|Fun Factory]] olulaga lw'akatemba olulagibwa buli wiiki ku National Theatre, mu Kampala.<ref name="5R" />
== Empaka z'eyetabamu n'Awaadi ze y'awangula ==
{| class="wikitable sortable"
!Omwaka
!Awaadi
!Omutendera
!Eyawangula
!Ebyavaamu
|-
|2015
|Youth Expo Stand-up Comedy Awards
|Munnakatemba asinze
|Teacher Mpamire
|Yawangula
|-
| rowspan="3" |2016
|Africa Youth Awards
|Omuvumbuzi w'omwaka
|''Teacher Mpamire''
|Yawangula
|-
|Rising Star Awards
|Munnakatemba w'omwaka
|Teacher Mpamire
|Yawangula
|-
|Starqt Awards
|Munnakatemba w'omwaka
|Teacher Mpamire
|Yawangula
|}
== Amwambaza ==
Ssegujja alina amwambaza ow'enjawulo okuva mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]] amupimaera n'amutungira eby'ambalo by'azannyiramu katemba.
== Ebikwata ku Famire ye ==
Herbert Ssegujja mufumbo eri omwagalwa we, Carol Barekye. Omukolo ogw'obuwangwa ogw'okumwajula mu bazadde b'amukyalawe gw'akolebwa mu Gwekkuminebiri 2016.<ref name="9R">https://www.newvision.co.ug/news/1441511/comedian-mendo-introduced-fiancee</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]]
* [[:en:Fun_Factory_Uganda|Fun Factory Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/Herbert--Mendo--Ssegujja-comedy-teaching-interview/689856-5386260-1416sx5/index.html Nnasuulibwawo mu wiiki emu oluvannyuma lw'okunwegera okwasooka - Ssegujja] nga 15 Ogwekkuminebiri 2019. {{Mukono District}}
[[Category:Bannakatemba]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8ifixa48phiqlrdwjzaz47ryq5hod9d
60581
60360
2026-07-10T16:35:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60581
wikitext
text/x-wiki
'''Herbert Mendo Ssegujja''' (yazaalibwa nga 27 Ogwomwenda 1983) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], musanyusa era munnakatemba azannyira mu linnya lya '''Teacher Mpamire'''. Amannyikiddwa nnyo mu kugeegegya Omukulembeze wa Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]]. Y'atandiika n 'elinnya lya '''Teacher Mpamire'''.<ref name="1R">https://www.newtimes.co.rw/section/read/214015</ref><ref name="2R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/In-teacher-Mpamire-s-class--there-is-no-time-to-doze/691232-2481870-14ocr7w/index.html |access-date=2022-12-13 |archive-date=2017-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107021125/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/In-teacher-Mpamire-s-class--there-is-no-time-to-doze/691232-2481870-14ocr7w/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ssegujja yazaalibwa mu [[:en:Mukono_Town|Kibuga ky'e Mukono]], nga 27 Ogwomwenda 1983. Oluvannyuma lw'emisomo gye ku Bbowa Primary School, y'atwalibwa mu Greenlight High School, e [[:en:Zana,_Uganda|Zana]], ku [[:en:Kampala–Entebbe_Road|luguudo lwa Kampala–Entebbe]]. [[:en:High_School_Diploma|Sekendule ye yagimaliririza ku]] Greenlight High School.
Alina Diguli esooka mu busomesa eya [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] okuva mu Ssettendekero wa Uganda asinga obukulu n'obunene [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. Yaweererwa Pulezidenti Yoweri Museveni okusoma mu [[:en:Comedy|Pulogulaamu y'okuzannya katemba saako n'okumuwandiika]] mu Ttendekero ly'abannakatemba erya American Comedy Institute, mu [[:en:New_York_City|New York City]].
== Emirimu gye y'akola ==
=== Ng'omusomesa ===
Mu bulamu bwe obwa bulijjo, Ssegujja musomesa ku Standard High School mu Zana, ze Kilomita10 (6 mi), mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba okuva mu kibuga Kampala.<ref name="3R">https://www.google.com/maps/dir/Nakasero,+Kampala/Zana,+Kampala/@0.2938935,32.5483218,13z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbb780367a4d3:0xba33d80d08dfacd8!2m2!1d32.5810108!2d0.3217848!1m5!1m1!1s0x177dbd430da4fe39:0x404ad8a03f26c32a!2m2!1d32.5570715!2d0.2624052!3e0</ref> Ng'ali eyo, yafuna omukisa okusomesako ne Arthur Mpamire, eyali omusomesawe ow'ebyafaayo by'ebulaaya okuva mu Greenlight High, nga kw'ono kweyazimbira elinnya lye mwazannyira ku siteegi.
=== Nga munnakatemba ===
Okuzannya kwe kumulabisiza ku ndaga ez'enjawulo mu Uganda, [[:en:Zambia|Zambia]],<ref name="4R">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/teacher-mpamire-host-zambias-first-ever-comedy-class/ |access-date=2022-12-13 |archive-date=2021-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128204956/https://chano8.com/teacher-mpamire-host-zambias-first-ever-comedy-class/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Malawi|Malawi]], [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Tanzania|Tanzania]] n'amawanga amalala okuva mu Africa.<ref name="5R">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Nation_(Malawi)</ref><ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/news/1486956/teacher-mpamire-love-heartbreak</ref> Mu 2016, Teacher Mpamire yatuumibwa "omuvumbuzi w'omwaka" mu mpaka za Africa Youth Awards ez'ategekebwa mu Accra, [[:en:Ghana|Ghana]].<ref name="7R">{{Cite web |url=http://matookerepublic.com/2017/01/02/comedian-teacher-mpamire-wins-africa-youth-award-to-be-honoured-by-presidents-at-au-summit/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-13 |archive-date=2022-12-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221213021112/https://www.matookerepublic.com/2017/01/02/comedian-teacher-mpamire-wins-africa-youth-award-to-be-honoured-by-presidents-at-au-summit/ |url-status=dead }}</ref><ref name="8R">http://bigeye.ug/teacher-mpamire-wins-continental-award/</ref> Era kitundu ku [[:en:Fun_Factory_Uganda|Fun Factory]] olulaga lw'akatemba olulagibwa buli wiiki ku National Theatre, mu Kampala.<ref name="5R" />
== Empaka z'eyetabamu n'Awaadi ze y'awangula ==
{| class="wikitable sortable"
!Omwaka
!Awaadi
!Omutendera
!Eyawangula
!Ebyavaamu
|-
|2015
|Youth Expo Stand-up Comedy Awards
|Munnakatemba asinze
|Teacher Mpamire
|Yawangula
|-
| rowspan="3" |2016
|Africa Youth Awards
|Omuvumbuzi w'omwaka
|''Teacher Mpamire''
|Yawangula
|-
|Rising Star Awards
|Munnakatemba w'omwaka
|Teacher Mpamire
|Yawangula
|-
|Starqt Awards
|Munnakatemba w'omwaka
|Teacher Mpamire
|Yawangula
|}
== Amwambaza ==
Ssegujja alina amwambaza ow'enjawulo okuva mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]] amupimaera n'amutungira eby'ambalo by'azannyiramu katemba.
== Ebikwata ku Famire ye ==
Herbert Ssegujja mufumbo eri omwagalwa we, Carol Barekye. Omukolo ogw'obuwangwa ogw'okumwajula mu bazadde b'amukyalawe gw'akolebwa mu Gwekkuminebiri 2016.<ref name="9R">https://www.newvision.co.ug/news/1441511/comedian-mendo-introduced-fiancee</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]]
* [[:en:Fun_Factory_Uganda|Fun Factory Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/Herbert--Mendo--Ssegujja-comedy-teaching-interview/689856-5386260-1416sx5/index.html Nnasuulibwawo mu wiiki emu oluvannyuma lw'okunwegera okwasooka - Ssegujja] nga 15 Ogwekkuminebiri 2019. {{Mukono District}}
[[Category:Bannakatemba]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
qhau8pbcjr5toyudv4w59ou2hb5ke98
Collin County, Texas
0
8983
60673
54808
2026-07-10T17:39:41Z
Texan North Public Work Translators 214
11424
Created by translating the section "__LEAD_SECTION__" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359484617|Collin County, Texas]]"
60673
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Collin County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
{| class="infobox ib-settlement vcard"
|- class="infobox-full-data" colspan="2"
! colspan="2" class="infobox-above" |<div class="fn org">Essaza ly’e Collin, mu ssaza ly’e Texas</div>
|- class="ib-settlement-caption"
| colspan="2" class="infobox-subheader" |<div class="category"> [[County (United States)|County]]</div>
|- class="mergedtoprow"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:Collin_county_tx_courthouse.jpg|270x270px|The Collin County Courthouse in McKinney]]<div class="ib-settlement-caption">Kkooti y’essaza ly’e Collin e McKinney </div>
|- class="mergedtoprow"
| colspan="2" class="infobox-full-data maptable" |
|}
'''Collin County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]]. <ref name=":1">{{Cite web |title=2020 Population and Housing State Data |url=https://www.census.gov/library/visualizations/interactive/2020-population-and-housing-state-data.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210812173619/https://www.census.gov/library/visualizations/interactive/2020-population-and-housing-state-data.html |archive-date=August 12, 2021 |access-date=August 20, 2021 |website=United States Census Bureau |language=EN-US}}</ref> Ekifo kyayo eky'essaza ye [[McKinney, mu ssaza ly’e Texas|McKinney]] . <ref name="GR6">{{Cite web |title=Find a County |url=http://www.naco.org/Counties/Pages/FindACounty.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110531210815/http://www.naco.org/Counties/Pages/FindACounty.aspx |archive-date=May 31, 2011 |access-date=June 7, 2011 |publisher=National Association of Counties}}</ref>
jq026pj4k5i0we86090djnhtqcfat7h
Mary Babirye Kabanda
0
9624
60304
30945
2026-07-10T16:13:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60304
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Babirye Kabanda''' (yazalibwa nga 23 Ogw'ekuminagumu 1971) [[:en:Ugandan_people|Munayuganda]] munabyabufuzi era omusomesa. Yazalibwa Masaka era yali mubaka mu lukiiko lw'e Ggwanga mu palamenti ye 10 nga omubaka omukyaala owa Disitulikiti ye Masaka.<ref>https://capitalradio.co.ug/mary-babirye-kabanda/</ref> Mary Babirye Kabanda mufumbo.
== Ebimukwatako n'obuyigirize Background and education ==
Mu myaka gye egy'obuto, Kabanda yasomera ku St Joseph Bikira Girls school mu 1985 gyeyatulira ebigezo bye eby'omutendera gwa Pulayimale "Primary Living Exams", St Edward SS Bukuumi gyeyatulira ebigezo bye ebya siniya y'okuna 'Uganda Certificate of Education' mu mu 1989, St Aloysius SS Bwanda gyeyamalira sinya ey'omukaaga 'Uganda Advanced Certificate of Education' mu 1992, [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] gyeyasomera Dipulooma muby'enfuna mu 1995, Digiri ye ey'okubiri mu busomesa mu 1996 ne [[:en:Diploma|Dipuloma]] mu nzirukanya y'ebyengigiriza ebyawaggulu okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref> mu 2001, Digiri mu by'ensimbi n'okulakulanya ebitundu mu 2010 ne [[:en:Master's_degree|Digiri ey'okubiri]] mu nzirukanya ya gavumenti z'ebitundu n'eddembe ly'obuntu mu 2016<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref>
== Ebyemirimu ==
Kabanda musomesa mutendeke,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref> yali mukulu w'essomero lya St Joseph SS Kigando, Kilboga okuva mu 1995–1998, St Peters SS Busubizi Mityana okuva mu 1998–2000, Blessed sacrament SS Kimanya Masaka okuva mu 2000–2013, yali Dayirekita wa St Jude SS Masaka okuva 2013 okutuusa 2021 yali mubaka mu lukiko lwe ggwanga [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti Parliament of Uganda]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref> .
== Gyebisimbudwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
l9lcjieqjdzodl3rtehc862g3wmu9gq
60531
60304
2026-07-10T16:34:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60531
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Babirye Kabanda''' (yazalibwa nga 23 Ogw'ekuminagumu 1971) [[:en:Ugandan_people|Munayuganda]] munabyabufuzi era omusomesa. Yazalibwa Masaka era yali mubaka mu lukiiko lw'e Ggwanga mu palamenti ye 10 nga omubaka omukyaala owa Disitulikiti ye Masaka.<ref>https://capitalradio.co.ug/mary-babirye-kabanda/</ref> Mary Babirye Kabanda mufumbo.
== Ebimukwatako n'obuyigirize Background and education ==
Mu myaka gye egy'obuto, Kabanda yasomera ku St Joseph Bikira Girls school mu 1985 gyeyatulira ebigezo bye eby'omutendera gwa Pulayimale "Primary Living Exams", St Edward SS Bukuumi gyeyatulira ebigezo bye ebya siniya y'okuna 'Uganda Certificate of Education' mu mu 1989, St Aloysius SS Bwanda gyeyamalira sinya ey'omukaaga 'Uganda Advanced Certificate of Education' mu 1992, [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] gyeyasomera Dipulooma muby'enfuna mu 1995, Digiri ye ey'okubiri mu busomesa mu 1996 ne [[:en:Diploma|Dipuloma]] mu nzirukanya y'ebyengigiriza ebyawaggulu okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref> mu 2001, Digiri mu by'ensimbi n'okulakulanya ebitundu mu 2010 ne [[:en:Master's_degree|Digiri ey'okubiri]] mu nzirukanya ya gavumenti z'ebitundu n'eddembe ly'obuntu mu 2016<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref>
== Ebyemirimu ==
Kabanda musomesa mutendeke,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref> yali mukulu w'essomero lya St Joseph SS Kigando, Kilboga okuva mu 1995–1998, St Peters SS Busubizi Mityana okuva mu 1998–2000, Blessed sacrament SS Kimanya Masaka okuva mu 2000–2013, yali Dayirekita wa St Jude SS Masaka okuva 2013 okutuusa 2021 yali mubaka mu lukiko lwe ggwanga [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti Parliament of Uganda]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref> .
== Gyebisimbudwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
1ws8ubzhou2lvwa59w9hz5a00p5me8s
Alum Sandra Ogwang Santa
0
9631
60355
53626
2026-07-10T16:14:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60355
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alum Sandra Ogwang''' yazaalibwa 2 Ogwekkuminebiri 1972. Munnayuganda [[:en:Social_science|omukugu mu by’embeera z’abantu]], munnabyabufuzi era mubaka mu Paalamenti.<ref>https://www.wikidata.org/wiki/Q57829630</ref> Akiikirira abantu ba [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y'e Oyam]] ng'omubaka omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20210427105804/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=379</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] ( UPC),<ref>https://www.observer.ug/component/content/article?id=13480:new-otuke-mp-appointed-upc-leader-in-house</ref> ekibiina ekikubirizibwa [[:en:Jimmy_Akena_Obote|Jimmy Akena]], nga ye mubaka wa palamenti owa [[:en:Lira,_Uganda|munisipaali y'e Lira]] <ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/18/jimmy-akena-seeks-new-term-as-upc-president/</ref> era mutabani w'eyaliko pulezidenti [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] .<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515957/history-obote-president</ref>
== Okusoma ==
Alum pulayimale ye yagisomera ku Anai primary school gye yatuulira ebigezo bye eby'akamalirizo (PLE) mu 1987. Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu Ikwera girls secondary school okusoma O'levo gye yafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 1990. Oluvannyuma yeegatta ku Bombo senior secondary school okusoma A'levo gye yafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 1994. Yasomera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli esooka mu kutereka ebitabo n’eby’amawulire mu 1998. Oluvannyuma yayongerako diguli ey'okubiri mu kikula ky'abantu mu 2010 mu yunivasite y’emu.<ref>https://web.archive.org/web/20210427105804/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=379</ref>
== Emirimu ==
Alum akola nga dayirekita/omuwandiisi wa Sysplus Limited okuva mu 1998 okutuuka kati.<ref>{{Cite web |url=https://graphsearch.epfl.ch/en/concept/63662428 |title=Archive copy |access-date=2025-09-14 |archive-date=2025-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250125094015/https://graphsearch.epfl.ch/en/concept/63662428 |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 2005 okutuuka 2006 yaliko ayingiza data mu yunivasite y'e Makerere Era yali mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti mu Disitulikiti y'e Oyam okuva mu 2006 okutuuka mu 2010. Mu 1998 yali musomesa mu ttendekero lya Almond College, [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] .
Ono abadde mubaka mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2011 n’okutuusa kati. Mu Paalamenti, ye nnampala w’ekibiina kya Uganda People’s Congress (UPC)<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/role-of-government-chief-whip-in-question</ref> era akola ne ku kakiiko akakola ku by’obusuubuzi n’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’obulimi. Ono era mmemba w’ekibiina ekigatta ababaka abakyala mu Paalamenti ekya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).
Alum Santa mmemba mu kibiina kya Uganda parliamentary forum on social protection (UPFSP) olukiiko olulwanirira okukuuma embeera z’abantu naddala abantu ba Uganda abisinga okubeera mu kabaate.
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]]
* [[:en:Charles_Engola|Charles Okello Engola]]
* [[Betty Amongi|Ongom Amongi Omuyimbi Betty]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
j4h38jr3ex6d3dykgseq7tidnn5597q
60554
60355
2026-07-10T16:34:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60554
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alum Sandra Ogwang''' yazaalibwa 2 Ogwekkuminebiri 1972. Munnayuganda [[:en:Social_science|omukugu mu by’embeera z’abantu]], munnabyabufuzi era mubaka mu Paalamenti.<ref>https://www.wikidata.org/wiki/Q57829630</ref> Akiikirira abantu ba [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y'e Oyam]] ng'omubaka omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20210427105804/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=379</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] ( UPC),<ref>https://www.observer.ug/component/content/article?id=13480:new-otuke-mp-appointed-upc-leader-in-house</ref> ekibiina ekikubirizibwa [[:en:Jimmy_Akena_Obote|Jimmy Akena]], nga ye mubaka wa palamenti owa [[:en:Lira,_Uganda|munisipaali y'e Lira]] <ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/18/jimmy-akena-seeks-new-term-as-upc-president/</ref> era mutabani w'eyaliko pulezidenti [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] .<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515957/history-obote-president</ref>
== Okusoma ==
Alum pulayimale ye yagisomera ku Anai primary school gye yatuulira ebigezo bye eby'akamalirizo (PLE) mu 1987. Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu Ikwera girls secondary school okusoma O'levo gye yafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 1990. Oluvannyuma yeegatta ku Bombo senior secondary school okusoma A'levo gye yafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 1994. Yasomera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli esooka mu kutereka ebitabo n’eby’amawulire mu 1998. Oluvannyuma yayongerako diguli ey'okubiri mu kikula ky'abantu mu 2010 mu yunivasite y’emu.<ref>https://web.archive.org/web/20210427105804/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=379</ref>
== Emirimu ==
Alum akola nga dayirekita/omuwandiisi wa Sysplus Limited okuva mu 1998 okutuuka kati.<ref>{{Cite web |url=https://graphsearch.epfl.ch/en/concept/63662428 |title=Archive copy |access-date=2025-09-14 |archive-date=2025-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250125094015/https://graphsearch.epfl.ch/en/concept/63662428 |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 2005 okutuuka 2006 yaliko ayingiza data mu yunivasite y'e Makerere Era yali mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti mu Disitulikiti y'e Oyam okuva mu 2006 okutuuka mu 2010. Mu 1998 yali musomesa mu ttendekero lya Almond College, [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] .
Ono abadde mubaka mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2011 n’okutuusa kati. Mu Paalamenti, ye nnampala w’ekibiina kya Uganda People’s Congress (UPC)<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/role-of-government-chief-whip-in-question</ref> era akola ne ku kakiiko akakola ku by’obusuubuzi n’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’obulimi. Ono era mmemba w’ekibiina ekigatta ababaka abakyala mu Paalamenti ekya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).
Alum Santa mmemba mu kibiina kya Uganda parliamentary forum on social protection (UPFSP) olukiiko olulwanirira okukuuma embeera z’abantu naddala abantu ba Uganda abisinga okubeera mu kabaate.
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]]
* [[:en:Charles_Engola|Charles Okello Engola]]
* [[Betty Amongi|Ongom Amongi Omuyimbi Betty]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
k7z296o2uaa9wpf67u475pehbgqtudb
Akite Agnes
0
9633
60701
59385
2026-07-10T22:33:32Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60701
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Akite Agnes''' (yazaalibwa nga 19 Ogwokusatu 1983) Munnayuganda [[omuzannyi wa Katemba]] ow'oku siteegi, [[mwogezi w'oku mikolo]], era [[Ayagala nyo okuyamba|ayagala ennyo okuyamba]]. Amanyiddwa nnyo olw'okuzannya nga Arach <ref name=":2">{{Cite web |last=Nantaba |first=Agnes |date=19 October 2018 |title=Agnes Akite aka Arach on Funny Ugandans |url=https://southsudan.biz/uganda/2018/08/22/agnes-akite-aka-arach-on-funny-ugandans/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208124430/https://southsudan.biz/uganda/2018/08/22/agnes-akite-aka-arach-on-funny-ugandans/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=19 October 2018 |website=Uganda News Archive}}</ref> mu firimu ya [[The Hostel]]. Era yazannyirako mu firimu ya Pearl Magic's Girl from Mparo nga Mama Brian, muliraanwa alingiriza. Engeri ye eya Katemba ya kusaagirira ku nsonga eziruma abantu mu mbeera zaabwe eza bulijjo mu bulamu bwabwe.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Agnes yazaalibwa nga 19 Ogwokusatu 1983 mu [[Akite Agnes|Kampala,]] Uganda, mu maka ga Anthony Opio, omubalirizi w'ebitabo ne Hellen Opio. Ye mwana ow'okutaano mu baana mwenda,<ref name=":12">{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=28 October 2024 |title=Akite Agnes Marks 10 Years of Comedy in Grand Style – Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20241028/akite-agnes-marks-10-years-of-comedy-in-grand-style/ |access-date=29 October 2024 |website=Matooke Republic}}</ref> bwe bazaalibwa. Yakulira Kitintale oluvannyuma n'adda e Mutungo, ebitundu ebiriraanye [[Kampala]]. Yakuzibwa nga [[Akite Agnes|Mukatoliki]] n'agenda mu St. Kizito Primary School, Bugolobi, gye yatuulira ebigezo bye eby'ekyomusanvu, era oluvannyuma yeegatta ku Our Lady of Good counsel, Gayaza gye yamalira siniya.Ebigezo ebya Siniya Eyookuna yabituulira ku Naalya S.S Namugongo oluvannyuma nadda ku St.Lawrence reamland Campus nga eno gyeyatuulira ebigezo ebya Siniya Eyoomukaaga oba UACE. Oluvannyuma yayingira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] mu 2003 gye yafunira diguli esooka mu by'obulambuzi.<ref name="monitor">{{Cite web |title=Comedienne Agnes Akite's complicated path to stardom |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Comedienne-Agnes-Akite-complicated-path-stardom/689842-4984156-158g348z/index.html |access-date=1 June 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 2009, Agnes yatuukirirwa [[Anne Kansiime]] okuzannya mu firimu empya eyitibwa The Hostel oluvannyuma lwa mukwano gwe, Pamela, okugigaana. Yaweebwa ekifo kya Arach nga tasoose kugezesebwa.<ref name=":0">{{cite podcast |last=Anthony|first=Luke|title=Agnes Akite - Uganda Special|website=The Comedian's OutLuke Podcast|date=7 April 2019|url=https://thecomediansoutluke.podbean.com/e/10-agnes-akite-uganda-special/|accessdate=9 April 2019|archive-date=31 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190531161219/https://thecomediansoutluke.podbean.com/e/10-agnes-akite-uganda-special/|url-status=dead}}</ref> Eno yeeyali entandikwa y'omulimu gwe ogw'okuzannya katemba. Omuzannyo Hostel gwali gwamanyibwa nyo mu Uganda, nga gwasook kulagibwa ku NTV ate oluvannyuma ku [[DStv]]. Agnes yasigala mu mizannyo guno ogw'okusiteegi emirundi esatu n'avaamu mu 2012 ng'ateekateeka okuzaala omwana we ow'okubiri, Brianna. [citation needed]
Mu 2014, yatandika okuzannya emizannyo mu kibiina ekiyitibwa The Punchliners, oluvannyuma lw'okusendebwasendebwa [[Anne Kansiime]] ne Daniel Omara okugezaako okuzannya Katemba ow'okusiteegi.<ref name=":02">{{cite podcast|last=Anthony|first=Luke|title=Agnes Akite - Uganda Special|website=The Comedian's OutLuke Podcast|date=7 April 2019|url=https://thecomediansoutluke.podbean.com/e/10-agnes-akite-uganda-special/|accessdate=9 April 2019|archive-date=31 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190531161219/https://thecomediansoutluke.podbean.com/e/10-agnes-akite-uganda-special/|url-status=dead}}</ref><ref name="monitor2">{{Cite web |title=Comedienne Agnes Akite's complicated path to stardom |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Comedienne-Agnes-Akite-complicated-path-stardom/689842-4984156-158g348z/index.html |access-date=1 June 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvannyuma yegatta ku Comedy Files.
Mu 2015, y'omu ku baazannya Queens of Comedy Uganda vs Kings of Comedy Rwanda mu Kigali.
Mu 2016, yalabikira mu Girl from Mparo nga Mama Brian, omuzannyo ogwalagibwanga ku UBC<ref>{{Cite web |title=Girl From Mparo |url=https://ubc.ug/index.php/timetable/event/mparo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181121161802/https://ubc.ug/index.php/timetable/event/mparo/ |archive-date=21 November 2018 |access-date=10 October 2018 |website=Uganda Broadcasting Corporation}}</ref> n'oluvannyuma ne guteekebwa ku DSTV's Pearl Magic.
Mu 2018, endagaano ye ne Comedy Files ng'eweddeko, Agnes yatandika okukola emirimu gye obwomu ku mikutu gya katemba egy'enjawulo, omuli Rock Comedy ne Comedy Store Ug, ayanjulibwa [[Alex Muhangi]]. Mu mwezi Ogw'omukaaga, yalabika mu kivulu ekya Kampala Comedy, ogwategekebwa Okello Okello, munnakatemba omwatuukirivu mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Atungisa |first=Don |date=2 July 2018 |title=PHOTOS: How it Went Down at the Inaugural Kampala Comedy Festival |url=https://pulse.mtn.co.ug/photos-how-it-went-down-at-the-inaugural-kampala-comedy-festival%20) |archive-url= |archive-date= |access-date=3 October 2018 |website=MTN Pulse}}
- {{Cite web |last=Nakassanje |first=Winnie |date=5 July 2018 |title=The First Ever Kampala Comedy Festival Reveals New Internationals |url=https://kampalasun.co.ug/2018/07/05/the-first-ever-kampala-comedy-festival-reveales-new-international/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181121203732/https://kampalasun.co.ug/2018/07/05/the-first-ever-kampala-comedy-festival-reveales-new-international/ |archive-date=21 November 2018 |access-date=10 October 2018 |website=The Kampala Sun}}</ref> Bwe yakomawo mu Comedy Stores UG mu Ogw'omunaana, yakwata abantu omubabiro.<ref>{{Cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=20 July 2018 |title=Comedienne Agned Arach Impresses Revellers on Comedy Store |url=https://www.softpower.ug/comedienne-agnes-arach-impresses-revellers-on-comedy-store/ |archive-url= |archive-date= |access-date=10 October 2018 |website=Soft Power News}}</ref> Ekitundu ky'omuzannyo ogwo kyayatiikirira nnyo ku mukutu ogwa ''[[WhatsApp]]'', gye yatenderezebwa ennyo.<ref>{{Cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=20 July 2018 |title=Comedienne Agned Arach Impresses Revellers on Comedy Store |url=https://www.softpower.ug/comedienne-agnes-arach-impresses-revellers-on-comedy-store/ |archive-url= |archive-date= |access-date=10 October 2018 |website=Soft Power News}}</ref> Yagamba nti omuzannyo guno gwali gumanyiddwa nnyo olw'omulimu gwa Comedy Store gwe yakola ku mikutu emigatta bantu, ne Kakensa Media, olwokubeera n'abagoberezi abangi ku Facebook.<ref name=":03">{{cite podcast|last=Anthony|first=Luke|title=Agnes Akite - Uganda Special|website=The Comedian's OutLuke Podcast|date=7 April 2019|url=https://thecomediansoutluke.podbean.com/e/10-agnes-akite-uganda-special/|accessdate=9 April 2019|archive-date=31 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190531161219/https://thecomediansoutluke.podbean.com/e/10-agnes-akite-uganda-special/|url-status=dead}}</ref> Wakati w'Ogwomunaana n'Ogwekkuminoogumu, Agnes yali omu ku ba UG Pineapple Comedy Tour, ekyamutwala mu bitundu by'eggwanga eby'enjawulo omuli [[Mbale]], [[Gulu]], [[Fort Portal]], [[Jinja]], ne [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]].<ref>{{Cite web |last=Oneal |first=Nicholas |date=1 August 2018 |title=Kampala Comedians Thrill Mbale Residents |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1482561/kampala-comedians-thrill-mbale-residents |archive-url= |archive-date= |access-date=10 October 2018 |website=New Vision }}
- {{Cite web |last=Emorut |first=Brian |date=19 September 2018 |title=Gulu Comedy Fans Embrace Ug Pineapple |url=http://guide2uganda.ug/weekend-buzz-gulu-comedy-fans-embrace-ug-pineapple-comedy-tour/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20181126035336/http://guide2uganda.ug/weekend-buzz-gulu-comedy-fans-embrace-ug-pineapple-comedy-tour/ |archive-date=26 November 2018 |access-date=10 October 2018 |website=Guide 2 Uganda |url-status=dead }}
- {{Cite web |last=Shantel |first=Denzel |date=21 November 2018 |title=Jinja Comedy Fans Get a Taste of the New Ug Pineapple |url=https://www.showbizuganda.com/jinja-comedy-fans-get-a-taste-of-the-new-ug-pineapple/?pr=70278&lang=en |archive-url= |archive-date= |access-date= |website=Showbiz Uganda }}
- {{Cite web |last=Abenaitwe |first=Cliff |date=21 November 2018 |title=Fanfare at the Mbarara Ug Pineapple Comedy Tour |url=https://mbararanews.co.ug/fanfare-at-the-mbarara-ug-pineapple-comedy-tour-lf/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20241126195152/https://mbararanews.co.ug/fanfare-at-the-mbarara-ug-pineapple-comedy-tour-lf/ |archive-date=26 November 2024 |access-date= |website=Mbarara News |url-status=dead }}</ref> Yali omu ku baali mu kibinja kya Comedy Store Ug ekyagenda e Mbarara okuzannya emizannyo gyayo egisookera ddala ebweru wa Kampala.<ref>{{Cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=25 September 2018 |title=PICTORIAL: MC Mariachi Wows Mbarara During Comedy Store's Tour |url=https://www.softpower.ug/pictorial-mc-mariachi-wows-mbarara-during-comedy-stores-tour/ |access-date=26 September 2019 |website=SoftPower News}}</ref> Agnes yalabikira omulundi ogwasooka mu kitundu eky'okuna ekya ''Africa'' Laughs nga 8 Ogwekkumi mu [[Kampala Serena Hotel]],<ref>{{Cite web |last=Larubi |first=Robert |date=9 October 2018 |title=Africa Laughs Season 4 Drama and Humour Leaves Revellers in Tears |url=https://www.softpower.ug/africa-laughs-season-4-drama-and-humour-leave-revelers-in-tears/ |archive-url= |archive-date= |access-date= |website=Soft Power News }}
- {{Cite web |last= |first= |date=10 October 2018 |title=Africa Laughs Season 4 Leaves Uganda Dying with Laughter |url=http://www.ghafla.com/ug/africa-laughs-season-4-leaves-uganda-dying-with-laughter/ |archive-url= |archive-date= |access-date=12 October 2018 |website=Ghafla }}
- {{Cite web |last=Matooke |first=Republic |date=9 October 2018 |title=Drama and Rib Cracking Laughter Light Up Africa Laughs Season 4 |url=https://matookerepublic.com/2018/10/09/drama-and-rib-cracking-humour-light-up-africa-laughs-season-4/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20181122132107/https://matookerepublic.com/2018/10/09/drama-and-rib-cracking-humour-light-up-africa-laughs-season-4/ |archive-date=22 November 2018 |access-date=10 October 2018 |website=Matooke Republic |url-status=dead }}</ref> eyategekebwa [[Patrick Salvador Idringi]], n'abazannyi ba katemba abalala okwali [[Basketmouth]], Alfred Kainga, [[Eddie Kadi]], Mc Jesse, Pulofeesa Haimo, ne Arthur Nkusi. Mu Gwekkumineebiri, yaddamu okuzannya, ku mulundi guno ng'ali ne [[Fun Factory]] mu firimu ez'ebitundu eziragibwa ku TV eyitibwa ''Mizigo Express'', nga muganzi wa Sam.
Ku ntandikwa ey'Ogwokusatu 2019, Agnes yatandikawo era n'atongoza [[Arise Woman!]] [[Comedy Jam]]<ref name=":13">{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=28 October 2024 |title=Akite Agnes Marks 10 Years of Comedy in Grand Style – Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20241028/akite-agnes-marks-10-years-of-comedy-in-grand-style/ |access-date=29 October 2024 |website=Matooke Republic}}</ref>ku [[lunaku lw'abakyala olw'ensi yonna]]. Mu kukuza olunaku lw'okuwummula, omuzannyo gwaliko abakazi bonna abazannyi aba Katemba,<ref>{{Cite web |last=Kulanyi |first=Rachael |date=11 March 2019 |title=Female comedians celebrate Women's day in a comedy show dubbed 'Arise Woman Comedy Jam |url=https://matookerepublic.com/2019/03/11/female-comedians-celebrate-womens-day-in-a-comedy-show-dubbed-arise-woman-comedy-jam/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402080020/https://matookerepublic.com/2019/03/11/female-comedians-celebrate-womens-day-in-a-comedy-show-dubbed-arise-woman-comedy-jam/ |archive-date=2 April 2019 |access-date=12 March 2019 |website=Matooke Republic |url-status=dead }}</ref> omwali Nancy Kobusheshe, Maggie the Bwaiserian, Rich Mouth, Dora Nakagga, Leila Kachapizo, n'abakyala ba Fun Factory. Ekitundu ky'ensimbi ezaava mu lulaga luno zaweebwa eri abetaaga obuyambi.<ref>{{Cite web |last=Emuk |first=Benjamen |date=9 March 2019 |title=Ugandan Female Comics Dedicate 'Arise Woman Comedy Jam' Show to Charity |url=https://life.chimpreports.com/ugandan-female-comics-dedicate-arise-woman-comedy-jam-show-to-charity/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402081323/https://life.chimpreports.com/ugandan-female-comics-dedicate-arise-woman-comedy-jam-show-to-charity/ |archive-date=2 April 2019 |access-date=12 March 2019 |website=Chimp Reports}}</ref> Ku nkomerero y'Ogwokusatu, Agnes yaddayo e Kigali ng'ali mu Seka Fest, n'abazannyi abalala okuva mu Uganda, Kenya, ne Nigeria.<ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar. R |date=1 April 2019 |title=Ugandan comedians shine at Kigali's Seka fest |url=http://www.sqoop.co.ug/201904/news/events/ugandan-comedians-shine-at-kigalis-seka-fest.html |access-date=2 April 2019 |website=Sqoop}}</ref> Mu Gwokuna, yalabikira mu The Comedian's OutLuke Podcast, eyalagibwa ''omukubi'' wa firimu Luke Anthony ng'ekitundu kya Uganda Special.<ref name=":04">{{cite podcast|last=Anthony|first=Luke|title=Agnes Akite - Uganda Special|website=The Comedian's OutLuke Podcast|date=7 April 2019|url=https://thecomediansoutluke.podbean.com/e/10-agnes-akite-uganda-special/|accessdate=9 April 2019|archive-date=31 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190531161219/https://thecomediansoutluke.podbean.com/e/10-agnes-akite-uganda-special/|url-status=dead}}</ref> Mu Gwomusanvu 2019, yali omu ku bannakatemba ba Uganda abeetaba mu Laugh Festival mu Nairobi, Kenya,<ref>{{Cite web |last=Nkurunzinza |first=James Peter |date=5 July 2019 |title=Rwandan comedian to perform at the 'Laugh Festival' in Nairobi |url=https://www.newtimes.co.rw/entertainment/rwandan-comedian-perform-laugh-festival-nairobi |archive-url=https://web.archive.org/web/20190725035756/https://www.newtimes.co.rw/entertainment/rwandan-comedian-perform-laugh-festival-nairobi |archive-date=25 July 2019 |access-date=6 October 2019 |website=The New Times}}
- {{Cite web |last=Zuri |first=Admin |date=24 July 2019 |title=International Laugh Festival (3rd Edition) |url=https://zurinews.com/laugh-festival-3-in-back-the-comedy-heist-full-infor/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925081054/https://zurinews.com/laugh-festival-3-in-back-the-comedy-heist-full-infor/ |archive-date=25 September 2019 |access-date=25 September 2019 |website=Zuri News}}
- {{Cite web |last=Ngigi |first=Elizabeth |date=26 July 2019 |title=Laugh Festival Back for Round 3 |url=https://www.the-star.co.ke/sasa/word-is/2019-07-26-laugh-festival-back-for-round-3/ |access-date=25 September 2019 |website=The Star}}
- {{Cite web |last=Kagonye |first=Fredrick |date=20 July 2019 |title=Wamlambez Dominates Laugh Festival |url=https://www.standardmedia.co.ke/article/2001335745/wamlambez-dominates-laugh-festival |access-date=25 September 2019 |website=Standard Digital}}</ref> ate mu Gw'omwenda, yazannya mu Uganda North America Association Convention mu Chicago. Mu Gwekkumineebiri, ye yakulemberamu omukolo gwa One Africa Festival, ng'agezaako okulwanyisa obukyayi mu [[Port Elizabeth]], South Africa.<ref>{{Cite web |date=18 December 2019 |title=Comedy show fight against xenophobia |url=https://www.news24.com/SouthAfrica/Local/PE-Express/comedy-show-fight-against-xenophobia-20191216 |access-date=26 December 2019 |website=News24}}</ref>
Agnes yagenda mu maaso naategeka olulaga lwa ''Arise Woman Comedy Jam'' ''mu Gwokusatu 2020 era nga yaliwamu n'abakazi abalala okuva mu'' [[Fun Factory Uganda]] wamu ne [[Anne Kansiime]] n'abalala.<ref>{{Cite web |last=Matooke |first=Republic |date=4 March 2020 |title=Season Two of Arise Women Comedy Jam set to crack ribs this Friday – Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200304/season-two-of-arise-women-comedy-jam-set-to-crack-ribs-this-friday/ |access-date=29 October 2024 |website=Matooke Republic}}</ref> Mu Ogw'omwenda 2022, Agnes ye yaweebwa ekyokuba muzannyi eyaggulawo olulaga mu ''Africa Laughs'' eya [[Patrick Salvador Idringi|Patrick Salvado Idringi]] ey'omukaaga.<ref>{{Cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=31 October 2022 |title=Africa Laughs 6 succeeds in debunking the stereotypes tagged on Uganda's stand-up |url=https://pluggedaily.com/2022/10/31/africa-laughs-6-succeeds-in-debunking-the-stereotypes-tagged-on-ugandas-standup/ |access-date=3 November 2022 |website=Plugged}}</ref><ref>{{Cite web |last=Namutebi |first=Phiona |date=26 October 2022 |title=Africa Laughs comedy show is back at Kololo Airstrip |url=https://capitalradio.co.ug/entertainment/2022-10-26-africa-laughs-comedy-show-is-back-at-kololo-airstrip/ |access-date=3 November 2022 |website=Capital Radio}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 October 2022 |title=Africa Laughs returns with comedic masterpiece |url=https://www.independent.co.ug/africa-laughs-returns-with-comedic-masterpiece/ |access-date=3 November 2022 |website=The Independent Uganda}}</ref>
Nga 23 Ogwekkumi 2024 yategeka olulaga lwe yekka ku National Theatre lwe yatuuma Son of Opio.<ref name=":14">{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=28 October 2024 |title=Akite Agnes Marks 10 Years of Comedy in Grand Style – Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20241028/akite-agnes-marks-10-years-of-comedy-in-grand-style/ |access-date=29 October 2024 |website=Matooke Republic}}</ref>
[[File:Fun_Factory_Ladies.jpg|alt=|thumb|257x257px|Abakyala okuva mu [[:en:Fun_Factory_Uganda|Fun Factory]] nga baliko akatundu katemba gwebakola mu lulaga olwa mu Arise Woman]]
== Sitayiro ye eya Katemba ==
Enkola ya Agnes ey'okuzanyira ku siteegi ya Katemba ow'okwetegereza, mwatunuulira embeera eyewuunyisa mu bulamu bw'omuntu. Era olumu akozesa embeera ey'okwenyooma. Yeewala eby'obufuzi.
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Agnes mwana wakutaano<ref name=":15">{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=28 October 2024 |title=Akite Agnes Marks 10 Years of Comedy in Grand Style – Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20241028/akite-agnes-marks-10-years-of-comedy-in-grand-style/ |access-date=29 October 2024 |website=Matooke Republic}}</ref> mu maka agalimu abalenzi babiri, Richard ne Emmanuel, ne bagandabe mukaaga,Cathy, Grace, Mary, Susan, Harriet, ne Doreen. Muzadde wa baana babiri, Noel ne Brianna, era alina enkolagana ne Brian Makalama. Mukatoliki era asabira mu Kkanisa eya Our Lady of Africa.<ref>{{Cite web |last=Baike |first=Prisca |title=Comedian Agnes Akite has Bone to Pick with Minister Lokodo |url=https://www.observer.ug/lifestyle/43766-comedian-agnes-akite-has-bone-to-pick-with-minister-lokodo |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181120095434/https://www.observer.ug/lifestyle/43766-comedian-agnes-akite-has-bone-to-pick-with-minister-lokodo |archive-date=20 November 2018 |access-date=19 October 2018 |website=The Observer |location=Uganda}}</ref> Nga 9 Ogwekkumineebiri, yalumbibwa naakubwa ababbi bwe yali ava e Najjeera ku lulaga ekiro era yalumizibwa n'ekiwudu ku mutwe wamu n'ebinuubule ku liiso.<ref name=":1">{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=28 October 2024 |title=Akite Agnes Marks 10 Years of Comedy in Grand Style – Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20241028/akite-agnes-marks-10-years-of-comedy-in-grand-style/ |access-date=29 October 2024 |website=Matooke Republic}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=14 November 2023 |title=Comedienne Agnes Akite attacked and robbed by thugs after a quiz night session |url=https://mbu.ug/2023/11/14/agnes-akite-comedienne-robbed/ |access-date=29 October 2024 |website=MBU}}</ref>
== Obuyambi bw'abantu ==
Agnes y'omu ku batandisi era akulira ekitongole ekya Arise Woman Foundation,<ref name=":16">{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=28 October 2024 |title=Akite Agnes Marks 10 Years of Comedy in Grand Style – Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20241028/akite-agnes-marks-10-years-of-comedy-in-grand-style/ |access-date=29 October 2024 |website=Matooke Republic}}</ref> ekirwanirira n'okuzzaamu amaanyi n'essuubi abakazi n'abavubuka. [citation needed] Ensimbi eziva mu kibiina ekya Arise Women! Comedy Jam ziweebwa eri Home of Hope, Jinja. [citation needed]
== Firimu ze ==
{| class="wikitable"
|+Emirundi gy'alabise ng'azannya mu firimu ne ttivi
!Omwaka
!Ekitiibwa
!Omulimu gwe
!Olukalala
!Ebyafaayo
|-
|2009-2012
|''The Hostel''
|Envubu
|NTV Uganda, DStv Africa Magic Entertainment, ZUKU TV, ne NTV KENYA
|
|-
|2016
|Girl from Mparo
|Maama Brian
|[[Uganda Broadcasting Corporation|UBC]], DStv Pearl Magic
|
|-
|2018 kati
|''Mizigo Express''
|Muganzi wa Sam
|DStv- Pearl Magi
|
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Akite Agnes at IMDb
[[Category:Bannakatemba]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1983]]
[[Category:Bannayuganda bannakatemba abayimirira bokka ku sitegi ne basesa abantu]]
[[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba katemba]]
[[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba firimu]]
[[Category:Abantu abava e Kampala]]
[[Category:Abaasomerako ku Ssettendekero wa Makerere University]]
[[Category:Bannayuganda Abakatoliki]]
pytb8z8tmd43g8pc6gsnccak5dq2k43
Christine Amongin Aporu
0
9639
60324
54724
2026-07-10T16:13:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60324
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[:en:Teso_sub-region|Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Offisi ya Ssabaminisita]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakiikirira [[:en:Kumi_District|Disitulikti y'e Kumi]] mu Paalamenti ng'omubaka omukyala.<ref name="About">https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[:en:Ngora_District|Disitulikiti y'e Ngora]],<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[:en:Education|Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa eya degree of Bachelor of Education, gye yafunira mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[:en:Management|Management]] okuva mu Ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[:en:Human_resources_management|Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.
== Emirimu gye ==
Amongin Aporu yatandiika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero elitendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996. Yasooka kulondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e Kumi mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipatimenti ya [[:en:Lord's_Resistance_Army|LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvanyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Ba Minisita ba Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150207095437/http://opm.go.ug/departments/management-of-special-programmes1/teso-sub-region-affairs.html Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]
4if6rc2pb8o6vap45bz8vlxxoc7q75p
60530
60324
2026-07-10T16:34:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60530
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[:en:Teso_sub-region|Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Offisi ya Ssabaminisita]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakiikirira [[:en:Kumi_District|Disitulikti y'e Kumi]] mu Paalamenti ng'omubaka omukyala.<ref name="About">https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[:en:Ngora_District|Disitulikiti y'e Ngora]],<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[:en:Education|Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa eya degree of Bachelor of Education, gye yafunira mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[:en:Management|Management]] okuva mu Ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[:en:Human_resources_management|Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.
== Emirimu gye ==
Amongin Aporu yatandiika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero elitendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996. Yasooka kulondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e Kumi mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipatimenti ya [[:en:Lord's_Resistance_Army|LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvanyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Ba Minisita ba Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150207095437/http://opm.go.ug/departments/management-of-special-programmes1/teso-sub-region-affairs.html Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]
de2jsabxovartyoow2bdgeds6436s6f
Donna Kusemererwa
0
9675
60332
57844
2026-07-10T16:14:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60332
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
'''Donna Asiimwe Kusemererwa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Pharmacist|mugabi w'eddagala]], musomesa, era maneja. Ye [[:en:Executive_director|Dayilekita omukulu]] ow'ekitongole kya [[:en:National_Food_and_Drug_Authority|National Food and Drug Authority]] mu Uganda. Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gusooka 2016.<ref name="Get">http://ugandaradionetwork.com/story/national-drug-authority-gets-new-executive-director</ref><ref>https://web.archive.org/web/20160306083017/http://www.independent.co.ug/features/features/10945-new-boss-inherits-confusion-at-nda</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Ttundutundu lyeBuggwanjuba]] bwa Uganda circa 1970. Pulayimale ye yagisomra ku Kittante Primary School. Yasomera ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] mu misomo gye egya O-Levo ne A-Levo. Yasoma eby'okugaba eddagala okuva ku Ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] esinga obugazi n'obukulu mu Uganda, nga yatikkirwa mu 1993 ne Diguli esooka mu by'eddagala eya [[:en:Bachelor_of_Pharmacy|Bachelor of Pharmacy]] degree.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hrhresourcecenter.org/kusemererwa |access-date=2023-03-20 |archive-date=2017-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170707185801/http://www.hrhresourcecenter.org/kusemererwa |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma yegata ku Yunivasite ya [[:en:Curtin_University_of_Technology|Curtin University of Technology]] mu Australia, nga yatikkirwa Diguli ey'okusatu mu by'eddagala eya [[:en:Master_of_Pharmacy|Master of Pharmacy]] degree.<ref name="Project">http://www.unmillenniumproject.org/who/kusemererwa.htm</ref> Oluvanyuma yafuna Diguli mu kukwasaganya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu ttendekero lya [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern African Management Institute]].<ref name="Work">https://www.linkedin.com/in/donna-kusemererwa-90a2576?authType=name&authToken=LaNb</ref>
== Emirimu gye ==
Okugoberera emisomo gye mu Australia, yakomawo mu Uganda era n'atandika okukola ng'omusomesa w'abayizi abali mu mwaka ogwokuna mu kusoma eby'eddagala ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]], okuva mu 1997 okutuusa mu 1999. Yaweerezaako nga Maneja w'abyonna ku Joint Medical Store, etterekero ly'eddagala lya Gavumenti, okuva mu 1997 okutuusa mu 2008. Okuva mu Gwomwnda 2008 okutuusa mu gusooka 2013, Yaweereza nga Dayilekita ow'okuntiiko owa Ecumenical Pharmaceutical Network, esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. oluvanyuma yaweerza nga omukugu ey'ebuuzibwako ku by'eddagala okuva mu 2013 okutuusa mu 2016. Mu Gusooka 2016, yalondebwa ku bwa Dayilekita omukulu owa National Food and Drug Authority, nga y'adda mu bigere bya Gordon Katende Ssematiko, eyali ogobeddwa olw'misango egy'ekuusa ku nguzi<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-NDA-boss-vows-restore-institution-image/-/688334/3023514/-/o2vxubz/-/index.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'bweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20230320120936/https://www.nda.or.ug/ Homepage of National Food and Drug Authority]
{{DEFAULTSORT:Kusemererwa, Donna}}
lylxlcifdwv8jwezkaxrxavwnufapqw
60526
60332
2026-07-10T16:33:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60526
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
'''Donna Asiimwe Kusemererwa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Pharmacist|mugabi w'eddagala]], musomesa, era maneja. Ye [[:en:Executive_director|Dayilekita omukulu]] ow'ekitongole kya [[:en:National_Food_and_Drug_Authority|National Food and Drug Authority]] mu Uganda. Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gusooka 2016.<ref name="Get">http://ugandaradionetwork.com/story/national-drug-authority-gets-new-executive-director</ref><ref>https://web.archive.org/web/20160306083017/http://www.independent.co.ug/features/features/10945-new-boss-inherits-confusion-at-nda</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Ttundutundu lyeBuggwanjuba]] bwa Uganda circa 1970. Pulayimale ye yagisomra ku Kittante Primary School. Yasomera ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] mu misomo gye egya O-Levo ne A-Levo. Yasoma eby'okugaba eddagala okuva ku Ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] esinga obugazi n'obukulu mu Uganda, nga yatikkirwa mu 1993 ne Diguli esooka mu by'eddagala eya [[:en:Bachelor_of_Pharmacy|Bachelor of Pharmacy]] degree.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hrhresourcecenter.org/kusemererwa |access-date=2023-03-20 |archive-date=2017-07-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170707185801/http://www.hrhresourcecenter.org/kusemererwa |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma yegata ku Yunivasite ya [[:en:Curtin_University_of_Technology|Curtin University of Technology]] mu Australia, nga yatikkirwa Diguli ey'okusatu mu by'eddagala eya [[:en:Master_of_Pharmacy|Master of Pharmacy]] degree.<ref name="Project">http://www.unmillenniumproject.org/who/kusemererwa.htm</ref> Oluvanyuma yafuna Diguli mu kukwasaganya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu ttendekero lya [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern African Management Institute]].<ref name="Work">https://www.linkedin.com/in/donna-kusemererwa-90a2576?authType=name&authToken=LaNb</ref>
== Emirimu gye ==
Okugoberera emisomo gye mu Australia, yakomawo mu Uganda era n'atandika okukola ng'omusomesa w'abayizi abali mu mwaka ogwokuna mu kusoma eby'eddagala ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]], okuva mu 1997 okutuusa mu 1999. Yaweerezaako nga Maneja w'abyonna ku Joint Medical Store, etterekero ly'eddagala lya Gavumenti, okuva mu 1997 okutuusa mu 2008. Okuva mu Gwomwnda 2008 okutuusa mu gusooka 2013, Yaweereza nga Dayilekita ow'okuntiiko owa Ecumenical Pharmaceutical Network, esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. oluvanyuma yaweerza nga omukugu ey'ebuuzibwako ku by'eddagala okuva mu 2013 okutuusa mu 2016. Mu Gusooka 2016, yalondebwa ku bwa Dayilekita omukulu owa National Food and Drug Authority, nga y'adda mu bigere bya Gordon Katende Ssematiko, eyali ogobeddwa olw'misango egy'ekuusa ku nguzi<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-NDA-boss-vows-restore-institution-image/-/688334/3023514/-/o2vxubz/-/index.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisitule ya Uganda ey'ebyobulamu]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'bweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20230320120936/https://www.nda.or.ug/ Homepage of National Food and Drug Authority]
{{DEFAULTSORT:Kusemererwa, Donna}}
igwch0pbff1dex9ojekybqrub6s8iqj
Anne Mary Kobugabe Tumwine
0
9703
60365
53750
2026-07-10T16:14:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60365
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anne Mary Kobugabe Tumwine''' (yazaalibwa nga 9 Omwezi ogwomwenda 1973) [[musomesa]] munnayuganda era [[munnabyabufuzi]] era mubaka omukyala mu [[paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ey'ekkumineemu ng'omukiise okuva mu disitulikiti y'e [[Ntoroko]] era ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] <ref name=":0">{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=216 |access-date=2021-04-03 |website=www.parliament.go.ug}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Anne yatandika okusoma mu 1990 era n’afuna satifikeeti ey'ebigezo ebimaliriza omutendera gwa pulayimale (PLE) okuva mu ssomero lya St. Peter and Paul Primary School olwo era n’afuna [[satifikeeti ya Uganda emaliriza omutendera gwa siniya eyokuna]] (UCE) mu 1995 okuva mu St. Maria Gorretti, Fort Portal. Yafuna satifikeeti mu by’okuddukanya wooteeri n’ebitongole mu YWCA mu 1996 olwo n’afuna dipulooma eya bulijjo mu nzirukanya ya zi bizinensi okuva mu [[yunivasite y'e Ndejje]] mu 2003. Mu 2005 n'era yafuna ne satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne ddiguli esooka mu nzirukanya ya zi bizinensi okuva mu [[Bishop Stuart University]], Mbarara mu 2012. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
=== Entandikwa ===
Mu 1997–2000, Anne yali atuukirwako abagenyi / akwata ensimbi ku wooteeri ya Nile international ,kitunzi era abudaabuda n'okulabirira ba bakasitoma ku kkampuni ya Excel logistics 2000–2006. Mu 2007,2008 ne 2009 yali nannyini w’amasomero: Ebenezer Hope Primary School, Nakivale Hope Primary School ne Trust Primary School Mbarara nga bwegaddiringana era kati yaddukanya zipulojekiti ku kifo ky'abaana ekya RWCA/Trust Children Centre. <ref name=":0"/>
=== Emirimu gy'ebyobufuzi ===
Anne yali mubaka omukyala owa paalamenti ya Uganda ey'ekkumi ng'omukiise okuva mu disitulikiti y'e [[Ntoroko]] era nga yali kitundu ku kibiina kya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0"/> Ye omubaka wa palamenti omukyala eyalondebwa mu paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu okuva mu disitulikiti y’e Ntoroko mu 2021–2026.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Anne yafumbirwa Omutume Willy Tumwine ow’ekkanisa ya Holy Spirit Fire esangibwa mu kibuga Mbarara. Omutume Tumwine mutuuze w’e Rwanyamehembe eggombolola - Kashari- disitulikiti Mbarara era okusomesa abavubuka; obulungi bw’abakyala n’okulungamya bye bimu ku by’ayagala ennyo okukola. <ref>{{Cite web |date=2019-09-19 |title=Pastor Joins Mbarara MP Race |url=http://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |access-date=2021-04-03 |website=Mbarara News |language=en-US |archive-date=2020-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200520043105/https://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=acmeug |date=2020-07-13 |title=List of Members of the 10th Parliament of Uganda |url=https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |access-date=2021-04-03 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US |archive-date=2022-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901052946/https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Olukalala lw'ababaka aba paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Ntoroko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntoroko]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=216 |access-date=2021-04-03 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite web |date=2019-09-19 |title=Pastor Joins Mbarara MP Race |url=http://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |access-date=2021-04-03 |website=Mbarara News |language=en-US |archive-date=2020-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200520043105/https://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=acmeug |date=2020-07-13 |title=List of Members of the 10th Parliament of Uganda |url=https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |access-date=2021-04-03 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US |archive-date=2022-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901052946/https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead }}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
s2rq2dtgb9zavk1g51xsc1r2fz2xflr
60589
60365
2026-07-10T16:35:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60589
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anne Mary Kobugabe Tumwine''' (yazaalibwa nga 9 Omwezi ogwomwenda 1973) [[musomesa]] munnayuganda era [[munnabyabufuzi]] era mubaka omukyala mu [[paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ey'ekkumineemu ng'omukiise okuva mu disitulikiti y'e [[Ntoroko]] era ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] <ref name=":0">{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=216 |access-date=2021-04-03 |website=www.parliament.go.ug}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Anne yatandika okusoma mu 1990 era n’afuna satifikeeti ey'ebigezo ebimaliriza omutendera gwa pulayimale (PLE) okuva mu ssomero lya St. Peter and Paul Primary School olwo era n’afuna [[satifikeeti ya Uganda emaliriza omutendera gwa siniya eyokuna]] (UCE) mu 1995 okuva mu St. Maria Gorretti, Fort Portal. Yafuna satifikeeti mu by’okuddukanya wooteeri n’ebitongole mu YWCA mu 1996 olwo n’afuna dipulooma eya bulijjo mu nzirukanya ya zi bizinensi okuva mu [[yunivasite y'e Ndejje]] mu 2003. Mu 2005 n'era yafuna ne satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne ddiguli esooka mu nzirukanya ya zi bizinensi okuva mu [[Bishop Stuart University]], Mbarara mu 2012. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
=== Entandikwa ===
Mu 1997–2000, Anne yali atuukirwako abagenyi / akwata ensimbi ku wooteeri ya Nile international ,kitunzi era abudaabuda n'okulabirira ba bakasitoma ku kkampuni ya Excel logistics 2000–2006. Mu 2007,2008 ne 2009 yali nannyini w’amasomero: Ebenezer Hope Primary School, Nakivale Hope Primary School ne Trust Primary School Mbarara nga bwegaddiringana era kati yaddukanya zipulojekiti ku kifo ky'abaana ekya RWCA/Trust Children Centre. <ref name=":0"/>
=== Emirimu gy'ebyobufuzi ===
Anne yali mubaka omukyala owa paalamenti ya Uganda ey'ekkumi ng'omukiise okuva mu disitulikiti y'e [[Ntoroko]] era nga yali kitundu ku kibiina kya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0"/> Ye omubaka wa palamenti omukyala eyalondebwa mu paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu okuva mu disitulikiti y’e Ntoroko mu 2021–2026.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Anne yafumbirwa Omutume Willy Tumwine ow’ekkanisa ya Holy Spirit Fire esangibwa mu kibuga Mbarara. Omutume Tumwine mutuuze w’e Rwanyamehembe eggombolola - Kashari- disitulikiti Mbarara era okusomesa abavubuka; obulungi bw’abakyala n’okulungamya bye bimu ku by’ayagala ennyo okukola. <ref>{{Cite web |date=2019-09-19 |title=Pastor Joins Mbarara MP Race |url=http://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |access-date=2021-04-03 |website=Mbarara News |language=en-US |archive-date=2020-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200520043105/https://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=acmeug |date=2020-07-13 |title=List of Members of the 10th Parliament of Uganda |url=https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |access-date=2021-04-03 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US |archive-date=2022-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901052946/https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Olukalala lw'ababaka aba paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Ntoroko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntoroko]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=216 |access-date=2021-04-03 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite web |date=2019-09-19 |title=Pastor Joins Mbarara MP Race |url=http://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |access-date=2021-04-03 |website=Mbarara News |language=en-US |archive-date=2020-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200520043105/https://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=acmeug |date=2020-07-13 |title=List of Members of the 10th Parliament of Uganda |url=https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |access-date=2021-04-03 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US |archive-date=2022-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901052946/https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead }}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
hmzq6hm3q6qetl0cv80dvhr8vmkjjh8
Asiimwe Evarlyne Buregyeya
0
9717
60377
53825
2026-07-10T16:14:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60377
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asiimwe Evarlyne Buregyeya''' yazaalibwa nga 28 Ogwomunaana, 1975, [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzu, munnamagye ali ku ddaala lya Lt. Colonel [[:en:Psychologist|eyakuguka mu by'okusoma obwongo n'eneeyisa y'abantu]]. Mubaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi ng'akiikirira eggye lya Uganda erya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]] mu Paalamenti.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=260</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2019-01-28 |title=Exclusive!!! Members of Parliament's marital statuses, education background and profession SEASON 1 |url=https://pearlposts.com/2019/01/28/exclusive-members-of-parliaments-marital-statuses-education-background-and-profession-season-1/ |access-date=2020-06-27 |website=Pearlposts |language=en-GB}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Yatuula ebigezo bye ebya P.7 okuva mu Nyamwegabira Primary School mu mwaka gwa 1987. Mu mwaka gwa 1991, Yatuula [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S.4]] ku Kihihi High School. Oluvannyuma yatuula [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|S.6]] mu mwaka gwa 1994. Mu mwaka gwa 1996, yafuna dipulooma mu busomesa okuva mu Ttendekero ly'abasomesa erya 'National Teachers College', mu [[:en:Kabale|Kabale]]. Yafuna diguli mu kusomesa okuva mu [[:en:Ndejje_University|Yunivasite y'e Ndejje]] mu mwaka gwa 2006. Mu mwaka gwa 2011, yaddayo ku yunivasite okufuna diguli ye ey'okubiri mu kubuulirira n'okusoma ku neeyisa y'abantu n'eby'ebwongo okuva Yuniasite ya [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]]. Okuva mu mwaka gwa 2015, yafuna dipulooma eya Diploma in Health Systems Management okuva mu Ttendekero lya Galilee Institute, mu ggwanga lya [[:en:Israel|Yisirayiri]] .<ref name=":0" /><ref name=":1">https://pearlposts.com/2019/01/28/exclusive-members-of-parliaments-marital-statuses-education-background-and-profession-season-1/</ref>
== Emirimu gye n'eby'obufuzi ==
Mu Ogwomukaaga, 2020 yalondebwa okubeera nga y'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'okulwanyisa akawuka ka mukeneya mu magye ga Uganda ekya <nowiki>''</nowiki>UPDG directorate of HIV&AIDS<nowiki>''</nowiki>. Yaweerezaako ng'omumyuka wa nnakyemalira okuva mu mwaka gwa 2015 okutuusa mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2020, ng'era nga y'emumyuka w'akulira ekitongole ky'abalwanyisa akawuka ka mukeneya ekya 'HIV Prevention programs Coordination, wakati w'omwaka gwa 2012 ne 2015. Okuva mu mwaka gwa 2008 okutuusa mu mwaka gwa 2009, yaweebwa omulimu gw'okulagirira abakozi b'amagye abaali nga mu kutendekebwa e Kabamba. Okuva mu mwaka gwa 2001 okutuusa mu 2006, yali musomesa kusomero lya Bombo Military Secondary School okuva mu 1997 okutuusa mu 2000, yasomesaako ku Kihihi High School, mu kihihi teachers college, St Pius secondary school. Okuva mu 2016 okutuusa kati, ye [[:en:Member_of_parliament|Mubaka mu Paalamenti]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" />
Mu Ogwokutaano, 2016, yakuba ebirayiro bye ku Paalamenti ya Uganda ng'omubaka akiikirira amagye ga UPDF mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=UPDF representative Captain Everlyne Asiimwe Buregyeya at parliament to take oath. :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=89997 |access-date=2020-06-27 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> Yeeyali omu ku babaka ba Paalamenti abakkiriza okuyisa eteeka ly'okuggya ekkomo ku myaka gy'omukulembezze gy'atekeddwa kufuga oba ku kisanja eky'emyaka 75.<ref>{{Cite web |last=Team |first=Observer |title=Age limit battle: Who is winning? |url=https://observer.ug/topics/agelimit |access-date=2020-06-27 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230310015953/https://observer.ug/topics/agelimit |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Asiimwe alina omulimu omulala gw'akola mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ku kakiiko akalwanyisa akawuka ka mukeneya oba siriimu n'enddwadde endala ez'efaananyiriza, n'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu, emirimu nenkulakulana y'abantu.<ref name=":0" />
== Obulamu bwe ==
Mufumbo.<ref name=":1" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]]
* [[:en:Katumba_Wamala|Katumba Wamala]]
== Ebijuliziddwaamu ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
i3u4sj5hyezvw6uoyuz3s3ynm9g3zka
60568
60377
2026-07-10T16:35:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60568
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asiimwe Evarlyne Buregyeya''' yazaalibwa nga 28 Ogwomunaana, 1975, [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzu, munnamagye ali ku ddaala lya Lt. Colonel [[:en:Psychologist|eyakuguka mu by'okusoma obwongo n'eneeyisa y'abantu]]. Mubaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi ng'akiikirira eggye lya Uganda erya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]] mu Paalamenti.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=260</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2019-01-28 |title=Exclusive!!! Members of Parliament's marital statuses, education background and profession SEASON 1 |url=https://pearlposts.com/2019/01/28/exclusive-members-of-parliaments-marital-statuses-education-background-and-profession-season-1/ |access-date=2020-06-27 |website=Pearlposts |language=en-GB}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Yatuula ebigezo bye ebya P.7 okuva mu Nyamwegabira Primary School mu mwaka gwa 1987. Mu mwaka gwa 1991, Yatuula [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S.4]] ku Kihihi High School. Oluvannyuma yatuula [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|S.6]] mu mwaka gwa 1994. Mu mwaka gwa 1996, yafuna dipulooma mu busomesa okuva mu Ttendekero ly'abasomesa erya 'National Teachers College', mu [[:en:Kabale|Kabale]]. Yafuna diguli mu kusomesa okuva mu [[:en:Ndejje_University|Yunivasite y'e Ndejje]] mu mwaka gwa 2006. Mu mwaka gwa 2011, yaddayo ku yunivasite okufuna diguli ye ey'okubiri mu kubuulirira n'okusoma ku neeyisa y'abantu n'eby'ebwongo okuva Yuniasite ya [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]]. Okuva mu mwaka gwa 2015, yafuna dipulooma eya Diploma in Health Systems Management okuva mu Ttendekero lya Galilee Institute, mu ggwanga lya [[:en:Israel|Yisirayiri]] .<ref name=":0" /><ref name=":1">https://pearlposts.com/2019/01/28/exclusive-members-of-parliaments-marital-statuses-education-background-and-profession-season-1/</ref>
== Emirimu gye n'eby'obufuzi ==
Mu Ogwomukaaga, 2020 yalondebwa okubeera nga y'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'okulwanyisa akawuka ka mukeneya mu magye ga Uganda ekya <nowiki>''</nowiki>UPDG directorate of HIV&AIDS<nowiki>''</nowiki>. Yaweerezaako ng'omumyuka wa nnakyemalira okuva mu mwaka gwa 2015 okutuusa mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2020, ng'era nga y'emumyuka w'akulira ekitongole ky'abalwanyisa akawuka ka mukeneya ekya 'HIV Prevention programs Coordination, wakati w'omwaka gwa 2012 ne 2015. Okuva mu mwaka gwa 2008 okutuusa mu mwaka gwa 2009, yaweebwa omulimu gw'okulagirira abakozi b'amagye abaali nga mu kutendekebwa e Kabamba. Okuva mu mwaka gwa 2001 okutuusa mu 2006, yali musomesa kusomero lya Bombo Military Secondary School okuva mu 1997 okutuusa mu 2000, yasomesaako ku Kihihi High School, mu kihihi teachers college, St Pius secondary school. Okuva mu 2016 okutuusa kati, ye [[:en:Member_of_parliament|Mubaka mu Paalamenti]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" />
Mu Ogwokutaano, 2016, yakuba ebirayiro bye ku Paalamenti ya Uganda ng'omubaka akiikirira amagye ga UPDF mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=UPDF representative Captain Everlyne Asiimwe Buregyeya at parliament to take oath. :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=89997 |access-date=2020-06-27 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> Yeeyali omu ku babaka ba Paalamenti abakkiriza okuyisa eteeka ly'okuggya ekkomo ku myaka gy'omukulembezze gy'atekeddwa kufuga oba ku kisanja eky'emyaka 75.<ref>{{Cite web |last=Team |first=Observer |title=Age limit battle: Who is winning? |url=https://observer.ug/topics/agelimit |access-date=2020-06-27 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230310015953/https://observer.ug/topics/agelimit |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Asiimwe alina omulimu omulala gw'akola mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ku kakiiko akalwanyisa akawuka ka mukeneya oba siriimu n'enddwadde endala ez'efaananyiriza, n'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu, emirimu nenkulakulana y'abantu.<ref name=":0" />
== Obulamu bwe ==
Mufumbo.<ref name=":1" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]]
* [[:en:Katumba_Wamala|Katumba Wamala]]
== Ebijuliziddwaamu ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
mtotlppqnnln28nkzwp1g4yomrk5ruy
Barbara Ntambirweki
0
9734
60254
53952
2026-07-10T16:07:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60254
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barbara Ntambirweki Karugonjo''' [[:en:Lawyer|munamateeka]], [[:en:Academic|muyigirize]], wamu n'okulwanirira [[:en:Activist|eddembe ly'abantu]] mu Uganda. [[:en:Lecturer|Musomesa]] mu kitongole kya yunivasite eky'amateeka kutendekero lya [[:en:Uganda_Pentecostal_University|Uganda Pentecostal University]], nga yunivasite ya bwannanyini.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140718070347/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/4</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
== Ebimukwatako n'eby'enjigiriza bye ==
Ntambirweki alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu by'amateeka]], ng'eno yagifunira ku [[:en:Makerere_University|setendekero ly'e Makerere]], yunivasite ya Uganda esinga obukadde n'obunene. Alina ne dipulooma mu [[:en:Legal_practice|by'okwenyigira mu mateeka,]] gyeyafunira kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]]. [[:en:Master_of_Laws|Diguli ye ey'okubiri mu by'amateeka]] yagifunira kutendekero lya [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] mu ggwanga ly'e South Afrika.<ref name="About">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20161112164734/http://www.acode-u.org/BarbaraNtambirweki.html</ref>
== Emirimu gye ==
[[:en:Lecturer|Musomesa]] mu kitongole ky'amateeka ku tabi ly'omu Kampala erya Uganda Pentecostal University.<ref name="About" /> Awereza ne kampuni y'abanamateeka nga munamateeka eya Ntambirweki Kandeebe & Company Advocates, ng'esinga kukwasaganya bikwatagana kubyansasula mu by'amaguzi, kooti z'abantu, n'okudukanya by'amateeka.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20161101044331/http://ntambirweki.com/index.php/ntkco-profiles/ntkco-profile-advocates</ref>Mukaseera keekamu akola ng'omunoonyereza mu kitongole kya Advocates Coalition for Development and Environment organization,ng'eno awaayo okunoonyereza kwe, wamu n'okudukanya pulojekiti ezitali zimu wansi wa pulogulaamu eno".<ref name="About" />
Mu biwaandiko bye eby'obuntu, Ntabirweki yasiima eby'obulimimu okubeera nga byebisinga okubeera mu by'enfuna by'eggwanga. Akubiriza kino okwongera ku by'enfulumya by'eby'obulimi, okukozesa saayaansi ye ne tekinologiya nakyo kyamugaso nnyo. Awakanyiza ekya gavumenti okubeera ng'eteeka ssente ntono mu kunoonyereza ku by'obulimi.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140913144815/http://www.independent.co.ug/column/opinion/5884-invest-in-science-and-technology-to-boost-agricultural-development</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Sylvia_Tamale|Sylvia Tamale]]
* [[:en:Zahara_Nampewo|Zahara Nampewo]]
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Judiciary of Uganda]]
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|List of university leaders in Uganda]]
12dto9pbj0yrgtzupycx3rdj29rwmev
60463
60254
2026-07-10T16:24:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60463
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barbara Ntambirweki Karugonjo''' [[:en:Lawyer|munamateeka]], [[:en:Academic|muyigirize]], wamu n'okulwanirira [[:en:Activist|eddembe ly'abantu]] mu Uganda. [[:en:Lecturer|Musomesa]] mu kitongole kya yunivasite eky'amateeka kutendekero lya [[:en:Uganda_Pentecostal_University|Uganda Pentecostal University]], nga yunivasite ya bwannanyini.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140718070347/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/4</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
== Ebimukwatako n'eby'enjigiriza bye ==
Ntambirweki alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu by'amateeka]], ng'eno yagifunira ku [[:en:Makerere_University|setendekero ly'e Makerere]], yunivasite ya Uganda esinga obukadde n'obunene. Alina ne dipulooma mu [[:en:Legal_practice|by'okwenyigira mu mateeka,]] gyeyafunira kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]]. [[:en:Master_of_Laws|Diguli ye ey'okubiri mu by'amateeka]] yagifunira kutendekero lya [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]] mu ggwanga ly'e South Afrika.<ref name="About">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20161112164734/http://www.acode-u.org/BarbaraNtambirweki.html</ref>
== Emirimu gye ==
[[:en:Lecturer|Musomesa]] mu kitongole ky'amateeka ku tabi ly'omu Kampala erya Uganda Pentecostal University.<ref name="About" /> Awereza ne kampuni y'abanamateeka nga munamateeka eya Ntambirweki Kandeebe & Company Advocates, ng'esinga kukwasaganya bikwatagana kubyansasula mu by'amaguzi, kooti z'abantu, n'okudukanya by'amateeka.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20161101044331/http://ntambirweki.com/index.php/ntkco-profiles/ntkco-profile-advocates</ref>Mukaseera keekamu akola ng'omunoonyereza mu kitongole kya Advocates Coalition for Development and Environment organization,ng'eno awaayo okunoonyereza kwe, wamu n'okudukanya pulojekiti ezitali zimu wansi wa pulogulaamu eno".<ref name="About" />
Mu biwaandiko bye eby'obuntu, Ntabirweki yasiima eby'obulimimu okubeera nga byebisinga okubeera mu by'enfuna by'eggwanga. Akubiriza kino okwongera ku by'enfulumya by'eby'obulimi, okukozesa saayaansi ye ne tekinologiya nakyo kyamugaso nnyo. Awakanyiza ekya gavumenti okubeera ng'eteeka ssente ntono mu kunoonyereza ku by'obulimi.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140913144815/http://www.independent.co.ug/column/opinion/5884-invest-in-science-and-technology-to-boost-agricultural-development</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Sylvia_Tamale|Sylvia Tamale]]
* [[:en:Zahara_Nampewo|Zahara Nampewo]]
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Judiciary of Uganda]]
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|List of university leaders in Uganda]]
2sh3dr3hoddh81iz4z2hutt9p7ra2zd
Ben Mary Muwanga
0
9749
60393
54012
2026-07-10T16:14:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60393
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
{{Databox}}'''Ben Mary Muwanga,''' ng'ebiseera ebisinga batera kumuyita Benny Muwanga<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175648/https://www.observer.ug/sports/44-sports/3012-when-uganda-played-at-the-world-cup</ref> oba Mary Ben Muwanga<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175657/https://observer.ug/sports/44-sports/26875-meet-muwanga-the-she-cranes-greatest-coach</ref> mutendesi wa muzannyo [[:en:Netball|gw'okubaka]] okuva mu Uganda, ng<nowiki>'ate basinga kumutegeera ku byekulembera ttiimu ya Uganda ey'okubaka eya ''</nowiki>[[:en:Uganda_national_netball_team|She Cranes<nowiki>''</nowiki>]] mu mwaka gwa [[:en:1979_World_Netball_Championships|1979 okugenda okwetaba mu mpaka z'okubaka ez'ensi yonna]] ezaali mu ggwanga lya [[:en:Trinidad_and_Tobago|Trinidad and Tobago]]. Yaliko era omutendesi wa ttiimu y'eggwanga wakati w'omwaka gwa 1975 okutuuka mu mwaka gwa 1985.<ref>{{Cite web}}https://www.youtube.com/watch?v=uCAKPPVGIjA</ref><ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1470538/unf-launches-fast5-netball</ref>
== Ebimukwatako n'eby'enjigiriza ==
Ben Mary Muwanga yazaalibwa mu Kibibi, mussaza ly'e Butambala mu mwaka gwa 1943 omwami Erisa Muwanga n'omukyala Julian Nanyanzi.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175657/https://observer.ug/sports/44-sports/26875-meet-muwanga-the-she-cranes-greatest-coach</ref> Ben Mary Muwanga [[:en:Teacher|musomesa]] omutendeke eyasomera ku Mitala Maria Primary School ne [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College, e Namagunga]] nga tanaba kugenda kutendekero ly'abasomesa erya Nkozi Teacher Training College.
== Ebimukwatako mu muzannyo gw'okubaka ==
Yatandika okwetaba mu by'emizannyo bweyali akyali musomero ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College, e Namagunga]], oluvannyuma n'ateeka omukono okuzannyira kiraabu ya Kampala Women's Club. Nga yeetuteko yekka, yeegata ku ttiimu Uganda ey'okubaka eyitibwa [[:en:Uganda_national_netball_team|She Cranes]] ng'omuzannyi mu mwaka gwa 1964, gyeyazannyira owmaka gumu ne ttiimu y'eggwanga.<ref>{{Cite web}}https://www.youtube.com/watch?v=jChho8DsoBY</ref> Oluvannyuma lw'okumaliriza koosi z'obutendesi mu mwaka gwa 1969, yaweebwa omulimu gw'okubeera omumyuka w'omutendesi wa ttiimu y'eggwanga ey'okubaka eya [[:en:Uganda_national_netball_team|She Cranes]], nga y'amyuuka Miriam Kibirango.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175657/https://observer.ug/sports/44-sports/26875-meet-muwanga-the-she-cranes-greatest-coach</ref>
Nga bamaliriza okuweebwa omulimu gw'okutendeka ttiimu y'eggwanga ey'okubaka eya [[:en:Uganda_national_netball_team|She Cranes]] ng'omutedesi omujuvu mu mwaka gwa 1975, yakulembera ttiimu eno neewangula ebikopo byairundi 3, eby'empaka ezeetabibwamu amawanga okuva mu buvanjuba ne mu mumasekati ga Afrika (CECAFA) mu mwaka gwa 1975, 1981 ne mu 1982.Yawerezaako nng'adukanya ttiimu eno, ssaako n'omumyuka w'omuwandiisi w'ekibiina ekidukanya omuzannya gw'okubaka mu Uganda ekya [https://web.archive.org/web/20181105170938/http://www.ncs.go.ug/content/uganda-netball-federation-unf Uganda Netball Federation]. Yawumula okuva mu kifo kino ng'omutendesi wa ttiimu ya Uganda ey'okubaka omujuvu eya She Cranes mu mwaka gwa 198, awo natandika okukola ng'omumyuka w'adukanya eby'emizannyo mu [[:en:Mukono_District|disitulikiti ye Mukono]] okutuusa mu mwaka gwa 2004.
=== Emizannyo emirala ===
Okwongereza mu kubeera omutendesi w'omuzannyo gw'okubaka n'okuguzannya, Mary Ben mutendesi w'omuzannyo [[:en:Netball|gw'okubaka]], [[:en:Handball|handball]], [[:en:Basketball|basketball]] wamu [[:en:Sport_of_athletics|n'emisinde]] eyakakasibwa oba alina ebisaanyizo.
== Obulamu bwe ==
Okutuusa mu mwaka gwa 2013, kyaali kigambibwa nti yalina abaana babiri, okwali omuwala n'omulezi.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175657/https://observer.ug/sports/44-sports/26875-meet-muwanga-the-she-cranes-greatest-coach</ref>Abeera mu [[:en:Kampala|Kampala]] mubitundu by'e Kabowa.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175648/https://www.observer.ug/sports/44-sports/3012-when-uganda-played-at-the-world-cup</ref>
lsq8pazcx1q9wfckbzb2pdj9dvlnw5r
60599
60393
2026-07-10T16:35:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60599
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
{{Databox}}'''Ben Mary Muwanga,''' ng'ebiseera ebisinga batera kumuyita Benny Muwanga<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175648/https://www.observer.ug/sports/44-sports/3012-when-uganda-played-at-the-world-cup</ref> oba Mary Ben Muwanga<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175657/https://observer.ug/sports/44-sports/26875-meet-muwanga-the-she-cranes-greatest-coach</ref> mutendesi wa muzannyo [[:en:Netball|gw'okubaka]] okuva mu Uganda, ng<nowiki>'ate basinga kumutegeera ku byekulembera ttiimu ya Uganda ey'okubaka eya ''</nowiki>[[:en:Uganda_national_netball_team|She Cranes<nowiki>''</nowiki>]] mu mwaka gwa [[:en:1979_World_Netball_Championships|1979 okugenda okwetaba mu mpaka z'okubaka ez'ensi yonna]] ezaali mu ggwanga lya [[:en:Trinidad_and_Tobago|Trinidad and Tobago]]. Yaliko era omutendesi wa ttiimu y'eggwanga wakati w'omwaka gwa 1975 okutuuka mu mwaka gwa 1985.<ref>{{Cite web}}https://www.youtube.com/watch?v=uCAKPPVGIjA</ref><ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1470538/unf-launches-fast5-netball</ref>
== Ebimukwatako n'eby'enjigiriza ==
Ben Mary Muwanga yazaalibwa mu Kibibi, mussaza ly'e Butambala mu mwaka gwa 1943 omwami Erisa Muwanga n'omukyala Julian Nanyanzi.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175657/https://observer.ug/sports/44-sports/26875-meet-muwanga-the-she-cranes-greatest-coach</ref> Ben Mary Muwanga [[:en:Teacher|musomesa]] omutendeke eyasomera ku Mitala Maria Primary School ne [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College, e Namagunga]] nga tanaba kugenda kutendekero ly'abasomesa erya Nkozi Teacher Training College.
== Ebimukwatako mu muzannyo gw'okubaka ==
Yatandika okwetaba mu by'emizannyo bweyali akyali musomero ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College, e Namagunga]], oluvannyuma n'ateeka omukono okuzannyira kiraabu ya Kampala Women's Club. Nga yeetuteko yekka, yeegata ku ttiimu Uganda ey'okubaka eyitibwa [[:en:Uganda_national_netball_team|She Cranes]] ng'omuzannyi mu mwaka gwa 1964, gyeyazannyira owmaka gumu ne ttiimu y'eggwanga.<ref>{{Cite web}}https://www.youtube.com/watch?v=jChho8DsoBY</ref> Oluvannyuma lw'okumaliriza koosi z'obutendesi mu mwaka gwa 1969, yaweebwa omulimu gw'okubeera omumyuka w'omutendesi wa ttiimu y'eggwanga ey'okubaka eya [[:en:Uganda_national_netball_team|She Cranes]], nga y'amyuuka Miriam Kibirango.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175657/https://observer.ug/sports/44-sports/26875-meet-muwanga-the-she-cranes-greatest-coach</ref>
Nga bamaliriza okuweebwa omulimu gw'okutendeka ttiimu y'eggwanga ey'okubaka eya [[:en:Uganda_national_netball_team|She Cranes]] ng'omutedesi omujuvu mu mwaka gwa 1975, yakulembera ttiimu eno neewangula ebikopo byairundi 3, eby'empaka ezeetabibwamu amawanga okuva mu buvanjuba ne mu mumasekati ga Afrika (CECAFA) mu mwaka gwa 1975, 1981 ne mu 1982.Yawerezaako nng'adukanya ttiimu eno, ssaako n'omumyuka w'omuwandiisi w'ekibiina ekidukanya omuzannya gw'okubaka mu Uganda ekya [https://web.archive.org/web/20181105170938/http://www.ncs.go.ug/content/uganda-netball-federation-unf Uganda Netball Federation]. Yawumula okuva mu kifo kino ng'omutendesi wa ttiimu ya Uganda ey'okubaka omujuvu eya She Cranes mu mwaka gwa 198, awo natandika okukola ng'omumyuka w'adukanya eby'emizannyo mu [[:en:Mukono_District|disitulikiti ye Mukono]] okutuusa mu mwaka gwa 2004.
=== Emizannyo emirala ===
Okwongereza mu kubeera omutendesi w'omuzannyo gw'okubaka n'okuguzannya, Mary Ben mutendesi w'omuzannyo [[:en:Netball|gw'okubaka]], [[:en:Handball|handball]], [[:en:Basketball|basketball]] wamu [[:en:Sport_of_athletics|n'emisinde]] eyakakasibwa oba alina ebisaanyizo.
== Obulamu bwe ==
Okutuusa mu mwaka gwa 2013, kyaali kigambibwa nti yalina abaana babiri, okwali omuwala n'omulezi.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175657/https://observer.ug/sports/44-sports/26875-meet-muwanga-the-she-cranes-greatest-coach</ref>Abeera mu [[:en:Kampala|Kampala]] mubitundu by'e Kabowa.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230323175648/https://www.observer.ug/sports/44-sports/3012-when-uganda-played-at-the-world-cup</ref>
sv5503e2bb6qy43hquwefvwfmt7ut4m
Hellen Kahunde
0
9778
60334
56916
2026-07-10T16:14:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60334
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hellen Kahunde''', nga batera kuliwandiika nga '''Helen Kahunde''' yazaalibwa nga 27 Ogwekuminoogumu mu 1982, musomesa Omunayuganda era munabyabufuzi awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] o[[:en:Kiryandongo_District|mukyala akiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti ya Kiryandongo]] mu Paalamenti eye kumiokuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="One">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=94</ref> Mu 2021, baddamu nebamulonda okudayo mu Paalamenti.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kahunde-helen-10423/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/645d30b5-896d-48a6-b254-e5e8d313f957/</ref> Mu Paalamenti, yawereza nga ku kakiiko akavuunaanyizibwa kunsonga za Afrika y'obuvanjuba.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Uganda nga 27 Ogwekuminoogumu mu 2018<ref name="One" />Yasomera ku ''[[:en:Gulu|Gulu]] Sacred Heart Secondary School'' nga lisinganibwa Gulu, ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika Ddyo]] bwa Uganda, gyeyamalira emisomo gye egya S4. Oluvannyuma yatwalibwa ku Ou''r Lady of Good Counsel Secondary School erisinganibwa e [[:en:Gayaza|Gayaza]] mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti ye Wakiso]] gyeyamaliriza emisomo gye egyawagulu oba S6''.<ref name="One" />
Yagenda ku [[:en:Gulu_University|Disitulikiti ye Gulu]] mu 2003, gyeyatikirwa mu 2007 ne Diguli mu By'okusomesa Sayaansi. Oluvannyuma yatikirwa kutendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] erisinganibwa mu Kampala, ne [[:en:Evaluation|Dipulooma y'okulondoola n'okubeera kalabalaba]].
== Emirimu gye ==
Nga tanaba kwegata ku byabufuzi, yali asomesa sayaansi ku ''Kigumba Intensive Secondary School, erisinganibwa e [[:en:Kigumba|Kigumba]], mu Disitulikiti ye Kiryandongo okuva mu 2008 okutuuka mu 2008''.<ref name="One" />
Mu 2011, yeesimbawo ku ky'omukyala eyali agenda okukiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti ya Kiryandongo. Yawangula era n'afuuka omukyala eyasooka okubeera omubaka wa Paalamenti mu disitulikiti eyali yatondebwawo nga 1 Ogwomusanvu mu 2010.<ref name="Two">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/2787154-1110996-13n4bdoz/index.html |access-date=2024-03-30 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327035237/https://www.monitor.co.ug/Elections/2787154-1110996-13n4bdoz/index.html |url-status=dead }}</ref> Yaddamu n'alondebwa mu 2016, nga neera ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movementi]].<ref name="Three">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Amin-s-grandson-takes-Kibanda-North-seat/688334-3087122-n7n2k7/index.html |access-date=2023-03-24 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327040740/https://www.monitor.co.ug/News/National/Amin-s-grandson-takes-Kibanda-North-seat/688334-3087122-n7n2k7/index.html |url-status=dead }}</ref>
Mu Paalamenti, y'omu kubali ku kakiiko akavunaanyizibwa ku Sayaansi ne Tekinologiya, ssaako n'akavunaanyizibwa ku by'ensonga za Pulezidenti.<ref name="One" />
== Famire ==
Helen Kahunde mukyala mufumbo.<ref name="One" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Monica_Azuba_Ntege|Monica Azuba Ntege]]
* [[:en:Winnie_Kiiza|Winnie Kiiza]]
* [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Ku mukitu gya yintaneeti egy Paalamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-silences-MP--complaints--investors--/688334-4390856-p4xv96z/index.html Musevenyi asirisiza ababaka ababadde beemulugunya kunsonga z'abamusiga nsiimbi], nga 13 Ogwokuna mu 2018
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
cchn66685vrvl7kmoetqvub3jdy2hj9
60547
60334
2026-07-10T16:34:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60547
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hellen Kahunde''', nga batera kuliwandiika nga '''Helen Kahunde''' yazaalibwa nga 27 Ogwekuminoogumu mu 1982, musomesa Omunayuganda era munabyabufuzi awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] o[[:en:Kiryandongo_District|mukyala akiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti ya Kiryandongo]] mu Paalamenti eye kumiokuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="One">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=94</ref> Mu 2021, baddamu nebamulonda okudayo mu Paalamenti.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kahunde-helen-10423/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/645d30b5-896d-48a6-b254-e5e8d313f957/</ref> Mu Paalamenti, yawereza nga ku kakiiko akavuunaanyizibwa kunsonga za Afrika y'obuvanjuba.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Uganda nga 27 Ogwekuminoogumu mu 2018<ref name="One" />Yasomera ku ''[[:en:Gulu|Gulu]] Sacred Heart Secondary School'' nga lisinganibwa Gulu, ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika Ddyo]] bwa Uganda, gyeyamalira emisomo gye egya S4. Oluvannyuma yatwalibwa ku Ou''r Lady of Good Counsel Secondary School erisinganibwa e [[:en:Gayaza|Gayaza]] mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti ye Wakiso]] gyeyamaliriza emisomo gye egyawagulu oba S6''.<ref name="One" />
Yagenda ku [[:en:Gulu_University|Disitulikiti ye Gulu]] mu 2003, gyeyatikirwa mu 2007 ne Diguli mu By'okusomesa Sayaansi. Oluvannyuma yatikirwa kutendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] erisinganibwa mu Kampala, ne [[:en:Evaluation|Dipulooma y'okulondoola n'okubeera kalabalaba]].
== Emirimu gye ==
Nga tanaba kwegata ku byabufuzi, yali asomesa sayaansi ku ''Kigumba Intensive Secondary School, erisinganibwa e [[:en:Kigumba|Kigumba]], mu Disitulikiti ye Kiryandongo okuva mu 2008 okutuuka mu 2008''.<ref name="One" />
Mu 2011, yeesimbawo ku ky'omukyala eyali agenda okukiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti ya Kiryandongo. Yawangula era n'afuuka omukyala eyasooka okubeera omubaka wa Paalamenti mu disitulikiti eyali yatondebwawo nga 1 Ogwomusanvu mu 2010.<ref name="Two">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/2787154-1110996-13n4bdoz/index.html |access-date=2024-03-30 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327035237/https://www.monitor.co.ug/Elections/2787154-1110996-13n4bdoz/index.html |url-status=dead }}</ref> Yaddamu n'alondebwa mu 2016, nga neera ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movementi]].<ref name="Three">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Amin-s-grandson-takes-Kibanda-North-seat/688334-3087122-n7n2k7/index.html |access-date=2023-03-24 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327040740/https://www.monitor.co.ug/News/National/Amin-s-grandson-takes-Kibanda-North-seat/688334-3087122-n7n2k7/index.html |url-status=dead }}</ref>
Mu Paalamenti, y'omu kubali ku kakiiko akavunaanyizibwa ku Sayaansi ne Tekinologiya, ssaako n'akavunaanyizibwa ku by'ensonga za Pulezidenti.<ref name="One" />
== Famire ==
Helen Kahunde mukyala mufumbo.<ref name="One" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Monica_Azuba_Ntege|Monica Azuba Ntege]]
* [[:en:Winnie_Kiiza|Winnie Kiiza]]
* [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Ku mukitu gya yintaneeti egy Paalamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-silences-MP--complaints--investors--/688334-4390856-p4xv96z/index.html Musevenyi asirisiza ababaka ababadde beemulugunya kunsonga z'abamusiga nsiimbi], nga 13 Ogwokuna mu 2018
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
q9609lta999n3hipoanp1cxy3eyckd7
Hilda Twongyeirwe
0
9783
60427
57217
2026-07-10T16:14:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60427
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hilda Twongyeirwe''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], muwandiisi era musunsuzi.<ref name="africabookscollective">http://www.africanbookscollective.com/authors-editors/hilda-twongyeirwe</ref> Okumala emyaka kkumi, yali asomesa Lungereza mu ssomero lya Ssekendule ng'atannawummula kutandiika kukola mirimu gya Gavumenti mu 2003. Musunsuzi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi n'ebitontome era yafuna n'omudaali okuva mu Gavumenti ya Uganda nga yebazibwa olw'okuwaayo kwe mu kulinyisa omutindo gw'abakyala ng'ayita mu kuwandiika (2018). Era yafuna Satifikeeti eya Certificate of Recognition (2008) okuva mu [[:en:National_Book_Trust_of_Uganda|National Book Trust of Uganda]] olw'akatabo ke ak'abaana, ''Fina the Dancer''. Ye mukubiriza w'ekitongole kya [[:en:FEMRITE|FEMRITE]], kyasaako ettafaali mu kutandikibwa kwakyo mu 1995. Yasunsula akatabo akalimu emboozi enjiiye n'ebyaliwo ng'ekyasembyeyo, ''No Time to Mourn (2020) by South Sudanese women. ''Era asunsude ebirala omuli''; I Dare to Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival (2012) and Taboo? Voices of Women on Female Genital Mutilation (2013).<ref name="wordswithoutborders">http://wordswithoutborders.org/contributor/hilda-twongyeirwe</ref>''
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Twongyeirwe yazaalibwa mu Disitulikiti y'e [[:en:Kabale|Kabale]], mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]], mu Kacerere okumpi n'[[:en:Lake_Bunyonyi|ennyanja Bunyonyi]]. Yatikkirwa Diguli mu by'embeera z'abantu n'eyokubiri eya master's degree in public administration and management okuva [[:en:Makerere_University|Makerere University]].<ref name="afrolit">http://afrolit.com/beatrice-speaks-to-hilda-twongyeirwe/1045/l.aspx</ref>
== Bye yakola mu kibiina kya Femrite ==
[[File:Hilda_Twongyeirwe_at_a_Public_Reading_at_the_Femrite_regional_residence_for_African_women_writers.jpg|left|thumb|Twongyeirwe at a Public Reading at the Femrite regional residence for African women writers]]
Abadde memba mu [[:en:FEMRITE|FEMRITE]] okuva lwe kyatandikibwawo, nga yakyegatako ng'akyali muyizi ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ya Makerere]].<ref name="afrolit"/><ref name="femriteug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.femriteug.org/?view=21 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2014-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141011043449/http://www.femriteug.org/?view=21 |url-status=dead }}</ref> Ye mukubiriza wa FEMRITE. Asunsudde obutabo bw'emboozi enjiiye n'ezo ezaaliwo ng'akaseebyeyo k'eka''I Dare to Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival'' (2012)<ref name="chicagoreviewpress">http://www.chicagoreviewpress.com/twongyeirwe--hilda-contributor-215321.php</ref>
and ''Taboo? Voices of Women on Female Genital Mutilation'' (2013).
Yetabye mu Pulojekliti eziwerako eza FEMRITE okutumbula okusoma n'okuwandiika naddala mu masomero ga sekendule ne pulayimale.<ref name="femriteug1">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.femriteug.org/about-us/ |access-date=2023-03-24 |archive-date=2016-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160401104904/http://www.femriteug.org/about-us/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye egy'obuwandiisi ==
Hilda yafulumya akatabo k'abaana aka, ''Fina the Dancer'' (2007), ak'awangula Satifikeeti ey'akatabo akasinze mu kusomesa abaana n'obutabo obulala obuli mu nnimi nga Runyankole Rukiga obwa pulayimale esooka ney'okubiri. Ebitontome bye birabikidde mu butabo ne magaziini ez'enjawulo omuli "The Threshold by the Nile", ne mu pulojekiti etuumbula ebitontome. Afulumiza emboozi eziwerako n'ekibiina kya FEMRITE: "Becoming a Woman" mu 1998, "Headlines" mu 2001, "The Pumpkin Seed" in ''Pumpkin Seeds'', n'obulala bungi<ref name="monitor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1002974/-/1dpphxz/-/index.html |access-date=2023-03-24 |archive-date=2014-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222212705/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1002974/-/1dpphxz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Yali musomesa mu musomo gwa 2013 Writivism workshop.<ref name="Caceafrica">http://caceafrica.wordpress.com/2013/01/23/writivism-mentorship-programme/</ref> Olugero lwe olwa "Baking the National Cake" lw'afulumizibwa mu Gwekkumi 2013 ng'ekitundutundu kya pulojekiti y'abakyala abawandiika mu nnimi ez'enjawulo eza Africa.<ref name="wordswithoutborders1">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://wordswithoutborders.org/issue/october-2013 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220521024425/https://www.wordswithoutborders.org/issue/october-2013 |url-status=dead }}</ref><ref name="carmenmccain">http://carmenmccain.com/tag/hilda-twongyeirwe/</ref> Yetaba mu bitontome ebyawandiikibwa mu 2019 ''[[:en:New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa]]'', ebyasunsulwa [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]].<ref>https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/New-Daughters-of-Africa-a-must-read-for-women-writers/1220-5422114-s2c04fz/index.html</ref>
== Emirimu gye egy'afulumizibwa ==
=== Obutabo ===
*
=== Emboozi ennyimpi ===
* "Let It Be an Angel", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_TwongyeirweEllen_Banda-Aaku2012">''Summoning the Rains''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700257|<bdi>9789970700257</bdi>]].</cite>
* "And If", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">''World of Our Own and other stories''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700257|<bdi>9789970700257</bdi>]].</cite>
* "The Intrigue", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">''I Dare Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival''. Lawrence Hill Books/Chicago. ISBN <nowiki><bdi>978-1-56976-842-6</bdi></nowiki>.</cite>
* "Till we find our voices", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_TwongyeirweAaron_Mushengyezi2011">''Never Too Late''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700233|<bdi>9789970700233</bdi>]].</cite>
* "Headlines", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFPeter_WasambaHarriet_Mugambi_and_Jane_Bwoya2010">''Tales from my Motherland''. The Jomo Kenyatta Foundation, Nairobi Kenya. ISBN [[Special:BookSources/9789966228451|<bdi>9789966228451</bdi>]].</cite>
* "This Time Tomorrow", in {{Cite book|author=Violet Barungi}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_BarungiHilda_Twongyeirwe2009">''Farming Ashes: Tales of Agony and Resilience''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700202|<bdi>9789970700202</bdi>]].</cite>
* "The Intrigue", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_BarungiHilda_Twongyeirwe2009">''Beyond the Dance: Voices of women on female genital mutilation''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700196|<bdi>9789970700196</bdi>]].</cite>
* "Making Ends Meet", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2009">''Talking Tales''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700219|<bdi>9789970700219</bdi>]].</cite>
* "The Pumpkin Seed", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHelen_MoffettViolet_Barungi2009">''Pumpkin Seeds and Other Gifts:Stories from the FEMRITE Regional Writers Residency, 2008''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700226|<bdi>9789970700226</bdi>]].</cite>
* "Headlines", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2001">''Words from a Granary''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700011|<bdi>9789970700011</bdi>]].</cite>
* "Becoming a Woman", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFKarooro_Okurut1998">''A Woman's Voice''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970901036|<bdi>9789970901036</bdi>]].</cite>
* [http://wordswithoutborders.org/article/baking-the-national-cake "Baking the National Cake"], wordswithoutborders.org, 2013
=== Ebitontome ===
* "In conversation", "New Tarmac", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">''A Thousand Voices Rising: An anthology of contemporary African poetry''. BN Poetry Foundation. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-9234-0-3</bdi></nowiki>.</cite>
* "Sometime, I hear your Voice Mama", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFAnthonia_C._KaluJuliana_Makuchi_Nfah-AbbenyiOmofolabo_Ajayi-Soyinka2013">''An Anthology of New Work by African Women Poets''. Lynne Rienner Publications. ISBN <nowiki><bdi>978-1-58826-868-6</bdi></nowiki>.</cite>
* "Mama's Garden of Beans, Papa's Hands, Who Litters?" in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFOkaka_DokatumRose_Rwakasisi2009">''The Butterfly Dance: Words and Sounds of Colour''. Femrite Publications. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-700-18-9</bdi></nowiki>.</cite>
* "By the Nile, Threshold", in <cite class="citation book cs1">Femrite Publications. 2009. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-700-18-9</bdi></nowiki>.</cite>
* [http://postcolonial.org/index.php/pct/article/view/1684/1472 "In Conversation, Breaking Order"], in ''Post-colonial text'' Volume 8, No. 1 (2013).
== Obutabo bweyasunsula ==
* Hilda Twongyeirwe, Elizabeth Ashamu, Elizabeth Ashamu Deng, eds. (2020). ''No Time to Mourn''. <nowiki>ISBN 9970480170</nowiki>, 9789970480173
*
*
*
*
*
*
* {{Cite book|author=Violet Barungi}}
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="0"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20171017202016/https://www.vietnambreakingnews.com/2013/08/asian-african-writers-discuss-cultural-globalisation/ "Asian, African writers discuss cultural globalisation"]
* [http://uncutvoices.wordpress.com/2013/09/11/possessing-the-secret-of-joy-and-authors-in-uganda-fgm-choice-or-coercion/ "Possessing the Secret of Joy and Authors in Uganda. FGM, choice – or coercion?"]
* [https://web.archive.org/web/20171017202446/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30040:-femrite-flags-off-first-writers-caravan&catid=85:education&Itemid=106 "Femrite flags off first writers’ caravan"]
* [https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Moulding+female+writers+in+Africa/-/434746/1481508/-/18nmps/-/index.html "Moulding female writers in Africa"]
* [http://ncronline.org/blogs/young-voices/book-african-women-gives-power-back-victims "Book on African women gives power back to victims"]
* [https://web.archive.org/web/20140222061212/http://www.polis.leeds.ac.uk/lucas/activities/leeds-african-studies-bulletin/book-reviews/book-review-summoning-the-rains.php "Summoning the Rains, Hilda Twongyeirwe and Ellen Banda-Aaku (eds)"]
* [http://allafrica.com/stories/200708060899.html "Ugandan Women Writers Shine But Where Are Men?"]
* Hilda Twongyeirwe [https://twitter.com/twongye at Twitter] @twongye
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Twongyeirwe, Hilda}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
gxwfzh18v9setpfo4dxdwjp20e5mmna
60622
60427
2026-07-10T16:35:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60622
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hilda Twongyeirwe''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], muwandiisi era musunsuzi.<ref name="africabookscollective">http://www.africanbookscollective.com/authors-editors/hilda-twongyeirwe</ref> Okumala emyaka kkumi, yali asomesa Lungereza mu ssomero lya Ssekendule ng'atannawummula kutandiika kukola mirimu gya Gavumenti mu 2003. Musunsuzi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi n'ebitontome era yafuna n'omudaali okuva mu Gavumenti ya Uganda nga yebazibwa olw'okuwaayo kwe mu kulinyisa omutindo gw'abakyala ng'ayita mu kuwandiika (2018). Era yafuna Satifikeeti eya Certificate of Recognition (2008) okuva mu [[:en:National_Book_Trust_of_Uganda|National Book Trust of Uganda]] olw'akatabo ke ak'abaana, ''Fina the Dancer''. Ye mukubiriza w'ekitongole kya [[:en:FEMRITE|FEMRITE]], kyasaako ettafaali mu kutandikibwa kwakyo mu 1995. Yasunsula akatabo akalimu emboozi enjiiye n'ebyaliwo ng'ekyasembyeyo, ''No Time to Mourn (2020) by South Sudanese women. ''Era asunsude ebirala omuli''; I Dare to Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival (2012) and Taboo? Voices of Women on Female Genital Mutilation (2013).<ref name="wordswithoutborders">http://wordswithoutborders.org/contributor/hilda-twongyeirwe</ref>''
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Twongyeirwe yazaalibwa mu Disitulikiti y'e [[:en:Kabale|Kabale]], mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]], mu Kacerere okumpi n'[[:en:Lake_Bunyonyi|ennyanja Bunyonyi]]. Yatikkirwa Diguli mu by'embeera z'abantu n'eyokubiri eya master's degree in public administration and management okuva [[:en:Makerere_University|Makerere University]].<ref name="afrolit">http://afrolit.com/beatrice-speaks-to-hilda-twongyeirwe/1045/l.aspx</ref>
== Bye yakola mu kibiina kya Femrite ==
[[File:Hilda_Twongyeirwe_at_a_Public_Reading_at_the_Femrite_regional_residence_for_African_women_writers.jpg|left|thumb|Twongyeirwe at a Public Reading at the Femrite regional residence for African women writers]]
Abadde memba mu [[:en:FEMRITE|FEMRITE]] okuva lwe kyatandikibwawo, nga yakyegatako ng'akyali muyizi ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ya Makerere]].<ref name="afrolit"/><ref name="femriteug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.femriteug.org/?view=21 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2014-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141011043449/http://www.femriteug.org/?view=21 |url-status=dead }}</ref> Ye mukubiriza wa FEMRITE. Asunsudde obutabo bw'emboozi enjiiye n'ezo ezaaliwo ng'akaseebyeyo k'eka''I Dare to Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival'' (2012)<ref name="chicagoreviewpress">http://www.chicagoreviewpress.com/twongyeirwe--hilda-contributor-215321.php</ref>
and ''Taboo? Voices of Women on Female Genital Mutilation'' (2013).
Yetabye mu Pulojekliti eziwerako eza FEMRITE okutumbula okusoma n'okuwandiika naddala mu masomero ga sekendule ne pulayimale.<ref name="femriteug1">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.femriteug.org/about-us/ |access-date=2023-03-24 |archive-date=2016-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160401104904/http://www.femriteug.org/about-us/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye egy'obuwandiisi ==
Hilda yafulumya akatabo k'abaana aka, ''Fina the Dancer'' (2007), ak'awangula Satifikeeti ey'akatabo akasinze mu kusomesa abaana n'obutabo obulala obuli mu nnimi nga Runyankole Rukiga obwa pulayimale esooka ney'okubiri. Ebitontome bye birabikidde mu butabo ne magaziini ez'enjawulo omuli "The Threshold by the Nile", ne mu pulojekiti etuumbula ebitontome. Afulumiza emboozi eziwerako n'ekibiina kya FEMRITE: "Becoming a Woman" mu 1998, "Headlines" mu 2001, "The Pumpkin Seed" in ''Pumpkin Seeds'', n'obulala bungi<ref name="monitor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1002974/-/1dpphxz/-/index.html |access-date=2023-03-24 |archive-date=2014-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222212705/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1002974/-/1dpphxz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Yali musomesa mu musomo gwa 2013 Writivism workshop.<ref name="Caceafrica">http://caceafrica.wordpress.com/2013/01/23/writivism-mentorship-programme/</ref> Olugero lwe olwa "Baking the National Cake" lw'afulumizibwa mu Gwekkumi 2013 ng'ekitundutundu kya pulojekiti y'abakyala abawandiika mu nnimi ez'enjawulo eza Africa.<ref name="wordswithoutborders1">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://wordswithoutborders.org/issue/october-2013 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220521024425/https://www.wordswithoutborders.org/issue/october-2013 |url-status=dead }}</ref><ref name="carmenmccain">http://carmenmccain.com/tag/hilda-twongyeirwe/</ref> Yetaba mu bitontome ebyawandiikibwa mu 2019 ''[[:en:New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa]]'', ebyasunsulwa [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]].<ref>https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/New-Daughters-of-Africa-a-must-read-for-women-writers/1220-5422114-s2c04fz/index.html</ref>
== Emirimu gye egy'afulumizibwa ==
=== Obutabo ===
*
=== Emboozi ennyimpi ===
* "Let It Be an Angel", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_TwongyeirweEllen_Banda-Aaku2012">''Summoning the Rains''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700257|<bdi>9789970700257</bdi>]].</cite>
* "And If", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">''World of Our Own and other stories''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700257|<bdi>9789970700257</bdi>]].</cite>
* "The Intrigue", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">''I Dare Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival''. Lawrence Hill Books/Chicago. ISBN <nowiki><bdi>978-1-56976-842-6</bdi></nowiki>.</cite>
* "Till we find our voices", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_TwongyeirweAaron_Mushengyezi2011">''Never Too Late''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700233|<bdi>9789970700233</bdi>]].</cite>
* "Headlines", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFPeter_WasambaHarriet_Mugambi_and_Jane_Bwoya2010">''Tales from my Motherland''. The Jomo Kenyatta Foundation, Nairobi Kenya. ISBN [[Special:BookSources/9789966228451|<bdi>9789966228451</bdi>]].</cite>
* "This Time Tomorrow", in {{Cite book|author=Violet Barungi}}<cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_BarungiHilda_Twongyeirwe2009">''Farming Ashes: Tales of Agony and Resilience''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700202|<bdi>9789970700202</bdi>]].</cite>
* "The Intrigue", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_BarungiHilda_Twongyeirwe2009">''Beyond the Dance: Voices of women on female genital mutilation''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700196|<bdi>9789970700196</bdi>]].</cite>
* "Making Ends Meet", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2009">''Talking Tales''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700219|<bdi>9789970700219</bdi>]].</cite>
* "The Pumpkin Seed", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHelen_MoffettViolet_Barungi2009">''Pumpkin Seeds and Other Gifts:Stories from the FEMRITE Regional Writers Residency, 2008''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700226|<bdi>9789970700226</bdi>]].</cite>
* "Headlines", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2001">''Words from a Granary''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700011|<bdi>9789970700011</bdi>]].</cite>
* "Becoming a Woman", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFKarooro_Okurut1998">''A Woman's Voice''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970901036|<bdi>9789970901036</bdi>]].</cite>
* [http://wordswithoutborders.org/article/baking-the-national-cake "Baking the National Cake"], wordswithoutborders.org, 2013
=== Ebitontome ===
* "In conversation", "New Tarmac", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">''A Thousand Voices Rising: An anthology of contemporary African poetry''. BN Poetry Foundation. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-9234-0-3</bdi></nowiki>.</cite>
* "Sometime, I hear your Voice Mama", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFAnthonia_C._KaluJuliana_Makuchi_Nfah-AbbenyiOmofolabo_Ajayi-Soyinka2013">''An Anthology of New Work by African Women Poets''. Lynne Rienner Publications. ISBN <nowiki><bdi>978-1-58826-868-6</bdi></nowiki>.</cite>
* "Mama's Garden of Beans, Papa's Hands, Who Litters?" in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFOkaka_DokatumRose_Rwakasisi2009">''The Butterfly Dance: Words and Sounds of Colour''. Femrite Publications. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-700-18-9</bdi></nowiki>.</cite>
* "By the Nile, Threshold", in <cite class="citation book cs1">Femrite Publications. 2009. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-700-18-9</bdi></nowiki>.</cite>
* [http://postcolonial.org/index.php/pct/article/view/1684/1472 "In Conversation, Breaking Order"], in ''Post-colonial text'' Volume 8, No. 1 (2013).
== Obutabo bweyasunsula ==
* Hilda Twongyeirwe, Elizabeth Ashamu, Elizabeth Ashamu Deng, eds. (2020). ''No Time to Mourn''. <nowiki>ISBN 9970480170</nowiki>, 9789970480173
*
*
*
*
*
*
* {{Cite book|author=Violet Barungi}}
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="0"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20171017202016/https://www.vietnambreakingnews.com/2013/08/asian-african-writers-discuss-cultural-globalisation/ "Asian, African writers discuss cultural globalisation"]
* [http://uncutvoices.wordpress.com/2013/09/11/possessing-the-secret-of-joy-and-authors-in-uganda-fgm-choice-or-coercion/ "Possessing the Secret of Joy and Authors in Uganda. FGM, choice – or coercion?"]
* [https://web.archive.org/web/20171017202446/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30040:-femrite-flags-off-first-writers-caravan&catid=85:education&Itemid=106 "Femrite flags off first writers’ caravan"]
* [https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Moulding+female+writers+in+Africa/-/434746/1481508/-/18nmps/-/index.html "Moulding female writers in Africa"]
* [http://ncronline.org/blogs/young-voices/book-african-women-gives-power-back-victims "Book on African women gives power back to victims"]
* [https://web.archive.org/web/20140222061212/http://www.polis.leeds.ac.uk/lucas/activities/leeds-african-studies-bulletin/book-reviews/book-review-summoning-the-rains.php "Summoning the Rains, Hilda Twongyeirwe and Ellen Banda-Aaku (eds)"]
* [http://allafrica.com/stories/200708060899.html "Ugandan Women Writers Shine But Where Are Men?"]
* Hilda Twongyeirwe [https://twitter.com/twongye at Twitter] @twongye
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Twongyeirwe, Hilda}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
88py28cbqno6muc2m8hwoy4erqqrxmn
Ife Piankhi
0
9784
60423
44139
2026-07-10T16:14:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60423
wikitext
text/x-wiki
'''Ife Piankhi''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], mutontomi,muyimbi,<ref name="startjournal">http://startjournal.org/2013/07/to-sing-what-is-it-really-about/</ref> era musomesa.<ref name="inmovemenet">{{Cite web |url=http://www.inmovement.org/team/ife-piankhi |title=Archive copy |access-date=2023-03-25 |archive-date=2022-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225082444/http://www.inmovement.org/team/ife-piankhi |url-status=dead }}</ref> Ayimbye n'abayimbi ab'enjawulo nga Keko, Nneka, Mamoud Guinea, Geoff Wilkinson, Michael Franti, Jonzi D, Wynton Marsalis, Floetry , n'abalala bangi. Alambudde amawanga g'ebulaaya mu myaka 30 agayise ng'akyadde mu mawanga nga Canada, Ghana, Sierra Leone, Zanzibar, Zambia, Romania, Italy, Holland, ne USA. Nga alimu Bungereza yawulilwanga nnyo ku [[:en:Colourful_Radio|Colourful Radio]], eyatandikibwawo Henry Bonsu. Yalabikirako ne mu filimu ya ''500 years later'' eya Owen Shahadah<ref>https://www.imdb.com/title/tt0444593/</ref> ne ''Nubian Spirit'' eya Louis Buckley<ref>https://www.youtube.com/watch?v=Bdqms_bY6X4</ref> eky'amuyigiriza ku by'enkulakulana y'ekitundu kya Nile Valley. Ife yatandika emirimu ku myaka 18 nga asomesa ebyafaayo bya Africa mu ssomero lya Aimhotep School of Knowledge. Okuva ku olwo okutuusa kakaano, yeyongerayo okukola ng'omusomesa. Yakubiriza pulojekiti ez'enjawulo nga okufaanagana n'enjawuka mu kitundu ky'e Sutton n'okukwanaganya ebitundu eby'enjawulo mu Merton. Pulojekiti endala yali Ancestral Gathering, gye yakwasaganya ne Aamasade Shepnekhi,<ref>https://www.treecircleceremonies.co.uk/</ref> eyamulaba ng'akola n'ebitundu eby'enjawulo okutandiikawo amasinzo. Era alabiddwako ku mikolo gy'ebitontome n'ebivvulu by'ennyimba mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda.<ref name="badilishapoetry">http://badilishapoetry.com/ife-piankhi/</ref> Okumala emyaka etaano, yatuula ku kakiiko akakulembera ebikujjuko bya Laba Street Art Festival,<ref>https://labaartsfestival.wordpress.com/</ref> era ayambyeko mu nteekateeka z'ebyenkulakulana nga Teen Slam Poetry Challenge,<ref>https://www.facebook.com/170761953406914</ref> Poetry in Session<ref>https://www.youtube.com/watch?v=cj6ELh1IMD8</ref> ne Babashai Poetry Award.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.jamesmurua.com/a-snapshot-of-ugandas-babishai-poetry-festival-2017 |access-date=2023-03-25 |archive-date=2023-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230325050007/http://www.jamesmurua.com/a-snapshot-of-ugandas-babishai-poetry-festival-2017/ |url-status=dead }}</ref>
Yali omu ku ba Mmeeya b'ekibiina kya London [[:en:Ken_Livingstone|Ken Livingstone]]'s London Leaders for Sustainability,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.londonsdc.org.uk/londonleaders/who/ife_piankhi.aspx |access-date=2023-03-25 |archive-date=2018-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180310010839/http://www.londonsdc.org.uk/londonleaders/who/ife_piankhi.aspx |url-status=dead }}</ref> gyeyali avumbulira ebikolwa eby'okukuuma obutonde bw'ensi n'obuyiiya ng'ali n'ekibiina kya African Caribbean community mu Bungereza. Yetaba mu pulogulaamu ya Findhorn the Foundation EcoVillages programme,<ref>https://www.findhorncollege.org/programmes/ecovillageeducation/designforsustainability.php</ref> mu kuvumbula ebitundu eby'ebezaawo mu mbeera ezitali zimu era yetaba ne mu pulogulaamu z'akakiiko k'abakulembeze b'ebitundu aka [[:en:British_Council|British Council]] UK Interaction Leadership Programme.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ngopulse.org/newsflash/british-council-interaction-leadership-programme |access-date=2023-03-25 |archive-date=2021-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210422210117/http://www.ngopulse.org/newsflash/british-council-interaction-leadership-programme |url-status=dead }}</ref> Ali wamu n'ekitongole kya African Foundation for Development (AFFORD)<ref>https://afford-uk.org/</ref> yakola n'abakyala abasuubuzi mu Sierra Leone.<ref name="londonsdc">http://www.londonsdc.org/londonleaders/profile.aspx?ID=12</ref> Mulwanirizi w'omwenkanonkano n'eddembe ly'abakyala era nga anyumirwa nnyo okuvumbula ku kubeera obulungi mu bawala n'abakyla.
Mu 2017 yali muyimbi mu 32 Degrees East the Ugandan Arts Trust.<ref>http://ugandanartstrust.org/</ref> Ekitontome kye ekyatuumibwaTo Be or Not 2B? ekyali kinyonyola ku kusenguka, okufaanana n'akukungubaga ng'essira lyali ku Maafa or obusambatuko obw'amaanyi -Okukakibwa kw'aBafrika okusenguka n'okutwalibwa mu buddu.<ref>https://vimeo.com/223586859</ref> Era ekitontome kino kyetobeseemu bisomoza bingi aba Firika by'ebasanga mu kyasa ekya 21 naddala abakakkibwa okusenguka olw'entalo, eby'enfuna nga yali agenderera kukwatagana ne ssemazinga gye yali asibuka.
Mu 2018 Piankhi yetaba mu pulojekiti ya Great African Caravan, eyali erwanirira emirembe, okusenguka n'okuggywo ensalo okuva mu Cape Town okutuuka mu Egypt.<ref>{{Cite web |url=https://www.thegreatafricancaravan.com/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-25 |archive-date=2023-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230325054510/https://www.thegreatafricancaravan.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Piankhi yasomera ku Barham and Preston Manor High School era ye yali omuyizi w'omwaka eyava mu Ggwanga eddala okusomera mu Amerika. Nga yali yegomba mugandawe Debbie Nimblette, yatandiika okukola n'abavubuka mu kulwanyisa obutasoma. Piankhi yasomera ku [[:en:South_Bank_University|South Bank University]], gyeyafunira Satifikeeti eya certificate in Delivering Learning and Learning through Play. Yatendekebwa Dr Llaila O Africa, mutendesi atuukiridde era akwasaganya ebimanyikiddwa nga Yoga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afrikanyoga.com/ |access-date=2023-03-25 |archive-date=2023-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230325050001/http://afrikanyoga.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Okuwandiika kwe ==
Piankhi yali nnazirwanako okutandiikira mu 1992. Byawandiise bisangibwa mu bitontome nga ''One Thousand Voices Rising'' and ''Aspects of Life''. Yakolagana ne Sheron Wray 'omuyiiya w'amazina'<ref>http://dance.arts.uci.edu/dr-sheron-wray</ref> ng'alambula amawanga az'ebulaaya ne Texterritory ne Jamxchange, bombi bavumbula tkinologiya mu kuyimbira awamu n'abalabi. Ng'ayimba ne Rocca Gutteridge yayiiya ekyayitibwa - Lutembe Fantasy Land<ref>https://vimeo.com/144267361</ref> era ng'ali ne Emily McCartney yakola akatambi k'ebyo byafulumizibwa okuva mu lugendo lwe:<ref>https://vimeo.com/246013514</ref> Ekitongole kya East African Soul Train (EAST),<ref>https://www.facebook.com/eastsoultrain/</ref> ekyakola olugendo okuva mu [[:en:Nairobi|Nairobi]] okutuuka e [[:en:Mombasa|Mombasa]]. Ekirala ekyafunibwa mu lugendo olwo ky'ekitontome eky'amaanyi "Punani", ekyawandiikibwa abakyala mwenda abaali bogera ku mulamwa gwa Kovu Safarini - Enkovu yange.
Alubaamu ze mulimu ''One Hell of a Storm'' on Tongue and Groove, Wildcat, BushMeat, fusions of Jazz, Reggae, ne Broken Beat.<ref name="applesandsnakes">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.applesandsnakes.org/page/84/Performance+poets/69 |access-date=2023-03-25 |archive-date=2017-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171019004608/http://www.applesandsnakes.org/page/84/Performance+poets/69 |url-status=dead }}</ref> Byakoze bilagiddwa ku mikutu egitumbula ebitontome egy'enjawulo nga [[:en:Badilisha_Poetry_Radio|Badilisha Poetry Radio]]. Soundcloud, Vimeo ne You Tube.
Okumanya ebisingawo genda ku mutimbagano gwa website www.ifepiankhi.com
== Emirimu gye egy'afulumizibwa ==
=== Ebitontome ===
* "Realising", "Tsunami", "Three little birds", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">''A Thousand Voices Rising: An anthology of contemporary African poetry''. BN Poetry Foundation. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-9234-0-3</bdi></nowiki>.</cite>
=== Ennyimba ze yayimba ===
* ''One hell of a storm'', 1995
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://startjournal.org/2012/03/freeing-the-audience-women-in-live-music/ "Freeing the audience: Women in live music"]
* [http://startjournal.org/2011/06/poetry-in-session-an-intellectual-revival-in-kampala/ "Poetry in Session: An intellectual revival in Kampala"]
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Piankhi, Ife}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
s991asp1ukmmlr3tl4nez60cdexpa8b
60633
60423
2026-07-10T16:35:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60633
wikitext
text/x-wiki
'''Ife Piankhi''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], mutontomi,muyimbi,<ref name="startjournal">http://startjournal.org/2013/07/to-sing-what-is-it-really-about/</ref> era musomesa.<ref name="inmovemenet">{{Cite web |url=http://www.inmovement.org/team/ife-piankhi |title=Archive copy |access-date=2023-03-25 |archive-date=2022-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225082444/http://www.inmovement.org/team/ife-piankhi |url-status=dead }}</ref> Ayimbye n'abayimbi ab'enjawulo nga Keko, Nneka, Mamoud Guinea, Geoff Wilkinson, Michael Franti, Jonzi D, Wynton Marsalis, Floetry , n'abalala bangi. Alambudde amawanga g'ebulaaya mu myaka 30 agayise ng'akyadde mu mawanga nga Canada, Ghana, Sierra Leone, Zanzibar, Zambia, Romania, Italy, Holland, ne USA. Nga alimu Bungereza yawulilwanga nnyo ku [[:en:Colourful_Radio|Colourful Radio]], eyatandikibwawo Henry Bonsu. Yalabikirako ne mu filimu ya ''500 years later'' eya Owen Shahadah<ref>https://www.imdb.com/title/tt0444593/</ref> ne ''Nubian Spirit'' eya Louis Buckley<ref>https://www.youtube.com/watch?v=Bdqms_bY6X4</ref> eky'amuyigiriza ku by'enkulakulana y'ekitundu kya Nile Valley. Ife yatandika emirimu ku myaka 18 nga asomesa ebyafaayo bya Africa mu ssomero lya Aimhotep School of Knowledge. Okuva ku olwo okutuusa kakaano, yeyongerayo okukola ng'omusomesa. Yakubiriza pulojekiti ez'enjawulo nga okufaanagana n'enjawuka mu kitundu ky'e Sutton n'okukwanaganya ebitundu eby'enjawulo mu Merton. Pulojekiti endala yali Ancestral Gathering, gye yakwasaganya ne Aamasade Shepnekhi,<ref>https://www.treecircleceremonies.co.uk/</ref> eyamulaba ng'akola n'ebitundu eby'enjawulo okutandiikawo amasinzo. Era alabiddwako ku mikolo gy'ebitontome n'ebivvulu by'ennyimba mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda.<ref name="badilishapoetry">http://badilishapoetry.com/ife-piankhi/</ref> Okumala emyaka etaano, yatuula ku kakiiko akakulembera ebikujjuko bya Laba Street Art Festival,<ref>https://labaartsfestival.wordpress.com/</ref> era ayambyeko mu nteekateeka z'ebyenkulakulana nga Teen Slam Poetry Challenge,<ref>https://www.facebook.com/170761953406914</ref> Poetry in Session<ref>https://www.youtube.com/watch?v=cj6ELh1IMD8</ref> ne Babashai Poetry Award.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.jamesmurua.com/a-snapshot-of-ugandas-babishai-poetry-festival-2017 |access-date=2023-03-25 |archive-date=2023-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230325050007/http://www.jamesmurua.com/a-snapshot-of-ugandas-babishai-poetry-festival-2017/ |url-status=dead }}</ref>
Yali omu ku ba Mmeeya b'ekibiina kya London [[:en:Ken_Livingstone|Ken Livingstone]]'s London Leaders for Sustainability,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.londonsdc.org.uk/londonleaders/who/ife_piankhi.aspx |access-date=2023-03-25 |archive-date=2018-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180310010839/http://www.londonsdc.org.uk/londonleaders/who/ife_piankhi.aspx |url-status=dead }}</ref> gyeyali avumbulira ebikolwa eby'okukuuma obutonde bw'ensi n'obuyiiya ng'ali n'ekibiina kya African Caribbean community mu Bungereza. Yetaba mu pulogulaamu ya Findhorn the Foundation EcoVillages programme,<ref>https://www.findhorncollege.org/programmes/ecovillageeducation/designforsustainability.php</ref> mu kuvumbula ebitundu eby'ebezaawo mu mbeera ezitali zimu era yetaba ne mu pulogulaamu z'akakiiko k'abakulembeze b'ebitundu aka [[:en:British_Council|British Council]] UK Interaction Leadership Programme.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ngopulse.org/newsflash/british-council-interaction-leadership-programme |access-date=2023-03-25 |archive-date=2021-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210422210117/http://www.ngopulse.org/newsflash/british-council-interaction-leadership-programme |url-status=dead }}</ref> Ali wamu n'ekitongole kya African Foundation for Development (AFFORD)<ref>https://afford-uk.org/</ref> yakola n'abakyala abasuubuzi mu Sierra Leone.<ref name="londonsdc">http://www.londonsdc.org/londonleaders/profile.aspx?ID=12</ref> Mulwanirizi w'omwenkanonkano n'eddembe ly'abakyala era nga anyumirwa nnyo okuvumbula ku kubeera obulungi mu bawala n'abakyla.
Mu 2017 yali muyimbi mu 32 Degrees East the Ugandan Arts Trust.<ref>http://ugandanartstrust.org/</ref> Ekitontome kye ekyatuumibwaTo Be or Not 2B? ekyali kinyonyola ku kusenguka, okufaanana n'akukungubaga ng'essira lyali ku Maafa or obusambatuko obw'amaanyi -Okukakibwa kw'aBafrika okusenguka n'okutwalibwa mu buddu.<ref>https://vimeo.com/223586859</ref> Era ekitontome kino kyetobeseemu bisomoza bingi aba Firika by'ebasanga mu kyasa ekya 21 naddala abakakkibwa okusenguka olw'entalo, eby'enfuna nga yali agenderera kukwatagana ne ssemazinga gye yali asibuka.
Mu 2018 Piankhi yetaba mu pulojekiti ya Great African Caravan, eyali erwanirira emirembe, okusenguka n'okuggywo ensalo okuva mu Cape Town okutuuka mu Egypt.<ref>{{Cite web |url=https://www.thegreatafricancaravan.com/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-25 |archive-date=2023-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230325054510/https://www.thegreatafricancaravan.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Piankhi yasomera ku Barham and Preston Manor High School era ye yali omuyizi w'omwaka eyava mu Ggwanga eddala okusomera mu Amerika. Nga yali yegomba mugandawe Debbie Nimblette, yatandiika okukola n'abavubuka mu kulwanyisa obutasoma. Piankhi yasomera ku [[:en:South_Bank_University|South Bank University]], gyeyafunira Satifikeeti eya certificate in Delivering Learning and Learning through Play. Yatendekebwa Dr Llaila O Africa, mutendesi atuukiridde era akwasaganya ebimanyikiddwa nga Yoga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://afrikanyoga.com/ |access-date=2023-03-25 |archive-date=2023-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230325050001/http://afrikanyoga.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Okuwandiika kwe ==
Piankhi yali nnazirwanako okutandiikira mu 1992. Byawandiise bisangibwa mu bitontome nga ''One Thousand Voices Rising'' and ''Aspects of Life''. Yakolagana ne Sheron Wray 'omuyiiya w'amazina'<ref>http://dance.arts.uci.edu/dr-sheron-wray</ref> ng'alambula amawanga az'ebulaaya ne Texterritory ne Jamxchange, bombi bavumbula tkinologiya mu kuyimbira awamu n'abalabi. Ng'ayimba ne Rocca Gutteridge yayiiya ekyayitibwa - Lutembe Fantasy Land<ref>https://vimeo.com/144267361</ref> era ng'ali ne Emily McCartney yakola akatambi k'ebyo byafulumizibwa okuva mu lugendo lwe:<ref>https://vimeo.com/246013514</ref> Ekitongole kya East African Soul Train (EAST),<ref>https://www.facebook.com/eastsoultrain/</ref> ekyakola olugendo okuva mu [[:en:Nairobi|Nairobi]] okutuuka e [[:en:Mombasa|Mombasa]]. Ekirala ekyafunibwa mu lugendo olwo ky'ekitontome eky'amaanyi "Punani", ekyawandiikibwa abakyala mwenda abaali bogera ku mulamwa gwa Kovu Safarini - Enkovu yange.
Alubaamu ze mulimu ''One Hell of a Storm'' on Tongue and Groove, Wildcat, BushMeat, fusions of Jazz, Reggae, ne Broken Beat.<ref name="applesandsnakes">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.applesandsnakes.org/page/84/Performance+poets/69 |access-date=2023-03-25 |archive-date=2017-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171019004608/http://www.applesandsnakes.org/page/84/Performance+poets/69 |url-status=dead }}</ref> Byakoze bilagiddwa ku mikutu egitumbula ebitontome egy'enjawulo nga [[:en:Badilisha_Poetry_Radio|Badilisha Poetry Radio]]. Soundcloud, Vimeo ne You Tube.
Okumanya ebisingawo genda ku mutimbagano gwa website www.ifepiankhi.com
== Emirimu gye egy'afulumizibwa ==
=== Ebitontome ===
* "Realising", "Tsunami", "Three little birds", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">''A Thousand Voices Rising: An anthology of contemporary African poetry''. BN Poetry Foundation. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-9234-0-3</bdi></nowiki>.</cite>
=== Ennyimba ze yayimba ===
* ''One hell of a storm'', 1995
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://startjournal.org/2012/03/freeing-the-audience-women-in-live-music/ "Freeing the audience: Women in live music"]
* [http://startjournal.org/2011/06/poetry-in-session-an-intellectual-revival-in-kampala/ "Poetry in Session: An intellectual revival in Kampala"]
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Piankhi, Ife}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
kkfk6i203q00expxl7iswx5kjtka34k
Uganda
0
9785
60686
47448
2026-07-10T20:10:35Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
60686
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
| conventional_long_name = Ripabulika ya Uganda<ref name="Ripabulika">{{cite web|title=Uganda|url=https://statehouse.go.ug/sites/default/files/attachments/Constitution_1995.pdf|website=The State House of Uganda|access-date=9 March 2022|archive-date=12 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220312040325/https://statehouse.go.ug/sites/default/files/attachments/Constitution_1995.pdf|url-status=live}}</ref>
| common_name = Uganda
| native_name = {{Erinnya erinansi|Luganda|Ripabulika ya Uganda}}<br>{{Collapsible list
| titlestyle = background:transparent;text-align:center;line-height:normal;font-size:84%;
| title = Erinnya etongole mu nnimi enansi{{efn| name=NativeName| Article 4(a) of the Constitution requires the state to promote public awareness through translating it into Ugandan languages and disseminating it as widely as possible<ref>{{Cite web|title=Ugandan Constitution translated in different Local Languages|url=https://www.ulrc.go.ug/content/ugandan-constitution-translated-different-local-languages|website=Uganda Law Reform Commision|access-date=2023-03-25|archive-date=2023-03-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20230320002048/https://www.ulrc.go.ug/content/ugandan-constitution-translated-different-local-languages|url-status=dead}}</ref>}}
| {{Infobox|subbox=yes|bodystyle=font-size:77%;font-weight:normal;
| rowclass1 = mergedrow | label1 = [[Luganda]]:
| data1 = {{lang|lg|Ripabulika ya Uganda}}<ref name="LugandaConstitution">{{Cite web|title=Constitution in Luganda|url=https://www.ulrc.go.ug/sites/default/files/Constitution%20in%20Luganda.pdf|website=Uganda Law Reform Commission|access-date=2023-03-25|archive-date=2023-06-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20230620192731/https://www.ulrc.go.ug/sites/default/files/Constitution%20in%20Luganda.pdf|url-status=dead}}</ref>
| rowclass2 = mergedrow | label2 = [[Lusoga]]:
| data2 = {{lang|xog|Uganda Eryetwala}}<ref name="LusogaConstitution">{{Cite web|title=Constitution in Lusoga|url=https://www.ulrc.go.ug/sites/default/files/Constitution%20in%20Lusoga.pdf|website=Uganda Law Reform Commission|access-date=2023-03-25|archive-date=2023-06-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20230618144730/https://www.ulrc.go.ug/sites/default/files/Constitution%20in%20Lusoga.pdf|url-status=dead}}</ref>
| rowclass3 = mergedrow | label3 = [[Lumasaba]]:
| data3 = {{lang|myx|Linambo lya Uganda}}<ref name="LumasabaConstitution">{{Cite web|title=Constitution in Lumasaba|url=https://www.ulrc.go.ug/sites/default/files/Constitution%20in%20Lumasaba.pdf|access-date=2023-03-25|archive-date=2023-06-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20230620232008/https://www.ulrc.go.ug/sites/default/files/Constitution%20in%20Lumasaba.pdf|url-status=dead}}</ref>
}}
}}
| image_flag = Bendera ya Uganda
| image_coat = Kkooti ya mikono
| national_motto = {{Omubala|"Kulwa Katonda n'Eggwanga lyange"}}<br />{omubala{{!}}{{lang|Luganda|"Kulwa Katonda n'Eggwanga Lyange"}}<nowiki>}}</nowiki>
| national_anthem = "[[Ayi Uganda, Ettaka ly'Obulungi]]" {{parabr}}{{center|[[File:Ugandan national anthem, performed by the U.S. Navy Band.ogg]]}}
| image_map = {{Switcher|[[File:Uganda (orthographic projection).svg|frameless]]|Show globe|[[File:Location Uganda AU Africa.svg|frameless]]|Laga maapu ya Afirika|default=1}}
| map_caption =
| image_map2 =
| capital = [[Kampala]]
| largest_city = ekibuga ekikulu
| official_languages = {{hlist |[[Lungereza|Lungereza]], [[Luswayili]]<ref name="Amendment_2005">{{cite web
|url=https://www.parliament.go.ug/cmis/views/87694c9d-0255-4d29-bf41-d89407bfc287%253B1.0
|title=Constitutional Amendment Act 2005
|author=Parliament of the Republic of Uganda
|date=26 September 2005
|website=Parliament.go.ug
|publisher=Republic of Uganda
|access-date=28 August 2020
|quote=§I.3:6.(2): Swahili shall be the second official language in Uganda to be used in such circumstances as Parliament may by law prescribe.
|archive-date=26 April 2021
|archive-url=https://web.archive.org/web/20210426210442/https://www.parliament.go.ug/cmis/views/87694c9d-0255-4d29-bf41-d89407bfc287%253B1.0
|url-status=live
}}</ref>}}
| languages_type = [[Olulimi lw'eggwanga]]
| languages = [[Luganda]]
| languages2_type = Ennimi ezogerwa
| languages2 = [[Ennimi za Uganda|Okusukka ennimi 70]]
| ethnic_groups =
| ethnic_groups_year =
| demonym = Munnayuganda<ref name=cia/>
| religion = {{ublist |item_style=white-space:nowrap;
|84.4% [[Christianity in Uganda|Obukurisitaayo]]
|—39.3% [[Ekkanisa y'ekikatoliki|Obukatoliki]]
|—32.0% [[Ekkanisa ya Uganda|Obwangilika]]
|—13.1% Endala [[Abakurisitaayo|Omukurisitaayo]]
|13.7% [[Obusiraamu mu Uganda|Obusiraamu]]
|1.9% [[Eddiini mu Uganda|Endala]] / [[Obukafiiri mu Uganda|Tewali]]
}}
| religion_year = 2014 okubala abantu
| religion_ref = <ref name="census-2014">{{Cite web|url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/2014%20National%20Census%20Main%20Report.pdf|title=Census 2014 Final Results|access-date=17 April 2018|archive-date=12 October 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171012091133/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/2014%20National%20Census%20Main%20Report.pdf|url-status=live}}</ref>
| government_type = [[Unitary state|Unitary]] [[dominant-party]] [[presidential system|presidential]] [[republic]]
| leader_title1 = [[Pulezidenti wa Uganda|Pulezidenti]]
| leader_name1 = [[Yoweri Museveni]]
| leader_title2 = [[Omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda|Omumyuka wa Pulezidenti]]
| leader_name2 = [[Jessica Alupo]]
| leader_title3 = [[Sabaminisita wa Uganda|Sabaminisita]]
| leader_name3 = [[Robinah Nabbanja]]
| legislature = [[Palamenti ya Uganda|Palamenti]]
| sovereignty_type = Obwetwaze
| sovereignty_note = okuva e [[Bungereza]]
| established_event1 = [[Uganda (1962–1963)|Dominion]]
| established_date1 = 9 Okitobba 1962
| established_event2 = [[Ripabulika]]
| established_date2 = 9 Okitobba 1963
| established_event3 = Semateeka aliwo
| established_date3 = 8 Okitobba 1995
| area_km2 = 241,038
| area_rank = 79th <!-- Area rank should match [[List of countries and dependencies by area]]-->
| area_sq_mi = 93,065
| percent_water = 15.39
| population_estimate = {{IncreaseNeutral}} {{UN_Population|Uganda}}{{UN_Population|ref}}
| population_estimate_year = {{UN_Population|Year}}
| population_census = {{IncreaseNeutral}} 34,634,650<ref>{{cite web |url=http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20FINAL%20RESULTS%20REPORT.pdf|title=Republic of Uganda – Census 2014 – Final Report |at=Table 2.1 page 8 |access-date=19 September 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160919151139/http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/NPHC/NPHC%202014%20FINAL%20RESULTS%20REPORT.pdf|archive-date=19 September 2016|url-status=dead}}</ref>
| population_estimate_rank = 35th
| population_census_year = 2014
| population_density_km2 = 157.1
| population_density_sq_mi = 406.9 <!--Do not remove per [[WP:MOSNUM]]-->
| population_density_rank = 75th
| GDP_PPP = $129.48 akawumbi<ref name=imf_data>{{cite web |url=https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2022/April/weo-report?c=746,&s=NGDPD,PPPGDP,NGDPDPC,PPPPC,LP,&sy=2022&ey=2022&ssm=0&scsm=1&scc=0&ssd=1&ssc=0&sic=0&sort=country&ds=.&br=1 |title=World Economic Outlook database: April 2022 |website=imf.org |access-date=2 May 2022 |archive-date=2 May 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220502092209/https://www.imf.org/en/Publications/WEO/weo-database/2022/April/weo-report?c=746,&s=NGDPD,PPPGDP,NGDPDPC,PPPPC,LP,&sy=2022&ey=2022&ssm=0&scsm=1&scc=0&ssd=1&ssc=0&sic=0&sort=country&ds=.&br=1 |url-status=live }}</ref>
| GDP_PPP_year = 2022
| GDP_PPP_rank = 88th
| GDP_PPP_per_capita = $2,960<ref name=imf_data/>
| GDP_PPP_per_capita_rank = 172nd
| GDP_nominal = {{increase}} $46.38 akawumbi<ref name=imf_data/>
| GDP_nominal_year = 2022
| GDP_nominal_rank = 90th
| GDP_nominal_per_capita = {{increase}} $1,060<ref name=imf_data/>
| GDP_nominal_per_capita_rank = 196th
| Gini = 42.0 <!--namba yokka-->
| Gini_year = 2016
| Gini_change = increase<!--increase/decrease/steady-->
| Gini_ref = <ref name="wb-gini">{{cite web | url=http://data.worldbank.org/indicator/SI.POV.GINI?locations=UG | title=Gini index (World Bank estimate) | publisher=World Bank | access-date=14 July 2021 | archive-date=18 January 2017 | archive-url=https://web.archive.org/web/20170118033920/http://data.worldbank.org/indicator/SI.POV.GINI?locations=UG | url-status=live }}</ref>
| Gini_rank =
| HDI = 0.525 <!--number only-->
| HDI_year = 2021<!-- Please use the year to which the data refers, not the publication year-->
| HDI_change = increase <!--increase/decrease/steady-->
| HDI_ref = <ref name="HDI">{{cite web| url=https://hdr.undp.org/data-center/specific-country-data#/countries/UGA| title=Specific country data| access-date=22 December 2022| archive-date=12 August 2022| archive-url=https://web.archive.org/web/20220812054834/https://hdr.undp.org/data-center/specific-country-data#/countries/UGA| url-status=live}}</ref>
| HDI_rank = 167th
| currency = [[Silinji ya Uganda]]
| currency_code = UGX
| time_zone = [[Obudde bwa Afirika Buvanjuba|EAT]]
| utc_offset = +3
| drives_on = [[Right- and left-hand traffic|left]]
| calling_code = [[+256]]<sup>a</sup>
| cctld = [[.ug]]
| footnote_a = +006 okuva [[Kenya]] ne [[Tanzania]].
| today =
}}
'''Uganda''', mu butongole Republic of'''''Uganda, nsi etalina mwalo ku ssemayanja.''''' Lyetooloddwa<ref>[https://thecommonwealth.org/our-member-countries/uganda#:~:text=Uganda%20is%20a%20landlocked%20country,the%20eastern%20and%20western%20borders. https://thecommonwealth.org/our-member-countries/uganda#:~:text=Uganda%20is%20a%20landlocked%20country,the%20eastern%20and%20western%20borders.]</ref> mu buvanjuba bwa [[Afirika]]. Egabana ensalo ne [[Kenya]] e buvanjuba, [[South Sudan|Sudan y'Omaserengeta]] mu mambuka, [[Democratic Republic of Congo|Ripabulika ya Demokurase eya Kongo]], [[Rwanda]] mu maserengeta buvanjuba, ne [[Tanzania]] mu maserengeta. Ekitundu kya maserengeta kirimu ekitundu kinene eky'Ennyanja Nalubaale, egabanibwa ne Kenya ne Tanzania. Uganda eri mu kitundu omusangibwa amayanja amanene aga Afirika, esangibwa mu kifo omusibuka omugga Kiyira, era elina embeera y'obudde ey'enjawulo eya yikweta. Nga bwekiri mu 2024, elina abantu obukadde 49, okwo obukadde 8.5 babeera mu kibuga ekikulu era ekibuga ekinene ennyo, Kampala.
Uganda erina erinnya okuva mu bwakabaka bwa Buganda, obuzingiramu ekitundu ekinene eky'ebukiikaddyo bw'eggwanga, nga mw'otwalidde n'ekibuga ekikulu Kampala<ref>https://www.ubos.org/uganda-profile/</ref> era nga olulimi lwabwe Luganda lwogerwa nnyo mu ggwanga lyonna. Okuva mu 1894, ekitundu kino kyafugibwa Bungereza, ekyatandikawo amateeka g'obufuzi mu bitundu byonna. Uganda yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza nga 9 Okitobba 1962. Okuva olwo wabaddewo entalo nnyingi, nga mw'otwalidde n'obufuzi bwa bannamaje obwamala emyaka munaana nga bukulemberwa Idi Amin.<ref>{{Cite web|title=Buganda: Uganda's 1,000-year-old kingdom|url=https://www.aa.com.tr/en/world/buganda-ugandas-1-000-year-old-kingdom/99978|access-date=2023-03-11|website=www.aa.com.tr}}</ref>
Olulimi olutongole lwe Lungereza, wadde nga Ssemateeka agamba nti "olulimi olulala lwonna luyinza okukozesebwa ng'ensomesa mu masomero oba mu bitongole ebirala eby'enjigiriza oba mu mateeka, mu by'obufuzi, oba mu misango nga bwe kiragibwa mu mateeka". Luganda, olulimi olwogerwa mu bitundu bya Buganda, lwogerwa nnyo mu bitundu bya Buganda n'ebukiikaddyo bw'obuvanjuba bw'eggwanga, era n'ennimi endala nnyingi nazo zoogerwa omuli Luteso, Lulango, Lucholi, Lunyoro, Lunyankole, Lukiga, Luluo, Lutooro, Lusamia, Lujopadhola, ne Lusoga. Mu 2005, olulimi Oluswayili, olwali lutwalibwa ng'olutalina kakwate konna n'olulimi olulala olw'omu Uganda, lwatongozebwa okuba olulimi olw'okubiri olukozesebwa mu Uganda, naye olulimi olwo telunnakkirizibwa mu palamenti.<ref>{{cite web|url=https://theconversation.com/english-rules-in-uganda-but-local-languages-shouldnt-be-sidelined-49381|title=English rules in Uganda, but local languages shouldn't be sidelined|access-date=4 October 2022|archive-date=4 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221004181120/https://theconversation.com/english-rules-in-uganda-but-local-languages-shouldnt-be-sidelined-49381|url-status=live}}</ref> Mu 2022 Uganda yasalawo okufuula Oluswayili essomo ly'ekiragiro mu nsoma y'essomero.<ref>{{cite web|url=https://www.msn.com/en-us/news/world/uganda-is-embracing-swahili-in-its-curriculum-after-years-of-resistance/ar-AAXsAmz|title=Uganda is embracing Swahili in its curriculum after years of resistance|website=[[MSN]]|access-date=4 October 2022|archive-date=4 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221004181120/https://www.msn.com/en-us/news/world/uganda-is-embracing-swahili-in-its-curriculum-after-years-of-resistance/ar-AAXsAmz|url-status=live}}</ref>
Pulezidenti wa Uganda kati ye Yoweri Kaguta Museveni, eyajja ku buyinza mu Jjanwali 1986 oluvannyuma lw'olutalo lwa bannalukalala olwamala emyaka mukaaga. Oluvannyuma lw'okukyusa mu ssemateeka ekyajjawo ekkomo ku bwapulezidenti, yasobola okwesimbawo n'alondebwa ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2011, 2016 ne 2021.<ref>{{cite web|url=https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/uganda|title=Uganda|date=30 January 2019|website=freedomhouse.org|access-date=22 May 2019|archive-date=29 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190929074232/https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/uganda|url-status=dead}}</ref>
== Ebyafaayo ==
{{main|History of Uganda}}
=== Uganda ey'Edda ===
{{main|Early history of Uganda}}
Ekitundu ekinene ekya Uganda kyali kibeeramu abantu ab'omu Central Sudan ne Kuliak nga boogera ku balimi n'abasumba nga n'aboogera Olubantu tebannajja mu bukiikaddyo n'aboogera Olunyiriri lwa Nilo mu bukiikakkono bw'ebuvanjuba emyaka 3,000 emabega mu 1000 BC. Omwaka gwa 1500 AD we gwatuukira, baali bayingidde mu buwangwa bw'abantu aboogera Olubantu mu bukiikaddyo bw'Olusozi Elgon, omugga Nile, n'Ennyanja Kyoga.<ref>{{Cite journal|url=https://www.jstor.org/stable/183030|jstor=183030|title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes|last1=Schoenbrun|first1=David L.|journal=The Journal of African History|year=1993|volume=34|issue=1|pages=1–31|doi=10.1017/S0021853700032989|s2cid=162660041|access-date=28 February 2022|archive-date=28 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220328154318/https://www.jstor.org/stable/183030|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku bulombolombo bw'abantu n'ebyafaayo, obwakabaka bwa Kitara bwali buzingiramu ekitundu ekikulu eky'Ennyanja Ennene, okuva mu bukiikakkono bw'ennyanja Albert ne Kyoga okutuuka mu bukiikaddyo bw'ennyanja Victoria ne Tanganyika. Bunyoro-Kitara kigambibwa nti ye yali ensibuko y'obwakabaka bwa Toro, Ankole, Buganda ne Busoga.<ref name="Mwambutsya">{{cite journal|author=Mwambutsya, Ndebesa|url=http://www.ossrea.net/eassrr/jan91/mwambuts.htm|archive-url=https://web.archive.org/web/20080131112357/http://www.ossrea.net/eassrr/jan91/mwambuts.htm|archive-date=31 January 2008|title=Pre-capitalist Social Formation: The Case of the Banyankole of Southwestern Uganda|journal=Eastern Africa Social Science Research Review|volume=6|issue=2; 7 no. 1|date=June 1990 – January 1991|pages=78–95}}</ref>
Abamu ku bantu ba Luo baalumba ekitundu ky'e Bunyoro ne beegatta ku bantu b'omu kitundu ekyo, ne batandikawo obwakabaka bwa Babiito obwa Omukama (omufuzi) wa Bunyoro-Kitara.<ref name="babito">{{cite web|url=http://www.bunyoro-kitara.com/history2.htm|title=Origins of Bunyoro-Kitara Kings|access-date=10 December 2006|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20061210003812/http://www.bunyoro-kitara.com/history2.htm#The%20Babiito|archive-date=10 December 2006}}, bunyoro-kitara.com.</ref>
Abasuubuzi Abawalabu baayingira mu nsi eyo okuva ku lubalama lw'ennyanja y'Ekiyindi mu buvanjuba bwa Afirika mu myaka gya 1830 olw'obusuubuzi. Mu myaka gya 1860, Bunyoro mu Buganda ey'omu masekkati g'ebugwanjuba yalaba ng'atyoboolebwa okuva mu bukiikakkono aba Egypt. Okwawukana ku basuubuzi Abawalabu abaava ku lubalama lw'ennyanja y'omu buvanjuba bwa Afirika, abaakolanga omulimu ogwo baali bawagira okuwamba amawanga. Mu 1869, Khedive Ismail Pasha owa Misiri, ng'anoonya okuwamba ebitundu ebisangibwa ebukiikakkono bw'ensalo z'Ennyanja Victoria n'ebuvanjuba bw'Ennyanja Albert ne "ebukiikaddyo bwa Gondokoro",<ref name="Baker 1879">{{Cite book|last=Baker|first=Samuel White|url=http://archive.org/details/ismailianarrativ00bake|title=Ismailia; a narrative of the expedition to Central Africa for the suppression of the slave trade, organized by Ismail, Khedive of Egypt|date=1879|publisher=London, Macmillan|others=Robarts - University of Toronto}}</ref> yatuma omunoonyereza Omungereza, Samuel Baker, mu kaweefube w'amagye ku nsalo z'omu bukiikakkono bwa Uganda, n'ekigendererwa eky'okumalawo okusuubula abaddu eyo n'okuggulawo ekkubo eri eby'obusuubuzi ne "obuwangwa". Bannayoro baawakanya Baker, eyalina okulwana olutalo olw'amaanyi okusobola okuwonawo. Baker yatwala okuziyiza ng'ekikolwa eky'obukuusa, era n'avumirira Bannayoro mu kitabo (Ismailia A Narrative Of The Expedition To Central Africa For The Suppression Of Slave Trade, Organized By Ismail, Khadive Of Egypt (1874)) ekyasomebwa nnyo mu Bungereza. Oluvannyuma, Abongereza baatuuka mu Uganda nga baagala nnyo okulwanyisa obwakabaka bwa Bunyoro ne beegatta ku bwakabaka bwa Buganda. Kino kyandireetedde Bunyoro okufiirwa ekitundu ky'ettaka lye, eryaweebwa Buganda ng'empeera okuva mu Bungereza. Ebitundu bibiri ku "bitundu ebyayonoonebwa" byazzibwayo e Bunyoro oluvannyuma lw'obwetwaze.
Mu myaka gya 1860, nga Abawalabu banoonya obuyinza okuva mu bukiikakkono, abanoonyereza aba Bungereza nga banoonya ensulo y'omugga Nile baatuuka mu Uganda. Baagobererwa abaminsani b'Abongereza ab'omu Bungereza abaatuuka mu bwakabaka bwa Buganda mu 1877 era n'abaminsani Abakatuliki Abafalansa mu 1879. Embeera eno yaleeta okufa kwa Uganda Martyrs mu 1885 oluvannyuma lw'okukyusibwa kwa Muteesa I n'ekitundu ekinene eky'olukiiko lwe, n'okulonda mutabani we Mwanga.<ref name="Background">{{cite web|url=https://2001-2009.state.gov/r/pa/ei/bgn/2963.htm|title=Background Note: Uganda|publisher=Bureau of African Affairs, United States Department of State|date=November 2008|access-date=21 January 2017|archive-date=28 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220128192054/https://2001-2009.state.gov/r/pa/ei/bgn/2963.htm|url-status=live}}</ref>
Gavumenti ya Bungereza yalagira Imperial British East Africa Company (IBEAC) okukola endagaano z'obusuubuzi mu kitundu kino okuva mu 1888.<ref name="Snakes">{{Cite book|title=Two Kingdoms of Uganda: Snakes and Ladders in the Scramble for Africa|last=Pulford|first=Cedric|publisher=Ituri Publications|year=2011|location=Daventry}}</ref>
Okuva mu 1886, waaliwo entalo ez'eddiini mu Buganda, okusooka wakati w'Abasiraamu n'Abakristaayo ate oluvannyuma, okuva mu 1890, wakati w'Abapolotesitante b'e Ba-Ingleza n'Abakatuliki b'e Ba-Fransa.<ref>{{Cite journal|title=The Arms Trade in East Africa in the Late Nineteenth Century|last=Beachey|first=R. W.|date=1962|journal=The Journal of African History|volume=3|issue=3|page=451|doi=10.1017/s0021853700003352|s2cid=162601116}}</ref> Olw'obutabanguko n'ebizibu by'eby'enfuna, IBEAC yagamba nti yali tasobola "kuyimirizaawo mulimu gwabwe" mu kitundu ekyo. Eby'obusuubuzi bya Bungereza byali byagala nnyo okukuuma ekkubo ly'obusuubuzi ery'omugga Nile, ekyaleetera gavumenti ya Bungereza okuwamba Buganda n'ebitundu ebiriraanyeewo okutonda Uganda Protectorate mu 1894.<ref name="Snakes" />{{rp|3–4}}<ref>Gordon Martel, "Cabinet politics and African partition: The Uganda debate reconsidered." ''Journal of Imperial and Commonwealth History'' 13.1 (1984): 5-24.</ref>
=== Uganda Protectorate (1894–1962) ===
{{main|Uganda Protectorate}}
[[File:Flag_of_the_Uganda_Protectorate.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_the_Uganda_Protectorate.svg|thumb|Eggye lya Uganda Protectorate]]
Obukuumi bwa Uganda bwali bufuzi bwa Bungereza okuva mu 1894 okutuuka mu 1962. Mu 1893, Imperial British East Africa Company yakyusa eddembe lyayo ery'okufuga ettaka eryali lizingiramu Obwakabaka bwa Buganda eri gavumenti ya Bungereza. Ekibiina kya IBEAC kyalekera awo okufuga Uganda oluvannyuma lw'entalo z'eddiini ez'omunda ezaali mu Uganda okukireetera okufiirwa.<ref>{{Cite journal|last=Griffiths|first=Tudor|date=2001|title=Bishop Alfred Tucker and the Establishment of a British Protectorate in Uganda 1890-94|url=https://brill.com/view/journals/jra/31/1/article-p92_4.xml|journal=Journal of Religion in Africa|volume=31|issue=1|pages=92–114|doi=10.1163/157006601X00040|issn=0022-4200|access-date=2 January 2021|archive-date=28 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220128203602/https://brill.com/view/journals/jra/31/1/article-p92_4.xml|url-status=live}}</ref>
Mu 1894, Uganda Protectorate yatandikibwawo, era ettaka eryo ne libuna n'ebitundu ebirala eby'ensi ya Buganda nga bayita mu ndagaano n'obwakabaka obulala (Toro mu 1900, Ankole mu 1901, ne Bunyoro mu 1933) mu kitundu ekisangibwa mu Uganda leero.<ref>{{Cite web|last=joz|first=Jaynnielaw|date=22 March 2015|title=The Wars of Religion 1888-1892|url=https://v2040rc.wordpress.com/uganda-country-facts/education-cultural-transformation/the-wars-of-religion-1888-1892/|access-date=2 January 2021|website=DISCOVER UGANDA, TOUR UGANDA, VOLUNTEER UGANDA & SERVE UGANDA|language=en|archive-date=29 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210129063759/https://v2040rc.wordpress.com/uganda-country-facts/education-cultural-transformation/the-wars-of-religion-1888-1892/|url-status=live}}</ref>
Ekifo ky'obukuumi kyalimu emiganyulo egy'enjawulo eri Uganda okusinga ekifo kino bwe kyafuulibwa ekkoloni nga Kenya, Uganda bwe yasigala n'obuyinza obw'enjawulo obwandibadde butono wansi w'obufuzi bw'amakoloniya.
Mu myaka gya 1890, abakozi 32,000 okuva mu Bungereza mu Buyindi baaweerezebwa mu Buvanjuba bwa Afirika wansi w'endagaano z'abakozi okuzimba Uganda Railway. Bangi ku Bayindi abaawonawo baddayo ewaabwe, naye 6,724 baasalawo okusigala mu Buvanjuba bwa Afirika oluvannyuma lw'okuzimbibwa. Oluvannyuma, abamu baafuuka abasuubuzi era ne batandika okutunda enva endiirwa n'ebintu ebirala.
Okuva mu 1900 okutuuka mu 1920, obulwadde bw'endwadde y'ekizikiza obwali bucaase mu bukiikaddyo bwa Uganda, okumpi n'olubalama lw'Ennyanja Victoria, bwatta abantu abasukka mu 250,000.<ref>{{cite journal|title=Reanalyzing the 1900–1920 Sleeping Sickness Epidemic in Uganda|publisher=Centers for Disease Control and Prevention|location=US|journal=Emerging Infectious Diseases|last1=Fèvre|first1=E. M.|last2=Coleman|first2=P. G.|last3=Welburn|first3=S. C.|last4=Maudlin|first4=I.|date=April 2004|volume=10|issue=4|pages=567–573|doi=10.3201/eid1004.020626|pmid=15200843|doi-access=free}}</ref>
Ssematalo ow'okubiri yakubiriza gavumenti ya Uganda okuwandiisa abaserikale 77,143 okuweereza mu King's African Rifles. Baalabiddwa nga bakola mu lutalo lwa Western Desert, olutalo lwa Abyssinian, olutalo lwa Madagascar n'olutalo lwa Burma.
=== Independence (1962 to 1965) ===
Uganda yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza nga 9 Okitobba 1962 ne Nnaabakyala Elizabeth II nga ye mukulembeze w'eggwanga ne Nnaabakyala wa Uganda. Mu Okitobba 1963, Uganda yafuuka repabuliki naye n'eyongera okuba ekitundu kya Commonwealth.
Okulonda okwasooka oluvannyuma lw'obwetwaze, okwaliwo mu 1962, kwawangulwa omukago wakati wa Uganda People's Congress (UPC) ne Kabaka Yekka (KY). UPC ne KY zaakola gavumenti esooka oluvannyuma lw'obwetwaze nga Milton Obote ye yali Ssaabaminisita omukulu, nga Kabaka wa Buganda (Kabaka) Edward Muteesa II ye yali akulira olukiiko.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=3|title=History of Parliament|access-date=18 April 2010|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20100220164706/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=3|archive-date=20 February 2010}} (Website of the Parliament of Uganda)</ref><ref>{{cite web|url=http://www.buganda.com/crisis66.htm|title=Buganda Kingdom: The Uganda Crisis, 1966|publisher=Buganda.com|access-date=3 May 2010|archive-date=24 March 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100324164117/http://www.buganda.com/crisis66.htm|url-status=live}}</ref>
=== Buganda crisis (1962–1966) ===
{{main|Mengo Crisis}}
[[File:Owen_Falls_Dam_construction.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Owen_Falls_Dam_construction.jpg|right|thumb|Okuzimba ekidiba kya Owen Falls mu Jinja]]
Emyaka egyaddirira nga Uganda emaze okufuna obwetwaze gyateekebwawo enkolagana wakati wa gavumenti enkulu n'obwakabaka obusingako obunene mu Buganda.
Okuviira ddala mu kiseera Bungereza lwe yatandikawo obukuumi bwa Uganda, ekibuuzo ky'engeri y'okukulembera obwakabaka obusingirayo ddala obunene mu nteekateeka y'eggwanga erimu obumu bulijjo kyali kizibu. Abakulembeze b'amasaza baali balemereddwa okuteekawo enkola eyali ekozesebwa. Kino kyayongera okwonooneka olw'endowooza Buganda gye yalina ku nkolagana ye ne gavumenti enkulu. Buganda teyagezaako kufuna buwambe wabula yalabika ng'ewulira bulungi n'entegeka eyabakakasa enkizo okusinga abantu abalala abaali mu bufuzi bwa Buganda oba embeera ey'enjawulo ng'Abongereza bavuddeyo. Kino kyeyolekera mu bulabe obwaliwo wakati w'abakulembeze b'obwakabaka bwa Bungereza ne Buganda nga tebannafuna ddembe.
Mu Buganda, waaliwo enjawukana wakati w'abo abaali baagala Kabaka abeere kabaka ow'amaanyi n'abo abaali baagala okwegatta ku Uganda yonna okutonda eggwanga erya leero. Okwawukana kwavaamu okutondebwa kw'ebibiina bibiri eby'amaanyi ebyesigamiziddwa ku Buganda - Kabaka Yekka (Kabaka Yekka) KY, n'ekibiina kya Democratic Party (DP) ekyali kirina emirandira mu Kkanisa y'Abakatoliki. Obukyayi wakati w'ebibiina bino byombi bwali bwa maanyi nnyo naddala ng'okulonda okw'olubereberye okw'olukiiko oluvanyuma lw'Obukoloni kuli kumpi. Kabaka yali tayagala nnyo mukulembeze wa DP, Benedicto Kiwanuka.
Ebweru wa Buganda, munnabyabufuzi omuwombeefu okuva mu bukiikakkono bwa Uganda, Milton Obote, yali akoze omukago gwa bannabyabufuzi abataali Bannayuganda okuzimba Uganda People's Congress (UPC). UPC mu mutima gwayo yali efugibwa bannabyabufuzi abaali baagala okutereeza kye baalaba ng'obutaba na bwenkanya mu bitundu ebyaleetera Buganda okuba n'enkizo ey'enjawulo. Kino kyasikiriza abantu bangi okuva ebweru wa Buganda. Kyokka, ekibiina kyasigala nga kikwatagana bulungi, naye Obote yalaga obumanyirivu obw'ekitalo mu kukkaanya ku nsonga emu nga yeesigama ku nkola ya federo.<ref name="Kasozi">{{cite book|last1=Kasozi|first1=A. B. K.|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|publisher=McGill-Queens's University Press|location=Montreal|isbn=9780773512184}}</ref>
[[File:Uganda_Printers_Kampala_1950s.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Uganda_Printers_Kampala_1950s.jpg|left|thumb|Ekizimbe eky'omu Uganda ekikuba ebitabo ku Kampala Road, Kampala, Uganda]]
Mu kiseera ky'obwetwaze, ekibuuzo kya Buganda kyali tekinnagonjoolwa. Uganda y'emu ku bitundu by'amakoloniya ebitono ebyafuna obwetwaze nga tebirina kibiina kyabufuzi ekirina obuyinza bungi mu palamenti. Mu kulonda okwaliwo ng'obwetwaze tebunnabaawo, UPC teyafulumya muntu yenna mu Buganda era yawangula ebifo 37 ku 61 ebyalondebwa butereevu (ebweru wa Buganda). DP yawangula ebifo 24 ebweru wa Buganda. "Ekifo eky'enjawulo" ekyaweebwa Buganda kyali kitegeeza nti ebifo bya Buganda 21 byalondebwa mu ngeri ya proportional representation ekikwatagana n'okulonda palamenti ya Buganda ′′ Lukikko. KY yawangula DP, n'efuna ebifo byonna 21.
UPC yatuuka ku ntikko ku nkomerero ya 1964 omukulembeze wa DP mu palamenti, Basil Kiiza Bataringaya, bwe yasomoka olukiiko lwa palamenti n'abakiise abalala bataano, DP n'eba n'ebifo mwenda byokka. Abakiise ba DP tebaali basanyufu nti obukyayi bwa mukulembeze waabwe, Benedicto Kiwanuka, eri Kabaka bwali bulemesa omukisa gwabwe ogw'okukolagana ne KY.<ref>{{cite book|last1=Bade|first1=Albert|title=Benedicto Kiwanuka : the man and his politics|date=1996|publisher=Fountain Publ.|location=Kampala|isbn=978-9970020089}}</ref> Okuvunda kw'abavudde mu kibiina kwafuuka amataba ng'ab'ekibiina kya KY 10 basazeewo okudda mu kibiina bwe baakiraba nti omukago n'ekibiina kya UPC tegukyasobola. Emboozi za Obote ez'ekitiibwa mu ggwanga lyonna zaali zimuluma nnyo, era UPC yali efuna obuwanguzi kumpi mu kulonda kwonna okw'ebitundu era n'eyongerako obuyinza ku bukiiko bwonna obw'ebitundu n'abateesa ebweru wa Buganda. Kabaka yayanukula mu kasirise - oboolyawo nga musanyufu olw'ekifo kye eky'omukolo n'akabonero ke yalina mu kitundu kye. Kyokka, waaliwo n'enjawukana ez'amaanyi mu lubiri lwe ezaamuzibuwalira okulwanyisa Obote. Mu kiseera Uganda we yafuukira eddembe, Buganda "yali nnyumba eyawuddemu amaanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna". Ab'ekibiina ekyo bwe beeyongera obungi, abantu ab'amawanga ag'enjawulo, ab'eddiini ez'enjawulo, n'ab'amawanga ag'enjawulo baatandika okukyusa endowooza yaabwe. Amaanyi g'ekibiina gaakendeera olw'obutakkaanya obwaliwo wakati w'ebibiina by'obufuzi mu bitundu byayo. Era mu 1966, UPC yali etandise okwekutula. Enkaayana zeeyongedde olw'abappya abaayita mu Palamenti okuva mu DP ne KY.
Abakiise ba UPC baatuuka e Gulu mu 1964 ku lukuŋŋaana lw'abakiise. Kuno kwe kwalaga engeri Obote gye yali afiiriddwa obuyinza ku kibiina kye. Olutalo olw'okufuna Ssaabawandiisi w'ekibiina lwali lutalo lwa maanyi wakati w'omulwanyi omuggya ow'ekika ekya'moderate' Grace Ibingira ne John Kakonge. Ibingira oluvannyuma yafuuka akabonero k'okuziyiza Obote mu UPC. Kino kintu kikulu nnyo nga twetegereza ebyaliwo oluvannyuma ebyatuusa ku buzibu wakati wa Buganda ne gavumenti ya Buganda. Eri abo abataali mu UPC (nga mw'otwalidde n'abawagizi ba KY), kino kyali kabonero akalaga nti Obote yali mu kabi. Abalabirizi abanyiikivu baakiraba nti UPC teyali kibinja kimu.
Okusaanawo kw'omukago gwa UPC-KY kwalaga obutasiima Obote n'abalala bwe baalina ku "kifo eky'enjawulo" ekya Buganda. Mu 1964, gavumenti yayanukula okusaba kw'ebitundu ebimu eby'Obwakabaka bwa Buganda nti tebyali bantu ba Kabaka. Ng'obwakabaka bwa Buganda tebunnaba kufuga Buganda, obwakabaka bwa Bunyoro obwali buliraanyeewo bwali buwangudde Buganda. Buganda yali efunye ebitundu bya Bunyoro era abakoloni ba Bungereza baali bagikakasizza mu ndagaano za Buganda. Abantu b'omu bitundu ebyo baali baagala okudda mu Bunyoro. Obote yasalawo okukkirizza olukiiko, ekyasunguwaza Kabaka n'abantu abasinga mu Buganda. Abatuuze b'amasaza baasemba okudda e Bunyoro wadde Kabaka yagezaako okukyusa akalulu. Oluvannyuma lw'okufiirwa palamenti, KY yaziyiza etteeka ly'okusindika amasaza mu Bunyoro, bwe kityo n'akomya omukago ne UPC.
Engeri y'ekika mu byabufuzi bya Uganda nayo yali yeeyoleka mu gavumenti. UPC eyali edda ekibiina ky'eggwanga yatandika okusaanawo ng'ebika bwe byavaako Ibingira okuvuganya Obote mu UPC. Enjawukana eyali wakati w'abantu b'omu bukiikakkono n'ab'omu bukiikaddyo, eyali yeeyolekera mu by'enfuna ne mu mbeera z'abantu, kati yali yeeyongedde nnyo mu bya bufuzi. Obote yeetoolodde bannabyabufuzi abasinga obungi ab'omu bukiikakkono. A. Neykon, Felix Onama, Alex Ojera nga n'abawagizi ba Ibingira oluvannyuma abaakwatibwa ne basibibwa naye, baali basinga kuva mu bukiikaddyo bwa South George Magezi, B. Kirya, Matthias Ngobi. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebibiina by'abantu ebyo byombi byafuna amannya ag'ebika ′′ "Bantu" (ekitundu ekisinga okuba eky'ebukiikaddyo ekya Ibingira) ne "Nilotic" (ekitundu ekisinga okuba eky'ebukiikaddyo ekya Obote). Endowooza nti gavumenti yali mu lutalo n'Ababantu yeeyongedde bwe Obote yakwata era n'asiba mu kkomera baminisita ba Bantu abaali bawagira Ibingira.<ref name="Otunnu">{{cite book|last1=Otunnu|first1=Ogenga|title=Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1890 to 1979|date=2016|publisher=Palgrave Macmillan|location=London|isbn=978-3319331553}}</ref>
[[File:SA18157-Crowned_Crane_-_Żuraw_Królewski.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:SA18157-Crowned_Crane_-_%C5%BBuraw_Kr%C3%B3lewski.jpg|alt=|thumb|Ngaali : Kano kekabonero akakulu ak'eggwanga Uganda era nga erabikira ne mu bbendera ya Uganda]]
Ebiwandiiko bino byaleeta ebintu bibiri eby'amaanyi. Ekisooka Buganda abantu b'omu Buganda Bantu era nga bwe kiri, beegasse ku kibiina kya Ibingira. Ekibinja kya Ibingira kyayongera mu maaso omukago guno nga bavunaana Obote nti ayagala okugoba Kabaka.<ref name="Otunnu" /> TKati tuli ku ludda lw'abawakanya Obote. Eky'okubiri, ab'ebyokwerinda, ab'obwakabaka bwa Bungereza baali basoloozezza amagye ne poliisi okuva mu bukiikakkono bwa Uganda olw'okuba baali balowooza nti basobola okukola emirimu gino. Mu kiseera ky'obwetwaze, amagye n' poliisi byafugibwa ebika by'omu bukiikakkono nga ebisinga bya Nilotic. Kati bandibadde bawulira nga beeyongedde okunywerera ku Obote, era yakozesa omukisa guno okunyweza obuyinza bwe. Mu Apuli 1966, Obote yawaayo abasirikale abappya 800 e Moroto, nga 70 ku buli kikumi baava mu Northern Region.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|page=83}}</ref>
Mu kiseera ekyo waaliwo endowooza nti gavumenti n'abakuumi b'ebyokwerinda baakulemberwa "abantu b'omu bukiikakkono" naddala Abacholi abaalina obuyinza bungi mu gavumenti ku mutindo gwa UPC. Mu bukiikakkono bwa Uganda waaliwo n'enneewulira ez'enjawulo ez'okuziyiza Buganda, naddala ku bikwata ku "kifo eky'enjawulo" eky'obwakabaka ng'obwetwaze tebunnabaawo n'oluvannyuma lw'obwetwaze, n'emiganyulo gyonna egy'eby'enfuna n'embeera y'abantu eyajja n'ekifo kino. "Obote yaleeta abantu abangi ab'omu bukiikakkono mu ssaza ekkulu, nga bayita mu buweereza bwa gavumenti n'amagye, era n'atandikawo enkola y'okukuuma abantu mu bukiikakkono bwa Uganda". Kyokka, ebiwandiiko bya "Bantu" ne "Nilotic" byombi biraga obutali bumu. Ng'ekyokulabirako, ekika kya Bantu kizingiramu Buganda ne Bunyoro, ab'empaka ez'amaanyi. Ekika ky'abantu b'omu Nilo omuli abantu b'omu Lugbara, Acholi, ne Langi, bonna balina obukuubagano obw'amaanyi obwayamba mu by'obufuzi bya Uganda. Newankubadde nga waliwo obuzibu buno, ebintu bino byaleetawo enjawukana mu by'obufuzi wakati w'ebitundu by'omu bukiikakkono n'ebukiikaddyo nga tebamanyi era nga kino kikyalina kinene kye kikola ku by'obufuzi bya Uganda.
Okutemagana kwa UPC kweyongera nga abalabe balaba obunafu bwa Obote. Ku mutindo gw'ebitundu UPC gye yali efugidde amakanisa agasinga obutasanyuka kwatandika okulemesa abakulembeze b'akakiiko. Ne mu disitulikiti Obote gye yakulira, baagezaako okugoba omukulembeze w'akakiiko k'essaza mu 1966. Ekirala ekyeeraliikiriza UPC kwe kuba nti okulonda okw'eggwanga okuddako kwali kujjawo mu 1967 era awatali buyambi bwa KY (abalina okuwagira DP), era n'okweyongera kw'ebibiina mu UPC, waaliwo akawuka nti UPC yandibadde ewedde obuyinza mu myezi mitono.
Obote yalumba KY n'etteeka lya palamenti eriggya ku ntandikwa ya 1966 eryaziyiza KY okugezaako okubuna ebweru wa Buganda. KY yalabise ng'addamu mu palamenti ng'ayitira mu omu ku babaka be abaasigalawo, Daudi Ochieng omulwadde ennyo. Ochieng yali wa njawulo nnyo wadde nga yali ava mu bukiikakkono bwa Uganda, yali ayingidde waggulu mu KY era yafuuka mukwano gwa Kabaka eyamuwa ettaka mu Buganda. Mu kiseera Obote we yali tali mu Palamenti, Ochieng yayanika obubbi obw'amasavu n'ezaabu okuva e Congo obwali bukoleddwa omuduumizi w'amagye ga Obote, Colonel Idi Amin. Era yagambye nti Obote, Onama ne Neykon bonna baaganyulwa mu nteekateeka eno.<ref>{{cite book|last1=Somerville|first1=Keith|title=Ivory: Power and Poaching in Africa|date=2017|publisher=Hurst|location=London|isbn=9781849046763}}</ref> Palamenti yakkiriziganya n'okusalawo okukangavvula Amin n'okunoonyereza ku Obote. Kino kyayisa bubi gavumenti era ne kireetawo obuzibu mu ggwanga.
KY era yalaga obusobozi bwe obw'okulwanyisa Obote okuva munda mu kibiina kye mu lukuŋŋaana lwa UPC Buganda gye yafulumya Godfrey Binaisa (omuwaabi w'amateeka) ng'ali mu kibiina ekikkirizibwa okuba nga kiwagirwa KY, Ibingira n'abantu abalala abawakanya Obote mu Buganda. Okwanukula kwa Obote kwe kukwata Ibingira ne baminisita abalala mu lukiiko lwa kabineeti era n'afuna obuyinza obw'enjawulo mu February 1966. Mu Maaki 1966, Obote era yalangirira nti ofiisi za Pulezidenti ne Ssaabaminisita zaali ziweddewo - n'asindika Kabaka. Obote era yawa Amin obuyinza obusingawo n'amuwa ekifo ky'omuduumizi w'amagye okusinga oyo eyasooka (Opolot) eyalina enkolagana ne Buganda okuyita mu bufumbo (kyoka nga yeesiga nti Opolot yandibadde tayagala kukola bya bujaasi ku Kabaka singa kino kyabaawo). Obote yaggyawo ssemateeka era n'ayimiriza okulonda okwaliwo mu myezi mitono. Obote yagenze ku ttivi ne ku leediyo n'avunaana Kabaka emisango egy'enjawulo omuli okusaba amagye g'ebweru agalabika okuba nga Kabaka yaganoonyerezaako oluvannyuma lw'obulimba nti Amin yali ateekateeka okuwamba gavumenti. Obote yeeyongedde okuggyawo obuyinza bwa Kabaka ng'alangirira, wakati mu bikolwa ebirala:
* Okuggyawo obukiiko bw'obuweereza bw'eggwanga obw'obwereere mu bitongole bya federo. Kino kyaggyawo obuyinza bwa Kabaka okulonda abakozi ba gavumenti mu Buganda.
* Okuggyawo kkooti enkulu ey'e Buganda nga kiggyawo obuyinza bwonna Kabaka bwe yalina.
* Okuteeka Buganda mu bufuzi obw'ebyensimbi wansi w'okufuga okw'amaanyi.
* Okuggyawo ettaka ly'abakulembeze ba Buganda. Ettaka y'emu ku nsibuko y'obuyinza Kabaka bw'alina ku bantu be.
Empaka kati zaali zitegekeddwawo wakati wa Buganda ne gavumenti ya Buganda. Bannabyafaayo bayinza okwebuuza obanga kino kyali kisobola okwewalibwa okuyitira mu kukkaanya. Kino tekyali kyangu kubanga Obote kati yali awulira nga wa maanyi era ng'alaba Kabaka ng'omunafu. Mazima ddala, Kabaka bwe yakkiriza obukulembeze emyaka ena emabega n'awagira UPC, yagabanyizza abantu be era n'atandika okuwagira omu ku bo. Mu bitongole bya Buganda eby'obufuzi, obuzibu obuva mu ddiini n'okwegomba kw'omuntu byasobozesa ebitongole ebyo obutaba na mugaso era nga tebisobola kuddamu gavumenti. Kabaka yatwalibwanga ng'atafaayo era nga tawuliriza kubuulirira okuva mu bannabyabufuzi abato aba Buganda abaali bategeera bulungi ebyobufuzi ebipya ebyaddirira obwetwaze, obutafaananako bannakatemba abaali batayagala ebyo ebyali bigenda mu maaso kasita emiganyulo gyabwe egy'obuwangwa gyali gikyaliwo. Kabaka yali ayagala nnyo bannakyemalira.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|page=64}}</ref>
Mu Maayi 1966, Kabaka yakola enteekateeka. Yasaba obuyambi okuva ebweru, era palamenti ya Buganda n'eyagala gavumenti ya Uganda eva mu Buganda (nga mw'otwalidde n'ekibuga ekikulu, Kampala). Ng'addamu, Obote yalagira Idi Amin okulumba ekibuga kya Kabaka. Olutalo olw'okuwamba ekibuga kya Kabaka lwali lukambwe nnyo ∙ abakuumi ba Kabaka baayoleka obuvumu bungi okusinga bwe baali basuubira. Aba Bungereza baatendeka Captain Kabaka n'abasajja nga 120 ne bakuuma Idi Amin okumala essaawa 12.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|page=85}}</ref> Kigambibwa nti abantu nga 2,000 baafiira mu lutalo olwo olwakomekkerezebwa amagye bwe gaakozesa eby'okulwanyisa eby'amaanyi ne gawamba olubiri. Obutemu obwali bulindiriddwa mu byalo mu Buganda tebwaliwo era oluvannyuma lw'essaawa ntono Obote eyali omuyimbi yasisinkana bannamawulire okusanyukira obuwanguzi bwe. Kabaka yadduka ng'ayita mu bbugwe w'olubiri n'atwalibwa mu buwaŋŋanguse e London abawagizi be. Yafiira eyo nga wayise emyaka esatu.
=== 1966–1971 (before the coup) ===
Mu 1966, oluvannyuma lw'okulwanagana ku buyinza wakati wa gavumenti eya Obote ne Kabaka Muteesa, Obote yayimiriza ssemateeka n'aggyawo pulezidenti n'omumyuka we. Mu 1967, ssemateeka omuggya yalangirira Uganda ng'eggwanga era n'aggyawo obwakabaka obw'edda. Obote yalangirirwa nga pulezidenti.<ref name="Background" />
=== 1971 (after the coup) –1979 (end of Amin regime) ===
{{Main|History of Uganda (1971–79)}}
Oluvannyuma lw'okulwanagana n'amagye nga January 25, 1971, Obote yagobwa ku buyinza era General Idi Amin n'atwala obuyinza mu ggwanga. Amin yafuga Uganda ng'omufuzi wa bufuzi obw'obukambwe ng'ayambibwako amagye okumala emyaka munaana egyaddirira. Yatta abantu bangi mu ggwanga okusobola okukuuma obufuzi bwe. Kigambibwa nti Bannayuganda 500,000 bafiiridde mu bufuzi bwe. Ng'oggyeko ebikolwa bye eby'obukambwe, yaggyawo n'amaanyi bannayuganda okuva mu Uganda.<ref>[http://www.theage.com.au/news/business/uk-indians-taking-care-of-business/2006/03/07/1141701511987.html "UK Indians taking care of business"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180119151852/http://www.theage.com.au/news/business/uk-indians-taking-care-of-business/2006/03/07/1141701511987.html|date=19 January 2018}}, ''The Age'' (8 March 2006). Retrieved 24 March 2013.</ref>Mu June 1976, bannalukalala ba Palesitayini bawamba ennyonyi ya Air France ne bagikaka okugwa ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe. Abantu 100 ku abo 250 abaali ku mmeeri eyo baasibibwa okutuusa abasirikale ba Isiraeri lwe baabalokola oluvannyuma lw'ennaku kkumi. Obufuzi bwa Amin bwakomekkerezebwa oluvannyuma lw'olutalo lwa Uganda-Tanzania mu 1979, ng'amagye ga Tanzania nga gayambibwako Bannayuganda abaali mu buwaŋŋanguse gaayingira Uganda.
=== 1979–present ===
{{Main|History of Uganda (1979–present)}}
[[File:Second_Congo_War_Africa_map_en.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Second_Congo_War_Africa_map_en.svg|thumb|Abalwanyi mu lutalo lwa Congo olw'okubiri. Nga 19 December, 2005, kkooti y'ensi yonna yasalawo nti Uganda, mu musango ogwatwalibwa DRC, yali eyingidde mu nsi yaayo mu bukyamu era ng'eyonoonye eddembe ly'obuntu.<ref>"[https://www.theguardian.com/world/2005/dec/20/congo.uganda Court orders Uganda to pay Congo damages] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210102143450/https://www.theguardian.com/world/2005/dec/20/congo.uganda|date=2 January 2021}}". ''[[The Guardian]]''. 20 December 2005</ref>]]
Yoweri Museveni abadde pulezidenti okuva amagye ge lwe gaamenya gavumenti eyaliko mu January 1986.
Ebibiina by'obufuzi mu Uganda byawerebwa mu mirimu gyabyo okuva mu mwaka ogwo, nga kino kyali kigendererwa okukendeeza ku bikolwa eby'ettemu. Mu nteekateeka ya "Movement" eyateekebwawo Museveni, ebibiina by'obufuzi byeyongera okubeerawo, naye byasobola okukola ofiisi y'ekitebe kyokka. Tebaasobola kuggulawo matabi, kukuŋŋaana, oba kulonda bantu butereevu (wadde abalonzi b'ebyokulonda baali basobola okuba ab'ebibiina by'obufuzi). Olukiiko lw'abantu olwakola ku ssemateeka lwaggyawo ekiragiro kino eky'emyaka 19 eky'obufuzi obw'ebibiina bingi mu Jjulaayi 2005.
Mu 1993, Ppaapa John Paul II yakyalira Uganda mu lugendo lwe olw'ennaku 6 okukubiriza Bannayuganda okunoonya okutabagana. Mu mikolo gy'abantu abangi, yawa ekitiibwa abakristu abaafiira okukkiriza kwabwe.
Mu makkati g'emyaka gya 1990, Museveni yatenderezebwa amawanga g'ebugwanjuba ng'omu ku bakulembeze b'omu Afirika ab'omulembe omuggya.
Kyokka, obukulembeze bwe bwonoonese olw'okulumba n'okuwamba Democratic Republic of Congo mu kiseera kya Ssematalo ow'okubiri owa Congo, ekyaleetawo abantu nga obukadde 5.4 okufa okuva mu 1998, era n'okwenyigira mu ntalo endala mu bitundu by'Ennyanja Ennene mu Afirika. Alwanye okumala emyaka mingi mu lutalo lwa bannayuganda n'eggye lya Lord's Resistance Army, eririna omusango gw'ebikolwa eby'obumenyi bw'amateeka bingi, nga mw'otwalidde n'obuddu bw'abaana, ettemu ly'Atiak, n'ettemu eddala. Entalo eziri mu bukiikakkono bwa Uganda ziviiriddeko enkumi n'enkumi z'abantu okufa era n'obukadde n'obukadde okusengulwa.
Palamenti yakomya ekkomo ku biseera bya Pulezidenti mu 2005, nga kigambibwa nti Museveni yakozesa ensimbi za gavumenti okusasula doola z'Amerika 2,000 buli mubaka eyawagira ekiteeso ekyo. Okulonda kwa Pulezidenti kwaliwo mu February 2006. Museveni yalwana n'abeesimbyewo abawerako, omukulu ku bo ye Kizza Besigye.
Nga February 20, 2011, akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira Pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni ng'omulwanyi awangudde akalulu ka 2011. Kyokka, abawakanya gavumenti tebaali bamativu n'ebivudde mu kulonda kuno, nga babavumirira nga bagamba nti bya bulimba. Okusinziira ku byavudde mu kulonda, Museveni awangudde n'ebitundu 68 ku buli 100 by'abalonzi. Kino kyasinga omuyigganya we Besigye, eyali omusawo wa Museveni era n'agamba bannamawulire nti ye n'abawagizi be "beemulugunya ddala" ku byavudde mu kulonda era n'obufuzi bwa Museveni oba omuntu yenna gw'ayinza okulonda. Besigye yayongeddeko nti okulonda okwabadde kutegekeddwa kujja kuleetawo obukulembeze obutali butuukirivu era nti kiri eri Bannayuganda okunoonyereza ku kino. Ekitongole kya European Union eky'okwetegereza okulonda kyaleeta alipoota ku kulongoosa n'obunafu mu nkola y'okulonda mu Uganda: "Kaweefube w'okulonda n'olunaku lw'okulonda byakolebwa mu mirembe. Kyokka, enkola y'ebyokulonda yakosebwa obutali bwenkanya mu by'obufuzi n'eby'obugagga obwali busobola okuziyizibwa ne kireetera abantu bangi mu Uganda okufiirwa eddembe lyabwe ery'okwesalirawo".
Okuva mu Agusito 2012, ekibiina kya Anonymous ekirwanirira eddembe ly'obuntu kibadde kyekalakaasa abakungu ba Uganda era nga kikweka ku mikutu gya Gavumenti olw'ebiteeso byayo ebikontana n'obwenzi. Ab'ensi ezimu abagaba ensimbi baatiisatiisa okukomya obuyambi bw'ensimbi eri eggwanga singa ebbago erirwanyisa abalyi b'ebisiyaga likyagenda mu maaso.<ref>Roberts, Scott (14 November 2012) [http://www.pinknews.co.uk/2012/11/14/pressure-on-uganda-builds-over-anti-gay-law/ Pressure on Uganda builds over anti-gay law] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20121115234405/http://www.pinknews.co.uk/2012/11/14/pressure-on-uganda-builds-over-anti-gay-law/|date=15 November 2012}}. pinknews.co.uk</ref>
Ebintu ebiraga nti mutabani wa Pulezidenti, Muhoozi Kainerugaba, y'agenda okudda mu bigere bya Pulezidenti, byongedde okutabangula embeera.
Pulezidenti Yoweri Museveni akulembedde eggwanga okuva mu 1986 era yasembayo okulondebwa mu kalulu ka pulezidenti aka January 2021. Okusinziira ku byavudde mu kulonda, Museveni awangudde akalulu nga yafunye ebitundu 58 ku buli kikumi, ate Bobi Wine eyafuuka munnabyabufuzi yafuna ebitundu 35 ku buli kikumi. Ab'oludda oluvuganya beebuuza ku buwanguzi olw'okuvunaanibwa obukumpanya n'obutali butuukirivu.<ref>{{Cite web|url=https://www.dw.com/en/uganda-election-bobi-wine-challenges-result-in-court/a-56405583|title=Uganda election: Bobi Wine challenges result in court | DW | 01.02.2021|website=Deutsche Welle|access-date=12 March 2021|archive-date=1 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210301143714/https://www.dw.com/en/uganda-election-bobi-wine-challenges-result-in-court/a-56405583|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-55675887|title=Uganda elections 2021: Museveni takes lead as Bobi Wine cries foul|work=BBC News|date=16 January 2021|access-date=12 March 2021|archive-date=10 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210310035143/https://www.bbc.com/news/world-africa-55675887|url-status=live}}</ref>Omuvuganya omulala yali John Katumba ow'emyaka 24.<ref>{{cite web|last1=Independent|first1=The|title=Presidential candidate John Katumba publishes his memoir|url=https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-john-katumba-publishes-his-memoir/|website=The Independent Uganda|date=9 January 2021|access-date=12 April 2022|archive-date=1 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220701070601/https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-john-katumba-publishes-his-memoir/|url-status=live}}</ref>
== Ekifo Uganda gy'eri ==
{{Main|Geography of Uganda}}
Uganda esangibwa mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afirika wakati wa 1o S ne 4o N obuwanvu, era wakati wa 30o E ne 35o E obuwanvu. Ensi yaayo ya njawulo nnyo, era erimu ensozi, ennyanja, n'ensozi. Ensi eno eri ku ffuuti 900 waggulu w'ennyanja. Ensozi ziri ku nsalo za Uganda ez'ebuvanjuba n'ez'ebugwanjuba. Olusozi Ruwenzori lwe lusingayo obuwanvu mu Uganda.
=== Ennyanja n'emigga ===
Ekitundu ekisinga obunene eky'ebukiikaddyo bw'eggwanga lino kirimu n'eriba erisinga obunene mu nsi yonna eriyitibwa Victoria, eririmu ebizinga bingi. Ebibuga ebisinga obukulu biri mu bukiikaddyo, okumpi n'eriba lino, omuli ekibuga ekikulu Kampala n'ekibuga Entebbe ekiri okumpi. Ennyanja Kyoga eri mu masekkati g'eggwanga era yeetooloddwa ebitundu eby'ebinyeebwa.<ref>{{Britannica|325970}}</ref>
Wadde nga Uganda teri na nnyanja, erimu ennyanja nnyingi. Ng'oggyeko amazzi ga Victoria ne Kyoga, waliwo n'amazzi ga Albert, Lake Edward, ne Lake George. Ekitundu kino kisangibwa kumpi mu mazzi ga mugga Kiyira. Omugga Victorian Nile guva mu nnyanja ya Victoria ne gusigala mu nnyanja ya Kyoga n'oluvannyuma mu nnyanja ya Albert ku nsalo ya Congo. Oluvannyuma lugenda ebukiikakkono mu South Sudan. Ekitundu ekimu ekiri mu buvanjuba bwa Uganda kiriko omugga Suam oguyita mu mazzi. Ekitundu eky'ebukiikakkono bw'obuvanjuba bwa Uganda kifuluma ne kiyingira mu kiwonvu ekiyitibwa Lotikipi, ekisangibwa mu Kenya.<ref name="DataBasin">{{cite web|url=http://databasin.org/maps/new#datasets=878c064ec5d8440493f9924f90b58af1|title=Maps|website=Data Basin|access-date=14 September 2015|archive-date=6 September 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150906155539/http://databasin.org/maps/new#datasets=878c064ec5d8440493f9924f90b58af1|url-status=live}}</ref>
=== Ebintu eby'enjawulo ebiramu n'okukuuma ebiramu ===
{{Main|Conservation in Uganda}}
[[File:Koppen-Geiger_Map_UGA_present.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Koppen-Geiger_Map_UGA_present.svg|thumb|Uganda map of Köppen climate classification.]]
Uganda erina ebifo 60 ebikuumibwa, omuli ebifo bya ggwanga kkumi: Bwindi Impenetrable National Park ne Rwenzori Mountains National Park (byonna ebiri ku UNESCO World Heritage Sites), Kibale National Park, Kidepo Valley National Park, Lake Mburo National Park, Mgahinga Gorilla National Park, Mount Elgon National Park, Murchison Falls National Park, Queen Elizabeth National Park, ne Semuliki National Park.
Uganda erimu ebika by'ebisolo bingi, nga mw'otwalidde n'ebisolo ebiyitibwa mountain gorillas mu Bwindi Impenetrable National Park, ebiyitibwa gorillas ne golden monkeys mu Mgahinga Gorilla National Park, n'ebisolo ebiyitibwa hippos mu Murchison Falls National Park. Enva endiirwa nazo zisangibwa mu nsi yonna.
Eggwanga lino lyali lifunye omuwendo gwa Forest Landscape Integrity Index ogwa 2019 oguli wakati wa 4.36/10, ne libeera mu kifo 128 mu nsi 172.<ref name="FLII-Supplementary">{{cite journal|last1=Grantham|first1=H. S.|last2=Duncan|first2=A.|last3=Evans|first3=T. D.|last4=Jones|first4=K. R.|last5=Beyer|first5=H. L.|last6=Schuster|first6=R.|last7=Walston|first7=J.|last8=Ray|first8=J. C.|last9=Robinson|first9=J. G.|last10=Callow|first10=M.|last11=Clements|first11=T.|last12=Costa|first12=H. M.|last13=DeGemmis|first13=A.|last14=Elsen|first14=P. R.|last15=Ervin|first15=J.|last16=Franco|first16=P.|last17=Goldman|first17=E.|last18=Goetz|first18=S.|last19=Hansen|first19=A.|last20=Hofsvang|first20=E.|last21=Jantz|first21=P.|last22=Jupiter|first22=S.|last23=Kang|first23=A.|last24=Langhammer|first24=P.|last25=Laurance|first25=W. F.|last26=Lieberman|first26=S.|last27=Linkie|first27=M.|last28=Malhi|first28=Y.|last29=Maxwell|first29=S.|last30=Mendez|first30=M.|last31=Mittermeier|first31=R.|last32=Murray|first32=N. J.|last33=Possingham|first33=H.|last34=Radachowsky|first34=J.|last35=Saatchi|first35=S.|last36=Samper|first36=C.|last37=Silverman|first37=J.|last38=Shapiro|first38=A.|last39=Strassburg|first39=B.|last40=Stevens|first40=T.|last41=Stokes|first41=E.|last42=Taylor|first42=R.|last43=Tear|first43=T.|last44=Tizard|first44=R.|last45=Venter|first45=O.|last46=Visconti|first46=P.|last47=Wang|first47=S.|last48=Watson|first48=J. E. M.|display-authors=1|title=Anthropogenic modification of forests means only 40% of remaining forests have high ecosystem integrity - Supplementary Material|journal=Nature Communications|volume=11|issue=1|year=2020|page=5978|issn=2041-1723|doi=10.1038/s41467-020-19493-3|pmid=33293507|pmc=7723057|bibcode=2020NatCo..11.5978G|doi-access=free}}</ref>
== Gavumenti ne byabufuzi ==
{{unreferenced section|date=March 2017}} {{Main|Politics of Uganda}}
Pulezidenti wa Uganda ye mukulembeze w'eggwanga era nga mukulembeze wa gavumenti. Pulezidenti alonda omumyuka wa pulezidenti ne katikkiro okumuyamba mu bufuzi.
Palamenti efumbibwa olukiiko lw'eggwanga oluliko abakiise 449. Bano kuliko abakiikirira ebifo 290 ebyokulonda, abakiikirira abakyala 116 ab'ebitundu, abakiikirira 10 ab'Ekibinja kya Uganda People's Defense Forces, abakiikirira abavubuka 5, abakiikirira abakozi 5, abakiikirira abantu abaliko obulemu 5, n'abakiikirira abakiikirira abakazi 18 ab'omu ofiisi..<ref>{{Cite web|title=About Uganda {{!}} State House Uganda|url=https://www.statehouse.go.ug/about-uganda|access-date=19 June 2022|website=www.statehouse.go.ug|archive-date=18 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220618075533/https://statehouse.go.ug/about-uganda|url-status=live}}</ref>
=== Foreign relations ===
{{Further|Foreign relations of Uganda|}}
Uganda y'emu ku mawanga agali mu East African Community (EAC), wamu ne Kenya, Tanzania, Rwanda, Burundi, ne South Sudan. Okusinziira ku ndagaano ya East African Common Market eya 2010, eby'obusuubuzi n'okutambuza abantu mu ddembe birungi, nga mw'otwalidde n'eddembe okubeera mu ggwanga eddala ery'omubaka olw'emirimu. Kyokka, endagaano eno teyateekebwa mu nkola olw'okukkiriza omulimu n'ebizibu ebirala eby'obulabirizi, eby'amateeka, n'eby'ensimbi. Uganda y'omu ku batandikawo ekibiina kya Intergovernmental Authority on Development (IGAD), ekirimu amawanga munaana omuli gavumenti ez'omu Horn of Africa, Nile Valley, ne African Great Lakes. Ekitebe kyayo ekikulu kiri mu kibuga Djibouti. Uganda era y'omu ku b'ekibiina kya Islamic Cooperation.<ref name="oicmems">{{cite web|title=Member States|url=https://www.oic-oci.org/|website=OIC|access-date=1 November 2020|archive-date=1 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201101030126/https://www.oic-oci.org/|url-status=live}}</ref>
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|U.S. President [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] met with President Yoweri Museveni in Entebbe, Uganda, 11 July 2003.]]
=== Military ===
{{Further|Uganda People's Defence Force}}
Mu Uganda, Uganda People's Defence Force ekola ng'amagye. Omuwendo gw'abaserikale mu Uganda gukubisaamu 45,000. Eggye lya Uganda likwatibwako mu mirimu egiwerako egy'okukuuma emirembe n'okulwanyisa mu kitundu kino, ng'abanoonyereza bagamba nti amagye ga Amerika ge gokka agasangibwa mu nsi nnyingi. Uganda erina abaserikale mu bitundu by'obukiika kkono n'obuvanjuba bwa Democratic Republic of Congo ne mu Central African Republic, Somalia, ne South Sudan.<ref>{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/CharlesOnyangoObbo/With-Somalia--CAR--and-South-Sudan--Museveni/-/878504/2137720/-/eb4y1nz/-/index.html|title=With Somalia, CAR, and South Sudan, Museveni is remaking the state – Charles Onyango Obbo|publisher=Monitor.co.ug|access-date=30 May 2015|archive-date=29 November 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141129014713/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/CharlesOnyangoObbo/With-Somalia--CAR--and-South-Sudan--Museveni/-/878504/2137720/-/eb4y1nz/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
=== Corruption ===
{{main|Corruption in Uganda}}
Ekitongole kya Transparency International kigambye nti ekitongole kya gavumenti mu Uganda kye kimu ku bitongole ebirimu obulyi bw'enguzi obusingirayo ddala mu nsi yonna. Mu 2016, Uganda yali ku ddaala ery'omulundi ogwa 151 ku 176 era yafuna obubonero 25 ku mutendera okuva ku 0 (olw'okulya enguzi) okutuuka ku 100 (olw'okubeera omuyonjo).
Aba World Bank's 2015 Worldwide Governance Indicators batadde Uganda mu bitundu 12 eby'ensi ebisinga obubi. Okusinziira ku lipoota y'ekitongole kya Amerika ekikola ku nsonga z'eddembe ly'obuntu eya 2012 ekwata ku Uganda, "Bbanka y'Ensi Yonna gye buvuddeko awo yalaga nti obulyi bw'enguzi bucaase nnyo" era nti "buli mwaka eggwanga lifiirwa obuwumbi 768.9 (doola obukadde 286) olw'obulyi bw'enguzi".
Abakiise ba Uganda mu 2014 baafuna emirundi 60 okusinga abakozi ba gavumenti abasinga obungi, era baasaba okwongerwako ssente nnyingi. Kino kyavuddemu okwemulugunya n'obwegugungo, omuli n'okukumpanya enkoko bbiri mu palamenti mu June 2014 okulaga enguzi eri mu ba palamenti. Abayeekera, abaakwatibwa, bakozesezza ekigambo "MPigs" okulaga okwemulugunya kwabwe.
Ekikangabwa ekimu, ekyalina ebivaako eby'amaanyi mu mawanga gonna era ne kilaga nti waliwo obulyi bw'enguzi mu bitongole bya gavumenti eby'oku ntikko, kwe kubba ssente za ddoola obukadde 12.6 okuva mu ofiisi ya Katikkiro mu 2012. Ssente ezo "zaali za kukozesebwa mu kuzimba ekitundu ekisangibwa mu bukiikakkono bwa Uganda, ekyali kizikiriziddwa olutalo olwamala emyaka 20, ne mu Karamoja, ekitundu ekisinga okubaamu obwavu mu Uganda". Ensonga eno yaleetera EU, UK, Germany, Denmark, Ireland, ne Norway okuyimiriza obuyambi.
Okulya enguzi okw'amaanyi n'okutono okwabaddewo mu bakozi ba gavumenti n'enteekateeka z'obufuzi nabyo bikosezza nnyo embeera y'ebyensimbi mu Uganda. Ekimu ku bitundu omuli obutali bwenkanya obw'amaanyi y'ebigaba ebya gavumenti, omuteekebwawo ssente ezitasangikasangika okuva mu bakozi b'ebigaba.
Ekirala ekiyinza okwongera ku buzibu buno kwe kuba nti amafuta tegaliiwo. Etteeka lya Petroleum Bill, eryassibwawo palamenti mu 2012 era nga NRM eriyitibwa okuleeta obwenkanya mu kitongole ky'amafuta, lyalemeddwa okusanyusa bannabyabufuzi ab'omunda n'ab'eby'enfuna ab'omunda n'ab'ensi yonna. Ng'ekyokulabirako, Angelo Izama, omunoonyereza ku by'amasannyalaze mu Uganda ku Open Society Foundation ey'omu Amerika yagamba nti etteeka eriggya lifaanana "okuwa Museveni n'obufuzi bwe ekyuma ekikola ssente". Okusinziira ku kitongole ekiyitibwa Global Witness ekyafulumizibwa mu 2012, Uganda kati erina "amafuta mangi nnyo agasobola okuzzaawo amagoba ga gavumenti emirundi ebiri mu myaka mukaaga oba kkumi, era nga gagenda kuweza doola z'Amerika obuwumbi 2.4 buli mwaka".
Etteeka erikwata ku bitongole ebitakola gwa gavumenti (Amendment) Act, eryassibwawo mu 2006, liziyizza ebikozesebwa by'ebitongole ebitakola bya gavumenti olw'okuteekawo obuzibu mu kuyingira, emirimu, ensimbi n'okukuŋŋaana mu kitongole kino. Enkola z'okuwandiisa ezizitowa era ezitali nnongoofu (ekitegeeza, okwetaaga okubuulirira okuva mu bakozi ba gavumenti; okuwandiisa obuggya buli mwaka), okufuga emirimu mu ngeri etasaanira (ekitegeeza, okwetaagisa gavumenti okutegeeza nga tennabaako muntu yenna gw'ayogerako mu kitundu ekitwala ebitongole ebitakola bya gavumenti), n'ekigendererwa nti ssente zonna ez'ebweru zigenda okuyita mu Bbanka ya Uganda, n'ebirala, bikugira nnyo omulimu gw'ekitongole ekyo. Okugatta ku ekyo, eddembe ly'okwogera ly'ekitundu lino lyeyongedde okumenyebwa nga bakozesa okutya, era etteeka lya Public Order Management Bill (erikugira ennyo eddembe ly'okukuŋŋaana) lijja kwongera ku by'okulwanyisa bya gavumenti..<ref>The International Center for Not-For-Profit Law. (2012). [http://www.icnl.org/research/monitor/uganda.html NGO Law Monitor: Uganda] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131029191439/http://www.icnl.org/research/monitor/uganda.html|date=29 October 2013}}.</ref>
=== Human rights ===
{{Main|Human rights in Uganda}}
Waliwo ebitundu bingi ebyeyongera okuleeta okweraliikirira ku nsonga y'eddembe ly'obuntu mu Uganda.
Entalo eziri mu bitundu by'obukiika kkono bw'eggwanga zeeyongedde okuleeta alipoota z'ebikolwa eby'obukambwe ebyakolebwa abajeemu aba Lord's Resistance Army (LRA), abakulemberwa Joseph Kony, n'amagye ga Uganda. Omukungu wa UN yalumiriza LRA mu Febwali 2009 ku "bukambwe obw'entiisa" mu Democratic Republic of Congo.
Omuwendo gw'abantu ab'omu nsi yonna abanoonyi b'obubudamu gukubisaamu obukadde 1.4. Okubonyaabonyezebwa kukyagenda mu maaso nga nkola ebucaase mu bitongole by'ebyokwerinda. Okulumba eddembe ly'eby'obufuzi mu ggwanga lino, omuli okukwatibwa n'okukuba ababaka ba palamenti ab'oludda oluvuganya, kuleetedde amawanga gonna okunenyezebwa, ekyavuddeko gavumenti ya Bungereza okusalawo mu May 2005 okulekera awo okuwa eggwanga eryo obuyambi. Okukwatibwa kw'omukulembeze w'oludda oluvuganya Kizza Besigye n'okusibibwa kwa kkooti enkulu mu kiseera ky'okuwulira omusango gwa Besigye ng'akozesa amagye agaliko ebyokulwanyisa eby'amaanyi nga tebannalondebwa mu February 2006 kyaviirako okuvumirirwa.
Okukozesa abaana emirimu kya bulijjo mu Uganda. Abaana bangi abakola mu bulimi. Abaana abakola ku faamu z'omukka mu Uganda beetooloddwa endwadde. Abaana abaweereza awaka mu Uganda bali mu kabi k'okunyigirizibwa. Okutunda abaana kubaawo. Obuddu n'emirimu egy'obukakafu biragiddwa mu ssemateeka wa Uganda.
Olukiiko lwa Amerika olw'Abanoonyi b'obubudamu n'abanoonyi b'obubudamu lwategeezezza ku kusobya ku ddembe ly'abanoonyi b'obubudamu mu 2007, omuli okugoba abantu mu Uganda n'ebikolwa eby'obukambwe eri abanoonyi b'obubudamu.
Okubonyaabonyezebwa n'okuttibwa awatali musango kibadde kizibu kya maanyi mu Uganda mu myaka egiyise. Ng'ekyokulabirako, okusinziira ku lipoota ya U.S. State Department eya 2012, "Ekitongole kya Afirika eky'Okutereeza n'Okujjanjaba Abo Abaakosebwa Okubonyaabonyezebwa kyawandiisa emisango 170 egy'okubonyaabonyezebwa ku poliisi, 214 ku UPDF, 1 ku poliisi y'amagye, 23 ku kitongole kya Special Investigations Unit, 361 ku bantu abatali bategeerekeka ab'ebyokwerinda, ne 24 ku bakungu ba kkomera" wakati wa Jjanwali ne Ssebutemba 2012.
Mu Ssebutemba 2009, Museveni yagaana Kabaka Muwenda Mutebi, kabaka wa Baganda, olukusa okugenda mu bitundu ebimu eby'Obwakabaka bwa Buganda, naddala disitulikiti y'e Kayunga. Wabaddewo obwegugungo era abantu abasukka mu 40 battiddwa ate abalala bakyali mu makomera. Okugatta ku ekyo, abantu abalala 9 battiddwa mu April 2011 mu kwekalakaasa kwa "Walk to Work". Okusinziira ku lupapula lwa Human Rights Watch 2013 World Report ku Uganda, gavumenti eremeddwa okunoonyereza ku kuttibwa okwali kukwataganyizibwa n'ebintu bino byombi.<ref>Human Rights Watch. (2013). [https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda World Report 2013 (Uganda)] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160701082641/https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda|date=1 July 2016}}.</ref>
==== LGBT rights ====
{{Main|LGBT rights in Uganda}} {{See also|The Anti-Homosexuality Act, 2014}}
[[File:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill_protest.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill_protest.jpg|left|thumb|Protests in [[:en:New_York_City|New York City]] against Uganda's [[:en:Anti-Homosexuality_Bill|Anti-Homosexuality Bill]].]]
Mu 2007, olupapula lw'amawulire oluyitibwa Red Pepper, lwafulumya olukalala lw'abasajja abagambibwa okuba nti basongasonga, era bangi ku bo baatulugunyizibwa.
Nga 9 Okitobba 2010, olupapula lw'amawulire olw'omu Uganda oluyitibwa Rolling Stone lwafulumya ekitundu ku lupapula olusooka ekyalina omutwe ogugamba nti "Ebifaananyi 100 eby'Abalyi b'ebisiyaga ab'oku ntikko mu Uganda" ekyaliko amannya, amadirisa, n'ebifaananyi by'abalyi b'ebisiyaga 100 okumpi n'akabonero aka zaabu akaaliko ebigambo "Basibe". Olupapula olwo era lwagamba nti abalyi b'ebisiyaga baali baagala okuyingira abaana ba Uganda. Ekiwandiiko kino kyaleetawo okutunuulirwa okw'ensi yonna n'okunenya okuva mu bitongole by'eddembe ly'obuntu, nga Amnesty International, No Peace Without Justice ne International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association. Okusinziira ku bannanyini ddembe ly'abayaaye, bannayuganda bangi balumbiddwa okuva lwe kyafulumizibwa. Nga January 27, 2011, omukuumi w'eddembe ly'abasajja abeefaako bokka David Kato yattibwa.
Mu 2009, palamenti ya Uganda yatunuulira etteeka erirwanyisa obukaba eryandiyongedde obumenyi bw'amateeka bw'obukaba nga liteekawo ekibonerezo kya kufa eri abantu abalina emisango egy'emabega, oba abalina akawuka ka siriimu, era abenyigira mu bikolwa eby'okwetaba eby'ekika kye kimu. Etteeka lino era lyalimu ebiragiro ku Bannayuganda abeenyigira mu bikolwa eby'okwetaba okw'ekika kye kimu ebweru wa Uganda, nga bagamba nti bayinza okuzzibwayo e Uganda okubonerezebwa, era lyalimu ebibonerezo ku bantu kinnoomu, amakampuni, ebitongole by'amawulire, oba ebitongole ebitaba bya gavumenti ebiwagira obukuumi mu mateeka ku kwetaba oba sodomy. Etteeka lino lyateekebwawo omubaka David Bahati mu Uganda nga 14 Okitobba 2009, era lyagambibwa okuba nga lyali liwagiddwa nnyo mu palamenti ya Uganda. Ekibinja kya bannalukalala ekya Anonymous kyayingira ku mikutu gya gavumenti ya Uganda nga bawakanya etteeka lino. Okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kwakendeera olw'okulumirirwa okw'ensi yonna naye oluvannyuma lyassibwa mu nkola nga 20 December 2013 era ne lyassibwa omukono Pulezidenti Yoweri Museveni nga 24 February 2014. Ekibonerezo kya kufa kyaggibwawo mu tteeka eryasembayo. Etteeka lino lyavumirirwa nnyo ekibiina ky'ensi yonna. Denmark, Netherlands, ne Sweden zaategeezezza nti zigenda kulekera awo okuwa obuyambi. Bbanka y'Ensi yonna nga 28 Febwali 2014 yagamba nti yali agenda kukyusaayo ssente za ddoola z'Amerika obukadde 90, ate Amerika n'egamba nti yali yeekenneenya enkolagana ne Uganda. Nga 1 August 2014, Kkooti ya Uganda ey'Etteeka yavumirira etteeka lino nga teririna mugaso kubanga teryayisibwa bulungi. Lipoota y'amawulire eya 13 August 2014 yagambye nti Ssaabawolereza wa Uganda avuddeyo ku nteekateeka zonna ez'okujulira, okusinziira ku kiragiro kya Pulezidenti Museveni eyali yeeraliikirivu olw'ebikolwa by'ebweru w'eggwanga ku tteeka lino era eyagamba nti etteeka lyonna eriggya teririna kussa mu nkola mpisa za bannaabwe ab'ekikula ekimu. Enkulaakulana ku lukalu lwa Afirika ebadde ya kaseera katono naye ng'egenda mu maaso nga South Africa ye nsi yokka eri mu ggwanga erikkiriza obufumbo obw'ekika kye kimu. Nga 21 March 2023, palamenti ya Uganda yakkiriza etteeka eryandifudde okweyanjula ng'omugenzi okubonerezebwa obulamu bwonna mu kkomera n'ekibonerezo kya kufa eri omuntu yenna avunaanibwa "obwenzi obw'amaanyi".<ref>{{Cite web|last=Nicholls|first=Larry Madowo,Catherine|date=2023-03-21|title=Uganda parliament passes bill criminalizing identifying as LGBTQ, imposes death penalty for some offenses|url=https://www.cnn.com/2023/03/21/africa/uganda-lgbtq-law-passes-intl/index.html|access-date=2023-03-22|website=CNN|language=en}}</ref><ref>{{Cite news|last=Atuhaire|first=Patience|date=2023-03-21|title=Uganda Anti-Homosexuality bill: Life in prison for saying you're gay|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-65034343|access-date=2023-03-22}}</ref>
==== Homosexuality ====
{{Undue weight|date=March 2023}} {{See also|Anti-Homosexuality Bill, 2023}}{{align|right|{{Highlighted world map by country|scale = 60|US=darkblue|CA=darkblue|MX=yellow|GB=darkblue|IS=yellow|NO=yellow|SE=lightblue|FI=lightblue|EE=lightblue|LV=lightblue|LT=lightblue|PL=lightblue|DE=darkblue|DK=lightblue|NL=lightblue|BE=lightblue|FR=lightblue|ES=lightblue|PT=lightblue|IT=lightblue|CH=yellow|IE=lightblue|GL=yellow|CZ=lightblue|SK=lightblue|RU=yellow|BY=yellow|UA=yellow|RO=lightblue|AT=lightblue|GR=lightblue|TR=yellow|BG=lightblue|RS=yellow|MK=yellow|AL=yellow|HU=lightblue|SI=lightblue|BA=yellow|ME=yellow|HR=lightblue|KZ=yellow|MN=yellow|CN=yellow|KP=yellow|KR=yellow|JP=yellow|TW=yellow|PH=yellow|UZ=yellow|KG=yellow|TJ=yellow|AF=yellow|PK=yellow|IN=yellow|NP=yellow|BT=yellow|BD=yellow|MM=yellow|TH=yellow|VN=yellow|KH=yellow|LA=yellow|IR=yellow|LK=yellow|ID=yellow|MY=yellow|PG=yellow|AU=yellow|NZ=yellow|SA=yellow|YE=yellow|OM=yellow|AE=yellow|BH=yellow|QA=yellow|IQ=yellow|SY=yellow|JO=yellow|IL=yellow|EG=yellow|LY=yellow|TN=yellow|DZ=yellow|MA=yellow|EH=yellow|MG=yellow|MR=yellow|CU=yellow|SD=yellow|SS=yellow|ER=yellow|DJ=yellow|ET=yellow|SO=yellow|BR=yellow|UY=yellow|AR=yellow|CL=yellow|KW=yellow|PY=yellow|BO=yellow|PE=yellow|EC=yellow|CO=yellow|VE=yellow|PA=yellow|GY=yellow|SR=yellow|CR=yellow|NI=yellow|HN=yellow|SV=yellow|GT=yellow|HT=yellow|DO=yellow|NE=yellow|ML=yellow|BF=yellow|NG=yellow|CM=yellow|CF=yellow|TD=yellow|KE=yellow|ZA=yellow|NA=yellow|BW=yellow|CD=yellow|CG=yellow|GA=yellow|GQ=yellow|BZ=yellow|AZ=yellow|AM=yellow|GE=yellow|SN=yellow|GM=yellow|GW=yellow|SL=yellow|CI=yellow|GN=yellow|PR=yellow|JM=yellow|AO=yellow|ZM=yellow|MZ=yellow|ZW=yellow|MW=yellow|TZ=yellow|UG=black|BI=yellow|RW=yellow|BS=yellow|TK=yellow|BJ=yellow|TG=yellow|GH=yellow|TT=yellow|LR=yellow|FK=yellow|CY=lightblue|TM=yellow|LB=yellow|FJ=yellow|SB=yellow|NC=yellow|VU=yellow|MD=yellow|PS=yellow|LU=yellow|BN=yellow}}
{{legend|darkblue|Countries opposing the bill}}
{{legend|lightblue|European Union countries without statements}}
{{legend|darkred|Countries supporting the bill}}
{{legend|yellow|No statement}}
{{legend|black|Uganda}}}}Nga March 09, 2023 Asuman Basalirwa, omubaka wa palamenti okuva mu 2018 okuva mu ludda oluvuganya nga akiikirira Munisipaali y'e Bugiri ku kaadi y'ekibiina kya Justice Forum yateekawo etteeka [pdf bill] erigenda okuvumirira okwegatta kw'abalyi b'ebisiyaga n'okutumbula oba okukkiriza enkolagana ng'ezo. Naye era kituufu nti abantu bakola ensobi. Njagala okugamba nti obukaba kibi eri abantu ekikontana n'amateeka ga Uganda era nga bulabula obutukuvu bw'amaka, obukuumi bw'abaana baffe n'okweyongera kw'obuntu okuyitira mu kuzaala. Omukulembeze wa palamenti, Annet Anita Among, atadde etteeka lino mu kakiiko k'olukiiko olw'eby'obufuzi, nga guno gwe mutendera ogusoose mu nkola ey'okukyusa etteeka lino okufuuka etteeka. Omukulembeze w'olukiiko lwabadde agambye nti: "Twagala okusiima abawagizi baffe ab'obwenzi olw'enkulaakulana y'eby'enfuna gye baleese mu ggwanga, nga twogera ku mawanga g'ebugwanjuba n'abo abagaba. Naye tetusiima nti batta empisa. Tetwetaaga ssente zaabwe, twetaaga obuwangwa bwaffe. Mu kusaba okwali mu palamenti era nga n'abakulembeze b'eddiini bangi be baaliwo. Omwogezi yeeyamye okuteeka etteeka lino mu mateeka ku buli kigero okusobola okukuuma obuwangwa bwa Uganda n'obufuzi bwayo. <ref>{{Cite web|date=2023-03-08|title=Anti-gay law will be passed at whatever cost, says Speaker|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/anti-gay-law-will-be-passed-at-whatever-cost-says-speaker-4150612|access-date=2023-03-16|website=Monitor|language=en}}</ref>
Amerika yasalira etteeka lino omusango. Mu lukungaana lwa White House Press nga March 22, 2023, Karine Jean-Pierre yategeezezza. "Eddembe ly'obuntu lya muwendo nnyo. Tewali muntu n'omu asaanidde kulumbibwa, kusibibwa, oba okuttibwa olw'engeri gy'alimu oba olw'omuntu gw'ayagala". Mu nnaku ezaddirira, okwemulugunya okulala kwava mu Bungereza, Canada, Bugirimaani, n'Ekibiina kya Bulaaya.
=== Administrative divisions ===
{{main|Administrative divisions of Uganda}}
{{As of|2022}},Uganda eyawuddwamu ebitundu bina ne disitulikiti 136. Ebifo by'ebyalo eby'ebitundu bigabanyizibwamu ebibiina, ebibiina, n'ebyalo. Akakiiko k'ebibuga n'ebibuga kalondebwa mu bibuga by'amasaza.
Ebitundu by'obufuzi mu Uganda biweereddwa obuyambi n'obumu ekibiina kya Uganda Local Governments Association (ULGA), ekitongole ekikola ku bwereere era ekitalina kigendererwa kya kunoonya magoba era ekikola ng'olukiiko olw'okuwagira n'okuwa obulagirizi gavumenti za Uganda eziri wansi w'eggwanga.
Ng'oggyeko gavumenti, obwakabaka bwa Bantu butaano buzze bubeerawo, nga bufuna obwetwaze. Obwakabaka buno bwe Toro, Busoga, Bunyoro, Buganda, ne Rwenzururu. Okugatta ku ekyo, ebibiina ebimu bigezaako okuzzaawo Ankole ng'omu ku bwakabaka obw'obuwangwa obwategeerekeka mu butongole, kyokka nga tebinnavaamu kalungi. Obwakabaka obulala bungi n'ebika by'abaami bitegeerekese mu butongole gavumenti, omuli obumu bw'ebika by'abaami eby'e Alur, obwakabaka bwa Iteso, obwakabaka bwa Lango n'obwakabaka bwa Padhola.<ref>{{cite web|url=http://www.irinnews.org/report/86107/uganda-a-rough-guide-to-the-country-s-kingdoms|title=A rough guide to the country's kingdoms|date=11 September 2009|access-date=30 November 2014|archive-date=5 December 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141205023326/http://www.irinnews.org/report/86107/uganda-a-rough-guide-to-the-country-s-kingdoms|url-status=live}}</ref>
== Laba era ==
{{portal|Uganda|Africa}}
* [[:en:Index_of_Uganda-related_articles|Index of Uganda-related articles]]
* [[:en:Outline_of_Uganda|Outline of Uganda]]
== Ebyokulabirako ==
<references group="lower-alpha" responsive="1"></references>
== Ensibuko ==
<references responsive="1"></references>
== Further reading ==
; Encyclopedias
{{Refbegin}}
* Appiah, Anthony and Henry Louis Gates (ed.) (2010). ''Encyclopaedia of Africa''. Oxford University Press.
* Middleton, John (ed.) (2008). ''New encyclopaedia of Africa''. Detroit: Thompson-Gale.
* Shillington, Kevin (ed.) (2005). ''Encyclopedia of African history''. CRC Press.
{{Refend}}
; Selected books and scholarly articles
{{Refbegin}}
* BakamaNume, Bakama B. (2011). ''[https://books.google.com/books?id=E-u-oqGczPsC&source=gbs_ViewAPI A Contemporary Geography of Uganda]''. African Books Collective.
* {{cite book|title=Uganda (Cultures of the World)|author=Robert Barlas|publisher=Marshall Cavendish|year=2000|url=https://books.google.com/books?id=T3RYYPSq8JoC|isbn=9780761409816|oclc=41299243|ref=none}} overview written for younger readers.
* Carney, J. J. ''For God and My Country: Catholic Leadership in Modern Uganda'' (Wipf and Stock Publishers, 2020).
* Chrétien, Jean-Pierre (2003). ''The great lakes of Africa: two thousand years of history''. New York: Zone Books.
* Clarke, Ian, ed. ''Uganda - Culture Smart!: The Essential Guide to Customs & Culture'' (2014) [https://www.amazon.com/dp/1857336992/ excerpt] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220714061651/https://www.amazon.com/dp/1857336992|date=14 July 2022}}
* Datzberger, Simone, and Marielle L.J. Le Mat. "Just add women and stir?: Education, gender and peacebuilding in Uganda." ''International Journal of Educational Development'' 59 (2018): 61-69 [https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/10050396/1/Datzberger%20Education%20gender%20and%20peacebuilding%20in%20Uganda%20-%20Revisions%20tracked%20changes.pdf online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210417063530/https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/10050396/1/Datzberger%20Education%20gender%20and%20peacebuilding%20in%20Uganda%20-%20Revisions%20tracked%20changes.pdf|date=17 April 2021}}.
* Griffin, Brett, Robert Barlas, and Jui Lin Yong. ''Uganda.'' (Cavendish Square Publishing, 2019).
* Hepner, Tricia Redeker. "At the Boundaries of Life and Death: Notes on Eritrea and Northern Uganda." ''African Conflict and Peacebuilding Review'' 10.1 (2020): 127-142 [https://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.10.1.06 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210425044047/https://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.10.1.06|date=25 April 2021}}.
* Hodd, Michael and Angela Roche ''Uganda handbook''. (Bath: Footprint, 2011).
* Izama, Angelo. "Uganda." ''Africa Yearbook'' Volume 16. Brill, 2020 pp. 413–422.
* Jagielski, Wojciech and Antonia Lloyd-Jones (2012). ''The night wanderers: Uganda's children and the Lord's Resistance Army''. New York: Seven Stories Press. {{ISBN|9781609803506}}
* Jørgensen, Jan Jelmert, ''Uganda: a modern history'' (1981) [https://archive.org/details/ugandamodernhist00jrge online]
* Langole, Stephen, and David Monk. "Background to peace and conflict in northern Uganda." in ''Youth, education and work in (post-) conflict areas'' (2019): 16+ [https://www.rug.nl/research/portal/files/135090531/YEW_Publication_2020_online.pdf#page=22 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210119194009/https://www.rug.nl/research/portal/files/135090531/YEW_Publication_2020_online.pdf#page=22|date=19 January 2021}}.
* Otiso, Kefa M. (2006). ''[https://books.google.com/books?id=rMnkcZsv_eEC&source=gbs_ViewAPI Culture and Customs of Uganda]''. Greenwood Publishing Group.
* Reid, Richard J. ''A history of modern Uganda'' (Cambridge University Press, 2017), the standard scholarly history. [http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=55348 Buy from Amazon - online review] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210127162144/https://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=55348|date=27 January 2021}}
* Sobel, Meghan, and Karen McIntyre. "The State of Press Freedom in Uganda". ''International Journal of Communication'' 14 (2020): 20+. [https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/viewFile/11456/2948 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210415075411/https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/viewFile/11456/2948|date=15 April 2021}}
{{Refend}}
== External links ==
{{Sister project links|voy=Uganda}}
=== Overview ===
* [https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ Uganda]. ''[[:en:The_World_Factbook|The World Factbook]]''. [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]].
* [https://web.archive.org/web/20080607090539/http://ucblibraries.colorado.edu/govpubs/for/uganda.htm Uganda] from ''UCB Libraries GovPubs''.
* [http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/country_profiles/1069166.stm Country Profile] from [[:en:BBC_News|BBC News]].
* [https://web.archive.org/web/20140914133543/http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/uganda-version/snapshot.aspx Uganda Corruption Profile] from the [[:en:Business-Anti-Corruption_Portal|Business Anti-Corruption Portal]]
* {{curlie|Regional/Africa/Uganda}}
=== Maps ===
* [https://www.un.org/Depts/Cartographic/map/profile/uganda.pdf Printable map of Uganda from UN.org]
* {{wikiatlas|Uganda}}
* {{osmrelation-inline|192796}}
=== Government and economy ===
* [https://web.archive.org/web/20081210073716/https://www.cia.gov/library/publications/world-leaders-1/world-leaders-u/uganda.html Chief of State and Cabinet Members]
* [http://www.ifs.du.edu/ifs/frm_CountryProfile.aspx?Country=UG Key Development Forecasts for Uganda] from [[:en:International_Futures|International Futures]]
=== Humanitarian issues ===
* [http://www.irinnews.org/Africa-Country.aspx?Country=UG Humanitarian news and analysis from IRIN – Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20110402165315/http://www.reliefweb.int/rw/dbc.nsf/doc104?OpenForm&rc=1&cc=uga Humanitarian information coverage on ReliefWeb]
* [https://web.archive.org/web/20210208131440/http://www.rfi.fr/actuen/pages/001/page_40.asp Radio France International – dossier on Uganda and Lord's Resistance Army]
; Trade
* [http://wits.worldbank.org/CountryProfile/Country/UGA/Year/2012/Summary World Bank Summary Trade Statistics Uganda]
=== Tourism ===
* [https://web.archive.org/web/20091223191137/http://www.visituganda.com/ Uganda Tourism Board]
* [http://www.ugandawildlife.org/ Uganda Wildlife Authority]
* [https://web.archive.org/web/20171003170213/https://visitkampala.net/ Visit Kampala with Kampala Capital City Authority]
* [http://visas.immigration.go.ug/ Immigration Department]
{{Uganda topics}}{{Districts of Uganda}}{{Navboxes|list={{Countries of Africa}}
{{African Union}}
{{Organisation of Islamic Cooperation}}
{{Commonwealth of Nations}}}}{{Authority control}}<!--Please leave the empty space as per [[WP:CATMAIN]].--> <!--Ebola virus?: [[Category:Eboli virus]]-->
rdykeafr5euik3qf6mxtf6dnjlu239e
60687
60686
2026-07-10T20:11:50Z
Nambogo Catharine
6408
60687
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Uganda''', mu butongole Republic of'''''Uganda, nsi etalina mwalo ku ssemayanja.''''' Lyetooloddwa<ref>[https://thecommonwealth.org/our-member-countries/uganda#:~:text=Uganda%20is%20a%20landlocked%20country,the%20eastern%20and%20western%20borders. https://thecommonwealth.org/our-member-countries/uganda#:~:text=Uganda%20is%20a%20landlocked%20country,the%20eastern%20and%20western%20borders.]</ref> mu buvanjuba bwa [[Afirika]]. Egabana ensalo ne [[Kenya]] e buvanjuba, [[South Sudan|Sudan y'Omaserengeta]] mu mambuka, [[Democratic Republic of Congo|Ripabulika ya Demokurase eya Kongo]], [[Rwanda]] mu maserengeta buvanjuba, ne [[Tanzania]] mu maserengeta. Ekitundu kya maserengeta kirimu ekitundu kinene eky'Ennyanja Nalubaale, egabanibwa ne Kenya ne Tanzania. Uganda eri mu kitundu omusangibwa amayanja amanene aga Afirika, esangibwa mu kifo omusibuka omugga Kiyira, era elina embeera y'obudde ey'enjawulo eya yikweta. Nga bwekiri mu 2024, elina abantu obukadde 49, okwo obukadde 8.5 babeera mu kibuga ekikulu era ekibuga ekinene ennyo, Kampala.
Uganda erina erinnya okuva mu bwakabaka bwa Buganda, obuzingiramu ekitundu ekinene eky'ebukiikaddyo bw'eggwanga, nga mw'otwalidde n'ekibuga ekikulu Kampala<ref>https://www.ubos.org/uganda-profile/</ref> era nga olulimi lwabwe Luganda lwogerwa nnyo mu ggwanga lyonna. Okuva mu 1894, ekitundu kino kyafugibwa Bungereza, ekyatandikawo amateeka g'obufuzi mu bitundu byonna. Uganda yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza nga 9 Okitobba 1962. Okuva olwo wabaddewo entalo nnyingi, nga mw'otwalidde n'obufuzi bwa bannamaje obwamala emyaka munaana nga bukulemberwa Idi Amin.<ref>{{Cite web|title=Buganda: Uganda's 1,000-year-old kingdom|url=https://www.aa.com.tr/en/world/buganda-ugandas-1-000-year-old-kingdom/99978|access-date=2023-03-11|website=www.aa.com.tr}}</ref>
Olulimi olutongole lwe Lungereza, wadde nga Ssemateeka agamba nti "olulimi olulala lwonna luyinza okukozesebwa ng'ensomesa mu masomero oba mu bitongole ebirala eby'enjigiriza oba mu mateeka, mu by'obufuzi, oba mu misango nga bwe kiragibwa mu mateeka". Luganda, olulimi olwogerwa mu bitundu bya Buganda, lwogerwa nnyo mu bitundu bya Buganda n'ebukiikaddyo bw'obuvanjuba bw'eggwanga, era n'ennimi endala nnyingi nazo zoogerwa omuli Luteso, Lulango, Lucholi, Lunyoro, Lunyankole, Lukiga, Luluo, Lutooro, Lusamia, Lujopadhola, ne Lusoga. Mu 2005, olulimi Oluswayili, olwali lutwalibwa ng'olutalina kakwate konna n'olulimi olulala olw'omu Uganda, lwatongozebwa okuba olulimi olw'okubiri olukozesebwa mu Uganda, naye olulimi olwo telunnakkirizibwa mu palamenti.<ref>{{cite web|url=https://theconversation.com/english-rules-in-uganda-but-local-languages-shouldnt-be-sidelined-49381|title=English rules in Uganda, but local languages shouldn't be sidelined|access-date=4 October 2022|archive-date=4 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221004181120/https://theconversation.com/english-rules-in-uganda-but-local-languages-shouldnt-be-sidelined-49381|url-status=live}}</ref> Mu 2022 Uganda yasalawo okufuula Oluswayili essomo ly'ekiragiro mu nsoma y'essomero.<ref>{{cite web|url=https://www.msn.com/en-us/news/world/uganda-is-embracing-swahili-in-its-curriculum-after-years-of-resistance/ar-AAXsAmz|title=Uganda is embracing Swahili in its curriculum after years of resistance|website=[[MSN]]|access-date=4 October 2022|archive-date=4 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221004181120/https://www.msn.com/en-us/news/world/uganda-is-embracing-swahili-in-its-curriculum-after-years-of-resistance/ar-AAXsAmz|url-status=live}}</ref>
Pulezidenti wa Uganda kati ye Yoweri Kaguta Museveni, eyajja ku buyinza mu Jjanwali 1986 oluvannyuma lw'olutalo lwa bannalukalala olwamala emyaka mukaaga. Oluvannyuma lw'okukyusa mu ssemateeka ekyajjawo ekkomo ku bwapulezidenti, yasobola okwesimbawo n'alondebwa ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2011, 2016 ne 2021.<ref>{{cite web|url=https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/uganda|title=Uganda|date=30 January 2019|website=freedomhouse.org|access-date=22 May 2019|archive-date=29 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190929074232/https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/uganda|url-status=dead}}</ref>
== Ebyafaayo ==
{{main|History of Uganda}}
=== Uganda ey'Edda ===
{{main|Early history of Uganda}}
Ekitundu ekinene ekya Uganda kyali kibeeramu abantu ab'omu Central Sudan ne Kuliak nga boogera ku balimi n'abasumba nga n'aboogera Olubantu tebannajja mu bukiikaddyo n'aboogera Olunyiriri lwa Nilo mu bukiikakkono bw'ebuvanjuba emyaka 3,000 emabega mu 1000 BC. Omwaka gwa 1500 AD we gwatuukira, baali bayingidde mu buwangwa bw'abantu aboogera Olubantu mu bukiikaddyo bw'Olusozi Elgon, omugga Nile, n'Ennyanja Kyoga.<ref>{{Cite journal|url=https://www.jstor.org/stable/183030|jstor=183030|title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes|last1=Schoenbrun|first1=David L.|journal=The Journal of African History|year=1993|volume=34|issue=1|pages=1–31|doi=10.1017/S0021853700032989|s2cid=162660041|access-date=28 February 2022|archive-date=28 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220328154318/https://www.jstor.org/stable/183030|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku bulombolombo bw'abantu n'ebyafaayo, obwakabaka bwa Kitara bwali buzingiramu ekitundu ekikulu eky'Ennyanja Ennene, okuva mu bukiikakkono bw'ennyanja Albert ne Kyoga okutuuka mu bukiikaddyo bw'ennyanja Victoria ne Tanganyika. Bunyoro-Kitara kigambibwa nti ye yali ensibuko y'obwakabaka bwa Toro, Ankole, Buganda ne Busoga.<ref name="Mwambutsya">{{cite journal|author=Mwambutsya, Ndebesa|url=http://www.ossrea.net/eassrr/jan91/mwambuts.htm|archive-url=https://web.archive.org/web/20080131112357/http://www.ossrea.net/eassrr/jan91/mwambuts.htm|archive-date=31 January 2008|title=Pre-capitalist Social Formation: The Case of the Banyankole of Southwestern Uganda|journal=Eastern Africa Social Science Research Review|volume=6|issue=2; 7 no. 1|date=June 1990 – January 1991|pages=78–95}}</ref>
Abamu ku bantu ba Luo baalumba ekitundu ky'e Bunyoro ne beegatta ku bantu b'omu kitundu ekyo, ne batandikawo obwakabaka bwa Babiito obwa Omukama (omufuzi) wa Bunyoro-Kitara.<ref name="babito">{{cite web|url=http://www.bunyoro-kitara.com/history2.htm|title=Origins of Bunyoro-Kitara Kings|access-date=10 December 2006|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20061210003812/http://www.bunyoro-kitara.com/history2.htm#The%20Babiito|archive-date=10 December 2006}}, bunyoro-kitara.com.</ref>
Abasuubuzi Abawalabu baayingira mu nsi eyo okuva ku lubalama lw'ennyanja y'Ekiyindi mu buvanjuba bwa Afirika mu myaka gya 1830 olw'obusuubuzi. Mu myaka gya 1860, Bunyoro mu Buganda ey'omu masekkati g'ebugwanjuba yalaba ng'atyoboolebwa okuva mu bukiikakkono aba Egypt. Okwawukana ku basuubuzi Abawalabu abaava ku lubalama lw'ennyanja y'omu buvanjuba bwa Afirika, abaakolanga omulimu ogwo baali bawagira okuwamba amawanga. Mu 1869, Khedive Ismail Pasha owa Misiri, ng'anoonya okuwamba ebitundu ebisangibwa ebukiikakkono bw'ensalo z'Ennyanja Victoria n'ebuvanjuba bw'Ennyanja Albert ne "ebukiikaddyo bwa Gondokoro",<ref name="Baker 1879">{{Cite book|last=Baker|first=Samuel White|url=http://archive.org/details/ismailianarrativ00bake|title=Ismailia; a narrative of the expedition to Central Africa for the suppression of the slave trade, organized by Ismail, Khedive of Egypt|date=1879|publisher=London, Macmillan|others=Robarts - University of Toronto}}</ref> yatuma omunoonyereza Omungereza, Samuel Baker, mu kaweefube w'amagye ku nsalo z'omu bukiikakkono bwa Uganda, n'ekigendererwa eky'okumalawo okusuubula abaddu eyo n'okuggulawo ekkubo eri eby'obusuubuzi ne "obuwangwa". Bannayoro baawakanya Baker, eyalina okulwana olutalo olw'amaanyi okusobola okuwonawo. Baker yatwala okuziyiza ng'ekikolwa eky'obukuusa, era n'avumirira Bannayoro mu kitabo (Ismailia A Narrative Of The Expedition To Central Africa For The Suppression Of Slave Trade, Organized By Ismail, Khadive Of Egypt (1874)) ekyasomebwa nnyo mu Bungereza. Oluvannyuma, Abongereza baatuuka mu Uganda nga baagala nnyo okulwanyisa obwakabaka bwa Bunyoro ne beegatta ku bwakabaka bwa Buganda. Kino kyandireetedde Bunyoro okufiirwa ekitundu ky'ettaka lye, eryaweebwa Buganda ng'empeera okuva mu Bungereza. Ebitundu bibiri ku "bitundu ebyayonoonebwa" byazzibwayo e Bunyoro oluvannyuma lw'obwetwaze.
Mu myaka gya 1860, nga Abawalabu banoonya obuyinza okuva mu bukiikakkono, abanoonyereza aba Bungereza nga banoonya ensulo y'omugga Nile baatuuka mu Uganda. Baagobererwa abaminsani b'Abongereza ab'omu Bungereza abaatuuka mu bwakabaka bwa Buganda mu 1877 era n'abaminsani Abakatuliki Abafalansa mu 1879. Embeera eno yaleeta okufa kwa Uganda Martyrs mu 1885 oluvannyuma lw'okukyusibwa kwa Muteesa I n'ekitundu ekinene eky'olukiiko lwe, n'okulonda mutabani we Mwanga.<ref name="Background">{{cite web|url=https://2001-2009.state.gov/r/pa/ei/bgn/2963.htm|title=Background Note: Uganda|publisher=Bureau of African Affairs, United States Department of State|date=November 2008|access-date=21 January 2017|archive-date=28 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220128192054/https://2001-2009.state.gov/r/pa/ei/bgn/2963.htm|url-status=live}}</ref>
Gavumenti ya Bungereza yalagira Imperial British East Africa Company (IBEAC) okukola endagaano z'obusuubuzi mu kitundu kino okuva mu 1888.<ref name="Snakes">{{Cite book|title=Two Kingdoms of Uganda: Snakes and Ladders in the Scramble for Africa|last=Pulford|first=Cedric|publisher=Ituri Publications|year=2011|location=Daventry}}</ref>
Okuva mu 1886, waaliwo entalo ez'eddiini mu Buganda, okusooka wakati w'Abasiraamu n'Abakristaayo ate oluvannyuma, okuva mu 1890, wakati w'Abapolotesitante b'e Ba-Ingleza n'Abakatuliki b'e Ba-Fransa.<ref>{{Cite journal|title=The Arms Trade in East Africa in the Late Nineteenth Century|last=Beachey|first=R. W.|date=1962|journal=The Journal of African History|volume=3|issue=3|page=451|doi=10.1017/s0021853700003352|s2cid=162601116}}</ref> Olw'obutabanguko n'ebizibu by'eby'enfuna, IBEAC yagamba nti yali tasobola "kuyimirizaawo mulimu gwabwe" mu kitundu ekyo. Eby'obusuubuzi bya Bungereza byali byagala nnyo okukuuma ekkubo ly'obusuubuzi ery'omugga Nile, ekyaleetera gavumenti ya Bungereza okuwamba Buganda n'ebitundu ebiriraanyeewo okutonda Uganda Protectorate mu 1894.<ref name="Snakes" />{{rp|3–4}}<ref>Gordon Martel, "Cabinet politics and African partition: The Uganda debate reconsidered." ''Journal of Imperial and Commonwealth History'' 13.1 (1984): 5-24.</ref>
=== Uganda Protectorate (1894–1962) ===
{{main|Uganda Protectorate}}
[[File:Flag_of_the_Uganda_Protectorate.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_the_Uganda_Protectorate.svg|thumb|Eggye lya Uganda Protectorate]]
Obukuumi bwa Uganda bwali bufuzi bwa Bungereza okuva mu 1894 okutuuka mu 1962. Mu 1893, Imperial British East Africa Company yakyusa eddembe lyayo ery'okufuga ettaka eryali lizingiramu Obwakabaka bwa Buganda eri gavumenti ya Bungereza. Ekibiina kya IBEAC kyalekera awo okufuga Uganda oluvannyuma lw'entalo z'eddiini ez'omunda ezaali mu Uganda okukireetera okufiirwa.<ref>{{Cite journal|last=Griffiths|first=Tudor|date=2001|title=Bishop Alfred Tucker and the Establishment of a British Protectorate in Uganda 1890-94|url=https://brill.com/view/journals/jra/31/1/article-p92_4.xml|journal=Journal of Religion in Africa|volume=31|issue=1|pages=92–114|doi=10.1163/157006601X00040|issn=0022-4200|access-date=2 January 2021|archive-date=28 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220128203602/https://brill.com/view/journals/jra/31/1/article-p92_4.xml|url-status=live}}</ref>
Mu 1894, Uganda Protectorate yatandikibwawo, era ettaka eryo ne libuna n'ebitundu ebirala eby'ensi ya Buganda nga bayita mu ndagaano n'obwakabaka obulala (Toro mu 1900, Ankole mu 1901, ne Bunyoro mu 1933) mu kitundu ekisangibwa mu Uganda leero.<ref>{{Cite web|last=joz|first=Jaynnielaw|date=22 March 2015|title=The Wars of Religion 1888-1892|url=https://v2040rc.wordpress.com/uganda-country-facts/education-cultural-transformation/the-wars-of-religion-1888-1892/|access-date=2 January 2021|website=DISCOVER UGANDA, TOUR UGANDA, VOLUNTEER UGANDA & SERVE UGANDA|language=en|archive-date=29 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210129063759/https://v2040rc.wordpress.com/uganda-country-facts/education-cultural-transformation/the-wars-of-religion-1888-1892/|url-status=live}}</ref>
Ekifo ky'obukuumi kyalimu emiganyulo egy'enjawulo eri Uganda okusinga ekifo kino bwe kyafuulibwa ekkoloni nga Kenya, Uganda bwe yasigala n'obuyinza obw'enjawulo obwandibadde butono wansi w'obufuzi bw'amakoloniya.
Mu myaka gya 1890, abakozi 32,000 okuva mu Bungereza mu Buyindi baaweerezebwa mu Buvanjuba bwa Afirika wansi w'endagaano z'abakozi okuzimba Uganda Railway. Bangi ku Bayindi abaawonawo baddayo ewaabwe, naye 6,724 baasalawo okusigala mu Buvanjuba bwa Afirika oluvannyuma lw'okuzimbibwa. Oluvannyuma, abamu baafuuka abasuubuzi era ne batandika okutunda enva endiirwa n'ebintu ebirala.
Okuva mu 1900 okutuuka mu 1920, obulwadde bw'endwadde y'ekizikiza obwali bucaase mu bukiikaddyo bwa Uganda, okumpi n'olubalama lw'Ennyanja Victoria, bwatta abantu abasukka mu 250,000.<ref>{{cite journal|title=Reanalyzing the 1900–1920 Sleeping Sickness Epidemic in Uganda|publisher=Centers for Disease Control and Prevention|location=US|journal=Emerging Infectious Diseases|last1=Fèvre|first1=E. M.|last2=Coleman|first2=P. G.|last3=Welburn|first3=S. C.|last4=Maudlin|first4=I.|date=April 2004|volume=10|issue=4|pages=567–573|doi=10.3201/eid1004.020626|pmid=15200843|doi-access=free}}</ref>
Ssematalo ow'okubiri yakubiriza gavumenti ya Uganda okuwandiisa abaserikale 77,143 okuweereza mu King's African Rifles. Baalabiddwa nga bakola mu lutalo lwa Western Desert, olutalo lwa Abyssinian, olutalo lwa Madagascar n'olutalo lwa Burma.
=== Independence (1962 to 1965) ===
Uganda yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza nga 9 Okitobba 1962 ne Nnaabakyala Elizabeth II nga ye mukulembeze w'eggwanga ne Nnaabakyala wa Uganda. Mu Okitobba 1963, Uganda yafuuka repabuliki naye n'eyongera okuba ekitundu kya Commonwealth.
Okulonda okwasooka oluvannyuma lw'obwetwaze, okwaliwo mu 1962, kwawangulwa omukago wakati wa Uganda People's Congress (UPC) ne Kabaka Yekka (KY). UPC ne KY zaakola gavumenti esooka oluvannyuma lw'obwetwaze nga Milton Obote ye yali Ssaabaminisita omukulu, nga Kabaka wa Buganda (Kabaka) Edward Muteesa II ye yali akulira olukiiko.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=3|title=History of Parliament|access-date=18 April 2010|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20100220164706/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=3|archive-date=20 February 2010}} (Website of the Parliament of Uganda)</ref><ref>{{cite web|url=http://www.buganda.com/crisis66.htm|title=Buganda Kingdom: The Uganda Crisis, 1966|publisher=Buganda.com|access-date=3 May 2010|archive-date=24 March 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100324164117/http://www.buganda.com/crisis66.htm|url-status=live}}</ref>
=== Buganda crisis (1962–1966) ===
{{main|Mengo Crisis}}
[[File:Owen_Falls_Dam_construction.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Owen_Falls_Dam_construction.jpg|right|thumb|Okuzimba ekidiba kya Owen Falls mu Jinja]]
Emyaka egyaddirira nga Uganda emaze okufuna obwetwaze gyateekebwawo enkolagana wakati wa gavumenti enkulu n'obwakabaka obusingako obunene mu Buganda.
Okuviira ddala mu kiseera Bungereza lwe yatandikawo obukuumi bwa Uganda, ekibuuzo ky'engeri y'okukulembera obwakabaka obusingirayo ddala obunene mu nteekateeka y'eggwanga erimu obumu bulijjo kyali kizibu. Abakulembeze b'amasaza baali balemereddwa okuteekawo enkola eyali ekozesebwa. Kino kyayongera okwonooneka olw'endowooza Buganda gye yalina ku nkolagana ye ne gavumenti enkulu. Buganda teyagezaako kufuna buwambe wabula yalabika ng'ewulira bulungi n'entegeka eyabakakasa enkizo okusinga abantu abalala abaali mu bufuzi bwa Buganda oba embeera ey'enjawulo ng'Abongereza bavuddeyo. Kino kyeyolekera mu bulabe obwaliwo wakati w'abakulembeze b'obwakabaka bwa Bungereza ne Buganda nga tebannafuna ddembe.
Mu Buganda, waaliwo enjawukana wakati w'abo abaali baagala Kabaka abeere kabaka ow'amaanyi n'abo abaali baagala okwegatta ku Uganda yonna okutonda eggwanga erya leero. Okwawukana kwavaamu okutondebwa kw'ebibiina bibiri eby'amaanyi ebyesigamiziddwa ku Buganda - Kabaka Yekka (Kabaka Yekka) KY, n'ekibiina kya Democratic Party (DP) ekyali kirina emirandira mu Kkanisa y'Abakatoliki. Obukyayi wakati w'ebibiina bino byombi bwali bwa maanyi nnyo naddala ng'okulonda okw'olubereberye okw'olukiiko oluvanyuma lw'Obukoloni kuli kumpi. Kabaka yali tayagala nnyo mukulembeze wa DP, Benedicto Kiwanuka.
Ebweru wa Buganda, munnabyabufuzi omuwombeefu okuva mu bukiikakkono bwa Uganda, Milton Obote, yali akoze omukago gwa bannabyabufuzi abataali Bannayuganda okuzimba Uganda People's Congress (UPC). UPC mu mutima gwayo yali efugibwa bannabyabufuzi abaali baagala okutereeza kye baalaba ng'obutaba na bwenkanya mu bitundu ebyaleetera Buganda okuba n'enkizo ey'enjawulo. Kino kyasikiriza abantu bangi okuva ebweru wa Buganda. Kyokka, ekibiina kyasigala nga kikwatagana bulungi, naye Obote yalaga obumanyirivu obw'ekitalo mu kukkaanya ku nsonga emu nga yeesigama ku nkola ya federo.<ref name="Kasozi">{{cite book|last1=Kasozi|first1=A. B. K.|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|publisher=McGill-Queens's University Press|location=Montreal|isbn=9780773512184}}</ref>
[[File:Uganda_Printers_Kampala_1950s.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Uganda_Printers_Kampala_1950s.jpg|left|thumb|Ekizimbe eky'omu Uganda ekikuba ebitabo ku Kampala Road, Kampala, Uganda]]
Mu kiseera ky'obwetwaze, ekibuuzo kya Buganda kyali tekinnagonjoolwa. Uganda y'emu ku bitundu by'amakoloniya ebitono ebyafuna obwetwaze nga tebirina kibiina kyabufuzi ekirina obuyinza bungi mu palamenti. Mu kulonda okwaliwo ng'obwetwaze tebunnabaawo, UPC teyafulumya muntu yenna mu Buganda era yawangula ebifo 37 ku 61 ebyalondebwa butereevu (ebweru wa Buganda). DP yawangula ebifo 24 ebweru wa Buganda. "Ekifo eky'enjawulo" ekyaweebwa Buganda kyali kitegeeza nti ebifo bya Buganda 21 byalondebwa mu ngeri ya proportional representation ekikwatagana n'okulonda palamenti ya Buganda ′′ Lukikko. KY yawangula DP, n'efuna ebifo byonna 21.
UPC yatuuka ku ntikko ku nkomerero ya 1964 omukulembeze wa DP mu palamenti, Basil Kiiza Bataringaya, bwe yasomoka olukiiko lwa palamenti n'abakiise abalala bataano, DP n'eba n'ebifo mwenda byokka. Abakiise ba DP tebaali basanyufu nti obukyayi bwa mukulembeze waabwe, Benedicto Kiwanuka, eri Kabaka bwali bulemesa omukisa gwabwe ogw'okukolagana ne KY.<ref>{{cite book|last1=Bade|first1=Albert|title=Benedicto Kiwanuka : the man and his politics|date=1996|publisher=Fountain Publ.|location=Kampala|isbn=978-9970020089}}</ref> Okuvunda kw'abavudde mu kibiina kwafuuka amataba ng'ab'ekibiina kya KY 10 basazeewo okudda mu kibiina bwe baakiraba nti omukago n'ekibiina kya UPC tegukyasobola. Emboozi za Obote ez'ekitiibwa mu ggwanga lyonna zaali zimuluma nnyo, era UPC yali efuna obuwanguzi kumpi mu kulonda kwonna okw'ebitundu era n'eyongerako obuyinza ku bukiiko bwonna obw'ebitundu n'abateesa ebweru wa Buganda. Kabaka yayanukula mu kasirise - oboolyawo nga musanyufu olw'ekifo kye eky'omukolo n'akabonero ke yalina mu kitundu kye. Kyokka, waaliwo n'enjawukana ez'amaanyi mu lubiri lwe ezaamuzibuwalira okulwanyisa Obote. Mu kiseera Uganda we yafuukira eddembe, Buganda "yali nnyumba eyawuddemu amaanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna". Ab'ekibiina ekyo bwe beeyongera obungi, abantu ab'amawanga ag'enjawulo, ab'eddiini ez'enjawulo, n'ab'amawanga ag'enjawulo baatandika okukyusa endowooza yaabwe. Amaanyi g'ekibiina gaakendeera olw'obutakkaanya obwaliwo wakati w'ebibiina by'obufuzi mu bitundu byayo. Era mu 1966, UPC yali etandise okwekutula. Enkaayana zeeyongedde olw'abappya abaayita mu Palamenti okuva mu DP ne KY.
Abakiise ba UPC baatuuka e Gulu mu 1964 ku lukuŋŋaana lw'abakiise. Kuno kwe kwalaga engeri Obote gye yali afiiriddwa obuyinza ku kibiina kye. Olutalo olw'okufuna Ssaabawandiisi w'ekibiina lwali lutalo lwa maanyi wakati w'omulwanyi omuggya ow'ekika ekya'moderate' Grace Ibingira ne John Kakonge. Ibingira oluvannyuma yafuuka akabonero k'okuziyiza Obote mu UPC. Kino kintu kikulu nnyo nga twetegereza ebyaliwo oluvannyuma ebyatuusa ku buzibu wakati wa Buganda ne gavumenti ya Buganda. Eri abo abataali mu UPC (nga mw'otwalidde n'abawagizi ba KY), kino kyali kabonero akalaga nti Obote yali mu kabi. Abalabirizi abanyiikivu baakiraba nti UPC teyali kibinja kimu.
Okusaanawo kw'omukago gwa UPC-KY kwalaga obutasiima Obote n'abalala bwe baalina ku "kifo eky'enjawulo" ekya Buganda. Mu 1964, gavumenti yayanukula okusaba kw'ebitundu ebimu eby'Obwakabaka bwa Buganda nti tebyali bantu ba Kabaka. Ng'obwakabaka bwa Buganda tebunnaba kufuga Buganda, obwakabaka bwa Bunyoro obwali buliraanyeewo bwali buwangudde Buganda. Buganda yali efunye ebitundu bya Bunyoro era abakoloni ba Bungereza baali bagikakasizza mu ndagaano za Buganda. Abantu b'omu bitundu ebyo baali baagala okudda mu Bunyoro. Obote yasalawo okukkirizza olukiiko, ekyasunguwaza Kabaka n'abantu abasinga mu Buganda. Abatuuze b'amasaza baasemba okudda e Bunyoro wadde Kabaka yagezaako okukyusa akalulu. Oluvannyuma lw'okufiirwa palamenti, KY yaziyiza etteeka ly'okusindika amasaza mu Bunyoro, bwe kityo n'akomya omukago ne UPC.
Engeri y'ekika mu byabufuzi bya Uganda nayo yali yeeyoleka mu gavumenti. UPC eyali edda ekibiina ky'eggwanga yatandika okusaanawo ng'ebika bwe byavaako Ibingira okuvuganya Obote mu UPC. Enjawukana eyali wakati w'abantu b'omu bukiikakkono n'ab'omu bukiikaddyo, eyali yeeyolekera mu by'enfuna ne mu mbeera z'abantu, kati yali yeeyongedde nnyo mu bya bufuzi. Obote yeetoolodde bannabyabufuzi abasinga obungi ab'omu bukiikakkono. A. Neykon, Felix Onama, Alex Ojera nga n'abawagizi ba Ibingira oluvannyuma abaakwatibwa ne basibibwa naye, baali basinga kuva mu bukiikaddyo bwa South George Magezi, B. Kirya, Matthias Ngobi. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebibiina by'abantu ebyo byombi byafuna amannya ag'ebika ′′ "Bantu" (ekitundu ekisinga okuba eky'ebukiikaddyo ekya Ibingira) ne "Nilotic" (ekitundu ekisinga okuba eky'ebukiikaddyo ekya Obote). Endowooza nti gavumenti yali mu lutalo n'Ababantu yeeyongedde bwe Obote yakwata era n'asiba mu kkomera baminisita ba Bantu abaali bawagira Ibingira.<ref name="Otunnu">{{cite book|last1=Otunnu|first1=Ogenga|title=Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1890 to 1979|date=2016|publisher=Palgrave Macmillan|location=London|isbn=978-3319331553}}</ref>
[[File:SA18157-Crowned_Crane_-_Żuraw_Królewski.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:SA18157-Crowned_Crane_-_%C5%BBuraw_Kr%C3%B3lewski.jpg|alt=|thumb|Ngaali : Kano kekabonero akakulu ak'eggwanga Uganda era nga erabikira ne mu bbendera ya Uganda]]
Ebiwandiiko bino byaleeta ebintu bibiri eby'amaanyi. Ekisooka Buganda abantu b'omu Buganda Bantu era nga bwe kiri, beegasse ku kibiina kya Ibingira. Ekibinja kya Ibingira kyayongera mu maaso omukago guno nga bavunaana Obote nti ayagala okugoba Kabaka.<ref name="Otunnu" /> TKati tuli ku ludda lw'abawakanya Obote. Eky'okubiri, ab'ebyokwerinda, ab'obwakabaka bwa Bungereza baali basoloozezza amagye ne poliisi okuva mu bukiikakkono bwa Uganda olw'okuba baali balowooza nti basobola okukola emirimu gino. Mu kiseera ky'obwetwaze, amagye n' poliisi byafugibwa ebika by'omu bukiikakkono nga ebisinga bya Nilotic. Kati bandibadde bawulira nga beeyongedde okunywerera ku Obote, era yakozesa omukisa guno okunyweza obuyinza bwe. Mu Apuli 1966, Obote yawaayo abasirikale abappya 800 e Moroto, nga 70 ku buli kikumi baava mu Northern Region.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|page=83}}</ref>
Mu kiseera ekyo waaliwo endowooza nti gavumenti n'abakuumi b'ebyokwerinda baakulemberwa "abantu b'omu bukiikakkono" naddala Abacholi abaalina obuyinza bungi mu gavumenti ku mutindo gwa UPC. Mu bukiikakkono bwa Uganda waaliwo n'enneewulira ez'enjawulo ez'okuziyiza Buganda, naddala ku bikwata ku "kifo eky'enjawulo" eky'obwakabaka ng'obwetwaze tebunnabaawo n'oluvannyuma lw'obwetwaze, n'emiganyulo gyonna egy'eby'enfuna n'embeera y'abantu eyajja n'ekifo kino. "Obote yaleeta abantu abangi ab'omu bukiikakkono mu ssaza ekkulu, nga bayita mu buweereza bwa gavumenti n'amagye, era n'atandikawo enkola y'okukuuma abantu mu bukiikakkono bwa Uganda". Kyokka, ebiwandiiko bya "Bantu" ne "Nilotic" byombi biraga obutali bumu. Ng'ekyokulabirako, ekika kya Bantu kizingiramu Buganda ne Bunyoro, ab'empaka ez'amaanyi. Ekika ky'abantu b'omu Nilo omuli abantu b'omu Lugbara, Acholi, ne Langi, bonna balina obukuubagano obw'amaanyi obwayamba mu by'obufuzi bya Uganda. Newankubadde nga waliwo obuzibu buno, ebintu bino byaleetawo enjawukana mu by'obufuzi wakati w'ebitundu by'omu bukiikakkono n'ebukiikaddyo nga tebamanyi era nga kino kikyalina kinene kye kikola ku by'obufuzi bya Uganda.
Okutemagana kwa UPC kweyongera nga abalabe balaba obunafu bwa Obote. Ku mutindo gw'ebitundu UPC gye yali efugidde amakanisa agasinga obutasanyuka kwatandika okulemesa abakulembeze b'akakiiko. Ne mu disitulikiti Obote gye yakulira, baagezaako okugoba omukulembeze w'akakiiko k'essaza mu 1966. Ekirala ekyeeraliikiriza UPC kwe kuba nti okulonda okw'eggwanga okuddako kwali kujjawo mu 1967 era awatali buyambi bwa KY (abalina okuwagira DP), era n'okweyongera kw'ebibiina mu UPC, waaliwo akawuka nti UPC yandibadde ewedde obuyinza mu myezi mitono.
Obote yalumba KY n'etteeka lya palamenti eriggya ku ntandikwa ya 1966 eryaziyiza KY okugezaako okubuna ebweru wa Buganda. KY yalabise ng'addamu mu palamenti ng'ayitira mu omu ku babaka be abaasigalawo, Daudi Ochieng omulwadde ennyo. Ochieng yali wa njawulo nnyo wadde nga yali ava mu bukiikakkono bwa Uganda, yali ayingidde waggulu mu KY era yafuuka mukwano gwa Kabaka eyamuwa ettaka mu Buganda. Mu kiseera Obote we yali tali mu Palamenti, Ochieng yayanika obubbi obw'amasavu n'ezaabu okuva e Congo obwali bukoleddwa omuduumizi w'amagye ga Obote, Colonel Idi Amin. Era yagambye nti Obote, Onama ne Neykon bonna baaganyulwa mu nteekateeka eno.<ref>{{cite book|last1=Somerville|first1=Keith|title=Ivory: Power and Poaching in Africa|date=2017|publisher=Hurst|location=London|isbn=9781849046763}}</ref> Palamenti yakkiriziganya n'okusalawo okukangavvula Amin n'okunoonyereza ku Obote. Kino kyayisa bubi gavumenti era ne kireetawo obuzibu mu ggwanga.
KY era yalaga obusobozi bwe obw'okulwanyisa Obote okuva munda mu kibiina kye mu lukuŋŋaana lwa UPC Buganda gye yafulumya Godfrey Binaisa (omuwaabi w'amateeka) ng'ali mu kibiina ekikkirizibwa okuba nga kiwagirwa KY, Ibingira n'abantu abalala abawakanya Obote mu Buganda. Okwanukula kwa Obote kwe kukwata Ibingira ne baminisita abalala mu lukiiko lwa kabineeti era n'afuna obuyinza obw'enjawulo mu February 1966. Mu Maaki 1966, Obote era yalangirira nti ofiisi za Pulezidenti ne Ssaabaminisita zaali ziweddewo - n'asindika Kabaka. Obote era yawa Amin obuyinza obusingawo n'amuwa ekifo ky'omuduumizi w'amagye okusinga oyo eyasooka (Opolot) eyalina enkolagana ne Buganda okuyita mu bufumbo (kyoka nga yeesiga nti Opolot yandibadde tayagala kukola bya bujaasi ku Kabaka singa kino kyabaawo). Obote yaggyawo ssemateeka era n'ayimiriza okulonda okwaliwo mu myezi mitono. Obote yagenze ku ttivi ne ku leediyo n'avunaana Kabaka emisango egy'enjawulo omuli okusaba amagye g'ebweru agalabika okuba nga Kabaka yaganoonyerezaako oluvannyuma lw'obulimba nti Amin yali ateekateeka okuwamba gavumenti. Obote yeeyongedde okuggyawo obuyinza bwa Kabaka ng'alangirira, wakati mu bikolwa ebirala:
* Okuggyawo obukiiko bw'obuweereza bw'eggwanga obw'obwereere mu bitongole bya federo. Kino kyaggyawo obuyinza bwa Kabaka okulonda abakozi ba gavumenti mu Buganda.
* Okuggyawo kkooti enkulu ey'e Buganda nga kiggyawo obuyinza bwonna Kabaka bwe yalina.
* Okuteeka Buganda mu bufuzi obw'ebyensimbi wansi w'okufuga okw'amaanyi.
* Okuggyawo ettaka ly'abakulembeze ba Buganda. Ettaka y'emu ku nsibuko y'obuyinza Kabaka bw'alina ku bantu be.
Empaka kati zaali zitegekeddwawo wakati wa Buganda ne gavumenti ya Buganda. Bannabyafaayo bayinza okwebuuza obanga kino kyali kisobola okwewalibwa okuyitira mu kukkaanya. Kino tekyali kyangu kubanga Obote kati yali awulira nga wa maanyi era ng'alaba Kabaka ng'omunafu. Mazima ddala, Kabaka bwe yakkiriza obukulembeze emyaka ena emabega n'awagira UPC, yagabanyizza abantu be era n'atandika okuwagira omu ku bo. Mu bitongole bya Buganda eby'obufuzi, obuzibu obuva mu ddiini n'okwegomba kw'omuntu byasobozesa ebitongole ebyo obutaba na mugaso era nga tebisobola kuddamu gavumenti. Kabaka yatwalibwanga ng'atafaayo era nga tawuliriza kubuulirira okuva mu bannabyabufuzi abato aba Buganda abaali bategeera bulungi ebyobufuzi ebipya ebyaddirira obwetwaze, obutafaananako bannakatemba abaali batayagala ebyo ebyali bigenda mu maaso kasita emiganyulo gyabwe egy'obuwangwa gyali gikyaliwo. Kabaka yali ayagala nnyo bannakyemalira.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|page=64}}</ref>
Mu Maayi 1966, Kabaka yakola enteekateeka. Yasaba obuyambi okuva ebweru, era palamenti ya Buganda n'eyagala gavumenti ya Uganda eva mu Buganda (nga mw'otwalidde n'ekibuga ekikulu, Kampala). Ng'addamu, Obote yalagira Idi Amin okulumba ekibuga kya Kabaka. Olutalo olw'okuwamba ekibuga kya Kabaka lwali lukambwe nnyo ∙ abakuumi ba Kabaka baayoleka obuvumu bungi okusinga bwe baali basuubira. Aba Bungereza baatendeka Captain Kabaka n'abasajja nga 120 ne bakuuma Idi Amin okumala essaawa 12.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|page=85}}</ref> Kigambibwa nti abantu nga 2,000 baafiira mu lutalo olwo olwakomekkerezebwa amagye bwe gaakozesa eby'okulwanyisa eby'amaanyi ne gawamba olubiri. Obutemu obwali bulindiriddwa mu byalo mu Buganda tebwaliwo era oluvannyuma lw'essaawa ntono Obote eyali omuyimbi yasisinkana bannamawulire okusanyukira obuwanguzi bwe. Kabaka yadduka ng'ayita mu bbugwe w'olubiri n'atwalibwa mu buwaŋŋanguse e London abawagizi be. Yafiira eyo nga wayise emyaka esatu.
=== 1966–1971 (before the coup) ===
Mu 1966, oluvannyuma lw'okulwanagana ku buyinza wakati wa gavumenti eya Obote ne Kabaka Muteesa, Obote yayimiriza ssemateeka n'aggyawo pulezidenti n'omumyuka we. Mu 1967, ssemateeka omuggya yalangirira Uganda ng'eggwanga era n'aggyawo obwakabaka obw'edda. Obote yalangirirwa nga pulezidenti.<ref name="Background" />
=== 1971 (after the coup) –1979 (end of Amin regime) ===
{{Main|History of Uganda (1971–79)}}
Oluvannyuma lw'okulwanagana n'amagye nga January 25, 1971, Obote yagobwa ku buyinza era General Idi Amin n'atwala obuyinza mu ggwanga. Amin yafuga Uganda ng'omufuzi wa bufuzi obw'obukambwe ng'ayambibwako amagye okumala emyaka munaana egyaddirira. Yatta abantu bangi mu ggwanga okusobola okukuuma obufuzi bwe. Kigambibwa nti Bannayuganda 500,000 bafiiridde mu bufuzi bwe. Ng'oggyeko ebikolwa bye eby'obukambwe, yaggyawo n'amaanyi bannayuganda okuva mu Uganda.<ref>[http://www.theage.com.au/news/business/uk-indians-taking-care-of-business/2006/03/07/1141701511987.html "UK Indians taking care of business"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180119151852/http://www.theage.com.au/news/business/uk-indians-taking-care-of-business/2006/03/07/1141701511987.html|date=19 January 2018}}, ''The Age'' (8 March 2006). Retrieved 24 March 2013.</ref>Mu June 1976, bannalukalala ba Palesitayini bawamba ennyonyi ya Air France ne bagikaka okugwa ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe. Abantu 100 ku abo 250 abaali ku mmeeri eyo baasibibwa okutuusa abasirikale ba Isiraeri lwe baabalokola oluvannyuma lw'ennaku kkumi. Obufuzi bwa Amin bwakomekkerezebwa oluvannyuma lw'olutalo lwa Uganda-Tanzania mu 1979, ng'amagye ga Tanzania nga gayambibwako Bannayuganda abaali mu buwaŋŋanguse gaayingira Uganda.
=== 1979–present ===
{{Main|History of Uganda (1979–present)}}
[[File:Second_Congo_War_Africa_map_en.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Second_Congo_War_Africa_map_en.svg|thumb|Abalwanyi mu lutalo lwa Congo olw'okubiri. Nga 19 December, 2005, kkooti y'ensi yonna yasalawo nti Uganda, mu musango ogwatwalibwa DRC, yali eyingidde mu nsi yaayo mu bukyamu era ng'eyonoonye eddembe ly'obuntu.<ref>"[https://www.theguardian.com/world/2005/dec/20/congo.uganda Court orders Uganda to pay Congo damages] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210102143450/https://www.theguardian.com/world/2005/dec/20/congo.uganda|date=2 January 2021}}". ''[[The Guardian]]''. 20 December 2005</ref>]]
Yoweri Museveni abadde pulezidenti okuva amagye ge lwe gaamenya gavumenti eyaliko mu January 1986.
Ebibiina by'obufuzi mu Uganda byawerebwa mu mirimu gyabyo okuva mu mwaka ogwo, nga kino kyali kigendererwa okukendeeza ku bikolwa eby'ettemu. Mu nteekateeka ya "Movement" eyateekebwawo Museveni, ebibiina by'obufuzi byeyongera okubeerawo, naye byasobola okukola ofiisi y'ekitebe kyokka. Tebaasobola kuggulawo matabi, kukuŋŋaana, oba kulonda bantu butereevu (wadde abalonzi b'ebyokulonda baali basobola okuba ab'ebibiina by'obufuzi). Olukiiko lw'abantu olwakola ku ssemateeka lwaggyawo ekiragiro kino eky'emyaka 19 eky'obufuzi obw'ebibiina bingi mu Jjulaayi 2005.
Mu 1993, Ppaapa John Paul II yakyalira Uganda mu lugendo lwe olw'ennaku 6 okukubiriza Bannayuganda okunoonya okutabagana. Mu mikolo gy'abantu abangi, yawa ekitiibwa abakristu abaafiira okukkiriza kwabwe.
Mu makkati g'emyaka gya 1990, Museveni yatenderezebwa amawanga g'ebugwanjuba ng'omu ku bakulembeze b'omu Afirika ab'omulembe omuggya.
Kyokka, obukulembeze bwe bwonoonese olw'okulumba n'okuwamba Democratic Republic of Congo mu kiseera kya Ssematalo ow'okubiri owa Congo, ekyaleetawo abantu nga obukadde 5.4 okufa okuva mu 1998, era n'okwenyigira mu ntalo endala mu bitundu by'Ennyanja Ennene mu Afirika. Alwanye okumala emyaka mingi mu lutalo lwa bannayuganda n'eggye lya Lord's Resistance Army, eririna omusango gw'ebikolwa eby'obumenyi bw'amateeka bingi, nga mw'otwalidde n'obuddu bw'abaana, ettemu ly'Atiak, n'ettemu eddala. Entalo eziri mu bukiikakkono bwa Uganda ziviiriddeko enkumi n'enkumi z'abantu okufa era n'obukadde n'obukadde okusengulwa.
Palamenti yakomya ekkomo ku biseera bya Pulezidenti mu 2005, nga kigambibwa nti Museveni yakozesa ensimbi za gavumenti okusasula doola z'Amerika 2,000 buli mubaka eyawagira ekiteeso ekyo. Okulonda kwa Pulezidenti kwaliwo mu February 2006. Museveni yalwana n'abeesimbyewo abawerako, omukulu ku bo ye Kizza Besigye.
Nga February 20, 2011, akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira Pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni ng'omulwanyi awangudde akalulu ka 2011. Kyokka, abawakanya gavumenti tebaali bamativu n'ebivudde mu kulonda kuno, nga babavumirira nga bagamba nti bya bulimba. Okusinziira ku byavudde mu kulonda, Museveni awangudde n'ebitundu 68 ku buli 100 by'abalonzi. Kino kyasinga omuyigganya we Besigye, eyali omusawo wa Museveni era n'agamba bannamawulire nti ye n'abawagizi be "beemulugunya ddala" ku byavudde mu kulonda era n'obufuzi bwa Museveni oba omuntu yenna gw'ayinza okulonda. Besigye yayongeddeko nti okulonda okwabadde kutegekeddwa kujja kuleetawo obukulembeze obutali butuukirivu era nti kiri eri Bannayuganda okunoonyereza ku kino. Ekitongole kya European Union eky'okwetegereza okulonda kyaleeta alipoota ku kulongoosa n'obunafu mu nkola y'okulonda mu Uganda: "Kaweefube w'okulonda n'olunaku lw'okulonda byakolebwa mu mirembe. Kyokka, enkola y'ebyokulonda yakosebwa obutali bwenkanya mu by'obufuzi n'eby'obugagga obwali busobola okuziyizibwa ne kireetera abantu bangi mu Uganda okufiirwa eddembe lyabwe ery'okwesalirawo".
Okuva mu Agusito 2012, ekibiina kya Anonymous ekirwanirira eddembe ly'obuntu kibadde kyekalakaasa abakungu ba Uganda era nga kikweka ku mikutu gya Gavumenti olw'ebiteeso byayo ebikontana n'obwenzi. Ab'ensi ezimu abagaba ensimbi baatiisatiisa okukomya obuyambi bw'ensimbi eri eggwanga singa ebbago erirwanyisa abalyi b'ebisiyaga likyagenda mu maaso.<ref>Roberts, Scott (14 November 2012) [http://www.pinknews.co.uk/2012/11/14/pressure-on-uganda-builds-over-anti-gay-law/ Pressure on Uganda builds over anti-gay law] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20121115234405/http://www.pinknews.co.uk/2012/11/14/pressure-on-uganda-builds-over-anti-gay-law/|date=15 November 2012}}. pinknews.co.uk</ref>
Ebintu ebiraga nti mutabani wa Pulezidenti, Muhoozi Kainerugaba, y'agenda okudda mu bigere bya Pulezidenti, byongedde okutabangula embeera.
Pulezidenti Yoweri Museveni akulembedde eggwanga okuva mu 1986 era yasembayo okulondebwa mu kalulu ka pulezidenti aka January 2021. Okusinziira ku byavudde mu kulonda, Museveni awangudde akalulu nga yafunye ebitundu 58 ku buli kikumi, ate Bobi Wine eyafuuka munnabyabufuzi yafuna ebitundu 35 ku buli kikumi. Ab'oludda oluvuganya beebuuza ku buwanguzi olw'okuvunaanibwa obukumpanya n'obutali butuukirivu.<ref>{{Cite web|url=https://www.dw.com/en/uganda-election-bobi-wine-challenges-result-in-court/a-56405583|title=Uganda election: Bobi Wine challenges result in court | DW | 01.02.2021|website=Deutsche Welle|access-date=12 March 2021|archive-date=1 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210301143714/https://www.dw.com/en/uganda-election-bobi-wine-challenges-result-in-court/a-56405583|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-55675887|title=Uganda elections 2021: Museveni takes lead as Bobi Wine cries foul|work=BBC News|date=16 January 2021|access-date=12 March 2021|archive-date=10 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210310035143/https://www.bbc.com/news/world-africa-55675887|url-status=live}}</ref>Omuvuganya omulala yali John Katumba ow'emyaka 24.<ref>{{cite web|last1=Independent|first1=The|title=Presidential candidate John Katumba publishes his memoir|url=https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-john-katumba-publishes-his-memoir/|website=The Independent Uganda|date=9 January 2021|access-date=12 April 2022|archive-date=1 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220701070601/https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-john-katumba-publishes-his-memoir/|url-status=live}}</ref>
== Ekifo Uganda gy'eri ==
{{Main|Geography of Uganda}}
Uganda esangibwa mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afirika wakati wa 1o S ne 4o N obuwanvu, era wakati wa 30o E ne 35o E obuwanvu. Ensi yaayo ya njawulo nnyo, era erimu ensozi, ennyanja, n'ensozi. Ensi eno eri ku ffuuti 900 waggulu w'ennyanja. Ensozi ziri ku nsalo za Uganda ez'ebuvanjuba n'ez'ebugwanjuba. Olusozi Ruwenzori lwe lusingayo obuwanvu mu Uganda.
=== Ennyanja n'emigga ===
Ekitundu ekisinga obunene eky'ebukiikaddyo bw'eggwanga lino kirimu n'eriba erisinga obunene mu nsi yonna eriyitibwa Victoria, eririmu ebizinga bingi. Ebibuga ebisinga obukulu biri mu bukiikaddyo, okumpi n'eriba lino, omuli ekibuga ekikulu Kampala n'ekibuga Entebbe ekiri okumpi. Ennyanja Kyoga eri mu masekkati g'eggwanga era yeetooloddwa ebitundu eby'ebinyeebwa.<ref>{{Britannica|325970}}</ref>
Wadde nga Uganda teri na nnyanja, erimu ennyanja nnyingi. Ng'oggyeko amazzi ga Victoria ne Kyoga, waliwo n'amazzi ga Albert, Lake Edward, ne Lake George. Ekitundu kino kisangibwa kumpi mu mazzi ga mugga Kiyira. Omugga Victorian Nile guva mu nnyanja ya Victoria ne gusigala mu nnyanja ya Kyoga n'oluvannyuma mu nnyanja ya Albert ku nsalo ya Congo. Oluvannyuma lugenda ebukiikakkono mu South Sudan. Ekitundu ekimu ekiri mu buvanjuba bwa Uganda kiriko omugga Suam oguyita mu mazzi. Ekitundu eky'ebukiikakkono bw'obuvanjuba bwa Uganda kifuluma ne kiyingira mu kiwonvu ekiyitibwa Lotikipi, ekisangibwa mu Kenya.<ref name="DataBasin">{{cite web|url=http://databasin.org/maps/new#datasets=878c064ec5d8440493f9924f90b58af1|title=Maps|website=Data Basin|access-date=14 September 2015|archive-date=6 September 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150906155539/http://databasin.org/maps/new#datasets=878c064ec5d8440493f9924f90b58af1|url-status=live}}</ref>
=== Ebintu eby'enjawulo ebiramu n'okukuuma ebiramu ===
{{Main|Conservation in Uganda}}
[[File:Koppen-Geiger_Map_UGA_present.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Koppen-Geiger_Map_UGA_present.svg|thumb|Uganda map of Köppen climate classification.]]
Uganda erina ebifo 60 ebikuumibwa, omuli ebifo bya ggwanga kkumi: Bwindi Impenetrable National Park ne Rwenzori Mountains National Park (byonna ebiri ku UNESCO World Heritage Sites), Kibale National Park, Kidepo Valley National Park, Lake Mburo National Park, Mgahinga Gorilla National Park, Mount Elgon National Park, Murchison Falls National Park, Queen Elizabeth National Park, ne Semuliki National Park.
Uganda erimu ebika by'ebisolo bingi, nga mw'otwalidde n'ebisolo ebiyitibwa mountain gorillas mu Bwindi Impenetrable National Park, ebiyitibwa gorillas ne golden monkeys mu Mgahinga Gorilla National Park, n'ebisolo ebiyitibwa hippos mu Murchison Falls National Park. Enva endiirwa nazo zisangibwa mu nsi yonna.
Eggwanga lino lyali lifunye omuwendo gwa Forest Landscape Integrity Index ogwa 2019 oguli wakati wa 4.36/10, ne libeera mu kifo 128 mu nsi 172.<ref name="FLII-Supplementary">{{cite journal|last1=Grantham|first1=H. S.|last2=Duncan|first2=A.|last3=Evans|first3=T. D.|last4=Jones|first4=K. R.|last5=Beyer|first5=H. L.|last6=Schuster|first6=R.|last7=Walston|first7=J.|last8=Ray|first8=J. C.|last9=Robinson|first9=J. G.|last10=Callow|first10=M.|last11=Clements|first11=T.|last12=Costa|first12=H. M.|last13=DeGemmis|first13=A.|last14=Elsen|first14=P. R.|last15=Ervin|first15=J.|last16=Franco|first16=P.|last17=Goldman|first17=E.|last18=Goetz|first18=S.|last19=Hansen|first19=A.|last20=Hofsvang|first20=E.|last21=Jantz|first21=P.|last22=Jupiter|first22=S.|last23=Kang|first23=A.|last24=Langhammer|first24=P.|last25=Laurance|first25=W. F.|last26=Lieberman|first26=S.|last27=Linkie|first27=M.|last28=Malhi|first28=Y.|last29=Maxwell|first29=S.|last30=Mendez|first30=M.|last31=Mittermeier|first31=R.|last32=Murray|first32=N. J.|last33=Possingham|first33=H.|last34=Radachowsky|first34=J.|last35=Saatchi|first35=S.|last36=Samper|first36=C.|last37=Silverman|first37=J.|last38=Shapiro|first38=A.|last39=Strassburg|first39=B.|last40=Stevens|first40=T.|last41=Stokes|first41=E.|last42=Taylor|first42=R.|last43=Tear|first43=T.|last44=Tizard|first44=R.|last45=Venter|first45=O.|last46=Visconti|first46=P.|last47=Wang|first47=S.|last48=Watson|first48=J. E. M.|display-authors=1|title=Anthropogenic modification of forests means only 40% of remaining forests have high ecosystem integrity - Supplementary Material|journal=Nature Communications|volume=11|issue=1|year=2020|page=5978|issn=2041-1723|doi=10.1038/s41467-020-19493-3|pmid=33293507|pmc=7723057|bibcode=2020NatCo..11.5978G|doi-access=free}}</ref>
== Gavumenti ne byabufuzi ==
{{unreferenced section|date=March 2017}} {{Main|Politics of Uganda}}
Pulezidenti wa Uganda ye mukulembeze w'eggwanga era nga mukulembeze wa gavumenti. Pulezidenti alonda omumyuka wa pulezidenti ne katikkiro okumuyamba mu bufuzi.
Palamenti efumbibwa olukiiko lw'eggwanga oluliko abakiise 449. Bano kuliko abakiikirira ebifo 290 ebyokulonda, abakiikirira abakyala 116 ab'ebitundu, abakiikirira 10 ab'Ekibinja kya Uganda People's Defense Forces, abakiikirira abavubuka 5, abakiikirira abakozi 5, abakiikirira abantu abaliko obulemu 5, n'abakiikirira abakiikirira abakazi 18 ab'omu ofiisi..<ref>{{Cite web|title=About Uganda {{!}} State House Uganda|url=https://www.statehouse.go.ug/about-uganda|access-date=19 June 2022|website=www.statehouse.go.ug|archive-date=18 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220618075533/https://statehouse.go.ug/about-uganda|url-status=live}}</ref>
=== Foreign relations ===
{{Further|Foreign relations of Uganda|}}
Uganda y'emu ku mawanga agali mu East African Community (EAC), wamu ne Kenya, Tanzania, Rwanda, Burundi, ne South Sudan. Okusinziira ku ndagaano ya East African Common Market eya 2010, eby'obusuubuzi n'okutambuza abantu mu ddembe birungi, nga mw'otwalidde n'eddembe okubeera mu ggwanga eddala ery'omubaka olw'emirimu. Kyokka, endagaano eno teyateekebwa mu nkola olw'okukkiriza omulimu n'ebizibu ebirala eby'obulabirizi, eby'amateeka, n'eby'ensimbi. Uganda y'omu ku batandikawo ekibiina kya Intergovernmental Authority on Development (IGAD), ekirimu amawanga munaana omuli gavumenti ez'omu Horn of Africa, Nile Valley, ne African Great Lakes. Ekitebe kyayo ekikulu kiri mu kibuga Djibouti. Uganda era y'omu ku b'ekibiina kya Islamic Cooperation.<ref name="oicmems">{{cite web|title=Member States|url=https://www.oic-oci.org/|website=OIC|access-date=1 November 2020|archive-date=1 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201101030126/https://www.oic-oci.org/|url-status=live}}</ref>
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|U.S. President [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] met with President Yoweri Museveni in Entebbe, Uganda, 11 July 2003.]]
=== Military ===
{{Further|Uganda People's Defence Force}}
Mu Uganda, Uganda People's Defence Force ekola ng'amagye. Omuwendo gw'abaserikale mu Uganda gukubisaamu 45,000. Eggye lya Uganda likwatibwako mu mirimu egiwerako egy'okukuuma emirembe n'okulwanyisa mu kitundu kino, ng'abanoonyereza bagamba nti amagye ga Amerika ge gokka agasangibwa mu nsi nnyingi. Uganda erina abaserikale mu bitundu by'obukiika kkono n'obuvanjuba bwa Democratic Republic of Congo ne mu Central African Republic, Somalia, ne South Sudan.<ref>{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/CharlesOnyangoObbo/With-Somalia--CAR--and-South-Sudan--Museveni/-/878504/2137720/-/eb4y1nz/-/index.html|title=With Somalia, CAR, and South Sudan, Museveni is remaking the state – Charles Onyango Obbo|publisher=Monitor.co.ug|access-date=30 May 2015|archive-date=29 November 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141129014713/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/CharlesOnyangoObbo/With-Somalia--CAR--and-South-Sudan--Museveni/-/878504/2137720/-/eb4y1nz/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
=== Corruption ===
{{main|Corruption in Uganda}}
Ekitongole kya Transparency International kigambye nti ekitongole kya gavumenti mu Uganda kye kimu ku bitongole ebirimu obulyi bw'enguzi obusingirayo ddala mu nsi yonna. Mu 2016, Uganda yali ku ddaala ery'omulundi ogwa 151 ku 176 era yafuna obubonero 25 ku mutendera okuva ku 0 (olw'okulya enguzi) okutuuka ku 100 (olw'okubeera omuyonjo).
Aba World Bank's 2015 Worldwide Governance Indicators batadde Uganda mu bitundu 12 eby'ensi ebisinga obubi. Okusinziira ku lipoota y'ekitongole kya Amerika ekikola ku nsonga z'eddembe ly'obuntu eya 2012 ekwata ku Uganda, "Bbanka y'Ensi Yonna gye buvuddeko awo yalaga nti obulyi bw'enguzi bucaase nnyo" era nti "buli mwaka eggwanga lifiirwa obuwumbi 768.9 (doola obukadde 286) olw'obulyi bw'enguzi".
Abakiise ba Uganda mu 2014 baafuna emirundi 60 okusinga abakozi ba gavumenti abasinga obungi, era baasaba okwongerwako ssente nnyingi. Kino kyavuddemu okwemulugunya n'obwegugungo, omuli n'okukumpanya enkoko bbiri mu palamenti mu June 2014 okulaga enguzi eri mu ba palamenti. Abayeekera, abaakwatibwa, bakozesezza ekigambo "MPigs" okulaga okwemulugunya kwabwe.
Ekikangabwa ekimu, ekyalina ebivaako eby'amaanyi mu mawanga gonna era ne kilaga nti waliwo obulyi bw'enguzi mu bitongole bya gavumenti eby'oku ntikko, kwe kubba ssente za ddoola obukadde 12.6 okuva mu ofiisi ya Katikkiro mu 2012. Ssente ezo "zaali za kukozesebwa mu kuzimba ekitundu ekisangibwa mu bukiikakkono bwa Uganda, ekyali kizikiriziddwa olutalo olwamala emyaka 20, ne mu Karamoja, ekitundu ekisinga okubaamu obwavu mu Uganda". Ensonga eno yaleetera EU, UK, Germany, Denmark, Ireland, ne Norway okuyimiriza obuyambi.
Okulya enguzi okw'amaanyi n'okutono okwabaddewo mu bakozi ba gavumenti n'enteekateeka z'obufuzi nabyo bikosezza nnyo embeera y'ebyensimbi mu Uganda. Ekimu ku bitundu omuli obutali bwenkanya obw'amaanyi y'ebigaba ebya gavumenti, omuteekebwawo ssente ezitasangikasangika okuva mu bakozi b'ebigaba.
Ekirala ekiyinza okwongera ku buzibu buno kwe kuba nti amafuta tegaliiwo. Etteeka lya Petroleum Bill, eryassibwawo palamenti mu 2012 era nga NRM eriyitibwa okuleeta obwenkanya mu kitongole ky'amafuta, lyalemeddwa okusanyusa bannabyabufuzi ab'omunda n'ab'eby'enfuna ab'omunda n'ab'ensi yonna. Ng'ekyokulabirako, Angelo Izama, omunoonyereza ku by'amasannyalaze mu Uganda ku Open Society Foundation ey'omu Amerika yagamba nti etteeka eriggya lifaanana "okuwa Museveni n'obufuzi bwe ekyuma ekikola ssente". Okusinziira ku kitongole ekiyitibwa Global Witness ekyafulumizibwa mu 2012, Uganda kati erina "amafuta mangi nnyo agasobola okuzzaawo amagoba ga gavumenti emirundi ebiri mu myaka mukaaga oba kkumi, era nga gagenda kuweza doola z'Amerika obuwumbi 2.4 buli mwaka".
Etteeka erikwata ku bitongole ebitakola gwa gavumenti (Amendment) Act, eryassibwawo mu 2006, liziyizza ebikozesebwa by'ebitongole ebitakola bya gavumenti olw'okuteekawo obuzibu mu kuyingira, emirimu, ensimbi n'okukuŋŋaana mu kitongole kino. Enkola z'okuwandiisa ezizitowa era ezitali nnongoofu (ekitegeeza, okwetaaga okubuulirira okuva mu bakozi ba gavumenti; okuwandiisa obuggya buli mwaka), okufuga emirimu mu ngeri etasaanira (ekitegeeza, okwetaagisa gavumenti okutegeeza nga tennabaako muntu yenna gw'ayogerako mu kitundu ekitwala ebitongole ebitakola bya gavumenti), n'ekigendererwa nti ssente zonna ez'ebweru zigenda okuyita mu Bbanka ya Uganda, n'ebirala, bikugira nnyo omulimu gw'ekitongole ekyo. Okugatta ku ekyo, eddembe ly'okwogera ly'ekitundu lino lyeyongedde okumenyebwa nga bakozesa okutya, era etteeka lya Public Order Management Bill (erikugira ennyo eddembe ly'okukuŋŋaana) lijja kwongera ku by'okulwanyisa bya gavumenti..<ref>The International Center for Not-For-Profit Law. (2012). [http://www.icnl.org/research/monitor/uganda.html NGO Law Monitor: Uganda] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131029191439/http://www.icnl.org/research/monitor/uganda.html|date=29 October 2013}}.</ref>
=== Human rights ===
{{Main|Human rights in Uganda}}
Waliwo ebitundu bingi ebyeyongera okuleeta okweraliikirira ku nsonga y'eddembe ly'obuntu mu Uganda.
Entalo eziri mu bitundu by'obukiika kkono bw'eggwanga zeeyongedde okuleeta alipoota z'ebikolwa eby'obukambwe ebyakolebwa abajeemu aba Lord's Resistance Army (LRA), abakulemberwa Joseph Kony, n'amagye ga Uganda. Omukungu wa UN yalumiriza LRA mu Febwali 2009 ku "bukambwe obw'entiisa" mu Democratic Republic of Congo.
Omuwendo gw'abantu ab'omu nsi yonna abanoonyi b'obubudamu gukubisaamu obukadde 1.4. Okubonyaabonyezebwa kukyagenda mu maaso nga nkola ebucaase mu bitongole by'ebyokwerinda. Okulumba eddembe ly'eby'obufuzi mu ggwanga lino, omuli okukwatibwa n'okukuba ababaka ba palamenti ab'oludda oluvuganya, kuleetedde amawanga gonna okunenyezebwa, ekyavuddeko gavumenti ya Bungereza okusalawo mu May 2005 okulekera awo okuwa eggwanga eryo obuyambi. Okukwatibwa kw'omukulembeze w'oludda oluvuganya Kizza Besigye n'okusibibwa kwa kkooti enkulu mu kiseera ky'okuwulira omusango gwa Besigye ng'akozesa amagye agaliko ebyokulwanyisa eby'amaanyi nga tebannalondebwa mu February 2006 kyaviirako okuvumirirwa.
Okukozesa abaana emirimu kya bulijjo mu Uganda. Abaana bangi abakola mu bulimi. Abaana abakola ku faamu z'omukka mu Uganda beetooloddwa endwadde. Abaana abaweereza awaka mu Uganda bali mu kabi k'okunyigirizibwa. Okutunda abaana kubaawo. Obuddu n'emirimu egy'obukakafu biragiddwa mu ssemateeka wa Uganda.
Olukiiko lwa Amerika olw'Abanoonyi b'obubudamu n'abanoonyi b'obubudamu lwategeezezza ku kusobya ku ddembe ly'abanoonyi b'obubudamu mu 2007, omuli okugoba abantu mu Uganda n'ebikolwa eby'obukambwe eri abanoonyi b'obubudamu.
Okubonyaabonyezebwa n'okuttibwa awatali musango kibadde kizibu kya maanyi mu Uganda mu myaka egiyise. Ng'ekyokulabirako, okusinziira ku lipoota ya U.S. State Department eya 2012, "Ekitongole kya Afirika eky'Okutereeza n'Okujjanjaba Abo Abaakosebwa Okubonyaabonyezebwa kyawandiisa emisango 170 egy'okubonyaabonyezebwa ku poliisi, 214 ku UPDF, 1 ku poliisi y'amagye, 23 ku kitongole kya Special Investigations Unit, 361 ku bantu abatali bategeerekeka ab'ebyokwerinda, ne 24 ku bakungu ba kkomera" wakati wa Jjanwali ne Ssebutemba 2012.
Mu Ssebutemba 2009, Museveni yagaana Kabaka Muwenda Mutebi, kabaka wa Baganda, olukusa okugenda mu bitundu ebimu eby'Obwakabaka bwa Buganda, naddala disitulikiti y'e Kayunga. Wabaddewo obwegugungo era abantu abasukka mu 40 battiddwa ate abalala bakyali mu makomera. Okugatta ku ekyo, abantu abalala 9 battiddwa mu April 2011 mu kwekalakaasa kwa "Walk to Work". Okusinziira ku lupapula lwa Human Rights Watch 2013 World Report ku Uganda, gavumenti eremeddwa okunoonyereza ku kuttibwa okwali kukwataganyizibwa n'ebintu bino byombi.<ref>Human Rights Watch. (2013). [https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda World Report 2013 (Uganda)] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160701082641/https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda|date=1 July 2016}}.</ref>
==== LGBT rights ====
{{Main|LGBT rights in Uganda}} {{See also|The Anti-Homosexuality Act, 2014}}
[[File:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill_protest.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill_protest.jpg|left|thumb|Protests in [[:en:New_York_City|New York City]] against Uganda's [[:en:Anti-Homosexuality_Bill|Anti-Homosexuality Bill]].]]
Mu 2007, olupapula lw'amawulire oluyitibwa Red Pepper, lwafulumya olukalala lw'abasajja abagambibwa okuba nti basongasonga, era bangi ku bo baatulugunyizibwa.
Nga 9 Okitobba 2010, olupapula lw'amawulire olw'omu Uganda oluyitibwa Rolling Stone lwafulumya ekitundu ku lupapula olusooka ekyalina omutwe ogugamba nti "Ebifaananyi 100 eby'Abalyi b'ebisiyaga ab'oku ntikko mu Uganda" ekyaliko amannya, amadirisa, n'ebifaananyi by'abalyi b'ebisiyaga 100 okumpi n'akabonero aka zaabu akaaliko ebigambo "Basibe". Olupapula olwo era lwagamba nti abalyi b'ebisiyaga baali baagala okuyingira abaana ba Uganda. Ekiwandiiko kino kyaleetawo okutunuulirwa okw'ensi yonna n'okunenya okuva mu bitongole by'eddembe ly'obuntu, nga Amnesty International, No Peace Without Justice ne International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association. Okusinziira ku bannanyini ddembe ly'abayaaye, bannayuganda bangi balumbiddwa okuva lwe kyafulumizibwa. Nga January 27, 2011, omukuumi w'eddembe ly'abasajja abeefaako bokka David Kato yattibwa.
Mu 2009, palamenti ya Uganda yatunuulira etteeka erirwanyisa obukaba eryandiyongedde obumenyi bw'amateeka bw'obukaba nga liteekawo ekibonerezo kya kufa eri abantu abalina emisango egy'emabega, oba abalina akawuka ka siriimu, era abenyigira mu bikolwa eby'okwetaba eby'ekika kye kimu. Etteeka lino era lyalimu ebiragiro ku Bannayuganda abeenyigira mu bikolwa eby'okwetaba okw'ekika kye kimu ebweru wa Uganda, nga bagamba nti bayinza okuzzibwayo e Uganda okubonerezebwa, era lyalimu ebibonerezo ku bantu kinnoomu, amakampuni, ebitongole by'amawulire, oba ebitongole ebitaba bya gavumenti ebiwagira obukuumi mu mateeka ku kwetaba oba sodomy. Etteeka lino lyateekebwawo omubaka David Bahati mu Uganda nga 14 Okitobba 2009, era lyagambibwa okuba nga lyali liwagiddwa nnyo mu palamenti ya Uganda. Ekibinja kya bannalukalala ekya Anonymous kyayingira ku mikutu gya gavumenti ya Uganda nga bawakanya etteeka lino. Okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kwakendeera olw'okulumirirwa okw'ensi yonna naye oluvannyuma lyassibwa mu nkola nga 20 December 2013 era ne lyassibwa omukono Pulezidenti Yoweri Museveni nga 24 February 2014. Ekibonerezo kya kufa kyaggibwawo mu tteeka eryasembayo. Etteeka lino lyavumirirwa nnyo ekibiina ky'ensi yonna. Denmark, Netherlands, ne Sweden zaategeezezza nti zigenda kulekera awo okuwa obuyambi. Bbanka y'Ensi yonna nga 28 Febwali 2014 yagamba nti yali agenda kukyusaayo ssente za ddoola z'Amerika obukadde 90, ate Amerika n'egamba nti yali yeekenneenya enkolagana ne Uganda. Nga 1 August 2014, Kkooti ya Uganda ey'Etteeka yavumirira etteeka lino nga teririna mugaso kubanga teryayisibwa bulungi. Lipoota y'amawulire eya 13 August 2014 yagambye nti Ssaabawolereza wa Uganda avuddeyo ku nteekateeka zonna ez'okujulira, okusinziira ku kiragiro kya Pulezidenti Museveni eyali yeeraliikirivu olw'ebikolwa by'ebweru w'eggwanga ku tteeka lino era eyagamba nti etteeka lyonna eriggya teririna kussa mu nkola mpisa za bannaabwe ab'ekikula ekimu. Enkulaakulana ku lukalu lwa Afirika ebadde ya kaseera katono naye ng'egenda mu maaso nga South Africa ye nsi yokka eri mu ggwanga erikkiriza obufumbo obw'ekika kye kimu. Nga 21 March 2023, palamenti ya Uganda yakkiriza etteeka eryandifudde okweyanjula ng'omugenzi okubonerezebwa obulamu bwonna mu kkomera n'ekibonerezo kya kufa eri omuntu yenna avunaanibwa "obwenzi obw'amaanyi".<ref>{{Cite web|last=Nicholls|first=Larry Madowo,Catherine|date=2023-03-21|title=Uganda parliament passes bill criminalizing identifying as LGBTQ, imposes death penalty for some offenses|url=https://www.cnn.com/2023/03/21/africa/uganda-lgbtq-law-passes-intl/index.html|access-date=2023-03-22|website=CNN|language=en}}</ref><ref>{{Cite news|last=Atuhaire|first=Patience|date=2023-03-21|title=Uganda Anti-Homosexuality bill: Life in prison for saying you're gay|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-65034343|access-date=2023-03-22}}</ref>
==== Homosexuality ====
{{Undue weight|date=March 2023}} {{See also|Anti-Homosexuality Bill, 2023}}{{align|right|{{Highlighted world map by country|scale = 60|US=darkblue|CA=darkblue|MX=yellow|GB=darkblue|IS=yellow|NO=yellow|SE=lightblue|FI=lightblue|EE=lightblue|LV=lightblue|LT=lightblue|PL=lightblue|DE=darkblue|DK=lightblue|NL=lightblue|BE=lightblue|FR=lightblue|ES=lightblue|PT=lightblue|IT=lightblue|CH=yellow|IE=lightblue|GL=yellow|CZ=lightblue|SK=lightblue|RU=yellow|BY=yellow|UA=yellow|RO=lightblue|AT=lightblue|GR=lightblue|TR=yellow|BG=lightblue|RS=yellow|MK=yellow|AL=yellow|HU=lightblue|SI=lightblue|BA=yellow|ME=yellow|HR=lightblue|KZ=yellow|MN=yellow|CN=yellow|KP=yellow|KR=yellow|JP=yellow|TW=yellow|PH=yellow|UZ=yellow|KG=yellow|TJ=yellow|AF=yellow|PK=yellow|IN=yellow|NP=yellow|BT=yellow|BD=yellow|MM=yellow|TH=yellow|VN=yellow|KH=yellow|LA=yellow|IR=yellow|LK=yellow|ID=yellow|MY=yellow|PG=yellow|AU=yellow|NZ=yellow|SA=yellow|YE=yellow|OM=yellow|AE=yellow|BH=yellow|QA=yellow|IQ=yellow|SY=yellow|JO=yellow|IL=yellow|EG=yellow|LY=yellow|TN=yellow|DZ=yellow|MA=yellow|EH=yellow|MG=yellow|MR=yellow|CU=yellow|SD=yellow|SS=yellow|ER=yellow|DJ=yellow|ET=yellow|SO=yellow|BR=yellow|UY=yellow|AR=yellow|CL=yellow|KW=yellow|PY=yellow|BO=yellow|PE=yellow|EC=yellow|CO=yellow|VE=yellow|PA=yellow|GY=yellow|SR=yellow|CR=yellow|NI=yellow|HN=yellow|SV=yellow|GT=yellow|HT=yellow|DO=yellow|NE=yellow|ML=yellow|BF=yellow|NG=yellow|CM=yellow|CF=yellow|TD=yellow|KE=yellow|ZA=yellow|NA=yellow|BW=yellow|CD=yellow|CG=yellow|GA=yellow|GQ=yellow|BZ=yellow|AZ=yellow|AM=yellow|GE=yellow|SN=yellow|GM=yellow|GW=yellow|SL=yellow|CI=yellow|GN=yellow|PR=yellow|JM=yellow|AO=yellow|ZM=yellow|MZ=yellow|ZW=yellow|MW=yellow|TZ=yellow|UG=black|BI=yellow|RW=yellow|BS=yellow|TK=yellow|BJ=yellow|TG=yellow|GH=yellow|TT=yellow|LR=yellow|FK=yellow|CY=lightblue|TM=yellow|LB=yellow|FJ=yellow|SB=yellow|NC=yellow|VU=yellow|MD=yellow|PS=yellow|LU=yellow|BN=yellow}}
{{legend|darkblue|Countries opposing the bill}}
{{legend|lightblue|European Union countries without statements}}
{{legend|darkred|Countries supporting the bill}}
{{legend|yellow|No statement}}
{{legend|black|Uganda}}}}Nga March 09, 2023 Asuman Basalirwa, omubaka wa palamenti okuva mu 2018 okuva mu ludda oluvuganya nga akiikirira Munisipaali y'e Bugiri ku kaadi y'ekibiina kya Justice Forum yateekawo etteeka [pdf bill] erigenda okuvumirira okwegatta kw'abalyi b'ebisiyaga n'okutumbula oba okukkiriza enkolagana ng'ezo. Naye era kituufu nti abantu bakola ensobi. Njagala okugamba nti obukaba kibi eri abantu ekikontana n'amateeka ga Uganda era nga bulabula obutukuvu bw'amaka, obukuumi bw'abaana baffe n'okweyongera kw'obuntu okuyitira mu kuzaala. Omukulembeze wa palamenti, Annet Anita Among, atadde etteeka lino mu kakiiko k'olukiiko olw'eby'obufuzi, nga guno gwe mutendera ogusoose mu nkola ey'okukyusa etteeka lino okufuuka etteeka. Omukulembeze w'olukiiko lwabadde agambye nti: "Twagala okusiima abawagizi baffe ab'obwenzi olw'enkulaakulana y'eby'enfuna gye baleese mu ggwanga, nga twogera ku mawanga g'ebugwanjuba n'abo abagaba. Naye tetusiima nti batta empisa. Tetwetaaga ssente zaabwe, twetaaga obuwangwa bwaffe. Mu kusaba okwali mu palamenti era nga n'abakulembeze b'eddiini bangi be baaliwo. Omwogezi yeeyamye okuteeka etteeka lino mu mateeka ku buli kigero okusobola okukuuma obuwangwa bwa Uganda n'obufuzi bwayo. <ref>{{Cite web|date=2023-03-08|title=Anti-gay law will be passed at whatever cost, says Speaker|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/anti-gay-law-will-be-passed-at-whatever-cost-says-speaker-4150612|access-date=2023-03-16|website=Monitor|language=en}}</ref>
Amerika yasalira etteeka lino omusango. Mu lukungaana lwa White House Press nga March 22, 2023, Karine Jean-Pierre yategeezezza. "Eddembe ly'obuntu lya muwendo nnyo. Tewali muntu n'omu asaanidde kulumbibwa, kusibibwa, oba okuttibwa olw'engeri gy'alimu oba olw'omuntu gw'ayagala". Mu nnaku ezaddirira, okwemulugunya okulala kwava mu Bungereza, Canada, Bugirimaani, n'Ekibiina kya Bulaaya.
=== Administrative divisions ===
{{main|Administrative divisions of Uganda}}
{{As of|2022}},Uganda eyawuddwamu ebitundu bina ne disitulikiti 136. Ebifo by'ebyalo eby'ebitundu bigabanyizibwamu ebibiina, ebibiina, n'ebyalo. Akakiiko k'ebibuga n'ebibuga kalondebwa mu bibuga by'amasaza.
Ebitundu by'obufuzi mu Uganda biweereddwa obuyambi n'obumu ekibiina kya Uganda Local Governments Association (ULGA), ekitongole ekikola ku bwereere era ekitalina kigendererwa kya kunoonya magoba era ekikola ng'olukiiko olw'okuwagira n'okuwa obulagirizi gavumenti za Uganda eziri wansi w'eggwanga.
Ng'oggyeko gavumenti, obwakabaka bwa Bantu butaano buzze bubeerawo, nga bufuna obwetwaze. Obwakabaka buno bwe Toro, Busoga, Bunyoro, Buganda, ne Rwenzururu. Okugatta ku ekyo, ebibiina ebimu bigezaako okuzzaawo Ankole ng'omu ku bwakabaka obw'obuwangwa obwategeerekeka mu butongole, kyokka nga tebinnavaamu kalungi. Obwakabaka obulala bungi n'ebika by'abaami bitegeerekese mu butongole gavumenti, omuli obumu bw'ebika by'abaami eby'e Alur, obwakabaka bwa Iteso, obwakabaka bwa Lango n'obwakabaka bwa Padhola.<ref>{{cite web|url=http://www.irinnews.org/report/86107/uganda-a-rough-guide-to-the-country-s-kingdoms|title=A rough guide to the country's kingdoms|date=11 September 2009|access-date=30 November 2014|archive-date=5 December 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141205023326/http://www.irinnews.org/report/86107/uganda-a-rough-guide-to-the-country-s-kingdoms|url-status=live}}</ref>
== Laba era ==
{{portal|Uganda|Africa}}
* [[:en:Index_of_Uganda-related_articles|Index of Uganda-related articles]]
* [[:en:Outline_of_Uganda|Outline of Uganda]]
== Ebyokulabirako ==
<references group="lower-alpha" responsive="1"></references>
== Ensibuko ==
<references responsive="1"></references>
== Further reading ==
; Encyclopedias
{{Refbegin}}
* Appiah, Anthony and Henry Louis Gates (ed.) (2010). ''Encyclopaedia of Africa''. Oxford University Press.
* Middleton, John (ed.) (2008). ''New encyclopaedia of Africa''. Detroit: Thompson-Gale.
* Shillington, Kevin (ed.) (2005). ''Encyclopedia of African history''. CRC Press.
{{Refend}}
; Selected books and scholarly articles
{{Refbegin}}
* BakamaNume, Bakama B. (2011). ''[https://books.google.com/books?id=E-u-oqGczPsC&source=gbs_ViewAPI A Contemporary Geography of Uganda]''. African Books Collective.
* {{cite book|title=Uganda (Cultures of the World)|author=Robert Barlas|publisher=Marshall Cavendish|year=2000|url=https://books.google.com/books?id=T3RYYPSq8JoC|isbn=9780761409816|oclc=41299243|ref=none}} overview written for younger readers.
* Carney, J. J. ''For God and My Country: Catholic Leadership in Modern Uganda'' (Wipf and Stock Publishers, 2020).
* Chrétien, Jean-Pierre (2003). ''The great lakes of Africa: two thousand years of history''. New York: Zone Books.
* Clarke, Ian, ed. ''Uganda - Culture Smart!: The Essential Guide to Customs & Culture'' (2014) [https://www.amazon.com/dp/1857336992/ excerpt] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220714061651/https://www.amazon.com/dp/1857336992|date=14 July 2022}}
* Datzberger, Simone, and Marielle L.J. Le Mat. "Just add women and stir?: Education, gender and peacebuilding in Uganda." ''International Journal of Educational Development'' 59 (2018): 61-69 [https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/10050396/1/Datzberger%20Education%20gender%20and%20peacebuilding%20in%20Uganda%20-%20Revisions%20tracked%20changes.pdf online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210417063530/https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/10050396/1/Datzberger%20Education%20gender%20and%20peacebuilding%20in%20Uganda%20-%20Revisions%20tracked%20changes.pdf|date=17 April 2021}}.
* Griffin, Brett, Robert Barlas, and Jui Lin Yong. ''Uganda.'' (Cavendish Square Publishing, 2019).
* Hepner, Tricia Redeker. "At the Boundaries of Life and Death: Notes on Eritrea and Northern Uganda." ''African Conflict and Peacebuilding Review'' 10.1 (2020): 127-142 [https://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.10.1.06 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210425044047/https://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.10.1.06|date=25 April 2021}}.
* Hodd, Michael and Angela Roche ''Uganda handbook''. (Bath: Footprint, 2011).
* Izama, Angelo. "Uganda." ''Africa Yearbook'' Volume 16. Brill, 2020 pp. 413–422.
* Jagielski, Wojciech and Antonia Lloyd-Jones (2012). ''The night wanderers: Uganda's children and the Lord's Resistance Army''. New York: Seven Stories Press. {{ISBN|9781609803506}}
* Jørgensen, Jan Jelmert, ''Uganda: a modern history'' (1981) [https://archive.org/details/ugandamodernhist00jrge online]
* Langole, Stephen, and David Monk. "Background to peace and conflict in northern Uganda." in ''Youth, education and work in (post-) conflict areas'' (2019): 16+ [https://www.rug.nl/research/portal/files/135090531/YEW_Publication_2020_online.pdf#page=22 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210119194009/https://www.rug.nl/research/portal/files/135090531/YEW_Publication_2020_online.pdf#page=22|date=19 January 2021}}.
* Otiso, Kefa M. (2006). ''[https://books.google.com/books?id=rMnkcZsv_eEC&source=gbs_ViewAPI Culture and Customs of Uganda]''. Greenwood Publishing Group.
* Reid, Richard J. ''A history of modern Uganda'' (Cambridge University Press, 2017), the standard scholarly history. [http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=55348 Buy from Amazon - online review] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210127162144/https://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=55348|date=27 January 2021}}
* Sobel, Meghan, and Karen McIntyre. "The State of Press Freedom in Uganda". ''International Journal of Communication'' 14 (2020): 20+. [https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/viewFile/11456/2948 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210415075411/https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/viewFile/11456/2948|date=15 April 2021}}
{{Refend}}
== External links ==
{{Sister project links|voy=Uganda}}
=== Overview ===
* [https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ Uganda]. ''[[:en:The_World_Factbook|The World Factbook]]''. [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]].
* [https://web.archive.org/web/20080607090539/http://ucblibraries.colorado.edu/govpubs/for/uganda.htm Uganda] from ''UCB Libraries GovPubs''.
* [http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/country_profiles/1069166.stm Country Profile] from [[:en:BBC_News|BBC News]].
* [https://web.archive.org/web/20140914133543/http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/uganda-version/snapshot.aspx Uganda Corruption Profile] from the [[:en:Business-Anti-Corruption_Portal|Business Anti-Corruption Portal]]
* {{curlie|Regional/Africa/Uganda}}
=== Maps ===
* [https://www.un.org/Depts/Cartographic/map/profile/uganda.pdf Printable map of Uganda from UN.org]
* {{wikiatlas|Uganda}}
* {{osmrelation-inline|192796}}
=== Government and economy ===
* [https://web.archive.org/web/20081210073716/https://www.cia.gov/library/publications/world-leaders-1/world-leaders-u/uganda.html Chief of State and Cabinet Members]
* [http://www.ifs.du.edu/ifs/frm_CountryProfile.aspx?Country=UG Key Development Forecasts for Uganda] from [[:en:International_Futures|International Futures]]
=== Humanitarian issues ===
* [http://www.irinnews.org/Africa-Country.aspx?Country=UG Humanitarian news and analysis from IRIN – Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20110402165315/http://www.reliefweb.int/rw/dbc.nsf/doc104?OpenForm&rc=1&cc=uga Humanitarian information coverage on ReliefWeb]
* [https://web.archive.org/web/20210208131440/http://www.rfi.fr/actuen/pages/001/page_40.asp Radio France International – dossier on Uganda and Lord's Resistance Army]
; Trade
* [http://wits.worldbank.org/CountryProfile/Country/UGA/Year/2012/Summary World Bank Summary Trade Statistics Uganda]
=== Tourism ===
* [https://web.archive.org/web/20091223191137/http://www.visituganda.com/ Uganda Tourism Board]
* [http://www.ugandawildlife.org/ Uganda Wildlife Authority]
* [https://web.archive.org/web/20171003170213/https://visitkampala.net/ Visit Kampala with Kampala Capital City Authority]
* [http://visas.immigration.go.ug/ Immigration Department]
{{Uganda topics}}{{Districts of Uganda}}{{Navboxes|list={{Countries of Africa}}
{{African Union}}
{{Organisation of Islamic Cooperation}}
{{Commonwealth of Nations}}}}{{Authority control}}<!--Please leave the empty space as per [[WP:CATMAIN]].--> <!--Ebola virus?: [[Category:Eboli virus]]-->
iqd4y0xty2b5xork4yflym98rdkjgl6
Zaitun Driwaru
0
10021
60319
57927
2026-07-10T16:13:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60319
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" />
Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion.
== Emirimu ==
=== Nga tannagenda mu by'obufuzi ===
Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" />
=== Nga munnabyabufuzi ===
Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Nusura Tiperu]]
* [[Rose Atima Ayaka]]
* [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abantu abazaalibwa mu Disitulikiti y'e Yumbe]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti abakyala]]
[[Category:Bannayuganda abasiraamu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
6ir0mf0r7r6q8umlrkpjnwpaukklv4b
60538
60319
2026-07-10T16:34:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60538
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" />
Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion.
== Emirimu ==
=== Nga tannagenda mu by'obufuzi ===
Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" />
=== Nga munnabyabufuzi ===
Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Nusura Tiperu]]
* [[Rose Atima Ayaka]]
* [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abantu abazaalibwa mu Disitulikiti y'e Yumbe]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti abakyala]]
[[Category:Bannayuganda abasiraamu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
eetw52f51fj7g5so84471ebv7eawh0d
Oleru Huda
0
10031
60349
43746
2026-07-10T16:14:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60349
wikitext
text/x-wiki
'''Huda Abason Oleru''' (yazaalibwa nga 3 Omwezi ogwekkumineebiri 1975) Munnayuganda munnabyabufuzi era omubaka wa paalamenti eyaliko omubaka omukyala owa paalamenti omukiise ow'e [[Yumbe (disitulikit)|disitulikiti y'e Yumbe]] mu paalamenti ya Uganda ey'omunaana n'ey'omwenda. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Member of Parliament engages with U-Reporters in her district! |url=https://uganda.ureport.in/story/183/ |access-date=2022-04-04 |website=uganda.ureport.in}}</ref> Yali ku bwa namunigina naye kati yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |title=Huda Abason Oleru |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/c219b699-fcd1-4c1b-b44d-7e3ed013f0cd/ |access-date=2022-04-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref> Era yali minisita omubeezi ow’ensonga z’abaazirwanako. <ref>{{Cite web |date=2022-01-05 |title=UPDF to conduct nationwide verification of veterans |url=https://www.independent.co.ug/updf-to-conduct-nationwide-verification-of-veterans/ |access-date=2022-04-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=@watchdoguganda |last2=@watchdoguganda |date=2022-01-30 |title=UPDF is now a professional force, says Minister Oleru |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20220130/129276/updf-is-now-a-professional-force-says-minister-oleru.html |access-date=2022-04-04 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=UPDF to Conduct Nationwide Verification of Veterans |url=http://ugandaradionetwork.com/story/updf-to-conduct-national-wide-verification-of-veterans- |access-date=2022-04-04 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Huda yazaalibwa nga 3 Omwezi ogwekkumineebiri 1975 eri bazadde be Ayub Adiga (taata) ne Drakai Khadija (maama) ab'ekyalo Pania, mu ggombolola ya Kophi mu [[disitulikiti y'e Yumbe]] . Huda yagenda ku ssomero lya pulayimale erya Limidia bweyali ttanneegatta ku somero lya siniya erya Yumbe Secondary School. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 "KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-04-04</span></span>.</cite></ref> Olwo yeegatta ku ssomero lya siniya erya [[Mvara Secondary School]]. Oluvannyuma lw’emisomo gye egya siniya, Huda yeegatta ku [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’obusiraamu mu Uganda]] (IUIU) gye yafunira ddiguli ye eyasooka mu [[nzirukanya y'emirimu gya gavumenti]]. Nga tannaba kwegatta mu byabufuzi, Huda yafuna n'era ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya n'okukuliramu emirimu. <ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Huda yakolako ng’omusomesa ku ssomero lya pulayimale erya Aringa Primary School n'era yeeyali omuwandiisi w’abavubuka ab'eggombolola ya Romogi nga ttaneegatta mu byabufuzi. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 "KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-04-04</span></span>.</cite></ref> N'era yeeyali saabawandisi wakakiiko k'abavubuka ak'ekibiina kya National Resistance Movement mu ggombolola y'e Romogi mu 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, yali musomesa ku ssomero lya pulayimale erya Limitia .Yeeyali omuluganya w'ekitundu (Community facilitator ) ne pulogulaamu ya Community Actor wakati wa 1998 ne 2000. Wakati wa 2000 ne 2003, Huda yeeyali ssentebe ow'okusiga ow'eggombolola y'e Lulu. <ref name=":0" />
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Huda yafumbirwa Mohammed Abason Ingamule. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 "KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-04-04</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
[[Olukalala lw'ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Yumbe (disitulikit)|Disitulikiti y'e Yumbe]]
[[Naima Melsa Gule Avako|Naima Melsa Gule Avako, Omuntu w’abantu]]
[[Zaitun Driwaru|Zaitun Driwaru nga bwe kiri]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://yumbe.go.ug/ Gavumenti ez'ebitundu mu Disitulikiti y'e Yumbe]
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Oleru, Huda Abason}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
sv5drql7llf3lrkk2438fthre0pbxjh
60557
60349
2026-07-10T16:34:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60557
wikitext
text/x-wiki
'''Huda Abason Oleru''' (yazaalibwa nga 3 Omwezi ogwekkumineebiri 1975) Munnayuganda munnabyabufuzi era omubaka wa paalamenti eyaliko omubaka omukyala owa paalamenti omukiise ow'e [[Yumbe (disitulikit)|disitulikiti y'e Yumbe]] mu paalamenti ya Uganda ey'omunaana n'ey'omwenda. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Member of Parliament engages with U-Reporters in her district! |url=https://uganda.ureport.in/story/183/ |access-date=2022-04-04 |website=uganda.ureport.in}}</ref> Yali ku bwa namunigina naye kati yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |title=Huda Abason Oleru |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/c219b699-fcd1-4c1b-b44d-7e3ed013f0cd/ |access-date=2022-04-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref> Era yali minisita omubeezi ow’ensonga z’abaazirwanako. <ref>{{Cite web |date=2022-01-05 |title=UPDF to conduct nationwide verification of veterans |url=https://www.independent.co.ug/updf-to-conduct-nationwide-verification-of-veterans/ |access-date=2022-04-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=@watchdoguganda |last2=@watchdoguganda |date=2022-01-30 |title=UPDF is now a professional force, says Minister Oleru |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20220130/129276/updf-is-now-a-professional-force-says-minister-oleru.html |access-date=2022-04-04 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=UPDF to Conduct Nationwide Verification of Veterans |url=http://ugandaradionetwork.com/story/updf-to-conduct-national-wide-verification-of-veterans- |access-date=2022-04-04 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Huda yazaalibwa nga 3 Omwezi ogwekkumineebiri 1975 eri bazadde be Ayub Adiga (taata) ne Drakai Khadija (maama) ab'ekyalo Pania, mu ggombolola ya Kophi mu [[disitulikiti y'e Yumbe]] . Huda yagenda ku ssomero lya pulayimale erya Limidia bweyali ttanneegatta ku somero lya siniya erya Yumbe Secondary School. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 "KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-04-04</span></span>.</cite></ref> Olwo yeegatta ku ssomero lya siniya erya [[Mvara Secondary School]]. Oluvannyuma lw’emisomo gye egya siniya, Huda yeegatta ku [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’obusiraamu mu Uganda]] (IUIU) gye yafunira ddiguli ye eyasooka mu [[nzirukanya y'emirimu gya gavumenti]]. Nga tannaba kwegatta mu byabufuzi, Huda yafuna n'era ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya n'okukuliramu emirimu. <ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Huda yakolako ng’omusomesa ku ssomero lya pulayimale erya Aringa Primary School n'era yeeyali omuwandiisi w’abavubuka ab'eggombolola ya Romogi nga ttaneegatta mu byabufuzi. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 "KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-04-04</span></span>.</cite></ref> N'era yeeyali saabawandisi wakakiiko k'abavubuka ak'ekibiina kya National Resistance Movement mu ggombolola y'e Romogi mu 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, yali musomesa ku ssomero lya pulayimale erya Limitia .Yeeyali omuluganya w'ekitundu (Community facilitator ) ne pulogulaamu ya Community Actor wakati wa 1998 ne 2000. Wakati wa 2000 ne 2003, Huda yeeyali ssentebe ow'okusiga ow'eggombolola y'e Lulu. <ref name=":0" />
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Huda yafumbirwa Mohammed Abason Ingamule. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 "KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-04-04</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
[[Olukalala lw'ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Yumbe (disitulikit)|Disitulikiti y'e Yumbe]]
[[Naima Melsa Gule Avako|Naima Melsa Gule Avako, Omuntu w’abantu]]
[[Zaitun Driwaru|Zaitun Driwaru nga bwe kiri]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://yumbe.go.ug/ Gavumenti ez'ebitundu mu Disitulikiti y'e Yumbe]
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Oleru, Huda Abason}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
e3iopobvvnz1rupqb4gfvz0nwc6b3ml
Noerine Kaleeba
0
10098
60406
33337
2026-07-10T16:14:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60406
wikitext
text/x-wiki
[[File:Noerine Kaleeba.jpg|thumb|'''Noerine Kaleeba''']]
'''Noerine Kaleeba''' Munayuganda eyakuguka mu [[:en:Physical_therapy|by'okujanjaba abantu ng'akozesa emikono, okubasomesa wamu n'okuwabula]] , nga musomesa era alwanirira okulaba nga akomya okusaasaana kw'okulwadde bwa siriimu, ng'era y'omu kubaatandikawo ekibiina ekirwana okukomya obulwadde bwa siriimu ekiyitibwa "[[:en:The_AIDS_Support_Organization|The AIDS Support Organization]]" (TASO).<ref name=":0">https://www.pbs.org/wgbh/pages/frontline/aids/interviews/kaleeba.html</ref><ref name="Haour-Knipe1996">https://books.google.com/books?id=QDCisT7XvbUC&pg=PA95</ref> Akola nga omuwi w'amagezi ku by'enkulakulana bwa pulogulaamu mu kitongole ky'amawanga amagate ekya [[:en:Joint_United_Nations_Programme_on_HIV/AIDS|Joint United Nations Programme on HIV/AIDS]] (UNAIDS). Era ono ye muyima w'ekibiina kya TASO.
== Obulamu bwe ==
Noerine Kaleeba yagukuka mu [[:en:Orthopaedics|byakujanjaba magumba]], wamu n'okujanjaba abantu ng'ayita mu kubasomesa wamu n'okubawabula, wamu n'okubuda buga abantu mu bitundu nga yabifuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] esinganibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], wamu n'eddwaliro lya Robert Jones & Agnes Hunt Orthopaedic & District Hospital mu [[:en:Oswestry|Oswestry]], mu ggwanga lya Bungereza. Abadde akola nga ajanjaba abantu ng'ayita mu kubasomesa n'okubawabula mu [[:en:Mulago_Hospital|Ddwaliro ly'e Mulago]], ng'era yeeyali akulira etendekero ly'e Mulago, eriyigiriza eby'okujanjaba abantu nga bayita mu kubasomesa n'okubawabula erya Mulago School of Physiotherapy okutuuka mu 1987.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/noerine-kaleeba-an-iconic-leader-in-our-midst-1512312</ref>
== Ekibiina ekirwanirira n'okujanjaba obulwadde bwa siriimu mu Uganda (TASO) ==
Mu Gwomukaaga mu 1986, Kaleeba yafuna essimu okuva ewa baawe, Christopher, eyali omulwadde ennyo bweyali mu e Bungereza bweyali akola ku bya Diguli ye ey'okubiri mu by'ekikula ky'abantu n'embeera zaabwe.<ref name=":1">{{Cite journal|last=Abraham|first=Curtis|title=Angel of Africa|journal=New Scientist|volume=177|issue=2385|pages=50–53}}</ref> Baamukebera ng'alina obulwadde bwa Siriimu. Yafa oluvannyuma mu Gusooka mu 1987, ekyavirako Kaleeba okubeera omu ku baatandikawo ekibiina ekiyamba okukwasizaako abantu abalina obulwadde buno mu mwaka ogwo gwegumu, ekiyitibwa The AIDS Support Organization (TASO).<ref name=":0" /> Ekirubirirwa ky'ekitongole kino kyali kyakuyamba bantu abaali bakebereddwa nga balina obulwadde bwa siriimu wamu n'abaagalwa baabwe.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Ekitongole kino kikwasizaako famire zaabwe abalina obulwadde buni n'ebibukwatako, wamu n'engeri y'okwefaako, kibayambe obutayongera kwongera kufuna bulwadde buno n'eera.<ref name=":0" /> Ekitongole kino kiwa okufaayo, obuyambe wamu n'okubudabuda, wamu n'okukunga abantu n'emirirwaano okufaayo eri abantu abalina obulwadde buno obwa [[:en:HIV/AIDS|siriimu]] oba akawuka kamukenya wamu ne famire zaabwe.<ref name=":2">https://web.archive.org/web/20190529073759/https://www.tasouganda.org/index.php/35-current-issues/current-issues/162-mulago-agm</ref> Nga Nga basinziira ku mulamwa ogugamba nti, obulamu obutaliimu bulwadde, TASO kyekimu ku bibiina ebyasooka okulwanyisa obulwadde bwa [[:en:AIDS_in_Africa|siriimu ku semazinga wa Afrika]], ng'era olwaleero, kyekikulembera nga eky'okulabirako mu kuyamba okubuda buda wamu n'okusomesa abantu kungeri gyebayinza okwewalamu obulwadde buno, mu mbeera ng'ebikozesebwa bitono ddala.<ref name=":1" /> Kaleeba yakola nga eyali akulira ekitongole kino ekya Taso mu Uganda okumala emyaka munaana okutuusa mu 1995, bweyalekulira, era n'alondebwa nga omuyima w'ekisinde kino ekya TASO. <ref>https://ourstoriestoldbyus.com/bio-noerine-kaleeba-our-stories-told-by-us/</ref>
== Ensangi zino ==
Kaleeba akyali mu kifo ky'okubeera omuyima w'ekitongole kya TASO.<ref name=":2" /> Nga kuno kw'ateeka okubeera omuwi w'amagezi ku by'enkulakulana bya pulogulaamu mu Afrika,mu kitongole ky'amawanga amagate ekivunaanyizibwa ku pulogulaamu zonna ez'obulwadde bwa siriimu, ekiyitibwa "Joint United Nations Programme on HIV/AIDS" (UNAIDS). Okuva mu Gusooka mu 1996, akyasinziira ku kitebe ekikulu ekisinganibwa mu [[:en:Geneva|Geneva.]]
== By'atuuseeko ==
Kaleeba awereddwa awaadi ku mutendera gw'ensi yonna, nga bamusiima olw'ebyo by'atuseeko mu ggwanga wamu n'ensi yonna mu kulwanyisa obulwadde bwa siriimu, nga kuno kuliko:
* Ekirabo kya [[:en:Belgium|Belgian]] International King Baudouin eky'okubeera omukulakulanya, nga kino kyaweebwa TASO mu 1995
* Awaadi ya [[:en:Doctor_of_Humane_Letters|Doctor of Humane Letters]], Honorius Causa, mu 2000
Kaleeba awereza kubitongole eby'enjawulo wamu mu ggwanga wamu n'ensi yonna, okuli:
* Ekitiibwa kya Diguli ey'okusatu okuva ku Yunivasite ye Nkumba mu Uganda, mu 2002 <ref name=":2" />
* Diguli y'okubeera nga yakuguka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Dundee, eky'e Scotland mu 2005 <ref name=":2" />
* Ekitiibwa ky'okubeera nga yakuguka mu by'ensonga z'ebikwatagana kunsi yonna okuva kutendekero lya Geneva School of Diplomacy and International Relations, mu Yinivasite y'e Switzerland, mu Gwomukaaga mu 2009 <ref name=":2" />
* Ekitongole ky'ensi yonna [[:en:World_Health_Organization|ekivunaanyizibwa ku by'obulamu]], mu kakiiko k'ensi yonna akateeka esira ku bulwadde bwa siriimu
* The Global AIDS Policy Coalition
* The [[:en:Uganda_AIDS_Commission|Uganda AIDS Commission.]]
* Ssentebe wa Action Aid International mu 2009 <ref name=":2" />
Abadde omu kubatuula ku kakiiko k'ensi yona ak'ebitongole gamba nga ekya [[Maristopes International]], ''Noah's Ark e Sweden, ng'era ye mumyuka wa ssente mu kitongole kya ActionAid''. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (September 2022)">citation needed</span></nowiki>'']</sup>
Her book, ''We Miss You All: AIDS In The Family'' is a touching account of how HIV/AIDS came into her life, and how she came to be on the front lines fighting the disease.<ref>https://ourstoriestoldbyus.com/bio-noerine-kaleeba-our-stories-told-by-us/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:HIV/AIDS_in_Uganda|Obulwadde bwa siriimu mu Uganda]]
* [[:en:Uganda_AIDS_Orphan_Children_Foundation|Ekibiina kya Uganda ekiyamba abaana nga bamulekwa olw'obulwadde bwa siriimu]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.tasouganda.org/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogw'ekibiina ekiyamba n'okubudabuda abantu abalina obulwadde bwa siriimu]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
ogonkuwvv7dcckjeeykmghi5i1xx1ma
60629
60406
2026-07-10T16:35:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60629
wikitext
text/x-wiki
[[File:Noerine Kaleeba.jpg|thumb|'''Noerine Kaleeba''']]
'''Noerine Kaleeba''' Munayuganda eyakuguka mu [[:en:Physical_therapy|by'okujanjaba abantu ng'akozesa emikono, okubasomesa wamu n'okuwabula]] , nga musomesa era alwanirira okulaba nga akomya okusaasaana kw'okulwadde bwa siriimu, ng'era y'omu kubaatandikawo ekibiina ekirwana okukomya obulwadde bwa siriimu ekiyitibwa "[[:en:The_AIDS_Support_Organization|The AIDS Support Organization]]" (TASO).<ref name=":0">https://www.pbs.org/wgbh/pages/frontline/aids/interviews/kaleeba.html</ref><ref name="Haour-Knipe1996">https://books.google.com/books?id=QDCisT7XvbUC&pg=PA95</ref> Akola nga omuwi w'amagezi ku by'enkulakulana bwa pulogulaamu mu kitongole ky'amawanga amagate ekya [[:en:Joint_United_Nations_Programme_on_HIV/AIDS|Joint United Nations Programme on HIV/AIDS]] (UNAIDS). Era ono ye muyima w'ekibiina kya TASO.
== Obulamu bwe ==
Noerine Kaleeba yagukuka mu [[:en:Orthopaedics|byakujanjaba magumba]], wamu n'okujanjaba abantu ng'ayita mu kubasomesa wamu n'okubawabula, wamu n'okubuda buga abantu mu bitundu nga yabifuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] esinganibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], wamu n'eddwaliro lya Robert Jones & Agnes Hunt Orthopaedic & District Hospital mu [[:en:Oswestry|Oswestry]], mu ggwanga lya Bungereza. Abadde akola nga ajanjaba abantu ng'ayita mu kubasomesa n'okubawabula mu [[:en:Mulago_Hospital|Ddwaliro ly'e Mulago]], ng'era yeeyali akulira etendekero ly'e Mulago, eriyigiriza eby'okujanjaba abantu nga bayita mu kubasomesa n'okubawabula erya Mulago School of Physiotherapy okutuuka mu 1987.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/noerine-kaleeba-an-iconic-leader-in-our-midst-1512312</ref>
== Ekibiina ekirwanirira n'okujanjaba obulwadde bwa siriimu mu Uganda (TASO) ==
Mu Gwomukaaga mu 1986, Kaleeba yafuna essimu okuva ewa baawe, Christopher, eyali omulwadde ennyo bweyali mu e Bungereza bweyali akola ku bya Diguli ye ey'okubiri mu by'ekikula ky'abantu n'embeera zaabwe.<ref name=":1">{{Cite journal|last=Abraham|first=Curtis|title=Angel of Africa|journal=New Scientist|volume=177|issue=2385|pages=50–53}}</ref> Baamukebera ng'alina obulwadde bwa Siriimu. Yafa oluvannyuma mu Gusooka mu 1987, ekyavirako Kaleeba okubeera omu ku baatandikawo ekibiina ekiyamba okukwasizaako abantu abalina obulwadde buno mu mwaka ogwo gwegumu, ekiyitibwa The AIDS Support Organization (TASO).<ref name=":0" /> Ekirubirirwa ky'ekitongole kino kyali kyakuyamba bantu abaali bakebereddwa nga balina obulwadde bwa siriimu wamu n'abaagalwa baabwe.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Ekitongole kino kikwasizaako famire zaabwe abalina obulwadde buni n'ebibukwatako, wamu n'engeri y'okwefaako, kibayambe obutayongera kwongera kufuna bulwadde buno n'eera.<ref name=":0" /> Ekitongole kino kiwa okufaayo, obuyambe wamu n'okubudabuda, wamu n'okukunga abantu n'emirirwaano okufaayo eri abantu abalina obulwadde buno obwa [[:en:HIV/AIDS|siriimu]] oba akawuka kamukenya wamu ne famire zaabwe.<ref name=":2">https://web.archive.org/web/20190529073759/https://www.tasouganda.org/index.php/35-current-issues/current-issues/162-mulago-agm</ref> Nga Nga basinziira ku mulamwa ogugamba nti, obulamu obutaliimu bulwadde, TASO kyekimu ku bibiina ebyasooka okulwanyisa obulwadde bwa [[:en:AIDS_in_Africa|siriimu ku semazinga wa Afrika]], ng'era olwaleero, kyekikulembera nga eky'okulabirako mu kuyamba okubuda buda wamu n'okusomesa abantu kungeri gyebayinza okwewalamu obulwadde buno, mu mbeera ng'ebikozesebwa bitono ddala.<ref name=":1" /> Kaleeba yakola nga eyali akulira ekitongole kino ekya Taso mu Uganda okumala emyaka munaana okutuusa mu 1995, bweyalekulira, era n'alondebwa nga omuyima w'ekisinde kino ekya TASO. <ref>https://ourstoriestoldbyus.com/bio-noerine-kaleeba-our-stories-told-by-us/</ref>
== Ensangi zino ==
Kaleeba akyali mu kifo ky'okubeera omuyima w'ekitongole kya TASO.<ref name=":2" /> Nga kuno kw'ateeka okubeera omuwi w'amagezi ku by'enkulakulana bya pulogulaamu mu Afrika,mu kitongole ky'amawanga amagate ekivunaanyizibwa ku pulogulaamu zonna ez'obulwadde bwa siriimu, ekiyitibwa "Joint United Nations Programme on HIV/AIDS" (UNAIDS). Okuva mu Gusooka mu 1996, akyasinziira ku kitebe ekikulu ekisinganibwa mu [[:en:Geneva|Geneva.]]
== By'atuuseeko ==
Kaleeba awereddwa awaadi ku mutendera gw'ensi yonna, nga bamusiima olw'ebyo by'atuseeko mu ggwanga wamu n'ensi yonna mu kulwanyisa obulwadde bwa siriimu, nga kuno kuliko:
* Ekirabo kya [[:en:Belgium|Belgian]] International King Baudouin eky'okubeera omukulakulanya, nga kino kyaweebwa TASO mu 1995
* Awaadi ya [[:en:Doctor_of_Humane_Letters|Doctor of Humane Letters]], Honorius Causa, mu 2000
Kaleeba awereza kubitongole eby'enjawulo wamu mu ggwanga wamu n'ensi yonna, okuli:
* Ekitiibwa kya Diguli ey'okusatu okuva ku Yunivasite ye Nkumba mu Uganda, mu 2002 <ref name=":2" />
* Diguli y'okubeera nga yakuguka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Dundee, eky'e Scotland mu 2005 <ref name=":2" />
* Ekitiibwa ky'okubeera nga yakuguka mu by'ensonga z'ebikwatagana kunsi yonna okuva kutendekero lya Geneva School of Diplomacy and International Relations, mu Yinivasite y'e Switzerland, mu Gwomukaaga mu 2009 <ref name=":2" />
* Ekitongole ky'ensi yonna [[:en:World_Health_Organization|ekivunaanyizibwa ku by'obulamu]], mu kakiiko k'ensi yonna akateeka esira ku bulwadde bwa siriimu
* The Global AIDS Policy Coalition
* The [[:en:Uganda_AIDS_Commission|Uganda AIDS Commission.]]
* Ssentebe wa Action Aid International mu 2009 <ref name=":2" />
Abadde omu kubatuula ku kakiiko k'ensi yona ak'ebitongole gamba nga ekya [[Maristopes International]], ''Noah's Ark e Sweden, ng'era ye mumyuka wa ssente mu kitongole kya ActionAid''. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (September 2022)">citation needed</span></nowiki>'']</sup>
Her book, ''We Miss You All: AIDS In The Family'' is a touching account of how HIV/AIDS came into her life, and how she came to be on the front lines fighting the disease.<ref>https://ourstoriestoldbyus.com/bio-noerine-kaleeba-our-stories-told-by-us/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:HIV/AIDS_in_Uganda|Obulwadde bwa siriimu mu Uganda]]
* [[:en:Uganda_AIDS_Orphan_Children_Foundation|Ekibiina kya Uganda ekiyamba abaana nga bamulekwa olw'obulwadde bwa siriimu]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.tasouganda.org/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogw'ekibiina ekiyamba n'okubudabuda abantu abalina obulwadde bwa siriimu]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
1p2onrb3m6vo9t8dieivegokwfoinkg
Irene Mulyagonja
0
10102
60270
41768
2026-07-10T16:07:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60270
wikitext
text/x-wiki
'''Irene Mulyagonja Kakooza''' yazaalibwa '''Irene Mulyagonja''', [[:en:Uganda|munayuganda]] munnamateeka era omulamuzi w'e Uganda eyalondebwa okubeera ku [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu mu Uganda]] nga 4 Ogwekkumi 2019.
Yali kaliisoliiso wa gavumenti, okuva nga 12 Ogwokuna 2012 okutuuka nga 4 Ogwekkumi 2019. Yaweereza ng'omulamuzi mu [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu eya Uganda]] okuva mu 2008 okutuuka mu 2012.
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa mu 1963, mu kibuga [[Jinja]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda]]. Kitaawe yali [[:en:Civil_engineer|yinginiya w'ebizimbe]] era, eyalina kkampuni ye ey'okuzimba, ate nnyina yali musomesa w'essomero lya pulayimale. Yakulira mu maka ag'ekika ekya waggulu ag'abaana 13 nga bana ku bbo baazaalibwa naye, ate munaana baali baana ba kitaawe okuva mu baganzi be abalala.
== Okusoma ==
Yasomera mu ''Naranbhai Road Primary School'', mu kibuga Jinja, emyaka 7 egya pulayimale. Yasomera mu [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] ku madaala aga O-Level ne A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite ya Makerere]], yunivasite y'eggwanga esinga obunene mu Uganda, okusoma amateeka, n'afuna [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]]. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]], gye yafuna okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu [[Kampala]]. Diguli eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] in Counseling yamuweebwa Makerere University. Alina ne [[:en:Women's_rights|dipulooma mu mateeka g'abakyala]], okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|University of Zimbabwe]].
== Emirimu egyasooka ==
Mu 1989, yafuna omulimu ng'omuyambi w'omusomesa mu Law Development Centre, n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1993. Yakola ne kkampuni bbiri ennene mu Kampala, omuli ''Muliira and'' ''Company Advocates'', gye yasisinkanira omwami we. Bwe yava mu kkampuni eyo mu 1996, ye ne mukozi munne omulala, Eva Luswata Kawuma, baatandikawo ''Kakooza and Kawuma Advocates'', ekitongole ky'abakyala. Ekitongole kyasasulwa ekitongole kya ''Non Performing Asset Recovery Trust'' (NPART), okuva mu 1997 okutuuka mu 2006 Trust lwe yaggalwawo.
== Work as a judge ==
Mu 2008, ku myaka 45, Mulyagonja yalondebwa ku kkooti enkulu eya Uganda. Yaweereza mu kitundu kya Jinja okumala emyaka ebiri n'ekitundu. Oluvannyuma yaddamu n'aweebwa ekifo mu kitongole ky'eby'obusuubuzi mu kkooti enkulu, n'alinnyisibwa ku kifo ky'omumyuka w'omukulembeze w'ekitongole ky'eby'obusuubuzi mu Kkooti Enkulu, mu kiseera we yalondebwa nga Kaliisoliiso wa gavumenti, mu 2012. Mu Ogw'ekkumi 2019, yalondebwa okutuula ku [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu]] mu Uganda, ng'a bw'alindirira okukakasibwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].
== Okukola nga kaliisoliiso wa gavumenti ==
Nga 12 Ogwokuna 2012, yalondebwa nga Kaliisoliiso wa gavumenti ow'okuna, okuva mu 1986, ng'adda mu bigere bya Augustine Ruzindana, Jotham Tumwesigye, ne Faith Mwondha.
== Amaka ==
Irene Mulyagonja yafumbirwa John Baptist Kakooza, era bombi balina abaana basatu.
== Laba era ==
* [[:en:Jotham_Tumwesigye|Jotham Tumwesigye]]
* [[Faith Mwondha|Okukkiriza Mwondha]]
== Ebyawandiikibwa ==
<references responsive="1"></references>
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.igg.go.ug/ Omukutu gwa Uganda Inspectorate of Government]
== Ebyemabega ==
Yazaalibwa mu 1963, mu kibuga [[Jinja]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda. Kitaawe yali [[:en:Civil_engineer|yinginiya w’eby’okuzimba]] era [[:en:Entrepreneur|nga muyiiya]], yalina kkampuni ekola ku by’okuzimba, ate nnyina yali musomesa wa pulayimale. Yakulira mu maka ag’omutindo ogwa waggulu agalimu baganda be 13, nga bana ku bo baali baaluganda, wakati wa bazadde be babiri, ate munaana baali wakati wa kitaawe n'abakyala abalala. <ref name="Two">{{Cite web |last=Walubiri |first=Moses |date=14 April 2018 |title=Justice Irene Mulyagonja, the new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300926/justice-irene-mulyagonja-igg |access-date=12 January 2018}}</ref> <ref name="Three">{{Cite web |last=Kasyate |first=Simon |date=8 December 2013 |title=Mulyagonja's long journey from Jinja to judge to IGG |url=http://observer.ug/viewpoint/interview/29023--mulyagonjas-long-journey-from-jinja-to-judge-to-igg |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180113150236/http://observer.ug/viewpoint/interview/29023--mulyagonjas-long-journey-from-jinja-to-judge-to-igg |archive-date=13 January 2018 |access-date=12 January 2018}}</ref>
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
2hpmgdc2bi1voxi7x9ctts7xl80i6i1
60482
60270
2026-07-10T16:26:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60482
wikitext
text/x-wiki
'''Irene Mulyagonja Kakooza''' yazaalibwa '''Irene Mulyagonja''', [[:en:Uganda|munayuganda]] munnamateeka era omulamuzi w'e Uganda eyalondebwa okubeera ku [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu mu Uganda]] nga 4 Ogwekkumi 2019.
Yali kaliisoliiso wa gavumenti, okuva nga 12 Ogwokuna 2012 okutuuka nga 4 Ogwekkumi 2019. Yaweereza ng'omulamuzi mu [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu eya Uganda]] okuva mu 2008 okutuuka mu 2012.
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa mu 1963, mu kibuga [[Jinja]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda]]. Kitaawe yali [[:en:Civil_engineer|yinginiya w'ebizimbe]] era, eyalina kkampuni ye ey'okuzimba, ate nnyina yali musomesa w'essomero lya pulayimale. Yakulira mu maka ag'ekika ekya waggulu ag'abaana 13 nga bana ku bbo baazaalibwa naye, ate munaana baali baana ba kitaawe okuva mu baganzi be abalala.
== Okusoma ==
Yasomera mu ''Naranbhai Road Primary School'', mu kibuga Jinja, emyaka 7 egya pulayimale. Yasomera mu [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] ku madaala aga O-Level ne A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite ya Makerere]], yunivasite y'eggwanga esinga obunene mu Uganda, okusoma amateeka, n'afuna [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]]. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]], gye yafuna okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu [[Kampala]]. Diguli eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] in Counseling yamuweebwa Makerere University. Alina ne [[:en:Women's_rights|dipulooma mu mateeka g'abakyala]], okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|University of Zimbabwe]].
== Emirimu egyasooka ==
Mu 1989, yafuna omulimu ng'omuyambi w'omusomesa mu Law Development Centre, n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1993. Yakola ne kkampuni bbiri ennene mu Kampala, omuli ''Muliira and'' ''Company Advocates'', gye yasisinkanira omwami we. Bwe yava mu kkampuni eyo mu 1996, ye ne mukozi munne omulala, Eva Luswata Kawuma, baatandikawo ''Kakooza and Kawuma Advocates'', ekitongole ky'abakyala. Ekitongole kyasasulwa ekitongole kya ''Non Performing Asset Recovery Trust'' (NPART), okuva mu 1997 okutuuka mu 2006 Trust lwe yaggalwawo.
== Work as a judge ==
Mu 2008, ku myaka 45, Mulyagonja yalondebwa ku kkooti enkulu eya Uganda. Yaweereza mu kitundu kya Jinja okumala emyaka ebiri n'ekitundu. Oluvannyuma yaddamu n'aweebwa ekifo mu kitongole ky'eby'obusuubuzi mu kkooti enkulu, n'alinnyisibwa ku kifo ky'omumyuka w'omukulembeze w'ekitongole ky'eby'obusuubuzi mu Kkooti Enkulu, mu kiseera we yalondebwa nga Kaliisoliiso wa gavumenti, mu 2012. Mu Ogw'ekkumi 2019, yalondebwa okutuula ku [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu]] mu Uganda, ng'a bw'alindirira okukakasibwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].
== Okukola nga kaliisoliiso wa gavumenti ==
Nga 12 Ogwokuna 2012, yalondebwa nga Kaliisoliiso wa gavumenti ow'okuna, okuva mu 1986, ng'adda mu bigere bya Augustine Ruzindana, Jotham Tumwesigye, ne Faith Mwondha.
== Amaka ==
Irene Mulyagonja yafumbirwa John Baptist Kakooza, era bombi balina abaana basatu.
== Laba era ==
* [[:en:Jotham_Tumwesigye|Jotham Tumwesigye]]
* [[Faith Mwondha|Okukkiriza Mwondha]]
== Ebyawandiikibwa ==
<references responsive="1"></references>
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.igg.go.ug/ Omukutu gwa Uganda Inspectorate of Government]
== Ebyemabega ==
Yazaalibwa mu 1963, mu kibuga [[Jinja]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda. Kitaawe yali [[:en:Civil_engineer|yinginiya w’eby’okuzimba]] era [[:en:Entrepreneur|nga muyiiya]], yalina kkampuni ekola ku by’okuzimba, ate nnyina yali musomesa wa pulayimale. Yakulira mu maka ag’omutindo ogwa waggulu agalimu baganda be 13, nga bana ku bo baali baaluganda, wakati wa bazadde be babiri, ate munaana baali wakati wa kitaawe n'abakyala abalala. <ref name="Two">{{Cite web |last=Walubiri |first=Moses |date=14 April 2018 |title=Justice Irene Mulyagonja, the new IGG |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300926/justice-irene-mulyagonja-igg |access-date=12 January 2018}}</ref> <ref name="Three">{{Cite web |last=Kasyate |first=Simon |date=8 December 2013 |title=Mulyagonja's long journey from Jinja to judge to IGG |url=http://observer.ug/viewpoint/interview/29023--mulyagonjas-long-journey-from-jinja-to-judge-to-igg |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180113150236/http://observer.ug/viewpoint/interview/29023--mulyagonjas-long-journey-from-jinja-to-judge-to-igg |archive-date=13 January 2018 |access-date=12 January 2018}}</ref>
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
j2x84riq5v0358zt85w9l29h8r2m2dy
Dorothy Hyuha
0
10107
60328
55638
2026-07-10T16:13:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60328
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Infobox person|name=Dorothy Samali Hyuha|image=Dorothy Hyuha (cropped).jpg|image_size=|caption=Hyuha in 2023|birth_date={{Birth date and age|df=yes|1962|7|4}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|education=[[Makerere University]]<br/>{{small|([[Bachelor of Science]] with Diploma in Education)}}<br/>{{small|([[Master of Education]])}}|occupation=Educator, politician, and [[diplomat]]|years_active=since 1986|known_for=|networth=|title=High Commissioner of the Republic of Uganda to Malaysia
(08/2017 - Present)|spouse={{small|Daniel Haumba Hyuha}}}}
'''Dorothy Samali Hyuha''' [[:en:Diplomat|mubaka wa Gavumenti]] [[:en:Uganda|Munnayuganda]], musomesa, era munnabyabufuzi. Ye [[:en:High_Commissioner|Kaminsona omukulu]] (Ambasada) wa Uganda mu Malaysia . <ref>https://web.archive.org/web/20171010155716/http://kualalumpur.mofa.go.ug/data-cddetails-1-Ambassador-Dorothy-Samali-Hyuha.html</ref> Yaweerezaako nga [[:en:Minister_Without_Portfolio|Minisita Atalina mulimu gwa nkalakalira]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . <ref name="Pol">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mediacentre.go.ug/press-release/president-pays-tribute-late-danny-hyuha |access-date=2023-03-28 |archive-date=2017-10-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171010163156/http://www.mediacentre.go.ug/press-release/president-pays-tribute-late-danny-hyuha |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 2006 okutuuka mu 2011, Hyuha yaliko [[:en:Butaleja_District|omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Butaleja]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Mu kiseera kye kimu, yaweereza ng’omumyuka wa ssaabawandiisi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="How">http://ugandaradionetwork.com.dedi3883.your-server.de/story/police-deploy-at-dorothy-hyuhas-homes-after-mp-nebandas-death</ref>
== Omulimu ==
Hyuha yasooka kulondebwa mu Palamenti ya Uganda mu 1996 ng’omukiise wa [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2006. Oluvannyuma lwa Disitulikiti y’e Butaleja okuyoolwa okuva mu Disitulikiti y’e Tororo mu 2006, yawangula ekifo kya palamenti eky’omubaka w’abakyala ku Disitulikiti y’e Butalehja ku tikiti y’ekibiina kya NRM. Ekifo ekyo y'akirimu okutuusa lwe y'awangulwa [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] mu 2011 . Okuva mu 2009 okutuuka mu 2011 yaweereza nga Minisita atalina mulimu gw'ankalalira. Mu Gwomunaana 2012, Hyuha y'alondebwa okubeera Kaminsona omukulu owa Uganda mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], <ref>http://www.chimpreports.com/5568-m7-reshuffles-envoys-ssebagala-appointed-presidential-advisor/</ref> gye yaweereza okutuusa mu Gwomunaana 2017 lwe y'akyusibwa n’agenda e Malaysia era ku mulimu gwe gumu. Mu kiseera kino aweereza mu kakiiko akakulu aka Republic of Uganda e Malaysia. <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Dr-Kiyonga-Uganda-s-ambassador-Beijing/688334-3789164-l1e8sgz/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Mmemba mu kibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya NRM. Yali mufumbo eri Daniel Hyuha eyafa mu Gwekkuminebiri 2014 ku myaka 68. Baalina amaka asatu mu Disitulikiti y’e Butalja.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby’ebweru ==
* [http://www.daressalaam.mofa.go.ug/ Omukutu gw'akakiiko ka Uganda High Commission mu Tanzania]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
hygw0t97ezzqslc7zd14q1e4edr2b0w
60533
60328
2026-07-10T16:34:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60533
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Infobox person|name=Dorothy Samali Hyuha|image=Dorothy Hyuha (cropped).jpg|image_size=|caption=Hyuha in 2023|birth_date={{Birth date and age|df=yes|1962|7|4}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|education=[[Makerere University]]<br/>{{small|([[Bachelor of Science]] with Diploma in Education)}}<br/>{{small|([[Master of Education]])}}|occupation=Educator, politician, and [[diplomat]]|years_active=since 1986|known_for=|networth=|title=High Commissioner of the Republic of Uganda to Malaysia
(08/2017 - Present)|spouse={{small|Daniel Haumba Hyuha}}}}
'''Dorothy Samali Hyuha''' [[:en:Diplomat|mubaka wa Gavumenti]] [[:en:Uganda|Munnayuganda]], musomesa, era munnabyabufuzi. Ye [[:en:High_Commissioner|Kaminsona omukulu]] (Ambasada) wa Uganda mu Malaysia . <ref>https://web.archive.org/web/20171010155716/http://kualalumpur.mofa.go.ug/data-cddetails-1-Ambassador-Dorothy-Samali-Hyuha.html</ref> Yaweerezaako nga [[:en:Minister_Without_Portfolio|Minisita Atalina mulimu gwa nkalakalira]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . <ref name="Pol">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mediacentre.go.ug/press-release/president-pays-tribute-late-danny-hyuha |access-date=2023-03-28 |archive-date=2017-10-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171010163156/http://www.mediacentre.go.ug/press-release/president-pays-tribute-late-danny-hyuha |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 2006 okutuuka mu 2011, Hyuha yaliko [[:en:Butaleja_District|omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Butaleja]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Mu kiseera kye kimu, yaweereza ng’omumyuka wa ssaabawandiisi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="How">http://ugandaradionetwork.com.dedi3883.your-server.de/story/police-deploy-at-dorothy-hyuhas-homes-after-mp-nebandas-death</ref>
== Omulimu ==
Hyuha yasooka kulondebwa mu Palamenti ya Uganda mu 1996 ng’omukiise wa [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2006. Oluvannyuma lwa Disitulikiti y’e Butaleja okuyoolwa okuva mu Disitulikiti y’e Tororo mu 2006, yawangula ekifo kya palamenti eky’omubaka w’abakyala ku Disitulikiti y’e Butalehja ku tikiti y’ekibiina kya NRM. Ekifo ekyo y'akirimu okutuusa lwe y'awangulwa [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] mu 2011 . Okuva mu 2009 okutuuka mu 2011 yaweereza nga Minisita atalina mulimu gw'ankalalira. Mu Gwomunaana 2012, Hyuha y'alondebwa okubeera Kaminsona omukulu owa Uganda mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], <ref>http://www.chimpreports.com/5568-m7-reshuffles-envoys-ssebagala-appointed-presidential-advisor/</ref> gye yaweereza okutuusa mu Gwomunaana 2017 lwe y'akyusibwa n’agenda e Malaysia era ku mulimu gwe gumu. Mu kiseera kino aweereza mu kakiiko akakulu aka Republic of Uganda e Malaysia. <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Dr-Kiyonga-Uganda-s-ambassador-Beijing/688334-3789164-l1e8sgz/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Mmemba mu kibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya NRM. Yali mufumbo eri Daniel Hyuha eyafa mu Gwekkuminebiri 2014 ku myaka 68. Baalina amaka asatu mu Disitulikiti y’e Butalja.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby’ebweru ==
* [http://www.daressalaam.mofa.go.ug/ Omukutu gw'akakiiko ka Uganda High Commission mu Tanzania]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
kudbh813t636qla95q1r3fy65e19flr
Jessica Eriyo
0
10130
60271
46341
2026-07-10T16:07:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60271
wikitext
text/x-wiki
'''Jessica Eriyo''' (26 Ogwomunaana 1969 – 12 Ogwomunaana 2022) Munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era akiikirira eggwanga mu ggwanga eddala. Yaweereza nga omumyuka w'omukulembeze w'akakiiko ka [[:en:East_African_Community|East African Community]], (EAC), avunaanyizibwa kulinyisa sekita y'ebyenjigiriza. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 30 Ogwokuna 2012.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Eriyo yazaalibwa mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]] nga 26 Ogwomunaana 1969. Yafuna Diguli esooka eya Bachelor of Arts in [[:en:Social_science|social science]] ne Dipuloma mu busomesa. Era yalina Satifikeeti bbiri; eya project planning and management ne satifiketi mu byuma bikalimagezi eya certificate in [[:en:Computer_science|computer science]]. Yaweebwa Diguli ey'okubiri mu By'enkulakulana eya Master of Arts degree mu [[:en:Development_studies|development studies]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssentendekero wa Makerere]].<ref name="Arusha">{{Cite web |url=http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=72%3Adsg-productive-and-social-sectors&catid=30%3Adeputy-sgs&Itemid=76 |title=Archive copy |access-date=2023-03-29 |archive-date=2015-02-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217185949/http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=72%3Adsg-productive-and-social-sectors&catid=30%3Adeputy-sgs&Itemid=76 |url-status=dead }}</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200607030604.html</ref>
== Emirimu gye egy'asooka ==
Mu 1994, Eriyo yakola ng'omusomesa wa sekendule ku [[:en:Kololo_Senior_Secondary_School|Kololo Senior Secondary School]]
[[File:Administration Block at Kololo Senior Secondary School, Kampala.jpg|thumb|'''Administration Block at Kololo Senior Secondary School, Kampala''']]
mu [[:en:Kololo|Kololo]], ekisangibwa mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda era ekisinga obunene mu Ggwanga.<ref name="MPs">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1148030/nominees-await-mps-eur-approval-taking-offices</ref> Wakati wa 1998 ne 1999, yali musomesa ku Our Lady Consolata Senior Secondary School. Yaweereza nga akwasaganya emiwndo gy'abantu mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]], okuva mu 1999 okutuusa mu 2001.
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Yayingira mu by'obufuzi mu 2001, okuvuganya ku [[:en:Parliament_of_Uganda|kifo ky'omubaka wa Paalamenti]] omukazi owa Disitulikiti y'e Adjumani. Yawangula era n'addamu nalondebwa mu 2006 ku kaadi yekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era yaweereza mu Paalamenti okutuusa 2011. Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kalulu k'eggwanga aka 2011]], Yafiirwa ekifo kye eri [[:en:Jesca_Ababiku|Jesca Ababiku]], ey'esimbawo ng'atalina kibiina.<ref name="Lost">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1120380/-/k3lbft/-/index.html |access-date=2023-03-29 |archive-date=2019-03-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190306190322/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1120380/-/k3lbft/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
{| class="wikitable"
|+Okulonda kwa 2011
! colspan="4" |[[:en:2011_Ugandan_general_election|Okulonda kwa Uganda okwa bonna okwa 2011]]: Omubaka omukazi akiikirira [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]]
|-
!Ekibiina
!Abeesimbyewo
!Obululu
!%
|-
|Talina kibiina
|Jesca Ababiku
|17,037
|51.38
|-
|[[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
|Jesca Osuna Eriyo
|14,231
|42.92
|-
|[[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]
|Hellen Achan
|1,145
|3.45
|-
|Talina kibiina
|Mamawi Josephine Ujjeo
|732
|2.21
|}
Eriyo yaweereza nga [[:en:Ministry_of_Water_and_Environment_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'abutonde]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]], okuva mu 2006 okutuusa 2011. Mu kukyusibwa ka Kabinenti nga 27 Ogwokutaano 2011,<ref name="List">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yawandulwa nasikizibwa [[:en:Flavia_Munaaba|Flavia Munaaba]].<ref name="List" />
Mu Gwokuna 2012, Eriyo yalondebwa ku ky'omumyuka w'aomukulembeze w'ebyenkulakulana mu sekita y'ebyenjigiriza mu [[:en:East_African_Community|East African Community]]. Yadda mu bigere bya Beatrice Kiraso, Munnayuganda omulala eyaweereza mu kifo ekyo wakati w'oGwokuna 2006 n'Ogwokuna 2012.<ref name="Arusha" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Eriyo yafiira mu Ddwaliro lya Kkookolo erya [[:en:MD_Anderson_Cancer_Center|MD Anderson Cancer Center]] mu [[:en:Houston|Houston]], United States, gye yali afunira obujjanjabi bw'ekirwadde kya Kkookolo nga 12 Ogwomunaana 2022, ku myaka 52.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-environment-minister-jesca-eriyo-is-dead-3913078</ref>
== Laba na bino ==
== Ebikulu ==
<references group="lower-alpha" responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="1"></references>
== External links ==
* [http://www.parliament.go.ug Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20140705202327/http://www.eac.int/ Website of the East African Community]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Full Ministerial Cabinet List, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Full Ministerial Cabinet List, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011.]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
49k921v0cme6n4gzd2qd669ry312pf7
60477
60271
2026-07-10T16:26:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60477
wikitext
text/x-wiki
'''Jessica Eriyo''' (26 Ogwomunaana 1969 – 12 Ogwomunaana 2022) Munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era akiikirira eggwanga mu ggwanga eddala. Yaweereza nga omumyuka w'omukulembeze w'akakiiko ka [[:en:East_African_Community|East African Community]], (EAC), avunaanyizibwa kulinyisa sekita y'ebyenjigiriza. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 30 Ogwokuna 2012.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Eriyo yazaalibwa mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]] nga 26 Ogwomunaana 1969. Yafuna Diguli esooka eya Bachelor of Arts in [[:en:Social_science|social science]] ne Dipuloma mu busomesa. Era yalina Satifikeeti bbiri; eya project planning and management ne satifiketi mu byuma bikalimagezi eya certificate in [[:en:Computer_science|computer science]]. Yaweebwa Diguli ey'okubiri mu By'enkulakulana eya Master of Arts degree mu [[:en:Development_studies|development studies]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssentendekero wa Makerere]].<ref name="Arusha">{{Cite web |url=http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=72%3Adsg-productive-and-social-sectors&catid=30%3Adeputy-sgs&Itemid=76 |title=Archive copy |access-date=2023-03-29 |archive-date=2015-02-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217185949/http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=72%3Adsg-productive-and-social-sectors&catid=30%3Adeputy-sgs&Itemid=76 |url-status=dead }}</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200607030604.html</ref>
== Emirimu gye egy'asooka ==
Mu 1994, Eriyo yakola ng'omusomesa wa sekendule ku [[:en:Kololo_Senior_Secondary_School|Kololo Senior Secondary School]]
[[File:Administration Block at Kololo Senior Secondary School, Kampala.jpg|thumb|'''Administration Block at Kololo Senior Secondary School, Kampala''']]
mu [[:en:Kololo|Kololo]], ekisangibwa mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda era ekisinga obunene mu Ggwanga.<ref name="MPs">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1148030/nominees-await-mps-eur-approval-taking-offices</ref> Wakati wa 1998 ne 1999, yali musomesa ku Our Lady Consolata Senior Secondary School. Yaweereza nga akwasaganya emiwndo gy'abantu mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]], okuva mu 1999 okutuusa mu 2001.
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Yayingira mu by'obufuzi mu 2001, okuvuganya ku [[:en:Parliament_of_Uganda|kifo ky'omubaka wa Paalamenti]] omukazi owa Disitulikiti y'e Adjumani. Yawangula era n'addamu nalondebwa mu 2006 ku kaadi yekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era yaweereza mu Paalamenti okutuusa 2011. Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kalulu k'eggwanga aka 2011]], Yafiirwa ekifo kye eri [[:en:Jesca_Ababiku|Jesca Ababiku]], ey'esimbawo ng'atalina kibiina.<ref name="Lost">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1120380/-/k3lbft/-/index.html |access-date=2023-03-29 |archive-date=2019-03-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190306190322/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1120380/-/k3lbft/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
{| class="wikitable"
|+Okulonda kwa 2011
! colspan="4" |[[:en:2011_Ugandan_general_election|Okulonda kwa Uganda okwa bonna okwa 2011]]: Omubaka omukazi akiikirira [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]]
|-
!Ekibiina
!Abeesimbyewo
!Obululu
!%
|-
|Talina kibiina
|Jesca Ababiku
|17,037
|51.38
|-
|[[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
|Jesca Osuna Eriyo
|14,231
|42.92
|-
|[[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]
|Hellen Achan
|1,145
|3.45
|-
|Talina kibiina
|Mamawi Josephine Ujjeo
|732
|2.21
|}
Eriyo yaweereza nga [[:en:Ministry_of_Water_and_Environment_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'abutonde]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]], okuva mu 2006 okutuusa 2011. Mu kukyusibwa ka Kabinenti nga 27 Ogwokutaano 2011,<ref name="List">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yawandulwa nasikizibwa [[:en:Flavia_Munaaba|Flavia Munaaba]].<ref name="List" />
Mu Gwokuna 2012, Eriyo yalondebwa ku ky'omumyuka w'aomukulembeze w'ebyenkulakulana mu sekita y'ebyenjigiriza mu [[:en:East_African_Community|East African Community]]. Yadda mu bigere bya Beatrice Kiraso, Munnayuganda omulala eyaweereza mu kifo ekyo wakati w'oGwokuna 2006 n'Ogwokuna 2012.<ref name="Arusha" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Eriyo yafiira mu Ddwaliro lya Kkookolo erya [[:en:MD_Anderson_Cancer_Center|MD Anderson Cancer Center]] mu [[:en:Houston|Houston]], United States, gye yali afunira obujjanjabi bw'ekirwadde kya Kkookolo nga 12 Ogwomunaana 2022, ku myaka 52.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-environment-minister-jesca-eriyo-is-dead-3913078</ref>
== Laba na bino ==
== Ebikulu ==
<references group="lower-alpha" responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="1"></references>
== External links ==
* [http://www.parliament.go.ug Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20140705202327/http://www.eac.int/ Website of the East African Community]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Full Ministerial Cabinet List, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Full Ministerial Cabinet List, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011.]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
4dipmv63j1sq65tnwt0d7vwq1zw5j38
Esther Opoti Dhugira
0
10158
60407
30002
2026-07-10T16:14:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60407
wikitext
text/x-wiki
'''Esther Opoti Dhugira''' yazalibwa mu mwezi ogw'omwenda mu mwaka gwa 1962, n'afa ng'enaku z'omwezi 18, mu mwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 2001, nga yali munayuganda eyali akola amateek, era omukyala, omubaka wa palamenti owa disitulikiti y'e Nebbi District, mu palamenti ya Uganda eyo 7. Mu lukungaana lwa Uganda olukola amateeka wakati w'omwaka gwa 1994 ne 1995, y'akiikirira essaaza ly'e Okoro mu disitulikiti y'e Nebbi. Dhugira ng'ali wamu ne Winnie Byanyima n'abalala abaaliko mu kutandika ekibiina ky'abakyala abaali ku lw'enkola ya gavumenti ng'erondeddwa abantu.
== Ebimukwatako n'eby'enjigiriza ==
Okusinziira ku byeyayogera oba ekiwandiiko kyeyawa Loyce Bwambale, mu lutuula lwa palamenti olwaliwo mu mwaka gwa [[:en:2001|2001]], Dhugira yazaalibwa Onenoth Opoti Jalmoi, eyalina obuvunaanyizbwa oba eyali adukanya amasomero mu disitulikiti, ne Vitali Opoti mu kabuga ka n Kituli<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref>
Yasomerako mu masomero ag'enjawulo nga Arua Public School mu mwaka gwa [[:en:1969|1969]], naamaliririza pulayimale ye ku Kitgum Public School.[https://en.wikipedia.org/wiki/Dr._Obote_College_Boroboro]<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref> Yeeyongerayo ku Kitgum High School, [[:en:Dr._Obote_College_Boroboro|Dr. Obote College]], ne Boroboro mu disitulikiti y'e [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], n'eno gyeyatuulira S.4 mu mwaka gwa [[:en:1983|1983]].<ref name=":0" />
Dhugira yafuna [[:en:Diploma_of_Education|dipulooma mu by'okusomesa]] kutendekero ly'abasomesa erya Onyama National Teachers College mu disitulikiti y'e [[:en:Gulu|Gulu]], wamu ne kutendekero lya as well as Nkozi Teachers Training College mu mwaka gwa [[:en:1987|1987]].<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref>
Oluvannyuma yagenda ku setendekero lya [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], ng'eno gyeyafunira diguli eyali ekwata ku [[:en:Political_science|neeyisa y'abantu,]] ng'esira yasinga kuliteeka ku ngeri [[:en:Public_administration|gavumenti gyetambuzaamu emirimu gyayo mu ggwanga]], ng'alina okuwakanya eri empeereza ya gavumenti eri abantu n'okusoma ku [[:en:Psychology|bwongo bw'abantu engeri gyebulowozaamu.]]
Mu mwaka gwa 1998, Dhugira yali musomesa ku somero lya Erusi Senior Secondary School mu disitulikit y'e Nebbi, ng'eno gyeyava okwegata ku kakiiko ka National Resistance Council (NRC) mu mwaka gwa 1989.<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref>
Yalondebwa ku kakiiko oba boodi y'abakulira kampuni enkozi ya sukaali eya Kinyara [[:en:Kinyara_Sugar_Works_Limited|Sugar Works Limited]] mu mwaka gwa 1991, ng'era yeeyali akulira akakiiko oba boodi eyali evunaanyizibwa ku bye'ntambula y'abantu nga bafuluma eggwanga, n'okuliyingira mu1994<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref>.Yaliko omu ku ba memba ku kakiiko oba boodi eyali eronda oba okuwa emirimu ku tendekero ly'e [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo]].<ref name=":0" />
Mu [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|lukungaana lwa Uganda olukola amateeka olw'omwaka gwa 1994 webaali mu kulonda]], Dhugira yalondebwa ng'omukungu w'okukiikirira essaza lya Okoro erisingaanibwa mu disitulikiti y'e [[:en:Nebbi|Nebbi]].<ref>{{Cite web}}http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-about---00-0-1-00-0-0-11----0-1-&a=d&c=unescoen&cl=CL1.2&d=HASH016d9c404a032ce0564b7ae4.11.4</ref>
Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu mwaka gwa 1996, bweyali yeesimbye ku Anthony Ofwori Rugete eyawangula. Yavuganya neera mu kulonda kwabonna okw'omwaka gwa 2001, era n'akiikirira disitulikiti y'e [[:en:Nebbi|Nebbi]], mu palamenti ya Uganda eyo 7okutuusa bweyafa mu mwaka gweguu. Yadirwa Betty Odongo Pacuto mu bigere <ref>{{Cite news|accessdate=2}}https://allafrica.com/stories/200110170187.html</ref><ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/1025078</ref>
Mu mwaka gwa 1995, ng'ali wamu n'abalala okwali : [[:en:Winnie_Byanyima|Winnie Byanyima]], Solome Mukisa, Betty Akech, Loyce Bwambale, [[:en:Tezira_Jamwa|Tezira Jamwa]], [[:en:Margaret_Zziwa|Margaret Zziwa]], Benigna Mukiibi ne Margaret Ssebagereka, Dhugira yaliko mu kutandika ekibiina ky'abakyala abaali ku lw'enkola ya gavumenti ng'erondeddwa abantu<ref>{{Cite web}}https://observer.ug/news/headlines/72970-fowode-s-contribution-to-women-movement-can-t-be-ignored</ref><ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/interview-helping-women-find-their-voice-1473366</ref>
== Obulamu bwe ==
Dhugira yafiira mu [[:en:Mulago_National_Specialised_Hospital|ddwaliro y'e Mulago]] ng'enaku z'omwezi 9, mu mwezi ogw'omwenda, mu mwaka gwa1962. Yaleka abaana 2 nga bawala .<ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/1028199</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Nebbi_District|Disitulikiti y'e Nebbi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8oiuck59uckllbu09pcy7p2amyjx530
60658
60407
2026-07-10T16:35:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60658
wikitext
text/x-wiki
'''Esther Opoti Dhugira''' yazalibwa mu mwezi ogw'omwenda mu mwaka gwa 1962, n'afa ng'enaku z'omwezi 18, mu mwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 2001, nga yali munayuganda eyali akola amateek, era omukyala, omubaka wa palamenti owa disitulikiti y'e Nebbi District, mu palamenti ya Uganda eyo 7. Mu lukungaana lwa Uganda olukola amateeka wakati w'omwaka gwa 1994 ne 1995, y'akiikirira essaaza ly'e Okoro mu disitulikiti y'e Nebbi. Dhugira ng'ali wamu ne Winnie Byanyima n'abalala abaaliko mu kutandika ekibiina ky'abakyala abaali ku lw'enkola ya gavumenti ng'erondeddwa abantu.
== Ebimukwatako n'eby'enjigiriza ==
Okusinziira ku byeyayogera oba ekiwandiiko kyeyawa Loyce Bwambale, mu lutuula lwa palamenti olwaliwo mu mwaka gwa [[:en:2001|2001]], Dhugira yazaalibwa Onenoth Opoti Jalmoi, eyalina obuvunaanyizbwa oba eyali adukanya amasomero mu disitulikiti, ne Vitali Opoti mu kabuga ka n Kituli<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref>
Yasomerako mu masomero ag'enjawulo nga Arua Public School mu mwaka gwa [[:en:1969|1969]], naamaliririza pulayimale ye ku Kitgum Public School.[https://en.wikipedia.org/wiki/Dr._Obote_College_Boroboro]<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref> Yeeyongerayo ku Kitgum High School, [[:en:Dr._Obote_College_Boroboro|Dr. Obote College]], ne Boroboro mu disitulikiti y'e [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], n'eno gyeyatuulira S.4 mu mwaka gwa [[:en:1983|1983]].<ref name=":0" />
Dhugira yafuna [[:en:Diploma_of_Education|dipulooma mu by'okusomesa]] kutendekero ly'abasomesa erya Onyama National Teachers College mu disitulikiti y'e [[:en:Gulu|Gulu]], wamu ne kutendekero lya as well as Nkozi Teachers Training College mu mwaka gwa [[:en:1987|1987]].<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref>
Oluvannyuma yagenda ku setendekero lya [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], ng'eno gyeyafunira diguli eyali ekwata ku [[:en:Political_science|neeyisa y'abantu,]] ng'esira yasinga kuliteeka ku ngeri [[:en:Public_administration|gavumenti gyetambuzaamu emirimu gyayo mu ggwanga]], ng'alina okuwakanya eri empeereza ya gavumenti eri abantu n'okusoma ku [[:en:Psychology|bwongo bw'abantu engeri gyebulowozaamu.]]
Mu mwaka gwa 1998, Dhugira yali musomesa ku somero lya Erusi Senior Secondary School mu disitulikit y'e Nebbi, ng'eno gyeyava okwegata ku kakiiko ka National Resistance Council (NRC) mu mwaka gwa 1989.<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref>
Yalondebwa ku kakiiko oba boodi y'abakulira kampuni enkozi ya sukaali eya Kinyara [[:en:Kinyara_Sugar_Works_Limited|Sugar Works Limited]] mu mwaka gwa 1991, ng'era yeeyali akulira akakiiko oba boodi eyali evunaanyizibwa ku bye'ntambula y'abantu nga bafuluma eggwanga, n'okuliyingira mu1994<ref name=":0">{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/cmis/views/0f0c3488-d102-4b0e-b61d-ebbf82e3004c%253B1.0</ref>.Yaliko omu ku ba memba ku kakiiko oba boodi eyali eronda oba okuwa emirimu ku tendekero ly'e [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo]].<ref name=":0" />
Mu [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|lukungaana lwa Uganda olukola amateeka olw'omwaka gwa 1994 webaali mu kulonda]], Dhugira yalondebwa ng'omukungu w'okukiikirira essaza lya Okoro erisingaanibwa mu disitulikiti y'e [[:en:Nebbi|Nebbi]].<ref>{{Cite web}}http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-about---00-0-1-00-0-0-11----0-1-&a=d&c=unescoen&cl=CL1.2&d=HASH016d9c404a032ce0564b7ae4.11.4</ref>
Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu mwaka gwa 1996, bweyali yeesimbye ku Anthony Ofwori Rugete eyawangula. Yavuganya neera mu kulonda kwabonna okw'omwaka gwa 2001, era n'akiikirira disitulikiti y'e [[:en:Nebbi|Nebbi]], mu palamenti ya Uganda eyo 7okutuusa bweyafa mu mwaka gweguu. Yadirwa Betty Odongo Pacuto mu bigere <ref>{{Cite news|accessdate=2}}https://allafrica.com/stories/200110170187.html</ref><ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/1025078</ref>
Mu mwaka gwa 1995, ng'ali wamu n'abalala okwali : [[:en:Winnie_Byanyima|Winnie Byanyima]], Solome Mukisa, Betty Akech, Loyce Bwambale, [[:en:Tezira_Jamwa|Tezira Jamwa]], [[:en:Margaret_Zziwa|Margaret Zziwa]], Benigna Mukiibi ne Margaret Ssebagereka, Dhugira yaliko mu kutandika ekibiina ky'abakyala abaali ku lw'enkola ya gavumenti ng'erondeddwa abantu<ref>{{Cite web}}https://observer.ug/news/headlines/72970-fowode-s-contribution-to-women-movement-can-t-be-ignored</ref><ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/interview-helping-women-find-their-voice-1473366</ref>
== Obulamu bwe ==
Dhugira yafiira mu [[:en:Mulago_National_Specialised_Hospital|ddwaliro y'e Mulago]] ng'enaku z'omwezi 9, mu mwezi ogw'omwenda, mu mwaka gwa1962. Yaleka abaana 2 nga bawala .<ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/1028199</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Nebbi_District|Disitulikiti y'e Nebbi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
qa4dq1mbpxmscot4mi445qcegi2ajx7
Mpiima Dorothy Christine
0
10162
60306
37425
2026-07-10T16:13:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60306
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mpiima Dorothy Christine.jpg|thumb|Mpiima Dorothy Christine.jpg ]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
'''Mpiima Dorothy Christine''' (yazaalibwa nga 22 Ogwomusanvu 1959) Munnayuganda [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] eyaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/membership-directory/ |access-date=2023-04-03 |archive-date=2023-04-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230410050053/https://upfsp.org/membership-directory/ |url-status=dead }}</ref> Ye yali akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu [[:en:Buikwe_District|Disitulikiti y'e Buikwe]].<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Mu Paalamenti ey'omwenda, yali mmemba wa Paalamenti owa Disitulikiti y'e Buikwe.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/116276123</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |access-date=2023-04-03 |archive-date=2022-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006082731/https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |url-status=dead }}</ref> Christine Kasule Mugerwa yawawabira Mpiima Dorothy mu kaseera k'obululu ng'alaga okubuusabuusa mu buyigirize bwe n'okubunya obulimba mu kakuyegewe n'okugulirira abalonzi.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/court-reinstates-buikwe-woman-mp-petition</ref> Kasule bweyalemererwa okulabikako mu kooti emirundi esatu, okusaba kwe kwagobebwa omulamuzi eyaguli mu mitambo, Justice Monica Mugenyi.<ref name=":1">https://allafrica.com/stories/201110271096.html</ref> Wabula omusango ogwali gugobeddwa oluvanyuma gw'addamu ne guwulirwa mu kkooti enkulu ye Jinja.<ref name=":1" />
Mu 2016, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti ey'ekkumi eri [[:en:Judith_Babirye|Judith Babirye]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/43727-biggest-parliamentary-winners-losers-revealed |access-date=2023-04-03 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017101949/https://observer.ug/news-headlines/43727-biggest-parliamentary-winners-losers-revealed |url-status=dead }}</ref> Yali musomesa alina Dipuloma nga tannaba kuyingira mu Paalamenti.<ref>https://www.independent.co.ug/hoping-to-be-honourable/</ref> Christine yali omu kubalondebwa mu kalulu k'ekibiina kya National Resistance Movement mu 2020 ku lukalala lw'akakiiko k'ebyokulonda lwe kafulumya.<ref>https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Judith_Babirye|Judith Babirye]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.yumpu.com/id/document/view/5896404/women-representatives Women Representatives of Parliament, General Elections 2011]
* [https://chimpreports.com/wp-content/uploads/2015/01/genderpdf.pdf The Youth Livelihood Program Progress]
j55vehl2qla0xwanjg3kbi85ruryk1p
60512
60306
2026-07-10T16:30:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60512
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mpiima Dorothy Christine.jpg|thumb|Mpiima Dorothy Christine.jpg ]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
'''Mpiima Dorothy Christine''' (yazaalibwa nga 22 Ogwomusanvu 1959) Munnayuganda [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] eyaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/membership-directory/ |access-date=2023-04-03 |archive-date=2023-04-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230410050053/https://upfsp.org/membership-directory/ |url-status=dead }}</ref> Ye yali akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu [[:en:Buikwe_District|Disitulikiti y'e Buikwe]].<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Mu Paalamenti ey'omwenda, yali mmemba wa Paalamenti owa Disitulikiti y'e Buikwe.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/116276123</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |access-date=2023-04-03 |archive-date=2022-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006082731/https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |url-status=dead }}</ref> Christine Kasule Mugerwa yawawabira Mpiima Dorothy mu kaseera k'obululu ng'alaga okubuusabuusa mu buyigirize bwe n'okubunya obulimba mu kakuyegewe n'okugulirira abalonzi.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/court-reinstates-buikwe-woman-mp-petition</ref> Kasule bweyalemererwa okulabikako mu kooti emirundi esatu, okusaba kwe kwagobebwa omulamuzi eyaguli mu mitambo, Justice Monica Mugenyi.<ref name=":1">https://allafrica.com/stories/201110271096.html</ref> Wabula omusango ogwali gugobeddwa oluvanyuma gw'addamu ne guwulirwa mu kkooti enkulu ye Jinja.<ref name=":1" />
Mu 2016, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti ey'ekkumi eri [[:en:Judith_Babirye|Judith Babirye]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/43727-biggest-parliamentary-winners-losers-revealed |access-date=2023-04-03 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017101949/https://observer.ug/news-headlines/43727-biggest-parliamentary-winners-losers-revealed |url-status=dead }}</ref> Yali musomesa alina Dipuloma nga tannaba kuyingira mu Paalamenti.<ref>https://www.independent.co.ug/hoping-to-be-honourable/</ref> Christine yali omu kubalondebwa mu kalulu k'ekibiina kya National Resistance Movement mu 2020 ku lukalala lw'akakiiko k'ebyokulonda lwe kafulumya.<ref>https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Judith_Babirye|Judith Babirye]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.yumpu.com/id/document/view/5896404/women-representatives Women Representatives of Parliament, General Elections 2011]
* [https://chimpreports.com/wp-content/uploads/2015/01/genderpdf.pdf The Youth Livelihood Program Progress]
oh1p9z9uls7jtwmvysk5i27brfqute7
Mary Goretti Kitutu
0
10166
60397
46832
2026-07-10T16:14:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60397
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kitutu Mary Goretti Kimono.jpg|thumb|Kitutu Mary Goretti Kimono]]
'''Mary Goretti Kitutu''', nga atera okweyita '''Mary Goretti Kitutu Kimono''' [[:en:Uganda|munayuganda]] [[:en:Academic|omusomesa,]] [[:en:Politician|munabyabufuzi]] ,era [[:en:Environmentalist|alwanirira obutonde]]. Yaweebwa ekya [[:en:Ministry_for_Karamoja_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa kunsonga z'e Karamoja]] nga 8 Ogwomukaaga mu 2021, ng'adira [[:en:John_Byabagambi|John Byabagambi,]] mu bigere. Yeeyali [[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku by'amasanyalaze n'okulakulanya eby'obugagga eby'omutaka,]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], okuva nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="reshuffle">https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/</ref><ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> Nga tanaba kutuuka eyo, okuva nga 10 Ogwomukaaga mu 2016 okutuuka nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019, yawereza nga [[:en:Natural_environment|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'etolodde n'eby'obutonde]] mu Kabineeti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2023-04-03 |archive-date=2019-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190331230605/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%252527s%2Bcabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Dr Mary Kitutu yayongerezaako nga akola nga [[:en:Manafwa_District|Omubaka omukyala eyalondebwa okukiikirira Disitulikiti ye Manafwa]], mu Paalamenti eye kumu okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=229</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti ye Manafwa nga 17 Ogwomwenda mu 1962. Oluvannyuma lw'okugenda ku masomero g'ebitundu eby'etolodde, yayingira [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]] mu 1984, n'atikirwa mu 1987 ne [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli mu sayaansi]] mu by'okutabula edagala n'ekutegeera enkula y'ensi. Mu 1993, yaddayo ku Yunivasite ye Makerere [[:en:Education|n'ayongerezaako Dipulooma mu By'obusomesa]]. [[:en:Master_of_Science|Diguli ye ey'okubiri yagifuna mu sayaansi]] ng'eno [https://www.itc.nl/ yamutikirwa mu 1998 okuva kutendekero erisomesa ebikwatagana ku sayaansi w'ekikula ky'ensi wamu n'okwekaanya] [https://www.itc.nl/ ensi] okuva ku [[:en:University_of_Twente|University of Twente]], mu kibuga kya [[:en:Enschede|Enschede]], mu ggwanga lya [[:en:Netherlands|Netherlands.]] Mu 2011, yafuna Diguli ye ey'okusatu okuva ku Yunivasite ye Makerere, mu Kampala, Uganda.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gggweek2016.org/?page_id=159 |access-date=2023-04-03 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327085727/http://www.gggweek2016.org/?page_id=159 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Omulimu gwe ogwasooka ng'ali wabweru wa Yunivasite yali musomesa ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri,]] okuva mu 1988 okutuuka mu 1991. Okuva mu 1991 okutuusa mu 1996, yasomesa ku ''Our Lady of Good Counsel School'', erisinganibwa e [[:en:Gayaza|Gayaza]], mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso.]] Oluvannyuma yalekulira obusomesa, n'atandika okukola nga eyeebuzibwaako ku ''Axis Technical Geo Mineral Consult'', wakati wa 1998 okutuuka mu 2001.<ref name="Profile" />
IMu Gwokuna mu 2002, yapangisibwa okukola nga omukugu eyali akulira eby'okunoonyereza ku by'etolodde n'obutonde ku [https://web.archive.org/web/20230402072503/https://nema.go.ug/ kitongole ekivunaanyizibwa ku by'obutonde mu Uganda], ng'awereza mu kiti ekyo okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Okuva mu Gwokubiri mu 201, yakola nga omukugu omuwabuzi ku by'ekikugu era kalabalaba mu by'okulondoola ku bikwatagana ku by'obutonde ku ''Tetra Tech'', ng'eno pulojekiti eyali evugirirwa ekitongole kya [[:en:USAID|USAID]], ng'awereza mu kiti ekyo okutuuka mu 2015.<ref name="Profile" />
== Eby'obufuzi ==
Mu nkomekerero ya 2015, yayingira mu by'obufuzi bweyavuganya ku ky'omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ya Manafwa mu kulonda kwa Uganda yonna n'okwa Paalamenti. Yavuganya ng'ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://opengatefm.com/2015/12/04/manafwa-parliamentary-aspirants-outline-priorities-ahead-of-2016-polls/ |access-date=2023-04-03 |archive-date=2017-05-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170510115157/http://opengatefm.com/2015/12/04/manafwa-parliamentary-aspirants-outline-priorities-ahead-of-2016-polls/ |url-status=dead }}</ref> Yawangula era [[:en:Incumbent|nebaddamu okumulonda]] nga yali mu kifo kino. Yaweebwa eky'okubeera Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'obutonde nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/688334-3237208-item-00-obgwqy/index.html</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019, Mary Goretti Kitutu, yatekebwa ku ky'okubeera Minisita mu kabineeti nga y'avunaanyizibwa ku by'amasanyalaze wamu n'okulakulanya eby'obugagga by'omuttaka. Yadira [[:en:Irene_Muloni|Irene Muloni]] mu bigere eyali asuliddwa okuva mu kabineeti.<ref name="1R" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
6btxdvm801lc4rbihn7ymt83mlknawe
60603
60397
2026-07-10T16:35:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60603
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kitutu Mary Goretti Kimono.jpg|thumb|Kitutu Mary Goretti Kimono]]
'''Mary Goretti Kitutu''', nga atera okweyita '''Mary Goretti Kitutu Kimono''' [[:en:Uganda|munayuganda]] [[:en:Academic|omusomesa,]] [[:en:Politician|munabyabufuzi]] ,era [[:en:Environmentalist|alwanirira obutonde]]. Yaweebwa ekya [[:en:Ministry_for_Karamoja_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa kunsonga z'e Karamoja]] nga 8 Ogwomukaaga mu 2021, ng'adira [[:en:John_Byabagambi|John Byabagambi,]] mu bigere. Yeeyali [[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku by'amasanyalaze n'okulakulanya eby'obugagga eby'omutaka,]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], okuva nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="reshuffle">https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/</ref><ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> Nga tanaba kutuuka eyo, okuva nga 10 Ogwomukaaga mu 2016 okutuuka nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019, yawereza nga [[:en:Natural_environment|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'etolodde n'eby'obutonde]] mu Kabineeti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2023-04-03 |archive-date=2019-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190331230605/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%252527s%2Bcabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Dr Mary Kitutu yayongerezaako nga akola nga [[:en:Manafwa_District|Omubaka omukyala eyalondebwa okukiikirira Disitulikiti ye Manafwa]], mu Paalamenti eye kumu okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=229</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti ye Manafwa nga 17 Ogwomwenda mu 1962. Oluvannyuma lw'okugenda ku masomero g'ebitundu eby'etolodde, yayingira [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]] mu 1984, n'atikirwa mu 1987 ne [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli mu sayaansi]] mu by'okutabula edagala n'ekutegeera enkula y'ensi. Mu 1993, yaddayo ku Yunivasite ye Makerere [[:en:Education|n'ayongerezaako Dipulooma mu By'obusomesa]]. [[:en:Master_of_Science|Diguli ye ey'okubiri yagifuna mu sayaansi]] ng'eno [https://www.itc.nl/ yamutikirwa mu 1998 okuva kutendekero erisomesa ebikwatagana ku sayaansi w'ekikula ky'ensi wamu n'okwekaanya] [https://www.itc.nl/ ensi] okuva ku [[:en:University_of_Twente|University of Twente]], mu kibuga kya [[:en:Enschede|Enschede]], mu ggwanga lya [[:en:Netherlands|Netherlands.]] Mu 2011, yafuna Diguli ye ey'okusatu okuva ku Yunivasite ye Makerere, mu Kampala, Uganda.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gggweek2016.org/?page_id=159 |access-date=2023-04-03 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327085727/http://www.gggweek2016.org/?page_id=159 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Omulimu gwe ogwasooka ng'ali wabweru wa Yunivasite yali musomesa ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri,]] okuva mu 1988 okutuuka mu 1991. Okuva mu 1991 okutuusa mu 1996, yasomesa ku ''Our Lady of Good Counsel School'', erisinganibwa e [[:en:Gayaza|Gayaza]], mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso.]] Oluvannyuma yalekulira obusomesa, n'atandika okukola nga eyeebuzibwaako ku ''Axis Technical Geo Mineral Consult'', wakati wa 1998 okutuuka mu 2001.<ref name="Profile" />
IMu Gwokuna mu 2002, yapangisibwa okukola nga omukugu eyali akulira eby'okunoonyereza ku by'etolodde n'obutonde ku [https://web.archive.org/web/20230402072503/https://nema.go.ug/ kitongole ekivunaanyizibwa ku by'obutonde mu Uganda], ng'awereza mu kiti ekyo okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Okuva mu Gwokubiri mu 201, yakola nga omukugu omuwabuzi ku by'ekikugu era kalabalaba mu by'okulondoola ku bikwatagana ku by'obutonde ku ''Tetra Tech'', ng'eno pulojekiti eyali evugirirwa ekitongole kya [[:en:USAID|USAID]], ng'awereza mu kiti ekyo okutuuka mu 2015.<ref name="Profile" />
== Eby'obufuzi ==
Mu nkomekerero ya 2015, yayingira mu by'obufuzi bweyavuganya ku ky'omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ya Manafwa mu kulonda kwa Uganda yonna n'okwa Paalamenti. Yavuganya ng'ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://opengatefm.com/2015/12/04/manafwa-parliamentary-aspirants-outline-priorities-ahead-of-2016-polls/ |access-date=2023-04-03 |archive-date=2017-05-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170510115157/http://opengatefm.com/2015/12/04/manafwa-parliamentary-aspirants-outline-priorities-ahead-of-2016-polls/ |url-status=dead }}</ref> Yawangula era [[:en:Incumbent|nebaddamu okumulonda]] nga yali mu kifo kino. Yaweebwa eky'okubeera Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'obutonde nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/688334-3237208-item-00-obgwqy/index.html</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019, Mary Goretti Kitutu, yatekebwa ku ky'okubeera Minisita mu kabineeti nga y'avunaanyizibwa ku by'amasanyalaze wamu n'okulakulanya eby'obugagga by'omuttaka. Yadira [[:en:Irene_Muloni|Irene Muloni]] mu bigere eyali asuliddwa okuva mu kabineeti.<ref name="1R" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
0r1yakulnhxeprq7ikste4jklw1ywbf
Joe Oloka-Onyango
0
10201
60293
52842
2026-07-10T16:07:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60293
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
'''Joe Oloka-Onyango''' Munnayuganda [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] era [[:en:Academic|musomesa]].<ref>https://web.archive.org/web/20110724235035/http://www.alliancesforafrica.org/editorial.asp?page_id=29</ref> Pulofeesa wa mateeka mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu ssomero elisomesa amateeka gy'eyali [[:en:Dean_(education)|omukwasi w'empisa]] era Dayilekita w'ekitongole ky'eddembe ly'obuntu ekya Human Rights and Peace Centre (HURIPEC).<ref name="onyango1">Onyango, Joe Oloka (2016-01-12).</ref>
Mufumbo eri [[:en:Sylvia_Tamale|Prof Sylvia Tamale]], era [[:en:Lawyer|munnamteeka]], [[:en:Academic|musomesa]] era mulwanirizi w'eddembe ly'abantu. Balina abaana ab'obulenzi babiri; Kwame Sobukwe Ayepa ne Samora Okech Sanga.
== Obuto bwe ==
Oloka-Onyango yasoma eby'[[:en:Bachelor_of_Laws|amateeka]] ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne Dipuloma ey'enyongereza mu kutaputa amateeka eya [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diploma in Legal Practice]] okuva mu ssomero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu Kampala, nga tannafuna Diguli ey'okubiri mu mateeka eya [[:en:Master_of_Laws|Master of Laws]] ne Diguli ya okuva ku [[:en:Harvard_Law_School|Harvard Law School]].<ref name="autogenerated1">https://web.archive.org/web/20160620024909/http://pilac.mak.ac.ug/node/102</ref> Mukenkufu mu [[:en:Constitutionalism|nkola egoberera Ssemateeka]] n'[[:en:Human_rights|eddembe ly'obuntu]] mu nkola ya [[:en:Africa|Africa]].<ref name="autogenerated1" />
== Emirimu gye ==
Prof Oloka-Onyango yaweerezaako nga mmemba mu kakiiko k'amawanga amagatte akakubiriza n'okutumbula eddembe ly'obuntu aka [[:en:United_Nations|UN]] [[:en:Sub-Commission_on_the_Promotion_and_Protection_of_Human_Rights|Sub-Commission on the Promotion and Protection of Human Rights]], nga alipoota ekulira eby'okunonyereza ddembe ly'obuntu okwetoloola ensi yonna eya [[:en:UN_Special_Rapporteur|UN Special Rapporteur]], era ng'omuwabuzi ey'ebuzibwako pulogulaamu ez'enjawulo nga [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme]], Akakiiko k'amawanga amagatte akakwasaganya ensonga z'abanoonyi b'obubudamu aka [[:en:United_Nations_High_Commissioner_for_Refugees|United Nations High Commissioner for Refugees]] n'ekitongole ky'ebyobulamu ekya [[:en:World_Health_Organization|World Health Organization]]. Era aweereza ku kakiiko akawabuzi akakulembera ebitongole ebirwanirizi by'eddembe ly'obuntu ebitakola magoba mu [[:en:North_America|North America]], [[:en:Europe|Europe]] ne [[:en:Africa|Africa]].
Akyaddeko ku Yunivasite ez'enjawulo okwetoloola ensi yonna nga Pulofeesa omuli [[:en:University_of_Oxford|Oxford]], [[:en:University_of_Cape_Town|Cape Town]] ne [[:en:United_Nations_University|United Nations University]] mu [[:en:Tokyo|Tokyo]]. Mu 2014–2015, akaseera ke ak'okuwummulamu yakamalira mu kusoma ng'ali ku sikaala ku Yunivasite ya [[:en:George_Washington_University|George Washington University]] (GWU) mu USA wamu ne Stellenbosch Institute of Advanced Studies (STIAS) mu South Africa.
Essomo lya Prof Oloka-Onyango nga [[:en:Professor|Pulofeesa]] ly'eyatuuma Ghosts & the Law, mwalimu okunoonyereza okuva mu nsonda ez'enjawulo, ng'ebitategerekeka [[:en:Political_question|ku nsonga ez'etobeseemu eby'obufuzi]] mu Uganda era kyalina akakwate ku [[:en:Public_interest_law|kulwanirira eddembe ly'obuntu]] era wamu n'omulimu gwe gyakola ku [[:en:Constitutionalism|nkola egoberera Ssemateeka]], [[:en:Separation_of_Powers|enkola y'okugabanya obuyinza]], okussa mu nkola ebikolwa eby'okulwanirira [[:en:Human_rights|eddembe ly'obuntu]], obwetwaze bw'essiga eddamuzi, engombo y'enkola ey'obukulembeze bwa "Pulezidenti" n'engeri endala ez'enkola engunjufu. Mu ssomo lino, yekennenya ensonga ez'enjawulo ezikwata ku [[:en:Uganda_v_Commissioner_of_Prisons,_Ex_Parte_Matovu|Uganda v Commissioner of Prisons, Ex Parte Matovu]] n'obulabe bw'ebyateeka ku kutaputa amateeka mu Uganda okutuusa n'ekaakano.<ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Prof-Oloka-Onyango-talks-ghosts-law/691232-2959534-15hpila/index.html</ref><ref>{{Cite web |url=https://news.mak.ac.ug/2015/11/professor-oloka-onyango-delivers-inaugural-lecture-ghosts-and-law |title=Archive copy |access-date=2023-05-19 |archive-date=2017-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170808074016/https://news.mak.ac.ug/2015/11/professor-oloka-onyango-delivers-inaugural-lecture-ghosts-and-law |url-status=dead }}</ref>
nga 5 Gwokutaano, 2016, yatandiika essomo lye mu ssomero ly'amateeka ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], nga yayanjula olupapula olw'atuumibwa "Enter the Dragon, Exit a Myth: The Contested Candidacy of [[:en:Amama_Mbabazi|John Patrick Amama Mbabazi]]".<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.law.mak.ac.ug/news/professor-joe-oloka-onyango-presents-inaugural-school-law-staff-seminary |access-date=2023-05-19 |archive-date=2017-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170808033655/http://www.law.mak.ac.ug/news/professor-joe-oloka-onyango-presents-inaugural-school-law-staff-seminary |url-status=dead }}</ref>
Ogwokutaano nga 9, 2016, Prof Oloka-Onyango ne banne abalala 8 okuva ku ssomero ly'amateeka ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] bawaayo okusaba kw'abwe mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ya Uganda ensukkulumu]] okuweebwa akaseera okwetaba mu musango ogw'ali gwawabirwa ku nsonga z'akalulu k'obwa pulezidenti mu 2017 agwali wakati wa, ''[[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] v. [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] n'akakiiko k'ebyokulonda, nga [[:en:Amicus_curiae|Amici Curiae]]. Guno gwafuuka omulundi ogusooka mu byafaayo by'okulonda mu Uganda [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ensukkulumu]] okuwulira n'okukkiriza okusaba okwengeri eyo. Bannamateeka bano omwenda mwalimu; Oloka-Onyango, [[:en:Sylvia_Tamale|Sylvia Tamale]], Christopher Mbazira, Ronald Naluwairo, Rose Nakayi, [[:en:Busingye_Kabumba|Busingye Kabumba]], Daniel Ruhwheza, Kakungulu Mayambala ne Daniel Ngabirano. Ng'ekitundu ku by'ebawaayo, bawabula [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti]] okuyisa ebiragiro ebikugulira ng'engeri y'okukwasaganyamu ebyo eby'ali biweeredwayo akakiiko k'eby'okulonda n'Eggwanga ku nsonga z'okulonda. ''
Mu nsalawo eno, [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti]] yakawangamula nti;
''"Tuli bamativu nti abasabye bakakasizza likodi mu kulwanirira eddembe ly'obuntu, enkola egoberera Ssemateeka n'obukulembeze obulungi. Balina obukugu bw'akika ky'awanggulu nnyo era bakoze okunoonyereza ku nsonga ezifaanagana nga zino nga bwe bijuliziddwa mu biwandiiko by'abwe."''
== Emisango gye yakolako ==
Prof Oloka-Onyango munnamateeka era y'etabye mu misango egy'enjawulo egy'assemateeka ne mu kisaawe ky'okulwanirira eddembe ly'obuntu. Ye yakulemberamu mu kuwaaba omusango gwa Constitutional Petition No. 8 ogwa 2014, ''"Oloka-Onyango & n'abalala 9 v. Ssabawaabi wa Gavumenti"'',<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ulii.org/ug/judgment/constitutional-court/2014/14/ |access-date=2023-05-19 |archive-date=2018-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181004064640/https://ulii.org/ug/judgment/constitutional-court/2014/14/ |url-status=dead }}</ref> Mu kkooti etaputa Ssemateeka, yali awakanya akawayiro ku nsonga z'okulya abisiyaga aka Anti Homosexuality Act of 2014. Era yali omu ku bawaabi mu musango gwa No. 2 of 2003, ''"ekibiina ky'abakazi bannamateeka mu Uganda n'abalala 5 v. sabawaabi wa Gavumenti"'' eky'asomooza ku buwaayiro obuwerako obw'ali bukwata ku nsonga z'okwawukana nga bukontana n'eddembe eliri mu Ssemateka ku mwenkanonkano mu bantu bonna awatali kusosola wadde okwawula mu kikula ky'abantu n'eddembe ly'abakazi.<ref>see Articles 21, 31 and 33 of Uganda's 1995 Constitution.</ref>
== Emirimu gye ==
Egimu ku mirimu gya Prof Oloka-Onyango mulimu:
* ''Eby'obufuzi, enkola y'obwa Demokulasiya n'obusomesa mu Uganda: Omusango gwa Ssettendekero wa Makerere'' (Daraja Press, 2021)<ref>https://darajapress.com/publication/politics-democratization-uganda</ref>
* Okwonger okwekennenya ku nsonga z'amateeka mu Uganda<ref>Oloka-Onyango, J. (2020-06-02).</ref>
* The National Resistance Movement,“Grassroots Democracy”, n'enkola ey'effugga bbi mu Uganda<ref>https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780429045660-7/national-resistance-movement-grassroots-democracy-dictatorship-uganda-oloka-onyango</ref>
* ''Controlling Consent: Okulonda kwa Uganda mu 2016'' – by'asunsulwa J. Oloka-Onyango ne Josephine Ahikire (2016)<ref>https://africaworldpressbooks.com/controlling-consent-ugandas-2016-election-edited-by-j-oloka-onyango-and-josephine-ahikire/</ref>
* "When Courts Do Politics" (Cornell University, 2016)
* "Enter the Dragon, Exit a Myth: The Contested Candidacy of [[:en:Amama_Mbabazi|John Patrick Amama Mbabazi]]" (2016)<ref>Oloka-Onyango, J. (2016).</ref>
* "From Expulsion to Exclusion" (2016)
* "Befriending the Judiciary: Behind and Beyond the 2016 Supreme Court Amicus Curiae Rulings in Uganda" – J Oloka-Onyango and Christopher Mbazira (2016)<ref>Oloka, -Onyango J.; Mbazira, Christopher (2016-03-15).</ref>
* "Battling over Human Rights: Twenty Essays on Law, Politics and Governance" (Langaa Publishing, 2015)<ref>Oloka-Onyango, J. (2015).</ref>
* "Debating Love, Politics and Identity in East Africa: The Case of Kenya and Uganda" in the African Journal of Human Rights (2015)<ref>Oloka-Onyango, J. (2015).</ref>
* "Human Rights and Public Interest Litigation in East Africa: A Bird's Eye View" in the George Washington University International Law Review (2015)<ref>Oloka-Onyango, J. (2015).</ref>
* "Unpacking the African Backlash to The International Criminal Court (ICC): The Case of Uganda and Kenya" (2015)<ref>Oloka-Onyango, Joe (2020)</ref>
* "Police Powers, Politics and Democratic Governance in Post-Movement Uganda (2011)
* Okusukkuluma ku bigambo ebisendasenda: okuzaamu amaanyi mu kulwanirira eby'enfuna n'eddembe ly'obuntu mu Africa<ref>Oloka-Onyango, J. (1995–1996).</ref>
* okwekubamu tooki ku kumalirira: Ebizibu mu biseera by'omumaaso ku nsonga za Demokulasiya mu ky'asa ekipya<ref>Oloka-Onyango, J. (1999–2000).</ref>
* Embeera y'amateeka n'ebyensimbi mu by'obufuzi okuva kukuvujirirwa kw'ebulaaya mu Uganda<ref>Oloka‐Onyango, J.; Barya, J.J. (1997-06-01)</ref>
* Ekibuuzo ku Buganda mu By'obufuzi bya Uganda<ref>Oloka‐Onyango, J. (1997).</ref>
* Embeera embi: Eddembe ly'obuntu, okutulugunyizibwa n'embeera y'abanoonyi b'obubudamo n'abakyala ab'enjawulo mu Africa<ref>Oloka-Onyango, J. (1995–1996)</ref>
* Human rights, the OAU Convention and the refugee crisis in Africa: Forty years after Geneva<ref>Oloka-Onyango, Joe (1991).</ref>
* Constitutional transition in Museveni's Uganda: new horizons or another false start?<ref>Oloka-Onyango, J. (1995).</ref>
* Bitches at the academy: Gender and academic freedom at the African university<ref>Tamale, Sylvia; Oloka-Onyango, J. (1997).</ref>
* Uganda's 'Benevolent'Dictatorship<ref>Oloka-Onyango, J. (1998-08-30).</ref>
* Police Powers, Human Rights and the State in Kenya and Uganda: A Comparatice Analysis<ref>Oloka-Onyango, J. (1990).</ref>
* The place and role of the OAU Bureau for refugees in the African refugee crisis
* The Dynamics of Corruption Control and Human Rights Enforcement in Uganda: The Case of the Inspector General of Government<ref>https://academic.oup.com/crawlprevention/governor?content=%2fijrl%2farticle-abstract%2f6%2f1%2f34%2f1547965</ref>
* Uganda: studies in living conditions, popular movements, and constitutionalism<ref>Mamdani, Mahmood; Oloka-Onyango, Joe (1994).</ref>
* Decentralization without human rights?: local governance and access to justice in post-movement Uganda.<ref name="escholarship137">{{Cite journal|issue=137–155}}</ref>
* Who's watching'Big Brother'? Globalisation and the protection of cultural rights in present-day Africa<ref>Oloka, -Onyango Joe (2005-01-01).</ref>
* Governance, Democracy and Development in Uganda Today: A socio-legal Examination<ref>http://citeseerx.ist.psu.edu/messages/downloadsexceeded.html</ref>
* Poverty, human rights and the quest for sustainable human development in structurally-adjusted Uganda<ref>Oloka-Onyango, J. (2000).</ref>
* Forced Displacement and the Situation of Refugee and Internally Displaced Women in Africa<ref>Oloka-Onyango, Joe (1998).</ref>
* Movement-Related Rights in the Context of Internal Displacement<ref>Oloka-Onyango, J. (2010).</ref>
* 'Taming'the President: Some Critical Reflections on the Executive and the Separation of Powers in Uganda<ref>Oloka-Onyango, Joe (1995).</ref>
* Development Financing: The Case of the Uganda Development Bank.<ref name="escholarship137" />
* Age-based discrimination and the rights of the elderly in Uganda: conference paper<ref>Oloka, -Onyango Joe (2009-03-01).</ref>
* Obote: A Political Biography
* The personal is political, or why women's rights are indeed human rights: An African perspective on international feminism<ref>Oloka-Onyango, J.; Tamale, Sylvia (1995).</ref>
* Liberalization Without Liberation: Understanding the Paradoxes of Opening the Political Spaces in Uganda<ref>Oloka-Onyango, J. (2005).</ref>
* Pastoralism, crisis and transformation in Karamoja.<ref>Oloka-Onyango, Joe; Gariyo, Zie; Muhereza, Frank (1993).</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [ ]
sgqabnhwpg3zgoc3tso8xrrokucy4an
60513
60293
2026-07-10T16:30:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60513
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
'''Joe Oloka-Onyango''' Munnayuganda [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] era [[:en:Academic|musomesa]].<ref>https://web.archive.org/web/20110724235035/http://www.alliancesforafrica.org/editorial.asp?page_id=29</ref> Pulofeesa wa mateeka mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu ssomero elisomesa amateeka gy'eyali [[:en:Dean_(education)|omukwasi w'empisa]] era Dayilekita w'ekitongole ky'eddembe ly'obuntu ekya Human Rights and Peace Centre (HURIPEC).<ref name="onyango1">Onyango, Joe Oloka (2016-01-12).</ref>
Mufumbo eri [[:en:Sylvia_Tamale|Prof Sylvia Tamale]], era [[:en:Lawyer|munnamteeka]], [[:en:Academic|musomesa]] era mulwanirizi w'eddembe ly'abantu. Balina abaana ab'obulenzi babiri; Kwame Sobukwe Ayepa ne Samora Okech Sanga.
== Obuto bwe ==
Oloka-Onyango yasoma eby'[[:en:Bachelor_of_Laws|amateeka]] ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne Dipuloma ey'enyongereza mu kutaputa amateeka eya [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diploma in Legal Practice]] okuva mu ssomero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu Kampala, nga tannafuna Diguli ey'okubiri mu mateeka eya [[:en:Master_of_Laws|Master of Laws]] ne Diguli ya okuva ku [[:en:Harvard_Law_School|Harvard Law School]].<ref name="autogenerated1">https://web.archive.org/web/20160620024909/http://pilac.mak.ac.ug/node/102</ref> Mukenkufu mu [[:en:Constitutionalism|nkola egoberera Ssemateeka]] n'[[:en:Human_rights|eddembe ly'obuntu]] mu nkola ya [[:en:Africa|Africa]].<ref name="autogenerated1" />
== Emirimu gye ==
Prof Oloka-Onyango yaweerezaako nga mmemba mu kakiiko k'amawanga amagatte akakubiriza n'okutumbula eddembe ly'obuntu aka [[:en:United_Nations|UN]] [[:en:Sub-Commission_on_the_Promotion_and_Protection_of_Human_Rights|Sub-Commission on the Promotion and Protection of Human Rights]], nga alipoota ekulira eby'okunonyereza ddembe ly'obuntu okwetoloola ensi yonna eya [[:en:UN_Special_Rapporteur|UN Special Rapporteur]], era ng'omuwabuzi ey'ebuzibwako pulogulaamu ez'enjawulo nga [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme]], Akakiiko k'amawanga amagatte akakwasaganya ensonga z'abanoonyi b'obubudamu aka [[:en:United_Nations_High_Commissioner_for_Refugees|United Nations High Commissioner for Refugees]] n'ekitongole ky'ebyobulamu ekya [[:en:World_Health_Organization|World Health Organization]]. Era aweereza ku kakiiko akawabuzi akakulembera ebitongole ebirwanirizi by'eddembe ly'obuntu ebitakola magoba mu [[:en:North_America|North America]], [[:en:Europe|Europe]] ne [[:en:Africa|Africa]].
Akyaddeko ku Yunivasite ez'enjawulo okwetoloola ensi yonna nga Pulofeesa omuli [[:en:University_of_Oxford|Oxford]], [[:en:University_of_Cape_Town|Cape Town]] ne [[:en:United_Nations_University|United Nations University]] mu [[:en:Tokyo|Tokyo]]. Mu 2014–2015, akaseera ke ak'okuwummulamu yakamalira mu kusoma ng'ali ku sikaala ku Yunivasite ya [[:en:George_Washington_University|George Washington University]] (GWU) mu USA wamu ne Stellenbosch Institute of Advanced Studies (STIAS) mu South Africa.
Essomo lya Prof Oloka-Onyango nga [[:en:Professor|Pulofeesa]] ly'eyatuuma Ghosts & the Law, mwalimu okunoonyereza okuva mu nsonda ez'enjawulo, ng'ebitategerekeka [[:en:Political_question|ku nsonga ez'etobeseemu eby'obufuzi]] mu Uganda era kyalina akakwate ku [[:en:Public_interest_law|kulwanirira eddembe ly'obuntu]] era wamu n'omulimu gwe gyakola ku [[:en:Constitutionalism|nkola egoberera Ssemateeka]], [[:en:Separation_of_Powers|enkola y'okugabanya obuyinza]], okussa mu nkola ebikolwa eby'okulwanirira [[:en:Human_rights|eddembe ly'obuntu]], obwetwaze bw'essiga eddamuzi, engombo y'enkola ey'obukulembeze bwa "Pulezidenti" n'engeri endala ez'enkola engunjufu. Mu ssomo lino, yekennenya ensonga ez'enjawulo ezikwata ku [[:en:Uganda_v_Commissioner_of_Prisons,_Ex_Parte_Matovu|Uganda v Commissioner of Prisons, Ex Parte Matovu]] n'obulabe bw'ebyateeka ku kutaputa amateeka mu Uganda okutuusa n'ekaakano.<ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Prof-Oloka-Onyango-talks-ghosts-law/691232-2959534-15hpila/index.html</ref><ref>{{Cite web |url=https://news.mak.ac.ug/2015/11/professor-oloka-onyango-delivers-inaugural-lecture-ghosts-and-law |title=Archive copy |access-date=2023-05-19 |archive-date=2017-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170808074016/https://news.mak.ac.ug/2015/11/professor-oloka-onyango-delivers-inaugural-lecture-ghosts-and-law |url-status=dead }}</ref>
nga 5 Gwokutaano, 2016, yatandiika essomo lye mu ssomero ly'amateeka ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], nga yayanjula olupapula olw'atuumibwa "Enter the Dragon, Exit a Myth: The Contested Candidacy of [[:en:Amama_Mbabazi|John Patrick Amama Mbabazi]]".<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.law.mak.ac.ug/news/professor-joe-oloka-onyango-presents-inaugural-school-law-staff-seminary |access-date=2023-05-19 |archive-date=2017-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170808033655/http://www.law.mak.ac.ug/news/professor-joe-oloka-onyango-presents-inaugural-school-law-staff-seminary |url-status=dead }}</ref>
Ogwokutaano nga 9, 2016, Prof Oloka-Onyango ne banne abalala 8 okuva ku ssomero ly'amateeka ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] bawaayo okusaba kw'abwe mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ya Uganda ensukkulumu]] okuweebwa akaseera okwetaba mu musango ogw'ali gwawabirwa ku nsonga z'akalulu k'obwa pulezidenti mu 2017 agwali wakati wa, ''[[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] v. [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] n'akakiiko k'ebyokulonda, nga [[:en:Amicus_curiae|Amici Curiae]]. Guno gwafuuka omulundi ogusooka mu byafaayo by'okulonda mu Uganda [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ensukkulumu]] okuwulira n'okukkiriza okusaba okwengeri eyo. Bannamateeka bano omwenda mwalimu; Oloka-Onyango, [[:en:Sylvia_Tamale|Sylvia Tamale]], Christopher Mbazira, Ronald Naluwairo, Rose Nakayi, [[:en:Busingye_Kabumba|Busingye Kabumba]], Daniel Ruhwheza, Kakungulu Mayambala ne Daniel Ngabirano. Ng'ekitundu ku by'ebawaayo, bawabula [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti]] okuyisa ebiragiro ebikugulira ng'engeri y'okukwasaganyamu ebyo eby'ali biweeredwayo akakiiko k'eby'okulonda n'Eggwanga ku nsonga z'okulonda. ''
Mu nsalawo eno, [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti]] yakawangamula nti;
''"Tuli bamativu nti abasabye bakakasizza likodi mu kulwanirira eddembe ly'obuntu, enkola egoberera Ssemateeka n'obukulembeze obulungi. Balina obukugu bw'akika ky'awanggulu nnyo era bakoze okunoonyereza ku nsonga ezifaanagana nga zino nga bwe bijuliziddwa mu biwandiiko by'abwe."''
== Emisango gye yakolako ==
Prof Oloka-Onyango munnamateeka era y'etabye mu misango egy'enjawulo egy'assemateeka ne mu kisaawe ky'okulwanirira eddembe ly'obuntu. Ye yakulemberamu mu kuwaaba omusango gwa Constitutional Petition No. 8 ogwa 2014, ''"Oloka-Onyango & n'abalala 9 v. Ssabawaabi wa Gavumenti"'',<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ulii.org/ug/judgment/constitutional-court/2014/14/ |access-date=2023-05-19 |archive-date=2018-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181004064640/https://ulii.org/ug/judgment/constitutional-court/2014/14/ |url-status=dead }}</ref> Mu kkooti etaputa Ssemateeka, yali awakanya akawayiro ku nsonga z'okulya abisiyaga aka Anti Homosexuality Act of 2014. Era yali omu ku bawaabi mu musango gwa No. 2 of 2003, ''"ekibiina ky'abakazi bannamateeka mu Uganda n'abalala 5 v. sabawaabi wa Gavumenti"'' eky'asomooza ku buwaayiro obuwerako obw'ali bukwata ku nsonga z'okwawukana nga bukontana n'eddembe eliri mu Ssemateka ku mwenkanonkano mu bantu bonna awatali kusosola wadde okwawula mu kikula ky'abantu n'eddembe ly'abakazi.<ref>see Articles 21, 31 and 33 of Uganda's 1995 Constitution.</ref>
== Emirimu gye ==
Egimu ku mirimu gya Prof Oloka-Onyango mulimu:
* ''Eby'obufuzi, enkola y'obwa Demokulasiya n'obusomesa mu Uganda: Omusango gwa Ssettendekero wa Makerere'' (Daraja Press, 2021)<ref>https://darajapress.com/publication/politics-democratization-uganda</ref>
* Okwonger okwekennenya ku nsonga z'amateeka mu Uganda<ref>Oloka-Onyango, J. (2020-06-02).</ref>
* The National Resistance Movement,“Grassroots Democracy”, n'enkola ey'effugga bbi mu Uganda<ref>https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9780429045660-7/national-resistance-movement-grassroots-democracy-dictatorship-uganda-oloka-onyango</ref>
* ''Controlling Consent: Okulonda kwa Uganda mu 2016'' – by'asunsulwa J. Oloka-Onyango ne Josephine Ahikire (2016)<ref>https://africaworldpressbooks.com/controlling-consent-ugandas-2016-election-edited-by-j-oloka-onyango-and-josephine-ahikire/</ref>
* "When Courts Do Politics" (Cornell University, 2016)
* "Enter the Dragon, Exit a Myth: The Contested Candidacy of [[:en:Amama_Mbabazi|John Patrick Amama Mbabazi]]" (2016)<ref>Oloka-Onyango, J. (2016).</ref>
* "From Expulsion to Exclusion" (2016)
* "Befriending the Judiciary: Behind and Beyond the 2016 Supreme Court Amicus Curiae Rulings in Uganda" – J Oloka-Onyango and Christopher Mbazira (2016)<ref>Oloka, -Onyango J.; Mbazira, Christopher (2016-03-15).</ref>
* "Battling over Human Rights: Twenty Essays on Law, Politics and Governance" (Langaa Publishing, 2015)<ref>Oloka-Onyango, J. (2015).</ref>
* "Debating Love, Politics and Identity in East Africa: The Case of Kenya and Uganda" in the African Journal of Human Rights (2015)<ref>Oloka-Onyango, J. (2015).</ref>
* "Human Rights and Public Interest Litigation in East Africa: A Bird's Eye View" in the George Washington University International Law Review (2015)<ref>Oloka-Onyango, J. (2015).</ref>
* "Unpacking the African Backlash to The International Criminal Court (ICC): The Case of Uganda and Kenya" (2015)<ref>Oloka-Onyango, Joe (2020)</ref>
* "Police Powers, Politics and Democratic Governance in Post-Movement Uganda (2011)
* Okusukkuluma ku bigambo ebisendasenda: okuzaamu amaanyi mu kulwanirira eby'enfuna n'eddembe ly'obuntu mu Africa<ref>Oloka-Onyango, J. (1995–1996).</ref>
* okwekubamu tooki ku kumalirira: Ebizibu mu biseera by'omumaaso ku nsonga za Demokulasiya mu ky'asa ekipya<ref>Oloka-Onyango, J. (1999–2000).</ref>
* Embeera y'amateeka n'ebyensimbi mu by'obufuzi okuva kukuvujirirwa kw'ebulaaya mu Uganda<ref>Oloka‐Onyango, J.; Barya, J.J. (1997-06-01)</ref>
* Ekibuuzo ku Buganda mu By'obufuzi bya Uganda<ref>Oloka‐Onyango, J. (1997).</ref>
* Embeera embi: Eddembe ly'obuntu, okutulugunyizibwa n'embeera y'abanoonyi b'obubudamo n'abakyala ab'enjawulo mu Africa<ref>Oloka-Onyango, J. (1995–1996)</ref>
* Human rights, the OAU Convention and the refugee crisis in Africa: Forty years after Geneva<ref>Oloka-Onyango, Joe (1991).</ref>
* Constitutional transition in Museveni's Uganda: new horizons or another false start?<ref>Oloka-Onyango, J. (1995).</ref>
* Bitches at the academy: Gender and academic freedom at the African university<ref>Tamale, Sylvia; Oloka-Onyango, J. (1997).</ref>
* Uganda's 'Benevolent'Dictatorship<ref>Oloka-Onyango, J. (1998-08-30).</ref>
* Police Powers, Human Rights and the State in Kenya and Uganda: A Comparatice Analysis<ref>Oloka-Onyango, J. (1990).</ref>
* The place and role of the OAU Bureau for refugees in the African refugee crisis
* The Dynamics of Corruption Control and Human Rights Enforcement in Uganda: The Case of the Inspector General of Government<ref>https://academic.oup.com/crawlprevention/governor?content=%2fijrl%2farticle-abstract%2f6%2f1%2f34%2f1547965</ref>
* Uganda: studies in living conditions, popular movements, and constitutionalism<ref>Mamdani, Mahmood; Oloka-Onyango, Joe (1994).</ref>
* Decentralization without human rights?: local governance and access to justice in post-movement Uganda.<ref name="escholarship137">{{Cite journal|issue=137–155}}</ref>
* Who's watching'Big Brother'? Globalisation and the protection of cultural rights in present-day Africa<ref>Oloka, -Onyango Joe (2005-01-01).</ref>
* Governance, Democracy and Development in Uganda Today: A socio-legal Examination<ref>http://citeseerx.ist.psu.edu/messages/downloadsexceeded.html</ref>
* Poverty, human rights and the quest for sustainable human development in structurally-adjusted Uganda<ref>Oloka-Onyango, J. (2000).</ref>
* Forced Displacement and the Situation of Refugee and Internally Displaced Women in Africa<ref>Oloka-Onyango, Joe (1998).</ref>
* Movement-Related Rights in the Context of Internal Displacement<ref>Oloka-Onyango, J. (2010).</ref>
* 'Taming'the President: Some Critical Reflections on the Executive and the Separation of Powers in Uganda<ref>Oloka-Onyango, Joe (1995).</ref>
* Development Financing: The Case of the Uganda Development Bank.<ref name="escholarship137" />
* Age-based discrimination and the rights of the elderly in Uganda: conference paper<ref>Oloka, -Onyango Joe (2009-03-01).</ref>
* Obote: A Political Biography
* The personal is political, or why women's rights are indeed human rights: An African perspective on international feminism<ref>Oloka-Onyango, J.; Tamale, Sylvia (1995).</ref>
* Liberalization Without Liberation: Understanding the Paradoxes of Opening the Political Spaces in Uganda<ref>Oloka-Onyango, J. (2005).</ref>
* Pastoralism, crisis and transformation in Karamoja.<ref>Oloka-Onyango, Joe; Gariyo, Zie; Muhereza, Frank (1993).</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [ ]
dze018mz67hfjlnwpun0y1x22rha4ry
Geoffrey Ogwaro
0
10202
60730
56377
2026-07-11T05:30:13Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60730
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Geoffrey Feni Ogwaro''', ng'oluusi ayitibwa '''Jeff Ogwaro''', Munnayuganda, musiyazi era mulwanirirzi w'eddembe ly'abasajja abagalana n'ebasajja bannabwe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.coc.nl/internationaal/lezing-oegendese-lhbt-activist-in-leiden |access-date=2023-05-19 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209121301/https://www.coc.nl/internationaal/lezing-oegendese-lhbt-activist-in-leiden |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pbs.org/newshour/bb/uganda-gays-face-life-prison-law/</ref> Aweereza ng'omukubiriza ku nsonga z'eddembe ly'obuntu ne Ssemateeka era ng'omuyambi w'aomusomesa ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]].<ref>{{Cite web |url=http://www.arcusfoundation.org/stories-of-impact/lgbt/ugandan-civil-society-activist-speaks-lgbt-rights/ |title=Archive copy |access-date=2023-05-19 |archive-date=2023-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230519110643/https://www.arcusfoundation.org/stories-of-impact/lgbt/ugandan-civil-society-activist-speaks-lgbt-rights/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://aeon.co/essays/how-uganda-s-gay-rights-movement-braved-the-storm |title=Archive copy |access-date=2023-05-19 |archive-date=2023-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230519110031/https://aeon.co/essays/how-uganda-s-gay-rights-movement-braved-the-storm |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye egy'okulwanirira eddembe ly'obuntu ==
Ogwaro, ng'omusiyazi omuto, yatandiika okulwanirira eddembe ly'abasiyazi bwe yafuna omukisa okukolera mu kitongole ekirwanirizi ky'eddembe ly'abantu. Elinnya lye ly'alabikira ku lupapula lw'okumwanjo mu Mar. 1 issue of ''Red Pepper'' ng'omusajja omusiyazi, nga wakayita ennaku ntono bukya Pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] assa omukono ku tteeka eliwakanya ebisiyaga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.afronline.org/?p=33160#more-33160 |access-date=2023-05-19 |archive-date=2017-02-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170217234628/http://www.afronline.org/?p=33160#more-33160 |url-status=dead }}</ref> Ogwaro akoze ku Pulojekiti z'abasiyazi eziwerako nga Sexual Minorities Uganda, Refugee Law Project ne the Center for Human Rights.
== Emisomo gye ==
Ogwaro yasomera ku ssomero ly'abannamateeka mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gyeyasomesa ng'omuyambi w'omusomesa oluvanyuma nga yakattikkirwa. Diguli ye ey'okubiri mu ddembe ly'obuntu ne Demokulasiya yagifunira ku [[:en:University_of_Pretoria|University of Pretoria]] mu 2015.
== Ettutumu n'awaadi ze yafuna ==
Mu 2012, Ogwaro, wamu n'abalwanirizi b'eddembe ly'abasiyazi basimibwa eyali Pulezident wa US [[:en:Hillary_Clinton|Hillary Clinton]] olw'omulimu gw'abwe mu kuwakanya etteeka eryali liteekeddwawo nga lilagira kuttibwa eri abasiyazi bonna.<ref>http://www.mambaonline.com/2012/08/06/hillary-clinton-honours-ugandan-lgbt-activists/</ref><ref>http://www.ontopmag.com/article/12598/Hillary_Clinton_Honors_Uganda_Gay_Rights_Activists</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gaynz.com/articles/publish/3/printer_12102.php |access-date=2023-05-19 |archive-date=2017-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170218035622/http://www.gaynz.com/articles/publish/3/printer_12102.php |url-status=dead }}</ref> Ogwaro yali w'akubiri mu kulwanirira eddembe ly'obuntu mu mpaka z'okukuba ebifaananyi ku Yunivasite ya Pretoria.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.chr.up.ac.za/index.php/centre-news-a-events-2015/1559-centre-for-human-rights-graduation-ceremony-on-international-human-rights-day.html |access-date=2023-05-19 |archive-date=2017-02-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170217233301/http://www.chr.up.ac.za/index.php/centre-news-a-events-2015/1559-centre-for-human-rights-graduation-ceremony-on-international-human-rights-day.html |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Stella_Nyanzi|Stella Nyanzi]]
* [[:en:Frank_Mugisha|Frank Mugisha]]
* [[:en:Pepe_Julian_Onziema|Pepe Julian Onziema]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
{{DEFAULTSORT:Ogwaro, Geoffrey}}
pqesqtpz6pfgdda7xbqw6a6mm8krlhw
Femrite
0
10208
60433
56078
2026-07-10T16:14:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60433
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Hilda Twongyeirwe at a Public Reading at the Femrite regional residence for African women writers.jpg|thumb|'''Hilda Twongyeirwe at a Public Reading at the Femrite regional residence for African women writers''']]
'''FEMRITE – Uganda Women Writers’ Association''', eyatandikibwawo mu 1995, kibiina [[:en:NGO|ky’obwannakyewa]] ekisangibwa mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], nga pulogulaamu zaakyo zissa essira ku kukulaakulanya n’okufulumya abakyala abawandiisi mu Uganda ne — gye buvuddeko—mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika. FEMRITE mu ngeri y’emu egaziyizza okweraliikirira kwayo ku nsonga z’obuvanjuba bwa Afrika ezikwata ku butonde bw’ensi, okusoma n’okuwandiika, ebyenjigiriza, ebyobulamu, eddembe ly’abakyala [[:en:Good_governance|n’enfuga ennungi]] . <ref name="femrite-programs">[https://web.archive.org/web/20230527024130/https://www.femriteug.org/?view=3 "Programmes"], FEMRITE – Uganda Women Writers' Association. Retrieved 22 August 2011.</ref>
== Ebyafaayo ==
FEMRITE yatandikibwawo mu 1995 nga [[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]], mu kiseera kino (okuva mu 2011) mmemba wa Palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] ey’omunaana, kyokka mu kiseera ekyo yali musomesa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]]. Okurut yeegatibwako [[:en:Lillian_Tindyebwa|Lillian Tindyebwa]], [[Ayeta Anne Wangusa]], [[Susan Nalugwa Kiguli|Susan Kiguli]], [[Martha Ngabirano]], [[Margaret Ntakalimaze]], [[Rosemary Kyarimpa]], [[Hilda Twongyeirwe]], [[Philomena Rwabukuku]] ne [[Judith Kakonge]] .
FEMRITE yasooka kutongozebwa ng'ekibiina eky'obwa nnakyeewa nga 3 Ogw'okutaano 1996. [[:en:Goretti_Kyomuhendo|Goretti Kyomuhendo]],oluvannyuma eyatandika [[:en:African_Writers_Trust|African Writers Trust]], yeyasooka okukola ng'omukwanaganya wa FEMRITE. Ba mmemba abala abagundiivu kuliko [[:en:Beverley_Nambozo|Beverley Nambozo]], [[:en:Glaydah_Namukasa|Glaydah Namukasa]], [[:en:Beatrice_Lamwaka|Beatrice Lamwaka,]] [[:en:Doreen_Baingana|Doreen Baingana]][[:en:Violet_Barungi|, Violet Barungi]], [[:en:Mildred_Barya|Mildred Barya]] (era amanyiddwa nga Mildred Kiconco), ne [[:en:Jackee_Budesta_Batanda|Jackee Budesta Batanda.]]
Ku nsibuko ya FEMRITE n'obutume, Kyomuhendo, mu mboozi gye yawa mu 2003 ne ''[[:en:Feminist_Africa|Feminist Africa]]'', yagamba nti: "Okwogera ku FEMRITE kwe kwogera ku kifo kya Uganda eky'ebiwandiiko, ku byobufuzi bya Uganda, n'okusingira ddala ku kakwate akaliwo wakati w'abakyala, ebyobufuzi n'okuwandiika mu Uganda."
== Ebikulu ebituukiddwaako bammemba ba FEMRITE n'abayitamu ==
* [[Monica Arac de Nyeko]] yawangula ekirabo kya Caine mu 2007; <ref name="CainePrize-Arac">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/6285252.stm "'Taboo' story takes African prize"], BBC, 10 July 2007. Retrieved 22 October 2017.</ref> [[Beatrice Lamwaka]] yasunsulwamu okuwangula ekirabo kye kimu mu 2011; [[Doreen Baingana]] yasunsulwa mu 2005. <ref name="Caine2011-BL-shortlist">[http://femriteuganda.blogspot.com/2011/08/beatrice-lamwaka-2011-caine-prize.html "Beatrice Lamwaka – 2011 Caine Prize Nominee"]. Uganda Women Writers' Association (FEMRITE), 2 August 2011. Retrieved 31 August 2011.</ref>
* [[Doreen Baingana]] yawangula [[:en:Commonwealth_Writers_Prize|ekirabo ky’abawandiisi ekya Commonwealth]] mu kitabo ekisooka, ekitundu kya Afrika (2006); Baingana era yasunsulwamu okuwangula engule ya [[:en:Hurston-Wright_Legacy_Award|Hurston-Wright Legacy Award]] mu mutendera gwa Debut Fiction (2006). <ref name="femrite-ach" />
* [[Beatrice Lamwaka]] yasunsulwamu okuwangula engule y’ebiwandiiko eya PEN/Studzinsky mu 2009 (2009). <ref name="femrite-ach" /> <ref>[https://www.librarything.com/bookaward/Hurston%252FWright+Legacy+Award+nominee "Book awards: Hurston/Wright Legacy Award nominee"], ''[[LibraryThing]]''.</ref>
* [[Glaydah Namukasa]] yawangula [[Macmillan Writers Prize for Africa|ekirabo ky’abawandiisi ekya Macmillan Writers Prize for Africa]], Senior Category (2005). <ref name="femrite-ach" />
* [[Mildred Barya]] yawangula engule ya [[Pan-African Literary Forum]] Award mu firimu ya Africana Fiction (2008). <ref name="AWT-board">[http://www.africanwriterstrust.org/advisory-board "Advisory Board"]. African Writers Trust. Retrieved 24 August 2011.</ref>
* [[:en:Jackee_Budesta_Batanda|Jackee Budesta Batanda]] yawangula [[:en:British_Council|empaka z’emboozi ennyimpi eza Commonwealth]], Africa Region (2003). <ref name="femrite-ach" />
* [[Violet Barungi]] yawangula engule ya British Council [[International New Play Writing Award for Africa and the Middle East|International ey’okuwandiika emizannyo emipya mu Afrika n’obuvanjuba bwa Middle East]] (1997). <ref name="barungi-homesite">[https://web.archive.org/web/20230515131436/http://www.violetbarungi.com/ VioletBarungi.com]. Retrieved 28 August 2011.</ref>
* [[Goretti Kyomuhendo]] (olugero: 1999), [[Susan Nalugwa Kiguli|Susan Kiguli]] (ebitontome: 1999), [[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]] (olugero: 2003), ne [[Mildred Barya]] (ebitontome: 2003) baawangula [[National Book Trust of Uganda Literary Award|engule y’ebiwandiiko mu ggwanga eya National Book Trust of Uganda]] . <ref name="femrite-ach" />
== Okuddamu kw’abantu ku pulogulaamu za FEMRITE ==
FEMRITE nga bwe kyategeezeddwa bannamawulire ab’enjawulo, ebadde ekola nnyo mu Uganda n’ekitundu ekinene eky’obuvanjuba bwa Afrika mu bitundu by’okutumbula okusoma n’okuwandiika, ennongoosereza mu by’enjigiriza, eddembe ly’abakyala, n’enfuga ennungi. Okutwalira awamu emirimu gino gifunye okumanyisibwa okulungi.
* Emmanuel Ssejjengo, nga bwe kyawandiikibwa ku mukutu gwa [http://allafrica.com/ AllAfrica.com] nga 14 July 2011, yategeeza nti "wiiki y'ebiwandiiko eya FEMRITE" yali "emu ku mikolo egyasinga okukuzibwa mu by'ebiwandiiko bya Uganda." <ref name="femrite-news1">Ssejjengo, Emmanuel. "[http://allafrica.com/stories/201107180058.html Uganda: New-Found Love for the Written Word]." AllAfrica.com, 14 July 2011. Retrieved 22 August 2011.</ref>
* Dennis Muhumuza, mu [http://www.monitor.co.ug/ ''Daily Monitor''] (Uganda), 23 July 2011, yayogera ku ngeri FEMRITE gy’ekwata ku kitongole kya Uganda ekya National Curriculum Development Center (NCDC), n’ekyavaamu okussa ebitabo bya Uganda ebisingawo mu nsoma y’amasomero ga siniya n’amatendekero aga waggulu. <ref name="Muhumuza-1">Muhumuza, Dennis, [http://www.monitor.co.ug/LifeStyle/Reviews/-/691232/1205976/-/cl2egh/-/index.html "A time to read Uganda"], ''Daily Monitor'', 23 July 2011. Retrieved 22 August 2011.</ref>
* Muhumuza, era owa ''Daily Monitor'' (Uganda) nga 9 January 2011, yeetegereza ekitabo kya FEMRITE ekiyitibwa [http://www.africanbookscollective.com/books/pumpkin-seeds-and-other-gifts ''Pumpkin Seeds and Other Gifts: Stories from the FEMRITE Regional Writers Residency'', 2008] ( ), ng'akiyita "eky'obugagga ekiwooma" nti "ojja kwagala okutwala naawe ku lugendo, oba okunywegera ku sofa n'osoma mu bulungi bw'okwewummuza, oba n'okusomera abaana bo mu ddoboozi ery'omwanguka okwetooloola omuliro." "
* Halima Abdallah, mu [https://www.theeastafrican.co.ke/ ''kitabo kya The East African''] (Kenya), nga 14 August 2011, yeetegereza ekitabo kya FEMRITE ekiyitibwa [http://www.africanbookscollective.com/books/never-too-late ''Never Too Late''] ( ), ebikwata ku kirwadde kya mukenenya/akawuka ka siriimu, nga kilangirira "A must read for all age groups nga bwe kireeta ebibuuzo era emirundi egisinga kiwa eby'okuddamu ebyetaagisa ebikolwa eby'okwegatta" ate nga kyetegereza nti okukung'aanya kwali "okuzaalibwa olw'okwagala femrite okuzaala okuzaala okuzaala okuzaala okuzaala okuzaala femrite okuzaala . ebiwandiiko by'enkyukakyuka ennungi ebigendereddwamu okukola ku nsonga z'embeera z'abantu ezitunuulidde si bavubuka bokka wabula n'abantu okutwaliza awamu." <ref name="abdallah-h">Abdallah, Halima. "[https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Femrite+anthology+takes+on+problems+of+youth/-/434746/1218564/-/69c552z/-/index.html Femrite anthology takes on problems of youth"], ''East Africa'', 14 August 2011. Retrieved 22 August 2011.</ref>
* [[:en:Dora_Byamukama|Dora Byamukama]] owa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'' (Uganda) yeetegereza bulungi ekitabo kya FEMRITE ekikuŋŋaanyiziddwamu emboozi ezitali za biwandiiko [http://www.africanbookscollective.com/books/beyond-the-dance ''Beyond the Dance: Voices of women on female genital mutilation''] ( ), era n'ategeeza nti obujulizi obwayanjuddwa "okuyita obuwagizi okumalawo enkola y'okusalako [[:en:Female_genital_mutilation|ebitundu by'ekyama by'abakyala]] (FGM)."
* Pulogulaamu y’amawulire mu Amerika [https://www.pbs.org/wnet/wideangle/ ''eya Wide Angle''] ( [[:en:PBS|PBS]] ) yalimu enkolagana ya FEMRITE ne IRIN, ekitongole ky’amawulire n’okwekenneenya eby’obuntubulamu ekya ofiisi y’ekibiina ky’Amawanga Amagatte, okufulumya ''Today You Will Understand'', okukuŋŋaanyizibwa kw’emboozi z’olutalo ez’obuntu ez’abakyala 16 abakoseddwa eggye lya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord’s Resistance Army]] obujeemu. <ref name="PBS-LRA">"[https://www.pbs.org/wnet/wideangle/episodes/lords-children/audio-ugandan-women-tell-their-war-stories/2056/ Lord's Children: Ugandan Women Tell Their War Stories"], ''Wide Angle'' (PBS), 29 July 2008. Retrieved 30 August 2011.</ref>
* Era ng'ayogera ku ''Today You Will Understand'', Martyn Drakard owa ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|Observer]]'' (Uganda) nga 10 December 2008 yategeeza nti okukung'aanya kuno "ddoboozi eri abatalina ddoboozi" ne "Okusoma okukakatako eri omuntu yenna ayagala okumanya engeri olutalo lwa LRA gye lukosezzaamu obulamu bw'abantu". .
* David Kaiza, mu kiwandiiko kye yafulumya mu 2007 ekyatuumiddwa "Women writers rule" mu lupapula lwa ''[[:en:The_East_African|The East African]]'' naye yayogera wadde nga mu ngeri ey'okusaaga ku ngeri FEMRITE gye yeeyongera okukosebwa mu kitundu.
== Laba ne ==
[[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]]
[[:en:African_Writers_Trust|African Writers Trust]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20190717083404/https://femrite.org/ Omukutu omutongole]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
r8ffrztnipppycqjem8gn1pr6nvdus0
60645
60433
2026-07-10T16:35:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60645
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Hilda Twongyeirwe at a Public Reading at the Femrite regional residence for African women writers.jpg|thumb|'''Hilda Twongyeirwe at a Public Reading at the Femrite regional residence for African women writers''']]
'''FEMRITE – Uganda Women Writers’ Association''', eyatandikibwawo mu 1995, kibiina [[:en:NGO|ky’obwannakyewa]] ekisangibwa mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], nga pulogulaamu zaakyo zissa essira ku kukulaakulanya n’okufulumya abakyala abawandiisi mu Uganda ne — gye buvuddeko—mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Afrika. FEMRITE mu ngeri y’emu egaziyizza okweraliikirira kwayo ku nsonga z’obuvanjuba bwa Afrika ezikwata ku butonde bw’ensi, okusoma n’okuwandiika, ebyenjigiriza, ebyobulamu, eddembe ly’abakyala [[:en:Good_governance|n’enfuga ennungi]] . <ref name="femrite-programs">[https://web.archive.org/web/20230527024130/https://www.femriteug.org/?view=3 "Programmes"], FEMRITE – Uganda Women Writers' Association. Retrieved 22 August 2011.</ref>
== Ebyafaayo ==
FEMRITE yatandikibwawo mu 1995 nga [[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]], mu kiseera kino (okuva mu 2011) mmemba wa Palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] ey’omunaana, kyokka mu kiseera ekyo yali musomesa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]]. Okurut yeegatibwako [[:en:Lillian_Tindyebwa|Lillian Tindyebwa]], [[Ayeta Anne Wangusa]], [[Susan Nalugwa Kiguli|Susan Kiguli]], [[Martha Ngabirano]], [[Margaret Ntakalimaze]], [[Rosemary Kyarimpa]], [[Hilda Twongyeirwe]], [[Philomena Rwabukuku]] ne [[Judith Kakonge]] .
FEMRITE yasooka kutongozebwa ng'ekibiina eky'obwa nnakyeewa nga 3 Ogw'okutaano 1996. [[:en:Goretti_Kyomuhendo|Goretti Kyomuhendo]],oluvannyuma eyatandika [[:en:African_Writers_Trust|African Writers Trust]], yeyasooka okukola ng'omukwanaganya wa FEMRITE. Ba mmemba abala abagundiivu kuliko [[:en:Beverley_Nambozo|Beverley Nambozo]], [[:en:Glaydah_Namukasa|Glaydah Namukasa]], [[:en:Beatrice_Lamwaka|Beatrice Lamwaka,]] [[:en:Doreen_Baingana|Doreen Baingana]][[:en:Violet_Barungi|, Violet Barungi]], [[:en:Mildred_Barya|Mildred Barya]] (era amanyiddwa nga Mildred Kiconco), ne [[:en:Jackee_Budesta_Batanda|Jackee Budesta Batanda.]]
Ku nsibuko ya FEMRITE n'obutume, Kyomuhendo, mu mboozi gye yawa mu 2003 ne ''[[:en:Feminist_Africa|Feminist Africa]]'', yagamba nti: "Okwogera ku FEMRITE kwe kwogera ku kifo kya Uganda eky'ebiwandiiko, ku byobufuzi bya Uganda, n'okusingira ddala ku kakwate akaliwo wakati w'abakyala, ebyobufuzi n'okuwandiika mu Uganda."
== Ebikulu ebituukiddwaako bammemba ba FEMRITE n'abayitamu ==
* [[Monica Arac de Nyeko]] yawangula ekirabo kya Caine mu 2007; <ref name="CainePrize-Arac">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/6285252.stm "'Taboo' story takes African prize"], BBC, 10 July 2007. Retrieved 22 October 2017.</ref> [[Beatrice Lamwaka]] yasunsulwamu okuwangula ekirabo kye kimu mu 2011; [[Doreen Baingana]] yasunsulwa mu 2005. <ref name="Caine2011-BL-shortlist">[http://femriteuganda.blogspot.com/2011/08/beatrice-lamwaka-2011-caine-prize.html "Beatrice Lamwaka – 2011 Caine Prize Nominee"]. Uganda Women Writers' Association (FEMRITE), 2 August 2011. Retrieved 31 August 2011.</ref>
* [[Doreen Baingana]] yawangula [[:en:Commonwealth_Writers_Prize|ekirabo ky’abawandiisi ekya Commonwealth]] mu kitabo ekisooka, ekitundu kya Afrika (2006); Baingana era yasunsulwamu okuwangula engule ya [[:en:Hurston-Wright_Legacy_Award|Hurston-Wright Legacy Award]] mu mutendera gwa Debut Fiction (2006). <ref name="femrite-ach" />
* [[Beatrice Lamwaka]] yasunsulwamu okuwangula engule y’ebiwandiiko eya PEN/Studzinsky mu 2009 (2009). <ref name="femrite-ach" /> <ref>[https://www.librarything.com/bookaward/Hurston%252FWright+Legacy+Award+nominee "Book awards: Hurston/Wright Legacy Award nominee"], ''[[LibraryThing]]''.</ref>
* [[Glaydah Namukasa]] yawangula [[Macmillan Writers Prize for Africa|ekirabo ky’abawandiisi ekya Macmillan Writers Prize for Africa]], Senior Category (2005). <ref name="femrite-ach" />
* [[Mildred Barya]] yawangula engule ya [[Pan-African Literary Forum]] Award mu firimu ya Africana Fiction (2008). <ref name="AWT-board">[http://www.africanwriterstrust.org/advisory-board "Advisory Board"]. African Writers Trust. Retrieved 24 August 2011.</ref>
* [[:en:Jackee_Budesta_Batanda|Jackee Budesta Batanda]] yawangula [[:en:British_Council|empaka z’emboozi ennyimpi eza Commonwealth]], Africa Region (2003). <ref name="femrite-ach" />
* [[Violet Barungi]] yawangula engule ya British Council [[International New Play Writing Award for Africa and the Middle East|International ey’okuwandiika emizannyo emipya mu Afrika n’obuvanjuba bwa Middle East]] (1997). <ref name="barungi-homesite">[https://web.archive.org/web/20230515131436/http://www.violetbarungi.com/ VioletBarungi.com]. Retrieved 28 August 2011.</ref>
* [[Goretti Kyomuhendo]] (olugero: 1999), [[Susan Nalugwa Kiguli|Susan Kiguli]] (ebitontome: 1999), [[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]] (olugero: 2003), ne [[Mildred Barya]] (ebitontome: 2003) baawangula [[National Book Trust of Uganda Literary Award|engule y’ebiwandiiko mu ggwanga eya National Book Trust of Uganda]] . <ref name="femrite-ach" />
== Okuddamu kw’abantu ku pulogulaamu za FEMRITE ==
FEMRITE nga bwe kyategeezeddwa bannamawulire ab’enjawulo, ebadde ekola nnyo mu Uganda n’ekitundu ekinene eky’obuvanjuba bwa Afrika mu bitundu by’okutumbula okusoma n’okuwandiika, ennongoosereza mu by’enjigiriza, eddembe ly’abakyala, n’enfuga ennungi. Okutwalira awamu emirimu gino gifunye okumanyisibwa okulungi.
* Emmanuel Ssejjengo, nga bwe kyawandiikibwa ku mukutu gwa [http://allafrica.com/ AllAfrica.com] nga 14 July 2011, yategeeza nti "wiiki y'ebiwandiiko eya FEMRITE" yali "emu ku mikolo egyasinga okukuzibwa mu by'ebiwandiiko bya Uganda." <ref name="femrite-news1">Ssejjengo, Emmanuel. "[http://allafrica.com/stories/201107180058.html Uganda: New-Found Love for the Written Word]." AllAfrica.com, 14 July 2011. Retrieved 22 August 2011.</ref>
* Dennis Muhumuza, mu [http://www.monitor.co.ug/ ''Daily Monitor''] (Uganda), 23 July 2011, yayogera ku ngeri FEMRITE gy’ekwata ku kitongole kya Uganda ekya National Curriculum Development Center (NCDC), n’ekyavaamu okussa ebitabo bya Uganda ebisingawo mu nsoma y’amasomero ga siniya n’amatendekero aga waggulu. <ref name="Muhumuza-1">Muhumuza, Dennis, [http://www.monitor.co.ug/LifeStyle/Reviews/-/691232/1205976/-/cl2egh/-/index.html "A time to read Uganda"], ''Daily Monitor'', 23 July 2011. Retrieved 22 August 2011.</ref>
* Muhumuza, era owa ''Daily Monitor'' (Uganda) nga 9 January 2011, yeetegereza ekitabo kya FEMRITE ekiyitibwa [http://www.africanbookscollective.com/books/pumpkin-seeds-and-other-gifts ''Pumpkin Seeds and Other Gifts: Stories from the FEMRITE Regional Writers Residency'', 2008] ( ), ng'akiyita "eky'obugagga ekiwooma" nti "ojja kwagala okutwala naawe ku lugendo, oba okunywegera ku sofa n'osoma mu bulungi bw'okwewummuza, oba n'okusomera abaana bo mu ddoboozi ery'omwanguka okwetooloola omuliro." "
* Halima Abdallah, mu [https://www.theeastafrican.co.ke/ ''kitabo kya The East African''] (Kenya), nga 14 August 2011, yeetegereza ekitabo kya FEMRITE ekiyitibwa [http://www.africanbookscollective.com/books/never-too-late ''Never Too Late''] ( ), ebikwata ku kirwadde kya mukenenya/akawuka ka siriimu, nga kilangirira "A must read for all age groups nga bwe kireeta ebibuuzo era emirundi egisinga kiwa eby'okuddamu ebyetaagisa ebikolwa eby'okwegatta" ate nga kyetegereza nti okukung'aanya kwali "okuzaalibwa olw'okwagala femrite okuzaala okuzaala okuzaala okuzaala okuzaala okuzaala femrite okuzaala . ebiwandiiko by'enkyukakyuka ennungi ebigendereddwamu okukola ku nsonga z'embeera z'abantu ezitunuulidde si bavubuka bokka wabula n'abantu okutwaliza awamu." <ref name="abdallah-h">Abdallah, Halima. "[https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Femrite+anthology+takes+on+problems+of+youth/-/434746/1218564/-/69c552z/-/index.html Femrite anthology takes on problems of youth"], ''East Africa'', 14 August 2011. Retrieved 22 August 2011.</ref>
* [[:en:Dora_Byamukama|Dora Byamukama]] owa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'' (Uganda) yeetegereza bulungi ekitabo kya FEMRITE ekikuŋŋaanyiziddwamu emboozi ezitali za biwandiiko [http://www.africanbookscollective.com/books/beyond-the-dance ''Beyond the Dance: Voices of women on female genital mutilation''] ( ), era n'ategeeza nti obujulizi obwayanjuddwa "okuyita obuwagizi okumalawo enkola y'okusalako [[:en:Female_genital_mutilation|ebitundu by'ekyama by'abakyala]] (FGM)."
* Pulogulaamu y’amawulire mu Amerika [https://www.pbs.org/wnet/wideangle/ ''eya Wide Angle''] ( [[:en:PBS|PBS]] ) yalimu enkolagana ya FEMRITE ne IRIN, ekitongole ky’amawulire n’okwekenneenya eby’obuntubulamu ekya ofiisi y’ekibiina ky’Amawanga Amagatte, okufulumya ''Today You Will Understand'', okukuŋŋaanyizibwa kw’emboozi z’olutalo ez’obuntu ez’abakyala 16 abakoseddwa eggye lya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord’s Resistance Army]] obujeemu. <ref name="PBS-LRA">"[https://www.pbs.org/wnet/wideangle/episodes/lords-children/audio-ugandan-women-tell-their-war-stories/2056/ Lord's Children: Ugandan Women Tell Their War Stories"], ''Wide Angle'' (PBS), 29 July 2008. Retrieved 30 August 2011.</ref>
* Era ng'ayogera ku ''Today You Will Understand'', Martyn Drakard owa ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|Observer]]'' (Uganda) nga 10 December 2008 yategeeza nti okukung'aanya kuno "ddoboozi eri abatalina ddoboozi" ne "Okusoma okukakatako eri omuntu yenna ayagala okumanya engeri olutalo lwa LRA gye lukosezzaamu obulamu bw'abantu". .
* David Kaiza, mu kiwandiiko kye yafulumya mu 2007 ekyatuumiddwa "Women writers rule" mu lupapula lwa ''[[:en:The_East_African|The East African]]'' naye yayogera wadde nga mu ngeri ey'okusaaga ku ngeri FEMRITE gye yeeyongera okukosebwa mu kitundu.
== Laba ne ==
[[Mary Karooro Okurut|Mary Karoro Okurut]]
[[:en:African_Writers_Trust|African Writers Trust]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20190717083404/https://femrite.org/ Omukutu omutongole]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
htm0kxl69x5dx31d2a4gbzxtnmce4br
Ebyobulimi mu Uganda
0
10224
60715
44683
2026-07-11T03:11:12Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60715
wikitext
text/x-wiki
[[File:Maize farming in drought areas.jpg|thumb|Okulima kassoli mu Uganda]]
[[:en:Soil|Embeera y'ettaka]] lya [[:en:Uganda|Uganda]] n'embeera y'obudde ey'ekitundu biwaddeyo omuwendo eri [[:en:Agriculture|enkulakulana y'ebyobulimi]] mu Ggwanga. Ebifo bya Uganda ebiwerako bibadde bifuna [[:en:Rain|enkuba]] mpitirivu. Mu myaka egimu, ebitundu ebimu eby'omu Bukiikaddyo bwo Buvanjuba n'obukiikaddyo bwo Buggwanjuba bibadde bilina okusukka mu 150 millimeters buli mwwezi. Mu Bukiikakkono, waliyo ebiseera olumu eby'ekyeya mu mwezi Gwekkuminebiri n'oGusooka. ebbugumu ly'ayo olumu likyuka n'elirinya n'okukka mu 20 °C wabula zikwataganyizibwa enkyukakyuka mu budde.<ref name="cs">https://en.wikipedia.org/wiki/Library_of_Congress</ref>
Embeera zino zisobozesezza enkola y'okuteekateeka ettaka n'okulikozesa mu Bukiikaddyo wabula okulima kw'omwaka mu Bukiikakkono, era ensonda ez'ekyeya mu Bukiikakkono bwo Buvanjuba ziwagidde enkola y'abalunzi okulunda nga bwebatambula okuva mu kifo ekimu okudda mu kirala. Newankubadde okweyongera kw'omuwendo gw'abantu kuleesewo obunkenke ku ttaka mu bifo ebimu, ebbula ly'ettaka libadde ttono era kimu ky'akusatu ku ttaka okulimibwa libaddewo okuva mu.
== Ebibiina by'obwegassi ==
Mu 1950 okutuusa ku mefuga mu 1962, Gavumenti ya Bungereza yaleetawo enkola ey'ebibiina by'obwegassi eri abalimi abaali balimira emaka gaabwe okwenyigira mu kutunda ebimera: emmwanyi enkalu, ppamba, taaba, ne kasooli. [[:en:David_Gordon_Hines|David Gordon Hines]] (1915–2000) (kaminsona w'ebibiina by'obwegassi okuva mu 1959 okutuusa ku mefuga mu 1962 n'oluvanyuma ng'omukozi wa Gavumenti okutuusa mu 1965) y'akulakulanya ekisinde kino ng'akuutira abalimi era abamu ku balimi 500,000 b'egatta ku bibiina by'obwegassi.<ref name="ReferenceA">Interview of David Hines in 1999 by W D Ogilvie; obituary of David Hines in London Daily Telegraph 8 April 2000 written by W D Ogilvie</ref>
Ye nga omubalirizi w'ebitabo saako ne tiimu y'abantu 20 (Abangereza) abakwasaganya ebibiina by'obwegassi ku Disitulikiti ne Bannayuganda abamu 400 batandikawo ssemateeka n'enkola ey'okubalirira eri buli kibiina ky'obwegassi. Baddukanya emisomo gy'obwegassi mu masomero mu [[:en:Kampala|Kampala]]; batuuza abamyuka, batandikawo baanka y'obwegassi era n'ebatandikawo n'obutale naddal mu bifo abantu gyebataliina bukugu n'abumanyirivu mu bubalirizi bw'ebitabo. Buli kibiina ky'alina ba mmemb abalimi abaali wakati wa 100 ne 150 abalonda obukiiko bw'abwe.
Mu buli Disitulikiti, waaliyo ekibiina ky'obwegassi "ekyawamu" eky'azimba amaterekero n'oluvanyuma nga bakozesa ssente za Gavumenti, amakolero omuli: [[:en:Cotton_gin|ebifulumya ppamba]], [[:en:Tobacco#Curing|ebikaza taaba]], n'ebyuma ebisa [[:en:Maize|kasooli]]. Abalimi abawerako benyigira mu kulima ebimuli ng'engeri y'okufuna amagoba mu bibiina by'abwe ebyobwegassi ng'abasuubuzi ba Asia bwe baali bakola. Enguudo, enkulakulana n'ebyobukuumi by'akyusibwa mu kaseera k'obukulembeze bw'amatwale n'okusinga bwekyali mu myaka gya 1900, ekyasobozesa okutunda n'okutambuza eby'amaguzi by'abalimi.
Oluvanyuma lw'obukulembeze bwa [[Idi Amin]] mu 1971-8 bw'alimu okutemula n'okutemula abantu, David Hines yakomawo mu Uganda mu 1982 ng'atumiddwa Bbanka y'ensi yonna okulongoosa amakolero agaalina ebyuma ebyali bikaddiye ng'abikoledde ebbanga era kino yakikola okuyita mu kukyusa ebyuma ebipya okuzaawo ebyo eby'ali bukadiye.
Ekibiina kya Hope Development Initiative wansi wa [[:en:Agnes_Atim_Apea|Agnes Atim Apea]] kibadde kizaawo ebibiina by'obweggassi eri abalimi abakyala mu bitundu bya Uganda eby'enjawulo.<ref name="columbia">http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref>
== 1970 ==
Okuyita mu myaka gya 1970, [[:en:Uganda_under_Idi_Amin|obutabanguko obw'ava ku by'obufuzi]], obutakwasaganya bintu mu bulungi, ebbula ly'ebikozesebwa ky'amalirawo ddala ensimbi ezaali ziva mu birime. Emuwendo gye bintu eby'ali bifulumizibwa gyakendera mu 1980 n'okusinga mu 1960. Enkulakulana mu tekinologiya kw'akereyezebwa olw'okuddirira mu by'ensimbi, omutindo gw'ebyobulimi eby'ali bifulumizibwa gw'ali gw'awansi olw'enkola ezaali zikozesebwa ezitaali z'amutindo ku faamu ento ne ennene nga zaali zifulumya emiwendo gy'amuswaba nnyo. Ebintu ebirala eby'ali bisoomoza abalimi mwalimu enguudo ezaali mu mbeera embi, enkola y'obutale eyali eyononeddwa emiwendo gy'ebintu okupaalusibwa. Ensonga zino zaviirako emiwendo gy'ebintu ebifulumizibwa okukendeera saako n'emmere efulumizibwa mu myaka gya 1980.
Okuddirira mu by'obulimi, kwavirako ebisoomoza ebinene naddala okukwasaganya emisolo gy'okutunda eby'amaguzi ebulaaya n'okuliisa emiwendo gy'abantu egyali gy'eyongedde. Newankubadde ebisoomoza bino byaliwo, eby'obulimi by'awamba akatale k'ebyensimbi. Mu 1980, eby'obulimi (mu mbeera y'abantu mu by'ensimbi n'ebitali bya nsimbi) by'awaayo bibiri by'akusatu mu GDP, 95% ku misolo gy'okutunda ebulaaya, ne 40% emisolo gya Gavumenti.
Okugatta awamu, 20% eri abakozi ab'omusaala bakolanga mu kusuubula birime era ebitundu 60% eby'akozi bafuna nga ssente okuva mu mulimi. Ebyafulumizibwa mu bulimi by'agyibwanga mu balimi abasoba mu bukadde 2.2 okuva mu faamu eziweza yiika z'ettaka 2.5. Aba 1987 RDP bakowoola obuyambi okwongera ku nfulumya y'ebirime nga, [[:en:Coffee|Kaawa]], [[:en:Cotton|Ppamba]], [[:en:Tea|amajaani]], ne [[:en:Tobacco|Ttaaba]], n'okulinyisa omutindo gw'ebirime ebitundibwa ebulaaya nga [[:en:Maize|Kasooli]], [[:en:Beans|ebijanjalo]], [[:en:Macrotyloma_geocarpum|ebinyeebwa (peanuts)]], [[:en:Soybeans|soya]], [[:en:Sesame_seeds|simu simu]], ne kalonda w'[[:en:Fruit|ebibala n'ebikolebwa okuva mu bibala]].
== Ebyafulumizibwa ==
Uganda by'eyafulumya mu 2018:
* milliyooni za taani 3.9 ez'[[:en:Sugarcane|ebikajjo]];
* Milliyooni za tani 3.8 ez'[[:en:Cooking_banana|amenvu]](bakwata ky'akuna mu nsi yonna, nga yawangulwa Congo, Ghana ne Cameroon);
* Miliyooni za tani 2.9 eza [[:en:Maize|kasooli]];
* Miliyooni za tani 2.6 eza [[:en:Cassava|muwogo]];
* Miliyoni za tani 1.5 ez'[[:en:Sweet_potato|lumonde]] (bakwata kya 7 mu nsi yonna);
* Miliyoni za tani 1.0 ez'[[:en:Bean|ebijanjaalo]];
* Miliyooni za tani 1.0 ez'[[:en:Vegetable|enva endirwa]];
* Enkumi za tani 532 ez'[[:en:Banana|amatooke]];
* Enkumi za tani 360 ez'[[:en:Onion|obutungulu]];
* Enkumi za tani 298 ez'[[:en:Sorghum|omuwemba]];
* Enkumi za tani 260 ez'[[:en:Rice|omukyeere]];
* Enkumi za tani 245 ez'[[:en:Sunflower_seed|ensigo z'ebimuli]];
* Enkumi za tani 242 ez'[[:en:Peanut|ebinyebwa]];
* Enkumi za tani 211 ez'[[:en:Coffee|emmwanyi]] (bakwata kya 10 mu kufulumya mu nsi yonna);
* Enkumi za tani 209 ez'[[:en:Millet|obulo]];
Okwongereza ku miwendo emito egifulumizibwa mu by'obulimi nga [[:en:Cotton|Ppamba]] (enkumi za tani 87), [[:en:Tea|amajaani]] (enkumi za tani 62), [[:en:Tobacco|taaba]] (enkumi za tania 35) ne [[:en:Cocoa_bean|Kooko]] (enkumi za tani 27). <ref> http://www.fao.org/faostat/en/#data/QC/ </ref>
== Ebimera ==
Emmere ya Uganda enkulu ebadde [[:en:Plantain_(cooking)|matooke]], [[:en:Cassava|muwogo]], [[:en:Sweet_potatoes|lumonde]], [[:en:Millet|obulo]], [[:en:Sorghum|omuwemba]], [[:en:Maize|emberenge]], [[:en:Beans|ebijanjaalo]], n'[[:en:Macrotyloma_geocarpum|ebinyebwa]]. Ebimera ebikulu abisimbibwa nga by'akutunda by'ali [[:en:Coffee|mmwanyi]], [[:en:Cotton|Ppamba]], [[:en:Tea|amajaani]], [[:en:Theobroma_cacao|Kooko]], [[:en:Vanilla|vanilla]] ne [[:en:Tobacco|taaba]], newankubadde mu 1980 abalimi abawerako baatunda emmere yaabwe okusobola okufuna ensimbi ez'okweyambisa. Enfulumya ya Ppamba, amajaani, ne taaba y'agwa mu myaka gya 1970 ne 1980.
Mu myaka gya 1980, Gavumenti yagezaako okukuutira [[:en:Agricultural_diversification|okugaziya]] eby'obulimi eby'okutunda ekigya okuleetawo okweyongera mu bitundibwa ebulaaya ebitali by'annono. [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]] n'ebitongole ebirala baawola abalimi ensimbi newankubadde abalimi abamu bafuna ssente butereevu okuva mu Gavumenti ng'abayita mu bibiina by'abalimi eby'obwegassi. Eri abalimi abalima akatono, enkola y'okuwola ensimbi entono yali nkola ekirizisa abalimi okulwaawo okusasulira ensigo n'ebirala ebikozesebwa mu kulima eby'ali bibaweebwa ebibiina by'obwegassi.
Ebibiina by'obwegassi era by'ebyakwasaganya nga obutale, newankubadde obukiiko obukwasagnya obutale ne Kkampuni z'obwannanyini emirundi egimu bakwatagana nga n'abalimi butereevu. Ebibiina bino eby'obwegassi by'ali bikola bulungi mu biseera by'abafuzi b'amatwale naye oluvanyuma abalimi b'emulugunya nti ebibiina by'obwegassi by'ali tebisasulira bifulumizibwa okutuusa lw'ebimala okutundibwa. Emiwendo gy'ebintu okusalibwa Gavumenti kwakeleya ensasula y'abalimi era nga kino ky'asindikiriza abalimi okutunda ebimera by'abwe mu bubba mu mawanga agaliraanye era ku miwendo egyawaggulu. Mu biseera bya 1980, Gavumenti yalinyisa emiwendo gy'ebimera ebitundibwa ebulaaya okusobola okuzaamu abalimi amaanyi okukolagana n'abakozi ba Gavumenti wabula enkola eno y'alemererwa okukomya omuze gw'okukukusa ogw'ali gusanikidde wonna.
=== Emmwanyi ===
Emmwanyi ky'ekimera mu Uganda ekibadde kisinga omugaso okuva mu 1980. Mu 2013, emmwanyi ez'atundibwa ebulaaya z'atuuka ku miliyoona z'adoola 425.4.<ref name="Abstract">http://www.ubos.org/onlinefiles/uploads/ubos/statistical_abstracts/Statistical%20Abstract%202014.pdf</ref>: obungi bw'empapula 235
Ekitongole kya [[:en:Uganda_Coffee_Development_Authority|Uganda Coffee Development Authority]] [https://web.archive.org/web/20080513220356/http://www.ugandacoffee.org/] ky'ekikalabaalaba w'amakolera g'emmwanyi.
=== Ppamba ===
Mu 1950, [[:en:Cotton|Ppamba]] yali ky'akubiri ku by'omugaso mu bilime bya Uganda eby'ali bitundibwa, nga yali aweza ebitundu 25 ku buli kikumi kw'ebyo aby'ali bitundibwa ebulaaya. Omwaka gwa 1970 nga gugwaako, emiwendo gino gy'ali giggudde ebitundu 3 ku buli kikumi era abakungu ba Gavumenti tebalabawo mugasa mu kuzza obuggya amakolero mu biseera by'omumaaso. Abalimi baali badda mu kulima ebirala olw'ekola y'okulimamu ppamba, ebbula lya pulogulaama ezivigirira n'enkola y'obutale embi. Ekolero lino ly'adda mu nsiike mu 1980. Gavumenti y'addabiriza amakolero ga ppamba era n'elinyisa emiwendo kw'afulumira. Mu 1985, yiika 199,000 z'ezasimbibwako ppamba era n'emiwendo gy'eyongera okuva ku tani 4,000 okutuusa ku tani 16,300 mu myaka etaano.
Ppamba eyatundibwa y'aweza miliyooni za doola 31.7 mu 2013, okugerageranya ku miliyooni za doola 86.0 mu 2012.: obungi bw'empapula 235
Ppamba yakola nga ebikozesebwa mu makolero ga bulijjo ag'enjawulo nga [[:en:Textile_industry|ebyuma ebikola engoya]], [[:en:Cotton_oil|buto ava mu ppamba]] n'[[:en:Soap|amakolero ga sabbuuni]], ne [[:en:Compound_feed|amakolero g'emmere y'ebisolo]]. Era mu 1980, yaletaawo enkola ey'okugaziya mu by'enfuna. Davumenti yagunjaawo pulogulaamu ey'okwanguyiriza mu kufulumya ppamba ekyaleetawo okugaziya mu buweereza, guleeda n'ebirala eby'etagisa eri abalimi ba ppamba. Mu kaseera k'ekamu Gavumenti yalinyisa emiwendo gya Ppamba okuva ku [[:en:Ugandan_shilling|USh ]]32/= okutuusa ku 80/= nga za kilo ey'omutindo gwa A era okuva ku 18/= okutuusa ku 42/= ow'omutindo gwa B mu 1989. Wabula ebiseera bya ppamba eby'omumaaso mu 1990 by'ali tebikakasibwa.
Ekitongole kya [[:en:Uganda_Cotton_Development_Authority|Uganda Cotton Development Authority]] oba CDO<ref>{{Cite web |url=http://cdouga.org/ |title=Archive copy |access-date=2023-06-10 |archive-date=2010-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100406202130/http://cdouga.org/ |url-status=dead }}</ref> by'atabdikibwawo mu 1994 wansi w'akawaayiro ka Paalamenti; CDO kitongole ekiva mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Agriculture,_Animal_Industry_and_Fisheries|Minisitule ya Uganda ey'obyobulimi, ebisolo n'ebyobuvubi]].<ref>https://web.archive.org/web/20080526154506/http://www.agriculture.go.ug/partnership.htm</ref>
=== Amajaani ===
Embeera y'obudde ey'ekifo ennungi n'embeera z'ettaka bisobozesezza Uganda okulima amajaani agasinga era agali ku mutindo gw'ensi yonna. amajaani gaali gaweddewo mu 1970, gavumenti bweyagoba abaali balina amasamba naddala [[:en:Indians_in_Uganda|Abayindi abaali bawangalira mu Uganda]]. Abalimi b'amajaani abawerako bakendeeza ku nfulumya y'ago olw'okubalukawo kw'olutalo n'okugwa mu by'ensimbi. Gavumenti ez'addako oluvanyuma lwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] baakubiriza abalimi b'amajaani okusaamu amaanyi mu kulimira ku [[:en:Idi_Amin|yiika z'ettaka]] z'ebaali balina. [[:en:Mitchell_Cotts|Mitchell Cotts]] (mungereza) yakomawo mu Uganda mu ntandikwa y'omwaka gwa 1980 era n'akola kkampuni essa amajaani eya [[:en:Toro_and_Mityana_Tea_Company|Toro and Mityana Tea Company]] (Tamteco) mu kukolera awamu ne Gavumenti. Okulima amajaani kweyongera okuva ku tani 1,700 ezaali z'afulumizibwa mu 1981 okutuusa ku tani 5,600 mu 1985. Eby'ava mu kulima kuno ebyawera kutuusa tani 22,000 ezaali z'afulumizibwa mu mwaka gwa 1974, era oluvanyuma g'wagwa oluvanyuma mu 1985.
[[File:Road_from_Igara.jpg|thumb|Essamba ly'amajaani okumpi ne Igara]]
Mu 1988, Gavumenti y'akubisaamu mu miwendo gy'amajaani okutuuka ku silingisi 20 ku buli kilo, okugaziya ku nfulumya y'amajaani n'okukyusa obuwangwa bw'eGgwanga mu kw'esigama ku mwanyi zokka ng'ezitundibwa ebulaaya wabula amajaani g'asigaliwo. Mu 1989, ebitundu kimu ky'akkumi ku yiika 21,000 ezaali z'asimbibwako amajaani zaali zibaza, nga zivaamu tani z'amajaani 4,600. Uganda yatunda ebitundu 90 ku buli kikumi ku majaani ag'afulumizibwa okwetoloola Uganda yonna. Mu 1988 ne 1989, Gavumenti y'akozesa ebitundu 10 ku buli kikumi ku mugatte okutuukirirza okwewaayo kwa Bannayuganda mu kuwanyisiganya eby'amaguzi n'amawanga agaliraayewo. Mu 1990 amakungula g'amajaani galinya okutuusa tani 6,900, nga kuggo 4,700 gatundibwa e bulaaya okufunamu miliyooni za doola 3.6. Gavumenti yalina esuubi okufulumya tani 10,000 mu 1991 okusobola okutuuka ku bwetaavu bwa katale.
Kkampuni zombi, Tamteco wamu ne Uganda Tea Corporation, enkola ey'awamu wakati wa Gavumenti ne [[:en:Mehta_Group|Mehta Group]], be bakwasaganya okulima amajaani. Mu 1989 Tamteco baalina amasamba asatu amanene agaali gawezaako yiika z'ettaka 2,300 wabula ekitundu kimu ku ttaka lya Tamteco lye lyali libaza amajaani.
Kkampuni ya Gavumenti eyali ekwasaganya eby'obulimi yali ekwasaganya yiika z'amajaani 3,000 n'enyongereza ya yiika 9,000 zaali zilimibwako abalimi 11,000 [[:en:Smallholding|abalimira awatono]], abalanga aby'amaguzi by'abwe okuyita mu kitongole ekiweereza Gavumenti naye nga tekimanyikiddwa ekya [[:en:Uganda_Tea_Growers'_Corporation|Uganda Tea Growers' Corporation]] (UTGC). Yiika enkumi eziwerako ez'amasamba g'amajaani z'asigala "tezikayaniddwa" kubanga banyini go baali baakakibwa okugalekulira. Mu 1990 amasamba agawerako gaali gatundiddwa eri abantu ssekinnomu okuva eri akakiiko k'ebyobugagga byabayindi abaali balekulira ng'enkola ey'okulongoosa amakolero n'okukyusa mu nkola z'abantu ba bulijjo.
Mu 1990, aba Tamteco ne Uganda Tea Corporation bakozesa ensimbi zaabwe okusasulira abamabanja g'ebaali balina n'olwekyo, okugaziya mu nfulumya y'amajaani kyali kikyatandikabutandisi. EEC ne [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi]] yawaayo obuyambi okuzza buggya amakolero, era ne UTGC y'azza bugya amakolero g'amajaani musanvu n'obuyambi okuva mu Netherland. Tamteco ne Uganda Tea Corporation baali bamanyifu eri abalimi b'amajaani mu Africa olw'okwewaayo. Kkampuni zombi z'afuna abakunguzi okuva mu makolero ga Australia, nga bavijirirwa bbanka ya [[:en:Uganda_Development_Bank_Limited|Uganda Development Bank Limited]], wabula okukungula nga bakozesa byuma kwaali kwekereyezebwa olw'ebbula ly'ensimbi z'okukozesa.
=== Taaba ===
Emyaka egiwerako oluvanyuma lw'amefuga, taaba yali omu ku by'amaguzi bya Uganda eby'ali biwaanyisiganyizibwa nga yali akwata ky'akuna oluvanyuma lw'emmwanyi, ppamba n'amajaani. Ng'ebimera ebirala ebitundibwa, taaba naye y'abonabona olw'obutabanguko bw'ebyobufuzi n'ebyensimbi eby'ali mu kasuubo. Taaba asinga yakula mu bitundu by'omu Bukiikakkono bw'Obuggwanjuba ng'eno okutulugunya abantu kw'ali kulinye enkandaggo mu myaka gya 1970 era okuddabiriza indusitule eno kw'asoobamu.
Mu 1981, eky'okulabirako, abalimi bafulumya tani za taaba nkaaga mu ssatu. Waliwo okwongera ku miwendo oluvanyuma lwa 1981, olw'amaanyi agateekebwamu Kkampuni ya Bangereza eya [[:en:British_American_Tobacco|British American Tobacco]] Company, ey'addamu okwezza eby'obugagga by'ayo mu 1984. Wabula ekibiina kya National Tobacco Corporation yafulumya era y'atunda tani 900 zokka eza taaba mu 1986, mu 1989 eby'afulumizibwaa by'ali bikubisiddwamu emirundi ena.
=== Sukaali ===
[[:en:Sugar_industry|Ekkolero lya Sukaali]] eryali ery'omugaso eryali lifulumya tani 152,000 mu 1968, ly'abulako katono okugwa mu 1980. Mu 1989 Uganda yayingiza emiwendo gy'asukaali egiwerako okuva ebulaaya okugyako amakolero ga Uganda agabulijjo agaali gafulumya oyo akozesebwa abantu. Sukaali ky'ekobusuubuzi kya Uganda ekisinga okuvaamu amagoba. Okwemalirira mu kutuukiriza obwetaavu bw'abantu babulijjo mu 1995 kye ky'ali ekigendererwa kya Gavumenti mu kuddabirirza amakolero.
Abakozi ba sukaali abasinga be [[:en:Kakira_Sugar_Works|Kakira Sugar Works]] ne [[:en:Sugar_Corporation_of_Uganda_Limited|Sugar Corporation of Uganda Limited]], nga 1980 baali bakolera wamu ne Gavumenti saako ne Famire ya [[:en:Madhvani_Group|Madhvani]] ne [[:en:Mehta_Group|Mehta]]. Gavumenti yalagira okuddabiriza kw'amasamba gano mu 1981, wabula olutalo lw'omunda olw'abalukawo lw'akeereya pulojekiti zino. Mu makati ga 1986, emirimu ku masamba gombi gy'addamu, era ne Lugazi y'addamu okufulumya sukaali mu 1988.
Gavumenti wamu n'abayambi ab'enkulakulana baddabiriza ekkolero lya [[:en:Kinyara_Sugar_Works_Limited|Kinyara Sugar Works Limited]], wamu n'okuddamu okufulumya mu 1989. Okuddabiriza kw'essamba lya Kakira, kw'akeleyezebwa olw'ebizibu by'obwannanyini era kw'amalirizibwa mu 1990 ku miwendo gya Miliyooni za doola 70, eky'awa Uganda obusobozi okukungunta wakiri tani 140,000 buli mwaka. [[:en:Mayuge_Sugar_Industries_Limited|Mayuge Sugar Industries Limited]]<nowiki/>yatandika okufulumya mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mpgroupofindustries.com/mayuge-sugar.html |access-date=2023-06-10 |archive-date=2022-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006152730/http://www.mpgroupofindustries.com/mayuge-sugar.html |url-status=dead }}</ref> [[:en:Atiak_Sugar_Factory|Atiak Sugar Factory]] yali esuubirizibwa okutandika okukola mu 2017,okwongerako tani 66,000 eza sukaali w'obuwunga okumala omwaka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Prof-Latigo-faults-Amuru-leaders-investments/-/688334/3129652/-/xokyd2z/-/index.html</ref>
Tiimu y'abakugu ekkiriza emirimu okukolebwa okuva mu [[:en:Kenya|Kenya]] ne [[:en:Uganda|Uganda]] bagamba nti ku kalenda bbiri ez'emyaka 2014 ne 2015, omugatte gw'ebyo eby'ali bifulumiziddwa gw'ali tani 398,408 buli mwaka. Omuwendo gwa sukaali akozesebwa buli mwaka gwali tani 336,111, nga tani 62,297 ezisigalwo z'ezitundibwa ebulaaya.<ref>http://www.monitor.co.ug/Business/Markets/Uganda-defeats-Kenya-sugar-surplus-row/-/688606/3251178/-/6e7bqx/-/index.html</ref><ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2014-02-03/uganda-s-sugar-output-seen-climbing-a-third-year-on-more-cane</ref>
== Eby'obulunzi ==
[[File:Poultry_production.jpg|thumb|Pulojekiti y'obulunzi eya Nature Uganda poultry project]]
Obutonde bw'ensi obulungi bw'asobozesa obulunzi bw'[[:en:Cattle|ente]], [[:en:Sheep|endiga]], n' [[:en:Goats|embuzi]], n'ebisolo eby'enjawulo ebyasisira eby'obulunzi mu Uganda. Abalunzi abalundira awatono balina ebitundu 95 ku buli kikumi eby'ente, newankubadde ebiraaro eby'omulembe nkumi ebirunda ebisolo ebitundibwa byatandikibwawo mu 1960 ne 1970 mu bifo eby'ali byayunjibwa olw'obulumbaganyi bw'[[:en:Tsetse-fly|ensowera]]. Okuzaaza ente kw'akola bulungi mu 1960, wabula olw'okutaataganyizibwa mu 1970 ente nyingi z'anyagibwa era abalimi abawerako batunda ebisolo by'abwe ku miwendo egy'awansi okwewala okusalwa.
Mu 1980, Gavumenti y'awa abalimi obuyambi obw'omugaso era mu 1983 ebiraalo kinaana by'addamu ne bijjuzibwa ente. Newankubadde ekyo kyaliwo, mu 1980 sekita y'obulunzi era yayongera okusalwa olw'okubalukawo kw'obulwadde bw'ebisolo naddala mu bitundu by'amu Bukiikakkono n'Obukiikakkono bw'obuvanjuba. Okwekalakaasa mu bifo ebyo kwaleetawo okulemererwa mu kulwanyisa obulwadde n'okusaasanya kw'obulwadde obuva ku nsowera. Obubbi bw'ente naddala ku nsalo salo za Kenya n'abwo bw'akendeeza ku nte mu bitundu ebimu eby'omu Bukiikakkono bw'Obuvanjuba.
Gavumenti yali essuubi ely'okwongera ku muwendo gw'ente okutuusa miliyooni 10 mu 2000. Yateekateeka okugula ente okuva mu [[Tanzania]] mu 1988 era nebatandikawo pulojekiti ya miliyooni za doola 10.5 eye [[:en:Kuwait|Kuwait]] okuddabiriza kisaawe ky'obulunzi bw'ente. Gavumenti yakkiriza pulogulaamu evujirira okuzaalisa kw'ente okw'ekizungu eya EEC-funded program ne dipaatimenti ekwasaganya obujanjabi bw'ebisolo nga kino ky'agezaako okuwonya ente ezaali zisigaddewo obutakwatibwa nddwadde nga [[:en:Contagious_bovine_pleuropneumonia|contagious bovine pleuropneumonia]], [[:en:Hoof-and-mouth_disease|hoof-and-mouth disease]], [[:en:Rinderpest|rinderpest]], ne [[:en:Trypanosomiasis|trypanosomiasis]]. Mu Gwomukaaga 2017, ky'ali kigerageranyizibwa nti Uganda yalina ente ezikunukiriza mu miliyooni 73.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/business/Uganda-to-stop-unprocessed-cereal-exports-to-East-Africa/2560-3992118-qhm10h/index.html</ref>
[[:en:Dairy|Abalunzi b'ente z'amata]] mu Uganda bakoze butaweera okutuusa obwetaavu mu indusitule wabula bataataganyiziddwa ebizibu ebitali bimu. Emiwendo gy'amata egy'awansi, ebisale [[:en:Veterinarian|by'eddagala ly'ebisolo]] ebiri waggulu n'[[:en:Logistics|okutaataganyizibwa eby'entambula]] by'ali by'akusomooza bikulu eri enkulakulana y'abalunzi b'ente z'amata. Ab'ekitongole ekibunya emmere ekya [[:en:World_Food_Programme|World Food Programme]] (WFP) yawaayo omutemwa okuddabiriza amakolero g'amata era ebitongole nga [[:en:UNICEF|United Nations Children's Fund (UNICEF)]] n'abyo byayambako mu kusasulira [[:en:Powdered_milk|amata g'obuwunga]] agaali gagulibwa ebweru, agasinga gaali gava mu [[:en:United_States|United States]] ne [[:en:Denmark|Denmark]]. Ekigendererwa kya WFP okuva ebiva mu mata okutuusa ku mutindo gwa 1972 ogwa liita z'amata miliyooni 400 buli mwaka ky'awakanyizibwa abasawo b'abulijjo abaali b'ekennenya omuwendo gw'abantu ogwali gulinnya n'eby'obulamu eby'etagibwa mu bifo eby'ali by'akosebwa olutalo mu 1972.
[[File:Karamojong_Shepherd.jpg|thumb|Abalunzi b'e [[:en:Karamojong_people|Karamojong]] mu Uganda]]
Abasuubuzi b'abulijjo b'emulugunya nti Uganda yali esusse okwesigama ku mawanga ag'akulakulana mu by'ensimbi. Uganda yalina [[:en:Pasture|ettaka awalundirwa]] eliwerako saako n'obusoboozi obwali tebunnazuulwa okukulakulanya amata. [[:en:Malnutrition|Okubulwa ebiliisa mu mubiri]] okuva mu [[:en:Protein|kulya ebitatuukirira n'amubiri gwe]] by'ali tebinnabagyibwaawo, era [[:en:Milk|amata]] gaali gabbula naddala mu bifo awataali balunzi. Amata g'obuwunga agaali gayingizibwa okuva ebulaaya saako [[:en:Butter|siyaagi]] byali bya bbeeyi era by'ali by'etaaga akatale n'entambula naddala mu bifo okukulakulana weyali esoboka. Faamu ez'ali zisomerwako, z'atwalibwa ng'ebyomugaso eri eby'enjigiriza era ebyetaago by'ekisulo tebyali by'atutumu eri abayizi n'ewankubadde abasomesa abaali batakkiriza nti okutendeka eby'obulimi ky'ali kyetagiisa mu masomero. Abasuubuzi bavumirira enkola ya Uganda ennafu naddala mu kulwanisa eddwadde z'obulwadde era bawanjagira gavumenti okukulakulanya amakolero nga [[:en:Cement|seminti]] n'[[:en:Steel|ebyuma]], eby'ali biyinza okukozesebwa okuzimba ebidiba by'ente okulwanisa obulwadde bw'enkwa.
[[:en:Goat|Obalunzi b'embuzi]] n'abo betaba mu katale. Nga 1980 aggwako, [[:en:Poultry|ekisaawe ky'abalunzi b'ebinyonyi]] by'ali bilinyira ku bwangu, nga b'esigama nnyo ku bukoko obwali bugyibwa ebulaaya okuva mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] ne [[:en:Zambia|Zambia]]. [[:en:Companies|Kkampuni]] ez'enjawulo ez'obwannanyini eziwerako z'akola buluda wamu n'obutiba. Ensonga enkulu ey'ali elemesa okugaziya eby'obulunzi yali bbula ly'emere y'enkoko ey'omutindo era Gavumenti yasuubira nti okukontana mu kkampuni z'obwannanyini ezaali zikola emmere y'ebisolo zaali z'akulinya buzibu obwo ku nfeete. Mu 1987 bbanka ya [[:en:Arab_Bank_for_Economic_Development_in_Africa|Arab Bank for Economic Development in Africa]], ekibiina ky'amawanga agatunda amafuta ekya [[:en:Organization_of_Petroleum_Exporting_Countries|Organization of Petroleum Exporting Countries]], [http://idrb.org/?page_id=15/ IDRB] ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]], bavujirira okuddabiriza eby'obulunzi bw'enkoko era ne pulojekiti y'enkulakulana feyali eweramu obukadde bwa Doola17.2 okutandikawo ebifo omwaluzibwa obukoko n'emmere saako n'okuyingiza enkoko enkulu n'obuto.
== Okulunda enjuki ==
Ekisaawe kya Uganda mu [[:en:Beekeeping|kulunda enjuki]] era n'abo bataataganyizibwa olw'olutalo olw'omunda. Mu 1980, Pulojekiti ya CARE Apiary Development Project yayambako mu kuddabiriza ekisaawe kino era mu 1987 ebibiina by'obwegassi ebisoba mu ataano n'amaduuka g'obwannanyini baali bafuuka baguzi. [[:en:Hives|Ebiyumba by'enjuzi]] ebisoba mu 4,000 bye by'ali bikozesebwa. Mu 1987 tani 797 ez'[[:en:Honey|omubisi]] ne kilo 614 [[:en:Beeswax|ebisusunku by'enjuki]] by'ebali bifulumiziddwa.
== Laba na bino ==
* [[:en:Economy_of_Uganda|Eby'enfuna bya Uganda]]
* [[:en:Fishing_in_Uganda|Eby'obuvubi mu Uganda]]
* [[:en:Forestry_in_Uganda|Eby'ebibira mu Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|2}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20080609054802/http://www.agriculture.go.ug/index.php Uganda Ministry of Agriculture, Animal Industry and Fisheries]
** [https://web.archive.org/web/20230610154610/https://naads.or.ug/ Uganda National Agriculture Advisory Services (NAADS)]
** [https://web.archive.org/web/20230211180617/http://www.naro.go.ug/ Uganda National Agricultural Research Organisation (NARO)]
** [https://web.archive.org/web/20080513220356/http://www.ugandacoffee.org/ Uganda Coffee Development Authority]
** [https://web.archive.org/web/20100406202130/http://cdouga.org/ Uganda Cotton Development Authority]
** [https://web.archive.org/web/20220115172140/http://www.dda.or.ug/ Uganda Dairy Development Authority]
{{Uganda topics}}{{Africa topic|Agriculture in}}
cwfpifqkmlrxrpo8ooq9dn49knem47z
Prince Wasajja Kiwanuka
0
10237
60380
51351
2026-07-10T16:14:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60380
wikitext
text/x-wiki
[[File:Prince Wasajja Kiwanuka...png|thumb|Prince Wasajja Kiwanuka..]]
Gyeyazaliibwa = '''Kasubi''' [[Uganda]]
Kitaawe = '''Omulangira Nakibinge Vicent''' (RIP)
Nnyina = '''Omuzaana Nalukwago Maureen''' (RIP)
Okuzaalibwa = {{Birth date and age|df=yes|1980|02|29}}
Gyeyasomera = '''Kyambogo University'''<br/> ={{small|(Dipuloma y'obusomesa)}}<br/>'''[[Makerere University]]'''<br/>={{small|(Digiri esooka ey'obusomesa)}}<br/>'''Kampala University<br/>={{small|(Digiri eyokubiri mu busomesa)}}<br/>'''American University'''<br/>{{small|(Digiri eyokusatu mu byempuliziganya)}}<br/>
Omulimu = Ssabasomesa|Ssabakenkufu,
Amanyiddwa nga = [https://lg.wikipedia.org/wiki/Omulangirizi Omulangirizi]
Ekibanja = https://web.archive.org/web/20230624093418/https://omulangirizi.traditions.go.ug/
'''Prince Wasajja Kiwanuka''' Mulangira okuva mu '''Lulyo Olulangira''' olwa Buganda [[Uganda]]. Kitaawe wa Wasajja, Omulangira Nakibinge yali muganda wa Ssabasajja [https://en.wikipedia.org/wiki/Muwenda%20Mutebi%20II%20of%20Buganda Ronald Muwenda Mutebi II], [[Kabaka wa Buganda]] owa 36. Ye mutandisi wa Ssetendekero eyitibwa [https://royalopenuniversity.ac.ug/ Royal Open University].
Prince Wasajja Kiwanuka amannyiddwa nga omusomesa omukenkufu asomeseza mu zi Ssentendekero okwetoloora obuvanjuba bwa [[Africa]]. Omuli; [[Uganda]], [[Kenya]], [[Tanzania]], ne [[Rwanda]]. <ref name="2R">{{cite web|newspaper=[[KT Press]] | url=https://www.ktpress.rw/2023/05/new-digital-platform-seeks-to-alleviate-unemployment-burden-in-rwanda/ |title=Prof. Prince Wasajja: New Digital Platform |date=25 May 2023 |access-date=20 June 2023 |first=Daniel | last=Sabiiti |location=Kigali}}</ref>
'''Omulangira Wasajja Kiwanuka''' munnabyabuwangwa omugundiivu era musomesa wa buwangwa. Obuwangwa abukulidemu kyokka atute n'obudde nakola okunoonyereza wamu nokubusoma. Yali omu ku beetaba mukunoonyereza ku Buwangwa mu Bika bya Buganda nga ali mu [http://www.kf.or.ug/ Kabaka Foundation]. Okunoonyereza kuno, n'emisomo gino gyayitibwa Clan-Based Philanthropy <ref>{{cite web |url=http://www.kf.or.ug/philanthropy2/|title=Clan Philanthropy |author=Kabaka Foundation |work=Kabaka Foundation |date=19 March 2020}}</ref> byasasulibwa [https://en.wikipedia.org/wiki/Ford%20Foundation Ford Foundation]. Oluvannyuma lwokutendekebwa kuno, Prince Wasajja yafuuka musomesa wa buwangwa naddala ebikwata ku Bika bya Buganda.
Omulangira yayongera nasoma ebyafaayo by'obuwangwa mu bintu bya Africa abirala nga asomera mu bitongole nga '''I love Black People''' ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Kemetic%20Orthodoxy Kemetic Orthodoxy] gyeyasomera ebikwata ku nzikiriza yekiddugavu, Oluvanyuma Wasajja yatandika kaweefube wokuzuukusa omwana w'omudugavu okwesamba obuwangwa bwa bazungu n'okutumbula obuwangwa ebwekinansi objja mu mulembe gwetuliko kati.
== Obuto N'okusoma kwe ==
Omulangira Wasajja yazaalibwa mu Lulyo Olulangira olwa Buganda era nakulira mu Masiro ga [https://en.wikipedia.org/wiki/Kasubi%20Tombs Kasubi Tombs].Era yatandika okusoma e Kasubi Family School, Nabulagala Rd nga ava mu Masiro e Kasubi. Oluvannyuma yegatta ku [https://web.archive.org/web/20250619090034/https://schoolnet.africa/UG/lower/kasubi-church-of-uganda-primary-school/ Kasubi C/U Primary School.]
Bazadde ba Wasajja baafa akyali mu Primary era yakuzibwa Jjajjawe omukyala azaala kitaawe, '''Omuzaana Nasuuna Annet (RIP)''' wamu n'abazaana abalala ababeera mu Masiro.
Bweyamaliriza pulayimale, yagenda ku [https://en.wikipedia.org/wiki/Mengo%20Senior%20School Mengo Senior School] e Bukesa. Omulangira O-Level yagituulira Bunamwaya ku Aggrey Memorial School. Oluvannyuma, yeeyunga ku Lubiri Secondary School gyeyasomera Senoir ey'okutaano neyo mukaaga. Nga ali ku Lubiri S.S, yali mukulembeze wa bayizi atwala eby'okwesanyusa n'ebiduluza; yali Pulezidenti wa [https://en.wikipedia.org/wiki/Rotary%20International Interact Club] era Chayimani wa [https://en.wikipedia.org/wiki/International%20Red%20Cross%20and%20Red%20Crescent%20Movement Red Cross.] Wasajja yakola bulungi nafuna obuyambi bwa gavumenti nga ayingira e Kyambogo University.
E Kyambogo University, Omulangira yafunayo Dipulooma mu by'obusomesa mu 2003. Mu 2006/7, yasalawo yeyongereyo e [[Makerere University]] nayongera okukuguka mu by'obusomesa ku mutendera gwa digiri. Yatikkirwa mu January 2010 era amangu ddala neyewandiisa atandike omutendera oguddako.
Omulangira Wasajja, ekiseera kino nga ayambibwa [https://en.wikipedia.org/wiki/Badru%20Kateregga Prof. Amb. Badru Kateregga] yamaliriza ddigiri eyokubiri ku Kampala University era naawebwa ekifo ky'obusomesa enkyenkalakkalira mu Ssetendekero eno. Bweyamaliriza, Prof. Kateregga yakubiriza Wasajja yeyongereyo amalirize ne PhD. Yasomera mu American University era namaliriza mu 2014.
== Ebikwata ku mirimu ==
Prince Wasajja yatandika mangu okukola kubanga bazadde be baafa mangu. Wabula wadde yali akola, teyalekeraawo kusoma.
Mu 2003, Wasajja yakakasibwa nga
akulira ebyobulambuzi mu Masiro ge Kasubi. Era yatandiika okusomesa mu Secondary Schools ezimu mu [[Kampala]]. Muno mwalimu; [https://www.africabizinfo.com/UG/kampala-students-center Kampala Students' Centre], [https://web.archive.org/web/20230624093417/https://www.angazetu.com/nateete-mixed-academy-uce-results-2022-2023/ Nateete Mixed Academy], [https://web.archive.org/web/20230624094919/https://agrolinkschool.webs.com/ Agrolinks Academy, Namasuba], Victoria High School, Busabala Rd, namalala.
Mu 2010 nga Wasajja yakamaliriza e Makerere, [https://en.wikipedia.org/wiki/Badru%20Kateregga Prof. Badru Kateregga] yamuwa omulimu mu [https://en.wikipedia.org/wiki/Kampala%20University Kampala University] nga omusomesa w'oluzungu. Oluvannyuma nga amaliriza digiri eyokubiri, yalondebwa okubeera [https://en.wikipedia.org/wiki/Registrar%20(education) Academic Registrar] ku ttabi lya Kampala University e [[Masaka]] mu Buddu. Yakomawo e Kampala nayambako mu kutandika essomero lya Kampala University Graduate School e Mutundwe era yali mumyuka walikulembera.
Mu 2015, nga amaze nokuttikirwa digiri eyokusatu, Wasajja yegatta ku [https://en.wikipedia.org/wiki/St.%20Lawrence%20University%20(Uganda) St. Lawrence University, Uganda] nga akulira essomo lya basoma mu luwummula [https://en.wikipedia.org/wiki/Distance%20education (Distance and Inservice)]. Era yasomesanga abayizi abaali basoma ddigiri eyokubiri mu; busomesa nabo abaali basoma okuba bakayungirizi ba kampuni n'abantu ([https://en.wikipedia.org/wiki/Public%20relations Public Relations])
Mu 2017, nga avudde mu kalulu kabakulembeze be ggwanga mweyali yesimbyewo okuba omubaka wa Paliyamenti owa maserengeta ga Rubaga <ref>{{cite web |url=https://web.facebook.com/DailyMonitor/photos/a.10151308722212197/10153247257892197/?type=3&_rdc=1&_rdr|title=Prince Wasajja nominated for Rubaga South. #UgandaDecides|author=Daily Monitor |work=Daily Monitor |date=3 December 2015}}</ref> , Omulangira Dr. Wasajja yegatta ku [https://en.wikipedia.org/wiki/Kampala%20International%20University Kampala International University] e Kansanga. Nga ali ku KIU, yasangayo eya omusomesa we kati omugenzi [https://www.researchgate.net/profile/John-Kalema Dr. John Kalema] eyamusemba mu bakulu ba Ssentendekero abeera omukwanaganya we ssomo ly'ebyennimi.
Mu 2018, Dr. Prince Wasajja yasala booda nayingira Rwanda. Yalondebwa okubeera [https://www.zoominfo.com/p/James-Wasajja/2827795724?%20cf%20chl%20rt%20tk=%20hrB4cbHe03nAcUkRgor7JNADU9ZQkz0wVX5yMwgAxM-1687588336-0-gaNycGzNCyU akulira Senta yamasomo ge byennimi] ku University of Kigali. Oluvannyuma yasuumusibwa
nafuuka [https://en.wikipedia.org/wiki/Dean%20(education) Dean] omujjuvu ewe ssomo ly'ebyenimi n'ebyempuliziganya.
<ref name="3R">{{cite web|newspaper=[[Igihe]] | url=https://mobile.igihe.com/amakuru/u-rwanda/article/umuyobozi-wa-kaminuza-ya-kigali-yacyeje-iterambere-ry-u-rwanda-nyuma-ya/ |title=Umwarimu muri iyi kaminuza, Kiwanuka Wasajja |date=12 April 2019 |access-date=20 June 2023 |first=Jean de Dieu| last=Akayezu |location=Kigali}}</ref>
[[File:Prof. Prince Wasajja Kiwanuka.jpg|thumb|Prof. Prince Wasajja Kiwanuka]]
Mu 2022 nga Dr. Wasajja amaze nga amaze okukaakasibwa nga Ssabakenkufu Professor, yeyunga ku [https://web.archive.org/web/20230624093421/https://www.utb.ac.rw/staff/ Ssentedekero ekkulu ey'ebyobulambuzi n'ebyenfuna mu Rwanda (UTB)]. Yalondebwa okulira Senta y'ebyennimi n'empuliziganya. Oluvannyuma Ssentendekero yamulonda akulembera pulojekiti ey'okukola ekibanja ku mutimbagano abannonyereza abakugu wamu nabanoonya emirimu kwebasobola okusisinkanira abeetaga obukugu bwaabwe. <ref name="5R">{{cite web|newspaper=[[The New Times]] | url=https://www.newtimes.co.rw/article/7882/news/technology/innovative-digital-platform-seeks-to-curb-unemployment-in-rwanda/ |title=Prince Wasajja Kiwanuka, the INNODIP Project Coordinator |date=30 May 2023 |access-date=20 June 2023 |first=Heritier | last=Bahizi |location=Kigali}}</ref>
== Ebitabo bye yawandiika ==
Prof. Wasajja Kiwanuka awandiise ebitabo ebiwerako. Ebisinga bikwata ku busomesa, naddala eri abasomesa olulimi oluzungu. Kyoka yawandiika nebikwata ku buwangwa, eby'omwoyo, nebitabo ebikwata ku bulamu obwa bulijjo.
Nga tannayingira Makerere University mu 2013, yawandiika akatabo ku byafaayo bya Masiro ge Kasubi ne ba Ssekabaka abazikiddwayo. Yazaako the [https://www.amazon.com/Missing-Diary-James-Wasajja/dp/1481017705 Missing Dairy] Katongozebwa 2005. Nga amaliriza digiri ye eyokubiri mu 2011 nafulumya <ref>{{cite book|author=John Roger Kurtz|title=Urban Obsessions, Urban Fears: The Postcolonial Kenyan Novel|url=https://books.google.com/books?id=6Mdei1-NHu0C&pg=PA16|year=1998|publisher=Africa World Press|isbn=978-0-86543-657-2|pages=15–16}}</ref>
== Okukyusa amannya ge ==
Omulangira Wasajja yazaalibwa nga ye '''Wasajja James''' Wabula lumu abeera ali mulukungaana lwensi yonna mu France, yafuna okusoowagana noomu ku yivu banne eyamuvunaana okusomesa ku bwetwaze kyokka nga ye (Wasajja) akyetisse erinnya lyabafuzi baamatwale. Bino webyatuukirawo, Omulangira Wasajja yali amaze emyaka nga etaana nga asomesa ku ngeri Africa gyesobola okwetaguluza enkola ezekigwiira [https://en.wikipedia.org/wiki/Pan-Africanism Pan Africanism]. Nga avude mu France mu 2019, Wasajja yasalawo agende mu kooti akyuse amannya mu butongole. Kino kyakakasibwa bwekyafulumira mu ggulire lya gavumenti ya Uganda erirambika ensonga zino erya '''Uganda Gazette''' <ref>{{cite web |url=https://docplayer.net/225970371-The-page-given-under-my-hand-and-the-seal-of-the-court-this-19th-day-of-march.html |title=IN THE MATTER OF THE OATHS ACT. CAP. 19, PRINCE WASAJJA KIWANUKA, Page 64 |author=Uganda Gazette |work=Uganda Gazette |date=19 March 2020 |access-date=24 June 2023 |archive-date=24 June 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230624093416/https://docplayer.net/225970371-The-page-given-under-my-hand-and-the-seal-of-the-court-this-19th-day-of-march.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obw'obwannakyewa ==
Omulangira Wasajja yatandika okuwereza obwakabaka mu 2003 nga yakulira eby'obulambuzi mu Masiro e Kasubi, [https://en.wikipedia.org/wiki/Kasubi%20Tombs Kasubi Tombs].
Nga attuse e [[Makerere University]] mu 2016 yalondebwa nga Ssentebe w'abaana abaganda abeggatira mu kibiina kya Baganda Nkobazambogo. Omwaka oggwaddako yalondebwa nga Ssentebe wa ba Ssentebe ba Nkobazambogo mu masomero n'amatendekero agawaggulu.
== Ennyumba y'Omulangirizi ==
[[File:Omulangirizi Royal House Logo.png|thumb|Omulangirizi Royal House Logo]] Omulangira Prof. Wasajja Kiwanuka nga amaze okufuna okutendekebwa kwonna mu byobuwangwa ku mitendera egiwerako, yangirirwa nga [[Omulangirizi]]. Yatandika okuwereza obubaka eri abantu bonna obukwata ku buwangwa n'ennono zaabwe. Yawandiika ebitabo ebiwera ku buwangwa n'enzikiriza yekinnansi omuli; [https://www.amazon.com/Alphanome-True-Path-God-1/dp/1977654290 Alphanome: The True Path to God] ne [https://www.amazon.com/Alphanome-Forbiden-Dr-James-Wasajja/dp/1537143077 Alphanome: The Forbidden Truth] Wasajja yegatta ku bantu abejawulo abalafuubana okwagazisa abantu obuwanga bwabwe. Omwo nga mulimu basawo ab'ekinnansi n'abenzikiriza y'obuwangwa n'ennono.
Omulangira Wasajja Kiwanuka yakolanga Ssalongo mu Lubiri lwa Ssekabaka [https://en.wikipedia.org/wiki/Mwanga%20II%20of%20Buganda Mwanga II Basammula Ekkere II] era Naalongo oba Naalinya wa Mwanga II ye Mumbejja Victoria Nkinzi muwala wa Ssabasajja [https://en.wikipedia.org/wiki/Muwenda%20Mutebi%20II%20of%20Buganda Kabaka Muwenda Mutebi II]
Omulangira Wasajja afuba nnyo okulaba nga azaawo enkola Kabaka Mwanga II zeyali yettanira ennyo nga akyafuga Obuganda.
== Soma ne ku bino ==
* [[Obuwangwa]]
* [[Muteesa I of Buganda]]
* [[Omulangirizi]]
== Ebijuliziddwako ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
iqnbupj1lgki9tfyzpdlpf9rc4ooyhx
60559
60380
2026-07-10T16:35:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60559
wikitext
text/x-wiki
[[File:Prince Wasajja Kiwanuka...png|thumb|Prince Wasajja Kiwanuka..]]
Gyeyazaliibwa = '''Kasubi''' [[Uganda]]
Kitaawe = '''Omulangira Nakibinge Vicent''' (RIP)
Nnyina = '''Omuzaana Nalukwago Maureen''' (RIP)
Okuzaalibwa = {{Birth date and age|df=yes|1980|02|29}}
Gyeyasomera = '''Kyambogo University'''<br/> ={{small|(Dipuloma y'obusomesa)}}<br/>'''[[Makerere University]]'''<br/>={{small|(Digiri esooka ey'obusomesa)}}<br/>'''Kampala University<br/>={{small|(Digiri eyokubiri mu busomesa)}}<br/>'''American University'''<br/>{{small|(Digiri eyokusatu mu byempuliziganya)}}<br/>
Omulimu = Ssabasomesa|Ssabakenkufu,
Amanyiddwa nga = [https://lg.wikipedia.org/wiki/Omulangirizi Omulangirizi]
Ekibanja = https://web.archive.org/web/20230624093418/https://omulangirizi.traditions.go.ug/
'''Prince Wasajja Kiwanuka''' Mulangira okuva mu '''Lulyo Olulangira''' olwa Buganda [[Uganda]]. Kitaawe wa Wasajja, Omulangira Nakibinge yali muganda wa Ssabasajja [https://en.wikipedia.org/wiki/Muwenda%20Mutebi%20II%20of%20Buganda Ronald Muwenda Mutebi II], [[Kabaka wa Buganda]] owa 36. Ye mutandisi wa Ssetendekero eyitibwa [https://royalopenuniversity.ac.ug/ Royal Open University].
Prince Wasajja Kiwanuka amannyiddwa nga omusomesa omukenkufu asomeseza mu zi Ssentendekero okwetoloora obuvanjuba bwa [[Africa]]. Omuli; [[Uganda]], [[Kenya]], [[Tanzania]], ne [[Rwanda]]. <ref name="2R">{{cite web|newspaper=[[KT Press]] | url=https://www.ktpress.rw/2023/05/new-digital-platform-seeks-to-alleviate-unemployment-burden-in-rwanda/ |title=Prof. Prince Wasajja: New Digital Platform |date=25 May 2023 |access-date=20 June 2023 |first=Daniel | last=Sabiiti |location=Kigali}}</ref>
'''Omulangira Wasajja Kiwanuka''' munnabyabuwangwa omugundiivu era musomesa wa buwangwa. Obuwangwa abukulidemu kyokka atute n'obudde nakola okunoonyereza wamu nokubusoma. Yali omu ku beetaba mukunoonyereza ku Buwangwa mu Bika bya Buganda nga ali mu [http://www.kf.or.ug/ Kabaka Foundation]. Okunoonyereza kuno, n'emisomo gino gyayitibwa Clan-Based Philanthropy <ref>{{cite web |url=http://www.kf.or.ug/philanthropy2/|title=Clan Philanthropy |author=Kabaka Foundation |work=Kabaka Foundation |date=19 March 2020}}</ref> byasasulibwa [https://en.wikipedia.org/wiki/Ford%20Foundation Ford Foundation]. Oluvannyuma lwokutendekebwa kuno, Prince Wasajja yafuuka musomesa wa buwangwa naddala ebikwata ku Bika bya Buganda.
Omulangira yayongera nasoma ebyafaayo by'obuwangwa mu bintu bya Africa abirala nga asomera mu bitongole nga '''I love Black People''' ne [https://en.wikipedia.org/wiki/Kemetic%20Orthodoxy Kemetic Orthodoxy] gyeyasomera ebikwata ku nzikiriza yekiddugavu, Oluvanyuma Wasajja yatandika kaweefube wokuzuukusa omwana w'omudugavu okwesamba obuwangwa bwa bazungu n'okutumbula obuwangwa ebwekinansi objja mu mulembe gwetuliko kati.
== Obuto N'okusoma kwe ==
Omulangira Wasajja yazaalibwa mu Lulyo Olulangira olwa Buganda era nakulira mu Masiro ga [https://en.wikipedia.org/wiki/Kasubi%20Tombs Kasubi Tombs].Era yatandika okusoma e Kasubi Family School, Nabulagala Rd nga ava mu Masiro e Kasubi. Oluvannyuma yegatta ku [https://web.archive.org/web/20250619090034/https://schoolnet.africa/UG/lower/kasubi-church-of-uganda-primary-school/ Kasubi C/U Primary School.]
Bazadde ba Wasajja baafa akyali mu Primary era yakuzibwa Jjajjawe omukyala azaala kitaawe, '''Omuzaana Nasuuna Annet (RIP)''' wamu n'abazaana abalala ababeera mu Masiro.
Bweyamaliriza pulayimale, yagenda ku [https://en.wikipedia.org/wiki/Mengo%20Senior%20School Mengo Senior School] e Bukesa. Omulangira O-Level yagituulira Bunamwaya ku Aggrey Memorial School. Oluvannyuma, yeeyunga ku Lubiri Secondary School gyeyasomera Senoir ey'okutaano neyo mukaaga. Nga ali ku Lubiri S.S, yali mukulembeze wa bayizi atwala eby'okwesanyusa n'ebiduluza; yali Pulezidenti wa [https://en.wikipedia.org/wiki/Rotary%20International Interact Club] era Chayimani wa [https://en.wikipedia.org/wiki/International%20Red%20Cross%20and%20Red%20Crescent%20Movement Red Cross.] Wasajja yakola bulungi nafuna obuyambi bwa gavumenti nga ayingira e Kyambogo University.
E Kyambogo University, Omulangira yafunayo Dipulooma mu by'obusomesa mu 2003. Mu 2006/7, yasalawo yeyongereyo e [[Makerere University]] nayongera okukuguka mu by'obusomesa ku mutendera gwa digiri. Yatikkirwa mu January 2010 era amangu ddala neyewandiisa atandike omutendera oguddako.
Omulangira Wasajja, ekiseera kino nga ayambibwa [https://en.wikipedia.org/wiki/Badru%20Kateregga Prof. Amb. Badru Kateregga] yamaliriza ddigiri eyokubiri ku Kampala University era naawebwa ekifo ky'obusomesa enkyenkalakkalira mu Ssetendekero eno. Bweyamaliriza, Prof. Kateregga yakubiriza Wasajja yeyongereyo amalirize ne PhD. Yasomera mu American University era namaliriza mu 2014.
== Ebikwata ku mirimu ==
Prince Wasajja yatandika mangu okukola kubanga bazadde be baafa mangu. Wabula wadde yali akola, teyalekeraawo kusoma.
Mu 2003, Wasajja yakakasibwa nga
akulira ebyobulambuzi mu Masiro ge Kasubi. Era yatandiika okusomesa mu Secondary Schools ezimu mu [[Kampala]]. Muno mwalimu; [https://www.africabizinfo.com/UG/kampala-students-center Kampala Students' Centre], [https://web.archive.org/web/20230624093417/https://www.angazetu.com/nateete-mixed-academy-uce-results-2022-2023/ Nateete Mixed Academy], [https://web.archive.org/web/20230624094919/https://agrolinkschool.webs.com/ Agrolinks Academy, Namasuba], Victoria High School, Busabala Rd, namalala.
Mu 2010 nga Wasajja yakamaliriza e Makerere, [https://en.wikipedia.org/wiki/Badru%20Kateregga Prof. Badru Kateregga] yamuwa omulimu mu [https://en.wikipedia.org/wiki/Kampala%20University Kampala University] nga omusomesa w'oluzungu. Oluvannyuma nga amaliriza digiri eyokubiri, yalondebwa okubeera [https://en.wikipedia.org/wiki/Registrar%20(education) Academic Registrar] ku ttabi lya Kampala University e [[Masaka]] mu Buddu. Yakomawo e Kampala nayambako mu kutandika essomero lya Kampala University Graduate School e Mutundwe era yali mumyuka walikulembera.
Mu 2015, nga amaze nokuttikirwa digiri eyokusatu, Wasajja yegatta ku [https://en.wikipedia.org/wiki/St.%20Lawrence%20University%20(Uganda) St. Lawrence University, Uganda] nga akulira essomo lya basoma mu luwummula [https://en.wikipedia.org/wiki/Distance%20education (Distance and Inservice)]. Era yasomesanga abayizi abaali basoma ddigiri eyokubiri mu; busomesa nabo abaali basoma okuba bakayungirizi ba kampuni n'abantu ([https://en.wikipedia.org/wiki/Public%20relations Public Relations])
Mu 2017, nga avudde mu kalulu kabakulembeze be ggwanga mweyali yesimbyewo okuba omubaka wa Paliyamenti owa maserengeta ga Rubaga <ref>{{cite web |url=https://web.facebook.com/DailyMonitor/photos/a.10151308722212197/10153247257892197/?type=3&_rdc=1&_rdr|title=Prince Wasajja nominated for Rubaga South. #UgandaDecides|author=Daily Monitor |work=Daily Monitor |date=3 December 2015}}</ref> , Omulangira Dr. Wasajja yegatta ku [https://en.wikipedia.org/wiki/Kampala%20International%20University Kampala International University] e Kansanga. Nga ali ku KIU, yasangayo eya omusomesa we kati omugenzi [https://www.researchgate.net/profile/John-Kalema Dr. John Kalema] eyamusemba mu bakulu ba Ssentendekero abeera omukwanaganya we ssomo ly'ebyennimi.
Mu 2018, Dr. Prince Wasajja yasala booda nayingira Rwanda. Yalondebwa okubeera [https://www.zoominfo.com/p/James-Wasajja/2827795724?%20cf%20chl%20rt%20tk=%20hrB4cbHe03nAcUkRgor7JNADU9ZQkz0wVX5yMwgAxM-1687588336-0-gaNycGzNCyU akulira Senta yamasomo ge byennimi] ku University of Kigali. Oluvannyuma yasuumusibwa
nafuuka [https://en.wikipedia.org/wiki/Dean%20(education) Dean] omujjuvu ewe ssomo ly'ebyenimi n'ebyempuliziganya.
<ref name="3R">{{cite web|newspaper=[[Igihe]] | url=https://mobile.igihe.com/amakuru/u-rwanda/article/umuyobozi-wa-kaminuza-ya-kigali-yacyeje-iterambere-ry-u-rwanda-nyuma-ya/ |title=Umwarimu muri iyi kaminuza, Kiwanuka Wasajja |date=12 April 2019 |access-date=20 June 2023 |first=Jean de Dieu| last=Akayezu |location=Kigali}}</ref>
[[File:Prof. Prince Wasajja Kiwanuka.jpg|thumb|Prof. Prince Wasajja Kiwanuka]]
Mu 2022 nga Dr. Wasajja amaze nga amaze okukaakasibwa nga Ssabakenkufu Professor, yeyunga ku [https://web.archive.org/web/20230624093421/https://www.utb.ac.rw/staff/ Ssentedekero ekkulu ey'ebyobulambuzi n'ebyenfuna mu Rwanda (UTB)]. Yalondebwa okulira Senta y'ebyennimi n'empuliziganya. Oluvannyuma Ssentendekero yamulonda akulembera pulojekiti ey'okukola ekibanja ku mutimbagano abannonyereza abakugu wamu nabanoonya emirimu kwebasobola okusisinkanira abeetaga obukugu bwaabwe. <ref name="5R">{{cite web|newspaper=[[The New Times]] | url=https://www.newtimes.co.rw/article/7882/news/technology/innovative-digital-platform-seeks-to-curb-unemployment-in-rwanda/ |title=Prince Wasajja Kiwanuka, the INNODIP Project Coordinator |date=30 May 2023 |access-date=20 June 2023 |first=Heritier | last=Bahizi |location=Kigali}}</ref>
== Ebitabo bye yawandiika ==
Prof. Wasajja Kiwanuka awandiise ebitabo ebiwerako. Ebisinga bikwata ku busomesa, naddala eri abasomesa olulimi oluzungu. Kyoka yawandiika nebikwata ku buwangwa, eby'omwoyo, nebitabo ebikwata ku bulamu obwa bulijjo.
Nga tannayingira Makerere University mu 2013, yawandiika akatabo ku byafaayo bya Masiro ge Kasubi ne ba Ssekabaka abazikiddwayo. Yazaako the [https://www.amazon.com/Missing-Diary-James-Wasajja/dp/1481017705 Missing Dairy] Katongozebwa 2005. Nga amaliriza digiri ye eyokubiri mu 2011 nafulumya <ref>{{cite book|author=John Roger Kurtz|title=Urban Obsessions, Urban Fears: The Postcolonial Kenyan Novel|url=https://books.google.com/books?id=6Mdei1-NHu0C&pg=PA16|year=1998|publisher=Africa World Press|isbn=978-0-86543-657-2|pages=15–16}}</ref>
== Okukyusa amannya ge ==
Omulangira Wasajja yazaalibwa nga ye '''Wasajja James''' Wabula lumu abeera ali mulukungaana lwensi yonna mu France, yafuna okusoowagana noomu ku yivu banne eyamuvunaana okusomesa ku bwetwaze kyokka nga ye (Wasajja) akyetisse erinnya lyabafuzi baamatwale. Bino webyatuukirawo, Omulangira Wasajja yali amaze emyaka nga etaana nga asomesa ku ngeri Africa gyesobola okwetaguluza enkola ezekigwiira [https://en.wikipedia.org/wiki/Pan-Africanism Pan Africanism]. Nga avude mu France mu 2019, Wasajja yasalawo agende mu kooti akyuse amannya mu butongole. Kino kyakakasibwa bwekyafulumira mu ggulire lya gavumenti ya Uganda erirambika ensonga zino erya '''Uganda Gazette''' <ref>{{cite web |url=https://docplayer.net/225970371-The-page-given-under-my-hand-and-the-seal-of-the-court-this-19th-day-of-march.html |title=IN THE MATTER OF THE OATHS ACT. CAP. 19, PRINCE WASAJJA KIWANUKA, Page 64 |author=Uganda Gazette |work=Uganda Gazette |date=19 March 2020 |access-date=24 June 2023 |archive-date=24 June 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230624093416/https://docplayer.net/225970371-The-page-given-under-my-hand-and-the-seal-of-the-court-this-19th-day-of-march.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obw'obwannakyewa ==
Omulangira Wasajja yatandika okuwereza obwakabaka mu 2003 nga yakulira eby'obulambuzi mu Masiro e Kasubi, [https://en.wikipedia.org/wiki/Kasubi%20Tombs Kasubi Tombs].
Nga attuse e [[Makerere University]] mu 2016 yalondebwa nga Ssentebe w'abaana abaganda abeggatira mu kibiina kya Baganda Nkobazambogo. Omwaka oggwaddako yalondebwa nga Ssentebe wa ba Ssentebe ba Nkobazambogo mu masomero n'amatendekero agawaggulu.
== Ennyumba y'Omulangirizi ==
[[File:Omulangirizi Royal House Logo.png|thumb|Omulangirizi Royal House Logo]] Omulangira Prof. Wasajja Kiwanuka nga amaze okufuna okutendekebwa kwonna mu byobuwangwa ku mitendera egiwerako, yangirirwa nga [[Omulangirizi]]. Yatandika okuwereza obubaka eri abantu bonna obukwata ku buwangwa n'ennono zaabwe. Yawandiika ebitabo ebiwera ku buwangwa n'enzikiriza yekinnansi omuli; [https://www.amazon.com/Alphanome-True-Path-God-1/dp/1977654290 Alphanome: The True Path to God] ne [https://www.amazon.com/Alphanome-Forbiden-Dr-James-Wasajja/dp/1537143077 Alphanome: The Forbidden Truth] Wasajja yegatta ku bantu abejawulo abalafuubana okwagazisa abantu obuwanga bwabwe. Omwo nga mulimu basawo ab'ekinnansi n'abenzikiriza y'obuwangwa n'ennono.
Omulangira Wasajja Kiwanuka yakolanga Ssalongo mu Lubiri lwa Ssekabaka [https://en.wikipedia.org/wiki/Mwanga%20II%20of%20Buganda Mwanga II Basammula Ekkere II] era Naalongo oba Naalinya wa Mwanga II ye Mumbejja Victoria Nkinzi muwala wa Ssabasajja [https://en.wikipedia.org/wiki/Muwenda%20Mutebi%20II%20of%20Buganda Kabaka Muwenda Mutebi II]
Omulangira Wasajja afuba nnyo okulaba nga azaawo enkola Kabaka Mwanga II zeyali yettanira ennyo nga akyafuga Obuganda.
== Soma ne ku bino ==
* [[Obuwangwa]]
* [[Muteesa I of Buganda]]
* [[Omulangirizi]]
== Ebijuliziddwako ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
iq0zqsp2ahvt9mmeev3025fe7rj4mny
Gautama Buddha
0
10290
60255
56359
2026-07-10T16:07:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60255
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Buddha''' (ekyasa eky’omukaaga–okutaano B.C.E.) yali musomesa muyindi era nga ye yatandikawo enzikiriza ya Buddha. Buddha yali abeera mu bukiikakkono bwa Buyindi essaawa emu wakati w’ekyasa eky’omukaaga n’eky’okutaano nga Omulembe ogwa Wamu tegunnabaawo.
Enzikiriza ya Buddha y’eddiini esinga obungi mu Bhutan, Myanmar, Cambodia, Sri Lanka, Thailand, Mongolia, Laos, China, Hong Kong, Japan, Tibet, North Korea, South Korea, Macau, Singapore, Taiwan, Kalmykia, ne Vietnam. Abantu abangi aba Buddha babeera mu.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
i75opljd4ouuj0m6mf10rlb144t2cyx
60466
60255
2026-07-10T16:25:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60466
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Buddha''' (ekyasa eky’omukaaga–okutaano B.C.E.) yali musomesa muyindi era nga ye yatandikawo enzikiriza ya Buddha. Buddha yali abeera mu bukiikakkono bwa Buyindi essaawa emu wakati w’ekyasa eky’omukaaga n’eky’okutaano nga Omulembe ogwa Wamu tegunnabaawo.
Enzikiriza ya Buddha y’eddiini esinga obungi mu Bhutan, Myanmar, Cambodia, Sri Lanka, Thailand, Mongolia, Laos, China, Hong Kong, Japan, Tibet, North Korea, South Korea, Macau, Singapore, Taiwan, Kalmykia, ne Vietnam. Abantu abangi aba Buddha babeera mu.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
au31zuj7m5nebmzlw98pef2rk15pmw9
Rachael Magoola
0
10435
60390
36302
2026-07-10T16:14:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60390
wikitext
text/x-wiki
[[File:Magoola Rachel Miriel.jpg|thumb|Magoola Rachel (2021)]]
'''Rachael Magoola''' Muyimbi [[Yuganda|Munna Ugandan]],<ref name="ourmusic">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/rachel-magoola-busoga-s-music-diva-and-ambassadress/986/m.aspx |access-date=2024-03-21 |archive-date=2014-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140228224251/http://ourmusiq.com/rachel-magoola-busoga-s-music-diva-and-ambassadress/986/m.aspx |url-status=dead }}</ref> omuwandisi w'enyimba, omuzinyi,<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Rachel%20Magoola.html |access-date=2024-03-21 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304034622/http://www.musicuganda.com/Rachel%20Magoola.html |url-status=dead }}</ref> era munabyabufuzi. Ali kitundu ku kibiina kya [[Afrigo Band]].<ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/201307100208.html</ref><ref name="mondaytimes">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2125#.VJxBaF4AA |access-date=2024-03-23 |archive-date=2016-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161110083332/http://mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2125#.VJxBaF4AA |url-status=dead }}</ref><ref name="theeastafrican">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Kampala+most+resilient+band+Afrigo+plays+on/-/434746/1990058/-/ptxvk0/-/index.html</ref><ref name="eastafricanmusic">http://www.eastafricanmusic.com/rachel_magoola.htm</ref> [[:en:Ugandan_general_election,_2021|Mukulonda kwa bonna okwa]] [[:en:Ugandan_general_election,_2021|2021]] yalondebwa okukikkirira abakyala mu [[:en:Bugweri_District|Disitulikiti ya Bugweri]] mu Paalamenti ku tikiti ya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalawifi.com/rachael-magoola-wins-woman-mp-seat-2021-for-bugweri-district/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2021-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210220141334/https://www.kampalawifi.com/rachael-magoola-wins-woman-mp-seat-2021-for-bugweri-district/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Olugendo lwa Magoola olw'okuyimba yalutandikira waka kuba taata we, omugenzi Nicholas Magoola, yali musomesa w'ebyokuyimba mu masomero mangi ebuvanjuba bwa Uganda. Nga omuwala omuto, yayimbira mu kkwaya y'ekanisa era yakubanga n'ebivuga ewaka. Mu siniya eyokubiri, yagobebwa ku [[:en:Tororo_Girls_School|Tororo Girls School]] olw'okwenyigira mu mirimu gya bbandi nga ali muluwumula lwe somero. Mu 1983 Magoola yegatta ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] noluvanyuma ku "Kaliro Teacher Training College" gyeyatendekebwa nga omusomesa wa siniya, omukugu mubyokuyimba n'ennimi. Yasomesa e Namasagali College okutuusa 1993 weyegattira ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] gyeyafunira diguli esooka mu Busomesa, ng'eno yakuguka nnyo mu by'okuyimba. Newankubadde yemuyizi eyasinga mu kibiina kyabwe, Magoola teyatikirwa kubanga yasabibwa obutagenda mu maaso n'okusoma oluvanyuma lw'okuduka ku yunivaasite okwegata mu kulambula ne Afrigo Band. Yalikodinga [[:en:Obangaina|Obangaina]] e London wamu ne Afrigo Band oluyimba olwafuukirawo olw'amanyi. Magoola yadayo e Kyambogo University mu 2012 okumaliriza era n'okufuna diguli ye mu Busomesa.<ref name="monito-r">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Catching-up-with-Rachael-Magoola/-/689842/1974036/-/mmlk4p/-/index.html</ref>
== Okuyimba kwe ==
Magoola yegatta ku Afrigo gyeyayiyiza enyimba nyingi n'okukuguka mubyokuzina. Mu 2001 Rachel yatandika era natongoza ekibiina ekikye mweyalikodingira alubaamu ssatu: ''Inhaife'', ''Tyenda Wundi'' ne ''Tonyiiga''. Mu 2003, yava mu Afrigo band ne mu Uganda, Naagenda mu United Kingdom. E London's South Bank yakulemberamu ekibiina kya 'Women of Kampala' mu Kivulu Kya Afirika Eky'okuyimba e London naakolagana ne South African trumpeter Claude Deppa. Mu 2009 Rachel wamu n'ekibiina kye baayimba mukivulu kya Sauti za Busara e Zanzibar. Enyimba ze zirimu ebirungo by'ennimi nebisoko okuva mu mawanga gona mu Uganda, era ne reggae ne zouk.<ref name="africanmusiciansprofiles">http://www.africanmusiciansprofiles.com/RachelMagoola.htm</ref><ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15468:rachel-magoola-marks-20-years |access-date=2024-03-23 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304051226/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15468:rachel-magoola-marks-20-years |url-status=dead }}</ref> Magoola alina alubaamu mukaaga: ''Inhaife'' (1997), ''Tyenda Wundi'' (1998), ''Tonyiiga'' (2000), ''Atubembe'' (2001), ''Songs from the Source of the Nile'' (2005) and ''Eisadha'' (2008).<ref name="africanwomanmagazine">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://africanwomanmagazine.net/features/rachel-magoola-songstress-of-the-nile/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2015-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150322234956/http://africanwomanmagazine.net/features/rachel-magoola-songstress-of-the-nile/ |url-status=dead }}</ref>
== Alubaamu ze ==
* ''Inhaife'' (1997)
* ''Tyenda Wundi'' (1998)
* ''Tonyiiga'' (2000)
* ''Atubembe'' (2001)
* ''Songs from the Source of the Nile'' (2005)
* ''Eisadha'' (2008)
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Magoola, Rachael}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
fa92l2rx13ja5tmt38qkhymg16exop2
60597
60390
2026-07-10T16:35:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60597
wikitext
text/x-wiki
[[File:Magoola Rachel Miriel.jpg|thumb|Magoola Rachel (2021)]]
'''Rachael Magoola''' Muyimbi [[Yuganda|Munna Ugandan]],<ref name="ourmusic">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/rachel-magoola-busoga-s-music-diva-and-ambassadress/986/m.aspx |access-date=2024-03-21 |archive-date=2014-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140228224251/http://ourmusiq.com/rachel-magoola-busoga-s-music-diva-and-ambassadress/986/m.aspx |url-status=dead }}</ref> omuwandisi w'enyimba, omuzinyi,<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Rachel%20Magoola.html |access-date=2024-03-21 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304034622/http://www.musicuganda.com/Rachel%20Magoola.html |url-status=dead }}</ref> era munabyabufuzi. Ali kitundu ku kibiina kya [[Afrigo Band]].<ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/201307100208.html</ref><ref name="mondaytimes">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2125#.VJxBaF4AA |access-date=2024-03-23 |archive-date=2016-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161110083332/http://mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2125#.VJxBaF4AA |url-status=dead }}</ref><ref name="theeastafrican">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Kampala+most+resilient+band+Afrigo+plays+on/-/434746/1990058/-/ptxvk0/-/index.html</ref><ref name="eastafricanmusic">http://www.eastafricanmusic.com/rachel_magoola.htm</ref> [[:en:Ugandan_general_election,_2021|Mukulonda kwa bonna okwa]] [[:en:Ugandan_general_election,_2021|2021]] yalondebwa okukikkirira abakyala mu [[:en:Bugweri_District|Disitulikiti ya Bugweri]] mu Paalamenti ku tikiti ya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalawifi.com/rachael-magoola-wins-woman-mp-seat-2021-for-bugweri-district/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2021-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210220141334/https://www.kampalawifi.com/rachael-magoola-wins-woman-mp-seat-2021-for-bugweri-district/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Olugendo lwa Magoola olw'okuyimba yalutandikira waka kuba taata we, omugenzi Nicholas Magoola, yali musomesa w'ebyokuyimba mu masomero mangi ebuvanjuba bwa Uganda. Nga omuwala omuto, yayimbira mu kkwaya y'ekanisa era yakubanga n'ebivuga ewaka. Mu siniya eyokubiri, yagobebwa ku [[:en:Tororo_Girls_School|Tororo Girls School]] olw'okwenyigira mu mirimu gya bbandi nga ali muluwumula lwe somero. Mu 1983 Magoola yegatta ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] noluvanyuma ku "Kaliro Teacher Training College" gyeyatendekebwa nga omusomesa wa siniya, omukugu mubyokuyimba n'ennimi. Yasomesa e Namasagali College okutuusa 1993 weyegattira ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] gyeyafunira diguli esooka mu Busomesa, ng'eno yakuguka nnyo mu by'okuyimba. Newankubadde yemuyizi eyasinga mu kibiina kyabwe, Magoola teyatikirwa kubanga yasabibwa obutagenda mu maaso n'okusoma oluvanyuma lw'okuduka ku yunivaasite okwegata mu kulambula ne Afrigo Band. Yalikodinga [[:en:Obangaina|Obangaina]] e London wamu ne Afrigo Band oluyimba olwafuukirawo olw'amanyi. Magoola yadayo e Kyambogo University mu 2012 okumaliriza era n'okufuna diguli ye mu Busomesa.<ref name="monito-r">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Catching-up-with-Rachael-Magoola/-/689842/1974036/-/mmlk4p/-/index.html</ref>
== Okuyimba kwe ==
Magoola yegatta ku Afrigo gyeyayiyiza enyimba nyingi n'okukuguka mubyokuzina. Mu 2001 Rachel yatandika era natongoza ekibiina ekikye mweyalikodingira alubaamu ssatu: ''Inhaife'', ''Tyenda Wundi'' ne ''Tonyiiga''. Mu 2003, yava mu Afrigo band ne mu Uganda, Naagenda mu United Kingdom. E London's South Bank yakulemberamu ekibiina kya 'Women of Kampala' mu Kivulu Kya Afirika Eky'okuyimba e London naakolagana ne South African trumpeter Claude Deppa. Mu 2009 Rachel wamu n'ekibiina kye baayimba mukivulu kya Sauti za Busara e Zanzibar. Enyimba ze zirimu ebirungo by'ennimi nebisoko okuva mu mawanga gona mu Uganda, era ne reggae ne zouk.<ref name="africanmusiciansprofiles">http://www.africanmusiciansprofiles.com/RachelMagoola.htm</ref><ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15468:rachel-magoola-marks-20-years |access-date=2024-03-23 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304051226/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15468:rachel-magoola-marks-20-years |url-status=dead }}</ref> Magoola alina alubaamu mukaaga: ''Inhaife'' (1997), ''Tyenda Wundi'' (1998), ''Tonyiiga'' (2000), ''Atubembe'' (2001), ''Songs from the Source of the Nile'' (2005) and ''Eisadha'' (2008).<ref name="africanwomanmagazine">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://africanwomanmagazine.net/features/rachel-magoola-songstress-of-the-nile/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2015-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150322234956/http://africanwomanmagazine.net/features/rachel-magoola-songstress-of-the-nile/ |url-status=dead }}</ref>
== Alubaamu ze ==
* ''Inhaife'' (1997)
* ''Tyenda Wundi'' (1998)
* ''Tonyiiga'' (2000)
* ''Atubembe'' (2001)
* ''Songs from the Source of the Nile'' (2005)
* ''Eisadha'' (2008)
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Magoola, Rachael}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
t7ozmn58hy1mgk8eiuyi8v8h6a1mgkm
Aloysius Mukasa
0
10436
60702
59659
2026-07-10T22:47:48Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60702
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, [[National Unity Platform]] (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo [[Eugenia Nassolo]] eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>Ntezza, Michael. [https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/ "Rubaga: Nassolo Withdraws Petition Against Aloysius Mukasa"]. Chimpreports. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (2 September 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/ "Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055 "WATCH: Aloysius Mukasa sworn in as Rubaga South MP"]. The New Vision. The New Vision. Retrieved 3 December 2021.</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika.<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf "MEMBERSHIP OF THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMITTEE (2021-2022)"] (PDF). ''Parliament of Uganda''. p. 2. Retrieved 7 December 2021.</ref><ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/ "Committee on East African Community Affairs"]. ''Parliament Watch''. Retrieved 7 December 2021.</ref>
== Laba ne ==
* [[National Unity Platform]]
*[[Allan Ssewanyana|Allan Sewannyana]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abazaalwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Kampala Central Division]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
9tomj192q6j1jyxuwuvat79gyy9m9e7
Lillian Obiale Paparu
0
10446
60350
34427
2026-07-10T16:14:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60350
wikitext
text/x-wiki
[[File:Paparu Lillian Obiale.jpg|thumb|Paparu Lillian Obiale.jpg]]
'''Lillian Obiale Paparu''' yazaalibwa mu 1978, nga munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]] awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]], akiikirira [[:en:Arua_District|Disitulikiti ya Arua]].<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/news/1529506/ec-declares-nrm-paparu-unopposed-arua-woman-mp-seat</ref><ref>https://www.independent.co.ug/2021-elections-six-nrm-parliamentary-candidates-go-through-unopposed/</ref> Alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ekyebyobufuzi ng'era y'abakwatira bendera.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-nile_post_unopposed-4</ref> Mukulonda kwa NRM okwokusunsula, yavuganya Diana Ayikoru ne Immaculate Bako, oluvannyuma ne yeesimbawo nga tavuganyiziddwa.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/paparu-lillian-obiale-10134/</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-5</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Paparu yazaalibwa [[:en:Colonel|Col.]] Nelson ne Evelyn Obiale, nga wakubiri ku baana musanvu. Oluvannyuma lw'omwaka , kitaawe yagenda mubuwangaguse olw'okuba eyali pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yali agiddwa mu buyinza. Famire oluvannyuma yasenga n'egenda mu buvanjuba bwa [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of Congo]] (DRC).Bweyali awezezza emyaka egigenda [[:en:Education_in_Uganda|okusoma pulayiale]], yakomawo mu Uganda gyeyali abeera ne ssenga we mu muluka gwa Opia mu [[:en:Arua_District|Disitulikiti ya Arua]]. Yasomera ku Opia primary school, ate oluvannyuma ku Ekarakafe primary, gyeyamaliriza P7 mu 1994. Yagenda ku Ediofe Girls [[:en:Secondary_education|somera siniya]], nga gyeyamalira era n'afuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|ebaluwa ya S6]].<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-6</ref>
Yasomera ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]], gyeyafunira [[:en:Bachelor's_degree|Diguli]] mu [[:en:Political_science|byensonga z'ebitundu]] [[:en:Sociology|n'embeera z'abantu]] mu 2002. Yaddamu n'asoma ng'amaliriza Diguli ye n'afuna [[:en:Postgraduate_diploma|Dipulooma mu Busomesa]] mu 2004, ate oluvannyuma [[:en:Master_of_Education|Diguli ey'okububiri mu Busomesa]] mu 2007.
== Emirimu gye ==
Mu 2009, Paparu yeegata ku kibiina ekirwanirira enkulakulana [[:en:Rural_development|y'ebitundu by'Omubyalo]] nga y'avunaanyizibwa ku pulogulaamu ezinaaberawo <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-down_to_earth-7</ref>ate oluvannyuma nga [[:en:Program_Manager|y'adukanya pulogulaamu]] mu kibiina kino ekya Community Empowerment for Rural Development CEFORD. Yali musomesa ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University,]] e [[:en:Mukono_Town|Mukono]], ate oluvannyuma n'asomesa kutabi lya yunivasite eno esinganibwa mu [[:en:Arua|Arua.]]
== Obulamu bwe ==
Papru mukyala mufumbo nga baawe ye Simon Ababo, akola ng'adukanya ebyemirimu mu Disitulikiti ya Arua nga balina abaana babiri.<ref name=":0" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist|refs=<ref name="down to earth">{{Cite news |last=Drasimaku |first=Richard |date=21 October 2020 |title=Down-To-Earth Paparu To Champion Women Leadership In Arua |work=West Nile News |url=https://www.westniletodaynews.com/down-to-earth-paparu-tochampion-women-leadership-in-arua/ |url-status=dead |access-date=2021-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101075314/https://www.westniletodaynews.com/down-to-earth-paparu-tochampion-women-leadership-in-arua/ |archive-date=2020-11-01}}</ref>
<ref name="grass">{{Cite news |last=Odama |first=Joseph |last2=Amvesi |first2=Andrew Cohen |title=From Grass to grace; Paparu's tough road to parliament |language=en-gb |work=West Nile Web |url=https://www.westnileweb.com/special-features/west-nile-made/from-grass-to-grace-paparu-s-tough-road-to-parliament |access-date=2021-03-21 |archive-date=2021-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210413041245/https://www.westnileweb.com/special-features/west-nile-made/from-grass-to-grace-paparu-s-tough-road-to-parliament |url-status=dead }}</ref>
<ref name="nile post unopposed">{{Cite news |last=Mugisha |first=Crispus |date=17 October 2020 |title=NRM candidate unopposed at the home of NUP Deputy Principal and grass-root mobilizer Dr. Lina Zedriga |work=Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2020/10/17/nrm-candidate-unopposed-at-the-home-of-nup-deputy-principal-and-grass-root-mobilizer-dr-lina-zedriga/ |access-date=2021-03-21}}</ref>}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://ug.linkedin.com/in/paparu-lillian-obiale-591893a Lillian Obiale Paparu on Linkedin]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
osb0nj6b4gsyaggnwqqkskpdykb47n8
60565
60350
2026-07-10T16:35:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60565
wikitext
text/x-wiki
[[File:Paparu Lillian Obiale.jpg|thumb|Paparu Lillian Obiale.jpg]]
'''Lillian Obiale Paparu''' yazaalibwa mu 1978, nga munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]] awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]], akiikirira [[:en:Arua_District|Disitulikiti ya Arua]].<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/news/1529506/ec-declares-nrm-paparu-unopposed-arua-woman-mp-seat</ref><ref>https://www.independent.co.ug/2021-elections-six-nrm-parliamentary-candidates-go-through-unopposed/</ref> Alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ekyebyobufuzi ng'era y'abakwatira bendera.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-nile_post_unopposed-4</ref> Mukulonda kwa NRM okwokusunsula, yavuganya Diana Ayikoru ne Immaculate Bako, oluvannyuma ne yeesimbawo nga tavuganyiziddwa.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/paparu-lillian-obiale-10134/</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-5</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Paparu yazaalibwa [[:en:Colonel|Col.]] Nelson ne Evelyn Obiale, nga wakubiri ku baana musanvu. Oluvannyuma lw'omwaka , kitaawe yagenda mubuwangaguse olw'okuba eyali pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yali agiddwa mu buyinza. Famire oluvannyuma yasenga n'egenda mu buvanjuba bwa [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of Congo]] (DRC).Bweyali awezezza emyaka egigenda [[:en:Education_in_Uganda|okusoma pulayiale]], yakomawo mu Uganda gyeyali abeera ne ssenga we mu muluka gwa Opia mu [[:en:Arua_District|Disitulikiti ya Arua]]. Yasomera ku Opia primary school, ate oluvannyuma ku Ekarakafe primary, gyeyamaliriza P7 mu 1994. Yagenda ku Ediofe Girls [[:en:Secondary_education|somera siniya]], nga gyeyamalira era n'afuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|ebaluwa ya S6]].<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-6</ref>
Yasomera ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]], gyeyafunira [[:en:Bachelor's_degree|Diguli]] mu [[:en:Political_science|byensonga z'ebitundu]] [[:en:Sociology|n'embeera z'abantu]] mu 2002. Yaddamu n'asoma ng'amaliriza Diguli ye n'afuna [[:en:Postgraduate_diploma|Dipulooma mu Busomesa]] mu 2004, ate oluvannyuma [[:en:Master_of_Education|Diguli ey'okububiri mu Busomesa]] mu 2007.
== Emirimu gye ==
Mu 2009, Paparu yeegata ku kibiina ekirwanirira enkulakulana [[:en:Rural_development|y'ebitundu by'Omubyalo]] nga y'avunaanyizibwa ku pulogulaamu ezinaaberawo <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-down_to_earth-7</ref>ate oluvannyuma nga [[:en:Program_Manager|y'adukanya pulogulaamu]] mu kibiina kino ekya Community Empowerment for Rural Development CEFORD. Yali musomesa ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University,]] e [[:en:Mukono_Town|Mukono]], ate oluvannyuma n'asomesa kutabi lya yunivasite eno esinganibwa mu [[:en:Arua|Arua.]]
== Obulamu bwe ==
Papru mukyala mufumbo nga baawe ye Simon Ababo, akola ng'adukanya ebyemirimu mu Disitulikiti ya Arua nga balina abaana babiri.<ref name=":0" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist|refs=<ref name="down to earth">{{Cite news |last=Drasimaku |first=Richard |date=21 October 2020 |title=Down-To-Earth Paparu To Champion Women Leadership In Arua |work=West Nile News |url=https://www.westniletodaynews.com/down-to-earth-paparu-tochampion-women-leadership-in-arua/ |url-status=dead |access-date=2021-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101075314/https://www.westniletodaynews.com/down-to-earth-paparu-tochampion-women-leadership-in-arua/ |archive-date=2020-11-01}}</ref>
<ref name="grass">{{Cite news |last=Odama |first=Joseph |last2=Amvesi |first2=Andrew Cohen |title=From Grass to grace; Paparu's tough road to parliament |language=en-gb |work=West Nile Web |url=https://www.westnileweb.com/special-features/west-nile-made/from-grass-to-grace-paparu-s-tough-road-to-parliament |access-date=2021-03-21 |archive-date=2021-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210413041245/https://www.westnileweb.com/special-features/west-nile-made/from-grass-to-grace-paparu-s-tough-road-to-parliament |url-status=dead }}</ref>
<ref name="nile post unopposed">{{Cite news |last=Mugisha |first=Crispus |date=17 October 2020 |title=NRM candidate unopposed at the home of NUP Deputy Principal and grass-root mobilizer Dr. Lina Zedriga |work=Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2020/10/17/nrm-candidate-unopposed-at-the-home-of-nup-deputy-principal-and-grass-root-mobilizer-dr-lina-zedriga/ |access-date=2021-03-21}}</ref>}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://ug.linkedin.com/in/paparu-lillian-obiale-591893a Lillian Obiale Paparu on Linkedin]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
nm69qjszjgza3hzhcbn9jsr6k1qvvv4
Betty Aol Ochan
0
10449
60272
54069
2026-07-10T16:07:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60272
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Aol Ochan''', Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi nga yaweerezaako nga [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|Akulembera oluddda oluvuganya Gavumenti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nga 3 Ogwomunaana 2018.<ref name="1R">https://ugandaradionetwork.com/story/betty-aol-ochan-i-am-a-humble-person-who-will-work-with-all</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352</ref> Yalondebwa [[:en:Patrick_Amuriat|Patrick Amuriat]], Omukulembeze w'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), ekibiina ekivuganya Gavumenti ekisingamu ababaka mu Paalamenti eye 10 (2016–2021).<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4696670-13x7ei2z/index.html</ref><ref>https://www.softpower.ug/winfred-kiiza-dropped-as-leader-of-opposition-replaced-by-betty-ochan/</ref>
Yaweerezaako nga Mmemba omulonde akiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Paalamenti ya Uganda eye 10.<ref name="3R">https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ochan yazaalibwa nga 28 Ogwekkuminebiri 1958. Yasomera ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] esinga obunene, nga yatikkirwa [[:en:Education|Dipuloma mu busomesa]] mu 1981. Mu 2006, Yafuna Diguli mu by'enkulakulana eya [[:en:Bachelor's_degree|Bachelor of Development Studies]] okuva ku [[:en:Gulu_University|Yunivasite y'e Gulu]]. Diguli ye ey'okubiri mu by'enkulakulana eya [[:en:Development_studies|Master of Development Studies]] yagifunira ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]. Era alina Satifikeeti eziwerako mu Nkulakulana y'e bibuga, obukulembeze n'enkolagana mu bantu okuva mu matendekero ga kuno n'ebulaaya.<ref name="3R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (4 August 2018). [https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Aol Ocan Betty"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 the original] on 5 August 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 August</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannegata ku byabufuzi, Ochan yali musomesa wa Siniya okuva mu 1981 okutuusa mu 1990. Ekitundu ky'akaseera ako okutuusa mu 1985, y'akamala mu Layibi College, ebiseera bye eby'obusomesa yabimalira ku ssomero lya Awere Secondary School.<ref name="3R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (4 August 2018). [https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Aol Ocan Betty"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 the original] on 5 August 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 August</span> 2018</span>.</cite></ref>
Mu 1990, yatwala omulimu gw'okukolera mu Kitongole kya Kenya ekitakola magoba ekya ACORD, nga Offiisi z'akyo zaali mu Gulu, nga yali akola nga akulira eby'enkulakulana okutuusa mu 1995. Oluvanyuma yaweereza nga akwasaganya Pulogulaamu z'ekigo kya St. Muritz Catholic Parish okumala ekyaka ebiri okutuusa mu 1997.<ref name="3R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (4 August 2018). [https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Aol Ocan Betty"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 the original] on 5 August 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 August</span> 2018</span>.</cite></ref>
Emyaka egyaddako omwenda okutuusa mu 2006, Ochan yali mmemba ku kakiiko ka [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y'e Gulu]] . Mu 2006, yalondebwa okwegatta ku Paalamenti ya Uganda ku kaadi y'ekibiina kya FDC. Abadde mmemba wa Paalamenti okuva kw'olwo.<ref name="4R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Betty-Aol-Ochan--the-new-Leader-of-Opposition-in-Parliament/688334-4696952-3o5495z/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
pwv6z0gs0461if076cynm2laznyjblo
60474
60272
2026-07-10T16:25:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60474
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Aol Ochan''', Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi nga yaweerezaako nga [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|Akulembera oluddda oluvuganya Gavumenti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nga 3 Ogwomunaana 2018.<ref name="1R">https://ugandaradionetwork.com/story/betty-aol-ochan-i-am-a-humble-person-who-will-work-with-all</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352</ref> Yalondebwa [[:en:Patrick_Amuriat|Patrick Amuriat]], Omukulembeze w'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), ekibiina ekivuganya Gavumenti ekisingamu ababaka mu Paalamenti eye 10 (2016–2021).<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4696670-13x7ei2z/index.html</ref><ref>https://www.softpower.ug/winfred-kiiza-dropped-as-leader-of-opposition-replaced-by-betty-ochan/</ref>
Yaweerezaako nga Mmemba omulonde akiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Paalamenti ya Uganda eye 10.<ref name="3R">https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ochan yazaalibwa nga 28 Ogwekkuminebiri 1958. Yasomera ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] esinga obunene, nga yatikkirwa [[:en:Education|Dipuloma mu busomesa]] mu 1981. Mu 2006, Yafuna Diguli mu by'enkulakulana eya [[:en:Bachelor's_degree|Bachelor of Development Studies]] okuva ku [[:en:Gulu_University|Yunivasite y'e Gulu]]. Diguli ye ey'okubiri mu by'enkulakulana eya [[:en:Development_studies|Master of Development Studies]] yagifunira ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]. Era alina Satifikeeti eziwerako mu Nkulakulana y'e bibuga, obukulembeze n'enkolagana mu bantu okuva mu matendekero ga kuno n'ebulaaya.<ref name="3R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (4 August 2018). [https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Aol Ocan Betty"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 the original] on 5 August 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 August</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannegata ku byabufuzi, Ochan yali musomesa wa Siniya okuva mu 1981 okutuusa mu 1990. Ekitundu ky'akaseera ako okutuusa mu 1985, y'akamala mu Layibi College, ebiseera bye eby'obusomesa yabimalira ku ssomero lya Awere Secondary School.<ref name="3R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (4 August 2018). [https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Aol Ocan Betty"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 the original] on 5 August 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 August</span> 2018</span>.</cite></ref>
Mu 1990, yatwala omulimu gw'okukolera mu Kitongole kya Kenya ekitakola magoba ekya ACORD, nga Offiisi z'akyo zaali mu Gulu, nga yali akola nga akulira eby'enkulakulana okutuusa mu 1995. Oluvanyuma yaweereza nga akwasaganya Pulogulaamu z'ekigo kya St. Muritz Catholic Parish okumala ekyaka ebiri okutuusa mu 1997.<ref name="3R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (4 August 2018). [https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Aol Ocan Betty"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 the original] on 5 August 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 August</span> 2018</span>.</cite></ref>
Emyaka egyaddako omwenda okutuusa mu 2006, Ochan yali mmemba ku kakiiko ka [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y'e Gulu]] . Mu 2006, yalondebwa okwegatta ku Paalamenti ya Uganda ku kaadi y'ekibiina kya FDC. Abadde mmemba wa Paalamenti okuva kw'olwo.<ref name="4R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Betty-Aol-Ochan--the-new-Leader-of-Opposition-in-Parliament/688334-4696952-3o5495z/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
io5p9mj2tginxx0f7e4u1dpuo3et48w
Victoria Rusoke Businge
0
10453
60401
37080
2026-07-10T16:14:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60401
wikitext
text/x-wiki
[[File:Businge Rusoke Victoria.jpg|thumb|Businge Rusoke Victoria.jpg ]]
'''Victoria Rusoke Businge''' era amanyikiddwa nga '''''Rusoke Victoria Businge''''' (yazaalibwa nga 3 Ogusooka 1956) Munnayuganda, [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Teacher|Musomesa]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=13132:kabaroles-new-brooms |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015151905/https://www.observer.ug/component/content/article?id=13132:kabaroles-new-brooms |url-status=dead }}</ref> Victoria yaweereza nga Omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kabarole_District|Disiulikiti y'e Kabarole]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. Yaddamu n'alondebwa ng'omubaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu u kalulu ka 2021. Ava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Mu 2018, yalondebwa era n'alayizibwa nga mmemba omugya mu kakiiko k'eddembe ly'obuntu aka [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]] (UHRC) nga yalayizibwa Ssabalamuzi, Hon. Justice Bart M. Katureebe ku kitebe ekikulu eky'abalamuzi mu Kampala.<ref>http://www.judiciary.go.ug/data/news/639/CJ%20Swears%20in%20New%20UHRC%20Member.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.uhrc.ug/about/leadership/uhrc-commissioners/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220627170756/https://www.uhrc.ug/about/leadership/uhrc-commissioners/ |url-status=dead }}</ref>
== Emisomo gye n'obuto bwe ==
Alina Diguli ey'okubiri mu Busomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] (2001) era yafuna Diguli esooka mu Busomesa okuva ku Yunivasite y'e Makerere mu 1991. Alina Dipuloma mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa, Kyambogo (1986), Satifikeeti ya Grade II teacher, [[:en:Makerere_University|Makerere University]] (1980), era mu 1977, yaweebwa awaadi mu busomesa eya East African certificate of education.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
Maama wa Victoria yali takyasobola kumwongerayo mu misomo gye okusukka ku ddaala lya O-level n'olwekyo teyasobola kutuukiriza kirooto kye eky'okufuuka munnamateeka wabula n'asalawo okufuuka omusomesa.
== Emirimu gye ==
Yaweereza nga omukulu akwatibwako ku nsonga z'ebyenjigiriza (District Education Officer), [[:en:Kabarole_District|Kabarole]] ouva mu 2003 okutuusa mu 2010. Okuva mu Gwokubiri okutuusa mu Gwomusanvu 2003, yakola nga omukulu w'essomero lya Kalinaabiri Primary School ne Old Kampala Primary School okuva mu 1997 okutuusa mu 2002. Yali mukulu w'essomero lya City Primary School okuva mu 1994 okutuusa mu 1995. Yaweebwa omulimu nga omumyuka w'omukulu w'essomero ku Nakasero Primary School okuva mu 1991 okutuusa mu 1993 era ng'omusomesa ku ttendekero lya Kibuli TTC okuva mu 1986 okutuusa mu 1990. Yaweereza ng'omusomesa ku [[:en:Shimoni_Demonstration_School|Shimoni Demonstration School]] okuva mu 1980 okutuusa mu 1985. Mu 1978, yegatta ku Institute of Teacher Education Kyambogo (ITEK) nga mu kaseera kano emanyikiddwa nga [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]].<ref name=":0" />
Yaweerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akakwasaganya eby'obulambuzi, obusuubuzi n'amakolero saako ne ku kakiiko akasunsuzi.<ref name=":1"/>
== Ebitakwatagana ==
Mu 2016, yawangulwa [[:en:Sylvia_Rwabogo|Sylvia Rwabwo]] mu kalulu k'ekibiina ku ani anakwata bendera ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Yeyongerayo n'eyesimbawo [[:en:Independent_politician|munnabyabufuzi atalina kibiina]]<nowiki/>wabula n'awangulwa.<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/19/uhrc-commissioner-victoria-rusoke-in-hot-soup-for-campaigning-using-govt-resources/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2024-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240325082205/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/19/uhrc-commissioner-victoria-rusoke-in-hot-soup-for-campaigning-using-govt-resources/ |url-status=dead }}</ref> Bweyawangulwa [[:en:Sylvia_Rwabogo|Sylvia Rwabwo]], yasigala talina mulimu okutuusa lweyalondebwa nga Kaminsona ku kakiiko akalwanirira eddembe ly'obuntu aka [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]]. Mu 2021, yaddamu n'eyesimbawo ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu Paalamenti era yawangula n'ewankubadde kyayongerwa nti yakozesa ebintu bya Gavumenti okugeza emmotoka n'ebirala mu kakuyege w'okunoonya akalulu ng'atambula nju ku nju ng'akozesa ekifo kye eky'obwa Kaminsona wa kakiiko aklwanirira eddembe ly'obuntu aka [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]] okusobola akutuukiriza ebigendererwa bye mu by'obufuzi.<ref name=":2" /> Kyagambibwa nti okwetaba kwe mu by'obufuzi ng'akyali Kaminsona ky'ali kimenya mateeka okusinzira ku kawayiro 54 mu Ssemateeka wa Uganda akalagiraa Kaminsona okwemalirira era n'obutenyigira mu [[:en:Partisan_(politics)|Byabufuzi ebirimu ky'ekubiira]].<ref name=":2" />
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba paalamenti ey'ekkuminemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]]
* [[:en:Sylvia_Rwabogo|Sylvia Rwabogo]]
* [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Akakiiko akalwanirizi k'eddembe ly'obuntu]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
l871zhpfz8e8cmpd1sy1fc94xk8godo
60614
60401
2026-07-10T16:35:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60614
wikitext
text/x-wiki
[[File:Businge Rusoke Victoria.jpg|thumb|Businge Rusoke Victoria.jpg ]]
'''Victoria Rusoke Businge''' era amanyikiddwa nga '''''Rusoke Victoria Businge''''' (yazaalibwa nga 3 Ogusooka 1956) Munnayuganda, [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Teacher|Musomesa]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=13132:kabaroles-new-brooms |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015151905/https://www.observer.ug/component/content/article?id=13132:kabaroles-new-brooms |url-status=dead }}</ref> Victoria yaweereza nga Omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kabarole_District|Disiulikiti y'e Kabarole]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. Yaddamu n'alondebwa ng'omubaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu u kalulu ka 2021. Ava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Mu 2018, yalondebwa era n'alayizibwa nga mmemba omugya mu kakiiko k'eddembe ly'obuntu aka [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]] (UHRC) nga yalayizibwa Ssabalamuzi, Hon. Justice Bart M. Katureebe ku kitebe ekikulu eky'abalamuzi mu Kampala.<ref>http://www.judiciary.go.ug/data/news/639/CJ%20Swears%20in%20New%20UHRC%20Member.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.uhrc.ug/about/leadership/uhrc-commissioners/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220627170756/https://www.uhrc.ug/about/leadership/uhrc-commissioners/ |url-status=dead }}</ref>
== Emisomo gye n'obuto bwe ==
Alina Diguli ey'okubiri mu Busomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] (2001) era yafuna Diguli esooka mu Busomesa okuva ku Yunivasite y'e Makerere mu 1991. Alina Dipuloma mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa, Kyambogo (1986), Satifikeeti ya Grade II teacher, [[:en:Makerere_University|Makerere University]] (1980), era mu 1977, yaweebwa awaadi mu busomesa eya East African certificate of education.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
Maama wa Victoria yali takyasobola kumwongerayo mu misomo gye okusukka ku ddaala lya O-level n'olwekyo teyasobola kutuukiriza kirooto kye eky'okufuuka munnamateeka wabula n'asalawo okufuuka omusomesa.
== Emirimu gye ==
Yaweereza nga omukulu akwatibwako ku nsonga z'ebyenjigiriza (District Education Officer), [[:en:Kabarole_District|Kabarole]] ouva mu 2003 okutuusa mu 2010. Okuva mu Gwokubiri okutuusa mu Gwomusanvu 2003, yakola nga omukulu w'essomero lya Kalinaabiri Primary School ne Old Kampala Primary School okuva mu 1997 okutuusa mu 2002. Yali mukulu w'essomero lya City Primary School okuva mu 1994 okutuusa mu 1995. Yaweebwa omulimu nga omumyuka w'omukulu w'essomero ku Nakasero Primary School okuva mu 1991 okutuusa mu 1993 era ng'omusomesa ku ttendekero lya Kibuli TTC okuva mu 1986 okutuusa mu 1990. Yaweereza ng'omusomesa ku [[:en:Shimoni_Demonstration_School|Shimoni Demonstration School]] okuva mu 1980 okutuusa mu 1985. Mu 1978, yegatta ku Institute of Teacher Education Kyambogo (ITEK) nga mu kaseera kano emanyikiddwa nga [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]].<ref name=":0" />
Yaweerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akakwasaganya eby'obulambuzi, obusuubuzi n'amakolero saako ne ku kakiiko akasunsuzi.<ref name=":1"/>
== Ebitakwatagana ==
Mu 2016, yawangulwa [[:en:Sylvia_Rwabogo|Sylvia Rwabwo]] mu kalulu k'ekibiina ku ani anakwata bendera ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Yeyongerayo n'eyesimbawo [[:en:Independent_politician|munnabyabufuzi atalina kibiina]]<nowiki/>wabula n'awangulwa.<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/19/uhrc-commissioner-victoria-rusoke-in-hot-soup-for-campaigning-using-govt-resources/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2024-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240325082205/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/19/uhrc-commissioner-victoria-rusoke-in-hot-soup-for-campaigning-using-govt-resources/ |url-status=dead }}</ref> Bweyawangulwa [[:en:Sylvia_Rwabogo|Sylvia Rwabwo]], yasigala talina mulimu okutuusa lweyalondebwa nga Kaminsona ku kakiiko akalwanirira eddembe ly'obuntu aka [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]]. Mu 2021, yaddamu n'eyesimbawo ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu Paalamenti era yawangula n'ewankubadde kyayongerwa nti yakozesa ebintu bya Gavumenti okugeza emmotoka n'ebirala mu kakuyege w'okunoonya akalulu ng'atambula nju ku nju ng'akozesa ekifo kye eky'obwa Kaminsona wa kakiiko aklwanirira eddembe ly'obuntu aka [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]] okusobola akutuukiriza ebigendererwa bye mu by'obufuzi.<ref name=":2" /> Kyagambibwa nti okwetaba kwe mu by'obufuzi ng'akyali Kaminsona ky'ali kimenya mateeka okusinzira ku kawayiro 54 mu Ssemateeka wa Uganda akalagiraa Kaminsona okwemalirira era n'obutenyigira mu [[:en:Partisan_(politics)|Byabufuzi ebirimu ky'ekubiira]].<ref name=":2" />
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba paalamenti ey'ekkuminemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]]
* [[:en:Sylvia_Rwabogo|Sylvia Rwabogo]]
* [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Akakiiko akalwanirizi k'eddembe ly'obuntu]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
7yep6xzi9v6ao5hy2c4xcnm3crb7cab
Tophace Kaawa
0
10459
60363
34690
2026-07-10T16:14:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60363
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kaahwa, Tophace Byagira.jpg|thumb|Kaahwa, Tophace Byagira.jpg ]]
'''Tophace Byagira Kaahwa''', (yazaalibwa nga 1 Ogw'omwenda 1974). Mukyala musomesa era munnabyabufuzi mu [[:en:Uganda|Uganda]], era nga yaakola nga yaakiikirira eggwanga mu [[:en:Japan|Japan]].<ref name="0R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://african.business/2022/08/apo-newsfeed/courtesy-call-by-h-e-ms-tophace-kaahwa-ambassador-designate-of-the-embassy-of-the-republic-of-uganda-on-18th-august-2022/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928163256/https://african.business/2022/08/apo-newsfeed/courtesy-call-by-h-e-ms-tophace-kaahwa-ambassador-designate-of-the-embassy-of-the-republic-of-uganda-on-18th-august-2022/ |url-status=dead }}</ref>
Gyebuvuddeko yeeyabadde [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa Paalamenti]] owa [[:en:Hoima_District|Disitulikiti ya Hoima]] mu Paalamenti ey'ekkumi (2016–2021). Yaweerereza mu kifo kyekimu ne mu Paalamenti ey'omwenda (2011–2016).<ref name="1R">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=432</ref>
== Obuto bwe nookusoma kwe ==
Kaahwa yazaalibwa mu Disitulikiti y'eHoima, mu kitundu [[:en:Western_Region,_Uganda|Ky'obugwanjuba bwa Uganda]], nga 1 Ogw'omwenda gwa 1974. Yasomera ku ssomero lya Kihabwemi Primary School okutuusa lweyamala ekibiina Eky'omusanvu. Oluvannyuma yadda ku Ikoba Girls' Secondary School, era eno gyeyatuulira ebigezo bya Siniya ey'okuna era gyeyafunira ne [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Satifikeeti y'okumaliriza Siniya Ey'okuna]].<ref name="1R"/>
Mu 1994, yaweebwa ekifo mu ssomero lya Bulera Core Primary Teachers' College, nga lino lisomesa basomesa ba Pulayimale era yatikkirwa mu mwaka gwa 1996, ne [[:en:Academic_certificate|Satifikeeti]] y'obusomesa ey'eddaala ery'okusatu. Oluvannyuma yawebwa ekifo mu [[:en:Kyambogo_University|Ssettendekero wa Kyambogo]], era eno yasoma [[:en:Education|Dipulooma mu busomesa]] mu mwaka gwa 2003, era oluvannyuma yafuna [[:en:Bachelor_of_Education|Diguli mu Busomesa]] mu mwaka gwa 2008. Mu 2013, yafuna [[:en:Education|Diguli Ey'okubiri mu Busomesa wamu nendala mu Ku pulaaninga n'okuddukanya]] era nga eno yagijja ku Yunivaaite ya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'eMukono .]]<ref name="1R"/>
== Okukola kwe ==
Yatandikira mu kusomesa ku ddaala lya ppulayimale era yatandikira mu ssomero lya Katereiga Primary School wamu ne St. Aloysius Primary School, era eno yasomesa okutuusa nga 1998. Mu 2005, oluvannyuma lwokufuna Dipulooma okuva ku Kyambogo University, yalondebwa ku kifo Ky'omumyuka w'omukulu w'essomero lya Bunyoro Catholic School, erisangibwa e Kigaaya. Oluvannyuma yafuuka Omukulu w'essomero lya Haibale Primary School, era eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 2006.<ref name="1R" />
Okuva mu 2006 okutuusa mu 2010, yali akola omuyabi w'abasomesa ku Ttendekero lya Bulera Core Primary Teachers' College, era eno yali akola nga Omumyuka W'omukulembeze walyo mu 2008.<ref name="1R" />
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2010, yeegatta mu by'obufuzi by'eggwanga. Yeetaba era naayita mu kusunsulwamu era naawangula munne [[:en:Beatrice_Byenkya|Beatrice Byenkya]] ezaali wansi weekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|Nationa Resistance Movement]] mu Disitulikiti y'eHoima mu zaabakyala.<ref name="2R">https://ugandaradionetwork.com/story/hoimas-beatrice-byenkya-discards-poll-results</ref> Yawangula mu kalulu kaawamu era naddamu naalondebwa mu 2016.<ref name="1R" />
Bweyali akola mu Paalamenti yali ku bukiiko obwenjawulo omwali akokusasula abakulu obusiimo, aka State Authorities & State Enterprises (COSACE), n'akakola ku nsonga Z'obulimi era Naakobwenkanya.<ref name="1R" /><ref>https://nilepost.co.ug/2019/09/27/nrms-businge-takes-hoima-seat/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Palamenti ya Uganda eyekkumi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebibanja ebirala ku mutimbagano ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1315796/kiiza-started-sh100-hoima-billionaire Kiiza yatandikawo noobukadde bwa Uganda kikumi okusobola okufuuka omuntu alina obuwumbi] nga 18 Ogw'okusatu, 2013.
* [https://web.archive.org/web/20190421020237/https://mobile.monitor.co.ug/News/Residents-query-refinery-plans/-/691252/1718264/-/format/xhtml/-/jyb8ogz/-/monitor.co.ug Residents Query Refinery Plans] nga 13 Ogw'okusatu, 2013.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
t0ycfu9ze00u22r4nasd6k4t9jpmgcg
60583
60363
2026-07-10T16:35:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60583
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kaahwa, Tophace Byagira.jpg|thumb|Kaahwa, Tophace Byagira.jpg ]]
'''Tophace Byagira Kaahwa''', (yazaalibwa nga 1 Ogw'omwenda 1974). Mukyala musomesa era munnabyabufuzi mu [[:en:Uganda|Uganda]], era nga yaakola nga yaakiikirira eggwanga mu [[:en:Japan|Japan]].<ref name="0R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://african.business/2022/08/apo-newsfeed/courtesy-call-by-h-e-ms-tophace-kaahwa-ambassador-designate-of-the-embassy-of-the-republic-of-uganda-on-18th-august-2022/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928163256/https://african.business/2022/08/apo-newsfeed/courtesy-call-by-h-e-ms-tophace-kaahwa-ambassador-designate-of-the-embassy-of-the-republic-of-uganda-on-18th-august-2022/ |url-status=dead }}</ref>
Gyebuvuddeko yeeyabadde [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa Paalamenti]] owa [[:en:Hoima_District|Disitulikiti ya Hoima]] mu Paalamenti ey'ekkumi (2016–2021). Yaweerereza mu kifo kyekimu ne mu Paalamenti ey'omwenda (2011–2016).<ref name="1R">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=432</ref>
== Obuto bwe nookusoma kwe ==
Kaahwa yazaalibwa mu Disitulikiti y'eHoima, mu kitundu [[:en:Western_Region,_Uganda|Ky'obugwanjuba bwa Uganda]], nga 1 Ogw'omwenda gwa 1974. Yasomera ku ssomero lya Kihabwemi Primary School okutuusa lweyamala ekibiina Eky'omusanvu. Oluvannyuma yadda ku Ikoba Girls' Secondary School, era eno gyeyatuulira ebigezo bya Siniya ey'okuna era gyeyafunira ne [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Satifikeeti y'okumaliriza Siniya Ey'okuna]].<ref name="1R"/>
Mu 1994, yaweebwa ekifo mu ssomero lya Bulera Core Primary Teachers' College, nga lino lisomesa basomesa ba Pulayimale era yatikkirwa mu mwaka gwa 1996, ne [[:en:Academic_certificate|Satifikeeti]] y'obusomesa ey'eddaala ery'okusatu. Oluvannyuma yawebwa ekifo mu [[:en:Kyambogo_University|Ssettendekero wa Kyambogo]], era eno yasoma [[:en:Education|Dipulooma mu busomesa]] mu mwaka gwa 2003, era oluvannyuma yafuna [[:en:Bachelor_of_Education|Diguli mu Busomesa]] mu mwaka gwa 2008. Mu 2013, yafuna [[:en:Education|Diguli Ey'okubiri mu Busomesa wamu nendala mu Ku pulaaninga n'okuddukanya]] era nga eno yagijja ku Yunivaaite ya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'eMukono .]]<ref name="1R"/>
== Okukola kwe ==
Yatandikira mu kusomesa ku ddaala lya ppulayimale era yatandikira mu ssomero lya Katereiga Primary School wamu ne St. Aloysius Primary School, era eno yasomesa okutuusa nga 1998. Mu 2005, oluvannyuma lwokufuna Dipulooma okuva ku Kyambogo University, yalondebwa ku kifo Ky'omumyuka w'omukulu w'essomero lya Bunyoro Catholic School, erisangibwa e Kigaaya. Oluvannyuma yafuuka Omukulu w'essomero lya Haibale Primary School, era eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 2006.<ref name="1R" />
Okuva mu 2006 okutuusa mu 2010, yali akola omuyabi w'abasomesa ku Ttendekero lya Bulera Core Primary Teachers' College, era eno yali akola nga Omumyuka W'omukulembeze walyo mu 2008.<ref name="1R" />
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2010, yeegatta mu by'obufuzi by'eggwanga. Yeetaba era naayita mu kusunsulwamu era naawangula munne [[:en:Beatrice_Byenkya|Beatrice Byenkya]] ezaali wansi weekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|Nationa Resistance Movement]] mu Disitulikiti y'eHoima mu zaabakyala.<ref name="2R">https://ugandaradionetwork.com/story/hoimas-beatrice-byenkya-discards-poll-results</ref> Yawangula mu kalulu kaawamu era naddamu naalondebwa mu 2016.<ref name="1R" />
Bweyali akola mu Paalamenti yali ku bukiiko obwenjawulo omwali akokusasula abakulu obusiimo, aka State Authorities & State Enterprises (COSACE), n'akakola ku nsonga Z'obulimi era Naakobwenkanya.<ref name="1R" /><ref>https://nilepost.co.ug/2019/09/27/nrms-businge-takes-hoima-seat/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Palamenti ya Uganda eyekkumi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebibanja ebirala ku mutimbagano ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1315796/kiiza-started-sh100-hoima-billionaire Kiiza yatandikawo noobukadde bwa Uganda kikumi okusobola okufuuka omuntu alina obuwumbi] nga 18 Ogw'okusatu, 2013.
* [https://web.archive.org/web/20190421020237/https://mobile.monitor.co.ug/News/Residents-query-refinery-plans/-/691252/1718264/-/format/xhtml/-/jyb8ogz/-/monitor.co.ug Residents Query Refinery Plans] nga 13 Ogw'okusatu, 2013.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
kncaw47tp16oh709kz26z0i5fjh6w62
Connie Galiwango Nakayenze
0
10467
60309
54837
2026-07-10T16:13:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60309
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Connie Galiwango Nakayenze''' (yazaalibwa nga 31 August 1967) munnabyabufuzi mu Uganda era omubaka omukyala owa [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu. Connie yaliko omubaka mu Palamenti ya Uganda ey’omwenda. Ali mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] . <ref name=":0" />
== Okusoma n'obulamu bwe ==
Mukyala mufumbo. Connie yatuula ebigezo by'akamalirizo ebya Pulayimale (PLE) mu 1981 ku ssomero lya Gangama Primary School. Oluvannyuma yafuna satifikeeti y’abusomesa mu guleedi eky’okusatu mu 1989 okuva mu Kabwangasi Primary Teachers College ne Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) mu 1992 okuva e Mbale Hall. Alina Dipuloma mu by’enjigiriza ebya siniya okuva mu ttendekero ly’abasomesa erya National Teachers College, Nagongera (1995). Mu 2001, Connie yaweebwa engule ya diguli esooka mu mbeera z'abantu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]] . Kuno yazaako diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza mu 2008 okuva mu Yunivasite y’emu. <ref name=":0" />
Connie ayagala ennyo Volleyball, Music ne Net Ball.
== Emirimu ==
[[File:Connie Galiwango.jpg|left|thumb|Connie Galiwango]]
Connie yali musomesa mu Nabuyonga Primary School wakati wa 1989 ne 1993 nga tannaweereza ng’omusomesa mu Mbale SS (1995–2003) ne Mbale High School (2003–2011). Wakati wa 2011 ne 2016, yeegatta ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng’omubaka wa palamenti. Connie era yalondebwa ku bwa mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu mu kulonda okwaliwo mu January wa 2021 mu Uganda.
Mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi, akola nga Ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'emizannyo. Okugatta ku ekyo, akola nga mmemba w’akakiiko akakola ku siriimu n’endwadde ezibwekusaako era mmemba ku kakiiko ka bizinensi.
== Laba ne ==
* [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] .
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] .
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
* https://web.archive.org/web/20210803112327/https://nrm.co.ug/staff/nakayenze-galiwango-connie/ Archived </link>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
qe8udz7w1eq12b6qr9dtyvqb7d1hpou
60539
60309
2026-07-10T16:34:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60539
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Connie Galiwango Nakayenze''' (yazaalibwa nga 31 August 1967) munnabyabufuzi mu Uganda era omubaka omukyala owa [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu. Connie yaliko omubaka mu Palamenti ya Uganda ey’omwenda. Ali mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] . <ref name=":0" />
== Okusoma n'obulamu bwe ==
Mukyala mufumbo. Connie yatuula ebigezo by'akamalirizo ebya Pulayimale (PLE) mu 1981 ku ssomero lya Gangama Primary School. Oluvannyuma yafuna satifikeeti y’abusomesa mu guleedi eky’okusatu mu 1989 okuva mu Kabwangasi Primary Teachers College ne Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) mu 1992 okuva e Mbale Hall. Alina Dipuloma mu by’enjigiriza ebya siniya okuva mu ttendekero ly’abasomesa erya National Teachers College, Nagongera (1995). Mu 2001, Connie yaweebwa engule ya diguli esooka mu mbeera z'abantu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]] . Kuno yazaako diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza mu 2008 okuva mu Yunivasite y’emu. <ref name=":0" />
Connie ayagala ennyo Volleyball, Music ne Net Ball.
== Emirimu ==
[[File:Connie Galiwango.jpg|left|thumb|Connie Galiwango]]
Connie yali musomesa mu Nabuyonga Primary School wakati wa 1989 ne 1993 nga tannaweereza ng’omusomesa mu Mbale SS (1995–2003) ne Mbale High School (2003–2011). Wakati wa 2011 ne 2016, yeegatta ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng’omubaka wa palamenti. Connie era yalondebwa ku bwa mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu mu kulonda okwaliwo mu January wa 2021 mu Uganda.
Mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi, akola nga Ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'emizannyo. Okugatta ku ekyo, akola nga mmemba w’akakiiko akakola ku siriimu n’endwadde ezibwekusaako era mmemba ku kakiiko ka bizinensi.
== Laba ne ==
* [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] .
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] .
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
* https://web.archive.org/web/20210803112327/https://nrm.co.ug/staff/nakayenze-galiwango-connie/ Archived </link>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
nzw82eeux1d1hh0hwp1bp7gy7pyfwcr
Abigaba Cuthbert Mirembe
0
10482
60280
41533
2026-07-10T16:07:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60280
wikitext
text/x-wiki
[[File:Abigaba Cuthbert Mirembe.jpg|thumb|Abigaba Cuthbert Mirembe]]
'''Abigaba Cuthbert Mirembe''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975. [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era yinginiya. Yaakiikirira essaza lya Kibale, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti ye Kamwenge]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]. Yalondebwa ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu 2017.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=9</ref><ref>http://parliamentwatch.ug/meeting/full-list-on-how-mps-voted-for-the-second-reading/</ref><ref>{{Cite web |last=acmeug |date=2016-05-17 |title=List of Members of Parliament of the 10th Parliament of Uganda |url=http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240329021925/http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |archive-date=2024-03-29 |access-date=2019-04-24 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/abigaba-cuthbert-mirembe-7575/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ec-nullifies-kibale-nup-candidate-declares-rival-winner--3020322</ref><ref>https://cbsfm.ug/electoral-commission-releases-2021-parliamentary-election-report-17-were-unapposed-in-favour-of-nrm/</ref>
Mu Palamenti eyekkumineemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza N'emizannyo.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-education-and-sports/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abigaba Cuthbert Mirembe yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975 eri Charles Mirembe ne mukyala we Mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]. Taata we yali musomesa, ng'ate maama we yali mukyala w'awaka.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
bhx6sv7p2scbh70y9yzfhlirr3alj9a
60484
60280
2026-07-10T16:26:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60484
wikitext
text/x-wiki
[[File:Abigaba Cuthbert Mirembe.jpg|thumb|Abigaba Cuthbert Mirembe]]
'''Abigaba Cuthbert Mirembe''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975. [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era yinginiya. Yaakiikirira essaza lya Kibale, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti ye Kamwenge]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]. Yalondebwa ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu 2017.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=9</ref><ref>http://parliamentwatch.ug/meeting/full-list-on-how-mps-voted-for-the-second-reading/</ref><ref>{{Cite web |last=acmeug |date=2016-05-17 |title=List of Members of Parliament of the 10th Parliament of Uganda |url=http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240329021925/http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |archive-date=2024-03-29 |access-date=2019-04-24 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/abigaba-cuthbert-mirembe-7575/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ec-nullifies-kibale-nup-candidate-declares-rival-winner--3020322</ref><ref>https://cbsfm.ug/electoral-commission-releases-2021-parliamentary-election-report-17-were-unapposed-in-favour-of-nrm/</ref>
Mu Palamenti eyekkumineemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza N'emizannyo.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-education-and-sports/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abigaba Cuthbert Mirembe yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975 eri Charles Mirembe ne mukyala we Mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]. Taata we yali musomesa, ng'ate maama we yali mukyala w'awaka.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
tovwpv3r3g184nrf4kwinhktrzpdvqt
Santa Okot
0
10485
60300
37416
2026-07-10T16:13:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60300
wikitext
text/x-wiki
[[File:Okot Santa.jpg|thumb|Santa Okot]]
'''Santa Okot''' mun'abyabufuzi mun'ayuganda, mulwanirizi w’abakyala era musomesa akola nga [[:en:Member_of_parliament|Member of Parliament]] akiikilira [[Pader (disitulikit)|Pader District]] ( [[Aruu North]] ) mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu(2021-2026) nga yegatta ku kibiina kya [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|People’s Progressive Party]] mu by'obufuzi. Santa ye mubaka mu Palamenti ey'ekkumi n'emu yeka ava mu kibiina kya [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|People's Progressive Party]] . Era yaliko omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omusanvu mu 2001, ng'o[[:en:Member_of_parliament|mubaka Omukyala]] owa Pader [[Pader (disitulikit)|disitulikiti]] ng’akiikirira abantu ba Arua wansi w’ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] . <ref name=":0" /> Mu 2006, yavuganya ku [[:en:Member_of_parliament|ky'omubaka bwa Palamenti]] kyokka n’awangulwa. <ref name=":0" /> Amanyiddwa nnyo olw’okunenyanga gavumenti nga'kozesa emikutu gy’emutimbagano okugeza ng’ekkomo ku bisanja bya pulezidenti biggyibwawo okusobola okuvunaana abakulembeze ba gavumenti. <ref name=":0" />
== Okusoma ==
Alina diguli eyookubiri mu [[:en:Education|by'enjigiriza]] .
== Emirimu ==
Santa alina obukugu mu busomesa. Mulwanirizi w’abakyala n’abaana. Santa yakolako ng'omutendesi mu mateeka mu African Leadership Institute. Mu kiseera kino ye mumyuka w'omuwandiisi ow'ekibiina kya [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|People's Progressive Party]] . Era ye Certified Peace Builder era Omuteesa. Mu PPP, Ms Okot ye ssentebe wa liigi y’abakyala ekiikirira [[:en:Northern_Region,_Uganda|ekitundu ky’omumambuka]] ga Yuganda.
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Yali muteesa ku nzikiriziganya wakati wa gavumenti ya Yuganda ne LRA, Abayeekera abamanyibwa okuwamba, okukoppa n’okutta obukadde n’obukadde bwa Bannayuganda okuva mu bitundu by'omumambuka ga Uganda.
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[List of members of the seventh Parliament of Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’omusanvu]]
* [[Beatrice Atim Anywar|Beatrice Atim Anywar nga bwe kiri]]
* [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]]
* [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|People's Progressive Party]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* `[https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
* [https://ug.linkedin.com/in/santa-okot-54569430 Santa Okot ku mukutu gwa Linkedin]
* [https://twitter.com/santaokot?lang=en Santa Okot ku mukutu gwa Twitter]
* [https://www.facebook.com/santa.okot Santa Okot ku mukutu gwa Facebook.]
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
ex8myodjhw2y8ftnw2k41rmc75wqf2j
60496
60300
2026-07-10T16:28:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60496
wikitext
text/x-wiki
[[File:Okot Santa.jpg|thumb|Santa Okot]]
'''Santa Okot''' mun'abyabufuzi mun'ayuganda, mulwanirizi w’abakyala era musomesa akola nga [[:en:Member_of_parliament|Member of Parliament]] akiikilira [[Pader (disitulikit)|Pader District]] ( [[Aruu North]] ) mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu(2021-2026) nga yegatta ku kibiina kya [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|People’s Progressive Party]] mu by'obufuzi. Santa ye mubaka mu Palamenti ey'ekkumi n'emu yeka ava mu kibiina kya [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|People's Progressive Party]] . Era yaliko omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omusanvu mu 2001, ng'o[[:en:Member_of_parliament|mubaka Omukyala]] owa Pader [[Pader (disitulikit)|disitulikiti]] ng’akiikirira abantu ba Arua wansi w’ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] . <ref name=":0" /> Mu 2006, yavuganya ku [[:en:Member_of_parliament|ky'omubaka bwa Palamenti]] kyokka n’awangulwa. <ref name=":0" /> Amanyiddwa nnyo olw’okunenyanga gavumenti nga'kozesa emikutu gy’emutimbagano okugeza ng’ekkomo ku bisanja bya pulezidenti biggyibwawo okusobola okuvunaana abakulembeze ba gavumenti. <ref name=":0" />
== Okusoma ==
Alina diguli eyookubiri mu [[:en:Education|by'enjigiriza]] .
== Emirimu ==
Santa alina obukugu mu busomesa. Mulwanirizi w’abakyala n’abaana. Santa yakolako ng'omutendesi mu mateeka mu African Leadership Institute. Mu kiseera kino ye mumyuka w'omuwandiisi ow'ekibiina kya [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|People's Progressive Party]] . Era ye Certified Peace Builder era Omuteesa. Mu PPP, Ms Okot ye ssentebe wa liigi y’abakyala ekiikirira [[:en:Northern_Region,_Uganda|ekitundu ky’omumambuka]] ga Yuganda.
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Yali muteesa ku nzikiriziganya wakati wa gavumenti ya Yuganda ne LRA, Abayeekera abamanyibwa okuwamba, okukoppa n’okutta obukadde n’obukadde bwa Bannayuganda okuva mu bitundu by'omumambuka ga Uganda.
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[List of members of the seventh Parliament of Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’omusanvu]]
* [[Beatrice Atim Anywar|Beatrice Atim Anywar nga bwe kiri]]
* [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]]
* [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|People's Progressive Party]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* `[https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
* [https://ug.linkedin.com/in/santa-okot-54569430 Santa Okot ku mukutu gwa Linkedin]
* [https://twitter.com/santaokot?lang=en Santa Okot ku mukutu gwa Twitter]
* [https://www.facebook.com/santa.okot Santa Okot ku mukutu gwa Facebook.]
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
dfw9rqns7oyucojepra0hgauaeuve32
Irshad Manji
0
10490
60665
59008
2026-07-10T16:35:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60665
wikitext
text/x-wiki
[[File:Irshad Manji 2012 (cropped).png|thumb|'''Irshad Manji 2012''']]
'''Irshad Manji''' (yazaalibwa mu 1968) Mu Canada ezaalwa y'e Uganda era Musomesa. Yemuwandiisi w'akatba ka ''[[:en:The_Trouble_with_Islam_Today|The Trouble with Islam Today]]'' (2004) ne ''Allah, Liberty and Love'' (2011), ng'ebitabo bino by'ombi byaweeebwa mu mawanga g'Abasiraamu.<ref name="Bedell">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Guardian</ref><ref>https://www.hrw.org/news/2012/05/31/malaysia-reverse-book-ban</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170801195549/https://english.alarabiya.net/articles/2012/05/19/215087.html</ref> Era yafulumya filimu ey'okuvumbula eya [[:en:Public_Broadcasting_Service|PBS]] mu filimu z'obutundu eza ''[[:en:America_at_a_Crossroads|America at a Crossroads]]'', nga yagituuma ''Faith Without Fear'', ng'eno yalondebwa mu awaadi za [[:en:Emmy_Award|Emmy Award]] mu 2008.<ref name="Bedell" /><ref name="Emmy">https://web.archive.org/web/20190723023527/http://emmyonline.com/news_29th_nominations</ref> Yali munnamawulire era muweereza w'oku Telefayina, Manji mulwanirizi w'enkyukakyuka mu ddiini y'Obusiraamu ekiyitibwa [[:en:Liberalism_and_progressivism_in_the_Muslim_world#Reform|reformist interpretation of Islam]] era avumirira [[:en:Literalistic_interpretation_of_Islam|entaputa egoberera ekitabo]] ky'Obusiraamu ekitukuvu ekya [[:en:Qur'an|Qur'an]].
Ekitabo kye ekyasembayo kyali, ''Don't Label Me'' (2019), ekirimu engeli y'okujjanjabamu abakosebwa olw'enjawukana Olw'ebyobufuzi, ekikula ky'abantu n'ennono. Ebirowoozo ebiri ku katabo ke yabijja mu pulojekiti ye eya Moral Courage Project, nga kino Manji ye yakitandikawo mu [[:en:New_York_University|Yunivasite ya New York]] mu 2008 nakibunya okutuuka mu [[:en:University_of_Southern_California|University of Southern California]] (USC) mu 2016, bweyali akyali kitundu ku [[:en:Annenberg_Center_on_Communication_Leadership_&_Policy|Annenberg Center on Communication Leadership & Policy]].<ref name="USC Annenberg">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://communicationleadership.usc.edu/fellows/senior/irshad-manji/ |access-date=2024-04-01 |archive-date=2020-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200222222806/https://communicationleadership.usc.edu/fellows/senior/irshad-manji/ |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma lw'okuva mu USC, yatandikawo wssomero lya Moral Courage College n'ekigendererwa eky'okusomesa "abavubuka okwekwasaganyiza ensonga ez'enjawulo okusinga okweswaza n'okwebuulirira".<ref>https://www.persuasion.community/p/hating-the-hateful</ref> Manji asomesa ku milamwa egy'enjawulo ng'omunoonyereza mu kakiiko akakwasaganya eddembe ly'obuntu aka Oxford Initiative for Global Ethics and Human Rights.<ref>https://www.oxfordglobalethics.org/fellows</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gyen ==
Manji yazaalibwa mu 1968 kumpi nekibuga [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>https://vancouversun.com/news/local-news/canada-150-irshad-manji-challenging-muslim-doctrine</ref> Maama we ava mu [[:en:Egyptian_people|Egypt]] ate Taata we asibuka mu [[:en:India|Buyindi]].<ref>https://www.nytimes.com/2005/03/03/opinion/brave-young-and-muslim.html</ref>
[[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bweyalagira [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|Okugobebwa kw'abayindi]] n'abalala abataali Bafirika okuva mu Uganda mu myaka gya 1970,<ref>https://books.google.com/books?id=4tY_Rk0BTGMC&pg=PA93</ref><ref>https://www.nytimes.com/2003/10/04/international/americas/04FPRO.html</ref> Manji ne Famire ye bagenda mu [[:en:Canada|Canada]] ng'abanoonyi b'obubudamu nga wa myaka ena.<ref>https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702303918204577446170153730122</ref> Basalawo okubeera mu [[:en:Richmond,_British_Columbia|Richmond, British Columbia]], okuliraana ekibuga [[:en:Vancouver|Vancouver]].<ref name="Todd">https://vancouversun.com/news/staff-blogs/the-trouble-with-irshad-manji</ref><ref>https://www.nytimes.com/2008/04/27/weekinreview/27gewen.html</ref> Manji yasomera ku masomero ag'enjawulo nga buli lwamukaaga yasomeranga ku ssomero lya ([[:en:Madrasa|madrasa]]). Manji agamba ku myaka 14 yanyonyola nti yagobebwa okuva mu somero olw'okubuuza ebibuuzo ebingi.<ref name="Popescu">https://literaryreview.co.uk/irshad-manji</ref><ref>https://www.theglobeandmail.com/news/national/the-muslim-refusenik/article772583/</ref><ref>https://vancouversun.com/news/local-news/canada-150-irshad-manji-challenging-muslim-doctrine</ref>
Mu 1990, Manji yafuna Diguli ey'okusukkuluma ku balala eya [[:en:Honours_degree#Canada|bachelor's degree with honours]] mu [[:en:History_of_ideas|history of ideas]] okuva mu Yunivasite ya [[:en:University_of_British_Columbia|University of British Columbia]], era yawangula omudaali oguweebwa asinze okusoma mu ssomo eryo ogwa [[:en:Governor_General's_Academic_Medal|Governor General's Academic Medal]].<ref>https://web.archive.org/web/20171104065136/http://www.fondationtrudeau.ca/en/community/irshad-manji</ref> Mu 2002, Manji yatandika okusomesa mu [[:en:University_of_Toronto|University of Toronto]]'s [[:en:Hart_House_(University_of_Toronto)|Hart House]], ng'eno gyeyatandikira okuwandiika akatabo ka ''[[:en:The_Trouble_with_Islam_Today|The Trouble with Islam Today]]''.<ref>https://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/irshad-manji-challenges-islam</ref> Yalina enkolagana ne [[:en:Yale_University|Yale University]] mu Pulogulaamu z'emisomo ku by'okwelinda mu nsi yonna mu 2006<ref>http://www.cbsnews.com/stories/2006/09/18/freespeech/main2017202.shtml</ref> era yali munwanyi nnyo oowa Brussels-based [[:en:European_Foundation_for_Democracy|European Foundation for Democracy]] okuva mu 2006 okutuusa 2012.<ref>https://web.archive.org/web/20191212223356/http://www.gmfus.org/events/reconciling-islam-freedom</ref><ref>https://newrepublic.com/article/103301/islam-censorship-efd-manji-suppression</ref>
== Emirimu gye ==
Manji yatandiika emirimu gye mu Byobufuzi mu 1990. Yali om[[:en:Legislative_aide|kubabaga amateeka]] mu [[:en:Canadian_parliament|Paalamenti ya Canada]] ku lw'omubaka omugya ow'ekibiina kya [[:en:New_Democratic_Party_of_Canada|New Democratic Party]] [[:en:Dawn_Black|Dawn Black]], n'oluvanyuma [[:en:Press_secretary|omuwandiisi w'abannamawulire]]<nowiki/>mu [[:en:Ontario_government|Gavumenti ya Ontario]] ku lwa Kabinenti Minisita wa [[:en:Ontario_New_Democratic_Party|Ontario New Democratic Party]] [[:en:Marion_Boyd|Marion Boyd]],<ref>https://vancouversun.com/news/staff-blogs/the-trouble-with-irshad-manji</ref> n'oluvanyuma omuwandiisi w'ebinayogerwa okulembera ekibiina kya NDP [[:en:Audrey_McLaughlin|Audrey McLaughlin]]. Ku myaka 24, yafuuka omusunsuzi w'ensonga z'Eggwanga ku lw'''[[:en:Ottawa_Citizen|Abatuuze ba Ottawa]]''<ref name="Popescu"/> era nga memba omuto ku [[:en:Editorial_board|kakiiko akasunsuzi]] akakwasaganya amawulire ga Canada. Yaliko omuwandiisi w'omuko mu lupapula lwa Ottawa olupya olwa [[:en:Gay_media|LGBT newspaper]] ''[[:en:Capital_Xtra!|Capital Xtra!]]''<ref>https://web.archive.org/web/20090303223005/http://www.xtra.ca/public/Ottawa/Looking_back_on_issue_1_of_Capital_Xtra-6265.aspx</ref> Yaweerezako mu kanyomero ka "Friendly Fire" akaali kawerezebwa ku [[:en:TVOntario|TVOntario]] mu ''[[:en:Studio_2|Situdiyo 2]]'' okuva mu 1992 okutuusa 1994, nga yali aweereza ne [[:en:Michael_Coren|Michael Coren]].<ref>https://books.google.com/books?id=tMvzNiHF-XIC&pg=PA70</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://rrj.ca/a-talking-contradiction/ |access-date=2024-04-01 |archive-date=2024-02-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227134320/https://rrj.ca/a-talking-contradiction/ |url-status=dead }}</ref>
Manji yaweereza ku pulogulaamu ez'enjawulo ku TV ezikwata ku [[:en:Public_affairs_(broadcasting)|nsonga za Gavumenti]] omuli, ''Q-Files'' for [[:en:CP24#CHUM_era|Pulse24]] saako n'eyagiddira mu bigere eya ''[[:en:QT:_QueerTelevision|QT: QueerTelevision]]'' ku TV esangibwamu kibuga kya TorontoCitytv mu myaka gya 1990.<ref>https://books.google.com/books?id=nwFuDwAAQBAJ&pg=PA65</ref><ref>https://www.vancouverobserver.com/5-minutes-with/irshad-manji%C3%A2%E2%82%AC%E2%84%A2s-moral-courage</ref> Bweyalekulira pulogulaamu, Manji yatona ebintu by'eyali akozesa ku TV "big Q" eri aba [[:en:Pride_Library|Pride Library]] ku [[:en:University_of_Western_Ontario|Yunivasite ya Western Ontario]].<ref>https://tspace.library.utoronto.ca/bitstream/1807/30559/1/Cooper_Danielle_201111_MI_thesis.pdf#page=41</ref>
Alabikiddeko ku mikutu gya TV egy'enjawulo okwetoloola ensi nga [[:en:Al_Jazeera_English|Al Jazeera]], aba [[:en:Canadian_Broadcasting_Corporation|CBC]], [[:en:BBC|BBC]], [[:en:MSNBC|MSNBC]], [[:en:C-SPAN|C-SPAN]], [[:en:CNN|CNN]], [[:en:Public_Broadcasting_Service|PBS]], aba [[:en:Fox_News_Channel|Fox News Channel]], [[:en:CBS|CBS]], ne [[:en:HBO|HBO]].<ref>https://www.youtube.com/user/IrshadManjiTV</ref>
Yali musomesa ku [[:en:New_York_University|New York University]] (NYU) okuva mu 2008 okutuusa 2015.<ref>https://wagner.nyu.edu/community/faculty/irshad-manji</ref><ref>{{Cite web |url=http://kwese.espn.com/olympics/summer/2012/story/_/id/8157338/ioc-bar-saudi-arabia-olympics-women-added-team |title=Archive copy |access-date=2024-04-01 |archive-date=2018-09-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180913002250/http://kwese.espn.com/olympics/summer/2012/story/_/id/8157338/ioc-bar-saudi-arabia-olympics-women-added-team |url-status=dead }}</ref> Manji yegatta ku NYU [[:en:Robert_F._Wagner_Graduate_School_of_Public_Service|Robert F. Wagner Graduate School of Public Service]] okutandiikawo pulojekii eey'okutumbule ebyempisa mu bavubuka saako n'okwogera amazima okuwangula emitima gy'abantu b'omu bitudu by'abwe.<ref>https://web.archive.org/web/20120901122500/https://www.irshadmanji.com/Moral-Courage-Project</ref> Essomo lye ly'ali ligenderera "okuyigiriza abavubuka okukola okusalawo okwobwannakyewa ku lw'obulungi bw'endowooza zaabwe, n'obukugu".<ref>{{Cite web |url=http://wagner.nyu.edu/leadership/affiliates |title=Archive copy |access-date=2024-04-01 |archive-date=2013-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131123092304/http://wagner.nyu.edu/leadership/affiliates |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokuna 2013, TV ya Moral Courage (ku mukutu gwa [[:en:YouTube|YouTube]]), gwatongozebwa Manji ne [[:en:Cornel_West|Cornel West]], ng'ono mukenkufu era mulwanirizi w'eddembe ly'abantu.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=J7GguSvt-Ow</ref> West yayogera ku mirimu gya Manji nga "amaanyi agatereddwawo ku lw'obulungi."<ref>https://www.youtube.com/watch?v=J7GguSvt-Ow</ref> Mu 2015, Manji yatandikawo "the West Coast presence of Moral Courage" ku [[:en:Annenberg_Center_on_Communication_Leadership_&_Policy|Annenberg Center on Communication Leadership & Policy]] mu [[:en:University_of_Southern_California|Yunivasite ya Southern California]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Annenberg_Center_on_Communication_Leadership_&_Policy</ref>
== Ebitabo bye y'awandiika ==
=== ''The Trouble with Islam Today'' ===
Akatabo ka Manji aka ''The Trouble with Islam Today'' (nga muntandikwa yali akatuumye ''The Trouble with Islam'') kaali kafulumizibwa aba [[:en:St._Martin's_Press|St. Martin's Press]] mu 2004. Akatabo kano kasooka kufulumizibwa mu Canada wansi w'omutwe ogwasooka mu Gwomwenda 2003.<ref>https://books.google.com/books?id=IWUEAAAAMBAJ&pg=PA27</ref> Okuva kw'olwo kabadde nga kavvunulwa mu nnimi ezisoba mo 30. Manji yawaayo obutabo obwali buvvunuddwa mu nnimi nga [[:en:Arabic_language|Arabic]], [[:en:Persian_language|Persian]], ne [[:en:Urdu|Urdu]] ookubuwanulira ku bwerere okuva ku Webusayiti ye.<ref name="Jerusalem Post">https://www.jpost.com/Features/Manji-Young-Muslims-want-change</ref> Mu katabo ka ''The Trouble with Islam Today'', Manji yanoonyereza ku ntaputa empya ey'ekitabo ekitukuvu Qur'an ky'akkiriza nti kituukira ddala n'omulembe gw'Ekyaasa kya 21.<ref>https://www.irishexaminer.com/analysis/role-of-women-central-to-necessary-reforms-within-islam-441608.html</ref> Ekitabo kino kisomeddwa abantu omuli abakikungiriza saako n'abakivumirira omuli Abasiraamu n'abatali basiraamu. Abantu ab'enjawulo ababadde be kkanya ekitabo kino bakiyise "ekitabo ekizaamu amaanyi"<ref>https://timesofindia.indiatimes.com/Calling-all-believers-to-a-conversation-on-Islam/articleshow/1326998.cms</ref> oba "ekyali kyalindilirwa okuva edda"<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Sullivan</ref> songa abalala bagamba kyawandiikibwa okuvoola abasiraamu.<ref>http://www.democracynow.org/2006/2/7/freedom_of_speech_or_incitement_to</ref>
[[:en:Tarek_Fatah|Tarek Fatah]], omusiraamu okuva mu Canada okuva mu ntandikwa y'avumirira ekitabo kya ''The Trouble With Islam'',<ref>https://web.archive.org/web/20050207112221/http://canpalnet-ottawa.org/fatah.html</ref> yazza enjogera egamba nti Manji ali "yali mutuufu olw'enkola ey'obusosoze mu nsi y'abasiraamu" era nti "mwalimu ensonga nyingi ezaali zisinzira ku kumanya kwe".<ref>https://web.archive.org/web/20090107225747/http://www.thespec.com/Opinions/article/392889</ref>
''Akatabo ka The Trouble with Islam Today'' kaawerebwa mu mawanga awerako. Okuva mu Gwomusanvu 2009, ekitabo kino era kyawerebwa ne mu Malaysia.<ref name=":3">https://www.thestar.com.my/news/nation/2012/05/24/home-ministry-bans-irshad-manjis-book</ref>
=== ''Faith without Fear'' ===
Mu 2007 Manji yafulumya olutambi lwa [[:en:Public_Broadcasting_Service|PBS]], ''Faith without Fear''. kigoberera olugendo lwe okuzza okukkiriza n'emirembe. ng'otadde ku bbali ebyo ebyamusoomuza ng'akyali musiraamu. yavumbula bingi ku [[:en:Islamism|Busiraamu]] mu Yemen, Europe n'Obukiikakkono bwa America, wamu n'ebyafaayo ku [[:en:Critical_thinking|ndowooza y'ekika ekyawagguli]] ey'obusiraamu mu Spain n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pbs.org/weta/crossroads/about/show_faith_without_fear.html |access-date=2024-04-01 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209190230/https://www.pbs.org/weta/crossroads/about/show_faith_without_fear.html |url-status=dead }}</ref> ''Faith Without Fear'' kyalondebwa mu mpaka za [[:en:Emmy|Emmy]] era yeyawangula Awaadi y'empaka za [[:en:National_Film_Board|National Film Board]] of Canada [[:en:Gemini_Award|Gemini Award]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Film_Board_of_Canada</ref> K'ekatongoza ebikujjuko bya 2008 [[:en:Muslim_Film_Festival|Muslim Film Festival]], ebyategekebwa aba [[:en:American_Islamic_Congress|American Islamic Congress]]<ref>https://archive.today/20080416235659/http://www.muslimfilm.org/schedule.html</ref> era ne kawangula zaabu mu bikujjuko bya [[:en:New_York_Television_Festival|New York Television Festival]].
=== ''Allah, Liberty and Love'' ===
Mu 2011, Manji yafulumya akatabo ka ''Allah, Liberty and Love''. Mu katabo ke, anyonyola butya Aabasiraamu bweyayinza okuvvunula ekitabo ekitukuvu ekya Qur'an, okwogera n'eddembe n'okwelowooleza. Mu ngeri y'okuwagira ebiwandiiko bye, Manji ajuliza ''[[:en:Ijtihad|ijtihad]]'', ennono y'obusiraamu ey'okulowooza okwokwefumitiriza naddala mu kuvvunula [[:en:List_of_Islamic_texts|ebiwandiiko by'obusiraamu]] n'ebisomesebwa.<ref name="Doughty">https://web.archive.org/web/20170705121430/http://www.innovation.cc/book-reviews/rev_doughty_assay_manji18vi1a13.pdf</ref><ref name="Kaylan">https://www.newsweek.com/irshad-manji-challenges-muslims-follow-their-conscience-67465</ref> Manji akikkatiriza nti enkyukakyuka yonna mu ekuuma omutindo gw'obusiraamu essobola kuva mu bbo b'ennyini era tebisobola kuggibwa walala.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times_of_India</ref>
Manji akkiriziganya n'enkola ey'okufumbiriganwa wakati w'[[:en:Interfaith_marriage|abagalana ab'enzikiriza ez'enjawulo]] naddala okufumbiriganwa wakati w'Abasiraamu n'aatali basiraamu, abakyala Abasiraamu okufumbirwa abasajja abatali Basiraamu nga basinzira ku birowoozo bya Khaleel Mohammed owa [[:en:San_Diego_State_University|San Diego State University (SDSU)]], mu San Diego, California.<ref>https://freethinkingstokie.files.wordpress.com/2012/04/eng_bothpages.pdf</ref>
Nga bwekiri mu biwandiiko bya Manji ebirala, ''Allah, Liberty and Love'' byafuna ebirowoozo ebirungi n'ebibi. Rayyan Al Shawaf, aomuwandiisi asangibwa mu Beirut, anyonyola ekigendererwa kya Manji ku butya Qur'an bweyinza okuvvunulwa mu kitiibwa ky'obusiraamu so ssi ku butya bwekiyinza okukugirwa eri ekitabo kya Qur'an. Era awakanya ekya Manji okutumbula ijtihad ng'abuusa amaaso ku "''ijtihad'' kitala ekitula okuva ku njuyi zombi."<ref name="Al-Shawaf">https://www.boston.com/ae/books/articles/2011/06/25/manjis_allah_implores_muslims_to_think_freely/</ref> Al-Shawaf naye agamba nti Manji essira aliteeka ku "butya Quran bweyinza okuvunulwa mu kitiibwa okwawukana ku kyokuteekawo amateeka agakugira."<ref name="Al-Shawaf" /> Mu kwogera kwa Melik Kaylan mu ''[[:en:Newsweek|Newsweek]]'' anyonyola akatabo nga "kakuyege y'okukaaba kwa abasiraamu" era nga kujjudde "okusikiriza abalala okubawulira era bitambulira mu njogera ezitalina makulu nga bino biwaawaza amatu g'abawagizi be."
Omar Sultan Haque, omusomesa era omunonyereza ku mu ssomero ly'abasawo mu Yunivasite ya Harvard University Medical School, agamba nti newankubadde ekitabo kya Manji ky'amakulu mu kumanyisa abantu, "tekikwatagana n'abibuuza ebimu ebiyinza okufuula ebiseera by'eddini y'obusiraamu ey'amazima."<ref name="Haque">http://www.tnr.com/book/review/allah-liberty-love-irshad-manji</ref> Haque anyonyola ekirowooza kya Manji nga "enneyisa eraga okusiima naye mu busukkulumu". Howard A. Doughty, Pulofeesa w'emisomo gy'ensimbi n'ebyobufuzi ku ssomero lya [[:en:Seneca_College|Seneca College]], kino akinyonyola n'ekyawandiikibwa kya Haque: "Katonda wa Manji afaananira ddala omuwabuzi ow'amaanyi okuva mu ttendekero erya waggulu."<ref name="Haque" />
Doughty, mu afunza okulaba kwe ku biwandiiko bya Manji agamba nti abayizi abamu (nga yegyemu) abuusabusa oba "Manji anaasobola okuggusa ensonga ze era n'assa ebiwandiiko bye mu nkola." Wabula yewaayo okukuuma ebigambo bye nayongerezaako nti "abamuwakanya kyebatamanyi nti enjogera ye, enkolagana ye n'abantu, okumaanya kwe ku by'ensimbi n'ebyobufuzi bye bimusobozesa okukyusa endowooza ye okugizza ku bikolwa bya bantu."<ref name="Doughty" />
Okutongozebwa kwa kitabo kya ''Allah, Liberty and Love'' okw'ensi yonna kwalimu ebitakwatagana. Mu Gwekkuminogumu 2011, Abasiraamu abakuukutivu balumbagana ekitabo kya Manji nga kitongozebwa mu [[:en:Amsterdam|Amsterdam]];<ref name=":2">https://nationalpost.com/news/canada/irshad-manji-book-tour-in-indonesia-runs-into-trouble-with-islamic-thugs</ref> Abasajja abasiraamu abiri mu babiri balumbagana Manji nebagezaako okutyoboola.<ref>{{Cite web |url=http://israelbehindthenews.com/we-made-the-jerusalem-post-with-this-irshad-manji-speaking-the-truth/8343/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-01 |archive-date=2016-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160808224230/http://israelbehindthenews.com/we-made-the-jerusalem-post-with-this-irshad-manji-speaking-the-truth/8343/ |url-status=dead }}</ref> Mu kaseera w'eyali abunya akatabo ke, Poliisi yamusazaamu okwogera kwe mu Jakarta olw'ekibiina ky'abagagga ekya [[:en:Islamic_Defenders_Front|Islamic Defenders Front]] okuva mu Indonesia.<ref>https://web.archive.org/web/20160308024014/http://jakartaglobe.beritasatu.com/archive/indonesian-hardline-group-urges-govt-to-deport-liberal-canadian-muslim-activist/</ref> Oluvanyuma lw'ennaku, abasajja nkumi na nkumi okuva mu kakiiko ka [[:en:Indonesian_Mujahedeen_Council|Indonesian Mujahedeen Council]] bavvoola tiimu ya Manji n'abawagizi be mu [[:en:Yogyakarta|Yogyakarta]]. Abantu ab'ejawulo bakosebwa era tewali n'omu yaweebwa bujjanjabi mu ddwaliro.<ref>https://web.archive.org/web/20130310112512/http://www.thejakartapost.com/news/2012/05/10/irshad-manji-injured-mob-attack-yogya.html</ref><ref name=":2" /> Oluvanyuma lw'ebyo, Gavumienti ya Malaysia yawera ekitabo kya ''Allah, Liberty and Love''. Naye mu Gwomwenda 2013, Kkooti ya wagguli mu [[:en:Kuala_Lumpur|Kuala Lumpur]] yakisazaamu.<ref>https://web.archive.org/web/20131004213928/http://www.themalaysianinsider.com/malaysia/article/ban-on-irshad-manjis-book-lifted</ref> Omwaka ogwali guwedde, Nik Raina Nik Abdul Aziz, omukyala okuva mu Malaysia era nga yali omu kuba Maneja ba [[:en:Borders_Group|Borders Bookstore]], yakwatibwa olwokutunda akitabo kya Manji ekyali kyavvunulwa ng'eggwanga telinnaba kulangirira nvumbo.<ref>http://www.aljazeera.com/indepth/features/2012/08/2012867105109271.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20171029023305/http://antarapos.com/en/index.php?q9nan56SpKPkoObnaNGXpVvZn7WkcZFjZQ</ref> Oluvanyuma lw'emyaka esatu ng'atoa n'ebannamteeka, Kkooti ya Malaysia yagoba okuwaaba kwa Gavumenti.<ref>http://www.themalaymailonline.com/malaysia/article/nik-rainas-nightmare-finally-over-as-federal-court-dismisses-jawis-prosecut</ref><ref>http://www.themalaymailonline.com/malaysia/article/judges-slam-islamic-authority-for-premature-raid-on-borders</ref>
=== ''Don't Label Me'' ===
Mu nteekateeka z'okufulumya ekitabo ekikyasembyeyo, ''Don't Label Me: An Incredible Conversation for Divided Times'', Manji yeyali omwogezi ku lunaku lwa Discovery, Dialogue & Action event ekya [[:en:Washington_University_in_St._Louis|Washington University in St. Louis]] nga 19 Ogwokubiri 2019.<ref>https://source.wustl.edu/2019/02/honest-diversity-moral-courage-and-shedding-labels-a-qa-with-irshad-manji/</ref> ''Don't Label Me'' kyafulumizibwa aba [[:en:St._Martin's_Press|St. Martin's Press]] nga 26 Ogwokubiri.<ref name=":0">https://www.newsweek.com/2019/03/08/irshad-manji-interview-dont-label-me-diversity-black-lives-matters-1335894.html</ref> Ekitabo kyawandiikibwa ng'emboozi ey'okutebereza ne Lily, embwa ya Manji eyasooka, nga yaffa era nga yalabikirako mu [[:en:Devil's_advocate|Devil's advocate]].<ref name=":1">https://vancouversun.com/entertainment/books/listening-is-the-best-way-to-get-your-point-across-says-irshad-manji</ref><ref name=":4">{{Cite web |url=https://areomagazine.com/2019/05/01/irshad-manjis-dont-label-me-book-review/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-01 |archive-date=2023-11-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231111031748/https://areomagazine.com/2019/05/01/irshad-manjis-dont-label-me-book-review/ |url-status=dead }}</ref> Okusinziira ku Dana Gee owa ''[[:en:Vancouver_Sun|Vancouver Sun]]'', "kirabika nga ekitalina mulamwa naye nga kikola". Manji akozesa emboozi eno okumanyisa abantu [[:en:Tribalism|busosoze mu mawanga]] saako n'enkolagana wakati w'abo abawakanya by'eyawandiika.<ref name=":1" /> Mu katambi akafulumizibwa aba ''[[:en:Time_(magazine)|Time]]'' magazine mu Gwokusatu 2019, Manji agamba nti "Ndiwano okuleeta ekiteeso, mu kaseera nga amasomero gasomesa abaana okwenyiiza, balina okubasomesa engeri y'okunyiza abalala".<ref>https://people.com/human-interest/schools-kids-how-not-to-be-offended-irshad-manji/</ref> Munnakatemba [[:en:Chris_Rock|Chris Rock]], nga muwagizi wa Manji,<ref name=":0" /> naye yatumbula ekitabo ng'ayita ku kibanja kye ekya Twitter ng'ekitabo yakiyita "genius".<ref>https://hiddenforces.io/podcasts/irshad-manji-diversity-culture-wars/</ref><ref>https://twitter.com/chrisrock/status/1100499552933724165</ref> Mu kwekennenya ekitabo kya ''Don't Label Me'' ekyakolebwa aba ''Areo Magazine'', Samuel Kronen yawandiika nti "Manji eleeta enkolagana enungi, okwekilirizamu, obwesimbu era ateddewo okumanya ku bizibu abantu by'ebasanga."<ref name=":4" />
== Ebyamutuukako ==
Manji afunye okutiisibwatiisibwa okuwerako olw'endowooza ye.<ref>http://www.independent.co.uk/news/people/profiles/irshad-manji-islams-marked-woman-58908.html</ref> Nga akyabeera mu Toronto, amadirisa ge yagakola nga tegayitamu masasi olw'ebyokwerinda.<ref name="Todd" /> Manji anyonyolwa nga [[:en:Quranist|Quranist]].<ref>Kaminski, Joseph J. (2017). "Introduction: Determining the Basis for Political Discourse for the Next Generation". ''The Contemporary Islamic Governed State''. Cham: Palgrave Macmillan. pp. 1–28.</ref>
Mu mboozi ey'akafubo n'aba ''[[:en:The_Jerusalem_Post|The Jerusalem Post]]'', ng'anyonyola eby'obufuzi, Manji yagamba, "siri wa ku luuyi lwa kkono, siri wa ku luuyi lwa Ddyo, ndi mutume". Awakanyiza ebigambibwa mbu Entalo za Amerika zileetawo enkola ya [[:en:Islamic_extremism|Islamic extremism]].<ref>https://www.nytimes.com/2006/08/16/opinion/16manji.html</ref> Manji butereevu yetaba mu ntalo ezaali wakati wa Amerika mu [[:en:Iraq_War|Iraq]] ne [[:en:War_in_Afghanistan_(2001–present)|Afghanistan]], era n'olutalo lw'obukulembeze olwa [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] [[:en:War_on_Terror|War on Terror]].<ref name="Aroon">https://foreignpolicy.com/2007/04/19/on-tv-tonight-osama-bin-ladens-worst-nightmare/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.thenation.com/article/missionary-position/ |access-date=2024-04-01 |archive-date=2018-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180910181407/https://www.thenation.com/article/missionary-position/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Cole">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nowtoronto.com/art-and-books/q-and-a-irshad-manji/ |access-date=2024-04-01 |archive-date=2018-09-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911002456/https://nowtoronto.com/art-and-books/q-and-a-irshad-manji/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Duff-Brown">https://www.chron.com/news/nation-world/article/Rebellious-writer-s-criticism-of-Islam-stirring-1628637.php</ref> Mu 2006, obuweereza bwe mu lutalo lwa Iraq lwafuuka lw'amaanyi eri Gavumenti ya Bush.<ref name="Jerusalem Post" /> Ku Iraq, yagamba nti "yalowooza offiisi onkulu yalina okumanyisibwa okumala oksobola okukola okusalawo."<ref name="Cole" /> Era yagamba nti, "mbadde nebuuza mu lujjudde ku mirimu egy'omu Afghanistan n'abiki ebinakivaamu."<ref name="Cole" />
Akikkatiriza nti aba [[:en:Palestinians|Palestine]] basanga emirimu ebiri: ekisooka ebikolebwa aba [[:en:Hamas|Hamas]] eri abakyala n[[:en:LGBT|'abalya ebisiyaga]] n'endala ey'[[:en:Israel_Defense_Forces|amaggye ga Israeli]] mu ba Palestine bonna.<ref>https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/discussion/2007/04/18/DI2007041801507.html</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mu 2016, Manji n'omwagalwa we, Laura Albano, mafumbiriganwa mu Hawaii.<ref>http://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2016/05/10/irshad-manji-marries-partner-laura-albano/</ref> Bawangalira eyo n'embwa zaabwe. Abagalana bano bayawukana.<ref>https://irshadmanji.com/divorcing-courageously/</ref>
== Awaadi n'ebitiibwa by'eyafuna ==
* 1997 – omulwanirizi w'omwenkano mu bakyala mu kyaasa ekya 21 nga yatuumibwa aba ''[[:en:Ms._Magazine|Ms. Magazine]]''<ref>September/October 1997 issue of ''Ms.'', p. 104</ref>
* Awaadi za 2004 – [[:en:Oprah_Winfrey|Oprah Winfrey]] eri asinze obuvumu, amaanyi n'okwewayo"<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISSN_(identifier)</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pbs.org/weta/crossroads/about/show_faith_without_fear_film.html |access-date=2024-04-01 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826234805/https://www.pbs.org/weta/crossroads/about/show_faith_without_fear_film.html |url-status=dead }}</ref>
* 2005 – Named by ''The Jakarta Post'' as one of three women making a positive change in Islam today.<ref>https://www.huffingtonpost.com/author/irshad-manji</ref>
* 2006 – Young Global Leader selected by the [[:en:World_Economic_Forum|World Economic Forum]]<ref>https://web.archive.org/web/20140813024501/http://www.weforum.org/content/pages/ygl-alumni-community</ref>
* 2007 – Global Vision Prize, [[:en:Immigration_Equality|Immigration Equality]]'s highest honour<ref>2007 Annual Benefit, New York City.</ref>
* 2008 – Honorary Doctorate [[:en:University_of_Puget_Sound|University of Puget Sound]]<ref>https://web.archive.org/web/20080609034250/http://www.ups.edu/x27840.xml</ref>
* 2009 – Muslim Leader of Tomorrow from the [[:en:American_Society_for_Muslim_Advancement|American Society for Muslim Advancement]]<ref>{{Cite web |url=http://asmasociety.typepad.com/mlt/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-01 |archive-date=2008-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080604012926/http://asmasociety.typepad.com/mlt/ |url-status=dead }}</ref>
* 2012 – The [[:en:Ethical_Humanist_Award|Ethical Humanist Award]] from New York [[:en:Society_for_Ethical_Culture|Society for Ethical Culture]]'s highest honour
* 2014 – [[:en:Honorary_Doctorate|Honorary Doctorate]] [[:en:Bishop's_University|Bishop's University]]<ref>https://web.archive.org/web/20140701055759/http://www.ubishops.ca/about-bu/bu-news/details.html?tx_ttnews%5Btt_news%5D=457&cHash=425754d146460b625ca0d0491daf1ae7</ref>
* 2015 – [[:en:Lantos_Human_Rights_Prize|Lantos Human Rights Prize]]<ref>https://www.voanews.com/a/three-women-muslim-countries-us-human-right-award/3098387.html</ref>
== Ebimukwatako ==
* 1997 – ''Risking Utopia: On the Edge of a New Democracy'', (Douglas and McIntyre )
* 2003 – ''[[:en:The_Trouble_with_Islam_Today|The Trouble with Islam Today]]'' (St. Martin's Press, )
* 2011 – ''Allah, Liberty and Love: The Courage to Reconcile Faith and Freedom''<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-1-4516-4520-0</ref> (Atria Books, , )
* 2019 – ''Don't Label Me: An Incredible Conversation for Divided Times'' (St. Martin's Press, )
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* Omukutu gwa webusayiti omutongole
* Irshad Manji ku IMDb
* Okulabika kwe ku C-SPAN
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Manji, Irshad}}
[[Category:Abasomesa]]
5hq04xdzaajs21qrjj172hvvpmxz11w
Joyce Moriku
0
10503
60383
42213
2026-07-10T16:14:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60383
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Joyce Moriku''' era gwebamannyi nga '''Joyce Kaducu''' yazaalibwa nga 21 Ogwokuna mu 1969, nga [[:en:Uganda|Munayuganda]] eyakuguka mu [[:en:Pediatrician|by'okujanjaba abaana n'eddwadde zaabwe]], omusomesa era nga [[:en:Politician|munabyabufuzi]]. Ye Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by'enjigiriza bya pulayimale mu kabineeti empya eyatandika mu 2021. Mu kusooka yali [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita Omubeezi Ow'eby'obulamu ebitandikirwaako]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda.]] Yalondebwa mu kifo kino nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, ng'adira [[:en:Sarah_Achieng_Opendi|Sarah Achieng Opendi]] mu bigere eyali afuuse Minisita Omubeezi Ow'eby'obulamu, n'emirimu egy'enjawulo.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Akola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] [[:en:Moyo_District|Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Moyo]] mu Paalamenti eye kumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20180718234538/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=189</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Dr. Moriku yazaalibwa mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti ye Moyo]], mu [[:en:West_Nile_sub-region|bitundu bya West Nile]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika Ddyo]] bwa Uganda, nga 21 Ogwokuna mu 1969. Yasomera ku Laropi Primary School gyeyatandikira n'okumalira eby'enjigiriza bye ebisokerwaako. Yasomerako ku Metu Senior Secondary School, erisinganibwa e [[:en:Moyo_Town|Moyo]], ng'eno gyeyatuulita S4, nga tanaba kugenda ku Sacred Heart Senior Secondary School e [[:en:Gulu|Gulu]] gyeyasomera n'okumalirira S6.<ref name="Profile" />
Mu 1997, yagenda ku [[:en:Mbarara_University_School_of_Medicine|Yunivasite y'e Mbarara gyebayigiriza ku bikwatagana n'eby'eddagala]], ng'eno gyeyasoma [[:en:Medicine|obusawo bw'okujanjaba abantu]], n'atikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu busawo wamu ne Diguli mu kulongoosa]] mu 2002. Mu 2005, yafuna Dipulooma mu by'okuteeka teeka pulojekiti n'okuzidukanya okuva ku [[:en:Gulu_University|Yunivasite ye Gulu]]. Oluvannyuma yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Yunivasite ye Makerere gyebatendekera obusawo]] e Mulago, ng'eno gyeyafunira [[:en:Master_of_Medicine|Diguli ey'okubiri mu kujanjaba abaana n'enddwadde]] zaabwe mu 2008. Oluvannyuma neera, mu 2005, Yunivasite ye [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] yamuwa [[:en:Doctorate|Diguli ey'okusatu mu by'okusoma n'akuguka mu by'emisuwa]].<ref name="Profile" />
== Emirimu gye mubusawo ==
Oluvannyuma lw'okufuna Diguli ye esooka, yagenda okufuna obukugu mu by'okujanjaba mu [[:en:Lacor_Hospital|Ddwaliro lya Lacor]] e Gulu, okuva mu 2002 okutuuka mu 2003. Wakati wa 2003 ne 2005, yali akola nga omukwanaganya w'abasawo ku kitongole ekivunaanyizibwa mu k[[:en:HIV|ulwanyisa akawuka ka siriimu]] mu Uganda, ng'asinziira Gulu. Okuva mu 2005 okutuuka mu 2008, yali akola nga omusawo omukugu mu [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|ddwaliro ly'e Mulago]]. Oluvannyuma lw'ekyo, yakolako nga akulira abasawo okumala omwaka gumu mu ddwaliro lya Mildmay Clinic nga lisinganibwa ku [[:en:Kampala-Entebbe_Road|luguudo lw'e Ntebbe]], okuva 2008 okutuuka mu 2009. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2015, yali akola nga omusomesa w'abasawo abajanjaba abaana n'enddwadde zaabwe ku Yunivasite y'e Gulu, nga kuno kweyaongereza okuwereza nga omujanjabi w'abaana n'eddwadde zaabwe eyali yeebuzibwaako mu [[:en:Gulu_Regional_Referral_Hospital|Ddwaliro ly'e Gulu]].<ref name="Profile" />
== Emirimu gye nga munabyabufuzi ==
Mu 2016, yayingira eby'obufuzi nga avuganya mu Konsitituweensi nga omukyala eyali ayagala okukiikirira ya Disitulikiti ya [[Moyo (disitulikit)|Moyo]]. Yawangula ng'era ye mubaka [[:en:Incumbent|eyaliko nebaddamu nebamulonda]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti eye kumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="Who">http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/mc8gbv/-/index.html</ref> Nga 6 Ogwomukaagamu 2016, yaweebwa ekya Minisita avunaanyizibwa ku By'obulamu ebisokerwaako.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Obulamu bwe ==
Mukyala mufumbo ng'era baawe ye Omukenkufu Kaducu, nga musomesa ku [[:en:Gulu_University|Yunivasite y'e Gulu]].<ref name="Who" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
h2vhmze54fmalc9l61swkyjowf2jwtk
60595
60383
2026-07-10T16:35:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60595
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Joyce Moriku''' era gwebamannyi nga '''Joyce Kaducu''' yazaalibwa nga 21 Ogwokuna mu 1969, nga [[:en:Uganda|Munayuganda]] eyakuguka mu [[:en:Pediatrician|by'okujanjaba abaana n'eddwadde zaabwe]], omusomesa era nga [[:en:Politician|munabyabufuzi]]. Ye Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by'enjigiriza bya pulayimale mu kabineeti empya eyatandika mu 2021. Mu kusooka yali [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita Omubeezi Ow'eby'obulamu ebitandikirwaako]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda.]] Yalondebwa mu kifo kino nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, ng'adira [[:en:Sarah_Achieng_Opendi|Sarah Achieng Opendi]] mu bigere eyali afuuse Minisita Omubeezi Ow'eby'obulamu, n'emirimu egy'enjawulo.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Akola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] [[:en:Moyo_District|Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Moyo]] mu Paalamenti eye kumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20180718234538/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=189</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Dr. Moriku yazaalibwa mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti ye Moyo]], mu [[:en:West_Nile_sub-region|bitundu bya West Nile]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika Ddyo]] bwa Uganda, nga 21 Ogwokuna mu 1969. Yasomera ku Laropi Primary School gyeyatandikira n'okumalira eby'enjigiriza bye ebisokerwaako. Yasomerako ku Metu Senior Secondary School, erisinganibwa e [[:en:Moyo_Town|Moyo]], ng'eno gyeyatuulita S4, nga tanaba kugenda ku Sacred Heart Senior Secondary School e [[:en:Gulu|Gulu]] gyeyasomera n'okumalirira S6.<ref name="Profile" />
Mu 1997, yagenda ku [[:en:Mbarara_University_School_of_Medicine|Yunivasite y'e Mbarara gyebayigiriza ku bikwatagana n'eby'eddagala]], ng'eno gyeyasoma [[:en:Medicine|obusawo bw'okujanjaba abantu]], n'atikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu busawo wamu ne Diguli mu kulongoosa]] mu 2002. Mu 2005, yafuna Dipulooma mu by'okuteeka teeka pulojekiti n'okuzidukanya okuva ku [[:en:Gulu_University|Yunivasite ye Gulu]]. Oluvannyuma yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Yunivasite ye Makerere gyebatendekera obusawo]] e Mulago, ng'eno gyeyafunira [[:en:Master_of_Medicine|Diguli ey'okubiri mu kujanjaba abaana n'enddwadde]] zaabwe mu 2008. Oluvannyuma neera, mu 2005, Yunivasite ye [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] yamuwa [[:en:Doctorate|Diguli ey'okusatu mu by'okusoma n'akuguka mu by'emisuwa]].<ref name="Profile" />
== Emirimu gye mubusawo ==
Oluvannyuma lw'okufuna Diguli ye esooka, yagenda okufuna obukugu mu by'okujanjaba mu [[:en:Lacor_Hospital|Ddwaliro lya Lacor]] e Gulu, okuva mu 2002 okutuuka mu 2003. Wakati wa 2003 ne 2005, yali akola nga omukwanaganya w'abasawo ku kitongole ekivunaanyizibwa mu k[[:en:HIV|ulwanyisa akawuka ka siriimu]] mu Uganda, ng'asinziira Gulu. Okuva mu 2005 okutuuka mu 2008, yali akola nga omusawo omukugu mu [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|ddwaliro ly'e Mulago]]. Oluvannyuma lw'ekyo, yakolako nga akulira abasawo okumala omwaka gumu mu ddwaliro lya Mildmay Clinic nga lisinganibwa ku [[:en:Kampala-Entebbe_Road|luguudo lw'e Ntebbe]], okuva 2008 okutuuka mu 2009. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2015, yali akola nga omusomesa w'abasawo abajanjaba abaana n'enddwadde zaabwe ku Yunivasite y'e Gulu, nga kuno kweyaongereza okuwereza nga omujanjabi w'abaana n'eddwadde zaabwe eyali yeebuzibwaako mu [[:en:Gulu_Regional_Referral_Hospital|Ddwaliro ly'e Gulu]].<ref name="Profile" />
== Emirimu gye nga munabyabufuzi ==
Mu 2016, yayingira eby'obufuzi nga avuganya mu Konsitituweensi nga omukyala eyali ayagala okukiikirira ya Disitulikiti ya [[Moyo (disitulikit)|Moyo]]. Yawangula ng'era ye mubaka [[:en:Incumbent|eyaliko nebaddamu nebamulonda]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti eye kumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="Who">http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/mc8gbv/-/index.html</ref> Nga 6 Ogwomukaagamu 2016, yaweebwa ekya Minisita avunaanyizibwa ku By'obulamu ebisokerwaako.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Obulamu bwe ==
Mukyala mufumbo ng'era baawe ye Omukenkufu Kaducu, nga musomesa ku [[:en:Gulu_University|Yunivasite y'e Gulu]].<ref name="Who" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
tp7ahv3r3eae491l0oi7dtzjcxknfqt
Lukia Isanga Nakadama
0
10512
60369
54357
2026-07-10T16:14:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60369
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nakadama Rukia Isanga.jpg|thumb|Lukia Nakadama Isanga.jpg]]
'''Lukia Isanga Nakadama''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1970), ng'ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rukia Isanga Nakadama''', Munnayuganda omukyala ey'ekolera bizinensi ze, nga musomesa wamu n'okubeera munnabyabufuzi. Esaawa eno ye mumyuka wa Saabaminisita wa Uganda ow'okusatu, ng'era ye Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala, okuva nga 9 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Yaddamu okulondebwa ng'omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda owo'kusatu era nga Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri.<ref>Reporter, Our (26 May 2026). [https://observer.ug/news/museveni-retains-wife-janet-vp-alupo-in-new-cabinet/ "Museveni retains wife Janet, VP Alupo in new cabinet"]. ''The Observer''. Retrieved 27 May 2026.</ref><ref>Atukunda, Rogers (26 May 2026). [https://softpower.ug/museveni-names-new-cabinet-retains-vp-alupo-pm-nabbanja/ "Museveni Names New Cabinet: Retains VP Alupo & PM Nabbanja"]. ''SoftPower News''. Retrieved 27 May 2026.</ref>
Nga tanafuna kifo ekyo, yali awereza nga Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kikula ky'abantu wamu n'eby'obuwangwa mu Kabineeti ya Uganda. Yaweebwa ekifo kino mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20150226063838/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/713136</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>wamu n'eya 27 Ogwokutaano mu 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineeti. Ye mubaka wa Paalamenti Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Mayuge. Abadde alondebwa ng'akomawo mu kifo kino okuviira ddala mu 2001.<ref name="Gender">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=87&const=Woman+Representative&dist_id=29&distname=Mayuge</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Isanga Nakadama yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1970. Yakuzibwa mu famire eyalimu abakyala abawera, nga yeeyali omwana ow'omukaaga, ku 12 maama we beyali yazaala. Taata we yalina abakyala babiri. Yasomera ku Nabisunsa Girls School, esomero lya gavumenti nga lirina eby'enjigiriza ebiri eby'awakati n'ebya wagul, nga lisinganibwa mu munisipaali y'e Nakawa mu bukiika ddyo bw'omubuvanjuba bwa Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yafuna satifikeeti mu Busomesa. gyeyayongerezaako mu 1999, okuva mutendekero lya Institute of Teacher Education Kyambogo (ITEK), nga kati kyafuuka kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, nga y'emu ku yunivasite za Uganda omunaana eza gavumenti, okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Alina Dipulooma ku kwekaanya eby'amaguzi ebiyingira nokufuluma eggwanga, ng'eno yagifuna mu 2004, okuva ku Islamic University in Uganda (IUIU). alina ne Diguli mu by'enjigiriza mu kudukanya eby'embeera z'abantu okuva ku IUIU.<ref name="Gender" />
== Emirimu gye ==
Mu kusooka mu 2001, yalinako bizineensi nga yabwanannyini, era nga omusomesa ku Hassantourabi Education Centre mu Disitulikiti ye Mayuge. Baasooka okumulonda mu Paalamenti mu 2001, nga Omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ye gyebamuzaala ey'e Mayuge. Mu 2006, baddamu nebamulonda okusigala nga akiikirira konsitituweensi eno. Baamuteeka mu kifo kya kabineeti kyalimu kati mu 2006.<ref name="Gender" />
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Rukia Nakadama wanzikiriza ya kiyisiraamu. Mukyala mufumbo, nga baawe ye Hajji Daudi Isanga. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya National Resistance Movement<ref name="Gender" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti ye Mayuge]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
727bs3uy3fhh2oa3dxkvv1v8uwbpr0v
60569
60369
2026-07-10T16:35:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60569
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nakadama Rukia Isanga.jpg|thumb|Lukia Nakadama Isanga.jpg]]
'''Lukia Isanga Nakadama''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1970), ng'ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rukia Isanga Nakadama''', Munnayuganda omukyala ey'ekolera bizinensi ze, nga musomesa wamu n'okubeera munnabyabufuzi. Esaawa eno ye mumyuka wa Saabaminisita wa Uganda ow'okusatu, ng'era ye Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala, okuva nga 9 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Yaddamu okulondebwa ng'omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda owo'kusatu era nga Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri.<ref>Reporter, Our (26 May 2026). [https://observer.ug/news/museveni-retains-wife-janet-vp-alupo-in-new-cabinet/ "Museveni retains wife Janet, VP Alupo in new cabinet"]. ''The Observer''. Retrieved 27 May 2026.</ref><ref>Atukunda, Rogers (26 May 2026). [https://softpower.ug/museveni-names-new-cabinet-retains-vp-alupo-pm-nabbanja/ "Museveni Names New Cabinet: Retains VP Alupo & PM Nabbanja"]. ''SoftPower News''. Retrieved 27 May 2026.</ref>
Nga tanafuna kifo ekyo, yali awereza nga Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kikula ky'abantu wamu n'eby'obuwangwa mu Kabineeti ya Uganda. Yaweebwa ekifo kino mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20150226063838/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/713136</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>wamu n'eya 27 Ogwokutaano mu 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineeti. Ye mubaka wa Paalamenti Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Mayuge. Abadde alondebwa ng'akomawo mu kifo kino okuviira ddala mu 2001.<ref name="Gender">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=87&const=Woman+Representative&dist_id=29&distname=Mayuge</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Isanga Nakadama yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1970. Yakuzibwa mu famire eyalimu abakyala abawera, nga yeeyali omwana ow'omukaaga, ku 12 maama we beyali yazaala. Taata we yalina abakyala babiri. Yasomera ku Nabisunsa Girls School, esomero lya gavumenti nga lirina eby'enjigiriza ebiri eby'awakati n'ebya wagul, nga lisinganibwa mu munisipaali y'e Nakawa mu bukiika ddyo bw'omubuvanjuba bwa Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yafuna satifikeeti mu Busomesa. gyeyayongerezaako mu 1999, okuva mutendekero lya Institute of Teacher Education Kyambogo (ITEK), nga kati kyafuuka kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, nga y'emu ku yunivasite za Uganda omunaana eza gavumenti, okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Alina Dipulooma ku kwekaanya eby'amaguzi ebiyingira nokufuluma eggwanga, ng'eno yagifuna mu 2004, okuva ku Islamic University in Uganda (IUIU). alina ne Diguli mu by'enjigiriza mu kudukanya eby'embeera z'abantu okuva ku IUIU.<ref name="Gender" />
== Emirimu gye ==
Mu kusooka mu 2001, yalinako bizineensi nga yabwanannyini, era nga omusomesa ku Hassantourabi Education Centre mu Disitulikiti ye Mayuge. Baasooka okumulonda mu Paalamenti mu 2001, nga Omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ye gyebamuzaala ey'e Mayuge. Mu 2006, baddamu nebamulonda okusigala nga akiikirira konsitituweensi eno. Baamuteeka mu kifo kya kabineeti kyalimu kati mu 2006.<ref name="Gender" />
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Rukia Nakadama wanzikiriza ya kiyisiraamu. Mukyala mufumbo, nga baawe ye Hajji Daudi Isanga. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya National Resistance Movement<ref name="Gender" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti ye Mayuge]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
c8rrssbscsbohranpp2s05vpiiydpwo
Godiva Akullo
0
10519
60289
56644
2026-07-10T16:07:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60289
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Godiva Akullo''' advocate wa Kooti Enkulu eya Uganda era omulwanirizi w'eddembe ly'abakyala.<ref name=":0">https://www.aljazeera.com/author/godiva-akullo</ref> Ab'ekibinja kya LGBTQ n'abalwanirizi b'eddembe lya bakyala mu Uganda,<ref>{{Cite web |url=https://ugandafeministforum.org/team-member/godiva-monica-akullo/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240222195435/http://ugandafeministforum.org/team-member/godiva-monica-akullo/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://hls.harvard.edu/today/ll-m-s-for-lgbt-rights/</ref> gwebebuzaako ku nsonga za Sexuality, Gender n'amateeka, n'eddembe ly'abantu, era musomesa w'amateeka.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
== Emisomo ==
Basomera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte ye Makerere]] mu Uganda era nebatikibwa ne diguli ye by'amateeka, Dipulooma mu Legal Practice okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development]] mu Uganda(LDC). Balina Diguli y'Obukugu mu Mateeka okuva mu[[:en:Harvard_University|Yunivasitte ya Havard]].<ref name=":1">https://africanfeminism.com/inspiring-african-feminists-interview-with-godiva-akullo/</ref>
== Article ezi fulumiziddwa ==
Godiva Akullo yafulumya artice nyingi omuli;
* ''Omulundi omulala: Bannabyabufuzi ba Uganda Politicians Stoking Anti-LGBTQ+ Sentiment okusigala mu buyinza''.<ref>https://muckrack.com/godiva-akullo/articles</ref>
* ''Uganda: Eteekamu amaanyi mu anti-LGBTQI sentiment okusigala mu buyinza''.<ref>https://www.aljazeera.com/opinions/2021/6/19/the-ugandan-government-pernicious-use-of-anti-lgbtqi-policies</ref>
* ''Abo b'akiliisa maanyi n'abatta abakyala naawe bajya kuta''.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/those-who-rape-and-kill-women-will-murder-you-too-1743600</ref>
== Laba ne ==
# [[Dorcus Acen]]
# [[:en:Kasha_Jacqueline_Nabagesera|Kasha Jacqueline Nabagesera]]
# [[Stella Nansikombi Makubuya]]
# [[Clare Byarugaba]]
# [[:en:Richard_Lusimbo|Richard Lusimbo]]
# [[:en:Julie_Mutesasira|Julie Mutesasira]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
k44m7e8uxzt6tvdiwvalf17sqe872fp
60494
60289
2026-07-10T16:27:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60494
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Godiva Akullo''' advocate wa Kooti Enkulu eya Uganda era omulwanirizi w'eddembe ly'abakyala.<ref name=":0">https://www.aljazeera.com/author/godiva-akullo</ref> Ab'ekibinja kya LGBTQ n'abalwanirizi b'eddembe lya bakyala mu Uganda,<ref>{{Cite web |url=https://ugandafeministforum.org/team-member/godiva-monica-akullo/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-03 |archive-date=2024-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240222195435/http://ugandafeministforum.org/team-member/godiva-monica-akullo/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://hls.harvard.edu/today/ll-m-s-for-lgbt-rights/</ref> gwebebuzaako ku nsonga za Sexuality, Gender n'amateeka, n'eddembe ly'abantu, era musomesa w'amateeka.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
== Emisomo ==
Basomera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte ye Makerere]] mu Uganda era nebatikibwa ne diguli ye by'amateeka, Dipulooma mu Legal Practice okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development]] mu Uganda(LDC). Balina Diguli y'Obukugu mu Mateeka okuva mu[[:en:Harvard_University|Yunivasitte ya Havard]].<ref name=":1">https://africanfeminism.com/inspiring-african-feminists-interview-with-godiva-akullo/</ref>
== Article ezi fulumiziddwa ==
Godiva Akullo yafulumya artice nyingi omuli;
* ''Omulundi omulala: Bannabyabufuzi ba Uganda Politicians Stoking Anti-LGBTQ+ Sentiment okusigala mu buyinza''.<ref>https://muckrack.com/godiva-akullo/articles</ref>
* ''Uganda: Eteekamu amaanyi mu anti-LGBTQI sentiment okusigala mu buyinza''.<ref>https://www.aljazeera.com/opinions/2021/6/19/the-ugandan-government-pernicious-use-of-anti-lgbtqi-policies</ref>
* ''Abo b'akiliisa maanyi n'abatta abakyala naawe bajya kuta''.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/those-who-rape-and-kill-women-will-murder-you-too-1743600</ref>
== Laba ne ==
# [[Dorcus Acen]]
# [[:en:Kasha_Jacqueline_Nabagesera|Kasha Jacqueline Nabagesera]]
# [[Stella Nansikombi Makubuya]]
# [[Clare Byarugaba]]
# [[:en:Richard_Lusimbo|Richard Lusimbo]]
# [[:en:Julie_Mutesasira|Julie Mutesasira]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
g40vc0ie1iblq72dp3te1upxm0ryzn3
Rukiya Chekamondo
0
10534
60267
46253
2026-07-10T16:07:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60267
wikitext
text/x-wiki
'''Rukiya Kulany Chekamondo''' (yazaalibwa 7 Ogwekkumi,1965), oluusi awandiikibwa nga '''Rukia Kulany Chekamondo''', [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[Yuganda|Munnayuganda]] . Yali [[:en:Finance|Minisita w'eggwanga ow'okutunda ebintu by'obwannannyini mu minisitule y'ebyensimbi]], okuva mu June 2006 okutuuka mu Ogwokutaano 2011. <ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Chekamondo</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[:en:Aston_Kajara|Aston Kajara]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]] (MP), ku [[Kapchorwa (disitulikit)|lw'omubaka w'abakyala mu Disitulikiti y'e Kapchorwa]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kulonda kw'eggwanga okwa 2011, yawangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] mu kiseera kino, [[Phyllis Chemutai]], munnabyabufuzi eyeetongodde. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-23 |website=parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref>
Rukiya Kulany Chekamondo yazaalibwa nga 7 Ogwekkumi, 1965. Yafuna satifikeeti ye ey’ekibiina eky’okusatu mu by’enjigiriza mu 1986 okuva mu ttendekero ly’ebyenjigiriza ly’abasomesa (ITEK), erimu ku matendekero agaagatta ne gafuuka [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] . Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Education|Dipuloma mu by’enjigiriza ebya siniya]] mu 1993, nayo okuva mu ITEK. [[:en:Bachelor_of_Education|Diguli ye eya obusomesa]] mu [[:en:English_Language|lulimi oluzungu]] and [[:en:English_Language|English Literature]], yagifuna mu 1999, okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Yunivasite esinga obukadde mu Yuganda, eyatandikibwawo mu 1922. Alina ne Postgraduate Diplomas mu [[:en:Education|kutekeratekera n'okukulembera eby'enjigiriza]] (1999), ne mu [[:en:Counseling|Guidance & Counseling]] (2001), byombi okuva mu ITEK. Diguli ye [[:en:Master_of_Education|eya Master of Education]] mu [[:en:Education|by’enjigiriza mu nnimi]] n’ebiwandiiko [[:en:English_Literature|by’Olungereza]] yafuna mu 2004 okuva mu yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-23 |website=parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref>
== Omulimu ==
Chekamondo abadde [[:en:Teacher|musomesa]] okuva lwe yafuna satifikeeti y’obusomesa eyasooka mu 1986. Wakati wa 1993 ne 1995, yaweereza nga [[:en:Matron|Matron]], ku Bilal Islamic Institute, essomero erisangibwa mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Yuganda. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-23 |website=parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref> Yeegatta ku byobufuzi mu 2006, ng'avuganya ku [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]], ekitundu ekikiikirira abakyala ku [[National Resistance Movement]] (NRM), tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi. Yawangula, era nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okuba Minisita w’eggwanga ow’okutunda ebintu mu bwannannyini. <ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Chekamondo Rukiya Chekamondo Appointed State Minister for Privatization on 1 June 2006]</ref> Mu Gw'okusatu 2011, yafiirwa ekifo kye mu palamenti era mu Gw'okutaano 2011, yagobwa mu kabineti mu nkyukakyuka.
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Rukiya Chekamondo mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ebintu by'ayagala mulimu [[:en:Reading_(process)|okusoma]], [[:en:Research|okunoonyereza]] n'ensonga [[:en:Gender_issues|z'ekikula ky'abantu]] .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
b8to240r5jje1kmyp7xk8rq2gfjphy0
60487
60267
2026-07-10T16:27:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60487
wikitext
text/x-wiki
'''Rukiya Kulany Chekamondo''' (yazaalibwa 7 Ogwekkumi,1965), oluusi awandiikibwa nga '''Rukia Kulany Chekamondo''', [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[Yuganda|Munnayuganda]] . Yali [[:en:Finance|Minisita w'eggwanga ow'okutunda ebintu by'obwannannyini mu minisitule y'ebyensimbi]], okuva mu June 2006 okutuuka mu Ogwokutaano 2011. <ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Chekamondo</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[:en:Aston_Kajara|Aston Kajara]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]] (MP), ku [[Kapchorwa (disitulikit)|lw'omubaka w'abakyala mu Disitulikiti y'e Kapchorwa]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kulonda kw'eggwanga okwa 2011, yawangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] mu kiseera kino, [[Phyllis Chemutai]], munnabyabufuzi eyeetongodde. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-23 |website=parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref>
Rukiya Kulany Chekamondo yazaalibwa nga 7 Ogwekkumi, 1965. Yafuna satifikeeti ye ey’ekibiina eky’okusatu mu by’enjigiriza mu 1986 okuva mu ttendekero ly’ebyenjigiriza ly’abasomesa (ITEK), erimu ku matendekero agaagatta ne gafuuka [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] . Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Education|Dipuloma mu by’enjigiriza ebya siniya]] mu 1993, nayo okuva mu ITEK. [[:en:Bachelor_of_Education|Diguli ye eya obusomesa]] mu [[:en:English_Language|lulimi oluzungu]] and [[:en:English_Language|English Literature]], yagifuna mu 1999, okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Yunivasite esinga obukadde mu Yuganda, eyatandikibwawo mu 1922. Alina ne Postgraduate Diplomas mu [[:en:Education|kutekeratekera n'okukulembera eby'enjigiriza]] (1999), ne mu [[:en:Counseling|Guidance & Counseling]] (2001), byombi okuva mu ITEK. Diguli ye [[:en:Master_of_Education|eya Master of Education]] mu [[:en:Education|by’enjigiriza mu nnimi]] n’ebiwandiiko [[:en:English_Literature|by’Olungereza]] yafuna mu 2004 okuva mu yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-23 |website=parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref>
== Omulimu ==
Chekamondo abadde [[:en:Teacher|musomesa]] okuva lwe yafuna satifikeeti y’obusomesa eyasooka mu 1986. Wakati wa 1993 ne 1995, yaweereza nga [[:en:Matron|Matron]], ku Bilal Islamic Institute, essomero erisangibwa mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Yuganda. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-23 |website=parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref> Yeegatta ku byobufuzi mu 2006, ng'avuganya ku [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]], ekitundu ekikiikirira abakyala ku [[National Resistance Movement]] (NRM), tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi. Yawangula, era nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okuba Minisita w’eggwanga ow’okutunda ebintu mu bwannannyini. <ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Chekamondo Rukiya Chekamondo Appointed State Minister for Privatization on 1 June 2006]</ref> Mu Gw'okusatu 2011, yafiirwa ekifo kye mu palamenti era mu Gw'okutaano 2011, yagobwa mu kabineti mu nkyukakyuka.
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Rukiya Chekamondo mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ebintu by'ayagala mulimu [[:en:Reading_(process)|okusoma]], [[:en:Research|okunoonyereza]] n'ensonga [[:en:Gender_issues|z'ekikula ky'abantu]] .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ivi0idyrw0q3iiev0abbij1ynq4kavt
Thelma Awori
0
10545
60311
41581
2026-07-10T16:13:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60311
wikitext
text/x-wiki
'''Thelma Awori''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], pulofeesa, yali muyambi w'omukulembeze w'amawanga amagatte era [[:en:African_feminism|omulwanirizi w'omwenkanonkano mu bakyala]]. Yazalibwa nga 25, Ogwokusatu 1943, mu [[:en:Monrovia|Monrovia]], [[:en:Liberia|Liberia]] era nga y'aggya mu Uganda mu 1965.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/in-honour-of-10-ugandan-women-of-foreign-origin-1743126</ref> Yali wa kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], eyawangula ekisinde.<ref name=":2">https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643</ref> Mukyala okuva mu Africa akiririza mu mwenkanonkano, obwenkanya n'okuwa ekitiibwa ebiteeso n'ensonga z'abakyala. Yasanga embeera eyali yasaasanyizibwa wonna ey'[[:en:Internalized_oppression|obukosefu ku bwongo]] obwali buva ku ddini n'embeera abantu mwebawangalira.<ref name=":3">http://www.africanfeministforum.com/thelma-awori/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/content/women%E2%80%99s-day-public-dialogue-%E2%80%93-men-urged-treat-women-allies-not-subordinates |access-date=2024-04-06 |archive-date=2022-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225090733/https://chuss.mak.ac.ug/news/content/women%E2%80%99s-day-public-dialogue-%E2%80%93-men-urged-treat-women-allies-not-subordinates |url-status=dead }}</ref>
== Emisomo gye ==
Yasomera ku [[:en:Harvard_University|Harvard University]] nga yafuna Diguli mu nsonga z'abulijjo n'ebyobuwangwa eya Bachelor of Arts cum laude Social Relations & Cultural Anthropology. Ku [[:en:University_of_California,_Berkeley|University of California]] mu Berkeley, yafuna Diguli ey'okubiri mu busomesa n'embeera z'abantu (Master of Arts Adult Education & Humanistic Psychology).<ref name=":6">http://gess.msu.edu/Speaker/ThelmaAwori</ref> Yafuna PhD mu 2006 okuva ku [[:en:Columbia_University|Columbia University]] mu [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":6" />
== Emirimu gye ==
Abeera mu [[:en:Uganda|Uganda]] era nga akola okwetoloola Ssemazinga wa Africa. [[:en:Teacher|Musomesa]] eri abo abasoma okusoma kw'obukulu ng'atumbula okumanya m abantu eri obutali bwenkanya mu by'ensimbi. Thelma musomesa mutendeke. Yaweerezaako ng'omumyuka wa Dayilekita ku [[:en:United_Nations_Development_Fund_for_Women|UNIFEM]] okuva mu 1990. Yawwebwa omulimu ng'akulira UNIFEM, [[:en:New_York_City|New York]]. Yakolako nga ey'ebuuzibwako mu UNIFEM, ILCO ekya Netherlands, [[:en:UNICEF|United Nations Children's Fund]], ne [[:en:United_States_Agency_for_International_Development|United States Agency for International Development]], okuva mu 1981.
Thelma yakola ng'omukulembeze w'akakiiko k'ebyempuliziganya n'ebyenjigiriza, [[:en:World_Association_for_Christian_Communication|World Association for Christian Communication]], London, 1977–1981. Okuva mu 1973 okutuusa 1977, yaweereza nga Lekikyala ku ssomero elisomesa abantu abakulu saako n'abo abasomera ewala ku [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]], Kenya. Wakati wa 1965–1972 , ye yali omusomesa omukulu ku [[:en:Centre_for_Continuing_Education|Centre for Continuing Education]], [[:en:Centre_for_Continuing_Education|Makerere University]], Uganda nga yali asomesa ssomo lya Sociology. Yamala ekisanja ky'amyaka ebiri ng'awereza ng'omumyuka w'akulembera ekitongole kya Amawanga amagate.<ref>https://harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html</ref>
Yakulira e ttendekero elisomesa enkyuka kyuka y'abantu eya Institute for Social Transformation (IST), era aweereza nga abudaabuda abantu mu [[:en:Politics_of_Liberia|Gavumenti ya Liberia]] mu Uganda. Yaweerezaako ng'omumyuka w'omukulemeze nga yavunanyizibwa ku UNDP’s Africa Bureau esangibwa mu New York.<ref name=":4">https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/TBSearch.aspx?SymbolNo=CEDAW&ctl00_PlaceHolderMain_radResultsGridChangePage=920</ref><ref name=":5">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ejscenter.org/news/amujae-leaders-join-an-insightful-session-with-ellen-johnson-sirleaf-and-amujae-coaches-vera-songwe-zainab-bangura-and-thelma-awori/ |access-date=2024-04-06 |archive-date=2023-06-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230603083421/http://ejscenter.org/news/amujae-leaders-join-an-insightful-session-with-ellen-johnson-sirleaf-and-amujae-coaches-vera-songwe-zainab-bangura-and-thelma-awori/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/TBSearch.aspx?SymbolNo=CEDAW&ctl00_PlaceHolderMain_radResultsGridChangePage=920</ref> Thelma Awori ye ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Africa_Leadership_Institute|Africa Leadership Institute]].<ref name=":4" /> Ye yasimibwa nga [[:en:Consul_(representative)|Honorary Consul]] owa Liberia mu Uganda.<ref>https://www.consulate-info.com/consulate/30931/Liberia-in-Kampala</ref>
Ye yali omumyuka w'akulira ekitongole ky'Amawanga amagate era nga ye Dayilekita wa Regional Bureau for Africa eya pulogulaamu y'ebyenkulakulana mu kitongole ky'amawanga amagate ekya [[:en:United_Nations_Development_Programme|UN Development Programme (UNDP)]].<ref>{{Cite journal|issue=171–173}}</ref><ref>https://digitallibrary.un.org/record/403814?ln=en</ref> Yaweereza mu kitongole ky'Amawanga amagate okumala emyaka 12, ng'amyuka Dayilekita wa UNIFEM era nga kalabaalaba w'enkola za UN mu Zimbabwe. Okuva mu 1965, yetaba mu kisinde ky'abakyala mu Uganda ekyali kirwanirira [[:en:Gender_equality|omwenkano nkano]] era y'ensonga lwaki nga 8 Ogwokusatu 2018, yali omu ku bakyala 10 abasiimibwa era olw'okutumbula Uganda mu bisaawe eby'enjawulo naddala ku ddembe ly'obuntu mu Ggwanga.
Ye Sentebe omutandiisi era amyuka pulezidenti w'ekitongole kya [[:en:Sustainable_Market_Women's_Fund|Sustainable Market Women's Fund]], Liberia ng'akyatuumibwa ([[:en:Sirleaf_Market_Women's_Fund|Sirleaf Market Women's Fund]]) nga kitutumudde obutale bw'abakyala obusoba mu 15,000 mu Liberia
== Obuvunanyizibwa obulala ==
Mmemba mu kibiina kya Membership of African Association for Literacy and Adult Education, Nairobi, ne [[:en:American_Society_for_Training_and_Development|American Society for Training and Development]]. Mmemba ku kakiiko ka [[:en:African_Women's_Leadership_Network|African Women's Leadership Network]] nga ye mukubiriza wa pulogulaamu eziyitimusa abakyala mu by'obulimi saako n'okuyamba ku bakyala abasuubuzi b'omu butale okwetoloola ensi yonna.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Yali mufumbo eri [[:en:Aggrey_Awori|Aggrey Awori]] eyali Minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga16 Ogwokubiri 2009 okutuusa 27 Ogwokutaano 2011. [[:en:Aggrey_Awori|Aggrey Awori]] ne Thelma Awori basisinkanira ku [[:en:Harvard_University|Harvard University]], US, mu myaka gya 1960 nga bakyalli bayizi ku Harvard University.
== Laba na bino ==
* [[:en:Aggrey_Awori|Aggrey Awori]]
* [[:en:Margaret_C._Snyder|Margaret C. Snyder]]
* [[:en:Angelina_Wapakhabulo|Angelina Wapakhabulo]]
* [[:en:Pumla_Kisosonkole|Pumla Kisosonkole]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://ug.linkedin.com/in/thelma-awori-932391185 Thelma Awori on LinkedIn]
* [https://www.facebook.com/people/Thelma-Awori/100008027952506 Thelma Awori on Facebook]
* [https://gess.msu.edu/Content/interviews/awori/Awori-interview-110917-transcript.pdf Interview with Thelma Awori]
* [https://africainharlem.nyc/en/tag/dr-thelma-awori/ Thelma Awori on Africa in Harlem]
* [https://web.archive.org/web/20250221051730/https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngo_wps_2010_0.pdf Thelma Awori on Security Council Open Debate on Women, Peace and Security]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Awori, Thelma}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
nupobqtwlnth0vjk2ub1h767f8045ou
60535
60311
2026-07-10T16:34:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60535
wikitext
text/x-wiki
'''Thelma Awori''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], pulofeesa, yali muyambi w'omukulembeze w'amawanga amagatte era [[:en:African_feminism|omulwanirizi w'omwenkanonkano mu bakyala]]. Yazalibwa nga 25, Ogwokusatu 1943, mu [[:en:Monrovia|Monrovia]], [[:en:Liberia|Liberia]] era nga y'aggya mu Uganda mu 1965.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/in-honour-of-10-ugandan-women-of-foreign-origin-1743126</ref> Yali wa kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], eyawangula ekisinde.<ref name=":2">https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643</ref> Mukyala okuva mu Africa akiririza mu mwenkanonkano, obwenkanya n'okuwa ekitiibwa ebiteeso n'ensonga z'abakyala. Yasanga embeera eyali yasaasanyizibwa wonna ey'[[:en:Internalized_oppression|obukosefu ku bwongo]] obwali buva ku ddini n'embeera abantu mwebawangalira.<ref name=":3">http://www.africanfeministforum.com/thelma-awori/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/content/women%E2%80%99s-day-public-dialogue-%E2%80%93-men-urged-treat-women-allies-not-subordinates |access-date=2024-04-06 |archive-date=2022-02-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225090733/https://chuss.mak.ac.ug/news/content/women%E2%80%99s-day-public-dialogue-%E2%80%93-men-urged-treat-women-allies-not-subordinates |url-status=dead }}</ref>
== Emisomo gye ==
Yasomera ku [[:en:Harvard_University|Harvard University]] nga yafuna Diguli mu nsonga z'abulijjo n'ebyobuwangwa eya Bachelor of Arts cum laude Social Relations & Cultural Anthropology. Ku [[:en:University_of_California,_Berkeley|University of California]] mu Berkeley, yafuna Diguli ey'okubiri mu busomesa n'embeera z'abantu (Master of Arts Adult Education & Humanistic Psychology).<ref name=":6">http://gess.msu.edu/Speaker/ThelmaAwori</ref> Yafuna PhD mu 2006 okuva ku [[:en:Columbia_University|Columbia University]] mu [[:en:New_York_City|New York City]].<ref name=":6" />
== Emirimu gye ==
Abeera mu [[:en:Uganda|Uganda]] era nga akola okwetoloola Ssemazinga wa Africa. [[:en:Teacher|Musomesa]] eri abo abasoma okusoma kw'obukulu ng'atumbula okumanya m abantu eri obutali bwenkanya mu by'ensimbi. Thelma musomesa mutendeke. Yaweerezaako ng'omumyuka wa Dayilekita ku [[:en:United_Nations_Development_Fund_for_Women|UNIFEM]] okuva mu 1990. Yawwebwa omulimu ng'akulira UNIFEM, [[:en:New_York_City|New York]]. Yakolako nga ey'ebuuzibwako mu UNIFEM, ILCO ekya Netherlands, [[:en:UNICEF|United Nations Children's Fund]], ne [[:en:United_States_Agency_for_International_Development|United States Agency for International Development]], okuva mu 1981.
Thelma yakola ng'omukulembeze w'akakiiko k'ebyempuliziganya n'ebyenjigiriza, [[:en:World_Association_for_Christian_Communication|World Association for Christian Communication]], London, 1977–1981. Okuva mu 1973 okutuusa 1977, yaweereza nga Lekikyala ku ssomero elisomesa abantu abakulu saako n'abo abasomera ewala ku [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]], Kenya. Wakati wa 1965–1972 , ye yali omusomesa omukulu ku [[:en:Centre_for_Continuing_Education|Centre for Continuing Education]], [[:en:Centre_for_Continuing_Education|Makerere University]], Uganda nga yali asomesa ssomo lya Sociology. Yamala ekisanja ky'amyaka ebiri ng'awereza ng'omumyuka w'akulembera ekitongole kya Amawanga amagate.<ref>https://harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html</ref>
Yakulira e ttendekero elisomesa enkyuka kyuka y'abantu eya Institute for Social Transformation (IST), era aweereza nga abudaabuda abantu mu [[:en:Politics_of_Liberia|Gavumenti ya Liberia]] mu Uganda. Yaweerezaako ng'omumyuka w'omukulemeze nga yavunanyizibwa ku UNDP’s Africa Bureau esangibwa mu New York.<ref name=":4">https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/TBSearch.aspx?SymbolNo=CEDAW&ctl00_PlaceHolderMain_radResultsGridChangePage=920</ref><ref name=":5">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ejscenter.org/news/amujae-leaders-join-an-insightful-session-with-ellen-johnson-sirleaf-and-amujae-coaches-vera-songwe-zainab-bangura-and-thelma-awori/ |access-date=2024-04-06 |archive-date=2023-06-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230603083421/http://ejscenter.org/news/amujae-leaders-join-an-insightful-session-with-ellen-johnson-sirleaf-and-amujae-coaches-vera-songwe-zainab-bangura-and-thelma-awori/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/TBSearch.aspx?SymbolNo=CEDAW&ctl00_PlaceHolderMain_radResultsGridChangePage=920</ref> Thelma Awori ye ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Africa_Leadership_Institute|Africa Leadership Institute]].<ref name=":4" /> Ye yasimibwa nga [[:en:Consul_(representative)|Honorary Consul]] owa Liberia mu Uganda.<ref>https://www.consulate-info.com/consulate/30931/Liberia-in-Kampala</ref>
Ye yali omumyuka w'akulira ekitongole ky'Amawanga amagate era nga ye Dayilekita wa Regional Bureau for Africa eya pulogulaamu y'ebyenkulakulana mu kitongole ky'amawanga amagate ekya [[:en:United_Nations_Development_Programme|UN Development Programme (UNDP)]].<ref>{{Cite journal|issue=171–173}}</ref><ref>https://digitallibrary.un.org/record/403814?ln=en</ref> Yaweereza mu kitongole ky'Amawanga amagate okumala emyaka 12, ng'amyuka Dayilekita wa UNIFEM era nga kalabaalaba w'enkola za UN mu Zimbabwe. Okuva mu 1965, yetaba mu kisinde ky'abakyala mu Uganda ekyali kirwanirira [[:en:Gender_equality|omwenkano nkano]] era y'ensonga lwaki nga 8 Ogwokusatu 2018, yali omu ku bakyala 10 abasiimibwa era olw'okutumbula Uganda mu bisaawe eby'enjawulo naddala ku ddembe ly'obuntu mu Ggwanga.
Ye Sentebe omutandiisi era amyuka pulezidenti w'ekitongole kya [[:en:Sustainable_Market_Women's_Fund|Sustainable Market Women's Fund]], Liberia ng'akyatuumibwa ([[:en:Sirleaf_Market_Women's_Fund|Sirleaf Market Women's Fund]]) nga kitutumudde obutale bw'abakyala obusoba mu 15,000 mu Liberia
== Obuvunanyizibwa obulala ==
Mmemba mu kibiina kya Membership of African Association for Literacy and Adult Education, Nairobi, ne [[:en:American_Society_for_Training_and_Development|American Society for Training and Development]]. Mmemba ku kakiiko ka [[:en:African_Women's_Leadership_Network|African Women's Leadership Network]] nga ye mukubiriza wa pulogulaamu eziyitimusa abakyala mu by'obulimi saako n'okuyamba ku bakyala abasuubuzi b'omu butale okwetoloola ensi yonna.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Yali mufumbo eri [[:en:Aggrey_Awori|Aggrey Awori]] eyali Minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga16 Ogwokubiri 2009 okutuusa 27 Ogwokutaano 2011. [[:en:Aggrey_Awori|Aggrey Awori]] ne Thelma Awori basisinkanira ku [[:en:Harvard_University|Harvard University]], US, mu myaka gya 1960 nga bakyalli bayizi ku Harvard University.
== Laba na bino ==
* [[:en:Aggrey_Awori|Aggrey Awori]]
* [[:en:Margaret_C._Snyder|Margaret C. Snyder]]
* [[:en:Angelina_Wapakhabulo|Angelina Wapakhabulo]]
* [[:en:Pumla_Kisosonkole|Pumla Kisosonkole]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://ug.linkedin.com/in/thelma-awori-932391185 Thelma Awori on LinkedIn]
* [https://www.facebook.com/people/Thelma-Awori/100008027952506 Thelma Awori on Facebook]
* [https://gess.msu.edu/Content/interviews/awori/Awori-interview-110917-transcript.pdf Interview with Thelma Awori]
* [https://africainharlem.nyc/en/tag/dr-thelma-awori/ Thelma Awori on Africa in Harlem]
* [https://web.archive.org/web/20250221051730/https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngo_wps_2010_0.pdf Thelma Awori on Security Council Open Debate on Women, Peace and Security]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Awori, Thelma}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
khkfretqq02qirfe1pqczojcif92f8c
Catherine Adipo
0
10560
60371
54622
2026-07-10T16:14:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60371
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Catherine Adipo''' (amanyiddwa nga '''Catherine Constance Adipo'''<ref>https://www.kawowo.com/2018/09/11/uganda-set-to-host-high-profile-caf-referees-course/</ref> oba '''Catherine Adipo Wejuli'''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=12546:top-10-list-most-influential-women-in-history-of-ugandan-sport- |access-date=2024-04-07 |archive-date=2024-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240407162736/https://www.observer.ug/component/content/article?id=12546:top-10-list-most-influential-women-in-history-of-ugandan-sport- |url-status=dead }}</ref>) munna-Uganda munna byamuzannyo omukyala, mukulembeze mubyemizannyo era ye mukyala eyasooka [[:en:FIFA_referee|okusala empaka z'emipiira mu FIFA]] mu Uganda era ne mubuvanjuba ne mu masekkati g'Afirika.<ref>https://www.kawowo.com/2014/12/31/fifa-referees-cautioned-against-sports-betting/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Adipo y'omu ku baana 16 ab'omugenzi Reverend Canon Kezironi Wejuli ne Abisiagi Wejuli.<ref name="auto">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1086345/adipo-football-queen</ref>
Adipo yasomera ku Busia Integrated School, [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mt. St. Mary's College, Namagunga]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://archive.observer.ug/specials/schools/scl0200609141.php |access-date=2024-04-07 |archive-date=2024-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240407162736/http://archive.observer.ug/specials/schools/scl0200609141.php |url-status=dead }}</ref> ne [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]]. Yatikkirwa okuva e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] ne diguli mu Geography ne nimi mu 1987. Yaddayo naafuna Dipulooma mu byenjigiriza okuva e Makerere University ne [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:Sports_science|byemizannyo]] okuba ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]].<ref name="auto1">https://www.youtube.com/watch?v=qxE1266EGcw</ref>
== Emirimu gye ==
=== Emirimu gye mubyemizanyo ===
* Yazanyira mumakkati ga local volleyball club Kampala Amateur Volleyball Club (KAVC)<ref>https://observer.ug/sports/44-sports/12546-top-10-list-most-influential-women-in-history-of-ugandan-sport-</ref>
* 1982 – national ladies team captain (volleyball)
=== Professional career ===
* 1988 – Omukyala atwala ebyemizanyo era omutendesi w'omupiira gw'abalenzi, Makerere College School
* 1989 – yatendekebwa nga omusazi w'omupiira era neyegatta ku Uganda Referees Association
* 1995 – yafuna akabonero ka [[:en:FIFA|FIFA]] era naafuuka omukyala eyasookera ddala okusala omupiira mu FIFA mu Uganda
* 1991–1997 – sports officer, Kampala City Council<ref name="auto" />
* 2005 – lecturer, physical science, Kyambogo University<ref>https://web.archive.org/web/20170911080338/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300069/women-mark</ref>
* 2006 okutuusa leero – Mutendesi wa FIFA/CAF
* 2015 – Mumyuka w'akulira FUFA Referees Standing Committee.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1408765/adipo-named-vice-chairman-referees-commitee</ref>
== Byatuseeko ne gyalabikiddeko mu bulamu ==
* 1995 – Omukyala omunna Uganda eyasooka okusala omupiira mu FIFA
* 2000 – Yasala empaka z'omupiira mu, [[:en:2000_African_Women's_Championship|2000 African Women's Championship]], South Africa
* 2002 – yasala empaka z'omupiira mu, [[:en:2002_African_Women's_Championship|2002 African Women's Championship]], Nigeria.
* 2003 – yasala empaka z'omupiira mu, CAF second round, women Olympic football qualifier between Angola and Zimbabwe<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1258558/brief</ref>
* 2004 – yasala empaka z'omupiira mu, [[:en:2004_African_Women's_Championship|2004 African Women's Championship]], South Africa.
== Enkayana ==
Mu 2011, kyagambibwa nti bweyali nga akyali musomesa ku Kyambogo University, Adipo yagenda e China nga akozesa tiketi ya Uganda Olympics Committee okukikirira ekitongole ate nga teyali kitundu ku kitongole ekyogerwako.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/uoc-president-banned</ref>
== Obulamu bwe ==
Adipo mufumbo era alina abaana babiri<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1086345/adipo-football-queen</ref>
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
sestln7en2bgpyzgycvm9immnurg4dp
60576
60371
2026-07-10T16:35:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60576
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Catherine Adipo''' (amanyiddwa nga '''Catherine Constance Adipo'''<ref>https://www.kawowo.com/2018/09/11/uganda-set-to-host-high-profile-caf-referees-course/</ref> oba '''Catherine Adipo Wejuli'''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=12546:top-10-list-most-influential-women-in-history-of-ugandan-sport- |access-date=2024-04-07 |archive-date=2024-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240407162736/https://www.observer.ug/component/content/article?id=12546:top-10-list-most-influential-women-in-history-of-ugandan-sport- |url-status=dead }}</ref>) munna-Uganda munna byamuzannyo omukyala, mukulembeze mubyemizannyo era ye mukyala eyasooka [[:en:FIFA_referee|okusala empaka z'emipiira mu FIFA]] mu Uganda era ne mubuvanjuba ne mu masekkati g'Afirika.<ref>https://www.kawowo.com/2014/12/31/fifa-referees-cautioned-against-sports-betting/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Adipo y'omu ku baana 16 ab'omugenzi Reverend Canon Kezironi Wejuli ne Abisiagi Wejuli.<ref name="auto">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1086345/adipo-football-queen</ref>
Adipo yasomera ku Busia Integrated School, [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mt. St. Mary's College, Namagunga]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://archive.observer.ug/specials/schools/scl0200609141.php |access-date=2024-04-07 |archive-date=2024-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240407162736/http://archive.observer.ug/specials/schools/scl0200609141.php |url-status=dead }}</ref> ne [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]]. Yatikkirwa okuva e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] ne diguli mu Geography ne nimi mu 1987. Yaddayo naafuna Dipulooma mu byenjigiriza okuva e Makerere University ne [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:Sports_science|byemizannyo]] okuba ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]].<ref name="auto1">https://www.youtube.com/watch?v=qxE1266EGcw</ref>
== Emirimu gye ==
=== Emirimu gye mubyemizanyo ===
* Yazanyira mumakkati ga local volleyball club Kampala Amateur Volleyball Club (KAVC)<ref>https://observer.ug/sports/44-sports/12546-top-10-list-most-influential-women-in-history-of-ugandan-sport-</ref>
* 1982 – national ladies team captain (volleyball)
=== Professional career ===
* 1988 – Omukyala atwala ebyemizanyo era omutendesi w'omupiira gw'abalenzi, Makerere College School
* 1989 – yatendekebwa nga omusazi w'omupiira era neyegatta ku Uganda Referees Association
* 1995 – yafuna akabonero ka [[:en:FIFA|FIFA]] era naafuuka omukyala eyasookera ddala okusala omupiira mu FIFA mu Uganda
* 1991–1997 – sports officer, Kampala City Council<ref name="auto" />
* 2005 – lecturer, physical science, Kyambogo University<ref>https://web.archive.org/web/20170911080338/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300069/women-mark</ref>
* 2006 okutuusa leero – Mutendesi wa FIFA/CAF
* 2015 – Mumyuka w'akulira FUFA Referees Standing Committee.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1408765/adipo-named-vice-chairman-referees-commitee</ref>
== Byatuseeko ne gyalabikiddeko mu bulamu ==
* 1995 – Omukyala omunna Uganda eyasooka okusala omupiira mu FIFA
* 2000 – Yasala empaka z'omupiira mu, [[:en:2000_African_Women's_Championship|2000 African Women's Championship]], South Africa
* 2002 – yasala empaka z'omupiira mu, [[:en:2002_African_Women's_Championship|2002 African Women's Championship]], Nigeria.
* 2003 – yasala empaka z'omupiira mu, CAF second round, women Olympic football qualifier between Angola and Zimbabwe<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1258558/brief</ref>
* 2004 – yasala empaka z'omupiira mu, [[:en:2004_African_Women's_Championship|2004 African Women's Championship]], South Africa.
== Enkayana ==
Mu 2011, kyagambibwa nti bweyali nga akyali musomesa ku Kyambogo University, Adipo yagenda e China nga akozesa tiketi ya Uganda Olympics Committee okukikirira ekitongole ate nga teyali kitundu ku kitongole ekyogerwako.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/uoc-president-banned</ref>
== Obulamu bwe ==
Adipo mufumbo era alina abaana babiri<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1086345/adipo-football-queen</ref>
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
90884y8ntczeqwi2iu4469k8lgcnm80
Bakonjo
0
10579
60706
55004
2026-07-10T23:53:22Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60706
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Konjo''', '''BaKonzo''' (pl. ''Bakonzo'', bayimba. ''Mukonzo''), oba '''Konzo''', limu ku mawanga g'aba [[:en:Bantu_peoples|Bantu]] nga lisangibwa mu [[:en:Rwenzori_region|kitundu kya Rwenzori]] mu Bukiika ddyo bwobugwanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] mu Disitulikiti omuli; Kasese, Bundibugyo, Bunyangabu ne Ntoroko.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/what-a-name-tells-you-about-a-mukonzo-1735492</ref>
Abankonzo era banyiddwa nga Abayiira oba Banande oba Abanyarwenzururu era balina ebika 14 n;emiziro egyenjawulo. (Ebihanda 14 ebyaba'yiira n'emitsiro).<ref name=":1">https://www.booksie.com/617963-my-rwenzururu-my-identity-chapter-1</ref><ref name=":3">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1259283</ref>
Boogera mu [[:en:Konjo_language_(Bantu)|lulimi lwa Konjo]] era bagoberera [[:en:Traditional_religions|enzikiriza y'ebyobuwangwa]], [[:en:Islam|Obusiraamu]] n'[[:en:Christianity|Obukulisitaayo]]. Aboogezi b'olulimi Olukonzo era babeera ne mu Buggwanjuba bw'akaserengeto k'olusozi lwa Rwenzori mu Ggwanga lya [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]].<ref name="ethnologue">http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=koo</ref><ref name=":12">https://www.rwenzorinationalpark.com/park-information/people/bakonjo/</ref>
Nga bakola omuwendo gw'abantu 850,646 mu kubala abantu okwakolebwa mu 2014, babeera mu bikko, obusozi n'ensozi okutuuka ku buwanvu bwa mita 2,200 mu nsozi za Rwenzori.<ref name="bb">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandatravelguide.com/bakonjo-bamba-culture.html |access-date=2024-04-10 |archive-date=2022-10-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221028195609/http://www.ugandatravelguide.com/bakonjo-bamba-culture.html |url-status=dead }}</ref> Mu buwangwa bwabwe bamanyikiddwa nga [[:en:Agriculturalist|abalimi]]<ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/basongora-bakonzo-wrangle-a-looming-tribal-bloodbath--1520132</ref> era [[:en:Animal_husbandry|balunzi ba bisolo]], balima [[:en:Yam_(vegetable)|amayuuni]], [[:en:Bean|ebijanjaalo]], [[:en:Sweet_potato|lumonde]], [[:en:Peanut|ebinyebwa]], [[:en:Soy_bean|soya]], [[:en:Potato|obummonde]], [[:en:Rice|omuceere]], [[:en:Wheat|engano]], [[:en:Cassava|muwogo]], [[:en:Coffee|kaawa]], [[:en:Banana|amatooke]], [[:en:Cocoa_bean|Kooko]] ne [[:en:Cotton|Pamba]], nga bwe balunda [[:en:Goat|embuzi]], [[:en:Sheep|endiga]], saako n'[[:en:Poultry|okulunda ebinyonyi]].<ref name="encyclopedia.adventist.org">{{Cite web |url=https://encyclopedia.adventist.org/article?id=EE20 |title=Archive copy |access-date=2024-04-10 |archive-date=2024-02-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240221013906/https://encyclopedia.adventist.org/article?id=EE20 |url-status=dead }}</ref><ref name=":5">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/bakonzo-cry-foul-as-army-s-rwenzori-operation-bites-1647794</ref><ref name=":4" /><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/bakonzo-cry-foul-as-army-s-rwenzori-operation-bites-1647794</ref>
== Eby'enzikiriza ==
[[File:Bakonjo.JPG|thumb|'''Bakonjo''']]
Okusinziira ku byava mu kubala abantu okwaliwo mu 2002, Uganda, ebitundu 44.1% eby'abakonzo ba [[:en:Anglican|Kulisitaayo]] ([[:en:Church_of_Uganda|e Kkanisa ya Uganda]]), ebitundu 28.7% ba [[:en:Roman_Catholic|Katoliki]], ebitundu 15.4% ba [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|Abadiventi]], ebitundu 6.9% [[:en:Muslim|Basiraamu]], n'ebitundu 3.1 ba [[:en:Pentecostal|Pentekooti]] n'ebitundu 1.5% bagoberera enzikiriza endala.<ref>https://www.ubos.org/wp-content/uploads/publications/03_20182002_CensusPopnCompostionAnalyticalReport_(1).pdf</ref>
== Ebyafaayo ==
Abakonzo baali bamu ku [[:en:Rwenzururu_movement|Kisinde kya Rwenzururu]] abaali balina eby'okulwanyisa okulumbagana [[:en:Toro_Kingdom|Obwakabaka bwa Toro]] ne Gavumenti eya wakati olw'anyinyitira okutuusa mu makati g'omwaka 1960 ne 1980.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%A9rard_Prunier</ref> Mu 2008, Gavumenti yatongoza Obusinga bwa Rwenzururu obwatandikibwawo Abakonjo n'[[:en:Amba_people|abantu b'eggwanga lya Amba]], nga bwe bwasooka mu Uganda okuba nga bugabanwa amawanga abiri.<ref name="welcome">http://allafrica.com/stories/200804010029.html</ref>
Okuva mu Gwomusanvu 2014, ebigendererwa by'obusika bileesewo okulwanagana era nkumi bafudde. Obusinga bwa Rwenzururu bulabye ku musaayi oguyiika nga n'ekyasembayo kyeyabalukawo mu Gwekkuminogumu 2016; olutalo olw'abalukawo wakati wa Gavumenti ya Uganda n'obusinga bwa Rwenzururu. Olutalo luno lw'aviirako abantu nkumi na nkumi okufa ate n'abandi ne bakwatibwa omwali ne Omusinga waabwe Ow'ekitiibwa Charles Mumbere n'eyali katikkiro we Thembo Kistumbire.Enyumba za Bankonzo ne Bamba/Babwisi zayokebwa.<ref>Khisa, Moses; Rwengabo, Sabastian (2022-08-26).</ref>
Abamu ku Bakonjo abamanyifu mulinu [[:en:Amon_Bazira|Amon Bazira]], munnabyabufuzi eyakola ennyo mu kutesagana okw'okukomya obutakaanya obwaliwo mu 1980, ne [[:en:Charles_Mumbere|Charles Mumbere]], ayitibwa ''Omusinga'' (king), w'obusinga bwa Rwenzururu.<ref name=":6">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bakonzo-mass-circumcision-ceremony-called-off-1786360</ref> Omulala amanyikiddwa ye Musa Baluku akulira ISCAP (Islamic State - Central Africa Province).
== Ensibuko y'abwe ==
Ebyafaayo bikirina nti Abakonzo baabeerako ku lusozi Elgon mu Buvanjuba bwa Uganda era mu biseera by'okusenguka kwa Kintu, Abakonzo baggya ne Kintu mu [[Buganda]]. Wabula mu kifo ky'okusigala mu Buganda, Abakonzo kigambibwa nti baasalawo okweyongerayo okutuusa lwe baasalawo okubukala mu Buggwanjuba bwa Mt. Rwenzori nga nalwo lwalina embeera enkyukakyuka y'obudde y'emu nga Mt. Elgon gye baasooka okubeera. Kino kigambibwa okubeera nga kyaliwo mu biseera bya A.D. 1300.<ref name="bb" />
Abakonzi babadde ku lusozi lwa Rwenzori okuva mu biseera eby'edda era tebalina nsibuko ndala yonna. Enjogera eno eraga nti bajjajja ba Bakonzo basibuka mu mpuku z'olusozi lwa Rwenzori ne balyoka bazaala Abakonzo abalala.<ref>''Peoples and Cultures of Uganda''.</ref>
== Ebiwandiike ==
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
|+Konjo alphabet of Kambale (2007)
|a
|b
|d
|e
|f
|g
|h
|i
|k
|l
|m
|n
|o
|p
|q
|r
|s
|t
|u
|v
|w
|y
|z
|}
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
|+Konjo alphabet of minisita w'ebyenjigiriza mu Uganda
|a
|b
|bb
|d
|e
|f
|g
|gh
|gy
|h
|i
|ï
|k
|ky
|l
|lh
|m
|mb
|n
|-
|nd
|ng
|ngy
|nt
|ny
|nz
|o
|p
|r
|s
|t
|th
|ts
|u
|ü
|v
|w
|y
|z
|}
== Amaanya agatuumibwa abaana ==
Abakonzo batuuma abaana baabwe amanya okusinziira ku biseera bye babazaaliramu era nga buli linnya ly'ekika lyoleka omwana azaliddwa w'akumekka okugeza asooka, ow'okubiri oba asembayo. Abalenzi balina amannya munaana saako n'abawala.<ref name=":2">MUHINDO, SAMUEL.</ref><ref name=":7">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1180384</ref>
=== Amannya agaweebwa abaana abalenzi ===
# Omwana asooka atuumibwa '''Baluku''' oba '''Mutoha''', ne '''Nzeruku''' ng'abajjajja b'abaana okuva ku njuyi zombi bafa. Wabula ba jjajja okuva ku njuyi zombi bwebaba bakyaliwo mu kaseera omwana omulenzi w'azalibwa , atuumibwa '''Mumbere''' oba '''Kambere''' oba '''Kasoke'''.'''<ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Omwana ow'okubiri atuumibwa '''Bwambale''' oba '''Mbaju''' oba '''Kambasu''' oba '''Kambale'''<ref name=":0" />'''<ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Omwana ow'okusatu '''Masereka''' oba '''Marahi''' oba '''Maate''' oba '''Kabuhyahya''' g'emannya mubimpimpi.<ref name=":0" />'''<ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Omwana ow'okuna atuumibwa '''Kuule''' era nga lisomwa nga '''Kule.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Omwana ow'okutaano atuumibwa '''Thembo''' oba '''Kathembo.'''<ref name=":0" />'''<ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Omwana ow'omukaaga atuumibwa '''Mbusa''' oba '''Kabusa.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Omwana ow'omusanvu atuumibwa '''Tsongo.<ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Omwana ow'omunaana atuumibwa '''Ndungu''', era nga yasuubirwa okubeera omwana asembayo.<ref name=":0" /><ref name=":7" />
# Wabula bwe wabeerayo omwana oluvanyuma lwa Ndungu, aweebwa elinnya eddala lyonna abazadde lye baba basiimye.
'''Amaanya agatuumibwa abaana abawala'''
# Omwana omuwala asooka atuumibwa '''Masika'''. Wabula omwana omuwala asooka yandituumibwa '''Musoki''' bwe baba nga ba jjajja okuva ku njuyi zombi bakyali balamu mu kaseera omwana mw'azaliddwa.
# Omwana ow'okubiri atuumibwa '''Biira''' oba '''Kabiira''' (nga "'''ka'''" kakozesebwa okutegeeza obutono, meaning Kabiira kitegeesa "'''Biira omutono'''")<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":7" />
# Omwana ow'okusatu atuumibwa '''Kabugho''' oba '''Kaswera'''.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":7" />
# Omwana ow'okuna atuumibwa '''Mbambu''' oba '''Kahambu''' (nga "'''ka'''" kitegeeza butono). oba '''Kapambu'''<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":7" />
# Omwana ow'okutaano '''Ithungu''' oba '''Kathungu''' <ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":7" />
# Omwana ow'omukaaga atuumibwa '''Kyakimwa.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Omwana ow'omusanvu atuumibwa '''Nziabake''' nga lisomebwa nga '''Nzyabake<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Omwana ow'omunaana atuumibwa '''Bulubasa''' era nga lisomebwa nga '''Balhubasa''' era nga yasuubirwa okusembayo.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":7" />Omwana ow'omunaana era asobola okutuumibwa '''Kalibanda''' oba '''Kathya.<ref name=":2" />'''
=== Abahasa(amanya agatuumibwa Abalongo) ===
# Omulongo omukulu atuumibwa '''Nguru''' ate omulala n'atuumibwa '''Ndobya''' nga tebagoberedde kikula kye.
# Abalongo bombi bwe babeera abalenzi, omulongo omukulu atuumibwa '''Isingoma''' ate omuto n'atuumibwa '''Kato.<ref name=":0" />'''
# Abalongo bombi bwe babeera abawala, omulongo omukulu atuumibwa '''Nyangoma''' ate omuto n'atuumibwa '''Nyakato'''.<ref name=":0" />
# Abaana abadda ku balogo batuumibwa '''Kitsa''' (era nga kiwandiikibwa nga '''Kiiza'''), ng'agobererwa '''Kamalha''' n'oluvanyuma '''Karumba''' oba '''Kibaba''' n'oluvanyuma n'ebagobererwa '''Nzangura''' nga tebafudde ku kikula kye.<ref name=":0" />'''<ref name=":2" /><ref name=":7" />'''
# Maama bw'azaala omulenzi n'omuwala, omulongo omukulu bw'aba mulenzi atuumibwa '''Nguru''' oba '''Isingoma''' ate omuwala atuumibwa '''Nyakato''' oba '''Ndobya.<ref name=":0" />'''
# Maama bw'azaala abalongo babiri ng'omukulu muwala atuumibwa '''Nguru''' oba '''Nyangoma''' ate omulenzi n'atuumibwa '''Ndobya''' oba '''Kato.<ref name=":0" />'''
# '''Nyabahasa''' ly'elinnya elituumibwa maama w'abalongo.'''<ref name=":2" />'''
# '''Isebahasa''' ly'elinnya elituumibwa taata w'abalongo.'''<ref name=":2" />'''
=== Amanya g'Abakonzo amalala ===
# '''Muhindo''' oba '''Kahindo''' lye linnya elituumibwa omwana omulenzi oba omuwala bwekiba nga bazadde baabwe bazadde omwana ow'ekikula ekirala okuva ku be basooka okuzaala gamba nga okuva ku balenzi n'azaala omuwala oba okuva mu bawaala n'azaala abalenzi.
# '''Mbindule''' ly'elinnya eliweebwa omwana omuwala asooka okuzaalibwa bwe baba nga bazadde be babadde balina baana balenzi.<ref name=":0" /> '''<ref name=":2" />'''
# '''Kanyere''' ly'elinnya eliyuumibwa omwana asooka okuzaalibwa singa bazadde be bombi bafumbiriganwa mbeerera.<ref name=":0" /> '''<ref name=":2" />'''
# '''Nzanzu''' oba '''Nzazwa''' ly'elinnya elituumibwa omwana omulenzi azalibwa singa bazadde be bombi basangibwa nga bafumbiriganwa bali mbeerera.<ref name=":0" /> '''<ref name=":2" />'''
# '''Bethubanji''' ly'elinya elituumibwa omwana nga tebagoberedde kikula kye bwe kiba nga ba jjajja be ne bazadde be basangibwa bakyali balamu.<ref name=":0" />
# '''Akatsukulhu''' lyelinnya elituumibwa omwana singa jjajja we n'akabirye abeera mulamu.<ref name=":0" />
# '''Kibaya''', '''Kyithi''', '''Bisogho''', '''Kamabu, Bityabitya''' or '''Bisiika'''/'''Kyirere''' ng'emannya agatuumibwa abaana abalenzi abazaliddwa ng'abaganda baabwe abakulu bafudde.<ref name=":0" />'''<ref name=":2" />'''
# '''Mutsuba''', '''Bisiika''', '''Bighasaki''' (ekivvunulwa nti "''tolina mugaso n'omufu akusinga omugaso''") ne '''Kyabu''' (nga kivvunulwa nga ''"kasasiro"'') g'emannya agatumibwa omwana omuwala azaalibwa oluvanyuma lw'abaganda be abakulu okufa.<ref name=":0" /><ref name=":7" />
# '''Muthende''' ly'elinnya elituumibwa omwana ng'abaana abalenzi bagenze ku mikolo gy'okukomolwa.<ref name=":0" />
# '''Byerire''' ly'elinnya elituumibwa omwana azaalibwa mu biseera by'amakungula.<ref name=":0" />
# Amanya amalala agakyusiddwa okuva mu nnimi endala nga Olunyankole mulimu; '''Lwanzu''' okuva mu '''Rukundo''' (aekigambo ky'Olunyankole ekitegeeza omukwano), '''Athwanzire''' okuva mu '''Natukunda''' (Ekigambo ky'Olunyankole ekitegeeza "''Atwagala''") ne '''Apipawe''' okuva mu '''Ahimbisibwe''' (Ekigambo ky'Olunyankole ekitegeeza "''Atekeddwa okusinzibwa''")<ref name=":0" />
# '''Sibendire''' ekivvunirwa nga ''tebamwagala''".<ref name=":2" />
# '''Baswekire''' ekivvunurwa nti ''abantu ba kukyokoza''.
# '''Balinandi''' ekivvunurwa nti ''bali ku ludda lw<nowiki>''</nowiki>ani'', elinnya elituumibwa omwana nga nnyina abadde akyokozebwa olw'obugumba.
=== Ebirala ku manya agatuumibwa Abankonzo ===
# Emannya Musoki Mumbere gaweebwa abaana nga bazadde baabwe bafumbiriganwa mu butongole.
# Bw'ozaala abaana abalenzi mu kusooka oluvanyuma n'ozaala omuwala elinnya lye ajjakutuumibwa Muhindo n'omuwala amuddako (Muhindo) bamuyita Biira ye muwala azaaliddwamu mu famire eyo.
# Ebiseera nga obulumbaganyi bw'enzige, okutta abantu abantu n'okufa n'abyo bijjibwamu amannya agamu. Mu Bakonzo, entikko y'obulamu bagikkiririza mu kufa.<ref name=":7" /> Abakonzo bakitwala nti abafu basukkulumu okusinga abalamu era omwana azaalibwa oluvanyuma lw'okufa kw'omwana omulala alabibwa nga atalina makulu.<ref name=":7" />
# Nzyabake ne Balhubasa tegakyawulikika nnyo olw'ensonga nti mu biseera bino abakyala tebakyazaala baana mukaaga oba musanvu nga bawala.<ref name=":7" />
# Amannya ag'olunyiriri gatumibwa ng'eteeka bweligamba (ebigambo ebitaliiko kunyonyola), '''Nzyabake''', '''Balhubasa''' ne '''Kithawithelina''' bigambo ebinyonyola akatono. '''Nzyabake''' kitegeeza "'''''Nsigazzawo bitono'''''" songa Balhubasa kitegeeza "'''''Mu bungi'''''".<ref name=":7" />
# Waliwo okwagala okufuna ba Baluku oba ba Bwambale mu famire ezirimu abakyala abangi kubanga buli maama asobola alina omwana asooka oba ow'okubiri.<ref name=":7" />
# Abaana abalenzi basobola okutuumibwa amannya g'abawala.<ref name=":7" />
== Enkola mu Famire ==
Famire z'Abakonzo zimenyebwamu okutuuka ku ssa lya Famire elimu taata, maama n'abaana era ne Famire elimu taata, maama, abaana n'abengaanda abalala. Mu Bakonzo, baganda ba taata n'abo bayitibwa ba taata ba baana. Era n'ebakyala baabwe bayitibwa ba maama ba baana oba bebabazaala oba nedda.
{| class="wikitable sortable"
|+Famile ngeri gy'ezikutulwamu mu Bakonzo
!Ekitiiba (Luganda)
!Ekitiibwa
(Lhukonzo)
!Okunyonyola
!Ekika kya famire
|-
|[[:en:Father|Taata]]
|
|Omusajja alina akakwate ak'omusaayi eri abaana be
|Famire elimu taata, Maama n'abaana
|-
|[[:en:Mother|Maama]]
|
|Omukazi alina akakwate ak'omusaayi eri abaana be
|Famire elimu taata, Maama n'abaana
|-
|[[:en:Son|Mutabani]]
|
|Omulenzi oba omusajja alina akakwate eri omuzadde omu oba bombi
|Famire elimu taata, Maama n'abaana
|-
|[[:en:Daughter|Muwala]]
|
|Omuwala oba omukazi alina akakwate eri omuzadde omu oba bombi
|Famire elimu taata, Maama n'abaana
|-
|[[:en:Aunt|Ssenga/ maama muto]]
|
|muganda wa Taata oba Maama, omukyala oba muganzi wa Kojja
|Famire elimu Taata, Maama, abaana n'aboluganda abalala.
|-
|[[:en:Uncle|Kojja/ Taata muto]]
|
|muganda wa Taata oba Maama, omusajja oba muganzi wa Ssenga/ maama muto
|Famire elimu Taata, Maama, abaana n'aboluganda abalala.
|-
|[[:en:Cousin|Kizibwe]]
|
|Kizibwe y'e mwana wa kojja oba ssenga oba ow'oluganda olw'ewala okugeza nga siwakulusegere nnyo nga mugandawo omuwala oba omulenzi
|Famire elimu Taata, Maama, abaana n'aboluganda abalala.
|-
|[[:en:Niece_and_nephew|Muwala]]
|
|Muwala y'e mwana omuwala owa mugandawo omuwala oba omulenzi
|Famire elimu Taata, Maama, abaana n'aboluganda abalala.
|-
|[[:en:Niece_and_nephew|Mutabani]]
|
|Mutabani y'e mwana omulenzi owa mugandawo omuwala oba omulenzi
|Famire elimu Taata, Maama, abaana n'aboluganda abalala.
|-
|[[:en:Grand_father|Jajja musajja]]
|
|Taata wa maama oba taata wo
|Famire elimu Taata, Maama, abaana n'aboluganda abalala.
|-
|[[:en:Grand_mother|Jajja mukyala]]
|
|Maama eri taata oba maama wo
|Famire elimu Taata, Maama, abaana n'aboluganda abalala.
|-
|[[:en:Great_grandfather|Taata]]
|
|Taata eri Jajja wo
|Famire elimu Taata, Maama, abaana n'aboluganda abalala.
|-
|[[:en:Great-grandmother|Maama]]
|
|Maama eri Jajja wo
|Famire elimu Taata, Maama, abaana n'aboluganda abalala.
|}
== Ebika n'emiziro gy'abyo ==
Abankonzo era bamanyikiddwa nga Abayiira oba Abanande oba Abanyarwenzururu balina ebika 14 n'emiziro egy'enjawulo. (Ebihanda 14 ebyaba'yiira n'emitsiro).
Ebika bilina okukuuma emiziro gy'abyo nga tebakkirizibwa kubilumya, kutta oba okubirya.<ref>https://communityreporter.net/story/totems-are-culturally-our-brothers-and-sisters-bush</ref>
Buli kika mu Bakonzo kirina ekika ekira mu Bankonzo kyebatwala nga "balabe baabwe". Okugeza, abalabe b'ABakira ky'ekika kya Bahira.
"'''Abasu Banyangalba"''' kika ky'abalangira n'abambejja.<ref name=":8">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1135633</ref> omuntu bw'aba tazaalibwa mu mima ky'abalangira oba abambejja aba talifuuka [[:en:Omusinga_of_Rwenzururu|Omusinga wa Rwenzururu]].<ref name=":8" />
{| class="wikitable sortable"
|+Ebika by'Abakonjo n'emizizo
!Ekika
!Omuziro Lhukonzo
!Omuziro mu Luganda
|-
|Abahira
|Entajumba / Enganga
|Enkofu
|-
|Abasu (males) / Abasukali (Females)
|Engabi & Ekisukali
|Engabi & Nnamunungu
|-
|Abahambu
|Enyange
|Nyonyi nyange
|-
|Abaswagha
|Engwe
|Engo
|-
|Ababinga
|Embakwe
|Enkobe
|-
|Abasongora (not the cattle keepers' tribe)
|Omushenene
|Nsenene
|-
|Abathanji
|Ekibandu & Endeghetheghe
|Kimpanze n'embwa
|-
|Abanyisanza
|Enzoghu
|Enjovu
|-
|Abalegha
|Engeya
|Nkima
|-
|Abakira
|Embogho
|Mbogo
|-
|Abaseru
|Entajumba
|
|-
|Abahinda
|Engende
|Nkima
|-
|Abalumba
|Embuli mulime
|
|-
|Abakunda
|Enyamulime
|Aardvark
|}
== Emikolo gy'obuwangwa egy'Abakonzo ==
=== Emikolo gy'okukomola ===
Abankozo balina emikolo gy'okukomola egya buli mwaka gyebayitanga "'''Olhusumba'''" wabula gwasembayo okukolebwa mu 1973 oluvanyuma lw'okusomozebwa okwava ku ba ku nzikiliza y'ekiKulisitaayo eyali etandiiseewo mu [[:en:Rwenzori_region|kitundu kye Rwenzori]] edda naye oluvanyuma by'aterezabwa. Era abazadde batandiika okutwala abaana baabwe mu malwaliro oba nga bayita abakugu awaka okubakomolera awaka.<ref name=":10">Nassaka, Flavia (2016-05-27).</ref><ref name=":11">https://www.govisitkenya.com/bakonzo-people.html</ref> Emikolo gye'gimu gyakolebbwa aba Nandi amawanga ga Bamba/Babwisi abaali babeera mu Buvanjuba bwa [[Democratic Republic of Congo]]. Emikolo gino gy'atwala ebbanga lya mwezi gumu ku ebiri.<ref name=":6" /><ref name=":9" /><ref name=":10" />
'''Abathende''' era abayitibwa '''Bathende''' (abanatera okukomolwa) bakunganyizibwanga wamu ne bakola ekiyitibwa '''Olhuthende''' (okukumba/okulamaga okutuuka awabeeranga wategekeddwa emikolo gya Olhusumba).
Omusajja Omukonzo omukomole bweyafa nga, amazina g'ekinnansi ag'enjawulo gazinibwanga agayitibwa "'''Omukumu'''" ku mikolo gy'amaziika ge. Amazina gano gazinibwanga basajja abakomolebwa bokka nga bazina n'abakyala saako n'okukuba engoma. Omukolo ogw'okwambulula gwe gwasokanga okukolebwa ku basajja abatatuukiriza Olhuthende era ebitundu bye eby'ekyama tebyatonwatonwa na butolobojjo.<ref name=":9" />
Mu Bankonzo, erabania tekikolobwa ku nsonga za by'abulamu zokka, wabula kikkirizibwa nti kiyambako mu nsonga z'omukisenge er abasajja. Erabania era alowoozebwako ng'ekiyambako mu kufuula abalenzi abasajja abavumu era emmekete olw'okuba bagumiikiriza obulumi bw'okukomolebwa saako n'okujjanjaba ebiwundu nga bakozesa ddagala lya kinnansi n'amazzi.
'''Olhusumba''' teyakolebwanga ku baana bawere wabula yakolebwanga ku balenzi abali wakati w'emyaka munaana (8) n'ekkuminomunaana(18).
Emikolo gya '''Olhusumba''' gyabeerangako akasiisira kamu akayitibwa "'''Omupinda"''' akaali kazimbiddwa okumoi n'omugga era kazimbibwa lw'amikolo egyo era oluvanyuma lw'emikolo nga giwedde, kamenyebwawo. Omugga ogwo gweyambisibwanga ng'ekifo awajjanjabirwa. Emirundi ebiri mu lunaku ( ku makya n'akawungeezi), Abathande balina okutuula mu mazzi g'omugga aganyogoga ngemu ku ngeri y'okwejjanjaba era baalina okudda ewaka nga bawonedde ddala.<ref name=":9" />
Waliwo ebitakolebwa mu kaseera ka Olhusumba nga;
* Abazadde ba Abathende tebaalina kwegatta mu nsonga z'omukwano okutuusa batabani baabwe lw'ebakomawo<ref name=":9">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/once-heralded-but-now-forgotten-among-the-bakonzo-1719376</ref>
* Enyombo tezakkirizibwanga mu maka kubanga kino kyali kiyinza okuvirako ebiwundu bya Abathende okulwawo okuwona.<ref name=":9" />
* Oluvanyuma lw'okukomolwa, tewali mukyala yali akkirizibwa okulabagana n'omu ku Abathende anti kyandiviirako okulwawo okuwona.<ref name=":9" />
* Omusajja Omukonzo yali takkirizibwa kukomolebwa musajja munne nga Mukonzo.
Abakazi bakkirizibwanga awagenda okukolebwa emikolo gya Olhusumba ku ntandikwa y'agwo okusobola okwetaba mu mazina g'ekinaansi agayitibwa "'''Omukumu'''" ne ku lunaku olusembayo nga "abasajja abaggya" (Abathende abawonedde ddala) nga bakomezeddwawo okuva mu Omupinda. Abakazi ab'etaba mu kuzina amazina ga Omukumu be bakkirizibwanga bokka okumenyawo akasiisira ka Omupinda.
Oluvanyuma lw'amazina, abasajja abakomoleddwa bakkirizibwa okugenda ewaka. Abadde b'omwana eyalwangawo okuwona bavunanibwanga olw'okuyingirira obuwangwa.
Ezimu ku nsonga ez'aviirako emikolo gino okukomekkerezebwa ;
* Ezikiriza z'eddini n'ebyobuwangwa. Abantu abamu tebalindanga mikolo anti n'Abasiraamu baali bakomola ng'akabinero ek'enzikiriza yaabwe.
* Okukomola abaana abawere mu malwaliro.<ref name=":9" />
* Okusaasana kw'eddini y'ekikulisitaayo.<ref name=":9" /> Abaminsani abamu bayita emikolo egimu nga Olhusumba egitali ky'abwa Katonda.<ref name=":9" />
* Okuwerebwa kw'emikolo gy'okukomola mu 1975 mu batali Basiraamu ku biragiro bya [[Idi Amin|Idi Amin Dada]] kubanga yalowooza nti emikolo gy'ali gilemesa enteekateeka n'okutendekebwa ky'amaggye.
* Okuva kw'abafuzi b'amatwale.<ref name="encyclopedia.adventist.org" />
=== Emikolo gy'okufumbiriganwa (Erithahya) ===
Abakonzo bakyakola obufumbo bw'obuwangwa.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/what-a-name-tells-you-about-a-mukonzo-1735492</ref> Obufumba bw'Abakonzo bwali bwetagisa omusajja okubeera omukomole. era n'abaana ab'obuwala bonna baalina okubeera emberera. Abawala abafunanga embuto nga tebannafumbirwa, battibwanga.<ref name=":12" /> Obufumbo bw'abaana abato saako n'abakadde okuganza abaana abato kyali waggulu nnyo mu Bakonzo naddala omuntu ow'emyaka 50+ okuwasa omubuvubuka ow'emyaka 20.<ref>Jonathan, Williamson (2007-09-24).</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1218729</ref> Okwetaba mu bikola eby'omukwano nga tomunnafumbiriganwa byagaanibwa mu Bakonzo.
==== Okubookinga abagalwa ====
Okubookinga abagalwa ku myaka emito byakolebwanga aba famire ezaali ziliranye. Edda abakadde balina okulonda omuwala ('''''Omwalyana''''') owa mu mutabani waabwe nga bakolnga nga okunoonyereza ku famire y'omuwala''.'' Omulenzi teyalina lukusa kwelondera mugole we/ mukyala we ('''''Omwalyana'''''). Era bwali buvunanyizibwa bwa Famire y'omuwala okukola okunoonyereza ku Famire y'omulenzi oba munyiikivu mu kukola saako n'empisa. Kyali kikkirizibwa nti abaana ab'empisa ennungi bwe babfumbiriganwanga, baali bajjakuzaala abaana abalina empisa ng'ezabakkadde baabwe.
Abazadde baali bakkirizibwa okubookinga omuwala famire eyo n'ebweba tennaba kuzaala mwana muwala ('''''Erihiika''''') n'okukakasa okwagala kwaabwe, famire y'omulenzi y'atwalanga eddiba ly'embuzi oba endiga eryali ligonzeddwa n'omuzigo ('''''Embono)''''' eri omukulu wa famire gyebasiimye ku lw'omuwala yenna anazaalibwa naddala ng'omukyala mu maka ago ali lubuto. Era omwana azaalibwa bwabeera mulenzi, era famire eyatwala eddiba esigala n'essuubi nti omwana omuwala lw'azaalibwa. Omwana omuwala bw'azaalibwa, eddiba ly'embuzi oba ely'endiga eryatwalibwa lyelikozesebwa okumuweeka okutuusa lw'akula. Okukola eddiba eryo, embuzi oba endiga yagibwako eddiba okutandikira ku nsingo ppaka ku bugere era nga olw'olususu lw'obugere lwe lukozesebwa okusiba omwana.
Omwana oyo eyabookingibwa bweyawezanga emyaka munaana (08), yategezebwa amaka geyali agenda okufumbirwamu era olumu yasindikibwanga okutwalayo ebintu mu maka ga famire eyo n'olumu okuzanyirayo n'okukula n'abaana abalala okuyiga empisa zaabwe okutuusa lw'eyaweza emyaka kkumi (10) olwo n'aweebwayo mu butongole eri famire eyo. Naye teyabeeranga ne asuubira okufuuka balo anti naye yabeeranga mu myaka kkuminebiri (12) ku kkuminena (14) wabula yasulanga ne Nnazaalawe ('''''Mabyalha''''') ku bulili bwe bumu ne Ssezaalawe ('''''Tatabyalha''''') okutuusa lwe yawezanga emyaka wakati wa kkuminena (14) n'ekkuminomukaaga (16) okusinzira ku ddi bakadde b'omulenzi bwebagalamu omuwala oyo okufumbirwa mutabani waabwe n'okutandiika amaka gaabwe. Omuwala atendekebwa Nnazaalawe ku nsonga z'obufumba okugeza nga ekyo ky'asubirwa okukola eri bba we, kiki kyalina okukola na ddi lw'ekirina okukolebwa, nggeri gyalina okukwatamu omusajja we, engeri y'okukwasaganyamu ebimusoomoza, oba n'okunoonya okulungamizibwa mu nsonga endala.
Abazadde b'omulenzi bwebawulira nga nti akaseera k'abaana baabwe okufumbiriganwa katuuse, Ssezaala yagendanga n'asalaa endduli n'essubi ('''''Esiiseke)''''' n'atwala omulenzi mu kifo ky'anazimbamu ennyumaba gy'anabeeramu ne mukyalawe. Enkola eno eyitibwa '''''Erityandilha.''''' Oluvanyuma lw'okuzimba, aweebwa omuwala. Omuwala bwatawuliranga mirembe mu nnyumba empya addayo n'eyebaka ne Nnazaalawe oluvanyuma amumatiza okuddayo mu nnyumba ya bba we.
Obufumbo bw'obuwangwa obwatandikibwa ku nkola eyo bwa wangaala nnyo olw'enkolagana ey'amaanyi eyaliwo mu famire zombi okuva mu buto okutuusa lwe bakula. Naye ensangi zino, bombi omulenzi n'omuwala bakuzibwa mu famire z'anjawulo naye omulenzi n'omuwala bwe begombagana, omulenzi awa omuwala abbaluwa ekkakasa nti amwagadde era mwetegefu okumuwasa. Era bw'akikkiriza, omusajja atekeddwa okumuwa ekirabo "'''''Ekisiimo'''''" nga kirina okuba omuwendo gwa ssente naye kisoboka okuba ekintu kyonna omusajja ky'alaba nga kisaana omukazi gw'alonze okuva ku ntobo y'omutima gwe okusinziira ku busobozi bwe era tewali alagira ku muwendo gw'alina okuwa nga Ekisiimo kubanga omuntu alina okukola ekyo ky'asobola era tebalina kusuubira kinene okuva eri omusajja.
Famire y'omukyala eya nobye basobola okusalawo okuzaayo muwala waabwe oluvanyuma lw'okunoba oba omusajja azze okusisinkagana ne famire y'omuwala oba nedda oba oluvanyuma lw'okubigaayamu naye ne bakizuula nti ensonga eza munobeza teziliimu gumba. Taata w'omuwala atwala embuzi eri famire y'omusajja ne bagisala, ne bagifumba era ne bagirya. Naye singa n'omusajja agaana okuddingaana n'omukyala , Taata w'omuwala aweebwa ebbaluwa okuva eri taata w'omulenzi elambika nti omugole bamutadde era omusajja eyandiyagadde okumuwasa asobola okumuwasa.
Oluvanyuma lw'omuwala/mukyala (anatera okufuuka omugole) okutegezaako ku nnyina omusajja gw'alonze okubeera baze n'obudde bwateeseteese okubakyalira. Maama oluvanyuma ategeeza taata ku bufumbo bwa muwalawe nga bwayanjula n'ekirabo kye yaguze ng'akozesa ekisiimo.<ref name=":19">Nabiruma, Diana.</ref> Era ne banoonyereza ku mulenzi anatera okufuuka omukoddomi okugeza ebyafaayo bya famire mwava. N'oluvanyuma ebivudde mu kunonyereza by'andiba mu bbaluwa oba mu bigamba biwerezebwa eri famire y'omusajja (anateera okufuuka omwami) okuyita mu muwala waabwe nga mulimu n'obudde obukkiriziganyiziddwako bwalina okujja okukyala n'okwongera okumanyigana.
==== Emikolo gy'okwanjulwa (Erisunga) ====
Omugaso gw'okwanjulwa kwe kumanya wa omukyala ( anatera okubeera omugole) gy'asibuka saako n'okuteesa ku mutwalo ('''''Omukagha''''') oba ebiralo ebiwasa omukyala famire y'omusajja byelina okutwala eri famire y'omukyala okuwasa muwala waabwe.<ref name=":13">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/we-had-our-traditional-and-mosque-function-at-once-1714634</ref> Famire y'omuwala yetekeddwa okusasulira by'onna ebikozesebwa ku mukolo gw'okwanjula (erisunga) nga teyambiddwako famire y'omusajja. '''''Abatatha''''' (ba Taata ne ba kojja b'omugole omusajja) be bagenda ku mukolo guno. Omugole omusajja tategkeddwa kwetaba ku mukolo guno.<ref name=":19" /> Famire y'omuwala esobola okukkiriza oba okugaana famire y'omulenzi oluvanyuma lw'okunoonyereza. Naye singa omuwala oba omulenzi balemerako okufumbiriganwa oluvanyuma lw'okuganibwa famire awo baba tebagya kufuna mikisa okuva eri abazadde.
Ku nnaku z'omwezi ezikkiriziganyiziddwako okukola erisunga, famire y'omugole omusajja etekeddwa okuleeta '''''Ekongotha''''' (omwenge ogumanyikiddwa nga '''''Tonto''''' mu '''''Ekisya '''''Kita kya liita 40 oba ebidomola bibiri ebya liita 20 buli kimu naye ensangi zino kisinzira ku famire gy'okyalamu okusinzira ku nzikiriza n'ebyo byebakkiriza, famire z'Abakonzo ezimu zagala kuleeti za Soda (ezitasukka mu kuleeti ssatu (03) ne kuleeti za Biya. Aba famire y'omugole omusajja bwe batuuka mu maka ga famire y'omugole omukyala, asitudde ekita ('''''Ekongotha)''''' ayambibwako okumutikkula era atekeddwa okunwako olw'endo ku Ekongotha ('''''Engotho''''') okulaga aba famire y'omukyala nti tegulina buzibu n'okulaga nti temuli butwa era ne tonto yategekeddwa bulungi. Era oyo alondeddwa okukiikirira famire y'omugole omukyala anywera ku kikobo ky'ekimu okukakasa nti ssi kyattabu okunywebwa aba famire abalala. Omugaso gwa Ekongotha kugonza mitima gy'abantu abaali mu lukiiko obutazira birabo bileeteddwa okuwasa omukazi n'okukebera oba omwana omulenzi y'esobola. Erisunga era yetaaga '''''Fumura kigambo''''' nga ebeera mbuzi esalibwa singa famire eyo eba tasalangako kisolo kirala kyonna.
==== Obufumbo (Erithahya) ====
Obufumbo bwa Abakonzo bukkirizibwa oluvanyuma lw'okuwaayo ebirabo ebiwasa omukazi ('''''Omukagha)''''' ogwakkanyizibwako mu kwanjulwa (Erisunga) nga gusasuddwa eri famire y'omuwala ku lunaku lw'obufumbo ('''''erithahya)'''''. Era famire y'omulenzi egenda mu maka ga famire y'omuwala ku nnaku endagaane okuwaayo Omukagha omukolo ogubaako okulya n'okuzina.
Omugole omukyala bwaba alekulira okugenda mu maka g'omwami we oluvanyuma lw'emikolo, aba famire ye bonna batuula nga bamwebunguludde era buli omu amulerako okutuusa lwatuuka ku asembayo ( ate kubeera mukulu wa famire) nga amugwa mu kifuba omulundi ogusembayo. Y'ensonga lw'aki abafumbo abasinga mu Bakonzo tebakkirizibwa kugwa mu bifuba by'aba kitaabwe n'okubalera kubanga babagwa mu kifo omulundi ogw'asembayo ekiraga akabonero nti afuuse wa famire y'omusajja mu bujjuvu era ng'eyo gy'azikibwa ka kibe kki.
Embuzi ziyisibwa mu nnyimba omwatuuzibwa olukiiko olwasala ebintu ebiwasa omukazi era embuzi eyo bweyafuka ng'omukolo ogwo gukolebwa, kabeera nga kabonero ka mukisa, embuzi bweyawaliranga okuyita mu nyumba, bagiyiwangako amazi esobole okuyita mu nyumba.
Omukyala bweyafunanga olubuto ng'ebintu tebinnatwalibwa bazadde be ne bakimanyako olwo embuzi eyitibwa '''''Embene eye''''' '''''Eyakibanga''''' esalibwa omusaayi gwayo n'egulekebwa okukulukuta nga tennayingizibwa mu nnyumba nga ekola nga saddaaka eri ba katonda naye enkola eno tekyakolebwa. Embuzi ya '''''Embene ye Kibanga''''' yasalibwanga okwewala embuto okubalwako, okulwayo mu leeba, okulemelerwa okuzaala, okulongosebwa ssi nakindi okufiira mu ssanya.
Omusajja Omukonzo bwawasa omukazi okuva mu kika ky'ekimu, embuzi '''''Embene yo Buwuma''''' esalibwa omusaayi negulekebwa okukulukuta okugyawo ebisiraani ebiyinza okugoberera obufumbo bw'abwe. Kyaki kikkirizibwa nti omu bwafumbirwa oba n'awasa mu kika kye, omusaayi ogwo gugambibwa okulwana era omukyala n'avaamu embuto, oba omukyala ayinza n'obutazaala oba okuzaala abaana nga bafa. Okusala ebisolo kabonero akalaga nti oluganda wakati waabwe luweddewo era tebatekeddwa kinyiigagana oba okwelumya n'ebwebaba bafunye obutakaanya. Eky'obuwangwa kino kikyakolebwa ne mu nnaku zino.
===== Ebitwalibwa ku buko okuwasa omukazi mulimu; =====
Ebita by'omwenge kkuminabibiri (12) (oba ebidomola 24 ebya liita 20 ng'era kisoboka okubeera kuleeti za sooda oba bbiya 12), embuzi kkuminabbiri (12) (zisobola okubeera ez'obuliwo oba sinnakindi mu ngeri ya ssente ezo ezibeera zikkanyizidwako), enkumbi ('''Eyisuuka'''), amasuuka nga gatereddwa mu bulangiti, omufaliso, embuzi ya Nnazaala ne '''''Omuseye wa Maama.''''' Edda, Omuseye wa maama kyali nga kikomo kya zaabu oba feeza okukakasa nti endagaano ekoleddwa y'alubeerera. Naye ennaku zino ebimu ku biweebwa nga Omuseye wa maama mulimu; [[:en:Gomesi|gomesi]], engato, Ekikoyi (ekigoye ekyambalibwa mu nda), Ekitambalha kyo ku mutwe (ekiwelo ekyambalibwa ku mutwe), [[:en:Sash|omushanana]] ne ssente ezitamanyikiddwa muwendo eziyinza okukozesebwa mu kugula obugoye bw'omunda oba okusasula omutunzi. Omuseye wa maama kirabo ekiraga akasiimo eri Mabalya (Nnazaala) olw'amaanyi ge yatekamu okukuza muwalawe.
Naye famire ezimu zikwataganya erisunga ne erithahya olwa ssente n'obudde.
{| class="wikitable"
|+Amanya n'amakulu g'embuzi 12 ezitwalibwa ng'eirabo ebiwasa omukazi (omukagha)
!No.
!Elinnya ly'embuzi
!Gwe weebwa
|-
|1
|Ennume (embuzi emu ennene)
|Kika (Olhughanda)
|-
|2
|Embuzi enkazi (Nyamwana)
|Maama w'omugole omukyala
|-
|3
|Eya Nyinyalhume
|Kojja w'omuwala.
|-
|4
|Eya Sokulhu
|Jjaja musajja ku ludda lwa Taata.
|-
|5
|Eya Songali
|Ssenga ow'ensonga.
|-
|6
|Kithanga
|Ekkuutira omukyala obutanoba.
|-
|7
|Kibogho (elina kubeera mu langi nzilugavu)
|Okuzaamu omuwala amaanyi.
|-
|8
|Iremba
|Eri omuwala mu kaseera k'okufumbirwa (Erilemba lemba)
|-
|9
|Kighondo
|Okugonza omutima gw'omuwala mu bufumbo
|-
|10
|Ngabo
|Okujjukiza omuwala okutakoowa kuwa (erighaba) eri balamu be
|-
|11
|Eyerisaba
|Okusabayo omuwala okuva mu famire ye
|-
|12
|Eyeribhinga
|okuwerekera ku mbuzi ziri endala
|}
Enkola y'okuwaayo omuwala mu bufumbo gw'akoppebwa okuva mu buwangwa obulala naye Abakonzo abawerako bagitwala. Mu kino omgole omusajja bw'akomawo okunona mukyalawe oluvanyuma lw'okusasula omukagha wabula n'atabaawo ku mikolo gya Eritahya. Omukolo gw'okugaba omuwaa gutegekebwa ku lunaku olulala ng'omukyala akwasibwa bbawe mu butongole. Famire y'omwami eleeta ebirabo eby'akasiimo omuli; ebiteeteyi bya Nnazaala ('''nyamwana)''' ne ba Senga ('''abasongali)''' olw;okusomesa omuwala mu nsonga z'obufumbo n'ebyo ebimusuubirwamu., Essuuti ya Ssezaala, sukaali, amafuta, ebibiliiti, entebe ( ekika kya soffa oba emmeza olirwa emmere), emiti gya sabbuni, omunyo, omufaliso, ttanka y'amazzi n'ebirala bingi. ebirabo by'akasiimo si by'abuwaze. Wabula singa ebirabo ebiwasa omukazi biba tebinaweebwayo mu bujjuvu okugeza famire y'omuwala yasaba ebintu bingi, ebbanja elyasigalayo lisasulwa ku mikolo egyo. Era embuzi enkazi ('''''Embene yeri saba)''''' esaba omukyala eleetebwa ku lunaku luno. Embuzi etwalibwa ebeera nkazi anti kikkirizaibwa nti abagole bano bagenda kuzaala abaana naye olumu omukyala abeera omugumba oba omusajja nga tamalaako.
Omuko ('''bonde''' '''''aka Omukwe, Muko)''''' yakwata omukono gw'omugole omukyala (mwannyina) namukasa ssenga w'omugole omusajja. Bwaba nga omuko muto, kizibwe we yamuwaayo.
==== Embaga ====
Okugenda ku Kkanisa oba Omuzikiti tekyali kyabuwaze munnono z'Abakonzo ez'edda. Naye kati abafumbo abamu Abakonzo bagenda mu masinzizo okutema ebirayiro n'empeta z'obufumbo. Era omuko ('''''Mukodomi'' / ''Bonde)''''' yawaayo omugole omukyala eri omugole omusajja ku mikolo gy'okumuwaayo mu butongole mu Kkanisa, Ekeleziya oba Omuzikiti.
Omuko '''''bonde''''' '''''aka (Omukwe, Muko)''''' y'akwata omukono gwa mwanyina okumwolekeza ku katuuti w'anakubira ebirayiro n'ateekateeka okufuuka omwami. Abagole tebakkirizibwa kukwatagana oba kusikangana mu mikono. Omusumba y'ayaniriza abagole bano era n'abasaba emikono n'oluvanyuma n'akwasa omugole omukazi eri omugole omusajja. Okuva mu kaseera ako omusumba nga abakwataganyiza emikono, abagole abo tebatengana mikono okutuusa lw'ebafuluma e Kkanisa.
==== Omugole omukyala bw'aba akyali mbereera okutuusa mu kaseere k'embaga ====
Ssenga ow'ensonga alina okuwerekera omugole mu maka ge amagya. Era mu kiro ky'embaga ssenga agenda n'abagole mu kisenge okubalungamya ku kiki eky'okukola naddala ekiro ky'abwe ekisooka okubeera mu bikolwa aby'abafumbo. Era omwami awo w'akakasiza oba ddala omuwala abadde mberera oba nedda era nga alopera ssenga abadde mu kisenge saako ne kojjawe.
Era ku makya amasuuka ge basuzeeko ekiro gatwalibwa ewa ssenga w'omuwala (Songali we songa) okukebera ekitereka oba ddala omuwala yali mberera oba nedda. Omuwala singa asangibwa mbeerera, ssenga eyabadde mu kisenge ne kojja w'omusajja basala ekituli mussuuka eyo er azo esuuka teziweerezebwa eri songali we songa. Omugole bw'aba abadde mbeerera, amasuuka ago tegozebwa nga tegannaba kuweerezebwa wa senga ow'ensonga (Songali we songa.)
Tewali mikolo gyanjawulo gikolebwa olw'okuba omuwala yabadde mbeerera wabula famire ye ebeera mu ssanyu n'akusagambiza anti muwala waabwe agenda kuzaala Kanyere (Kanyere oba Nzanzwa (bwaba omulenzi)
===== Erihimbulha Ebihango =====
Oluvanyuma lw'omuwala ng'atwaliddwa bbawe, Ssenga ow'ensonga (Songali Owesonga) ateekeddwa okuddayo ekka okusaanyawo by'onna ebyakozesebwa mu mikolo gya '''''Erihimbulha''''' '''''Ebihango''''' nga byakozesebwa mu kugaba omugole omukazi era ssenga yekka yateekeddwa okubyisaanyawo. Ate bw'atakyala w'aka, tewabaawo muntu mulala ab'agenda okubisaanyawo. Omulamwa guli mu kumanya ebivudde eri muwala waabwe n'abutya bwakwasaganya amakage amagya, oba ssenga yetaaga okumutendeka ku nsonga yonna oba nga teyamutendekebwa mu ntandiikwa.
=== Okwawukana ===
Omwami n'omukyala bwe baba tebasobola kuganjola bizibu by'ebasanga n'addala ebyo ebibaviirako okwagala okwawukana, abagole bano bogera ku nsonga ezibasomooza ne [[:en:Groomsman|besiti maani]], [[:en:Bridesmaid|meturoni]] oba omuntu omulala yenna bafumbo gwe basuubira okuyambako mu kuzigonjoola. Bwe balemelerwa okuzigonjola, omukyala agenda ew'omukoddomi (mwanyina eya mugaba) okumulopera okwawukana kwaabwe. Oluvanyuma omuko ategeeza bakadde b'omuwala ku kunoba kw'amuwala waabwe.
==== Okukyala kw'omwami mu maka g'omukyala eyanobye ====
Omusaayi oguva mu mukyala ng'azadde guba tegunnakala, Nnakawere ('''Omubithi)''' yali takkirizibwa kwebaka ku bulili bwe obw'obufumbo anti yatwalibwanga atali muyonjo kimala okwebaka ku bulili obwo saako n'okumuganya okuwona obulungi okuva mu kuzaala n'okutegana kw'olubuto. N'olwensonga eyo, yayalirwanga omufaliso wansi n'omwanawe okumala ebbanga lwa ssabiiti mukaaga (06). Olunaku Nnakawere lw'adda ku buli bwe obw'obufumbo, omukolo omulala gukolebwa ku lunaku olw'omunaana omukolo gwa '''''Eritwa Omulhemba''''' lwe gwakolebwa era enkeera omwana afulumizibwa n'alagibwa eri famire y'omusajja nga bano bamuwa ebirabo omuli ssente n'ebirabo ebirala eri oyo afuuse Taata, Maama.<ref name=":11" /> Era olunaku omwana lw'alagibwa eri bazadde b'omusajja, omukulu w'ekika lw'amutuuma erinnya ye ly'abasiimye okumuwa. Nnakawere abatekeddwa okuddayo ewaka okujjaguza ne famire ye anti aba alina okuweebwa embuzi n'akawunga ka muwogo okutwala mu makage. Era waweebwa abantu okumukwatirako ku bintu ng'addayo mu makage. Ng'atuuse ewaabwe, ssente z'asookanga kuteekebwa ku Nnakawere nga tebanna situla mwanaolwo ne balyoka bawa omwana ey'akazaalibwa emikisa. saako n'okukkiriza omwana. Abazadde abagya baddayo mu maka gaabwe era ekyo kikola nga akabonero mu lujjudde nti abafumbo bakuddamu okukola emikolo gyaabwe egy'abafumbo ku lunaku olwo lw'ennyini.
singa ensonga z'okwawukana zibeera zigonjoddwa, omukyala asalawo okuddayo n'omwami we ku lunaku lwe lumu olwo oba asobola okusabayo akadde oba ennaku entono nga tannadayo er bbawe saako n'okukakasa olunaku olutuufu lw'anaddirako ewuwe.
==== Bwe waba tewali nzikiriziganya etuukiddwako ====
Bweziba ng'ensonga z'okwawukana tezigonjoddwa wakati w'omwami n'omukyala okugeza ng'omukyala agaanye kuddayo ewa bba, famire y'omuwala elina okuzzaayo embuzi kkuminabbiri (12) ez'asasulwa mu kwanjula eri aba famire y'omusajja. Mu kuzaayo eby'aletebwa mu kwanjula, omuko y'atekeddwa okuzaayo '''''Edhimu''''' era n'omwami ayawukana ne mukyalawe atwala entebe gwabadde atuddeko mu lukiiko ne famire y'omukyala. Ebbaluwa empandiike okuva mu famire y'omusajja eweebwa aba famire y'omukyala nga ebeeramu okulambika nti omukyala bamwesonyiye era omusajja eyandiyagadde okumuwasa asobola okumuwasa.
Wabula okufumbiriganwa kw'Abakonzo n'amawanga amalala kuviiriddeko okukoppa eby'obuwangwa n'ennono eby'abalala n'enkyukakyuka mu mirembe bakubaganye empawa ku nsonga y'okuzaayo ebintu eby'atwalibwa ku buko nga embuzi 12 ezaali z'atwalibwa ate nga omukyala yali azadde nga tannaba kunoba.
==== Okuzaayo omukyala eri bba ====
Naye edda, "'''''Ekisiimo'''''" kyabeeranga ssente. Kyabeeranga Ekisiimo omukyala ky'eyakozesanga okwanjula omusajjawe eri bakadde be oba maama oba taata wabula abakyala abasinga bategeeza ba nnyabwe, yakozesanga Ekisiimo okwegulira ebintu ebipya nga engoye, era ekitundu ku Ekiisimo ssengawe ow'ensonga ('''''Songali wesonga''''') anamutwala mu bufumbo. Naye omukyala (anatera okubeera omugole) alina okwanjula omuwendo ogumuweereddwa eri maamawe saako n' zasaasanyizako era n'abintu ki by'abuze. Okuva ku mutemwa gw'agabiddeko nnyina, maama akozesaako okugulira taatawe ekirabo oba ekintu kyayagala kubanga maamawe y'amanyi kki bbawe ky'ayagala.
=== Emikolo egikolebwa oluvanyuma lw'okuzaala ===
Omukyala bwa ba ali lubuto, famire y'omuwala ebeera elina okutegeezebwako basobole okweteeateeka n'okusaba. Era bw'aba atandise [[:en:Childbirth|okulumwa ebisa]], famire ye etegezebwaako olwo maama oba mugandawe basobola okujja okumuyambako. Oluvanyuma lw'okuzaala, famire y'annakawere etegezebwa era ne bakola enteetateeka z'omukolo gwa '''''Eritwa Omulhemba''''' mu nnaku 7 ng'amze okusumulukuka.
Emikolo gya Eritwa omulhemba gibeeramu okufumbira nnakawere emmere gy'ayagala saako n'okumusiba akawuzi (Omulhemba) mu kiwato okutangira olubuto okugaziwa ennyo olw'okuzaala era n'emmere gy'alya ebeera eyambibwako akaguwa ako (Omulhemba) kubanga balina okukkiriza nti munda mu lubuto lwe muba mukoleddwamu ekituli olw'omwana abadde akuliramu. Emmere efumbiddwa yaweebwanga omusajja ne famire ye. Era famire y'omulenzi yalina okuzaayo emmere enkalu ( emmere embisi) ng'eyinza okuba [[Matoke|amatooke]], ennyama n'ebika by'emmere ebirala.
Omukyala bw'aba tannaba kukala okuva mu kuzaala, Nnakawere ('''Omubithi''') yali takkirizibwa kwebaka ku bulili bwe obw'obufumbo kubanga yali talowoozebwa kubeera muyonjo ekimala n'okusobozesa Nnakawere okuwonera ddala okuva mu kuzaala n'okusomozebwa kweyafuna ng'akyali lubuto. N'olwekyo, y'ebakanga ku mufaliso ogwayalibwanga wansi weyasulanga n'omwana okumala ebbanga ly'assabiiti mukaaga (06).<ref>https://www.govisitkenya.com/bakonzo-people.html</ref> Olunaku Nnakawere lw'addayo ku buliri bwe, waliwo emikolo egikolebwa ku lunaku olw'omunaana ng'emikolo gya '''''Eritwa Omulhemba''' ku'' lunaku oluddako omwana yafulumizibwanga okulagibwa mu bazadde b'omwami abamuwa ebirabo omuli ssente ezitamanyikiddwa muwendo n'ebirabo ebirala eri Nnakawere ne Ssekawere. Olunaku omwana lw'asisinkana ne bajjajaabe lwa weebwa elinnya omukulu w'ekika ly'abasiimye. Omubithi addayo ewaabwe okujjaguza ne famire ye era aweebwa embuzi n'obuwung bwa muwogo era aweebwa abantu okumukwatirako ebintu ng'addayo ewaka. Bweyatuukanga mu bakadde be, ensimbi zasoka kuteekebwanga ku Nnakawere nga tebannaba kusitula mwana kumuwa mikisa era n'okukkiriza omwana. Abazadde abapya baddayo mu maka gaabwe era kino kikola ng'akabonero ak'omulwatu nti abagalana bagenda kuddamu emikolo egikolebwa abafumbo ku lunaku olwo lw'ennyini.
==== Okuzaala abalongo ====
Omukyala bweyazaala abalongo (abahasa) era aweebwa ekitiibwa kya Nnalongo ('''''Nyabahasa).''''' Nnalongo yalina okuddayo mu bakadde be okujaguza emikolo gya "'''''Erithahya Olhuhasa'''''" kubanga omukyala yeyaleetanga abalongo mu nyumba era ebirabo ebyali bilina okuleetebwa mu bibiri bibiri bilina kutwalibwa kw'olwo okukkiriza omwana mu famire, okubagatta abalongo kw'abo abali mu famire n'eli abazadde ba balongo. Mu buwangwa, amaliba g'ensolo ('''''Eshangobi)''''' gategekebwa ba Nnalongo ne Ssalongo okutuulako nga basitudde abalongo. Aba famire n'ab'oluganda bayimba enyimba ez'obuwangwa musanvu (07) era oyo yenna eyasalawo okuyimba yalina okuyimba enyimba zonna muzanvu okutuusa lw'eziggwayo. Olunaku oluddako abazadde b'abalongo baddayo ewaka n'embuzi okujaguza nate.
Wabeera nga yo omukolo omulala ogw'okutuuma abalongo amannya era omusajja ye yateekangamu ensimbi mu mikolo gyonna. Abalongo bwe bakaabanga ennyo oba okugaana okuyonka, olwo Ssalongo (Isebahasa) asuubirwa okuba nga yayenda era yali alina okwenyonyolako eri Nnalongo (Nyabahasa) ddi era waa. Oluvanyuma lw'okwetonda kwa '''''Ssalongo''''' eri Nnalongo, yasabanga abalongo okusonyiwa kitaabwe era balekeraawo okukaaba.
Nnalongo yalina okwebaka ne kizibwe wa bbawe kasita y'alangilira nti mwetegefu okuddayo ku bulili bwa bbawe ku mukolo ogumanyikiddwa nga '''''Olhuhasa.''' Omukolo gwa ''Olhuhasa gwalina okulangilirwa ssalongo ('''''Isebahasa''''') wa Nnalongo n'emikwano gye egimwetolodde okuva mu kaseera lwatandiika okuwona ne lw'awona okutuusa akasiisira ka Olhuhasa lwe kazimbibwa mu luggya lwa Ssalongo. Kyakilizibwanga nti abalongo bafa singa omukolo gwa Olhuhasa tegukoleddwa. Kizibwe w'omusajja omukulu yalondebwa naye singa alemererwa okukola emikolo gy'abafumbo ne nnakawere kizibwe omulala asobola okulonda.
Nga tebannafumba mmere eweebwa ba famire y'omusajja ku mikolo gy'abalongo, emmere y'abalongo yesooka okufumbibwa era bwekitakolebwa, emmere y'omukolo eyinza obujja ne bwebajifumba batya.Ne mu biseera by'okusiga, famire ezaalimu abalongo basookanga kusinga mmere en'afumbibwa eya balongo ebimera bisobole okubala.
Abazadde balina okugula ebintu ebifaanagana ng'abalongo bwe bakula. Bwe kitakolebwa, omulongo omu yalwalanga oba n'okubuuka ('''''Akawulhuka)'''''.
Emikolo gyonna egy'abalongo gy'alina okutuukirizibwanga okutangira obuzibu obuyinza okutuuka ku baana mu dda. Mu mulembe ogukulakulanye, abazadde b'abalongo abasinga batwala abaana baabwe mu masinzizo okusabira abaana baabwe.
==== Omukyala bw'atazaala ====
Omukyala bwa tazaala, olwo yabeera afuuse omuntu atasaana mu kyalo era ye yanenyezebwanga olw'obutazalira musajja. Era kigambibwa nti omukyala yabeeranga alina eby'ensonyi byeyakola nga bye bimulondoola.
=== Emikolo gy'okuziika ===
==== Omukazi bw'afa ====
Yalina kuziikibwa eyo gyeyafumbirwa kubanga famire eyo yasasula Omukagha oguwasa omukazi era kitaawe oba omuntu yenna omukulu eyamukwasa omusajja yamuwanikanga ku mulabba. Ebirabo ebiwasa omukazi bwe biba tebinnatwalibwa omulambo gwe gwaddizibwayo owaabwe okuziikibwa. Wabula bw'afa ng'azadde abaama mu famire y'omusajja naye nga Omukagha tegunnatwalibwa oba nga famire y'omusajja yalemelerwa okusasula Omukagha olwo omusajja n'alyokka akkirizibwa okuziika mukyala ku biggya by'abajajjaabe.
Enkeera, olukiiko lutuuzibwa ku ani ananaaza omubiri gw'omugenzi n'okugwambaza, okuteeka mu sanduuke, n'okugiggala ng'omulambo gutereddwamu, Bweyabaga omuto, omubiri gwe gw'akwatibwanga '''''Nyakolhome''''' at bwe yabanga omukulu, omubiri gwe gwakwatibwanga '''''Omuhwa wiwe''''' n'oluvanyuma n'aziikibwa.
Olunaku oluddako, olukiiko ltuuzibwa wakati wa famire y'omugenzi ( nga mukaseera kano, ye famire y'omusajja gyeyafumbirwa) ne Famire y'omuwala n'abengaanda okuva ku njuyi zombi. Okusaba famire y'omukyala okufunira mutabani waabwe omukyala omulala okulera abaana omugenzi balese. Omugenzi teyali omu kubanafuna eby'obusika.<ref name=":21">https://www.unicef.org/uganda/stories/para-social-workers-navigate-cultural-minefield-wife-inheritance</ref> Naye okusinzira ku kawayiiro akali mu Ssemateeka wa Uganda eya 2022, omukazi alina olukusa okukola ebintu bye era n'okulonda oyo anabiganyurwamu ng'omusika.<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=c94925fd-8d6f-46ec-a253-f23997c51352%3B1.0</ref>
==== Omusajja bw'afa ====
Omusajja bwe yafanga, Nnamwandu ('''''Omukwakali)''''' yesiba ekiwero ku mutwe ('''''Mbutha)''''' era bagyamu engato ne batambuza bigere okulaga ennaku, okunyolwa, n'ekitiibwa eri omugenzi. Nnamwandu teyakkirizibwanga kunaaba okumala ennaku musanvu (07) ne bamulekwa ('''''Eshangubi)''''' nabo tebakkirizibwa kunaaba okumala ennaku ssatu (03). Ekigeererwa mu butanaaba n'okutambuza ebigere omugenzi ('''''Olhuholo''''') ayinza okubatya olw'obukyafu. Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, Bamulekwa batwalibwa ku mugga mu budde bw'okumakya era nga bwe badda ewaka batuula ku mukeeka nga kuno kwebabasalirako enviiri nga bakozesa eggirita butalekaako nviri yadda. Okulaga akakwate eri omugenzi.
Nnamwandu yasabibwa okwambula akawelo ke ak'omunda n'akasiba ku kitooke n'alamiriza nti omugenzi abadde omwami bwa yandyagadde okumusisinkana, aba agya kumusisinkana ku kitoooke ekyo kw'aganzise akawale ke. Wabula eby'obuwangwa ebyo tebikyagobererwa mu Bakonzo. Kyakirizibwanga nti omugenzi bwe yalabikiranga mukyalawe, kabeera nga kabonero ka kisiraani.
Enkeera, olukiiko lutuuzibwa ku ani ananaaza omubiri gw'omugenzi n'okugwambaza, okuteeka mu sanduuke, n'okugiggala ng'omulambo gutereddwamu, Bweyabaga omuto, omubiri gwe gw'akwatibwanga '''''Nyakolhome''''' at bwe yabanga omukulu, omubiri gwe gwakwatibwanga '''''Omuhwa wiwe''''' n'oluvanyuma n'aziikibwa.
Olukiiko lw'ekika lw'atuuzibwanga okukola ku nsonga z'okugabanya eby'obugagga by'omugenzi, Omusika, omukuza wa famire ( abeera muganda w'omugenzi) naye yakkirizibwa okweyongerayo n'okuzaala abaana. Wabula ku mulembe guno, ba nnamwandu bakkirizibwa okugenda okufumbirwa omusajja omulala oba okusigala okukuza abaana b'omugenzi mu famire ya bba.
=== Emikolo egy'okwambulula ekika ===
Guno omukolo gukolebwa oluvanyuma lw'emyaka 3 ku 5 era nga gwakulemberwamu omukulu w'ekika. Omukulu w'ekika eyalina okubeera n'eddiga bbir, embuzi bbiri nga ziteegekeddwa okukozesebwa ku mukolo, abantu b'ekika abalala abaayitibwa okwegatta mu kusinza era n'abo basabibwa okusitula ebinasaddakibwa okusinziira ku busobozi. Ebisolo ebisaddakibwa mulimu embuzi, endiga, n'enkoko.
Ku lunaku olukkiriziganyizidwako, abantu b'ekika bakugaananga ne bennenya eby'onoono by'abwe nga bwe basadaaka n'ebisolo. Omusaayi okuva mu bisolo ebisaliddwa gwakungaanyizibwanga ne gugattibwa mu musaayi gw'ekimu oba ebisolo bibiri ebitegekeddwa omukulu w'ekika. Abantu b'ekika bonna balina okulinya mu musaayi ogutabikiddwa okwambulurwa n'okuzza obumukwano n'obumu mu kika.
Ekisolo eky'okubiri ekyali kitegekeddwa omukulu w'ekika tekyasalibwanga naye kya'atwalibwanga mu nsozi okufa ku kyokka oba okuttibwa ensolo endala enkambwe. Kyalina okutwala eby'onoono okubigya n'ebisiraani mu kika.
Emikolo gino gy'akomekerezebwanga n'okulya emmere n'okwera oluggya awabadde emikolo n'enguudo z'onna n'abukubo obuyingira ekyalo. Okwera kaali kabonero akalaga nti ekibi, n'ebisiraani ku kyalo byeleddwa okuva mu kyalo.
== Ba katonda b'Abakonzo n'ezikiriza zaabwe ==
Abakonzo balina ba katonda bangi n'emyoyo gye bakiririzaamu. Baabasabanga mu masabo era babawanga saddaaka.<ref name=":14">https://www.vice.com/en/article/v7e4zy/these-people-are-losing-their-gods-to-climate-change</ref> Ba katonda bano mulimu;
* '''Nyamuhunga''' ye mutonzi era kabaka w'eggulu n'ensi.<ref name=":15">https://www.globalsecurity.org/military/world/para/rwenzururu-history.htm</ref><ref name=":16">Taylor, Emma (2021-01-26).</ref><ref name=":17">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newint.org/columns/currents/2005/05/01/indigenous-culture |access-date=2024-04-10 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331224357/https://newint.org/columns/currents/2005/05/01/indigenous-culture |url-status=dead }}</ref>
* '''Nzururu''' yatondebwa Nyamuhunga era akiirizibwa okubeera taata wa Kithasamba ne Nyabibuya.<ref name=":17" />
* '''Kalisa''' kino kisodde eky'oluuyi olumu (eriiso limu, okutu kumu, omukono gumu ennyindo y'akitundu) nga yalina amaanyi agawonya, okuyigibwa, okutta, n'okugaba oluzaalo oba okuleetawo obugumba.
* '''Nyabarika''' ye katonda w'obulamu n'okufa.<ref name=":12" />
* '''Kithasamba''' (nga liwandiikibwa nga '''''Kitasamba''''') nga katonda w'abantu Abakonzo n'embeera y'obutonde era abeera mu lusozi lwa Rwenzori. Omuzira ogululiko kikkirizibwa nti mazzi g'ekisajja aga Kithasamba<ref name=":15" /><ref name=":12" /><ref name=":16" /><ref name=":17" /><ref name=":20">Matte, Daniel M. (2021-03-08).</ref>
* '''Nyabibuya''' ye katonda w'enzaalo.'''<ref name=":17" />'''<ref name=":20" />
* '''Kalisya''' ye katonda w'okuyigga n'ensolo z'omunsiko.<ref name=":14" /><ref name=":20" />
* '''Ndyoka''' ye katonda w'amazzi (ennyanja, emigga, ensulo ez'amazzi ag'abuguma).<ref name=":14" />
* '''Musangania''' ye katonda w'okutabagana n'emirembe.<ref name=":20" />
== Ennyimba z'abakonzo n'ebika by'amazina ==
[[File:The_Bakonzo_Cultural_dance_part_2.webm|thumb|Amazina g'ekinnansi ag'Abakonzo]]
* Endara.<ref name=":18">{{Cite journal|issue=350–366}}</ref>
* Omukumu<ref name=":18" />
* Kikibi <ref name=":18" />
== Abagambibwa okubeera Abasinga (ba Kabaka) ba Bakonzo ==
# 1963–1966: [[:en:Isaya_Mukirania|Isaya Mukirania]] (Kibanzanga I)
# 2009–okutuusa kati: [[:en:Charles_Mumbere|Charles Mumbere]] (Irema-Ngoma I)
== Laba na bino ==
# [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]]
# [[:en:Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
# [[:en:Baganda|Abaganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
=== Ebyajuliziddwamu ===
*
*
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
Omukutu ogw'ogera ku BaKonjo ogwa Wikimedia Commons{{Ethnic groups in Uganda}}{{Ethnic groups in the Democratic Republic of the Congo}}{{Authority control}}
0gtgdu2iybilhv7mw09zmy94gishf2h
Lydia Chekwel
0
10593
60370
42081
2026-07-10T16:14:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60370
wikitext
text/x-wiki
[[File:Chekwel Lydia.jpg|thumb|Chekwel Lydia.jpg ]]
'''Lydia Chekwel''' (yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana mu mwaka gwa 1964) Munnayuganda ow'ebyobufuzi era musomesa akiikirira [[:en:Kween_District|Disitulikittie ya Kween]] nga omukyaala owa Disitulikitti omubaka [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda n'ekumi.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=25</ref><ref name=":2">https://www.independent.co.ug/parliament-seeks-to-ban-pyramid-schemes/</ref><ref>https://chimpreports.com/mps-furious-over-unbalanced-list-of-foreign-scholarship-beneficiaries/</ref> Yayimirira nga [[:en:Independent_politician|ow'ebyobufuzi ku lulwe]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]<nowiki/>ey'ekumi.<ref name=":0" /> Naye, mu Paalamenti ey'omwenda, yali mu kibiina kya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement] eby'obufuzi.<ref name=":0" />
== Emisomo ==
Mu mwaka gwa 1976, yamaliriza ebigezo bye ebya Primary Leaving Examinations okuva mu somero lya Moyok Primary School.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 1981, yafuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] okuva mu St Elizabeth Senior Secondary School, Kidetok.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 1988, yaweebwa Primary Teachers' Certificate okuva mu ttendekero lya Institute of Teacher Education Kyambogo era oluvanyuma nadayo mu Institute of Teacher Education Kyambogo okusoma Dipulooma mu Teacher Education mu mwaka gwa 2000.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 2008, yaweebwa diguli y'okusomesa okuva mu [[:en:Kyambogo_University|Yunivasitte ya Kyambogo]].<ref name=":0" />
== Emirimu gye nga taneegatta mu by'obufuzi ==
Okuva mu mwaka gwa 1988 okutuusa 2000, yali akola nga omusomesa ku Chemwania Primary School era okuvanyuma ne yegatta ku Kapchorwa Primary Teachers College nga tutor okuva mu mwaka gwa 2000 okutuusa 2011.<ref name=":0" />
== Eby'obufuzi ==
Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuusa kati, yali mmemba wa Paalamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Yaweereza ku professional body nga mmemba wa Red Cross era mmemba omujjuvu owa Teachers Association.<ref name=":0" /> Yaweereza ne mu mirimu emirala mu Paalamenti ya Uganda ku kakiiko k'eddembe ly'abantu era ne ku kakiiko k'ebyokusoma n'emipiira.<ref name=":0" /> Mmemba wa UWOPA eya Paalamenti ey'ekumi.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=25</ref>
Lydia Chekwel, akyaali omubaka omukyaala, okuva mu mwaka gwa 2011 avuganya muwala wa mulamu we, Rose Emma Cherukut, amanyikiddwa enyo nga Pakalast, eyali Resident District Commissioner (RDC) wa Kapchorwa.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/it-is-a-family-affair-for-kween-woman-mp-seat-3023002</ref> Mu kulonda kwa 2021 elections, Chekwel yasalawo okuvuganya ku lulwe yekka nga amaze okuwangulwa Cherukut mu kulonda okusooka okw'ebibiina. Cherukut yafuna obululu 19,004 atte Chekwel n'afuna obululu 15,041.<ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Mufumbo eri Alfred Barteka, muganda wa Andrew Yesho, taata wa Ms Cherukut.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Lydia akola n'abakyaala n'abaana, asoma amawulire era alambula mu biseera bye eby'eddembe.<ref name=":0" /> Alina okwagala okwenjawulo mu kulembera n'okubuulirira abakyaala n'abavubuka, okutegeka n'okuyamba abakyaala n'abavubuka, okuyamba entababuvobwawamu (communities) okuzimba amasomero n'Ekkanisa/Emizikitti.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Independent_politician|Independent politician]]
* [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement]
* [[:en:Kween_District|Kween District]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijjuliziddwa wa bweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://m.facebook.com/Hon-Lydia-Chekwel-344608759064946/ Hon. Lydia Chekwel ku Facebook]
* [https://web.archive.org/web/20240417171419/http://uwopa.or.ug/ Website ya UWOPA]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
n8x6z4foqxp0ctx9v7zffhxqilhk5qb
60594
60370
2026-07-10T16:35:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60594
wikitext
text/x-wiki
[[File:Chekwel Lydia.jpg|thumb|Chekwel Lydia.jpg ]]
'''Lydia Chekwel''' (yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana mu mwaka gwa 1964) Munnayuganda ow'ebyobufuzi era musomesa akiikirira [[:en:Kween_District|Disitulikittie ya Kween]] nga omukyaala owa Disitulikitti omubaka [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda n'ekumi.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=25</ref><ref name=":2">https://www.independent.co.ug/parliament-seeks-to-ban-pyramid-schemes/</ref><ref>https://chimpreports.com/mps-furious-over-unbalanced-list-of-foreign-scholarship-beneficiaries/</ref> Yayimirira nga [[:en:Independent_politician|ow'ebyobufuzi ku lulwe]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]<nowiki/>ey'ekumi.<ref name=":0" /> Naye, mu Paalamenti ey'omwenda, yali mu kibiina kya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement] eby'obufuzi.<ref name=":0" />
== Emisomo ==
Mu mwaka gwa 1976, yamaliriza ebigezo bye ebya Primary Leaving Examinations okuva mu somero lya Moyok Primary School.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 1981, yafuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] okuva mu St Elizabeth Senior Secondary School, Kidetok.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 1988, yaweebwa Primary Teachers' Certificate okuva mu ttendekero lya Institute of Teacher Education Kyambogo era oluvanyuma nadayo mu Institute of Teacher Education Kyambogo okusoma Dipulooma mu Teacher Education mu mwaka gwa 2000.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 2008, yaweebwa diguli y'okusomesa okuva mu [[:en:Kyambogo_University|Yunivasitte ya Kyambogo]].<ref name=":0" />
== Emirimu gye nga taneegatta mu by'obufuzi ==
Okuva mu mwaka gwa 1988 okutuusa 2000, yali akola nga omusomesa ku Chemwania Primary School era okuvanyuma ne yegatta ku Kapchorwa Primary Teachers College nga tutor okuva mu mwaka gwa 2000 okutuusa 2011.<ref name=":0" />
== Eby'obufuzi ==
Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuusa kati, yali mmemba wa Paalamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Yaweereza ku professional body nga mmemba wa Red Cross era mmemba omujjuvu owa Teachers Association.<ref name=":0" /> Yaweereza ne mu mirimu emirala mu Paalamenti ya Uganda ku kakiiko k'eddembe ly'abantu era ne ku kakiiko k'ebyokusoma n'emipiira.<ref name=":0" /> Mmemba wa UWOPA eya Paalamenti ey'ekumi.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=25</ref>
Lydia Chekwel, akyaali omubaka omukyaala, okuva mu mwaka gwa 2011 avuganya muwala wa mulamu we, Rose Emma Cherukut, amanyikiddwa enyo nga Pakalast, eyali Resident District Commissioner (RDC) wa Kapchorwa.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/it-is-a-family-affair-for-kween-woman-mp-seat-3023002</ref> Mu kulonda kwa 2021 elections, Chekwel yasalawo okuvuganya ku lulwe yekka nga amaze okuwangulwa Cherukut mu kulonda okusooka okw'ebibiina. Cherukut yafuna obululu 19,004 atte Chekwel n'afuna obululu 15,041.<ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Mufumbo eri Alfred Barteka, muganda wa Andrew Yesho, taata wa Ms Cherukut.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Lydia akola n'abakyaala n'abaana, asoma amawulire era alambula mu biseera bye eby'eddembe.<ref name=":0" /> Alina okwagala okwenjawulo mu kulembera n'okubuulirira abakyaala n'abavubuka, okutegeka n'okuyamba abakyaala n'abavubuka, okuyamba entababuvobwawamu (communities) okuzimba amasomero n'Ekkanisa/Emizikitti.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Independent_politician|Independent politician]]
* [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement]
* [[:en:Kween_District|Kween District]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijjuliziddwa wa bweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://m.facebook.com/Hon-Lydia-Chekwel-344608759064946/ Hon. Lydia Chekwel ku Facebook]
* [https://web.archive.org/web/20240417171419/http://uwopa.or.ug/ Website ya UWOPA]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
0ag8lu3i8fd20awv7puojpkklj66q1n
Lillian Tibatemwa-Ekirikubinza
0
10598
60294
44364
2026-07-10T16:07:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60294
wikitext
text/x-wiki
'''Lillian Tibatemwa-Ekirikubinza''' Munnayuganda, Munnamateeka, musomesa era Mulamuzi ng'aweereza ng'omulamuzi mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ya Uganda Ensukkulumu]], okuva mu 2015.<ref name="About">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/specialreports/elections/2471424-3105914-format-xhtml-pubyu6z/index.html |access-date=2024-04-12 |archive-date=2018-09-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180907221256/http://mobile.monitor.co.ug/specialreports/elections/2471424-3105914-format-xhtml-pubyu6z/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] mu 1961.<ref name="Bio">https://medium.com/@princemulindwaisaac/profiling-the-justices-of-the-supreme-court-the-career-side-b3a3d0e02bc9</ref> Yasomera ku Gayaza High School mu myaka gya 1970<ref name="gayaza">https://gayazaoldgirls.com/imt_team/justice-lillian-tibatemwa/</ref> ate amateeka n'agasomera ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda, nga yatikkirwa [[:en:Legal_practice|Diguli mu mateeka]]. Era alina [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu kukola amateeka]], nga yamuweebwa aba [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], nga n'ayo eri mu Kampala.<ref name="Bio" />
[[:en:Master_of_Laws|Diguli ye ey'okubiri mu mateeka]] ga commercial law, yagifunira ku [[:en:University_of_Bristol|University of Bristol]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]]. Alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu mateeka, gye yafunira ku [[:en:University_of_Copenhagen|University of Copenhagen]] mu [[:en:Denmark|Denmark]].
== Emirimu gye ==
Tibatemwa-Ekirikubinza yaweerezaako nga lekikyala, n'asomesaako ne pulofeesa n'oluvanyuma n'afuuka Pulofeesa owa mateeka ku Makerere Yunivasite. Ekyaddirira oluvanyuma lw'ekyo, yalinyisibwa ku ddaala ly'omumyuka akulira Makerere nga yali avunaanyizibwa ku by'enjigiriza mu Ttendekero.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Controversy-as-Tibatemwa-remains-Makerere-deputy-VC/688334-1487022-e13igq/index.html</ref> Okumala ebbanga lya myezi mukaaga, okuva mu Gwokuna 2009 okutuusa mu Gwekkumi 2009 yaweerezaako nga akulira Yunivasite y'e Makerere.<ref name="About" /><ref name="Bio" /> Mu 2013, yalondebwa okwegatta ku Kkooti ya Uganda ejuulirwamu nga yaweereza okutuusa mu 2015, lwe yalodebwa okugenda mu Kkooti ensukkulumu.<ref name="About" /><ref name="Bio" /> Yalondebwa ku kakiikok'ensi yonna ak'abalamuzi ku kisanja eky'emyaka etaano.<ref>{{Cite web |url=http://theinsider.ug/index.php/2018/03/02/lady-justice-prof-tibatemwa-elected-to-the-icj/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-12 |archive-date=2021-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210724100425/https://theinsider.ug/index.php/2018/03/02/lady-justice-prof-tibatemwa-elected-to-the-icj/ |url-status=dead }}</ref>
Omulamuzi Tibatemwa-Ekirikubinza yali mu ku balamuzi ba Kkooti etaputa Ssemateeka nga y'omu ku bangi abalonda (4 ku 1) nti "tewali kanyomero mu Ssemateeka akalaga nti Omulamuzi ey'awummula asobola okuddamu okulondebwa". Ye yawandiika akalulu k'abantu abangi akaava mu kusala okwo. Okusalawo kwa Kkooti okwo kwaleetera [[:en:Benjamin_Odoki|Omulamuzi Benjamin Odoki]] obutaddamu ku londebwa nga Ssabalamuzi olw'okuba nti yali atuusizza emyaka egy'okuwummula (70).
== Ebikulu ebirala ==
Mmemba mu kakiiko ka [http://www.unas.org.ug/ Uganda National Academy of Sciences] ne an alumnus of the International Women's Leadership Forum. Lillian Tibatemwa-Ekirikubinza mufumbo eri Paul Ekirikubinza, omukugu mu by'enguudo okumala emyaka 20 era balina abatabani basatu.<ref name="Bio" />
== Emirimu gye yakolera ku sikaala ==
Pulofeesa Tibatemwa-Ekirikubinza y'etabye buterevu mu kunoonyereza ku by'enjigiriza mu masomo g'amateeka n'okunoonyereza ku misango, eddembe ly'abaana, amateeka agafuga abaana abtannetuuka, eddembe ly'abakyala n'ekikula ky'abantu nga bino bye byamututumula ennyo. Emirimu gye gy'ekuusiza nnyo ku mateeka, eby'enfuna n'obyobuwangwa by'ekitundu nga akola emirimu ngasinziira ku kumanya kwe. Yetabye mu kunoonyereza ku mutindo gw'amatendekero aga waggulu.<ref name="mak">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mak.ac.ug/prof-lillian-tibatemwa-ekirikubinza |access-date=2024-04-12 |archive-date=2023-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230922212046/https://www.mak.ac.ug/prof-lillian-tibatemwa-ekirikubinza |url-status=dead }}</ref> Ng'ayita mu kunonyereza, afulumiza obutabo obw'enjawulo saako n'emikolo mu mpapula z'amawulire ng'akozesa okugerageranya mu mateeka, emsango emipagirire, emisango egikolebwa ku byuma bikalimazi, amateeka ag'akwata ku ddembe ly'obuntu, ekikula ky'abantu, emisango n'okunonyereza ku misango, amateeka g'abaana, amateeka agafuga abaana abatannaba kwetuuka, eddembe ly'obantu abaliko obulemu, amateeka agafuga amawulire n'embyempuliziganya (ICT); E-Commerce, emisango gy'oku kompyuta n'obujulizi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://unas.org.ug/team/hon-lady-justice-professor-lillian-tibatemwa-ekirikubinza/ |access-date=2024-04-12 |archive-date=2021-06-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210603060433/https://unas.org.ug/team/hon-lady-justice-professor-lillian-tibatemwa-ekirikubinza/ |url-status=dead }}</ref>
=== Ebyamuwandiikibwako ===
Multiple Partnering, Gender Relations and Violence by Women in Uganda kyafulumizibwa mu 1998 nga ky'afulumizibwa aba East African Journal of Peace and Human Rights volume 4 issue 1 pages 15–40.<ref>https://africabib.org/rec.php?RID=170616444&DB=w</ref> Property Rights, Institutional Credit and Gender in Uganda nga kyafulumizibwa mu 1995 nga ky'afulumizibwa aba East African Journal of Peace and Human Rights volume 2 issue 1 empapula 68–80<ref>https://africabib.org/rec.php?RID=15761882X&DB=w</ref> The Judiciary and Enforcement of Human Rights: Between Judicial Activism and Judicial Restraint nga kyafulumizibwa mu 2002 nga kyafulumizibwa aba East African Journal of Peace and Human Rights volume 8 issue 2 empapula 145–173.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.africabib.org/s/rec.php?RID=250147750 |access-date=2024-04-12 |archive-date=2021-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212741/https://www.africabib.org/s/rec.php?RID=250147750 |url-status=dead }}</ref> Family Relations and the Law in Uganda: Insights into Current Issues kyafulumizibwa mu 2002 mu Int'l Surv. Fam. L page 433. Amateeka agafuga abaana abatannetuuka mu Uganda: Towards Restorative Justice kyafuluizibwa mu 2003 mu Ddembe ly'obuntu volume 9 issue 1 empapula 293–346.<ref>https://brill.com/view/journals/hron/9/1/article-p293_11.xml</ref> Okutegeera eddembe ly'abaana: Omusango gw'okubigika n'okutulugunya abaana mu Uganda nga kyafulumizibwa mu 2003 mu East African Journal of Peace and Human Rights Volume 9 issue 1.<ref>https://www.africabib.org/rec.php?RID=269615296</ref>
=== Ebitabo bye y'awandiika ===
More Sinned against Than Sinning: Women's Violent Crime in Uganda. Ph.D. dissertation: Kriminalistik Institut, Kobenhavn, Denmark mu 1995.<ref>https://africabib.org/rec.php?RID=W00097121&DB=w</ref>
Women's Violent Crime in Uganda: More Sinned against than Sinning kyafulumizibwa mu 1999 nga Fountain publishers b'ebabifulumya.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-9970021666</ref> Criminal Law in Uganda. Sexual Assaults and Offences Against Morality ky'afulumizibwa aba Fountain publishers mu 2005.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-9970024780</ref> Offences against the person: Homicides and Non-fatal Assaults in Uganda kyafulumizibwa aba Fountain publishers mu 2005.<ref>https://www.africanbookscollective.com/books/offences-against-the-person</ref>
Judicial Bench Book on Violence Against Women in Commonwealth East Africa byafulumizibwa aba Commonwealth Secretariat mu 2016.<ref>https://books.thecommonwealth.org/judicial-bench-book-violence-against-women-commonwealth-east-africa-paperback</ref> A Comparative Review of Presidential Election Court Decisions in East Africa. With F. Ssempebwa, E. Munuo, and Busingye Kabumba ky'afulumizibwa aba Fountain publishers mu 2016.<ref>https://www.worldcat.org/oclc/959068381</ref>
== Bye yatuukako ==
Omulamuzi Lillian Tibatemwa-Ekirikubinza yali omu ku bakyala abasooka okufuna;
* Omukyala eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa okufuna PhD mu mateeka<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://alumni.dfcentre.com/ugandas-supreme-court-justice-lillian-tibatemwa-ekirikubinza-lady-of-firsts |access-date=2024-04-12 |archive-date=2023-05-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230531104422/https://alumni.dfcentre.com/ugandas-supreme-court-justice-lillian-tibatemwa-ekirikubinza-lady-of-firsts |url-status=dead }}</ref>
* Omukyala eyasooka okufuuka Pulofeesa w'amateeka ajjudde mu kitundu kya East African
* Omukyala eyasooka okulondebwa mu kifo ky'omumyuka w'amyuka okulembera Yunivasite ye Makerere mu Uganda<ref name="mak" />
== Laba na bino ==
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Essiga lya Uganda eddamuzi]]
* [[:en:Uganda_Law_Society|Uganda Law Society]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.unas.org.ug/ Website of the Uganda National Academy of Sciences]
{{Authority control}}{{Supreme Court of Uganda}}{{DEFAULTSORT:Tibatemwa-Ekirikubinza, Lillian}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
rqe53r7fp89uife8m67rlrwhfhoo5nm
60498
60294
2026-07-10T16:28:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60498
wikitext
text/x-wiki
'''Lillian Tibatemwa-Ekirikubinza''' Munnayuganda, Munnamateeka, musomesa era Mulamuzi ng'aweereza ng'omulamuzi mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ya Uganda Ensukkulumu]], okuva mu 2015.<ref name="About">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/specialreports/elections/2471424-3105914-format-xhtml-pubyu6z/index.html |access-date=2024-04-12 |archive-date=2018-09-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180907221256/http://mobile.monitor.co.ug/specialreports/elections/2471424-3105914-format-xhtml-pubyu6z/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] mu 1961.<ref name="Bio">https://medium.com/@princemulindwaisaac/profiling-the-justices-of-the-supreme-court-the-career-side-b3a3d0e02bc9</ref> Yasomera ku Gayaza High School mu myaka gya 1970<ref name="gayaza">https://gayazaoldgirls.com/imt_team/justice-lillian-tibatemwa/</ref> ate amateeka n'agasomera ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda, nga yatikkirwa [[:en:Legal_practice|Diguli mu mateeka]]. Era alina [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu kukola amateeka]], nga yamuweebwa aba [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], nga n'ayo eri mu Kampala.<ref name="Bio" />
[[:en:Master_of_Laws|Diguli ye ey'okubiri mu mateeka]] ga commercial law, yagifunira ku [[:en:University_of_Bristol|University of Bristol]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]]. Alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu mateeka, gye yafunira ku [[:en:University_of_Copenhagen|University of Copenhagen]] mu [[:en:Denmark|Denmark]].
== Emirimu gye ==
Tibatemwa-Ekirikubinza yaweerezaako nga lekikyala, n'asomesaako ne pulofeesa n'oluvanyuma n'afuuka Pulofeesa owa mateeka ku Makerere Yunivasite. Ekyaddirira oluvanyuma lw'ekyo, yalinyisibwa ku ddaala ly'omumyuka akulira Makerere nga yali avunaanyizibwa ku by'enjigiriza mu Ttendekero.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Controversy-as-Tibatemwa-remains-Makerere-deputy-VC/688334-1487022-e13igq/index.html</ref> Okumala ebbanga lya myezi mukaaga, okuva mu Gwokuna 2009 okutuusa mu Gwekkumi 2009 yaweerezaako nga akulira Yunivasite y'e Makerere.<ref name="About" /><ref name="Bio" /> Mu 2013, yalondebwa okwegatta ku Kkooti ya Uganda ejuulirwamu nga yaweereza okutuusa mu 2015, lwe yalodebwa okugenda mu Kkooti ensukkulumu.<ref name="About" /><ref name="Bio" /> Yalondebwa ku kakiikok'ensi yonna ak'abalamuzi ku kisanja eky'emyaka etaano.<ref>{{Cite web |url=http://theinsider.ug/index.php/2018/03/02/lady-justice-prof-tibatemwa-elected-to-the-icj/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-12 |archive-date=2021-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210724100425/https://theinsider.ug/index.php/2018/03/02/lady-justice-prof-tibatemwa-elected-to-the-icj/ |url-status=dead }}</ref>
Omulamuzi Tibatemwa-Ekirikubinza yali mu ku balamuzi ba Kkooti etaputa Ssemateeka nga y'omu ku bangi abalonda (4 ku 1) nti "tewali kanyomero mu Ssemateeka akalaga nti Omulamuzi ey'awummula asobola okuddamu okulondebwa". Ye yawandiika akalulu k'abantu abangi akaava mu kusala okwo. Okusalawo kwa Kkooti okwo kwaleetera [[:en:Benjamin_Odoki|Omulamuzi Benjamin Odoki]] obutaddamu ku londebwa nga Ssabalamuzi olw'okuba nti yali atuusizza emyaka egy'okuwummula (70).
== Ebikulu ebirala ==
Mmemba mu kakiiko ka [http://www.unas.org.ug/ Uganda National Academy of Sciences] ne an alumnus of the International Women's Leadership Forum. Lillian Tibatemwa-Ekirikubinza mufumbo eri Paul Ekirikubinza, omukugu mu by'enguudo okumala emyaka 20 era balina abatabani basatu.<ref name="Bio" />
== Emirimu gye yakolera ku sikaala ==
Pulofeesa Tibatemwa-Ekirikubinza y'etabye buterevu mu kunoonyereza ku by'enjigiriza mu masomo g'amateeka n'okunoonyereza ku misango, eddembe ly'abaana, amateeka agafuga abaana abtannetuuka, eddembe ly'abakyala n'ekikula ky'abantu nga bino bye byamututumula ennyo. Emirimu gye gy'ekuusiza nnyo ku mateeka, eby'enfuna n'obyobuwangwa by'ekitundu nga akola emirimu ngasinziira ku kumanya kwe. Yetabye mu kunoonyereza ku mutindo gw'amatendekero aga waggulu.<ref name="mak">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mak.ac.ug/prof-lillian-tibatemwa-ekirikubinza |access-date=2024-04-12 |archive-date=2023-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230922212046/https://www.mak.ac.ug/prof-lillian-tibatemwa-ekirikubinza |url-status=dead }}</ref> Ng'ayita mu kunonyereza, afulumiza obutabo obw'enjawulo saako n'emikolo mu mpapula z'amawulire ng'akozesa okugerageranya mu mateeka, emsango emipagirire, emisango egikolebwa ku byuma bikalimazi, amateeka ag'akwata ku ddembe ly'obuntu, ekikula ky'abantu, emisango n'okunonyereza ku misango, amateeka g'abaana, amateeka agafuga abaana abatannaba kwetuuka, eddembe ly'obantu abaliko obulemu, amateeka agafuga amawulire n'embyempuliziganya (ICT); E-Commerce, emisango gy'oku kompyuta n'obujulizi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://unas.org.ug/team/hon-lady-justice-professor-lillian-tibatemwa-ekirikubinza/ |access-date=2024-04-12 |archive-date=2021-06-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210603060433/https://unas.org.ug/team/hon-lady-justice-professor-lillian-tibatemwa-ekirikubinza/ |url-status=dead }}</ref>
=== Ebyamuwandiikibwako ===
Multiple Partnering, Gender Relations and Violence by Women in Uganda kyafulumizibwa mu 1998 nga ky'afulumizibwa aba East African Journal of Peace and Human Rights volume 4 issue 1 pages 15–40.<ref>https://africabib.org/rec.php?RID=170616444&DB=w</ref> Property Rights, Institutional Credit and Gender in Uganda nga kyafulumizibwa mu 1995 nga ky'afulumizibwa aba East African Journal of Peace and Human Rights volume 2 issue 1 empapula 68–80<ref>https://africabib.org/rec.php?RID=15761882X&DB=w</ref> The Judiciary and Enforcement of Human Rights: Between Judicial Activism and Judicial Restraint nga kyafulumizibwa mu 2002 nga kyafulumizibwa aba East African Journal of Peace and Human Rights volume 8 issue 2 empapula 145–173.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.africabib.org/s/rec.php?RID=250147750 |access-date=2024-04-12 |archive-date=2021-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212741/https://www.africabib.org/s/rec.php?RID=250147750 |url-status=dead }}</ref> Family Relations and the Law in Uganda: Insights into Current Issues kyafulumizibwa mu 2002 mu Int'l Surv. Fam. L page 433. Amateeka agafuga abaana abatannetuuka mu Uganda: Towards Restorative Justice kyafuluizibwa mu 2003 mu Ddembe ly'obuntu volume 9 issue 1 empapula 293–346.<ref>https://brill.com/view/journals/hron/9/1/article-p293_11.xml</ref> Okutegeera eddembe ly'abaana: Omusango gw'okubigika n'okutulugunya abaana mu Uganda nga kyafulumizibwa mu 2003 mu East African Journal of Peace and Human Rights Volume 9 issue 1.<ref>https://www.africabib.org/rec.php?RID=269615296</ref>
=== Ebitabo bye y'awandiika ===
More Sinned against Than Sinning: Women's Violent Crime in Uganda. Ph.D. dissertation: Kriminalistik Institut, Kobenhavn, Denmark mu 1995.<ref>https://africabib.org/rec.php?RID=W00097121&DB=w</ref>
Women's Violent Crime in Uganda: More Sinned against than Sinning kyafulumizibwa mu 1999 nga Fountain publishers b'ebabifulumya.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-9970021666</ref> Criminal Law in Uganda. Sexual Assaults and Offences Against Morality ky'afulumizibwa aba Fountain publishers mu 2005.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-9970024780</ref> Offences against the person: Homicides and Non-fatal Assaults in Uganda kyafulumizibwa aba Fountain publishers mu 2005.<ref>https://www.africanbookscollective.com/books/offences-against-the-person</ref>
Judicial Bench Book on Violence Against Women in Commonwealth East Africa byafulumizibwa aba Commonwealth Secretariat mu 2016.<ref>https://books.thecommonwealth.org/judicial-bench-book-violence-against-women-commonwealth-east-africa-paperback</ref> A Comparative Review of Presidential Election Court Decisions in East Africa. With F. Ssempebwa, E. Munuo, and Busingye Kabumba ky'afulumizibwa aba Fountain publishers mu 2016.<ref>https://www.worldcat.org/oclc/959068381</ref>
== Bye yatuukako ==
Omulamuzi Lillian Tibatemwa-Ekirikubinza yali omu ku bakyala abasooka okufuna;
* Omukyala eyasooka mu Buvanjuba bwa Africa okufuna PhD mu mateeka<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://alumni.dfcentre.com/ugandas-supreme-court-justice-lillian-tibatemwa-ekirikubinza-lady-of-firsts |access-date=2024-04-12 |archive-date=2023-05-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230531104422/https://alumni.dfcentre.com/ugandas-supreme-court-justice-lillian-tibatemwa-ekirikubinza-lady-of-firsts |url-status=dead }}</ref>
* Omukyala eyasooka okufuuka Pulofeesa w'amateeka ajjudde mu kitundu kya East African
* Omukyala eyasooka okulondebwa mu kifo ky'omumyuka w'amyuka okulembera Yunivasite ye Makerere mu Uganda<ref name="mak" />
== Laba na bino ==
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Essiga lya Uganda eddamuzi]]
* [[:en:Uganda_Law_Society|Uganda Law Society]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.unas.org.ug/ Website of the Uganda National Academy of Sciences]
{{Authority control}}{{Supreme Court of Uganda}}{{DEFAULTSORT:Tibatemwa-Ekirikubinza, Lillian}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ebdq9xfwuy5pvg8anhq6wv3wuz6mlcm
Tezira Jamwa
0
10599
60338
32309
2026-07-10T16:14:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60338
wikitext
text/x-wiki
'''Tezira Jamwa''' Munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era mulwanirizi w'eddembe ly'abakyala. Yakiikirira Tororo mu Paalamenti ya 1994 n'oluvanyuma yafuuka Mmemba mu Paalamenti ya Uganda ey'omukaaga ng'akiikirira Obuggwanjuba bwa Budama (1996–2001).<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=5247c525-5e20-4b76-8760-4b4479d77dbf;1.0</ref> Y'omu ku ba mmemba abatandiisi b'ekitongole kya Forum for Women in Democracy (FOWODE) era yaweereza ku kakiiko ka Tororo District's Service Commission.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Jamwa yazaalibwa mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y'e Tororo]]. Alina Diguli mu Social Works and Social Administration (SWASA). Era alina Dipuloma ey'enyongereza ne Diguli ey'okubiri mu [[:en:Public_administration|Public Administration]] okuva ku [[:en:University_of_Arkansas|University of Arkansas]].<ref name=":0">http://fowode.blogspot.com/2015/11/reaching-new-heights-hon-teziras.html</ref>
== Emirimu gye ==
=== Ng'omubazi w'amateeka ===
Mu 1994, Jamwa y'esimbawo okukiikirira abakyala b'e [[:en:Tororo_District|Tororo]] mu [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|kulonda kw'abanakiika mu lukiiko olukwasaganya ssemateeka]] nga Constituent Assembly Delegate (CAD).<ref>http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-about---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-00&cl=CL1.2&d=HASH016d9c404a032ce0564b7ae4.11.4&x=1</ref> Yaweereza mu kifo ekyo wakati wa 1994 ne 1995 n'oluvannyuma y'esimbawo mu [[:en:2001_Ugandan_parliamentary_election|kalulu k'ababaka ba Paalamenti aka 2001]] ng'omubaka akiikirira Obuggwanjuba bwa Budama. Yawangulwa eyali Minisita w'ebyemirimu, Henry Obbo.<ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1115603</ref>
=== Obukulembeze ===
Mu 1994, Jamwa wamu ne [[:en:Winnie_Byanyima|Winnie Byanyima]], [[:en:Esther_Opoti_Dhugira|Esther Dhugira Opoti]] , Benigna Mukiibi, Solome Mukisa ne Betty Akech Okullo batandiika ekitongole kya FOWODE, ekitongole eky'obwannanyini <ref>https://observer.ug/news/headlines/72970-fowode-s-contribution-to-women-movement-can-t-be-ignored</ref>
=== Eby'obufuzi ===
Yalondebwa ng'Omukiise wa Pulezidenti (RDC) owa [[:en:Kaberamaido_District|Disitulikiti y'e Kaberamaido]], ekifo kye yalekulira mu [[:en:2005|2005]] okusobola okwetaba mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna aka 2006]]. Wabuls mu 2012, kyawandiikibwa nti yalina ekisanja kye yali aweereza mu kakiiko ka Tororo District Service Commission.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/nominees-for-tororo-district-service-commission-rejected</ref> Yawangalira mu kifo ekyo okutuusa mu 2015 lwe yesimbawo ku kifo "ky'omumyuka wa Ssentebe w'ekibiina ky'abakyala ba [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] mu kitundu ky'e Buvanjuba.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Jamwa, Tezira}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
q2u9c82us9fwz7dfxzdi0dcxm0g23jb
60551
60338
2026-07-10T16:34:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60551
wikitext
text/x-wiki
'''Tezira Jamwa''' Munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era mulwanirizi w'eddembe ly'abakyala. Yakiikirira Tororo mu Paalamenti ya 1994 n'oluvanyuma yafuuka Mmemba mu Paalamenti ya Uganda ey'omukaaga ng'akiikirira Obuggwanjuba bwa Budama (1996–2001).<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=5247c525-5e20-4b76-8760-4b4479d77dbf;1.0</ref> Y'omu ku ba mmemba abatandiisi b'ekitongole kya Forum for Women in Democracy (FOWODE) era yaweereza ku kakiiko ka Tororo District's Service Commission.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Jamwa yazaalibwa mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y'e Tororo]]. Alina Diguli mu Social Works and Social Administration (SWASA). Era alina Dipuloma ey'enyongereza ne Diguli ey'okubiri mu [[:en:Public_administration|Public Administration]] okuva ku [[:en:University_of_Arkansas|University of Arkansas]].<ref name=":0">http://fowode.blogspot.com/2015/11/reaching-new-heights-hon-teziras.html</ref>
== Emirimu gye ==
=== Ng'omubazi w'amateeka ===
Mu 1994, Jamwa y'esimbawo okukiikirira abakyala b'e [[:en:Tororo_District|Tororo]] mu [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|kulonda kw'abanakiika mu lukiiko olukwasaganya ssemateeka]] nga Constituent Assembly Delegate (CAD).<ref>http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-about---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-00&cl=CL1.2&d=HASH016d9c404a032ce0564b7ae4.11.4&x=1</ref> Yaweereza mu kifo ekyo wakati wa 1994 ne 1995 n'oluvannyuma y'esimbawo mu [[:en:2001_Ugandan_parliamentary_election|kalulu k'ababaka ba Paalamenti aka 2001]] ng'omubaka akiikirira Obuggwanjuba bwa Budama. Yawangulwa eyali Minisita w'ebyemirimu, Henry Obbo.<ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1115603</ref>
=== Obukulembeze ===
Mu 1994, Jamwa wamu ne [[:en:Winnie_Byanyima|Winnie Byanyima]], [[:en:Esther_Opoti_Dhugira|Esther Dhugira Opoti]] , Benigna Mukiibi, Solome Mukisa ne Betty Akech Okullo batandiika ekitongole kya FOWODE, ekitongole eky'obwannanyini <ref>https://observer.ug/news/headlines/72970-fowode-s-contribution-to-women-movement-can-t-be-ignored</ref>
=== Eby'obufuzi ===
Yalondebwa ng'Omukiise wa Pulezidenti (RDC) owa [[:en:Kaberamaido_District|Disitulikiti y'e Kaberamaido]], ekifo kye yalekulira mu [[:en:2005|2005]] okusobola okwetaba mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna aka 2006]]. Wabuls mu 2012, kyawandiikibwa nti yalina ekisanja kye yali aweereza mu kakiiko ka Tororo District Service Commission.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/nominees-for-tororo-district-service-commission-rejected</ref> Yawangalira mu kifo ekyo okutuusa mu 2015 lwe yesimbawo ku kifo "ky'omumyuka wa Ssentebe w'ekibiina ky'abakyala ba [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] mu kitundu ky'e Buvanjuba.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Jamwa, Tezira}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
h8tplfvzbp8ndctqvahl5284mnpv16d
Jane Mulemwa
0
10612
60295
32329
2026-07-10T16:07:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60295
wikitext
text/x-wiki
'''Jane Nambakire Mulemwa''' Munnayuganda [[:en:Chemist|mukugu mu kutabula eddagala]] era musomesa. Ye Ssentebe w'ekitongole kya [[:en:Petroleum_Authority_of_Uganda|Petroleum Authority of Uganda]].<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417818/national-petroleum-authority-seeks-recruit-chief-executive-officer</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|massekkati]] ga [[:en:Uganda|Uganda]] nga 18 Ogwomwenda 1953. Yasomera ku [[:en:Mount_St_Mary's_College_Namagunga|Mount St Mary's College Namagunga]]. Obukugu mu kutabula eddagala n'ebisolo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], nga yatikkirwa Diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] nga yagattako [[:en:Diploma_of_Education|Dipuloma mu busomesa]]. Okuva mu 1976 okutuusa mu 1979, Diguli ye ey'okubiri mu kutabula eddagala yagiggya Makerere. Yasomera ku [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen's University Belfast]] okuva mu 1980 okutuusa mu 1982, nga yatikkirwa [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu kutabula eddagala mu 1982.<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://esc.go.ug/data/cddetails/2/Dr.-Jane-N.-Mulemwa.html |access-date=2024-04-14 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304062703/http://esc.go.ug/data/cddetails/2/Dr.-Jane-N.-Mulemwa.html |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Nga asoma Diguli ye mu mateeka okuva mu 1976 okutuusa 1979, Mulemwa yali asomesa mu dipaatimenti y'obusomesa ku Yunivasite era yasomesa n'abayizi eryali okumpi erya [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]]. Wakati wa 1980 ne 1982, nga yali asoma Diguli ye eya doctorate degree mu [[:en:Belfast|Belfast]], yali "demonstrator" eri abayizi b'okutabula eddagala ku [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen's University Belfast]], Obukiikakkono bwa Ireland.
Yakomawo mu Uganda mu 1982 okubeera Lekikyala w'essomo lya chemistry ne sayansi ku Yunivasite y'e Makerere. Mu 1988, yaweerezaako nga lekikyala omukulu ow'essomo lya chemistry ne sayansi mu dipaatimenti ya Science and Technical Education, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1998. Oluvanyuma y'egatta ku kakiiko k'ebyenjigiriza aka Education Service Commission, nga yalinyisibwa okutuuka ku ddaala ly'omumyuka wa Ssentebe.
Mu 2015, yalondebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okukulembera ekitongole ekipya ekyali kitandikidwawo ekya Petroleum Authority of Uganda, ekyali kikulembera ekkolero ly'amafuta. Mu Gwomwenda 2015, [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] y'akkiriza okulondebwa kwe.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/petroleum-authority-boss-oil-sector-requires-total-transparency</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1410845/invest-energy-resources-development-capacity-museveni</ref><ref>http://www.chimpreports.com/museveni-commissions-national-oil-company-petroleum-authority</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Uganda_Oil_Refinery|Uganda Oil Refinery]]
* [[:en:Uganda_National_Oil_Company|Uganda National Oil Company]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20170104021518/http://www.busiweek.com/index1.php?Ctp=2&pI=1823&pLv=3&srI=53&spI=20 Uganda to invest US$20b into oil]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/business/technology/eac-must-join-hands-to-foster-sustainable-oil-production--3826706 EAC must join hands to foster sustainable oil production] As of 25 May 2022.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8at0trw4fekc3s4ypdouk3e2ecbikgs
60502
60295
2026-07-10T16:28:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60502
wikitext
text/x-wiki
'''Jane Nambakire Mulemwa''' Munnayuganda [[:en:Chemist|mukugu mu kutabula eddagala]] era musomesa. Ye Ssentebe w'ekitongole kya [[:en:Petroleum_Authority_of_Uganda|Petroleum Authority of Uganda]].<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417818/national-petroleum-authority-seeks-recruit-chief-executive-officer</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|massekkati]] ga [[:en:Uganda|Uganda]] nga 18 Ogwomwenda 1953. Yasomera ku [[:en:Mount_St_Mary's_College_Namagunga|Mount St Mary's College Namagunga]]. Obukugu mu kutabula eddagala n'ebisolo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], nga yatikkirwa Diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] nga yagattako [[:en:Diploma_of_Education|Dipuloma mu busomesa]]. Okuva mu 1976 okutuusa mu 1979, Diguli ye ey'okubiri mu kutabula eddagala yagiggya Makerere. Yasomera ku [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen's University Belfast]] okuva mu 1980 okutuusa mu 1982, nga yatikkirwa [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu kutabula eddagala mu 1982.<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://esc.go.ug/data/cddetails/2/Dr.-Jane-N.-Mulemwa.html |access-date=2024-04-14 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304062703/http://esc.go.ug/data/cddetails/2/Dr.-Jane-N.-Mulemwa.html |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Nga asoma Diguli ye mu mateeka okuva mu 1976 okutuusa 1979, Mulemwa yali asomesa mu dipaatimenti y'obusomesa ku Yunivasite era yasomesa n'abayizi eryali okumpi erya [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]]. Wakati wa 1980 ne 1982, nga yali asoma Diguli ye eya doctorate degree mu [[:en:Belfast|Belfast]], yali "demonstrator" eri abayizi b'okutabula eddagala ku [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen's University Belfast]], Obukiikakkono bwa Ireland.
Yakomawo mu Uganda mu 1982 okubeera Lekikyala w'essomo lya chemistry ne sayansi ku Yunivasite y'e Makerere. Mu 1988, yaweerezaako nga lekikyala omukulu ow'essomo lya chemistry ne sayansi mu dipaatimenti ya Science and Technical Education, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1998. Oluvanyuma y'egatta ku kakiiko k'ebyenjigiriza aka Education Service Commission, nga yalinyisibwa okutuuka ku ddaala ly'omumyuka wa Ssentebe.
Mu 2015, yalondebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okukulembera ekitongole ekipya ekyali kitandikidwawo ekya Petroleum Authority of Uganda, ekyali kikulembera ekkolero ly'amafuta. Mu Gwomwenda 2015, [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] y'akkiriza okulondebwa kwe.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/petroleum-authority-boss-oil-sector-requires-total-transparency</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1410845/invest-energy-resources-development-capacity-museveni</ref><ref>http://www.chimpreports.com/museveni-commissions-national-oil-company-petroleum-authority</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Uganda_Oil_Refinery|Uganda Oil Refinery]]
* [[:en:Uganda_National_Oil_Company|Uganda National Oil Company]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20170104021518/http://www.busiweek.com/index1.php?Ctp=2&pI=1823&pLv=3&srI=53&spI=20 Uganda to invest US$20b into oil]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/business/technology/eac-must-join-hands-to-foster-sustainable-oil-production--3826706 EAC must join hands to foster sustainable oil production] As of 25 May 2022.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ilmfoim41mns2ng4dx32pd7wz0a6cdp
Rose Rwakasisi
0
10617
60257
43963
2026-07-10T16:07:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60257
wikitext
text/x-wiki
[[File:Rose Rwakasisi.JPG|thumb|'''Rose Rwakasisi''']]
'''Rose Rwakasisi''' (yazaalibwa mu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], muwandiisi,<ref name="bridgew">http://vc.bridgew.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1325&context=jiws</ref><ref>https://books.google.com/books?id=tTwjAAAAQBAJ&q=Rose+Rwakasisi&pg=PR15</ref><ref name="Greenwood">https://books.google.com/books?id=rMnkcZsv_eEC&q=children%27s+literature+in+uganda&pg=PA37</ref> musunsuzi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi,<ref name="theeastafrican">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Femrite-anthology-takes-on-problems-of-youth/434746-1218564-item-0-nlnle6/index.html</ref> muyiiya w'engeri y'okusomesa era musomesa. Yali mumyuka w'akulira essomero lya Old Kampala Secondary school, Nakasero secondary school ne Kyamate Secondary School mu [[:en:Ntungamo|Ntungamo]].<ref name="oxfordreference">http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100434780?rskey=KcRFiP&result=2</ref> Ye Dayilekita w'essomero lya St. Luke secondary schools era nga musomesa w'essomo lya Biology.<ref name="Chicago">https://books.google.com/books?id=F837DrE94isC&q=Rose+Rwakasisi&pg=PA314</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Rwakasisi yazalibwa mu [[:en:Buhweju_District|Disitulikiti y'e Buhweju]], [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="oxfordreference">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100434780?rskey=KcRFiP&result=2 "Rose Rwakasisi"]. Oxford Reference<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 February</span> 2015</span>.</cite></ref> Alina Diguli mu ssomo ly'ebimera n'ebisolo saako ne Dipulma eyennyongereza mu Busomesa. Yaweebwa satifikeeti ey'okasiimo okuva mu [[:en:National_Book_Trust_of_Uganda|National Book Trust of Uganda]] olw'emirimu gye yakola okutumbula litulikya w'abaana.
== Emirimu gye egy'afulumizibwa ==
=== Obutabo ===
*
*
*
*
*
* with [[Violet Barungi]]
* with [[Violet Barungi]]
*
*
*
=== Emboozi ennyimpi ===
* "In God's palm", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">(2012). ''I Dare Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival''. Lawrence Hill Books/Chicago. ISBN <nowiki><bdi>978-1-56976-842-6</bdi></nowiki>.</cite>
* "Serina", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe_and_Aaron_Mushengyezi2011">(2011). ''Never Too Late''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700233|<bdi>9789970700233</bdi>]].</cite>
* "Yesterday's heroes", in<ref>https://books.google.co.ug/books?id=mWCIwOcAel0C&pg=PA133&lpg=PA133&dq=Yesterday%27s+heroes+in+Violet+Barungi&source=bl&ots=3zDtLi6hjD&sig=ACfU3U3c3bkcWFmF4EMVsTFd1HMiVwP49A&hl=lg&sa=X&ved=2ahUKEwj91pH9q8KFAxWEVvEDHXrqDIsQ6AF6BAgOEAM</ref><cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2009">(2009). ''Talking Tales''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700219|<bdi>9789970700219</bdi>]].</cite>
* "The leopardess", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2001">(2001). ''Words from a granary''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700011|<bdi>9789970700011</bdi>]].</cite>
* "MwAna Mugimu nursing sister's child", in <cite class="citation book cs1">Femrite Publications.</cite>
=== Ebitabo ebikozesebwa mu kusomesa ===
*
== Laba na bino ==
* [[:en:Buhweju_District|Disitulikiti y'e Buhweju]]
* [[:en:List_of_Ugandan_women_writers|Olukalala lw'abakyala abawandiisi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Rwakasisi, Rose}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
9sng6wxj4ityv739nhzvbojlhuxrygp
60468
60257
2026-07-10T16:25:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60468
wikitext
text/x-wiki
[[File:Rose Rwakasisi.JPG|thumb|'''Rose Rwakasisi''']]
'''Rose Rwakasisi''' (yazaalibwa mu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], muwandiisi,<ref name="bridgew">http://vc.bridgew.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1325&context=jiws</ref><ref>https://books.google.com/books?id=tTwjAAAAQBAJ&q=Rose+Rwakasisi&pg=PR15</ref><ref name="Greenwood">https://books.google.com/books?id=rMnkcZsv_eEC&q=children%27s+literature+in+uganda&pg=PA37</ref> musunsuzi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi,<ref name="theeastafrican">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Femrite-anthology-takes-on-problems-of-youth/434746-1218564-item-0-nlnle6/index.html</ref> muyiiya w'engeri y'okusomesa era musomesa. Yali mumyuka w'akulira essomero lya Old Kampala Secondary school, Nakasero secondary school ne Kyamate Secondary School mu [[:en:Ntungamo|Ntungamo]].<ref name="oxfordreference">http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100434780?rskey=KcRFiP&result=2</ref> Ye Dayilekita w'essomero lya St. Luke secondary schools era nga musomesa w'essomo lya Biology.<ref name="Chicago">https://books.google.com/books?id=F837DrE94isC&q=Rose+Rwakasisi&pg=PA314</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Rwakasisi yazalibwa mu [[:en:Buhweju_District|Disitulikiti y'e Buhweju]], [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="oxfordreference">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100434780?rskey=KcRFiP&result=2 "Rose Rwakasisi"]. Oxford Reference<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 February</span> 2015</span>.</cite></ref> Alina Diguli mu ssomo ly'ebimera n'ebisolo saako ne Dipulma eyennyongereza mu Busomesa. Yaweebwa satifikeeti ey'okasiimo okuva mu [[:en:National_Book_Trust_of_Uganda|National Book Trust of Uganda]] olw'emirimu gye yakola okutumbula litulikya w'abaana.
== Emirimu gye egy'afulumizibwa ==
=== Obutabo ===
*
*
*
*
*
* with [[Violet Barungi]]
* with [[Violet Barungi]]
*
*
*
=== Emboozi ennyimpi ===
* "In God's palm", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">(2012). ''I Dare Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival''. Lawrence Hill Books/Chicago. ISBN <nowiki><bdi>978-1-56976-842-6</bdi></nowiki>.</cite>
* "Serina", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe_and_Aaron_Mushengyezi2011">(2011). ''Never Too Late''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700233|<bdi>9789970700233</bdi>]].</cite>
* "Yesterday's heroes", in<ref>https://books.google.co.ug/books?id=mWCIwOcAel0C&pg=PA133&lpg=PA133&dq=Yesterday%27s+heroes+in+Violet+Barungi&source=bl&ots=3zDtLi6hjD&sig=ACfU3U3c3bkcWFmF4EMVsTFd1HMiVwP49A&hl=lg&sa=X&ved=2ahUKEwj91pH9q8KFAxWEVvEDHXrqDIsQ6AF6BAgOEAM</ref><cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2009">(2009). ''Talking Tales''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700219|<bdi>9789970700219</bdi>]].</cite>
* "The leopardess", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2001">(2001). ''Words from a granary''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700011|<bdi>9789970700011</bdi>]].</cite>
* "MwAna Mugimu nursing sister's child", in <cite class="citation book cs1">Femrite Publications.</cite>
=== Ebitabo ebikozesebwa mu kusomesa ===
*
== Laba na bino ==
* [[:en:Buhweju_District|Disitulikiti y'e Buhweju]]
* [[:en:List_of_Ugandan_women_writers|Olukalala lw'abakyala abawandiisi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Rwakasisi, Rose}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
draerveuxmpd5yfq1jcd1h2mzbwwxqz
Joyce Kakuramatsi Kikafunda
0
10627
60372
36174
2026-07-10T16:14:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60372
wikitext
text/x-wiki
'''Joyce Kakuramatsi Kikafunda''' Munnayuganda, muyivu, era musomesa eyaweereza nga Ambasada wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] okuva mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandanconventionuk.org/uganda-uk-convention-welcome-ugandas-new-high-commissioner-to-london/ |access-date=2024-04-15 |archive-date=2023-06-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230603090922/https://ugandanconventionuk.org/uganda-uk-convention-welcome-ugandas-new-high-commissioner-to-london/ |url-status=dead }}</ref> Pulofeesa w'eby'obulimi n'emmere mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]], yetabye mu Pulojekiti z'okulwanyisa obwavu n'okendeeza ku ndya embi mu baana.<ref>https://web.archive.org/web/20150715083918/http://www.newvision.co.ug/D/8/761/712218</ref> Yali mmemba ku kakiiko ak'esigika ak'ettendekero lya [[:en:International_Rice_Research_Institute|International Rice Research Institute]] okuva mu 2010-2015.
<ref>http://irri-news.blogspot.com/2015/10/irri-trustees-seek-solutions-meeting.html/</ref>
'''Obuto bwe n'emisomo gye'''
Kikafunda yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu kyalo ky'e Rwengyeya, Kararo Parish, Ggombolola y'e Kyeizooba, [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]], eri omugenzi Erieza ne Ednance Kakuramatsi.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>Ye mwana ow'okuna mu baana omukaaga wabula ye yekka akyali omulamu n'olwekyo abadde n'abantu bangi abamwesigamyeko okulabirira n'okuweerera. Yasomera ku [https://gayazahs.sc.ug/ Gayaza High school] era nga OG atambulidde ku ngombo y'essomero eya "towanikanga"<ref>https://gayazahs.sc.ug/</ref>. Mu 1976, Kikafunda yatikkirwa Diguli mu By'obulimi ku [https://www.mak.ac.ug/ Ssettendekero wa Makerere]. Oluvanyuma lwa Diguli y'e mu by'obulimi, yagenda mu Canada okusoma Diguli ey'okubiri mu by'okulima emmere ne tekinologiya mu [https://www.usask.ca/ Yunivasite ya Saskatchewan.] <ref>https://www.wikidata.org/wiki/Q16730835</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>
'''Emirimu gye'''
Ku nkomerero y'omwaka 1980, yakomawo mu Uganda era n'alondebwa nga omusomesa w'essomo lya [https://www.ift.org/career-development/learn-about-food-science/food-facts/about-fs-and-t Food science and Technology] erya ly'akatandiikibwawo. Yakulembera Dipaatimenti eno okumala emyaka 12. Mu 1993, yaddayo mu [https://www.reading.ac.uk/ University of Reading, UK,] ng'eno gye yatikkirwa [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu Food science and nutrition<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>. Mu 1998, yalinnyisibwa ku ddaala lya lekikyala omukulu ow'essomo lya Food science and Technology. Mu 2006, yalondebwa ku kifo [[:en:Assistant_professor|ky'omumyuka wa Pulofeesa]] nga tannafuulibwa pulofeesa ajjude ekifo ekisinga ku ddaala lya [[:en:University|Yunivasite]] mu 2009. Mu kiseera kye ng'ali mu buyinza, yakulemberamu okutandiikawo essomo lya ([https://www.postgraduatesearch.com/pgs/search?course=food-science-and-technology&qualification=msc&location=north-east-england MSc Food Science and Technology ne MSc in Applied Nutrition])<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>
'''Ebimukwatako eby'omunda'''
Joyce mufumbo eri Dr.Joseph Kikafunda ow'ekitongole ekikwasaganya eby'okunoonyereza ku by'obulimi ekya [https://naro.go.ug/about-us/naro-about-us/ National Agricultural Research Organisation]<ref>https://www.researchgate.net/scientific-contributions/Joseph-Kikafunda-2067910772</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/scientists-challenge-to-make-research-have-a-bigger-impact-at-the-grassroots-1591330</ref><ref>https://allafrica.com/stories/200501050259.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref> nga amulinamu abaana babiri.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20130819081445/http://www.ugandahighcommission.co.uk/ The Uganda High Commission]
{{DEFAULTSORT:Kikafunda, Joyce Kakuramatsi}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
lgqq5yuercvsvj1xtgi8m0wr3kl8jsb
60580
60372
2026-07-10T16:35:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60580
wikitext
text/x-wiki
'''Joyce Kakuramatsi Kikafunda''' Munnayuganda, muyivu, era musomesa eyaweereza nga Ambasada wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] okuva mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandanconventionuk.org/uganda-uk-convention-welcome-ugandas-new-high-commissioner-to-london/ |access-date=2024-04-15 |archive-date=2023-06-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230603090922/https://ugandanconventionuk.org/uganda-uk-convention-welcome-ugandas-new-high-commissioner-to-london/ |url-status=dead }}</ref> Pulofeesa w'eby'obulimi n'emmere mu [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]], yetabye mu Pulojekiti z'okulwanyisa obwavu n'okendeeza ku ndya embi mu baana.<ref>https://web.archive.org/web/20150715083918/http://www.newvision.co.ug/D/8/761/712218</ref> Yali mmemba ku kakiiko ak'esigika ak'ettendekero lya [[:en:International_Rice_Research_Institute|International Rice Research Institute]] okuva mu 2010-2015.
<ref>http://irri-news.blogspot.com/2015/10/irri-trustees-seek-solutions-meeting.html/</ref>
'''Obuto bwe n'emisomo gye'''
Kikafunda yazaalibwa mu myaka gya 1950 mu kyalo ky'e Rwengyeya, Kararo Parish, Ggombolola y'e Kyeizooba, [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]], eri omugenzi Erieza ne Ednance Kakuramatsi.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>Ye mwana ow'okuna mu baana omukaaga wabula ye yekka akyali omulamu n'olwekyo abadde n'abantu bangi abamwesigamyeko okulabirira n'okuweerera. Yasomera ku [https://gayazahs.sc.ug/ Gayaza High school] era nga OG atambulidde ku ngombo y'essomero eya "towanikanga"<ref>https://gayazahs.sc.ug/</ref>. Mu 1976, Kikafunda yatikkirwa Diguli mu By'obulimi ku [https://www.mak.ac.ug/ Ssettendekero wa Makerere]. Oluvanyuma lwa Diguli y'e mu by'obulimi, yagenda mu Canada okusoma Diguli ey'okubiri mu by'okulima emmere ne tekinologiya mu [https://www.usask.ca/ Yunivasite ya Saskatchewan.] <ref>https://www.wikidata.org/wiki/Q16730835</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>
'''Emirimu gye'''
Ku nkomerero y'omwaka 1980, yakomawo mu Uganda era n'alondebwa nga omusomesa w'essomo lya [https://www.ift.org/career-development/learn-about-food-science/food-facts/about-fs-and-t Food science and Technology] erya ly'akatandiikibwawo. Yakulembera Dipaatimenti eno okumala emyaka 12. Mu 1993, yaddayo mu [https://www.reading.ac.uk/ University of Reading, UK,] ng'eno gye yatikkirwa [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu Food science and nutrition<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>. Mu 1998, yalinnyisibwa ku ddaala lya lekikyala omukulu ow'essomo lya Food science and Technology. Mu 2006, yalondebwa ku kifo [[:en:Assistant_professor|ky'omumyuka wa Pulofeesa]] nga tannafuulibwa pulofeesa ajjude ekifo ekisinga ku ddaala lya [[:en:University|Yunivasite]] mu 2009. Mu kiseera kye ng'ali mu buyinza, yakulemberamu okutandiikawo essomo lya ([https://www.postgraduatesearch.com/pgs/search?course=food-science-and-technology&qualification=msc&location=north-east-england MSc Food Science and Technology ne MSc in Applied Nutrition])<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>
'''Ebimukwatako eby'omunda'''
Joyce mufumbo eri Dr.Joseph Kikafunda ow'ekitongole ekikwasaganya eby'okunoonyereza ku by'obulimi ekya [https://naro.go.ug/about-us/naro-about-us/ National Agricultural Research Organisation]<ref>https://www.researchgate.net/scientific-contributions/Joseph-Kikafunda-2067910772</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/scientists-challenge-to-make-research-have-a-bigger-impact-at-the-grassroots-1591330</ref><ref>https://allafrica.com/stories/200501050259.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref> nga amulinamu abaana babiri.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1294688/joyce-kikafunda-mother-uganda-eur-food-science-studies</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20130819081445/http://www.ugandahighcommission.co.uk/ The Uganda High Commission]
{{DEFAULTSORT:Kikafunda, Joyce Kakuramatsi}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
l5raphcb4yncid72xityc06k0ylnixy
Judy Obitre–Gama
0
10637
60292
32381
2026-07-10T16:07:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60292
wikitext
text/x-wiki
'''Judy Obitre–Gama''', era nga ayitibwa '''Judy Obitre Gama''', Munnamateeka wa Uganda, musomesa era mukozi wa Gavumenti. Ye yali [[:en:Executive_director|Dayilekita omukulu]] ow'ekitongole kya [[:en:National_Identification_and_Registration_Authority|National Identification and Registration Authority]] mu Uganda.<ref name="Who">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330918/national-registration-authority-oversee-id-issuance</ref><ref>http://www.nira.go.ug/index.php/about-nira/message-from-the-ed/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Obitre–Gama alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], ne [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu kukola amateeka]] okuva ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] saako ne [[:en:Master_of_Laws|Diguli ey'okubiri mu mateeka]] okuva ku [[:en:University_of_London|University of London]].<ref name="Who"/>
== Emirimu gye ==
Aweereza nga lekikyala mu ssomero ly'amateeka ku Yunivasite y'e Makerere. Nga tannaba kuweereza eyo, yaweerezaako nga munnamateeka w'ekitongole ekivunanyizibwa ku butonde bw'ensi ekya [[:en:National_Environment_Management_Authority_of_Uganda|National Environment Management Authority of Uganda]]. Okumala emyaka esatu nga yakomekereza obuwereza buno mu 2009, Yaweereza ng'akulira bannamateeka n'okulondoola saako n'obuwandiisi bwa Kkampuni ya [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=5843:stock-market-top-dog-fights-boot |access-date=2024-04-15 |archive-date=2016-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160630070408/http://www.observer.ug/component/content/article?id=5843:stock-market-top-dog-fights-boot |url-status=dead }}</ref> Wakati w'ogwOmusanvu 2012 n'Ogwomukaaga 2015, Yaweereza nga omuwandiisi ku kakiiko akakulembera ekitongole kya [[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|Uganda Registration Services Bureau]].<ref>https://web.archive.org/web/20160525185817/http://www.wcfjc.org/director/judy-obitre-gama-uganda-%E2%80%93-director</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Registration_Services_Bureau</ref> Yalayizibwa nga Dayilekita w'ekitongole kya NIRA nga 15 Ogwomusanvu 2015.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330455/aronda-promises-peaceful-elections</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|Uganda Registration Services Bureau]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.nira.go.ug/ Website of National Identification and Registration Authority]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
b1m2mqt6o3gn0adyjz7a0a2m2wv0myz
60504
60292
2026-07-10T16:29:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60504
wikitext
text/x-wiki
'''Judy Obitre–Gama''', era nga ayitibwa '''Judy Obitre Gama''', Munnamateeka wa Uganda, musomesa era mukozi wa Gavumenti. Ye yali [[:en:Executive_director|Dayilekita omukulu]] ow'ekitongole kya [[:en:National_Identification_and_Registration_Authority|National Identification and Registration Authority]] mu Uganda.<ref name="Who">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330918/national-registration-authority-oversee-id-issuance</ref><ref>http://www.nira.go.ug/index.php/about-nira/message-from-the-ed/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Obitre–Gama alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], ne [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu kukola amateeka]] okuva ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] saako ne [[:en:Master_of_Laws|Diguli ey'okubiri mu mateeka]] okuva ku [[:en:University_of_London|University of London]].<ref name="Who"/>
== Emirimu gye ==
Aweereza nga lekikyala mu ssomero ly'amateeka ku Yunivasite y'e Makerere. Nga tannaba kuweereza eyo, yaweerezaako nga munnamateeka w'ekitongole ekivunanyizibwa ku butonde bw'ensi ekya [[:en:National_Environment_Management_Authority_of_Uganda|National Environment Management Authority of Uganda]]. Okumala emyaka esatu nga yakomekereza obuwereza buno mu 2009, Yaweereza ng'akulira bannamateeka n'okulondoola saako n'obuwandiisi bwa Kkampuni ya [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=5843:stock-market-top-dog-fights-boot |access-date=2024-04-15 |archive-date=2016-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160630070408/http://www.observer.ug/component/content/article?id=5843:stock-market-top-dog-fights-boot |url-status=dead }}</ref> Wakati w'ogwOmusanvu 2012 n'Ogwomukaaga 2015, Yaweereza nga omuwandiisi ku kakiiko akakulembera ekitongole kya [[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|Uganda Registration Services Bureau]].<ref>https://web.archive.org/web/20160525185817/http://www.wcfjc.org/director/judy-obitre-gama-uganda-%E2%80%93-director</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Registration_Services_Bureau</ref> Yalayizibwa nga Dayilekita w'ekitongole kya NIRA nga 15 Ogwomusanvu 2015.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330455/aronda-promises-peaceful-elections</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|Uganda Registration Services Bureau]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.nira.go.ug/ Website of National Identification and Registration Authority]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
hc9mxkijebu3sjis36cza93y98zyq40
Anne Atai Omoruto
0
10657
60347
53746
2026-07-10T16:14:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60347
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anne Deborah Atai Omoruto''' (22 Ogwekkuminogumu 1956 okutuusa nga 5 Ogwokutaano 2016) yali Munnayuganda, musawo wa famire, omusawo omukugu mu nddwadde zonna, era musomesa. Mu 2014, yakulemberamu abasawo 12 okuva mu Uganda ng'abakugu ab'egatta ku kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna ekya [[:en:World_Health_Organization|World Health Organization]] okulwanyisa okubalukawo kw'ekirwadde kya [[:en:Ebola|Ebola]] mu [[:en:Liberia|Liberia]].<ref>https://web.archive.org/web/20160507030238/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423850/ebola-expert-dr-atai-omoruto-died</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti ye Kumi]] nga 22 Ogwekkuminogumu 1956. Yasomera ku [[:en:Dr._S.N._Medical_College,_Jodhpur|Dr. S.N. Medical College, Jodhpur]], mu [[:en:India|India]], nga yatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu busawo n'okulongoosa]]. Oluvanyuma, yatikkirwa okuva ku Settendekero wa [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] ne Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] in internal medicine.<ref name="nytobit">https://www.nytimes.com/2016/05/11/world/africa/anne-deborah-atai-omoruto.html?_r=0</ref><ref name="Def">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Emirimu gye ==
Atai yali ssentebe wa dipaatimenti y'abasawo ba famire ku somero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_Medical_School|Makerere University Medical School]] era nga bw'aweereza nga ssentebe wa Dipaatimenti y'abasawo abakwasganya enddwadde z'abulijjo ku Ddwaliro eddene erya [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Mulago National Referral Hospital]].
== Okubalukawo kw'ekirwadde kya Ebola mu 2014 ==
Mu Gwomusanvu 2014, Omoruto yasabibibwa ab'ekitongole kya World Health Organization okuyambako mu kulwanyisa ekiradde kya Ebola ekyali kibaluseewo mu Liberia. Yagenda ne tiimu y'abasawo 12 okuva mu Uganda. Era nga batendeka abasawo abasoba mu lukumi ku nggeri y'okwasaganyamu abalwadde ba Ebola n'okukuatangira okusaasana.
== Obulwadde n'okufa kwe ==
Anne Atai Omoruto yafa nga 5 Ogwokutaano 2016 ku myaka 59. Okufa kwe kigambibwa nti bw'ava ku [[:en:Pancreatic_cancer|Kkookolo w'akalulwe]].<ref name="IlldR">https://www.globalfamilydoctor.com/News/RememberingAtaiOn5thDeathAnniversary.aspx</ref><ref name="DeaR">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423850/ebola-expert-dr-atai-omoruto-died</ref>
== Ebikwata ku Famile ye ==
Yali Maama w'abaana bataano Wamala Francis, Kiyai Dorothy Esther Ndiko, Ariong James Oscar, Atai Elisabeth Mary ne Acom Victoria Ruth.<ref>https://www.nytimes.com/2016/05/11/world/africa/anne-deborah-atai-omoruto.html</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Ekitongole kya [[:en:World_Organization_of_Family_Doctors|World Organization of Family Doctors]] (WONCA) kitandiisewo sikaala mu linnyalye. '''Dr Atai Anne Deborah Omoruto Scholarship Award''' nga ziweebwa abakyala abasawo okuva mu African'addala eb'enfuna entono. Awaadi zino zisobozesa abasawo abazifunye okwetaba mu nkiiko ttabamiluka eza WONCA ezibeerawo buli luvanyuma lw'amyaka ebiri.<ref name="SchR">https://profmoosa.com/the-dr-atai-anne-deborah-omoruto-scholarship-award/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:Uganda_Cancer_Institute|Eddwaliro lya Uganda elijjanjaba Kkookolo]]
* [[:en:Esperance_Luvindao|Esperance Luvindao]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20241125172918/http://www.health.go.ug/ Webusayiti ya Minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
qemoeozgwaocfdujrodfab55yaix81p
60555
60347
2026-07-10T16:34:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60555
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anne Deborah Atai Omoruto''' (22 Ogwekkuminogumu 1956 okutuusa nga 5 Ogwokutaano 2016) yali Munnayuganda, musawo wa famire, omusawo omukugu mu nddwadde zonna, era musomesa. Mu 2014, yakulemberamu abasawo 12 okuva mu Uganda ng'abakugu ab'egatta ku kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna ekya [[:en:World_Health_Organization|World Health Organization]] okulwanyisa okubalukawo kw'ekirwadde kya [[:en:Ebola|Ebola]] mu [[:en:Liberia|Liberia]].<ref>https://web.archive.org/web/20160507030238/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423850/ebola-expert-dr-atai-omoruto-died</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti ye Kumi]] nga 22 Ogwekkuminogumu 1956. Yasomera ku [[:en:Dr._S.N._Medical_College,_Jodhpur|Dr. S.N. Medical College, Jodhpur]], mu [[:en:India|India]], nga yatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu busawo n'okulongoosa]]. Oluvanyuma, yatikkirwa okuva ku Settendekero wa [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] ne Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] in internal medicine.<ref name="nytobit">https://www.nytimes.com/2016/05/11/world/africa/anne-deborah-atai-omoruto.html?_r=0</ref><ref name="Def">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Emirimu gye ==
Atai yali ssentebe wa dipaatimenti y'abasawo ba famire ku somero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_Medical_School|Makerere University Medical School]] era nga bw'aweereza nga ssentebe wa Dipaatimenti y'abasawo abakwasganya enddwadde z'abulijjo ku Ddwaliro eddene erya [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Mulago National Referral Hospital]].
== Okubalukawo kw'ekirwadde kya Ebola mu 2014 ==
Mu Gwomusanvu 2014, Omoruto yasabibibwa ab'ekitongole kya World Health Organization okuyambako mu kulwanyisa ekiradde kya Ebola ekyali kibaluseewo mu Liberia. Yagenda ne tiimu y'abasawo 12 okuva mu Uganda. Era nga batendeka abasawo abasoba mu lukumi ku nggeri y'okwasaganyamu abalwadde ba Ebola n'okukuatangira okusaasana.
== Obulwadde n'okufa kwe ==
Anne Atai Omoruto yafa nga 5 Ogwokutaano 2016 ku myaka 59. Okufa kwe kigambibwa nti bw'ava ku [[:en:Pancreatic_cancer|Kkookolo w'akalulwe]].<ref name="IlldR">https://www.globalfamilydoctor.com/News/RememberingAtaiOn5thDeathAnniversary.aspx</ref><ref name="DeaR">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423850/ebola-expert-dr-atai-omoruto-died</ref>
== Ebikwata ku Famile ye ==
Yali Maama w'abaana bataano Wamala Francis, Kiyai Dorothy Esther Ndiko, Ariong James Oscar, Atai Elisabeth Mary ne Acom Victoria Ruth.<ref>https://www.nytimes.com/2016/05/11/world/africa/anne-deborah-atai-omoruto.html</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Ekitongole kya [[:en:World_Organization_of_Family_Doctors|World Organization of Family Doctors]] (WONCA) kitandiisewo sikaala mu linnyalye. '''Dr Atai Anne Deborah Omoruto Scholarship Award''' nga ziweebwa abakyala abasawo okuva mu African'addala eb'enfuna entono. Awaadi zino zisobozesa abasawo abazifunye okwetaba mu nkiiko ttabamiluka eza WONCA ezibeerawo buli luvanyuma lw'amyaka ebiri.<ref name="SchR">https://profmoosa.com/the-dr-atai-anne-deborah-omoruto-scholarship-award/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:Uganda_Cancer_Institute|Eddwaliro lya Uganda elijjanjaba Kkookolo]]
* [[:en:Esperance_Luvindao|Esperance Luvindao]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20241125172918/http://www.health.go.ug/ Webusayiti ya Minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
g27umwa9g02l1mypep90bxgrht9zgr1
Lillian Tindyebwa
0
10664
60316
32679
2026-07-10T16:13:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60316
wikitext
text/x-wiki
'''Lillian Tindyebwa''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]] muwandiisi abeera mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ye muwandiisi w'ebitabo eby'amaanyi ng'akatabo ka ''[[:en:Recipe_for_Disaster_(book)|Recipe for Disaster]]'',<ref name="africabookclub">http://www.africabookclub.com/?p=12713</ref> akafulumizibwa mu 1994 ng'ekitundu ku butabo bwa bw'abavubuka [[:en:Fountain_Publishers|Fountain]]. Y'omu ku bammemba b'ekibiina kya [[:en:FEMRITE|FEMRITE]],<ref name="femriteug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.femriteug.org/?view=21 |access-date=2024-04-16 |archive-date=2014-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141011043449/http://www.femriteug.org/?view=21 |url-status=dead }}</ref> era omutandisi w'ekitongole ky'abawandiisi ekya Uganda Faith Writers Association.<ref name="MAI">https://littworld.org/purpose-driven-publishing-in-uganda-an-interview-with-author-lillian-tindyebwa/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Lillian Tindyebwa yagamba nti: "okuwandiika y'akuggya mu kusoma era yakula asoma bitabo ewaka. Taata wange omugenzi yali musomesa w'aLungereza newankubadde teyawandiika, yasoma nnyo. Bwennali mu pulayimale, nzijukira okusanga ekiwandiiko ekikadde ekikwata ku [[:en:John_Bunyan|Bunyan]]'s ''[[:en:The_Pilgrim's_Progress|Pilgrims Progress]]'' mu bintu bye n'ekisoma. Nnali nalowooza okubeera omuwandiisi naddala mu siniya. Ku lw'ensonga ezitamanyikiddwa, olw'okubulwa abantu abamweombesa, Ssasobola kufuna mukisa kuwandiika okutuusa edda mu bulamu."
Alina Diguli ya MA in literature okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], Kampala, Uganda.
== Emirimu gye egy'obuwandiisi ==
Akatabo ka Tindyebwa aka ''Recipe for Disaster'' (1994), akafulumizibwa aba Fountain Publishers, kakozesebwa mu masomero ga Ssekendule mu Uganda. K'ekamu ku butabo obw'obutundu obw'abavubuka (Fountain youth series). Awandiise obutabo bw'abaana busatu: ''A Day to Remember'' (2008), ''A Will to Win'' (2008) ne ''Maggie’s Friends'' (2008). Bwafulumizibwa aba [[:en:Macmillan_Publishers|Macmillan Publishers]]. Olugero lwe olumpi olwa "Looking for my Mother" lw'afulumizibwa mu kitabo ky'ebiwandiiko by'abawandiisi ab'amaanyi ekya FEMRITE, ''A Woman’s Voice''. Endala emboozi enyimpi mu bitabo by'abawandiisi ebikungaanyiziddwa ebya FEMRITE mulimu: "Hard Truth" in ''Words from a Granary'', "Endless Distance" in ''World of their Own'', "Just a Note" and "Gift of a Letter", included in ''Talking Tales. True life stories of women'', nga nakyo ky'afulumira mu bitabo bya FEMRITE mulimu "Betrayed by Fate", "Beyond the Dance and the Music", ekikwata ku [[:en:FGM|FGM]] mu [[:en:Kapchorwa|Kapchorwa]], Buvanjuba bwa Uganda, ne "Dance with a Wolf" in ''I Dare to Say''.<ref name="transculturalwriting">http://www.transculturalwriting.com/Footsteps/?page_id=105</ref><ref name="afrolit">http://afrolit.com/femrite-s-lillian-tindyebwa/1041/l.aspx</ref> Yali musomesa mu musomo ogwali ku Littworld 2012, mu [[:en:Nairobi|Nairobi]].<ref name="littworldonline">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.littworldonline.org/blog/tag/lillian-tindyebwa/ |access-date=2024-04-16 |archive-date=2016-09-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160913033025/http://www.littworldonline.org/blog/tag/lillian-tindyebwa/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu emirala ==
Okuva mu 2009 yali mmemba ku kakiiko k'abalamuzi abaali mu mpaka za Burt Award for African Literature for Children's Book Project for Tanzania, nga z'avugirirwa aba CODE Canada.<ref name="codecan">https://web.archive.org/web/20140517160436/http://www.codecan.org/burt-award/tanzania/jury</ref> Era yayambako mu kutendeka abawandiisi abaali bazetabyemu mu kuwandiika okw'ekikugu. Ye Dayilekita w'ekitongole ky'abawandiisi ekya Uganda Faith Writers Association,<ref name="ugandafaithwritersassociation">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugandafaithwritersassociation.blogspot.com/ |access-date=2024-04-16 |archive-date=2014-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140517120907/http://ugandafaithwritersassociation.blogspot.com/ |url-status=dead }}</ref> Ekitongole ekitendeka n'okuzimba empandiiko y'Ekikulisitaayo n'okubifulumya.
Aweereza nga lekikyala w'essomo lya Litulikya n'ennimi ez'enjawulo ku [[:en:Kabale_University|Kabale Yunivasite]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba bwa Uganda.<ref name="trans-culturalwriting">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.transculturalwriting.com/LUFWP/content/Lillian_Tindyebwa.htm |access-date=2024-04-16 |archive-date=2024-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240226171759/http://www.transculturalwriting.com/LUFWP/content/Lillian_Tindyebwa.htm |url-status=dead }}</ref>
Mufumbo eri Stephen era balina abaana bataano. Abeera mu Kampala, Uganda.
== Ebitabo bye eby'afulumizibwa ==
=== Obutabo ===
*
=== Ebitabo by'abaana ===
* ''A Time to Remember'', Macmillan Publishers, 2008.
* ''Maggie's Friends'', Macmillan Publishers, 2008.
* ''A Will to Win'', Macmillan Publishers, 2008.
=== Emboozi ennyimpi ===
* "Endless Distance", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">(2012). ''Word of Our Own and other stories''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700257|<bdi>9789970700257</bdi>]].</cite>
* "Beyond the Music and the Dance", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">(2012). ''I Dare Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival''. Chicago: Lawrence Hill Books. ISBN <nowiki><bdi>978-1-56976-842-6</bdi></nowiki>.</cite>
* "Life Goes On", and "The Second family", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe_and_Aaron_Mushengyezi2011">(2011). ''Never Too Late''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700233|<bdi>9789970700233</bdi>]].</cite>
* "The Hard Truth", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFPeter_Wasamba,_Harriet_Mugambi_and_Jane_Bwoya2010">(2010). ''Tales from my Motherland''. The Jomo Kenyatta Foundation, Nairobi, Kenya. ISBN [[Special:BookSources/9789966228451|<bdi>9789966228451</bdi>]].</cite>
* "One Day in the Classroom", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFOkaka_Dokatum_and_Rose_Rwakasisi2009">(2009). ''The Butterfly Dance: words and sounds of colour''. Femrite Publications. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-700-18-9</bdi></nowiki>.</cite>
* "Mocked by Fate", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi_and_Hilda_Twongyeirwe2009">(2009). ''Beyond the Dance: Voices of women on female genital mutilation''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700196|<bdi>9789970700196</bdi>]].</cite>
* "Just a Note", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2009">(2009). ''Talking Tales''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700219|<bdi>9789970700219</bdi>]].</cite>
* "Hard Truth", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2001">(2001). ''Words from a Granary''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700011|<bdi>9789970700011</bdi>]].</cite>
* "Looking for My Mother", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFMary_Karooro_Okurut1998">(1998). ''A Woman's Voice''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970901036|<bdi>9789970901036</bdi>]].</cite>
* [http://www.transculturalwriting.com/Footsteps/?page_id=105 "Wind under my sails"]
=== Ebitontome ===
* Peace, in <cite class="citation book cs1">Femrite Publications. 2009. ISBN [[Special:BookSources/9789970700189|<bdi>9789970700189</bdi>]].</cite>
* [https://web.archive.org/web/20160913033025/http://www.littworldonline.org/blog/tag/lillian-tindyebwa/ "God is here"]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* John Musinguzi, [https://web.archive.org/web/20160304002430/http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9160:women-writers-want-their-own-publishing-house&catid=85:education&Itemid=106 "Women writers want their own publishing house"], <nowiki><i id="mwtQ">The Observer</i></nowiki> (Uganda), 5 July 2010.
* [https://web.archive.org/web/20160303234109/http://www.independent.co.ug/society/society/1853-ugandan-authors-coming-up-but-questions-on-quality-remain "Ugandan authors coming up but questions on quality remain"], <nowiki><i id="mwuQ">The Independent</i></nowiki> (Uganda), 29 September 2009.
* Dennis D. Muhumuza, [https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/At++sweet+16+++Femrite+waves+Uganda+s+literature+flag+high/-/691232/1408424/-/v98834/-/index.html "At 'sweet 16', Femrite waves Uganda’s literature flag high"], ''Sunday Monitor'', 20 May 2012.
* Sophie Alal, [https://thestraybulletin.wordpress.com/category/history/ "A short history of women’s writing in Uganda"], ''The Stray Bullet'', 27 November 2009.
* [https://web.archive.org/web/20160807222906/https://www.littworld.org/aroundtheworld.asp?r_id=3&p=41&i=46#28:open:overview "Redeeming the Night: War-traumatized youth find healing at writing camp"]
* [https://web.archive.org/web/20160912165358/http://www.littworldonline.org/blog/2013/05/purpose-driven-publishing-in-uganda-an-interview-with-author-lillian-tindyebwa/ "Purpose Driven Publishing in Uganda, an Interview with Author Lillian Tindyebwa"]
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Tindyebwa, Lillian}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
5tki1uiifkrl00jefg035dtgs1xnhcd
60522
60316
2026-07-10T16:32:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60522
wikitext
text/x-wiki
'''Lillian Tindyebwa''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]] muwandiisi abeera mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Ye muwandiisi w'ebitabo eby'amaanyi ng'akatabo ka ''[[:en:Recipe_for_Disaster_(book)|Recipe for Disaster]]'',<ref name="africabookclub">http://www.africabookclub.com/?p=12713</ref> akafulumizibwa mu 1994 ng'ekitundu ku butabo bwa bw'abavubuka [[:en:Fountain_Publishers|Fountain]]. Y'omu ku bammemba b'ekibiina kya [[:en:FEMRITE|FEMRITE]],<ref name="femriteug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.femriteug.org/?view=21 |access-date=2024-04-16 |archive-date=2014-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141011043449/http://www.femriteug.org/?view=21 |url-status=dead }}</ref> era omutandisi w'ekitongole ky'abawandiisi ekya Uganda Faith Writers Association.<ref name="MAI">https://littworld.org/purpose-driven-publishing-in-uganda-an-interview-with-author-lillian-tindyebwa/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Lillian Tindyebwa yagamba nti: "okuwandiika y'akuggya mu kusoma era yakula asoma bitabo ewaka. Taata wange omugenzi yali musomesa w'aLungereza newankubadde teyawandiika, yasoma nnyo. Bwennali mu pulayimale, nzijukira okusanga ekiwandiiko ekikadde ekikwata ku [[:en:John_Bunyan|Bunyan]]'s ''[[:en:The_Pilgrim's_Progress|Pilgrims Progress]]'' mu bintu bye n'ekisoma. Nnali nalowooza okubeera omuwandiisi naddala mu siniya. Ku lw'ensonga ezitamanyikiddwa, olw'okubulwa abantu abamweombesa, Ssasobola kufuna mukisa kuwandiika okutuusa edda mu bulamu."
Alina Diguli ya MA in literature okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], Kampala, Uganda.
== Emirimu gye egy'obuwandiisi ==
Akatabo ka Tindyebwa aka ''Recipe for Disaster'' (1994), akafulumizibwa aba Fountain Publishers, kakozesebwa mu masomero ga Ssekendule mu Uganda. K'ekamu ku butabo obw'obutundu obw'abavubuka (Fountain youth series). Awandiise obutabo bw'abaana busatu: ''A Day to Remember'' (2008), ''A Will to Win'' (2008) ne ''Maggie’s Friends'' (2008). Bwafulumizibwa aba [[:en:Macmillan_Publishers|Macmillan Publishers]]. Olugero lwe olumpi olwa "Looking for my Mother" lw'afulumizibwa mu kitabo ky'ebiwandiiko by'abawandiisi ab'amaanyi ekya FEMRITE, ''A Woman’s Voice''. Endala emboozi enyimpi mu bitabo by'abawandiisi ebikungaanyiziddwa ebya FEMRITE mulimu: "Hard Truth" in ''Words from a Granary'', "Endless Distance" in ''World of their Own'', "Just a Note" and "Gift of a Letter", included in ''Talking Tales. True life stories of women'', nga nakyo ky'afulumira mu bitabo bya FEMRITE mulimu "Betrayed by Fate", "Beyond the Dance and the Music", ekikwata ku [[:en:FGM|FGM]] mu [[:en:Kapchorwa|Kapchorwa]], Buvanjuba bwa Uganda, ne "Dance with a Wolf" in ''I Dare to Say''.<ref name="transculturalwriting">http://www.transculturalwriting.com/Footsteps/?page_id=105</ref><ref name="afrolit">http://afrolit.com/femrite-s-lillian-tindyebwa/1041/l.aspx</ref> Yali musomesa mu musomo ogwali ku Littworld 2012, mu [[:en:Nairobi|Nairobi]].<ref name="littworldonline">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.littworldonline.org/blog/tag/lillian-tindyebwa/ |access-date=2024-04-16 |archive-date=2016-09-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160913033025/http://www.littworldonline.org/blog/tag/lillian-tindyebwa/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu emirala ==
Okuva mu 2009 yali mmemba ku kakiiko k'abalamuzi abaali mu mpaka za Burt Award for African Literature for Children's Book Project for Tanzania, nga z'avugirirwa aba CODE Canada.<ref name="codecan">https://web.archive.org/web/20140517160436/http://www.codecan.org/burt-award/tanzania/jury</ref> Era yayambako mu kutendeka abawandiisi abaali bazetabyemu mu kuwandiika okw'ekikugu. Ye Dayilekita w'ekitongole ky'abawandiisi ekya Uganda Faith Writers Association,<ref name="ugandafaithwritersassociation">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugandafaithwritersassociation.blogspot.com/ |access-date=2024-04-16 |archive-date=2014-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140517120907/http://ugandafaithwritersassociation.blogspot.com/ |url-status=dead }}</ref> Ekitongole ekitendeka n'okuzimba empandiiko y'Ekikulisitaayo n'okubifulumya.
Aweereza nga lekikyala w'essomo lya Litulikya n'ennimi ez'enjawulo ku [[:en:Kabale_University|Kabale Yunivasite]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba bwa Uganda.<ref name="trans-culturalwriting">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.transculturalwriting.com/LUFWP/content/Lillian_Tindyebwa.htm |access-date=2024-04-16 |archive-date=2024-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240226171759/http://www.transculturalwriting.com/LUFWP/content/Lillian_Tindyebwa.htm |url-status=dead }}</ref>
Mufumbo eri Stephen era balina abaana bataano. Abeera mu Kampala, Uganda.
== Ebitabo bye eby'afulumizibwa ==
=== Obutabo ===
*
=== Ebitabo by'abaana ===
* ''A Time to Remember'', Macmillan Publishers, 2008.
* ''Maggie's Friends'', Macmillan Publishers, 2008.
* ''A Will to Win'', Macmillan Publishers, 2008.
=== Emboozi ennyimpi ===
* "Endless Distance", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">(2012). ''Word of Our Own and other stories''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700257|<bdi>9789970700257</bdi>]].</cite>
* "Beyond the Music and the Dance", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe2012">(2012). ''I Dare Say: African Women Share Their Stories of Hope and Survival''. Chicago: Lawrence Hill Books. ISBN <nowiki><bdi>978-1-56976-842-6</bdi></nowiki>.</cite>
* "Life Goes On", and "The Second family", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHilda_Twongyeirwe_and_Aaron_Mushengyezi2011">(2011). ''Never Too Late''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700233|<bdi>9789970700233</bdi>]].</cite>
* "The Hard Truth", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFPeter_Wasamba,_Harriet_Mugambi_and_Jane_Bwoya2010">(2010). ''Tales from my Motherland''. The Jomo Kenyatta Foundation, Nairobi, Kenya. ISBN [[Special:BookSources/9789966228451|<bdi>9789966228451</bdi>]].</cite>
* "One Day in the Classroom", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFOkaka_Dokatum_and_Rose_Rwakasisi2009">(2009). ''The Butterfly Dance: words and sounds of colour''. Femrite Publications. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-700-18-9</bdi></nowiki>.</cite>
* "Mocked by Fate", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi_and_Hilda_Twongyeirwe2009">(2009). ''Beyond the Dance: Voices of women on female genital mutilation''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700196|<bdi>9789970700196</bdi>]].</cite>
* "Just a Note", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2009">(2009). ''Talking Tales''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700219|<bdi>9789970700219</bdi>]].</cite>
* "Hard Truth", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2001">(2001). ''Words from a Granary''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700011|<bdi>9789970700011</bdi>]].</cite>
* "Looking for My Mother", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFMary_Karooro_Okurut1998">(1998). ''A Woman's Voice''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970901036|<bdi>9789970901036</bdi>]].</cite>
* [http://www.transculturalwriting.com/Footsteps/?page_id=105 "Wind under my sails"]
=== Ebitontome ===
* Peace, in <cite class="citation book cs1">Femrite Publications. 2009. ISBN [[Special:BookSources/9789970700189|<bdi>9789970700189</bdi>]].</cite>
* [https://web.archive.org/web/20160913033025/http://www.littworldonline.org/blog/tag/lillian-tindyebwa/ "God is here"]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* John Musinguzi, [https://web.archive.org/web/20160304002430/http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=9160:women-writers-want-their-own-publishing-house&catid=85:education&Itemid=106 "Women writers want their own publishing house"], <nowiki><i id="mwtQ">The Observer</i></nowiki> (Uganda), 5 July 2010.
* [https://web.archive.org/web/20160303234109/http://www.independent.co.ug/society/society/1853-ugandan-authors-coming-up-but-questions-on-quality-remain "Ugandan authors coming up but questions on quality remain"], <nowiki><i id="mwuQ">The Independent</i></nowiki> (Uganda), 29 September 2009.
* Dennis D. Muhumuza, [https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/At++sweet+16+++Femrite+waves+Uganda+s+literature+flag+high/-/691232/1408424/-/v98834/-/index.html "At 'sweet 16', Femrite waves Uganda’s literature flag high"], ''Sunday Monitor'', 20 May 2012.
* Sophie Alal, [https://thestraybulletin.wordpress.com/category/history/ "A short history of women’s writing in Uganda"], ''The Stray Bullet'', 27 November 2009.
* [https://web.archive.org/web/20160807222906/https://www.littworld.org/aroundtheworld.asp?r_id=3&p=41&i=46#28:open:overview "Redeeming the Night: War-traumatized youth find healing at writing camp"]
* [https://web.archive.org/web/20160912165358/http://www.littworldonline.org/blog/2013/05/purpose-driven-publishing-in-uganda-an-interview-with-author-lillian-tindyebwa/ "Purpose Driven Publishing in Uganda, an Interview with Author Lillian Tindyebwa"]
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Tindyebwa, Lillian}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
b3qp5st3da9lbat2na4qt2eey93bo3f
Jennifer Nansubuga Makumbi
0
10680
60451
45926
2026-07-10T16:14:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60451
wikitext
text/x-wiki
[[File:Jennifer-Nasubuga-Makumbi.jpg|thumb|Jennifer Nansubuga Makumbi ]]
'''Jennifer Nansubuga Makumbi''' (eyazaalibwa mu gya 1960) [[:en:British_people|munna Uganda nga asinzira mu British]], omuwandiisi w'obutabo mu era muwandiisi w'emboozi ennyimpi.<ref name="africabook">http://www.africabookclub.com/?p=13736</ref> Akatabo keyawandiika ku Diguli ye eyokusatu, [[:en:Kintu_(novel)|The Kintu Saga]], kaalondebwa okuba ku lukalala<ref name="kwani">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://manuscript.kwani.org/kwani-manuscript-project-shortlists-jennifer.php |access-date=2024-04-23 |archive-date=2017-08-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170819234156/http://manuscript.kwani.org/kwani-manuscript-project-shortlists-jennifer.php |url-status=dead }}</ref> era nekawangula [[:en:Kwani?|Kwani?]] Manuscript Project mu 2013.<ref name="k-wani">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://manuscript.kwani.org/kwani-manuscript-project-news-jennifer.php |access-date=2024-04-23 |archive-date=2016-12-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161217205443/http://manuscript.kwani.org/kwani-manuscript-project-news-jennifer.php |url-status=dead }}</ref> Kaafulumizibwa Kwani Trust mu 2014 wansi w'omutwe [[:en:Kintu_(Book)|Kintu]].<ref name="kwan-i">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kwani.org/new/press_releases/82/kwani_trust_launch_awardwinning_writer_jennifer_nansubuga_makumbis_debut_novel_kintu.htm |access-date=2024-04-23 |archive-date=2020-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228065216/http://www.kwani.org/new/press_releases/82/kwani_trust_launch_awardwinning_writer_jennifer_nansubuga_makumbis_debut_novel_kintu.htm |url-status=dead }}</ref><ref name="mo-ni-tor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Jennifer-Makumbi-narrates-the-Ugandan-story-in-Kintu/-/691232/2363676/-/nhbwom/-/index.html</ref><ref name="nation">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/Of-Kintu-the-witty-sensual-and-provocative-page-turner/-/1220/2363832/-/format/xhtml/-/i7nm6s/-/index.html |access-date=2024-04-23 |archive-date=2018-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181007111527/https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/Of-Kintu-the-witty-sensual-and-provocative-page-turner/-/1220/2363832/-/format/xhtml/-/i7nm6s/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Emboozi ze enyimpi zeyayita, ''Manchester Happened'', zafulumizibwa mu 2019.<ref name="theguardiancom">https://www.theguardian.com/books/2019/jun/02/manchester-happened-jennifer-makumbi-freshwater-akwaeke-emezi-zonal-marking-michael-cox-review</ref> Yalondebwa okuba ku lukalala lwa 2014 [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Commonwealth Short Story Prize]] olw'emboozi ye "Let's Tell This Story Properly",<ref name="commonwealthwriters">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.commonwealthwriters.org/commonwealth-short-story-prize-2014-shortlist/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-07-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140704213003/http://www.commonwealthwriters.org/commonwealth-short-story-prize-2014-shortlist/ |url-status=dead }}</ref> nafundikira nga ye muwanguzi w'ettwale lya Afirika.<ref name="commonwealth-writers">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.commonwealthwriters.org/prizes/commonwealth-short-story-prize/commonwealth-short-story-prize-2014-regional-winners/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140923063807/http://www.commonwealthwriters.org/prizes/commonwealth-short-story-prize/commonwealth-short-story-prize-2014-regional-winners/ |url-status=dead }}</ref> Yeyasukkuluma mubawanguzi ba 2014 Commonwealth Short Story Prize.<ref name="common-wealth-writers">https://thecommonwealth.org/news/ugandan-jennifer-makumbi-wins-commonwealth-short-story-prize</ref><ref name="theguardian">https://www.theguardian.com/books/2014/jun/13/commonwealth-short-story-prize-uganda-reputation</ref> Yateekebwa ku lukalala olusoka mu 2014 [[:en:Etisalat_Prize_for_Literature|Etisalat Prize for Literature]].<ref name="bookslive">http://bookslive.co.za/blog/2014/11/06/south-africans-dominate-the-longlist-for-2014-etisalat-prize-for-literature/</ref> Musomesa wa Creative Writing ku [[:en:Lancaster_University|Lancaster University]].<ref name="antonyharwood">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.antonyharwood.com/index.php/authors-m-to-n/98-authors-m-to-n/jennifer-makumbi/238-jennifer-makumbi |access-date=2024-04-23 |archive-date=2017-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170701142538/http://www.antonyharwood.com/index.php/authors-m-to-n/98-authors-m-to-n/jennifer-makumbi/238-jennifer-makumbi |url-status=dead }}</ref> Mu 2018, yaweebwa engule ya [[:en:Windham-Campbell_Prize|Windham-Campbell Prize]] mu ttuluba ly'okukuba obufananyi mubutaliiwo.<ref name="WC">https://brittlepaper.com/2018/03/jennifer-makumbi-honoured-165000-windhamcampbell-prize-7/</ref> Mu 2021, akatabo ke ''The First Woman'' kaawangula empaka za [[:en:Jhalak_Prize|Jhalak Prize]].
Abeera [[:en:Manchester|Manchester]] n'omwami we, Damian,nemutababi we, Jordan.<ref name="lancaster">http://www.lancaster.ac.uk/news/articles/2013/jennifer-makumbi-award-win/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Jennifer Nansubuga Makumbi yazaalibwa era yakulira [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. Ye mwana omukulu owa Anthony Kizito Makumbi kyokka nga wakusatu ewa Evelyn Nnakalembe. Bazadde be baayawukana nga wamyaka ebiri era yamala emyaka ebiri nga abeera ne jjajja we omusajja Elieza Makumbi. Ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], taata we, omukozi wa bbanka, yakwaatibwa naayisibwa bubi nnyo. Newankubadde nga yataasibwa okuttibwa, yafuna obuzibu ku bwongo bwe ekyamuliko ennaku zonna ez'obulamu bwe. Makumbi yakuzibwa ssenga we, Catherine Makumbi-Kulubya. Yawangaala ne famile ye okusooka e Nakasero, ate oluvanyuma nadda e Kololo.
O-level yagisomera ku [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] ate A' level ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]]. Yakola diguli ye esooka mu by'enjigiriza nga yanweza nnyo okusomesa Oluzungu ne Literature mu Luganda okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University Mu Uganda]], ng'eno yakola ku university magazine, eyitibwa ''The'' ''IUIU Mirror''. Makumbi yatandikira Nakasero High okusomesa, essomero lya A-level yokka, oluvanyuma yasomesa emyaka munaana ku Hillside High School, essomero mu Uganda erisomesa abaana okuva munsi yonna.
Ebiseera ebyo yawandiika omuzannyo, ''Sitaani Teyebase'', mu Luganda ogwazanyibwa mu mpaka za inter-zone competition. Omuzannyo guno gwegwasinga mu mpaka era negutambula mu makanisa mangi ag'abaseveniside mu Kampala.
Mu mwezi gwa Mutunda wa 2001, yegatta ku [[:en:Manchester_Metropolitan_University|Manchester Metropolitan University]] okukola diguli ye ey'okubiri mu Creative Writing. Yamaliriza digulu ye ey'okusatu mu Creative writing okuva ku [[:en:Lancaster_University|Lancaster University]].<ref name="la-ncaster">http://www.lancaster.ac.uk/fass/english/postgrad/creativewriting/students/makumbi.htm</ref> Makumbi yasomesa nga omusomesa ow'ekiseera ku matendekero aga waggulu agatali gamu mu UK ng'asomesa Oluzungu ne Creative Writing. Okuwandiika kwe kwesigamiziddwa nnyo ku kugereesa kw'abaganda naddala, enfumo, engero, emboozi ez'edda,<ref name="jennifermakumbi">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://jennifermakumbi.net/?page_id=6 |access-date=2024-04-23 |archive-date=2022-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006075851/http://jennifermakumbi.net/?page_id=6 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://jennifermakumbi.net/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2024-04-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240423143348/https://jennifermakumbi.net/ |url-status=dead }}</ref>
== Okuwandiika ==
Makumbi yatandika okuwandiika ku myaka 15, bweyawandiika, naakulemberamu era nalaga omuzanyo mu mpaka z'essomero. negubeera gw'akusatu. Yawandiika omuzannyo omulala nga wa myaka 18 nagwo negubeera gw'akusatu. Bweyali mu siniya ey'okusatu, yawandiika omuzannyo gwe ogw'asooka mu mpaka z'okuvuganya mu bayizi, negubeera gw'akusatu. Yawandiika omuzannyo gwe ogw'okubiri era mu mpaka z'okuvuganya mu bayizi ku A-level, era nagwo negubeera gw'akusatu. Emizannyo gino gyonna gyawandikibwa mu Luzungu.<ref name="la-ncaster"/> Mu 1994, yatandika okuwandika buli lunaku mungeri y'ebitontome okusobola okugyawo n'okukyusa engeri gyeyali awuliramu kuba yali ayita mu mbeera enzimu mu bulamu bwe. Yawandiika ebitontome ebisoba mu 50 naye tewali n'omu gweyabibulirako. Yatandika okuwandiika emboozi mu 1998 nga asomesa mu Kampala.<ref name="the-star">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.the-star.co.ke/news/article-147953/jennifer-makumbi-winner-kwanis-manuscript-project |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-05-12 |archive-url=https://archive.is/20140512112339/http://www.the-star.co.ke/news/article-147953/jennifer-makumbi-winner-kwanis-manuscript-project |url-status=dead }}</ref>
Okuwandiika kwa Makumbi kwesigamiziddwa nnyo ku ngero. Yakizuula nti engero zaali ngazi era nga asobolera ddala okuwandiika ku nsonga yonna, engeri ezenjawulo, n'ebika by'okuwandika byonna nga tasanze buzibu bwonna. Agambye nti "yakizuula nti okukozesa engero ezaali zimanyikidwa nti zibbowa era nga tezikyanyumisa era nga 'nkoowu' kyanjayo amakulu mangi ag'ebyo byeyali awandiise ekintu kyeyali tasuubira era nga kino yali tayinza nakukikakasa oba okukinnyonnyola muntu yenna."<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Oral-tradition-pays-off-for-Jennifer-Makumbi-/434746-2355262-sh3e84/index.html</ref> Kikulu nnyo okukitegeera nti ebigendererwa bye mukukozesa engero ez'edda mumboozi enjiiye si kyabutakyuka n'okulemera ku bikadde nga bwekirowoozebwa bulijjo mu kuwandiika mu Afirika. Akozesa okugereesa nga awandiika kubanga kimuyamba nnyo mukuwandiika mu buwangwa bw'Abaganda. Era lwakuba engero zikozesebwa nnyo mu lulimi lwe, kimuwa obuvumu okukukozesa mu kuwandiika kwe.<ref name="jennifer-makumbi">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://jennifermakumbi.net/?page_id=34 |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140513032356/http://jennifermakumbi.net/?page_id=34 |url-status=dead }}</ref><ref>https://granta.com/contributor/Jennifer-Nansubuga-Makumbi/</ref>
Ebiwandiiko bye bifulumizibwa aba African Writing Online and Commonword. Akulembera ne ba African reading group ARG! mu Manchester, ekiteeka esiira ku bawandiisi mu Afirika abatamanyikidwa.<ref name="lancaster"/> Mu 2012, Emboozi ye enyimpi eyitibwa "The Accidental Seaman" yafulumizibwa mu ''Moss Side Stories'' aba Crocus Books. Mu 2013, ebitoontome bye ebiyitibwa "Free Range" ne "Father cried in the kitchen" byafulumizibwa mu ''Sweet Tongues''.<ref name="commonwealthwriters"/>
Akatabo keyawandiika mukusoma kwe ku diguli ey'okusatu,''The Kintu Saga'', kaawangula [[:en:Kwani?|Kwani?]] Manuscript Project, engule empya ewebwa abawandiisi mu Afirika ab'emboozi enyimpi ezitafulumizibwangako.<ref name="transculturalwriting">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.transculturalwriting.com/?p=2160 |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-05-12 |archive-url=https://archive.today/20140512112313/http://www.transculturalwriting.com/?p=2160 |url-status=dead }}</ref><ref name="vanguardngr">http://www.vanguardngr.com/2013/08/jennifer-makumbi-wins-kwani-manuscript-prize-2/</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201307031394.html</ref><ref>http://www.africanwriterstrust.org/awts-jennifer-nansubuga-makumbi-wins-the-kwani-manuscript-project/</ref> era nekafulumizibwa wansi w'omutwe ''Kintu'' mu 2014,<ref>http://lithub.com/in-kintu-a-look-at-what-it-means-to-be-ugandan-now/</ref> akaatekebwa ku lukalalal oluwanvu olutali lusunsulemu olwa [[:en:Etisalat_Prize_for_Literature|Etisalat Prize for Literature]].<ref name="bookslive"/> Yalondebwa okubera ku lukalala olumpi olwa 2014 [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Commonweath Short Story Prize]] nga'avuganya n'abalala babiri okuva mu Afirika, (Adelehin Ijasan okuva e Nigeria ne Michelle Sacks okuva e South Africa),<ref name="monitor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Uganda-s-Makumbi-shortlisted-for-Commonwealth-story-prize/-/691232/2301828/-/6dbp1j/-/index.html |access-date=2024-04-23 |archive-date=2017-09-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170907212610/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Uganda-s-Makumbi-shortlisted-for-Commonwealth-story-prize/-/691232/2301828/-/6dbp1j/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name="africabookclub">http://www.africabookclub.com/?p=15780</ref><ref name="thenigerianvoice">http://www.thenigerianvoice.com/news/144259/1/african-authors-shortlisted-for-2014-commonwealth-.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.susumba.com/books/news/three-caribbean-writers-shortlisted-commonwealth-short-story-prize-2014 |access-date=2024-04-23 |archive-date=2020-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200928025647/http://www.susumba.com/books/news/three-caribbean-writers-shortlisted-commonwealth-short-story-prize-2014 |url-status=dead }}</ref> era nga yeyafuuka omuwanguzi nga akozesa embooze gyeyayita "Let's Tell This Story Properly".<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://streamafrica.com/news/ugandas-jennifer-makumbi-overall-winner-2014-commonwealth-short-story-prize/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2017-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170918180700/http://streamafrica.com/news/ugandas-jennifer-makumbi-overall-winner-2014-commonwealth-short-story-prize/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://bookslive.co.za/blog/2014/06/14/jennifer-nansubuga-makumbi-wins-the-2014-commonwealth-short-story-prize/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.jamesmurua.com/jennifer-makumbi-wins-commonwealth-short-story-prize-2014-woosah/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2023-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230328115724/https://www.jamesmurua.com/jennifer-makumbi-wins-commonwealth-short-story-prize-2014-woosah/ |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokussatu 2018, yali omu ku bawandiisi omunaana abaaweebwa Ekirabo kya [[:en:Windham–Campbell_Literature_Prizes|Windham-Campbell Prize]], ng'agamba nti: "''Kintu'' ayogera ku byafaayo ebifaanagana eby'okugwa kw'ekika ky'abantu abaakolimirwa - ab'ekika kya ''Kintu'' - n'okweyongera kw'eggwanga lya Uganda ery'omu kiseera kino. Ng'alina eddoboozi ery'ekyewuunyo era ery'amaanyi erikwataganya emboozi ez'obuwangwa n'abantu, enfumo, n'ebintu bya Bayibuli, Makumbi avumimirira nnyo eby'obufuzi n'amadiini. Abavumirira ennyo, Aaron Bady agambye nti "Kintu anoonya olunyiriri lw'ebbula ly'ebintu bino, mu nkola y'okulaga ebintu ebipya ebinaabaawo mu biseera eby'omu maaso mu kitabo ky'omu Afirika".<ref name="WC"/>
Bwe yabuuzibwa [[:en:C._A._Davids|C. A. Davids]] mu 2018 ku [[:en:The_Johannesburg_Review_of_Books|The Johannesburg Review of Books]], Makumbi yagamba nti: "Abazungu balina obuyinza bungi nnyo ku, n'okufuga, ebitabo byaffe. Ebitabo bye baagala - ebitera okwogera ku Bulaaya - bye bafulumya, byebinoonyerezebwako, byebiwandiikiddwako mu mpapula z'amawulire era bye byoka ebimanyikiddwa nemu bitabo bya Afirika. Ekyo kya bulabe. Tulina okuggya obuyinza okuva ku bugwanjuba n'okusalawo ebitabo byaffe, ebikubibwa abafulumya ebitabo by'omu Afirika n'abanoonyereza ku Afirika.<ref>https://johannesburgreviewofbooks.com/2018/08/06/we-should-wrench-the-power-away-from-the-west-and-determine-our-own-canon-jennifer-nansubuga-makumbi-talks-to-ca-davids-about-her-novel-kintu/</ref>
Makumbi y'omu kwabo abaawaayo ekitabo ekiyitibwa [[:en:Daughters_of_Africa#New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa]] ekyafulumizibwa [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]] mu 2019.<ref>https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/New-Daughters-of-Africa-a-must-read-for-women-writers/1220-5422114-s2c04fz/index.html</ref>
Ekitabo kya Makumbi eky'okubiri, The First Woman (2020) - ekyafulumizibwa mu Amerika wansi w'omutwe ''A Girl Is a Body of Water'' - kyafuna ettutumu lingi. [[:en:Alex_Clark_(journalist)|Alex Clark]] yakinnyonnyola mu The Guardian nga "okusoma okw'essanyu, okw'omuganyulo ... amaanyi gaakyo gava mu magezi gaakyo ag'amaanyi n'obulungi bw'omuntu we omukulu",<ref>https://www.theguardian.com/books/2020/oct/30/the-first-woman-by-jennifer-nansubuga-makumbi-review-coming-of-age-in-uganda</ref> era mu ''[[:en:World_Literature_Today|World Literature Today]]'', Adele Newson-Horst yakiyita "spellbinding".<ref>https://www.worldliteraturetoday.org/2021/summer/girl-body-water-jennifer-nansubuga-makumbi</ref> Okutendereza okulala kwava mu The Washington Post, Bethanne Patrick we yayogerera ku "Makumbi's glorious telling",<ref>https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/a-girl-is-a-body-of-water-is-a-poignant-coming-of-age-tale-about-womens-hard-won-wisdom/2020/09/22/0687c014-fd04-11ea-9ceb-061d646d9c67_story.html</ref> ng'ate ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' yakomekkereza nti: "Omusomi tasobola kwewala omukwano oguletebwa emboozi eno. Ennyimba za Makumbi tezisobola kuziyizibwa era zireetera okukwatibwako, n'obwegendereza, okutegeeza, okutegeerera ddala amazima agatali gamu mu ndowooza z'amagezi. 'A Girl Is a Body of Water' ewa ebirabo okusoma asinga.<ref>https://www.nytimes.com/2020/09/01/books/review/a-girl-is-a-body-of-water-jennifer-nansubuga-makumbi.html</ref> Omukenkufu mu ''[[:en:New_African|New African]]'' (Zimbabwe) yawandiika nti "katabo kalungi eri abakazi, ku bakazi, akasanidde okusomebwa buli musajja ayagala okutegeera ebikwata ku bakazi."<ref>{{Cite web |url=https://newafricanmagazine.com/26929/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-23 |archive-date=2024-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240302032459/https://newafricanmagazine.com/26929/ |url-status=dead }}</ref> Omukazi eyasooka yaweebwa ekirabo kya 2021 [[:en:Jhalak_Prize|Jhalak Prize]] eky'akatabo k'omwaka.<ref>https://brittlepaper.com/2021/05/jennifer-nansubuga-makumbi-wins-2021-jhalak-prize-for-the-novel-the-first-woman/</ref><ref>https://oneworld-publications.com/2021/05/26/jhalak-prize-winner-jennifer-makumbi/</ref>
== Ebyafulumizibwa ==
=== Obutabo ===
* Kintu. Kwani Trust, Nairobi. 2014. ISBN <bdi>978-9966-1598-9-2.</bdi> Oakland: [[Transit Books]], 2017. ISBN 9781945492013. London: [[Oneworld Publications]], 2018, ISBN 978-1786073778
* ''The First Woman'', Oneworld Publications, 2020
** A Girl Is A Body of Water. Tin House Books. p. 450. ISBN 1951142551
=== Ekkunganiro ly'emboozi enyimpi. ===
* Manchester Happened. Oneworld Publications. 2019 ISBN 9781786075895
=== Emboozi enyimpi ===
* [http://www.granta.com/New-Writing/Lets-Tell-This-Story-Properly "Let’s Tell This Story Properly"], mu [[:en:Granta|Granta]], 2014
* [https://web.archive.org/web/20240714130519/http://www.african-writing.com/eight/jennifermakumbi.htm "The Joys of Fatherhood"], mu African Writing Online
* [https://web.archive.org/web/20240224183040/https://www.cultureword.org.uk/wp-content/uploads/2012/09/Moss-Side-Stories.pdf "The accidental sea man"], mu ''Moss Side Stories'', 2012
== Ebiwanguddwa n'ebitiibwa bye ==
* 2014: [[:en:Etisalat_Prize_for_Literature|Etisalat Prize for Literature]], Olukalala oluwanvu, longlist
* 2014: [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Commonwealth Short Story Prize]], Omuwanguzi eyasinga
* 2013: [[:en:Kwani?|Kwani?]] Manuscript Project, Muwanguzi
* 2014: [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Engule ya Commonwealth Short Story]], olukalala oluumpi
* 2014: [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Engule ya Commonwealth Short Story]], omuwanguzi wregional winner, Africa<ref name="bbc" />
* 2018: [[:en:Windham–Campbell_Literature_Prize|Engule ya Windham-Campbell Literature]] mu mboozi enjiiye
* 2020: 100 Most Influential Africans, [[:en:New_African|New African]] magazine
* 2021: [[:en:Jhalak_Prize|Engule ya Jhalak]], Muwanguzi
* 2021: [[:en:Encore_Award|Engule ya Encore]], Lukalala oluumpi
* 2021: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|Engule ya James Tait Black Memorial]], olukalala oluumpi.
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20240423143348/https://jennifermakumbi.net/ Omukutu omutongole]
* Mbugua Wa Mungai, [https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Confessions-of-manuscript-judge/-/434746/1933846/-/udywkcz/-/index.html "Confessions of manuscript judge"], ''The East Africa'', 1 August 2013.
* [http://sundaytrust.com.ng/index.php/the-arts/13968-i-combined-oral-tradition-with-dad-s-trauma-from-idi-amin-to-write-my-novel-jennifer-makumbi "I combined oral tradition with dad’s trauma from Idi Amin to write my novel—Jennifer Makumbi"]
* [http://literaryconsultancy.co.uk/wp-content/uploads/2014/05/Jennifer-Makumbi-Showcase.pdf "Jennifer Makumbi"]. TLC Showcase.
* Nyana Kakoma, [https://web.archive.org/web/20160422035613/http://somanystories.ug/authors/interviews/2014/05/jennifer-nansubuga-makumbi-folklore-tells-us-much-history-explain-much-remains-culture "Jennifer Nansubuga Makumbi: Folklore tells us so much about our history and explains so much of what remains of our culture"] (interview), ''Sooo Many Stories''.
* Diane Ninsiima, [http://www.africabookclub.com/?p=16276 "Interview with 2014 Commonwealth Short Story Prize Winner Jennifer Nansubuga Makumbi"], Africa Book Club, 1 January 2015.
* Kingwa Kamencu, [https://web.archive.org/web/20200327162741/https://mobile.nation.co.ke/lifestyle/Jennifer-Nansubuga-Makumbi-FLIPS-THE-script/-/1950774/2372016/-/format/xhtml/-/llqk6pz/-/index.html "Ugandan writer who turns established script on its head"], ''Daily Nation'', 4 July 2014.
* Enock Mayanja Kiyaga, [http://www.monitor.co.ug/News/National/Makumbi-launches-book-in-UK/-/688334/2383648/-/juej77z/-/index.html "Makumbi launches book in UK"], ''Daily Monitor'' (Uganda), 15 July 2014.
* [https://web.archive.org/web/20140814193444/http://www.the-star.co.ke/news/article-181414/novelist-would-mortify-anti-negritude-crus-aders "Novelist would mortify anti-negritude crusaders"]
* Aaron Bady, [http://thenewinquiry.com/features/post-coloniality-sells/ "Post-coloniality Sells"], ''The New Inquiry'', 8 October 2014.
* Alexia Underwood, [https://lareviewofbooks.org/article/so-many-ways-of-knowing-an-interview-with-jennifer-nansubuga-makumbi-author-of-kintu/#! "So Many Ways of Knowing: An Interview with Jennifer Nansubuga Makumbi, Author of 'Kintu'"], ''Los Angeles Review of Books'', 31 August 2017.
* Namwali Serpell, [http://www.nybooks.com/daily/2017/09/12/the-great-africanstein-novel-kintu/ "The Great Africanstein Novel"] (on ''Kintu''), ''The New York Review of Books'', 12 September 2017.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
lcp87b5qh9fb1zb0wkx4jvj5ev0l3b1
60662
60451
2026-07-10T16:35:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60662
wikitext
text/x-wiki
[[File:Jennifer-Nasubuga-Makumbi.jpg|thumb|Jennifer Nansubuga Makumbi ]]
'''Jennifer Nansubuga Makumbi''' (eyazaalibwa mu gya 1960) [[:en:British_people|munna Uganda nga asinzira mu British]], omuwandiisi w'obutabo mu era muwandiisi w'emboozi ennyimpi.<ref name="africabook">http://www.africabookclub.com/?p=13736</ref> Akatabo keyawandiika ku Diguli ye eyokusatu, [[:en:Kintu_(novel)|The Kintu Saga]], kaalondebwa okuba ku lukalala<ref name="kwani">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://manuscript.kwani.org/kwani-manuscript-project-shortlists-jennifer.php |access-date=2024-04-23 |archive-date=2017-08-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170819234156/http://manuscript.kwani.org/kwani-manuscript-project-shortlists-jennifer.php |url-status=dead }}</ref> era nekawangula [[:en:Kwani?|Kwani?]] Manuscript Project mu 2013.<ref name="k-wani">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://manuscript.kwani.org/kwani-manuscript-project-news-jennifer.php |access-date=2024-04-23 |archive-date=2016-12-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161217205443/http://manuscript.kwani.org/kwani-manuscript-project-news-jennifer.php |url-status=dead }}</ref> Kaafulumizibwa Kwani Trust mu 2014 wansi w'omutwe [[:en:Kintu_(Book)|Kintu]].<ref name="kwan-i">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kwani.org/new/press_releases/82/kwani_trust_launch_awardwinning_writer_jennifer_nansubuga_makumbis_debut_novel_kintu.htm |access-date=2024-04-23 |archive-date=2020-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228065216/http://www.kwani.org/new/press_releases/82/kwani_trust_launch_awardwinning_writer_jennifer_nansubuga_makumbis_debut_novel_kintu.htm |url-status=dead }}</ref><ref name="mo-ni-tor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Jennifer-Makumbi-narrates-the-Ugandan-story-in-Kintu/-/691232/2363676/-/nhbwom/-/index.html</ref><ref name="nation">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/Of-Kintu-the-witty-sensual-and-provocative-page-turner/-/1220/2363832/-/format/xhtml/-/i7nm6s/-/index.html |access-date=2024-04-23 |archive-date=2018-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181007111527/https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/Of-Kintu-the-witty-sensual-and-provocative-page-turner/-/1220/2363832/-/format/xhtml/-/i7nm6s/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Emboozi ze enyimpi zeyayita, ''Manchester Happened'', zafulumizibwa mu 2019.<ref name="theguardiancom">https://www.theguardian.com/books/2019/jun/02/manchester-happened-jennifer-makumbi-freshwater-akwaeke-emezi-zonal-marking-michael-cox-review</ref> Yalondebwa okuba ku lukalala lwa 2014 [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Commonwealth Short Story Prize]] olw'emboozi ye "Let's Tell This Story Properly",<ref name="commonwealthwriters">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.commonwealthwriters.org/commonwealth-short-story-prize-2014-shortlist/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-07-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140704213003/http://www.commonwealthwriters.org/commonwealth-short-story-prize-2014-shortlist/ |url-status=dead }}</ref> nafundikira nga ye muwanguzi w'ettwale lya Afirika.<ref name="commonwealth-writers">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.commonwealthwriters.org/prizes/commonwealth-short-story-prize/commonwealth-short-story-prize-2014-regional-winners/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140923063807/http://www.commonwealthwriters.org/prizes/commonwealth-short-story-prize/commonwealth-short-story-prize-2014-regional-winners/ |url-status=dead }}</ref> Yeyasukkuluma mubawanguzi ba 2014 Commonwealth Short Story Prize.<ref name="common-wealth-writers">https://thecommonwealth.org/news/ugandan-jennifer-makumbi-wins-commonwealth-short-story-prize</ref><ref name="theguardian">https://www.theguardian.com/books/2014/jun/13/commonwealth-short-story-prize-uganda-reputation</ref> Yateekebwa ku lukalala olusoka mu 2014 [[:en:Etisalat_Prize_for_Literature|Etisalat Prize for Literature]].<ref name="bookslive">http://bookslive.co.za/blog/2014/11/06/south-africans-dominate-the-longlist-for-2014-etisalat-prize-for-literature/</ref> Musomesa wa Creative Writing ku [[:en:Lancaster_University|Lancaster University]].<ref name="antonyharwood">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.antonyharwood.com/index.php/authors-m-to-n/98-authors-m-to-n/jennifer-makumbi/238-jennifer-makumbi |access-date=2024-04-23 |archive-date=2017-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170701142538/http://www.antonyharwood.com/index.php/authors-m-to-n/98-authors-m-to-n/jennifer-makumbi/238-jennifer-makumbi |url-status=dead }}</ref> Mu 2018, yaweebwa engule ya [[:en:Windham-Campbell_Prize|Windham-Campbell Prize]] mu ttuluba ly'okukuba obufananyi mubutaliiwo.<ref name="WC">https://brittlepaper.com/2018/03/jennifer-makumbi-honoured-165000-windhamcampbell-prize-7/</ref> Mu 2021, akatabo ke ''The First Woman'' kaawangula empaka za [[:en:Jhalak_Prize|Jhalak Prize]].
Abeera [[:en:Manchester|Manchester]] n'omwami we, Damian,nemutababi we, Jordan.<ref name="lancaster">http://www.lancaster.ac.uk/news/articles/2013/jennifer-makumbi-award-win/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Jennifer Nansubuga Makumbi yazaalibwa era yakulira [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. Ye mwana omukulu owa Anthony Kizito Makumbi kyokka nga wakusatu ewa Evelyn Nnakalembe. Bazadde be baayawukana nga wamyaka ebiri era yamala emyaka ebiri nga abeera ne jjajja we omusajja Elieza Makumbi. Ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], taata we, omukozi wa bbanka, yakwaatibwa naayisibwa bubi nnyo. Newankubadde nga yataasibwa okuttibwa, yafuna obuzibu ku bwongo bwe ekyamuliko ennaku zonna ez'obulamu bwe. Makumbi yakuzibwa ssenga we, Catherine Makumbi-Kulubya. Yawangaala ne famile ye okusooka e Nakasero, ate oluvanyuma nadda e Kololo.
O-level yagisomera ku [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] ate A' level ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]]. Yakola diguli ye esooka mu by'enjigiriza nga yanweza nnyo okusomesa Oluzungu ne Literature mu Luganda okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University Mu Uganda]], ng'eno yakola ku university magazine, eyitibwa ''The'' ''IUIU Mirror''. Makumbi yatandikira Nakasero High okusomesa, essomero lya A-level yokka, oluvanyuma yasomesa emyaka munaana ku Hillside High School, essomero mu Uganda erisomesa abaana okuva munsi yonna.
Ebiseera ebyo yawandiika omuzannyo, ''Sitaani Teyebase'', mu Luganda ogwazanyibwa mu mpaka za inter-zone competition. Omuzannyo guno gwegwasinga mu mpaka era negutambula mu makanisa mangi ag'abaseveniside mu Kampala.
Mu mwezi gwa Mutunda wa 2001, yegatta ku [[:en:Manchester_Metropolitan_University|Manchester Metropolitan University]] okukola diguli ye ey'okubiri mu Creative Writing. Yamaliriza digulu ye ey'okusatu mu Creative writing okuva ku [[:en:Lancaster_University|Lancaster University]].<ref name="la-ncaster">http://www.lancaster.ac.uk/fass/english/postgrad/creativewriting/students/makumbi.htm</ref> Makumbi yasomesa nga omusomesa ow'ekiseera ku matendekero aga waggulu agatali gamu mu UK ng'asomesa Oluzungu ne Creative Writing. Okuwandiika kwe kwesigamiziddwa nnyo ku kugereesa kw'abaganda naddala, enfumo, engero, emboozi ez'edda,<ref name="jennifermakumbi">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://jennifermakumbi.net/?page_id=6 |access-date=2024-04-23 |archive-date=2022-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006075851/http://jennifermakumbi.net/?page_id=6 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://jennifermakumbi.net/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2024-04-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240423143348/https://jennifermakumbi.net/ |url-status=dead }}</ref>
== Okuwandiika ==
Makumbi yatandika okuwandiika ku myaka 15, bweyawandiika, naakulemberamu era nalaga omuzanyo mu mpaka z'essomero. negubeera gw'akusatu. Yawandiika omuzannyo omulala nga wa myaka 18 nagwo negubeera gw'akusatu. Bweyali mu siniya ey'okusatu, yawandiika omuzannyo gwe ogw'asooka mu mpaka z'okuvuganya mu bayizi, negubeera gw'akusatu. Yawandiika omuzannyo gwe ogw'okubiri era mu mpaka z'okuvuganya mu bayizi ku A-level, era nagwo negubeera gw'akusatu. Emizannyo gino gyonna gyawandikibwa mu Luzungu.<ref name="la-ncaster"/> Mu 1994, yatandika okuwandika buli lunaku mungeri y'ebitontome okusobola okugyawo n'okukyusa engeri gyeyali awuliramu kuba yali ayita mu mbeera enzimu mu bulamu bwe. Yawandiika ebitontome ebisoba mu 50 naye tewali n'omu gweyabibulirako. Yatandika okuwandiika emboozi mu 1998 nga asomesa mu Kampala.<ref name="the-star">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.the-star.co.ke/news/article-147953/jennifer-makumbi-winner-kwanis-manuscript-project |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-05-12 |archive-url=https://archive.is/20140512112339/http://www.the-star.co.ke/news/article-147953/jennifer-makumbi-winner-kwanis-manuscript-project |url-status=dead }}</ref>
Okuwandiika kwa Makumbi kwesigamiziddwa nnyo ku ngero. Yakizuula nti engero zaali ngazi era nga asobolera ddala okuwandiika ku nsonga yonna, engeri ezenjawulo, n'ebika by'okuwandika byonna nga tasanze buzibu bwonna. Agambye nti "yakizuula nti okukozesa engero ezaali zimanyikidwa nti zibbowa era nga tezikyanyumisa era nga 'nkoowu' kyanjayo amakulu mangi ag'ebyo byeyali awandiise ekintu kyeyali tasuubira era nga kino yali tayinza nakukikakasa oba okukinnyonnyola muntu yenna."<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Oral-tradition-pays-off-for-Jennifer-Makumbi-/434746-2355262-sh3e84/index.html</ref> Kikulu nnyo okukitegeera nti ebigendererwa bye mukukozesa engero ez'edda mumboozi enjiiye si kyabutakyuka n'okulemera ku bikadde nga bwekirowoozebwa bulijjo mu kuwandiika mu Afirika. Akozesa okugereesa nga awandiika kubanga kimuyamba nnyo mukuwandiika mu buwangwa bw'Abaganda. Era lwakuba engero zikozesebwa nnyo mu lulimi lwe, kimuwa obuvumu okukukozesa mu kuwandiika kwe.<ref name="jennifer-makumbi">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://jennifermakumbi.net/?page_id=34 |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140513032356/http://jennifermakumbi.net/?page_id=34 |url-status=dead }}</ref><ref>https://granta.com/contributor/Jennifer-Nansubuga-Makumbi/</ref>
Ebiwandiiko bye bifulumizibwa aba African Writing Online and Commonword. Akulembera ne ba African reading group ARG! mu Manchester, ekiteeka esiira ku bawandiisi mu Afirika abatamanyikidwa.<ref name="lancaster"/> Mu 2012, Emboozi ye enyimpi eyitibwa "The Accidental Seaman" yafulumizibwa mu ''Moss Side Stories'' aba Crocus Books. Mu 2013, ebitoontome bye ebiyitibwa "Free Range" ne "Father cried in the kitchen" byafulumizibwa mu ''Sweet Tongues''.<ref name="commonwealthwriters"/>
Akatabo keyawandiika mukusoma kwe ku diguli ey'okusatu,''The Kintu Saga'', kaawangula [[:en:Kwani?|Kwani?]] Manuscript Project, engule empya ewebwa abawandiisi mu Afirika ab'emboozi enyimpi ezitafulumizibwangako.<ref name="transculturalwriting">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.transculturalwriting.com/?p=2160 |access-date=2024-04-23 |archive-date=2014-05-12 |archive-url=https://archive.today/20140512112313/http://www.transculturalwriting.com/?p=2160 |url-status=dead }}</ref><ref name="vanguardngr">http://www.vanguardngr.com/2013/08/jennifer-makumbi-wins-kwani-manuscript-prize-2/</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201307031394.html</ref><ref>http://www.africanwriterstrust.org/awts-jennifer-nansubuga-makumbi-wins-the-kwani-manuscript-project/</ref> era nekafulumizibwa wansi w'omutwe ''Kintu'' mu 2014,<ref>http://lithub.com/in-kintu-a-look-at-what-it-means-to-be-ugandan-now/</ref> akaatekebwa ku lukalalal oluwanvu olutali lusunsulemu olwa [[:en:Etisalat_Prize_for_Literature|Etisalat Prize for Literature]].<ref name="bookslive"/> Yalondebwa okubera ku lukalala olumpi olwa 2014 [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Commonweath Short Story Prize]] nga'avuganya n'abalala babiri okuva mu Afirika, (Adelehin Ijasan okuva e Nigeria ne Michelle Sacks okuva e South Africa),<ref name="monitor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Uganda-s-Makumbi-shortlisted-for-Commonwealth-story-prize/-/691232/2301828/-/6dbp1j/-/index.html |access-date=2024-04-23 |archive-date=2017-09-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170907212610/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Uganda-s-Makumbi-shortlisted-for-Commonwealth-story-prize/-/691232/2301828/-/6dbp1j/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name="africabookclub">http://www.africabookclub.com/?p=15780</ref><ref name="thenigerianvoice">http://www.thenigerianvoice.com/news/144259/1/african-authors-shortlisted-for-2014-commonwealth-.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.susumba.com/books/news/three-caribbean-writers-shortlisted-commonwealth-short-story-prize-2014 |access-date=2024-04-23 |archive-date=2020-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200928025647/http://www.susumba.com/books/news/three-caribbean-writers-shortlisted-commonwealth-short-story-prize-2014 |url-status=dead }}</ref> era nga yeyafuuka omuwanguzi nga akozesa embooze gyeyayita "Let's Tell This Story Properly".<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://streamafrica.com/news/ugandas-jennifer-makumbi-overall-winner-2014-commonwealth-short-story-prize/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2017-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170918180700/http://streamafrica.com/news/ugandas-jennifer-makumbi-overall-winner-2014-commonwealth-short-story-prize/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://bookslive.co.za/blog/2014/06/14/jennifer-nansubuga-makumbi-wins-the-2014-commonwealth-short-story-prize/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.jamesmurua.com/jennifer-makumbi-wins-commonwealth-short-story-prize-2014-woosah/ |access-date=2024-04-23 |archive-date=2023-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230328115724/https://www.jamesmurua.com/jennifer-makumbi-wins-commonwealth-short-story-prize-2014-woosah/ |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokussatu 2018, yali omu ku bawandiisi omunaana abaaweebwa Ekirabo kya [[:en:Windham–Campbell_Literature_Prizes|Windham-Campbell Prize]], ng'agamba nti: "''Kintu'' ayogera ku byafaayo ebifaanagana eby'okugwa kw'ekika ky'abantu abaakolimirwa - ab'ekika kya ''Kintu'' - n'okweyongera kw'eggwanga lya Uganda ery'omu kiseera kino. Ng'alina eddoboozi ery'ekyewuunyo era ery'amaanyi erikwataganya emboozi ez'obuwangwa n'abantu, enfumo, n'ebintu bya Bayibuli, Makumbi avumimirira nnyo eby'obufuzi n'amadiini. Abavumirira ennyo, Aaron Bady agambye nti "Kintu anoonya olunyiriri lw'ebbula ly'ebintu bino, mu nkola y'okulaga ebintu ebipya ebinaabaawo mu biseera eby'omu maaso mu kitabo ky'omu Afirika".<ref name="WC"/>
Bwe yabuuzibwa [[:en:C._A._Davids|C. A. Davids]] mu 2018 ku [[:en:The_Johannesburg_Review_of_Books|The Johannesburg Review of Books]], Makumbi yagamba nti: "Abazungu balina obuyinza bungi nnyo ku, n'okufuga, ebitabo byaffe. Ebitabo bye baagala - ebitera okwogera ku Bulaaya - bye bafulumya, byebinoonyerezebwako, byebiwandiikiddwako mu mpapula z'amawulire era bye byoka ebimanyikiddwa nemu bitabo bya Afirika. Ekyo kya bulabe. Tulina okuggya obuyinza okuva ku bugwanjuba n'okusalawo ebitabo byaffe, ebikubibwa abafulumya ebitabo by'omu Afirika n'abanoonyereza ku Afirika.<ref>https://johannesburgreviewofbooks.com/2018/08/06/we-should-wrench-the-power-away-from-the-west-and-determine-our-own-canon-jennifer-nansubuga-makumbi-talks-to-ca-davids-about-her-novel-kintu/</ref>
Makumbi y'omu kwabo abaawaayo ekitabo ekiyitibwa [[:en:Daughters_of_Africa#New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa]] ekyafulumizibwa [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]] mu 2019.<ref>https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/New-Daughters-of-Africa-a-must-read-for-women-writers/1220-5422114-s2c04fz/index.html</ref>
Ekitabo kya Makumbi eky'okubiri, The First Woman (2020) - ekyafulumizibwa mu Amerika wansi w'omutwe ''A Girl Is a Body of Water'' - kyafuna ettutumu lingi. [[:en:Alex_Clark_(journalist)|Alex Clark]] yakinnyonnyola mu The Guardian nga "okusoma okw'essanyu, okw'omuganyulo ... amaanyi gaakyo gava mu magezi gaakyo ag'amaanyi n'obulungi bw'omuntu we omukulu",<ref>https://www.theguardian.com/books/2020/oct/30/the-first-woman-by-jennifer-nansubuga-makumbi-review-coming-of-age-in-uganda</ref> era mu ''[[:en:World_Literature_Today|World Literature Today]]'', Adele Newson-Horst yakiyita "spellbinding".<ref>https://www.worldliteraturetoday.org/2021/summer/girl-body-water-jennifer-nansubuga-makumbi</ref> Okutendereza okulala kwava mu The Washington Post, Bethanne Patrick we yayogerera ku "Makumbi's glorious telling",<ref>https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/a-girl-is-a-body-of-water-is-a-poignant-coming-of-age-tale-about-womens-hard-won-wisdom/2020/09/22/0687c014-fd04-11ea-9ceb-061d646d9c67_story.html</ref> ng'ate ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' yakomekkereza nti: "Omusomi tasobola kwewala omukwano oguletebwa emboozi eno. Ennyimba za Makumbi tezisobola kuziyizibwa era zireetera okukwatibwako, n'obwegendereza, okutegeeza, okutegeerera ddala amazima agatali gamu mu ndowooza z'amagezi. 'A Girl Is a Body of Water' ewa ebirabo okusoma asinga.<ref>https://www.nytimes.com/2020/09/01/books/review/a-girl-is-a-body-of-water-jennifer-nansubuga-makumbi.html</ref> Omukenkufu mu ''[[:en:New_African|New African]]'' (Zimbabwe) yawandiika nti "katabo kalungi eri abakazi, ku bakazi, akasanidde okusomebwa buli musajja ayagala okutegeera ebikwata ku bakazi."<ref>{{Cite web |url=https://newafricanmagazine.com/26929/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-23 |archive-date=2024-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240302032459/https://newafricanmagazine.com/26929/ |url-status=dead }}</ref> Omukazi eyasooka yaweebwa ekirabo kya 2021 [[:en:Jhalak_Prize|Jhalak Prize]] eky'akatabo k'omwaka.<ref>https://brittlepaper.com/2021/05/jennifer-nansubuga-makumbi-wins-2021-jhalak-prize-for-the-novel-the-first-woman/</ref><ref>https://oneworld-publications.com/2021/05/26/jhalak-prize-winner-jennifer-makumbi/</ref>
== Ebyafulumizibwa ==
=== Obutabo ===
* Kintu. Kwani Trust, Nairobi. 2014. ISBN <bdi>978-9966-1598-9-2.</bdi> Oakland: [[Transit Books]], 2017. ISBN 9781945492013. London: [[Oneworld Publications]], 2018, ISBN 978-1786073778
* ''The First Woman'', Oneworld Publications, 2020
** A Girl Is A Body of Water. Tin House Books. p. 450. ISBN 1951142551
=== Ekkunganiro ly'emboozi enyimpi. ===
* Manchester Happened. Oneworld Publications. 2019 ISBN 9781786075895
=== Emboozi enyimpi ===
* [http://www.granta.com/New-Writing/Lets-Tell-This-Story-Properly "Let’s Tell This Story Properly"], mu [[:en:Granta|Granta]], 2014
* [https://web.archive.org/web/20240714130519/http://www.african-writing.com/eight/jennifermakumbi.htm "The Joys of Fatherhood"], mu African Writing Online
* [https://web.archive.org/web/20240224183040/https://www.cultureword.org.uk/wp-content/uploads/2012/09/Moss-Side-Stories.pdf "The accidental sea man"], mu ''Moss Side Stories'', 2012
== Ebiwanguddwa n'ebitiibwa bye ==
* 2014: [[:en:Etisalat_Prize_for_Literature|Etisalat Prize for Literature]], Olukalala oluwanvu, longlist
* 2014: [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Commonwealth Short Story Prize]], Omuwanguzi eyasinga
* 2013: [[:en:Kwani?|Kwani?]] Manuscript Project, Muwanguzi
* 2014: [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Engule ya Commonwealth Short Story]], olukalala oluumpi
* 2014: [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Engule ya Commonwealth Short Story]], omuwanguzi wregional winner, Africa<ref name="bbc" />
* 2018: [[:en:Windham–Campbell_Literature_Prize|Engule ya Windham-Campbell Literature]] mu mboozi enjiiye
* 2020: 100 Most Influential Africans, [[:en:New_African|New African]] magazine
* 2021: [[:en:Jhalak_Prize|Engule ya Jhalak]], Muwanguzi
* 2021: [[:en:Encore_Award|Engule ya Encore]], Lukalala oluumpi
* 2021: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|Engule ya James Tait Black Memorial]], olukalala oluumpi.
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20240423143348/https://jennifermakumbi.net/ Omukutu omutongole]
* Mbugua Wa Mungai, [https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Confessions-of-manuscript-judge/-/434746/1933846/-/udywkcz/-/index.html "Confessions of manuscript judge"], ''The East Africa'', 1 August 2013.
* [http://sundaytrust.com.ng/index.php/the-arts/13968-i-combined-oral-tradition-with-dad-s-trauma-from-idi-amin-to-write-my-novel-jennifer-makumbi "I combined oral tradition with dad’s trauma from Idi Amin to write my novel—Jennifer Makumbi"]
* [http://literaryconsultancy.co.uk/wp-content/uploads/2014/05/Jennifer-Makumbi-Showcase.pdf "Jennifer Makumbi"]. TLC Showcase.
* Nyana Kakoma, [https://web.archive.org/web/20160422035613/http://somanystories.ug/authors/interviews/2014/05/jennifer-nansubuga-makumbi-folklore-tells-us-much-history-explain-much-remains-culture "Jennifer Nansubuga Makumbi: Folklore tells us so much about our history and explains so much of what remains of our culture"] (interview), ''Sooo Many Stories''.
* Diane Ninsiima, [http://www.africabookclub.com/?p=16276 "Interview with 2014 Commonwealth Short Story Prize Winner Jennifer Nansubuga Makumbi"], Africa Book Club, 1 January 2015.
* Kingwa Kamencu, [https://web.archive.org/web/20200327162741/https://mobile.nation.co.ke/lifestyle/Jennifer-Nansubuga-Makumbi-FLIPS-THE-script/-/1950774/2372016/-/format/xhtml/-/llqk6pz/-/index.html "Ugandan writer who turns established script on its head"], ''Daily Nation'', 4 July 2014.
* Enock Mayanja Kiyaga, [http://www.monitor.co.ug/News/National/Makumbi-launches-book-in-UK/-/688334/2383648/-/juej77z/-/index.html "Makumbi launches book in UK"], ''Daily Monitor'' (Uganda), 15 July 2014.
* [https://web.archive.org/web/20140814193444/http://www.the-star.co.ke/news/article-181414/novelist-would-mortify-anti-negritude-crus-aders "Novelist would mortify anti-negritude crusaders"]
* Aaron Bady, [http://thenewinquiry.com/features/post-coloniality-sells/ "Post-coloniality Sells"], ''The New Inquiry'', 8 October 2014.
* Alexia Underwood, [https://lareviewofbooks.org/article/so-many-ways-of-knowing-an-interview-with-jennifer-nansubuga-makumbi-author-of-kintu/#! "So Many Ways of Knowing: An Interview with Jennifer Nansubuga Makumbi, Author of 'Kintu'"], ''Los Angeles Review of Books'', 31 August 2017.
* Namwali Serpell, [http://www.nybooks.com/daily/2017/09/12/the-great-africanstein-novel-kintu/ "The Great Africanstein Novel"] (on ''Kintu''), ''The New York Review of Books'', 12 September 2017.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
pppoa38tt5ge9m6akt3r2sjkhy9yt00
Rosemary Tumusiime
0
10712
60435
42101
2026-07-10T16:14:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60435
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Rosemary Bikaako Tumusiime''' (yazaalibwa nga 17 Ogwokuttaano 1962) Munnayuganda omukungu mu by'okutunda, [./Public_administratorhttps://en.wikipedia.org/wiki/Public_administrator public administrator], [[:en:Feminist|omulwaanirizi w'eddembe ly'abakyaala]] era munnabyabufuzi. Mmemba wa Paalamenti omulonde owa Municipality y'[[:en:Entebbe|Entebbe]] era akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina eky'ebyobufuzi ekifuga mu Uganda.<ref name="RBT2">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=209</ref> Ye mukyaala eyasookera ddala okukiikirira constituency okusukka emyaaka asattu (three decades) era nadila Muhammad Kawuma mubigere eyaweereza mu bisanja bibiri ebyedirigana okuva mu 2006 okutuusa 2016.<ref name="RBT3">http://entebbenews.com/nrms-rose-tumusiime-roars-over-entebbe-municipality-mp-seat/</ref> Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]], aweereza nga mmemba w'akakiiko ak'obwenkanya aka ''Equal Opportunities'' era ne ku ''kakiiko ku nsonga za Pulezidenti''. Mmemba wa ''NRM Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]]'',<ref name="RBT1">http://www.chimpreports.com/joy-in-entebbe-as-rosemary-tumusiime-wins-nrm-primaries/</ref> ''Buganda Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]] era ye muwanika wa'' ''Network for African Women Ministers and Parliamentarians (NAWMP)''.
Nga tanatandika mirimu gye egy'obufuzi, Tumusiime yali [./Branch_managerhttps://en.wikipedia.org/wiki/Branch_manager branch manager] ku Office Services, Supplies & Equipment (OSSE) Limited, [[:en:Inspector|kalabaalaba]] womu ssolo gwa [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|Civil Aviation Authority of Uganda]] (CAA), omumyuuka wa [[:en:Chief_marketing_officer|offiisa w'ebyobutunzi]] n'[./Freight_transporthttps://en.wikipedia.org/wiki/Freight_transport omumyuuka w'okuyigiza n'okufulumnya ebintu mu gwanga] owa Uganda Coffee Marketing Board era; n'omumyuuka w' [[:en:Records_manager|omukuumi w'ebitabo]] era [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|omumyuuka w'omukuumi w'ebiwandiiko]] owa [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule w'ebyobulamu]]. Ye mmemba omutandisi wa [[:en:Janet_Museveni|UWESO Entebbe]] era yaweereza nga ssentebe w'akakiiko k'abakyaala ekya women organization's National Executive Committee okuva mu 2000 okutuusa mu 2006. Yaliko ssentebe wa [[:en:The_AIDS_Support_Organization|TASO Entebbe]], yali ssentebe wa board ya Success Microfinance Limited mu 2010, sentebe wa [[:en:Community_advisory_board|community advisory board]] owa [[:en:International_AIDS_Vaccine_Initiative|International AIDS Vaccine Initiative]] (IAVI) okuva mu 2001 okutuusa 2013 era ssentebe wa Women's Network owa [[:en:Lake_Victoria|Lake Victoria]] Region Local Authorities Cooperation (LVRLAC) okuva 2006 okutuusa 2012.
== Eby'obulamu n'emisomo ==
Tumusiime yazaalibwa mu [./Entebbe_General_Hospitalhttps://en.wikipedia.org/wiki/Entebbe_General_Hospital Entebbe Grade B Hospital], [[:en:Entebbe|Entebbe]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikitti y'e Wakiso]] nga 17 Ogwokuttaano 1962 mu famire e'yenzikiliza eye [[:en:Catholic|Kikatuliki]] ey'[[:en:Tooro_people|abantu be Tooro]], nga [[:en:First_born|omwaana asooka]] mu baana munaana Taata we Robert Bikaako [[:en:Meteorologist|munnantebereza budde]] eyawumula, era ne maama we omugenzi Mary Bikaako yali musomesa.
Emisomo gye egya pulau]yimale yagifunire mu kabuga k'[[:en:Entebbe|Entebbe]] ku St. Theresa Primary School e Lake Victoria School, nafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ya PLE]] mu 1975. Tumusiime oluvanyuma yasomera [./Gayaza_High_Schoolhttps://en.wikipedia.org/wiki/Gayaza_High_School Gayaza High School] ne Christ The King Secondary School Kalisizo femisomo gye egya [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]] ne Caltec Academy Makerere emisomo gye egya [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], nafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya EACE]] mu 1979 era ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu 1982. Yali avunaanyizibwa ku bitabo mu library ye Gayaza High School era yali [[:en:Student_leader|munkulembeze omuyizi]] ku Christ The King Secondary School Kalisizo.
Tumusiime yeyongerayo ku [[:en:Makerere_University_Business_School|National College of Business Studies]] eyo gyeyafunira [[:en:Higher_Diploma|Dipulooma ey'awagulu]] mu by'ekitunzi mu 1991 era oluvanyuma neyeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Yunivasitte y'e Makerere]], gyeyatikibwa mu 1999 ne [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli ya Commerce]].
== Emirimu n'ebyobufuzi ==
=== Obukugu bwe ===
Tumusiime yatandika emirimu gye nga [[:en:Records_manager|omumyuuka w'akuuma ebiwandiiko]] mu 1980 era nga omumyuuka [[:en:Bookkeeping|w'akuuma ebitabo]] mu 1982 ku [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y'ebyobulamu]] eya Ministry of Health(MOH). Mu 1988,yegatta ku Uganda Coffee Marketing Board as a [[:en:Freight_transport|omumyuuka w'avunaanyizibwa ku kuyingiza n'okufulumya ebintu mu gwanga]], ekifo kyeyalimu okutuusa 1996 gye yalinyisibwa eddaala okutuuka mu kifo ky'okumyuuka [[:en:Chief_marketing_officer|offiisa w'ebyekitunzi]]. Mu 1997, Tumusiime yegatta ku [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|Civil Aviation Authority of Uganda]] nga [[:en:Inspector|omukebezi]] w'omusolo, ekifo kyeyalimu okutuusa 2000 bweyafuna omulimu nga [[:en:Branch_manager|Manager wa branch]] ku Office Services, Supplies & Equipment (OSSE) Limited.
=== Emirimu gy'ebyobufuzi ===
Tumusiime yatandika nga [[:en:Local_Council_(Uganda)|RC]]I Councillor owa Kitooro Central mu 1989 mu kiseera aba [[:en:Local_Council_(Uganda)|local councils]] (LCs) nga bakyaayitibwa resistance councils (RCs). Mu 1991, yalondebwa nga RCIII Councillor owa Division B Entebbe era yaweereza nga Councillor w'abakyaala mu [[:en:Mpigi_District|Disitulikitti y'e Mpigi]] okumala emyaaka essattu. Mu 2001, yalondebwa nga [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC]]IV Councilor wa Nakasamba, Kitasa, Kakeeka ne Bugonga; ekifo veteran Councillor kyeyalimu okutuusa 2016 bweyalondebwa nga mmemba wa Paalamenti.
Tumusiime yawangula [[:en:Primary_elections|akalulu ok'omukibiina]] ak'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] mu kulonda kwa 2015 [[:en:2016_Ugandan_general_election|general elections]] mu 2016 n'afuuka mmemba [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[:en:Uganda|Pearl of Africa]] akiikirira [[:en:Entebbe|Entebbe]] Municipality mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikitti y'e Wakiso]].<ref name="RBT12">http://entebbenews.com/veteran-councilor-rose-tumusiime-sweeps-entebbe-nrm-mp-flag-bearer-race/</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Tumusiime aweereza ng'omuwanika wa Network for African Women Ministers and Parliamentarians (NAWMP) era nga mmemba w'akiiko ku Equal Opportunities ne ku kakiiko ku nsonga za Pulezidenti. Mmemba wa [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women's Parliamentary Association]] (UWOPA), the Buganda Parliamentary Caucus, the Parliamentary Forum on Climate Change (PFCC), the Uganda Parliamentarians Forum on WASH (UPF-WASH), the Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship ne the NRM Parliamentary Caucus.
== Eby'obulamu bwe ==
Rosemary Bikaako Tumusiime namwandu wa Edward Gumizamu Tumusiime, omulwaanyi w'omunsiko era eyaliko LCV Councillor wa Division y'e Entebbe Municipality, eyaffa mu 2013. Baalina abaana bana: Edward Tumusiime Jr, Liz Tumusiime, Enos Tugume Tumusiime n'omugenzi Doreen Tashobya Tumusiime.<ref name="RBT5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://entebbenews.com/good-bye-doreen-tashobya-1992-2016/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2016-07-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160731011621/http://entebbenews.com/good-bye-doreen-tashobya-1992-2016/ |url-status=dead }}</ref>
Era, Tumusiime yali omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Mothers_Union|Mothers Union]] ne ssentebe wa St. John's Parish Church, [[:en:Church_of_Uganda|Church of Uganda]], Entebbe. Okwongelako yaweereza mu kkanisa y'[[:en:Anglican|Abakristaayo]] nga [[:en:Laity|Omukubiriza w'ekkanisa]] ku [[:en:Archdeacon|bulabirizi]] bw'Entebbe okuva mu 2006 okutuusa mu 2014.<ref name="RBT12"/>
Mmemba wa [[:en:Board_of_governors|boards of governors]] aga ma somero agawerako mu Entebbe, omumyuuka wa sentebbe w'akakiiko ka National Executive Committee aka [[:en:Janet_Museveni|Uganda Women's Effort to Save Orphans]] (UWESO), sentebe w'ekitongole kya [./The_AIDS_Support_Organizationhttps://en.wikipedia.org/wiki/The_AIDS_Support_Organization The AIDS] [[:en:The_AIDS_Support_Organization|Support]] Organization (TASO) Entebbe era ali mu [[:en:Community_groups|bibiina by'entababuvobwaawamu]] ebirala ebitonotono<ref name="RBT14">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://watchdog.co.ug/fun-filled-entebbe-registers-300-new-hiv-cases-in-one-year/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2016-09-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160906002842/http://watchdog.co.ug/fun-filled-entebbe-registers-300-new-hiv-cases-in-one-year/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Wakiso_District|Disitulikitti y'e Wakiso]]
* [[:en:Entebbe|Entebbe]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20240417171419/http://uwopa.or.ug/ Website ya Uganda Parliamentary Women’s Association (UWOPA)]
* [https://web.archive.org/web/20170814220947/http://dictum.cipher256.com/ Link to Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
g0f849b9eyo4lxzrp7ukzddqihhtgxs
60632
60435
2026-07-10T16:35:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60632
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Rosemary Bikaako Tumusiime''' (yazaalibwa nga 17 Ogwokuttaano 1962) Munnayuganda omukungu mu by'okutunda, [./Public_administratorhttps://en.wikipedia.org/wiki/Public_administrator public administrator], [[:en:Feminist|omulwaanirizi w'eddembe ly'abakyaala]] era munnabyabufuzi. Mmemba wa Paalamenti omulonde owa Municipality y'[[:en:Entebbe|Entebbe]] era akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina eky'ebyobufuzi ekifuga mu Uganda.<ref name="RBT2">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=209</ref> Ye mukyaala eyasookera ddala okukiikirira constituency okusukka emyaaka asattu (three decades) era nadila Muhammad Kawuma mubigere eyaweereza mu bisanja bibiri ebyedirigana okuva mu 2006 okutuusa 2016.<ref name="RBT3">http://entebbenews.com/nrms-rose-tumusiime-roars-over-entebbe-municipality-mp-seat/</ref> Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]], aweereza nga mmemba w'akakiiko ak'obwenkanya aka ''Equal Opportunities'' era ne ku ''kakiiko ku nsonga za Pulezidenti''. Mmemba wa ''NRM Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]]'',<ref name="RBT1">http://www.chimpreports.com/joy-in-entebbe-as-rosemary-tumusiime-wins-nrm-primaries/</ref> ''Buganda Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]] era ye muwanika wa'' ''Network for African Women Ministers and Parliamentarians (NAWMP)''.
Nga tanatandika mirimu gye egy'obufuzi, Tumusiime yali [./Branch_managerhttps://en.wikipedia.org/wiki/Branch_manager branch manager] ku Office Services, Supplies & Equipment (OSSE) Limited, [[:en:Inspector|kalabaalaba]] womu ssolo gwa [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|Civil Aviation Authority of Uganda]] (CAA), omumyuuka wa [[:en:Chief_marketing_officer|offiisa w'ebyobutunzi]] n'[./Freight_transporthttps://en.wikipedia.org/wiki/Freight_transport omumyuuka w'okuyigiza n'okufulumnya ebintu mu gwanga] owa Uganda Coffee Marketing Board era; n'omumyuuka w' [[:en:Records_manager|omukuumi w'ebitabo]] era [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|omumyuuka w'omukuumi w'ebiwandiiko]] owa [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule w'ebyobulamu]]. Ye mmemba omutandisi wa [[:en:Janet_Museveni|UWESO Entebbe]] era yaweereza nga ssentebe w'akakiiko k'abakyaala ekya women organization's National Executive Committee okuva mu 2000 okutuusa mu 2006. Yaliko ssentebe wa [[:en:The_AIDS_Support_Organization|TASO Entebbe]], yali ssentebe wa board ya Success Microfinance Limited mu 2010, sentebe wa [[:en:Community_advisory_board|community advisory board]] owa [[:en:International_AIDS_Vaccine_Initiative|International AIDS Vaccine Initiative]] (IAVI) okuva mu 2001 okutuusa 2013 era ssentebe wa Women's Network owa [[:en:Lake_Victoria|Lake Victoria]] Region Local Authorities Cooperation (LVRLAC) okuva 2006 okutuusa 2012.
== Eby'obulamu n'emisomo ==
Tumusiime yazaalibwa mu [./Entebbe_General_Hospitalhttps://en.wikipedia.org/wiki/Entebbe_General_Hospital Entebbe Grade B Hospital], [[:en:Entebbe|Entebbe]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikitti y'e Wakiso]] nga 17 Ogwokuttaano 1962 mu famire e'yenzikiliza eye [[:en:Catholic|Kikatuliki]] ey'[[:en:Tooro_people|abantu be Tooro]], nga [[:en:First_born|omwaana asooka]] mu baana munaana Taata we Robert Bikaako [[:en:Meteorologist|munnantebereza budde]] eyawumula, era ne maama we omugenzi Mary Bikaako yali musomesa.
Emisomo gye egya pulau]yimale yagifunire mu kabuga k'[[:en:Entebbe|Entebbe]] ku St. Theresa Primary School e Lake Victoria School, nafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ya PLE]] mu 1975. Tumusiime oluvanyuma yasomera [./Gayaza_High_Schoolhttps://en.wikipedia.org/wiki/Gayaza_High_School Gayaza High School] ne Christ The King Secondary School Kalisizo femisomo gye egya [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]] ne Caltec Academy Makerere emisomo gye egya [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], nafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya EACE]] mu 1979 era ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu 1982. Yali avunaanyizibwa ku bitabo mu library ye Gayaza High School era yali [[:en:Student_leader|munkulembeze omuyizi]] ku Christ The King Secondary School Kalisizo.
Tumusiime yeyongerayo ku [[:en:Makerere_University_Business_School|National College of Business Studies]] eyo gyeyafunira [[:en:Higher_Diploma|Dipulooma ey'awagulu]] mu by'ekitunzi mu 1991 era oluvanyuma neyeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Yunivasitte y'e Makerere]], gyeyatikibwa mu 1999 ne [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli ya Commerce]].
== Emirimu n'ebyobufuzi ==
=== Obukugu bwe ===
Tumusiime yatandika emirimu gye nga [[:en:Records_manager|omumyuuka w'akuuma ebiwandiiko]] mu 1980 era nga omumyuuka [[:en:Bookkeeping|w'akuuma ebitabo]] mu 1982 ku [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y'ebyobulamu]] eya Ministry of Health(MOH). Mu 1988,yegatta ku Uganda Coffee Marketing Board as a [[:en:Freight_transport|omumyuuka w'avunaanyizibwa ku kuyingiza n'okufulumya ebintu mu gwanga]], ekifo kyeyalimu okutuusa 1996 gye yalinyisibwa eddaala okutuuka mu kifo ky'okumyuuka [[:en:Chief_marketing_officer|offiisa w'ebyekitunzi]]. Mu 1997, Tumusiime yegatta ku [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|Civil Aviation Authority of Uganda]] nga [[:en:Inspector|omukebezi]] w'omusolo, ekifo kyeyalimu okutuusa 2000 bweyafuna omulimu nga [[:en:Branch_manager|Manager wa branch]] ku Office Services, Supplies & Equipment (OSSE) Limited.
=== Emirimu gy'ebyobufuzi ===
Tumusiime yatandika nga [[:en:Local_Council_(Uganda)|RC]]I Councillor owa Kitooro Central mu 1989 mu kiseera aba [[:en:Local_Council_(Uganda)|local councils]] (LCs) nga bakyaayitibwa resistance councils (RCs). Mu 1991, yalondebwa nga RCIII Councillor owa Division B Entebbe era yaweereza nga Councillor w'abakyaala mu [[:en:Mpigi_District|Disitulikitti y'e Mpigi]] okumala emyaaka essattu. Mu 2001, yalondebwa nga [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC]]IV Councilor wa Nakasamba, Kitasa, Kakeeka ne Bugonga; ekifo veteran Councillor kyeyalimu okutuusa 2016 bweyalondebwa nga mmemba wa Paalamenti.
Tumusiime yawangula [[:en:Primary_elections|akalulu ok'omukibiina]] ak'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] mu kulonda kwa 2015 [[:en:2016_Ugandan_general_election|general elections]] mu 2016 n'afuuka mmemba [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[:en:Uganda|Pearl of Africa]] akiikirira [[:en:Entebbe|Entebbe]] Municipality mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikitti y'e Wakiso]].<ref name="RBT12">http://entebbenews.com/veteran-councilor-rose-tumusiime-sweeps-entebbe-nrm-mp-flag-bearer-race/</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Tumusiime aweereza ng'omuwanika wa Network for African Women Ministers and Parliamentarians (NAWMP) era nga mmemba w'akiiko ku Equal Opportunities ne ku kakiiko ku nsonga za Pulezidenti. Mmemba wa [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women's Parliamentary Association]] (UWOPA), the Buganda Parliamentary Caucus, the Parliamentary Forum on Climate Change (PFCC), the Uganda Parliamentarians Forum on WASH (UPF-WASH), the Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship ne the NRM Parliamentary Caucus.
== Eby'obulamu bwe ==
Rosemary Bikaako Tumusiime namwandu wa Edward Gumizamu Tumusiime, omulwaanyi w'omunsiko era eyaliko LCV Councillor wa Division y'e Entebbe Municipality, eyaffa mu 2013. Baalina abaana bana: Edward Tumusiime Jr, Liz Tumusiime, Enos Tugume Tumusiime n'omugenzi Doreen Tashobya Tumusiime.<ref name="RBT5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://entebbenews.com/good-bye-doreen-tashobya-1992-2016/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2016-07-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160731011621/http://entebbenews.com/good-bye-doreen-tashobya-1992-2016/ |url-status=dead }}</ref>
Era, Tumusiime yali omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Mothers_Union|Mothers Union]] ne ssentebe wa St. John's Parish Church, [[:en:Church_of_Uganda|Church of Uganda]], Entebbe. Okwongelako yaweereza mu kkanisa y'[[:en:Anglican|Abakristaayo]] nga [[:en:Laity|Omukubiriza w'ekkanisa]] ku [[:en:Archdeacon|bulabirizi]] bw'Entebbe okuva mu 2006 okutuusa mu 2014.<ref name="RBT12"/>
Mmemba wa [[:en:Board_of_governors|boards of governors]] aga ma somero agawerako mu Entebbe, omumyuuka wa sentebbe w'akakiiko ka National Executive Committee aka [[:en:Janet_Museveni|Uganda Women's Effort to Save Orphans]] (UWESO), sentebe w'ekitongole kya [./The_AIDS_Support_Organizationhttps://en.wikipedia.org/wiki/The_AIDS_Support_Organization The AIDS] [[:en:The_AIDS_Support_Organization|Support]] Organization (TASO) Entebbe era ali mu [[:en:Community_groups|bibiina by'entababuvobwaawamu]] ebirala ebitonotono<ref name="RBT14">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://watchdog.co.ug/fun-filled-entebbe-registers-300-new-hiv-cases-in-one-year/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2016-09-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160906002842/http://watchdog.co.ug/fun-filled-entebbe-registers-300-new-hiv-cases-in-one-year/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Wakiso_District|Disitulikitti y'e Wakiso]]
* [[:en:Entebbe|Entebbe]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20240417171419/http://uwopa.or.ug/ Website ya Uganda Parliamentary Women’s Association (UWOPA)]
* [https://web.archive.org/web/20170814220947/http://dictum.cipher256.com/ Link to Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
3jhl1a34t7edpy9kcebc31ye1f83dlw
Juliane Okot Bitek
0
10722
60414
45238
2026-07-10T16:14:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60414
wikitext
text/x-wiki
'''Juliane Okot Bitek''' (yazaalibwa 1966), era amanyikiddwa nga '''Otoniya J. Okot Bitek''', nzaalwa ya Kenya nga yakulira mu [[:en:Uganda|Uganda]], muwandiisi era musomesa ng'abeera, asomesa era akolera mu [[:en:Vancouver|Vancouver]], [[:en:British_Columbia|British Columbia]], Canada. Amanyikiddwa olw'ekitabo ky'ebitontome kyeyawandiika ekya ''100 Days'', ebiraga olutalo olwamala ennaku 100 mu 1994 olwalimu [[:en:Rwanda_genocide|okutta abantu mu kirindi e Rwanda]], mu kutebereza nti [[Tutsi|Abatutsi]] 800,000 ne [[:en:Hutu|Abahutu]] be battibwa.<ref name="Two">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Juliane-Okot-Bitek-In-her-father-footsteps-/434746-4299066-83i0li/index.html</ref> Abadde omu kubawandiisi abawandiika mu bitabo by'ebitontome omuli mu 2019 ''[[:en:Daughters_of_Africa#New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa: An International Anthology of Writing by Women of African Descent]]'', ekyasunsulwa [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]].<ref>https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/New-Daughters-of-Africa-a-must-read-for-women-writers/1220-5422114-s2c04fz/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Otoniya Juliane Okot Bitek yazaalibwa mu [[:en:Kenya|Kenya]] mu 1966 nga bazadde be baali basenga mu Uganda.<ref name=":0">https://www.festivaldepoesiademedellin.org/en/Revista/ultimas_ediciones/81_82/okot.html</ref><ref name=":1">https://www.poetryinvoice.com/poems/poets/juliane-okot-bitek</ref> Kitaawe yali omugenzi [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p'Bitek]], [[:en:Poet|Omutontomi]] [[:en:Acholi_people|Omucholi]] era nga [[:en:Scholar|Omukenkufu]]. Ng'akula, Okot Bitek yali ayagala nnyo okusoma era yakubirizibwa bazadde be okuwandiika.<ref>https://makewana.org/2015/06/interview-with-juliane-okot-pbitek/</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://shortstorydayafrica.org/news/art-beyond-the-artist-is-created-in-the-moment-of-interaction-an-interview-with-juliane-okot-bitek |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240430205953/http://shortstorydayafrica.org/news/art-beyond-the-artist-is-created-in-the-moment-of-interaction-an-interview-with-juliane-okot-bitek |url-status=dead }}</ref> Omulundi gwe ogwasooka okufulumya ekkitontome kya yalina emyaka 11.<ref name=":0" />
Mu 1990, yasenguka okuva mu Uganda n'asenga ku ttaka lya [[:en:Musqueam|Musqueam]], [[:en:Squamish_people|Squamish]], n'abantu ba [[:en:Tsleil-Waututh_First_Nation|Tsleil Waututh]].<ref name=":3">https://thecapilanoreview.com/author/julianeokotbitek/</ref> Alina Diguli mu kusiiga ebifaananyi eya [[:en:Bachelor_of_Fine_Arts|Bachelor of Fine Arts]] ne [[:en:Creative_writing|mukuwandiika ebiyiiye]] (1995), Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]]<nowiki/>degree mu [[:en:English_language|Lungereza]] okuva ku [[:en:University_of_British_Columbia|University of British Columbia]]. Mu Gwokutaano 2020, yamaliriza [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu Interdisciplinary Studies okuva ku UBC's [[:en:Liu_Institute_for_Global_Issues|Liu Institute for Global Issues]] .<ref name=""Two"">https://open.library.ubc.ca/cIRcle/collections/ubctheses/24/items/1.0385981</ref>
Okot Bitek era mwagazi nnyo ow'enyimba za [[:en:Leonard_Cohen|Leonard Cohen]]. Alina abaana babiri.<ref name=":6">https://zocalopoets.com/2014/05/01/the-rwanda-genocide-twenty-years-later-100-days-of-photographs-poems-by-wangechi-mutu-and-juliane-okot-bitek/</ref>
== Emirimu gye ==
Okot Bitek Musiizi w'abifaananyi Nnakinku, mutontomi, muwandiisi, mukenkufu, era musomesa ow'akaseera ku [[:en:Emily_Carr_University_of_Art_and_Design|Emily Carr University of Art and Design]] mu ssomero lya Faculty of Culture + Community.<ref>{{Cite web |url=https://www.connect.ecuad.ca/people/profile/343908 |title=Archive copy |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240430205938/https://www.connect.ecuad.ca/people/profile/343908 |url-status=dead }}</ref> Emirimu gye mulimu emiramwa gy'obuwanganguse, amaka, obuvo n'abo [[:en:Diaspora|abali ku mawanga]].
Okot Bitek awandiise ebitontome bingi nnyo ebifulumiziddwa mu ngeri ez'enjawulo omuli obutabo bwa magaziini ne mu mpapula z'amawulire nga ''[[:en:ARC_Magazine|ARC]]'', ''Whetstone'', ''[[:en:Fugue_(magazine)|Fugue]],'' ne ''Room of One’s Own.'' <ref name=":4">https://solopress.org/news/2017-12-31-African_Poetry_Prize/</ref> Mu 2017, ekitontome kya ekya "Trees Line the Street" kyafulumizibwa mu kitabo kya ''Transition, Issue 124: Writing Black Canadas.'' <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/JSTOR_(identifier)</ref> Mu Gwokusatu 2021, awandiise mu ''[[:en:The_Capilano_Review|The Capilano Review]]'' mu mikolo etaano, wakati wa 2017 ne 2019. Ekitabo kye yasooka okufulumya ky'ali kituumiddwa ''Words in Black Cinnamon: A collection of Poetry'' era kyafulumizibwa mu 1998.<ref>http://www.warscapes.com/blog/rwanda-1994-100-days</ref>
Mu 2018, omulimu gwe ogwa "Sentry" kyatekeebwa mu [[:en:Anthology|kungaanyizo ly'ebiwandiiko]] erya ''Love Me True,'' ebiwandiiko ebyogera ku kusomoozebwa, essanyu, ebibeerawo mu nkolagana ey'ebbanga eddene.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://caitlin-press.com/our-books/love-me-true-writers-reflect-ins-outs-ups-downs-marriage/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2022-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221004064434/http://caitlin-press.com/our-books/love-me-true-writers-reflect-ins-outs-ups-downs-marriage/ |url-status=dead }}</ref> Emirimu gye gifuulumiziddwa mu biwandiko nga ''Great Black North: Contemporary African Canadian Poetry'' (2012), ne ''Revolving City: 51 Poems and the Stories Behind Them'' (2015),<ref>https://www.anvilpress.com/books/the-revolving-city-51-poems-and-the-stories-behind-them</ref> ne ''[[:en:Daughters_of_Africa#New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa: An International Anthology of Writing by Women of African Descent]]'' (2019).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ocadu.ca/event/cecily-nicholson-and-juliane-okot-bitek-lillian-allenforgetting-remembering |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240430205938/https://www.ocadu.ca/event/cecily-nicholson-and-juliane-okot-bitek-lillian-allenforgetting-remembering |url-status=dead }}</ref>
Ekitabo kye ekya ''[https://www.uap.ualberta.ca/titles/806-9781772121216-100-days 100 Days]'' kyawandiikibwa okusinziira ku "nkolagana" eyali wakati wa omusiizi w'ebifaananyi ava e Kenya ng'awangalira mu America, [[:en:Wangechi_Mutu|Wangechi Mutu]].<ref name=":5">https://prismmagazine.ca/2016/03/18/who-wants-to-forget-and-who-wants-to-remember-an-interview-with-juliane-okot-bitek/</ref> Nga 6 Ogwokuna 2014, Mutu yatandiika okuwanika ebifaananyi ku mutimbagano ng'abala okuva ku 100 okudda wansi. Okot Bitek bwe yalaba ebifaananyi, yakimanyilawo mu bwangu nti kwali kubala okwoleka okujaguza emyaka 20 oluvanyuma [[:en:Rwandan_genocide|lw'okutta bantu mu kirindi okwali e Rwanda]], era yali ayagala "ng'abalira wamu naye."<ref>http://www.warscapes.com/corona-notebooks/juliane-okot-bitek-uganda-and-canada</ref> Okot Bitek yatuulirira Mutu okumukkirizisa okukolagana era nga Okot Bitek yakozesanga bubaka b'wokussimu okwanukula ebufaananyi bya Mutu. Gyebyagweera ng'ebijaguzo bisemberedde, ye ne Mutu baali bawanika ekitontome kimu ku buli kifaananyi buli lunaku okusobla okuteekawo embeera ey'okulaga okunyorwa n'okulumirirwa eri abakosebwa mu 1994.<ref name=":6" /><ref name=":5" /> Pulojekiti eno y'avaamu akatabo akafulumizibwa nga kayita mu [[:en:The_University_of_Alberta_Press|the University of Alberta Press]], ng'ebitontome 100 ku bbyo ebyali ekitundu ku pulojekiti eno bikyaliwo okusomebwako ku mukutu gwa [https://julianeokotbitek.com/tag/100-days/ Okot Bitek's website.]<ref name=":5" />
Okot Bitek era abadde kitundu ku bikujjuko by'ensi yonna eby'okutontoma ebiwerako nga Fraser Valley Literary Festival (2020),<ref name=":7">https://the-peak.ca/2020/09/looking-forward-to-fall-with-sfus-newest-writer-in-residence-juliane-okot-bitek/</ref> n'ebikujjuko bya Internacional de Poesía de Granada mu [[:en:Nicaragua|Nicaragua]] (2009),<ref>https://vianica.com/sp/headline/300</ref> ne the Medellín International Poetry Festival mu [[:en:Colombia|Colombia]] (2008).
Mu kaseera kano ye muwandiisi wa 2020/21 Ellen and Warren Tallman Writer in Residence ku [[:en:Simon_Fraser_University|Simon Fraser University]],<ref>https://www.sfu.ca/english/writer-in-residence.html</ref> era abadde Ambasada w'okutontoma mu kibuga kye Vancouver, ng'akola ne Vancouver [[:en:Poet_laureate|Poet Laureate]] Rachel Rose.
== bye yawangula ==
Mu 2004, emboozi ya Okot Bitek ennyimpi eya "Going Home" yawangula empaka za 2004 [[:en:Commonwealth_Short_Story_Contest|Commonwealth Short Story Contest]]. yali emu ku zalabikira mu [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] ne [[:en:Canadian_Broadcasting_Corporation|Canadian Broadcasting Corporation]].
Olugero lwe olwa "War No More" lwawangula mu mpaka za StopWar post-secondary essay competition mu 2005. Ekiwandiiko mu [[:en:Iris_Chang|Iris Chang]]'s ''[[:en:The_Rape_of_Nanking_(book)|The Rape of Nanking]]'' n'akyo kyawandiika mu 2006 era kyateekebwa mu kitabo ekikunganyizibwamu ebiwandiiko olw'eokuwangula ekiwandiiko ky'omwaka. Mu 2007, Okot Bitek yawangula mu [[:en:Canada_Council|Canada Council]], abamuwangira mu kuwandiika emirimu emirala emiyiiye.
Okot Bitek's ''100 Days,'' kye kimu ku bitabo bye ebyayitimuka ennyo mu mirimu gye. Mu 2017, kyafuna Awaadi ez'enjawulo omuli Glenna Luschei size for African Poetry,<ref>https://www.straight.com/arts/1011151/vancouver-poet-juliane-okot-bitek-wins-2017-glenna-luschei-prize-african-poetry</ref> the INDIEFAB Book of the Year Awards (Poetry), [[:en:American_Association_of_University_Professors|AAUP]] Book, Jacket & Journal Show, Book (Poetry and Literature, Jackets & Covers), era kavuganya mu mpaka endala nyingi.<ref>https://www.straight.com/arts/1011151/vancouver-poet-juliane-okot-bitek-wins-2017-glenna-luschei-prize-african-poetry</ref> John Keene, omu ku balamuzi b'empaka za 2017 Glenna Luschei award, yawandiika nti: "ekitontome kya In 100 Days, Juliane Okot Bitek kyeyaawandiika kyategeeza abantu ku biki eby'aliwo mu kutemulwa kw'abantu e Rwanda naye ennaku n'okubonabona ebyalimu, ebitontome bino byoleka okutulugunyizibwa omwali okutemulwa kwa famile ye n'abantu abalala bangi ebyaliwo ku mulembe gwa Idi Amin’s regime mu Uganda. The lyric beauty, intertextual depth, and metonymic power of Okot Bitek's poetry underscores the capacities of art and language to cast light into the darkest corners of our human experience, and bridge the gulfs that lie between us.2<ref>https://sppga.ubc.ca/news/juliane-okot-bitek-awarded-2017-glenna-luschei-prize-100-days/</ref><ref name=":4" />
Ebitontome bye ''A Is for Acholi'' byavuganya mu mpaka za 2023 [[:en:Pat_Lowther_Award|Pat Lowther Award]].<ref>https://quillandquire.com/omni/league-of-canadian-poets-announces-2023-book-awards-shortlists/</ref>
== Emirimu gye ==
* [https://www.poetryinvoice.com/poems/day-62 "Day 62" poem from ''100 Days.'']
* [https://prismmagazine.ca/2016/03/18/who-wants-to-forget-and-who-wants-to-remember-an-interview-with-juliane-okot-bitek/ "Day 91" poem from ''100 Days'']
* ''[https://julianeokotbitek.com/tag/100-days/ 100 Days]''
* [https://www.african-writing.com/eleven/bitek.htm "My Son is a Story"]
* [https://www.jstor.org/stable/10.2979/transition.124.1.24?refreqid=excelsior%3A59528adc1fd0848e004684bc99017874&seq=1 "Trees Line the Street"]
* ''[https://julianeokotbitek.com/2014/09/ The Mundane, Sublime and Fantastical: 165 New Poems (26-30)]''
* ''[https://books.google.com/books?id=MhHMswEACAAJ Love Me Tender],'' ekyasunsulwa Jane Silcott ne Fiona Tinwei Lam
* ''[https://www.frontenachouse.com/product/the-great-black-north-contemporary-african-canadian-poetry/ The Great Black North: Contemporary African Canadian Poetry],''ekyasunsulibwa Valerie Mason-John ne Kevan Anthony Cameron.
* ''[https://www.anvilpress.com/books/the-revolving-city-51-poems-and-the-stories-behind-them Revolving City: 51 Poems and the Stories Behind Them],'' ekyasunsulibwa Wayne Compton ne Renée Sarojini Saklikar.
== Laba na bino ==
* [[:en:Harriet_Anena|Harriet Arnena]]
* [[:en:Beatrice_Lamwaka|Beatrice Lamwaka]]
* [[:en:Monica_Arac_de_Nyeko|Monica Arac de Nyeko]]
* [[:en:Angela_Atim_Lakor|Angela Atim Lakor]]
* [[:en:Khalila_Mbowe|Khalila Mbowe]]
* [[:en:Yolande_Mukagasana|Yolande Mukagasna]]
* [[:en:Toni_Morrison|Toni Morrison]]
* [[:en:Yvonne_Adhiambo_Owuor|Yvonne Adhiambo Owuor]]
* [[:en:Maya_Angelou|Maya Angelou]]
* [[:en:Ngũgĩ_wa_Thiong'o|Ngūgī wa Thiong'o]]
* [[:en:Chinua_Achebe|Chinua Achebe]]
* [[:en:Dionne_Brand|Dionne Brand]]
* [[:en:Jesmyn_Ward|Jessmyn Ward]]
* [[:en:Phoebe_Boswell|Phoebe Boswell]]
* [[:en:Jennifer_Nansubuga_Makumbi|Jennifer Nansubuga Makumbi]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://julianeokotbitek.com Official website]
* [https://twitter.com/jobitek Twitter]
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Okot Bitek, Juliane}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
slahv9f07ayknp04dxmndpnelpvltx6
60631
60414
2026-07-10T16:35:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60631
wikitext
text/x-wiki
'''Juliane Okot Bitek''' (yazaalibwa 1966), era amanyikiddwa nga '''Otoniya J. Okot Bitek''', nzaalwa ya Kenya nga yakulira mu [[:en:Uganda|Uganda]], muwandiisi era musomesa ng'abeera, asomesa era akolera mu [[:en:Vancouver|Vancouver]], [[:en:British_Columbia|British Columbia]], Canada. Amanyikiddwa olw'ekitabo ky'ebitontome kyeyawandiika ekya ''100 Days'', ebiraga olutalo olwamala ennaku 100 mu 1994 olwalimu [[:en:Rwanda_genocide|okutta abantu mu kirindi e Rwanda]], mu kutebereza nti [[Tutsi|Abatutsi]] 800,000 ne [[:en:Hutu|Abahutu]] be battibwa.<ref name="Two">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Juliane-Okot-Bitek-In-her-father-footsteps-/434746-4299066-83i0li/index.html</ref> Abadde omu kubawandiisi abawandiika mu bitabo by'ebitontome omuli mu 2019 ''[[:en:Daughters_of_Africa#New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa: An International Anthology of Writing by Women of African Descent]]'', ekyasunsulwa [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]].<ref>https://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/New-Daughters-of-Africa-a-must-read-for-women-writers/1220-5422114-s2c04fz/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Otoniya Juliane Okot Bitek yazaalibwa mu [[:en:Kenya|Kenya]] mu 1966 nga bazadde be baali basenga mu Uganda.<ref name=":0">https://www.festivaldepoesiademedellin.org/en/Revista/ultimas_ediciones/81_82/okot.html</ref><ref name=":1">https://www.poetryinvoice.com/poems/poets/juliane-okot-bitek</ref> Kitaawe yali omugenzi [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p'Bitek]], [[:en:Poet|Omutontomi]] [[:en:Acholi_people|Omucholi]] era nga [[:en:Scholar|Omukenkufu]]. Ng'akula, Okot Bitek yali ayagala nnyo okusoma era yakubirizibwa bazadde be okuwandiika.<ref>https://makewana.org/2015/06/interview-with-juliane-okot-pbitek/</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://shortstorydayafrica.org/news/art-beyond-the-artist-is-created-in-the-moment-of-interaction-an-interview-with-juliane-okot-bitek |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240430205953/http://shortstorydayafrica.org/news/art-beyond-the-artist-is-created-in-the-moment-of-interaction-an-interview-with-juliane-okot-bitek |url-status=dead }}</ref> Omulundi gwe ogwasooka okufulumya ekkitontome kya yalina emyaka 11.<ref name=":0" />
Mu 1990, yasenguka okuva mu Uganda n'asenga ku ttaka lya [[:en:Musqueam|Musqueam]], [[:en:Squamish_people|Squamish]], n'abantu ba [[:en:Tsleil-Waututh_First_Nation|Tsleil Waututh]].<ref name=":3">https://thecapilanoreview.com/author/julianeokotbitek/</ref> Alina Diguli mu kusiiga ebifaananyi eya [[:en:Bachelor_of_Fine_Arts|Bachelor of Fine Arts]] ne [[:en:Creative_writing|mukuwandiika ebiyiiye]] (1995), Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]]<nowiki/>degree mu [[:en:English_language|Lungereza]] okuva ku [[:en:University_of_British_Columbia|University of British Columbia]]. Mu Gwokutaano 2020, yamaliriza [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu Interdisciplinary Studies okuva ku UBC's [[:en:Liu_Institute_for_Global_Issues|Liu Institute for Global Issues]] .<ref name=""Two"">https://open.library.ubc.ca/cIRcle/collections/ubctheses/24/items/1.0385981</ref>
Okot Bitek era mwagazi nnyo ow'enyimba za [[:en:Leonard_Cohen|Leonard Cohen]]. Alina abaana babiri.<ref name=":6">https://zocalopoets.com/2014/05/01/the-rwanda-genocide-twenty-years-later-100-days-of-photographs-poems-by-wangechi-mutu-and-juliane-okot-bitek/</ref>
== Emirimu gye ==
Okot Bitek Musiizi w'abifaananyi Nnakinku, mutontomi, muwandiisi, mukenkufu, era musomesa ow'akaseera ku [[:en:Emily_Carr_University_of_Art_and_Design|Emily Carr University of Art and Design]] mu ssomero lya Faculty of Culture + Community.<ref>{{Cite web |url=https://www.connect.ecuad.ca/people/profile/343908 |title=Archive copy |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240430205938/https://www.connect.ecuad.ca/people/profile/343908 |url-status=dead }}</ref> Emirimu gye mulimu emiramwa gy'obuwanganguse, amaka, obuvo n'abo [[:en:Diaspora|abali ku mawanga]].
Okot Bitek awandiise ebitontome bingi nnyo ebifulumiziddwa mu ngeri ez'enjawulo omuli obutabo bwa magaziini ne mu mpapula z'amawulire nga ''[[:en:ARC_Magazine|ARC]]'', ''Whetstone'', ''[[:en:Fugue_(magazine)|Fugue]],'' ne ''Room of One’s Own.'' <ref name=":4">https://solopress.org/news/2017-12-31-African_Poetry_Prize/</ref> Mu 2017, ekitontome kya ekya "Trees Line the Street" kyafulumizibwa mu kitabo kya ''Transition, Issue 124: Writing Black Canadas.'' <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/JSTOR_(identifier)</ref> Mu Gwokusatu 2021, awandiise mu ''[[:en:The_Capilano_Review|The Capilano Review]]'' mu mikolo etaano, wakati wa 2017 ne 2019. Ekitabo kye yasooka okufulumya ky'ali kituumiddwa ''Words in Black Cinnamon: A collection of Poetry'' era kyafulumizibwa mu 1998.<ref>http://www.warscapes.com/blog/rwanda-1994-100-days</ref>
Mu 2018, omulimu gwe ogwa "Sentry" kyatekeebwa mu [[:en:Anthology|kungaanyizo ly'ebiwandiiko]] erya ''Love Me True,'' ebiwandiiko ebyogera ku kusomoozebwa, essanyu, ebibeerawo mu nkolagana ey'ebbanga eddene.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://caitlin-press.com/our-books/love-me-true-writers-reflect-ins-outs-ups-downs-marriage/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2022-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221004064434/http://caitlin-press.com/our-books/love-me-true-writers-reflect-ins-outs-ups-downs-marriage/ |url-status=dead }}</ref> Emirimu gye gifuulumiziddwa mu biwandiko nga ''Great Black North: Contemporary African Canadian Poetry'' (2012), ne ''Revolving City: 51 Poems and the Stories Behind Them'' (2015),<ref>https://www.anvilpress.com/books/the-revolving-city-51-poems-and-the-stories-behind-them</ref> ne ''[[:en:Daughters_of_Africa#New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa: An International Anthology of Writing by Women of African Descent]]'' (2019).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ocadu.ca/event/cecily-nicholson-and-juliane-okot-bitek-lillian-allenforgetting-remembering |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240430205938/https://www.ocadu.ca/event/cecily-nicholson-and-juliane-okot-bitek-lillian-allenforgetting-remembering |url-status=dead }}</ref>
Ekitabo kye ekya ''[https://www.uap.ualberta.ca/titles/806-9781772121216-100-days 100 Days]'' kyawandiikibwa okusinziira ku "nkolagana" eyali wakati wa omusiizi w'ebifaananyi ava e Kenya ng'awangalira mu America, [[:en:Wangechi_Mutu|Wangechi Mutu]].<ref name=":5">https://prismmagazine.ca/2016/03/18/who-wants-to-forget-and-who-wants-to-remember-an-interview-with-juliane-okot-bitek/</ref> Nga 6 Ogwokuna 2014, Mutu yatandiika okuwanika ebifaananyi ku mutimbagano ng'abala okuva ku 100 okudda wansi. Okot Bitek bwe yalaba ebifaananyi, yakimanyilawo mu bwangu nti kwali kubala okwoleka okujaguza emyaka 20 oluvanyuma [[:en:Rwandan_genocide|lw'okutta bantu mu kirindi okwali e Rwanda]], era yali ayagala "ng'abalira wamu naye."<ref>http://www.warscapes.com/corona-notebooks/juliane-okot-bitek-uganda-and-canada</ref> Okot Bitek yatuulirira Mutu okumukkirizisa okukolagana era nga Okot Bitek yakozesanga bubaka b'wokussimu okwanukula ebufaananyi bya Mutu. Gyebyagweera ng'ebijaguzo bisemberedde, ye ne Mutu baali bawanika ekitontome kimu ku buli kifaananyi buli lunaku okusobla okuteekawo embeera ey'okulaga okunyorwa n'okulumirirwa eri abakosebwa mu 1994.<ref name=":6" /><ref name=":5" /> Pulojekiti eno y'avaamu akatabo akafulumizibwa nga kayita mu [[:en:The_University_of_Alberta_Press|the University of Alberta Press]], ng'ebitontome 100 ku bbyo ebyali ekitundu ku pulojekiti eno bikyaliwo okusomebwako ku mukutu gwa [https://julianeokotbitek.com/tag/100-days/ Okot Bitek's website.]<ref name=":5" />
Okot Bitek era abadde kitundu ku bikujjuko by'ensi yonna eby'okutontoma ebiwerako nga Fraser Valley Literary Festival (2020),<ref name=":7">https://the-peak.ca/2020/09/looking-forward-to-fall-with-sfus-newest-writer-in-residence-juliane-okot-bitek/</ref> n'ebikujjuko bya Internacional de Poesía de Granada mu [[:en:Nicaragua|Nicaragua]] (2009),<ref>https://vianica.com/sp/headline/300</ref> ne the Medellín International Poetry Festival mu [[:en:Colombia|Colombia]] (2008).
Mu kaseera kano ye muwandiisi wa 2020/21 Ellen and Warren Tallman Writer in Residence ku [[:en:Simon_Fraser_University|Simon Fraser University]],<ref>https://www.sfu.ca/english/writer-in-residence.html</ref> era abadde Ambasada w'okutontoma mu kibuga kye Vancouver, ng'akola ne Vancouver [[:en:Poet_laureate|Poet Laureate]] Rachel Rose.
== bye yawangula ==
Mu 2004, emboozi ya Okot Bitek ennyimpi eya "Going Home" yawangula empaka za 2004 [[:en:Commonwealth_Short_Story_Contest|Commonwealth Short Story Contest]]. yali emu ku zalabikira mu [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] ne [[:en:Canadian_Broadcasting_Corporation|Canadian Broadcasting Corporation]].
Olugero lwe olwa "War No More" lwawangula mu mpaka za StopWar post-secondary essay competition mu 2005. Ekiwandiiko mu [[:en:Iris_Chang|Iris Chang]]'s ''[[:en:The_Rape_of_Nanking_(book)|The Rape of Nanking]]'' n'akyo kyawandiika mu 2006 era kyateekebwa mu kitabo ekikunganyizibwamu ebiwandiiko olw'eokuwangula ekiwandiiko ky'omwaka. Mu 2007, Okot Bitek yawangula mu [[:en:Canada_Council|Canada Council]], abamuwangira mu kuwandiika emirimu emirala emiyiiye.
Okot Bitek's ''100 Days,'' kye kimu ku bitabo bye ebyayitimuka ennyo mu mirimu gye. Mu 2017, kyafuna Awaadi ez'enjawulo omuli Glenna Luschei size for African Poetry,<ref>https://www.straight.com/arts/1011151/vancouver-poet-juliane-okot-bitek-wins-2017-glenna-luschei-prize-african-poetry</ref> the INDIEFAB Book of the Year Awards (Poetry), [[:en:American_Association_of_University_Professors|AAUP]] Book, Jacket & Journal Show, Book (Poetry and Literature, Jackets & Covers), era kavuganya mu mpaka endala nyingi.<ref>https://www.straight.com/arts/1011151/vancouver-poet-juliane-okot-bitek-wins-2017-glenna-luschei-prize-african-poetry</ref> John Keene, omu ku balamuzi b'empaka za 2017 Glenna Luschei award, yawandiika nti: "ekitontome kya In 100 Days, Juliane Okot Bitek kyeyaawandiika kyategeeza abantu ku biki eby'aliwo mu kutemulwa kw'abantu e Rwanda naye ennaku n'okubonabona ebyalimu, ebitontome bino byoleka okutulugunyizibwa omwali okutemulwa kwa famile ye n'abantu abalala bangi ebyaliwo ku mulembe gwa Idi Amin’s regime mu Uganda. The lyric beauty, intertextual depth, and metonymic power of Okot Bitek's poetry underscores the capacities of art and language to cast light into the darkest corners of our human experience, and bridge the gulfs that lie between us.2<ref>https://sppga.ubc.ca/news/juliane-okot-bitek-awarded-2017-glenna-luschei-prize-100-days/</ref><ref name=":4" />
Ebitontome bye ''A Is for Acholi'' byavuganya mu mpaka za 2023 [[:en:Pat_Lowther_Award|Pat Lowther Award]].<ref>https://quillandquire.com/omni/league-of-canadian-poets-announces-2023-book-awards-shortlists/</ref>
== Emirimu gye ==
* [https://www.poetryinvoice.com/poems/day-62 "Day 62" poem from ''100 Days.'']
* [https://prismmagazine.ca/2016/03/18/who-wants-to-forget-and-who-wants-to-remember-an-interview-with-juliane-okot-bitek/ "Day 91" poem from ''100 Days'']
* ''[https://julianeokotbitek.com/tag/100-days/ 100 Days]''
* [https://www.african-writing.com/eleven/bitek.htm "My Son is a Story"]
* [https://www.jstor.org/stable/10.2979/transition.124.1.24?refreqid=excelsior%3A59528adc1fd0848e004684bc99017874&seq=1 "Trees Line the Street"]
* ''[https://julianeokotbitek.com/2014/09/ The Mundane, Sublime and Fantastical: 165 New Poems (26-30)]''
* ''[https://books.google.com/books?id=MhHMswEACAAJ Love Me Tender],'' ekyasunsulwa Jane Silcott ne Fiona Tinwei Lam
* ''[https://www.frontenachouse.com/product/the-great-black-north-contemporary-african-canadian-poetry/ The Great Black North: Contemporary African Canadian Poetry],''ekyasunsulibwa Valerie Mason-John ne Kevan Anthony Cameron.
* ''[https://www.anvilpress.com/books/the-revolving-city-51-poems-and-the-stories-behind-them Revolving City: 51 Poems and the Stories Behind Them],'' ekyasunsulibwa Wayne Compton ne Renée Sarojini Saklikar.
== Laba na bino ==
* [[:en:Harriet_Anena|Harriet Arnena]]
* [[:en:Beatrice_Lamwaka|Beatrice Lamwaka]]
* [[:en:Monica_Arac_de_Nyeko|Monica Arac de Nyeko]]
* [[:en:Angela_Atim_Lakor|Angela Atim Lakor]]
* [[:en:Khalila_Mbowe|Khalila Mbowe]]
* [[:en:Yolande_Mukagasana|Yolande Mukagasna]]
* [[:en:Toni_Morrison|Toni Morrison]]
* [[:en:Yvonne_Adhiambo_Owuor|Yvonne Adhiambo Owuor]]
* [[:en:Maya_Angelou|Maya Angelou]]
* [[:en:Ngũgĩ_wa_Thiong'o|Ngūgī wa Thiong'o]]
* [[:en:Chinua_Achebe|Chinua Achebe]]
* [[:en:Dionne_Brand|Dionne Brand]]
* [[:en:Jesmyn_Ward|Jessmyn Ward]]
* [[:en:Phoebe_Boswell|Phoebe Boswell]]
* [[:en:Jennifer_Nansubuga_Makumbi|Jennifer Nansubuga Makumbi]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://julianeokotbitek.com Official website]
* [https://twitter.com/jobitek Twitter]
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Okot Bitek, Juliane}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
gkx0bo5zfcxvmd1z24et7stcw6zluxe
Pauline Byakika
0
10803
60398
41269
2026-07-10T16:14:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60398
wikitext
text/x-wiki
'''Pauline Byakika–Kibwika''' Mukyala [[munnayuganda]] omusawo omukugu era nga y'omu ku bakakensa abeebuzibwako ensonga mukisaawe ekyabajjanjabi kunsonga ezikwata ku Ndwadde ezirumba ebitundu by'omubiri eby'enkizo, endwadde ezibalukawo mungeri y'ebibamba, munna byanjigiriza era munoonyereza kayingo . Pulofeesa Byakika yalondeddwa era n'alangirirwa ku kifo kya amyuka akulira ssetendekero wa Mbarara University of Science and Technology .mu Agusto wa 2024 oluvannyuma lwokumegga banne abalala bwebali bavuganya ku kifo ekyo <ref>https://www.independent.co.ug/prof-pauline-byakika-kibwika-scored-84-3-to-be-new-must-vice-chancellor/</ref> . Nga tannatuka kubukulu obwo ono era mubanguzi ku ddala lya Pulofeesa mu busawo ku bbanguliro ly'abasawa erya Makerere University College of Health Sciences . Wakati w'omwaka 2017 ne 2019, Byakika yaliko omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ekitaba abasawo mu gwanga ki Uganda Medical Association, ekimanyiddwa enyo mu Uganda olwokulwanirira awamu n'okutuusa eddoboozi lyabasawo .
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Buvanjuba bwa Uganda mu mwaka 1973. Era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo ku mitendera egyawansi ono yeeyongerayo ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero Makerere]], eby'obusawo n'obujanjabi.era natikkirwa diguli ya Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery (MBChB) mu 1999.Ku eno yayongerezako ddiiguli eyookubiri mu by’obusawo (MMed) nga essira alisimbye ku kukujanjaba ebitundu ebyenkizo mumubiri gw'omuntu, era nga nayo yajisomera ku ssetendekero Makerere. Diguli endala eya Master of Science (MSc) mu Clinical Epidemiology and Biostatistics, so nga ate era alina diguli ey'obwakakensa (PhD) mu mu by'okutabula eddagala gye yafuna okuva mu Trinity College Dublin, mu Dublin, Ireland . Ku mutendera guno yanoonyereza ku nkolagana awamu n'enkwatagana wakati w’eddagala erijjanjaba omusuja oguleetebwa ensiri wamu n'eryo erikozesebwa okuweweeza akawuka ka mukenenya . <ref>Tropical Diseases Research at WHO (22 August 2018). "TDR Global profile: Empowering Ugandan women to have medical and science careers". Geneva: World Health Organization (WHO). Retrieved 22 August 2018.</ref>
== Emirimu n'obuweereza ==
Byakika yatandika ng’omusawo mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro ekkulu e Mulago]] nagenda nga akuzibwa amadaala okutuuka ku senior house officer (SHO), registrar n’oluvanyuma nafuuka kakensa eyeebuzibwako ensonga muyite consultant mu kitongole ky’Eddagala mu ddwaaliro lino.
Yadde nga yali aweereza ku ddwaaliro e mulago naye era yasigala nga musomesa ku bbanguliro lyabasoma eby'obusawo n'obujanjabi ku ssetendekero Makerere<ref>{{Cite web |url=https://som.mak.ac.ug/ |title=Archive copy |access-date=2024-08-07 |archive-date=2024-08-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240807121408/https://som.mak.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://som.mak.ac.ug/our_team/assoc-prof-pauline-byakika/ |access-date=2024-08-07 |archive-date=2024-08-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240807121408/https://som.mak.ac.ug/our_team/assoc-prof-pauline-byakika/ |url-status=dead }}</ref> . Era nga ne wano yajja alinya amadaala mpola okuva ku research associate, assistant lecturer, lecturer, senior lecturer, okutuuka ku ddaala associate professor, mu Agusto wa 2018. Ono era yakolako nekitongole ki [https://idi.mak.ac.ug/ Infectious Diseases Institute (IDI)]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Infectious_Diseases_Institute</ref> e Makerere ekikola okunoonyereza ku nsasaana yendwadde .
Mu 2017, Pauline Byakika, MBChB, MMed (Medicine), MSc, PhD, yalondebwa okuweereza ng’omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ekigatta abasawo mu Uganda, era obukulu buno yabumalako emyaka ebiri. era yatuulanga kuliko olufuzi olwokuntikko olwekibiina kino ekitaba [https://www.uma.ug/ abasawo mu gwanga]<ref>https://www.uma.ug/</ref>.
Nga 5th August 2024, yalondebwa nga Amyuka akulira ssetendekero wa Mbarara University of Science and Technology . era nga ye mukyala eyasooka okutuuka ku bukulu buno mu ssetendekero ono<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/-prof-byakika-becomes-mbarara-university-s-first-female-vice-chancellor-4715248</ref>
== Nabino bikulu ==
Pulofeesa Byakika awandiise ku lulwe oba nga ali wamu n'abalal awandiise ebiwandiiko ebisoba mu 40 egyekenenyezeddwa era nejikakasibwa abakugu mu kisaawe kyobusawo n'obujanjabi.
== Laba ne ==
* Makerere University Essomero ly'obusawo
* [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro e Mulago]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
rtmgus8e1l0ruawbx3ie85t1p86w3sf
60610
60398
2026-07-10T16:35:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60610
wikitext
text/x-wiki
'''Pauline Byakika–Kibwika''' Mukyala [[munnayuganda]] omusawo omukugu era nga y'omu ku bakakensa abeebuzibwako ensonga mukisaawe ekyabajjanjabi kunsonga ezikwata ku Ndwadde ezirumba ebitundu by'omubiri eby'enkizo, endwadde ezibalukawo mungeri y'ebibamba, munna byanjigiriza era munoonyereza kayingo . Pulofeesa Byakika yalondeddwa era n'alangirirwa ku kifo kya amyuka akulira ssetendekero wa Mbarara University of Science and Technology .mu Agusto wa 2024 oluvannyuma lwokumegga banne abalala bwebali bavuganya ku kifo ekyo <ref>https://www.independent.co.ug/prof-pauline-byakika-kibwika-scored-84-3-to-be-new-must-vice-chancellor/</ref> . Nga tannatuka kubukulu obwo ono era mubanguzi ku ddala lya Pulofeesa mu busawo ku bbanguliro ly'abasawa erya Makerere University College of Health Sciences . Wakati w'omwaka 2017 ne 2019, Byakika yaliko omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ekitaba abasawo mu gwanga ki Uganda Medical Association, ekimanyiddwa enyo mu Uganda olwokulwanirira awamu n'okutuusa eddoboozi lyabasawo .
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Buvanjuba bwa Uganda mu mwaka 1973. Era oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo ku mitendera egyawansi ono yeeyongerayo ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero Makerere]], eby'obusawo n'obujanjabi.era natikkirwa diguli ya Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery (MBChB) mu 1999.Ku eno yayongerezako ddiiguli eyookubiri mu by’obusawo (MMed) nga essira alisimbye ku kukujanjaba ebitundu ebyenkizo mumubiri gw'omuntu, era nga nayo yajisomera ku ssetendekero Makerere. Diguli endala eya Master of Science (MSc) mu Clinical Epidemiology and Biostatistics, so nga ate era alina diguli ey'obwakakensa (PhD) mu mu by'okutabula eddagala gye yafuna okuva mu Trinity College Dublin, mu Dublin, Ireland . Ku mutendera guno yanoonyereza ku nkolagana awamu n'enkwatagana wakati w’eddagala erijjanjaba omusuja oguleetebwa ensiri wamu n'eryo erikozesebwa okuweweeza akawuka ka mukenenya . <ref>Tropical Diseases Research at WHO (22 August 2018). "TDR Global profile: Empowering Ugandan women to have medical and science careers". Geneva: World Health Organization (WHO). Retrieved 22 August 2018.</ref>
== Emirimu n'obuweereza ==
Byakika yatandika ng’omusawo mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro ekkulu e Mulago]] nagenda nga akuzibwa amadaala okutuuka ku senior house officer (SHO), registrar n’oluvanyuma nafuuka kakensa eyeebuzibwako ensonga muyite consultant mu kitongole ky’Eddagala mu ddwaaliro lino.
Yadde nga yali aweereza ku ddwaaliro e mulago naye era yasigala nga musomesa ku bbanguliro lyabasoma eby'obusawo n'obujanjabi ku ssetendekero Makerere<ref>{{Cite web |url=https://som.mak.ac.ug/ |title=Archive copy |access-date=2024-08-07 |archive-date=2024-08-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240807121408/https://som.mak.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://som.mak.ac.ug/our_team/assoc-prof-pauline-byakika/ |access-date=2024-08-07 |archive-date=2024-08-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240807121408/https://som.mak.ac.ug/our_team/assoc-prof-pauline-byakika/ |url-status=dead }}</ref> . Era nga ne wano yajja alinya amadaala mpola okuva ku research associate, assistant lecturer, lecturer, senior lecturer, okutuuka ku ddaala associate professor, mu Agusto wa 2018. Ono era yakolako nekitongole ki [https://idi.mak.ac.ug/ Infectious Diseases Institute (IDI)]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Infectious_Diseases_Institute</ref> e Makerere ekikola okunoonyereza ku nsasaana yendwadde .
Mu 2017, Pauline Byakika, MBChB, MMed (Medicine), MSc, PhD, yalondebwa okuweereza ng’omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ekigatta abasawo mu Uganda, era obukulu buno yabumalako emyaka ebiri. era yatuulanga kuliko olufuzi olwokuntikko olwekibiina kino ekitaba [https://www.uma.ug/ abasawo mu gwanga]<ref>https://www.uma.ug/</ref>.
Nga 5th August 2024, yalondebwa nga Amyuka akulira ssetendekero wa Mbarara University of Science and Technology . era nga ye mukyala eyasooka okutuuka ku bukulu buno mu ssetendekero ono<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/-prof-byakika-becomes-mbarara-university-s-first-female-vice-chancellor-4715248</ref>
== Nabino bikulu ==
Pulofeesa Byakika awandiise ku lulwe oba nga ali wamu n'abalal awandiise ebiwandiiko ebisoba mu 40 egyekenenyezeddwa era nejikakasibwa abakugu mu kisaawe kyobusawo n'obujanjabi.
== Laba ne ==
* Makerere University Essomero ly'obusawo
* [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro e Mulago]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
hv8ece2vx06slrcu4i110tkm2jtcr2w
Nathan Ahimbisibwe
0
10838
60256
35782
2026-07-10T16:07:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60256
wikitext
text/x-wiki
'''Nathan Ahimbisibwe'''<ref name="anglicancommunion">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/Bishop_Stuart_University</ref> Mulabirizi Wa [[:en:Anglican|Kkanisa]] Uganda: Abadde Mulabirizi Mu Bugwanjuba [[:en:Diocese_of_South_Ankole|bwa Ankole]] okuva 2012.
Ahimbisibwe yasomera ku [[:en:Reformed_Theological_Seminary|Reformed Theological Seminary]] and nalondebwa mu 1997. Abadde musomesa ku Bishop Stuart University, muwi wamagezi [[:en:Diocese_of_Ankole|mu Bulabirizi bwa Ankole]], [[:en:Canon_(priest)|Akiikirira omusumba]] [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] era nga Omusumba ku St. Peter's Cathedral, [[Bushenyi (disitulikit)|Bweranyangi]]. Yatuuzibwa ku Matthew's Church, [[Ntungamo (disitulikit)|Kyamate]] nga 8,omwezi ogusooka, 2012.
== References ==
https://en.wikipedia.org/wiki/Bishop_Stuart_University
{{Bishops in Ankole and Kigezi}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
gtnhxftvea08w051q0kuu7mqkc7ip59
60465
60256
2026-07-10T16:25:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60465
wikitext
text/x-wiki
'''Nathan Ahimbisibwe'''<ref name="anglicancommunion">{{Cite web}}https://en.wikipedia.org/wiki/Bishop_Stuart_University</ref> Mulabirizi Wa [[:en:Anglican|Kkanisa]] Uganda: Abadde Mulabirizi Mu Bugwanjuba [[:en:Diocese_of_South_Ankole|bwa Ankole]] okuva 2012.
Ahimbisibwe yasomera ku [[:en:Reformed_Theological_Seminary|Reformed Theological Seminary]] and nalondebwa mu 1997. Abadde musomesa ku Bishop Stuart University, muwi wamagezi [[:en:Diocese_of_Ankole|mu Bulabirizi bwa Ankole]], [[:en:Canon_(priest)|Akiikirira omusumba]] [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] era nga Omusumba ku St. Peter's Cathedral, [[Bushenyi (disitulikit)|Bweranyangi]]. Yatuuzibwa ku Matthew's Church, [[Ntungamo (disitulikit)|Kyamate]] nga 8,omwezi ogusooka, 2012.
== References ==
https://en.wikipedia.org/wiki/Bishop_Stuart_University
{{Bishops in Ankole and Kigezi}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
syo75g9cb2g4skk4897p8sv88tnpz09
Janani Luwum
0
10859
60777
41157
2026-07-11T07:19:55Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60777
wikitext
text/x-wiki
'''Janani Jakaliya Luwum''' yali ssaabalabirizi w’ekkanisa ya Uganda okuva mu 1974 okutuuka mu 1977 era omu ku bakulembeze b’ekkanisa ey’omulembe guno mu Afrika. Yakwatibwa mu Gwokubbiri 1977 era nga wayiseewo akaseera katono n’afa. Wadde akawunti entongole eyogera ku kabenje k’emmotoka, okutwalira awamu kikkirizibwa nti yatemulwa ku biragiro bya Pulezidenti eyaliwo mu kiseera ekyo [[Idi Amin]] .
Okuva mu mwaka gwa 2015 Uganda ebeera nolunnaku olukulu nga 16 Ogwokkubiri, okujaguza obulamu bwa Janani Luwum. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417242/uganda-declared-february-archbishop-janani-luwum-public-holiday</ref> <ref>https://www.officeholidays.com/holidays/uganda/archbishop-janani-luwum-day</ref>
== Obulamu obwekitto ==
Luwum yazaalibwa ku kyalo Mucwini mu [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kitgum]] mu bazadde abacholi . Yasomera mu Gulu High School ne Boroboro Teacher Training College, oluvannyuma n’asomesa mu pulayimale. Luwum yakyuka n’adda mu ddiini y’Ekikristaayo mu 1948, era mu 1949 n’agenda mu Buwalasi Theological College . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/remembering-the-life-of-martyr-janani-luwum-1686636</ref>
== Emirimu ==
Mu 1950 yagattibwa ku kkanisa ya St. Philip e [[Gulu|Gulu .]] Yatuuzibwa ku bu dyankoni mu 1953, ate omwaka ogwaddako n’atuuzibwa ngomubuulizi. Yaweereza mu bulabirizi bwa Upper Nile mu Uganda n'oluvannyuma mu bulabirizi bw'e Mbale . Mu 1969 yatukuzibwa okuba Omulabirizi w’essaza ly’obukiikakkono bwa Uganda e Gulu. Oluvannyuma lw’emyaka etaano yalondebwa okuba Ssaabalabirizi w’essaza ly’e Metropolitan Province of Uganda, [[Rwanda|Rwanda, Burundi,]] ne Boga (e Zaire), n’afuuka Omufirika owookubiri okukwata ekifo kino. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.stpetershenleaze.org/JananiLuwum.pdf |access-date=2024-09-03 |archive-date=2008-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080516085906/http://www.stpetershenleaze.org/JananiLuwum.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Okukwatibwa n’okufa ==
[[File:Janan_Luwum_Burial_Site,_Kitgum5L.jpg|alt=Archbishop Janan Luwum and Mary Luwum Burial Site in Kitgum by Micheal Kaluba in 2022|thumb| Ssaabalabirizi Janan Luwum ne Mary Luwum (mukyala we) we baaziikibwa e Kitgum mu 2022]]
[[File:Janan_Luwum_Burial_Site_in_Northern_Uganda.jpg|alt=Janan Luwum grave in Kitgum, Uganda|thumb| Entaana ya Janan Luwum e Kitgum mu Uganda]]
Ssaabalabirizi Luwum yali ddoboozi erikulembedde mu kuvumirira ebisusse mu gavumenti ya Idi Amin eyatuula ku ntebe yoobukulembeze mu 1971. <ref>https://observer.ug/viewpoint/68482-archbishop-luwum-death-why-such-history-keeps-visiting-us
</ref> Mu 1977, Ssaabalabirizi Luwum yatuusa ekiwandiiko eky’okwekalakaasa eri nnakyemalira Idi Amin ng’awakanya enkola z’okutta abantu mu ngeri ey’ekimpatiira n’okubula kw'abantu mu ngeri etategeerekeka. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/leaders-silent-about-torture-at-archbishop-janani-luwum-commemoration</ref> Nga wayise akaseera katono ssaabalabirizi n'abakulembeze b'ekkanisa abalala bavunaanibwa okulya mu nsi olukwe.
Nga 16 February 1977, Luwum yakwatibwa wamu ne baminisita ba kabineti babiri okuli Erinayo Wilson Oryema ne Charles Oboth Ofumbi . Olunaku lwe lumu Idi Amin yayita olukung’aana mu [[Kampala]] ng’abavunaanibwa abasatu weebali. "Abateeberezebwa" abalala abatonotono baalagibwa ne bagenda okusoma "confessions" ezikwata ku basajja bano abasatu. Ssaabalabirizi alumiriddwa okuba omutume w’eyali pulezidenti [[Milton Obote]] eyali mu buwanganguse, n’okuteekateeka okuwamba gavumenti. Enkeera [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] yalangirila nti abasatu bano bafudde mmotoka eyabadde ebatwala mu kifo we babuuzibwa ebibuuzo bwe yatomedde mmotoka endala. Akabenje kano, [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] bwe yategeezezza, kabadde kaguddewo ng’abagenzi bagezezzaako okulwanyisa omugoba w'emmotoka nga bagezaako okudduka. <ref>https://web.archive.org/web/20070930070653/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,918720,00.html</ref> Omulambo gwa Luwum bwe gwayimbulwa negukwasibwa abooluganda lwe, gwali gujjudde amasasi. Henry Kyemba, minisita w'ebyobulamu mu gavumenti ya Amin, oluvannyuma yawandiika mu kitabo kye ''A State of Blood'', nti "Emirambo gyali gikubiddwa amasasi. Ssaabalabirizi yali akubiddwa amasasi mu kamwa n'amasasi agatakka wansi wa asatu mu kifuba. Baminisita baali bakubiddwa amasasi mu ngeri y'emu naye nga limu lyokka mu kifuba so si mu kamwa Oryema yalina ekiwundu ky'essasi mu kigere." <ref>''A state of blood: The inside story of Idi Amin'' (1977) Henry Kyemba</ref>
Okusinziira ku bujulizi bw’abajulizi oluvannyuma, abaatibwa baali batwaliddwa mu bbaalakisi y’amagye, gye baatulugunyizibwa, ne batulugunyizibwa n’okukkakkana nga bakubiddwa amasasi. ''Time'' magazine yategeezezza nti "Amawulire agamu gaatuuka n'okukigamba nti Amin yennyini ye yasika emanduso, kyokka Amin n'obusungu n'awakanya omusango guno, era tewaaliwo bajulizi ba bwesigamwako". <ref>https://web.archive.org/web/20070930102158/http://www.time.com/time/printout/0,8816,918762,00.html</ref> Okusinziira ku mumyuka wa Pulezidenti wa Uganda [[Mustafa Adrisi]] <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1340661/mustafa-adrisi-life-exile</ref> n’akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu, mukwatangabo wa Amin ogwa ddyo Isaac Maliyamungu ye yakola ettemu lya Luwum ne banne. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses</ref>
== Omukululo ==
Janani Luwum alese nnamwandu, Mary Lawinyo Luwum n’abaana mwenda. Yaziikiddwa ku kyalo kye Mucwini mu [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/i-am-glad-the-day-my-husband-was-killed-is-public-holiday-mary-luwum-1640550</ref> Ssaabalabirizi Luwum amanyiddwa [[ng’omujulizi]] eri ekibiina kya Anglican Communion era ekibumbe kye kiri mu bajulizi b’omu kyasa eky’amakumi abiri ku maaso g’ekigo kya Westminster Abbey mu kibuga London. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/archbishop-janani-luwum-a-martyr-of-hope-and-healing-3292888</ref> Aweebwa ekitiibwa ku kalenda z’okusinza ez’ekkanisa ya Anglican Church of Australia, Anglican Church of Canada, Scottish Episcopal Church, ne Church in Wales nga 3 Ogwomukaaga. <ref>{{Cite web |url=https://www.scotland.anglican.org/wp-content/uploads/Calendar-and-Lectionary-2023-Complete.pdf |title=Archive copy |access-date=2024-09-03 |archive-date=2024-05-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240526224408/https://www.scotland.anglican.org/wp-content/uploads/Calendar-and-Lectionary-2023-Complete.pdf |url-status=dead }}</ref> Aweebwa ekitiibwa ku kalenda z’okusinza mu kkanisa ya Anglican Church in Aotearoa, New Zealand ne Polynesia, Episcopal Anglican Church of Brazil, Church of England ne Episcopal Church of the United States nga 17 Ogwokubiri. <ref>https://www.episcopalchurch.org/lectionary/janani-luwum/</ref>
=== Olunaku lwa Ssaabalabirizi Janani Luwum ===
'''Olunaku lwa Ssaabalabirizi Janani Luwum''' lunnaku lukulu mu [[Yuganda|Uganda]], olukuzibwa nga 16 Ogwokubiri buli mwaka. Ennaku enkulu zino ziweebwayo eri obulamu n'obuweereza bwa Janani Luwum eyali ssaabalabirizi w'ekkanisa ya Uganda, nga kitwalibwa nti yattibwa ku biragiro by'omukulembeze w'eggwanga mu kiseera ekyo [[Idi Amin]] . <ref>{{Cite web |url=https://publicholidays.africa/uganda/archbishop-janani-luwum-day/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-03 |archive-date=2024-09-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240908095851/https://publicholidays.africa/uganda/archbishop-janani-luwum-day/ |url-status=dead }}</ref>
[[File:WestminsterAbbey-Martyrs.jpg|thumb| Ebibumbe bya Maximilian Kolbe (ku kkono), Manche Masemola (wakati) ne Luwum (ku ddyo) – Ekigo kya Westminster]]
== Laba nabino ==
* [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Omulabirizi wa Uganda]]
* Namirembe
== Ebijiliziddwa ==
{{Reflist|colwidth=30em}}
18anhd2uzdrytt5oqrtoay3ezattuzt
Humphrey Nabimanya
0
10901
60411
41152
2026-07-10T16:14:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60411
wikitext
text/x-wiki
'''Humphrey Nabimanya''' {{Infobox}}
[[File:Humphrey Nabimanya at Reach A Hand Uganda.jpg|alt=rahu reach a hand uganda HumphreyNabimanya|thumb|HumphreyNabimanya]]
'''Yazaalibwa''' 14 November 1988 (emyaka 35)
'''Eggwanga''' lya Uganda
'''Ebyenjigiriza''' [[Kiira College Butiki]](2004-2007), [[Namirembe Hillside High School]](2008 – 2009)
'''Alma mater''' [[Makerere University]]
'''Ekitongole''' [https://reachahand.org/ Reach A Hand, Uganda]
'''Amanyiiddwa''' Nga eyatandika era y'akulira ekitongole kya Reach A Hand, Uganda, Uganda
'''Omulimu ogweyoleka''' Executive producer, Kyaddala
'''Humphrey Nabimanya''' Munnayuganda muyiiya, muzirakisa, musomesa banne, omutandisi era omukulembeze wa kitongole ekimanyiiddwa nga Reach A Hand, Uganda . <ref>http://120under40.org/nominee/humphrey-nabimanya</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426138/youth-community-service-promote-peer-education</ref> Yatandikawo ekibiina kya Ikon Awards .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nbs.ug/2022/06/the-sautiplus-media-hub-launched-the-ikon-awards/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240421050424/https://nbs.ug/2022/06/the-sautiplus-media-hub-launched-the-ikon-awards/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/moments-you-missed-from-the-launch-of-the-sautiplus-medias-ikon-awards-film-and-television-awards-last-night-at-serena-hotel-pictures/118759/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-12-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241227221152/https://redpepper.co.ug/moments-you-missed-from-the-launch-of-the-sautiplus-medias-ikon-awards-film-and-television-awards-last-night-at-serena-hotel-pictures/118759/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe obuto n’okusoma ==
Nabimanya yazaalibwa nga 14 November 1988 era alina baganda be musanvu.
Nabimanya yasomera mu Rubaga Primary school (Queen of Peace) mu 2003, Kiira College Butiki okuva mu 2004 okutuuka mu 2007 mu 0'level, ne Namirembe Hillside High School wakati wa 2008 ne 2009. Mu 2013, yatikkirwa diguli mu community psychology oba giyite by’empisa mu bantu ku[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] . <ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/interview-nbs-humphrey-nabimanya-started-his-hivaids-activism-at-13/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-12-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241228060014/https://redpepper.co.ug/interview-nbs-humphrey-nabimanya-started-his-hivaids-activism-at-13/ |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu ==
Eyafuna engule ya [[Engule y'abavubuka abatuuse ku buwanguzi|Young Achievers Award]] for Film and Photography mu 2011, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/young-achievers-2017-awarded-glamorous-event/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2022-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221004063339/https://chano8.com/young-achievers-2017-awarded-glamorous-event/ |url-status=dead }}</ref>Nabimanya mulwanirizi wa bavubuka mu by’obulamu n’eddembe ly’okuzaala mu by’okwegatta, omukulembeze, agenti w’enkyukakyuka era omuweereza w’okunyweza abavubuka ku NBS Television mu Uganda. <ref>https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/500-girls-infected-HIV-Uganda-paying-attention/689364-3806804-fec1ol/index.html</ref>
Mu 2011, bwe yali mu mwaka gwe ogwasooka ku yunivasite, Nabimanya yatandikawo [https://reachahand.org/ Reach A Hand, Uganda] ekitongole ekitali kya magoba ekikulemberwa abavubuka nga essira liteekeddwa ku nteekateeka z’okutumbula abavubuka nga essira liteekebwa ku bulamu n’eddembe ly’okuzaala mu by’okwegatta, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.globalcitizen.org/en/content/pioneering-sex-ed-in-uganda-for-youth-by-youth/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240414004928/https://www.globalcitizen.org/en/content/pioneering-sex-ed-in-uganda-for-youth-by-youth/ |url-status=dead }}</ref>[[HIV|okumanyisa n’okuziyiza akawuka akaleta siriimu]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.globalcitizen.org/en/content/pioneering-sex-ed-in-uganda-for-youth-by-youth/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240414004928/https://www.globalcitizen.org/en/content/pioneering-sex-ed-in-uganda-for-youth-by-youth/ |url-status=dead }}</ref>
Okuyita mu Reach A Hand Uganda, Nabimanya yatondawo ekibiina ky’abavubuka abawagizi <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341606/musicians-csos-kick-sexual-reproductive-health-campaign-institutions</ref>nga kirimu ttiimu ya bammemba 46 n’abazirakisa 1,755 wansi w’ettendekero lya Peer Educators Academy nga, omwaka 2020 we gwaggweerako, baali bayambye okutuuka ku bantu abasoba mu 6,618,171 nga bayita mu nkola za pulojekiti ez’enjawulo ne 18,205,652 nga bayita ku mikutu gya yintaneeti. Reach A Hand Uganda erina ebiyingizibwamu <ref>https://issuu.com/reachahanduganda/docs/rahu_annual_report_2019__1_</ref> mu masomero 66 ebituuka ku bavubuka nga 20,100 n’abavubuka 67,193 abatali mu masomero. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1429248/investing-girls-key-harness-uganda-demographic-dividend</ref><ref>https://campusbee.ug/featured/mcm-humphrey-nabimanya-preaches-the-gospel-of-safe-sex-to-youths/</ref>
Nabimanya asomesa abavubuka ku bulamu bw’okuzaala mu by’okwegatta n’eddembe. <ref>https://edition.cnn.com/videos/world/2022/06/02/african-voices-angeline-murimirwa-camfed-humphrey-nabimanya-reach-a-hand-uganda-spc.cnn</ref> Awagira banne okufuga obulamu bwabwe ne beeyanjula mu ngeri ezisikiriza, <ref>https://www.hugedomains.com/domain_profile.cfm?d=africaelevation.com</ref> ezisikiriza n’okusitula obwesige mu bo bennyini ne bannaabwe wansi w’omukutu mwe balina emikisa emijjuvu okwetaba mu nkola y’okumenya ebiziyiza ebibalemesa okukola okusalawo okumanyiddwa mu bulamu ku bikwata ku SRHR yaabwe. <ref>https://www.huffpost.com/entry/breaking-down-barriers-in_b_9702392</ref>
== Okusiimibwa n’okuweebwa engule ==
* 2018 Abavubuka Abafirika abasinga amaanyi mu mpaka za Africa Youth Awards <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hiretheyouth.org/100-most-influential-young-africans/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2022-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220125221432/https://www.hiretheyouth.org/100-most-influential-young-africans/ |url-status=dead }}</ref>
* Omuwanguzi w'engule y'obukulembeze mu mpaka za ASFAS 2016 <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.transafricaradio.net/index.php/2016/12/12/abryanz-style-fashion-awards-winners/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2017-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170517002440/http://www.transafricaradio.net/index.php/2016/12/12/abryanz-style-fashion-awards-winners/ |url-status=dead }}</ref>
* Omuntu w'okuweereza ku mpewo z'abantu nga RTV Academy 2014 <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330517/ugandan-activist-wins-international-award</ref>
* Segal Family Foundation eyafuna emmunyeenye ya Rising Star eya buli mwaka 2014 <ref>https://www.segalfamilyfoundation.org/our-partners/award-winners/</ref>
* Omuwanguzi, Omuwolereza w'abavubuka nga Public Health Awards 2014
* Omuzannyi eyalondebwa ku ngule y'obukulembeze bwa MTV Base Africa mu mpaka za MTV Africa Music Awards 2014 <cite class="citation news cs1"><span class="reference-accessdate">Yakwatibwa <span class="nowrap">nga 15 June</span> 2020</span> .</cite>
* Ewereddwa pulezidenti ne First Lady wa Uganda ng’ayolekera obuwagizi bwe eri abavubuka ng’ayita mu kitongole kye ekya Reach A Hand foundation
* Enteekateeka y'abaana e Nambi mu 2012
* Yaweebwa engule ng’omuwolereza ow’amaanyi era n’avaayo nga Young Achiever 2011
* Yafuna engule ya Young Achievers Award mu 2011 mu firimu n’okukuba ebifaananyi
* Teeniez TV Personality Buzz Engule z'abavubuka 2011 <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Young-mulo-tops-buzz-awards-nominees--list/812796-1754578-122k1uhz/index.html</ref>
* Engule y'omubuulirizi w'abavubuka mu mwaka KIBO Foundation mu 2010
* Yafuna ekitiibwa okuva mu DSW olw’okuwangula ekibuuzo kya SRH/R ekyakolebwa nga 14 December 2009.
[[Category:People educated at Kiira College Butiki]]
[[Category:Sex educators]]
[[Category:Ugandan television personalities]]
[[Category:Makerere University alumni]]
[[Category:Living people]]
[[Category:1988 births]]
[[Category:Pages using infobox person with multiple organizations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
bq9c5audigz8mehfdyevn38zyn1i1s8
60640
60411
2026-07-10T16:35:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60640
wikitext
text/x-wiki
'''Humphrey Nabimanya''' {{Infobox}}
[[File:Humphrey Nabimanya at Reach A Hand Uganda.jpg|alt=rahu reach a hand uganda HumphreyNabimanya|thumb|HumphreyNabimanya]]
'''Yazaalibwa''' 14 November 1988 (emyaka 35)
'''Eggwanga''' lya Uganda
'''Ebyenjigiriza''' [[Kiira College Butiki]](2004-2007), [[Namirembe Hillside High School]](2008 – 2009)
'''Alma mater''' [[Makerere University]]
'''Ekitongole''' [https://reachahand.org/ Reach A Hand, Uganda]
'''Amanyiiddwa''' Nga eyatandika era y'akulira ekitongole kya Reach A Hand, Uganda, Uganda
'''Omulimu ogweyoleka''' Executive producer, Kyaddala
'''Humphrey Nabimanya''' Munnayuganda muyiiya, muzirakisa, musomesa banne, omutandisi era omukulembeze wa kitongole ekimanyiiddwa nga Reach A Hand, Uganda . <ref>http://120under40.org/nominee/humphrey-nabimanya</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426138/youth-community-service-promote-peer-education</ref> Yatandikawo ekibiina kya Ikon Awards .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nbs.ug/2022/06/the-sautiplus-media-hub-launched-the-ikon-awards/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240421050424/https://nbs.ug/2022/06/the-sautiplus-media-hub-launched-the-ikon-awards/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/moments-you-missed-from-the-launch-of-the-sautiplus-medias-ikon-awards-film-and-television-awards-last-night-at-serena-hotel-pictures/118759/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-12-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241227221152/https://redpepper.co.ug/moments-you-missed-from-the-launch-of-the-sautiplus-medias-ikon-awards-film-and-television-awards-last-night-at-serena-hotel-pictures/118759/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe obuto n’okusoma ==
Nabimanya yazaalibwa nga 14 November 1988 era alina baganda be musanvu.
Nabimanya yasomera mu Rubaga Primary school (Queen of Peace) mu 2003, Kiira College Butiki okuva mu 2004 okutuuka mu 2007 mu 0'level, ne Namirembe Hillside High School wakati wa 2008 ne 2009. Mu 2013, yatikkirwa diguli mu community psychology oba giyite by’empisa mu bantu ku[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] . <ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/interview-nbs-humphrey-nabimanya-started-his-hivaids-activism-at-13/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-12-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241228060014/https://redpepper.co.ug/interview-nbs-humphrey-nabimanya-started-his-hivaids-activism-at-13/ |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu ==
Eyafuna engule ya [[Engule y'abavubuka abatuuse ku buwanguzi|Young Achievers Award]] for Film and Photography mu 2011, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/young-achievers-2017-awarded-glamorous-event/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2022-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221004063339/https://chano8.com/young-achievers-2017-awarded-glamorous-event/ |url-status=dead }}</ref>Nabimanya mulwanirizi wa bavubuka mu by’obulamu n’eddembe ly’okuzaala mu by’okwegatta, omukulembeze, agenti w’enkyukakyuka era omuweereza w’okunyweza abavubuka ku NBS Television mu Uganda. <ref>https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/500-girls-infected-HIV-Uganda-paying-attention/689364-3806804-fec1ol/index.html</ref>
Mu 2011, bwe yali mu mwaka gwe ogwasooka ku yunivasite, Nabimanya yatandikawo [https://reachahand.org/ Reach A Hand, Uganda] ekitongole ekitali kya magoba ekikulemberwa abavubuka nga essira liteekeddwa ku nteekateeka z’okutumbula abavubuka nga essira liteekebwa ku bulamu n’eddembe ly’okuzaala mu by’okwegatta, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.globalcitizen.org/en/content/pioneering-sex-ed-in-uganda-for-youth-by-youth/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240414004928/https://www.globalcitizen.org/en/content/pioneering-sex-ed-in-uganda-for-youth-by-youth/ |url-status=dead }}</ref>[[HIV|okumanyisa n’okuziyiza akawuka akaleta siriimu]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.globalcitizen.org/en/content/pioneering-sex-ed-in-uganda-for-youth-by-youth/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2024-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240414004928/https://www.globalcitizen.org/en/content/pioneering-sex-ed-in-uganda-for-youth-by-youth/ |url-status=dead }}</ref>
Okuyita mu Reach A Hand Uganda, Nabimanya yatondawo ekibiina ky’abavubuka abawagizi <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341606/musicians-csos-kick-sexual-reproductive-health-campaign-institutions</ref>nga kirimu ttiimu ya bammemba 46 n’abazirakisa 1,755 wansi w’ettendekero lya Peer Educators Academy nga, omwaka 2020 we gwaggweerako, baali bayambye okutuuka ku bantu abasoba mu 6,618,171 nga bayita mu nkola za pulojekiti ez’enjawulo ne 18,205,652 nga bayita ku mikutu gya yintaneeti. Reach A Hand Uganda erina ebiyingizibwamu <ref>https://issuu.com/reachahanduganda/docs/rahu_annual_report_2019__1_</ref> mu masomero 66 ebituuka ku bavubuka nga 20,100 n’abavubuka 67,193 abatali mu masomero. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1429248/investing-girls-key-harness-uganda-demographic-dividend</ref><ref>https://campusbee.ug/featured/mcm-humphrey-nabimanya-preaches-the-gospel-of-safe-sex-to-youths/</ref>
Nabimanya asomesa abavubuka ku bulamu bw’okuzaala mu by’okwegatta n’eddembe. <ref>https://edition.cnn.com/videos/world/2022/06/02/african-voices-angeline-murimirwa-camfed-humphrey-nabimanya-reach-a-hand-uganda-spc.cnn</ref> Awagira banne okufuga obulamu bwabwe ne beeyanjula mu ngeri ezisikiriza, <ref>https://www.hugedomains.com/domain_profile.cfm?d=africaelevation.com</ref> ezisikiriza n’okusitula obwesige mu bo bennyini ne bannaabwe wansi w’omukutu mwe balina emikisa emijjuvu okwetaba mu nkola y’okumenya ebiziyiza ebibalemesa okukola okusalawo okumanyiddwa mu bulamu ku bikwata ku SRHR yaabwe. <ref>https://www.huffpost.com/entry/breaking-down-barriers-in_b_9702392</ref>
== Okusiimibwa n’okuweebwa engule ==
* 2018 Abavubuka Abafirika abasinga amaanyi mu mpaka za Africa Youth Awards <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hiretheyouth.org/100-most-influential-young-africans/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2022-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220125221432/https://www.hiretheyouth.org/100-most-influential-young-africans/ |url-status=dead }}</ref>
* Omuwanguzi w'engule y'obukulembeze mu mpaka za ASFAS 2016 <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.transafricaradio.net/index.php/2016/12/12/abryanz-style-fashion-awards-winners/ |access-date=2024-09-06 |archive-date=2017-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170517002440/http://www.transafricaradio.net/index.php/2016/12/12/abryanz-style-fashion-awards-winners/ |url-status=dead }}</ref>
* Omuntu w'okuweereza ku mpewo z'abantu nga RTV Academy 2014 <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330517/ugandan-activist-wins-international-award</ref>
* Segal Family Foundation eyafuna emmunyeenye ya Rising Star eya buli mwaka 2014 <ref>https://www.segalfamilyfoundation.org/our-partners/award-winners/</ref>
* Omuwanguzi, Omuwolereza w'abavubuka nga Public Health Awards 2014
* Omuzannyi eyalondebwa ku ngule y'obukulembeze bwa MTV Base Africa mu mpaka za MTV Africa Music Awards 2014 <cite class="citation news cs1"><span class="reference-accessdate">Yakwatibwa <span class="nowrap">nga 15 June</span> 2020</span> .</cite>
* Ewereddwa pulezidenti ne First Lady wa Uganda ng’ayolekera obuwagizi bwe eri abavubuka ng’ayita mu kitongole kye ekya Reach A Hand foundation
* Enteekateeka y'abaana e Nambi mu 2012
* Yaweebwa engule ng’omuwolereza ow’amaanyi era n’avaayo nga Young Achiever 2011
* Yafuna engule ya Young Achievers Award mu 2011 mu firimu n’okukuba ebifaananyi
* Teeniez TV Personality Buzz Engule z'abavubuka 2011 <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Young-mulo-tops-buzz-awards-nominees--list/812796-1754578-122k1uhz/index.html</ref>
* Engule y'omubuulirizi w'abavubuka mu mwaka KIBO Foundation mu 2010
* Yafuna ekitiibwa okuva mu DSW olw’okuwangula ekibuuzo kya SRH/R ekyakolebwa nga 14 December 2009.
[[Category:People educated at Kiira College Butiki]]
[[Category:Sex educators]]
[[Category:Ugandan television personalities]]
[[Category:Makerere University alumni]]
[[Category:Living people]]
[[Category:1988 births]]
[[Category:Pages using infobox person with multiple organizations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
5i2bdahpoohq1ajy0fsmiqnybrm4mt7
Alex Kakuba
0
10955
60245
60083
2026-07-10T14:16:34Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye egya Kiraabu. */
60245
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino.
== Emirimu gye egya kiraabu. ==
Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku [[Kiraabu ya Proline]].Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref>
Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref>
== Ebijuliziddwa ==
rty7juppohxsgcfu0rgtffa3xajbfao
60246
60245
2026-07-10T14:24:27Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye egya kiraabu. */
60246
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino.
== Emirimu gye egya kiraabu. ==
Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref>
Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref>
== Ebijuliziddwa ==
dfzytio77ohwb6zg28wn220klglr5nh
Martin Ssempa
0
11014
60449
36155
2026-07-10T16:14:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60449
wikitext
text/x-wiki
'''Martin Ssempa''' (yazaalibwa 1968) Munnayuganda [[:en:Pastor|omusumba w'ekkanisa y'abalokole]] owa [[:en:Charismatic_Christianity|charismatic]], omulwanirizi w'enkyukakyuka mu bantu ne by'obufuzi, era nga ye mutandisi w'ekkanisa ya [[:en:Makerere|Makerere]] Community Church. Yeeyitanga '''Pastor Doctor Martin Ssempa''', naye kati yeeyita lya '''Gabriel Baaba Gwanga'mujje Eri Yesu'''.<ref>https://twitter.com/martinssempa/status/1078632566083719168</ref> Ssempa yayaatiikirira nnyo okutuuka ku mutendera gwensi yonna mu 2010, oluvannyuma lw'okukola akatambi ku kkanisa ye nga kawakanya [[:en:Homosexuality|ebisiyaga]], ne kasasaana nnyo mu nsi.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Martin Ssempa yazaalibwa [[:en:Naluzaale|Naluzaale]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] mu Uganda mu 1968 nga ye maama ali yekka. Yali tamanyi kitaawe. Maama we yali musomesa era yakyusa amasomero emirundi mingi ng’akyali mwana muto. Ssempa yagenda ku Kimanya Primary School e [[:en:Masaka|Masaka]] ne St. Peter's Primary School e [[:en:Nsambya|Nsambya]] . Oluvannyuma yagenda ku Rubaga Boys’ Secondary School, nga tannamaliriza [[:en:A_level|ddaala lya A]] mu ttendekero lya [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] . Mu myaka gye egy’obutiini yafuuka sereebu mu East Africa nga nnantameggwa w’eggwanga [[:en:Break_dancing|mu break dancing]] . Mu 1988, Ssempa yakkirizibwa mu Ssettendekero ya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] .
Bwe yali ku Yunivasite, muganda wa Ssempa ne mwannyina baakwatibwa akawuka ka siriimu. Ssempa yatuulanga kumpi n’ebitanda byabwe nga bwe beeyongera okulwala. Bwe baafa mu 1990, yabanenya olw'obugwenyufu bwabwe era n’atya nti naye obulamu bwe bwandimuviirako okufa Mukenenya; bwe kityo, yasalawo okubaako ky’akolawo. Ssempa yakyuka n’adda mu [[:en:Evangelical_Christianity|ddiini y’Ekigambo]] bwe yali ku [[:en:Wandegeya|Wandegeya]] [[:en:Baptist|Baptist]] Youth Center. Yatalaaga eggwanga lyonna n’ekibiina kya katemba ekyayimba n'okuzannya mu masomero mu kaweefube w’okusomesa abayizi ku bulwadde bwa mukenenya.
Ssempa yatikkirwa e Makerere ne [[:en:Bachelor's_degree|Diguli Esooka]] mu bya [[:en:Social_Science|Social Science]], nga essira alitadde mu nkwatagana z'abantu oba sociology. Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli Ey'okubiri mu Arts]] mu kubuulirira abantu, era nga yasomera ku [[:en:Cairn_University|Cairn University]].<ref> https://web.archive.org/web/20091219034539/http://www.newvision.co.ug/D/9/657/631662/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/interview-pastor-martin-ssempa-on-bobi-wine/</ref><ref>http://www.crosswalk.com/blogs/ewthrockmorton/11616589/</ref>
== Obutuuze bwe ==
Okusinziira ku bbaluwa y'abalonzi eyaweebwayo nga 6 Ogwomusanvu 2012, Ssempa mutuuze wa America.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.capitalfm.co.ke/news/Kenyanews/Uganda-pastor-screens-gay-porn-in-church-7515.html |access-date=2024-09-18 |archive-date=2010-02-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100221055146/http://www.capitalfm.co.ke/news/Kenyanews/Uganda-pastor-screens-gay-porn-in-church-7515.html |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gwe ==
=== Obuweereza ===
Mu 1996, yatandikawo ekkanisa ya Makerere Community Church ku ttaka lya Makerere University.<ref> http://www.ccrjustice.org/home/press-center/press-releases/anti-gay-ugandan-extremist-martin-ssempa-us-citizen-testimony</ref>
=== Kaweefube w'okulwanirira enkyukakyuka ===
Ssempa awakanya [[:en:Separation_of_church_and_state|eky'ekkanisa okweyawula ku gavumenti]] era n'okukozesa obupiiira bu galimpitawa mu kwetangira okufuna akawuka akaleeta Mukenenya. Ye awagira [[:en:Abstinence|obwetangize]] wamu n'okusomesa ku bwesimbu ku bulamu bw'omuntu mu kulwanyisa endwadde eziva mu kwegatta.<ref>https://allafrica.com/stories/200403100019.html</ref> Ssempa agamba nti akulembeddemu okusaba okw'ekikungo okugendereddwamu "okugoba [[:en:Sodomy|ebisiyaga]] mu Uganda, nga alangirira [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|etteeka mu Uganda]] eryateesebwa nga lireetera ebikolwa bino ebikyamu okuviiramu ababtu okubonerezebwa nga basibwa obulamu bwonna mu makomera, oba mu mbeera ezimu okuvaamu [[:en:Rape|okusobezebwako]], oba okufa".
Ssempa awagidde nnyo ekkomo ku butabanguko obuva ku njawukana mu mawanga n'obukyayi mu Uganda.<ref name="The Independent">https://web.archive.org/web/20091225191303/http://www.martinssempa.com/warren-response.html</ref> Muwagizi nnyo [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Ow'ekiteeso Ekikugira Ebisiyaga mu Uganda]].<ref name="reuters">http://www.independent.co.ug/index.php/component/content/article/106-myblog/1923-tribal-politics-role-of-the-church-in-peace-building </ref> Ssempa akulembeddemu okuwakanya kuno nga alaga [[:en:Gay_pornography|obutambi bw'abalya ebisiyaga]], nga kiraga nti [[:en:Fisting|bajaguza]], [[:en:Anilingus|anilingus]], ne [[:en:Coprophilia|coprophilia]] mu kkanisa ye ne mu nkungaana.
<ref name="Huffingtonpost.com">https://web.archive.org/web/20120926174046/http://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE60E0E720100115?pageNumber=1&virtualBrandChannel=0</ref> Endaga zino zaasaasaana nnyo era nga baziyita "Eat Da Poo Poo" ku mitimbagano.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2010/02/18/martin-ssempa-anti-gay-ug_n_467157.html</ref> Ssempa afuuse mu[[:en:Internet_meme|manyifu ku mitimbagano]] oluvannyuma lwa bino n'ebikolwa bye ebirala ebiraga okuvumirira ebisiyaga, nga okusinga okumanyibwa kwali mu kukyazibwa ku ttivvi mu an appearance on the [[:en:Breakfast_television|lulaga lw'okumakya]] olw'ayitibwa ''Morning Breeze'' mwe baali n'omuwagizi w'ebisiyaga ayitibwa [[:en:Pepe_Julian_Onziema|Pepe Julian Onziema]]. Yatuumibwa erinnya lya Pasta" n'erya "Pasta [[:en:Senpai|Senpai]]" ku mutimbagano.
Ku kiteeso ekyo, Ssempa ayogedde bino: <blockquote>Abantu abamu babuuza lwaki waliwo ekibonerezo ky'okufa mu kiteeso kino. Wabaddewo okutambuza amawulira amakyamu ku nsonga eno era emitwe emikulu egimu gisoma nti: “Abali b'ebisiyaga b'akutiibwa mu Uganda”. Emitwe gino giwabya mu bugendelevu. Ekibonerezo kino kikola mu mbeera ezimu ezimanyiddwa nga 'esusse', nga muno mulimu, abo abawawaabiddwa okukituusa ku balala nga babakaka omuli abaana oba abaliko obulemu; kino kikola ku abo abakwasi b'abaana abato!
Nga bwe kyatangaazibwa nti waliwo obuzibu bwa 'okukwata omwana embeerera kuwonya Akawuka n'Obulwadde bwa Mukeneya' omuzzi w'omusango guno aba alina Akawuka; omuzadde oba alabirira omwana asobezeddwako omuntu we! Era bano bakomekkerera bakozesezza eddagala eriwunza abaana bano oluvannyuma ne babasobyako! Kirabwa bulungi nti ekigendererwa mu kino ky'akukuuma abo abanafu mu bitundu gyetubeera okuva ku bantu ababi. Bambi mumanye nti okusukka mu myaka 15 Uganda ezze egaba ekibonerezo kino nga kiweebwa abantu abakwasi b'abaana n'abantu nga tebasosola mu kikula, okusinga nga kikolebwa kutaasa omwana ow'obuwala ku basajja. Ku mulundi guno ekigendererwa ky'akutaasizaamu n'omwana omulenzi, naabalala.<ref>https://gayety.co/explaining-the-why-are-you-gay-meme</ref></blockquote>
=== Amaanyi ge mu bantu ===
Amaanyi ga Ssempa mu nsi yonna gayoleseddwa ng’ayita mu mirimu gyakoze n’ettabi ly’ekitongole [[:en:United_States_Agency_for_International_Development|kya Amerika ekikola ku nkulaakulana y’ensi yonna]], [[:en:President's_Emergency_Plan_for_AIDS_Relief|President's Emergency Plan for AIDS Relief]] (PEPFAR). Olw’okwenyigira mu nsonga z’ekiteeso ky’okulwanyisa ebisiyaga ly’awagira mu nsi ye, PEPFAR ebibiina by'abawagizi b'ebisiyaga abakazi n'abasajja bibadde bi kiraba nga ekitumbula okutya okukola omuze gw'ebisiyaga. <ref>http://www.thedailybeast.com/blogs-and-stories/2009-01-07/the-truth-about-rick-warren-in-africa/full/</ref>
Mu kugatta ku kigendererwa kye eky'okulwanyisa ebisiyaga, Ssempa abadde omu ku bawandiisi abaakola enkola ya "Obwetangize n'okubeera omwesigwa" eya Uganda mu 2004; enkola eno yava mu kuddamu kutunula mu yali eriwo eya " ABC" – Okwewala, Okubeera Omwesigwa, n'Okukozesa Obupiira. Ng’oggyeeko ekyo, ye mukiise ow’enjawulo ow’ekibiina ekivunaanyizibwa ku mukenenya ekya Task Force on AIDS of Uganda ekya [[:en:First_Lady|Mukyala W'omukulembeze W'eggwanga]] [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]] . Ssempa awadde obujulizi mu lukiiko lwa [[:en:Congress_of_the_United_States|United]] <ref>{{Cite web}}</ref>[[:en:Congress_of_the_United_States|States Congress]] ku [[:en:AIDS_in_Africa|kirwadde kya siriimu mu Africa]] .
Edda, Ssempa yali akwatagana ne [[:en:Rick_Warren|Rick Warren]] ne [[:en:Saddleback_Church|Saddleback Church]] mu kigendererwa eky'okulwanyisa Mukenenya. <ref>https://www.hrw.org/news/2007/10/11/letter-congressional-caucus-about-us-support-ugandan-homophobia</ref> Mu kiseera ekyo, yali aweereza ng’omwogezi omukulu mu lukungaana lwa Warren ''olwa Disturbing Voices'' AIDS; Okuva olwo Warren yeeyawula ku Ssempa n’asalako ddala enkolagana naye mu 2007. <ref>https://www.metroweekly.com/2009/12/c-street-rick-warren-george-b/</ref>
=== Okukwatibwa kwe n'okuvunaanibwa ===
Mu Gwekkumi gwa 2012, Ssempa n’abantu abalala bataano baasingisibwa omusango mu kkooti ya Buganda Road ogw’okwekobaana okwonoona erinnya ly’omusumba gwe yali avuganya naye nga bamulumiriza mu bukyamu nti yeenyigira mu bisiyaga. Omusango guno gwava ku musango ogwagwawo mu Gwokutaano, 2009 Ssempa n'abalala mwe beenyigira mu lukwe ne bakaka abasajja b'ekkanisa mu Lutikko ya [[:en:Robert_Kayanja|Robert Kayanja]] e Rubaga [[:en:Miracle_Centre_Cathedral|Miracle Center Cathedral]] okugamba nti beegatta ne Kayanja. Oluvanyuma lwa poliisi okunoonyereza, abavubuka bano baggyayo okulumiriza kwabwe era ne beewozaako nti baali baafunye ssente okwogera nti basobezebwako omusumba Kayanja. Abantu bano omukaaga okuli ne Ssempa baavunaanibwa omusango gw’okutyoboola erinnya lyabwe ne basalirwa engassi ya kakadde kamu buli omu (mu Dollar ziri 390) n’okuweereza abantu essaawa kikumi.
== Okumukomerera ==
Mu 2014, omuwandiisi w’ebitabo Munnayuganda Paul Kaliisa yamuvumirira okutumbula ebisiyaga olw’okulaga obutambi bw’obuseegu obw'ebisiyaga mu masinzizo, n’ayogera nti ebikolwa bino birina okuteekebwako envumbo mu tteeka lya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Kiteeso kya Uganda Eky'okulwanyisa Ebisiyaga]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.gaystarnews.com/article/uganda-gang-guilty-inventing-gay-priest-rape-story041012/ |access-date=2024-09-18 |archive-date=2022-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220305194952/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-gang-guilty-inventing-gay-priest-rape-story041012/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:LGBT_rights_in_Africa|Eddembe ly'abasiyazi mu Africa]]
* [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|Eddembe Ly'abasiyazi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
2pxxtran8srj1nmk7bqwmqfl4hli4um
60637
60449
2026-07-10T16:35:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60637
wikitext
text/x-wiki
'''Martin Ssempa''' (yazaalibwa 1968) Munnayuganda [[:en:Pastor|omusumba w'ekkanisa y'abalokole]] owa [[:en:Charismatic_Christianity|charismatic]], omulwanirizi w'enkyukakyuka mu bantu ne by'obufuzi, era nga ye mutandisi w'ekkanisa ya [[:en:Makerere|Makerere]] Community Church. Yeeyitanga '''Pastor Doctor Martin Ssempa''', naye kati yeeyita lya '''Gabriel Baaba Gwanga'mujje Eri Yesu'''.<ref>https://twitter.com/martinssempa/status/1078632566083719168</ref> Ssempa yayaatiikirira nnyo okutuuka ku mutendera gwensi yonna mu 2010, oluvannyuma lw'okukola akatambi ku kkanisa ye nga kawakanya [[:en:Homosexuality|ebisiyaga]], ne kasasaana nnyo mu nsi.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Martin Ssempa yazaalibwa [[:en:Naluzaale|Naluzaale]] mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] mu Uganda mu 1968 nga ye maama ali yekka. Yali tamanyi kitaawe. Maama we yali musomesa era yakyusa amasomero emirundi mingi ng’akyali mwana muto. Ssempa yagenda ku Kimanya Primary School e [[:en:Masaka|Masaka]] ne St. Peter's Primary School e [[:en:Nsambya|Nsambya]] . Oluvannyuma yagenda ku Rubaga Boys’ Secondary School, nga tannamaliriza [[:en:A_level|ddaala lya A]] mu ttendekero lya [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] . Mu myaka gye egy’obutiini yafuuka sereebu mu East Africa nga nnantameggwa w’eggwanga [[:en:Break_dancing|mu break dancing]] . Mu 1988, Ssempa yakkirizibwa mu Ssettendekero ya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] .
Bwe yali ku Yunivasite, muganda wa Ssempa ne mwannyina baakwatibwa akawuka ka siriimu. Ssempa yatuulanga kumpi n’ebitanda byabwe nga bwe beeyongera okulwala. Bwe baafa mu 1990, yabanenya olw'obugwenyufu bwabwe era n’atya nti naye obulamu bwe bwandimuviirako okufa Mukenenya; bwe kityo, yasalawo okubaako ky’akolawo. Ssempa yakyuka n’adda mu [[:en:Evangelical_Christianity|ddiini y’Ekigambo]] bwe yali ku [[:en:Wandegeya|Wandegeya]] [[:en:Baptist|Baptist]] Youth Center. Yatalaaga eggwanga lyonna n’ekibiina kya katemba ekyayimba n'okuzannya mu masomero mu kaweefube w’okusomesa abayizi ku bulwadde bwa mukenenya.
Ssempa yatikkirwa e Makerere ne [[:en:Bachelor's_degree|Diguli Esooka]] mu bya [[:en:Social_Science|Social Science]], nga essira alitadde mu nkwatagana z'abantu oba sociology. Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli Ey'okubiri mu Arts]] mu kubuulirira abantu, era nga yasomera ku [[:en:Cairn_University|Cairn University]].<ref> https://web.archive.org/web/20091219034539/http://www.newvision.co.ug/D/9/657/631662/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/interview-pastor-martin-ssempa-on-bobi-wine/</ref><ref>http://www.crosswalk.com/blogs/ewthrockmorton/11616589/</ref>
== Obutuuze bwe ==
Okusinziira ku bbaluwa y'abalonzi eyaweebwayo nga 6 Ogwomusanvu 2012, Ssempa mutuuze wa America.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.capitalfm.co.ke/news/Kenyanews/Uganda-pastor-screens-gay-porn-in-church-7515.html |access-date=2024-09-18 |archive-date=2010-02-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100221055146/http://www.capitalfm.co.ke/news/Kenyanews/Uganda-pastor-screens-gay-porn-in-church-7515.html |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gwe ==
=== Obuweereza ===
Mu 1996, yatandikawo ekkanisa ya Makerere Community Church ku ttaka lya Makerere University.<ref> http://www.ccrjustice.org/home/press-center/press-releases/anti-gay-ugandan-extremist-martin-ssempa-us-citizen-testimony</ref>
=== Kaweefube w'okulwanirira enkyukakyuka ===
Ssempa awakanya [[:en:Separation_of_church_and_state|eky'ekkanisa okweyawula ku gavumenti]] era n'okukozesa obupiiira bu galimpitawa mu kwetangira okufuna akawuka akaleeta Mukenenya. Ye awagira [[:en:Abstinence|obwetangize]] wamu n'okusomesa ku bwesimbu ku bulamu bw'omuntu mu kulwanyisa endwadde eziva mu kwegatta.<ref>https://allafrica.com/stories/200403100019.html</ref> Ssempa agamba nti akulembeddemu okusaba okw'ekikungo okugendereddwamu "okugoba [[:en:Sodomy|ebisiyaga]] mu Uganda, nga alangirira [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|etteeka mu Uganda]] eryateesebwa nga lireetera ebikolwa bino ebikyamu okuviiramu ababtu okubonerezebwa nga basibwa obulamu bwonna mu makomera, oba mu mbeera ezimu okuvaamu [[:en:Rape|okusobezebwako]], oba okufa".
Ssempa awagidde nnyo ekkomo ku butabanguko obuva ku njawukana mu mawanga n'obukyayi mu Uganda.<ref name="The Independent">https://web.archive.org/web/20091225191303/http://www.martinssempa.com/warren-response.html</ref> Muwagizi nnyo [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Ow'ekiteeso Ekikugira Ebisiyaga mu Uganda]].<ref name="reuters">http://www.independent.co.ug/index.php/component/content/article/106-myblog/1923-tribal-politics-role-of-the-church-in-peace-building </ref> Ssempa akulembeddemu okuwakanya kuno nga alaga [[:en:Gay_pornography|obutambi bw'abalya ebisiyaga]], nga kiraga nti [[:en:Fisting|bajaguza]], [[:en:Anilingus|anilingus]], ne [[:en:Coprophilia|coprophilia]] mu kkanisa ye ne mu nkungaana.
<ref name="Huffingtonpost.com">https://web.archive.org/web/20120926174046/http://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE60E0E720100115?pageNumber=1&virtualBrandChannel=0</ref> Endaga zino zaasaasaana nnyo era nga baziyita "Eat Da Poo Poo" ku mitimbagano.<ref>http://www.huffingtonpost.com/2010/02/18/martin-ssempa-anti-gay-ug_n_467157.html</ref> Ssempa afuuse mu[[:en:Internet_meme|manyifu ku mitimbagano]] oluvannyuma lwa bino n'ebikolwa bye ebirala ebiraga okuvumirira ebisiyaga, nga okusinga okumanyibwa kwali mu kukyazibwa ku ttivvi mu an appearance on the [[:en:Breakfast_television|lulaga lw'okumakya]] olw'ayitibwa ''Morning Breeze'' mwe baali n'omuwagizi w'ebisiyaga ayitibwa [[:en:Pepe_Julian_Onziema|Pepe Julian Onziema]]. Yatuumibwa erinnya lya Pasta" n'erya "Pasta [[:en:Senpai|Senpai]]" ku mutimbagano.
Ku kiteeso ekyo, Ssempa ayogedde bino: <blockquote>Abantu abamu babuuza lwaki waliwo ekibonerezo ky'okufa mu kiteeso kino. Wabaddewo okutambuza amawulira amakyamu ku nsonga eno era emitwe emikulu egimu gisoma nti: “Abali b'ebisiyaga b'akutiibwa mu Uganda”. Emitwe gino giwabya mu bugendelevu. Ekibonerezo kino kikola mu mbeera ezimu ezimanyiddwa nga 'esusse', nga muno mulimu, abo abawawaabiddwa okukituusa ku balala nga babakaka omuli abaana oba abaliko obulemu; kino kikola ku abo abakwasi b'abaana abato!
Nga bwe kyatangaazibwa nti waliwo obuzibu bwa 'okukwata omwana embeerera kuwonya Akawuka n'Obulwadde bwa Mukeneya' omuzzi w'omusango guno aba alina Akawuka; omuzadde oba alabirira omwana asobezeddwako omuntu we! Era bano bakomekkerera bakozesezza eddagala eriwunza abaana bano oluvannyuma ne babasobyako! Kirabwa bulungi nti ekigendererwa mu kino ky'akukuuma abo abanafu mu bitundu gyetubeera okuva ku bantu ababi. Bambi mumanye nti okusukka mu myaka 15 Uganda ezze egaba ekibonerezo kino nga kiweebwa abantu abakwasi b'abaana n'abantu nga tebasosola mu kikula, okusinga nga kikolebwa kutaasa omwana ow'obuwala ku basajja. Ku mulundi guno ekigendererwa ky'akutaasizaamu n'omwana omulenzi, naabalala.<ref>https://gayety.co/explaining-the-why-are-you-gay-meme</ref></blockquote>
=== Amaanyi ge mu bantu ===
Amaanyi ga Ssempa mu nsi yonna gayoleseddwa ng’ayita mu mirimu gyakoze n’ettabi ly’ekitongole [[:en:United_States_Agency_for_International_Development|kya Amerika ekikola ku nkulaakulana y’ensi yonna]], [[:en:President's_Emergency_Plan_for_AIDS_Relief|President's Emergency Plan for AIDS Relief]] (PEPFAR). Olw’okwenyigira mu nsonga z’ekiteeso ky’okulwanyisa ebisiyaga ly’awagira mu nsi ye, PEPFAR ebibiina by'abawagizi b'ebisiyaga abakazi n'abasajja bibadde bi kiraba nga ekitumbula okutya okukola omuze gw'ebisiyaga. <ref>http://www.thedailybeast.com/blogs-and-stories/2009-01-07/the-truth-about-rick-warren-in-africa/full/</ref>
Mu kugatta ku kigendererwa kye eky'okulwanyisa ebisiyaga, Ssempa abadde omu ku bawandiisi abaakola enkola ya "Obwetangize n'okubeera omwesigwa" eya Uganda mu 2004; enkola eno yava mu kuddamu kutunula mu yali eriwo eya " ABC" – Okwewala, Okubeera Omwesigwa, n'Okukozesa Obupiira. Ng’oggyeeko ekyo, ye mukiise ow’enjawulo ow’ekibiina ekivunaanyizibwa ku mukenenya ekya Task Force on AIDS of Uganda ekya [[:en:First_Lady|Mukyala W'omukulembeze W'eggwanga]] [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]] . Ssempa awadde obujulizi mu lukiiko lwa [[:en:Congress_of_the_United_States|United]] <ref>{{Cite web}}</ref>[[:en:Congress_of_the_United_States|States Congress]] ku [[:en:AIDS_in_Africa|kirwadde kya siriimu mu Africa]] .
Edda, Ssempa yali akwatagana ne [[:en:Rick_Warren|Rick Warren]] ne [[:en:Saddleback_Church|Saddleback Church]] mu kigendererwa eky'okulwanyisa Mukenenya. <ref>https://www.hrw.org/news/2007/10/11/letter-congressional-caucus-about-us-support-ugandan-homophobia</ref> Mu kiseera ekyo, yali aweereza ng’omwogezi omukulu mu lukungaana lwa Warren ''olwa Disturbing Voices'' AIDS; Okuva olwo Warren yeeyawula ku Ssempa n’asalako ddala enkolagana naye mu 2007. <ref>https://www.metroweekly.com/2009/12/c-street-rick-warren-george-b/</ref>
=== Okukwatibwa kwe n'okuvunaanibwa ===
Mu Gwekkumi gwa 2012, Ssempa n’abantu abalala bataano baasingisibwa omusango mu kkooti ya Buganda Road ogw’okwekobaana okwonoona erinnya ly’omusumba gwe yali avuganya naye nga bamulumiriza mu bukyamu nti yeenyigira mu bisiyaga. Omusango guno gwava ku musango ogwagwawo mu Gwokutaano, 2009 Ssempa n'abalala mwe beenyigira mu lukwe ne bakaka abasajja b'ekkanisa mu Lutikko ya [[:en:Robert_Kayanja|Robert Kayanja]] e Rubaga [[:en:Miracle_Centre_Cathedral|Miracle Center Cathedral]] okugamba nti beegatta ne Kayanja. Oluvanyuma lwa poliisi okunoonyereza, abavubuka bano baggyayo okulumiriza kwabwe era ne beewozaako nti baali baafunye ssente okwogera nti basobezebwako omusumba Kayanja. Abantu bano omukaaga okuli ne Ssempa baavunaanibwa omusango gw’okutyoboola erinnya lyabwe ne basalirwa engassi ya kakadde kamu buli omu (mu Dollar ziri 390) n’okuweereza abantu essaawa kikumi.
== Okumukomerera ==
Mu 2014, omuwandiisi w’ebitabo Munnayuganda Paul Kaliisa yamuvumirira okutumbula ebisiyaga olw’okulaga obutambi bw’obuseegu obw'ebisiyaga mu masinzizo, n’ayogera nti ebikolwa bino birina okuteekebwako envumbo mu tteeka lya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|Kiteeso kya Uganda Eky'okulwanyisa Ebisiyaga]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.gaystarnews.com/article/uganda-gang-guilty-inventing-gay-priest-rape-story041012/ |access-date=2024-09-18 |archive-date=2022-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220305194952/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-gang-guilty-inventing-gay-priest-rape-story041012/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:LGBT_rights_in_Africa|Eddembe ly'abasiyazi mu Africa]]
* [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|Eddembe Ly'abasiyazi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
2tczfm24wbt4s5vhbmw64cl8un5wsz6
Adolf Mwesige
0
11033
60699
60167
2026-07-10T22:17:24Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60699
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
gm0i61zhivwpewupgjh05pziary4iyv
Lilian Mary Nabulime
0
11086
60344
41223
2026-07-10T16:14:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60344
wikitext
text/x-wiki
[[File:Lilian_Mary_Nabulime.jpg|alt=Lilian Mary Nabulime|thumb| Lilian Mary Nabulime]]
'''Lilian Mary Nabulime''' (yazaalibwa 22 Ogwekkuminebiri 1963) munna Uganda omusomesa ku yunivasite e Makerere era awunda ebiyiiye.Ebimu ku biyiiye bye bifulumiziddwa era nebyolesebwa mu myoleso egyenjawulo mu Uganda kwossa negyo egiri ku ddaala lyensi yonna. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/lilian-mary-nabulime/ |access-date=2024-11-12 |archive-date=2021-06-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210612211611/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/lilian-mary-nabulime/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Nabulime yazaalibwa mu [[Kampala|kibuga Kampala]], mu masekkati ga [[Yuganda|Uganda]] mu mwaka 1963. Okusoma yakutandikira ku ssomero lya Nkoni Girls’ Primary school gye yamalira ekibiina ekyomusanvu. Oluvannyuma yagenda ku [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma emitendera gya siniya gyombi. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite e Makerere]] era natikkirwa diguli ye esooka mu mwaka 1987. Yeeyongera okusoma era nafuna diguli eyokubiri mu misomo gyokusiiga, okukuba ebifanaanyi kwossa okuwunda ebiyiiye oku ku yinivasite e Makerere ate yyo diguli eyokusatu (PhD) najisomera ku [[:en:Newcastle_University|Newcastle University]] natikkirwa mu mwaka 2007. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://research.ncl.ac.uk/sacs/projects/Nabulime.html |access-date=2024-11-12 |archive-date=2016-03-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307184628/http://research.ncl.ac.uk/sacs/projects/Nabulime.html |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Nabulime musomesa ku ttendekero li ''<nowiki/>'College of Engineering, Design, Art and Technology (CEDAT)''' e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere ku yunivasite]] era nga yakulirako ekitongole kyabasoma okuwunda ebiyiiye. Ebiyiiye bye abikola nga akozesa ebintu ebya bulijjo nga ssabbuuni, obusengejja, engoye, endabirwamu, ebyuma, ebitundu by’emmotoka n’ebintu ebirala ebikozesebwa mu bulamu obwabulijjo okutuusa ku bantu obubaka obukwata ku nsonga ezibakwatako nga endwadde, ekikula ky’abantu, ensonga z’obutonde bwensi nokwongera okwolesa amakulu agali mu kuwunda ebiyiiye okusukka kwekyo omuntu kyalaba obulabi.<ref>{{Cite web |url=http://observer.ug/lifestyle/54921-lillian-nabulime-addresses-girl-child-in-exhibition.html |title=Archive copy |access-date=2024-11-12 |archive-date=2024-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241113051942/https://observer.ug/lifestyle/54921-lillian-nabulime-addresses-girl-child-in-exhibition.html |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1421303/nabulime-bold-beautiful-art-lights</ref>
== Byatuuseeko nobuwanguzi bwe ==
* Engule ya Commonwealth Fellowship Award e Bungereza (2012) <ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Using-Art-to-talk-about-HIV-AIDS/691232-1465994-liu2au/index.html</ref>
* Robert Sterling Fellowship, Vermont Studio Center , USA (2011)
* African Stones Talk Sculpture Symposium (AST), Kenya (2011)
* British Academy International Visiting Fellowship 2009 <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://devnet.org.nz/sites/default/files/DevNet%20Art2014.pdf |access-date=2024-11-12 |archive-date=2018-01-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180128064954/http://www.devnet.org.nz/sites/default/files/DevNet%20Art2014.pdf |url-status=dead }}</ref>
* ROLS UK (2009 and 2008) and; Commonwealth Fellowship Award, UK (1997).
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
9w2230f5pzhsvzrrrxj83lwbyyfgocs
60573
60344
2026-07-10T16:35:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60573
wikitext
text/x-wiki
[[File:Lilian_Mary_Nabulime.jpg|alt=Lilian Mary Nabulime|thumb| Lilian Mary Nabulime]]
'''Lilian Mary Nabulime''' (yazaalibwa 22 Ogwekkuminebiri 1963) munna Uganda omusomesa ku yunivasite e Makerere era awunda ebiyiiye.Ebimu ku biyiiye bye bifulumiziddwa era nebyolesebwa mu myoleso egyenjawulo mu Uganda kwossa negyo egiri ku ddaala lyensi yonna. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/lilian-mary-nabulime/ |access-date=2024-11-12 |archive-date=2021-06-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210612211611/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/lilian-mary-nabulime/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Nabulime yazaalibwa mu [[Kampala|kibuga Kampala]], mu masekkati ga [[Yuganda|Uganda]] mu mwaka 1963. Okusoma yakutandikira ku ssomero lya Nkoni Girls’ Primary school gye yamalira ekibiina ekyomusanvu. Oluvannyuma yagenda ku [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma emitendera gya siniya gyombi. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite e Makerere]] era natikkirwa diguli ye esooka mu mwaka 1987. Yeeyongera okusoma era nafuna diguli eyokubiri mu misomo gyokusiiga, okukuba ebifanaanyi kwossa okuwunda ebiyiiye oku ku yinivasite e Makerere ate yyo diguli eyokusatu (PhD) najisomera ku [[:en:Newcastle_University|Newcastle University]] natikkirwa mu mwaka 2007. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://research.ncl.ac.uk/sacs/projects/Nabulime.html |access-date=2024-11-12 |archive-date=2016-03-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307184628/http://research.ncl.ac.uk/sacs/projects/Nabulime.html |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Nabulime musomesa ku ttendekero li ''<nowiki/>'College of Engineering, Design, Art and Technology (CEDAT)''' e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere ku yunivasite]] era nga yakulirako ekitongole kyabasoma okuwunda ebiyiiye. Ebiyiiye bye abikola nga akozesa ebintu ebya bulijjo nga ssabbuuni, obusengejja, engoye, endabirwamu, ebyuma, ebitundu by’emmotoka n’ebintu ebirala ebikozesebwa mu bulamu obwabulijjo okutuusa ku bantu obubaka obukwata ku nsonga ezibakwatako nga endwadde, ekikula ky’abantu, ensonga z’obutonde bwensi nokwongera okwolesa amakulu agali mu kuwunda ebiyiiye okusukka kwekyo omuntu kyalaba obulabi.<ref>{{Cite web |url=http://observer.ug/lifestyle/54921-lillian-nabulime-addresses-girl-child-in-exhibition.html |title=Archive copy |access-date=2024-11-12 |archive-date=2024-11-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241113051942/https://observer.ug/lifestyle/54921-lillian-nabulime-addresses-girl-child-in-exhibition.html |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1421303/nabulime-bold-beautiful-art-lights</ref>
== Byatuuseeko nobuwanguzi bwe ==
* Engule ya Commonwealth Fellowship Award e Bungereza (2012) <ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Using-Art-to-talk-about-HIV-AIDS/691232-1465994-liu2au/index.html</ref>
* Robert Sterling Fellowship, Vermont Studio Center , USA (2011)
* African Stones Talk Sculpture Symposium (AST), Kenya (2011)
* British Academy International Visiting Fellowship 2009 <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://devnet.org.nz/sites/default/files/DevNet%20Art2014.pdf |access-date=2024-11-12 |archive-date=2018-01-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180128064954/http://www.devnet.org.nz/sites/default/files/DevNet%20Art2014.pdf |url-status=dead }}</ref>
* ROLS UK (2009 and 2008) and; Commonwealth Fellowship Award, UK (1997).
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
60eftmyweeecpxf0vd86wnhstbk7p55
Ekika ky'Enjaza
0
11106
60717
45772
2026-07-11T03:35:41Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60717
wikitext
text/x-wiki
[[File:NJAZA_CLAN_Totem.jpg|thumb|[[:en:Sculpture|Ekibumbe]] kino kiraga [[:en:Totem|ekika]] ky'Enjaza eky'Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] ekisangibwa e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] mu [[Kampala]] .]]
'''Ekika ky'Enjaza''' kyekimu ku bika ebingi mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] mu naku z'obuliwo kati. Njaza kigambo kya [[Luganda]] ekitegeeza [[:en:Reedbuck|reedbuck]] mu lugereza. Ky'ekimu ku bika ebitaano binansaangwa mu [[Buganda]] nga [[:en:Kintu|Kintu]] tannajja.Abasinganibwa mu bika ebitaano boogerwako nga abasooka(Bannansangwa). Ebika ebirala ebitaano ebyasooka kwaliko Effumbe, Engeye, [[:en:Lugave_Clan|Olugave]], ne Nnyonyi Nnyange. Baasibuka mu [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ne basenga e Kiwawu mu Busujju. Okuva awo, baasenguka ne basenga mu bitundu [[:en:Mabira_Forest|by’ekibira kya Mabira]] mu Kyaggwe (mu kiseera kino [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]). <ref name=":0">{{Cite web |last=M |first=Isaac |title=Njaza History |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-history/njaza-history |access-date=2024-02-20 |website=www.obutaka.com |language=en-gb |archive-date=2024-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240220125645/https://www.obutaka.com/clans/clan-history/njaza-history |url-status=dead }}</ref>
== Ensibuko ==
Kabaka Kintu bwe yatuuka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]], Ekika ky'Enjaza kyali kyamala dda okunywerera mu bujjuvu era nga batebenkedde e Kyaggwe. Entebe y’ekika Enkulu yali Kirugu, oluvannyuma yasengulwa okutwalibwa e Kkonko mu Kyaggwe (mu kiseera kino [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]). Engeri Kyaggwe gyeyali eriraanye [[:en:Busoga|Busoga]], ab'Ekika ky'Enjaza baasindikibwa nga Bassekabaka ba [[Buganda]] ab'enjawulo okugenda ku mirimu egyali gibawereddwa. Masanso ow'e Naminya yabuzibwa [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] [[Kyabaggu of Buganda|Kyabaggu]] okusenga e Butiki okumpi n'e [[Jinja]] okukola ng'omukiise wa [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] e [[:en:Busoga|Busoga.]] Buli eyasindikibwa [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] wa [[Buganda]] okugenda e [[:en:Busoga|Busoga]] n'abaali bagenda ng'okuva e [[:en:Busoga|Busoga]] okudda e [[Kampala]] baalina nga kusooka okuloopa wa Masanso omukiise wa [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] mu [[:en:Busoga|Busoga]].<ref name=":0"/>
Olunaku lumu, Masanso yakyalira ekkooti ya Kabaka mu Buganda, Kabaka yamubuuza,"Waguma okusigala e Busoga?" ekitegeeza nti "Walina obuvumu okusigala e Busoga?" Masanso yawa Kabaka eky'okuddamu ekikakafu eri Kabaka ng'amugamba nti,"Naguma" ekitegeeza ,"Nnafuna obuvumu". Era okuva kw'olwo, ekitiibwa kya Masanso kyafuuka "Waguma". Abamu ku b'ekika ky’Enjaza baatwala obutaka mu [[:en:Busoga|Busoga]] emirundi egy’enjawulo. [[:en:Busoga|Busoga]] nayo yafuuka ogumu ku mukutu gwa [[Buganda]] . <ref name=":0"/>
== Emirimu gyebakola ==
Omulimu gw'obulombolombo ogw'ab'Ekika ky'Enjaza gwali gwa kuyigga Kabaka enjovu ezaali mu [[Mabira Forest|Bibira bya Mabira]] kuba edda byalingamu [[:en:Elephant|enjovu]] nnyingi nnyo .
Okutambuza ebirabo bya Kabaka okuva e Busoga okutuuka mu Buganda nakyo kye kimu ku buvunaanyizibwa bwabwe.
Bano era baakola abawooza mu katale k’e Kigungu ng’eby'amaguzi ebisinga okuva mu masaza okutuuka mu Buvanjuba gyebyatukira okutuukira mu Buganda.
Era omu ku bali mu Kika ky'Enjaza eyali ayitibwa Kaggwa Ndikumulaga ye yali avunaanyizibwa ku kuzimba ennyanja ya Kabaka e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo.]] <ref>{{Cite web |last=M |first=Isaac |title=Njaza History |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-history/njaza-history |access-date=2024-02-21 |website=www.obutaka.com |language=en-gb |archive-date=2024-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240220125647/https://www.obutaka.com/clans/clan-history/njaza-history |url-status=dead }}</ref>
== Ebikwata ku Kika ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
|[[:en:Clan|Clan]] (Ekika)
| Njaza
|-
|[[:en:Totem|Totem]] (Akabiro)
| Ngujulu
|-
| Omukulu w'Ekika (Omutaka) .
| Kitanda
|-
| Entebe y'Ekika (Obutaka) .
| Kkonko, Kyaggwe
|-
|Omubala
| Ow'omugugu aliguta. <ref>{{Cite web |last=M |first=Isaac |title=Njaza History |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-history/njaza-history |access-date=2024-02-21 |website=www.obutaka.com |language=en-gb |archive-date=2024-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240220125647/https://www.obutaka.com/clans/clan-history/njaza-history |url-status=dead }}</ref>
|}
== Laba ne ==
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Ekika ky'eMpindi|Ekika ky'Empindi]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Lugave Clan|Ekika ky'Olugave]]
* [[Mpologoma Clan|Ekika ky'Empologoma]]
* [[Ekika ky'Envuma]]
* [[:en:Nte_Clan|Ekika ky'Ente]]
* [[Kibe Clan|Ekika ky'Ekibe]]
* [[Nvubu Clan|Ekika ky'Envubu]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
ksbvgqbgq7ep1tr7ikoy58biad26c0l
Ekika ky'Envuma
0
11107
60718
44798
2026-07-11T03:36:35Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60718
wikitext
text/x-wiki
[[File:Sculpture_of_the_Nvuma_Clan.jpg|thumb| Ekibumbe ekyoleka enfaanana y'envuma. Kino kisangibwa e Mengo, [[Kampala]] ku luguudo Kabaka Anjagala.]]
'''Ekika ky'envuma''' kimu ku bika bya Buganda. kino kiteeberezebwa okuba ekimu ku bika ebyatondebwawo oluvannyuma lwa Kabaka [[:en:Kato_Kintu|Kato Kintu]] okulya [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] . Envuma kigambo kya [[Luganda]] mu Lungereza ekiyitibwa ' [[:en:Pearl|''Pearl'']] '
Buli Muganda ayina ekika mwava era buli kika kirina [[:en:Totem|omuziro]] gwakyo . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Nvuma%5FClan#cite_note-1</ref>
== Ebyafaayo ==
Ebyafaayo byekika Kino bitandika n'omusajja '''Kyaddondo''' (lino era ly'erinnya ery'omutaka akulira ekika ky'abeddira envuma) eyajja mu [[Buganda]] ne Kabaka [[:en:Kato_Kintu|Kato Kintu]] bweyali ajja okutabaala Bbemba asobole okufuuka Kabaka . Kyaddondo agambibwa okuba nga ava Bubembe mu [[:en:Ssese_Islands|bizinga by’e Ssese]]. Kyaddondo yagatta abalwanyi be ne Kintu mu lutalo olwali e Mangira mu Kyaggwe okulwana ne Bbemba ow’e Buddo eyali Kabaka wa Buganda ow'ebiro ebyo. Olw'obuweereza bwe mu kuleeta Kintu yaweebwa obwa Sabaddu wa [[Buganda]] . <ref name=":0">https://web.archive.org/web/20240125165044/https://www.obutaka.com/en/clans/clan-history/nvuma-history</ref><ref>https://nilepost.co.ug/features/276444/bugandas-traditional-leadership-structure-power-begins-at-the-household</ref>
Engero zigamba nti envuma okufuuka omuziro kyava ku lunaku lumu Kyaddondo bwe yali asaabala (okutambulira) mu kaato wakati w’ekizinga Bubembe ne Funve e Ssese era nga mu kaato yalinamu ensigo ey'envuma eyamuseererako n’egwa mu mazzi n'ebbira wansi ku ntobo ye nnyanja.<ref name=":1">{{Cite web |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-history/nvuma-history |title=Archive copy |access-date=2026-01-22 |archive-date=2026-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260308201921/https://www.obutaka.com/clans/clan-history/nvuma-history |url-status=dead }}</ref> Kyaddondo kwe kulagira abali mu kibinja kye nga kwotadde n’abaana be okunoonya ensigo eno (envuma) okutuusa nga ezuuliddwa mu mazzi kyokka nebatasobola kujifuna. Kyaddondo bwatyo yalagira abaana nabazukulu Okweddira envuma eno eyabulira mu nnyanja. Omuyigo gwenvuma guno gweguvaako enjogera egamba nti "Ogutateganya teguzza Nvuma". Ekitegeeza nti buli kintu okukifunamu wabaawa okufuba.<ref name=":1" />
== Eby'enkizo ku kika ==
{| class="wikitable"
|+
|-
| Omuziro
| Nvuma
|-
| Akabbiro
| Katinvuma
|-
| Omukulu w'Ekika(Omutaka)
| Kyaddondo
|-
| Obutaka (Ensibuko)
| Kawempe, Kyaddondo
|-
|-
| Omubala
| Mpaawo adduka, Mpaawo adduka, aliddayo e Kyaddondo.
|}
== Laba ne ==
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[:en:Mpologoma_Clan|Ekika ky'Empologoma]]
* [[:en:Nvubu_Clan|Ekika kya Nvubu]]
* [[:en:Mpindi_clan|Ekika ky'Empindi]]
* [[:en:Lugave_Clan|Ekika ky'Olugave]]
== Ebijuliziddwa ==
2pfc71u2ikbblqmoasaq5orgzjjayqv
Godfrey Makumbi
0
11143
60263
56639
2026-07-10T16:07:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60263
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Godfrey Makumbi''' (15 Ogwekkumineebiri 1962 - 31 Maayi 2015) yali [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya Uganda]] mu [[Yuganda|Uganda]]:<ref>https://ugandaradionetwork.com/story/requiem-mass-for-bishop-makumbi-underway-in-masaka</ref> Ye yali [[:en:Bishop_of_West_Buganda|Omulabirizi w'Obulabirizi bwa West Buganda]] okuva mu 2011 okutuusa lwe yafa mu Gwokutaano, 2015 .<ref>https://web.archive.org/web/20221211075005/https://www.observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/38252-bishop-makumbi-goes-to-rest-at-52</ref>
Ye yadda mu bigere bya Samuel Keefa Kamya Ssemakula eyali atuusizza emyaka egiwummula.
Makumbi yazaalibwa [[:en:Nansana|Nansana]] era yasomera ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne mu [[:en:University_of_Southampton|Southampton University]] e Bungereza.
Yali musomesa omutendeke era okutuuka okulondebwa yali ku ddaala lya Canon nga ye [https://web.archive.org/web/20221211075005/https://www.observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/38252-bishop-makumbi-goes-to-rest-at-52 mukulu w'essomero lya Buzzibwera Secondary School] mu Bulabirizi bw'e Luweero.
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
ixzn670uqwyte3yk3h66e1a7d3ilv6f
60475
60263
2026-07-10T16:25:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60475
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Godfrey Makumbi''' (15 Ogwekkumineebiri 1962 - 31 Maayi 2015) yali [[:en:Anglican|Mulabirizi mu Kkanisa ya Uganda]] mu [[Yuganda|Uganda]]:<ref>https://ugandaradionetwork.com/story/requiem-mass-for-bishop-makumbi-underway-in-masaka</ref> Ye yali [[:en:Bishop_of_West_Buganda|Omulabirizi w'Obulabirizi bwa West Buganda]] okuva mu 2011 okutuusa lwe yafa mu Gwokutaano, 2015 .<ref>https://web.archive.org/web/20221211075005/https://www.observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/38252-bishop-makumbi-goes-to-rest-at-52</ref>
Ye yadda mu bigere bya Samuel Keefa Kamya Ssemakula eyali atuusizza emyaka egiwummula.
Makumbi yazaalibwa [[:en:Nansana|Nansana]] era yasomera ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne mu [[:en:University_of_Southampton|Southampton University]] e Bungereza.
Yali musomesa omutendeke era okutuuka okulondebwa yali ku ddaala lya Canon nga ye [https://web.archive.org/web/20221211075005/https://www.observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/38252-bishop-makumbi-goes-to-rest-at-52 mukulu w'essomero lya Buzzibwera Secondary School] mu Bulabirizi bw'e Luweero.
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
1tcedm6msbfvsgdlsr7x6h8c4ice2gl
Frances Akello
0
11153
60283
56183
2026-07-10T16:07:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60283
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Frances Akello (yazaalibwa mu 1936) mu nna yuganda omulimi, omusomesa era yali munnabyabufuzi. Yaweereza ku lukiiko lw'ababaka ba Uganda nga mmemba w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] okuva mu 1959 okutuuka mu 1961, yomu ku bakyala aba firika abasooka okuweereza ku lukiiko.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/One-of-Uganda-s-pioneer-female-legislators/691232-2025658-l4nvjnz/index.html</ref><ref>http://www.nzdl.org/gsdlmod?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&cl=CL1.11&d=HASH01498f0cfd994ddfe10f20e4.15&x=1</ref>
Yasomera ku Magoro Primary School, Toroma Primary School ne Ngora Convent School. Yattikibwa obusomesa e Namagunga mu Disitulikiti y'emukono mu 1958 era n'afuna dipulomoma okuva ku Makerere University mu 1966. Yasoma okusomesa olungereza ng'ayambibwako sikaala mu [[:en:University_of_Leeds|University of Leeds]].<ref name=":0" />
Akello yali musomesa mu ttendekero ly'abasomesa erya St Mary's Teachers Training College bweyasunsulwamu n'alondebwa mu lukiiko lw'ababaka ba palamenti mu 1958. Yakolako ng'omukiise ku kakiiko ka Bandera, ng'avunaanyizibwa ku kutegeka bandera y'eggwanga ku bwetwaze bwalyo. Yasalawo obutavuganya ku kifo mu lukiiko lw'eggwanga olusooka kubanga yandibadde avuganya omubuulizi we [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]].<ref name=":0" />
== Ebiwandiiko Ebikozeseddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
cbupl9bx8mqlvtep8bq41ezcc34rx7k
60493
60283
2026-07-10T16:27:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60493
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Frances Akello (yazaalibwa mu 1936) mu nna yuganda omulimi, omusomesa era yali munnabyabufuzi. Yaweereza ku lukiiko lw'ababaka ba Uganda nga mmemba w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] okuva mu 1959 okutuuka mu 1961, yomu ku bakyala aba firika abasooka okuweereza ku lukiiko.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/One-of-Uganda-s-pioneer-female-legislators/691232-2025658-l4nvjnz/index.html</ref><ref>http://www.nzdl.org/gsdlmod?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&cl=CL1.11&d=HASH01498f0cfd994ddfe10f20e4.15&x=1</ref>
Yasomera ku Magoro Primary School, Toroma Primary School ne Ngora Convent School. Yattikibwa obusomesa e Namagunga mu Disitulikiti y'emukono mu 1958 era n'afuna dipulomoma okuva ku Makerere University mu 1966. Yasoma okusomesa olungereza ng'ayambibwako sikaala mu [[:en:University_of_Leeds|University of Leeds]].<ref name=":0" />
Akello yali musomesa mu ttendekero ly'abasomesa erya St Mary's Teachers Training College bweyasunsulwamu n'alondebwa mu lukiiko lw'ababaka ba palamenti mu 1958. Yakolako ng'omukiise ku kakiiko ka Bandera, ng'avunaanyizibwa ku kutegeka bandera y'eggwanga ku bwetwaze bwalyo. Yasalawo obutavuganya ku kifo mu lukiiko lw'eggwanga olusooka kubanga yandibadde avuganya omubuulizi we [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]].<ref name=":0" />
== Ebiwandiiko Ebikozeseddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
1ls6bvzikwp5l1yuxtdq0r8w5tg9j7m
Joyce Mpanga
0
11155
60366
37260
2026-07-10T16:14:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60366
wikitext
text/x-wiki
[[File:Amb_Brown_with_Hon._Mpanga.jpg|thumb| Amb. Brown ne Hon. Mpanga]]
Joyce Rovincer Mpanga (Yazaalibwa 22 January 1934- N'afa nga 18 Ogwekkuminoogumu 2023) yali munnabyabufuzi enzaalwa ya Uganda era nga mmemba w'Ol[[:en:Lukiiko|ukiiko]] lwa Buganda okuva mu 2009. Mpanga yali Minisita w'abakyala ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya pulayimale]] mu 1988 okutuuka mu 1989 . Ng'oggyeeko egya Kabineeti ya Uganda, Mpanga yali [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Palamenti]] owa [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2001.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Mpanga yazaalibwa nga 22 January 1934 mu Disitulikiti y'e Mityana mu Uganda n'asomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High Schoo]]<nowiki/>l. Oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo mu [[:en:Makerere_College|Makerere College]] mu 1958, yeegatta ku [[:en:University_of_London|University of London]] gye yafunira ddiguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne mu Indiana University Bloomignton gye yafuna Diguli eyookubiri eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu 1962.<ref name=":0">https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&pg=RA3-PA270</ref>
== Emirimu gye ==
Mpanga yatandika okusomesa ku [[:en:Makerere_College|Makerere College]] mu 1958 n'afuuka omumyuka w'omukulu w'essomero lya Gayaza High School mu 1962.<ref name=":0" />Mu kiseera kye mu Makerere, Mpanga yalondebwa n'afuuka omubaka mu Palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] mu 1960.<ref>https://books.google.com/books?id=36BViNOAu3sC&pg=PA158</ref> Mpanga yawaŋŋangukira e [[:en:England|Bungereza]] mu omwaka gumu oluvannyuma lw'okulumbibwa kw'olubiri lwa Kabaka mu 1966 n'adda mu Uganda mu 1972.<ref name=":0" />Ng'ali e Bungereza, yali musomesa mu ssomero erimu erya elementary.<ref name=":1">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Joyce-Mpanga--A-quiet-champion-for-women-s-rights/689842-1531966-ctdgc5/index.html</ref>
Mu 1988, Mpanga yafuuka Minisita w'abakyala eyasooka mu Uganda era n'asikirwa Gertrude Byekwaso Lubega.<ref>https://books.google.com/books?id=C4f--wYMhhkC&pg=PA87</ref>Mu mwaka ogwaddako, yalondebwa okuba Minisita w'ebyenjiriza bya Pulayimale era n'akibeeramu okutuusa mu 1991. Ng'oggyeeko okuweereza mu Kabineeti ya Uganda, Mpanga era yali mubaka wa Palamenti owa [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2001.<ref name=":1" />
Wakati mu bifo by'ebyobufuzi, yeenyigira mu kuddamu okuwandiika ssemateeka wa Uganda mu 1995.<ref>https://web.archive.org/web/20190307054010/http://articles.orlandosentinel.com/2008-02-06/news/luganda06_1_beacon-college-primary-education-universal-primary</ref>Mu 2009, Mpanga yafuuka mmemba w'Olukiiko olwa Buweekula<ref>https://web.archive.org/web/20171128071432/http://www.observer.ug/news-headlines/3061-full-list-of-buganda-lukiiko-members</ref> era yali akiikirira abakyala mu Lukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] okuva mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20111014042837/http://www.buganda.or.ug/index.php/representatives-of-different-categories-professionals</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Mpanga yali mufumbo n'abaana babiri.<ref>https://web.archive.org/web/20190308004404/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Marriage-led-to-Mpanga-s-exile/-/689844/1966402/-/item/0/-/iepitsz/-/index.html</ref> Muzzukulu we ayitibwa [[:en:George_the_Poet|George the Poet]], muyimbi era [[:en:Spoken_word|mutontomi]].<ref>https://www.bbc.co.uk/programmes/m000cmym</ref>
Mpanga yafa nga November 18, 2023, ku myaka 89.<ref>https://dailyexpress.co.ug/2023/11/18/former-minister-joyce-mpanga-dies-at-89/</ref>
== Ebiwandiiko ebijulize ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
svv45zzauezn1z2xu851wjvwbfgj86m
60564
60366
2026-07-10T16:35:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60564
wikitext
text/x-wiki
[[File:Amb_Brown_with_Hon._Mpanga.jpg|thumb| Amb. Brown ne Hon. Mpanga]]
Joyce Rovincer Mpanga (Yazaalibwa 22 January 1934- N'afa nga 18 Ogwekkuminoogumu 2023) yali munnabyabufuzi enzaalwa ya Uganda era nga mmemba w'Ol[[:en:Lukiiko|ukiiko]] lwa Buganda okuva mu 2009. Mpanga yali Minisita w'abakyala ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya pulayimale]] mu 1988 okutuuka mu 1989 . Ng'oggyeeko egya Kabineeti ya Uganda, Mpanga yali [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Palamenti]] owa [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2001.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Mpanga yazaalibwa nga 22 January 1934 mu Disitulikiti y'e Mityana mu Uganda n'asomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High Schoo]]<nowiki/>l. Oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo mu [[:en:Makerere_College|Makerere College]] mu 1958, yeegatta ku [[:en:University_of_London|University of London]] gye yafunira ddiguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne mu Indiana University Bloomignton gye yafuna Diguli eyookubiri eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu 1962.<ref name=":0">https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&pg=RA3-PA270</ref>
== Emirimu gye ==
Mpanga yatandika okusomesa ku [[:en:Makerere_College|Makerere College]] mu 1958 n'afuuka omumyuka w'omukulu w'essomero lya Gayaza High School mu 1962.<ref name=":0" />Mu kiseera kye mu Makerere, Mpanga yalondebwa n'afuuka omubaka mu Palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] mu 1960.<ref>https://books.google.com/books?id=36BViNOAu3sC&pg=PA158</ref> Mpanga yawaŋŋangukira e [[:en:England|Bungereza]] mu omwaka gumu oluvannyuma lw'okulumbibwa kw'olubiri lwa Kabaka mu 1966 n'adda mu Uganda mu 1972.<ref name=":0" />Ng'ali e Bungereza, yali musomesa mu ssomero erimu erya elementary.<ref name=":1">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Joyce-Mpanga--A-quiet-champion-for-women-s-rights/689842-1531966-ctdgc5/index.html</ref>
Mu 1988, Mpanga yafuuka Minisita w'abakyala eyasooka mu Uganda era n'asikirwa Gertrude Byekwaso Lubega.<ref>https://books.google.com/books?id=C4f--wYMhhkC&pg=PA87</ref>Mu mwaka ogwaddako, yalondebwa okuba Minisita w'ebyenjiriza bya Pulayimale era n'akibeeramu okutuusa mu 1991. Ng'oggyeeko okuweereza mu Kabineeti ya Uganda, Mpanga era yali mubaka wa Palamenti owa [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2001.<ref name=":1" />
Wakati mu bifo by'ebyobufuzi, yeenyigira mu kuddamu okuwandiika ssemateeka wa Uganda mu 1995.<ref>https://web.archive.org/web/20190307054010/http://articles.orlandosentinel.com/2008-02-06/news/luganda06_1_beacon-college-primary-education-universal-primary</ref>Mu 2009, Mpanga yafuuka mmemba w'Olukiiko olwa Buweekula<ref>https://web.archive.org/web/20171128071432/http://www.observer.ug/news-headlines/3061-full-list-of-buganda-lukiiko-members</ref> era yali akiikirira abakyala mu Lukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] okuva mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20111014042837/http://www.buganda.or.ug/index.php/representatives-of-different-categories-professionals</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Mpanga yali mufumbo n'abaana babiri.<ref>https://web.archive.org/web/20190308004404/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Marriage-led-to-Mpanga-s-exile/-/689844/1966402/-/item/0/-/iepitsz/-/index.html</ref> Muzzukulu we ayitibwa [[:en:George_the_Poet|George the Poet]], muyimbi era [[:en:Spoken_word|mutontomi]].<ref>https://www.bbc.co.uk/programmes/m000cmym</ref>
Mpanga yafa nga November 18, 2023, ku myaka 89.<ref>https://dailyexpress.co.ug/2023/11/18/former-minister-joyce-mpanga-dies-at-89/</ref>
== Ebiwandiiko ebijulize ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
aykjlilqttbr4kp1hjkcex568721ip9
Jacqueline Asiimwe
0
11159
60764
43514
2026-07-11T07:06:53Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60764
wikitext
text/x-wiki
Jackie Asiimwe-mwesigwa,( amanyikiddwa nga Jacqueline Asiimwe) (yazaalibwa March 1970), munnamateeka w'addembe ly'obuntu mu Uganda era omuwabuzi w'eddembe ly'obuntu. Mu kiseera kino ye ssentebe w'ekibiina kya East African Philanthrophy Network (EAPN) era akulira ekitongole kya Civsource Africa, ekitongole ekigabi kyobuyambi kye yatandikawo mu 2017.<ref name=":0">https://observer.ug/lifestyle/56620-jackie-asiimwe-has-climbed-five-mountains</ref><ref>https://www.andariya.com/post/on-giving-and-generosity-an-interview-with-jacqueline-asiimwe</ref><ref>https://www.icrw.org/news/tara-abrahams-and-jacqueline-asiimwe-to-join-icrw-board/</ref>
Mukiseera kye kimu aweereza nga ssentebe w'ekitongole kya International Center for Research on Women Uganda, ekikolagana n'ekitongole kya International Center for Research on Women ICRW, ekisangibwa mu [[:en:Washington,_DC|Washington]], [[:en:Washington,_DC|DC]], Amerika. Jacqueline mmemba ku kakiiko k'ensi yonna aka ICRW. Era yaliko omumyuka w'omukulembeze w'ekitongole kya Civil Society Capacity Building Programme, ekiyambibwako [[:en:European_Union|European Union]], okuva mu 2007 okutuuka mu 2009.<ref>https://www.icrw.org/news/tara-abrahams-and-jacqueline-asiimwe-to-join-icrw-board/</ref>
== Obulamu bw'obutu n'obuyigirize ==
Asiimwe yazaalibwa mu March wa 1970 mu ddwaaliro ly'e [[:en:Mengo_Hospital|Mengo Hospita]] mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. Bazadde be ye Reverend Benon Mugarura ne Mrs Joye Mugarura.<ref name=":0" />
Asiimwe yasomera mu Mengo Primary School gye yasomera P7 mu 1983. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989 yeegatta ku ssomero lya [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] erisinga obukulu mu [[Yuganda|Uganda,]] gye yasomera seniya ye yona .Alina ddiguli mu mateeka eyamuwebwa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite esinga obunene era esinga obukulu mu yunivasita z'agavumenti mu Uganda.<ref name=":0" />
Asiimwe alina Postgraduate Diploma mu by'amateeka gye yafunye okuva mu ttendekero lya Law Development Centre mu Kampala. Ddiguli ye ey'okubiri mu mateeka yamuwebwa essomero lya Georgetown University Law School mu [[:en:Washington,_D.C.|Washingtom, D.C]].<ref name=":0" />
== Omulimu ==
Ng'akyali mu yunivasite ye Makerere, Jacqueline yafuuka mmemba mu kibiina kya Uganda ekya [[:en:Federacion_Internacional_de_Abogadas|Federacion International De Abogadas]] (FIDA) (International Federation of Women Lawyers).<ref>https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/16-Days-Activism-Against-Gender-Based-Violence--hope-redress/689364-5365914-p1thbq/index.html</ref>
Asiimwe yakolako ng'omulwanirizi w'eddembe ly'abakyala mu [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] (UWONET). Mu kiseera kino, yakolagana n'abakazi bangi abalwanyisa obumenyi bw'amateeka, okutulugunya abantu mu maka, n'okusobya ku baana.<ref>{{Cite web |url=https://edition.cnn.com/2020/05/15/africa/uganda-domestic-violence-as-equals-intl/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-04-13 |archive-date=2025-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250413193251/https://edition.cnn.com/2020/05/15/africa/uganda-domestic-violence-as-equals-intl/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.hrw.org/reports/2003/uganda0803/6.htm</ref><ref>{{Cite web |url=https://mulerasfireplace.com/2099-2/ |title=Archive copy |access-date=2025-04-13 |archive-date=2025-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250413193255/https://mulerasfireplace.com/2099-2/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://books.google.com/books?id=p3msSO2dBUAC&q=Jacqueline+Asiimwe+yale&pg=PA178</ref><ref>https://www.independent.co.ug/interview-jacqueline-asiimwe-finding-human-rights-calling-early/</ref>
Era yakolako nga maneja w'ekitongole ky'omuyambi atamanyikiddwa, omumyuka w'omuwandiisi w'ekitongole kya European Union Civil Society Capacity Building Programme, Chief executive Officer wa Uganda Women's Network, Fellow, ekitongole ekirwanirira eddembe lya'bakyala ekya Human Rights Watch. Asiimwe ye Chief Executive Officer wa CivSource Africa, ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkolagana n'okuwagira emirimu gy'ebitongole by'obwannakyewa n'ebitongole by'obwannakyewa mu Afirika. Ekitongole kino kinoonyereza naddala ku nkolagana n'okuwagira obukulembeze bw'omubitundu oba Afiraka era kiwa obuyambi ku mbeera n'enteekateeka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://africaphilanthropynetwork.org/fr/rewriting-the-narrative-of-african-philanthropy-a-round-table-conversation-with-jacqueline-asiimwe-the-ceo-of-civsource-africa/ |access-date=2025-04-13 |archive-date=2021-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211005221114/https://africaphilanthropynetwork.org/fr/rewriting-the-narrative-of-african-philanthropy-a-round-table-conversation-with-jacqueline-asiimwe-the-ceo-of-civsource-africa/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1513918/social-enterprises-neglected-uganda</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1507905/corruption-threatening-space-csos-east-africa</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1508804/women-reject-hike-nomination-fees</ref>
Assimwe era yawerezaako nga ssentebe w'ekitongole kya Uganda ekikolagana n'ekitongole kya Internation Center for Research on Women. Y'omu ku bammemba ku kakiiko ka Femme Forte, Project Soar ne East Africa Philantrophy Network. Era yaweerezako nga maneja wa Uganda mu Wellspring Advisors, kkampuni y'Abamerika ebuuliriza ku by'obuwangwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://glimug.com/femme-forte-organizes-conversation-on-image-based-violence/ |access-date=2025-04-13 |archive-date=2020-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626092537/https://glimug.com/femme-forte-organizes-conversation-on-image-based-violence/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://reigniteafrica.org/become-a-mentor/2018-professional-mentors/13913817_10154478251664009_8269218016286923927_o/</ref>
Asiimwe amanyiddwa olw'okulwanirira eddembe ly'abakyala, si mu Uganda mwokka wabula ne mu nsi yonna.<ref name=":0" /> Yeenyigira mu kampeyini ya "Black Monday"; ekikola ekyatandibwawo ebitongole ebyenjawulo kulwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>
== Obwammembe obw'obuyigirize n'enkolagana ==
Jacqueline Asiimwe mmemba w'ebibiina n'ebitongole bino, (a) Uganda Association of Women Lawyers (FIDA), (b) the Uganda Charpter of the [[:en:International_Coach_Federation|Internation Coach Federation]] (c) memmba wa Forum for Women in Democracy (FOWODE) (d) mmemba wa [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza Old Girls Association]] (GOGA) (e) mmemba wa Uganda Feminist Forum (UFF) ne (f) mmemba wa Law ne Advocacy for Women in Uganda (LAW Uganda)
== Obumanyirivu mu kwebuuza ku bantu ==
GiZ Human Rights Program, Global Rights Alert,<ref>https://www.civsourceafrica.com/our-workmitooma2</ref> [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA), [[:en:OXFAM|OXFAM]] GB Pan African office-[[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:UN_Women|UN Women]], Forum for Women in Democracy, [[:en:DFID|DFID]], [[:en:International_Center_for_Research_on_Women|International Centre for Research on Women]], [[:en:Hivos|HIVOS]], OSIEA, SHARP, [[:en:European_Union|European Union]] Delegation in Kenya, Ministry of Justice [[Kenya]], [[:en:African_Union|African Union]] Women and Gender Directorate, [[:en:ActionAid|Action Aid]] International, [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] ne [[:en:British_Council|British Council]] Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1127895</ref>
== Famire ==
Jacqueline yafumbirwa Peter Mwesige, munnamawulire nga 22 December, 2002 mu Perryman, Maryland, Amerika. era nebazaala abatabani babiri mu bufumbwo bwabwe. Obufumbo buno bwasaanyizibwawo mu butongole mu lutuula lwa Kkooti Enkulu eya Uganda mu [[Kampala]] mu Uganda nga 30 November, 2021. Abafumbo bano bakkirizibwa okulabirira abaana baabwe ababiri wamu.<ref>http://nilepost.co.ug/2021/12/01/dr-peter-mwesige-wife-part-ways-after-20-years-in-marriage/</ref>
== Ebibiina ebirala ==
Asiimwe mmemmba wa Fellow of the Women's Rights Division of [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]].<ref>https://www.hrw.org/report/2003/08/13/just-die-quietly/domestic-violence-and-womens-vulnerability-hiv-uganda</ref>
== Ebijuliziddwa ==
prn5q02kcx796i9v6ja5ib4evyivc7u
Florence Nkalubo
0
11171
60317
56149
2026-07-10T16:13:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60317
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Nkalubo''' amanyiddwa nga owek. Florence Bagunya Nkalubo munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era omuwolereza w’ebyemizannyo . Amanyiddwa nnyo mu Yuganda olw’okufuba okulembera abakyala n'abavubuka mu by'emizannyo.
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Maama w’abaana basatu. <ref name=":0">{{Cite web|date=2021-01-07|title=Football is in her veins|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/football-is-in-her-veins-1487604|access-date=2025-04-18|website=Monitor|language=en}}</ref> Arthur Bagunywa Nkalubo Kateregga yali taata wa Florence era yaliko minisita w'Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] . <ref name=":1">{{Cite web|title=Ex-Buganda minister dies aged 91|url=https://www.newvision.co.ug/news/1500084/-buganda-minister-dies-aged-91|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> Taata ono yafira mu ddwaliro lya platinum ku myaka 91 okusinziira ku bafamire ye. <ref name=":1" />
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Yawereza mu Bwakabaka bwa Buganda emyaka 10 nga Minisita w’abavubuka n’emirimu. <ref name=":2">{{Cite web|title=Owek. Florence Bagunywa Nkalubo :: Kampala University|url=https://ku.ac.ug/leadership-page.php?i=7&a=council-members-owek-florence-bagunywa-nkalubo-member-gender|access-date=2025-04-18|website=ku.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Buganda Kingdom Official Decries Bad Conditions For Jailed Riot Suspects :|url=https://ugandaradionetwork.net/story/buganda-kingdom-official-decries-bad-conditions-for-jailed-riot-suspects?districtId=506|access-date=2025-04-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=1 November 2007|title=Uganda: Teach Luganda in Schools - Mengo|url=https://allafrica.com/stories/200710311115.html|url-status=live|access-date=18 April 2025|work=AllAfrica}}</ref> Era ye nnantameggwa w’omupiira gw'abakazi ogw'ebigere mu Yuganda ekisikiriza abawala bangi okutwala emizannyo ng’omulimu. <ref name=":2" /> <ref name=":3">{{Cite web|title=Florence Bagunywa Nkalubo deliberates|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-96th-fufa-ordinary-assembly-hosted-by-kampala-region/florence-bagunywa-nkalubo-deliberates/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> Yawereza ng'omumyuka w'omukulembeze wa [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Association]]<nowiki/>s (FUFA) era yakiikirira abakyala okumala ekiseera ng’omu ku babaka ababiri bakyala.<ref name=":2" /> <ref name=":3" /> <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web|title=Florence Bagunwa Nkalubo|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-95th-fufa-ordinary-assembly-multi-purpose-hall-adjumani/florence-bagunwa-nkalubo/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Isabirye|first=David|date=2021-05-08|title=Kabugo, Kiwanuka voted as Uganda Youth Football Delegates {{!}} FUFA Elections 2021|url=https://kawowo.com/2021/05/08/kabugo-kiwanuka-voted-as-uganda-youth-football-delegates-fufa-elections-2021/|access-date=2025-04-18|website=Kawowo Sports|language=en-US}}</ref> Yegatta ku FUFA ng’omuwanika. <ref name=":0" /> Ng’omubaka wa FUFA, yaleeta pulogulaamu nnyingi ezawagirwa FIFA ng’omupiira gw’amasomero nga Kampala District Girls’ Primary School football era amasomero 60 gegatandikawo omupiira gw'abawala ogw'ebigere negugaziwa oluvanyuma. <ref name=":0" /> Yetaba mu muby'emizanyo ng’okubuuka waggulu, ttena y’oku mmeeza, ttena y’omuddo, ne hockery ng'akyali muwala muto. <ref name=":0" /> Ng'ali mu Nkozi Teachers’ College, yabanguka mu discus, short put n’okudduka emisinde emiwanvu.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bingi. <ref name=":0" /> Mu 1997 e Lubaga North, Nkalubo yavuganya nga kansala omukyala nga LC zaakajja n’awangula era ekiseera kye yamala mubuweereza yatandikawo empaka za Nkalubo End of Year Cup.<ref name=":0" /> Era yaweereza ng'omukulembeze wa UWFA. <ref name=":0" /> Yali ayagala okuvuganya ng'omubaka wa Palamenti e Lubaga North ng'ayita mu kibiina kya Democratic Party. <ref name=":4">{{Cite web|title=IN BRIEF|url=https://www.newvision.co.ug/news/1155915/brief|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=26 January 2006|title=Uganda: Lubaga Candidate Pledges to Address Teachers' Pay|url=https://allafrica.com/stories/200601250965.html|url-status=live}}</ref> Yali muwandiisi mu by'enjigiriza mu kibuga kya Lubaga North.<ref name=":4" /> Yawerezako nga Kampala International University Council. <ref>{{Cite web|title=University Council :: Kampala University|url=https://www.ku.ac.ug/university-council.php|access-date=2025-04-18|website=www.ku.ac.ug|archive-date=2024-10-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20241005021712/https://ku.ac.ug/university-council.php|url-status=dead}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Associations]]
* Cotilda Nakate Kikomeko
* Omugagga Nankindu Kavuma
* Ekibiina ekigatta omupiira mu nsi yonna
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
cdiqp2lokorw3r6iqy68vuxz9o1her7
60542
60317
2026-07-10T16:34:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60542
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Nkalubo''' amanyiddwa nga owek. Florence Bagunya Nkalubo munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era omuwolereza w’ebyemizannyo . Amanyiddwa nnyo mu Yuganda olw’okufuba okulembera abakyala n'abavubuka mu by'emizannyo.
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Maama w’abaana basatu. <ref name=":0">{{Cite web|date=2021-01-07|title=Football is in her veins|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/football-is-in-her-veins-1487604|access-date=2025-04-18|website=Monitor|language=en}}</ref> Arthur Bagunywa Nkalubo Kateregga yali taata wa Florence era yaliko minisita w'Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] . <ref name=":1">{{Cite web|title=Ex-Buganda minister dies aged 91|url=https://www.newvision.co.ug/news/1500084/-buganda-minister-dies-aged-91|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> Taata ono yafira mu ddwaliro lya platinum ku myaka 91 okusinziira ku bafamire ye. <ref name=":1" />
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Yawereza mu Bwakabaka bwa Buganda emyaka 10 nga Minisita w’abavubuka n’emirimu. <ref name=":2">{{Cite web|title=Owek. Florence Bagunywa Nkalubo :: Kampala University|url=https://ku.ac.ug/leadership-page.php?i=7&a=council-members-owek-florence-bagunywa-nkalubo-member-gender|access-date=2025-04-18|website=ku.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Buganda Kingdom Official Decries Bad Conditions For Jailed Riot Suspects :|url=https://ugandaradionetwork.net/story/buganda-kingdom-official-decries-bad-conditions-for-jailed-riot-suspects?districtId=506|access-date=2025-04-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=1 November 2007|title=Uganda: Teach Luganda in Schools - Mengo|url=https://allafrica.com/stories/200710311115.html|url-status=live|access-date=18 April 2025|work=AllAfrica}}</ref> Era ye nnantameggwa w’omupiira gw'abakazi ogw'ebigere mu Yuganda ekisikiriza abawala bangi okutwala emizannyo ng’omulimu. <ref name=":2" /> <ref name=":3">{{Cite web|title=Florence Bagunywa Nkalubo deliberates|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-96th-fufa-ordinary-assembly-hosted-by-kampala-region/florence-bagunywa-nkalubo-deliberates/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> Yawereza ng'omumyuka w'omukulembeze wa [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Association]]<nowiki/>s (FUFA) era yakiikirira abakyala okumala ekiseera ng’omu ku babaka ababiri bakyala.<ref name=":2" /> <ref name=":3" /> <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web|title=Florence Bagunwa Nkalubo|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-95th-fufa-ordinary-assembly-multi-purpose-hall-adjumani/florence-bagunwa-nkalubo/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Isabirye|first=David|date=2021-05-08|title=Kabugo, Kiwanuka voted as Uganda Youth Football Delegates {{!}} FUFA Elections 2021|url=https://kawowo.com/2021/05/08/kabugo-kiwanuka-voted-as-uganda-youth-football-delegates-fufa-elections-2021/|access-date=2025-04-18|website=Kawowo Sports|language=en-US}}</ref> Yegatta ku FUFA ng’omuwanika. <ref name=":0" /> Ng’omubaka wa FUFA, yaleeta pulogulaamu nnyingi ezawagirwa FIFA ng’omupiira gw’amasomero nga Kampala District Girls’ Primary School football era amasomero 60 gegatandikawo omupiira gw'abawala ogw'ebigere negugaziwa oluvanyuma. <ref name=":0" /> Yetaba mu muby'emizanyo ng’okubuuka waggulu, ttena y’oku mmeeza, ttena y’omuddo, ne hockery ng'akyali muwala muto. <ref name=":0" /> Ng'ali mu Nkozi Teachers’ College, yabanguka mu discus, short put n’okudduka emisinde emiwanvu.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bingi. <ref name=":0" /> Mu 1997 e Lubaga North, Nkalubo yavuganya nga kansala omukyala nga LC zaakajja n’awangula era ekiseera kye yamala mubuweereza yatandikawo empaka za Nkalubo End of Year Cup.<ref name=":0" /> Era yaweereza ng'omukulembeze wa UWFA. <ref name=":0" /> Yali ayagala okuvuganya ng'omubaka wa Palamenti e Lubaga North ng'ayita mu kibiina kya Democratic Party. <ref name=":4">{{Cite web|title=IN BRIEF|url=https://www.newvision.co.ug/news/1155915/brief|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=26 January 2006|title=Uganda: Lubaga Candidate Pledges to Address Teachers' Pay|url=https://allafrica.com/stories/200601250965.html|url-status=live}}</ref> Yali muwandiisi mu by'enjigiriza mu kibuga kya Lubaga North.<ref name=":4" /> Yawerezako nga Kampala International University Council. <ref>{{Cite web|title=University Council :: Kampala University|url=https://www.ku.ac.ug/university-council.php|access-date=2025-04-18|website=www.ku.ac.ug|archive-date=2024-10-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20241005021712/https://ku.ac.ug/university-council.php|url-status=dead}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Associations]]
* Cotilda Nakate Kikomeko
* Omugagga Nankindu Kavuma
* Ekibiina ekigatta omupiira mu nsi yonna
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
78dvb9e2bbpetn4lqhbiohcv4akgltw
Alice Mwesigwa
0
11180
60262
59393
2026-07-10T16:07:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60262
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Mwesigwa''' (yazaalibwa 1969) musomesa wa Uganda era musomesa mu Bishop Stuart University <ref>{{Cite web|date=2020-07-06|title=Can Lwanga break the silence?|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/can-lwanga-break-the-silence--1302366|access-date=2025-03-30|website=The EastAfrican|language=en}}</ref> ne [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University of Science and Technology]].<ref>{{Cite web|title=Volume 8, Issue 4. – Journal of Research Innovation and Implications in Education|url=https://www.jriiejournal.com/volume-8-issue-4/|access-date=2025-04-17|language=en-US}}</ref> Yasomesa mu masomero ga siniya mangi omuli Ntare School Mbarara.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Dr.Alice mukyala wa Bishop [[Sheldon Mwesigwa]] ow'adayasiisa ya Ankole era maama<ref>{{Cite web|date=2021-02-01|title=Mwesigwa: The teacher mothering generations|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mwesigwa-the-teacher-mothering-generations-1742918|access-date=2025-04-17|website=Monitor|language=en}}</ref> .
== Ebyenjigiriza ensibuko ==
Alice Mwesigwa alina PhD mu by'enjigiriza, enzirukanya y'emirimu n'okuteekateeka okuva mu Dar es salaam Yunivesite,<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Masitazi mu nzirukanya y'ebyenjigiriza n'okuteekateeka okuva mu Leeds Yuniversite <ref name=":0" /><ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Diguli mu by'enjigiriza okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] Yunivasite ne Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu ITEK-Kyambogo<ref name=":0">{{Cite web|date=2021-02-01|title=Mwesigwa: The teacher mothering generations|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mwesigwa-the-teacher-mothering-generations-1742918|access-date=2025-04-17|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web|date=2021-01-07|title=Going beyond her call as a teacher|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/going-beyond-her-call-as-a-teacher-1593310|access-date=2025-04-17|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web|title=Determinants of Education System: by DR - Alice Mwesigwa {{!}} PDF {{!}} Race (Human Categorization) {{!}} Curriculum|url=https://www.scribd.com/presentation/585694126/Determinants-of-Education-System|access-date=2025-04-17|website=Scribd|language=en}}</ref> .
== Omulimu ==
Mu 1992 Alice Mwesigwa yatandika omulimu gw’obusomesa bwe yasindikibwa mu Kibubura Girls School nga patron wa Scripture Union. Alice y'egatta ku Ntare school gye yateekebwa mu buvunanyizibwa bw'ensonga z'okusaba mu 1995.<ref name=":1" />
Mu 2002, Alice bwe yamala Masitazi mu nzirukanya y'eby’enjigiriza n’okuteekateeka, yatandika okusomesa mu Uganda Christian University . Alice asomesa mu Bishop Stuart University ne [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University of Science and Technology]] gy'alungamiza abayizi mu by'omwoyo n'obuwereza bw'okubudabuda ekimuweseza erinnya lya Maama Alice mu bayizi be<ref name=":1" /><ref>{{Cite web|last=Asasira|date=2023-05-15|title=Buddo student’s visit to the Bishop of Ankole Diocese.|url=https://www.ankolediocese.org/buddo-students-visit-to-the-bishop-of-ankole-diocese/|access-date=2025-04-17|website=Ankole Diocese {{!}} Church of Uganda, Anglican|language=en-US}}</ref> .
Alice ye mukulembeze wa Mothers Union mu bulabirizi bw'Ankole, mumyuka w'omukulembeze owa Mothers’ Union Church of Uganda Province, Ssentebe w’akakiiko akafulumya ebiwandiko n'empuliziganya mu kkanisa ya Uganda, Memba wa kkanisa ya Uganda Provincial Assembly<ref>{{Cite web|title=New Vision - Latest News|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ankole-diocese-commemorates-68-years-of-mothe-NV_207682|access-date=2025-04-17|website=www.newvision.co.ug}}</ref>, era ng'ali ku lukiiko lwa Provincial Assembly. .
== Laba ne ==
* [[Pauline Byakika]]
* Martha Kyoshaba
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
49sw1a7w37lnhfiv9wo0yen6txgxu45
60471
60262
2026-07-10T16:25:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60471
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Mwesigwa''' (yazaalibwa 1969) musomesa wa Uganda era musomesa mu Bishop Stuart University <ref>{{Cite web|date=2020-07-06|title=Can Lwanga break the silence?|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/can-lwanga-break-the-silence--1302366|access-date=2025-03-30|website=The EastAfrican|language=en}}</ref> ne [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University of Science and Technology]].<ref>{{Cite web|title=Volume 8, Issue 4. – Journal of Research Innovation and Implications in Education|url=https://www.jriiejournal.com/volume-8-issue-4/|access-date=2025-04-17|language=en-US}}</ref> Yasomesa mu masomero ga siniya mangi omuli Ntare School Mbarara.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Dr.Alice mukyala wa Bishop [[Sheldon Mwesigwa]] ow'adayasiisa ya Ankole era maama<ref>{{Cite web|date=2021-02-01|title=Mwesigwa: The teacher mothering generations|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mwesigwa-the-teacher-mothering-generations-1742918|access-date=2025-04-17|website=Monitor|language=en}}</ref> .
== Ebyenjigiriza ensibuko ==
Alice Mwesigwa alina PhD mu by'enjigiriza, enzirukanya y'emirimu n'okuteekateeka okuva mu Dar es salaam Yunivesite,<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> Masitazi mu nzirukanya y'ebyenjigiriza n'okuteekateeka okuva mu Leeds Yuniversite <ref name=":0" /><ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Diguli mu by'enjigiriza okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere]] Yunivasite ne Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu ITEK-Kyambogo<ref name=":0">{{Cite web|date=2021-02-01|title=Mwesigwa: The teacher mothering generations|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/mwesigwa-the-teacher-mothering-generations-1742918|access-date=2025-04-17|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web|date=2021-01-07|title=Going beyond her call as a teacher|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/going-beyond-her-call-as-a-teacher-1593310|access-date=2025-04-17|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web|title=Determinants of Education System: by DR - Alice Mwesigwa {{!}} PDF {{!}} Race (Human Categorization) {{!}} Curriculum|url=https://www.scribd.com/presentation/585694126/Determinants-of-Education-System|access-date=2025-04-17|website=Scribd|language=en}}</ref> .
== Omulimu ==
Mu 1992 Alice Mwesigwa yatandika omulimu gw’obusomesa bwe yasindikibwa mu Kibubura Girls School nga patron wa Scripture Union. Alice y'egatta ku Ntare school gye yateekebwa mu buvunanyizibwa bw'ensonga z'okusaba mu 1995.<ref name=":1" />
Mu 2002, Alice bwe yamala Masitazi mu nzirukanya y'eby’enjigiriza n’okuteekateeka, yatandika okusomesa mu Uganda Christian University . Alice asomesa mu Bishop Stuart University ne [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University of Science and Technology]] gy'alungamiza abayizi mu by'omwoyo n'obuwereza bw'okubudabuda ekimuweseza erinnya lya Maama Alice mu bayizi be<ref name=":1" /><ref>{{Cite web|last=Asasira|date=2023-05-15|title=Buddo student’s visit to the Bishop of Ankole Diocese.|url=https://www.ankolediocese.org/buddo-students-visit-to-the-bishop-of-ankole-diocese/|access-date=2025-04-17|website=Ankole Diocese {{!}} Church of Uganda, Anglican|language=en-US}}</ref> .
Alice ye mukulembeze wa Mothers Union mu bulabirizi bw'Ankole, mumyuka w'omukulembeze owa Mothers’ Union Church of Uganda Province, Ssentebe w’akakiiko akafulumya ebiwandiko n'empuliziganya mu kkanisa ya Uganda, Memba wa kkanisa ya Uganda Provincial Assembly<ref>{{Cite web|title=New Vision - Latest News|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ankole-diocese-commemorates-68-years-of-mothe-NV_207682|access-date=2025-04-17|website=www.newvision.co.ug}}</ref>, era ng'ali ku lukiiko lwa Provincial Assembly. .
== Laba ne ==
* [[Pauline Byakika]]
* Martha Kyoshaba
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
9y76yvb1qyjqbmqjo8ra4rbhllzw5fm
Thembo Nyombi
0
11224
60404
38158
2026-07-10T16:14:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60404
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Thembo Nyombi|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date and age|1964|7|31|df=yes}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[Makerere University]]'''<br/>{{small|([[Bachelor of Arts]])}}<br/>'''[[Bradford University]]'''<br>{{small|([[Project planning|Diploma in Project Planning & Management]])}}<br>'''[[Uganda Martyrs University]]'''<br/>{{small|([[Economics|MSc in Development Economics]])}}<br/>{{small|([[Corporate finance|Diploma in Financial Management]])}}|occupation=[[Economist]] & [[Politician]]|years_active=1990 — present|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|known_for=[[Politics]]|networth=|title=}}
'''George William Thembo Nyombi''' (yazaalibwa 31 Ogwomusanvu 1964) Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Y'akulira ekitongole kya [[:en:Uganda_Communications_Commission|Uganda Communications Commission]] ekifo kino y'akifuna nga 24 Ogwekkuminogumu 2023 <ref>https://www.pmldaily.com/news/2023/11/former-ict-minister-nyombi-thembo-named-ucc-executive-director.html</ref> era nga yaliko [[:en:Information_technology|Minisita omubeezi owa tekinologiya w'amawulire]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] .Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. Y'adda mu bigere bya Alintuma Nsambu, eyagobwa mu kabineti. <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ekyo nga tekinnabaawo, yaweerezaako nga [[:en:Luweero_triangle|Minisita omubeezi owa Luweero Triangle mu ofiisi ya Ssaabaminisita]], okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> Nyombi Thembo era yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti]] (MP) owa Kassanda ey'omumaselengeta mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende]] . Abadde akiikirira ekitundu kino obutasalako okuva mu 2001. <ref name="Parliament">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=263&const=Kassanda+County+South&dist_id=7&distname=Mubende</ref>
== Obuto bwe ==
Yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1964 mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]], nga yazalibwa ne baganda be kkumi na basatu. Kitaawe yali '''Erisa Zziwa Bosomungho''', okuva mu lulyo olulangira Ndomboli e Zenzeka, [[:en:Boma,_Kongo_Central|Boma]], mu [[:en:Democratic_Republic_of_Congo|Democratic Republic of Congo]] . Maama we yali '''Eseza Ziribasanga''', nga naye yalina obuzaale bwa Congo. Taata ono yasenguka n’ajja mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1924, olw’obutabanguko obwabalukawo olw'ebyobufuzi mu kitundu kino era okukkakkana ng’asengukidde Kassanda mu Ssaza ly'e Singo, mu Disitulikiti y’e Mubende.
== Okusoma kwe ==
Yasomera ku ''Lubiri Secondary School'' mu Kampala, mu A-Levo. Thembo Nyombi yatikkirwa Diguli ye eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]], esinga obukadde n’obunene mu yunivasite za gavumenti mu Uganda. Alina Dipulooma mu by’okuteekateeka n’okuddukanya pulojekiti okuva mu [[:en:Bradford_University|Bradford University]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] ne Dipulooma mu by’okuddukanya eby’ensimbi okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] (UMU) mu Uganda. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu [[:en:Development_Economics|by’enfuna n'enkulaakulana]] yagifunira ku UMU.
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1990 ne 1996, Thembo Nyombi yali musomesa wa by'anfuna mu kiseera ekigere ku Uphill College, essomero lya siniya mu Uganda. Yakolako [[:en:Industry_analyst|ng’omukenkufu]], omukungu avunaanyizibwa ku nteekateeka mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya Uganda Railways Corporation mu mwaka gwa 1990. Wakati wa 1995 ne 2001, yakola nga [[:en:Project_Manager|Pulojekiti Maneja]], mu pulojekiti ya'okutereeza n'okulongoosa mu nkola z'egaali y'omukka, ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kibuga Kampala ekya [[:en:Kampala|Kampala City Council]] . Yalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu 2001, ng’akiikirira Kassanda ey'Omumaseregenta mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]] . Mu mwaka gwe gumu, yalondebwa okuba Minisita w’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo (ku mutendera gwa Pulayimale). Mu 2006, yaddamu okulondebwa mu Paalamenti era n'aweebwa ekifo kye eky'asembayo mu kabineti. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Help-Ugandans-on-counterfeits--says-Nyombi-Thembo-/-/688322/1517322/-/hy8jn3z/-/index.html |access-date=2025-07-09 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221453/http://www.monitor.co.ug/Business/Help-Ugandans-on-counterfeits--says-Nyombi-Thembo-/-/688322/1517322/-/hy8jn3z/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Thembo Nyombi mmemba mu kibiina ky’ebyobufuzi [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] . Yali mufumbo ne Prisca Mashengyero Thembo. Akawungeezi k’Olwomukaaga nga 28 Ogwomusanvu 2012, ku ssaawa nga 10 ez’olweggulo, yafiira mu kabenje k’emmotoka, ng'emmotoka gye yali avuga bwe yatomeregana n'emmotoka endala e Bwebajja, ku luguudo oluva e Kampala okudda e Entebbe. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/633534-minister-nyombi-tembo-s-wife-dies-in-accident.html</ref> <ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20462:nyombi-thembo-buries-his-sorrow-in-music</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20110716081034/http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=784&newsId=709360 Ebikwata ku bulamu bwe ku Newvision.co.ug]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
i9dk7745qop55jqvtjyzps0x29wo9tr
60624
60404
2026-07-10T16:35:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60624
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Thembo Nyombi|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date and age|1964|7|31|df=yes}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[Makerere University]]'''<br/>{{small|([[Bachelor of Arts]])}}<br/>'''[[Bradford University]]'''<br>{{small|([[Project planning|Diploma in Project Planning & Management]])}}<br>'''[[Uganda Martyrs University]]'''<br/>{{small|([[Economics|MSc in Development Economics]])}}<br/>{{small|([[Corporate finance|Diploma in Financial Management]])}}|occupation=[[Economist]] & [[Politician]]|years_active=1990 — present|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|known_for=[[Politics]]|networth=|title=}}
'''George William Thembo Nyombi''' (yazaalibwa 31 Ogwomusanvu 1964) Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Y'akulira ekitongole kya [[:en:Uganda_Communications_Commission|Uganda Communications Commission]] ekifo kino y'akifuna nga 24 Ogwekkuminogumu 2023 <ref>https://www.pmldaily.com/news/2023/11/former-ict-minister-nyombi-thembo-named-ucc-executive-director.html</ref> era nga yaliko [[:en:Information_technology|Minisita omubeezi owa tekinologiya w'amawulire]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] .Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. Y'adda mu bigere bya Alintuma Nsambu, eyagobwa mu kabineti. <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ekyo nga tekinnabaawo, yaweerezaako nga [[:en:Luweero_triangle|Minisita omubeezi owa Luweero Triangle mu ofiisi ya Ssaabaminisita]], okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> Nyombi Thembo era yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti]] (MP) owa Kassanda ey'omumaselengeta mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende]] . Abadde akiikirira ekitundu kino obutasalako okuva mu 2001. <ref name="Parliament">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=263&const=Kassanda+County+South&dist_id=7&distname=Mubende</ref>
== Obuto bwe ==
Yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1964 mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]], nga yazalibwa ne baganda be kkumi na basatu. Kitaawe yali '''Erisa Zziwa Bosomungho''', okuva mu lulyo olulangira Ndomboli e Zenzeka, [[:en:Boma,_Kongo_Central|Boma]], mu [[:en:Democratic_Republic_of_Congo|Democratic Republic of Congo]] . Maama we yali '''Eseza Ziribasanga''', nga naye yalina obuzaale bwa Congo. Taata ono yasenguka n’ajja mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1924, olw’obutabanguko obwabalukawo olw'ebyobufuzi mu kitundu kino era okukkakkana ng’asengukidde Kassanda mu Ssaza ly'e Singo, mu Disitulikiti y’e Mubende.
== Okusoma kwe ==
Yasomera ku ''Lubiri Secondary School'' mu Kampala, mu A-Levo. Thembo Nyombi yatikkirwa Diguli ye eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]], esinga obukadde n’obunene mu yunivasite za gavumenti mu Uganda. Alina Dipulooma mu by’okuteekateeka n’okuddukanya pulojekiti okuva mu [[:en:Bradford_University|Bradford University]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] ne Dipulooma mu by’okuddukanya eby’ensimbi okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] (UMU) mu Uganda. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu [[:en:Development_Economics|by’enfuna n'enkulaakulana]] yagifunira ku UMU.
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1990 ne 1996, Thembo Nyombi yali musomesa wa by'anfuna mu kiseera ekigere ku Uphill College, essomero lya siniya mu Uganda. Yakolako [[:en:Industry_analyst|ng’omukenkufu]], omukungu avunaanyizibwa ku nteekateeka mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya Uganda Railways Corporation mu mwaka gwa 1990. Wakati wa 1995 ne 2001, yakola nga [[:en:Project_Manager|Pulojekiti Maneja]], mu pulojekiti ya'okutereeza n'okulongoosa mu nkola z'egaali y'omukka, ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kibuga Kampala ekya [[:en:Kampala|Kampala City Council]] . Yalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu 2001, ng’akiikirira Kassanda ey'Omumaseregenta mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]] . Mu mwaka gwe gumu, yalondebwa okuba Minisita w’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo (ku mutendera gwa Pulayimale). Mu 2006, yaddamu okulondebwa mu Paalamenti era n'aweebwa ekifo kye eky'asembayo mu kabineti. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Help-Ugandans-on-counterfeits--says-Nyombi-Thembo-/-/688322/1517322/-/hy8jn3z/-/index.html |access-date=2025-07-09 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221453/http://www.monitor.co.ug/Business/Help-Ugandans-on-counterfeits--says-Nyombi-Thembo-/-/688322/1517322/-/hy8jn3z/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Thembo Nyombi mmemba mu kibiina ky’ebyobufuzi [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] . Yali mufumbo ne Prisca Mashengyero Thembo. Akawungeezi k’Olwomukaaga nga 28 Ogwomusanvu 2012, ku ssaawa nga 10 ez’olweggulo, yafiira mu kabenje k’emmotoka, ng'emmotoka gye yali avuga bwe yatomeregana n'emmotoka endala e Bwebajja, ku luguudo oluva e Kampala okudda e Entebbe. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/633534-minister-nyombi-tembo-s-wife-dies-in-accident.html</ref> <ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20462:nyombi-thembo-buries-his-sorrow-in-music</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20110716081034/http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=784&newsId=709360 Ebikwata ku bulamu bwe ku Newvision.co.ug]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
sg7sofmm1s6i0zck0ohz7zuog9bel47
John Ssebuwufu
0
11228
60403
53363
2026-07-10T16:14:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60403
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=John Ssebuwufu|image=|image_size=|caption=|birth_date={{birth year and age|1947}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[Makerere University]]'''<br/> {{small|([[Bachelor of Science|BSc in Chemistry]])}}<br>{{small|([[Master of Science|MSc in Chemistry]])}}<br/>'''[[Queen's University Belfast]]'''<br/>{{small|([[Doctor of Philosophy|PhD in Chemistry]])}}<br/>{{small|([[Research fellow|Postdoctoral Fellowship in Chemistry]])}}|occupation=[[Chemist]], [[Educator]] and [[Academic administration|Administrator]]|years_active=1979 — present|nationality=[[Uganda]]n|citizenship=[[Uganda]]|known_for=[[Academic|Academics]] and [[Academic administration|Administration]]|networth=|title=}}
'''John Pancras Mukasa Lubowa Ssebuwufu''' amanyikiddwa ennyo nga '''John Ssebuwufu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Chemist|omukugu mu by'eddagala]], [[:en:Academic|musomesa]] era [[:en:Academic_administration|omuddukanya w'emirimu]] . Ono yaliko [[:en:Chancellor_(education)|Ssenkulu]] wa [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]], yunivasite ya gavumenti ey'okubiri mu Uganda ng'aweereza wakati wa 2014-2022 ng'amaze ebisanja 2. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/education/prof-okedi-replaces-ssebuwufu-as-kyambogo-uni-134093</ref> Yatuuzibwa ku bwa Ssenkulu nga 19 Ogwokubiri 2014, nga y’adda mu bigere bya Eric Tiyo Adriko, eyali amaze ebisanja bye ebibiri. <ref name="New">http://www.newvision.co.ug/news/652742-prof-ssebuwufu-installed-as-kyambogo-chancellor.html</ref> <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Tear-gas-welcomes-chancellor-Ssebuwufu-to-Kyambogo/-/688334/2213764/-/atwt9bz/-/index.html</ref> Enjatula entuufu ey'amannya ge ag'enkomerero ye ''Ssebuwufu'' . Wabula ebiwandiiko birimu emirundi mingi erinnya mwe liwandiikibwa ne "s" emu.
== Obuto bwe ==
Yazaalibwa mu Ttundutundu lyomumasekkati ga Uganda mu 1947.
== Okusoma kwe ==
Ssebuwufu yasomera mu ttendekero lya [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] mu misomo gye egya siniya mu myaka gya 1960. Yasomera mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], era yatikkirwa Diguli mu sayansi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] ne [[:en:Master_of_Science|Master of Science]], zombi mu [[:en:Chemistry|by'eddagala]] . Mu 1974, yawangula sikaala okusoma [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]] mu [[:en:Northern_Ireland|Bukiikakkono bwa Ireland]], gye yatikkirwa mu 1977. Ssebuwufu yamala emyaka emirala ebiri mu Yunivasite ya Queen's ku bbaluwa ya postdoctoral fellowship nayo mu by'eddagala.
== Emirimu gye ==
Ssebuwufu bwe yakomawo mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, yalondebwa okubeera Lekikyala mu dipaatimenti y'okutabula eddagala mu[[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] . Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, lwe yakuzibwa n’afuulibwa lekikyala omukulu. Mu 1987, yafuuka akulira dipaatimenti y'okutabula eddagala mu yunivasite eno.
Mu 1990, yalinyisibwa n’atuuka ku ddaala lya [[:en:Professor|pulofeesa]] era n’alondebwa okuba [[:en:Principal_(academia)|omukulu w’ettendekero]] ly’ebyenjigiriza by’abasomesa; kati ekitundu ku [[:en:Kyambogo_University|yunivasite y'e Kyambogo]] . Mu kifo ekyo yaweereza okutuusa mu 1993 lwe yalondebwa okuba [[:en:Vice_chancellor|omumyuka wa Ssenkulu]] wa [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene. Yaweereza ng’omumyuka wa Ssenkulu okutuusa ekisanja kye lwe kyaggwaako mu 2004. <ref>https://web.archive.org/web/20140702050507/http://vc.mak.ac.ug/about/history.html</ref> Mu Gwokubiri 2014, [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] yamulonda okuba Ssenkulu wa [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] . <ref>https://web.archive.org/web/20140808060432/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30682:-ssebuwufu-to-resolve-kyambogo-problems</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Ng’oggyeeko obuvunaanyizibwa bw’alina mu yunivasite y’e Kyambogo, Ssebuwufu mu kiseera kino y’amyuka Ssenkulu wa Yunivasite y’e Kisubi (UniK) eyali emanyiddwa nga ''Kisubi Brothers University College'' (KBUC), ebbanguliro lya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] nga nalyo yaliweerezaamu ng’omukulu w’essomero. Mu 2013, yalondebwa nga [[:en:Chairperson|Ssentebe]] w'ekibiina kya [[:en:UbuntuNet_Alliance|UbuntuNet Alliance]], omukutu gw’okunoonyereza n’okusomesa mu kitundu kye [[:en:Eastern_Africa|Buvanjuba]] [[:en:Southern_Africa|n'Amasalengeta ga Afrika]] . Emabegako, abaddeko nga Dayirekita wa pulogulaamu z’okunoonyereza mu kibiina ekigatta Yunivasite za Afirika ekya [[:en:Association_of_African_Universities|Association of African Universities]] (AAU) mu [[:en:Ghana|Ghana]] .
Ssebuwufu mmemba mu kibiina kya [[:en:World_Bank_Millennium_Science_Initiative|World Bank Millennium Science Initiative]] era y’omu ku bakugu mu by’ekikugu mu Uganda. Akola nga Ssentebe [[:en:Board_of_directors|w’olukiiko olufuzi]] olw’amakampuni ne bizinensi za Uganda:
* [[:en:Citibank_Uganda|Citibank Uganda]] - Kkampuni ya [[:en:Citigroup|Citigroup]] esangibwa mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]]
* Ettendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]](UMI) .
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku butonde bw’ensi mu ggwanga ekya Uganda (NEMA)
* Olukiiko lw’eggwanga olwa Sayansi ne Tekinologiya
== Laba ne bino ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:Ugandan_university_leaders|Abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Olukangaga lw'abamyuka Ssenkulu nga bwe baddiringana ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice chancellor of Makerere University|before=[[Senteza Kajubi]]<br/> 1990-1993|after=[[Livingstone Luboobi]]<br/> 2004-2009|years='''1993-2004'''}}
{{s-end}}
== Olukangaga lw'aba Ssenkulu ba Kyambogo Yunivasite nga bwe baddiringana ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Chancellor of Kyambogo University|before=[[Eric Tiyo Adriko]]<br/> 2005-2014|after=[[Prof. John Yakobo Okedi]]|years='''2014-2022'''}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru ==
* [http://www.kyu.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Kyambogo]
* [http://www.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere]
* [http://www.umu.ac.ug/ Omukutu gwa Uganda Martyrs University]
* [http://www.newvision.co.ug/news/652421-search-for-new-kyambogo-university-chancellor-on.html Noonya Ssenkulu wa Yunivasite y'e Kyambogo omupya]
{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Ssebuwufu, John}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
0vczi18ebmx9gsb4oi9vpgs0i8tmjif
60618
60403
2026-07-10T16:35:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60618
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=John Ssebuwufu|image=|image_size=|caption=|birth_date={{birth year and age|1947}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[Makerere University]]'''<br/> {{small|([[Bachelor of Science|BSc in Chemistry]])}}<br>{{small|([[Master of Science|MSc in Chemistry]])}}<br/>'''[[Queen's University Belfast]]'''<br/>{{small|([[Doctor of Philosophy|PhD in Chemistry]])}}<br/>{{small|([[Research fellow|Postdoctoral Fellowship in Chemistry]])}}|occupation=[[Chemist]], [[Educator]] and [[Academic administration|Administrator]]|years_active=1979 — present|nationality=[[Uganda]]n|citizenship=[[Uganda]]|known_for=[[Academic|Academics]] and [[Academic administration|Administration]]|networth=|title=}}
'''John Pancras Mukasa Lubowa Ssebuwufu''' amanyikiddwa ennyo nga '''John Ssebuwufu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Chemist|omukugu mu by'eddagala]], [[:en:Academic|musomesa]] era [[:en:Academic_administration|omuddukanya w'emirimu]] . Ono yaliko [[:en:Chancellor_(education)|Ssenkulu]] wa [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]], yunivasite ya gavumenti ey'okubiri mu Uganda ng'aweereza wakati wa 2014-2022 ng'amaze ebisanja 2. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/education/prof-okedi-replaces-ssebuwufu-as-kyambogo-uni-134093</ref> Yatuuzibwa ku bwa Ssenkulu nga 19 Ogwokubiri 2014, nga y’adda mu bigere bya Eric Tiyo Adriko, eyali amaze ebisanja bye ebibiri. <ref name="New">http://www.newvision.co.ug/news/652742-prof-ssebuwufu-installed-as-kyambogo-chancellor.html</ref> <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Tear-gas-welcomes-chancellor-Ssebuwufu-to-Kyambogo/-/688334/2213764/-/atwt9bz/-/index.html</ref> Enjatula entuufu ey'amannya ge ag'enkomerero ye ''Ssebuwufu'' . Wabula ebiwandiiko birimu emirundi mingi erinnya mwe liwandiikibwa ne "s" emu.
== Obuto bwe ==
Yazaalibwa mu Ttundutundu lyomumasekkati ga Uganda mu 1947.
== Okusoma kwe ==
Ssebuwufu yasomera mu ttendekero lya [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] mu misomo gye egya siniya mu myaka gya 1960. Yasomera mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], era yatikkirwa Diguli mu sayansi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] ne [[:en:Master_of_Science|Master of Science]], zombi mu [[:en:Chemistry|by'eddagala]] . Mu 1974, yawangula sikaala okusoma [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]] mu [[:en:Northern_Ireland|Bukiikakkono bwa Ireland]], gye yatikkirwa mu 1977. Ssebuwufu yamala emyaka emirala ebiri mu Yunivasite ya Queen's ku bbaluwa ya postdoctoral fellowship nayo mu by'eddagala.
== Emirimu gye ==
Ssebuwufu bwe yakomawo mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, yalondebwa okubeera Lekikyala mu dipaatimenti y'okutabula eddagala mu[[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] . Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, lwe yakuzibwa n’afuulibwa lekikyala omukulu. Mu 1987, yafuuka akulira dipaatimenti y'okutabula eddagala mu yunivasite eno.
Mu 1990, yalinyisibwa n’atuuka ku ddaala lya [[:en:Professor|pulofeesa]] era n’alondebwa okuba [[:en:Principal_(academia)|omukulu w’ettendekero]] ly’ebyenjigiriza by’abasomesa; kati ekitundu ku [[:en:Kyambogo_University|yunivasite y'e Kyambogo]] . Mu kifo ekyo yaweereza okutuusa mu 1993 lwe yalondebwa okuba [[:en:Vice_chancellor|omumyuka wa Ssenkulu]] wa [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene. Yaweereza ng’omumyuka wa Ssenkulu okutuusa ekisanja kye lwe kyaggwaako mu 2004. <ref>https://web.archive.org/web/20140702050507/http://vc.mak.ac.ug/about/history.html</ref> Mu Gwokubiri 2014, [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] yamulonda okuba Ssenkulu wa [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] . <ref>https://web.archive.org/web/20140808060432/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30682:-ssebuwufu-to-resolve-kyambogo-problems</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Ng’oggyeeko obuvunaanyizibwa bw’alina mu yunivasite y’e Kyambogo, Ssebuwufu mu kiseera kino y’amyuka Ssenkulu wa Yunivasite y’e Kisubi (UniK) eyali emanyiddwa nga ''Kisubi Brothers University College'' (KBUC), ebbanguliro lya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] nga nalyo yaliweerezaamu ng’omukulu w’essomero. Mu 2013, yalondebwa nga [[:en:Chairperson|Ssentebe]] w'ekibiina kya [[:en:UbuntuNet_Alliance|UbuntuNet Alliance]], omukutu gw’okunoonyereza n’okusomesa mu kitundu kye [[:en:Eastern_Africa|Buvanjuba]] [[:en:Southern_Africa|n'Amasalengeta ga Afrika]] . Emabegako, abaddeko nga Dayirekita wa pulogulaamu z’okunoonyereza mu kibiina ekigatta Yunivasite za Afirika ekya [[:en:Association_of_African_Universities|Association of African Universities]] (AAU) mu [[:en:Ghana|Ghana]] .
Ssebuwufu mmemba mu kibiina kya [[:en:World_Bank_Millennium_Science_Initiative|World Bank Millennium Science Initiative]] era y’omu ku bakugu mu by’ekikugu mu Uganda. Akola nga Ssentebe [[:en:Board_of_directors|w’olukiiko olufuzi]] olw’amakampuni ne bizinensi za Uganda:
* [[:en:Citibank_Uganda|Citibank Uganda]] - Kkampuni ya [[:en:Citigroup|Citigroup]] esangibwa mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]]
* Ettendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]](UMI) .
* Ekitongole ekivunaanyizibwa ku butonde bw’ensi mu ggwanga ekya Uganda (NEMA)
* Olukiiko lw’eggwanga olwa Sayansi ne Tekinologiya
== Laba ne bino ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:Ugandan_university_leaders|Abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Olukangaga lw'abamyuka Ssenkulu nga bwe baddiringana ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice chancellor of Makerere University|before=[[Senteza Kajubi]]<br/> 1990-1993|after=[[Livingstone Luboobi]]<br/> 2004-2009|years='''1993-2004'''}}
{{s-end}}
== Olukangaga lw'aba Ssenkulu ba Kyambogo Yunivasite nga bwe baddiringana ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Chancellor of Kyambogo University|before=[[Eric Tiyo Adriko]]<br/> 2005-2014|after=[[Prof. John Yakobo Okedi]]|years='''2014-2022'''}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru ==
* [http://www.kyu.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Kyambogo]
* [http://www.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere]
* [http://www.umu.ac.ug/ Omukutu gwa Uganda Martyrs University]
* [http://www.newvision.co.ug/news/652421-search-for-new-kyambogo-university-chancellor-on.html Noonya Ssenkulu wa Yunivasite y'e Kyambogo omupya]
{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Ssebuwufu, John}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
jrk5ctnkte815wubxb02llw5zxwtdhe
Julie Mutesasira
0
11246
60784
45742
2026-07-11T08:39:30Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60784
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Julie Birungi''' amanyiddwa nga ( '''Julie Naluggya, Julie Mutesasira''' ) <ref name="Mutesasira to ask fans Y’ani">https://web.archive.org/web/20230307191008/https://www.observer.ug/lifestyle/sizzling-faith/16092-mutesasira-to-ask-fans-yani</ref> <ref name="newvision.co.ug">https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/i-am-a-very-proud-father-says-pastor-mutesasi-132166</ref> <ref name="monitor.co.ug">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/julie-mutesasira-returns-to-theatre-la-bonita-to-give-hope-to-hustlers--1632876</ref> yazaalibwa nga 27 ogwokubiri 1978). <ref name="Birth">https://www.plusnews.ug/i-left-uganda-because-of-my-sexualityjuliet-mutesaasira/</ref> Munnayuganda akola ku by'ennyimba era omuyimbi w'ennyimba z'ediini abeera e Canada. Amanyiddwa mu Uganda ne mu Buvanjuba bwa Africa bwonna olw’ennyimba ze nga Nkulembera, Lwana Nabo, Ekikunyumira ne Bamuyita Yesu, lweyayimba ne [[:en:Iryn_Namubiru|Iryn Namubiru]] . <ref name="monitor.co.ug" /> <ref>https://web.archive.org/web/20211128141146/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/41425-julie-mutesasira-to-walk-music-journey</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1327993/mutesasira-looked-cut</ref>
Yafuna awaadi y’oluyimba lw’eddiini olw’omukazi olw’oluyimba lwe olwa Saba mu 2014 ne awaadi y’oluyimba lw’eddiini olw'omukazi olusinze ku luyimba lwe olwa Saba mu 2014, ne awaadi y'oluyimba lw'eddiini olusinze nga lwali lwa List Ya Mukama mu 2015 era n’asunsulwamu okuvuganya ku luyimba lw’eddiini olusinze obulungi olw’oluyimba lwe Kijja Kugwa mu 2016 mu mpaka za HiPipo Music Awards ez’okusatu, ez’okuna n’ez’okutaano. <ref>{{Cite web |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda%E2%80%99s-hipipo-awards-unveil-nominees-2016-edition |title=Archive copy |access-date=2025-07-20 |archive-date=2021-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128141156/https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda%E2%80%99s-hipipo-awards-unveil-nominees-2016-edition |url-status=dead }}</ref> Yawangula awaadi y'oluyimba lw'omwaka mu mpaka za Olive Gospel Music Awards mu 2012, <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1309865/exodus-mutesasira-shine-olive-gospel-music-awards</ref> engule y'omuyimbi omukyala ow'omwaka mu VIGA Awards mu 2016, <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1415023/levixone-pastor-bugembe-julie-mutesasira-viga-awards</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20211128141145/https://chano8.com/levixone-coopy-bly-and-julie-mutesasira-win-top-accolades-at-viga-awards/</ref> Diva Collabo Award eya Yani, lweyakola ne [[:en:Iryn_Namubiru|Iryn Namubiru]] mu 2011 DIVA Awards. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1004138/namubiru-bags-diva-awards</ref>
== Obulamu bwe n'emirimu gye ==
Bazadde ba Julie ye omugenzi Henry Ssebatta ne Rose Lutwama. Julie Mutesasira yali mufumbo ne Pastor Steven Mutesasira ow'ekkanisa Redeemed of the Lord Evangelistic Church, e [[:en:Kamwookya|Kamwookya]] era nga kati baayawukana.<ref name="Mutesasira to ask fans Y’ani" /> Abafumbo bano baazaala abaana basatu okuli Esther Mutesasira, Ezekiel Mutesasira ne Elizabeth Mutesasira, era nga ababiri ku bo, [[:en:Esther_and_Ezekiel|Esther ne Ezekiel]], be baawangula empaka za ''[[:en:East_Africa's_Got_Talent|East Africa's Got Talent]]'' eza 2019.<ref name="Mutesasira to ask fans Y’ani" /><ref name="newvision.co.ug" /><ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/julie-mutesasiras-esther-ezekiel-win-first-east-africas-got-talent/ |title=Archive copy |access-date=2025-07-20 |archive-date=2021-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128142649/https://ejazzug.com/julie-mutesasiras-esther-ezekiel-win-first-east-africas-got-talent/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20211128141146/https://chano8.com/singer-julie-mutesasiras-children-impress-at-east-africas-got-talent-with-mature-showcase/</ref> Abafumbo bano baayawukana mu 2016 era n'agenda e Canada. Mu 2020, yategeeza mu lujjudde nti ayagala bakazi banne era mu mwaka gw'egumu yawasa Jean nga mukazi we.<ref>https://web.archive.org/web/20211128141146/https://chano8.com/singer-julie-mutesasiras-children-impress-at-east-africas-got-talent-with-mature-showcase/</ref>
Julie yakwata oluyimba lwe olwasooka lwe yatuuma Nakwagala mu 2004.
== Olukalala lw'ennyimba ze ==
* Asobola
* Ntelekera
* Ekikunyumira
* Tokikola
* Gwenjagala
* Tokola Ensobi
* Nkizudde
* Ngateyakutonderwa
* Lwana Nabo
* List Ya Mukama
* Nzuuno
* Tambula
* Nkulembera
* Bewunya
* Saba
* Sseyeya
* Ninze
* Kijja Kugwa
* Wantwala
* Njagala Okuyimba
* Ankuuma
* Ndayira
* Sikyaadayo
* Katonda Nange
* Nkwagala
* Gwenjagala
* Lwana Naabo
* Linda
* Yani (Bamuyita Yesu)
== Laba ne ==
* [[:en:Godiva_Akullo|Godiva Akullo]]
* [[:en:Clare_Byarugaba|Clare Byarugaba]]
* [[:en:Richard_Lusimbo|Richard Lusimbo]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
rxqodgn9sez0yth51exa0isvfgtef83
Fred Mukisa
0
11291
60287
56233
2026-07-10T16:07:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60287
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Douglas Mwanja Mukisa''' (4 Ogwokuna 1949 – 29 Ogwekkuminebiri 2019 <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Former-fisheries-minister-Fred-Mukisa-succumbs-cancer-70/688334-5401250-ptdc2v/index.html</ref> ) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yaweerezako nga [[:en:Fisheries|Minisita omubeezi ow'ebyobuvubi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]], okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Cabinet">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa okuva mu kabineeti n'asikizibwa [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref> Era yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng'omubaka eyalondebwa, ng'akiikirira "eSsaza ly'eBukooli ey'omumasekkati", [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kulonda kw'eggwanga okwa 2011, yawangulwa Hajji Siraji Lyavala mu kalulu k'ani anakwata bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), nga naye yawangulwa [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]] owa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], mu kulonda kwa bonna. Mu Gwokusatu 2015, Siraji Lyavala yalondebwa okuba [[:en:Chairman|Ssentebe]] (LC-5) wa [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/NRM-wins-Bugiri-by-elections/-/688334/2660156/-/11w6cms/-/index.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y’e Bugiri]] nga 4 Ogwokuna 1949. Yalina diguli mu by'enfuna eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts in Economics]], ng’ayakuguka mu by’enfuna by’ebyalo, eyamuweebwa okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], [[:en:University|yunivasite]] esinga obukadde mu Uganda nga yatandikibwawo mu 1922. Yalina ne [[:en:Education|Dipuloma mu by’enjigiriza]] okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Masters_in_Education|Masters mu Education Planning & Management]] nayo yagifunira Makerere.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Fred Mukisa yatandika nga musomesa mu ssomo ly'[[:en:Economics|eby'enfuna]] n'[[:en:Accounting|okubala ebitabo]], mu ssomero lya siniya e [[:en:Kenya|Kenya]], okuva mu 1976 okutuuka mu 1978. Yakomawo mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’akola nga [[:en:Accountant|omubalirizi w'ebitabo ku misolo egiwoozebwa]], mu kkampuni ya [[:en:Madhvani_Group|Kakira Sugar Works]], e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], okuva mu 1979 okutuuka mu 1981. Oluvannyuma yadda e [[:en:Kenya|Kenya]] n’akola nga [[:en:Headmaster|omukulu w'essomero]] lya Ekwanda High School, okuva mu 1981 okutuuka 1985. Mu kiseera ekyo, okuva mu 1976 okutuuka mu 1984, yaweereza ng'[[:en:Academic_examiner|omubuuzi w'ebigezo]] mu lukiiko lw’ebigezo olwa East African Examination Council (EAEC).
Oluvanyuma lw’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okuwamba obuyinza mu 1986, Fred Mukisa yakomawo mu Uganda n’akola ng'omukubiriza w'ebyobufuzi, mu kibiina kya NRM mu [[:en:Busoga|kitundu ky’e Busoga]], okuva mu 1986 okutuuka mu 1987. Mu 1987, yalondebwa okuba omukiise wa Pulezidenti (RDC) ow'[[:en:Eastern_Region,_Uganda|Ebuvanjuba bwa Uganda]], nga yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 1991. Oluvanyuma yakyusibwa n'atwalibwa ku kitebe kya NRM ekikulu mu [[:en:Kampala|Kampala]], gye yakolera ng’omumyuka wa dayirekita, [[:en:National_Resistance_Movement|NRM Secretariat]], okuva mu 1994 okutuusa mu 1998.
Mu 1998, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ebyobuvubi, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001. Era yaweereza nga mmemba w’akakiiko k’ebyettaka mu Uganda okuva mu 2003 okutuuka mu 2006. <ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Mu 2006, yaddamu okulondebwa kubwa Minisita omubeezi ow’ebyobuvubi, ekifo kye yaweererezaamu wakati wa 1998 ne 2001. Mu bbanga nga lya myezi mukaaga okuva mu Gwekkuminogumu 2010 okutuuka mu Gwokutaano 2011, yafiirwa ebifo bye byombi eky'omubaka mu Paalamenti mu kalulu k'ekibiina n’ekifo kye mu kabineeti mu nkyukakyuka ezaliwo mu kabineti.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Fred Mukisa yali mufumbo. Yali mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Mu bintu bye yali asinga okwagala mwalimu [[:en:Reading_(process)|okusoma]], [[:en:Traveling|okutambula]] [[:en:Farming|n’okulima]]
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
kch24v4d21i7xvnr3410ov9gk9ap8jh
60509
60287
2026-07-10T16:30:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60509
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Douglas Mwanja Mukisa''' (4 Ogwokuna 1949 – 29 Ogwekkuminebiri 2019 <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Former-fisheries-minister-Fred-Mukisa-succumbs-cancer-70/688334-5401250-ptdc2v/index.html</ref> ) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yaweerezako nga [[:en:Fisheries|Minisita omubeezi ow'ebyobuvubi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]], okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Cabinet">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa okuva mu kabineeti n'asikizibwa [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref> Era yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng'omubaka eyalondebwa, ng'akiikirira "eSsaza ly'eBukooli ey'omumasekkati", [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kulonda kw'eggwanga okwa 2011, yawangulwa Hajji Siraji Lyavala mu kalulu k'ani anakwata bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), nga naye yawangulwa [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]] owa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], mu kulonda kwa bonna. Mu Gwokusatu 2015, Siraji Lyavala yalondebwa okuba [[:en:Chairman|Ssentebe]] (LC-5) wa [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/NRM-wins-Bugiri-by-elections/-/688334/2660156/-/11w6cms/-/index.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y’e Bugiri]] nga 4 Ogwokuna 1949. Yalina diguli mu by'enfuna eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts in Economics]], ng’ayakuguka mu by’enfuna by’ebyalo, eyamuweebwa okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], [[:en:University|yunivasite]] esinga obukadde mu Uganda nga yatandikibwawo mu 1922. Yalina ne [[:en:Education|Dipuloma mu by’enjigiriza]] okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Masters_in_Education|Masters mu Education Planning & Management]] nayo yagifunira Makerere.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Fred Mukisa yatandika nga musomesa mu ssomo ly'[[:en:Economics|eby'enfuna]] n'[[:en:Accounting|okubala ebitabo]], mu ssomero lya siniya e [[:en:Kenya|Kenya]], okuva mu 1976 okutuuka mu 1978. Yakomawo mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’akola nga [[:en:Accountant|omubalirizi w'ebitabo ku misolo egiwoozebwa]], mu kkampuni ya [[:en:Madhvani_Group|Kakira Sugar Works]], e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], okuva mu 1979 okutuuka mu 1981. Oluvannyuma yadda e [[:en:Kenya|Kenya]] n’akola nga [[:en:Headmaster|omukulu w'essomero]] lya Ekwanda High School, okuva mu 1981 okutuuka 1985. Mu kiseera ekyo, okuva mu 1976 okutuuka mu 1984, yaweereza ng'[[:en:Academic_examiner|omubuuzi w'ebigezo]] mu lukiiko lw’ebigezo olwa East African Examination Council (EAEC).
Oluvanyuma lw’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okuwamba obuyinza mu 1986, Fred Mukisa yakomawo mu Uganda n’akola ng'omukubiriza w'ebyobufuzi, mu kibiina kya NRM mu [[:en:Busoga|kitundu ky’e Busoga]], okuva mu 1986 okutuuka mu 1987. Mu 1987, yalondebwa okuba omukiise wa Pulezidenti (RDC) ow'[[:en:Eastern_Region,_Uganda|Ebuvanjuba bwa Uganda]], nga yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 1991. Oluvanyuma yakyusibwa n'atwalibwa ku kitebe kya NRM ekikulu mu [[:en:Kampala|Kampala]], gye yakolera ng’omumyuka wa dayirekita, [[:en:National_Resistance_Movement|NRM Secretariat]], okuva mu 1994 okutuusa mu 1998.
Mu 1998, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ebyobuvubi, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001. Era yaweereza nga mmemba w’akakiiko k’ebyettaka mu Uganda okuva mu 2003 okutuuka mu 2006. <ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Mu 2006, yaddamu okulondebwa kubwa Minisita omubeezi ow’ebyobuvubi, ekifo kye yaweererezaamu wakati wa 1998 ne 2001. Mu bbanga nga lya myezi mukaaga okuva mu Gwekkuminogumu 2010 okutuuka mu Gwokutaano 2011, yafiirwa ebifo bye byombi eky'omubaka mu Paalamenti mu kalulu k'ekibiina n’ekifo kye mu kabineeti mu nkyukakyuka ezaliwo mu kabineti.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Fred Mukisa yali mufumbo. Yali mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Mu bintu bye yali asinga okwagala mwalimu [[:en:Reading_(process)|okusoma]], [[:en:Traveling|okutambula]] [[:en:Farming|n’okulima]]
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
erzjfl3jfasifqx8g1hunqhrkvj6net
David Guwatudde
0
11331
60331
55101
2026-07-10T16:14:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60331
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Prof David Guwatudde''' Munnayuganda musomesa era omunoonyereza. Mu kiseera kino ye pulofeesa w’eby’obulwadde n’ebibalo mu kitongole ky’eby’obulwadde n’ebibalo mu ssomero ly’ebyobulamu mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |access-date=2025-07-31 |archive-date=2021-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210918094117/https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.adscientificindex.com/scientist.php?id=4347525 |title=Archive copy |access-date=2025-07-31 |archive-date=2022-04-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220403061214/https://www.adscientificindex.com/scientist.php?id=4347525 |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/new-research-warns-of-non-communicable-disease-crisis-in-waiting/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yafuna Diguli ye eyokubiri mu bibalo okuva mu [[:en:University_of_Southampton|yunivasite y’e Southampton]] mu Bungereza, n'eyookusatu oba PhD ye okuva mu [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve University]], esangibwa mu Cleveland, Ohio mu USA. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |access-date=2025-07-31 |archive-date=2021-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210918094117/https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |url-status=dead }}</ref>
== Okunoonyereza kwe ==
Munoonyereza era ng’ebitundu bye eby’obukugu mulimu eby’obulwadde bwa puleesa, eby’obulwadde bwa sukaali, okwekenneenya obulungi bw’ebikolwa mu kwogera ku by’okuziyiza, okuddukanya n’okwewala ez'amaanyi ennyo naddala ezitasiigibwa, n’okuzimba obusobozi okuyita mu kutendeka okwekika ekyawaggulu. <ref>https://scholar.google.com/citations?view_op=search_authors&hl=en&mauthors=label:evaluation_of_interventions_for_management_and_control_of_hypertension_and_diabetes</ref> Ebitabo bye bibadde bikozesebwa nnyo nga bijuliziddwa 4,361, h-index ya 34 ne i-10 index ya 41. <ref>https://scholar.google.com/citations?user=GvhaIXwAAAAJ&hl=en</ref> Ebimu ku bitabo bye ebijuliziddwa ennyo mulimu;Injury patterns in rural and urban Uganda, <ref>https://injuryprevention.bmj.com/content/7/1/46</ref> Embeera y’okulabirira puleesa mu nsi 44 ekikyakula n’eza wakati: okunoonyereza okusalako okuva mu bantu abakulu akakadde 1·1, <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673619309559</ref> Akafuba mu bantu abakwatibwa mu maka olw'okubeera n'ababalwadde mu Kampala, Uganda, <ref>{{Cite web |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/1164 |title=Archive copy |access-date=2025-07-31 |archive-date=2025-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250420123537/https://makir.mak.ac.ug/handle/10570/1164 |url-status=dead }}</ref> Omugugu gwa puleesa mu mawanga agali mu mambuka ga Africa: okunoonyereza okusalako amawanga 4 , <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4670543</ref> Okusumbuyizibwa mu bwongo okuli mu [[:en:Kampala,_Uganda|Kampala, Uganda]] : weetaagibwa okuyamba kw'abasawo, <ref>https://doi.org/10.1136%2Fip.8.2.136</ref> Embeera y'obulwadde bwa Puleesa mu Uganda: ebyazuulibwa byagyibwa mu kunoonyereza okw’eggwanga okukwata ku bulwadde obutasiigibwa n'emikisa gy'okusiigibwa kwabwo, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4583385</ref> Ensonga ezikwata ku bulwadde bwa puleesa mu [[Rukungiri district|disitulikiti y’e Rukungiri]], Uganda-okunoonyereza okwesigamizibwa ku kitundu, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2887031</ref> omusujja gw’ensiri mu bibuga: okumanya kw’abalabirira abasookerwako, endowooza, enkola n’abateebereza ku bungi bw’omusujja mu baana ba Uganda, <ref>https://doi.org/10.1046%2Fj.1365-3156.2003.01060.x</ref> Enkola y’abeeby'obulamu eri abantu abalina ssukaali mu nsi 28 ezitannakula n’eza wakati: okunoonyereza okusalako eggwanga lyonna, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6396901</ref> Ssukaali n’obulwadde bwa sukaali nga tebunnafunibwa mu bantu ab’emyaka 35 okutuuka ku 60 mu buvanjuba bwa Uganda: okubunye n’ensonga ezikwatagana nabyo, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3743823</ref> ''Mycobacterium africanum'' Subtype II Ekwatagana ne Genotypes bbiri ez’enjawulo era Ye nsonga enkulu ereeta akafubau mu bantu mu Kampala, Uganda, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC130701</ref> Obunene n’ebikwata ku bulwadde bwa sukaali mu Uganda: okunoonyereza kw’eggwanga okusinziira ku bungi bw’abantu, <ref>https://doi.org/10.1111%2Ftmi.12663</ref> Okukebera n’okulabirira ssukaali mu mawanga agali mu bukiikakkono bwa Africa: okwekenneenya okugatta ebikwata ku bantu ssekinnoomu okuva mu nsi 12 <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2213858716301814</ref> n’okutunuulira endwadde ezitasiigibwa mu Uganda nga tuyita mu kunoonyereza mu bantu baabulijjo mu bitundu: okwekenneenya nga tukozesa ebikwata ku bantu okuva mu kitundu. <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4240853</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
7fisc62kissmq4lxners8moryrv0mla
60543
60331
2026-07-10T16:34:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60543
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Prof David Guwatudde''' Munnayuganda musomesa era omunoonyereza. Mu kiseera kino ye pulofeesa w’eby’obulwadde n’ebibalo mu kitongole ky’eby’obulwadde n’ebibalo mu ssomero ly’ebyobulamu mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |access-date=2025-07-31 |archive-date=2021-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210918094117/https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.adscientificindex.com/scientist.php?id=4347525 |title=Archive copy |access-date=2025-07-31 |archive-date=2022-04-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220403061214/https://www.adscientificindex.com/scientist.php?id=4347525 |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/new-research-warns-of-non-communicable-disease-crisis-in-waiting/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yafuna Diguli ye eyokubiri mu bibalo okuva mu [[:en:University_of_Southampton|yunivasite y’e Southampton]] mu Bungereza, n'eyookusatu oba PhD ye okuva mu [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve University]], esangibwa mu Cleveland, Ohio mu USA. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |access-date=2025-07-31 |archive-date=2021-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210918094117/https://sph.mak.ac.ug/about-us/personnel/dr-david-guwatudde |url-status=dead }}</ref>
== Okunoonyereza kwe ==
Munoonyereza era ng’ebitundu bye eby’obukugu mulimu eby’obulwadde bwa puleesa, eby’obulwadde bwa sukaali, okwekenneenya obulungi bw’ebikolwa mu kwogera ku by’okuziyiza, okuddukanya n’okwewala ez'amaanyi ennyo naddala ezitasiigibwa, n’okuzimba obusobozi okuyita mu kutendeka okwekika ekyawaggulu. <ref>https://scholar.google.com/citations?view_op=search_authors&hl=en&mauthors=label:evaluation_of_interventions_for_management_and_control_of_hypertension_and_diabetes</ref> Ebitabo bye bibadde bikozesebwa nnyo nga bijuliziddwa 4,361, h-index ya 34 ne i-10 index ya 41. <ref>https://scholar.google.com/citations?user=GvhaIXwAAAAJ&hl=en</ref> Ebimu ku bitabo bye ebijuliziddwa ennyo mulimu;Injury patterns in rural and urban Uganda, <ref>https://injuryprevention.bmj.com/content/7/1/46</ref> Embeera y’okulabirira puleesa mu nsi 44 ekikyakula n’eza wakati: okunoonyereza okusalako okuva mu bantu abakulu akakadde 1·1, <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673619309559</ref> Akafuba mu bantu abakwatibwa mu maka olw'okubeera n'ababalwadde mu Kampala, Uganda, <ref>{{Cite web |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/1164 |title=Archive copy |access-date=2025-07-31 |archive-date=2025-04-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250420123537/https://makir.mak.ac.ug/handle/10570/1164 |url-status=dead }}</ref> Omugugu gwa puleesa mu mawanga agali mu mambuka ga Africa: okunoonyereza okusalako amawanga 4 , <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4670543</ref> Okusumbuyizibwa mu bwongo okuli mu [[:en:Kampala,_Uganda|Kampala, Uganda]] : weetaagibwa okuyamba kw'abasawo, <ref>https://doi.org/10.1136%2Fip.8.2.136</ref> Embeera y'obulwadde bwa Puleesa mu Uganda: ebyazuulibwa byagyibwa mu kunoonyereza okw’eggwanga okukwata ku bulwadde obutasiigibwa n'emikisa gy'okusiigibwa kwabwo, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4583385</ref> Ensonga ezikwata ku bulwadde bwa puleesa mu [[Rukungiri district|disitulikiti y’e Rukungiri]], Uganda-okunoonyereza okwesigamizibwa ku kitundu, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2887031</ref> omusujja gw’ensiri mu bibuga: okumanya kw’abalabirira abasookerwako, endowooza, enkola n’abateebereza ku bungi bw’omusujja mu baana ba Uganda, <ref>https://doi.org/10.1046%2Fj.1365-3156.2003.01060.x</ref> Enkola y’abeeby'obulamu eri abantu abalina ssukaali mu nsi 28 ezitannakula n’eza wakati: okunoonyereza okusalako eggwanga lyonna, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6396901</ref> Ssukaali n’obulwadde bwa sukaali nga tebunnafunibwa mu bantu ab’emyaka 35 okutuuka ku 60 mu buvanjuba bwa Uganda: okubunye n’ensonga ezikwatagana nabyo, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3743823</ref> ''Mycobacterium africanum'' Subtype II Ekwatagana ne Genotypes bbiri ez’enjawulo era Ye nsonga enkulu ereeta akafubau mu bantu mu Kampala, Uganda, <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC130701</ref> Obunene n’ebikwata ku bulwadde bwa sukaali mu Uganda: okunoonyereza kw’eggwanga okusinziira ku bungi bw’abantu, <ref>https://doi.org/10.1111%2Ftmi.12663</ref> Okukebera n’okulabirira ssukaali mu mawanga agali mu bukiikakkono bwa Africa: okwekenneenya okugatta ebikwata ku bantu ssekinnoomu okuva mu nsi 12 <ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2213858716301814</ref> n’okutunuulira endwadde ezitasiigibwa mu Uganda nga tuyita mu kunoonyereza mu bantu baabulijjo mu bitundu: okwekenneenya nga tukozesa ebikwata ku bantu okuva mu kitundu. <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4240853</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
cyvyjjp1jxguwu6hgp54bd7a4vh0l42
Aisha Lubega
0
11377
60301
59033
2026-07-10T16:13:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60301
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aisha Lubega''' [[Munnayuganda]] omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">administrator (2017-01-19). [https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega "Hajjat Aisha Lubega"]. ''Electoral Commission''. [https://web.archive.org/web/20240814201600/https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega Archived] from the original on 2024-08-14. Retrieved 2025-04-09.</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite y'e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]]) ne Bachelors of Arts (BA) wamu ne Dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]].<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Aisha ye mumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda eyaddamu okulondebwa nga yakegattako mu 2017 era yakuguka mu busomesa. Mu nzirukanya ye ey'emirimu, amanyiddwa okulwanirira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku Masaka Secondary School, Nabisunsa girls School gye yali Omumyuka w’omukulu w’essomero oluvannyuma n’afuulibwa Omukulu waalyo (1992–2017).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka paalamenti akasunsula abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]]
* [[Grace Ndeezi]]
* [[Stella Nyanzi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza]]
[[Category:Bammemba b'akakiiko k'ebyokulonda]]
[[Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
dmflon5rb5xx3jjq1gkushjg2s7gehu
60505
60301
2026-07-10T16:29:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60505
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aisha Lubega''' [[Munnayuganda]] omusomesa, addukanya emirimu era omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda.<ref name=":0">administrator (2017-01-19). [https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega "Hajjat Aisha Lubega"]. ''Electoral Commission''. [https://web.archive.org/web/20240814201600/https://www.ec.or.ug/commissioner/hajjat-aisha-lubega Archived] from the original on 2024-08-14. Retrieved 2025-04-09.</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Men and women in charge of polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/men-and-women-in-charge-of-polls-3255190 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Aisha alina diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza (Administration and Planning) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite y'e Makerere]], dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu Institute of Public Administration (kati eyitibwa [[Uganda Management Institute]]) ne Bachelors of Arts (BA) wamu ne Dipulooma mu by’enjigiriza okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]].<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Aisha ye mumyuka wa Ssentebe w’akakiiko k’eby'okulonda eyaddamu okulondebwa nga yakegattako mu 2017 era yakuguka mu busomesa. Mu nzirukanya ye ey'emirimu, amanyiddwa okulwanirira obwenkanya mu kikula ky’abantu n’okutumbula abakyala. Yali musomesa ku Masaka Secondary School, Nabisunsa girls School gye yali Omumyuka w’omukulu w’essomero oluvannyuma n’afuulibwa Omukulu waalyo (1992–2017).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2024-01-11 |title=Museveni reappoints Justice Byabakama as EC boss |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reappoints-justice-byabakama-as-ec-boss-4488556 |access-date=2025-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2001, yagaanibwa akakiiko ka paalamenti akasunsula abantu nga kagamba nti tekisaanira kubeera na bantu babiri okuva mu maka gamu ku bukiiko obuteekebwawo mu mateeka kubanga bba ye yali Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Lubega unacceptable, says Awori |url=https://www.newvision.co.ug/news/1044505/lubega-unacceptable-awori |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Aisha irony |url=https://www.newvision.co.ug/news/1043993/aisha-irony |access-date=2025-04-09 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Adams |first=Sadiiki |date=2016-11-19 |title=Hajjat Aisha Lubega: So what if gov't business is our family business? |url=https://theugandan.com.ug/hajjat-aisha-lubega-govt-business-family-business/ |access-date=2025-04-09 |website=The Ugandan |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]]
* [[Grace Ndeezi]]
* [[Stella Nyanzi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza]]
[[Category:Bammemba b'akakiiko k'ebyokulonda]]
[[Category:Bannayuganda bannabyanjigiriza ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
luwjwqh8jg24vh2j46ju5vsipa7jxx8
George Kirya
0
11383
60386
56560
2026-07-10T16:14:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60386
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Barnabas Kirya''' [[Munnassomabusirikitu(Microbiologist)|.]] Yazaalibwa 1939. Munnayuganda, musawo, musomesa, [[:en:Microbiologist|mukugu mu kunoonyereza ku buwuka obusirikitu obutalabika]], munnabyabufuzi, Ambasada wa Uganda. Yakola nga ssentebe w’akakiiko k’ebyobulamu mu Uganda aka Uganda Health Services Commission okuva mu 2007 okutuuka mu 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1240877/igg-handle-late-comers-prof-kirya</ref> Emabegako, okuva mu 1997 okutuuka mu 2003, yaweerezaako nga Ambasada wa Uganda mu Bungereza. <ref>http://allafrica.com/stories/200110300008.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu ddwaliro lya [[:en:Ngora_Hospital|Ngora Hospital]] mu 1939 eri Joshua Kirya, [[:en:Gwere_people|Mugwere]] okuva mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.geoffreykiryabwire.com/pressclip7.htm |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304064022/http://www.geoffreykiryabwire.com/pressclip7.htm |url-status=dead }}</ref> ne Miriam Najjemba [[:en:Muganda|Muganda]] okuva mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu ky'Omumasekkati]] ga Uganda . <ref name="Top">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1304879/uganda-expert-insect-viruses</ref> Kirya yasomera mu [[:en:Busoga_College|Busoga College Mwiri]] okusoma siniya ey'okuna <ref>{{Cite web |url=http://observer.ug/education/85-education/10350-100-years-on-mwiri-mourns-lost-glory |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201043417/http://observer.ug/education/85-education/10350-100-years-on-mwiri-mourns-lost-glory |url-status=dead }}</ref>
Oluvannyuma yakyuka yegatta ku ssomero lya [[:en:Mbale_Secondary_School|Mbale Secondary School]] okusoma siniya ey'omukaaga. Mu 1961, yayingira ebbanguliro ly'abasawo e Makerere erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], gye yatikkirwa diguli ye mu busawo n'okulongoosa eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] mu 1966. Oluvannyuma yafuna diguli e'okubiri mu kunoonyereza ku buwuka obusirikitu obutalabika eya Master of Science in [[:en:Microbiology|Microbiology]] mu 1971 okuva mu [[:en:University_of_Birmingham|University of Birmingham]] mu Bungereza. Dipulooma ye mu [[:en:Bacteriology|Bacteriology]] yagufunira mu [[:en:University_of_Manchester|University of Manchester]] mu 1975. Mu 2001, ng’asiimibwa olw'obuweereza bwe ng’omubaka wa gavumenti, Yunivasite y’e Birmingham yamuwa diguli ey’ekitiibwa eya [[:en:Doctor_of_Laws|Doctor of Laws]] . <ref>http://www.birmingham.ac.uk/Documents/senate/honorary-graduates-since-2000.pdf</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutendekebwa mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]], Kirya yeegatta ku pulogulaamu ya diguli ey'enyongereza eya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] postgraduate program, ng’essira yaliteeka mu kwongera okukuguka mu biwuka obusirikitu. Bwe yatikkirwa mu pulogulaamu ya MMed, yeegatta ku kitongole ekinoonyereza ku buwuka ekya East African Virus Research Institute (EAVRI), ekitongole ky’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]], kati ekimankiyiddwa nga [[:en:Uganda_Virus_Research_Institute|Uganda Virus Research Institute]] . Yakola ng’omukungu akola ku kunoonyereza nga tannafuuka mukungu omukulu mu kunoonyereza ku by’obujjanjabi era akulira okunoonyereza ku buwuka obutambuzibwa ebiwuka ng'ensiri n'ebirala ([[:en:Arbovirus|arbovirology]] mu EAVRI.
Okuva mu 1970 okutuuka mu 1973, yaweereza ng’omusomesa ow'ekiseera mu dipaatimenti esomesa ku buwuka obusirikitu mu bbanguliro lya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] . Okuva mu 1973 okutuuka mu 1975, yaliko omusomesa omukulu e Makerere, ng’asomesa essomo elikwata ku buwiuka obusirikitu, okwekennenya n’okunoonyereza ne kumutendera gw'abayizi abatannaba kutikkirwa n'abo abasoma diguli ey'ennyongereza. Yaweerezaako nga pulofeesa era akulira ekitongole kya Medical Microbiology e Makerere okuva mu 1978 okutuuka mu 1986.
Okuva mu Gwokuna 1986 okutuuka mu Gwekkuminogumu 1990, yakola nga omumyuka w'Akulira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obunene mu Uganda. Mu 1997, yalondebwa okubeera [[:en:High_Commissioner|Ambasada]] wa Uganda mu Bungereza, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. <ref>https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/right-of-reply-george-b-kirya-1186796.html</ref>
Yakomawo mu Uganda mu 2003 n’alondebwa okuba ssentebe w’akakiiko k’ebyobulamu mu Uganda, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2012. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/909734/-/wy291g/-/index.html |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201032722/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/909734/-/wy291g/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Wakati wa 2007 ne 2011, yaweereza nga Omukulu akulira [[:en:Lugazi_University|Yunivasite y’e Lugazi]] .
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Professor George Kirya awandiise nnyo mu bitabo bya babavubuka mu kisaawe ky'okusoma ku buwuka obulwaza omubiri ([[:en:Virology|virology]]), ng'essira aliteeka ku ''arbovirology'' . Awandiika emiko mu mpapula z'amawulire ez’olulimi Olungereza eza Uganda, ezisaasaanyizibwa mu ggwanga lyonna. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324275/ddt-save-lives-uganda</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/To-fight-unemployment--establish-vocational-schools/689364-2670680-hk1d2nz/index.html |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201033152/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/To-fight-unemployment--establish-vocational-schools/689364-2670680-hk1d2nz/index.html |url-status=dead }}</ref> Ye Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa THETA, ekitongole ky'obwannakyewa ekya Uganda ekigenderera "okutumbula eby'obulamu n'okufuna obujjanjabi nga kiyita mu kutumbula enkolagana wakati w'enkola y'obujjanjabi bw'eddagala ly'obutonde n'ekozesa y'eddagala erilongooseemu". <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetaug.org/board/chairman.php |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201032911/http://www.thetaug.org/board/chairman.php |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Bagwere|Bagwere]]
* [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/london/3251837.stm Professor George Kirya Yakoseddwa Olw'okukubwa ekibinja ky'abamenyi b'amateeka Mu London]
* [http://www.afdevinfo.com/htmlreports/peo/peo_41253.html Ebimwogerako ku mukutu gwa Afdevinfo.com]
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice Chancellor of Makerere University|before=[[Asavia Wandira]]|after=[[Senteza Kajubi]]|years=1986–1990}}
{{s-end}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
9rguwnr0yezr26xwlyo71w40y6n5rfp
60600
60386
2026-07-10T16:35:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60600
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Barnabas Kirya''' [[Munnassomabusirikitu(Microbiologist)|.]] Yazaalibwa 1939. Munnayuganda, musawo, musomesa, [[:en:Microbiologist|mukugu mu kunoonyereza ku buwuka obusirikitu obutalabika]], munnabyabufuzi, Ambasada wa Uganda. Yakola nga ssentebe w’akakiiko k’ebyobulamu mu Uganda aka Uganda Health Services Commission okuva mu 2007 okutuuka mu 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1240877/igg-handle-late-comers-prof-kirya</ref> Emabegako, okuva mu 1997 okutuuka mu 2003, yaweerezaako nga Ambasada wa Uganda mu Bungereza. <ref>http://allafrica.com/stories/200110300008.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu ddwaliro lya [[:en:Ngora_Hospital|Ngora Hospital]] mu 1939 eri Joshua Kirya, [[:en:Gwere_people|Mugwere]] okuva mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.geoffreykiryabwire.com/pressclip7.htm |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304064022/http://www.geoffreykiryabwire.com/pressclip7.htm |url-status=dead }}</ref> ne Miriam Najjemba [[:en:Muganda|Muganda]] okuva mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu ky'Omumasekkati]] ga Uganda . <ref name="Top">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1304879/uganda-expert-insect-viruses</ref> Kirya yasomera mu [[:en:Busoga_College|Busoga College Mwiri]] okusoma siniya ey'okuna <ref>{{Cite web |url=http://observer.ug/education/85-education/10350-100-years-on-mwiri-mourns-lost-glory |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201043417/http://observer.ug/education/85-education/10350-100-years-on-mwiri-mourns-lost-glory |url-status=dead }}</ref>
Oluvannyuma yakyuka yegatta ku ssomero lya [[:en:Mbale_Secondary_School|Mbale Secondary School]] okusoma siniya ey'omukaaga. Mu 1961, yayingira ebbanguliro ly'abasawo e Makerere erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], gye yatikkirwa diguli ye mu busawo n'okulongoosa eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] mu 1966. Oluvannyuma yafuna diguli e'okubiri mu kunoonyereza ku buwuka obusirikitu obutalabika eya Master of Science in [[:en:Microbiology|Microbiology]] mu 1971 okuva mu [[:en:University_of_Birmingham|University of Birmingham]] mu Bungereza. Dipulooma ye mu [[:en:Bacteriology|Bacteriology]] yagufunira mu [[:en:University_of_Manchester|University of Manchester]] mu 1975. Mu 2001, ng’asiimibwa olw'obuweereza bwe ng’omubaka wa gavumenti, Yunivasite y’e Birmingham yamuwa diguli ey’ekitiibwa eya [[:en:Doctor_of_Laws|Doctor of Laws]] . <ref>http://www.birmingham.ac.uk/Documents/senate/honorary-graduates-since-2000.pdf</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutendekebwa mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]], Kirya yeegatta ku pulogulaamu ya diguli ey'enyongereza eya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] postgraduate program, ng’essira yaliteeka mu kwongera okukuguka mu biwuka obusirikitu. Bwe yatikkirwa mu pulogulaamu ya MMed, yeegatta ku kitongole ekinoonyereza ku buwuka ekya East African Virus Research Institute (EAVRI), ekitongole ky’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]], kati ekimankiyiddwa nga [[:en:Uganda_Virus_Research_Institute|Uganda Virus Research Institute]] . Yakola ng’omukungu akola ku kunoonyereza nga tannafuuka mukungu omukulu mu kunoonyereza ku by’obujjanjabi era akulira okunoonyereza ku buwuka obutambuzibwa ebiwuka ng'ensiri n'ebirala ([[:en:Arbovirus|arbovirology]] mu EAVRI.
Okuva mu 1970 okutuuka mu 1973, yaweereza ng’omusomesa ow'ekiseera mu dipaatimenti esomesa ku buwuka obusirikitu mu bbanguliro lya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] . Okuva mu 1973 okutuuka mu 1975, yaliko omusomesa omukulu e Makerere, ng’asomesa essomo elikwata ku buwiuka obusirikitu, okwekennenya n’okunoonyereza ne kumutendera gw'abayizi abatannaba kutikkirwa n'abo abasoma diguli ey'ennyongereza. Yaweerezaako nga pulofeesa era akulira ekitongole kya Medical Microbiology e Makerere okuva mu 1978 okutuuka mu 1986.
Okuva mu Gwokuna 1986 okutuuka mu Gwekkuminogumu 1990, yakola nga omumyuka w'Akulira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obunene mu Uganda. Mu 1997, yalondebwa okubeera [[:en:High_Commissioner|Ambasada]] wa Uganda mu Bungereza, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. <ref>https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/right-of-reply-george-b-kirya-1186796.html</ref>
Yakomawo mu Uganda mu 2003 n’alondebwa okuba ssentebe w’akakiiko k’ebyobulamu mu Uganda, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2012. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/909734/-/wy291g/-/index.html |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201032722/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/909734/-/wy291g/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Wakati wa 2007 ne 2011, yaweereza nga Omukulu akulira [[:en:Lugazi_University|Yunivasite y’e Lugazi]] .
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Professor George Kirya awandiise nnyo mu bitabo bya babavubuka mu kisaawe ky'okusoma ku buwuka obulwaza omubiri ([[:en:Virology|virology]]), ng'essira aliteeka ku ''arbovirology'' . Awandiika emiko mu mpapula z'amawulire ez’olulimi Olungereza eza Uganda, ezisaasaanyizibwa mu ggwanga lyonna. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324275/ddt-save-lives-uganda</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/To-fight-unemployment--establish-vocational-schools/689364-2670680-hk1d2nz/index.html |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201033152/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/To-fight-unemployment--establish-vocational-schools/689364-2670680-hk1d2nz/index.html |url-status=dead }}</ref> Ye Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa THETA, ekitongole ky'obwannakyewa ekya Uganda ekigenderera "okutumbula eby'obulamu n'okufuna obujjanjabi nga kiyita mu kutumbula enkolagana wakati w'enkola y'obujjanjabi bw'eddagala ly'obutonde n'ekozesa y'eddagala erilongooseemu". <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetaug.org/board/chairman.php |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201032911/http://www.thetaug.org/board/chairman.php |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Bagwere|Bagwere]]
* [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/london/3251837.stm Professor George Kirya Yakoseddwa Olw'okukubwa ekibinja ky'abamenyi b'amateeka Mu London]
* [http://www.afdevinfo.com/htmlreports/peo/peo_41253.html Ebimwogerako ku mukutu gwa Afdevinfo.com]
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice Chancellor of Makerere University|before=[[Asavia Wandira]]|after=[[Senteza Kajubi]]|years=1986–1990}}
{{s-end}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ry5ij69c47s87knbtk8vz3id6zj6kna
Fred Wabwire-Mangen
0
11384
60425
56240
2026-07-10T16:14:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60425
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Wabwire-Mangen''' [[:en:Uganda|musawo]] [[:en:Physician|Munnayuganda]], [[:en:Public_health|omukugu mu by'obulamu]] era [[:en:Medical_researcher|munoonyereza w'ebyobulamu]] . Mu kiseera kino ye [[:en:Professor|Pulofeesa]] w'[[:en:Epidemiology|eby'obulwadde]] era [[:en:Epidemiology|akulira ekitongole kya Epidemiology & Biostatistics]] mu [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]] . Wabwire-Mangen era akola nga Ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]] era ye yatandikawo ekibiina kya Accordia Global Health Foundation ekya Academic Alliance <ref>https://web.archive.org/web/20141226184404/http://www.accordiafoundation.org/what-we-do/infectious-diseases-institute-uganda/ugandan-academic-alliance/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y'e Busia]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu Nakasero Primary School era yatuula ebigezo bye ebya siniya ey'okuna mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] . Professor Wabwire-Mangen yafuna diguli ye esooka mu busawo eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] ( [[:en:MBChB|MBChB]] ) okuva mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] . Era alina dipuloma mu bujanjabi bw'endwadde ezileetebwa olw'obutiti n'obuyonjo eya [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Diploma in Tropical Medicine and Hygiene]] ( [[:en:DTM&H|DTM&H]] ) okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] . Diguli mu by'obulamu eby'olukale eza [[:en:Master_of_Public_Health|Master of Public Health]] ( [[:en:Master_of_Public_Health|MPH]] ) ne [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), zombi yazifuna okuva mu [[:en:Bloomberg_School_of_Public_Health|Bloomberg School of Public Health]] mu [[:en:Johns_Hopkins_University|Johns Hopkins University]] e [[:en:Baltimore|Baltimore]], [[:en:Maryland|Maryland]]<nowiki/>mu Amerika. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.aaionline.org/alum/dr-fred-wabwire-mangen/ |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822005304/http://www.aaionline.org/alum/dr-fred-wabwire-mangen/ |url-status=dead }}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu gye ==
Dr. Wabwire-Manghen abadde [[:en:Researcher|munoonyereza]], [[:en:Academician|musomesa]] era [[:en:Lecturer|lekikyala]] mu bbanguliro ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]] okumala ekiseera ekiwerako mu bulamu bwe obw’ekikugu. Afulumizza emiko mu bitabo by’obusawo n’ebitabo ebirala ebikwata ku bavubuka ebifulumizibwa. Y'akulira okunoonyereza ku [[:en:Epidemiology|kawuka]] [[:en:HIV|akaleeta]] [[:en:AIDS|siriimu]] mu [[:en:Sub-Saharan_Africa|sub-Sahara Africa]] . Era ye [[:en:Chairperson|ssentebe]] [[:en:Population_Council|w'olukiiko lw'eggwanga oluvunaanyizibwa ku bungi bw'abantu]] . Era yaliko omukulu w’ebbanguliro ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University school of Public Health]] <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.usamrukenya-deid.org/prof-fred-wabwire |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-04-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160419004739/http://usamrukenya-deid.org/prof-fred-wabwire |url-status=dead }}</ref> Pulofeesa Fred Wabwire-Mangen mmemba w’ettendekero lya Uganda National Academy of Sciences. <ref>https://web.archive.org/web/20150302002902/http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php</ref>
Ebimu ku by'eyanoonyereza eby'afulumizibwa mulimu bino wammanga; ''Malaria in Uganda: Challenges to control on the long road to elimination: I. Epidemiology and current control efforts''. <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3156969</ref> ''Male circumcision for HIV prevention in men in Rakai, Uganda: a randomised trial''. Okunoonyereza kuno kwalaga ntu okukomolebwa kw'abasajja kukendeeza emikisa gy'okukwatibwa akawuka ka siriimu mu basajja singa babeera b'egendereza. Okukomolebwa kitwalibwa okubeera emu ku ngeri y'okwewalamu okusiigibwa akawuka ka siriimu mu basajja.<ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673607603134</ref> ''Viral load and heterosexual transmission of human immunodeficiency virus type 1''. Okunoonyereza kwa kakasa nti omuwendo gw'obuwuka mu musaayi gw'omuntu ky'ekiviirako okusaasaanya obulwadde mu bantu ab'ekikula ekiral era okusiiga kutono nnyo mu bantu abalina omuwendo gw'akawuka akali wansi wa 1500 HIV-1 RNA per milliliter.<ref>https://doi.org/10.1056%2FNEJM200003303421303</ref> ''Rates of HIV-1 transmission per coital Act, by stage of HIV-1 infection, in Rakai, Uganda''.<ref>https://doi.org/10.1086%2F429411</ref> ''Probability of HIV-1 transmission per coital act in monogamous, heterosexual, HIV-1-discordant couples in Rakai, Uganda''. Okunoonyereza kuno kwalaga nti obungi bw'akawuka mu musaayi n'amabwa g'omu bitundu by'ekyama by'esinga okuviirako okusaasaanya akawuka ka siriimu mu Bannayuganda.<ref>https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(00)04331-2/fulltext</ref> ''Control of sexually transmitted diseases for AIDS prevention in Uganda: a randomised community trial''. Okunoonyereza kw'azuula nti tewali bulabe buleetebwa ndwadde z'akikaba z'etaba mu kusaasanya akawuka ka mukenenya.<ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2898%2906439-3</ref> ''Current status and future prospects of epidemiology and public health training and research in the WHO African region''. Okunoonyereza kwalaga nti waliwo obwetaavu mu kutendeka abantu ku kawuka kano era n'okwongera amaanyi mu kunoonyereza n'ebisoomooza obujjanjabi bwa wamu okwetoloola ensi yonna.<ref>https://academic.oup.com/ije/article/41/6/1829/748411</ref> Obulwade bwa siriimu bugirako okukyankalana mu busimu obukuuma ebitundu by'ekyama eby'abakyala.<ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2897%2901063-5</ref> Obulabe obweyongedde mu bakyala b'embuto okufuna akawuka ka siriimu mu Rakai, Uganda: Okunoonyereza ku biseera eby'omumaaso.<ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673605674818</ref> Okunoonyereza okwesigamiziddwa ku kuzaala mu bakyala abalina akawuka ka siriimu mu Uganda.<ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2897%2909381-1</ref> Ebiva mu kukomolebwa kw'abasajja ku bubonero bw'ebitundu by'ekyama eby'abakyala n'okukwatibwa kw'obulwadde bw'ekyama mu kugezesa okwakolebwa mu Rakai, Uganda.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2727852</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|MUCHS]]
* [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|MUSPH]]
* [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|MUSM]]
* [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Ekizimbe ky’eddwaliro ly'e Mulago]]
* [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y'e Busia mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20090325002500/http://musph.org/muiph_profile.html Essomero ly'ebyobulamu mu yunivasite y'e Makerere Homepage]
* [https://web.archive.org/web/20170716130352/http://www.accordiafoundation.org/ Ekitongole ky’ebyobulamu ekya Accordia Global Health Foundation Omukutu gwa Accordia Global Health Foundation]
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Wabwire-Mangen, Fred}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
n6tx01r3alg5z9ofawv05x3p6u0wvej
60634
60425
2026-07-10T16:35:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60634
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Wabwire-Mangen''' [[:en:Uganda|musawo]] [[:en:Physician|Munnayuganda]], [[:en:Public_health|omukugu mu by'obulamu]] era [[:en:Medical_researcher|munoonyereza w'ebyobulamu]] . Mu kiseera kino ye [[:en:Professor|Pulofeesa]] w'[[:en:Epidemiology|eby'obulwadde]] era [[:en:Epidemiology|akulira ekitongole kya Epidemiology & Biostatistics]] mu [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]] . Wabwire-Mangen era akola nga Ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]] era ye yatandikawo ekibiina kya Accordia Global Health Foundation ekya Academic Alliance <ref>https://web.archive.org/web/20141226184404/http://www.accordiafoundation.org/what-we-do/infectious-diseases-institute-uganda/ugandan-academic-alliance/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y'e Busia]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu Nakasero Primary School era yatuula ebigezo bye ebya siniya ey'okuna mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] . Professor Wabwire-Mangen yafuna diguli ye esooka mu busawo eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] ( [[:en:MBChB|MBChB]] ) okuva mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] . Era alina dipuloma mu bujanjabi bw'endwadde ezileetebwa olw'obutiti n'obuyonjo eya [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Diploma in Tropical Medicine and Hygiene]] ( [[:en:DTM&H|DTM&H]] ) okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] . Diguli mu by'obulamu eby'olukale eza [[:en:Master_of_Public_Health|Master of Public Health]] ( [[:en:Master_of_Public_Health|MPH]] ) ne [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), zombi yazifuna okuva mu [[:en:Bloomberg_School_of_Public_Health|Bloomberg School of Public Health]] mu [[:en:Johns_Hopkins_University|Johns Hopkins University]] e [[:en:Baltimore|Baltimore]], [[:en:Maryland|Maryland]]<nowiki/>mu Amerika. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.aaionline.org/alum/dr-fred-wabwire-mangen/ |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822005304/http://www.aaionline.org/alum/dr-fred-wabwire-mangen/ |url-status=dead }}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu gye ==
Dr. Wabwire-Manghen abadde [[:en:Researcher|munoonyereza]], [[:en:Academician|musomesa]] era [[:en:Lecturer|lekikyala]] mu bbanguliro ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]] okumala ekiseera ekiwerako mu bulamu bwe obw’ekikugu. Afulumizza emiko mu bitabo by’obusawo n’ebitabo ebirala ebikwata ku bavubuka ebifulumizibwa. Y'akulira okunoonyereza ku [[:en:Epidemiology|kawuka]] [[:en:HIV|akaleeta]] [[:en:AIDS|siriimu]] mu [[:en:Sub-Saharan_Africa|sub-Sahara Africa]] . Era ye [[:en:Chairperson|ssentebe]] [[:en:Population_Council|w'olukiiko lw'eggwanga oluvunaanyizibwa ku bungi bw'abantu]] . Era yaliko omukulu w’ebbanguliro ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University school of Public Health]] <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.usamrukenya-deid.org/prof-fred-wabwire |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-04-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160419004739/http://usamrukenya-deid.org/prof-fred-wabwire |url-status=dead }}</ref> Pulofeesa Fred Wabwire-Mangen mmemba w’ettendekero lya Uganda National Academy of Sciences. <ref>https://web.archive.org/web/20150302002902/http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php</ref>
Ebimu ku by'eyanoonyereza eby'afulumizibwa mulimu bino wammanga; ''Malaria in Uganda: Challenges to control on the long road to elimination: I. Epidemiology and current control efforts''. <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3156969</ref> ''Male circumcision for HIV prevention in men in Rakai, Uganda: a randomised trial''. Okunoonyereza kuno kwalaga ntu okukomolebwa kw'abasajja kukendeeza emikisa gy'okukwatibwa akawuka ka siriimu mu basajja singa babeera b'egendereza. Okukomolebwa kitwalibwa okubeera emu ku ngeri y'okwewalamu okusiigibwa akawuka ka siriimu mu basajja.<ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673607603134</ref> ''Viral load and heterosexual transmission of human immunodeficiency virus type 1''. Okunoonyereza kwa kakasa nti omuwendo gw'obuwuka mu musaayi gw'omuntu ky'ekiviirako okusaasaanya obulwadde mu bantu ab'ekikula ekiral era okusiiga kutono nnyo mu bantu abalina omuwendo gw'akawuka akali wansi wa 1500 HIV-1 RNA per milliliter.<ref>https://doi.org/10.1056%2FNEJM200003303421303</ref> ''Rates of HIV-1 transmission per coital Act, by stage of HIV-1 infection, in Rakai, Uganda''.<ref>https://doi.org/10.1086%2F429411</ref> ''Probability of HIV-1 transmission per coital act in monogamous, heterosexual, HIV-1-discordant couples in Rakai, Uganda''. Okunoonyereza kuno kwalaga nti obungi bw'akawuka mu musaayi n'amabwa g'omu bitundu by'ekyama by'esinga okuviirako okusaasaanya akawuka ka siriimu mu Bannayuganda.<ref>https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(00)04331-2/fulltext</ref> ''Control of sexually transmitted diseases for AIDS prevention in Uganda: a randomised community trial''. Okunoonyereza kw'azuula nti tewali bulabe buleetebwa ndwadde z'akikaba z'etaba mu kusaasanya akawuka ka mukenenya.<ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2898%2906439-3</ref> ''Current status and future prospects of epidemiology and public health training and research in the WHO African region''. Okunoonyereza kwalaga nti waliwo obwetaavu mu kutendeka abantu ku kawuka kano era n'okwongera amaanyi mu kunoonyereza n'ebisoomooza obujjanjabi bwa wamu okwetoloola ensi yonna.<ref>https://academic.oup.com/ije/article/41/6/1829/748411</ref> Obulwade bwa siriimu bugirako okukyankalana mu busimu obukuuma ebitundu by'ekyama eby'abakyala.<ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2897%2901063-5</ref> Obulabe obweyongedde mu bakyala b'embuto okufuna akawuka ka siriimu mu Rakai, Uganda: Okunoonyereza ku biseera eby'omumaaso.<ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673605674818</ref> Okunoonyereza okwesigamiziddwa ku kuzaala mu bakyala abalina akawuka ka siriimu mu Uganda.<ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2897%2909381-1</ref> Ebiva mu kukomolebwa kw'abasajja ku bubonero bw'ebitundu by'ekyama eby'abakyala n'okukwatibwa kw'obulwadde bw'ekyama mu kugezesa okwakolebwa mu Rakai, Uganda.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2727852</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|MUCHS]]
* [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|MUSPH]]
* [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|MUSM]]
* [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Ekizimbe ky’eddwaliro ly'e Mulago]]
* [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y'e Busia mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20090325002500/http://musph.org/muiph_profile.html Essomero ly'ebyobulamu mu yunivasite y'e Makerere Homepage]
* [https://web.archive.org/web/20170716130352/http://www.accordiafoundation.org/ Ekitongole ky’ebyobulamu ekya Accordia Global Health Foundation Omukutu gwa Accordia Global Health Foundation]
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Wabwire-Mangen, Fred}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
glha8w7znx6tbxnl8u72vnn7srjvnay
Nelson Sewankambo
0
11385
60329
42091
2026-07-10T16:14:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60329
wikitext
text/x-wiki
'''Nelson Kaulukusi Sewankambo''' musawo, [[:en:Academician|musomesa,]] [[:en:Medical_researcher|omunoonyereza ku by'obujjanjabi]], era omuddukanya eby'obujjanjabi [[:en:Ugandan|mu Uganda]] . Ye [[:en:Professor|pulofeesa]] w'obusawo era eyaliko omukulu w'esomero [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|lya Makerere University College of Health Sciences]], <ref>{{Cite web |last=Accordia Foundation |title=Accordia Global Health Foundation's Academic Alliance: Nelson Sewankambo MBChB, MMed, MSc, FRCP |url=http://www.accordiafoundation.org/what-we-do/academic-alliance/index.html#Sewankambo |access-date=27 December 2014 |publisher=Accordia Foundation}}</ref> etendekero eririna akakwate [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] .
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaliro ly'e Mulago]], mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda, mu 1951.
== Obuyigirize bwe ==
Sewankambo yasomera mu [[Namilyango College]], esomero eririna emitendera gya wakati wamu n'egyawagulu ng'era ly'abalenzi bokka, gyeyafunira obubonero munaana ku 13, nga lisinganibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], okuva mu 1965 okutuuka mu 1970. Mu 1971, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|esomero ly’Obusawo erya Makerere University School of Medicine]], gye yafunira [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu By'eddagala wamu ne Diguli mu By'okulongoosa]], n’atikkirwa mu 1976. Yeeyongerayo mu maaso n'afuna [[:en:Master_of_Medicine|Diguli Ey'okubiri mu By'eddagala,]] nga akuguse mu [[:en:Internal_Medicine|By'eddagala Ly'omunda]], nga nayo yagifuna kuva e Makerere ku ntandikwa y’emyaka gya 1980. Oluvannyuma yafuna Diguli Ey'okubiri mu Sayaansi W'okulabirira n'Okujanjaba abalwa, nga yagifuna kuva ku [[:en:McMaster_University|McMaster University]] e [[:en:Hamilton,_Ontario|Hamilton, Ontario]] e [[:en:Canada|Canada]] . Y'omu ku bali [[:en:Fellow_of_the_Royal_College_of_Physicians|Fellow Royal College of Physicians]] . Oluvannyuma yaweebwa [[:en:Doctor_of_Laws|diguli esinga okubeera eya wagulu mu By'Amateeka]], nga yeebazibwa olw'ekyo kyeyali abakoledde, nga yagigya ku McMaster University. <ref>{{Cite web |date=30 September 2010 |title=Nelson Sewankambo, Principal, Makerere University College of Health Sciences |url=http://www.africaportal.org/person/nelson-sewankambo |access-date=27 December 2014 |website=The Africa Portal}}</ref> <ref>{{Cite web |date=3 May 2007 |title=McMaster Announces Honorary Degree Recipients: May 2007 |url=http://www.mcmaster.ca/opr/html/opr/media/main/NewsReleases/2007/HonoraryDegreeRecipients.html |publisher=[[McMaster University]] (McMU)}}</ref><ref>{{cite web |date=3 May 2007 |title=McMaster Announces Honorary Degree Recipients: May 2007 |url=http://www.mcmaster.ca/opr/html/opr/media/main/NewsReleases/2007/HonoraryDegreeRecipients.html |publisher=[[McMaster University]] (McMU)}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Ku ntandikwa y'emyaka gya 1980, Sewankambo y'omu ku basawo abaasooka mu Uganda okutegeera obulwadde obupya obwaleetera ng'abalwadde okusala omubiri ne bakoga okutuuka ku sayizi nga [[:en:Cachexia|ne bw'oba omuwadde ekiriisa kyonna taddamu kugejja]]. Obulwadde buno obupya, mu kusooka baali babuyita <nowiki>''</nowiki>''Slim Disease'',<nowiki>''</nowiki> oluvannyuma ne bumannyibwa nga [[:en:HIV|siriimu]] / [[:en:AIDS|mukenenya]] . Abadde ku mwanjo mu kunoonyereza ku bulwadde buno, ng’esira yaliteeka mu kugezesa eddagala liyiza kubujjanjaba. <ref>{{Cite journal |last=Kapp |first=Clare |date=5 July 2008 |title=Nelson Sewankambo: Building HIV/AIDS Research In Uganda |url=http://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(08)60977-0/fulltext |journal=Lancet |publisher=[[The Lancet]] Volume 372, No. 9632, p21, 5 July 2008 |volume=372 |issue=9632 |pages=21 |doi=10.1016/S0140-6736(08)60977-0 |pmid=18603146 |s2cid=36660815 |url-access=subscription |access-date=27 December 2014}}</ref> Afulumizza nnyo ebizuuliddwa mu kunoonyereza kwe mu [[:en:Medical_journals|butabo by’obusawo]] n’ebitabo ebirala ebifulumizibwa ebiyigiriza nga byakakasibwa abakugu. Ku nkomerero y’emyaka gya 1990, yalondebwa okubeera nga [[:en:Dean_(education)|y'Akulira Abayizi]] kusomero lya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University erisomera ku By'obusawo]] . Yawereza mu kifo kino okutuusa mu 2007 lwe yakuzibwa n’ateekebwa mu kifo [[:en:Dean_(education)|ky’Omukulu w’esomero, Makerere University College of Health Sciences]], eriyigiriza ebikwatagana ku By'obusawo, ekifo kya ky’akyalimu n'okutuuka kati. Abadde akola ku bukiiko obw'enjawulo kumutendera gw'ensi yonna, akamu ku Bukiiko buno k'e Norway akamannyikiddwa nga [[:en:Global_Health_and_Vaccination_Research|Global Health and Vaccination Research]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2014. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Programme Board for Global Health and Vaccination Research |url=http://www.forskningsradet.no/prognett-globvac/Programme_Board/1224697869244 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170407184534/http://www.forskningsradet.no/prognett-globvac/Programme_Board/1224697869244 |archive-date=7 April 2017 |access-date=27 December 2014 |publisher=Programme for Global Health And Vaccination Research}}</ref> <ref>{{Cite book |date=19 September 2014 |title=Global Forum on Innovation in Health Professional Education; Board on Global Health; Institute of Medicine. Assessing Health Professional Education: Workshop Summary. Washington (DC): National Academies Press (US); 19 September 2014 - Appendix E, Speaker Biographical Sketches |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK248050/?report=reader |publisher=[[National Institutes of Health]] (NIH) |chapter=Speaker Biographical Sketches |access-date=27 December 2014}}</ref>
== Ebirala by’atekako esira ==
Sewankambo y'omu ku bali mutendekero lya Fellow of the Uganda National Academy of Sciences. <ref>{{Cite web |title=UNAS: Fellow Profile |url=http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150302002902/http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php |archive-date=2 March 2015 |access-date=27 December 2014 |publisher=Uganda National Academy of Science}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Etendekero eriyigiriza eby'Omusawo erya Makerere University School of Medicine]]
* [[:en:Uganda_AIDS_Commission|Akakiiko akayamba mu kulwanyisa Obulwadde bwa Siriimu mu Uganda]]
* [[David Serwadda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20160304002955/http://www.nasaconline.org/index.php/news-and-events/news-articles/98-archives/175-board?showall=&limitstart= Abakiise ku lukiiko olufuzi olwa The Network of African Science Academies (NASAC) 2013 okutuuka mu 2016] Archived
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
rc7q4217f1b3tmd1chf7mkcqzm6kbo0
60537
60329
2026-07-10T16:34:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60537
wikitext
text/x-wiki
'''Nelson Kaulukusi Sewankambo''' musawo, [[:en:Academician|musomesa,]] [[:en:Medical_researcher|omunoonyereza ku by'obujjanjabi]], era omuddukanya eby'obujjanjabi [[:en:Ugandan|mu Uganda]] . Ye [[:en:Professor|pulofeesa]] w'obusawo era eyaliko omukulu w'esomero [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|lya Makerere University College of Health Sciences]], <ref>{{Cite web |last=Accordia Foundation |title=Accordia Global Health Foundation's Academic Alliance: Nelson Sewankambo MBChB, MMed, MSc, FRCP |url=http://www.accordiafoundation.org/what-we-do/academic-alliance/index.html#Sewankambo |access-date=27 December 2014 |publisher=Accordia Foundation}}</ref> etendekero eririna akakwate [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] .
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaliro ly'e Mulago]], mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda, mu 1951.
== Obuyigirize bwe ==
Sewankambo yasomera mu [[Namilyango College]], esomero eririna emitendera gya wakati wamu n'egyawagulu ng'era ly'abalenzi bokka, gyeyafunira obubonero munaana ku 13, nga lisinganibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], okuva mu 1965 okutuuka mu 1970. Mu 1971, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|esomero ly’Obusawo erya Makerere University School of Medicine]], gye yafunira [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu By'eddagala wamu ne Diguli mu By'okulongoosa]], n’atikkirwa mu 1976. Yeeyongerayo mu maaso n'afuna [[:en:Master_of_Medicine|Diguli Ey'okubiri mu By'eddagala,]] nga akuguse mu [[:en:Internal_Medicine|By'eddagala Ly'omunda]], nga nayo yagifuna kuva e Makerere ku ntandikwa y’emyaka gya 1980. Oluvannyuma yafuna Diguli Ey'okubiri mu Sayaansi W'okulabirira n'Okujanjaba abalwa, nga yagifuna kuva ku [[:en:McMaster_University|McMaster University]] e [[:en:Hamilton,_Ontario|Hamilton, Ontario]] e [[:en:Canada|Canada]] . Y'omu ku bali [[:en:Fellow_of_the_Royal_College_of_Physicians|Fellow Royal College of Physicians]] . Oluvannyuma yaweebwa [[:en:Doctor_of_Laws|diguli esinga okubeera eya wagulu mu By'Amateeka]], nga yeebazibwa olw'ekyo kyeyali abakoledde, nga yagigya ku McMaster University. <ref>{{Cite web |date=30 September 2010 |title=Nelson Sewankambo, Principal, Makerere University College of Health Sciences |url=http://www.africaportal.org/person/nelson-sewankambo |access-date=27 December 2014 |website=The Africa Portal}}</ref> <ref>{{Cite web |date=3 May 2007 |title=McMaster Announces Honorary Degree Recipients: May 2007 |url=http://www.mcmaster.ca/opr/html/opr/media/main/NewsReleases/2007/HonoraryDegreeRecipients.html |publisher=[[McMaster University]] (McMU)}}</ref><ref>{{cite web |date=3 May 2007 |title=McMaster Announces Honorary Degree Recipients: May 2007 |url=http://www.mcmaster.ca/opr/html/opr/media/main/NewsReleases/2007/HonoraryDegreeRecipients.html |publisher=[[McMaster University]] (McMU)}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Ku ntandikwa y'emyaka gya 1980, Sewankambo y'omu ku basawo abaasooka mu Uganda okutegeera obulwadde obupya obwaleetera ng'abalwadde okusala omubiri ne bakoga okutuuka ku sayizi nga [[:en:Cachexia|ne bw'oba omuwadde ekiriisa kyonna taddamu kugejja]]. Obulwadde buno obupya, mu kusooka baali babuyita <nowiki>''</nowiki>''Slim Disease'',<nowiki>''</nowiki> oluvannyuma ne bumannyibwa nga [[:en:HIV|siriimu]] / [[:en:AIDS|mukenenya]] . Abadde ku mwanjo mu kunoonyereza ku bulwadde buno, ng’esira yaliteeka mu kugezesa eddagala liyiza kubujjanjaba. <ref>{{Cite journal |last=Kapp |first=Clare |date=5 July 2008 |title=Nelson Sewankambo: Building HIV/AIDS Research In Uganda |url=http://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(08)60977-0/fulltext |journal=Lancet |publisher=[[The Lancet]] Volume 372, No. 9632, p21, 5 July 2008 |volume=372 |issue=9632 |pages=21 |doi=10.1016/S0140-6736(08)60977-0 |pmid=18603146 |s2cid=36660815 |url-access=subscription |access-date=27 December 2014}}</ref> Afulumizza nnyo ebizuuliddwa mu kunoonyereza kwe mu [[:en:Medical_journals|butabo by’obusawo]] n’ebitabo ebirala ebifulumizibwa ebiyigiriza nga byakakasibwa abakugu. Ku nkomerero y’emyaka gya 1990, yalondebwa okubeera nga [[:en:Dean_(education)|y'Akulira Abayizi]] kusomero lya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University erisomera ku By'obusawo]] . Yawereza mu kifo kino okutuusa mu 2007 lwe yakuzibwa n’ateekebwa mu kifo [[:en:Dean_(education)|ky’Omukulu w’esomero, Makerere University College of Health Sciences]], eriyigiriza ebikwatagana ku By'obusawo, ekifo kya ky’akyalimu n'okutuuka kati. Abadde akola ku bukiiko obw'enjawulo kumutendera gw'ensi yonna, akamu ku Bukiiko buno k'e Norway akamannyikiddwa nga [[:en:Global_Health_and_Vaccination_Research|Global Health and Vaccination Research]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2014. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Programme Board for Global Health and Vaccination Research |url=http://www.forskningsradet.no/prognett-globvac/Programme_Board/1224697869244 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170407184534/http://www.forskningsradet.no/prognett-globvac/Programme_Board/1224697869244 |archive-date=7 April 2017 |access-date=27 December 2014 |publisher=Programme for Global Health And Vaccination Research}}</ref> <ref>{{Cite book |date=19 September 2014 |title=Global Forum on Innovation in Health Professional Education; Board on Global Health; Institute of Medicine. Assessing Health Professional Education: Workshop Summary. Washington (DC): National Academies Press (US); 19 September 2014 - Appendix E, Speaker Biographical Sketches |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK248050/?report=reader |publisher=[[National Institutes of Health]] (NIH) |chapter=Speaker Biographical Sketches |access-date=27 December 2014}}</ref>
== Ebirala by’atekako esira ==
Sewankambo y'omu ku bali mutendekero lya Fellow of the Uganda National Academy of Sciences. <ref>{{Cite web |title=UNAS: Fellow Profile |url=http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150302002902/http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php |archive-date=2 March 2015 |access-date=27 December 2014 |publisher=Uganda National Academy of Science}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Etendekero eriyigiriza eby'Omusawo erya Makerere University School of Medicine]]
* [[:en:Uganda_AIDS_Commission|Akakiiko akayamba mu kulwanyisa Obulwadde bwa Siriimu mu Uganda]]
* [[David Serwadda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20160304002955/http://www.nasaconline.org/index.php/news-and-events/news-articles/98-archives/175-board?showall=&limitstart= Abakiise ku lukiiko olufuzi olwa The Network of African Science Academies (NASAC) 2013 okutuuka mu 2016] Archived
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
c691qbqjv4weu1g5nli3hiwda75uywv
Sandy Stevens Tickodri-Togboa
0
11390
60281
38893
2026-07-10T16:07:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60281
wikitext
text/x-wiki
'''Sandy Stevens Tickodri-Togboa''' (yazaalibwa 29 Ogwekkumi 1949) Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi. Okuva mu 2015 okutuuka mu 2016, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu ne tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekya nga 1 Ogwokusatu 2015, nga yadda mu bigere bya [[:en:John_Chrysostom_Muyingo|John Chrysostom Muyingo]] ; <ref name="Shuffle">Uganda State House (1 March 2015).</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu Gwomukaaga 2016, teyaddamu kulondebwa. <ref>Businge, Conan (27 June 2016).</ref> Nga minisita ku kabineti, era yali mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]]. <ref name="Officio">Our Reporter (7 May 2015).</ref> Nga tannalondebwa ku bwaminisita, yali [[:en:Vice_Chancellor|amyuka omumyuka wa chancellor]] mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], esinga obukadde n'obunene ku yunivasite za gavumenti omunaana mu Uganda. <ref name="Officio" /> <ref>Nalugo, Mercy (2 March 2015).</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Tickodri-Togboa yazaalibwa mu kyalo Oduluba, nga 3 kilometres (2 mi), eBuvanjuba bwa kibuga ekya [[:en:Arua|Arua]] . Maama we yafa ng’alina emyaka esatu. Kitaawe omuzimbi, yaddamu n'awasa oluvannyuma lwa maama wa Togboa okufa. Tickodri-Togboa yasomera mu Arua Junior School mu misomo gye egya pulayimale. Yasomera [[:en:Nyakasura_School|Nyakasura School]] nga tannaba kwegatta ku [[:en:Nairobi_University|Nairobi University]], gye yasomera eby'amasannyalaze. Oluvannyuma yafuna diguli ey'okubiri mu ssaayansi okuva mu Ssettendekero wa Makerere n’afuna diguli ey’okusatu okuva mu [[:en:Odesa_University|yunivasite y’e Odesa]] mu [[:en:Ukraine|Ukraine]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.nytimes.com/1991/01/24/world/kampala-journal-in-uganda-a-light-of-learning-dims.html?pagewanted=1 Kampala Journal; Mu Uganda, a Light of Learning Dims]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
e02hnfudwwygxu7xzbfzo0or3f43js5
60491
60281
2026-07-10T16:27:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60491
wikitext
text/x-wiki
'''Sandy Stevens Tickodri-Togboa''' (yazaalibwa 29 Ogwekkumi 1949) Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi. Okuva mu 2015 okutuuka mu 2016, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu ne tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekya nga 1 Ogwokusatu 2015, nga yadda mu bigere bya [[:en:John_Chrysostom_Muyingo|John Chrysostom Muyingo]] ; <ref name="Shuffle">Uganda State House (1 March 2015).</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu Gwomukaaga 2016, teyaddamu kulondebwa. <ref>Businge, Conan (27 June 2016).</ref> Nga minisita ku kabineti, era yali mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]]. <ref name="Officio">Our Reporter (7 May 2015).</ref> Nga tannalondebwa ku bwaminisita, yali [[:en:Vice_Chancellor|amyuka omumyuka wa chancellor]] mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], esinga obukadde n'obunene ku yunivasite za gavumenti omunaana mu Uganda. <ref name="Officio" /> <ref>Nalugo, Mercy (2 March 2015).</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Tickodri-Togboa yazaalibwa mu kyalo Oduluba, nga 3 kilometres (2 mi), eBuvanjuba bwa kibuga ekya [[:en:Arua|Arua]] . Maama we yafa ng’alina emyaka esatu. Kitaawe omuzimbi, yaddamu n'awasa oluvannyuma lwa maama wa Togboa okufa. Tickodri-Togboa yasomera mu Arua Junior School mu misomo gye egya pulayimale. Yasomera [[:en:Nyakasura_School|Nyakasura School]] nga tannaba kwegatta ku [[:en:Nairobi_University|Nairobi University]], gye yasomera eby'amasannyalaze. Oluvannyuma yafuna diguli ey'okubiri mu ssaayansi okuva mu Ssettendekero wa Makerere n’afuna diguli ey’okusatu okuva mu [[:en:Odesa_University|yunivasite y’e Odesa]] mu [[:en:Ukraine|Ukraine]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.nytimes.com/1991/01/24/world/kampala-journal-in-uganda-a-light-of-learning-dims.html?pagewanted=1 Kampala Journal; Mu Uganda, a Light of Learning Dims]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
cc61lmwz15sijdp86mtw8r2ci1fbxf7
Bulaimu Muwanga Kibirige
0
11391
60785
54492
2026-07-11T08:51:13Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60785
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulayimu Muwanga Kivumbi ku myaaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egyekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza erya Buddu Disitulikiti y’e Masaka, mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero aga bulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebitongole ebikola ku by’ensimbi z’ebweru okwetoloola East ne Central Africa. BMK y’ali emabega w’okutleeta bodaboda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boda boda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu. <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebintu ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era maneja dayirekita w’ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi zaayo eza mmemba mulimu: <ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Wooteeri ya Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Pikipiki (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Pikipiki (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Pikipiki (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Pikipiki (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Pikipiki (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA) <ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation <ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kivumbi yaweebwa diguli ey'okusatu mu by’obufirosoofo mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna engule ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bendobendo erya East and Central African. <ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogw'omwenda 2021, ku myaka 67. <ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ou0st39s9mc53d2fbr8r90uzatf13kx
60786
60785
2026-07-11T08:55:38Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60786
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kivumbi ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebitongole ebikola ku by’ensimbi z’ebweru okwetoloola East ne Central Africa. BMK y’ali emabega w’okutleeta bodaboda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boda boda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu. <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebintu ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era maneja dayirekita w’ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi zaayo eza mmemba mulimu: <ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Wooteeri ya Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Pikipiki (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Pikipiki (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Pikipiki (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Pikipiki (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Pikipiki (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA) <ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation <ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kivumbi yaweebwa diguli ey'okusatu mu by’obufirosoofo mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna engule ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bendobendo erya East and Central African. <ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogw'omwenda 2021, ku myaka 67. <ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
apwj3tprj6uuy7ro3c3p3cem1huhuda
60787
60786
2026-07-11T08:58:14Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60787
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kivumbi ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okutleeta bodaboda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boda boda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu. <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebintu ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era maneja dayirekita w’ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi zaayo eza mmemba mulimu: <ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Wooteeri ya Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Pikipiki (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Pikipiki (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Pikipiki (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Pikipiki (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Pikipiki (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA) <ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation <ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kivumbi yaweebwa diguli ey'okusatu mu by’obufirosoofo mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna engule ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bendobendo erya East and Central African. <ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogw'omwenda 2021, ku myaka 67. <ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
3rehw6s93o2g4vc9n6yklzpeq5lqgcq
60788
60787
2026-07-11T09:02:49Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60788
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kivumbi ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star". <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebintu ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era maneja dayirekita w’ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi zaayo eza mmemba mulimu: <ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Wooteeri ya Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Pikipiki (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Pikipiki (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Pikipiki (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Pikipiki (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Pikipiki (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA) <ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation <ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kivumbi yaweebwa diguli ey'okusatu mu by’obufirosoofo mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna engule ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bendobendo erya East and Central African. <ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogw'omwenda 2021, ku myaka 67. <ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
nij4xq7oq60b6yvc8cudfmshcu4sa9o
60789
60788
2026-07-11T09:05:10Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60789
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kivumbi ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Wooteeri ya Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Pikipiki (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Pikipiki (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Pikipiki (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Pikipiki (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Pikipiki (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA) <ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation <ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kivumbi yaweebwa diguli ey'okusatu mu by’obufirosoofo mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna engule ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bendobendo erya East and Central African. <ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogw'omwenda 2021, ku myaka 67. <ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
fg00i4wqw4vabjlr8ycemjvtlmh60un
60790
60789
2026-07-11T09:12:20Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60790
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA) <ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation <ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogw'omwenda 2021, ku myaka 67. <ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
4jhyi2mztde1ezvuzd3cwlu1yq2qc6t
60791
60790
2026-07-11T09:13:41Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
60791
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA) <ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation <ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
tmi952y4oz5bifzpguiabrgp0p160k2
60810
60791
2026-07-11T11:31:04Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
60810
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda <ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA) <ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation <ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
b9p3849mrg7g0k5vkrtmrzfqt5byiys
60816
60810
2026-07-11T11:40:06Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebijulizo
60816
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda.]]<ref>Kalumba, Edward (7 October 2013). [https://web.archive.org/web/20150713022300/http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html "Omugagga BMK Awezezza Emyaka 60, Alojja Bw'asimattuse Okufa Emirundi 3"]. ''Bukedde.co.ug'' (in Ganda). Kampala. Archived from [http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html the original] on 13 July 2015. Retrieved 11 July 2015.</ref><ref>Jjuuko, Denis (25 March 2021). [https://observer.ug/businessnews/69034-biography-of-bmk-should-spur-the-next-generation "Biography of BMK should spur the next generation"]. ''The Observer - Uganda''. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://bmkgroup.co.ug/ "Bmk Group – Welcome"]. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/city-businessman-bmk-dead-3545030 "City businessman BMK dead".] ''Daily Monitor''. 10 September 2021. Retrieved 10 September 2021.</ref><ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda<ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA)<ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation<ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
kxtr246zqlerrati12hro847wmdhmiz
60818
60816
2026-07-11T11:41:29Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abazaalwa mu 1953]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60818
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda.]]<ref>Kalumba, Edward (7 October 2013). [https://web.archive.org/web/20150713022300/http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html "Omugagga BMK Awezezza Emyaka 60, Alojja Bw'asimattuse Okufa Emirundi 3"]. ''Bukedde.co.ug'' (in Ganda). Kampala. Archived from [http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html the original] on 13 July 2015. Retrieved 11 July 2015.</ref><ref>Jjuuko, Denis (25 March 2021). [https://observer.ug/businessnews/69034-biography-of-bmk-should-spur-the-next-generation "Biography of BMK should spur the next generation"]. ''The Observer - Uganda''. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://bmkgroup.co.ug/ "Bmk Group – Welcome"]. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/city-businessman-bmk-dead-3545030 "City businessman BMK dead".] ''Daily Monitor''. 10 September 2021. Retrieved 10 September 2021.</ref><ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda<ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA)<ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation<ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Abazaalwa mu 1953]]
nkuzrince6qrw6isl6rc2rv5f3ygzrk
60820
60818
2026-07-11T11:42:04Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abaafa mu 2021]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60820
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda.]]<ref>Kalumba, Edward (7 October 2013). [https://web.archive.org/web/20150713022300/http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html "Omugagga BMK Awezezza Emyaka 60, Alojja Bw'asimattuse Okufa Emirundi 3"]. ''Bukedde.co.ug'' (in Ganda). Kampala. Archived from [http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html the original] on 13 July 2015. Retrieved 11 July 2015.</ref><ref>Jjuuko, Denis (25 March 2021). [https://observer.ug/businessnews/69034-biography-of-bmk-should-spur-the-next-generation "Biography of BMK should spur the next generation"]. ''The Observer - Uganda''. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://bmkgroup.co.ug/ "Bmk Group – Welcome"]. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/city-businessman-bmk-dead-3545030 "City businessman BMK dead".] ''Daily Monitor''. 10 September 2021. Retrieved 10 September 2021.</ref><ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda<ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA)<ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation<ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Abazaalwa mu 1953]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
tn5qno73awy2i7pedqxxb5y5wroolae
60821
60820
2026-07-11T11:42:41Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kampala]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60821
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda.]]<ref>Kalumba, Edward (7 October 2013). [https://web.archive.org/web/20150713022300/http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html "Omugagga BMK Awezezza Emyaka 60, Alojja Bw'asimattuse Okufa Emirundi 3"]. ''Bukedde.co.ug'' (in Ganda). Kampala. Archived from [http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html the original] on 13 July 2015. Retrieved 11 July 2015.</ref><ref>Jjuuko, Denis (25 March 2021). [https://observer.ug/businessnews/69034-biography-of-bmk-should-spur-the-next-generation "Biography of BMK should spur the next generation"]. ''The Observer - Uganda''. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://bmkgroup.co.ug/ "Bmk Group – Welcome"]. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/city-businessman-bmk-dead-3545030 "City businessman BMK dead".] ''Daily Monitor''. 10 September 2021. Retrieved 10 September 2021.</ref><ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda<ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA)<ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation<ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Abazaalwa mu 1953]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kampala]]
78d1dpbq9kfiourwyj0jyy6658jhzzp
60822
60821
2026-07-11T11:43:11Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60822
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda.]]<ref>Kalumba, Edward (7 October 2013). [https://web.archive.org/web/20150713022300/http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html "Omugagga BMK Awezezza Emyaka 60, Alojja Bw'asimattuse Okufa Emirundi 3"]. ''Bukedde.co.ug'' (in Ganda). Kampala. Archived from [http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html the original] on 13 July 2015. Retrieved 11 July 2015.</ref><ref>Jjuuko, Denis (25 March 2021). [https://observer.ug/businessnews/69034-biography-of-bmk-should-spur-the-next-generation "Biography of BMK should spur the next generation"]. ''The Observer - Uganda''. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://bmkgroup.co.ug/ "Bmk Group – Welcome"]. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/city-businessman-bmk-dead-3545030 "City businessman BMK dead".] ''Daily Monitor''. 10 September 2021. Retrieved 10 September 2021.</ref><ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda<ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA)<ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation<ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Abazaalwa mu 1953]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kampala]]
[[Category:Abaganda]]
a94p4hunznyhnsmqi0k79olcy861ehb
60823
60822
2026-07-11T11:43:56Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Bannayuganda Abasiramu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60823
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda.]]<ref>Kalumba, Edward (7 October 2013). [https://web.archive.org/web/20150713022300/http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html "Omugagga BMK Awezezza Emyaka 60, Alojja Bw'asimattuse Okufa Emirundi 3"]. ''Bukedde.co.ug'' (in Ganda). Kampala. Archived from [http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html the original] on 13 July 2015. Retrieved 11 July 2015.</ref><ref>Jjuuko, Denis (25 March 2021). [https://observer.ug/businessnews/69034-biography-of-bmk-should-spur-the-next-generation "Biography of BMK should spur the next generation"]. ''The Observer - Uganda''. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://bmkgroup.co.ug/ "Bmk Group – Welcome"]. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/city-businessman-bmk-dead-3545030 "City businessman BMK dead".] ''Daily Monitor''. 10 September 2021. Retrieved 10 September 2021.</ref><ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda<ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA)<ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation<ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Abazaalwa mu 1953]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kampala]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Bannayuganda Abasiramu]]
lq8r1ih6hprd2hhmbtwfwge5cum9don
60824
60823
2026-07-11T11:45:10Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Bannayuganda abatandisi b'emirimu ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60824
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda.]]<ref>Kalumba, Edward (7 October 2013). [https://web.archive.org/web/20150713022300/http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html "Omugagga BMK Awezezza Emyaka 60, Alojja Bw'asimattuse Okufa Emirundi 3"]. ''Bukedde.co.ug'' (in Ganda). Kampala. Archived from [http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html the original] on 13 July 2015. Retrieved 11 July 2015.</ref><ref>Jjuuko, Denis (25 March 2021). [https://observer.ug/businessnews/69034-biography-of-bmk-should-spur-the-next-generation "Biography of BMK should spur the next generation"]. ''The Observer - Uganda''. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://bmkgroup.co.ug/ "Bmk Group – Welcome"]. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/city-businessman-bmk-dead-3545030 "City businessman BMK dead".] ''Daily Monitor''. 10 September 2021. Retrieved 10 September 2021.</ref><ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda<ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA)<ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation<ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Abazaalwa mu 1953]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kampala]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Bannayuganda Abasiramu]]
[[Category:Bannayuganda abatandisi b'emirimu ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]]
4123843e95gvqulpy5821hn505vtyyi
60825
60824
2026-07-11T11:47:13Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Bannayuganda abakulira ebitongole]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60825
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda.]]<ref>Kalumba, Edward (7 October 2013). [https://web.archive.org/web/20150713022300/http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html "Omugagga BMK Awezezza Emyaka 60, Alojja Bw'asimattuse Okufa Emirundi 3"]. ''Bukedde.co.ug'' (in Ganda). Kampala. Archived from [http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html the original] on 13 July 2015. Retrieved 11 July 2015.</ref><ref>Jjuuko, Denis (25 March 2021). [https://observer.ug/businessnews/69034-biography-of-bmk-should-spur-the-next-generation "Biography of BMK should spur the next generation"]. ''The Observer - Uganda''. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://bmkgroup.co.ug/ "Bmk Group – Welcome"]. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/city-businessman-bmk-dead-3545030 "City businessman BMK dead".] ''Daily Monitor''. 10 September 2021. Retrieved 10 September 2021.</ref><ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda<ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA)<ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation<ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Abazaalwa mu 1953]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kampala]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Bannayuganda Abasiramu]]
[[Category:Bannayuganda abatandisi b'emirimu ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abakulira ebitongole]]
cbh5ysrk9u1zgilxzulu1wfw94fjuuv
60831
60825
2026-07-11T11:50:45Z
Charles Kalanzi
9748
60831
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bulaimu Muwanga Kibirige''', (2 Ogwekkumi 1953 – 10 Ogwomwenda 2021), amanyiddwa nga '''BMK''', yali Munnayuganda omusuubuzi, [[omutandisi w'emirimu]] era nnannyini woteeri. Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2012, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu [[Yuganda|Uganda.]]<ref>Kalumba, Edward (7 October 2013). [https://web.archive.org/web/20150713022300/http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html "Omugagga BMK Awezezza Emyaka 60, Alojja Bw'asimattuse Okufa Emirundi 3"]. ''Bukedde.co.ug'' (in Ganda). Kampala. Archived from [http://www.bukedde.co.ug/news/74466-omugagga-bmk-awezezza-emyaka-60-alojja-bw-asimattuse-okufa-emirundi-3.html the original] on 13 July 2015. Retrieved 11 July 2015.</ref><ref>Jjuuko, Denis (25 March 2021). [https://observer.ug/businessnews/69034-biography-of-bmk-should-spur-the-next-generation "Biography of BMK should spur the next generation"]. ''The Observer - Uganda''. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://bmkgroup.co.ug/ "Bmk Group – Welcome"]. Retrieved 12 September 2021.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/city-businessman-bmk-dead-3545030 "City businessman BMK dead".] ''Daily Monitor''. 10 September 2021. Retrieved 10 September 2021.</ref><ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=Uganda: The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200620183350/https://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |archive-date=20 June 2020 |access-date=15 October 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Bulaimu Muwanga Kibirige ku myaka 14 yawanduka mu ssomero n'atandika okukola mu kirabo ky'emmere ekya kitaawe e Masaka nga tannatandika mirimu gye egy'ekuusa ku by'obusuubuzi. Yaggulawo ebifo ebimu eby’obusuubuzi mu Kampala, Nairobi, Bangkok ne Thailand wakati wa 1973 ne 1976. Ng’ava e Matanga mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]], mu 1986 yatandikawo kkampuni y’eby'obusuubuzi n’amakolero ag'abulijjo. Yali amanyiddwa nnyo olw’okusiga ssente mu by’amayumba, ebyuma ebizimba, okusaasaanya pikipiki n’ebibanda by’ensimbi z’ebweru okwetoloola Obuvanjuba n'amakkati g'Afirika. BMK y’ali emabega w’okuleeta boodabooda mu Uganda - enkola y’entambula eyasinga okukozesebwa ku nsalo ya Uganda ne Kenya. Oluvannyuma yatandika okuzitunda butereevu okuva e Japan bwatyo obuwangwa bwa boodabooda ne butandikibwawo. Mu 1997, BMK yatandika ne motel ''Hotel Africana'' ey'ebisenge 40, ku [[Kololo|lusozi Kololo]], esangibwa mu kitundu kya [[Kampala]] wakati mu kibuga kya bizinensi. Mu myaka kkumi egyaddirira, wooteeri eno yakula n’efuuka ekifo ekya wooteri ez'awaggulu eziyitibwa "four-star".<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=22 August 2006 |title=Hotel Africana Celebrates 9 Years |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212427/http://www.newvision.co.ug/D/8/217/516568 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Ebikwata ku bizinensi ==
BMK yali ssentebe era akulira ekibiina kya BMK Group of companies, nga bizinensi endala ezigwa wansi waayo mulimu:<ref>{{Cite web |last=Muwanga |first=David |date=30 December 2008 |title=Third World Easier To Invest In, Says BMK |url=http://newvision.co.ug/D/8/220/666433 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021212539/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/666433 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
1. Hotel Africana Kampala, 2-4 Wampewo Avenue, ku lusozi Kololo, Kampala, Uganda
2. Hotel Africana Moroto, ekibuga Moroto, Uganda <ref>{{Cite web |last=Sydona Nazze |date=21 November 2020 |title=Hotel Africana opens in Moroto |url=https://www.pmldaily.com/business/2020/11/hotel-african-opens-in-moroto.html |access-date=22 November 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>
3. Hotel Africana Lusaka, Lusaka, [[Zambia]]
4. BMK Motorcycles (U) Limited, Nateete, Kampala, Uganda
5. BMK Motorcycles (K) Limited, Nairobi, Kenya
6. BMK Motorcycles (T) Limited, Dar es Salaam, Tanzania
7. BMK Motorcycles (R) Limited, [[Kigali]], Rwanda
8. BMK Motorcycles (Z) Limited, Lusaka, Zambia
9. Hotel Africana Forex Bureau 1, ku luguudo lwa Wampewo Avenue 2-4, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=BOU |date=2013 |title=Licensed Forex Bureau In Uganda As of 2013 |url=https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021075752/https://www.bou.or.ug/opencms/bou/bou-downloads/financial_institutions/2013/LICENSED-FOREX-BUREAU-OUTLETS-IN-UGANDA.pdf |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014 |publisher=[[Bank of Uganda]] (BOU) |df=dmy-all}}</ref>
10. Hotel Africana Forex Bureau 2, 16-18 William Street, Kampala mu Uganda
11. Kkampuni ya BMK Construction Leasing Company, Kigali, Rwanda
12. Kkampuni ya BMK ekola ebyuma ebikola amafuta, Kampala, Uganda <ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archives |date=20 October 2006 |title=BMK Smells Bunyoro Oil Money |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141022023403/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/527717 |archive-date=22 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
BMK yaweereza mu bifo bino wammanga eby’olukale:
1. Ssentebe w'ekibiina ekigatta bannannyini wooteeri mu Uganda<ref>{{Cite web |last=Bwogi |first=Charles |date=15 July 2005 |title=URA Scraps Tax On Hotel Items |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141021220130/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/444963 |archive-date=21 October 2014 |access-date=15 October 2014}}</ref>
2. Omukiise ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina ekigatta amawanga ga Uganda North American Association (UNAA)<ref>{{Cite web |title=About Ugandan North American Association |url=http://www.unaa.org |access-date=15 October 2014 |publisher=UNAA}}</ref>
3. Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Sickle Cell Rescue Foundation<ref>{{Cite web |last=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |date=9 September 2021 |title=Board and Directors: Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |url=https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |access-date=12 September 2021 |website=Uganda Sickle Cell Rescue Foundation |place=Kampala, Uganda |archive-date=12 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210912185833/https://www.uscrfuganda.org/board-and-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Awaadi endala ==
Bulayimu Muwanga Kibirige yaweebwa diguli ey'okusatu mu Philosophy mu by’obuntubulamu mu ttendekero lya United Graduate College and Seminary mu 2014. Mu mwaka gwe gumu, yafuna awaadi ya Diaspora lifetime award for Entreprenuership mu bbendobendo lya East and Central Africa.<ref>{{Cite web |date=17 July 2021 |title=PROFILE: Who is BMK, one of the richest indigenous businessmen in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20210718/117512/profile-who-is-bmk-one-of-the-richest-indigenous-businessmen-in-uganda.html |access-date=12 October 2025}}</ref>
== Okulwala n’okufa ==
BMK yali amaze ebbanga ne kookolo nga tannafa. Yaweebwa ekitanda mu ddwaaliro e Nairobi, [[Kenya]], okumala ekiseera, era oluvannyuma yafiirayo nga 10 Ogwomwenda 2021, ku myaka 67.<ref name="DeathR">{{Cite web |last=Sean Musa Carter |date=10 September 2021 |title=Ugandan Businessman Bulaimu Muwanga Kibirige aka BMK Dead, His Cause of Death |url=https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |access-date=10 September 2021 |website=Blizz Uganda |archive-date=10 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210910092527/https://blizz.co.ug/6888/Ugandan-Businessman-Bulaimu-Muwanga-Kibirige-aka-BMK-Dead-His-Cause-of-Death |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ebitongole ebinene mu Uganda]]
* [[Ebyobulambuzi mu Uganda]]
* [[Hamis Kiggundu|Ham Kiggundu]]
* [[Godfrey Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.hotelafricana.com Hotel Africana Omukutu gwa yintaneeti]
[[Category:Abazaalwa mu 1953]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kampala]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Bannayuganda Abasiramu]]
[[Category:Bannayuganda abatandisi b'emirimu ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abakulira ebitongole]]
pulukfncytynmm6gg5hg7ygy10tj5d4
Angela Leigh
0
11415
60362
53721
2026-07-10T16:14:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60362
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Angela Leigh''' (1927–2004) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] eyatandikawo ekibiina ky'abazinnyi b'amazina ga Ballet ekya National Ballet of Canada ng'omuzinyi omukulu era nga yali muzinyi omukulu era omuyimbi omu yekka mu Royal Ballet.<ref>https://www.imdb.com/name/nm0500167/</ref>
== Emirimu gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]], Leigh yatendekebwa era n’azina ne Royal Ballet e London. Eyo, Leigh yakolagana n’omuyiiya w'amazina John Cranko, era n’asisinkana omwami we eyasooka, Clayton Leigh, gwe yazaala naye omwana omuwala, Stephanie.<ref name="GentileNicholas2013">https://books.google.com/books?id=yWYCAQAAQBAJ&pg=PA195</ref>
Leigh yali omu ku bammemba abiri mu abataano abaatandikawo ekibiina kya National Ballet of Canada,<ref>https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2004-dec-03-me-passings3.1-story.html</ref> era yazina ng'omuzini atambulirwako olugero lw'amazina mu mazina ga kkampuni aga classical and modern repertoire<ref>http://fultonhistory.com/Newspapers%2021/Buffalo%20NY%20Courier%20Express/Buffalo%20NY%20Courier%20Express%201961/Buffalo%20NY%20Courier%20Express%201961%20a%20-%201642.pdf</ref><ref>http://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/barbara-allen-emc/</ref> ng’atera okuzina ne Joey Harris (aka Ivan Demidoff).<ref>https://www.theglobeandmail.com/arts/obituary-joey-harris-was-a-dramatic-dancer-and-an-exacting-teacher/article18293946/</ref> Ng’oggyeeko okusomesa n’okutendeka mu ssomero lya National Ballet school ne mu kkampuni, Leigh yali muyambi wa pulofeesa w’amazina mu York University<ref>http://digital.yorku.ca/i/68655/28</ref> ne George Brown College.
Ku ntandikwa y’omwaka gwa 1950, Leigh yazina mu sizoni y’omusana n’ekibiina kya Toronto Theatre Ballet.<ref name="Neufeld2011">https://books.google.com/books?id=SdalA20J_ewC&pg=PA40</ref>
Yalabikira mu kifo ekikulu mu firimu ya ''The Other Man''.<ref>{{Cite web |url=http://www.film.queensu.ca/cbc/One.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924012742/http://www.film.queensu.ca/CBC/One.html |url-status=dead }}</ref> Mu kuyiiya kw'omweso gwa mazina ga Leigh mulimu egy'essomero lya National Ballet School, Canadian Opera Company ne Ontario Ballet Theatre.
Obufumbo bwe obw’okubiri bwali n’omukozi wa firimu Omukanada (Canadian), Paul Almond. Leigh yalina omwana ow'obuwala omu Stephanie Leigh, naye nga muzinyi era musomesa.<ref>https://web.archive.org/web/20140513034126/http://national.ballet.ca/interact/virtual_museum/The_Tutus/#/#frame9</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.dcd.ca/general/collection-a.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2015-02-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150205161257/http://dcd.ca/general/collection-a.html |url-status=dead }}</ref>
Mu 2003 Leigh yayambako okutandikawo kkampuni ya Ballet Victoria, kkampuni ya baleedi ey’ekikugu eyasooka ku kizinga Vancouver, British Columbia, Canada. Mu kaseera we yafiira nga 30 Ogwekkuminogumu 2004 yali muwabuzi wa kkampuni eno ku by’amazina.<ref>{{Cite web |url=http://dancevictoria.com/wp-content/uploads/2013/03/dv05_fn08.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2015-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203193800/http://dancevictoria.com/wp-content/uploads/2013/03/dv05_fn08.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Leigh, Angela}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
f5bycvlh7h390oz0a3vyvwtvyqi2psk
60582
60362
2026-07-10T16:35:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60582
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Angela Leigh''' (1927–2004) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] eyatandikawo ekibiina ky'abazinnyi b'amazina ga Ballet ekya National Ballet of Canada ng'omuzinyi omukulu era nga yali muzinyi omukulu era omuyimbi omu yekka mu Royal Ballet.<ref>https://www.imdb.com/name/nm0500167/</ref>
== Emirimu gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Uganda|Uganda]], Leigh yatendekebwa era n’azina ne Royal Ballet e London. Eyo, Leigh yakolagana n’omuyiiya w'amazina John Cranko, era n’asisinkana omwami we eyasooka, Clayton Leigh, gwe yazaala naye omwana omuwala, Stephanie.<ref name="GentileNicholas2013">https://books.google.com/books?id=yWYCAQAAQBAJ&pg=PA195</ref>
Leigh yali omu ku bammemba abiri mu abataano abaatandikawo ekibiina kya National Ballet of Canada,<ref>https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2004-dec-03-me-passings3.1-story.html</ref> era yazina ng'omuzini atambulirwako olugero lw'amazina mu mazina ga kkampuni aga classical and modern repertoire<ref>http://fultonhistory.com/Newspapers%2021/Buffalo%20NY%20Courier%20Express/Buffalo%20NY%20Courier%20Express%201961/Buffalo%20NY%20Courier%20Express%201961%20a%20-%201642.pdf</ref><ref>http://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/barbara-allen-emc/</ref> ng’atera okuzina ne Joey Harris (aka Ivan Demidoff).<ref>https://www.theglobeandmail.com/arts/obituary-joey-harris-was-a-dramatic-dancer-and-an-exacting-teacher/article18293946/</ref> Ng’oggyeeko okusomesa n’okutendeka mu ssomero lya National Ballet school ne mu kkampuni, Leigh yali muyambi wa pulofeesa w’amazina mu York University<ref>http://digital.yorku.ca/i/68655/28</ref> ne George Brown College.
Ku ntandikwa y’omwaka gwa 1950, Leigh yazina mu sizoni y’omusana n’ekibiina kya Toronto Theatre Ballet.<ref name="Neufeld2011">https://books.google.com/books?id=SdalA20J_ewC&pg=PA40</ref>
Yalabikira mu kifo ekikulu mu firimu ya ''The Other Man''.<ref>{{Cite web |url=http://www.film.queensu.ca/cbc/One.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924012742/http://www.film.queensu.ca/CBC/One.html |url-status=dead }}</ref> Mu kuyiiya kw'omweso gwa mazina ga Leigh mulimu egy'essomero lya National Ballet School, Canadian Opera Company ne Ontario Ballet Theatre.
Obufumbo bwe obw’okubiri bwali n’omukozi wa firimu Omukanada (Canadian), Paul Almond. Leigh yalina omwana ow'obuwala omu Stephanie Leigh, naye nga muzinyi era musomesa.<ref>https://web.archive.org/web/20140513034126/http://national.ballet.ca/interact/virtual_museum/The_Tutus/#/#frame9</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.dcd.ca/general/collection-a.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2015-02-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150205161257/http://dcd.ca/general/collection-a.html |url-status=dead }}</ref>
Mu 2003 Leigh yayambako okutandikawo kkampuni ya Ballet Victoria, kkampuni ya baleedi ey’ekikugu eyasooka ku kizinga Vancouver, British Columbia, Canada. Mu kaseera we yafiira nga 30 Ogwekkuminogumu 2004 yali muwabuzi wa kkampuni eno ku by’amazina.<ref>{{Cite web |url=http://dancevictoria.com/wp-content/uploads/2013/03/dv05_fn08.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2015-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203193800/http://dancevictoria.com/wp-content/uploads/2013/03/dv05_fn08.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Leigh, Angela}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
b81g8tg487371y1l563m2fx5p01cpag
Mukasa Mbidde
0
11438
60452
55869
2026-07-10T16:14:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60452
wikitext
text/x-wiki
'''Fred Mukasa Mbidde''' (yazaalibwa nga 15 Ogwekkumi 1974) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Human-rights|mulwanirizi w'eddembe ly'obuntu]], [[:en:Mass_communication_specialist|mukugu mu mpuliziganya y'abantu]], [[:en:Motivational_speaker|omwogezi azaamu amanyi n'okukubiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Ono mubaka omulonde mu lukiiko lw'ababaka olw'obuvanjuba bwa Afrika olwa [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East Africa Legislative Assembly]] (EALA) olw’omulundi ogw’okusatu, ng’akiikirira Republic of Uganda. Abadde mu ofiisi eno okuva mu Gwomukaaga 2012.
Aweereza ku bukiiko bwa EALA busatu: akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi; akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, ebiragiro n’ebyenkizo; n’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu n’okugonjoola obutakkaanya. <ref name="COMM">{{Cite web |url=http://www.investigator.co.ug/politics/item/118-uganda%E2%80%99s-fred-mukasa-mbidde-star-shines.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924035726/http://www.investigator.co.ug/politics/item/118-uganda%E2%80%99s-fred-mukasa-mbidde-star-shines.html |url-status=dead }}</ref> Ye ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi. <ref name="FMM">https://web.archive.org/web/20140413145741/http://www.eala.org/quick-links/3rd/428-hon-fred-m-mukasa-uganda.html</ref> <ref name="EALA5">{{Cite web |url=http://www.newvision.co.ug/news/631530-mukasa-mbidde-wins-eala-seat--nrm-dominates.html |title=Archive copy |access-date=2014-05-05 |archive-date=2014-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505181437/http://www.newvision.co.ug/news/631530-mukasa-mbidde-wins-eala-seat--nrm-dominates.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="EALA7">https://web.archive.org/web/20140505181845/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=636335&CatID=1</ref>
Ono mmemba, eyali omuwabuzi omukulu mu by’amateeka, ssentebe wa disitulikiti y’e Masaka era nga mu kiseera kino ye mumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], (DP) mu ggwanga. Era mmemba w’ekibiina ''ekigatta bannamateeka ekya Pan African Lawyers Union'' ne ''Coalition for an Effective African Court on Human and Peoples’ Rights'' (African Court Coalition). <ref name="Mbidde7">{{Cite web |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Mao-voted-Democratic-Party-president-again/-/2466686/2810642/-/format/xhtml/-/9gdib5/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304083616/http://mobile.monitor.co.ug/News/Mao-voted-Democratic-Party-president-again/-/2466686/2810642/-/format/xhtml/-/9gdib5/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Yasooka kufuna kitiibwa mu 2001 bwe yali akola nga [[:en:Guild|Omukulembeze]] era akiikirira abayizi ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] . Yakola kinene mu "Save [[:en:Mabira|Mabira]] Riots" ezaaliwo mu Uganda mu mwaka gwa 2007. Era, Mbidde yakola kyamuwendo nnyo mu [[:en:Liberation_war|lutalo lw'amennunula]] ga [[:en:Rwanda|Rwanda]] mu 1994 . Ono ye Patron w’ekitongole kya [[:en:Mbidde_Foundation|Mbidde Foundation]] era nga ye [[:en:Attorney_general|ssaabawolereza]] wa gavumenti mu ntebe y’obwakabaka bw’e [[:en:Kooki|Kooki]] . <ref name="FMM3">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=10835</ref> <ref name="MF1">http://allafrica.com/stories/200312190867.html</ref> <ref name="MR5">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=10825</ref>
== Obuto bwe ==
Mukasa Mbidde yazaalibwa mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] nga 15 Ogwekkumi 1973 ng’omwana ow'okubiri w’omugenzi Emmanuel Mbidde eyali omukulu w’essomero ne Mukyala Mary Kintu kati omusomesa eyawummula. [[:en:Muganda|Muganda]] mu kika, yazaalibwa mu maka g’Abakristaayo ag’ekika ky’Ente. Babiri ku baganda be ye Henry Mbidde ne Balaam Mbidde nga bombi basomesa ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . Yafunamu okutendekebwa mu by’amagye mu myaka gya 1990 era yakola kinene nnyo mu lutalo lw’amenunula ga Rwanda mu 1994 bwe yalwana n’ekibiina kya [[:en:National_resistance_mkovement|National resistance army]] (nra) nga tannaba kwegatta ku Yunivasite mu 1999. <ref name="FMM2">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/Mbidde-learned-to-challenge-authority-while-in-high-school/-/689856/1682662/-/duexv2z/-/index.html</ref>
Abadde boosi okumala emyaka era abadde addukanya bizinensi omuli mu n'ebirala, olupapula lw’amawulire ''olwa The Financial Times'' (1999–2000), ekitongole kivungisa ssente ekya Forex bureau (1999 okutuuka kati), Radio Station e Rwanda, kkampuni ya bannamateeka eya Mbidde & Co Advocates (2011 okutuuka kati), ekitongole kya Mbidde Foundation ng'ekitebe kyayo kiri [[:en:Nagoya|Nagoya]], [[:en:Japan|Japan]], n’ebirala Alina mukwano n’Abajapaani bangi era bano bawagidde pulogulaamu ze okumala emyaka mingi nga bayita mu kitongole kye ekya Mbidde Foundation.
== Emisomo gye ==
Mukasa Mbidde pulayimale ye yagisomera mu ssomero lya Nakyenyi Primary School, nnyina gye yali asomesa ne Kabwoko High School mu siniya ey'okuna. Yasomera mu Masuliita Boarding School ne [[:en:Kampala_High_School|Kampala High School]] okusoma siniya ey'omukaaga. Yasomera mu Ssettendekero wa Makerere n'ebbanguliro ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) mu matendekero aga waggulu. Alina diguli mu [[:en:Mass_Communication|by’empuliziganya]] (2003) okuva mu Ssettendekero wa Makerere, [[:en:LLB|LLB]] (2009) okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne dipuloma ey'enyongereza mu kukola amateeka eya [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diploma in Legal Practice]] (Dip.Leg.Pract) (2010) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] . Era yatendekebwa mu by’obukulembeze mu [[:en:Norwegian_School_of_Leadership_and_Theology|Norway School of Leadership and Theology]] (HLT) mu 2005. Mu 2014, Mbidde yalina enkolagana y’amateeka mu kooti ez'enjawulo mu [[:en:Mandela_Institute|Mandela Institute]], [[:en:University_of_the_Witwatersrand|University of the Witwatersrand]] .
== Eby'obufuzi ng'omuvubuka ==
Mukasa Mbidde yatandika okwenyigira mu byobufuzi mu 1999 ng’ali mu kibiina kya [[:en:Uganda_Young_Democrats|Uganda Young Democrats]] (UYD), ekiwayi ky’abato mu kibiina kya Democratic Party. Yakola ng'omumyuka w'omuwanika w'ekibiina kino n'oluvannyuma n'afuuka omuwandiisi w'ensonga ''z'abayizi'' . Yayimirira ku bwa pulezidenti w'abayizi mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 2001 ku tikiti ya UYD era n’awangula mu bifo byonna eby’okulonda olw’ensonga eziwerako. Yadda mu bigere bya Asuman Basalirwa nga eyamuddira mu bigere ye Denis Okema. Mu kiseera kino yaweebwa ekitiibwa kya ''Otak Olweny'' (ekitegeeza omulwanyi) n’erinnya '''Okello''' okuva mu kibiina ekigatta abayizi ba yunivasite y’e Acholi Makerere (AMUSA) n’abakadde b’[[:en:Sub-region|ekitundu kya]] [[:en:Acholi_people|Acholi]] . Era, yafuna engule z’okusiimibwa mu Japan okuva mu [[:en:Chiba_University|Chiba University]] ne [[:en:Soka_University|Soka University]] mu 2002. Mu nkomerero, yawangula engule ya ''American Council of Young Political Leaders (ACYPL)'' mu 2001, ekitiibwa ekiweebwa [[:en:Political_leader|abakulembeze b’ebyobufuzi]] abato buli mwaka okuva mu [[:en:American_Council_of_Young_Political_Leaders|American Council]] .
== Emirimu gye egy'obukulembeze emirala ==
Oluvannyuma lw’okufa obukulembeze bw'abayizi ba Yunivasite, yagenda mu maaso n’afuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UYD mu 2005. Mu 2006, yafuuka omumyuka wa dayirekita w’okunoonya akalulu mu ggwanga mu kibiina ekinene eky’eby'obufuzi ekya Democratic Party. Mu kiseera ekyo yali amyuka [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]] . Yali yeesimbyewo mu [[:en:By-election|kalulu k'okujjuza ekifo]] mu Paalamenti aka 2007 ak'omubaka akiikirira ssaza ly’e [[Kalungu, Yuganda|Kalungu]] Ow'ebuvanjuba mu disitulikiti y’e Masaka kyokka n’awangulwa mu mbeera eziriko enkaayana era n’okutuusa kati akyanenya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okwenyigira mu kufiirwa kuno. Era yeesimbawo mu kalulu k'omubaka mu Paalamenti okwa 2011 ku kitundu kye kimu n’awangulwa kyokka ku mulundi guno y'akkiriza. <ref name="KBE">http://allafrica.com/stories/200708170627.html</ref> <ref name="KBE2">https://web.archive.org/web/20140505182303/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/581791</ref>
Olw’okulemererwa okugenda mu Paalamenti mu 2011, Mbidde yalaba [[:en:Loophole|ebituli]] mu lukiiko lwa East African Legislative Assembly (EALA) oluvanyuma ekyawagira ekibiina ekiri mu buyinza, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era bwe kityo n’asaba kkooti etereezebwa n’okulwanirira okuyingizaamu abakiise b’ebibiina ebivuganya gavumenti ebalala. Ku buwanguzi mu kkooti, yalondeddwa ku tikiti ya DP wadde nga yali mu mbeera eziriko enkaayana era abadde mubaka wa EALA okuva mu Gwomukaaga 2012. Aweereza ku bukiiko bwa EALA busatu, akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, n’enkizo n’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu n’okugonjoola obutakkaanya. Ye ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi. <ref name="MMC">http://allafrica.com/stories/201504010770.html</ref> Era y’akulira akakiiko akatono akakola ku mateeka, ebiragiro n’enkizo. Ekirala, y’akulira olukiiko lwa Sipiika olw’amateeka era y’akulira abalwanirizi b’eddembe ly’obuntu mu East African Sub-regional. <ref name="DMO">http://www.monitor.co.ug/News/National/Police-occupy-Daily-Monitor-Journalists-are-teargassed/-/688334/1866392/-/cranmn/-/index.html</ref> <ref name="EALA8">http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=19042:how-dp-upc-struck-eala-deal-with-nrm</ref>
'''Ebbago ly’etteeka eryateekebwa ku mmeeza, eriwagirwa oba eritawagirwa'''
* Mu Gusooka 2013, Mbidde yategeeza nti yali wa kusaba mu lukiiko lwa EALA okulangirira ebikolwa bya Museveni mu Uganda g'eno b'ayombaganira mu Paalamenti nga tebikwatagana na kifo ky’alina nga ssentebe w’omukago guno. Pulezidenti Museveni mu kiseera ekyo abadde ku bulumbaganyi ku palamenti bukya okunoonyereza ku kufa kw’omubaka omukyala ow’e Butaleja [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] eyafa mu mbeera ebuusibwabuusibwa nga 20 December 2012. <ref name="M7A">https://www.theeastafrican.co.ke/news/-/2558/1658326/-/lcqwjdz/-/index.html</ref>
* Mu Gwokuna 2013, Mbidde yayisa ekiteeso ng'awagira ekiteeso nti SADC n'olukiiko lw'amawanga amagatte olw'ebyokwerinda "amagye g'ensi yonna agakuuma emirembe" abayeekera ba M23 bikuumibwe nga biyimiriziddwa okuwa omukisa okuteesa. <ref name="M23">https://www.theeastafrican.co.ke/news/SADC-leaning-Tanzania-to-face-EALA-over-M23-/-/2558/1747688/-/pd1s70/-/index.html</ref>
* Mu Gwomukaaga 2013, Mbidde yayimiriza okuyingiza [[:en:South_Sudan|South Sudan]] mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East African Community]] (EAC). Emabegako yali ayogeddeko nti "Ngenda kuleeta ebbago ly'etteeka eriziyiza South Sudan okwegatta ku EAC singa eggwanga eryo liremererwa okugoberera okusaba kwe. Ettemu lya Bannayuganda abatalina musango teriyinza kugenda mu maaso nga tewali avuganyizibwa." <ref name="SSA">https://web.archive.org/web/20140505181925/http://chimpreports.com/index.php/business/10517-mbidde-threatens-to-block-s-sudan-eac-bid.html</ref>
* Mu Gwokusatu 2014, Mbidde yawangula okusaba mu kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika ng’ayagala ebiragiro okuyimiriza omuntu yenna okuwandiika ekiteeso ekivumirira Margaret Zziwa, Sipiika wa EALA. <ref name="MZB">{{Cite web |url=http://www.ugandapicks.com/2014/03/mukasa-mbidde-tries-to-save-eala-speaker-margaret-zziwa-from-censure-79504.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2014-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140324111346/http://www.ugandapicks.com/2014/03/mukasa-mbidde-tries-to-save-eala-speaker-margaret-zziwa-from-censure-79504.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="MZ2">http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=30932&Itemid=114</ref>
* Mu Gwokusatu 2015, akakiiko k’ebyempuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi nga kakubirizibwa Mbidde k'ayisa ebbago ly’etteeka erikwata ku kuggyawo ebiziyiza ebitali bya misolo, EAC Elimination of Non-Tariff Barriers Bill, 2015. <ref name="BILL">http://allafrica.com/stories/201503260452.html</ref>
== Emirimu gye nga munnamateeka ==
Mukasa Mbidde abadde munnamateeka okuva mu 2011 n’okutuusa kati. Ye mmemba w’ebbanguliro ly'abannamateeka erya [[Uganda Law Society]], ekibiina ekigatta bannamateeka mu buvanjuba bwa Afrika, [[:en:Pan_African_Lawyers_Union|Pan African Lawyers Union]] ne [[:en:Coalition_for_an_Effective_African_Court_on_Human_and_Peoples'_Rights|Coalition for an Effective African Court on Human and Peoples’ Rights]] (African Court Coalition). Musomesa ow'ekiseera mu [[:en:Soka_University|yunivasite ya Soka]], [[:en:Chiba_University|Chiba University]] ne [[:en:Kyoritsu_Women's_University|Kyoritsu Women’s University]] mu Japan. Ye muwi w’amagezi mu ''kakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Kenya mu ddembe ly’okutambula'' . Ebitundu bye eby'enjawulo by'alinamu obumanyirivu bye bino: ''etteeka ly'endagaano'', ''ensimbi z'ebitongole'', ''okugatta n'okugula ebintu'' wamu n'okutambuza ''ebintu n'obubonero bw'obusuubuzi'' .
Alina kkampuni ya bannamateeka ey'obwannannyini mu mannya ga [[:en:Mbidde_&_Co|Mbidde & Co]] Advocates era ekitongole kya Mbidde Foundation gy'ali omuyambi waakyo nakyo [[:en:NGO|kibiina kya bannakyewa]] ekyesigamiziddwa ku mateeka . Atera okuba n’ebiragiro eby’awamu ku misango egy’amaanyi ne Justin Semuyaba owa [[:en:Semuyaba_Yiga_&_Co|Semuyaba Yiga & Co]] Advocates. Abadde obwongo ku misango egyaggulwawo ekibiina kya Uganda ekya Democratic Party, nga ye muwabuzi omukulu ku nsonga z'amateeka mu kibiina ky'ebyobufuzi. Enkola ye ennaku zino ebadde egenda mu kkooti [[:en:Sub-region|z’ebitundu]] naddala [[:en:East_African_Court_of_Justice|kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika]] (EACJ), ekikulu mu kino gwe musango gwe ogwa EALA ogwa 2011 mu kkooti eyogeddwako waggulu.
== Emirimu gye egy'okuyamba abantu ==
Mukasa Mbidde muzirakisa mu Uganda. Yavugirira okulonda kw’a[[:en:Members_of_parliament|babaka ba Paalamenti]] kkumi oba bwe batyo mu Uganda. Naye ali omu kubayambi b'emirimu gy'ekibiina kya Uganda ekya Democratic Party nga kwotadde n'[[:en:Catholic_Church|Eklezia Katolika]] mu Uganda. Okwagala kwalina eri omuzannyo gw'ebikonde ky'amuleetera okuwagira kiraabu z’ebikonde eziwerako mu ggwanga. Olw’okuba munnamateeka, abadde atera okuwa bakasitoma abataliiko mwasirizi [[:en:Pro_bono|okubawolereza emisango egy’obwereere]] era abadde atera okuyambako Bannayuganda abawangalira ebulaaya ku nsonga z’ettaka. Gye buvuddeko, Mbidde yasiimibwa KCCA olw’okuwagira okuzimba ekijjukizo kya [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ekyakazimbibwa ku nkulungo y’ebyafaayo eya Kabaka Njagala e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] . <ref name="KM1">http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabaka-monument-cost-million/-/688334/2680930/-/9sgi5p/-/index.html</ref>
== Enkaayana ezaaliwo ==
Mukasa Mbidde abadde mu butakkaanya obuwerako okuva lwe yalwana n’eggye lya Kagame erya [[:en:Rwandan_Patriotic_Army|Rwandan Patriotic Army]] (RPA) mu myaka gya 1990 okutuuka ku kuwagira [[:en:Margaret_ZZiwa|Margaret ZZiwa]], eyali Sipiika wa EALA. Okufiirwa kwe mu kulonda kwa Paalamenti okwaliwo mu Kalungu East mu 2007 kwajja n’ebigambibwa nti waliwo [[:en:Vote_rigging|emivuyo egyali gy'etobese mu obululu]] egyategekebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ng’ekibonerezo olw’omulimu gwa Mbidde mu kavuyo akaaliwo mu Kampala mu 2007, abasajja Bannayuganda babiri n’omuyindi ne battibwa n’Abayindi 40 ne basengulwa okuva mu yeekaalu y’Abahindu.
Mukasa Mbidde era yaleetawo okusika omuguwa bwe yawagira [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]] atali [[:en:Muganda|Muganda]] ku bwapulezidenti bwa DP era n’ayongera okuteeberezebwa nti yamuyamba nnyo okujja mu ofiisi y'obwa pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekyatandikibwawo ku musingi gwa [[:en:Buganda|Buganda]] n’[[:en:Roman_Catholic|Abakatoliki]]. Okulondebwa kwe mu kibiina kya EALA era kwalimu obutakkaanya mu nteekateeka z’oludda oluvuganya ekyavaako okuggyibwawo kw'ekibiina kya FDC ekisinga obunene mu Paalamenti y’oludda oluvuganya gavumenti. Kigambibwa nti okusinziira ku kusaba kwe okupya No4 okwa 2012 kwe yawaaba eri kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika okulemesa NRM kufuna ky'akusalawo wabula okulonda Mbidde olw'okutaasa okulonda okuva mu kusazaamu kwa kkooti era kino ku nkomerero kyakola okulemesa olukwe olwakulemberwa FDC okulekerera okulonda. <ref name="EALA">{{Cite web |url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/5864-opposition-shoots-self-in-foot-again |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2014-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505193350/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/5864-opposition-shoots-self-in-foot-again |url-status=dead }}</ref> <ref name="EALA3">{{Cite web |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1235370/-/format/xhtml/-/hgnjuz/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2015-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414130301/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1235370/-/format/xhtml/-/hgnjuz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mukasa Mbidde yali mufumbo eri omugenzi [[:en:Susan_Namaganda|Susan Namaganda]], eyali omubaka omukyala owa [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti y’e Bukomansimbi]], gwe yazaalamu abaana basatu. <ref name="NAM100">http://www.monitor.co.ug/News/National/MP-Susan-Namaganda-dies-in-accident/-/688334/2992478/-/140h1qu/-/index.html</ref> Era taata wa Gabrielle Mbidde. Era wa mukwano nnyo n’ababaka ba Paalamenti ya EALA nga mukaaga nga mu bano mulimu Dr. James Ndahiro ne Dr. Abdu Karim Harelimana okuva mu Republic of Rwanda, Hafsa Mossi owa Burundi, Peter Mutuku Mathuki owa Kenya, Nyerere Charles Makongoro owa Tanzania ne Suzan Nakawuki owa Uganda. <ref name="NAM">{{Cite web |url=http://www.observer.ug/lifestyle/73-people-society/22705-mbidde-susan-is-simply-the-best |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303231032/http://www.observer.ug/lifestyle/73-people-society/22705-mbidde-susan-is-simply-the-best |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:East_African_Legislative_Assembly|Olukiiko lw’ababaka ba Paalamenti ya buvanjuba bwa Afrika]]
* [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti y'e Bukomansimbi]]
* [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.eala.org/members/3rd-assembly-2012-2017.html Bammemba ba 3rd EALA (Bammemba abaliwo kati)]
* [http://www.africancourtcoalition.org/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=35&Itemid=47&lang=en Omukago gwa kkooti ya Afrika ekola obulungi ku ddembe ly'obuntu n'abantu]
* [https://web.archive.org/web/20140505161458/http://www.independent.co.ug/features/features/1297-to-keep-or-end-15-free-points-for-varsity-girls Okukuuma oba okumaliriza obubonero 1.5 obw'obwereere eri abawala ba varsity?]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=8602:15-female-bonus-leaves-boys-crying- Bonus ya female 1.5 ereka abalenzi nga bakaaba]
* [https://web.archive.org/web/20140505173706/http://www.scbandores.com/locations/club-5-makerere-university/ Kiraabu 5, Yunivasite y’e Makerere]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=5264%3Acampus-vibe-uproar-as-makerere-privatizes-bookshop-canteen-printery CAMPUS VIBE: Akajagalalo nga Makerere efudde edduuka ly’ebitabo, kantiini, ekyuma ekikuba ebitabo mu bwannannyini]
* [https://web.archive.org/web/20120315103316/http://news.mak.ac.ug/news-categorization/general Sikolashipi za Gavumenti ya Japan MEXT 2015]
* [http://acypl.org/about/our-story/ ACYPL]
* [http://themakererean.blogspot.com/ Owa Makerere]
* [http://www.eala.org/members/3rd-assembly-2012-2017.html Bammemba ba 3rd EALA (Bammemba abaliwo kati)]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=31018:-zziwa-censure-eala-members-under-fire Zziwa censure: Bammemba ba EALA bakubiddwa amasasi]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
f1julu7jthq82d8ocv9f6rp8bnf2o4h
60661
60452
2026-07-10T16:35:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60661
wikitext
text/x-wiki
'''Fred Mukasa Mbidde''' (yazaalibwa nga 15 Ogwekkumi 1974) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Human-rights|mulwanirizi w'eddembe ly'obuntu]], [[:en:Mass_communication_specialist|mukugu mu mpuliziganya y'abantu]], [[:en:Motivational_speaker|omwogezi azaamu amanyi n'okukubiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Ono mubaka omulonde mu lukiiko lw'ababaka olw'obuvanjuba bwa Afrika olwa [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East Africa Legislative Assembly]] (EALA) olw’omulundi ogw’okusatu, ng’akiikirira Republic of Uganda. Abadde mu ofiisi eno okuva mu Gwomukaaga 2012.
Aweereza ku bukiiko bwa EALA busatu: akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi; akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, ebiragiro n’ebyenkizo; n’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu n’okugonjoola obutakkaanya. <ref name="COMM">{{Cite web |url=http://www.investigator.co.ug/politics/item/118-uganda%E2%80%99s-fred-mukasa-mbidde-star-shines.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924035726/http://www.investigator.co.ug/politics/item/118-uganda%E2%80%99s-fred-mukasa-mbidde-star-shines.html |url-status=dead }}</ref> Ye ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi. <ref name="FMM">https://web.archive.org/web/20140413145741/http://www.eala.org/quick-links/3rd/428-hon-fred-m-mukasa-uganda.html</ref> <ref name="EALA5">{{Cite web |url=http://www.newvision.co.ug/news/631530-mukasa-mbidde-wins-eala-seat--nrm-dominates.html |title=Archive copy |access-date=2014-05-05 |archive-date=2014-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505181437/http://www.newvision.co.ug/news/631530-mukasa-mbidde-wins-eala-seat--nrm-dominates.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="EALA7">https://web.archive.org/web/20140505181845/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=636335&CatID=1</ref>
Ono mmemba, eyali omuwabuzi omukulu mu by’amateeka, ssentebe wa disitulikiti y’e Masaka era nga mu kiseera kino ye mumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], (DP) mu ggwanga. Era mmemba w’ekibiina ''ekigatta bannamateeka ekya Pan African Lawyers Union'' ne ''Coalition for an Effective African Court on Human and Peoples’ Rights'' (African Court Coalition). <ref name="Mbidde7">{{Cite web |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Mao-voted-Democratic-Party-president-again/-/2466686/2810642/-/format/xhtml/-/9gdib5/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304083616/http://mobile.monitor.co.ug/News/Mao-voted-Democratic-Party-president-again/-/2466686/2810642/-/format/xhtml/-/9gdib5/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Yasooka kufuna kitiibwa mu 2001 bwe yali akola nga [[:en:Guild|Omukulembeze]] era akiikirira abayizi ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] . Yakola kinene mu "Save [[:en:Mabira|Mabira]] Riots" ezaaliwo mu Uganda mu mwaka gwa 2007. Era, Mbidde yakola kyamuwendo nnyo mu [[:en:Liberation_war|lutalo lw'amennunula]] ga [[:en:Rwanda|Rwanda]] mu 1994 . Ono ye Patron w’ekitongole kya [[:en:Mbidde_Foundation|Mbidde Foundation]] era nga ye [[:en:Attorney_general|ssaabawolereza]] wa gavumenti mu ntebe y’obwakabaka bw’e [[:en:Kooki|Kooki]] . <ref name="FMM3">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=10835</ref> <ref name="MF1">http://allafrica.com/stories/200312190867.html</ref> <ref name="MR5">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=10825</ref>
== Obuto bwe ==
Mukasa Mbidde yazaalibwa mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] nga 15 Ogwekkumi 1973 ng’omwana ow'okubiri w’omugenzi Emmanuel Mbidde eyali omukulu w’essomero ne Mukyala Mary Kintu kati omusomesa eyawummula. [[:en:Muganda|Muganda]] mu kika, yazaalibwa mu maka g’Abakristaayo ag’ekika ky’Ente. Babiri ku baganda be ye Henry Mbidde ne Balaam Mbidde nga bombi basomesa ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . Yafunamu okutendekebwa mu by’amagye mu myaka gya 1990 era yakola kinene nnyo mu lutalo lw’amenunula ga Rwanda mu 1994 bwe yalwana n’ekibiina kya [[:en:National_resistance_mkovement|National resistance army]] (nra) nga tannaba kwegatta ku Yunivasite mu 1999. <ref name="FMM2">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/Mbidde-learned-to-challenge-authority-while-in-high-school/-/689856/1682662/-/duexv2z/-/index.html</ref>
Abadde boosi okumala emyaka era abadde addukanya bizinensi omuli mu n'ebirala, olupapula lw’amawulire ''olwa The Financial Times'' (1999–2000), ekitongole kivungisa ssente ekya Forex bureau (1999 okutuuka kati), Radio Station e Rwanda, kkampuni ya bannamateeka eya Mbidde & Co Advocates (2011 okutuuka kati), ekitongole kya Mbidde Foundation ng'ekitebe kyayo kiri [[:en:Nagoya|Nagoya]], [[:en:Japan|Japan]], n’ebirala Alina mukwano n’Abajapaani bangi era bano bawagidde pulogulaamu ze okumala emyaka mingi nga bayita mu kitongole kye ekya Mbidde Foundation.
== Emisomo gye ==
Mukasa Mbidde pulayimale ye yagisomera mu ssomero lya Nakyenyi Primary School, nnyina gye yali asomesa ne Kabwoko High School mu siniya ey'okuna. Yasomera mu Masuliita Boarding School ne [[:en:Kampala_High_School|Kampala High School]] okusoma siniya ey'omukaaga. Yasomera mu Ssettendekero wa Makerere n'ebbanguliro ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) mu matendekero aga waggulu. Alina diguli mu [[:en:Mass_Communication|by’empuliziganya]] (2003) okuva mu Ssettendekero wa Makerere, [[:en:LLB|LLB]] (2009) okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne dipuloma ey'enyongereza mu kukola amateeka eya [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diploma in Legal Practice]] (Dip.Leg.Pract) (2010) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] . Era yatendekebwa mu by’obukulembeze mu [[:en:Norwegian_School_of_Leadership_and_Theology|Norway School of Leadership and Theology]] (HLT) mu 2005. Mu 2014, Mbidde yalina enkolagana y’amateeka mu kooti ez'enjawulo mu [[:en:Mandela_Institute|Mandela Institute]], [[:en:University_of_the_Witwatersrand|University of the Witwatersrand]] .
== Eby'obufuzi ng'omuvubuka ==
Mukasa Mbidde yatandika okwenyigira mu byobufuzi mu 1999 ng’ali mu kibiina kya [[:en:Uganda_Young_Democrats|Uganda Young Democrats]] (UYD), ekiwayi ky’abato mu kibiina kya Democratic Party. Yakola ng'omumyuka w'omuwanika w'ekibiina kino n'oluvannyuma n'afuuka omuwandiisi w'ensonga ''z'abayizi'' . Yayimirira ku bwa pulezidenti w'abayizi mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 2001 ku tikiti ya UYD era n’awangula mu bifo byonna eby’okulonda olw’ensonga eziwerako. Yadda mu bigere bya Asuman Basalirwa nga eyamuddira mu bigere ye Denis Okema. Mu kiseera kino yaweebwa ekitiibwa kya ''Otak Olweny'' (ekitegeeza omulwanyi) n’erinnya '''Okello''' okuva mu kibiina ekigatta abayizi ba yunivasite y’e Acholi Makerere (AMUSA) n’abakadde b’[[:en:Sub-region|ekitundu kya]] [[:en:Acholi_people|Acholi]] . Era, yafuna engule z’okusiimibwa mu Japan okuva mu [[:en:Chiba_University|Chiba University]] ne [[:en:Soka_University|Soka University]] mu 2002. Mu nkomerero, yawangula engule ya ''American Council of Young Political Leaders (ACYPL)'' mu 2001, ekitiibwa ekiweebwa [[:en:Political_leader|abakulembeze b’ebyobufuzi]] abato buli mwaka okuva mu [[:en:American_Council_of_Young_Political_Leaders|American Council]] .
== Emirimu gye egy'obukulembeze emirala ==
Oluvannyuma lw’okufa obukulembeze bw'abayizi ba Yunivasite, yagenda mu maaso n’afuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UYD mu 2005. Mu 2006, yafuuka omumyuka wa dayirekita w’okunoonya akalulu mu ggwanga mu kibiina ekinene eky’eby'obufuzi ekya Democratic Party. Mu kiseera ekyo yali amyuka [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]] . Yali yeesimbyewo mu [[:en:By-election|kalulu k'okujjuza ekifo]] mu Paalamenti aka 2007 ak'omubaka akiikirira ssaza ly’e [[Kalungu, Yuganda|Kalungu]] Ow'ebuvanjuba mu disitulikiti y’e Masaka kyokka n’awangulwa mu mbeera eziriko enkaayana era n’okutuusa kati akyanenya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okwenyigira mu kufiirwa kuno. Era yeesimbawo mu kalulu k'omubaka mu Paalamenti okwa 2011 ku kitundu kye kimu n’awangulwa kyokka ku mulundi guno y'akkiriza. <ref name="KBE">http://allafrica.com/stories/200708170627.html</ref> <ref name="KBE2">https://web.archive.org/web/20140505182303/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/581791</ref>
Olw’okulemererwa okugenda mu Paalamenti mu 2011, Mbidde yalaba [[:en:Loophole|ebituli]] mu lukiiko lwa East African Legislative Assembly (EALA) oluvanyuma ekyawagira ekibiina ekiri mu buyinza, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era bwe kityo n’asaba kkooti etereezebwa n’okulwanirira okuyingizaamu abakiise b’ebibiina ebivuganya gavumenti ebalala. Ku buwanguzi mu kkooti, yalondeddwa ku tikiti ya DP wadde nga yali mu mbeera eziriko enkaayana era abadde mubaka wa EALA okuva mu Gwomukaaga 2012. Aweereza ku bukiiko bwa EALA busatu, akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, n’enkizo n’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu n’okugonjoola obutakkaanya. Ye ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi. <ref name="MMC">http://allafrica.com/stories/201504010770.html</ref> Era y’akulira akakiiko akatono akakola ku mateeka, ebiragiro n’enkizo. Ekirala, y’akulira olukiiko lwa Sipiika olw’amateeka era y’akulira abalwanirizi b’eddembe ly’obuntu mu East African Sub-regional. <ref name="DMO">http://www.monitor.co.ug/News/National/Police-occupy-Daily-Monitor-Journalists-are-teargassed/-/688334/1866392/-/cranmn/-/index.html</ref> <ref name="EALA8">http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=19042:how-dp-upc-struck-eala-deal-with-nrm</ref>
'''Ebbago ly’etteeka eryateekebwa ku mmeeza, eriwagirwa oba eritawagirwa'''
* Mu Gusooka 2013, Mbidde yategeeza nti yali wa kusaba mu lukiiko lwa EALA okulangirira ebikolwa bya Museveni mu Uganda g'eno b'ayombaganira mu Paalamenti nga tebikwatagana na kifo ky’alina nga ssentebe w’omukago guno. Pulezidenti Museveni mu kiseera ekyo abadde ku bulumbaganyi ku palamenti bukya okunoonyereza ku kufa kw’omubaka omukyala ow’e Butaleja [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] eyafa mu mbeera ebuusibwabuusibwa nga 20 December 2012. <ref name="M7A">https://www.theeastafrican.co.ke/news/-/2558/1658326/-/lcqwjdz/-/index.html</ref>
* Mu Gwokuna 2013, Mbidde yayisa ekiteeso ng'awagira ekiteeso nti SADC n'olukiiko lw'amawanga amagatte olw'ebyokwerinda "amagye g'ensi yonna agakuuma emirembe" abayeekera ba M23 bikuumibwe nga biyimiriziddwa okuwa omukisa okuteesa. <ref name="M23">https://www.theeastafrican.co.ke/news/SADC-leaning-Tanzania-to-face-EALA-over-M23-/-/2558/1747688/-/pd1s70/-/index.html</ref>
* Mu Gwomukaaga 2013, Mbidde yayimiriza okuyingiza [[:en:South_Sudan|South Sudan]] mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East African Community]] (EAC). Emabegako yali ayogeddeko nti "Ngenda kuleeta ebbago ly'etteeka eriziyiza South Sudan okwegatta ku EAC singa eggwanga eryo liremererwa okugoberera okusaba kwe. Ettemu lya Bannayuganda abatalina musango teriyinza kugenda mu maaso nga tewali avuganyizibwa." <ref name="SSA">https://web.archive.org/web/20140505181925/http://chimpreports.com/index.php/business/10517-mbidde-threatens-to-block-s-sudan-eac-bid.html</ref>
* Mu Gwokusatu 2014, Mbidde yawangula okusaba mu kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika ng’ayagala ebiragiro okuyimiriza omuntu yenna okuwandiika ekiteeso ekivumirira Margaret Zziwa, Sipiika wa EALA. <ref name="MZB">{{Cite web |url=http://www.ugandapicks.com/2014/03/mukasa-mbidde-tries-to-save-eala-speaker-margaret-zziwa-from-censure-79504.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2014-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140324111346/http://www.ugandapicks.com/2014/03/mukasa-mbidde-tries-to-save-eala-speaker-margaret-zziwa-from-censure-79504.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="MZ2">http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=30932&Itemid=114</ref>
* Mu Gwokusatu 2015, akakiiko k’ebyempuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi nga kakubirizibwa Mbidde k'ayisa ebbago ly’etteeka erikwata ku kuggyawo ebiziyiza ebitali bya misolo, EAC Elimination of Non-Tariff Barriers Bill, 2015. <ref name="BILL">http://allafrica.com/stories/201503260452.html</ref>
== Emirimu gye nga munnamateeka ==
Mukasa Mbidde abadde munnamateeka okuva mu 2011 n’okutuusa kati. Ye mmemba w’ebbanguliro ly'abannamateeka erya [[Uganda Law Society]], ekibiina ekigatta bannamateeka mu buvanjuba bwa Afrika, [[:en:Pan_African_Lawyers_Union|Pan African Lawyers Union]] ne [[:en:Coalition_for_an_Effective_African_Court_on_Human_and_Peoples'_Rights|Coalition for an Effective African Court on Human and Peoples’ Rights]] (African Court Coalition). Musomesa ow'ekiseera mu [[:en:Soka_University|yunivasite ya Soka]], [[:en:Chiba_University|Chiba University]] ne [[:en:Kyoritsu_Women's_University|Kyoritsu Women’s University]] mu Japan. Ye muwi w’amagezi mu ''kakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Kenya mu ddembe ly’okutambula'' . Ebitundu bye eby'enjawulo by'alinamu obumanyirivu bye bino: ''etteeka ly'endagaano'', ''ensimbi z'ebitongole'', ''okugatta n'okugula ebintu'' wamu n'okutambuza ''ebintu n'obubonero bw'obusuubuzi'' .
Alina kkampuni ya bannamateeka ey'obwannannyini mu mannya ga [[:en:Mbidde_&_Co|Mbidde & Co]] Advocates era ekitongole kya Mbidde Foundation gy'ali omuyambi waakyo nakyo [[:en:NGO|kibiina kya bannakyewa]] ekyesigamiziddwa ku mateeka . Atera okuba n’ebiragiro eby’awamu ku misango egy’amaanyi ne Justin Semuyaba owa [[:en:Semuyaba_Yiga_&_Co|Semuyaba Yiga & Co]] Advocates. Abadde obwongo ku misango egyaggulwawo ekibiina kya Uganda ekya Democratic Party, nga ye muwabuzi omukulu ku nsonga z'amateeka mu kibiina ky'ebyobufuzi. Enkola ye ennaku zino ebadde egenda mu kkooti [[:en:Sub-region|z’ebitundu]] naddala [[:en:East_African_Court_of_Justice|kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika]] (EACJ), ekikulu mu kino gwe musango gwe ogwa EALA ogwa 2011 mu kkooti eyogeddwako waggulu.
== Emirimu gye egy'okuyamba abantu ==
Mukasa Mbidde muzirakisa mu Uganda. Yavugirira okulonda kw’a[[:en:Members_of_parliament|babaka ba Paalamenti]] kkumi oba bwe batyo mu Uganda. Naye ali omu kubayambi b'emirimu gy'ekibiina kya Uganda ekya Democratic Party nga kwotadde n'[[:en:Catholic_Church|Eklezia Katolika]] mu Uganda. Okwagala kwalina eri omuzannyo gw'ebikonde ky'amuleetera okuwagira kiraabu z’ebikonde eziwerako mu ggwanga. Olw’okuba munnamateeka, abadde atera okuwa bakasitoma abataliiko mwasirizi [[:en:Pro_bono|okubawolereza emisango egy’obwereere]] era abadde atera okuyambako Bannayuganda abawangalira ebulaaya ku nsonga z’ettaka. Gye buvuddeko, Mbidde yasiimibwa KCCA olw’okuwagira okuzimba ekijjukizo kya [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ekyakazimbibwa ku nkulungo y’ebyafaayo eya Kabaka Njagala e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] . <ref name="KM1">http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabaka-monument-cost-million/-/688334/2680930/-/9sgi5p/-/index.html</ref>
== Enkaayana ezaaliwo ==
Mukasa Mbidde abadde mu butakkaanya obuwerako okuva lwe yalwana n’eggye lya Kagame erya [[:en:Rwandan_Patriotic_Army|Rwandan Patriotic Army]] (RPA) mu myaka gya 1990 okutuuka ku kuwagira [[:en:Margaret_ZZiwa|Margaret ZZiwa]], eyali Sipiika wa EALA. Okufiirwa kwe mu kulonda kwa Paalamenti okwaliwo mu Kalungu East mu 2007 kwajja n’ebigambibwa nti waliwo [[:en:Vote_rigging|emivuyo egyali gy'etobese mu obululu]] egyategekebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ng’ekibonerezo olw’omulimu gwa Mbidde mu kavuyo akaaliwo mu Kampala mu 2007, abasajja Bannayuganda babiri n’omuyindi ne battibwa n’Abayindi 40 ne basengulwa okuva mu yeekaalu y’Abahindu.
Mukasa Mbidde era yaleetawo okusika omuguwa bwe yawagira [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]] atali [[:en:Muganda|Muganda]] ku bwapulezidenti bwa DP era n’ayongera okuteeberezebwa nti yamuyamba nnyo okujja mu ofiisi y'obwa pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekyatandikibwawo ku musingi gwa [[:en:Buganda|Buganda]] n’[[:en:Roman_Catholic|Abakatoliki]]. Okulondebwa kwe mu kibiina kya EALA era kwalimu obutakkaanya mu nteekateeka z’oludda oluvuganya ekyavaako okuggyibwawo kw'ekibiina kya FDC ekisinga obunene mu Paalamenti y’oludda oluvuganya gavumenti. Kigambibwa nti okusinziira ku kusaba kwe okupya No4 okwa 2012 kwe yawaaba eri kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika okulemesa NRM kufuna ky'akusalawo wabula okulonda Mbidde olw'okutaasa okulonda okuva mu kusazaamu kwa kkooti era kino ku nkomerero kyakola okulemesa olukwe olwakulemberwa FDC okulekerera okulonda. <ref name="EALA">{{Cite web |url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/5864-opposition-shoots-self-in-foot-again |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2014-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505193350/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/5864-opposition-shoots-self-in-foot-again |url-status=dead }}</ref> <ref name="EALA3">{{Cite web |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1235370/-/format/xhtml/-/hgnjuz/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2015-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414130301/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1235370/-/format/xhtml/-/hgnjuz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mukasa Mbidde yali mufumbo eri omugenzi [[:en:Susan_Namaganda|Susan Namaganda]], eyali omubaka omukyala owa [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti y’e Bukomansimbi]], gwe yazaalamu abaana basatu. <ref name="NAM100">http://www.monitor.co.ug/News/National/MP-Susan-Namaganda-dies-in-accident/-/688334/2992478/-/140h1qu/-/index.html</ref> Era taata wa Gabrielle Mbidde. Era wa mukwano nnyo n’ababaka ba Paalamenti ya EALA nga mukaaga nga mu bano mulimu Dr. James Ndahiro ne Dr. Abdu Karim Harelimana okuva mu Republic of Rwanda, Hafsa Mossi owa Burundi, Peter Mutuku Mathuki owa Kenya, Nyerere Charles Makongoro owa Tanzania ne Suzan Nakawuki owa Uganda. <ref name="NAM">{{Cite web |url=http://www.observer.ug/lifestyle/73-people-society/22705-mbidde-susan-is-simply-the-best |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303231032/http://www.observer.ug/lifestyle/73-people-society/22705-mbidde-susan-is-simply-the-best |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:East_African_Legislative_Assembly|Olukiiko lw’ababaka ba Paalamenti ya buvanjuba bwa Afrika]]
* [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti y'e Bukomansimbi]]
* [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.eala.org/members/3rd-assembly-2012-2017.html Bammemba ba 3rd EALA (Bammemba abaliwo kati)]
* [http://www.africancourtcoalition.org/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=35&Itemid=47&lang=en Omukago gwa kkooti ya Afrika ekola obulungi ku ddembe ly'obuntu n'abantu]
* [https://web.archive.org/web/20140505161458/http://www.independent.co.ug/features/features/1297-to-keep-or-end-15-free-points-for-varsity-girls Okukuuma oba okumaliriza obubonero 1.5 obw'obwereere eri abawala ba varsity?]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=8602:15-female-bonus-leaves-boys-crying- Bonus ya female 1.5 ereka abalenzi nga bakaaba]
* [https://web.archive.org/web/20140505173706/http://www.scbandores.com/locations/club-5-makerere-university/ Kiraabu 5, Yunivasite y’e Makerere]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=5264%3Acampus-vibe-uproar-as-makerere-privatizes-bookshop-canteen-printery CAMPUS VIBE: Akajagalalo nga Makerere efudde edduuka ly’ebitabo, kantiini, ekyuma ekikuba ebitabo mu bwannannyini]
* [https://web.archive.org/web/20120315103316/http://news.mak.ac.ug/news-categorization/general Sikolashipi za Gavumenti ya Japan MEXT 2015]
* [http://acypl.org/about/our-story/ ACYPL]
* [http://themakererean.blogspot.com/ Owa Makerere]
* [http://www.eala.org/members/3rd-assembly-2012-2017.html Bammemba ba 3rd EALA (Bammemba abaliwo kati)]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=31018:-zziwa-censure-eala-members-under-fire Zziwa censure: Bammemba ba EALA bakubiddwa amasasi]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
7a246ybp25scuimkhtedkmjep5fru92
Frank Nabwiso
0
11455
60394
56207
2026-07-10T16:14:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60394
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Nabwiso''' (1 January 1940 – 14 December 2024) yali musomesa era munnabyabufuzi Munnayuganda eyaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Member of Parliament]], nga akiikirira ''Kagoma County Constituency'' mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Mu 2006 yayimirira okuddamu okulondebwa kyokka n’atafuna buwanguzi. Mu 2021, Nabwiso yavuganya ku kifo kya Meeya [[Jinja|w’ekibuga Jinja]] gye yawangulwa ''Peter Kasolo Okotcha'' ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Mu kulonda kwonna okusatu, yayimiridde ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi eky’oludda oluvuganya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]] .
== Obulamu obwasooka n’okusoma ==
Nabwiso yazaalibwa nga 1940, mu [[:en:Busoga_sub-region|bitundu ebye Busoga]] , mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] ya Uganda. Yasomera mu ''St James Senior Secondary School'' . Yayongerayo mu Kamuli Junior Secondary School oluvannyuma n'agenda [[:en:Busoga_College_Mwiri|mu Busoga College Mwiri]].<ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Busoga_College_Mwiri</ref>
Yatikkirwa n’ebbaluwa ''y’obusomesa mu kibiina eky’okusatu'' okuva mu National Teachers College Kyambogo (kati [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]]). Oluvannyuma yakyusibwa n’agenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]]<nowiki/>mu [[:en:History|byafaayo]] [[:en:Political_Science|n'eby'obufuzi]] mu 1967.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Mu 1968, yagenda e Bungereza ku sikaala okusoma [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:African_studies|by’enkulaakulana ya Afrika]] mu [[:en:University_of_Sussex|Yunivasite y’e Sussex]]. Ng’ali eyo, yasisinkana abayizi aba fririka abalala okuli [[:en:Thabo_Mbeki|Thabo Mbeki]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa South Afrika, [[:en:Mokgweetsi_Masisi|Mokgweetsi Masisi]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa Botswana ne [[:en:George_Saitoti|George Saitoti]], oluvannyuma eyaweereza ng’omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya. Yaweebwa [[:en:Doctorate_degree|diguli ey'okusatu Philosophy]] mu by'enjigiriza by'abantu abakulu n'enkulaakulana y'ebyalo okuva mu [[:en:University_of_Wisconsin|Yunivasite y'e Wisconsin]] mu 1976.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu nga tanayingira byabufuzi ==
Yasomesa mu ''Kaliro Junior Secondary School'', e [[Kaliro]] ne ku ''Bishop Willis Teachers Training College'' e [[Iganga]], nga tannayingira [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] ng'omukozi w'amawulire mu lulimi Olulusoga mu 1962. Mu 1969, yafuuka omusomesa omutuuze mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] 's Center for Continuing Education, for Busoga and East Mengo sub-regions, n'adda mu bigere bya [[Apolo Nsibambi|Apollo Nsibambi]] . Ng’oggyeeko ekyo, Nabwiso yasomesa abaserikale b’amagye eby’enkulaakulana mu bbaalakisi ya Gadhafi e Jinja mu Uganda okuva mu 1969 okutuuka mu 1970.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Okuva mu 1976 okutuuka mu 1981 yakola nga Regional International Officer for [[:en:Planned_Parenthood_Federation|Planned Parenthood Federation]], esangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. <ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu gy’eby'obufuzi ==
Mu 1984 yeegatta ku NRM n’afuuka omuwandiisi w’ekiwayi kyabwe eky’ebweru. Omwaka ogwaddako yaliko omuwandiisi w'enteeseganya z'emirembe wakati wa NRM eyakulemberwa [[Yoweri Museveni]] ne gavumenti ya Uganda eyakulemberwa [[:en:Tito_Okello_Lutwa|Tito Okello Lutwa]] . Mu 1987, yalondebwa okuba executive director wa ''Uganda Export Promotion Council'', n’aweerezayo emyaka etaano. Oluvannyuma yaweereza nga Dayirekita ''w’ekitongole ekikola ku by’amawulire ku mukenenya'' okumala emyaka esatu. Mu 2001, Nabwiso yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu ssaza ly’e Kagoma, n’aweereza ekisanja kimu. Mu 2008 yalondebwa okuba omuwandiisi w’enkolagana ''wakati w’ebibiina'', omukago gw’ebibiina by’obufuzi ebikulu omuli UPC, FDC, DP, CP, ne JEEMA.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako eby'omunda n'okufakwe ==
Wiiki eziwera ezasembayo mu bulamu bwa Nabwiso yazimala mu [[:en:Church_of_Uganda|ddwaaliro lya Mukono Church of Uganda Hospital]] e [[Mukono Town|Mukono]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bbendobendo ly'amasekkati]] ga Uganda. Gyeayafiira nga 14 Ogw'ekkuminebiri 2024, ku myaka 84.<ref name="DthR">https://en.wikipedia.org/wiki/Central_Region,_Uganda</ref> Yaziikibwa ku kyalo Mutai, mu [[:en:Buwenge|ggombolola eye Buwenge Rural]], [[:en:Jinja_District|disitulikiti eyeJinja]], nga 21 Ogw'ekkuminebiri.<ref name="RetR">https://en.wikipedia.org/wiki/Jinja_District</ref>
== Laba ne ==
* [[John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1242132/uncle-stood-father-eur-shoes Kitange omuto Yayimirira Mu Ngatto za Taata]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
2tzsg0vf7py75p1uzo10zr62tnzbq04
60604
60394
2026-07-10T16:35:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60604
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Nabwiso''' (1 January 1940 – 14 December 2024) yali musomesa era munnabyabufuzi Munnayuganda eyaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Member of Parliament]], nga akiikirira ''Kagoma County Constituency'' mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Mu 2006 yayimirira okuddamu okulondebwa kyokka n’atafuna buwanguzi. Mu 2021, Nabwiso yavuganya ku kifo kya Meeya [[Jinja|w’ekibuga Jinja]] gye yawangulwa ''Peter Kasolo Okotcha'' ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Mu kulonda kwonna okusatu, yayimiridde ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi eky’oludda oluvuganya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]] .
== Obulamu obwasooka n’okusoma ==
Nabwiso yazaalibwa nga 1940, mu [[:en:Busoga_sub-region|bitundu ebye Busoga]] , mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] ya Uganda. Yasomera mu ''St James Senior Secondary School'' . Yayongerayo mu Kamuli Junior Secondary School oluvannyuma n'agenda [[:en:Busoga_College_Mwiri|mu Busoga College Mwiri]].<ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Busoga_College_Mwiri</ref>
Yatikkirwa n’ebbaluwa ''y’obusomesa mu kibiina eky’okusatu'' okuva mu National Teachers College Kyambogo (kati [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]]). Oluvannyuma yakyusibwa n’agenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]]<nowiki/>mu [[:en:History|byafaayo]] [[:en:Political_Science|n'eby'obufuzi]] mu 1967.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Mu 1968, yagenda e Bungereza ku sikaala okusoma [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:African_studies|by’enkulaakulana ya Afrika]] mu [[:en:University_of_Sussex|Yunivasite y’e Sussex]]. Ng’ali eyo, yasisinkana abayizi aba fririka abalala okuli [[:en:Thabo_Mbeki|Thabo Mbeki]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa South Afrika, [[:en:Mokgweetsi_Masisi|Mokgweetsi Masisi]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa Botswana ne [[:en:George_Saitoti|George Saitoti]], oluvannyuma eyaweereza ng’omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya. Yaweebwa [[:en:Doctorate_degree|diguli ey'okusatu Philosophy]] mu by'enjigiriza by'abantu abakulu n'enkulaakulana y'ebyalo okuva mu [[:en:University_of_Wisconsin|Yunivasite y'e Wisconsin]] mu 1976.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu nga tanayingira byabufuzi ==
Yasomesa mu ''Kaliro Junior Secondary School'', e [[Kaliro]] ne ku ''Bishop Willis Teachers Training College'' e [[Iganga]], nga tannayingira [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] ng'omukozi w'amawulire mu lulimi Olulusoga mu 1962. Mu 1969, yafuuka omusomesa omutuuze mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] 's Center for Continuing Education, for Busoga and East Mengo sub-regions, n'adda mu bigere bya [[Apolo Nsibambi|Apollo Nsibambi]] . Ng’oggyeeko ekyo, Nabwiso yasomesa abaserikale b’amagye eby’enkulaakulana mu bbaalakisi ya Gadhafi e Jinja mu Uganda okuva mu 1969 okutuuka mu 1970.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Okuva mu 1976 okutuuka mu 1981 yakola nga Regional International Officer for [[:en:Planned_Parenthood_Federation|Planned Parenthood Federation]], esangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. <ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu gy’eby'obufuzi ==
Mu 1984 yeegatta ku NRM n’afuuka omuwandiisi w’ekiwayi kyabwe eky’ebweru. Omwaka ogwaddako yaliko omuwandiisi w'enteeseganya z'emirembe wakati wa NRM eyakulemberwa [[Yoweri Museveni]] ne gavumenti ya Uganda eyakulemberwa [[:en:Tito_Okello_Lutwa|Tito Okello Lutwa]] . Mu 1987, yalondebwa okuba executive director wa ''Uganda Export Promotion Council'', n’aweerezayo emyaka etaano. Oluvannyuma yaweereza nga Dayirekita ''w’ekitongole ekikola ku by’amawulire ku mukenenya'' okumala emyaka esatu. Mu 2001, Nabwiso yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu ssaza ly’e Kagoma, n’aweereza ekisanja kimu. Mu 2008 yalondebwa okuba omuwandiisi w’enkolagana ''wakati w’ebibiina'', omukago gw’ebibiina by’obufuzi ebikulu omuli UPC, FDC, DP, CP, ne JEEMA.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako eby'omunda n'okufakwe ==
Wiiki eziwera ezasembayo mu bulamu bwa Nabwiso yazimala mu [[:en:Church_of_Uganda|ddwaaliro lya Mukono Church of Uganda Hospital]] e [[Mukono Town|Mukono]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bbendobendo ly'amasekkati]] ga Uganda. Gyeayafiira nga 14 Ogw'ekkuminebiri 2024, ku myaka 84.<ref name="DthR">https://en.wikipedia.org/wiki/Central_Region,_Uganda</ref> Yaziikibwa ku kyalo Mutai, mu [[:en:Buwenge|ggombolola eye Buwenge Rural]], [[:en:Jinja_District|disitulikiti eyeJinja]], nga 21 Ogw'ekkuminebiri.<ref name="RetR">https://en.wikipedia.org/wiki/Jinja_District</ref>
== Laba ne ==
* [[John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1242132/uncle-stood-father-eur-shoes Kitange omuto Yayimirira Mu Ngatto za Taata]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
7hbg7o89rl4x8u2hktsibzlyg8zmum5
Daniel David Ntanda Nsereko
0
11467
60339
55080
2026-07-10T16:14:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60339
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Daniel David Ntanda Nsereko''' (yazaalibwa 27 Ogwekkuminogumu 1941) Munnayuganda, mulamuzi era omukugu mu by'amateeka. Yali mmemba w’olukiiko olujulira mu [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y’ensi yonna]] (ICC) okuva mu 2008 okutuuka mu 2012, era mu kiseera kino akola ng’omulamuzi ku [[:en:Special_Tribunal_for_Lebanon|kkooti ey’enjawulo eya Lebanon]] .
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nsereko ava mu maka agalimu abaana mwenda. Kitaawe Obadiah Busulwa yali musomesa era omubuulizi mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abakulisitaayo]], okutuusa lwe yafuuka [[:en:Seventh-day_Adventist|Omu Adiventi]] mu 1950. Nsereko yabatizibwa mu kkanisa ya Seventh-day Adventist Church mu 1960, ng’ali mu siniya. <ref>https://dialogue.adventist.org/1749/daniel-d-ntanda-nsereko</ref>
Nsereko yafuna diguli ye mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|LLB]] okuva mu [[:en:University_of_East_Africa|University of East Africa]], [[:en:Master_of_Criminal_Justice|MCJ]] okuva mu [[:en:Howard_University_School_of_Law|Howard University School of Law]], ne [[:en:Master_of_Laws|LLM]] ne [[:en:Doctor_of_Juridical_Science|JSD]] okuva mu [[:en:New_York_University_School_of_Law|New York University School of Law]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.stl-tsl.org/en/about-the-stl/biographies/judge-daniel-nsereko |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2023-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231021181701/https://www.stl-tsl.org/en/about-the-stl/biographies/judge-daniel-nsereko |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye nga munnamateeka ==
Nsereko yasunsulwa era n'alondebwa ku ICC mu 2007. <ref>https://allafrica.com/stories/200707180696.html</ref> <ref>https://www.icc-cpi.int/sites/default/files/NR/rdonlyres/9A9CD715-1651-4A5E-B0E6-9201EC07EF07/277059/ICCASP620_VolI_Part_I_English.pdf#page=12</ref> Mu 2009, yakubiriza okujulira kw'omusango ogwavunaanibwa [[:en:Germain_Katanga|Germain Katanga]] . <ref>{{Cite web |url=https://news.un.org/en/story/2009/09/314352-trial-congolese-militia-leader-can-proceed-international-criminal-court-rules |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2021-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210928142035/https://news.un.org/en/story/2009/09/314352-trial-congolese-militia-leader-can-proceed-international-criminal-court-rules |url-status=dead }}</ref> Mu 2012, yali kitundu ku kakiiko akasinga obungi mu musango gwa ICC ogukwata ku [[:en:2007–2008_Kenyan_crisis|buzibu obwabalukawi e Kenya mu 2007–2008]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/American_Journal_of_International_Law</ref> <ref>{{Cite web |url=https://news.un.org/en/story/2011/08/385262-international-criminal-court-case-against-kenyan-officials-proceed |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2022-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220122213451/https://news.un.org/en/story/2011/08/385262-international-criminal-court-case-against-kenyan-officials-proceed |url-status=dead }}</ref> Yafuuka omulamuzi w’olukiiko [[:en:Special_Tribunal_for_Lebanon|olw'ekeeneenya obujulizi olwa Lebanon]] mu Gwokusatu 2012. <ref>http://www.naharnet.com/stories/en/33133</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Daily_Star_(Lebanon)</ref> Mu kiseera kino mmemba ku kakiiko akawabula ku kulonda abalamuzi mu ICC.
Nsereko mmemba ku lukiiko lw'abawabuzi olwa [[:en:Crimes_Against_Humanity_Initiative|Crimes Against Humanity Initiative Initiative]], pulojekiti y’ekitongole ky’amateeka ekya [[:en:Whitney_R._Harris_World_Law_Institute|Whitney R. Harris World Law Institute]] ku [[:en:Washington_University_in_St._Louis|Washington University]] [[:en:Washington_University_School_of_Law|School of Law]] e St. Louis okuteekawo endagaano esooka mu nsi yonna ku kutangira n'ebibonerezo ku misango egikolebwa ku bantu.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://asp.icc-cpi.int/iccdocs/asp_docs/Elections/ACN2015/ICC-ASP-EACN2015-UGA-CV-ENG.pdf Curriculum vitae.]
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Nsereko, David}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
envgukdc62y0navqmkhhdk3xbwotqmz
60553
60339
2026-07-10T16:34:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60553
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Daniel David Ntanda Nsereko''' (yazaalibwa 27 Ogwekkuminogumu 1941) Munnayuganda, mulamuzi era omukugu mu by'amateeka. Yali mmemba w’olukiiko olujulira mu [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y’ensi yonna]] (ICC) okuva mu 2008 okutuuka mu 2012, era mu kiseera kino akola ng’omulamuzi ku [[:en:Special_Tribunal_for_Lebanon|kkooti ey’enjawulo eya Lebanon]] .
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nsereko ava mu maka agalimu abaana mwenda. Kitaawe Obadiah Busulwa yali musomesa era omubuulizi mu [[:en:Anglican_Church|kkanisa y’Abakulisitaayo]], okutuusa lwe yafuuka [[:en:Seventh-day_Adventist|Omu Adiventi]] mu 1950. Nsereko yabatizibwa mu kkanisa ya Seventh-day Adventist Church mu 1960, ng’ali mu siniya. <ref>https://dialogue.adventist.org/1749/daniel-d-ntanda-nsereko</ref>
Nsereko yafuna diguli ye mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|LLB]] okuva mu [[:en:University_of_East_Africa|University of East Africa]], [[:en:Master_of_Criminal_Justice|MCJ]] okuva mu [[:en:Howard_University_School_of_Law|Howard University School of Law]], ne [[:en:Master_of_Laws|LLM]] ne [[:en:Doctor_of_Juridical_Science|JSD]] okuva mu [[:en:New_York_University_School_of_Law|New York University School of Law]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.stl-tsl.org/en/about-the-stl/biographies/judge-daniel-nsereko |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2023-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231021181701/https://www.stl-tsl.org/en/about-the-stl/biographies/judge-daniel-nsereko |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye nga munnamateeka ==
Nsereko yasunsulwa era n'alondebwa ku ICC mu 2007. <ref>https://allafrica.com/stories/200707180696.html</ref> <ref>https://www.icc-cpi.int/sites/default/files/NR/rdonlyres/9A9CD715-1651-4A5E-B0E6-9201EC07EF07/277059/ICCASP620_VolI_Part_I_English.pdf#page=12</ref> Mu 2009, yakubiriza okujulira kw'omusango ogwavunaanibwa [[:en:Germain_Katanga|Germain Katanga]] . <ref>{{Cite web |url=https://news.un.org/en/story/2009/09/314352-trial-congolese-militia-leader-can-proceed-international-criminal-court-rules |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2021-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210928142035/https://news.un.org/en/story/2009/09/314352-trial-congolese-militia-leader-can-proceed-international-criminal-court-rules |url-status=dead }}</ref> Mu 2012, yali kitundu ku kakiiko akasinga obungi mu musango gwa ICC ogukwata ku [[:en:2007–2008_Kenyan_crisis|buzibu obwabalukawi e Kenya mu 2007–2008]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/American_Journal_of_International_Law</ref> <ref>{{Cite web |url=https://news.un.org/en/story/2011/08/385262-international-criminal-court-case-against-kenyan-officials-proceed |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2022-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220122213451/https://news.un.org/en/story/2011/08/385262-international-criminal-court-case-against-kenyan-officials-proceed |url-status=dead }}</ref> Yafuuka omulamuzi w’olukiiko [[:en:Special_Tribunal_for_Lebanon|olw'ekeeneenya obujulizi olwa Lebanon]] mu Gwokusatu 2012. <ref>http://www.naharnet.com/stories/en/33133</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Daily_Star_(Lebanon)</ref> Mu kiseera kino mmemba ku kakiiko akawabula ku kulonda abalamuzi mu ICC.
Nsereko mmemba ku lukiiko lw'abawabuzi olwa [[:en:Crimes_Against_Humanity_Initiative|Crimes Against Humanity Initiative Initiative]], pulojekiti y’ekitongole ky’amateeka ekya [[:en:Whitney_R._Harris_World_Law_Institute|Whitney R. Harris World Law Institute]] ku [[:en:Washington_University_in_St._Louis|Washington University]] [[:en:Washington_University_School_of_Law|School of Law]] e St. Louis okuteekawo endagaano esooka mu nsi yonna ku kutangira n'ebibonerezo ku misango egikolebwa ku bantu.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://asp.icc-cpi.int/iccdocs/asp_docs/Elections/ACN2015/ICC-ASP-EACN2015-UGA-CV-ENG.pdf Curriculum vitae.]
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Nsereko, David}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ss9y2f1jm4gl4x9el0d13y1e7uak89m
P'Bitek Okot
0
11470
60395
39554
2026-07-10T16:14:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60395
wikitext
text/x-wiki
'''Okot p'Bitek''' (7 Ogwomukaaga 1931 – 19 Ogwomusanvu 1982) yali Munnayuganda omutontomi, eyatuuka ku kusiimibwa mu nsi yonna olwakatabo ke ak'ebitontome aka ''[[:en:Song_of_Lawino|Song of Lawino]]'', ekitontome ekiwanvu ekikwata ku kutulugunyizibwa kw'omukyala Omufirika ow'omu kyalo ng'omwami we y'eyisa mu ngeri y'abannakibuga era ayagala buli kimu [[:en:Westernization|okukolebwa mu ngeri y'ekizungu]] . ''Song of Lawino'' lwasooka kuwandiikibwa mu [[:en:Acholi_dialect|lulimi Olucholi]] olwaba [[:en:Southern_Luo|Luo ab'Obukiikaddyo]], ne luvvunuulwa omuwandiisi mu Lungereza, era ne lufulumizibwa mu 1966. Gwe mulimu ogwamukubira akaggi nga gw'amufunira abasomi bangi nga [[:en:English-speaking_world|Abafirika ab'ogera Olungereza]] olw’ebitontome ebitereevu, eby'omulamwa mu Lungereza; n’okuyingiza enneyisa n’ennono ez'edda n'okulowooza mu ngeri yonna esoboka era ey'esigika mu kuwandiika. Kyaddirirwa ekitontome kya ''Song of Ocol'' (1970), okwanukula kw'omwami.
"East African Song School" oba "Okot School poetry" kati kwe kulaga mu by'ensoma kw'omulimu ogugoberera obulagirizi bwe, era oguyitibwa ennyo "okuyimba okusesa": ekika [[:en:Dramatic_verse|ky'ebitontome ebizanyibwa]] nga [[:en:Monologue|omuzannyi ayogera nnyo]] ezisibuka mu nnyimba ez'ennono n'ensengeka y'ebigambo.
== Obuto bwe ==
Okot p'Bitek yazaalibwa mu 1931 e [[:en:Gulu|Gulu]], mu bitundu by'eBukiikakkono bwa Uganda. <ref name="Republika">https://web.archive.org/web/20201015143052/http://dhk.hr/casopis-republika/</ref> Kitaawe, Jebedayo Opi, yali musomesa, ng'ate nnyina, Lacwaa Cerina, yali muyimbi w'ennyimba z'ekinnansi, omunyumya emboozi era omuzinyi. <ref>{{Cite web |url=http://journal.oraltradition.org/files/articles/28i/03_28.1.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2018-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181123173256/http://journal.oraltradition.org/files/articles/28i/03_28.1.pdf |url-status=dead }}</ref> Olubu lw'Eggwanga lye lwali lwa[[:en:Acholi_people|Bacholi]], era yasooka kuwandiika mu [[:en:Acholi_dialect|lulimi Olucholi]], era olumanyikiddwa nga Lwo. Acholi lulimi lwa [[:en:Southern_Luo|Luo olw'obukiikaddyo]], olumu ku nnimi ez'ogerebwa mu Buggwanjuba eza [[:en:Western_Nilotic_languages|Weatern Nilptic languages]] . <ref>https://books.google.com/books?id=XOgcAgAAQBAJ&dq=Okot+p%27Bitek+father%2C+Jebedayo+Opi&pg=PA68</ref>
Ku ssomero yamanyibwa ng’omuyimbi, omuzinyi, omukubi w’engooma era munnabyamizannyo. Yasomera mu Gulu High School n'oluvannyuma mu [[:en:King's_College,_Budo|King’s College, Budo]], gye yayiiyiza enyimba n'ebisoko mu nnyimba z’ekinnansi. <ref name="lindfors">https://doi.org/10.1080%2F17449857708588462</ref> Yeeyongerayo mu misomo gye neyegatta ku yunivasite mu Bungereza.
== Yunivasite z'eyasomeramu ==
Yasooka okugenda ebulaaya ng'omuzannyi wamu ne Ttiimu y'eggwanga ey’omupiira eya Uganda, mu 1958. Yava ku mupiira ng’omulimu gwe yali akola, n’asigala e Bungereza, n’asoma ebusomesa mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y’e Bristol]] n’oluvannyuma n’asoma eby’amateeka mu [[:en:University_of_Wales,_Aberystwyth|Yunivasite y’e Wales, Aberystwyth]] . <ref name="EB">https://www.britannica.com/biography/Okot-pBitek</ref> Era yafuna diguli ey'okubiri eya [[:en:Bachelor_of_Letters|Bachelor of Letters]] mu mbeera z'abantu n'obuwangwa bw'abwe ([[:en:Social_anthropology|social anthropology]]) mu [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite of Oxford]], nga eno yawandiikirayo ekiwandiiko ekiwanvu ekikwata ku by'obuwangwa n'ennono z'[[:en:Acholi_people|Abaacholi]] n'[[:en:Langi_people|Abalango]] mu 1963.
Kigambibwa nti Oxford yalemererwa mu bugenderevu okumuwa diguli ye eya Ph.D. mu 1970. <ref>https://www.theelephant.info/culture/2022/06/25/the-empire-strikes-back-at-lawino-how-oxford-failed-okot-pbitek/</ref> <ref>https://blogs.lse.ac.uk/africaatlse/2019/07/12/rage-okot-pbitek-colonial-perspectives/#:~:text=Okot%20read%20anthropology</ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa nga tekikyusiddwa mu 1971 nga ''The Religion of the Central Luo'' nga kyafulumizibwa omufulumya w’ebitabo Munnakenya. <ref>https://blogs.lse.ac.uk/africaatlse/2019/07/12/rage-okot-pbitek-colonial-perspectives/#:~:text=Both%20books%20were%20published%20in%20Nairobi%20by%20a%20Kenyan%20publisher</ref>
Okusinziira ku George Heron, p’Bitek yalekeraawo okwewaayo kwe eri enzikiriza y’Ekikuristaayo mu myaka gino. Kino kyalina emitawaana mingi eri endowooza ye ng'omukenkufu mu nnono n'obuwangwa bwa Afirika, ekyali kitakkirizibwaa n'akatono ku ntambula ey'awamu ey'emirimu egyasooka, oba kye yayita "olugambo olucaafu" mu bikwatagana n'obulamu bw'ebika. Omuzannyi we Lawino naye amwogerako mu bifo ebimu ku nsonga zino.
== Emirimu gye ==
Yawandiika ekitabo kye ekyasooka ekya ''Lak Tar Miyo Kinyero Wi Lobo'' (1953), mu lulimi Olu Lwo ng'oluvannyuma kyavvuunulwa mu Lungereza nga ''White Teeth'' . Kikwata ku omuvubuka Omucholi byayitamu ng’asenguka okuva ewaabwe awaka, okunoonya emirimu saako n’omukyala. Okot p'Bitek yategeka ekivvulu ky'okuzannya emizannyo e Gulu, n'oluvannyuma e [[:en:Kisumu|Kisumu]] . Oluvannyuma yasomesa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] (1964–66) n’oluvannyuma n’abeera Dayirekita w\ekifo awazannyirwa emizannyo mu Uganda ekya Uganda’s National Theatre and National Cultural Center (1966–68). <ref name="EB"/>
Teyayagalwa gavumenti ya Uganda, era n’atwala ebifo by’obusomesa ebweru w’eggwanga. Yeetaba mu nteekateeka y’okuwandiika okw’ensi yonna mu [[:en:University_of_Iowa|yunivasite of Iowa]] mu 1969. Yali mu ttendekero ly'emisomo gya Afrika erya Institute of African Studies of [[:en:University_of_Nairobi|University College, Nairobi]] okuva mu 1971 ng’omunoonyereza omukulu era omusomesa, ng’akyalira ebifo mu [[:en:University_of_Texas_at_Austin|yunivasite of Texas e Austin]] ne [[:en:University_of_Ife|University of Ife]] mu [[:en:Nigeria|Nigeria]] mu 1978/9. Yasigala mu buwanganguse mu kiseera ky’obukulembeze bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], n’adda mu 1982 mu Ssettendekero wa Makerere, okusomesa obuyiiya mu kuwandiika . Yetaba mu mukolo gw'okuggulawo emikolo gya [[:en:International_Book_Fair_of_Radical_Black_and_Third_World_Books|International Book Fair of Radical Black and Third World Books]] mu London mu Gwokuna 1982, bwe yayolesa ebimu kw'ebyo ebiri mu kitontome kye ekya "Song of Lawino" ne "Song of Ocol" mu kiseera ekyandibadde ekisembayo okulabikako mu lujjudde. <ref>https://www.georgepadmoreinstitute.org/published-pieces</ref>
Ng'oggyeeko ebitontome bye n'ebitabo bye, era yeetaba mu kukubaganya ebirowoozo okugenda mu maaso ku okwewaayo eri obwesimbu, empisa n'obuvunaanyizibwa mu byensoma ku ddiini y'ennono ey'Afirika, ng'akakasa mu ''African Religions in Western Scholarship'' (1971) nti abasomesa abeesigamye ku nsonga z'Abulaaya baali "bakukusa ba magezi". Ensonga ye yali egenderera ekitundu ku Bafirika abaali batendekeddwa mu nnono z’Ekikristaayo, yali nti kyaviirako okussa essira ku nsonga eziri ewala okuva ku nsonga entuufu ezikwataka ku Bafirika; kino kibadde kivuganyizibwako abalala. Yali muntu atakkiririza mu Katonda. <ref>''Communication and Conversion in Northern Cameroon: The Dii People and Norwegian Missionaries, 1934–1960'', p. 118.</ref>
== Okufa kwe ==
Yafiira mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga yafa bulwadde bw'[[:en:Stroke|okusanyalala]] mu 1982. Yaleka abaana ab’obuwala omuli Agnes Oyella, [[:en:Jane_Okot_p'Bitek|Jane Okot p’Bitek]] eyawandiika ''Song of Fairwell'' (1994), Olga Okot Bitek Ojelel ne Cecilia Okot Bitek abakola nga abasawo, [[:en:Juliane_Okot_Bitek|Juliane Okot Bitek]] omuwandiisi w'ebitontome, n’omutabani George Okot p'Bitek, nga musomesa mu Kampala. Olga, Cecilia, ne [[:en:Juliane_Okot_Bitek|Juliane]] bonna babeera mu[[:en:Vancouver|Vancouver]], mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Mu 2004 Juliane yafuna engule mu mpaka z'emboozi ennyimpi eza [[:en:Commonwealth_Short_Story_Contest|Commonwealth Short Story Contest]] olw'emboozi ye "Going Home". Bano bawala ba mukyala we Caroline. <ref>http://ugpulse.com/articles/daily/Literature.asp?id=997</ref>
== Emirimu gye yakola ==
* ''Lak Tar Miyo Kinyero Wi Lobo'' (1953); akatabo mu lulimi olu luo, nga kavvunulwa nga ''White Teeth''
* ''[[:en:Song_of_Lawino|Song of Lawino: Ekitontome]]'' (East Africa Publishing House, 1966); kitontome, kyavvunulwa omuwandiisi omu Luo ''Wer pa Lawino''
* ''Wer pa Lawino'' (East Africa Publishing House, 1969). ''The Defence of Lawino'', ekyavvunulwa [[:en:Taban_Lo_Liyong|Taban Lo Liyong]] (2001)
* ''Song of Ocol'' (East Africa Publishing House, 1970); kitontome ekyawandiikibwa mu Lungereza
* ''Religion of the Central Luo'' (1971)
* ''Two Songs: Song of a Prisoner, Song of Malaya'' (1971); bitontome
* ''African Religions in Western Scholarship'' (1971, Nairobi)
* ''Africa's Cultural Revolution'' (1973); biwandiiko ebiwanvu
* ''Horn of My Love''; ebivvunula esuula z'eby'obuwangwa eby'ogerwa. London: Heinemann Educational Books, 1974.
* ''Hare and Hornbill'' (1978) engero ezanyumizibwanga
* ''Acholi Proverbs'' (1985)
* ''Artist, the Ruler: Essays on Art, Culture and Values'' (1986)
* ''Modern Cookery''
== Ebirala eby'okusomako ==
* Lara Rosenoff Gauvin, "In and Out of Culture: omulimu gwa Okot p’Bitek’s mu kutereeza obutabanguko obwaliwo mu Acoliland", ''Oral Tradition'' 28/1 (2013): 35–54 ([https://web.archive.org/web/20181123173256/http://journal.oraltradition.org/files/articles/28i/03_28.1.pdf available online] byaterekebwa nga 23 Ogwekkuminogumu 2018 ku Wayback Machine)
* George A. Heron, ''Ekitontome kya Okot p'Bitek'' (1976)
* [[:en:Gerald_Moore_(scholar)|Gerald Moore]], ''Twelve African Writers'' (1980)
* Monica Nalyaka Wanambisi, ''Thought and Technique in the Poetry of Okot p'Bitek'' (1984)
* [[:en:Molara_Ogundipe-Leslie|Molara Ogundipe-Leslie]] ne Ssalongo Theo Luzuuka (eds), ''Cultural Studies in Africa : Celebrating Okot p'Bitek and Beyond'' (1997 Symposium, University of Transkei)
* Samuel Oluoch Imbo, ''Oral Traditions As Philosophy: Okot P'Bitek's Legacy for African Philosophy'' (2002)
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiwandiiko ebirala bye yakolako ==
* Rettovà, Alena. "Generic Fracturing in Okot p’Bitek’s White Teeth." ''The Journal of Commonwealth Literature'' 58, no. 2 (2023): 427-441.
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Jane Musoke-Nteyafas, [http://ugpulse.com/articles/daily/Literature.asp?id=997 "One on One with Juliane Bitek, Author, Poet and Daughter of the Legendary Okot p'BiteK"], AfroLit, 18 August 2008.
* https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Okot-p-Bitek-sang-songs-from-the-source-/434746-1941212-2vivniz/index.html
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:P'bitek, Okot}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
lpzptvzvl7zun4jjhbo3phrbdwy04vo
60598
60395
2026-07-10T16:35:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60598
wikitext
text/x-wiki
'''Okot p'Bitek''' (7 Ogwomukaaga 1931 – 19 Ogwomusanvu 1982) yali Munnayuganda omutontomi, eyatuuka ku kusiimibwa mu nsi yonna olwakatabo ke ak'ebitontome aka ''[[:en:Song_of_Lawino|Song of Lawino]]'', ekitontome ekiwanvu ekikwata ku kutulugunyizibwa kw'omukyala Omufirika ow'omu kyalo ng'omwami we y'eyisa mu ngeri y'abannakibuga era ayagala buli kimu [[:en:Westernization|okukolebwa mu ngeri y'ekizungu]] . ''Song of Lawino'' lwasooka kuwandiikibwa mu [[:en:Acholi_dialect|lulimi Olucholi]] olwaba [[:en:Southern_Luo|Luo ab'Obukiikaddyo]], ne luvvunuulwa omuwandiisi mu Lungereza, era ne lufulumizibwa mu 1966. Gwe mulimu ogwamukubira akaggi nga gw'amufunira abasomi bangi nga [[:en:English-speaking_world|Abafirika ab'ogera Olungereza]] olw’ebitontome ebitereevu, eby'omulamwa mu Lungereza; n’okuyingiza enneyisa n’ennono ez'edda n'okulowooza mu ngeri yonna esoboka era ey'esigika mu kuwandiika. Kyaddirirwa ekitontome kya ''Song of Ocol'' (1970), okwanukula kw'omwami.
"East African Song School" oba "Okot School poetry" kati kwe kulaga mu by'ensoma kw'omulimu ogugoberera obulagirizi bwe, era oguyitibwa ennyo "okuyimba okusesa": ekika [[:en:Dramatic_verse|ky'ebitontome ebizanyibwa]] nga [[:en:Monologue|omuzannyi ayogera nnyo]] ezisibuka mu nnyimba ez'ennono n'ensengeka y'ebigambo.
== Obuto bwe ==
Okot p'Bitek yazaalibwa mu 1931 e [[:en:Gulu|Gulu]], mu bitundu by'eBukiikakkono bwa Uganda. <ref name="Republika">https://web.archive.org/web/20201015143052/http://dhk.hr/casopis-republika/</ref> Kitaawe, Jebedayo Opi, yali musomesa, ng'ate nnyina, Lacwaa Cerina, yali muyimbi w'ennyimba z'ekinnansi, omunyumya emboozi era omuzinyi. <ref>{{Cite web |url=http://journal.oraltradition.org/files/articles/28i/03_28.1.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-09 |archive-date=2018-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181123173256/http://journal.oraltradition.org/files/articles/28i/03_28.1.pdf |url-status=dead }}</ref> Olubu lw'Eggwanga lye lwali lwa[[:en:Acholi_people|Bacholi]], era yasooka kuwandiika mu [[:en:Acholi_dialect|lulimi Olucholi]], era olumanyikiddwa nga Lwo. Acholi lulimi lwa [[:en:Southern_Luo|Luo olw'obukiikaddyo]], olumu ku nnimi ez'ogerebwa mu Buggwanjuba eza [[:en:Western_Nilotic_languages|Weatern Nilptic languages]] . <ref>https://books.google.com/books?id=XOgcAgAAQBAJ&dq=Okot+p%27Bitek+father%2C+Jebedayo+Opi&pg=PA68</ref>
Ku ssomero yamanyibwa ng’omuyimbi, omuzinyi, omukubi w’engooma era munnabyamizannyo. Yasomera mu Gulu High School n'oluvannyuma mu [[:en:King's_College,_Budo|King’s College, Budo]], gye yayiiyiza enyimba n'ebisoko mu nnyimba z’ekinnansi. <ref name="lindfors">https://doi.org/10.1080%2F17449857708588462</ref> Yeeyongerayo mu misomo gye neyegatta ku yunivasite mu Bungereza.
== Yunivasite z'eyasomeramu ==
Yasooka okugenda ebulaaya ng'omuzannyi wamu ne Ttiimu y'eggwanga ey’omupiira eya Uganda, mu 1958. Yava ku mupiira ng’omulimu gwe yali akola, n’asigala e Bungereza, n’asoma ebusomesa mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y’e Bristol]] n’oluvannyuma n’asoma eby’amateeka mu [[:en:University_of_Wales,_Aberystwyth|Yunivasite y’e Wales, Aberystwyth]] . <ref name="EB">https://www.britannica.com/biography/Okot-pBitek</ref> Era yafuna diguli ey'okubiri eya [[:en:Bachelor_of_Letters|Bachelor of Letters]] mu mbeera z'abantu n'obuwangwa bw'abwe ([[:en:Social_anthropology|social anthropology]]) mu [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite of Oxford]], nga eno yawandiikirayo ekiwandiiko ekiwanvu ekikwata ku by'obuwangwa n'ennono z'[[:en:Acholi_people|Abaacholi]] n'[[:en:Langi_people|Abalango]] mu 1963.
Kigambibwa nti Oxford yalemererwa mu bugenderevu okumuwa diguli ye eya Ph.D. mu 1970. <ref>https://www.theelephant.info/culture/2022/06/25/the-empire-strikes-back-at-lawino-how-oxford-failed-okot-pbitek/</ref> <ref>https://blogs.lse.ac.uk/africaatlse/2019/07/12/rage-okot-pbitek-colonial-perspectives/#:~:text=Okot%20read%20anthropology</ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa nga tekikyusiddwa mu 1971 nga ''The Religion of the Central Luo'' nga kyafulumizibwa omufulumya w’ebitabo Munnakenya. <ref>https://blogs.lse.ac.uk/africaatlse/2019/07/12/rage-okot-pbitek-colonial-perspectives/#:~:text=Both%20books%20were%20published%20in%20Nairobi%20by%20a%20Kenyan%20publisher</ref>
Okusinziira ku George Heron, p’Bitek yalekeraawo okwewaayo kwe eri enzikiriza y’Ekikuristaayo mu myaka gino. Kino kyalina emitawaana mingi eri endowooza ye ng'omukenkufu mu nnono n'obuwangwa bwa Afirika, ekyali kitakkirizibwaa n'akatono ku ntambula ey'awamu ey'emirimu egyasooka, oba kye yayita "olugambo olucaafu" mu bikwatagana n'obulamu bw'ebika. Omuzannyi we Lawino naye amwogerako mu bifo ebimu ku nsonga zino.
== Emirimu gye ==
Yawandiika ekitabo kye ekyasooka ekya ''Lak Tar Miyo Kinyero Wi Lobo'' (1953), mu lulimi Olu Lwo ng'oluvannyuma kyavvuunulwa mu Lungereza nga ''White Teeth'' . Kikwata ku omuvubuka Omucholi byayitamu ng’asenguka okuva ewaabwe awaka, okunoonya emirimu saako n’omukyala. Okot p'Bitek yategeka ekivvulu ky'okuzannya emizannyo e Gulu, n'oluvannyuma e [[:en:Kisumu|Kisumu]] . Oluvannyuma yasomesa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] (1964–66) n’oluvannyuma n’abeera Dayirekita w\ekifo awazannyirwa emizannyo mu Uganda ekya Uganda’s National Theatre and National Cultural Center (1966–68). <ref name="EB"/>
Teyayagalwa gavumenti ya Uganda, era n’atwala ebifo by’obusomesa ebweru w’eggwanga. Yeetaba mu nteekateeka y’okuwandiika okw’ensi yonna mu [[:en:University_of_Iowa|yunivasite of Iowa]] mu 1969. Yali mu ttendekero ly'emisomo gya Afrika erya Institute of African Studies of [[:en:University_of_Nairobi|University College, Nairobi]] okuva mu 1971 ng’omunoonyereza omukulu era omusomesa, ng’akyalira ebifo mu [[:en:University_of_Texas_at_Austin|yunivasite of Texas e Austin]] ne [[:en:University_of_Ife|University of Ife]] mu [[:en:Nigeria|Nigeria]] mu 1978/9. Yasigala mu buwanganguse mu kiseera ky’obukulembeze bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], n’adda mu 1982 mu Ssettendekero wa Makerere, okusomesa obuyiiya mu kuwandiika . Yetaba mu mukolo gw'okuggulawo emikolo gya [[:en:International_Book_Fair_of_Radical_Black_and_Third_World_Books|International Book Fair of Radical Black and Third World Books]] mu London mu Gwokuna 1982, bwe yayolesa ebimu kw'ebyo ebiri mu kitontome kye ekya "Song of Lawino" ne "Song of Ocol" mu kiseera ekyandibadde ekisembayo okulabikako mu lujjudde. <ref>https://www.georgepadmoreinstitute.org/published-pieces</ref>
Ng'oggyeeko ebitontome bye n'ebitabo bye, era yeetaba mu kukubaganya ebirowoozo okugenda mu maaso ku okwewaayo eri obwesimbu, empisa n'obuvunaanyizibwa mu byensoma ku ddiini y'ennono ey'Afirika, ng'akakasa mu ''African Religions in Western Scholarship'' (1971) nti abasomesa abeesigamye ku nsonga z'Abulaaya baali "bakukusa ba magezi". Ensonga ye yali egenderera ekitundu ku Bafirika abaali batendekeddwa mu nnono z’Ekikristaayo, yali nti kyaviirako okussa essira ku nsonga eziri ewala okuva ku nsonga entuufu ezikwataka ku Bafirika; kino kibadde kivuganyizibwako abalala. Yali muntu atakkiririza mu Katonda. <ref>''Communication and Conversion in Northern Cameroon: The Dii People and Norwegian Missionaries, 1934–1960'', p. 118.</ref>
== Okufa kwe ==
Yafiira mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga yafa bulwadde bw'[[:en:Stroke|okusanyalala]] mu 1982. Yaleka abaana ab’obuwala omuli Agnes Oyella, [[:en:Jane_Okot_p'Bitek|Jane Okot p’Bitek]] eyawandiika ''Song of Fairwell'' (1994), Olga Okot Bitek Ojelel ne Cecilia Okot Bitek abakola nga abasawo, [[:en:Juliane_Okot_Bitek|Juliane Okot Bitek]] omuwandiisi w'ebitontome, n’omutabani George Okot p'Bitek, nga musomesa mu Kampala. Olga, Cecilia, ne [[:en:Juliane_Okot_Bitek|Juliane]] bonna babeera mu[[:en:Vancouver|Vancouver]], mu [[:en:British_Columbia,_Canada|British Columbia, Canada]] . Mu 2004 Juliane yafuna engule mu mpaka z'emboozi ennyimpi eza [[:en:Commonwealth_Short_Story_Contest|Commonwealth Short Story Contest]] olw'emboozi ye "Going Home". Bano bawala ba mukyala we Caroline. <ref>http://ugpulse.com/articles/daily/Literature.asp?id=997</ref>
== Emirimu gye yakola ==
* ''Lak Tar Miyo Kinyero Wi Lobo'' (1953); akatabo mu lulimi olu luo, nga kavvunulwa nga ''White Teeth''
* ''[[:en:Song_of_Lawino|Song of Lawino: Ekitontome]]'' (East Africa Publishing House, 1966); kitontome, kyavvunulwa omuwandiisi omu Luo ''Wer pa Lawino''
* ''Wer pa Lawino'' (East Africa Publishing House, 1969). ''The Defence of Lawino'', ekyavvunulwa [[:en:Taban_Lo_Liyong|Taban Lo Liyong]] (2001)
* ''Song of Ocol'' (East Africa Publishing House, 1970); kitontome ekyawandiikibwa mu Lungereza
* ''Religion of the Central Luo'' (1971)
* ''Two Songs: Song of a Prisoner, Song of Malaya'' (1971); bitontome
* ''African Religions in Western Scholarship'' (1971, Nairobi)
* ''Africa's Cultural Revolution'' (1973); biwandiiko ebiwanvu
* ''Horn of My Love''; ebivvunula esuula z'eby'obuwangwa eby'ogerwa. London: Heinemann Educational Books, 1974.
* ''Hare and Hornbill'' (1978) engero ezanyumizibwanga
* ''Acholi Proverbs'' (1985)
* ''Artist, the Ruler: Essays on Art, Culture and Values'' (1986)
* ''Modern Cookery''
== Ebirala eby'okusomako ==
* Lara Rosenoff Gauvin, "In and Out of Culture: omulimu gwa Okot p’Bitek’s mu kutereeza obutabanguko obwaliwo mu Acoliland", ''Oral Tradition'' 28/1 (2013): 35–54 ([https://web.archive.org/web/20181123173256/http://journal.oraltradition.org/files/articles/28i/03_28.1.pdf available online] byaterekebwa nga 23 Ogwekkuminogumu 2018 ku Wayback Machine)
* George A. Heron, ''Ekitontome kya Okot p'Bitek'' (1976)
* [[:en:Gerald_Moore_(scholar)|Gerald Moore]], ''Twelve African Writers'' (1980)
* Monica Nalyaka Wanambisi, ''Thought and Technique in the Poetry of Okot p'Bitek'' (1984)
* [[:en:Molara_Ogundipe-Leslie|Molara Ogundipe-Leslie]] ne Ssalongo Theo Luzuuka (eds), ''Cultural Studies in Africa : Celebrating Okot p'Bitek and Beyond'' (1997 Symposium, University of Transkei)
* Samuel Oluoch Imbo, ''Oral Traditions As Philosophy: Okot P'Bitek's Legacy for African Philosophy'' (2002)
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiwandiiko ebirala bye yakolako ==
* Rettovà, Alena. "Generic Fracturing in Okot p’Bitek’s White Teeth." ''The Journal of Commonwealth Literature'' 58, no. 2 (2023): 427-441.
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Jane Musoke-Nteyafas, [http://ugpulse.com/articles/daily/Literature.asp?id=997 "One on One with Juliane Bitek, Author, Poet and Daughter of the Legendary Okot p'BiteK"], AfroLit, 18 August 2008.
* https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Okot-p-Bitek-sang-songs-from-the-source-/434746-1941212-2vivniz/index.html
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:P'bitek, Okot}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
npyvrf9gd693j6ogh1whif4fnirhbft
Samite
0
11475
60282
58045
2026-07-10T16:07:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60282
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Samite''' lye linnya lya siteegi ery'omuyimbi Omufirika '''Samite Mulondo'''. Yazaalibwa mu [[Uganda]], Samite kati abeera [[Tully, New York]]. Mukommonsi w'amulere ([[flute]]) ne kalimba, ekika ky'[[Thumb piano|ennanga ekizanyibwa n'engalo ensajja]]. Mu kiseera kino Samite mufumbo eri Sandra Mulondo nga musomesa mu Tully Central School District e Tully mu New York.
Samite ayagala nnyo okugatta ennyimba ze n'enfumo za Uganda saako n’okulaga obulamu bwe yali ayiseemu mu Uganda.
Samite yakulira mu maka magagga mu Uganda naye ate nga akyagabana empulira n'okufaayo eri Bnnayuganda bonna ng'ayita mu nnyimba ze. Omuziki gwa Samite gwagalwa nnyo mu Uganda mu gavumenti n’abantu babulijjo. Ng'ayita mu nnyimbaze, Samite tasuubira kukoma ku Bannayuganda bokka, wabula n'okwogera n’abantu okuva mu mawanga ag'enjawulo okubamanyisa obuwangwa bwa Uganda.
Samite era y’omu ku batandikawo ekibiina ekitali kya magoba ekya Musicians for World Harmony, ekyanjula emiziki mu bamulekwa mu Afrika. Samite ye yatandikawo ekitongole ekigaba obuyambi ne mukyala we omugenzi Joan. Samite era agabana n’okusomesa ku byeyayitamu mu Uganda n’okubeera abundabunda olw'ebyobufuzi.
Olutambi lwe olw’omusanvu, ''Embalasasa'', lwafulumizibwa mu 2005 aba Triloka Records.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Official website
* [{{AllMusic|class=artist|id=p3425|pure_url=yes}} Samite on AllMusic.com]
* [https://web.archive.org/web/20160305070756/http://worldmusiccentral.org/artists/artist_page.php?id=1160 Biography and discography at World Music Central]
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Samite}}
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
cv4ir7kkh861e26m6y84rxxsybth035
60490
60282
2026-07-10T16:27:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60490
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Samite''' lye linnya lya siteegi ery'omuyimbi Omufirika '''Samite Mulondo'''. Yazaalibwa mu [[Uganda]], Samite kati abeera [[Tully, New York]]. Mukommonsi w'amulere ([[flute]]) ne kalimba, ekika ky'[[Thumb piano|ennanga ekizanyibwa n'engalo ensajja]]. Mu kiseera kino Samite mufumbo eri Sandra Mulondo nga musomesa mu Tully Central School District e Tully mu New York.
Samite ayagala nnyo okugatta ennyimba ze n'enfumo za Uganda saako n’okulaga obulamu bwe yali ayiseemu mu Uganda.
Samite yakulira mu maka magagga mu Uganda naye ate nga akyagabana empulira n'okufaayo eri Bnnayuganda bonna ng'ayita mu nnyimba ze. Omuziki gwa Samite gwagalwa nnyo mu Uganda mu gavumenti n’abantu babulijjo. Ng'ayita mu nnyimbaze, Samite tasuubira kukoma ku Bannayuganda bokka, wabula n'okwogera n’abantu okuva mu mawanga ag'enjawulo okubamanyisa obuwangwa bwa Uganda.
Samite era y’omu ku batandikawo ekibiina ekitali kya magoba ekya Musicians for World Harmony, ekyanjula emiziki mu bamulekwa mu Afrika. Samite ye yatandikawo ekitongole ekigaba obuyambi ne mukyala we omugenzi Joan. Samite era agabana n’okusomesa ku byeyayitamu mu Uganda n’okubeera abundabunda olw'ebyobufuzi.
Olutambi lwe olw’omusanvu, ''Embalasasa'', lwafulumizibwa mu 2005 aba Triloka Records.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Official website
* [{{AllMusic|class=artist|id=p3425|pure_url=yes}} Samite on AllMusic.com]
* [https://web.archive.org/web/20160305070756/http://worldmusiccentral.org/artists/artist_page.php?id=1160 Biography and discography at World Music Central]
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Samite}}
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
2eqkgf099bfpr7nu70dmf4fgfx4jzkk
Lilian Ruteraho
0
11486
60312
52644
2026-07-10T16:13:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60312
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
|- class="infobox-data"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn">Lilian Ruteraho, omuwandiisi w’ebitabo</div>
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Okuzaalibwa
| class="infobox-data" | 28 Ddesemba 1978<br /><br /><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline"> Mu ssaza ly’e Kasana, mu Disitulikiti y’e Sheema</div>
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Obutuuze
| class="infobox-data category" | Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okusoma
| class="infobox-data" | Masters mu by’enjigiriza
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu (emirimu) .
| class="infobox-data role" | Omusomesa, munnabyabufuzi era omuddukanya emirimu
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okumanyika -a
| class="infobox-data" | RDC Disitulikiti y'e Kagadi
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Ekibiina ky'ebyobufuzi
| class="infobox-data org" | Ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) .
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Memba ku lukiiko olufuzi -a
| class="infobox-data" | Essomero lya siniya erya Lake Mburo
|}
'''Lilian Ruteraho''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumineebiri 1978) [[:en:Teacher|musomesa]] Munnayuganda, [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era muddukanya w'emirimu. Abaddeko Omubaka wa Pulezidenti owa disitulikiti mu Uganda omuli [[:en:Kagadi_District|Kagadi]], [[:en:Rubanda_District|Rubanda]] ne [[Kyegegwa (disitulikit)|Kyegegwa]]. <ref>{{Cite web |date=4 August 2023 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/amakuru/lillian-ruteraho-yaatandika-emirimo-ye-nka-rd-TVWEST_733 |access-date=2025-04-17 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=14 September 2022 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/vocal-rdc-ruteraho-reinstated-to-serve-in-rub-143030 |access-date=2025-04-17 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/667/-RUTERAHO-LILLIAN- |access-date=2025-04-17 |website=ugsound.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=Radio Talk Show on KKCR Radio in Kagadi District with the RDC of Kagadi Madam Ruteraho Lilian and Madan Hon. Grace Mary Mugasa the State Minister of Public Service – Ministry of Public Service |url=https://www.publicservice.go.ug/radio-talk-show-on-kkcr-radio-in-kagadi-district-with-the-rdc-of-kagadi-madam-ruteraho-lilian-and-madan-hon-grace-mary-mugasa-the-state-minister-of-public-service/ |access-date=2025-04-17 |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe n'obuvo bwe ==
Lilian Ruteraho yazaalibwa nga 28 Ogwekkumineebiri 1978 eri kitaawe omugenzi Samson Ruteraho ku kyalo Kigaba, mu ssaza ly’e Kasana, mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sheema]] .
Yasomera mu ssomero lya Kasana Primary School. Yeegatta ku Kitagata Secondary School ne Standard High School Zana ku ddaala lya siniya eyookuna. Yeegatta ku Lake Mburo Secondary School ku ddaala lya siniya eyoomukaaga, mu kiseera kino gy’aweereza nga mmemba ku lukiiko lw’essomero.
Oluvannyuma Ruteraho yeegatta ku National Teacher’s College, Kakoba, gye yasomera ebyenjigiriza mu byafaayo n’ebyenjigiriza by’eddiini y’Ekikristaayo. Oluvannyuma, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], gye yafunira diguli, oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]] okufuna diguli eyookubiri.<ref>{{Cite web |title=DSpace Repository :: Browsing by Author "Lilian, Ruteraho" |url=https://ir.bsu.ac.ug/browse/author?value=Lilian,%20Ruteraho |access-date=2025-04-17 |website=ir.bsu.ac.ug |archive-date=2025-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250506214501/https://ir.bsu.ac.ug/browse/author?value=Lilian,%20Ruteraho |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Ruteraho yatandika okusomesa ku Lake Mburo Secondary School oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ttendekero ly’abasomesa mu ggwanga. Yafuuka ssentebe w’ekitundu mu disitulikiti y’e Isingiro era ssentebe omukyala ow’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).
Oluvannyuma yavuganya ku ky’okubeera omubaka wa Paalamenti okuva mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]], kyokka n’awangulwa.
Mu 2018, Ruteraho yalondebwa nga Resident District Commissioner wa [[:en:Kagadi_District|Disitulikiti y’e Kagadi]]. Yakyusibwa n’atwalibwa mu[[:en:Rubanda_District|Disitulikiti y’e Rubanda]], [[Kyegegwa (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kyegegwa]] n’oluvannyuma n’adda mu Disitulikiti y’e Kagadi. <ref>{{Cite web |date=2024-10-31 |title=Vigilance urged after religious dispute kills 10 in Kagadi |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/vigilance-urged-after-religious-dispute-kills-10-in-kagadi-4806746#google_vignette |access-date=2025-04-17 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241101025706/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/vigilance-urged-after-religious-dispute-kills-10-in-kagadi-4806746#google_vignette |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=8BrcTkWUMI4 REEBA AHINDUGIRE: Lilian Ruteraho, RDC wa Kagadi, omusajja omulala akola ku nsonga z’abalala]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8hi3tfsrf9xqyz2nqhttgzlammh3hay
60528
60312
2026-07-10T16:34:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60528
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
|- class="infobox-data"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn">Lilian Ruteraho, omuwandiisi w’ebitabo</div>
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Okuzaalibwa
| class="infobox-data" | 28 Ddesemba 1978<br /><br /><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline"> Mu ssaza ly’e Kasana, mu Disitulikiti y’e Sheema</div>
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Obutuuze
| class="infobox-data category" | Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okusoma
| class="infobox-data" | Masters mu by’enjigiriza
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu (emirimu) .
| class="infobox-data role" | Omusomesa, munnabyabufuzi era omuddukanya emirimu
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okumanyika -a
| class="infobox-data" | RDC Disitulikiti y'e Kagadi
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Ekibiina ky'ebyobufuzi
| class="infobox-data org" | Ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) .
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Memba ku lukiiko olufuzi -a
| class="infobox-data" | Essomero lya siniya erya Lake Mburo
|}
'''Lilian Ruteraho''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumineebiri 1978) [[:en:Teacher|musomesa]] Munnayuganda, [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era muddukanya w'emirimu. Abaddeko Omubaka wa Pulezidenti owa disitulikiti mu Uganda omuli [[:en:Kagadi_District|Kagadi]], [[:en:Rubanda_District|Rubanda]] ne [[Kyegegwa (disitulikit)|Kyegegwa]]. <ref>{{Cite web |date=4 August 2023 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/amakuru/lillian-ruteraho-yaatandika-emirimo-ye-nka-rd-TVWEST_733 |access-date=2025-04-17 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=14 September 2022 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/vocal-rdc-ruteraho-reinstated-to-serve-in-rub-143030 |access-date=2025-04-17 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/667/-RUTERAHO-LILLIAN- |access-date=2025-04-17 |website=ugsound.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=Radio Talk Show on KKCR Radio in Kagadi District with the RDC of Kagadi Madam Ruteraho Lilian and Madan Hon. Grace Mary Mugasa the State Minister of Public Service – Ministry of Public Service |url=https://www.publicservice.go.ug/radio-talk-show-on-kkcr-radio-in-kagadi-district-with-the-rdc-of-kagadi-madam-ruteraho-lilian-and-madan-hon-grace-mary-mugasa-the-state-minister-of-public-service/ |access-date=2025-04-17 |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe n'obuvo bwe ==
Lilian Ruteraho yazaalibwa nga 28 Ogwekkumineebiri 1978 eri kitaawe omugenzi Samson Ruteraho ku kyalo Kigaba, mu ssaza ly’e Kasana, mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sheema]] .
Yasomera mu ssomero lya Kasana Primary School. Yeegatta ku Kitagata Secondary School ne Standard High School Zana ku ddaala lya siniya eyookuna. Yeegatta ku Lake Mburo Secondary School ku ddaala lya siniya eyoomukaaga, mu kiseera kino gy’aweereza nga mmemba ku lukiiko lw’essomero.
Oluvannyuma Ruteraho yeegatta ku National Teacher’s College, Kakoba, gye yasomera ebyenjigiriza mu byafaayo n’ebyenjigiriza by’eddiini y’Ekikristaayo. Oluvannyuma, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], gye yafunira diguli, oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]] okufuna diguli eyookubiri.<ref>{{Cite web |title=DSpace Repository :: Browsing by Author "Lilian, Ruteraho" |url=https://ir.bsu.ac.ug/browse/author?value=Lilian,%20Ruteraho |access-date=2025-04-17 |website=ir.bsu.ac.ug |archive-date=2025-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250506214501/https://ir.bsu.ac.ug/browse/author?value=Lilian,%20Ruteraho |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Ruteraho yatandika okusomesa ku Lake Mburo Secondary School oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ttendekero ly’abasomesa mu ggwanga. Yafuuka ssentebe w’ekitundu mu disitulikiti y’e Isingiro era ssentebe omukyala ow’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).
Oluvannyuma yavuganya ku ky’okubeera omubaka wa Paalamenti okuva mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]], kyokka n’awangulwa.
Mu 2018, Ruteraho yalondebwa nga Resident District Commissioner wa [[:en:Kagadi_District|Disitulikiti y’e Kagadi]]. Yakyusibwa n’atwalibwa mu[[:en:Rubanda_District|Disitulikiti y’e Rubanda]], [[Kyegegwa (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kyegegwa]] n’oluvannyuma n’adda mu Disitulikiti y’e Kagadi. <ref>{{Cite web |date=2024-10-31 |title=Vigilance urged after religious dispute kills 10 in Kagadi |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/vigilance-urged-after-religious-dispute-kills-10-in-kagadi-4806746#google_vignette |access-date=2025-04-17 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241101025706/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/vigilance-urged-after-religious-dispute-kills-10-in-kagadi-4806746#google_vignette |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=8BrcTkWUMI4 REEBA AHINDUGIRE: Lilian Ruteraho, RDC wa Kagadi, omusajja omulala akola ku nsonga z’abalala]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
8jf5bc32icu3lim5l53grtcoxuba9in
List of Ugandan writers
0
11546
60269
39732
2026-07-10T16:07:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60269
wikitext
text/x-wiki
Luno lwe '''lukalala lw’abawandiisi [[Yuganda|ba Uganda]] abamanyiddwa''', abaazaalibwa oba abakulidde mu Uganda, oba gyebabeera oba emitala w’amayanja, era nga bawandiika mu lumu ku nnimi za Uganda .
== Esooka ==
* [[:en:Adong_Judith|Adong Judith]] (yazaalibwa 1977), omuwandiisi w'emizannyo
* [[:en:Grace_Akello|Grace Akello]] (yazaalibwa 1950), omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'ennyiriri, omuwandiisi w'ennono era munnabyabufuzi
* [[:en:Harriet_Anena|Harriet Anena,]] omuwandiisi w’emboozi ennyimpi, mutontomi, munnamawulire
* [[:en:Apolo_Kagwa|Apolo Kagwa]] (1864–1927), ssaabaminisita wa [[:en:Buganda|Buganda]]
* [[:en:Monica_Arac_de_Nyeko|Monica Arac de Nyeko (]]<nowiki/>yazaalibwa 1979), omuwandiisi w'emboozi ennyimpi, mutontomi era muwandiisi w'ennyiriri
* [[Asiimwe Deborah GKashugi|Asiimwe Deborah GKashugi,]] omuwandiisi w'emizannyo
* [[:en:Lillian_Aujo|Lillian Aujo]], mutontomi, muwandiisi w’emboozi ennyimpi
== B ==
* [[:en:Doreen_Baingana|Doreen Baingana]] (yazaalibwa 1966), muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Bake_Robert_Tumuhaise|Bake Robert Tumuhaise]] (yazaalibwa 1981), muwandiisi w'ebitabo
* [[:en:Evangeline_Barongo|Evangeline Barongo,]] muwandiisi w'abaana
* [[:en:Violet_Barungi|Violet Barungi]] (yazaalibwa 1943), muwandiisi w’ebitabo era musunsuzi
* [[:en:Mildred_Barya|Mildred Barya]], muwandiisi w'ebitontome
* [[:en:Jackee_Budesta_Batanda|Jackee Budesta Batanda,]] muwandiisi w’emboozi ennyimpi, muwandiisi w’ebitabo
* [[:en:Austin_Bukenya|Austin Bukenya]] (yazaalibwa 1944), mutontomi, mukugu mu by'ebiwandiiko, munnakatemba era omuwandiisi w'emizannyo [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Busingye_Kabumba|Busingye Kabumba (]]<nowiki/>yazaalibwa 1982), munnamateeka, muyimbi
* [[:en:Bwesigye_bwa_Mwesigire|Bwesigye bwa Mwesigire]] (yazaalibwa 1987), munnamateeka, mutontomi, omuwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Ernest_Bazanye|Ernest Bazanye,]] munnamawulire, omuwandiisi
* [[:en:Dilman_Dila|Dilman Dila]] (yazaalibwa 1977), muwandiisi w'ebitabo, omuwandiisi w'emboozi ennyimpi, omukozi wa firimu
* [[:en:Ivan_Edwards|Ivan Edwards]], musawo, omusawo alongoosa ennyonyi, Minisita, mutontomi
* [[Angella Emurwon]], muwandiisi w’emizannyo
* [[:en:Angella_Emurwon|Arthur Gakwandi]] (yazaalibwa 1943), muwandiisi w’ebitabo, omuyivu, muwandiisi w’emboozi ennyimpi
* [[:en:Jessica_horn-Uganda|Jessica horn-Uganda]] (yazaalibwa 1979), mutontomi
* [[:en:Ife_Piankhi|Ife Piankhi,]] mutontomi
* [[:en:Moses_Isegawa|Moses Isegawa]] (yazaalibwa 1963), muwandiisi w’ebitabo [Gikandi & Mwangi]
* [[:en:Kabubi_Herman|Kabubi Herman]], mutontomi
* [[:en:Peter_Kagayi|Peter Kagayi,]] mutontomi
* [[:en:Keturah_Kamugasa|Keturah Kamugasa]] (1967–2015), muwandiisi era munnamawulire
* [[:en:Catherine_Samali_Kavuma|Catherine Samali Kavuma]] (yazaalibwa 1960), muwandiisi w'ebitabo
* [[:en:China_Keitetsi|China Keitetsi]] (yazaalibwa 1967), muwandiisi w'ebifaananyi by'obulamu bwe
* [[:en:Susan_Nalugwa_Kiguli|Susan Nalugwa Kiguli]] (yazaalibwa 1969), mutontomi, muyivu
* [[:en:Barbara_Kimenye|Barbara Kimenye]] (1929–2012), muwandiisi w’abaana [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Wycliffe_Kiyingi|Wycliffe Kiyingi]] (1929–2014), muwandiisi w’emizannyo
* [[:en:Henry_Kyemba|Henry Kyemba]] (1939–2023), munnabyabufuzi era muwandiisi
* [[:en:Goretti_Kyomuhendo|Goretti Kyomuhendo]] (yazaalibwa 1965), muwandiisi w'ebitabo
* [[:en:Beatrice_Lamwaka|Beatrice Lamwaka]], muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* Bonnie Lubega (yazaalibwa 1929), muwandiisi w'ebitabo, muwandiisi w'abaana era omuwandiisi w'ebigambo [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Lubwa_p'Chong|Lubwa p’Chong]] (1946–1997), muwandiisi w’emizannyo. [Killam & Rowe]
* [[:en:Jennifer_Nansubuga_Makumbi|Jennifer Nansubuga Makumbi]], mutontomi, muwandiisi w'ebitabo, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Irshad_Manji|Irshad Manji]] (yazaalibwa 1968), muwandiisi, Pulofeesa era muwolerezi
* [[:en:Charles_Mayiga|Charles Mayiga]] (yazaalibwa 1962), munnamateeka, Ssaabaminisita wa [[:en:Buganda|Buganda]] (yazaalibwa 1962)
* [[:en:Rose_Mbowa|Rose Mbowa]] (1943–1999), muwandiisi w’emizannyo, munnakatemba era musomesa <ref>https://books.google.com/books?id=F5h8O8TafTUC&pg=PR14</ref>
* [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II owa Buganda]] (1942–1969), [[Kabaka wa Buganda]]
* Christopher Henry Muwanga Barlow (1929–2006), mutontomi
* Mahmood Mamdani (yazaalibwa 1933), musomesa, muwandiisi w'ebyobufuzi
* [[:en:Patrick_Mangeni|Patrick Mangeni]], musomesa era muwandiisi
* Mulumba Ivan Matthias (yazaalibwa 1987), mutontomi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi, omuwandiisi w'ebitabo
* [[:en:John_Nagenda|John Nagenda]] (1938–2023), muwandiisi era muwabuzi wa pulezidenti [Killam & Rowe]
* [[:en:Nakisanze_Segawa|Nakisanze Segawa]], mutontomi
* [[:en:Beverley_Nambozo|Beverley Nambozo]], mutontomi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[Glaydah Namukasa|Glaydha Namukasa]], muwandiisi w'ebitabo
* [[:en:Philippa_Namutebi_Kabali-Kagwa|Philippa Namutebi Kabali-Kagwa]] (yazaalibwa 1964), mutontomi
* Peter Nazareth (yazaalibwa 1940), muwandiisi w’ebitabo, muwandiisi w’emizannyo, mutontomi era muvumirizi [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* Rajat Neogy (1938–1995), muwandiisi era musunsuzi [Gikandi & Mwangi]
* Jason Ntaro, mutontomi
* [[:en:Richard_Carl_Ntiru|Richard Carl Ntiru]] (yazaalibwa 1946), mutontomi [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* Michael B. Nsimbi (1910–1994), muwandiisi w’Oluganda
* [[:en:Nyana_Kakoma|Nyana Kakoma]], muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* Julius Ocwinyo (yazaalibwa 1961), musunsuzi, mutontomi, era omuwandiisi w’ebitabo
* [[:en:James_Munange_Ogoola|James Munange Ogoola]] (yazaalibwa 1945), mutontomi, mulamuzi
* Okello Oculi (1942–2025), muwandiisi w’ebitabo, mutontomi era musomi [Killam & Rowe]
* [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p'Bitek]] (1931–1982), mutontomi [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[Mary Karooro Okurut]] (yazaalibwa 1954), muwandiisi w’ebitabo, musomi, munnabyabufuzi
* Charles Onyango-Obbo (yazaalibwa 1958), munnamawulire
* [[:en:John_Ruganda|John Ruganda]] (1941–2007), muwandiisi w’emizannyo
* Andrew Rugasira, muwandiisi wa bitabo, musuubuzi
* [[:en:Rose_Rwakasisi|Rose Rwakasisi]] (yazaalibwa 1945), muwandiisi w'abaana, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Eneriko_Seruma|Eneriko Seruma]] (yazaalibwa 1944), mutontomi, muwandiisi w'ebitabo era muwandiisi w'emboozi ennyimpi [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* Robert Serumaga (1939–1980), muwandiisi w’emizannyo, Dayirekita era muwandiisi w’ebitabo [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Taban_Lo_Liyong|Taban Lo Liyong]] (yazaalibwa 1939), mutontomi, muvumirizi era enzaalwa ya Sudan [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* Bahadur Tejani (yazaalibwa 1942), mutontomi, enzaalwa ya Kenya, muwandiisi w'emizannyo era omukugu mu by'ebiwandiiko [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Lillian_Tindyebwa|Lillian Tindyebwa]], muwandiisi w’ebitabo, muwandiisi w’emboozi ennyimpi
* Tumusiime Rushedge (1941–2008), muwandiisi w’ebitabo, mukubi wa katuuni, musawo alongoosa
* [[:en:Nick_Twinamatsiko|Nick Twinamatsiko]], yinginiya, muwandiisi w’ebitabo, mutontomi
* [[:en:Hilda_Twongyeirwe|Hilda Twongyeirwe]], musunsuzi, mutontomi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Ayeta_Anne_Wangusa|Ayeta Anne Wangusa]] (yazaalibwa 1971), mulwanirizi w'eddembe, muwandiisi w'ebitabo, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* Timothy Wangusa (yazaalibwa 1942), [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe] omutontomi, omuwandiisi w'ebitabo
* [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] (yazaalibwa 1944), munnabyabufuzi, pulezidenti
* Samuel Iga Zinunula, mutontomi
* [[:en:Elvania_Namukwaya_Zirimu|Elvania Namukwaya Zirimu]] (1938–1979), [Gikandi & Mwangi] mutontomi, omuzannyi wa katemba
* [[Pio Zirimu]] (yafa 1977), mukugu mu nnimi era omukugu mu by’ebiwandiiko [Gikandi & Mwangi]
* Olukalala lw'abawandiisi b'Afirika okusinziira ku nsi
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
fthb42i86842yi9286g4yusc89k7xip
Juliet Muzoora Atuhairwe
0
11578
60340
44782
2026-07-10T16:14:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60340
wikitext
text/x-wiki
'''Muzoora Juliet Atuhaire''' [[:en:Teacher|musomesa]] [[:en:Ugandan_nationality_law|Munnayuganda]].<ref name=":2">{{Cite web |date=2023-10-07 |title=Promiscuity, pornography killing young Ugandans – cleric |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/promiscuity-pornography-killing-young-ugandans-cleric-4392954 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Akola nga kaminsona w'ebyenjigiriza bya siniya mu [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Emizannyo]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Muzoora Juliet Atuhaire Appointed Commissioner Secondary Education – eTop Uganda |url=https://www.etop.co.ug/news/muzoora-juliet-atuhaire-appointed-commissioner-secondary-education/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US |archive-date=2025-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250413184245/https://www.etop.co.ug/news/muzoora-juliet-atuhaire-appointed-commissioner-secondary-education/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Church of Uganda Heads of Education Institutions Tipped on Succession Planning - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---news-and-updat/church-of-uganda-heads-of-education-institutions-tipped-on-succession-planning/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US}}</ref> Yakulirako amasomero omuli [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]],<ref name=":2" /> Bwongyera Girls' Secondary School, Kinyasano Girls' School ne Mwengura Secondary School.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Integrity and diligence are my values |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/integrity-and-diligence-are-my-values-1822582 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Muzoora yasomera mu ssomero lya Kitunga Central School (eryakyusibwa ne lituumibwa Kitunga Day and Boarding Primary School) mu [[Ntungamo (disitulikit)|disitulikiti y’e Ntungamo]] mu 1977 gye yamalira pulayimale mu 1983 ng’alina obubonero 11(kkumi n’emu).<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Cite web |date=2022-07-11 |title=Old student associations giving back to schools |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/old-student-associations-giving-back-to-schools--3875680 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yaweebwa ekifo ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] gye yamalira siyina eyookuna mu 1987 ne siniya eyoomukaaga.<ref name=":0" /><ref name=":3" />
Mu 1990, Muzoora yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Education|diguli esooka mu by’enjigiriza]] nga akuguka mu Biwandiiko n’olulimi Olungereza era mu 1993, yatikkirwa.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Mu 1998, yaddamu okwewandiisa ku yunivasite e Makerere okusoma [[:en:Master_of_Education|diguli eyookubiri mu by'enjigiriza]] . Yatikkirwa mu 2001.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Emirimu gye ==
Muzoora yatandika omulimu gw’obusomesa mu 1993 oluvannyuma lw’okutikkirwa mu yunivasite y’e Makerere ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls’ Senior Secondary School]] nga wakati wa 2006 ne 2010, yafuuka ssentebe w’akakiiko akakola ku ndagaano n’omumyuka w’akulira essomero.<ref name=":0" /> Mu 2011, yafuuka omukulu w’essomero lya Mwengura Secondary School era omumyuka w’akulira essomero lya Kinyasano Girls.<ref name=":0" /> Mu 2012, Muzoora yali omukulu w'essomero lya Bwongyera Girls' Secondary School. Mu 2017, yaddayo ku ssomero lya Bweranyangi Girls' Senior Secondary School ng'akulira essomero okutuusa mu 2024,<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2025-04-10 |title=Vice President Launches Patriotism Training for Western Region Headteachers – Uganda Radio Network |url=https://ugandaradionetwork.com/s/vice-president-launches-patriotism-training-for-western-region-headteachers/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US}}</ref> lwe yalondebwa okubeera kaminsona w'ebyenjigiriza bya siniya mu minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2024-06-11 |title=Police probe death of student over subject combination row |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-probe-death-of-student-over-subject-combination-row--4653944 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
3sk4wm8c3quknl89o83bl5k1rbscdji
60560
60340
2026-07-10T16:35:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60560
wikitext
text/x-wiki
'''Muzoora Juliet Atuhaire''' [[:en:Teacher|musomesa]] [[:en:Ugandan_nationality_law|Munnayuganda]].<ref name=":2">{{Cite web |date=2023-10-07 |title=Promiscuity, pornography killing young Ugandans – cleric |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/promiscuity-pornography-killing-young-ugandans-cleric-4392954 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Akola nga kaminsona w'ebyenjigiriza bya siniya mu [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Emizannyo]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Muzoora Juliet Atuhaire Appointed Commissioner Secondary Education – eTop Uganda |url=https://www.etop.co.ug/news/muzoora-juliet-atuhaire-appointed-commissioner-secondary-education/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US |archive-date=2025-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250413184245/https://www.etop.co.ug/news/muzoora-juliet-atuhaire-appointed-commissioner-secondary-education/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Church of Uganda Heads of Education Institutions Tipped on Succession Planning - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---news-and-updat/church-of-uganda-heads-of-education-institutions-tipped-on-succession-planning/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US}}</ref> Yakulirako amasomero omuli [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]],<ref name=":2" /> Bwongyera Girls' Secondary School, Kinyasano Girls' School ne Mwengura Secondary School.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Integrity and diligence are my values |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/integrity-and-diligence-are-my-values-1822582 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Muzoora yasomera mu ssomero lya Kitunga Central School (eryakyusibwa ne lituumibwa Kitunga Day and Boarding Primary School) mu [[Ntungamo (disitulikit)|disitulikiti y’e Ntungamo]] mu 1977 gye yamalira pulayimale mu 1983 ng’alina obubonero 11(kkumi n’emu).<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Cite web |date=2022-07-11 |title=Old student associations giving back to schools |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/old-student-associations-giving-back-to-schools--3875680 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yaweebwa ekifo ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] gye yamalira siyina eyookuna mu 1987 ne siniya eyoomukaaga.<ref name=":0" /><ref name=":3" />
Mu 1990, Muzoora yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Education|diguli esooka mu by’enjigiriza]] nga akuguka mu Biwandiiko n’olulimi Olungereza era mu 1993, yatikkirwa.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Mu 1998, yaddamu okwewandiisa ku yunivasite e Makerere okusoma [[:en:Master_of_Education|diguli eyookubiri mu by'enjigiriza]] . Yatikkirwa mu 2001.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Emirimu gye ==
Muzoora yatandika omulimu gw’obusomesa mu 1993 oluvannyuma lw’okutikkirwa mu yunivasite y’e Makerere ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls’ Senior Secondary School]] nga wakati wa 2006 ne 2010, yafuuka ssentebe w’akakiiko akakola ku ndagaano n’omumyuka w’akulira essomero.<ref name=":0" /> Mu 2011, yafuuka omukulu w’essomero lya Mwengura Secondary School era omumyuka w’akulira essomero lya Kinyasano Girls.<ref name=":0" /> Mu 2012, Muzoora yali omukulu w'essomero lya Bwongyera Girls' Secondary School. Mu 2017, yaddayo ku ssomero lya Bweranyangi Girls' Senior Secondary School ng'akulira essomero okutuusa mu 2024,<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2025-04-10 |title=Vice President Launches Patriotism Training for Western Region Headteachers – Uganda Radio Network |url=https://ugandaradionetwork.com/s/vice-president-launches-patriotism-training-for-western-region-headteachers/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US}}</ref> lwe yalondebwa okubeera kaminsona w'ebyenjigiriza bya siniya mu minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2024-06-11 |title=Police probe death of student over subject combination row |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-probe-death-of-student-over-subject-combination-row--4653944 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
jylbp85ibfrqb2msama80i9q9973069
John Ntambirweki
0
11579
60249
40047
2026-07-10T16:07:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60249
wikitext
text/x-wiki
[[:en:Professor|Professor]] '''John Ntambirweki''' yali [[:en:Academic|munnamateeka]], [[:en:Academic_administrator|omuddukanya eby'ensoma]] n'ebyenjigiriza mu [[:en:Uganda|Uganda]], nga y'ensi ey'okusatu mu by'enfuna mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East Africa]] . Yaliko [[:en:Vice_Chancellor|Vice Chancellor]] wa [[:en:Uganda_Pentecostal_University|Uganda Pentecostal University]], yunivasite ey'obwannannyini, eyakkirizibwa ekitongole kya [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education]] mu 2005. <ref>https://web.archive.org/web/20150621064601/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3</ref>
== Eby'emabega ==
Yazaalibwa mu [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Western Uganda]], mu 1955.
== Obuyigirize ==
Yafuna [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], Dipulooma mu nkola y'amateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] ne [[:en:Master_of_Laws|diguli eyookubiri mu mateeka]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]] .
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Nga tannatandikawo Uganda Pentecostal Yunivasite, Ntambirweki yali musomesa omukulu mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] era ng'akulira ekitongole ky’amateeka mu [[:en:Uganda_Christian_University|yunivasite ya Uganda Christian University]] .
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
John Ntambirweki yali muwi w'amagezi mu '''kitongole kya Ntambirweki, Kandeebe & Company Advocates''', ekisangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Abalala abakola mu kampuni eno kuliko muwala we [[:en:Barbara_Ntambirweki|Barbara Ntambirweki]], naye nga musomesa omukulu mu kitongole ky’amateeka mu [[:en:Uganda_Pentecostal_University|Uganda Pentecostal University]] . <ref>https://web.archive.org/web/20150221010635/http://ntambirweki.com/firmprofile/profile-of-advocates.html</ref> <ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15023:for-brenda-success-is-about-belief-</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_Universities_in_Uganda|Olukalala lwa Yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'eby'obusuubuzi mu Uganda]]
* [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y’e Kabarole]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
qahoo7oqzwwgdba8bgxqytag463c35n
60459
60249
2026-07-10T16:24:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60459
wikitext
text/x-wiki
[[:en:Professor|Professor]] '''John Ntambirweki''' yali [[:en:Academic|munnamateeka]], [[:en:Academic_administrator|omuddukanya eby'ensoma]] n'ebyenjigiriza mu [[:en:Uganda|Uganda]], nga y'ensi ey'okusatu mu by'enfuna mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East Africa]] . Yaliko [[:en:Vice_Chancellor|Vice Chancellor]] wa [[:en:Uganda_Pentecostal_University|Uganda Pentecostal University]], yunivasite ey'obwannannyini, eyakkirizibwa ekitongole kya [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education]] mu 2005. <ref>https://web.archive.org/web/20150621064601/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3</ref>
== Eby'emabega ==
Yazaalibwa mu [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Western Uganda]], mu 1955.
== Obuyigirize ==
Yafuna [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], Dipulooma mu nkola y'amateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] ne [[:en:Master_of_Laws|diguli eyookubiri mu mateeka]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]] .
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Nga tannatandikawo Uganda Pentecostal Yunivasite, Ntambirweki yali musomesa omukulu mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] era ng'akulira ekitongole ky’amateeka mu [[:en:Uganda_Christian_University|yunivasite ya Uganda Christian University]] .
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
John Ntambirweki yali muwi w'amagezi mu '''kitongole kya Ntambirweki, Kandeebe & Company Advocates''', ekisangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Abalala abakola mu kampuni eno kuliko muwala we [[:en:Barbara_Ntambirweki|Barbara Ntambirweki]], naye nga musomesa omukulu mu kitongole ky’amateeka mu [[:en:Uganda_Pentecostal_University|Uganda Pentecostal University]] . <ref>https://web.archive.org/web/20150221010635/http://ntambirweki.com/firmprofile/profile-of-advocates.html</ref> <ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15023:for-brenda-success-is-about-belief-</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_Universities_in_Uganda|Olukalala lwa Yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'eby'obusuubuzi mu Uganda]]
* [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y’e Kabarole]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
hslgzm5uindckawf6plw32gai6e4fv7
Juliet Muzoora
0
11580
60337
44781
2026-07-10T16:14:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60337
wikitext
text/x-wiki
'''Muzoora Juliet Atuhaire''' [[:en:Teacher|musomesa]] [[:en:Ugandan_nationality_law|Munnayuganda]].<ref name=":2">{{Cite web |date=2023-10-07 |title=Promiscuity, pornography killing young Ugandans – cleric |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/promiscuity-pornography-killing-young-ugandans-cleric-4392954 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Akola nga kaminsona w'ebyenjigiriza bya siniya mu [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Emizannyo]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Muzoora Juliet Atuhaire Appointed Commissioner Secondary Education – eTop Uganda |url=https://www.etop.co.ug/news/muzoora-juliet-atuhaire-appointed-commissioner-secondary-education/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US |archive-date=2025-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250413184245/https://www.etop.co.ug/news/muzoora-juliet-atuhaire-appointed-commissioner-secondary-education/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Church of Uganda Heads of Education Institutions Tipped on Succession Planning - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---news-and-updat/church-of-uganda-heads-of-education-institutions-tipped-on-succession-planning/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US}}</ref> Yakulirako amasomero omuli [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]],<ref name=":2" /> Bwongyera Girls' Secondary School, Kinyasano Girls' School ne Mwengura Secondary School.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Integrity and diligence are my values |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/integrity-and-diligence-are-my-values-1822582 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Muzoora yasomera mu ssomero lya Kitunga Central School (eryakyusibwa ne lituumibwa Kitunga Day and Boarding Primary School) mu [[Ntungamo (disitulikit)|disitulikiti y’e Ntungamo]] mu 1977 gye yamalira pulayimale mu 1983 ng’alina obubonero 11(kkumi n’emu).<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Cite web |date=2022-07-11 |title=Old student associations giving back to schools |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/old-student-associations-giving-back-to-schools--3875680 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yaweebwa ekifo ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] gye yamalira siyina eyookuna mu 1987 ne siniya eyoomukaaga.<ref name=":0" /><ref name=":3" />
Mu 1990, Muzoora yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Education|diguli esooka mu by’enjigiriza]] nga akuguka mu Biwandiiko n’olulimi Olungereza era mu 1993, yatikkirwa.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Mu 1998, yaddamu okwewandiisa ku yunivasite e Makerere okusoma [[:en:Master_of_Education|diguli eyookubiri mu by'enjigiriza]] . Yatikkirwa mu 2001.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Emirimu gye ==
Muzoora yatandika omulimu gw’obusomesa mu 1993 oluvannyuma lw’okutikkirwa mu yunivasite y’e Makerere ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls’ Senior Secondary School]] nga wakati wa 2006 ne 2010, yafuuka ssentebe w’akakiiko akakola ku ndagaano n’omumyuka w’akulira essomero.<ref name=":0" /> Mu 2011, yafuuka omukulu w’essomero lya Mwengura Secondary School era omumyuka w’akulira essomero lya Kinyasano Girls.<ref name=":0" /> Mu 2012, Muzoora yali omukulu w'essomero lya Bwongyera Girls' Secondary School. Mu 2017, yaddayo ku ssomero lya Bweranyangi Girls' Senior Secondary School ng'akulira essomero okutuusa mu 2024,<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2025-04-10 |title=Vice President Launches Patriotism Training for Western Region Headteachers – Uganda Radio Network |url=https://ugandaradionetwork.com/s/vice-president-launches-patriotism-training-for-western-region-headteachers/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US}}</ref> lwe yalondebwa okubeera kaminsona w'ebyenjigiriza bya siniya mu minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2024-06-11 |title=Police probe death of student over subject combination row |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-probe-death-of-student-over-subject-combination-row--4653944 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
5sy66vvhos9rrbau6ejnk87o1h0evbh
60578
60337
2026-07-10T16:35:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60578
wikitext
text/x-wiki
'''Muzoora Juliet Atuhaire''' [[:en:Teacher|musomesa]] [[:en:Ugandan_nationality_law|Munnayuganda]].<ref name=":2">{{Cite web |date=2023-10-07 |title=Promiscuity, pornography killing young Ugandans – cleric |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/promiscuity-pornography-killing-young-ugandans-cleric-4392954 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Akola nga kaminsona w'ebyenjigiriza bya siniya mu [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'Ebyenjigiriza n'Emizannyo]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Muzoora Juliet Atuhaire Appointed Commissioner Secondary Education – eTop Uganda |url=https://www.etop.co.ug/news/muzoora-juliet-atuhaire-appointed-commissioner-secondary-education/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US |archive-date=2025-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250413184245/https://www.etop.co.ug/news/muzoora-juliet-atuhaire-appointed-commissioner-secondary-education/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Church of Uganda Heads of Education Institutions Tipped on Succession Planning - Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/cou---news-and-updat/church-of-uganda-heads-of-education-institutions-tipped-on-succession-planning/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US}}</ref> Yakulirako amasomero omuli [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]],<ref name=":2" /> Bwongyera Girls' Secondary School, Kinyasano Girls' School ne Mwengura Secondary School.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Integrity and diligence are my values |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/integrity-and-diligence-are-my-values-1822582 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Muzoora yasomera mu ssomero lya Kitunga Central School (eryakyusibwa ne lituumibwa Kitunga Day and Boarding Primary School) mu [[Ntungamo (disitulikit)|disitulikiti y’e Ntungamo]] mu 1977 gye yamalira pulayimale mu 1983 ng’alina obubonero 11(kkumi n’emu).<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Cite web |date=2022-07-11 |title=Old student associations giving back to schools |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/old-student-associations-giving-back-to-schools--3875680 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yaweebwa ekifo ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] gye yamalira siyina eyookuna mu 1987 ne siniya eyoomukaaga.<ref name=":0" /><ref name=":3" />
Mu 1990, Muzoora yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Education|diguli esooka mu by’enjigiriza]] nga akuguka mu Biwandiiko n’olulimi Olungereza era mu 1993, yatikkirwa.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Mu 1998, yaddamu okwewandiisa ku yunivasite e Makerere okusoma [[:en:Master_of_Education|diguli eyookubiri mu by'enjigiriza]] . Yatikkirwa mu 2001.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Emirimu gye ==
Muzoora yatandika omulimu gw’obusomesa mu 1993 oluvannyuma lw’okutikkirwa mu yunivasite y’e Makerere ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls’ Senior Secondary School]] nga wakati wa 2006 ne 2010, yafuuka ssentebe w’akakiiko akakola ku ndagaano n’omumyuka w’akulira essomero.<ref name=":0" /> Mu 2011, yafuuka omukulu w’essomero lya Mwengura Secondary School era omumyuka w’akulira essomero lya Kinyasano Girls.<ref name=":0" /> Mu 2012, Muzoora yali omukulu w'essomero lya Bwongyera Girls' Secondary School. Mu 2017, yaddayo ku ssomero lya Bweranyangi Girls' Senior Secondary School ng'akulira essomero okutuusa mu 2024,<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2025-04-10 |title=Vice President Launches Patriotism Training for Western Region Headteachers – Uganda Radio Network |url=https://ugandaradionetwork.com/s/vice-president-launches-patriotism-training-for-western-region-headteachers/ |access-date=2025-04-13 |language=en-US}}</ref> lwe yalondebwa okubeera kaminsona w'ebyenjigiriza bya siniya mu minisitule y'ebyenjigiriza n'emizannyo.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2024-06-11 |title=Police probe death of student over subject combination row |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-probe-death-of-student-over-subject-combination-row--4653944 |access-date=2025-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
o6nxziyk05plqoofkihiv69ez6z4hrz
Elizabeth Ntege
0
11591
60387
58851
2026-07-10T16:14:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60387
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox}}
'''Elizabeth Ntege Munnayuganda [[yinginiya]],''' mutandisi w'amirimu, muyiiya, [[musomesa]], era mulwanirizi wa [[nkyukakyuka mu bya tekinologiya]] okwetoloola [[Afirika]] yonna avugibwa okukkiriza.<ref name=":0">{{Cite web |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ictau-innovation-village-partner-to-strengthe-143634 |access-date=2025-04-11 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Ye [[Ssentebe w’olukiiko]] olufuzi olw’ekibiina ki Information Communication Technology Association (ICTAU), omu ku [[:en:Co-Founder|Batandisi]] era [[:en:Chief_executive_officer|Akulira]] kkampuni ya NFT Consult Group okuva mu Gwoluberyeberye 2021, NFT Mobility, NFT Ignite ekolera mu mawanga mukaaga mu [[Buvanjuba bwa Afirika]] era nga yakola nga mmemba atali ba lukiiko olufuzi owa [[Stanbic Bank Uganda Limited|Stanbic Bank Uganda]].<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Banura |first=Joan |date=2021-03-08 |title=NFT Consult Group CEO, Elizabeth Ntege ICATU Chairperson-elect |url=https://pctechmag.com/2021/03/nft-consult-group-ceo-elizabeth-ntege-elected-as-new-icatu-chairperson/ |access-date=2025-04-11 |website=PC Tech Magazine |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2023-07-14 |title=Enabling environment spurring ICT growth – study |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/enabling-environment-spurring-ict-growth-study-4303554 |access-date=2025-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yakola nga [[yinginiya]] mu kkampuni nga Uganda Telecom, [[British Telecom]], BT Concert ne D-link Europe ey'e [[Bulaaya]].<ref name=":0"/><ref name=":3">https://pctechmag.com/2021/03/nft-consult-group-ceo-elizabeth-ntege-elected-as-new-icatu-chairperson/</ref>
== Okusoma kwe ==
Yasoma Diguli esooka eya masannyalaze (BEng) mu byuma bikalimagezi, Systems Engineering (okuva mu 1989 -1993) ku yunivasite ya De Montfort Leicester (DMU). Dipuloma mu by’okuddukanya emirimu ku ttendekero lya [[Chartered Management Institute]] (2006).
== Emirimu gye ==
Ntege yakolako ne Uganda Telecom, [[British Telecom]], BT Concert, ne D-Link Europe nga [[yinginiya]] okumala emyaka egisukka mu 10 era nga Integrator era [[Omuwabuzi ku Bizinensi]] ku The Innovation Village okuva mu Gwokubiri 2020 okutuuka Ogwekkumi 2020.<ref name=":4" />
[[Y'omu ku batandisi]] ba NFT Consult Group eyatandika mu 2005 okutuusa leero n’emirimu gyayo mu mawanga 12 mu [[Buvanjuba bwa Afirika]] ne mu [[Bukiikaddyo bwa Afirika]], [[Akulira]] NFT Consult Ltd, okuva mu Gwoluberyeberye 2021 okutuusa kati wamu n'obwa dayirekita W'enteekateeka n'Emirimu okuva mu Gwokusatu 2005 - Ogwekkumineebiri 2019, yalondebwa mu Gwokubiri 2021 okutuusa kati okubeera Ssentebe w'olukiiko olufuzi olw'ekitongole ki Information Communication Technology Association Uganda (ICTAU), era nga [[Ssentebe]] ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Limited ne Board of Chance for Childhood, [[ekitongole ekitali kya magoba]] ekisangibwa mu [[Bungereza]] ekiwagira abaana abateesobola okuva mu Gwomukaaga 2020.<ref name=":1"/><ref name=":2"/><ref name=":3"/><ref name=":4">{{Cite web |last=administrator |date=2025-02-24 |title=Elizabeth Ntege – Chairperson, ICT Association of Uganda - TICON Africa |url=https://ticonafrica.org/2025/02/24/elizabeth-ntege-chairperson-ict-association-of-uganda/ |access-date=2025-04-11 |language=en-ZA}}</ref> [[Y'omu ku batandisi]] ba ITES Innovation Hub era nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Tekinologiya n'obuyiiya, Mugwekkuminoogumu 2023 okutuuka mu Gwokutaano 2024. Yakola nga [[Dayirekita atenyigira buterevu mu kuddukanya emirimu]] mu [[Stanbic Bank Uganda Limited|Stanbic Bank Uganda]] okuva mu Gwoluberyeberye 2020 okutuuka mu Mugwokutaano 2024.<ref name=":3" /> Era ye [[Digital Transform]] era Avukulira abakozi mu Invest2Impact [[Afirika]] okuva mu Gwokutaano 2020.<ref>https://ticonafrica.org/2025/02/24/elizabeth-ntege-chairperson-ict-association-of-uganda/</ref>
Mu mulimu gwe, essira aliteeka ku makolero ga [[Oil ne Gas|Oil and Gas]], [[Ebyensimbi]], [[IT]], [[n'ebyamasimu]].
== Awaadi ze n’ebituukiddwaako ==
* Tech She-Roe 2025.<ref>{{Cite web |title=Spidd’s Tech She-Roe 2025: Elizabeth Ntege – A Trailblazer in Uganda’s ICT Sector & Workforce Transformation – Spidd |url=https://www.spiddafrica.com/2025/03/06/spidds-tech-she-roe-2025-elizabeth-ntege-a-trailblazer-in-ugandas-ict-sector-workforce-transformation/ |access-date=2025-04-11 |language=en-US |archive-date=2025-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250411090138/https://www.spiddafrica.com/2025/03/06/spidds-tech-she-roe-2025-elizabeth-ntege-a-trailblazer-in-ugandas-ict-sector-workforce-transformation/ |url-status=dead }}</ref>
* Signatory Women's Empowerment Principles June 2024.
* Gold Award - UNDP Gender Equality Seal in December 2023.
== Obulamu obw’omuda ==
[[Mufumbo]] era alina abaana babiri [[ab'obuwala]].<ref>{{Cite web |last=Namyalo |first=Consolate |date=2021-03-11 |title=#WomensMonth2021: Leading In A Crisis – Elizabeth Ntege - Zuba Network |url=https://zubanetwork.com/womensmonth2021-leading-in-a-crisis-elizabeth-ntege/ |access-date=2025-04-11 |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Maggie Kigozi]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://ictau.ug/ https://ictau.ug/ Omukutu gwa yintaneeti.]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakazi bannassaayansi ab'Ekyasa ky'abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda Bannassaayanzi ab'Ekyasa kyabirimwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abasuubuzi ab'Ekyasa kyabirimwekimu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kampala]]
[[Category:Bannayuganda abakazi abakulira bizinensi]]
[[Category:Bannayuganda abakazi abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
85y7wiysccxurbplxk3xsjpu9tkkber
60571
60387
2026-07-10T16:35:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60571
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox}}
'''Elizabeth Ntege Munnayuganda [[yinginiya]],''' mutandisi w'amirimu, muyiiya, [[musomesa]], era mulwanirizi wa [[nkyukakyuka mu bya tekinologiya]] okwetoloola [[Afirika]] yonna avugibwa okukkiriza.<ref name=":0">{{Cite web |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ictau-innovation-village-partner-to-strengthe-143634 |access-date=2025-04-11 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Ye [[Ssentebe w’olukiiko]] olufuzi olw’ekibiina ki Information Communication Technology Association (ICTAU), omu ku [[:en:Co-Founder|Batandisi]] era [[:en:Chief_executive_officer|Akulira]] kkampuni ya NFT Consult Group okuva mu Gwoluberyeberye 2021, NFT Mobility, NFT Ignite ekolera mu mawanga mukaaga mu [[Buvanjuba bwa Afirika]] era nga yakola nga mmemba atali ba lukiiko olufuzi owa [[Stanbic Bank Uganda Limited|Stanbic Bank Uganda]].<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Banura |first=Joan |date=2021-03-08 |title=NFT Consult Group CEO, Elizabeth Ntege ICATU Chairperson-elect |url=https://pctechmag.com/2021/03/nft-consult-group-ceo-elizabeth-ntege-elected-as-new-icatu-chairperson/ |access-date=2025-04-11 |website=PC Tech Magazine |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2023-07-14 |title=Enabling environment spurring ICT growth – study |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/enabling-environment-spurring-ict-growth-study-4303554 |access-date=2025-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yakola nga [[yinginiya]] mu kkampuni nga Uganda Telecom, [[British Telecom]], BT Concert ne D-link Europe ey'e [[Bulaaya]].<ref name=":0"/><ref name=":3">https://pctechmag.com/2021/03/nft-consult-group-ceo-elizabeth-ntege-elected-as-new-icatu-chairperson/</ref>
== Okusoma kwe ==
Yasoma Diguli esooka eya masannyalaze (BEng) mu byuma bikalimagezi, Systems Engineering (okuva mu 1989 -1993) ku yunivasite ya De Montfort Leicester (DMU). Dipuloma mu by’okuddukanya emirimu ku ttendekero lya [[Chartered Management Institute]] (2006).
== Emirimu gye ==
Ntege yakolako ne Uganda Telecom, [[British Telecom]], BT Concert, ne D-Link Europe nga [[yinginiya]] okumala emyaka egisukka mu 10 era nga Integrator era [[Omuwabuzi ku Bizinensi]] ku The Innovation Village okuva mu Gwokubiri 2020 okutuuka Ogwekkumi 2020.<ref name=":4" />
[[Y'omu ku batandisi]] ba NFT Consult Group eyatandika mu 2005 okutuusa leero n’emirimu gyayo mu mawanga 12 mu [[Buvanjuba bwa Afirika]] ne mu [[Bukiikaddyo bwa Afirika]], [[Akulira]] NFT Consult Ltd, okuva mu Gwoluberyeberye 2021 okutuusa kati wamu n'obwa dayirekita W'enteekateeka n'Emirimu okuva mu Gwokusatu 2005 - Ogwekkumineebiri 2019, yalondebwa mu Gwokubiri 2021 okutuusa kati okubeera Ssentebe w'olukiiko olufuzi olw'ekitongole ki Information Communication Technology Association Uganda (ICTAU), era nga [[Ssentebe]] ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Limited ne Board of Chance for Childhood, [[ekitongole ekitali kya magoba]] ekisangibwa mu [[Bungereza]] ekiwagira abaana abateesobola okuva mu Gwomukaaga 2020.<ref name=":1"/><ref name=":2"/><ref name=":3"/><ref name=":4">{{Cite web |last=administrator |date=2025-02-24 |title=Elizabeth Ntege – Chairperson, ICT Association of Uganda - TICON Africa |url=https://ticonafrica.org/2025/02/24/elizabeth-ntege-chairperson-ict-association-of-uganda/ |access-date=2025-04-11 |language=en-ZA}}</ref> [[Y'omu ku batandisi]] ba ITES Innovation Hub era nga Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa Tekinologiya n'obuyiiya, Mugwekkuminoogumu 2023 okutuuka mu Gwokutaano 2024. Yakola nga [[Dayirekita atenyigira buterevu mu kuddukanya emirimu]] mu [[Stanbic Bank Uganda Limited|Stanbic Bank Uganda]] okuva mu Gwoluberyeberye 2020 okutuuka mu Mugwokutaano 2024.<ref name=":3" /> Era ye [[Digital Transform]] era Avukulira abakozi mu Invest2Impact [[Afirika]] okuva mu Gwokutaano 2020.<ref>https://ticonafrica.org/2025/02/24/elizabeth-ntege-chairperson-ict-association-of-uganda/</ref>
Mu mulimu gwe, essira aliteeka ku makolero ga [[Oil ne Gas|Oil and Gas]], [[Ebyensimbi]], [[IT]], [[n'ebyamasimu]].
== Awaadi ze n’ebituukiddwaako ==
* Tech She-Roe 2025.<ref>{{Cite web |title=Spidd’s Tech She-Roe 2025: Elizabeth Ntege – A Trailblazer in Uganda’s ICT Sector & Workforce Transformation – Spidd |url=https://www.spiddafrica.com/2025/03/06/spidds-tech-she-roe-2025-elizabeth-ntege-a-trailblazer-in-ugandas-ict-sector-workforce-transformation/ |access-date=2025-04-11 |language=en-US |archive-date=2025-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250411090138/https://www.spiddafrica.com/2025/03/06/spidds-tech-she-roe-2025-elizabeth-ntege-a-trailblazer-in-ugandas-ict-sector-workforce-transformation/ |url-status=dead }}</ref>
* Signatory Women's Empowerment Principles June 2024.
* Gold Award - UNDP Gender Equality Seal in December 2023.
== Obulamu obw’omuda ==
[[Mufumbo]] era alina abaana babiri [[ab'obuwala]].<ref>{{Cite web |last=Namyalo |first=Consolate |date=2021-03-11 |title=#WomensMonth2021: Leading In A Crisis – Elizabeth Ntege - Zuba Network |url=https://zubanetwork.com/womensmonth2021-leading-in-a-crisis-elizabeth-ntege/ |access-date=2025-04-11 |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Maggie Kigozi]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://ictau.ug/ https://ictau.ug/ Omukutu gwa yintaneeti.]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakazi bannassaayansi ab'Ekyasa ky'abiri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda Bannassaayanzi ab'Ekyasa kyabirimwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abasuubuzi ab'Ekyasa kyabirimwekimu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kampala]]
[[Category:Bannayuganda abakazi abakulira bizinensi]]
[[Category:Bannayuganda abakazi abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
nozc1ktk6gh3r0irn5g9do8wswhf7i4
Yunivasite y'e Kyambogo
0
11599
60516
40210
2026-07-10T16:31:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60516
wikitext
text/x-wiki
'''Kyambogo University''' (KYU) [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Y'emu ku Yunivasite ezisinga obunene era ez'ekitiibwa mu Uganda era y'emu ku yunivasite za gavumenti omunaana saako n'amatendekero agagaba diguli mu ggwanga nga zitambula n'omubala ogusoma nti , "Okumanya n'Obukugu mu Buweereza."
== Ebyafaayo ==
Yunivasite y’e Kyambogo yatandikibwawo mu 2003 olw'etteeka erifuga yunivasite n’amatendekero ga waggulu amalala erya 2001 nga ligatta amatedekero omwali Uganda Polytechnic Kyambogo (UPK), Institute of Teacher Education, Kyambogo (ITEK), n’ekitongole kya Uganda National Institute of Special Education (UNISE). <ref>Cula, Andres (2005).</ref>
=== Ettendekero lya Uganda Polytechnic Kyambogo ===
Mu 1928, emisomo gy’ebyobusuubuzi n’ebyemikono mu Makerere College (kati [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]] ) gy'akutulwamu ne gifuuka Kampala Technical School empya. <ref name="PS-Review">Uganda.</ref> Essomero lino lyasengukira e [[:en:Nakawa|Nakawa]] ne lifuuka Kampala Technical Institute. <ref>Ssekamwa, J. C. (1997).</ref> Mu 1958, essomero eryo ly'asengulwa ne litwalibwa e Kyambogo ne lituumibwa Uganda Technical College n'oluvannyuma ne lituumibwa erinnya lya Uganda Polytechnic, Kyambogo.
=== Ettendekero ly’okusomesa abasomesa, Kyambogo ===
[[File:Institute_of_Teacher_Education_Kyambogo_Golden_Jubilee_(1948-1998).jpg|thumb|Ettendekero elisomesa abasomesa Kyambogo]]
ITEK yatandika ng’ettendekero lya gavumenti eritendeka abasomesa mu 1948 e Nyakasura mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y’e Kabarole]] . Mu 1954, yakyusibwa n'etwalibwa ku lusozi Kyambogo n’efuuka ettendekero ly’abasomesa mu ggwanga era oluvannyuma n’efuuka ITEK mu mateeka ga Paalamenti mu 1989. <ref>Kiyaga-Mulindwa, David; Adupa, Cyprien B. (1998).</ref>
=== Ettendekero ly'ebyenjigiriza ery'enjawulo erya Uganda National Institute of Special Education ===
UNISE yali yeegattira mu kitongole ky’ebyenjigiriza eby’enjawulo mu [[:en:Faculty_(division)|Bbanguliro]] ly’ebyenjigiriza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], n’efuuka ettendekero eryetongodde mu [[:en:Act_of_Parliament|tteeka]] lya [[:en:National_Assembly_of_Uganda|Paalamenti]] mu 1998.
== Kampasi ==
[[File:Kyambogo_University_Central_library.jpg|alt=Kyambogo University Central library|thumb|Etterekero ly’ebitabo ery’omu yunivasite y’e Kyambogo]]
Ekibangirizi kya yunivasite kisangibwa ku [[:en:Kyambogo|lusozi Kyambogo]], nga kilomita 8 (5 mi) okuva ku luguudo mu Buvanjuba bwa [[:en:Central_business_district|Disitulikiti y’ebyobusuubuzi]] wakati mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref>https://www.google.com/maps/dir/Amber+House+Ltd,+Speke+Rd,+Kampala/Kyambogo+University,+Kyambogo+Road,+Kiwatule+-+Banda+-+Kyambogo+Rd,+Kampala/@0.3299625,32.5737519,13z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc8088ae51ed:0xda1acac01440f031!2m2!1d32.5820395!2d0.3135936!1m5!1m1!1s0x177db987217a1c5b:0x5d51c8f289ef68da!2m2!1d32.6321083!2d0.3474915!3e0</ref> Ebibalo bya maapu ku yunivasite eno biri: 0°21'00.0"N, 32°37'48.0"E (Latitude:0.350000; Longitude:32.630000). <ref>https://www.google.com/maps/place/0%C2%B021'00.0%22N+32%C2%B037'48.0%22E/@0.3487514,32.6310231,555m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.35!4d32.63?hl=en</ref>
== Enteekateeka n’okuddukanya emirimu ==
Kati Yunivasite y’e Kyambogo erina amabanguliro mukaaga, amasomero mukaaga n’ettendekero limu: <ref>Johnson Twinamatsiko (4 March 2022).</ref>
* Ebbanguliro lya Yinginiya
* Ebbanguliro lya Sayansi
* Ebbanguliro ly’ebyobulimi
* Ebbanguliro ly'ebyetaago eby'enjawulo & Rehabilitation
* Ebbanguliro ly’ebyemikono n’eby’obuntubulamu
* Ebbanguliro lya Sayansi w’Ebyobulamu
* Essomero elisomesa ku bya [[:en:Built_environment|Built Enviroment]]
* Essomero [[:en:Study_skills|ly’Ebyemikono]]
* Essomero lya [[:en:Computing|Sayansi w'ebyuma bikalimagezi]] n'[[:en:Information_Science|Amawulire]]
* Essomero [[:en:Education|ly'ebyenjigiriza]]
* Essomero [[:en:Art|ly’ebyemikono]] n’[[:en:Industrial_Design|okukuba ebifaananyi ebifulumiziddwa]]
* Essomero elisomesa [[:en:Management|okuddukannya emirimu]] n’ebya [[:en:Entrepreneurship|bizinensi]]
* Ekitongole ky’ebyenjigiriza eby’ewala, ebifo eby’okuyiga ku yintaneeti n’okuyiga.
== Abayizi abaaliwo abamanyiddwa ==
=== Ab'ebitiibwa ===
* [[:en:William_Gabula|William Gabula]], Kyabazinga wa [[:en:Busoga|Busoga]] ow'okuna era nga ye mukulu mu kika kya Gabula
=== Eby'obufuzi ===
* [[:en:Henry_Bagiire|Henry Bagiire]], Minisita omubeezi ow’ebyobulimi, 2011-2016
* [[:en:Charles_Bakkabulindi|Charles Bakkabulindi]], MP, Minisita Oomubeezi ow’Ebyemizannyo okuva mu 2005
* [[:en:Rukiya_Chekamondo|Rukiya Chekamondo]], Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kukyusa bizinensi okuva mu gavumenti okudda mu by'obwannannyini, 2006-2011
* [[:en:Lukia_Isanga_Nakadama|Lukia Isanga Nakadama]], Minisita omubeezi ow’ekikula ky’abantu n’ebyobuwangwa okuva mu 2006
* [[:en:Daniel_Kidega|Daniel Kidega]], Sipiika ow’okuna mu lukiiko lw’ababaka ba Paalamenti mu buvanjuba bwa Afrika okuva mu 2014
* [[:en:Brenda_Nabukenya|Brenda Nabukenya]], Omubaka wa palamenti owa Disitulikiti y’e Luwero wakati wa 2011 ne 2016, Omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y’e Luwero mu Paalamenti 2021-
=== Abasomesa ===
* [[:en:Hannington_Sengendo|Hannington Sengendo]], omumyuka wa Cansala wa Yunivasite y’e Nkumba okuva mu 2013.
* [[:en:Arthur_Sserwanga|Arthur Sserwanga]], omumyuka wa Cansala wa Muteesa I Royal University 2014 okutuuka mu 2017.
=== Bizinensi ===
* [[:en:Anatoli_Kamugisha|Anatoli Kamugisha]], omutandisi era maneja wa kkampuni ya Akright Projects
* [[:en:Richard_Musani|Richard Musani]], akulira eby’okutunda mu kkampuni ya Movit Products Limited
=== Mu kisaawe ky'abamusanyusa ===
* [[:en:Joanita_Kawalya|Joanita Kawalya]], muyimbi era mmemba wa [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]]
* [[:en:Rachael_Magoola|Rachael Magoola]], muyimbi era mmemba wa Afrigo Band
* [[:en:Irene_Ntale|Irene Ntale]], muyimbi
* [[:en:Milka_Irene|Milka Irene]], munnakatemba era munnabyabufuzi
* [[:en:Rema_Namakula|Rema Namakula]], muyimbi era omusanyusa
=== Eby'emizannyo ===
* [[:en:Stella_Chesang|Stella Chesang]], munnabyamizannyo era nnantameggwa w’ensi yonna mu misinde gy’oku nsozi mu 2015
* [[:en:Henry_Malinga|Henry Malinga]], omuzannyi wa nsero
* [[:en:Susan_Muwonge|Susan Muwonge]] ddereeva wa motoka z'empaka era musomesa <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/susan-muwonge-queen-of-speed-1791602</ref>
* [[:en:Brian_Umony|Brian Umony]], muzannyi w’amupiira mu [[:en:KCCA_FC|KCCA FC]] ne mu [[:en:Uganda_national_football_team|Ttiimu y’eggwanga eya Uganda]], emanyiddwa nga Uganda Cranes.
=== Abalala ===
* [[:en:Diana_Nkesiga|Diana Nkesiga]], Vicar wa Lutikko y'Abatukuvu bonna, Nakasero okuva mu 2007
* [[:en:Julius_Ocwinyo|Julius Ocwinyo]], mutontomi era omuwandiisi w’ebitabo
* [[:en:Kazawadi_Papias_Dedeki|Kazawadi Papias Dedeki]], Yinginiya era pulezidenti w'ekitongole ekitaba ba yinginiya ekya Federation of Africa Engineering Organizations
* [[:en:Stephen_Buay_Rolnyang|Stephen Buay Rolnyang]], omukulembeze w’abayeekera mu South Sudan era eyali Genero wa SSPDF
== Abakulu b'amasomero ==
* [[:en:John_Ssebuwufu|John Ssebuwufu]], Cansalar okuva mu 2014 <ref>Anguyo, Innocent (20 February 2014).</ref>
* [[:en:Elly_Katunguka|Elly Katunguka]], omumyuka wa Cansala okuva mu 2014 <ref>JoomlaSupport (1 April 2012).</ref> <ref>Wandera, Stephen (1 February 2016).</ref>
* [[:en:Senteza_Kajubi|Senteza Kajubi]], Omukulu w’ettendekero ly’ebyenjigiriza ebya waggulu e Kyambogo, 1986-1990 <ref>New Vision (1 May 2012).</ref>
*
* [[:en:Venansius_Baryamureeba|Venansius Baryamureeba]], Omusomesa omuyambi, 1995-1996 <ref>OneQN.net (24 August 2013).</ref>
* [[:en:Edward_Rugumayo|Edward Rugumayo]], musomesa, 1968-1969
* [[:en:Sam_Joseph_Ntiro|Sam Joseph Ntiro]]
* [[:en:Elvania_Namukwaya_Zirimu|Elvania Namukwaya Zirimu]]
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.kyu.ac.ug Omukutu gwa Yunivasite y'e Kyambogo]
{{Authority control}}{{Kampala District}}{{Universities in Uganda}}
[[Category:Abasomesa]]
h9mxvwm32uee7ze55bvr4aaf19a9bvr
Micheal B. Nsimbi
0
11623
60318
40872
2026-07-10T16:13:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60318
wikitext
text/x-wiki
Dr. '''Michael Bazzebulala Nsimbi''', [[:en:Member_of_the_Most_Excellent_Order_of_the_British_Empire|MBE]] (Yazaalibwa mu Gwokusatu 10, 1910 – Ogwokusatu 5, 1994) yali musomesa Munnayuganda, omutontomi eyatwalibwanga nga Taata [[:en:Literature|w’ebiwandiiko]] [[Baganda|by’Abaganda]],<ref>Joachim Buwembo; [https://web.archive.org/web/20041212133235/http://www.nationmedia.com/EastAfrican/13092004/Opinion/Opinion5.html "SMS to Liberals: Mobile Phones and Alcohol Make Jack and Jill Dull Kids] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20041212133235/http://www.nationmedia.com/EastAfrican/13092004/Opinion/Opinion5.html|date=2004-12-12}}", ''The East African'', September 13, 2004.</ref> yali mutandisi [[Luganda|w'olulimu Oluganda]], [[Buganda|obuwangwa]] n’engeri y’okuwandiika.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa Masaka, yasomera ku St. Henry’s College, Kitovu, ne St. Mary's College, Kisubi, oluvannyuma n'e yegatta ku Yunivasite y'e Makerere, gye yakugukira ng'omusomesa.
== Emirimu gye ==
Mu myaka gya 1940, Nsimbi yafulumya ''Ennono z'Abaganda (Ensibuko ya Baganda)'', omulimu ogw'omusingi mu kukulaakulanya [[Essomampandiika|okuwandiika]] n'okuwandiika [[:en:Historiography|ebyafaayo]] by'Oluganda.<ref>Kent, Hall, Daily & Lancour (1968); ''Encyclopedia of Library and Information Science'', [https://books.google.com/books?id=pssKaiqSSVUC&dq=%22michael+nsimbi%22&pg=PA300 p. 300.]</ref> Yatandikawo [[:en:Luganda_Society|ekibiina ky’Oluganda]] mu 1950 okukuuma, okumanyisa n’okutumbula enkozesa y’Oluganda mu Baganda n’abatali Baganda,<ref name="The Luganda Society">Buganda.com: [https://web.archive.org/web/20220813094538/http://www.buganda.com/pride.htm The Luganda Society]</ref> era n’akolagana ne [[:en:J._D._Chesswas|JD Chesswas]] okufulumya ebitabo omuli ebisomesebwa mu misomo gy'olulimi Oluganda. Ssentebe w’ekibiina kino okuva mu 1963 okutuuka mu 1987, Nsimbi, wamu ne Dr [[Livingstone Walusimbi]], baali basaale nnyo mu kutandikawo ensoma ey’olulimi Oluganda omulundi ogwasooka ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] mu 1976, yunivasite yokka mu ggwanga mu kiseera ekyo. N’ekyavaamu, ensoma ya siniya yatandikibwawo mu 1979, n’ensoma y’amatendekero g’abasomesa mu ggwanga mu 1984. Mu 1989 yaweebwa diguli y’obusawo ey’ekitiibwa (Doctor of Letters, Honoris Causa) okuva e Makerere.
Nsimbi era yakubirizza okuzuukusa ennimi n’obuwangwa obulala obw’omu ggwanga lya Uganda. Yafuulibwa [[:en:Member_of_the_Most_Excellent_Order_of_the_British_Empire|MBE]] mu 1960, n’aweebwa omudaali gwa ''[[:en:Uganda_Independence_Medal|Uganda Independence Medal]]'' mu 1963. Yafa nga March 5, 1994, era mu mwaka gwe gumu n’aweebwa ekitiibwa olw’okutondawo enteekateeka ya Dr. Nsimbi Scholarship Scheme olw'okussa ekitiibwa mu mulimu gwe yakola mu kutumbula olulimi n’obuwangwa bw’Oluganda.
== Byawandiiseeko ==
* ''Ennono z'Abaganda (Ensibuko ya Baganda) .''
* ''Olulimi Oluganda''
* ''Ennyinyonnyola y’Empandiika y’Oluganda eya Standard Orthography'' (1958, 1963), ne J. D. Chesswas
* ''The Kagenda series: Kitagenda ne Kagenda, Kagenda ne Banne, Kagenda ne banne bakola ki?''
* ''Omweso Mu Uganda'' (Omweso, Omuzannyo Abantu gwe Bazannya mu Uganda) (1969)
* ''Amannya, Ebika n'Ebigambo by'Oluganda'' (1980) .
* ''Njize Okusoma Kato Ne Nnakku Ekitabo'' (1990), ne JD Chesswas
* ''Siwa Muto Lugero'' (1990)
* ''Amanya Amaganda N'Ennono Zaago'' (1990)
ebitabo ebifulumiziddwa mu mannya ag'obulimba nga '''Binsangawano''' :
* ''Bonna Baasumagira?''
* ''Bwali butamanya.''
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
hxwwznoq37kl7epllygyzlw1ul4zjog
60527
60318
2026-07-10T16:34:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60527
wikitext
text/x-wiki
Dr. '''Michael Bazzebulala Nsimbi''', [[:en:Member_of_the_Most_Excellent_Order_of_the_British_Empire|MBE]] (Yazaalibwa mu Gwokusatu 10, 1910 – Ogwokusatu 5, 1994) yali musomesa Munnayuganda, omutontomi eyatwalibwanga nga Taata [[:en:Literature|w’ebiwandiiko]] [[Baganda|by’Abaganda]],<ref>Joachim Buwembo; [https://web.archive.org/web/20041212133235/http://www.nationmedia.com/EastAfrican/13092004/Opinion/Opinion5.html "SMS to Liberals: Mobile Phones and Alcohol Make Jack and Jill Dull Kids] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20041212133235/http://www.nationmedia.com/EastAfrican/13092004/Opinion/Opinion5.html|date=2004-12-12}}", ''The East African'', September 13, 2004.</ref> yali mutandisi [[Luganda|w'olulimu Oluganda]], [[Buganda|obuwangwa]] n’engeri y’okuwandiika.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa Masaka, yasomera ku St. Henry’s College, Kitovu, ne St. Mary's College, Kisubi, oluvannyuma n'e yegatta ku Yunivasite y'e Makerere, gye yakugukira ng'omusomesa.
== Emirimu gye ==
Mu myaka gya 1940, Nsimbi yafulumya ''Ennono z'Abaganda (Ensibuko ya Baganda)'', omulimu ogw'omusingi mu kukulaakulanya [[Essomampandiika|okuwandiika]] n'okuwandiika [[:en:Historiography|ebyafaayo]] by'Oluganda.<ref>Kent, Hall, Daily & Lancour (1968); ''Encyclopedia of Library and Information Science'', [https://books.google.com/books?id=pssKaiqSSVUC&dq=%22michael+nsimbi%22&pg=PA300 p. 300.]</ref> Yatandikawo [[:en:Luganda_Society|ekibiina ky’Oluganda]] mu 1950 okukuuma, okumanyisa n’okutumbula enkozesa y’Oluganda mu Baganda n’abatali Baganda,<ref name="The Luganda Society">Buganda.com: [https://web.archive.org/web/20220813094538/http://www.buganda.com/pride.htm The Luganda Society]</ref> era n’akolagana ne [[:en:J._D._Chesswas|JD Chesswas]] okufulumya ebitabo omuli ebisomesebwa mu misomo gy'olulimi Oluganda. Ssentebe w’ekibiina kino okuva mu 1963 okutuuka mu 1987, Nsimbi, wamu ne Dr [[Livingstone Walusimbi]], baali basaale nnyo mu kutandikawo ensoma ey’olulimi Oluganda omulundi ogwasooka ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] mu 1976, yunivasite yokka mu ggwanga mu kiseera ekyo. N’ekyavaamu, ensoma ya siniya yatandikibwawo mu 1979, n’ensoma y’amatendekero g’abasomesa mu ggwanga mu 1984. Mu 1989 yaweebwa diguli y’obusawo ey’ekitiibwa (Doctor of Letters, Honoris Causa) okuva e Makerere.
Nsimbi era yakubirizza okuzuukusa ennimi n’obuwangwa obulala obw’omu ggwanga lya Uganda. Yafuulibwa [[:en:Member_of_the_Most_Excellent_Order_of_the_British_Empire|MBE]] mu 1960, n’aweebwa omudaali gwa ''[[:en:Uganda_Independence_Medal|Uganda Independence Medal]]'' mu 1963. Yafa nga March 5, 1994, era mu mwaka gwe gumu n’aweebwa ekitiibwa olw’okutondawo enteekateeka ya Dr. Nsimbi Scholarship Scheme olw'okussa ekitiibwa mu mulimu gwe yakola mu kutumbula olulimi n’obuwangwa bw’Oluganda.
== Byawandiiseeko ==
* ''Ennono z'Abaganda (Ensibuko ya Baganda) .''
* ''Olulimi Oluganda''
* ''Ennyinyonnyola y’Empandiika y’Oluganda eya Standard Orthography'' (1958, 1963), ne J. D. Chesswas
* ''The Kagenda series: Kitagenda ne Kagenda, Kagenda ne Banne, Kagenda ne banne bakola ki?''
* ''Omweso Mu Uganda'' (Omweso, Omuzannyo Abantu gwe Bazannya mu Uganda) (1969)
* ''Amannya, Ebika n'Ebigambo by'Oluganda'' (1980) .
* ''Njize Okusoma Kato Ne Nnakku Ekitabo'' (1990), ne JD Chesswas
* ''Siwa Muto Lugero'' (1990)
* ''Amanya Amaganda N'Ennono Zaago'' (1990)
ebitabo ebifulumiziddwa mu mannya ag'obulimba nga '''Binsangawano''' :
* ''Bonna Baasumagira?''
* ''Bwali butamanya.''
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
fb7nnx4enrua6re4k8gft6yxhzo8wa3
Kagayi Peter
0
11654
60343
42446
2026-07-10T16:14:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60343
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Kagayi''' [[:en:Ugandan|munnayuganda]] Mutontomi <ref name="anotherafrica">{{Cite web |url=http://www.anotherafrica.net/publication/thought-structures-deconstructing-a-ugandan-state-of-mind |title=Archive copy |access-date=2025-08-26 |archive-date=2024-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241210055614/http://www.anotherafrica.net/publication/thought-structures-deconstructing-a-ugandan-state-of-mind |url-status=dead }}</ref> Munnamateeka <ref name="monitor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1394910-11xvt1oz/index.html</ref> era Musomesa. <ref name="shortstorydayafrica">{{Cite web |url=http://shortstorydayafrica.org/news/sound-informs-mood-which-in-turn-informs-rhythm-an-interview-with-peter-kagayi |title=Archive copy |access-date=2025-08-26 |archive-date=2024-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241210052720/http://shortstorydayafrica.org/news/sound-informs-mood-which-in-turn-informs-rhythm-an-interview-with-peter-kagayi |url-status=dead }}</ref> Muwandiisi w’ebitontome ebiwerako okuli eky'omutwe gwa 'That Morning and other poems . <ref name="newvision">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427228/kagayi-unpacks-poetry-collection</ref> Aweerezza ng'omukwanaganya w'olulimi olungereza mu kibiina ky'abawandiisi ekya Writivism, <ref name="bookish">http://www.bookish.co.za/blog/2016/3/7/interview-writivism-is-not-just-about-creating-the-africa-we-want-but-the-africa-we-need</ref> <ref name="wri-tivism">https://web.archive.org/web/20161030024817/http://writivism.com/about/staff/</ref> <ref name="brittlepaper">http://brittlepaper.com/2015/10/meet-writivisms-coordinators-kagayi-peter-valerie-bah-bwesigye-bwa-mwesigire/</ref> era Pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:The_Lantern_Meet_of_Poets|The Lantern Meet of Poets]] . <ref name="theeastafrican">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Uganda-rich-poetry-culture-comes-of-age-/-/434746/3254946/-/14yibxhz/-/index.html</ref>
== Ebyayita n’obuyigirize ==
Kagayi yazaalibwa Alimwingiza David ne Namusobya Ruth mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]] mu Uganda, <ref name="mon-itor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Poetry-tells-Kagayis-tale/691232-3342440-ushq2g/</ref> Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]] mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name="africainwords">https://africainwords.com/2016/05/09/qa-justice-is-merely-a-feeling-peter-kagayi/</ref> <ref name="nation">http://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/Young-writers-are-leading-a-poetry-revolution-in-Uganda/1220-3457146-tqci2h/</ref>
Y'omu ku batontomi abakulembedde mu kutontoma mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="artmatters">http://artmatters.info/books/2016/07/leading-ugandan-poet-gets-published/</ref> Atontoma n'ekibiina kya [[:en:The_Lantern_Meet_of_Poets|The Lantern Meet of Poets]] <ref name="ugandaradionetwork">https://ugandaradionetwork.com/story/lantern-meet-marks-5-years-of-poetry</ref> era yakolako ekivvulu ky'ebitontome yekka, ekya "The audience must say Amen". <ref name="observ-er">{{Cite web |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/45550-kagayi-s-the-audience-must-say-amen-is-a-break-from-the-normal |title=Archive copy |access-date=2025-08-26 |archive-date=2017-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171005050825/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/45550-kagayi-s-the-audience-must-say-amen-is-a-break-from-the-normal |url-status=dead }}</ref> Ye mutandisi era omukuumi w'omukutu gw'ebitontome, ogwa "The Poetry Shrine", ogutegekebwa mu [[:en:Uganda_National_Cultural_Centre|National Theatre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/201606180056.html</ref> Ekitabo kye, ''The headline that morning and other poems'', kyafulumizibwa mu 2016. <ref name="writivism">https://writivism.org/2016/05/19/sooo-many-stories-to-launch-kagayi-peters-game-changing-poetry-collection/</ref> Kagayi yoomu kubawandiika era abayimbira mu Kitara Nation, ekibiina ky’abawandiisi n’abazannyi mu Kampala. Ekibiina kino era kirimu abatontomi bannayuganda okuli Daniel Omara, Fahima Babirye, Hawa Nanjobe, Andrew Tuusah ne Begumya Rushongoza.
== Emirimu ==
=== Ebitontome ebifulumiziddwa ===
*
=== Ebitontome ===
* "In 2065".
* ""Last night I told a stranger about you"
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
ne15gyx98c3aley6dawcghjo8620cmr
60558
60343
2026-07-10T16:35:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60558
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Kagayi''' [[:en:Ugandan|munnayuganda]] Mutontomi <ref name="anotherafrica">{{Cite web |url=http://www.anotherafrica.net/publication/thought-structures-deconstructing-a-ugandan-state-of-mind |title=Archive copy |access-date=2025-08-26 |archive-date=2024-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241210055614/http://www.anotherafrica.net/publication/thought-structures-deconstructing-a-ugandan-state-of-mind |url-status=dead }}</ref> Munnamateeka <ref name="monitor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1394910-11xvt1oz/index.html</ref> era Musomesa. <ref name="shortstorydayafrica">{{Cite web |url=http://shortstorydayafrica.org/news/sound-informs-mood-which-in-turn-informs-rhythm-an-interview-with-peter-kagayi |title=Archive copy |access-date=2025-08-26 |archive-date=2024-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241210052720/http://shortstorydayafrica.org/news/sound-informs-mood-which-in-turn-informs-rhythm-an-interview-with-peter-kagayi |url-status=dead }}</ref> Muwandiisi w’ebitontome ebiwerako okuli eky'omutwe gwa 'That Morning and other poems . <ref name="newvision">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427228/kagayi-unpacks-poetry-collection</ref> Aweerezza ng'omukwanaganya w'olulimi olungereza mu kibiina ky'abawandiisi ekya Writivism, <ref name="bookish">http://www.bookish.co.za/blog/2016/3/7/interview-writivism-is-not-just-about-creating-the-africa-we-want-but-the-africa-we-need</ref> <ref name="wri-tivism">https://web.archive.org/web/20161030024817/http://writivism.com/about/staff/</ref> <ref name="brittlepaper">http://brittlepaper.com/2015/10/meet-writivisms-coordinators-kagayi-peter-valerie-bah-bwesigye-bwa-mwesigire/</ref> era Pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:The_Lantern_Meet_of_Poets|The Lantern Meet of Poets]] . <ref name="theeastafrican">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Uganda-rich-poetry-culture-comes-of-age-/-/434746/3254946/-/14yibxhz/-/index.html</ref>
== Ebyayita n’obuyigirize ==
Kagayi yazaalibwa Alimwingiza David ne Namusobya Ruth mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]] mu Uganda, <ref name="mon-itor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Poetry-tells-Kagayis-tale/691232-3342440-ushq2g/</ref> Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]] mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name="africainwords">https://africainwords.com/2016/05/09/qa-justice-is-merely-a-feeling-peter-kagayi/</ref> <ref name="nation">http://www.nation.co.ke/lifestyle/weekend/Young-writers-are-leading-a-poetry-revolution-in-Uganda/1220-3457146-tqci2h/</ref>
Y'omu ku batontomi abakulembedde mu kutontoma mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="artmatters">http://artmatters.info/books/2016/07/leading-ugandan-poet-gets-published/</ref> Atontoma n'ekibiina kya [[:en:The_Lantern_Meet_of_Poets|The Lantern Meet of Poets]] <ref name="ugandaradionetwork">https://ugandaradionetwork.com/story/lantern-meet-marks-5-years-of-poetry</ref> era yakolako ekivvulu ky'ebitontome yekka, ekya "The audience must say Amen". <ref name="observ-er">{{Cite web |url=http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/45550-kagayi-s-the-audience-must-say-amen-is-a-break-from-the-normal |title=Archive copy |access-date=2025-08-26 |archive-date=2017-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171005050825/http://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/45550-kagayi-s-the-audience-must-say-amen-is-a-break-from-the-normal |url-status=dead }}</ref> Ye mutandisi era omukuumi w'omukutu gw'ebitontome, ogwa "The Poetry Shrine", ogutegekebwa mu [[:en:Uganda_National_Cultural_Centre|National Theatre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/201606180056.html</ref> Ekitabo kye, ''The headline that morning and other poems'', kyafulumizibwa mu 2016. <ref name="writivism">https://writivism.org/2016/05/19/sooo-many-stories-to-launch-kagayi-peters-game-changing-poetry-collection/</ref> Kagayi yoomu kubawandiika era abayimbira mu Kitara Nation, ekibiina ky’abawandiisi n’abazannyi mu Kampala. Ekibiina kino era kirimu abatontomi bannayuganda okuli Daniel Omara, Fahima Babirye, Hawa Nanjobe, Andrew Tuusah ne Begumya Rushongoza.
== Emirimu ==
=== Ebitontome ebifulumiziddwa ===
*
=== Ebitontome ===
* "In 2065".
* ""Last night I told a stranger about you"
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
odv00xjyj9b3sryq34gwvqlqw6o2hzy
Ahmad Ssengendo
0
11674
60367
58330
2026-07-10T16:14:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60367
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ahmad Kaweesa Ssengendo''' Munnayuganda [[omukugu mu by'ebimera,]] [[musomesa mu matendekero]], era mukulembeze mu by'enjigiriza. Yeeyali omukulembeze (Rector ) wa [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]], yunivasite ey’obwannannyini eyakkirizibwa akakiiko ka [[Uganda akatwala eby'enjigiriza by'eggwanga ebya waggulu]] (UNCHE) mu 1988. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |access-date=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2004. <ref>{{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Yazaalibwa mu kyalo Bukanga mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 6 Omwezi ogwokubiri 1959 eri Yunus Kaweesa ne Zuhurah Kaweesa. <ref name="bright">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Yasomera mu ssomero lya Kyaluhambura mu okusoma kwe okwa pulayimale. Yasomera mu [[Old Kampala Secondary School]] Ku misomo ggye egya siniya 4 , okuva 1973 okutuusa 1976. Ku misomo gye eggya siniya 6, yadda ku [[St Henry's College Kitovu]], gye yasomera [[Ebyobuzimbe|physics]], [[Ebyobuziba|chemistry]], [[Essomabiramu|biology]], [[n'okubala]]. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obunene era yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda. Yatikkirwa [[diguli esooka eya ssaayansi]] mu [[bimera]]. Eyo yagizaako Dipuloma mu by’enjigiriza. Oluvannyuma yafuna [[Master Arts|diguli eyookubiri]] mu by’enjigiriza, n'era okuva mu yunivasite y’e Makerere. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, Ssengendo yasomera mu Yunivasite y'e Kansas n’afuna [[Diguli eyokusatu|ddiguli eyokusatu]] mu by’enjigiriza. <ref name="bright"/>
== Ebyafaayo by’emirimu gye ==
Bwe yali asoma dipulooma mu by’enjigiriza, yasomesa ku Nyamitanga Primary School ne ku Nyamitanga Secondary School mu [[Mbarara]] mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu ttundutundu ly'obugwanjuba . Oluvannyuma lw’okufuna dipulooma, yeegatta ku kitongole ky’ebimera mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ng’omusomesa omuyambi. Okusobola okwongera ku nnyingiza ye, mu kiseera kye kimu yasomesa mu [[Old Kampala Senior Secondary School]], essomero lye gyeyasomerako ,ne ku Bilal Islamic Institute.
Bwe yakomawo mu Uganda ng’amaze emisomo gye egya ddiguli eyokusatu mu 1987, yaddamu okwegatta ku Makerere, naye ku mulundi guno, mu bbanguliro ly’ebyenjigiriza. Nga tegunnawera na mwaka, yavaayo okwegatta ku bannabyanjigiriza omunaanavabalala abeegattira awamu okutandikawo [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] mu 1988. Ng'atandise ng'omusomesa ku IUIU, Ssengendo yalinnya n’ayita mu maddaala n’afuuka Omuwandiisi wa Yunivasite. Mu 2001, yasabibwa okutandika ettabi lya IUIU ery'e Kampala .Okuva mu 2003 okutuuka mu 2004, yaweerezaako ng'amyuka omumyuka wa ccansala avunanyizibwa ku by'enjigiriza. Mu 2004, ku myaka 45, yalondebwa ku bumyuka bwa ccansala wa IUIU. <ref>{{Cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archive-date=12 February 2008 |access-date=15 September 2014}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Ahmad Ssengendo yawasa abakyala babiri. Taata w’abaana 13, abawala bana n’abaana ab’obulenzi mwenda. Wa nzikiriza ya [[busiraamu]].
== Laba ne ==
* [[Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'amabanguliro g'obusuubuzi mu Uganda]]
* O[[lukalala lw'amabanguliro g'amateeka mu Uganda]]
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |accessdate=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}
# {{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{cite web |last1=Talemwa |first1=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}}
# {{cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archivedate=12 February 2008 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://allafrica.com/stories/201409100174.html Uganda: Ekibiina ky’Obusiraamu ekya OIC Kyongedde Ensimbi Eziwa Yunivasite]
* [https://web.archive.org/web/20160304041404/http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1330006/-/format/xhtml/-/588ghb/-/index.html Gibadde Emyaka 170 eggy'Obusiraamu Mu Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20160304060348/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Letters/-/806314/1388268/-/11g6vrw/-/index.html Ebibuuzo bye Tulina Okubuuza Ku Kugaba Emirimu Gye buvuddeko Ku IUIU]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
2ectjlzcuibwsz2527l07nv9ih2hko6
60562
60367
2026-07-10T16:35:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60562
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ahmad Kaweesa Ssengendo''' Munnayuganda [[omukugu mu by'ebimera,]] [[musomesa mu matendekero]], era mukulembeze mu by'enjigiriza. Yeeyali omukulembeze (Rector ) wa [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]], yunivasite ey’obwannannyini eyakkirizibwa akakiiko ka [[Uganda akatwala eby'enjigiriza by'eggwanga ebya waggulu]] (UNCHE) mu 1988. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |access-date=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo mu 2004. <ref>{{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Yazaalibwa mu kyalo Bukanga mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 6 Omwezi ogwokubiri 1959 eri Yunus Kaweesa ne Zuhurah Kaweesa. <ref name="bright">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Yasomera mu ssomero lya Kyaluhambura mu okusoma kwe okwa pulayimale. Yasomera mu [[Old Kampala Secondary School]] Ku misomo ggye egya siniya 4 , okuva 1973 okutuusa 1976. Ku misomo gye eggya siniya 6, yadda ku [[St Henry's College Kitovu]], gye yasomera [[Ebyobuzimbe|physics]], [[Ebyobuziba|chemistry]], [[Essomabiramu|biology]], [[n'okubala]]. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obunene era yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda. Yatikkirwa [[diguli esooka eya ssaayansi]] mu [[bimera]]. Eyo yagizaako Dipuloma mu by’enjigiriza. Oluvannyuma yafuna [[Master Arts|diguli eyookubiri]] mu by’enjigiriza, n'era okuva mu yunivasite y’e Makerere. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, Ssengendo yasomera mu Yunivasite y'e Kansas n’afuna [[Diguli eyokusatu|ddiguli eyokusatu]] mu by’enjigiriza. <ref name="bright"/>
== Ebyafaayo by’emirimu gye ==
Bwe yali asoma dipulooma mu by’enjigiriza, yasomesa ku Nyamitanga Primary School ne ku Nyamitanga Secondary School mu [[Mbarara]] mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu ttundutundu ly'obugwanjuba . Oluvannyuma lw’okufuna dipulooma, yeegatta ku kitongole ky’ebimera mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ng’omusomesa omuyambi. Okusobola okwongera ku nnyingiza ye, mu kiseera kye kimu yasomesa mu [[Old Kampala Senior Secondary School]], essomero lye gyeyasomerako ,ne ku Bilal Islamic Institute.
Bwe yakomawo mu Uganda ng’amaze emisomo gye egya ddiguli eyokusatu mu 1987, yaddamu okwegatta ku Makerere, naye ku mulundi guno, mu bbanguliro ly’ebyenjigiriza. Nga tegunnawera na mwaka, yavaayo okwegatta ku bannabyanjigiriza omunaanavabalala abeegattira awamu okutandikawo [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] mu 1988. Ng'atandise ng'omusomesa ku IUIU, Ssengendo yalinnya n’ayita mu maddaala n’afuuka Omuwandiisi wa Yunivasite. Mu 2001, yasabibwa okutandika ettabi lya IUIU ery'e Kampala .Okuva mu 2003 okutuuka mu 2004, yaweerezaako ng'amyuka omumyuka wa ccansala avunanyizibwa ku by'enjigiriza. Mu 2004, ku myaka 45, yalondebwa ku bumyuka bwa ccansala wa IUIU. <ref>{{Cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archive-date=15 September 2014 |access-date=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archive-date=12 February 2008 |access-date=15 September 2014}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Ahmad Ssengendo yawasa abakyala babiri. Taata w’abaana 13, abawala bana n’abaana ab’obulenzi mwenda. Wa nzikiriza ya [[busiraamu]].
== Laba ne ==
* [[Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'amabanguliro g'obusuubuzi mu Uganda]]
* O[[lukalala lw'amabanguliro g'amateeka mu Uganda]]
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |accessdate=14 September 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}
# {{Cite web |title=Executive 2006-2011 |url=https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |access-date=2020-01-30 |website=uvcf.ac.ug |language=en-gb |archive-date=2020-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200130141929/https://uvcf.ac.ug/index.php/about-uvcf/executive/19-joomla/97-executive-2006-2011 |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=Franklin |first=Ezaruku Draku |title=IUIU Rector Gets Another Five Year Contract |url=http://ugandaradionetwork.com/story/iuiu-renews-dr-sengedos-contract-appoint-host-of-other-leaders |access-date=2020-01-30 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{cite web |last1=Talemwa |first1=Moses |last2=Nankinga |first2=Mary |date=5 June 2011 |title=Dr. Ssengendo - IUIU's Bright Star |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693:dr-ssengendo-iuius-bright-star |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915010155/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=13693%3Adr-ssengendo-iuius-bright-star |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |date=15 July 2013 |title=Islamic University in Uganda: Leadership - Rector (Vice Chancellor) |url=http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140915004400/http://www.iuiu.ac.ug/indexGo.php?page=Leadership&subMenu=Rector |archivedate=15 September 2014 |accessdate=15 September 2014 |publisher=[[Islamic University in Uganda]]}}
# {{cite web |last=Wasike |first=Alfred |date=10 February 2008 |title=IUIU Opens Female-Only Campus |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080212201103/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/610939 |archivedate=12 February 2008 |accessdate=15 September 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://allafrica.com/stories/201409100174.html Uganda: Ekibiina ky’Obusiraamu ekya OIC Kyongedde Ensimbi Eziwa Yunivasite]
* [https://web.archive.org/web/20160304041404/http://mobile.monitor.co.ug/Life/-/1055104/1330006/-/format/xhtml/-/588ghb/-/index.html Gibadde Emyaka 170 eggy'Obusiraamu Mu Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20160304060348/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Letters/-/806314/1388268/-/11g6vrw/-/index.html Ebibuuzo bye Tulina Okubuuza Ku Kugaba Emirimu Gye buvuddeko Ku IUIU]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
q1izhiyfpbwbst7pg980c342hdflil6
Gideon Byamugisha
0
11683
60444
56596
2026-07-10T16:14:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60444
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Reverend [[:en:Canon_(priest)|Canon]] '''Gideon Byamugisha''' (yazaalibwa mu 1959) Musumba mu [[:en:Anglican|Kkanisa y'ab'Angirikaani]] mu [[Yuganda|Uganda]] mu busumba obuli ebweru wa [[Kampala]]. Mu 1992, yafuuka munnaddiini eyasooka mu Afirika okulangirira mu lujjudde nti alina akawuka ka siriimu.<ref name="mg.co.za">[http://www.mg.co.za/article/2008-03-17-hivpositive-religious-leaders-break-their-silence HIV-positive religious leaders break their silence]. Mg.co.za (17 March 2008). Retrieved on 26 November 2012.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20090227092152/http://www.icmdahivinitiative.org/pages/canon-gideon-byamugisha.php Canon Gideon Byamugisha] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090227092152/http://www.icmdahivinitiative.org/pages/canon-gideon-byamugisha.php|date=27 February 2009}} – ICMDA Worldwide.</ref> Mu 2009, Byamugisha yafuna [[:en:Niwano_Peace_Prize|ekirabo kya Niwano Peace Prize]] eky'omulundi ogwa 26 "ng'asiima omulimu gwe yakola okukuuma ekitiibwa n'eddembe ly'obuntu ly'abantu abalina akawuka ka siriimu".<ref>[http://www.npf.or.jp/english/Peace_Prize_Detail/reason/26.html Why the 26th Niwano Peace Prize is being awarded to The Reverend Canon Gideon Baguma Byamugisha.] – Dr. Gunnar Stålsett, Chairman, Niwano Peace Prize Committee</ref>
Byamugisha yali omu ku baatandikawo ekibiina kya African Network of Religious Leaders Living with and Personally Affected HIV and Aids ( [[ANERELA+]] ) mu Gwokubiri 2002,<ref name="mg.co.za" /> era mu 2006 yatandikawo ekifo eky’okulabirira bamulekwa abazadde baabwe abaafa mukenenya.<ref name="nolen28">{{cite book |last=Nolen |first=Stephanie |year=2007 |title=28 Stories of AIDS in Africa |url=https://archive.org/details/28storiesofaidsi0000nole |publisher=Walker & Company |isbn=9780802715982 |edition=First U.S. |location=New York |url-access=registration}}</ref> Abeera ne mukyala we n’abaana basatu abatalina siriimu.<ref name="nolen28" />
== Obuto bwe ==
Byamugisha ava [[:en:Kigezi|Kigezi]], okumpi n’ensalo ya Uganda ne [[Rwanda]], mukulu mu baana kkumi na bana. Yali musomesa wa byafaayo n’e geography, wamu n’omumyuka w’omukulu w’essomero, nga tannatandika misomo gye egy’eby’eddiini mu myaka gye egy’amakumi abiri. Yasinga kwagala bufirosoofo bwa ddiini.
Mu 1990, mukyala wa Byamugisha eyasooka Kellen yazaala muwala we Patience, era abazadde bombi baali bakkiriziddwa okusoma mu pulogulaamu za diguli mu Bungereza. Enteekateeka zino zakyuka Kellen bwe yafuna obulumi mu kifuba mu Gwokuna 1991, n’afa oluvannyuma lwa wiiki emu. Nga wayise emyezi mukaaga, Byamugisha yakitegeera nti mukyala we yali afudde mukenenya.<ref name="nolen28" />
Byamugisha tamanyi gye yakwatibwa akawuka kano. Ye ne mukyala we tebaakeberebwa nga tebannafumbiriganwa, era mu 1988 yafuna akabenje ak’amaanyi ku kagaali ekyali kyetaagasa okumukuba empiso [[:en:Blood_transfusion|n’okuteekebwamu omusaayi]] mu kiseera ng’ebikozesebwa mu by’obujjanjabi n’omusaayi tebikeberebwa bulijjo oba birina siriimu oba nedda.<ref name="nolen28" />
== Obulamu bwe n'akawuka ==
Wadde nga waaliwo okusobola okufiirwa omulimu olw’okuvumwavumwa okwekuusa ku mukenenya, Byamugisha yasalawo okubuulira omukulu w’ettendekero kwe yali akolera n’abakozi abalala embeera gy’alimu. Wadde nga baali bamuwagira, baamusaba aleme kubuulira balala. Yatandika okubuulira abayizi be, n’oluvannyuma abantu abalala mu kkanisa ye. Kino akitwala ng’ekyali eky’akabi, kubanga abantu b’omu kitundu baali batera okweraliikirira nti kino kyali kiyinza okukosa ekifaananyi ky’ekkanisa.<ref name="nolen28" />
Byamugisha agamba nti teyeesalirako musango olw'embeera ye. "Okwejjusa kyokka kwenina kwe kuba nti saalina kumanya. Nnina obuyigirize buno bwonna-diguli bbiri, emu eya kiraasi esooka-naye nnalemererwa okukeberebwa akawuka ka siriimu." Wabula mu 1996 yalwala n’afiirwa pawundi 40 kubanga yali tasobola kufuna [[:en:Antiretroviral_drug|ddagala eriweweeza ku kawuka ka siriimu]] (ARVs). Bwe yategeezebwa nti agenda kuwangaala emyezi 6 gyokka nga talina ARVs, omulabirizi wa Kampala ng'ayita mu mikutu gw’ekkanisa yafuna abagabi b’obuyambi babiri (Omumerika n’Omu Singapore) abaatandika okumuweereza eddagala lino mu 1997.<ref name="nolen28" />
== ANERELA+ ==
Bwe yatandika okutambula n’okwogera ku mbeera gy’alimu, Byamugisha yatandika okusisinkana bannaddiini abalala abaali balina akawuka ka siriimu, oba nga bakoseddwa kinnoomu olw’okufa n’okulwala kw'ab’omu maka gaabwe, kyokka nga si beetegefu kwogera ku mbeera zaabwe mu lujjudde. Mu kiseera ekyo, waaliwo amawulire amakyamu mangi agakwata ku mukenenya ne siriimu mu Afirika, era olw’ebisuubizo n’ebiragiro okuva mu bibiina by’Abakristaayo, [[:en:Muslim|Abasiraamu]] [[:en:Hindu|n’Abahindu]] ku lukalu lwa Afirika, okubeera n’omukulembeze w’eddiini eyakwatibwa mukenenya oba n’okukosebwa mu buntu kyali tekiyinza kulowoozebwako.<ref name="nolen28" />
Mu 1998, Byamugisha yatandika okuwulira obwetaavu bw’okutandika ekibiina ky’abannaddiini nga balina akakwate ku siriimu. Mu 2002, yafuna ssente okutegeka olukiiko lw’abakulembeze b’eddiini abaali bajja gy’ali mu kyama emabega, era abakulembeze 42 ne bamusisinkana mu wooteeri ya Collins, mu Nyanga Hills, nga 300km ebweru wa [[:en:Harare|Harare]] . Munaana ku beetaba mu lukiiko luno baali balina akawuka ka siriimu, era oluvannyuma ekibinja kino kyafuuka ekibiina kya African Network of Religious Leaders Living with and Personally Affected HIV and Aids ([[ANERELA+]] ),<ref name="nolen28" /> era ne kikula ne kituuka ku bammemba abasoba mu 2000 mu nsi 39 ku nkomerero ya 2006.<ref name="mg.co.za" />
== Enkola endala ez’okulwanirira abalina akawuka ==
Byamugisha afuuse wa ttutumu mu nsi yonna mu kibiina ky'abantu abalina siriimu. Yakolako nga omuwabuzi wa [[:en:World_Vision|World Vision]] era atambudde mu nsi yonna okwogera ku siriimu,<ref>[http://www.abc.net.au/sundaynights/stories/s1686318.htm An openly HIV positive Anglican priest visiting Australia to speak against the stigma of AIDS in Africa]. Abc.net.au (16 July 2006). Retrieved on 26 November 2012.</ref> omuli n’olukuŋŋaana olwatuula mu [[:en:White_House|White House]] ya Amerika mu Gwekkumineebiri 2002.<ref name="nolen28" /> Byamugisha awagira endowooza nti ensonga ezikwata ku siriimu ziraga ebizibu mu bitundu ebirala mu bantu, gamba ng’obwavu, emiwendo gy’abasomyeko, obutalibwenkanya mu bantu, enkolagana y’ekikula ky’abantu, eby’obusuubuzi, n’enkola ya gavumenti. Okutereeza ensonga zino, agamba nti kijja kubaako kinene kye kikola ku kirwadde kya mukenenya mu Afirika.<ref name="nolen28" />
Ensonga enkulu Byamugisha z’alaba mu bibiina by’abazirakisa mulimu okunywerera ku nkola ezikwatagana n’enteekateeka z’omunda mu bitongole ebigaba obuyambi okusinga okukkiriza ebituufu ebiri mu bantu mu Afrika. Nga Eklezia Katolika n’ebibiina by’eddiini ebirala byali bitaddemu amanyi matono okwogera ku nkozesa ya kondomu n’okusomesa ku mukenenya mu Afirika, ebibiina nga [[:en:President's_Emergency_Plan_for_AIDS_Relief|President’s Emergency Plan for AIDS Relief]] (PEPFAR), ekitongole ekisinga okugaba obuyambi mu Uganda, kyagenda mu maaso n’okukkaatiriza okusomesa abavubuka ku by’okwewala oba okulwawo okwegatta, n’okusomesa abantu ku bwesigwa oba okukendeeza ku baagalana eri abantu abakulu abasinga obungi, ensonga bbiri Byamugisha zabadde avumirira nga "okunyooma" eri abo abatasobola oba abatagenda kwewala oba okuba abeesigwa eri omubeezi omu. Ono era avumiridde PEPFAR okukozesa eddagala lya siriimu eritali lya bulijjo. Mu mwaka ogwasooka ogw’okukola, PEPFAR yakkaatirizza nti eddagala lya siriimu erya eritali lya bulijjo lyokka lye lirina okukozesebwa, wadde nga lya bbeeyi emirundi etaano okusinga ery'abulijjo, era, Byamugisha bwe yalaze nti, lisobola okukozesebwa okujjanjaba abantu abatono emirundi etaano gyokka. Byamugisha yanenya enteekateeka z’obwannannyini ez’amakolero g’eddagala mu Amerika n’abakulembeze b’enjiri abakulembeze b’enjiri mu Amerika olw’enkola ng’ezo ezitakwatagana na nsonga za Aifrika.<ref name="nolen28" />
Byamugisha era mu 2003 yakolagana n'omukubi w'ebifaananyi [[:en:Gideon_Mendel|Gideon Mendel]]<ref>[http://www.gideonmendel.com/ Mendel's personal homepage]. Gideonmendel.com. Retrieved on 26 November 2012.</ref><ref>[https://www.theguardian.com/profile/gideonmendel Gideon Mendel Profile] – Guardian UK.</ref> ku kitabo ''A Broken Landscape: HIV & AIDS in Africa''.<ref>[https://web.archive.org/web/20121025081121/http://www.highbeam.com/doc/1G1-104728792.html A Broken Landscape (Book Review)] – Highbeam (1 July 2003).</ref>
== Amaka ==
Byamugisha abeera ne mukyala we Pamela alina akawuka ka siriimu (addukanya edduuka ly'ebizimbisibwa), ng’alina muwala we omu atalina siriimu okuva mu bufumbo bwe obw’emabega, Patience, n'abawala babiri abatalina siriimu, Love and Gift, be yazaala ne Pamela. Abaagalana bano baasalawo okuzaala Love ne Gift oluvannyuma lw’eddagala eritangira okusiigibwa akawuka okuva ku maama okutuuka ku mwana okutandika okubaawo mu 2000.<ref name="nolen28" />
== Laba ne ==
* [[:en:28_(book)|28: Emboozi za mukenenya mu Afrika]] – Ekitabo ekirimu emboozi ya Byamugisha
* [[:en:HIV/AIDS_in_Uganda|Siriimu mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20111006221552/http://www.anerela.org/index.php ANNERELA]
* [http://www.irinnews.org/film Laba firimu ku Gideon Byamugisha]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
c42n127cvz48xaqj8o2nikd4v5w1hri
60654
60444
2026-07-10T16:35:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60654
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Reverend [[:en:Canon_(priest)|Canon]] '''Gideon Byamugisha''' (yazaalibwa mu 1959) Musumba mu [[:en:Anglican|Kkanisa y'ab'Angirikaani]] mu [[Yuganda|Uganda]] mu busumba obuli ebweru wa [[Kampala]]. Mu 1992, yafuuka munnaddiini eyasooka mu Afirika okulangirira mu lujjudde nti alina akawuka ka siriimu.<ref name="mg.co.za">[http://www.mg.co.za/article/2008-03-17-hivpositive-religious-leaders-break-their-silence HIV-positive religious leaders break their silence]. Mg.co.za (17 March 2008). Retrieved on 26 November 2012.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20090227092152/http://www.icmdahivinitiative.org/pages/canon-gideon-byamugisha.php Canon Gideon Byamugisha] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090227092152/http://www.icmdahivinitiative.org/pages/canon-gideon-byamugisha.php|date=27 February 2009}} – ICMDA Worldwide.</ref> Mu 2009, Byamugisha yafuna [[:en:Niwano_Peace_Prize|ekirabo kya Niwano Peace Prize]] eky'omulundi ogwa 26 "ng'asiima omulimu gwe yakola okukuuma ekitiibwa n'eddembe ly'obuntu ly'abantu abalina akawuka ka siriimu".<ref>[http://www.npf.or.jp/english/Peace_Prize_Detail/reason/26.html Why the 26th Niwano Peace Prize is being awarded to The Reverend Canon Gideon Baguma Byamugisha.] – Dr. Gunnar Stålsett, Chairman, Niwano Peace Prize Committee</ref>
Byamugisha yali omu ku baatandikawo ekibiina kya African Network of Religious Leaders Living with and Personally Affected HIV and Aids ( [[ANERELA+]] ) mu Gwokubiri 2002,<ref name="mg.co.za" /> era mu 2006 yatandikawo ekifo eky’okulabirira bamulekwa abazadde baabwe abaafa mukenenya.<ref name="nolen28">{{cite book |last=Nolen |first=Stephanie |year=2007 |title=28 Stories of AIDS in Africa |url=https://archive.org/details/28storiesofaidsi0000nole |publisher=Walker & Company |isbn=9780802715982 |edition=First U.S. |location=New York |url-access=registration}}</ref> Abeera ne mukyala we n’abaana basatu abatalina siriimu.<ref name="nolen28" />
== Obuto bwe ==
Byamugisha ava [[:en:Kigezi|Kigezi]], okumpi n’ensalo ya Uganda ne [[Rwanda]], mukulu mu baana kkumi na bana. Yali musomesa wa byafaayo n’e geography, wamu n’omumyuka w’omukulu w’essomero, nga tannatandika misomo gye egy’eby’eddiini mu myaka gye egy’amakumi abiri. Yasinga kwagala bufirosoofo bwa ddiini.
Mu 1990, mukyala wa Byamugisha eyasooka Kellen yazaala muwala we Patience, era abazadde bombi baali bakkiriziddwa okusoma mu pulogulaamu za diguli mu Bungereza. Enteekateeka zino zakyuka Kellen bwe yafuna obulumi mu kifuba mu Gwokuna 1991, n’afa oluvannyuma lwa wiiki emu. Nga wayise emyezi mukaaga, Byamugisha yakitegeera nti mukyala we yali afudde mukenenya.<ref name="nolen28" />
Byamugisha tamanyi gye yakwatibwa akawuka kano. Ye ne mukyala we tebaakeberebwa nga tebannafumbiriganwa, era mu 1988 yafuna akabenje ak’amaanyi ku kagaali ekyali kyetaagasa okumukuba empiso [[:en:Blood_transfusion|n’okuteekebwamu omusaayi]] mu kiseera ng’ebikozesebwa mu by’obujjanjabi n’omusaayi tebikeberebwa bulijjo oba birina siriimu oba nedda.<ref name="nolen28" />
== Obulamu bwe n'akawuka ==
Wadde nga waaliwo okusobola okufiirwa omulimu olw’okuvumwavumwa okwekuusa ku mukenenya, Byamugisha yasalawo okubuulira omukulu w’ettendekero kwe yali akolera n’abakozi abalala embeera gy’alimu. Wadde nga baali bamuwagira, baamusaba aleme kubuulira balala. Yatandika okubuulira abayizi be, n’oluvannyuma abantu abalala mu kkanisa ye. Kino akitwala ng’ekyali eky’akabi, kubanga abantu b’omu kitundu baali batera okweraliikirira nti kino kyali kiyinza okukosa ekifaananyi ky’ekkanisa.<ref name="nolen28" />
Byamugisha agamba nti teyeesalirako musango olw'embeera ye. "Okwejjusa kyokka kwenina kwe kuba nti saalina kumanya. Nnina obuyigirize buno bwonna-diguli bbiri, emu eya kiraasi esooka-naye nnalemererwa okukeberebwa akawuka ka siriimu." Wabula mu 1996 yalwala n’afiirwa pawundi 40 kubanga yali tasobola kufuna [[:en:Antiretroviral_drug|ddagala eriweweeza ku kawuka ka siriimu]] (ARVs). Bwe yategeezebwa nti agenda kuwangaala emyezi 6 gyokka nga talina ARVs, omulabirizi wa Kampala ng'ayita mu mikutu gw’ekkanisa yafuna abagabi b’obuyambi babiri (Omumerika n’Omu Singapore) abaatandika okumuweereza eddagala lino mu 1997.<ref name="nolen28" />
== ANERELA+ ==
Bwe yatandika okutambula n’okwogera ku mbeera gy’alimu, Byamugisha yatandika okusisinkana bannaddiini abalala abaali balina akawuka ka siriimu, oba nga bakoseddwa kinnoomu olw’okufa n’okulwala kw'ab’omu maka gaabwe, kyokka nga si beetegefu kwogera ku mbeera zaabwe mu lujjudde. Mu kiseera ekyo, waaliwo amawulire amakyamu mangi agakwata ku mukenenya ne siriimu mu Afirika, era olw’ebisuubizo n’ebiragiro okuva mu bibiina by’Abakristaayo, [[:en:Muslim|Abasiraamu]] [[:en:Hindu|n’Abahindu]] ku lukalu lwa Afirika, okubeera n’omukulembeze w’eddiini eyakwatibwa mukenenya oba n’okukosebwa mu buntu kyali tekiyinza kulowoozebwako.<ref name="nolen28" />
Mu 1998, Byamugisha yatandika okuwulira obwetaavu bw’okutandika ekibiina ky’abannaddiini nga balina akakwate ku siriimu. Mu 2002, yafuna ssente okutegeka olukiiko lw’abakulembeze b’eddiini abaali bajja gy’ali mu kyama emabega, era abakulembeze 42 ne bamusisinkana mu wooteeri ya Collins, mu Nyanga Hills, nga 300km ebweru wa [[:en:Harare|Harare]] . Munaana ku beetaba mu lukiiko luno baali balina akawuka ka siriimu, era oluvannyuma ekibinja kino kyafuuka ekibiina kya African Network of Religious Leaders Living with and Personally Affected HIV and Aids ([[ANERELA+]] ),<ref name="nolen28" /> era ne kikula ne kituuka ku bammemba abasoba mu 2000 mu nsi 39 ku nkomerero ya 2006.<ref name="mg.co.za" />
== Enkola endala ez’okulwanirira abalina akawuka ==
Byamugisha afuuse wa ttutumu mu nsi yonna mu kibiina ky'abantu abalina siriimu. Yakolako nga omuwabuzi wa [[:en:World_Vision|World Vision]] era atambudde mu nsi yonna okwogera ku siriimu,<ref>[http://www.abc.net.au/sundaynights/stories/s1686318.htm An openly HIV positive Anglican priest visiting Australia to speak against the stigma of AIDS in Africa]. Abc.net.au (16 July 2006). Retrieved on 26 November 2012.</ref> omuli n’olukuŋŋaana olwatuula mu [[:en:White_House|White House]] ya Amerika mu Gwekkumineebiri 2002.<ref name="nolen28" /> Byamugisha awagira endowooza nti ensonga ezikwata ku siriimu ziraga ebizibu mu bitundu ebirala mu bantu, gamba ng’obwavu, emiwendo gy’abasomyeko, obutalibwenkanya mu bantu, enkolagana y’ekikula ky’abantu, eby’obusuubuzi, n’enkola ya gavumenti. Okutereeza ensonga zino, agamba nti kijja kubaako kinene kye kikola ku kirwadde kya mukenenya mu Afirika.<ref name="nolen28" />
Ensonga enkulu Byamugisha z’alaba mu bibiina by’abazirakisa mulimu okunywerera ku nkola ezikwatagana n’enteekateeka z’omunda mu bitongole ebigaba obuyambi okusinga okukkiriza ebituufu ebiri mu bantu mu Afrika. Nga Eklezia Katolika n’ebibiina by’eddiini ebirala byali bitaddemu amanyi matono okwogera ku nkozesa ya kondomu n’okusomesa ku mukenenya mu Afirika, ebibiina nga [[:en:President's_Emergency_Plan_for_AIDS_Relief|President’s Emergency Plan for AIDS Relief]] (PEPFAR), ekitongole ekisinga okugaba obuyambi mu Uganda, kyagenda mu maaso n’okukkaatiriza okusomesa abavubuka ku by’okwewala oba okulwawo okwegatta, n’okusomesa abantu ku bwesigwa oba okukendeeza ku baagalana eri abantu abakulu abasinga obungi, ensonga bbiri Byamugisha zabadde avumirira nga "okunyooma" eri abo abatasobola oba abatagenda kwewala oba okuba abeesigwa eri omubeezi omu. Ono era avumiridde PEPFAR okukozesa eddagala lya siriimu eritali lya bulijjo. Mu mwaka ogwasooka ogw’okukola, PEPFAR yakkaatirizza nti eddagala lya siriimu erya eritali lya bulijjo lyokka lye lirina okukozesebwa, wadde nga lya bbeeyi emirundi etaano okusinga ery'abulijjo, era, Byamugisha bwe yalaze nti, lisobola okukozesebwa okujjanjaba abantu abatono emirundi etaano gyokka. Byamugisha yanenya enteekateeka z’obwannannyini ez’amakolero g’eddagala mu Amerika n’abakulembeze b’enjiri abakulembeze b’enjiri mu Amerika olw’enkola ng’ezo ezitakwatagana na nsonga za Aifrika.<ref name="nolen28" />
Byamugisha era mu 2003 yakolagana n'omukubi w'ebifaananyi [[:en:Gideon_Mendel|Gideon Mendel]]<ref>[http://www.gideonmendel.com/ Mendel's personal homepage]. Gideonmendel.com. Retrieved on 26 November 2012.</ref><ref>[https://www.theguardian.com/profile/gideonmendel Gideon Mendel Profile] – Guardian UK.</ref> ku kitabo ''A Broken Landscape: HIV & AIDS in Africa''.<ref>[https://web.archive.org/web/20121025081121/http://www.highbeam.com/doc/1G1-104728792.html A Broken Landscape (Book Review)] – Highbeam (1 July 2003).</ref>
== Amaka ==
Byamugisha abeera ne mukyala we Pamela alina akawuka ka siriimu (addukanya edduuka ly'ebizimbisibwa), ng’alina muwala we omu atalina siriimu okuva mu bufumbo bwe obw’emabega, Patience, n'abawala babiri abatalina siriimu, Love and Gift, be yazaala ne Pamela. Abaagalana bano baasalawo okuzaala Love ne Gift oluvannyuma lw’eddagala eritangira okusiigibwa akawuka okuva ku maama okutuuka ku mwana okutandika okubaawo mu 2000.<ref name="nolen28" />
== Laba ne ==
* [[:en:28_(book)|28: Emboozi za mukenenya mu Afrika]] – Ekitabo ekirimu emboozi ya Byamugisha
* [[:en:HIV/AIDS_in_Uganda|Siriimu mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20111006221552/http://www.anerela.org/index.php ANNERELA]
* [http://www.irinnews.org/film Laba firimu ku Gideon Byamugisha]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
nm7t96yr7gfoul5bqoothvsczuftxz8
Henry Bagiire
0
11687
60361
56929
2026-07-10T16:14:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60361
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Aggrey Bagiire''' yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye mu 1968 nga [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era musomesa. Yakolako nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=25 March 2015}}</ref> Era yaweereza nga[[Parliament of Uganda|omubaka omulonde owa Palamenti]] (MP) owa Bunya County West, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye mu 1968. Alina [[:en:Education|Dipuloma mu By’enjigiriza]], okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo University]], gye yafuna mu 1992. Diguli ye eya [[:en:Bachelor_of_Science|sayaansi mu by’obulimi]] yagifuna mu 1999 okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University.]] Alina ne [[:en:Public_administration|Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya]], gye yafuna mu 2003, nga nayo yagigya ku Makerere University.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa [[Ebyamalimiro|eby'obulimi]] kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n’atuuka mu kifo ky’akulira ekitongole ky’eby' cobulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya [[:en:International_Food_Policy_Research_Institute|International Food Policy Research Institute]]. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko [[Mayuge (disitulikit)|k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge]] . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Bunya Country West, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Yalondebwa nga 16 Gwokubiri 2009, okubeera Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM aka ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate nemu mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire mwe yeesimbawo nga talina kibiina kyagiddemu. <ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]] <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template noprint noexcerpt Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to better sources. (April 2022)">okusinga<span typeof="mw:Entity">&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki>ensibuko<nowiki><span typeof="mw:Entity">&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki>kyetaagisa<nowiki></span></nowiki>'' ]</sup>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu [[:en:Teaching|okusomesa]] [[:en:Habitat_conservation|n'okukuuma ebibira]] .
== Laba nebino ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'ebisingaanibwa ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Gwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
c2b0s1sipa1wv06dvotw07t8buckg4y
60588
60361
2026-07-10T16:35:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60588
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Aggrey Bagiire''' yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye mu 1968 nga [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era musomesa. Yakolako nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=25 March 2015}}</ref> Era yaweereza nga[[Parliament of Uganda|omubaka omulonde owa Palamenti]] (MP) owa Bunya County West, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye mu 1968. Alina [[:en:Education|Dipuloma mu By’enjigiriza]], okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo University]], gye yafuna mu 1992. Diguli ye eya [[:en:Bachelor_of_Science|sayaansi mu by’obulimi]] yagifuna mu 1999 okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University.]] Alina ne [[:en:Public_administration|Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya]], gye yafuna mu 2003, nga nayo yagigya ku Makerere University.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa [[Ebyamalimiro|eby'obulimi]] kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n’atuuka mu kifo ky’akulira ekitongole ky’eby' cobulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya [[:en:International_Food_Policy_Research_Institute|International Food Policy Research Institute]]. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko [[Mayuge (disitulikit)|k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge]] . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Bunya Country West, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Yalondebwa nga 16 Gwokubiri 2009, okubeera Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM aka ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate nemu mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire mwe yeesimbawo nga talina kibiina kyagiddemu. <ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]] <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template noprint noexcerpt Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to better sources. (April 2022)">okusinga<span typeof="mw:Entity">&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki>ensibuko<nowiki><span typeof="mw:Entity">&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki>kyetaagisa<nowiki></span></nowiki>'' ]</sup>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu [[:en:Teaching|okusomesa]] [[:en:Habitat_conservation|n'okukuuma ebibira]] .
== Laba nebino ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'ebisingaanibwa ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Gwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
blnyliy4swfan9ztbxgbko71h2v3d8c
Isaac Kiprop
0
11691
60753
59706
2026-07-11T06:49:27Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60753
wikitext
text/x-wiki
'''Isaac Kiprop''' (yazaalibwa nga 10 ogwomwenda 1986) Munnyuganda [[muddusi wa nsozi|omuddusi w'ensozi]] eyawangula [[empaka z'ensi yonna ez'okudduka ku nsozi]] omulundi gumu(2014).<ref>{{Cite web |title=World Trophy (1991-2008)/World Championships (2009 on) |url=http://www.wmra.ch/index.php/results/world-trophy-championships |access-date=23 October 2017 |publisher=wmra.ch}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Isaac Kiprop]] ku [[misinde gy'ensi yonna]]
* [https://web.archive.org/web/20250826114836/https://more.arrs.run/runner/26844 Isaac Kiprop] ku [[Association of Road Racing Statisticians]]
ijytz5ewoikatluxrzwj2oqrzo0s0qs
Semakula Kiwanuka
0
11707
60429
48921
2026-07-10T16:14:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60429
wikitext
text/x-wiki
'''Matia Semakula Mulumba Kiwanuka''' (yazaalibwa 16 Ogwomwenda 1939, e [[:en:Mityana|Mityana]] ) [[Yuganda|Munnayuganda]] munnabyafaayo, munnabyabufuzi, muwandiisi era munoonyereza.
Yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu kibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] mu 1996 era mu 2000, yali ssentebe w’akakiiko akasooka (Okuggya ku bantu eby'okulwanyisa n’ebyokwerinda mu nsi yonna) mu kibiina ky’amawanga amagatte <ref>{{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}</ref>
N'era yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:The_Uganda_Society|Uganda Society]] (Ekibiina ekyatondebwa okutumbula okusoma ebyafaayo bya Uganda, obuwangwa n'obutonde nga bayita mukulaba ,okubuuliriza nga balondoola ensibuko yabwo) ow’omulundi ogwa 34 wakati wa 1967 ne 1968.
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Ng'ava [[:en:Mityana|Mityana]], Semakula Kiwanuka yasomera ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] wakati wa 1951 ne 1955.<ref>{{Cite web |title=Namilyango College marks 114-year anniversary |url=https://www.newvision.co.ug/news/1419453/namilyango-college-marks-114-anniversary |access-date=2024-12-12 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Wansi w'enkolagana wakati wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ne [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]], yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]] mu byafaayo, ate mu 1965 yafuna diguli ya (Doctorate) mu byafaayo okuva mu Yunivasite y’e London mu bbanguliro ly'emisomo gy'ekifirika. Mu 1979, yamaliriza dipulooma endala mu misomo gye by'enfuna eya Post-graduate in development economics ku ttendekero lya [[:en:Balliol_College,_Oxford|Balliol College, Oxford.]]<ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref>
== Emirimu gye ==
=== Eby’ensoma ===
Okutandika ng’omusomesa ow’enjawulo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] wakati wa 1964 ne 1968, Semakula Kiwanuka olwo yafuuka omusomesa omukulu mu ttendekero lye limu. N'obuvujjirizi okuva mu [[:en:United_States_Department_of_State|kitongole ky'Amerika eky'enkola n'ensonga z'ebweru era ekiwi ky'amagezi eri pulezidenti]] olwo yali musomesa ku mutendera oguddirira okufuuka pulofeesa omujjuvuvu ssociate Professor mu byafaayo bya Afirika ku yunivasite za [[:en:Northwestern_University|Northwestern]] and [[:en:Duke_University|Duke]] (1968–1970). <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref>
Oluvannyuma yaweereza ng’omukulu w’ebbanguliro ly'amasomo g'obuntu era pulofeesa era akulira ekitongole ky’ebyafaayo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] (1973–1976) n’okulondebwa ku bukulu bw'ekiyivu obw'enjawulo vannyuma lw’ekyo, gamba pulofeesa agenyiwalako ku yunivasite y’e Cambridge (August 1977 – April 1981); omugenyi omukugu ku ku ttendekero lya [[:en:St_Edmund's_College,_Cambridge|St. Edmunds College]], [[:en:University_of_Cambridge|Yunivasite y'e Cambridge]]; era omugenyi omukulu mu kitongole ky’ebyafaayo n’obufirosoofa bwa Sayansi, Cambridge. <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Yali dayirekita w'emisomo ku [[:en:University_of_Calabar|Yunivasite y'e Calabar]] mu [[Nigeria]] okuva mu 1981 okutuuka mu 1985. <ref name=":0" />
Oluvannyuma yakola ng’omukulu w’ebbanguliro ly'emisomo egiddirira ddiguli esooka (School of Post-Graduate Studies and Research ) ku ddiguli eyookubiri mu yunivasite y’e Makerere wakati wa 1991 ne 1994. <ref>{{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref>
=== Omukungu wa gavumenti ===
Mu 1996, yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|Kitongole ky'amawanga amagatte]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Olwo Semakula Kiwanuka yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu [[:en:United_Arab_Emirates|Kyondo kya Buwarabu]] ng'asinziira mu Abu Dhabi wakati wa 2009 ne 2013 <ref>{{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo byafulumizibwa ==
* Ebyafaayo bya Buganda okuva ku kutandikawo Obwakabaka okutuuka mu 1900 <ref>{{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* Amin n'Ekikangabwa kya Uganda <ref>{{Cite web |title=Amin and the tragedy of Uganda / by Semakula Kiwanuka – Catalogue {{!}} National Library of Australia |url=https://catalogue.nla.gov.au/catalog/2892644 |access-date=2024-12-12 |website=catalogue.nla.gov.au |language=en}}</ref>
* Enkola n’enzirukanya y’amatwale mu Afrika: Enfumo z’enjawulo (1993)
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}
# {{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}
# {{Cite web |title=Bukenya VP, Kategaya, Bidandi dropped |url=https://www.newvision.co.ug/news/1267552/bukenya-vp-kategaya-bidandi-dropped |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Semakula urges eastern politicians to attract investors |url=https://www.newvision.co.ug/news/1196355/semakula-urges-eastern-politicians-attract-investors |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}
# {{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}
# {{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}
#
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
ibz7mr26kgc4bczd3ahrp9qj9fta4uv
60664
60429
2026-07-10T16:35:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60664
wikitext
text/x-wiki
'''Matia Semakula Mulumba Kiwanuka''' (yazaalibwa 16 Ogwomwenda 1939, e [[:en:Mityana|Mityana]] ) [[Yuganda|Munnayuganda]] munnabyafaayo, munnabyabufuzi, muwandiisi era munoonyereza.
Yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu kibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] mu 1996 era mu 2000, yali ssentebe w’akakiiko akasooka (Okuggya ku bantu eby'okulwanyisa n’ebyokwerinda mu nsi yonna) mu kibiina ky’amawanga amagatte <ref>{{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}</ref>
N'era yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:The_Uganda_Society|Uganda Society]] (Ekibiina ekyatondebwa okutumbula okusoma ebyafaayo bya Uganda, obuwangwa n'obutonde nga bayita mukulaba ,okubuuliriza nga balondoola ensibuko yabwo) ow’omulundi ogwa 34 wakati wa 1967 ne 1968.
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Ng'ava [[:en:Mityana|Mityana]], Semakula Kiwanuka yasomera ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] wakati wa 1951 ne 1955.<ref>{{Cite web |title=Namilyango College marks 114-year anniversary |url=https://www.newvision.co.ug/news/1419453/namilyango-college-marks-114-anniversary |access-date=2024-12-12 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Wansi w'enkolagana wakati wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ne [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]], yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]] mu byafaayo, ate mu 1965 yafuna diguli ya (Doctorate) mu byafaayo okuva mu Yunivasite y’e London mu bbanguliro ly'emisomo gy'ekifirika. Mu 1979, yamaliriza dipulooma endala mu misomo gye by'enfuna eya Post-graduate in development economics ku ttendekero lya [[:en:Balliol_College,_Oxford|Balliol College, Oxford.]]<ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref>
== Emirimu gye ==
=== Eby’ensoma ===
Okutandika ng’omusomesa ow’enjawulo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] wakati wa 1964 ne 1968, Semakula Kiwanuka olwo yafuuka omusomesa omukulu mu ttendekero lye limu. N'obuvujjirizi okuva mu [[:en:United_States_Department_of_State|kitongole ky'Amerika eky'enkola n'ensonga z'ebweru era ekiwi ky'amagezi eri pulezidenti]] olwo yali musomesa ku mutendera oguddirira okufuuka pulofeesa omujjuvuvu ssociate Professor mu byafaayo bya Afirika ku yunivasite za [[:en:Northwestern_University|Northwestern]] and [[:en:Duke_University|Duke]] (1968–1970). <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref>
Oluvannyuma yaweereza ng’omukulu w’ebbanguliro ly'amasomo g'obuntu era pulofeesa era akulira ekitongole ky’ebyafaayo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] (1973–1976) n’okulondebwa ku bukulu bw'ekiyivu obw'enjawulo vannyuma lw’ekyo, gamba pulofeesa agenyiwalako ku yunivasite y’e Cambridge (August 1977 – April 1981); omugenyi omukugu ku ku ttendekero lya [[:en:St_Edmund's_College,_Cambridge|St. Edmunds College]], [[:en:University_of_Cambridge|Yunivasite y'e Cambridge]]; era omugenyi omukulu mu kitongole ky’ebyafaayo n’obufirosoofa bwa Sayansi, Cambridge. <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Yali dayirekita w'emisomo ku [[:en:University_of_Calabar|Yunivasite y'e Calabar]] mu [[Nigeria]] okuva mu 1981 okutuuka mu 1985. <ref name=":0" />
Oluvannyuma yakola ng’omukulu w’ebbanguliro ly'emisomo egiddirira ddiguli esooka (School of Post-Graduate Studies and Research ) ku ddiguli eyookubiri mu yunivasite y’e Makerere wakati wa 1991 ne 1994. <ref>{{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref>
=== Omukungu wa gavumenti ===
Mu 1996, yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|Kitongole ky'amawanga amagatte]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Olwo Semakula Kiwanuka yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu [[:en:United_Arab_Emirates|Kyondo kya Buwarabu]] ng'asinziira mu Abu Dhabi wakati wa 2009 ne 2013 <ref>{{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo byafulumizibwa ==
* Ebyafaayo bya Buganda okuva ku kutandikawo Obwakabaka okutuuka mu 1900 <ref>{{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* Amin n'Ekikangabwa kya Uganda <ref>{{Cite web |title=Amin and the tragedy of Uganda / by Semakula Kiwanuka – Catalogue {{!}} National Library of Australia |url=https://catalogue.nla.gov.au/catalog/2892644 |access-date=2024-12-12 |website=catalogue.nla.gov.au |language=en}}</ref>
* Enkola n’enzirukanya y’amatwale mu Afrika: Enfumo z’enjawulo (1993)
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}
# {{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}
# {{Cite web |title=Bukenya VP, Kategaya, Bidandi dropped |url=https://www.newvision.co.ug/news/1267552/bukenya-vp-kategaya-bidandi-dropped |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Semakula urges eastern politicians to attract investors |url=https://www.newvision.co.ug/news/1196355/semakula-urges-eastern-politicians-attract-investors |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}
# {{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}
# {{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}
#
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
4i5tvtk3o2ow5urer0vfoq535d1kwh2
Alex Coutinho
0
11709
60265
51247
2026-07-10T16:07:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60265
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Coutinho''' (yazaalibwa 19 Omwezi ogw'omukaaga 1959) [[munnayuganda]] omusawo , omulwanirizi w'ebyobulamu eby'olukale, musomesa mu yunivasite n'amatendekero aga waggulu, era yaliko dayirekita omukulu (executive director ) ow'ekitongole ekivunaanyizibwa ku ndwadde ezisiigibwa ki (Infectious Diseases Institute ) eky'ettendekero lya ssaayansi w'ebyobulamu (College of heatlth science ) wansi wa [[yunivasite y'e Makerere]] .
== Obuto bwe ==
Coutinho yazaalibwa mu Uganda. Yafuna diguli y’obusawo mu Uganda.
== Emirimu gye ==
Emirimu gya Coutinho gitadde essira ku kuziyiza n'okujjanjaba [[akawuka akaleeta mukenenya / ne mukeneya mu Afirika]] .
== Ebitiibwa ==
* [[Engule ya Noguchi Africa]], 2013.
== Ebijuliziddwa ==
# [http://www.prnewswire.com/news-releases/dr-alex-coutinho-awarded-hideyo-noguchi-africa-prize-198250731.html "Dr. Alex Coutinho Awarded Hideyo Noguchi Africa Prize" at PRNewswire.com]; retrieved 2013-6-2.
# Osaki, Tomohiro. [http://www.japantimes.co.jp/news/2013/06/02/national/belgian-ugandan-win-noguchi-prize/ "Belgian, Ugandan win Noguchi prize,"] ''Japan Times.'' 2 June 2013; retrieved 2013-6-2.{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.theguardian.com/katine/2008/jul/24/africaaid.background1 "Dr Alex Coutinho: obuyambi butaasa obulamu bw'enkumi n'enkumi" ku Guardian.uk]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
3a00x95j37g8ksvimqkqkrvrw8xrwbr
60476
60265
2026-07-10T16:25:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60476
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Coutinho''' (yazaalibwa 19 Omwezi ogw'omukaaga 1959) [[munnayuganda]] omusawo , omulwanirizi w'ebyobulamu eby'olukale, musomesa mu yunivasite n'amatendekero aga waggulu, era yaliko dayirekita omukulu (executive director ) ow'ekitongole ekivunaanyizibwa ku ndwadde ezisiigibwa ki (Infectious Diseases Institute ) eky'ettendekero lya ssaayansi w'ebyobulamu (College of heatlth science ) wansi wa [[yunivasite y'e Makerere]] .
== Obuto bwe ==
Coutinho yazaalibwa mu Uganda. Yafuna diguli y’obusawo mu Uganda.
== Emirimu gye ==
Emirimu gya Coutinho gitadde essira ku kuziyiza n'okujjanjaba [[akawuka akaleeta mukenenya / ne mukeneya mu Afirika]] .
== Ebitiibwa ==
* [[Engule ya Noguchi Africa]], 2013.
== Ebijuliziddwa ==
# [http://www.prnewswire.com/news-releases/dr-alex-coutinho-awarded-hideyo-noguchi-africa-prize-198250731.html "Dr. Alex Coutinho Awarded Hideyo Noguchi Africa Prize" at PRNewswire.com]; retrieved 2013-6-2.
# Osaki, Tomohiro. [http://www.japantimes.co.jp/news/2013/06/02/national/belgian-ugandan-win-noguchi-prize/ "Belgian, Ugandan win Noguchi prize,"] ''Japan Times.'' 2 June 2013; retrieved 2013-6-2.{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.theguardian.com/katine/2008/jul/24/africaaid.background1 "Dr Alex Coutinho: obuyambi butaasa obulamu bw'enkumi n'enkumi" ku Guardian.uk]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
promyedqs5zmsje4eplgmix4ccu7eon
Kizito Maria Kasule
0
11714
60396
43969
2026-07-10T16:14:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60396
wikitext
text/x-wiki
'''Kizito Maria Kasule''' (yazaalibwa 1967) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusiizi w'ebifaananyi era omutandisi w'emirimu.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}</ref> Omulimu gwe gulagiddwa mu buvanjuba bwa Afrika yonna, Bubirigi, Austria, Girimaani, Australia, ne Bufalansa, <ref name="african">{{Cite web |title=Kizito Maria Kasule |url=http://www.africanfineart.com.au/artists/maria_kizito_kasule/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180309212408/http://africanfineart.com.au/artists/maria_kizito_kasule/ |archive-date=March 9, 2018 |access-date=March 15, 2012 |publisher=African Fine Art}}</ref> wamu ne mu Denmark awamu ne Norway. Musomesa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] okuva mu 1992. <ref name="african" />
Kasule yemutandisi w'essomero ery'eby'emikono erya Nagenda International Academy of Art and Design ([[:en:NIAAD|NIAAD]] ), essomero lya matendekero aga waggulu mu by'emikono, mu 2006. <ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
== Obulamu obwasooka ==
Kizito Maria yazaalibwa mu 1967 ekyalo mu byalo mu Uganda. Ye yali omuto mu baganda 12. Bazadde be baalina ennimiro y'emwaanyi ng'eddukanyizibwa famile. Ku myaka 11 kitaawe yasaba mutabani we ave ku ssomero akole mu nnimiro eno. Omuvubuka Kizito yagaana okuva mu kusoma era mu kuddamu kitaawe n’amuwaliriza amuviire mu makaage. Emyezi egyaddirira Kizito yabeeranga kunguudo, ng’akonkona ku nzigi ez'enjawulo okubaako emiimu gy'abakolera olwo nga bamusasulamu kyakulya n'aw'okusula. Oluvannyuma yalondebwa omusajja omu eyakkiriza okubeera naye. Emyaka ebiri egyaddirira Kizito yagimala ng’asoma mu biseera eby'okumakya ng'ate olweggulo ebiseera abimala mu nnimiro zz'emwanyi okusobola okufuna sente ez'okwebezaawo awamu n'okweweerera.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
Mu 1987 [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|olutalo lwa bannansi]] lwabalukawo mu bukiikakkono bwa Uganda. Nga wayise emyaka ebiri, nga Kizito aweza emyaka 16, Kizito yakwatibwa n’asindikibwa mu nkambi y’amagye. Yakola nnyo ng’omusimi w'entaana za basibe banne ababeeranga battidwa. Olunaku lumu, bwe yamala okusima entaana eziwerako, ye ne banne mu kasenge k'ekkomera baalagirwa okuyimirira ku mabbali g’entaana mu maaso g’ekibinja ky’abajaasi abaali bakuba amasasi. abajaasi abo btandika okuttanga abasibe omu ku omu naye Kizito yawona okuttibwa olw'okubanga kitaawe yali amanyiganye ne ofiisa omu ow'omunkambi era eyamukiriza okutoloka. Yatoloka mu Uganda ng’alina endagamuntu ey’ekicupuli. Yakomawo oluvannyuma lw'emyaka esatu n'agenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]] . Mu 1992 Kizito yatikkirwa diguli [[:en:Bachelor_of_Arts|esooka eya Arts]] mu by’emikono.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
Mu 1994 yakola omwoleso gwe ogwasooka era negusiimibwa olw'endowooza ennungi gyeyayolesa. <ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
Mu 2003 Kizito yamaliriza diguli ey'okubiri mu [[:en:Art_history|byafaayo by’ebyemikono]] okuva mu yunivasite y’e Makerere n’awangula sikaala okugenda mu [[:en:Burren_College_of_Art|Burren College of Art]] esangibwa mu Ireland.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
Kizito Maria muzirakisa era mulwanirizi wa bantu. Pulojekiti ye enkulu ey’omukitundu ye ttendekero ly’eby'emikono erya NIAAD erisomesa abavubuka nebannayuganda abalala. Mu 2009 NIAAD yeegatta ku kibiina kya Yisirayiri eky'obwannakyewa ekya [[:en:Brit_Olam|Brit Olam]] ne bakola pulojekiti ya "Muse Uganda". Pulojekiti eno esuza n’okusomesa abavubuka abawejjere okuva mu Uganda era ebasobozesa okwegatta ku ttendekero lya NIAAD ng’abayizi aba bulijjo ku ssente ensaamusaamu.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
Kizito Maria Kasule mu kiseera kino ye Dean w’ebyemikono mu [[Margaret Trowell]] School of Art ne dizayini mu yunivasite y’e Makerere, Kampala mu Uganda.
== Emyoleso ==
=== Emyoleso egyalondebwa egy’omuntu omu ===
2014 Omuyimbi Rett Vest, Asker ne Galleri Stilart, Gran, Norway
2011 Makerere University Gallery, Kampala, Uganda
2009 Makerere University Gallery, Kampala, Uganda
2008 La Fontaine Gallery, Kampala, Uganda
2006 Sakaraga Gallery, New York, Amerika
2004 Ettendekero ly’ebyemikono erya Windhoek, Windhoek, Namibia
2000 [[:en:National_Museums_of_Kenya|National Museum of Kenya]], Nairobi, Kenya
2000 Ekifo ekirabirira ebifaananyi e Paris, New York, Amerika
1998 Ekifo ky’ebyobuwangwa ekya Germany, Kampala, Uganda
1998 Tulifanya Gallery, Kampala, Uganda
=== Emyoleso gy’ebibinja egyalondeddwa ===
2014 Ekifo ky’abayimbi ekya Dronninglund, Denmark
2012 Ekifo eky’ebifaananyi ekya Diani, Mombasa, Kenya
2008 Kultur Stationen, mu kibuga Skørping, mu Denmark
2005 Ekitongole ky’ebyemikono ekya Burren College of Art Gallery, Ballyvaughan, Ireland
1999 Yunivasite y’e Namibia, Windhoek, Namibia
1995 Modern ART, Uganda Austria enkolagana, Kampala, Uganda
1995 Ekifo eky’ebifaananyi eby’omu bwengula, Johannesburg, South-Africa
1994 Nommo Gallery, Kampala, Uganda
1994 Omwoleso gw’ebyemikono mu Afrika ogwa 7th pan African Congress, Kampala, Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}3. www.kizitomariakasule.com ku mukutu gwaffe ogwa yintaneeti
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
0ah7a82gwp9zyko6j2rsi180rygit4w
60609
60396
2026-07-10T16:35:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60609
wikitext
text/x-wiki
'''Kizito Maria Kasule''' (yazaalibwa 1967) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusiizi w'ebifaananyi era omutandisi w'emirimu.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}</ref> Omulimu gwe gulagiddwa mu buvanjuba bwa Afrika yonna, Bubirigi, Austria, Girimaani, Australia, ne Bufalansa, <ref name="african">{{Cite web |title=Kizito Maria Kasule |url=http://www.africanfineart.com.au/artists/maria_kizito_kasule/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180309212408/http://africanfineart.com.au/artists/maria_kizito_kasule/ |archive-date=March 9, 2018 |access-date=March 15, 2012 |publisher=African Fine Art}}</ref> wamu ne mu Denmark awamu ne Norway. Musomesa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] okuva mu 1992. <ref name="african" />
Kasule yemutandisi w'essomero ery'eby'emikono erya Nagenda International Academy of Art and Design ([[:en:NIAAD|NIAAD]] ), essomero lya matendekero aga waggulu mu by'emikono, mu 2006. <ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
== Obulamu obwasooka ==
Kizito Maria yazaalibwa mu 1967 ekyalo mu byalo mu Uganda. Ye yali omuto mu baganda 12. Bazadde be baalina ennimiro y'emwaanyi ng'eddukanyizibwa famile. Ku myaka 11 kitaawe yasaba mutabani we ave ku ssomero akole mu nnimiro eno. Omuvubuka Kizito yagaana okuva mu kusoma era mu kuddamu kitaawe n’amuwaliriza amuviire mu makaage. Emyezi egyaddirira Kizito yabeeranga kunguudo, ng’akonkona ku nzigi ez'enjawulo okubaako emiimu gy'abakolera olwo nga bamusasulamu kyakulya n'aw'okusula. Oluvannyuma yalondebwa omusajja omu eyakkiriza okubeera naye. Emyaka ebiri egyaddirira Kizito yagimala ng’asoma mu biseera eby'okumakya ng'ate olweggulo ebiseera abimala mu nnimiro zz'emwanyi okusobola okufuna sente ez'okwebezaawo awamu n'okweweerera.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
Mu 1987 [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|olutalo lwa bannansi]] lwabalukawo mu bukiikakkono bwa Uganda. Nga wayise emyaka ebiri, nga Kizito aweza emyaka 16, Kizito yakwatibwa n’asindikibwa mu nkambi y’amagye. Yakola nnyo ng’omusimi w'entaana za basibe banne ababeeranga battidwa. Olunaku lumu, bwe yamala okusima entaana eziwerako, ye ne banne mu kasenge k'ekkomera baalagirwa okuyimirira ku mabbali g’entaana mu maaso g’ekibinja ky’abajaasi abaali bakuba amasasi. abajaasi abo btandika okuttanga abasibe omu ku omu naye Kizito yawona okuttibwa olw'okubanga kitaawe yali amanyiganye ne ofiisa omu ow'omunkambi era eyamukiriza okutoloka. Yatoloka mu Uganda ng’alina endagamuntu ey’ekicupuli. Yakomawo oluvannyuma lw'emyaka esatu n'agenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]] . Mu 1992 Kizito yatikkirwa diguli [[:en:Bachelor_of_Arts|esooka eya Arts]] mu by’emikono.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
Mu 1994 yakola omwoleso gwe ogwasooka era negusiimibwa olw'endowooza ennungi gyeyayolesa. <ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
Mu 2003 Kizito yamaliriza diguli ey'okubiri mu [[:en:Art_history|byafaayo by’ebyemikono]] okuva mu yunivasite y’e Makerere n’awangula sikaala okugenda mu [[:en:Burren_College_of_Art|Burren College of Art]] esangibwa mu Ireland.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
Kizito Maria muzirakisa era mulwanirizi wa bantu. Pulojekiti ye enkulu ey’omukitundu ye ttendekero ly’eby'emikono erya NIAAD erisomesa abavubuka nebannayuganda abalala. Mu 2009 NIAAD yeegatta ku kibiina kya Yisirayiri eky'obwannakyewa ekya [[:en:Brit_Olam|Brit Olam]] ne bakola pulojekiti ya "Muse Uganda". Pulojekiti eno esuza n’okusomesa abavubuka abawejjere okuva mu Uganda era ebasobozesa okwegatta ku ttendekero lya NIAAD ng’abayizi aba bulijjo ku ssente ensaamusaamu.<ref name="brit">{{Cite web |year=2010 |title=An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda |url=http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 |archive-date=March 30, 2012 |access-date=March 15, 2012 |publisher=[[Brit Olam]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20120330212508/http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 "An In-Depth Interview with Dr. Kizito Maria Kazula, the artist, the spirit behind Muse Uganda"]. [[Brit Olam]]. 2010. Archived from [http://www.britolam.org/Index.asp?ArticleID=462&CategoryID=416&Page=1 the original] on March 30, 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">March 15,</span> 2012</span>.</cite></ref>
Kizito Maria Kasule mu kiseera kino ye Dean w’ebyemikono mu [[Margaret Trowell]] School of Art ne dizayini mu yunivasite y’e Makerere, Kampala mu Uganda.
== Emyoleso ==
=== Emyoleso egyalondebwa egy’omuntu omu ===
2014 Omuyimbi Rett Vest, Asker ne Galleri Stilart, Gran, Norway
2011 Makerere University Gallery, Kampala, Uganda
2009 Makerere University Gallery, Kampala, Uganda
2008 La Fontaine Gallery, Kampala, Uganda
2006 Sakaraga Gallery, New York, Amerika
2004 Ettendekero ly’ebyemikono erya Windhoek, Windhoek, Namibia
2000 [[:en:National_Museums_of_Kenya|National Museum of Kenya]], Nairobi, Kenya
2000 Ekifo ekirabirira ebifaananyi e Paris, New York, Amerika
1998 Ekifo ky’ebyobuwangwa ekya Germany, Kampala, Uganda
1998 Tulifanya Gallery, Kampala, Uganda
=== Emyoleso gy’ebibinja egyalondeddwa ===
2014 Ekifo ky’abayimbi ekya Dronninglund, Denmark
2012 Ekifo eky’ebifaananyi ekya Diani, Mombasa, Kenya
2008 Kultur Stationen, mu kibuga Skørping, mu Denmark
2005 Ekitongole ky’ebyemikono ekya Burren College of Art Gallery, Ballyvaughan, Ireland
1999 Yunivasite y’e Namibia, Windhoek, Namibia
1995 Modern ART, Uganda Austria enkolagana, Kampala, Uganda
1995 Ekifo eky’ebifaananyi eby’omu bwengula, Johannesburg, South-Africa
1994 Nommo Gallery, Kampala, Uganda
1994 Omwoleso gw’ebyemikono mu Afrika ogwa 7th pan African Congress, Kampala, Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}3. www.kizitomariakasule.com ku mukutu gwaffe ogwa yintaneeti
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
lyf4yfap0critiyvwikbr5rv11w9jdw
Arthur Sserwanga
0
11718
60253
53801
2026-07-10T16:07:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60253
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Arthur Sserwanga''' Munnayuganda omubalirizi w'ebitabo, [[Omusomesa wa yunivasite n'amatendekero aga waggulu|musomesa wa yunivasite n'amatendekero aga waggulu]] , era omukulembeze mu by'enjigiriza. Yalondebwa okuba [[Omumyuka wa ccansala]] wa [[Yunivasite]] ya [[Muteesa I Royal Universiy|Muteesa I Royal University]] mu Mwezi ogw'omwenda 2014, <ref>{{Cite web |last=Ssekweyama |first=Martins |date=3 September 2014 |title=Muteesa University Gets New Vice Chancellor |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Mutesa-varsity-gets-new-VC/-/688334/2438920/-/13bvyagz/-/index.html |access-date=8 September 2014 |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060141/http://www.monitor.co.ug/News/National/Mutesa-varsity-gets-new-VC/-/688334/2438920/-/13bvyagz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> yunivasite ey'obwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |access-date=8 September 2014 |publisher=National Council for Higher Education}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'omukulu w’ebbanguliro ly'obusuubuzi mu [[Ttendekero ly' ebyobusuubuzi erya Makerere]] Makerere University Business Schools (MUBS).
== Okusoma kwe ==
Yafuna Dipuloma mu by’enjigiriza mu 1994 okuva mu ttendekero eritendeka abasomesa e Kyambogo, bweryali terinafuulibwa [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] . N'era alina [[ddiguli esooka mu nzirukanya ya bizinensi]], gye yafuna okuva mu MUBS mu 1998. Ddiguli ye eyokubiri mu kubala ebitabo n'eby'ensimbi yagifuna mu 2001 okuva mu MUBS. Ddiguli ye eyokusatu mubutandisi bw'emirimu yagifuna mu 2010, nayo okuva mu MUBS. <ref name="Bio">{{Cite web |title=Arthur Sserwanga: Curriculum Vitae |url=http://www.snis.ch/system/files/arthur_sserwanga_cv.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140908135013/http://www.snis.ch/system/files/arthur_sserwanga_cv.pdf |archive-date=8 September 2014 |access-date=8 September 2014 |publisher=Swiss Network for International Studies}}</ref>
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Sserwanga pulofeesa mu ttendekero lya Makerere ery'ebyobusuubuzi Makerere University Business School). Omulimu gwa Sserwanga ogwasooka, okuva mu 1994 okutuuka mu 1998, gwali gwa kusomesa ku ttendekero lya City Institute of Business Studies mu [[Kampala]], ekibuga [[ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999, yakola ng'[[Omuyizi asoma okweyongerayo ku mutendera gwa ddiguli eziddako nga bwayambibwakao|omuyizi asoma okweyongerayo ku mutendera gwa ddiguli eziddako nga bwayambibwako]] (Graduate fellow) mu bbanguliro ly'obusuubusi mu MUBS. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2003, yali musomesa wa yunuvasite omuyambi( assistant lecturer) , ate okuva mu 2003 okutuuka mu 2006, yali [[musomesa wa yunivasite]] (Lecturer ), mu kitongole ky’okubala ebitabo. Wakati wa 2004 ne 2014, yali mu bifo eby’enjawulo ku MUBS, omuli: (a) akulira ekitongole ky’okubala ebitabo – 2004 okutuuka mu 2008 (b) omukulu w'ebyemikono and n'abasoma okuva ewala – 2008 okutuuka 2009 (c) omukulu, w'ebbanguliro ly'ebyemikono na'abasoma okuva ewala – 2009 okutuuka 2011 ne (d) omukulu w'ebbanguliro ly'obusuubuzi – 2011 okutuuka mu 2014. Mu Mwezi ogw'omwenda 2014, yalondebwa okufuuka omumyuka wa ccansala wa yunivasite ya Muteesa I Royal University.
== Ebirala eby'okufumiitirizaako ==
Sserwanga taata mufumbo era wa nzikiriza . <ref name="Bio"/>
== Laba ne ==
* Olukalala lwa yunivasite mu Uganda
* Olukalala lw'amatendekero g'ebyobusuubuzi
* Olukalala lw'abakulira yunivasite mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Ssekweyama |first=Martins |date=3 September 2014 |title=Muteesa University Gets New Vice Chancellor |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Mutesa-varsity-gets-new-VC/-/688334/2438920/-/13bvyagz/-/index.html |access-date=8 September 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala) |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060141/http://www.monitor.co.ug/News/National/Mutesa-varsity-gets-new-VC/-/688334/2438920/-/13bvyagz/-/index.html |url-status=dead }}
# {{cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |access-date=8 September 2014 |publisher=National Council for Higher Education}}
# {{cite web |title=Arthur Sserwanga: Curriculum Vitae |url=http://www.snis.ch/system/files/arthur_sserwanga_cv.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140908135013/http://www.snis.ch/system/files/arthur_sserwanga_cv.pdf |archive-date=8 September 2014 |access-date=8 September 2014 |publisher=Swiss Network for International Studies}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://ugandaradionetwork.com/a/file.php?f=64432&PHPSESSID=5592941fd335eb2c58fe5f8d3af574fd Pulofeesa Arthur Sserwanga - Omumyuka wa Cansala omuggya, Muteesa I Royal University]
* [https://web.archive.org/web/20140908180519/http://www.bukedde.co.ug/news/79740-polof-sserwanga-omusuubuzi-w-ettaka-akulira-yunivasite-ya-buganda.html Ssaabasajja Muwenda Mutebi II Alonze Pulofeesa Arthur Sserwanga Okukulembera Muteesa I Royal University] (Luganda).
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
j5veizlnli6rbghozn2ak5bifesqops
60464
60253
2026-07-10T16:24:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60464
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Arthur Sserwanga''' Munnayuganda omubalirizi w'ebitabo, [[Omusomesa wa yunivasite n'amatendekero aga waggulu|musomesa wa yunivasite n'amatendekero aga waggulu]] , era omukulembeze mu by'enjigiriza. Yalondebwa okuba [[Omumyuka wa ccansala]] wa [[Yunivasite]] ya [[Muteesa I Royal Universiy|Muteesa I Royal University]] mu Mwezi ogw'omwenda 2014, <ref>{{Cite web |last=Ssekweyama |first=Martins |date=3 September 2014 |title=Muteesa University Gets New Vice Chancellor |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Mutesa-varsity-gets-new-VC/-/688334/2438920/-/13bvyagz/-/index.html |access-date=8 September 2014 |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060141/http://www.monitor.co.ug/News/National/Mutesa-varsity-gets-new-VC/-/688334/2438920/-/13bvyagz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> yunivasite ey'obwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |access-date=8 September 2014 |publisher=National Council for Higher Education}}</ref> Emabegako yaweerezaako ng'omukulu w’ebbanguliro ly'obusuubuzi mu [[Ttendekero ly' ebyobusuubuzi erya Makerere]] Makerere University Business Schools (MUBS).
== Okusoma kwe ==
Yafuna Dipuloma mu by’enjigiriza mu 1994 okuva mu ttendekero eritendeka abasomesa e Kyambogo, bweryali terinafuulibwa [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] . N'era alina [[ddiguli esooka mu nzirukanya ya bizinensi]], gye yafuna okuva mu MUBS mu 1998. Ddiguli ye eyokubiri mu kubala ebitabo n'eby'ensimbi yagifuna mu 2001 okuva mu MUBS. Ddiguli ye eyokusatu mubutandisi bw'emirimu yagifuna mu 2010, nayo okuva mu MUBS. <ref name="Bio">{{Cite web |title=Arthur Sserwanga: Curriculum Vitae |url=http://www.snis.ch/system/files/arthur_sserwanga_cv.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140908135013/http://www.snis.ch/system/files/arthur_sserwanga_cv.pdf |archive-date=8 September 2014 |access-date=8 September 2014 |publisher=Swiss Network for International Studies}}</ref>
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Sserwanga pulofeesa mu ttendekero lya Makerere ery'ebyobusuubuzi Makerere University Business School). Omulimu gwa Sserwanga ogwasooka, okuva mu 1994 okutuuka mu 1998, gwali gwa kusomesa ku ttendekero lya City Institute of Business Studies mu [[Kampala]], ekibuga [[ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999, yakola ng'[[Omuyizi asoma okweyongerayo ku mutendera gwa ddiguli eziddako nga bwayambibwakao|omuyizi asoma okweyongerayo ku mutendera gwa ddiguli eziddako nga bwayambibwako]] (Graduate fellow) mu bbanguliro ly'obusuubusi mu MUBS. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2003, yali musomesa wa yunuvasite omuyambi( assistant lecturer) , ate okuva mu 2003 okutuuka mu 2006, yali [[musomesa wa yunivasite]] (Lecturer ), mu kitongole ky’okubala ebitabo. Wakati wa 2004 ne 2014, yali mu bifo eby’enjawulo ku MUBS, omuli: (a) akulira ekitongole ky’okubala ebitabo – 2004 okutuuka mu 2008 (b) omukulu w'ebyemikono and n'abasoma okuva ewala – 2008 okutuuka 2009 (c) omukulu, w'ebbanguliro ly'ebyemikono na'abasoma okuva ewala – 2009 okutuuka 2011 ne (d) omukulu w'ebbanguliro ly'obusuubuzi – 2011 okutuuka mu 2014. Mu Mwezi ogw'omwenda 2014, yalondebwa okufuuka omumyuka wa ccansala wa yunivasite ya Muteesa I Royal University.
== Ebirala eby'okufumiitirizaako ==
Sserwanga taata mufumbo era wa nzikiriza . <ref name="Bio"/>
== Laba ne ==
* Olukalala lwa yunivasite mu Uganda
* Olukalala lw'amatendekero g'ebyobusuubuzi
* Olukalala lw'abakulira yunivasite mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Ssekweyama |first=Martins |date=3 September 2014 |title=Muteesa University Gets New Vice Chancellor |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Mutesa-varsity-gets-new-VC/-/688334/2438920/-/13bvyagz/-/index.html |access-date=8 September 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala) |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060141/http://www.monitor.co.ug/News/National/Mutesa-varsity-gets-new-VC/-/688334/2438920/-/13bvyagz/-/index.html |url-status=dead }}
# {{cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221848/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/2 |archive-date=3 March 2016 |access-date=8 September 2014 |publisher=National Council for Higher Education}}
# {{cite web |title=Arthur Sserwanga: Curriculum Vitae |url=http://www.snis.ch/system/files/arthur_sserwanga_cv.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140908135013/http://www.snis.ch/system/files/arthur_sserwanga_cv.pdf |archive-date=8 September 2014 |access-date=8 September 2014 |publisher=Swiss Network for International Studies}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://ugandaradionetwork.com/a/file.php?f=64432&PHPSESSID=5592941fd335eb2c58fe5f8d3af574fd Pulofeesa Arthur Sserwanga - Omumyuka wa Cansala omuggya, Muteesa I Royal University]
* [https://web.archive.org/web/20140908180519/http://www.bukedde.co.ug/news/79740-polof-sserwanga-omusuubuzi-w-ettaka-akulira-yunivasite-ya-buganda.html Ssaabasajja Muwenda Mutebi II Alonze Pulofeesa Arthur Sserwanga Okukulembera Muteesa I Royal University] (Luganda).
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
qsbrbggdiulnw5y0sb8j3m1626tp7p1
Asaba Ruyonga
0
11775
60754
53809
2026-07-11T06:54:08Z
Berniter
10779
60754
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}
# {{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}
{{Reflist}}
16p78722hhjhc03i04wzro8os56df3e
60756
60754
2026-07-11T06:57:24Z
Berniter
10779
60756
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga n'obululu omutwalo gumu kitundu,mu bisatu kiminabiri(15,312).
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}
# {{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}
{{Reflist}}
irps21rd2lpar0v5pyl2mwjdrcvuiat
60758
60756
2026-07-11T07:00:52Z
Berniter
10779
Ngaseeko reference
60758
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite web |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal|url=https://ugandaradionetwork.net/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race|access-date=2025-12-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref>Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga n'obululu omutwalo gumu kitundu,mu bisatu kiminabiri(15,312).
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}
# {{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}
{{Reflist}}
j41qcwfs5v9j7tbhfzr068ngonwwz62
60760
60758
2026-07-11T07:02:37Z
Berniter
10779
Ngaseeko reference
60760
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite web |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal|url=https://ugandaradionetwork.net/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race|access-date=2025-12-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref>Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga <ref>{{Cite web |date=2026-05-16|title=Reverand[sic] once detained over presidential pledges seeks closer ties with Museveni to boost tourism|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/reverand-once-detained-over-presidential-pledges-seeks-closer-ties-with-museveni-to-boost-tourism-5461432|access-date=2026-06-05|website=Monitor|language=en}}</ref> n'obululu omutwalo gumu kitundu,mu bisatu kiminabiri(15,312).
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}
# {{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}
{{Reflist}}
97eatdignshkcxwtf4epb4xbd4uxf0e
60761
60760
2026-07-11T07:03:17Z
Berniter
10779
Ngaseeko reference
60761
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite web |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal|url=https://ugandaradionetwork.net/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race|access-date=2025-12-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref>Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga <ref>{{Cite web |date=2026-05-16|title=Reverand[sic] once detained over presidential pledges seeks closer ties with Museveni to boost tourism|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/reverand-once-detained-over-presidential-pledges-seeks-closer-ties-with-museveni-to-boost-tourism-5461432|access-date=2026-06-05|website=Monitor|language=en}}</ref> n'obululu omutwalo gumu kitundu,mu bisatu kiminabiri(15,312).<ref>{{Cite web |last=Reporter|first=Independent|date=2021-01-21|title=Asaba Ruyonga bounces back as Fort Portal city mayor|url=https://www.independent.co.ug/asaba-ruyonga-bounces-back-as-fort-portal-city-mayor/|access-date=2025-12-18|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}
# {{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}
{{Reflist}}
qlqo52rxv2k70sxvp7ki896uwcxu0ns
60763
60761
2026-07-11T07:06:27Z
Berniter
10779
/* Ebijuliziddwa */
60763
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite web |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal|url=https://ugandaradionetwork.net/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race|access-date=2025-12-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref>Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga <ref>{{Cite web |date=2026-05-16|title=Reverand[sic] once detained over presidential pledges seeks closer ties with Museveni to boost tourism|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/reverand-once-detained-over-presidential-pledges-seeks-closer-ties-with-museveni-to-boost-tourism-5461432|access-date=2026-06-05|website=Monitor|language=en}}</ref> n'obululu omutwalo gumu kitundu,mu bisatu kiminabiri(15,312).<ref>{{Cite web |last=Reporter|first=Independent|date=2021-01-21|title=Asaba Ruyonga bounces back as Fort Portal city mayor|url=https://www.independent.co.ug/asaba-ruyonga-bounces-back-as-fort-portal-city-mayor/|access-date=2025-12-18|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
17ipa2k1aqtapw2csd77u36f78rwvqt
60769
60763
2026-07-11T07:10:56Z
Berniter
10779
Ngasseeko ettuluba
60769
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite web |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal|url=https://ugandaradionetwork.net/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race|access-date=2025-12-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref>Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga <ref>{{Cite web |date=2026-05-16|title=Reverand[sic] once detained over presidential pledges seeks closer ties with Museveni to boost tourism|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/reverand-once-detained-over-presidential-pledges-seeks-closer-ties-with-museveni-to-boost-tourism-5461432|access-date=2026-06-05|website=Monitor|language=en}}</ref> n'obululu omutwalo gumu kitundu,mu bisatu kiminabiri(15,312).<ref>{{Cite web |last=Reporter|first=Independent|date=2021-01-21|title=Asaba Ruyonga bounces back as Fort Portal city mayor|url=https://www.independent.co.ug/asaba-ruyonga-bounces-back-as-fort-portal-city-mayor/|access-date=2025-12-18|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu Abalamu]]
sfq9chwxbflpo678pbupgvp06lar295
60771
60769
2026-07-11T07:13:57Z
Berniter
10779
60771
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite web |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal|url=https://ugandaradionetwork.net/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race|access-date=2025-12-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref>Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga <ref>{{Cite web |date=2026-05-16|title=Reverand[sic] once detained over presidential pledges seeks closer ties with Museveni to boost tourism|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/reverand-once-detained-over-presidential-pledges-seeks-closer-ties-with-museveni-to-boost-tourism-5461432|access-date=2026-06-05|website=Monitor|language=en}}</ref> n'obululu omutwalo gumu kitundu,mu bisatu kiminabiri(15,312).<ref>{{Cite web |last=Reporter|first=Independent|date=2021-01-21|title=Asaba Ruyonga bounces back as Fort Portal city mayor|url=https://www.independent.co.ug/asaba-ruyonga-bounces-back-as-fort-portal-city-mayor/|access-date=2025-12-18|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Ebifo bya ba meeya mu Uganda.]]
4b5idwe07ui6xzvj23fqs26pdz6u4fo
60775
60771
2026-07-11T07:18:29Z
Berniter
10779
60775
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite web |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal|url=https://ugandaradionetwork.net/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race|access-date=2025-12-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref>Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga <ref>{{Cite web |date=2026-05-16|title=Reverand[sic] once detained over presidential pledges seeks closer ties with Museveni to boost tourism|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/reverand-once-detained-over-presidential-pledges-seeks-closer-ties-with-museveni-to-boost-tourism-5461432|access-date=2026-06-05|website=Monitor|language=en}}</ref> n'obululu omutwalo gumu kitundu,mu bisatu kiminabiri(15,312).<ref>{{Cite web |last=Reporter|first=Independent|date=2021-01-21|title=Asaba Ruyonga bounces back as Fort Portal city mayor|url=https://www.independent.co.ug/asaba-ruyonga-bounces-back-as-fort-portal-city-mayor/|access-date=2025-12-18|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Ebifo bya ba meeya mu Uganda.]]
[[Category:Bannayuganda abawagizi b'endowooza y'Obwaafirika]]
4y41p2ra7tjpy51876yb3csdofexkdk
Edward Muhima
0
11811
60251
41131
2026-07-10T16:07:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60251
wikitext
text/x-wiki
'''Edward Muhima''' (yazaalibwa 14 Omwezi ogwomukaaga 1946) mulabirizi [[Omukulisitaayo / Omupolotesitante]] mu [[Uganda]]: yali [[Mulabirizi wa Kigezi ey'obukiika]] kkono okuva mu 2004 okutuuka mu 2011.
Muhima yazaalibwa mu [[Bunyaruguru]] mu [[Rubirizi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rubirizi]] .Yasomera mu Nyakinoni Primary School, Nyakasura Secondary School ne [[Uganda Christian University|Yunivasite ya Uganda Christian University]]. Yali musomesa nga tannayitibwa ku buweereza.
== Ebijuliziddwa. ==
# [https://www.youtube.com/watch?v=d4uinuHAC5s youtube]
# [https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/-/689856/1311290/-/c6w0uj/-/index.html Daily Monitor]
# [https://www.anglicannews.org/news/2011/04/new-bishop-for-ugandas-north-kigezi-diocese.aspx Anglican News]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1109546/dr-muhima-set-kigezi-bishopric New Vision]
{{Reflist|1}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
6ygbyg94ewwi2n9qypvg26tf6ksqmm9
60462
60251
2026-07-10T16:24:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60462
wikitext
text/x-wiki
'''Edward Muhima''' (yazaalibwa 14 Omwezi ogwomukaaga 1946) mulabirizi [[Omukulisitaayo / Omupolotesitante]] mu [[Uganda]]: yali [[Mulabirizi wa Kigezi ey'obukiika]] kkono okuva mu 2004 okutuuka mu 2011.
Muhima yazaalibwa mu [[Bunyaruguru]] mu [[Rubirizi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rubirizi]] .Yasomera mu Nyakinoni Primary School, Nyakasura Secondary School ne [[Uganda Christian University|Yunivasite ya Uganda Christian University]]. Yali musomesa nga tannayitibwa ku buweereza.
== Ebijuliziddwa. ==
# [https://www.youtube.com/watch?v=d4uinuHAC5s youtube]
# [https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/-/689856/1311290/-/c6w0uj/-/index.html Daily Monitor]
# [https://www.anglicannews.org/news/2011/04/new-bishop-for-ugandas-north-kigezi-diocese.aspx Anglican News]
# [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1109546/dr-muhima-set-kigezi-bishopric New Vision]
{{Reflist|1}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
pllwle4ausizo49kxw5h7pmor2byzvq
Eunice Lubega Posnansky
0
11817
60302
41158
2026-07-10T16:13:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60302
wikitext
text/x-wiki
'''Eunice Lubega Posnansky''' ye mukazi Omufirika eyasooka okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]. Mu 1955, yali mutandisi mu kusomesa abakazi mu [[:en:Uganda|Uganda]] era yaweereza ng’omukuumi w’etterekero ly’ebitabo. Era akola mu by'enjigiriza n'okukulakulanya amaterekero g'ebitabo mu [[:en:Ghana|Ghana]] ne [[:en:United_States_of_America|Amerika]] .
== Eby'emabega n’obuyigirize ==
Eunice Lubega Posnansky yazaalibwa mu Uganda, yali musomesa era [[:en:Librarian|mukuumi w'etterekero ly'ebitabo]] era nga ye mukazi Omufirika eyasooka okufuna diguli mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1955, era yasoma eby'enjigiriza mu [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite ya Oxford.]] Mu 1967 yafuna diguli mu [[:en:Library_and_information_science|by'okukuuma etterekero ly'ebitabo]] okuva e Ghana. <ref name=":0">https://www.legacy.com/us/obituaries/latimes/name/eunice-posnansky-obituary?id=27627461</ref> <ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/eunice-lubega-is-why-we-should-be-ashamed-by-how-little-we-know-about-ourselves-4503844</ref> <ref>https://face2faceafrica.com/article/rejected-from-maths-class-for-being-a-woman-this-ugandan-became-the-first-female-graduate-in-east-and-central-africa</ref>
== Omulimu ==
Eunice ye yali Omukulembeze wa Afrika eyasooka okukulembera kibiina ekigatta abakyala ba yunivasite ekya Uganda Association of University Women era mu 1965 ye eyali Ssenkulu w’ebyenjigiriza by’abakyala. <ref name=":1">{{Cite web |date=2024-01-26 |title=Eunice Lubega is why we should be ashamed by how little we know about ourselves |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/eunice-lubega-is-why-we-should-be-ashamed-by-how-little-we-know-about-ourselves-4503844 |access-date=2025-04-06 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/eunice-lubega-is-why-we-should-be-ashamed-by-how-little-we-know-about-ourselves-4503844 "Eunice Lubega is why we should be ashamed by how little we know about ourselves"]. ''Monitor''. 2024-01-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-06</span></span>.</cite></ref>
Eunice yali asomesa mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], Lubiri secondary school, era yaliko omuyambi w’omukuumi w’etterekero ly'ebitabo mu [[:en:University_of_Ghana|yunivasite y’e Ghana]], yakolerako mu matterekero g’ebitabo agawerako [[:en:California–UCLA_football_rivalry|mu California UCLA]] okuva mu 1977 era yasomesa mu [[:en:Los_Angeles_Unified_School_District|Los Angeles Unified School District]] okutuusa lwe yawummula mu 1994. <ref name=":0">{{Cite web |title=Eunice Posnansky Obituary (2003) - Los Angeles, CA - Los Angeles Times |url=https://www.legacy.com/us/obituaries/latimes/name/eunice-posnansky-obituary?id=27627461 |access-date=2025-04-06 |website=Legacy.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.legacy.com/us/obituaries/latimes/name/eunice-posnansky-obituary?id=27627461 "Eunice Posnansky Obituary (2003) - Los Angeles, CA - Los Angeles Times"]. ''Legacy.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-06</span></span>.</cite></ref>
== Era laba ==
* [[:en:Merrick_Posnansky|Merrick Posnansky]]
* [[:en:Rhoda_Kalema|Rhoda Kalema, omusajja omulala]]
* [[:en:Sarah_Nyendwoha_Ntiro|Sarah Ntiro]]
* [[:en:Joyce_Mpanga|Joyce Mpanga]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.researchgate.net/publication/254927732_Africa_and_Archaeology_Empowering_an_Expatriate_Life_review Afirika n’eby'obuwangwa: Okussa amaanyi mu obulamu obugwira (okwekkaanya)]
* [https://news.mak.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Makerere-Sarah-Ntiro-Annual-Public-Lecture-31stAug2023-HRH-Sylvia-Nagginda-Keynote.pdf Makerere-Sarah-Ntiro-Omusomo-ogw'olukale-Omwaka-31stAug2023-VC-Prof-Barnabas-Nawangwe-Ebigambo.pdf]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8fp8wr9pm0lmstwu5smigded16zy9mk
60506
60302
2026-07-10T16:29:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60506
wikitext
text/x-wiki
'''Eunice Lubega Posnansky''' ye mukazi Omufirika eyasooka okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]. Mu 1955, yali mutandisi mu kusomesa abakazi mu [[:en:Uganda|Uganda]] era yaweereza ng’omukuumi w’etterekero ly’ebitabo. Era akola mu by'enjigiriza n'okukulakulanya amaterekero g'ebitabo mu [[:en:Ghana|Ghana]] ne [[:en:United_States_of_America|Amerika]] .
== Eby'emabega n’obuyigirize ==
Eunice Lubega Posnansky yazaalibwa mu Uganda, yali musomesa era [[:en:Librarian|mukuumi w'etterekero ly'ebitabo]] era nga ye mukazi Omufirika eyasooka okufuna diguli mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1955, era yasoma eby'enjigiriza mu [[:en:University_of_Oxford|Yunivasite ya Oxford.]] Mu 1967 yafuna diguli mu [[:en:Library_and_information_science|by'okukuuma etterekero ly'ebitabo]] okuva e Ghana. <ref name=":0">https://www.legacy.com/us/obituaries/latimes/name/eunice-posnansky-obituary?id=27627461</ref> <ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/eunice-lubega-is-why-we-should-be-ashamed-by-how-little-we-know-about-ourselves-4503844</ref> <ref>https://face2faceafrica.com/article/rejected-from-maths-class-for-being-a-woman-this-ugandan-became-the-first-female-graduate-in-east-and-central-africa</ref>
== Omulimu ==
Eunice ye yali Omukulembeze wa Afrika eyasooka okukulembera kibiina ekigatta abakyala ba yunivasite ekya Uganda Association of University Women era mu 1965 ye eyali Ssenkulu w’ebyenjigiriza by’abakyala. <ref name=":1">{{Cite web |date=2024-01-26 |title=Eunice Lubega is why we should be ashamed by how little we know about ourselves |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/eunice-lubega-is-why-we-should-be-ashamed-by-how-little-we-know-about-ourselves-4503844 |access-date=2025-04-06 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/eunice-lubega-is-why-we-should-be-ashamed-by-how-little-we-know-about-ourselves-4503844 "Eunice Lubega is why we should be ashamed by how little we know about ourselves"]. ''Monitor''. 2024-01-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-06</span></span>.</cite></ref>
Eunice yali asomesa mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], Lubiri secondary school, era yaliko omuyambi w’omukuumi w’etterekero ly'ebitabo mu [[:en:University_of_Ghana|yunivasite y’e Ghana]], yakolerako mu matterekero g’ebitabo agawerako [[:en:California–UCLA_football_rivalry|mu California UCLA]] okuva mu 1977 era yasomesa mu [[:en:Los_Angeles_Unified_School_District|Los Angeles Unified School District]] okutuusa lwe yawummula mu 1994. <ref name=":0">{{Cite web |title=Eunice Posnansky Obituary (2003) - Los Angeles, CA - Los Angeles Times |url=https://www.legacy.com/us/obituaries/latimes/name/eunice-posnansky-obituary?id=27627461 |access-date=2025-04-06 |website=Legacy.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.legacy.com/us/obituaries/latimes/name/eunice-posnansky-obituary?id=27627461 "Eunice Posnansky Obituary (2003) - Los Angeles, CA - Los Angeles Times"]. ''Legacy.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-06</span></span>.</cite></ref>
== Era laba ==
* [[:en:Merrick_Posnansky|Merrick Posnansky]]
* [[:en:Rhoda_Kalema|Rhoda Kalema, omusajja omulala]]
* [[:en:Sarah_Nyendwoha_Ntiro|Sarah Ntiro]]
* [[:en:Joyce_Mpanga|Joyce Mpanga]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.researchgate.net/publication/254927732_Africa_and_Archaeology_Empowering_an_Expatriate_Life_review Afirika n’eby'obuwangwa: Okussa amaanyi mu obulamu obugwira (okwekkaanya)]
* [https://news.mak.ac.ug/wp-content/uploads/2023/09/Makerere-Sarah-Ntiro-Annual-Public-Lecture-31stAug2023-HRH-Sylvia-Nagginda-Keynote.pdf Makerere-Sarah-Ntiro-Omusomo-ogw'olukale-Omwaka-31stAug2023-VC-Prof-Barnabas-Nawangwe-Ebigambo.pdf]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
p2q6w9ytkbe3o2oling9gc7afkrmm29
Robert Katende
0
11836
60440
42016
2026-07-10T16:14:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60440
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Katende''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omutendesi w'omuzannyo ogwa [[:en:Chess|Chess]], musambi wa mupiira era nga [[:en:Engineer|yinginiya]] . Ye Ssenkulu w'ekitongole ekya Sports Outreach.
Yatumbula omuzannyo gwa chess eri abaana b'omugotteko n'aba ku nguudo mu [[Kampala]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2019-04-12 |title=Robert Katende on changing lives through chess |url=https://www.independent.co.ug/robert-katende-on-changing-lives-through-chess/ |access-date=2022-03-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>[[Phiona Mutesi|]]<ref>{{Cite web |title=BBC World Service - Outlook, I Introduced Chess to Kampala's Slums |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p04j7wk1 |access-date=2022-03-01 |website=BBC |language=en-GB}}</ref> Amanyiddwa olw'okutendeka [[:en:Phiona_Mutesi|Phiona Mutesi]], Munnayuganda eyasooka okukuguka mu muzaanyo gwa [[:en:FIDE_titles|Chess ku daala ery'awaggulu]]<ref name="Crothers">{{Cite web |last=Crothers |first=Tim |date=2016-08-28 |title=Chess queen of Africa |url=http://www.theguardian.com/global/2016/aug/28/chess-queen-of-africa-phiona-mutesi |access-date=2022-03-01 |website=the Guardian |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Phiona Mutesi {{!}} Chess Celebrities |url=https://www.chess.com/players/phiona-mutesi |access-date=2022-03-01 |website=Chess.com |language=en-US}}</ref>''[[Queen of Katwe|]]'' era yali mutwe omukulu mu katabo ka 2012 akawandiikibwa [[:en:Tim_Crothers|Tim Crothers]] ne mu firimu eya 2016, [[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]] eyateekebwatekebwa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] nga yawandiikidwa William Wheeler. [[:en:David_Oyelowo|David Oyelowo]] yazannya nga Robert Katende mu firimu eno, omwali [[:en:Lupita_Nyong'o|Lupita Nyong'o]] ne [[:en:Madina_Nalwanga|Madina Nalwanga]] . <ref>{{Cite web |date=2016-05-11 |title=Lupita Nyong'o and David Oyelowo star in the new trailer for Queen of Katwe |url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/films/lupita-nyong-o-and-david-oyelowo-star-in-the-new-trailer-for-queen-of-katwe-a7023546.html |access-date=2022-03-01 |website=The Independent |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Czachor |first=Emily Mae |date=2016-09-21 |title=Cast and Crew Celebrate 'Queen of Katwe' as "a Love Letter to Uganda" at Disney Film's Premiere |url=https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/queen-katwe-premiere-disney-film-931638/ |access-date=2022-03-01 |website=The Hollywood Reporter |language=en-US}}</ref><ref name=":0" />
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Katende yazaalibwa mu [[Kiboga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kiboga]] nga yazaalibwa omukyala eyali tannetuuka era yabeeranga ne jjajjaawe mu buto. Yakulira [[:en:Naakulabye|Naakulabye]] ku nkingizi z'ekibuga Kampala. <ref name=":2">{{Cite web |date=2020-07-06 |title=Katende after the Queen of Katwe |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/katende-after-the-queen-of-katwe-1364986 |access-date=2022-03-01 |website=The East African |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=I played chess to prove a point |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/i-played-chess-to-prove-a-point--1674734 |access-date=2022-03-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Emisomo gye yagitandikira ku St Elizabeth primary school oluvannyuma n’agenda ku Lubiri Secondary School gye yayingirizibwa omuzannyo gwa chess. Okuva e Lubiri, yeegatta ku [[Yunivasite y'e Kyambogo]] gye yasomera dipulooma mu [[:en:Civil_engineering|by’obuzimbi enguudo]] n’akulinyisa okumanya kwe mu muzannyo gwa chess. Yatandika omupiira ogw'ebigere n’oluvannyuma n’azannyira mu kiraabu z’omupiira ez'enjawulo omuli Miracle, Top TV FC, ne sports outreach ambassadors.<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Inspiring Stories {{!}} Meet the Real King of Katwe — Coach Robert Katende {{!}} Welcome to the Ugandan Diaspora |url=https://www.ugandandiaspora.com/inspiring-stories-meet-the-real-king-of-katwe-coach-robert-katende |access-date=2022-03-01 |language=en-US |archive-date=2022-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220301124954/https://www.ugandandiaspora.com/inspiring-stories-meet-the-real-king-of-katwe-coach-robert-katende |url-status=dead }}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=MAYANJA |first=RONNIE |title=Meet Robert Katende, the real King of Katwe |url=https://observer.ug/lifestyle/50227-meet-robert-katende-the-real-king-of-katwe |access-date=2022-03-01 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Mu kiseera kino Katende alina diguli mu bya [[:en:Information_technology|tekinologiya]] awamu ne [[:en:Computer_engineering|by'okukanika Kompyuta]] awamu ne diguli ey'okubiri eya International Community Development okuva mu [[:en:Northwest_University_(United_States)|Northwest University mu Amerika]].<ref>{{Cite web |last=impactmania |date=2020-04-24 |title=Robert Katende in Uganda on a Post-COVID World |url=http://www.impactmania.com/im/robert-katende-in-uganda-on-a-post-covid-world/ |access-date=2022-03-01 |website=impactmania |language=en-US}}</ref>
Musomesa wa [[:en:FIDE_Instructor|chess FIDE]] eyakkirizibwa era omulamuzi alina ebbaluwa. <ref>{{Cite web |title=Katende, Robert |url=https://ratings.fide.com/profile/10002049 |access-date=2022-03-01 |website=ratings.fide.com}}</ref>
== Emirimu ==
Bwe yali ku [[Yunivasite y'e Kyambogo|yunivasite y’e Kyambogo]], Katende yakitegeera nti asobola okuyamba abavubuka mu mupiira ne chess n’atandika okukola obwannakyewa n’okubunyisa emizannyo.
Mu 2003, yatandika okubunyisa emizannyo gya chess mu bitundu by’omugotteko. Bwabadde addukanya pulogulaamu zino eza chess e [[:en:Katwe|Katwe]], yasaba ekibiina kya [[:en:Uganda_Chess_Federation|Uganda Chess Federation]] kikkirize ttiimu ye ey’abaana b’omugotteko okuvuganya mu mpaka za chess ez’amasomero ga siniya mu ggwanga. <ref name=":0"/> Okusaba kwe kwagaanibwa emirundi egiwerako kubanga abaana baali tebasoma, naye oluvannyuma lw’okulemerako ennyo, ttiimu ye yakkirizibwa naye ng’abagenyi mu mpaka zino mu 2005. Ttiimu eno yakola bulungi okusinga abategesi bwe baali basuubira. <ref name=":3"/> Omutindo gwa ttiimu ye gw'amatiza ekibiina kya Uganda Chess Federation okuwa Katende ekifo kya ssentebe w'akakiiko ka chess mu masomero n'oluvannyuma nga dayirekita w'enkulaakulana. <ref name=":3" />
Katende bwe yali asomesa abaana mu nzigotta omuzannyo gwa chess, yasisinkana [[Phiona Mutesi]] n’amutendeka saako n'okumulungamya. Mutesi yagenda mu maaso n’afuna obuwanguzi mu muzannyo gwa Chess ku mutendera gw’ensi yonna era ekitabo ne firimu ne biwandiikibwa ku bulamu bwe mu nzigotta n’engeri chess gye yamusitula okutuuka ku mutendera gw’ensi yonna.<ref name="Crothers"/><ref>{{Cite web |title=Phiona Mutesi, 'Queen of Katwe,' Rises From Uganda Slums to Become Inspirational Chess Prodigy |url=https://abcnews.go.com/International/phiona-mutesi-queen-katwe-rises-uganda-slums-inspirational/story?id=42206223 |access-date=2022-03-01 |website=ABC News |language=en}}</ref> Katende yakola nga omuwi w'amagezi ku ttiimu ekola firimu eno naddala mu bifo eby'okuzannya chess. <ref name=":1">{{Cite web |last=says |first=Moses |title=Robert Katende & SOM Chess Academy |url=https://www.chess-site.com/chess-schools/som-chess-academy/ |access-date=2022-03-01 |website=Chess-Site.com |language=en-US |archive-date=2022-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220228154453/https://www.chess-site.com/chess-schools/som-chess-academy/ |url-status=dead }}</ref>
Katende yaweebwa awaadi okuva mu kitongole ekigatta abazannyi ba chess mu nsi yonna olw’okukozesa chess okuleeta enkolagana n’abantu mu bitundu by’omugotteko. Era yalondeddwa okuba omuwandiisi omukulu mu kakiiko akakola ku mbeera z’abantu mu kibiina ekigatta omuzannyo gwa chess mu nsi yonna.<ref name=":0"/>
Ye mutandisi era dayirekita w’essomero eritali lya magoba; SOM chess academy elirina amatabi mu bitundu ebiwerako n’ekigendererwa eky’okusitula obulamu bw’abaana b’omugotteko.<ref name=":1"/> Katende era yatongoza "The Robert Katende initiative" okuzzaamu amaanyi, okutumbula n'okukyusa obulamu bw'abaana abataliiko mwasirizi. Era ye dayirekita wa Sports Outreach Uganda.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=November 2020 - Uganda Perspective from Robert Katende |url=https://www.sportsoutreach.net/stories/movember-uganda-update |access-date=2022-03-01 |website=Sports Outreach |language=en-US |archive-date=2022-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220301123002/https://www.sportsoutreach.net/stories/movember-uganda-update |url-status=dead }}</ref>
Mu 2018, Katende yalondebwa okwegatta ku pulogulaamu ya Obama Foundation leaders Africa eyasooka.<ref>{{Cite web |title=Africa Leaders: Meet Robert Katende and the Som Chess Academy |url=https://www.obama.org/video/som-chess-academy/ |access-date=2022-03-01 |website=Obama Foundation |language=en |archive-date=2022-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220301120446/https://www.obama.org/video/som-chess-academy/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebikwata ku Famire ye ==
Katende mufumbo eri Sarah Ntongo. Balina abaana basatu nga bonna bawala.<ref name=":2"/><ref>{{Cite web |date=2020-07-05 |title=Checkmate: Long winding road from pawn to king |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/checkmate-long-winding-road-from-pawn-to-king-1445218 |access-date=2022-03-03 |website=The East African |language=en}}</ref>
== Awaadi ==
Mu 2017, mu kusiima omulimu Katende gweyakolera ekibiina ekya Chess, ekibiina ekifuga omuzannyo gwa Chess mu nsi yonna( [[:en:FIDE|FIDE]]) kyamuwa engule ya [[:en:Tigran_Petrosian|Tigran Petrosian]].<ref>{{Cite web |last=Masala |first=Kenya Chess |date=2017-10-15 |title=Robert Katende of Uganda receives a Special Award - |url=https://kenyachessmasala.com/2017/10/robert-katende-uganda-award.html |access-date=2022-09-13 |website=Kenya Chess Masala |language=en-US}}</ref>
Mu 2018, Katende yali omu ku bakulembeze ba Afrika 200 abasiimibwa ekitongole kya [[:en:Obama_Foundation|Obama Foundation]]. Omulimu gwe era gwalagibwa mu lukiiko lwa Obama Foundation Summit olwa 2018 <ref>{{Cite web |title=The Obama Foundation Leaders: Africa Program |url=https://www.obama.org/africa-2018/ |access-date=2022-09-13 |website=Obama Foundation |language=en}}</ref>
== Omuwandiisi ==
Mu 2019, Katende yafulumya ekitabo ''A Knight without a Castle'' ng’annyonnyola okusomooza kweyayitamu mu buto bwe awamu n’engeri gye yasalawo okukozesa chess ng’ekintu eky’okukyusa obulamu. <ref>{{Cite book |last=Katende |first=Robert |date=2019-11-12 |title=A Knight without a Castle: A Story of Resilience and Hope |url=https://books.google.com/books?id=-fPRDwAAQBAJ |publisher=Made for Grace Publishing |isbn=978-1641463775 |language=English}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
9zir85kcrkscz80xe5qxj53faswbm2k
60649
60440
2026-07-10T16:35:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60649
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Katende''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omutendesi w'omuzannyo ogwa [[:en:Chess|Chess]], musambi wa mupiira era nga [[:en:Engineer|yinginiya]] . Ye Ssenkulu w'ekitongole ekya Sports Outreach.
Yatumbula omuzannyo gwa chess eri abaana b'omugotteko n'aba ku nguudo mu [[Kampala]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2019-04-12 |title=Robert Katende on changing lives through chess |url=https://www.independent.co.ug/robert-katende-on-changing-lives-through-chess/ |access-date=2022-03-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>[[Phiona Mutesi|]]<ref>{{Cite web |title=BBC World Service - Outlook, I Introduced Chess to Kampala's Slums |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p04j7wk1 |access-date=2022-03-01 |website=BBC |language=en-GB}}</ref> Amanyiddwa olw'okutendeka [[:en:Phiona_Mutesi|Phiona Mutesi]], Munnayuganda eyasooka okukuguka mu muzaanyo gwa [[:en:FIDE_titles|Chess ku daala ery'awaggulu]]<ref name="Crothers">{{Cite web |last=Crothers |first=Tim |date=2016-08-28 |title=Chess queen of Africa |url=http://www.theguardian.com/global/2016/aug/28/chess-queen-of-africa-phiona-mutesi |access-date=2022-03-01 |website=the Guardian |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Phiona Mutesi {{!}} Chess Celebrities |url=https://www.chess.com/players/phiona-mutesi |access-date=2022-03-01 |website=Chess.com |language=en-US}}</ref>''[[Queen of Katwe|]]'' era yali mutwe omukulu mu katabo ka 2012 akawandiikibwa [[:en:Tim_Crothers|Tim Crothers]] ne mu firimu eya 2016, [[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]] eyateekebwatekebwa [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] nga yawandiikidwa William Wheeler. [[:en:David_Oyelowo|David Oyelowo]] yazannya nga Robert Katende mu firimu eno, omwali [[:en:Lupita_Nyong'o|Lupita Nyong'o]] ne [[:en:Madina_Nalwanga|Madina Nalwanga]] . <ref>{{Cite web |date=2016-05-11 |title=Lupita Nyong'o and David Oyelowo star in the new trailer for Queen of Katwe |url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/films/lupita-nyong-o-and-david-oyelowo-star-in-the-new-trailer-for-queen-of-katwe-a7023546.html |access-date=2022-03-01 |website=The Independent |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Czachor |first=Emily Mae |date=2016-09-21 |title=Cast and Crew Celebrate 'Queen of Katwe' as "a Love Letter to Uganda" at Disney Film's Premiere |url=https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/queen-katwe-premiere-disney-film-931638/ |access-date=2022-03-01 |website=The Hollywood Reporter |language=en-US}}</ref><ref name=":0" />
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Katende yazaalibwa mu [[Kiboga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kiboga]] nga yazaalibwa omukyala eyali tannetuuka era yabeeranga ne jjajjaawe mu buto. Yakulira [[:en:Naakulabye|Naakulabye]] ku nkingizi z'ekibuga Kampala. <ref name=":2">{{Cite web |date=2020-07-06 |title=Katende after the Queen of Katwe |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/katende-after-the-queen-of-katwe-1364986 |access-date=2022-03-01 |website=The East African |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=I played chess to prove a point |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/i-played-chess-to-prove-a-point--1674734 |access-date=2022-03-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Emisomo gye yagitandikira ku St Elizabeth primary school oluvannyuma n’agenda ku Lubiri Secondary School gye yayingirizibwa omuzannyo gwa chess. Okuva e Lubiri, yeegatta ku [[Yunivasite y'e Kyambogo]] gye yasomera dipulooma mu [[:en:Civil_engineering|by’obuzimbi enguudo]] n’akulinyisa okumanya kwe mu muzannyo gwa chess. Yatandika omupiira ogw'ebigere n’oluvannyuma n’azannyira mu kiraabu z’omupiira ez'enjawulo omuli Miracle, Top TV FC, ne sports outreach ambassadors.<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Inspiring Stories {{!}} Meet the Real King of Katwe — Coach Robert Katende {{!}} Welcome to the Ugandan Diaspora |url=https://www.ugandandiaspora.com/inspiring-stories-meet-the-real-king-of-katwe-coach-robert-katende |access-date=2022-03-01 |language=en-US |archive-date=2022-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220301124954/https://www.ugandandiaspora.com/inspiring-stories-meet-the-real-king-of-katwe-coach-robert-katende |url-status=dead }}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=MAYANJA |first=RONNIE |title=Meet Robert Katende, the real King of Katwe |url=https://observer.ug/lifestyle/50227-meet-robert-katende-the-real-king-of-katwe |access-date=2022-03-01 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Mu kiseera kino Katende alina diguli mu bya [[:en:Information_technology|tekinologiya]] awamu ne [[:en:Computer_engineering|by'okukanika Kompyuta]] awamu ne diguli ey'okubiri eya International Community Development okuva mu [[:en:Northwest_University_(United_States)|Northwest University mu Amerika]].<ref>{{Cite web |last=impactmania |date=2020-04-24 |title=Robert Katende in Uganda on a Post-COVID World |url=http://www.impactmania.com/im/robert-katende-in-uganda-on-a-post-covid-world/ |access-date=2022-03-01 |website=impactmania |language=en-US}}</ref>
Musomesa wa [[:en:FIDE_Instructor|chess FIDE]] eyakkirizibwa era omulamuzi alina ebbaluwa. <ref>{{Cite web |title=Katende, Robert |url=https://ratings.fide.com/profile/10002049 |access-date=2022-03-01 |website=ratings.fide.com}}</ref>
== Emirimu ==
Bwe yali ku [[Yunivasite y'e Kyambogo|yunivasite y’e Kyambogo]], Katende yakitegeera nti asobola okuyamba abavubuka mu mupiira ne chess n’atandika okukola obwannakyewa n’okubunyisa emizannyo.
Mu 2003, yatandika okubunyisa emizannyo gya chess mu bitundu by’omugotteko. Bwabadde addukanya pulogulaamu zino eza chess e [[:en:Katwe|Katwe]], yasaba ekibiina kya [[:en:Uganda_Chess_Federation|Uganda Chess Federation]] kikkirize ttiimu ye ey’abaana b’omugotteko okuvuganya mu mpaka za chess ez’amasomero ga siniya mu ggwanga. <ref name=":0"/> Okusaba kwe kwagaanibwa emirundi egiwerako kubanga abaana baali tebasoma, naye oluvannyuma lw’okulemerako ennyo, ttiimu ye yakkirizibwa naye ng’abagenyi mu mpaka zino mu 2005. Ttiimu eno yakola bulungi okusinga abategesi bwe baali basuubira. <ref name=":3"/> Omutindo gwa ttiimu ye gw'amatiza ekibiina kya Uganda Chess Federation okuwa Katende ekifo kya ssentebe w'akakiiko ka chess mu masomero n'oluvannyuma nga dayirekita w'enkulaakulana. <ref name=":3" />
Katende bwe yali asomesa abaana mu nzigotta omuzannyo gwa chess, yasisinkana [[Phiona Mutesi]] n’amutendeka saako n'okumulungamya. Mutesi yagenda mu maaso n’afuna obuwanguzi mu muzannyo gwa Chess ku mutendera gw’ensi yonna era ekitabo ne firimu ne biwandiikibwa ku bulamu bwe mu nzigotta n’engeri chess gye yamusitula okutuuka ku mutendera gw’ensi yonna.<ref name="Crothers"/><ref>{{Cite web |title=Phiona Mutesi, 'Queen of Katwe,' Rises From Uganda Slums to Become Inspirational Chess Prodigy |url=https://abcnews.go.com/International/phiona-mutesi-queen-katwe-rises-uganda-slums-inspirational/story?id=42206223 |access-date=2022-03-01 |website=ABC News |language=en}}</ref> Katende yakola nga omuwi w'amagezi ku ttiimu ekola firimu eno naddala mu bifo eby'okuzannya chess. <ref name=":1">{{Cite web |last=says |first=Moses |title=Robert Katende & SOM Chess Academy |url=https://www.chess-site.com/chess-schools/som-chess-academy/ |access-date=2022-03-01 |website=Chess-Site.com |language=en-US |archive-date=2022-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220228154453/https://www.chess-site.com/chess-schools/som-chess-academy/ |url-status=dead }}</ref>
Katende yaweebwa awaadi okuva mu kitongole ekigatta abazannyi ba chess mu nsi yonna olw’okukozesa chess okuleeta enkolagana n’abantu mu bitundu by’omugotteko. Era yalondeddwa okuba omuwandiisi omukulu mu kakiiko akakola ku mbeera z’abantu mu kibiina ekigatta omuzannyo gwa chess mu nsi yonna.<ref name=":0"/>
Ye mutandisi era dayirekita w’essomero eritali lya magoba; SOM chess academy elirina amatabi mu bitundu ebiwerako n’ekigendererwa eky’okusitula obulamu bw’abaana b’omugotteko.<ref name=":1"/> Katende era yatongoza "The Robert Katende initiative" okuzzaamu amaanyi, okutumbula n'okukyusa obulamu bw'abaana abataliiko mwasirizi. Era ye dayirekita wa Sports Outreach Uganda.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=November 2020 - Uganda Perspective from Robert Katende |url=https://www.sportsoutreach.net/stories/movember-uganda-update |access-date=2022-03-01 |website=Sports Outreach |language=en-US |archive-date=2022-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220301123002/https://www.sportsoutreach.net/stories/movember-uganda-update |url-status=dead }}</ref>
Mu 2018, Katende yalondebwa okwegatta ku pulogulaamu ya Obama Foundation leaders Africa eyasooka.<ref>{{Cite web |title=Africa Leaders: Meet Robert Katende and the Som Chess Academy |url=https://www.obama.org/video/som-chess-academy/ |access-date=2022-03-01 |website=Obama Foundation |language=en |archive-date=2022-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220301120446/https://www.obama.org/video/som-chess-academy/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebikwata ku Famire ye ==
Katende mufumbo eri Sarah Ntongo. Balina abaana basatu nga bonna bawala.<ref name=":2"/><ref>{{Cite web |date=2020-07-05 |title=Checkmate: Long winding road from pawn to king |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/checkmate-long-winding-road-from-pawn-to-king-1445218 |access-date=2022-03-03 |website=The East African |language=en}}</ref>
== Awaadi ==
Mu 2017, mu kusiima omulimu Katende gweyakolera ekibiina ekya Chess, ekibiina ekifuga omuzannyo gwa Chess mu nsi yonna( [[:en:FIDE|FIDE]]) kyamuwa engule ya [[:en:Tigran_Petrosian|Tigran Petrosian]].<ref>{{Cite web |last=Masala |first=Kenya Chess |date=2017-10-15 |title=Robert Katende of Uganda receives a Special Award - |url=https://kenyachessmasala.com/2017/10/robert-katende-uganda-award.html |access-date=2022-09-13 |website=Kenya Chess Masala |language=en-US}}</ref>
Mu 2018, Katende yali omu ku bakulembeze ba Afrika 200 abasiimibwa ekitongole kya [[:en:Obama_Foundation|Obama Foundation]]. Omulimu gwe era gwalagibwa mu lukiiko lwa Obama Foundation Summit olwa 2018 <ref>{{Cite web |title=The Obama Foundation Leaders: Africa Program |url=https://www.obama.org/africa-2018/ |access-date=2022-09-13 |website=Obama Foundation |language=en}}</ref>
== Omuwandiisi ==
Mu 2019, Katende yafulumya ekitabo ''A Knight without a Castle'' ng’annyonnyola okusomooza kweyayitamu mu buto bwe awamu n’engeri gye yasalawo okukozesa chess ng’ekintu eky’okukyusa obulamu. <ref>{{Cite book |last=Katende |first=Robert |date=2019-11-12 |title=A Knight without a Castle: A Story of Resilience and Hope |url=https://books.google.com/books?id=-fPRDwAAQBAJ |publisher=Made for Grace Publishing |isbn=978-1641463775 |language=English}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
654zs43z3047nbu7ed39bmaacm5t6pd
Anas Kaliisa
0
11842
60356
53698
2026-07-10T16:14:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60356
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Dr. '''Sheikh Anas Kaliisa''' (1950- mu mwezi Ogw'ekkumi n'ogumu 4, 2020) yali mumanyi wa Busiraamu [[Yuganda|Uganda]], [[:en:Academician|musomi]], era [[:en:Political_analyst|omukenkufu mu by'obufuzi.]] <ref name=":1">{{Cite web |title=Sheikh Kaliisa is dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-05 |title=Mufti eulogizes the late Dr. Kaliisa |url=https://www.independent.co.ug/mufti-eulogizes-the-late-dr-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yali musomesa eri abaana [[Idi Amin|ba pulezidenti Idi Amin]]. Yaliko omusomesa era omumyuka w'akulira [[Islamic University in Uganda|yunivasite y'Obusiraamu mu Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Dr. Sheikh Anas Kaliisa - Kariisa Foundation |url=https://kariisafoundation.org/dr-sheikh-anas-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Uganda (IUIU) |first=Islamic University in |title=ISLAMIC UNIVERSITY IN UGANDA MOURNS FORMER VICE RECTOR, DR. ABDULNOOR ANAS KALIISA |url=https://www.iuiu.ac.ug/news-page.php?i=75&a=islamic-university-in-uganda-mourns-former-vice-rector-dr-abdulnoor-anas-kaliisa |access-date=2024-01-24 |website=www.iuiu.ac.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-04 |title=Kin Kaliisa {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/tag/kin-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=SERUNKUMA |first=YUSUF |date=2021-12-08 |title=Costing Archbishop Lwanga, Sheikh Muzaata & Dr Anas Kaliisa |url=https://observer.ug/viewpoint/72111-costing-archbishop-lwanga-sheikh-muzaata-and-dr-anas-kaliisa |access-date=2024-01-24 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Obuto bwe n'eby'enjigiriza ==
Yazaalibwa 1950 mu bukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa Uganda mu maka ga Hajii Abdunoor Kariisa ne Hajati Hanifa Kariisa. Emyaka gye egyasooka yagimala mu Sseke, ekibuga ekiriraanye [[Masaka]], mu Uganda, gye yasomera eddiini. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Dr. Sheikh Anas Kaliisa - Kariisa Foundation |url=https://kariisafoundation.org/dr-sheikh-anas-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> Yawandiisibwa e Kawempe mu Kampala okusoma ssiniya. Bwe yamaliriza, yaweebwa sikaala okugenda mu [[:en:Islamic_University_of_Madinah|yunivasite y’e Madinah]] mu Saudi Arabia ku nkomerero y’emyaka gya 1960, gye yakugukira mu mateeka g’Obusiraamu. Oluvannyuma yasoma amateeka agatali ga ddiini era n'afuna diguli bbiri eziri ku mutendera ogwa waggulu omuli ne PhD okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" />
== Eby'emirimu ==
Kaliisa yasiimibwa nnyo olw’ebintu bye yakola ku lwa mateeka g’Obusiraamu n'okutegeera engeri amateeka gano gyegakolebwamu n'ensonga lwaki weegali. Ng’ogyeeko omulimu gwe yakola nga [[:en:Professor|pulofeesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne mu [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]], yaliko mu bifo ng’Omumyuka wa Mufti era Omukulu Kadhi [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|ow’olukiiko olukulu olw’abasiraamu mu Uganda]], Dayirekita w’ensonga z’eddiini, n’omumyuka w'akulira [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] . Kaliisa yaweereza ng’omukiise wa Afrika mu ttendekero lya International Islamic Fiqh Academy, ekitongole ekisomesa eby’amateeka g’Obusiraamu n'engeri gyegakolamu ekisangibwa mu kibuga Jeddah ekya Saudi Arabia. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Dr. Sheikh Anas Kaliisa - Kariisa Foundation |url=https://kariisafoundation.org/dr-sheikh-anas-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> Kaliisa yali mulwanirizi w’ebyenjigiriza era yakola kinene mu kutandikawo amatendekero g’ebyenjigiriza ag’enjawulo mu Uganda. Yaliko Dayirekita mu Institute of Research and Training era nga y'omu ku batandisi navunanyizibwa ku nzirukanya ya House of Zakat ne Waqf mu Uganda ekitongole ekivunanyizibwa ku kusolooza omusolo mu ggwanga n'emirimu emirala emitongole. Era yaweereza nga Ssentebe w’ekitongole kya Salam Charity, ng’alabirira okuzimba amasomero n’ebifo eby’okusinzizaamu bingi okwetoloola Uganda. <ref>{{Cite web |date=2020-11-13 |title=Dr Anas Kaliisa -was passionate about education |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/dr-anas-kaliisa-was-passionate-about-education-3020684 |access-date=2024-01-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Kaliisa yali omu ku bakyazibwanga ku ttivvi ya [[NBS Television (Uganda)|NBS Television Uganda]], ku pulogulaamu eyali erabibwa ennyo nga boogera ku nsonga enkulu okwetoloola ensi yona nga eragibwa buli Ssande akawungeezi. Era yali mwanjuzi wa pulogulaamu eziwerako ku Salam TV, ttivvi y’Obusiraamu esinga okulabibwa mu Uganda. <ref name=":0" />
== Okufa ==
Kaliisa yafiira mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu mwezi Ogw'ekuminogumu nga 4 mu 2020 wabula ekyamuviirako okufa tekinakakasibwa mu butongole n’okutuusa kati. <ref name=":1">{{Cite web |title=Sheikh Kaliisa is dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-24 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Sheikh Kaliisa is dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-24</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-05 |title=NBS Boss Kin Kaliisa Mourns Fallen Brother Dr A.A Kaliisa |url=https://thenilewires.com/nbs-boss-kin-kaliisa-mourns-fallen-brother-dr-a-a-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |website=The Nile Wires |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Trumpet |first=Admin |date=2020-11-04 |title=Breaking News: Dr Anas Kalisa has Died |url=https://trumpetnews.co.ug/2020/11/04/breaking-news-dr-anas-kalisa-has-died/ |access-date=2024-01-24 |website=Trumpet News |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Kaliisa, Anas}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
ppd2r91im4racjpi2f4osyubvsqew3r
60548
60356
2026-07-10T16:34:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60548
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Dr. '''Sheikh Anas Kaliisa''' (1950- mu mwezi Ogw'ekkumi n'ogumu 4, 2020) yali mumanyi wa Busiraamu [[Yuganda|Uganda]], [[:en:Academician|musomi]], era [[:en:Political_analyst|omukenkufu mu by'obufuzi.]] <ref name=":1">{{Cite web |title=Sheikh Kaliisa is dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-05 |title=Mufti eulogizes the late Dr. Kaliisa |url=https://www.independent.co.ug/mufti-eulogizes-the-late-dr-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yali musomesa eri abaana [[Idi Amin|ba pulezidenti Idi Amin]]. Yaliko omusomesa era omumyuka w'akulira [[Islamic University in Uganda|yunivasite y'Obusiraamu mu Uganda]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Dr. Sheikh Anas Kaliisa - Kariisa Foundation |url=https://kariisafoundation.org/dr-sheikh-anas-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Uganda (IUIU) |first=Islamic University in |title=ISLAMIC UNIVERSITY IN UGANDA MOURNS FORMER VICE RECTOR, DR. ABDULNOOR ANAS KALIISA |url=https://www.iuiu.ac.ug/news-page.php?i=75&a=islamic-university-in-uganda-mourns-former-vice-rector-dr-abdulnoor-anas-kaliisa |access-date=2024-01-24 |website=www.iuiu.ac.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-04 |title=Kin Kaliisa {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/tag/kin-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=SERUNKUMA |first=YUSUF |date=2021-12-08 |title=Costing Archbishop Lwanga, Sheikh Muzaata & Dr Anas Kaliisa |url=https://observer.ug/viewpoint/72111-costing-archbishop-lwanga-sheikh-muzaata-and-dr-anas-kaliisa |access-date=2024-01-24 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Obuto bwe n'eby'enjigiriza ==
Yazaalibwa 1950 mu bukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa Uganda mu maka ga Hajii Abdunoor Kariisa ne Hajati Hanifa Kariisa. Emyaka gye egyasooka yagimala mu Sseke, ekibuga ekiriraanye [[Masaka]], mu Uganda, gye yasomera eddiini. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Dr. Sheikh Anas Kaliisa - Kariisa Foundation |url=https://kariisafoundation.org/dr-sheikh-anas-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> Yawandiisibwa e Kawempe mu Kampala okusoma ssiniya. Bwe yamaliriza, yaweebwa sikaala okugenda mu [[:en:Islamic_University_of_Madinah|yunivasite y’e Madinah]] mu Saudi Arabia ku nkomerero y’emyaka gya 1960, gye yakugukira mu mateeka g’Obusiraamu. Oluvannyuma yasoma amateeka agatali ga ddiini era n'afuna diguli bbiri eziri ku mutendera ogwa waggulu omuli ne PhD okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" />
== Eby'emirimu ==
Kaliisa yasiimibwa nnyo olw’ebintu bye yakola ku lwa mateeka g’Obusiraamu n'okutegeera engeri amateeka gano gyegakolebwamu n'ensonga lwaki weegali. Ng’ogyeeko omulimu gwe yakola nga [[:en:Professor|pulofeesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne mu [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]], yaliko mu bifo ng’Omumyuka wa Mufti era Omukulu Kadhi [[:en:Uganda_Muslim_Supreme_Council|ow’olukiiko olukulu olw’abasiraamu mu Uganda]], Dayirekita w’ensonga z’eddiini, n’omumyuka w'akulira [[Islamic University in Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] . Kaliisa yaweereza ng’omukiise wa Afrika mu ttendekero lya International Islamic Fiqh Academy, ekitongole ekisomesa eby’amateeka g’Obusiraamu n'engeri gyegakolamu ekisangibwa mu kibuga Jeddah ekya Saudi Arabia. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-05-20 |title=Dr. Sheikh Anas Kaliisa - Kariisa Foundation |url=https://kariisafoundation.org/dr-sheikh-anas-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |language=en-US}}</ref> Kaliisa yali mulwanirizi w’ebyenjigiriza era yakola kinene mu kutandikawo amatendekero g’ebyenjigiriza ag’enjawulo mu Uganda. Yaliko Dayirekita mu Institute of Research and Training era nga y'omu ku batandisi navunanyizibwa ku nzirukanya ya House of Zakat ne Waqf mu Uganda ekitongole ekivunanyizibwa ku kusolooza omusolo mu ggwanga n'emirimu emirala emitongole. Era yaweereza nga Ssentebe w’ekitongole kya Salam Charity, ng’alabirira okuzimba amasomero n’ebifo eby’okusinzizaamu bingi okwetoloola Uganda. <ref>{{Cite web |date=2020-11-13 |title=Dr Anas Kaliisa -was passionate about education |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/dr-anas-kaliisa-was-passionate-about-education-3020684 |access-date=2024-01-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Kaliisa yali omu ku bakyazibwanga ku ttivvi ya [[NBS Television (Uganda)|NBS Television Uganda]], ku pulogulaamu eyali erabibwa ennyo nga boogera ku nsonga enkulu okwetoloola ensi yona nga eragibwa buli Ssande akawungeezi. Era yali mwanjuzi wa pulogulaamu eziwerako ku Salam TV, ttivvi y’Obusiraamu esinga okulabibwa mu Uganda. <ref name=":0" />
== Okufa ==
Kaliisa yafiira mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu mwezi Ogw'ekuminogumu nga 4 mu 2020 wabula ekyamuviirako okufa tekinakakasibwa mu butongole n’okutuusa kati. <ref name=":1">{{Cite web |title=Sheikh Kaliisa is dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-24 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Sheikh Kaliisa is dead"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-01-24</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-05 |title=NBS Boss Kin Kaliisa Mourns Fallen Brother Dr A.A Kaliisa |url=https://thenilewires.com/nbs-boss-kin-kaliisa-mourns-fallen-brother-dr-a-a-kaliisa/ |access-date=2024-01-24 |website=The Nile Wires |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Trumpet |first=Admin |date=2020-11-04 |title=Breaking News: Dr Anas Kalisa has Died |url=https://trumpetnews.co.ug/2020/11/04/breaking-news-dr-anas-kalisa-has-died/ |access-date=2024-01-24 |website=Trumpet News |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Kaliisa, Anas}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
d3hfy3t07ubl6hutv7izdrsftyl45pq
Abdullah Muhammad Mukwaya
0
11856
60327
57830
2026-07-10T16:13:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60327
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa, mukulembeze wa ddiini era [[Munnayuganda]],nga mu kiseera kino ye Disitulikiti Kaadi mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]] wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref>
== Emirimu gye ==
=== Kaadi: okuva 2019 okutuusa kati ===
Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Omukulembeze w'Obusiramu mu Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yateeka ejjinja ery'omusingi ku ddwaliro lya Supreme General (Hospital) eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiramu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref>
Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Ahmed Siraj Kwikiriza]] eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Ogwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref>
== Obulamu bwe ==
Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[Usama Mukwaya]].
== Laba ne ==
* [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]]
* [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]]
* Uganda Muslim Supreme Council
* Sheikh Ahmed Nyago
* [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Sheikh Ahmed Siraj Kwikiriza]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Okulamula kwa Sharia]]
[[Category:Bannayuganda Abasiramu]]
[[Category:Obusiramu mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
c8yz2uff32n7z4948t0j18ttud7rke5
60520
60327
2026-07-10T16:32:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60520
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abdullah Muhammad Mukwaya</big>''' Musomesa, mukulembeze wa ddiini era [[Munnayuganda]],nga mu kiseera kino ye Disitulikiti Kaadi mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]] wansi w’ekitundu ky’e Ankole-Kigezi.<ref>[https://ugandaradionetwork.com/story/ankole-muslim-clerics-call-for-peace-and-reconciliation/ "Ankole Muslim Clerics Call for Peace and Reconciliation :: Uganda Radio Network".] ''ugandaradionetwork.com''.</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479772/muslims-security-conscious "Muslims asked to be security conscious"]. ''www.newvision.co.ug''.</ref>
== Emirimu gye ==
=== Kaadi: okuva 2019 okutuusa kati ===
Yatongozebwa mu buyinza nga 24 Ogwokuna 2019 nga Pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] <ref>Trumpet, Admin (25 April 2019). "[https://trumpetnews.co.ug/president-commends-muslims-unity-in-mbarara/ President Commends Muslims' Unity in Mbarara - Trumpet News".]</ref><ref>Kakeeto, Moses. [https://newz.ug/photo-govt-to-support-muslim-community-museveni/ "Photo: Govt to support Muslim Community-Museveni - Newz Post".]</ref><ref>[https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1499306/museveni-atenderezza-obumu-bw-abasiraamu "Museveni atenderezza obumu bw'Abasiraamu"]. ''www.bukedde.co.ug''. 27 April 2019.</ref> yeeyali omugenyi omukulu ku mukolo wamu ne Omukulembeze w'Obusiramu mu Uganda, Sheikh Shaban Mubajje. Pulezidenti era yateeka ejjinja ery'omusingi ku ddwaliro lya Supreme General (Hospital) eribalirirwamu obuwumbi n’obuwumbi, eno nga pulojekiti empya mu Munisipaali y’e Mbarara eddukanyibwa Abasiramu mu disitulikiti eno.<ref>[https://web.archive.org/web/20190510124445/http://www.nrmnationalchairman.com/nrm-national-chairman-commends-muslims-for-unity/ "NRM National Chairman Commends Muslims for Unity]". 25 April 2019.</ref> Pulezidenti era yawa Mukwaya ekirabo kya kapyaata w'emotoka.<ref>[https://www.pmldaily.com/news/2019/10/museveni-officially-delivers-car-to-mbarara-district-khadi.html/ "Museveni officially delivers car to Mbarara district Khadi]". 5 October 2019.</ref> Okutongozebwa kwa Mukwaya kwakulemberwaamu Ssentebe w’akakiiko k’ebyokulonda aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] Sheikh Ahmed Nyago.<ref>[https://web.archive.org/web/20190426164215/https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ "Museveni Urges Muslims to Maintain Unity as Mbarara Gets New District Khadhi – Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News]". Archived from [https://www.softpower.ug/museveni-urges-muslims-to-maintain-unity-as-mbarara-gets-new-district-khadhi/ the original] on 26 April 2019. Retrieved 26 April 2019.</ref><ref>https://redpepper.co.ug/talking-tough-mbarara-muslims-task-govt-on-service-delivery-curse-area-woman-mp/129850/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mbarara-musilm-land-dispute-resolved-after-seven-years/</ref>
Mukwaya yadda mu bigere bya Shiekh [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Ahmed Siraj Kwikiriza]] eyafiira mu kabenje k’emmotoka mu Ogwomwenda 2017 ku Independence Park bwayali agenda okukulembera okusaala Eid-Adhah ku muzikiti gwa Abubakar mu divizoni y’e Kakoba.<ref>URN. [https://www.observer.ug/fids/news/headlines/54712-mbarara-district-kadhi-dies-in-eid-day-accident/ "Mbarara district Kadhi dies in Eid day accident"]. ''The Observer - Uganda''.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190505152542/https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ "President commends Muslims' unity in Mbarara District – KMAUPDATES]". Archived from [https://kmaupdates.com/president-commends-muslims-unity-in-mbarara-district/ the original] on 5 May 2019. Retrieved 5 May 2019.</ref>
== Obulamu bwe ==
Mukwaya ye taata wa dayirekita wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi [[Usama Mukwaya]].
== Laba ne ==
* [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]]
* [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]]
* Uganda Muslim Supreme Council
* Sheikh Ahmed Nyago
* [[Ahamed Siraj Kwikiriza|Sheikh Ahmed Siraj Kwikiriza]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Okulamula kwa Sharia]]
[[Category:Bannayuganda Abasiramu]]
[[Category:Obusiramu mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abakulembeze b'eddini y'obuyisiramu mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
n1l6lmngig17izu3mxfrs2dcny9dt5w
John Ddumba Ssentamu
0
11859
60399
41559
2026-07-10T16:14:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60399
wikitext
text/x-wiki
'''John Ddumba Ssentamu''' (yazaalibwa mu 1953) Munnayuganda omukugu mu byenfuna, mu byenjigiriza era omukugu mu bya bbanka. Pulofeesa mu byenfuna era yaliko [[:en:Chancellor|omumyuka w'akulira yunivasite]] [[Makerere University, Uganda|ya Makerere]], okuva mu 2012-2017 nga ye yunivasite esinga obukadde mu Uganda, eyatandikibwawo mu 1922. <ref>{{Cite web |last=Tuhereze |first=Elias |date=15 September 2017 |title=Professor Ddumba Is Makerere Vice Chancellor |url=https://news.mak.ac.ug/2017/09/new-makerere-university-vice-chancellor-professor-barnabas-nawangwe-installed/-/format/xhtml/-/xiby0mz/-/index.html |access-date=9 November 2017 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Ye ssentebe w'olukiiko olukulu olutwala [[Centenary Bank]], [[:en:Commercial_bank|bbanka y’ebyobusuubuzi]] ekwata ekyokubiri mu zisinga obunene mu ggwanga.
== Ebimukwako ==
Yazaalibwa mu 1953, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], mu ssaza ly'e [[Buddu]], [[:en:Central_Region,_Uganda|mu masekkati ga Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=13 September 2012 |title=We Shall Rebuild Makerere – Professor Ddumba |url=http://www.newvision.co.ug/news/635188-we-shall-rebuild-makerere-prof-ddumba.html |access-date=30 July 2014}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Pulofeesa Ddumba Ssentamu yasomera mu ssomero lya St. Mary's College Kisubi era gye yatuulira siniya eyookuna n'ey'omukaaga. Oluvannyuma yayingira [[Makerere University, Uganda|Yunivasite ya Makerere]] mu 1974, okusoma ebyenfuna, n’atikkirwa diguli esooka mu byenfuna (Bachelor of Arts in Economics), mu 1977. Oluvannyuma yava e Makerere n’agenda okwongera okusoma e Canada. <ref>{{Cite web |last=mwamai |date=2019-10-07 |title=Prof. John Ddumba-Ssentamu |url=https://www.mak.ac.ug/prof-john-ddumba-ssentamu |access-date=2023-05-17 |website=Makerere University |language=en |archive-date=2023-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230517132251/https://www.mak.ac.ug/prof-john-ddumba-ssentamu |url-status=dead }}</ref>
Yafuna diguli eyookubiri (Master of Arts in Economics), okuva mu University of Waterloo, e Waterloo, Ontario, Canada mu 1979. Oluvannyuma yakomawo e Makerere okusoma diguli ye eyookusatu eya Doctor of Philosophy (PhD) mu byenfuna. <ref>{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |date=12 July 2009 |title=Professor Ddumba: Modern Professor |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4214&Itemid=106 |access-date=30 July 2014}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Campus |first=News |date=2012 |title=Profile of Professor John Ddumba, Makerere university Vice Chancellor |url=http://www.campustimesug.com/profile-of-prof-john-ddumba-makerere-university-vice-chancellor/ |access-date=30 July 2014 |publisher=CampusTimesUg.Com}}</ref>
== Omulimu gw’ekikugu ==
Okumala emyaka egisoba mu 35, abadde musomesa, omusomesa omukulu, anaatera okufuuka pulofeesa era pulofeesa mu yunivasite ya Makerere. Mu kiseera we yalondebwa ku kifo ky’alimu kati, yali Principal w’ettendekero lya College of Business and Management Science mu yunivasite y’e Makerere. Kigambibwa nti alina ebitabo nga 30 bye yafulumya mu mannya ge. Amaze emyaka egisoba mu 10 nga ssentebe w’olukiiko olufuzi mu bbanka ya Centenary. Mu kiseera ekyo, bbanka eno ekula okuva ku kitongole ekitono eky’ensimbi entonotono n’efuuka bbanka y’ebyobusuubuzi enzaalwa ey’okubiri mu Uganda. Emyaka bwe gizze giyitawo, Pulofeesa Ddumba Ssentamu abaddeko ng’omukebezi ow’ebweru, omusomesa ow’ekiseera oba omukenkufu ow’ebweru ow’okukuza abakozi mu limu ku matendekero gano wammanga:
* Yunivasite y’e Waterloo e Waterloo, Ontario, Canada.
* Yunivasite ya Nelson Mandela Metropolitan University e Port Elizabeth, South Afrika
* Yunivasite y’e Ghana e Legon, Ghana
* Yunivasite y’e Swaziland e Mbabane, Swaziland
* Kwame Nkrumah Yunivasite ya Sayansi ne Tekinologiya e Kumasi, Ghana ne...
* Yunivasite y’e Dar es Salaam mu Tanzania
Era abaddeko ng'omuwi w'amagezi mu bitongole by'amawanga amagatte eby'enjawulo omuli UNDP, FAO, WHO, WFP, n'ebirala nga USAID ne Gavumenti ya Sweden . <ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=28 August 2012 |title=Professor Ddumba Is New Makerere Vice Chancellor |url=http://www.newvision.co.ug/news/634634-prof--ddumba-is-new-makerere-vc.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140810185412/http://www.newvision.co.ug/news/634634-prof--ddumba-is-new-makerere-vc.html |archive-date=10 August 2014 |access-date=30 July 2014 |df=dmy-all}}</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Ssentamu mufumbo. Ye mu nzikiriza y’Ekikatoliki ekya Rooma .{{s-start}}
{{succession box||title=Vice Chancellor of Makerere University|before=[[Venansius Baryamureeba]]<br/> 2009 – 2012|after=[[Barnabas Nawangwe]]|years='''2012 – 2017'''}}
{{s-end}}
== __LEAD_SECTION__ ==
'''John Ddumba Ssentamu''' (yazaalibwa mu1953) Munnayuganda omukugu mu byenfuna, mu byenjigiriza era omukozi mu bbanka. Ono Pulofeesa w’ebyenfuna era nga yaliko omumyuka wa Chancellor (2012-2017) mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda, eyatandikibwawo mu 1922. <ref>{{Cite web |last=Tuhereze |first=Elias |date=15 September 2017 |title=Professor Ddumba Is Makerere Vice Chancellor |url=https://news.mak.ac.ug/2017/09/new-makerere-university-vice-chancellor-professor-barnabas-nawangwe-installed/-/format/xhtml/-/xiby0mz/-/index.html |access-date=9 November 2017 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Ye ssentebe wa [[Centenary Bank]], bbanka y’ebyobusuubuzi eyatandikira mu Uganda era nga yakubiri mu bunene mu ggwanga.
== Laba ne ==
* Olukalala lwa yunivasite mu Uganda
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* Olukalala lwa banka mu Uganda
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
kt5lsngckdvem654q3lncse2uthkxvm
60613
60399
2026-07-10T16:35:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60613
wikitext
text/x-wiki
'''John Ddumba Ssentamu''' (yazaalibwa mu 1953) Munnayuganda omukugu mu byenfuna, mu byenjigiriza era omukugu mu bya bbanka. Pulofeesa mu byenfuna era yaliko [[:en:Chancellor|omumyuka w'akulira yunivasite]] [[Makerere University, Uganda|ya Makerere]], okuva mu 2012-2017 nga ye yunivasite esinga obukadde mu Uganda, eyatandikibwawo mu 1922. <ref>{{Cite web |last=Tuhereze |first=Elias |date=15 September 2017 |title=Professor Ddumba Is Makerere Vice Chancellor |url=https://news.mak.ac.ug/2017/09/new-makerere-university-vice-chancellor-professor-barnabas-nawangwe-installed/-/format/xhtml/-/xiby0mz/-/index.html |access-date=9 November 2017 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Ye ssentebe w'olukiiko olukulu olutwala [[Centenary Bank]], [[:en:Commercial_bank|bbanka y’ebyobusuubuzi]] ekwata ekyokubiri mu zisinga obunene mu ggwanga.
== Ebimukwako ==
Yazaalibwa mu 1953, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], mu ssaza ly'e [[Buddu]], [[:en:Central_Region,_Uganda|mu masekkati ga Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=13 September 2012 |title=We Shall Rebuild Makerere – Professor Ddumba |url=http://www.newvision.co.ug/news/635188-we-shall-rebuild-makerere-prof-ddumba.html |access-date=30 July 2014}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Pulofeesa Ddumba Ssentamu yasomera mu ssomero lya St. Mary's College Kisubi era gye yatuulira siniya eyookuna n'ey'omukaaga. Oluvannyuma yayingira [[Makerere University, Uganda|Yunivasite ya Makerere]] mu 1974, okusoma ebyenfuna, n’atikkirwa diguli esooka mu byenfuna (Bachelor of Arts in Economics), mu 1977. Oluvannyuma yava e Makerere n’agenda okwongera okusoma e Canada. <ref>{{Cite web |last=mwamai |date=2019-10-07 |title=Prof. John Ddumba-Ssentamu |url=https://www.mak.ac.ug/prof-john-ddumba-ssentamu |access-date=2023-05-17 |website=Makerere University |language=en |archive-date=2023-05-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230517132251/https://www.mak.ac.ug/prof-john-ddumba-ssentamu |url-status=dead }}</ref>
Yafuna diguli eyookubiri (Master of Arts in Economics), okuva mu University of Waterloo, e Waterloo, Ontario, Canada mu 1979. Oluvannyuma yakomawo e Makerere okusoma diguli ye eyookusatu eya Doctor of Philosophy (PhD) mu byenfuna. <ref>{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |date=12 July 2009 |title=Professor Ddumba: Modern Professor |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4214&Itemid=106 |access-date=30 July 2014}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Campus |first=News |date=2012 |title=Profile of Professor John Ddumba, Makerere university Vice Chancellor |url=http://www.campustimesug.com/profile-of-prof-john-ddumba-makerere-university-vice-chancellor/ |access-date=30 July 2014 |publisher=CampusTimesUg.Com}}</ref>
== Omulimu gw’ekikugu ==
Okumala emyaka egisoba mu 35, abadde musomesa, omusomesa omukulu, anaatera okufuuka pulofeesa era pulofeesa mu yunivasite ya Makerere. Mu kiseera we yalondebwa ku kifo ky’alimu kati, yali Principal w’ettendekero lya College of Business and Management Science mu yunivasite y’e Makerere. Kigambibwa nti alina ebitabo nga 30 bye yafulumya mu mannya ge. Amaze emyaka egisoba mu 10 nga ssentebe w’olukiiko olufuzi mu bbanka ya Centenary. Mu kiseera ekyo, bbanka eno ekula okuva ku kitongole ekitono eky’ensimbi entonotono n’efuuka bbanka y’ebyobusuubuzi enzaalwa ey’okubiri mu Uganda. Emyaka bwe gizze giyitawo, Pulofeesa Ddumba Ssentamu abaddeko ng’omukebezi ow’ebweru, omusomesa ow’ekiseera oba omukenkufu ow’ebweru ow’okukuza abakozi mu limu ku matendekero gano wammanga:
* Yunivasite y’e Waterloo e Waterloo, Ontario, Canada.
* Yunivasite ya Nelson Mandela Metropolitan University e Port Elizabeth, South Afrika
* Yunivasite y’e Ghana e Legon, Ghana
* Yunivasite y’e Swaziland e Mbabane, Swaziland
* Kwame Nkrumah Yunivasite ya Sayansi ne Tekinologiya e Kumasi, Ghana ne...
* Yunivasite y’e Dar es Salaam mu Tanzania
Era abaddeko ng'omuwi w'amagezi mu bitongole by'amawanga amagatte eby'enjawulo omuli UNDP, FAO, WHO, WFP, n'ebirala nga USAID ne Gavumenti ya Sweden . <ref>{{Cite web |last=Kagolo |first=Francis |date=28 August 2012 |title=Professor Ddumba Is New Makerere Vice Chancellor |url=http://www.newvision.co.ug/news/634634-prof--ddumba-is-new-makerere-vc.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140810185412/http://www.newvision.co.ug/news/634634-prof--ddumba-is-new-makerere-vc.html |archive-date=10 August 2014 |access-date=30 July 2014 |df=dmy-all}}</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Ssentamu mufumbo. Ye mu nzikiriza y’Ekikatoliki ekya Rooma .{{s-start}}
{{succession box||title=Vice Chancellor of Makerere University|before=[[Venansius Baryamureeba]]<br/> 2009 – 2012|after=[[Barnabas Nawangwe]]|years='''2012 – 2017'''}}
{{s-end}}
== __LEAD_SECTION__ ==
'''John Ddumba Ssentamu''' (yazaalibwa mu1953) Munnayuganda omukugu mu byenfuna, mu byenjigiriza era omukozi mu bbanka. Ono Pulofeesa w’ebyenfuna era nga yaliko omumyuka wa Chancellor (2012-2017) mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda, eyatandikibwawo mu 1922. <ref>{{Cite web |last=Tuhereze |first=Elias |date=15 September 2017 |title=Professor Ddumba Is Makerere Vice Chancellor |url=https://news.mak.ac.ug/2017/09/new-makerere-university-vice-chancellor-professor-barnabas-nawangwe-installed/-/format/xhtml/-/xiby0mz/-/index.html |access-date=9 November 2017 |publisher=[[Makerere University]]}}</ref> Ye ssentebe wa [[Centenary Bank]], bbanka y’ebyobusuubuzi eyatandikira mu Uganda era nga yakubiri mu bunene mu ggwanga.
== Laba ne ==
* Olukalala lwa yunivasite mu Uganda
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* Olukalala lwa banka mu Uganda
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
62pxi6uzzasrv0wlcz1t9odcmk1h9wf
Lydia Mugambi
0
11874
60274
41550
2026-07-10T16:07:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60274
wikitext
text/x-wiki
'''Lydia Mugambi''' Munnayuganda omuyimbi, munnakatemba era musomesa.
== Okusoma kwe n'emirimu gye ==
Mugambi yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] mu myaka gya 1950 oluvannyuma ne yeegatta ku Margaret Trowell ettendekero [[Makerere University, Uganda|lya yunivasite y’e Makerere]]. Oluvannyuma lw’emyaka ebiri mu ttendekero eryo mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afirika]], Mugambi yakyusa n’agenda mu ttendekero ly’ebyenjigiriza mu yunivasite y’emu okusoma diguli mu by’enjigiriza mu myaka gya 1960. Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye esooka, Oluvannyuma lwa diguli ye esooka Mugambi yatandika okusomesa eby’okusiiga ebifaananyi ssomero lya Makerere University college school wakati wa 1965 ne 1970. Mugambi yeeyongerayo n'asomera ku [[:en:Rochester_Institute_of_Technology|Rochester Institute of Technology]] olw’okuweebwa sikaala gye yafuna okuva mu kitongole ky’obwannakyewa ekisangibwa mu Amerika.<ref>{{Cite web |title=A retrospective of Lydia Mugambi |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/a-retrospective-of-lydia-mugambi-NV_196962 |access-date=2024-11-12 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mugambi bwe yakomawo okuva mu [[Amerika]], yatandika okusomesa eby’okusiiga ebifaananyi ku ttendekero ly’ebyenjigiriza erya Yunivasite y'e Makerere kyokka yasigala agenda ku ttendekero ly'abasiizi b'ebifaananyi gye yatendekera abasiizi b'ebifaananyi abalala nga Bruno Sserunkuuma, [[Lilian Mary Nabulime]], Sarah Nakinsaze n’abalala. Ng’omusiizi w'ebifaananyi, Mugambi asiiga, akuba ebifaananyi n'okubumba ebibumbe. Ebifaananyi n'ebibumbe bye bilagibwa mu myoleso gy’ebifaananyi egiwerako.<ref>{{Cite web |title=Lot 37 |url=https://artauctioneastafrica.com/auctions/auction-2024/uganda-auction-2024/lot-37-2024/ |access-date=2024-11-13 |website=East African Art Auction |language=en-GB}}</ref> Ng’oggyeeko okubeera omusiizi w'ebifaananyi, Mugambi era muzannyi wa katemba era atera okutegeka ebivvulu mu National Theatre ya Uganda mu kibuga ekikulu [[Kampala]].<ref>{{Cite web |date=2024-10-09 |title=Lydia Mugambi's artistic legacy celebrated in solo show |url=https://www.independent.co.ug/lydia-mugambis-artistic-legacy-celebrated-in-solo-show/ |access-date=2024-11-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Mugambi mufumbo era alina abaana 5.<ref>{{Cite web |date=2024-05-13 |title=Paul and Lydia Mugambi: 60-year-old enduring love |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/paul-and-lydia-mugambi-60-year-old-enduring-love-4620514 |access-date=2024-11-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8ojddtex51jhgj1tbpvnp5a9myn6qmc
60481
60274
2026-07-10T16:26:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60481
wikitext
text/x-wiki
'''Lydia Mugambi''' Munnayuganda omuyimbi, munnakatemba era musomesa.
== Okusoma kwe n'emirimu gye ==
Mugambi yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] mu myaka gya 1950 oluvannyuma ne yeegatta ku Margaret Trowell ettendekero [[Makerere University, Uganda|lya yunivasite y’e Makerere]]. Oluvannyuma lw’emyaka ebiri mu ttendekero eryo mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afirika]], Mugambi yakyusa n’agenda mu ttendekero ly’ebyenjigiriza mu yunivasite y’emu okusoma diguli mu by’enjigiriza mu myaka gya 1960. Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye esooka, Oluvannyuma lwa diguli ye esooka Mugambi yatandika okusomesa eby’okusiiga ebifaananyi ssomero lya Makerere University college school wakati wa 1965 ne 1970. Mugambi yeeyongerayo n'asomera ku [[:en:Rochester_Institute_of_Technology|Rochester Institute of Technology]] olw’okuweebwa sikaala gye yafuna okuva mu kitongole ky’obwannakyewa ekisangibwa mu Amerika.<ref>{{Cite web |title=A retrospective of Lydia Mugambi |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/a-retrospective-of-lydia-mugambi-NV_196962 |access-date=2024-11-12 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mugambi bwe yakomawo okuva mu [[Amerika]], yatandika okusomesa eby’okusiiga ebifaananyi ku ttendekero ly’ebyenjigiriza erya Yunivasite y'e Makerere kyokka yasigala agenda ku ttendekero ly'abasiizi b'ebifaananyi gye yatendekera abasiizi b'ebifaananyi abalala nga Bruno Sserunkuuma, [[Lilian Mary Nabulime]], Sarah Nakinsaze n’abalala. Ng’omusiizi w'ebifaananyi, Mugambi asiiga, akuba ebifaananyi n'okubumba ebibumbe. Ebifaananyi n'ebibumbe bye bilagibwa mu myoleso gy’ebifaananyi egiwerako.<ref>{{Cite web |title=Lot 37 |url=https://artauctioneastafrica.com/auctions/auction-2024/uganda-auction-2024/lot-37-2024/ |access-date=2024-11-13 |website=East African Art Auction |language=en-GB}}</ref> Ng’oggyeeko okubeera omusiizi w'ebifaananyi, Mugambi era muzannyi wa katemba era atera okutegeka ebivvulu mu National Theatre ya Uganda mu kibuga ekikulu [[Kampala]].<ref>{{Cite web |date=2024-10-09 |title=Lydia Mugambi's artistic legacy celebrated in solo show |url=https://www.independent.co.ug/lydia-mugambis-artistic-legacy-celebrated-in-solo-show/ |access-date=2024-11-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Mugambi mufumbo era alina abaana 5.<ref>{{Cite web |date=2024-05-13 |title=Paul and Lydia Mugambi: 60-year-old enduring love |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/paul-and-lydia-mugambi-60-year-old-enduring-love-4620514 |access-date=2024-11-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
7akh6n6twtl9vxtdboyia95wqibagtz
Omuyimbi Catherine Abbo
0
11884
60268
42168
2026-07-10T16:07:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60268
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Catherine Abbo''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda [[:en:Researcher|anoonyereza]], [[:en:Medical_doctor|omusawo]] era [[:en:Academic|musomesa]] . <ref name="auto3">{{Cite web |title=Catherine Abbo | Makerere University College Of Health Sciences | MakCHS |url=https://chs.mak.ac.ug/content/catherine-abbo |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210709190510/https://chs.mak.ac.ug/content/catherine-abbo |archive-date=2021-07-09 |access-date=2021-07-08 |website=Chs.mak.ac.ug}}</ref> Mu kiseera kino aweereza ng'omusomesa mu kitongole ky'ebyobulamu bw'emitwe, essomero ly'obusawo(School of Medicine), College of Health Sciences mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] . <ref name="auto1">{{Cite web |date=May 8, 2019 |title=Makerere University 2019 Course Lecturers |url=https://ginger.sph.harvard.edu/makerere-university-2019-course-lecturers/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210709184425/https://ginger.sph.harvard.edu/makerere-university-2019-course-lecturers/ |archive-date=July 9, 2021 |access-date=July 8, 2021 |website=Ginger.sph.harvard.edu}}</ref>
== Ebyenjigiriza ==
Yatikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine|diguli esooka mu by’obusawo]] [[:en:Surgery|n’okulongoosa,]] [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [./Psychiatryhttps://en.wikipedia.org/wiki/Psychiatry by’obulamu bw’emitwe] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], [[:en:PhD|diguli ey'okusatu]] mu [[:en:Transcultural_Psychiatry|by’obulamu bw’emitwe]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ne [[:en:Karolinska_Institute|Karolinska Institute]], mu [[Swiiden|Sweden]] (2005-2009). <ref name="auto4">{{Cite web |title=Dr. Catherine Abbo – Save Children With Autism Uganda |url=https://autismuganda.org/dr-catherine-abbo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210709185844/https://autismuganda.org/dr-catherine-abbo/ |archive-date=2021-07-09 |access-date=2021-07-08 |website=Autismuganda.org}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |title=Catherine Abbo Profile - The International Alumni Association |url=https://www.thealumniassociation.com/home/4836964-catherine-abbo/profile |website=Thealumniassociation.com}}</ref> diguli ey'okubiri mu by’obufirosoofo mu by’obulamu bw’abaana n’abavubuka okuva mu Yunivasite y’e Cape (2012-2014). <ref name="auto3"/> munne mu [[College of Medicine of South Africa|College of Medicine eya South Afrika]] . <ref name="auto4" /> <ref name="auto1"/>
== Omulimu ==
Abbo yakola okwegezaamu mu by’obusawo mu ddwaaliro e Mulago mu Kampala oluvannyuma naweereza nga"Medical Officer" mu ddwaaliro ly'e Butabika National Mental Referral Hospital. <ref name="auto3"/> <ref name="auto1"/> <ref name="auto4"/> Mu gw'omukaaga 2006, Abbo yeegatta ku yunivasite e Makerere ng’omusomesa omuyambi mu kitongole ky’eby’emitwe. <ref name="auto4" /> <ref name="auto3" /> <ref name="auto"/> Musomesa owekiseera ekigere mu yunivasite y'e Gulu mu [[:en:Faculty_of_Medicine|kitongole ky'obusawo .]] <ref name="auto4" /> <ref name="auto2">{{Cite web |title=Catherine Abbo (0000-0002-5972-6194) |url=https://orcid.org/0000-0002-5972-6194 |website=Orcid.org}}</ref> <ref name="auto1" />
== Okunoonyereza ==
Afulumizza bye yazudde mu kunoonyereza kwe mu mwana n'omuvubuka, obujjanjabi bw'eby'omutwe n'obwongo ne "Transcultural Psychiatry" <ref name="auto4"/> mu bitabo by’obusawo n' ebirala ebifulumizibwa banne. Noolwekyo ajuliziddwa n’omuwendo gwa H-index ogwa 46 nga guliko ebijuliziddwa 847 era bw’atyo afulumizza ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu bitabo ebisukka mu 67 ebikebereddwa banne ebya Scientific publications. <ref>{{Cite web |title=Catherine Abbo |url=https://www.researchgate.net/profile/Catherine-Abbo/2 |access-date=9 November 2021 |website=Researchgate.net}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Europe PMC |url=https://europepmc.org/authors/0000-0002-5972-6194 |website=Europepmc.org}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Collaborative Research – THRiVE |url=https://thrive.or.ug/networking/collaborative-research/ |access-date=9 November 2021 |website=Europepmc.org}}</ref> <ref name="auto2"/> Yaweebwa engule ya Young Minds Award mu 2005 mu by'obulamu bw'emitwe okuva mu kibiina ekigatta abasawo b'emitwe mu Amerika mu mutendera gw'ensi yonna <ref>{{Cite web |title=American Psychiatric Association And AstraZeneca PLC Award Unique International Career Development Prizes To Top Psychiatry Researchers |url=https://www.biospace.com/article/-b-american-psychiatric-association-b-and-astrazeneca-plc-award-unique-international-career-development-prizes-to-top-psychiatry-researchers-/ |access-date=9 November 2021 |website=BioSpace.com |archive-date=9 November 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109175321/https://www.biospace.com/article/-b-american-psychiatric-association-b-and-astrazeneca-plc-award-unique-international-career-development-prizes-to-top-psychiatry-researchers-/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=13 April 2018 |title=Psychiatrist Says Ongwen's 'Resilience' Should be Taken into Account When ICC Considers Judgement |url=https://www.ijmonitor.org/2018/04/psychiatrist-says-ongwens-resilience-should-be-taken-into-account-when-icc-considers-judgement/ |access-date=9 November 2021 |website=Ijmonitor.org}}</ref>
Akola nga Pulezidenti Elect Uganda Psychiatric Association, ssentebe wa UMA SACCO, ssentebe wa Governing Council ku Butabika School of Psychiatric Clinical Officers.
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20210709190510/https://chs.mak.ac.ug/content/catherine-abbo Omuyimbi Catherine Abbo | Makerere University College Ettendekero ly'ebyobulamu | MakCHS] Archived
* [https://loop.frontiersin.org/people/1186833/network Loop | Omuyimbi Catherine Abbo]
* [https://mak.academia.edu/CatherineAbbo Omuyimbi Catherine Abbo | Yunivasite y'e Makerere - Academia.edu]
* [https://www.thealumniassociation.com/home/4836964-catherine-abbo/profile Catherine Abbo Profile - Ekibiina ekigatta abayizi abaaliwo mu nsi yonna]
* Publications by Catherine Abbo
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
84eyai3ql8829r229ti6nlvlgsq0ixx
60480
60268
2026-07-10T16:26:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60480
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Catherine Abbo''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda [[:en:Researcher|anoonyereza]], [[:en:Medical_doctor|omusawo]] era [[:en:Academic|musomesa]] . <ref name="auto3">{{Cite web |title=Catherine Abbo | Makerere University College Of Health Sciences | MakCHS |url=https://chs.mak.ac.ug/content/catherine-abbo |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210709190510/https://chs.mak.ac.ug/content/catherine-abbo |archive-date=2021-07-09 |access-date=2021-07-08 |website=Chs.mak.ac.ug}}</ref> Mu kiseera kino aweereza ng'omusomesa mu kitongole ky'ebyobulamu bw'emitwe, essomero ly'obusawo(School of Medicine), College of Health Sciences mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] . <ref name="auto1">{{Cite web |date=May 8, 2019 |title=Makerere University 2019 Course Lecturers |url=https://ginger.sph.harvard.edu/makerere-university-2019-course-lecturers/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210709184425/https://ginger.sph.harvard.edu/makerere-university-2019-course-lecturers/ |archive-date=July 9, 2021 |access-date=July 8, 2021 |website=Ginger.sph.harvard.edu}}</ref>
== Ebyenjigiriza ==
Yatikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine|diguli esooka mu by’obusawo]] [[:en:Surgery|n’okulongoosa,]] [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [./Psychiatryhttps://en.wikipedia.org/wiki/Psychiatry by’obulamu bw’emitwe] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], [[:en:PhD|diguli ey'okusatu]] mu [[:en:Transcultural_Psychiatry|by’obulamu bw’emitwe]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ne [[:en:Karolinska_Institute|Karolinska Institute]], mu [[Swiiden|Sweden]] (2005-2009). <ref name="auto4">{{Cite web |title=Dr. Catherine Abbo – Save Children With Autism Uganda |url=https://autismuganda.org/dr-catherine-abbo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210709185844/https://autismuganda.org/dr-catherine-abbo/ |archive-date=2021-07-09 |access-date=2021-07-08 |website=Autismuganda.org}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |title=Catherine Abbo Profile - The International Alumni Association |url=https://www.thealumniassociation.com/home/4836964-catherine-abbo/profile |website=Thealumniassociation.com}}</ref> diguli ey'okubiri mu by’obufirosoofo mu by’obulamu bw’abaana n’abavubuka okuva mu Yunivasite y’e Cape (2012-2014). <ref name="auto3"/> munne mu [[College of Medicine of South Africa|College of Medicine eya South Afrika]] . <ref name="auto4" /> <ref name="auto1"/>
== Omulimu ==
Abbo yakola okwegezaamu mu by’obusawo mu ddwaaliro e Mulago mu Kampala oluvannyuma naweereza nga"Medical Officer" mu ddwaaliro ly'e Butabika National Mental Referral Hospital. <ref name="auto3"/> <ref name="auto1"/> <ref name="auto4"/> Mu gw'omukaaga 2006, Abbo yeegatta ku yunivasite e Makerere ng’omusomesa omuyambi mu kitongole ky’eby’emitwe. <ref name="auto4" /> <ref name="auto3" /> <ref name="auto"/> Musomesa owekiseera ekigere mu yunivasite y'e Gulu mu [[:en:Faculty_of_Medicine|kitongole ky'obusawo .]] <ref name="auto4" /> <ref name="auto2">{{Cite web |title=Catherine Abbo (0000-0002-5972-6194) |url=https://orcid.org/0000-0002-5972-6194 |website=Orcid.org}}</ref> <ref name="auto1" />
== Okunoonyereza ==
Afulumizza bye yazudde mu kunoonyereza kwe mu mwana n'omuvubuka, obujjanjabi bw'eby'omutwe n'obwongo ne "Transcultural Psychiatry" <ref name="auto4"/> mu bitabo by’obusawo n' ebirala ebifulumizibwa banne. Noolwekyo ajuliziddwa n’omuwendo gwa H-index ogwa 46 nga guliko ebijuliziddwa 847 era bw’atyo afulumizza ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu bitabo ebisukka mu 67 ebikebereddwa banne ebya Scientific publications. <ref>{{Cite web |title=Catherine Abbo |url=https://www.researchgate.net/profile/Catherine-Abbo/2 |access-date=9 November 2021 |website=Researchgate.net}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Europe PMC |url=https://europepmc.org/authors/0000-0002-5972-6194 |website=Europepmc.org}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Collaborative Research – THRiVE |url=https://thrive.or.ug/networking/collaborative-research/ |access-date=9 November 2021 |website=Europepmc.org}}</ref> <ref name="auto2"/> Yaweebwa engule ya Young Minds Award mu 2005 mu by'obulamu bw'emitwe okuva mu kibiina ekigatta abasawo b'emitwe mu Amerika mu mutendera gw'ensi yonna <ref>{{Cite web |title=American Psychiatric Association And AstraZeneca PLC Award Unique International Career Development Prizes To Top Psychiatry Researchers |url=https://www.biospace.com/article/-b-american-psychiatric-association-b-and-astrazeneca-plc-award-unique-international-career-development-prizes-to-top-psychiatry-researchers-/ |access-date=9 November 2021 |website=BioSpace.com |archive-date=9 November 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211109175321/https://www.biospace.com/article/-b-american-psychiatric-association-b-and-astrazeneca-plc-award-unique-international-career-development-prizes-to-top-psychiatry-researchers-/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=13 April 2018 |title=Psychiatrist Says Ongwen's 'Resilience' Should be Taken into Account When ICC Considers Judgement |url=https://www.ijmonitor.org/2018/04/psychiatrist-says-ongwens-resilience-should-be-taken-into-account-when-icc-considers-judgement/ |access-date=9 November 2021 |website=Ijmonitor.org}}</ref>
Akola nga Pulezidenti Elect Uganda Psychiatric Association, ssentebe wa UMA SACCO, ssentebe wa Governing Council ku Butabika School of Psychiatric Clinical Officers.
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20210709190510/https://chs.mak.ac.ug/content/catherine-abbo Omuyimbi Catherine Abbo | Makerere University College Ettendekero ly'ebyobulamu | MakCHS] Archived
* [https://loop.frontiersin.org/people/1186833/network Loop | Omuyimbi Catherine Abbo]
* [https://mak.academia.edu/CatherineAbbo Omuyimbi Catherine Abbo | Yunivasite y'e Makerere - Academia.edu]
* [https://www.thealumniassociation.com/home/4836964-catherine-abbo/profile Catherine Abbo Profile - Ekibiina ekigatta abayizi abaaliwo mu nsi yonna]
* Publications by Catherine Abbo
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
sxqpwe3asrl61qu9m30yfaqunp8ym37
Badru Kiggundu
0
11885
60428
53913
2026-07-10T16:14:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60428
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Badru Malimbo Kiggundu''' [[Yuganda|Munnayuganda]] [[yinginiya w'ebyokuzimba,]] musomesa ku matendekero agawaggulu era [[eyeebuuzibwako]], aweereza nga [[ssentebe]] w'akakiiko akaalondebwa [[pulezidenti]] akavunaanyizibwa ku kulabirira okumaliriza obulungi [[amabibiro g'amasannyalaze gombi erya Isimba ne Karuma]]. Yalondebwa ku kifo ekyo, [[Yoweri Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu Mwezi ogwomunaana 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=21 August 2016 |title=Kiggundu to oversee Karuma dam project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html |access-date=30 May 2018}}</ref> Mu kiseera kye kimu akola nga ssentebe w'olukiiko olufuzi olw'ekitongole ky'[[eggwanga eky'amazzi emidumu ne kazambi]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 20 Omwezi ogwomusanvu 2020, ng'adda mu bigere bya Christopher Ebal, endagaano ye eyaggwaako. <ref name="TermR">{{Cite web |last=SoftPower |date=24 July 2020 |title=Engineer Badru Kiggundu Unveiled As New Chairperson Of NWSC Board |url=https://www.softpower.ug/engineer-badru-kiggundu-unveiled-as-new-chairperson-of-nwsc-board/ |access-date=24 July 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref>
Edda, okuva mu 2002 okutuuka mu 2016, yaweereza nga ssentebe w’akakiiko ka Uganda ak'ebyokulonda, okumala emyaka 14 egy’omuddairinganwa. <ref name="1R">{{Cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=21 August 2016 |title=Kiggundu to oversee Karuma dam project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkuda2016">Okuda, Ivan (21 August 2016). [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html "Kiggundu to oversee Karuma dam project"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1945 mu maka g’omugenzi Hajji Yonus Luswa, (eyafa mu 1997) n’omugenzi Hajati Kabugo Namatovu (yafa 2006). Kiggundu y’omu ku baana 23 abazaalibwa Hajji Luswa. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}</ref>
Yasomera mu ''Kabasanda Primary School'' ku kusoma kwe okwa pulayimale. Oluvannyuma yadda mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] ku misomo gye egya siniya eyokuna (S.4). Ng'omwalka 1964 guggwako, yawangula sikaala enzijuvu okuva mu gavumenti ya [[Buganda]], okugenda ku misomo gye egya siniya eyomukaaga (S.6 ) ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]], gyeyamaliriza mu 1965. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
Sikaala endala yaamuyingiza [[yunivasite y'e New Mexico]] naatikkirwa ne [[ddiguli esooka]] mu [[bwayinginiya bw'ebyokuzimba]] . Yayongerayo emisomo gye ku [[yunivasite y'e Carnegie Mellon]] , naatikkirwa eyo mu 1971 ne [[ddiguli eyokubiri]] mu bwa yinginiya bw'ebyokuzimba . Oluvannyuma mu 1981, yafuna [[ddiguli eyokusatu eyobwa ddokita]] (Doctor of philosophy ) okuva mu Yunivasite y’e New Mexico. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye mu Amerika ==
Okumala ebbanga lya myaka mukaaga, okuva mu 1971 okutuuka mu 1977, Badru Kiggundu yaweereza nga yinginiya era omukungu ne [[kkampuni y'eggwanga enzimbi]], kampuni ya gavumenti, gye yali avunaanyizibwa ku kuzimba enguudo. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya ddiguli eyokusatu mu 1981, yapangisibwa Yunivasite y’e New Mexico ng’omukugu mu kunoonyereza, ng'akola mu kiti ekyo okumala emyaka mukaaga. Mu 1987, [[yunivasite y'e Auburn]] mu Alabama, yamupangisa nga maneja wa pulogulaamu y’okunoonyereza era pulofeesa omubeezi mu bwa yinginiya bw’okuzimba. Yakola mu kiti ekyo okutuusa mu 1988, lwe yakomawo mu Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye egy'okusomesa mu matendekero aga waggulu ==
Kiggundu yakolera mu kisaawe ky’okuzimba eby’obwannannyini okumala emyaka ebiri n’ekitundu, ng'amaze okudda mu Uganda mu 1988. Mu 1991, [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yamupangisa nga mmemba w’abasomesa mu kitongole ky'obwayinginiya bw'ebyokuzimba . Mu 1993, yalinnya eddaala naatuuka okukulira ''ekitongole'' . Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yaweereza ng’omukulu w'ebbanguliro lya tekinologiya. Yava e Makerere mu 2002 ku ddaala ly'anaatera okufuuka pulofesa omujjuvu <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ku kakiiko k’ebyokulonda ==
Mu myaka kkumi n’ena Kiggundu gye yamala ng’akulira [[akakiiko ka Uganda ak'ebyokulonda]] , akakiiko kaalondoola okulonda kwa bonna kwa mirundi esatu mu 2006, 2011 ne 2016. Mu 2006 ne 2016, ebyava mu kulonda kw’obwapulezidenti byawakanyizibwa mu [[kkooti ya Uganda ensukkulumu]] , kyokka mu misango gyombi, Kkooti yasalawo ng’ewagira pulezidenti ali mu ntebe, [[Yoweri Museveni]] . <ref name="4R">{{Cite web |last=Wassajja |first=Nicholas |date=1 September 2016 |title=Ugandans should be grateful for EC - Kiggundu |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434308/ugandans-grateful-ec-kiggundu |access-date=30 May 2018}}</ref>
== Emirimu gye nga ssentebe w’akakiiko akakola ku mabibiro ==
Mu August 2016, Yinginiya Kiggundu yalondebwa pulezidenti wa Uganda okubeera ssentebe w’akakiiko k’abantu musanvu okulabirira okumaliriza pulojekiti bbiri ez’amasannyalaze g’amazzi, ezaali zizimbibwa mu kiseera ekyo; ebbibiro ly’amasannyalaze erya Karuma erya megawatts 600 n’ebbibiro ly’amasannyalaze erya Isimba erya megawatts 183. Abalala ku kakiiko kano bali nga bwebalagiddwa mu kimeeza wansi. <ref name="1R">{{Cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=21 August 2016 |title=Kiggundu to oversee Karuma dam project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkuda2016">Okuda, Ivan (21 August 2016). [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html "Kiggundu to oversee Karuma dam project"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
{| class="wikitable sortable" style="margin: 0.5em auto"
|+Abakiise ku kakiiko ka Pulezidenti akasunsuddwa ku masannyalaze ga Karuma ne Isimba
! Eddaala
! Erinnya
! Ekifo
! Eggwanga
! Okukola
! Ebiwandiiko
|-
| 1. 1.
| Badru Kiggundu
| Ssentebe
| Munnayuganda
| Yinginiya w’eby’okuzimba
| Eyali Ssentebe wa UEC
|-
| 2. 2.
| John Berry, omuwandiisi w’ebitabo
| Omumyuka wa Ssentebe
| Omu South Afrika
| Omukulu w’ekitongole
| Mu kiseera kino akulira kkampuni ya Bujagali Energy Limited
|-
| 3. 3.
| Keith Muhakanizi
| Omuwandiisi w’akakiiko
| Munnayuganda
| Omukozi wa Gavumenti
| Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu kiseera kino OPM
|-
| 4. 4.
| [[Robert Kasande]]
| Memba
| Munnayuganda
| Omukozi wa Gavumenti
| Mu kiseera kino omuwandiisi ow’enkalakkalira mu minisitule y’amasannyalaze mu Uganda
|-
| 5. 5.
| Omuyimbi Harrison Mutikanga
| Memba
| Munnayuganda
| Omukulu w’ekitongole
| Mu kiseera kino akulira kkampuni ya UEGCL
|-
| 6. 6.
| Eriasi Kiyemba
| Memba
| Munnayuganda
| Omukulu w’ekitongole
| Mu kiseera kino akulira kkampuni ya UETCL
|-
| 7. 7.
| Francis Atoke, omuwandiisi w’ebitabo
| Memba
| Munnayuganda
| Omukozi wa Gavumenti
| Ssaabawolereza wa Uganda mu kiseera kino
|-
|}
== Amaka ==
Mufumbo era taata w’abaana kkumi n’omu, ng’alina abakazi basatu. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=21 August 2016 |title=Kiggundu to oversee Karuma dam project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html |access-date=30 May 2018 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
# {{cite web |author=SoftPower |date=24 July 2020 |title=Engineer Badru Kiggundu Unveiled As New Chairperson Of NWSC Board |url=https://www.softpower.ug/engineer-badru-kiggundu-unveiled-as-new-chairperson-of-nwsc-board/ |access-date=24 July 2020 |publisher=SoftPower Uganda |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018 |location=Kampala |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Wassajja |first=Nicholas |date=1 September 2016 |title=Ugandans should be grateful for EC - Kiggundu |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434308/ugandans-grateful-ec-kiggundu |access-date=30 May 2018 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1461700/government-isimba-owners-engineer Gavumenti TEGOBA bannannyini Isimba yinginiya] Okuva nga 15 September 2017.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
paqbo329gu9a98upb6l849gcd9dhw6r
60671
60428
2026-07-10T16:35:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60671
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Badru Malimbo Kiggundu''' [[Yuganda|Munnayuganda]] [[yinginiya w'ebyokuzimba,]] musomesa ku matendekero agawaggulu era [[eyeebuuzibwako]], aweereza nga [[ssentebe]] w'akakiiko akaalondebwa [[pulezidenti]] akavunaanyizibwa ku kulabirira okumaliriza obulungi [[amabibiro g'amasannyalaze gombi erya Isimba ne Karuma]]. Yalondebwa ku kifo ekyo, [[Yoweri Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu Mwezi ogwomunaana 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=21 August 2016 |title=Kiggundu to oversee Karuma dam project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html |access-date=30 May 2018}}</ref> Mu kiseera kye kimu akola nga ssentebe w'olukiiko olufuzi olw'ekitongole ky'[[eggwanga eky'amazzi emidumu ne kazambi]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 20 Omwezi ogwomusanvu 2020, ng'adda mu bigere bya Christopher Ebal, endagaano ye eyaggwaako. <ref name="TermR">{{Cite web |last=SoftPower |date=24 July 2020 |title=Engineer Badru Kiggundu Unveiled As New Chairperson Of NWSC Board |url=https://www.softpower.ug/engineer-badru-kiggundu-unveiled-as-new-chairperson-of-nwsc-board/ |access-date=24 July 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref>
Edda, okuva mu 2002 okutuuka mu 2016, yaweereza nga ssentebe w’akakiiko ka Uganda ak'ebyokulonda, okumala emyaka 14 egy’omuddairinganwa. <ref name="1R">{{Cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=21 August 2016 |title=Kiggundu to oversee Karuma dam project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkuda2016">Okuda, Ivan (21 August 2016). [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html "Kiggundu to oversee Karuma dam project"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1945 mu maka g’omugenzi Hajji Yonus Luswa, (eyafa mu 1997) n’omugenzi Hajati Kabugo Namatovu (yafa 2006). Kiggundu y’omu ku baana 23 abazaalibwa Hajji Luswa. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}</ref>
Yasomera mu ''Kabasanda Primary School'' ku kusoma kwe okwa pulayimale. Oluvannyuma yadda mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] ku misomo gye egya siniya eyokuna (S.4). Ng'omwalka 1964 guggwako, yawangula sikaala enzijuvu okuva mu gavumenti ya [[Buganda]], okugenda ku misomo gye egya siniya eyomukaaga (S.6 ) ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]], gyeyamaliriza mu 1965. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
Sikaala endala yaamuyingiza [[yunivasite y'e New Mexico]] naatikkirwa ne [[ddiguli esooka]] mu [[bwayinginiya bw'ebyokuzimba]] . Yayongerayo emisomo gye ku [[yunivasite y'e Carnegie Mellon]] , naatikkirwa eyo mu 1971 ne [[ddiguli eyokubiri]] mu bwa yinginiya bw'ebyokuzimba . Oluvannyuma mu 1981, yafuna [[ddiguli eyokusatu eyobwa ddokita]] (Doctor of philosophy ) okuva mu Yunivasite y’e New Mexico. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye mu Amerika ==
Okumala ebbanga lya myaka mukaaga, okuva mu 1971 okutuuka mu 1977, Badru Kiggundu yaweereza nga yinginiya era omukungu ne [[kkampuni y'eggwanga enzimbi]], kampuni ya gavumenti, gye yali avunaanyizibwa ku kuzimba enguudo. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya ddiguli eyokusatu mu 1981, yapangisibwa Yunivasite y’e New Mexico ng’omukugu mu kunoonyereza, ng'akola mu kiti ekyo okumala emyaka mukaaga. Mu 1987, [[yunivasite y'e Auburn]] mu Alabama, yamupangisa nga maneja wa pulogulaamu y’okunoonyereza era pulofeesa omubeezi mu bwa yinginiya bw’okuzimba. Yakola mu kiti ekyo okutuusa mu 1988, lwe yakomawo mu Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye egy'okusomesa mu matendekero aga waggulu ==
Kiggundu yakolera mu kisaawe ky’okuzimba eby’obwannannyini okumala emyaka ebiri n’ekitundu, ng'amaze okudda mu Uganda mu 1988. Mu 1991, [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yamupangisa nga mmemba w’abasomesa mu kitongole ky'obwayinginiya bw'ebyokuzimba . Mu 1993, yalinnya eddaala naatuuka okukulira ''ekitongole'' . Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yaweereza ng’omukulu w'ebbanguliro lya tekinologiya. Yava e Makerere mu 2002 ku ddaala ly'anaatera okufuuka pulofesa omujjuvu <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ku kakiiko k’ebyokulonda ==
Mu myaka kkumi n’ena Kiggundu gye yamala ng’akulira [[akakiiko ka Uganda ak'ebyokulonda]] , akakiiko kaalondoola okulonda kwa bonna kwa mirundi esatu mu 2006, 2011 ne 2016. Mu 2006 ne 2016, ebyava mu kulonda kw’obwapulezidenti byawakanyizibwa mu [[kkooti ya Uganda ensukkulumu]] , kyokka mu misango gyombi, Kkooti yasalawo ng’ewagira pulezidenti ali mu ntebe, [[Yoweri Museveni]] . <ref name="4R">{{Cite web |last=Wassajja |first=Nicholas |date=1 September 2016 |title=Ugandans should be grateful for EC - Kiggundu |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434308/ugandans-grateful-ec-kiggundu |access-date=30 May 2018}}</ref>
== Emirimu gye nga ssentebe w’akakiiko akakola ku mabibiro ==
Mu August 2016, Yinginiya Kiggundu yalondebwa pulezidenti wa Uganda okubeera ssentebe w’akakiiko k’abantu musanvu okulabirira okumaliriza pulojekiti bbiri ez’amasannyalaze g’amazzi, ezaali zizimbibwa mu kiseera ekyo; ebbibiro ly’amasannyalaze erya Karuma erya megawatts 600 n’ebbibiro ly’amasannyalaze erya Isimba erya megawatts 183. Abalala ku kakiiko kano bali nga bwebalagiddwa mu kimeeza wansi. <ref name="1R">{{Cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=21 August 2016 |title=Kiggundu to oversee Karuma dam project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOkuda2016">Okuda, Ivan (21 August 2016). [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html "Kiggundu to oversee Karuma dam project"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
{| class="wikitable sortable" style="margin: 0.5em auto"
|+Abakiise ku kakiiko ka Pulezidenti akasunsuddwa ku masannyalaze ga Karuma ne Isimba
! Eddaala
! Erinnya
! Ekifo
! Eggwanga
! Okukola
! Ebiwandiiko
|-
| 1. 1.
| Badru Kiggundu
| Ssentebe
| Munnayuganda
| Yinginiya w’eby’okuzimba
| Eyali Ssentebe wa UEC
|-
| 2. 2.
| John Berry, omuwandiisi w’ebitabo
| Omumyuka wa Ssentebe
| Omu South Afrika
| Omukulu w’ekitongole
| Mu kiseera kino akulira kkampuni ya Bujagali Energy Limited
|-
| 3. 3.
| Keith Muhakanizi
| Omuwandiisi w’akakiiko
| Munnayuganda
| Omukozi wa Gavumenti
| Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu kiseera kino OPM
|-
| 4. 4.
| [[Robert Kasande]]
| Memba
| Munnayuganda
| Omukozi wa Gavumenti
| Mu kiseera kino omuwandiisi ow’enkalakkalira mu minisitule y’amasannyalaze mu Uganda
|-
| 5. 5.
| Omuyimbi Harrison Mutikanga
| Memba
| Munnayuganda
| Omukulu w’ekitongole
| Mu kiseera kino akulira kkampuni ya UEGCL
|-
| 6. 6.
| Eriasi Kiyemba
| Memba
| Munnayuganda
| Omukulu w’ekitongole
| Mu kiseera kino akulira kkampuni ya UETCL
|-
| 7. 7.
| Francis Atoke, omuwandiisi w’ebitabo
| Memba
| Munnayuganda
| Omukozi wa Gavumenti
| Ssaabawolereza wa Uganda mu kiseera kino
|-
|}
== Amaka ==
Mufumbo era taata w’abaana kkumi n’omu, ng’alina abakazi basatu. <ref name="2R">{{Cite web |last=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Kasyate2015">Simon Kasyate (9 November 2015). [https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life "Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life the original] on 22 January 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaker_Batte_Lule2016">Baker Batte Lule (14 November 2016). [https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke "Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''. Kampala. Archived from [http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke the original] on 17 June 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 May</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=21 August 2016 |title=Kiggundu to oversee Karuma dam project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kiggundu-to-oversee-Karuma-dam-project/688334-3351798-e5bohjz/index.html |access-date=30 May 2018 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
# {{cite web |author=SoftPower |date=24 July 2020 |title=Engineer Badru Kiggundu Unveiled As New Chairperson Of NWSC Board |url=https://www.softpower.ug/engineer-badru-kiggundu-unveiled-as-new-chairperson-of-nwsc-board/ |access-date=24 July 2020 |publisher=SoftPower Uganda |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Simon Kasyate |date=9 November 2015 |title=Engineer Kiggundu talks brewing kwete and lucky life |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160122121912/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/40892-eng-kiggundu-talks-brewing-kwete-and-lucky-life |archive-date=22 January 2016 |access-date=30 May 2018 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Baker Batte Lule |date=14 November 2016 |title=Dr Badru Kiggundu on his life journey, and that kitchen smoke |url=http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180617174712/http://www.observer.ug/news-headlines/47455-dr-badru-kiggundu-on-his-life-journey-and-that-kitchen-smoke |archive-date=17 June 2018 |access-date=30 May 2018 |location=Kampala |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Wassajja |first=Nicholas |date=1 September 2016 |title=Ugandans should be grateful for EC - Kiggundu |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434308/ugandans-grateful-ec-kiggundu |access-date=30 May 2018 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1461700/government-isimba-owners-engineer Gavumenti TEGOBA bannannyini Isimba yinginiya] Okuva nga 15 September 2017.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
kpztzt4xnj08ja6382rxaiwltfjcfqg
Arthur Gakwandi
0
11886
60376
53794
2026-07-10T16:14:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60376
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Arthur Gakwandi''' muwandiisi wa bitabo, mboozi ennyimpi era nga mubaka wagavumentii. Yawandiika "Kosiya Kifefe", omulimu ogw'okutaano ogw'ebiwandiiko ogwawandiikibwa Munnayuganda okufulumira ku sillabus ya Uganda okuva lwe yafuna obwetwaze. Musomesa mu kitongole ky'alitulica mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Yali mulamuzi w'ekirabo [[:en:Commonwealth_Writers_Prize|kya Commonwealth Writers Prize]] mu Afrika mu 2008.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Gakwandi yazaalibwa Kajara. <ref>{{Cite web |last=nevender |date=2017-02-13 |title=Who Are The Male Heroes of Ugandan Literature? |url=https://writivism.org/2017/02/13/who-are-the-male-heroes-of-ugandan-literature/ |access-date=2021-04-04 |website=Writivism |language=en}}</ref> Yasomera mu [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] e Mbarara n'oluvannyuma [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] college gye yafunira [[:en:Bachelor's_degree|BA]] . Yafuna diguli ya MLit okuva mu [[:en:University_of_Edinburgh|yunivasite y'e Edinburgh .]] Oluvannyuma lw’emyaka mingi ng’asomesa ebiwandiiko e Makerere, yeegatta ku Ugandan diplomatic mu 1998 n’aweereza mu bifo eby’enjawulo ng’omubaka. <ref>{{Cite book |last=Simon Gikandi, Evan Mwangi |date=Aug 13, 2013 |title=The Columbia Guide to East African Literature in English Since 1945 |url=https://books.google.com/books?id=ywEKyvOO_S0C&q=the+novel+and+contemporary-arthur+Gakwandi&pg=PT151 |publisher=Columbia University Press |isbn=9780231500647 |access-date=3 December 2014}}</ref>
== Obufuzi bwa Pan-Africanism ==
Gakwandi yateesa ku ssemazinga wa Afrika okuddamu okulowoozebwako, olw'enzikiriza ye nti "okuddamu okutegeka ssemazinga ono mu by'obufuzi kye kintu ekikulu ennyo ekyetaaga okutunulwamu ng'okuddamu okutegeka ebyenfuna tekunnaba kuleeta bivaamu bye baagala." <ref>{{Cite journal |last=Nesther Nachafiya |first=Alu |date=July 2011 |title=Between New Challenges in African Literature and Contemporary Realities: the Case Study of Opanachi's Eaters of the Living |url=https://www.ajol.info/index.php/afrrev/article/download/69288/57317 |journal=African Research Review |volume=5 (4) |issue=21 |pages=342–353 |issn=2070-0083}}</ref> Ekirala, Gakwandi agamba nti ensalo zaamatwale ze zisibukamu obutono bw’amawanga ga Afrika agasinga obungi, ekivaako emitendera gy’obwavu, okwesigama, obutakulaakulana, n’obukuubagano bw’amawanga obuli mu kiseera kino mu kitundu. Bwe kityo, Gakwandi yaleeta ekiteeso ky’okutondawo maapu empya ey’ebyobufuzi eya Afrika <ref>{{Cite book |last=Martin |first=Guy |year=2012 |title=Pan-Africanism and African unity |publisher=Routledge Handbooks Online |isbn=9780367030667}}</ref> egenda okuggyamu amawanga agatali ku lukalu ng’engeri y’okukendeeza ku nkaayana ku nsalo, okugatta amawanga ga Afrika mu kiseera kino agawuddwamu ensalo z’amatwale, okuwa amawanga amapya omusingi gw’eby’obugagga ebimala, okukendeeza ku bunkenke obuliwo mu mawanga, okutumbula embeera ya Afrika mu nsi yonna, n’okukendeeza ku bunkenke. Olw'e bigendererwa ebikulu mu birowoozo, Gakwandi yateesa ku maapu empya ey’ebyobufuzi eya Afrika erimu amawanga musanvu agakolagana naaga Afrika okukiikirira ebitundu ebikulu ebya Afrika. Amasaza gano omusanvu amapya gaali ga Sahara Republic, Senegambia, Central Africa ne Swahili Republic, Ethiopia, Swahili Republic, Mozambia, ne Madagascar. Eggwanga lya Sahara Republic lyandizingiramu North Africa, Senegambia yandizingiramu West Africa, Central Africa ne Swahili Republic yandizingiramu Central Africa, Ethiopia yandizingiramu [[Ethiopia]] ey’omulembe guno nga kwotadde ne [[Eritrea]], Swahili Republic yandibaddemu East Africa ne art of Central Africa, Mozambia yandibaddemu Southern Africa. Mu kulowooza kwa Gakwandi, [[Madagascar]] yandisigadde nga bweri mu kiseera kino era teyandiyingiziddwa mu repubulika mpya. <ref>{{Cite book |last=Falola |first=Toyin |date=2004 |title=Nationalism and African Intellectuals |url=https://books.google.com/books?id=zJ0H12tCCXUC&q=arthur+gakwandi%2C+sahara+republic+state&pg=PA138 |publisher=University Rochester Press |isbn=978-1-58046-149-8 |language=en}}</ref>
== Ebikolwa ebifulumiziddwa ==
=== Ebitabo ===
* {{Cite book |year=1997 |title=Kosiya Kifefe |publisher=East African Education Publishers |isbn=9789966468383}}
=== Okunnyonnyola ===
* {{Cite book |year=1997 |title=Uganda Pocket facts |publisher=Fountain Publishers |isbn=9970-02-145-1}}
=== Okunenya Ebiwandiiko ===
* {{Cite book |year=1977 |title=The novel and contemporary experience in Africa |publisher=London : Heinemann |isbn=9780841903067}}
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
aocxt65gjoj0zterlhb2gv7grtj52ad
60570
60376
2026-07-10T16:35:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60570
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Arthur Gakwandi''' muwandiisi wa bitabo, mboozi ennyimpi era nga mubaka wagavumentii. Yawandiika "Kosiya Kifefe", omulimu ogw'okutaano ogw'ebiwandiiko ogwawandiikibwa Munnayuganda okufulumira ku sillabus ya Uganda okuva lwe yafuna obwetwaze. Musomesa mu kitongole ky'alitulica mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Yali mulamuzi w'ekirabo [[:en:Commonwealth_Writers_Prize|kya Commonwealth Writers Prize]] mu Afrika mu 2008.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Gakwandi yazaalibwa Kajara. <ref>{{Cite web |last=nevender |date=2017-02-13 |title=Who Are The Male Heroes of Ugandan Literature? |url=https://writivism.org/2017/02/13/who-are-the-male-heroes-of-ugandan-literature/ |access-date=2021-04-04 |website=Writivism |language=en}}</ref> Yasomera mu [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] e Mbarara n'oluvannyuma [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] college gye yafunira [[:en:Bachelor's_degree|BA]] . Yafuna diguli ya MLit okuva mu [[:en:University_of_Edinburgh|yunivasite y'e Edinburgh .]] Oluvannyuma lw’emyaka mingi ng’asomesa ebiwandiiko e Makerere, yeegatta ku Ugandan diplomatic mu 1998 n’aweereza mu bifo eby’enjawulo ng’omubaka. <ref>{{Cite book |last=Simon Gikandi, Evan Mwangi |date=Aug 13, 2013 |title=The Columbia Guide to East African Literature in English Since 1945 |url=https://books.google.com/books?id=ywEKyvOO_S0C&q=the+novel+and+contemporary-arthur+Gakwandi&pg=PT151 |publisher=Columbia University Press |isbn=9780231500647 |access-date=3 December 2014}}</ref>
== Obufuzi bwa Pan-Africanism ==
Gakwandi yateesa ku ssemazinga wa Afrika okuddamu okulowoozebwako, olw'enzikiriza ye nti "okuddamu okutegeka ssemazinga ono mu by'obufuzi kye kintu ekikulu ennyo ekyetaaga okutunulwamu ng'okuddamu okutegeka ebyenfuna tekunnaba kuleeta bivaamu bye baagala." <ref>{{Cite journal |last=Nesther Nachafiya |first=Alu |date=July 2011 |title=Between New Challenges in African Literature and Contemporary Realities: the Case Study of Opanachi's Eaters of the Living |url=https://www.ajol.info/index.php/afrrev/article/download/69288/57317 |journal=African Research Review |volume=5 (4) |issue=21 |pages=342–353 |issn=2070-0083}}</ref> Ekirala, Gakwandi agamba nti ensalo zaamatwale ze zisibukamu obutono bw’amawanga ga Afrika agasinga obungi, ekivaako emitendera gy’obwavu, okwesigama, obutakulaakulana, n’obukuubagano bw’amawanga obuli mu kiseera kino mu kitundu. Bwe kityo, Gakwandi yaleeta ekiteeso ky’okutondawo maapu empya ey’ebyobufuzi eya Afrika <ref>{{Cite book |last=Martin |first=Guy |year=2012 |title=Pan-Africanism and African unity |publisher=Routledge Handbooks Online |isbn=9780367030667}}</ref> egenda okuggyamu amawanga agatali ku lukalu ng’engeri y’okukendeeza ku nkaayana ku nsalo, okugatta amawanga ga Afrika mu kiseera kino agawuddwamu ensalo z’amatwale, okuwa amawanga amapya omusingi gw’eby’obugagga ebimala, okukendeeza ku bunkenke obuliwo mu mawanga, okutumbula embeera ya Afrika mu nsi yonna, n’okukendeeza ku bunkenke. Olw'e bigendererwa ebikulu mu birowoozo, Gakwandi yateesa ku maapu empya ey’ebyobufuzi eya Afrika erimu amawanga musanvu agakolagana naaga Afrika okukiikirira ebitundu ebikulu ebya Afrika. Amasaza gano omusanvu amapya gaali ga Sahara Republic, Senegambia, Central Africa ne Swahili Republic, Ethiopia, Swahili Republic, Mozambia, ne Madagascar. Eggwanga lya Sahara Republic lyandizingiramu North Africa, Senegambia yandizingiramu West Africa, Central Africa ne Swahili Republic yandizingiramu Central Africa, Ethiopia yandizingiramu [[Ethiopia]] ey’omulembe guno nga kwotadde ne [[Eritrea]], Swahili Republic yandibaddemu East Africa ne art of Central Africa, Mozambia yandibaddemu Southern Africa. Mu kulowooza kwa Gakwandi, [[Madagascar]] yandisigadde nga bweri mu kiseera kino era teyandiyingiziddwa mu repubulika mpya. <ref>{{Cite book |last=Falola |first=Toyin |date=2004 |title=Nationalism and African Intellectuals |url=https://books.google.com/books?id=zJ0H12tCCXUC&q=arthur+gakwandi%2C+sahara+republic+state&pg=PA138 |publisher=University Rochester Press |isbn=978-1-58046-149-8 |language=en}}</ref>
== Ebikolwa ebifulumiziddwa ==
=== Ebitabo ===
* {{Cite book |year=1997 |title=Kosiya Kifefe |publisher=East African Education Publishers |isbn=9789966468383}}
=== Okunnyonnyola ===
* {{Cite book |year=1997 |title=Uganda Pocket facts |publisher=Fountain Publishers |isbn=9970-02-145-1}}
=== Okunenya Ebiwandiiko ===
* {{Cite book |year=1977 |title=The novel and contemporary experience in Africa |publisher=London : Heinemann |isbn=9780841903067}}
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ajaicfy6xw9f764ek1wjh4o0lsqnfq2
Yusuf Mutembuli
0
11910
60298
43202
2026-07-10T16:13:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60298
wikitext
text/x-wiki
'''Yusuf Mutembuli''' Munnayuganda muwolereza wa kkooti enkulu, musomesa, munnabyabufuzi era [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba mu Paalamenti]] akiikirira [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu Konsityuwensi y’e Bunyole ey'eBuvanjuba ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |url=https://thescribenews.com/uganda/yusuf-mutembuli-the-democratic-party-vice-president-eastern-region-defects-to-national-resistance-movement-nrm/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210906183821/https://thescribenews.com/uganda/yusuf-mutembuli-the-democratic-party-vice-president-eastern-region-defects-to-national-resistance-movement-nrm/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.pmldaily.com/tag/yusuf-mutembuli</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/mps-oppose-ban-on-rice-growing-in-butaleja-wetlands/</ref>
Mu Paalamenti ey’ekkuminemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ensonga za Paalamenti. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-legal-and-parliamentary-affairs/</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Mutembuli yavuganya mu kalulu ka 2016 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) kyokka n’awangulwa Nagomu Musamba Moses owa NRM. Mutembuli yaliko omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina kya Democratic Party era nga omukwanaganya wa People Power mu kitundu ky'eBuggwanjuba. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/butaleja-mps-oppose-govt-ban-on-rice-growing-in-wetlands-</ref> Yeewaggula ne yegatta ku kibiina kya NRM ekiri mu buyinza mu kalulu ka bonna aka 2021 oluvannyuma lw’okumala emyaka 15 mu DP ng’akivumirira nti tekirina agenda y'e by'obufuzi era yagamba nti ekibiina kibulako emyaka 50 okutwala obwa pulezidenti. <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200624/94935/here-is-how-nrm-cunningly-won-the-heart-of-bobi-wines-man-mutembuli.html</ref> Yalondebwa mu Paalamenti ku tikiti ya NRM mu kulonda kwa 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/555</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mutembuli-yusuf-7116/</ref> <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200624/94935/here-is-how-nrm-cunningly-won-the-heart-of-bobi-wines-man-mutembuli.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Mutembuli, Yusuf}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
muybwcrchztw0eojr3qy8ckazuhdi6c
60508
60298
2026-07-10T16:30:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60508
wikitext
text/x-wiki
'''Yusuf Mutembuli''' Munnayuganda muwolereza wa kkooti enkulu, musomesa, munnabyabufuzi era [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba mu Paalamenti]] akiikirira [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu Konsityuwensi y’e Bunyole ey'eBuvanjuba ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |url=https://thescribenews.com/uganda/yusuf-mutembuli-the-democratic-party-vice-president-eastern-region-defects-to-national-resistance-movement-nrm/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210906183821/https://thescribenews.com/uganda/yusuf-mutembuli-the-democratic-party-vice-president-eastern-region-defects-to-national-resistance-movement-nrm/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.pmldaily.com/tag/yusuf-mutembuli</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/mps-oppose-ban-on-rice-growing-in-butaleja-wetlands/</ref>
Mu Paalamenti ey’ekkuminemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ensonga za Paalamenti. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-legal-and-parliamentary-affairs/</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Mutembuli yavuganya mu kalulu ka 2016 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) kyokka n’awangulwa Nagomu Musamba Moses owa NRM. Mutembuli yaliko omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina kya Democratic Party era nga omukwanaganya wa People Power mu kitundu ky'eBuggwanjuba. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/butaleja-mps-oppose-govt-ban-on-rice-growing-in-wetlands-</ref> Yeewaggula ne yegatta ku kibiina kya NRM ekiri mu buyinza mu kalulu ka bonna aka 2021 oluvannyuma lw’okumala emyaka 15 mu DP ng’akivumirira nti tekirina agenda y'e by'obufuzi era yagamba nti ekibiina kibulako emyaka 50 okutwala obwa pulezidenti. <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200624/94935/here-is-how-nrm-cunningly-won-the-heart-of-bobi-wines-man-mutembuli.html</ref> Yalondebwa mu Paalamenti ku tikiti ya NRM mu kulonda kwa 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/555</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mutembuli-yusuf-7116/</ref> <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200624/94935/here-is-how-nrm-cunningly-won-the-heart-of-bobi-wines-man-mutembuli.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Mutembuli, Yusuf}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
iztofk5ug8312k9ze0tee6s2216s2uc
Miraj Barot
0
11996
60814
42398
2026-07-11T11:38:52Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60814
wikitext
text/x-wiki
'''Miraj Harshad Barot''' mukungu mu by'obusuubuzi. Yazaalibwa mu Buyindi era yasengukira mu Uganda n’ab’omu maka ge ng’alina emyaka mukaaga egy’obukulu. Mu kiseera kino ye ssenkulu addukanya era omukulembeze owokuntikko ow'ekibinja ky'amakampuni gaTirupati mu Uganda. Ekibinja ky'amakampuni kisiga ensimbi mu kuzimba ebizimbe by'amaduuka, okuzimba amayumba nebizimbe eby'okupangisa nokutunda, emizigo, ebibo omukolerwa bbizinensi n’amalwaliro.
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Miraj Barot yazaalibwa mu [[Buyindi]] mu 1988. Kitaawe ye Harshad Barot, omutandisi era [[ssentebe]] w'amakampuni ageegatira mu [[Tirupati Group Limited]]. Abomumakaage baasengukira mu Uganda, mu 1994, Miraj bwe yali akyali bbujje. Yasomera mu masomero g'e Uganda naye n’ava mu ssomero nga bukyali. Yatandika okwetaba mu kuddukanya obwakabaka bwa bizinensi z’amaka gaabwe, mu 2003, ku myaka kkumi neena egy’obukulu (14 years of ase). <ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Stephen |date=14 January 2012 |title=Miraj Barot Also Known As Tirupati |url=http://www.independent.co.ug/society/society/5098-miraj-barot-aka-tirupati |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141109161108/http://www.independent.co.ug/society/society/5098-miraj-barot-aka-tirupati |archive-date=9 November 2014 |access-date=26 November 2014 |df=}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okutandikira mu 2006, Miraj abadde yeenyigira nnyo mu kuddukanya bizinensi z’amaka. Kkampuni ya Tirupati (TGL) bwe yatandikibwawo mu 2006, yasiga obumu ku bugagga bwe ng'omuntu mu kkampuni eno era n’aweereza ng'omukulu waayo eyasooka addukanya eby'obwa kitunzi . <ref>{{Cite web |date=31 December 2010 |title=An Interview With Mr. Miraj Barot, Tirupati's Director of Marketing |url=http://www.thepromota.co.uk/tirupati-most-successful-property-developer-in-uganda-fosters-a-business-and-home-ownership-mentality/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150712133315/http://www.thepromota.co.uk/tirupati-most-successful-property-developer-in-uganda-fosters-a-business-and-home-ownership-mentality/ |archive-date=12 July 2015 |access-date=26 November 2014 |publisher=The Promota Magazine (London)}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Musinguzi |first=John |date=10 February 2010 |title=Tirupati: The Regional Leader In Novelty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7167:-tirupati-the-regional-leader-in-novelty |access-date=26 November 2014}}</ref> Oluvannyuma, yaweereza ng'[[omukulemebeze owookuntikko omulala]] mu kkampuni ya TGL. <ref>{{Cite web |last=Emorut |first=Francis |date=11 June 2014 |title=Government Earmarks USh10 Billion for Masaka Hospital |url=http://www.newvision.co.ug/news/656464-gov-t-earmarks-sh10b-for-masaka-hospital.html |access-date=26 November 2014}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |date=16 June 2014 |title=Masaka Hospital To Get 800-Bed Block |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32267:-masaka-to-get-800-bed-block |access-date=26 November 2014}}</ref> Mu mwezi ogwekkuminoogumu 2013, omulimu gwe gwafuuka gwa [[mukulemebeze owookuntiko]] ku Tirupati n'amakampuni abbiri (Two other companies) mu kugaziya [[bbizinensi]] z'amaka . Virat Alloys Limited kkampuni ekola ebyuma bya ssitiilu n'okuuzimba obuyumba mu byuma ng'esala, eweta n'okupanga ebyuma oluvannyuma lwokufuna eby'obugagga n'emigabo ebyali ebya kkampuni eyali ekola ebintu bya ssitiilu eya Sembule. Miraj Barot yeeyali omukulu addukanya emirimu era omukulemebze owookuntikko owa kkampuni zomb ebbiri. <ref>{{Cite web |last=Nyambura |first=Silvia |date=15 November 2013 |title=Miraj Barot: The Tirupati CEO Talks About Filling His Father's Shoes And Being His Own Man |url=https://www.theceomagazine-ug.com/blog/2013/11/15/miraj-barot-the-tirupati-ceo-talks-about-filling-his-father-s-shoes-and-being-his-own-man/ |access-date=27 November 2014 |publisher=The Ceo Magazine (Uganda) |archive-date=3 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303222453/http://www.theceomagazine-ug.com/blog/2013/11/15/miraj-barot-the-tirupati-ceo-talks-about-filling-his-father-s-shoes-and-being-his-own-man/ |url-status=dead }}</ref>
== Amaka ==
Miraj Barot yawasa Kruti Bharat Rao. Embaga yaliwo nga 11 Omweziogwekkunin'ebiri 2013 mu [[Buyindi]] . Abaagalana bano bwe baddayo e [[Yuganda|Uganda]], baasembeza abageny baabwe ku ku mukolo ogw'ekigagga l, nga 10 Omwezi ogusooka 2014, eri mikwano gyabwe ne bebakolagana nabo ab'ebbeyi. <ref>{{Cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=12 January 2014 |title=Tirupati's Miraj Barot Splurges On Wedding |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29576:tirupatis-miraj-barot-splurges-on-wedding&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2 December 2014}}</ref>
== Engule z'awangudde ==
* Ebirabo by’omusigansimbi w’omwaka ebiweebwa ekitongole kya Uganda Investment Authority mu 2009 olw’okuleeta ekitabo ekipya n’ekintu ekivuganya mu bitundu by’obuvanjuba bwa Afrika.
* Omusigansimbi w’omwaka awereddwa ekitongole kya Uganda Investment Authority mu 2010 olw’ekirowoozo ekiyiiya eky’ekkolero lya kasasiro w’eddagala eryasooka mu Uganda.
* Omutendesi w’omwaka oguwereddwa ekitongole kya Uganda Investment Authority mu 2012 nga omuvubuka omusuubuzi w’omwaka.
* Omuwanguzi w'engule y'obukulembeze bwa Afrika mu 2014.
* Engule ya Glory of Gujarat eyaweebwa Gavana wa Gujarat Honorable Om Prakash Kohli mu 2015.
* Okutuuma oluguudo mu Kampala Uganda MIRAJ CLOSE olw’okuyambako mu kukulaakulanya ekitundu ne Uganda okutwaliza awamu mu 2020.
* Business trendsetter Award 2023 ku Sheraton Hotel Kampala efunye okuva ewa Permanent Secretary & Secretary to The Treasury mu Minisitule y’ebyensimbi, okuteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ramathan Ggoobi.
== Laba ne ==
* [[TDUL]]
* [[African Millionares]]
* [[Bannayuganda Abagagga]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Bwire |first=Stephen |date=14 January 2012 |title=Miraj Barot Also Known As Tirupati |url=http://www.independent.co.ug/society/society/5098-miraj-barot-aka-tirupati |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141109161108/http://www.independent.co.ug/society/society/5098-miraj-barot-aka-tirupati |archive-date=9 November 2014 |access-date=26 November 2014 |df= |newspaper=[[The Independent (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Musinguzi |first=John |date=10 February 2010 |title=Tirupati: The Regional Leader In Novelty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7167:-tirupati-the-regional-leader-in-novelty |access-date=26 November 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Musinguzi |first=John |date=10 February 2010 |title=Tirupati: The Regional Leader In Novelty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7167:-tirupati-the-regional-leader-in-novelty |access-date=26 November 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Emorut |first=Francis |date=11 June 2014 |title=Government Earmarks USh10 Billion for Masaka Hospital |url=http://www.newvision.co.ug/news/656464-gov-t-earmarks-sh10b-for-masaka-hospital.html |access-date=26 November 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}
# {{cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |date=16 June 2014 |title=Masaka Hospital To Get 800-Bed Block |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32267:-masaka-to-get-800-bed-block |access-date=26 November 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Nyambura |first=Silvia |date=15 November 2013 |title=Miraj Barot: The Tirupati CEO Talks About Filling His Father's Shoes And Being His Own Man |url=https://www.theceomagazine-ug.com/blog/2013/11/15/miraj-barot-the-tirupati-ceo-talks-about-filling-his-father-s-shoes-and-being-his-own-man/ |access-date=27 November 2014 |publisher=The Ceo Magazine (Uganda) |archive-date=3 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303222453/http://www.theceomagazine-ug.com/blog/2013/11/15/miraj-barot-the-tirupati-ceo-talks-about-filling-his-father-s-shoes-and-being-his-own-man/ |url-status=dead }}
# {{cite web |last=Mulumba |first=Abu-Baker |date=12 January 2014 |title=Tirupati's Miraj Barot Splurges On Wedding |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29576:tirupatis-miraj-barot-splurges-on-wedding&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2 December 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}
{{Reflist}}e
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20141125132422/http://www.tirupati-uganda.com/ www.thetirupatigroup.com ku mukutu gwa yintaneeti]
* [ [https://web.archive.org/web/20230926065901/https://earthfinds.co.ug/index.php/en/events/item/3853-miraj-barot-business-trends-at-tirupati-recognized-with-award https://earthfinds.co.ug/index.php/en/events/item/3853-miraj-barot-emitendera-ya-bizineesi-ku-tirupati-esiimiddwa-n’engule]
k9wcv59rjav7zagtu1wxmb9466s0sub
George Openjuru
0
12062
60357
56567
2026-07-10T16:14:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60357
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Ladaah Openjuru''', era '''George Ladaah Openjuru''', [[:en:Academic|musomesa]] [[Yuganda|mu Uganda]], [[:en:Academic_administration|omuddukanya w'ebyensoma]]<nowiki/>n'[[:en:Academic_administration|ebyenjigiriza]], akola ng'[[:en:Vice_Chancellor|omumyuka wa kansala]] wa [[Ssettendekero wa Gulu|Yunivasite y'e Gulu]] , yunivasite ya gavumenti mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu kya Uganda eky'abukiikakkono]], okuva nga 13 ogw'okusooka mu mwaka gwa 2018. <ref name="1R">{{Cite web |last=Jackson Kitara |date=11 January 2018 |title=Gulu University Gets New Vice-Chancellor |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468847/gulu-university-vice-chancellor |access-date=7 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Openjuru yazaalibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma mu masomero ga pulayimale ne siniya ag’omu kitundu, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=George Ladaah Openjuru |date=11 March 2018 |title=Curriculum Vitae of Professor George Ladaah Openjuru: Vice Chancellor of Gulu University |url=http://guluuniversity.academia.edu/ProfGeorgeLadaahOpenjuru/CurriculumVitae |access-date=7 November 2019 |publisher=[[Gulu University]] |place=Gulu, Uganda}}</ref>
Alina [[:en:Bachelor_of_Education|diguli esooka]] n[[:en:Master_of_Education|'eyookubiri mu by'enjigiriza]] byombi byamuweebwa [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], mu Uganda. Diguli ye eyookusatu ye [[:en:Master_of_Education|Master of Education]] mu b[[:en:Adult_Education|y'enjigiriza by'abantu abakulu]] yamuwebwa [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|Yunivasite y’e KwaZulu-Natal]], mu South Africa. [[:en:Doctor_of_Philosophy|obudokita bwe obw'obufirosoofo]] mu by’enjigiriza by’abantu abakulu era yabufuna okuva mu Yunivasite y’e KwaZulu-Natal. <ref name="2R">{{Cite web |last=George Ladaah Openjuru |date=11 March 2018 |title=Curriculum Vitae of Professor George Ladaah Openjuru: Vice Chancellor of Gulu University |url=http://guluuniversity.academia.edu/ProfGeorgeLadaahOpenjuru/CurriculumVitae |access-date=7 November 2019 |publisher=[[Gulu University]] |place=Gulu, Uganda}}</ref>
== Omulimu ==
Openjuru yasooka kulondebwa ku busomesa mu yunivasite e Makerere mu gw'omusanvu mu mwaka gwa 1991. Mu gw'okubiri mu mwaka gwa 2011, yakuzibwa n’afuulibwa omusomesa omukulu. Yafuuka omuyambi wa pulofeesa w’ebyenjigiriza by’abantu abakulu nga 1 ogw'okusooka mu2013. Mu gw'omwenda mu 2014, yalondebwa okuba omuyambi wa pulofeesa w’ebyenjigiriza mu yunivasite y’e Gulu. Yafuuka Pulofeesa w’ebyenjigiriza omujjuvu mu yunivasite y’e Gulu mu gw'omwenda wa 2016. Obulamu bwe obw’okusomesa abantu abakulu obusinga abumaze mu by’enjigiriza mu yunivasite, ng’essira aliteeka ku kusomesa abantu abakulu. Mu kiseera ekyo Pulofeesa Openjuru we yava mu yunivasite e Makerere, yali Dean w’essomero ly’okuyiga obulamu bwonna mu ttendekero ly’ebyenjigiriza n’eby’ebweru. <ref name="2R">{{Cite web |last=George Ladaah Openjuru |date=11 March 2018 |title=Curriculum Vitae of Professor George Ladaah Openjuru: Vice Chancellor of Gulu University |url=http://guluuniversity.academia.edu/ProfGeorgeLadaahOpenjuru/CurriculumVitae |access-date=7 November 2019 |publisher=[[Gulu University]] |place=Gulu, Uganda}}</ref>
Okuva mu gw'ekkumi mu mwaka gwa 2014 okutuuka mu gw'okkumi n'ebiri mu 2014, yaweerezaako ng’akola ng’omumyuka wa Cansala mu yunivasite y’e Gulu. Yakakasibwa nga substantive First Deputy Vice-Chancellor mu gw'okusooka mu mwaka gwa 2015. <ref name="2R">{{Cite web |last=George Ladaah Openjuru |date=11 March 2018 |title=Curriculum Vitae of Professor George Ladaah Openjuru: Vice Chancellor of Gulu University |url=http://guluuniversity.academia.edu/ProfGeorgeLadaahOpenjuru/CurriculumVitae |access-date=7 November 2019 |publisher=[[Gulu University]] |place=Gulu, Uganda}}</ref> Ng’omumyuka wa Cansala, yadda mu bigere bya Pulofeesa [[Pen-Mogi Nyeko|Jack H. Pen-Mogi Nyeko]], omumyuka wa Cansala eyatandikawo eyali aweereza mu kifo ky’okukola okuva nga 15 ogw'okusooka mu 2017, endagaano ye bwe yaggwaako. <ref name="3R">{{Cite web |last=Julius Ocungi |date=10 January 2018 |title=Prof Openjuru Appointed Gulu University Vice Chancellor |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4258756-15k6238/index.html |access-date=7 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Obuwandiisi mu by’ensoma ==
Era abadde yeenyigira mu kunoonyereza okunene naddala ku by’emikono era ebimu ku bitabo bino kuliko; ''Wadde nga demokulasiya w’okumanya n’okunoonyereza ku bikolwa eby’okwetabamu okwesigamiziddwa ku bantu: Amaloboozi okuva mu bugwanjuba bw’ensi yonna n’obukiikakkono obuggyiddwamu gakyabula'' . Okunoonyereza kuno kwassa essira era ne kuleeta okukubaganya ebirowoozo ku kuggyibwako okumanya n’engeri endala ez’okumanya mu Bugwanjuba bw’ensi yonna awamu n’okuleeta mu maaso endowooza y’abawandiisi okuva mu Bugwanjuba bw’ensi yonna. <ref>{{Cite journal |last=Openjuru |first=George Ladaah |last2=Jaitli |first2=Namrata |last3=Tandon |first3=Rajesh |last4=Hall |first4=Budd |date=2015 |title=Despite knowledge democracy and community-based participatory action research: Voices from the global south and excluded north still missing |journal=Action Research |language=en |volume=13 |issue=3 |pages=219–229 |doi=10.1177/1476750315583316 |issn=1476-7503 |s2cid=146943623 |doi-access=free}}</ref> ''Enkola y’Obukristaayo n’okusomesa abantu mu byalo mu Uganda.'' Ekiwandiiko kino kyekenneenya engeri Obukristaayo gye buwa amaanyi enkola z’okusomesa okusoma n’okuwandiika mu kitundu mu byalo mu Uganda. <ref>{{Cite journal |last=Openjuru |first=George Ladaah |last2=Lyster |first2=Elda |date=2007 |title=Christianity and rural community literacy practices in Uganda |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1467-9817.2006.00325.x |journal=Journal of Research in Reading |language=en |volume=30 |issue=1 |pages=97–112 |doi=10.1111/j.1467-9817.2006.00325.x |issn=0141-0423 |url-access=subscription}}</ref> ''Enkola za Gavumenti ez’ebyenjigiriza n’ekizibu ky’okuva mu masomero nga bukyali: Ensonga ya Uganda.'' Essuula y’ekitabo kino yeekenneenya enkola za gavumenti ez’ebyenjigiriza mu Uganda ku bikwatagana n’ebizibu by’abayizi abava mu masomero nga bukyali. <ref>{{Cite book |last=Openjuru |first=George Ladaah |date=2010-01-01 |title=Government Education Policies and the Problem of Early School Leaving: The Case of Uganda |url=https://brill.com/display/book/edcoll/9789460912849/BP000003.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-6091-284-9 |language=en}}</ref> ''Ebikubiriza okwetaba mu matendekero aga waggulu: ennyiriri z’abayizi abatali ba nnono mu yunivasite y’e Makerere mu Uganda'' . Okunoonyereza kuno kwassaawo ebikubiriza abayizi abatali ba nnono (NTS) okwetaba mu byenjigiriza mu yunivasite. <ref>{{Cite journal |last=Tumuheki |first=Peace Buhwamatsiko |last2=Zeelen |first2=Jacques |last3=Openjuru |first3=George Ladaah |date=2016-01-02 |title=Motivations for participation in higher education: narratives of non-traditional students at Makerere University in Uganda |url=https://doi.org/10.1080/02601370.2016.1165745 |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=35 |issue=1 |pages=102–117 |doi=10.1080/02601370.2016.1165745 |issn=0260-1370 |s2cid=147559358}}</ref> ''Hollywood mu Uganda: okukozesa mu kitundu firimu ezisukka mu mawanga ag’olulimi Olungereza'' . Okunoonyereza kuno kwanoonyereza ku ngeri abantu gye bafunamu firimu za Hollywood ez’olulimi Olungereza mu Uganda nga bayita mu kunoonyereza ku balabi ku bika okwakolebwa mu bitundu by’omugotteko mu kibuga Kampala. <ref>{{Cite journal |last=Achen |first=Stella |last2=Openjuru |first2=George Ladaah |date=2012-07-01 |title=Hollywood in Uganda: local appropriation of trans-national English-language movies |url=https://doi.org/10.1080/09500782.2012.691517 |journal=Language and Education |volume=26 |issue=4 |pages=363–376 |doi=10.1080/09500782.2012.691517 |issn=0950-0782 |s2cid=145733690 |url-access=subscription}}</ref> ''Okwolekera enkola y’endowooza ey’okutumbula obusobozi bw’ebika by’abayizi ‘ebipya’ abeetabye mu by’enjigiriza ebya waggulu mu Sub-Saharan Africa'' . Okunoonyereza kuno kwayamba mu mboozi y’olukale ku nsonga z’enzikiriziganya ez’okulungamya okunoonyereza okukoleddwa ku kwetaba kw’abayizi abatali ba nnono (NTS) mu matendekero aga waggulu mu Sub-Saharan Africa (SSA). <ref>{{Cite journal |last=Tumuheki |first=Peace Buhwamatsiko |last2=Zeelen |first2=Jacques |last3=Openjuru |first3=George Ladaah |date=2016-03-01 |title=Towards a conceptual framework for developing capabilities of 'new' types of students participating in higher education in Sub-Saharan Africa |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0738059315300316 |journal=International Journal of Educational Development |language=en |volume=47 |pages=54–62 |doi=10.1016/j.ijedudev.2015.12.005 |issn=0738-0593 |url-access=subscription}}</ref> ''Okunoonyereza okugeraageranya ku nkola y’okutendeka abalungamya okusoma n’okuwandiika kw’abantu abakulu mu FAL ne REFLECT mu Uganda.'' Okunoonyereza kuno kwasabye okufaayo ennyo ku kutendeka abalungamya okusoma n’okuwandiika kw’abantu abakulu okulaba ng’abantu abalina ebisaanyizo bokka be bakwasibwa omulimu gw’okusomesa abantu abakulu okusoma n’okuwandiika. ''Ekikula ky'abantu n'ebyenjigiriza ebikyusa mu buvanjuba bwa Afrika'' . <ref>{{Cite web |last=Openjuru |first=George Ladaah |date=2021-05-26 |title=Gender and Transformative Education in East Africa |url=https://oxfordre.com/education/display/10.1093/acrefore/9780190264093.001.0001/acrefore-9780190264093-e-1617 |access-date=2023-01-28 |website=Oxford Research Encyclopedia of Education |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190264093.013.1617 |isbn=978-0-19-026409-3}}</ref> ''Enkyukakyuka mu by’enjigiriza n’okutendekebwa mu by’emikono mu Afrika: Endowooza y’enkola y’obukugu mu mbeera z’abantu'' . <ref>{{Cite book |last=McGrath |first=Simon |date=2023-01-06 |title=Transitioning Vocational Education and Training in Africa: A Social Skills Ecosystem Perspective |url=https://books.google.com/books?id=irujEAAAQBAJ&dq=Openjuru+George+Ladaah&pg=PP1 |last2=Ladaah |first2=George Openjuru |last3=Lotz-Sisitka |first3=Heila |last4=Allais |first4=Stephanie |last5=Zeelen |first5=Jacques |last6=Wedekind |first6=Volker |last7=Ramsarup |first7=Presha |last8=Monk |first8=David |last9=Metelerkamp |first9=Luke |publisher=Policy Press |isbn=978-1-5292-2465-8 |language=en}}</ref> ''Okumanya enzaalwa: Okuyiga okutali kwa mu butongole n'enkola z'okukuuma emmere mu bantu b'e Acholi mu Bukiikakkono bwa Uganda'' . Mazima ddala essuula y'ekitabo enyonyola ku ngeri obukuumi bw'emmere gye buyinza okutuukibwako nga tuyita mu kuzza obuggya okumanya enzaalwa mu bantu b'e Acholi mu Bukiikakkono bwa Uganda ''Enkola y'embeera ezitali za matendekero ku pulojekiti y'amasomero ga yunivasite ey'abayizi abatali ba nnono mu Uganda'' . Okunoonyereza kuno kwaggya mu kitundu ky’embeera y’obulamu-ensi eky’ekyokulabirako kya Donaldson ne Graham eky’ebiva mu ttendekero eri abantu abakulu <ref>{{Cite journal |last=Tumuheki |first=Peace Buhwamatsiko |last2=Zeelen |first2=Jacques |last3=Openjuru |first3=George Ladaah |date=2018-06-03 |title=The influence of out-of-institution environments on the university schooling project of non-traditional students in Uganda |url=https://doi.org/10.1080/03075079.2016.1201807 |journal=Studies in Higher Education |volume=43 |issue=6 |pages=960–972 |doi=10.1080/03075079.2016.1201807 |issn=0307-5079 |s2cid=148484378}}</ref> ''African Literacies: Endowooza, Ebiwandiiko ebiwandiikiddwa, Ebyenjigiriza'' . <ref>{{Cite book |last=Abdelhay |first=Ashraf |date=2014-10-02 |title=African Literacies: Ideologies, Scripts, Education |url=https://books.google.com/books?id=8C9QBwAAQBAJ&dq=Openjuru+George+Ladaah&pg=PA237 |last2=Asfaha |first2=Yonas Mesfun |last3=Juffermans |first3=Kasper |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=978-1-4438-6826-6 |language=en}}</ref> ''Ebisenge bya vidiyo eby’amayumba mu Uganda ng’ebifo eby’okuyiga mu kitundu ky’abavubuka/okusoma n’okukwatagana n’ebyobuwangwa.'' Okunoonyereza kuno kwekenneenya emikisa gy’okuyiga n’enkolagana y’obuwangwa ebeerawo mu kukola n’okwetaba mu kulaba firimu ezitaputibwa. ''Okuyiga mu ngeri etali ntongole: Ensonga y'okuyiga Arts mu by'emikono n'okutendeka mu Uganda'' . Olupapula luno lwawagira okussa eby’emikono mu nteekateeka z’okuyiga eby’emikono mu Uganda, ng’engeri ey’okuyiga ey’omuggundu etunuulidde okutumbula amaanyi n’okutandikawo emirimu. <ref>{{Cite journal |last=Ladaah |first=Maxwell Godwin Openjuru |last2=Openjuru |first2=George Ladaah |last3=Sanford |first3=Kathy |last4=Jayme |first4=Bruno de Oliveira |last5=Monk |first5=David |date=2022-06-22 |title=Learning Informally: A Case for Arts Learning in Vocational Education and Training in Uganda |url=https://journals.iupui.edu/index.php/ENGAGE/article/view/26078 |journal=Engage! |language=en |volume=4 |issue=1 |pages=17–29 |doi=10.18060/26078 |issn=2641-5348 |s2cid=249978389 |doi-access=free}}</ref> ''Uganda'' .Okunoonyereza ku kusomesa abantu abakadde mu Uganda, okukulaakulanya ebifo ebisaanira eby’enjigiriza mwe basomera n’ensimbi okuva mu gavumenti okussa mu nkola enteekateeka z’ebyenjigiriza ezibatunuulidde.
== Laba ne bino ==
* [[Paul Waako]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
13melk4k20qcz4vr42o0rq07xswlgjv
60606
60357
2026-07-10T16:35:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60606
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Ladaah Openjuru''', era '''George Ladaah Openjuru''', [[:en:Academic|musomesa]] [[Yuganda|mu Uganda]], [[:en:Academic_administration|omuddukanya w'ebyensoma]]<nowiki/>n'[[:en:Academic_administration|ebyenjigiriza]], akola ng'[[:en:Vice_Chancellor|omumyuka wa kansala]] wa [[Ssettendekero wa Gulu|Yunivasite y'e Gulu]] , yunivasite ya gavumenti mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu kya Uganda eky'abukiikakkono]], okuva nga 13 ogw'okusooka mu mwaka gwa 2018. <ref name="1R">{{Cite web |last=Jackson Kitara |date=11 January 2018 |title=Gulu University Gets New Vice-Chancellor |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468847/gulu-university-vice-chancellor |access-date=7 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Openjuru yazaalibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda. Oluvannyuma lw’okusoma mu masomero ga pulayimale ne siniya ag’omu kitundu, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=George Ladaah Openjuru |date=11 March 2018 |title=Curriculum Vitae of Professor George Ladaah Openjuru: Vice Chancellor of Gulu University |url=http://guluuniversity.academia.edu/ProfGeorgeLadaahOpenjuru/CurriculumVitae |access-date=7 November 2019 |publisher=[[Gulu University]] |place=Gulu, Uganda}}</ref>
Alina [[:en:Bachelor_of_Education|diguli esooka]] n[[:en:Master_of_Education|'eyookubiri mu by'enjigiriza]] byombi byamuweebwa [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], mu Uganda. Diguli ye eyookusatu ye [[:en:Master_of_Education|Master of Education]] mu b[[:en:Adult_Education|y'enjigiriza by'abantu abakulu]] yamuwebwa [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|Yunivasite y’e KwaZulu-Natal]], mu South Africa. [[:en:Doctor_of_Philosophy|obudokita bwe obw'obufirosoofo]] mu by’enjigiriza by’abantu abakulu era yabufuna okuva mu Yunivasite y’e KwaZulu-Natal. <ref name="2R">{{Cite web |last=George Ladaah Openjuru |date=11 March 2018 |title=Curriculum Vitae of Professor George Ladaah Openjuru: Vice Chancellor of Gulu University |url=http://guluuniversity.academia.edu/ProfGeorgeLadaahOpenjuru/CurriculumVitae |access-date=7 November 2019 |publisher=[[Gulu University]] |place=Gulu, Uganda}}</ref>
== Omulimu ==
Openjuru yasooka kulondebwa ku busomesa mu yunivasite e Makerere mu gw'omusanvu mu mwaka gwa 1991. Mu gw'okubiri mu mwaka gwa 2011, yakuzibwa n’afuulibwa omusomesa omukulu. Yafuuka omuyambi wa pulofeesa w’ebyenjigiriza by’abantu abakulu nga 1 ogw'okusooka mu2013. Mu gw'omwenda mu 2014, yalondebwa okuba omuyambi wa pulofeesa w’ebyenjigiriza mu yunivasite y’e Gulu. Yafuuka Pulofeesa w’ebyenjigiriza omujjuvu mu yunivasite y’e Gulu mu gw'omwenda wa 2016. Obulamu bwe obw’okusomesa abantu abakulu obusinga abumaze mu by’enjigiriza mu yunivasite, ng’essira aliteeka ku kusomesa abantu abakulu. Mu kiseera ekyo Pulofeesa Openjuru we yava mu yunivasite e Makerere, yali Dean w’essomero ly’okuyiga obulamu bwonna mu ttendekero ly’ebyenjigiriza n’eby’ebweru. <ref name="2R">{{Cite web |last=George Ladaah Openjuru |date=11 March 2018 |title=Curriculum Vitae of Professor George Ladaah Openjuru: Vice Chancellor of Gulu University |url=http://guluuniversity.academia.edu/ProfGeorgeLadaahOpenjuru/CurriculumVitae |access-date=7 November 2019 |publisher=[[Gulu University]] |place=Gulu, Uganda}}</ref>
Okuva mu gw'ekkumi mu mwaka gwa 2014 okutuuka mu gw'okkumi n'ebiri mu 2014, yaweerezaako ng’akola ng’omumyuka wa Cansala mu yunivasite y’e Gulu. Yakakasibwa nga substantive First Deputy Vice-Chancellor mu gw'okusooka mu mwaka gwa 2015. <ref name="2R">{{Cite web |last=George Ladaah Openjuru |date=11 March 2018 |title=Curriculum Vitae of Professor George Ladaah Openjuru: Vice Chancellor of Gulu University |url=http://guluuniversity.academia.edu/ProfGeorgeLadaahOpenjuru/CurriculumVitae |access-date=7 November 2019 |publisher=[[Gulu University]] |place=Gulu, Uganda}}</ref> Ng’omumyuka wa Cansala, yadda mu bigere bya Pulofeesa [[Pen-Mogi Nyeko|Jack H. Pen-Mogi Nyeko]], omumyuka wa Cansala eyatandikawo eyali aweereza mu kifo ky’okukola okuva nga 15 ogw'okusooka mu 2017, endagaano ye bwe yaggwaako. <ref name="3R">{{Cite web |last=Julius Ocungi |date=10 January 2018 |title=Prof Openjuru Appointed Gulu University Vice Chancellor |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4258756-15k6238/index.html |access-date=7 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Obuwandiisi mu by’ensoma ==
Era abadde yeenyigira mu kunoonyereza okunene naddala ku by’emikono era ebimu ku bitabo bino kuliko; ''Wadde nga demokulasiya w’okumanya n’okunoonyereza ku bikolwa eby’okwetabamu okwesigamiziddwa ku bantu: Amaloboozi okuva mu bugwanjuba bw’ensi yonna n’obukiikakkono obuggyiddwamu gakyabula'' . Okunoonyereza kuno kwassa essira era ne kuleeta okukubaganya ebirowoozo ku kuggyibwako okumanya n’engeri endala ez’okumanya mu Bugwanjuba bw’ensi yonna awamu n’okuleeta mu maaso endowooza y’abawandiisi okuva mu Bugwanjuba bw’ensi yonna. <ref>{{Cite journal |last=Openjuru |first=George Ladaah |last2=Jaitli |first2=Namrata |last3=Tandon |first3=Rajesh |last4=Hall |first4=Budd |date=2015 |title=Despite knowledge democracy and community-based participatory action research: Voices from the global south and excluded north still missing |journal=Action Research |language=en |volume=13 |issue=3 |pages=219–229 |doi=10.1177/1476750315583316 |issn=1476-7503 |s2cid=146943623 |doi-access=free}}</ref> ''Enkola y’Obukristaayo n’okusomesa abantu mu byalo mu Uganda.'' Ekiwandiiko kino kyekenneenya engeri Obukristaayo gye buwa amaanyi enkola z’okusomesa okusoma n’okuwandiika mu kitundu mu byalo mu Uganda. <ref>{{Cite journal |last=Openjuru |first=George Ladaah |last2=Lyster |first2=Elda |date=2007 |title=Christianity and rural community literacy practices in Uganda |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1467-9817.2006.00325.x |journal=Journal of Research in Reading |language=en |volume=30 |issue=1 |pages=97–112 |doi=10.1111/j.1467-9817.2006.00325.x |issn=0141-0423 |url-access=subscription}}</ref> ''Enkola za Gavumenti ez’ebyenjigiriza n’ekizibu ky’okuva mu masomero nga bukyali: Ensonga ya Uganda.'' Essuula y’ekitabo kino yeekenneenya enkola za gavumenti ez’ebyenjigiriza mu Uganda ku bikwatagana n’ebizibu by’abayizi abava mu masomero nga bukyali. <ref>{{Cite book |last=Openjuru |first=George Ladaah |date=2010-01-01 |title=Government Education Policies and the Problem of Early School Leaving: The Case of Uganda |url=https://brill.com/display/book/edcoll/9789460912849/BP000003.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-6091-284-9 |language=en}}</ref> ''Ebikubiriza okwetaba mu matendekero aga waggulu: ennyiriri z’abayizi abatali ba nnono mu yunivasite y’e Makerere mu Uganda'' . Okunoonyereza kuno kwassaawo ebikubiriza abayizi abatali ba nnono (NTS) okwetaba mu byenjigiriza mu yunivasite. <ref>{{Cite journal |last=Tumuheki |first=Peace Buhwamatsiko |last2=Zeelen |first2=Jacques |last3=Openjuru |first3=George Ladaah |date=2016-01-02 |title=Motivations for participation in higher education: narratives of non-traditional students at Makerere University in Uganda |url=https://doi.org/10.1080/02601370.2016.1165745 |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=35 |issue=1 |pages=102–117 |doi=10.1080/02601370.2016.1165745 |issn=0260-1370 |s2cid=147559358}}</ref> ''Hollywood mu Uganda: okukozesa mu kitundu firimu ezisukka mu mawanga ag’olulimi Olungereza'' . Okunoonyereza kuno kwanoonyereza ku ngeri abantu gye bafunamu firimu za Hollywood ez’olulimi Olungereza mu Uganda nga bayita mu kunoonyereza ku balabi ku bika okwakolebwa mu bitundu by’omugotteko mu kibuga Kampala. <ref>{{Cite journal |last=Achen |first=Stella |last2=Openjuru |first2=George Ladaah |date=2012-07-01 |title=Hollywood in Uganda: local appropriation of trans-national English-language movies |url=https://doi.org/10.1080/09500782.2012.691517 |journal=Language and Education |volume=26 |issue=4 |pages=363–376 |doi=10.1080/09500782.2012.691517 |issn=0950-0782 |s2cid=145733690 |url-access=subscription}}</ref> ''Okwolekera enkola y’endowooza ey’okutumbula obusobozi bw’ebika by’abayizi ‘ebipya’ abeetabye mu by’enjigiriza ebya waggulu mu Sub-Saharan Africa'' . Okunoonyereza kuno kwayamba mu mboozi y’olukale ku nsonga z’enzikiriziganya ez’okulungamya okunoonyereza okukoleddwa ku kwetaba kw’abayizi abatali ba nnono (NTS) mu matendekero aga waggulu mu Sub-Saharan Africa (SSA). <ref>{{Cite journal |last=Tumuheki |first=Peace Buhwamatsiko |last2=Zeelen |first2=Jacques |last3=Openjuru |first3=George Ladaah |date=2016-03-01 |title=Towards a conceptual framework for developing capabilities of 'new' types of students participating in higher education in Sub-Saharan Africa |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0738059315300316 |journal=International Journal of Educational Development |language=en |volume=47 |pages=54–62 |doi=10.1016/j.ijedudev.2015.12.005 |issn=0738-0593 |url-access=subscription}}</ref> ''Okunoonyereza okugeraageranya ku nkola y’okutendeka abalungamya okusoma n’okuwandiika kw’abantu abakulu mu FAL ne REFLECT mu Uganda.'' Okunoonyereza kuno kwasabye okufaayo ennyo ku kutendeka abalungamya okusoma n’okuwandiika kw’abantu abakulu okulaba ng’abantu abalina ebisaanyizo bokka be bakwasibwa omulimu gw’okusomesa abantu abakulu okusoma n’okuwandiika. ''Ekikula ky'abantu n'ebyenjigiriza ebikyusa mu buvanjuba bwa Afrika'' . <ref>{{Cite web |last=Openjuru |first=George Ladaah |date=2021-05-26 |title=Gender and Transformative Education in East Africa |url=https://oxfordre.com/education/display/10.1093/acrefore/9780190264093.001.0001/acrefore-9780190264093-e-1617 |access-date=2023-01-28 |website=Oxford Research Encyclopedia of Education |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190264093.013.1617 |isbn=978-0-19-026409-3}}</ref> ''Enkyukakyuka mu by’enjigiriza n’okutendekebwa mu by’emikono mu Afrika: Endowooza y’enkola y’obukugu mu mbeera z’abantu'' . <ref>{{Cite book |last=McGrath |first=Simon |date=2023-01-06 |title=Transitioning Vocational Education and Training in Africa: A Social Skills Ecosystem Perspective |url=https://books.google.com/books?id=irujEAAAQBAJ&dq=Openjuru+George+Ladaah&pg=PP1 |last2=Ladaah |first2=George Openjuru |last3=Lotz-Sisitka |first3=Heila |last4=Allais |first4=Stephanie |last5=Zeelen |first5=Jacques |last6=Wedekind |first6=Volker |last7=Ramsarup |first7=Presha |last8=Monk |first8=David |last9=Metelerkamp |first9=Luke |publisher=Policy Press |isbn=978-1-5292-2465-8 |language=en}}</ref> ''Okumanya enzaalwa: Okuyiga okutali kwa mu butongole n'enkola z'okukuuma emmere mu bantu b'e Acholi mu Bukiikakkono bwa Uganda'' . Mazima ddala essuula y'ekitabo enyonyola ku ngeri obukuumi bw'emmere gye buyinza okutuukibwako nga tuyita mu kuzza obuggya okumanya enzaalwa mu bantu b'e Acholi mu Bukiikakkono bwa Uganda ''Enkola y'embeera ezitali za matendekero ku pulojekiti y'amasomero ga yunivasite ey'abayizi abatali ba nnono mu Uganda'' . Okunoonyereza kuno kwaggya mu kitundu ky’embeera y’obulamu-ensi eky’ekyokulabirako kya Donaldson ne Graham eky’ebiva mu ttendekero eri abantu abakulu <ref>{{Cite journal |last=Tumuheki |first=Peace Buhwamatsiko |last2=Zeelen |first2=Jacques |last3=Openjuru |first3=George Ladaah |date=2018-06-03 |title=The influence of out-of-institution environments on the university schooling project of non-traditional students in Uganda |url=https://doi.org/10.1080/03075079.2016.1201807 |journal=Studies in Higher Education |volume=43 |issue=6 |pages=960–972 |doi=10.1080/03075079.2016.1201807 |issn=0307-5079 |s2cid=148484378}}</ref> ''African Literacies: Endowooza, Ebiwandiiko ebiwandiikiddwa, Ebyenjigiriza'' . <ref>{{Cite book |last=Abdelhay |first=Ashraf |date=2014-10-02 |title=African Literacies: Ideologies, Scripts, Education |url=https://books.google.com/books?id=8C9QBwAAQBAJ&dq=Openjuru+George+Ladaah&pg=PA237 |last2=Asfaha |first2=Yonas Mesfun |last3=Juffermans |first3=Kasper |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=978-1-4438-6826-6 |language=en}}</ref> ''Ebisenge bya vidiyo eby’amayumba mu Uganda ng’ebifo eby’okuyiga mu kitundu ky’abavubuka/okusoma n’okukwatagana n’ebyobuwangwa.'' Okunoonyereza kuno kwekenneenya emikisa gy’okuyiga n’enkolagana y’obuwangwa ebeerawo mu kukola n’okwetaba mu kulaba firimu ezitaputibwa. ''Okuyiga mu ngeri etali ntongole: Ensonga y'okuyiga Arts mu by'emikono n'okutendeka mu Uganda'' . Olupapula luno lwawagira okussa eby’emikono mu nteekateeka z’okuyiga eby’emikono mu Uganda, ng’engeri ey’okuyiga ey’omuggundu etunuulidde okutumbula amaanyi n’okutandikawo emirimu. <ref>{{Cite journal |last=Ladaah |first=Maxwell Godwin Openjuru |last2=Openjuru |first2=George Ladaah |last3=Sanford |first3=Kathy |last4=Jayme |first4=Bruno de Oliveira |last5=Monk |first5=David |date=2022-06-22 |title=Learning Informally: A Case for Arts Learning in Vocational Education and Training in Uganda |url=https://journals.iupui.edu/index.php/ENGAGE/article/view/26078 |journal=Engage! |language=en |volume=4 |issue=1 |pages=17–29 |doi=10.18060/26078 |issn=2641-5348 |s2cid=249978389 |doi-access=free}}</ref> ''Uganda'' .Okunoonyereza ku kusomesa abantu abakadde mu Uganda, okukulaakulanya ebifo ebisaanira eby’enjigiriza mwe basomera n’ensimbi okuva mu gavumenti okussa mu nkola enteekateeka z’ebyenjigiriza ezibatunuulidde.
== Laba ne bino ==
* [[Paul Waako]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
39u7en55yoeqltjmi1wasfbqllp86ds
Nyakasura School
0
12089
60322
42371
2026-07-10T16:13:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60322
wikitext
text/x-wiki
'''Nyakasura School''' somero erisinganibwaamu abawala n'abalenzi nga lyakisulo, lisomesa ebibiina bya S1-S4, nga kwekuli ne S5 ne S6 mu [[Fort Portal]] mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundu By'omugwanjuba]] mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=NYAKASURA SCHOOL |url=https://www.nyakasuraschool.com/ |access-date=2024-05-23 |language=en-US |archive-date=2024-05-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240523103040/https://www.nyakasuraschool.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Werisinganibwa ==
Esomero lino lisinganibwa mu Nyakasura, ku luguudo lwa Fort Portal- [[Bundibugyo]],nga ze kiromita 6.5, mayiro nga 4.0 ku luguudo, mu bukiika kkono-bwobugwanjuba bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati mu Fort Portal.
== Ebirikwatako ==
[[File:Commander_E.W.E_Calwel_O.B.E.R.N_06.jpg|thumb|300x300px|Eyatandika, Eyazimba n'Omukulu w'esomero eyasooka ku Nyakasura School (1926-1947)]]
Esomero lino lyatandikibwawo [[:en:Scotsman|Omusajja enzaalwa za Scotland]] Ernest Ebohard Calwell, omuserikale w’amagye g’oku mazzi eyawummula, mu 1926. Calwell yali musomesa ku [[King's College, Budo|King’s College Budo]] bweyafuna obutakaanya n’omukulu w’esomero eyo. Baalina enjawukana ku yunifoomu abayizi ze baalina okwambala. Mu kiseera ekyo waaliwo abayizi babiri okuva mu [[:en:Toro_Kingdom|Bw'Omukama bw'e Toro]] e Buddo, nga bamannyikiddwa nga Komwiswa ne Byara. Bamatiza Calwell okugenda asabe [[:en:Omukama_of_Toro|Omukama w’e Toro]] ettaka atandikewo esomero nga lifanana Buddo nga lisinganibwa Toro. [[Kyebambe III owe Tooro|Rukirabasaija Daudi Kasagama Kyebambe III]] yalaga Calwell ebifo bisatu, mwe yalonda Nyakasura. Yalonda [[:en:Kilts|enyambala]] y'eki Scotland, nga y'enyamaba by’abalenzi.<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nyakasura--the-infectious-academic-giant/-/688336/1441302/-/item/0/-/42013tz/-/index.html |title=History of Nyakasura School |access-date=2025-09-30 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060918/http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nyakasura--the-infectious-academic-giant/-/688336/1441302/-/item/0/-/42013tz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/9/35/762930 Yes, The Sun Will Shine After The Rain At Nyakasura]</ref>
== Abayizi abamannyikiddwa abaali basomeddeyo ==
* [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]] - munnamawulire era omulwanirizi w'abantu
* [[Crispus Kiyonga]] - omusawo era munnabyabufuzi. Minisita w’Eby'okwerinda mu kabineeti ya Uganda
* [[:en:Patrick_Bitature|Patrick Bitature]] - omusuubuzi, omutandisi w'emirimu, era munnamakolero. ssentebe w’ekitongole ky’obwannannyini ekya Private Sector Foundation Uganda, [[:en:Umeme|Umeme]], ne Electromaxx Uganda.
* [[Edward Rugumayo]] - muwandiisi, munnabyabufuzi, mukungu, omusomesa, era omukugu mu by'obutonde. [[:en:Chancellor_(education)|Akulira]] Kampala University ne [[Mountains of the Moon University]] .
* [[Jaberi Bidandi Ssali]] - munnabyabufuzi era omusuubuzi. Yaliko omubaka wa paalamenti mu [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y'e Nakawa]]. Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu okuva mu 1989 okutuuka mu 2004. Yatandikawo [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|ekibiina kya People's Progressive Party.]]
* [[:en:Aston_Kajara|Aston Kajara]] - munnamateeka era munnabyabufuzi. Minisita Omubeezi ow’Eby'ensimbi avunaanyizibwa ku by'okufuula kampuni ez'enjawulo ez'’obwannannyini.
* [[File:Nyakasura_School_04.jpg|alt=Nyakasura School|thumb| '''Nyakasura School''']] [[Omukama w'e Tooro|Olimi III ow'e Toro]] - [[:en:Olimi_III_of_Toro|Omukama ow'e 12 ow'Obukama bw'e Toro,]] omukungu wa Uganda.
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]]
* [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
9xhz8e90wywhrg2yemlfeuy7uedg1dt
60541
60322
2026-07-10T16:34:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60541
wikitext
text/x-wiki
'''Nyakasura School''' somero erisinganibwaamu abawala n'abalenzi nga lyakisulo, lisomesa ebibiina bya S1-S4, nga kwekuli ne S5 ne S6 mu [[Fort Portal]] mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundu By'omugwanjuba]] mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=NYAKASURA SCHOOL |url=https://www.nyakasuraschool.com/ |access-date=2024-05-23 |language=en-US |archive-date=2024-05-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240523103040/https://www.nyakasuraschool.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Werisinganibwa ==
Esomero lino lisinganibwa mu Nyakasura, ku luguudo lwa Fort Portal- [[Bundibugyo]],nga ze kiromita 6.5, mayiro nga 4.0 ku luguudo, mu bukiika kkono-bwobugwanjuba bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati mu Fort Portal.
== Ebirikwatako ==
[[File:Commander_E.W.E_Calwel_O.B.E.R.N_06.jpg|thumb|300x300px|Eyatandika, Eyazimba n'Omukulu w'esomero eyasooka ku Nyakasura School (1926-1947)]]
Esomero lino lyatandikibwawo [[:en:Scotsman|Omusajja enzaalwa za Scotland]] Ernest Ebohard Calwell, omuserikale w’amagye g’oku mazzi eyawummula, mu 1926. Calwell yali musomesa ku [[King's College, Budo|King’s College Budo]] bweyafuna obutakaanya n’omukulu w’esomero eyo. Baalina enjawukana ku yunifoomu abayizi ze baalina okwambala. Mu kiseera ekyo waaliwo abayizi babiri okuva mu [[:en:Toro_Kingdom|Bw'Omukama bw'e Toro]] e Buddo, nga bamannyikiddwa nga Komwiswa ne Byara. Bamatiza Calwell okugenda asabe [[:en:Omukama_of_Toro|Omukama w’e Toro]] ettaka atandikewo esomero nga lifanana Buddo nga lisinganibwa Toro. [[Kyebambe III owe Tooro|Rukirabasaija Daudi Kasagama Kyebambe III]] yalaga Calwell ebifo bisatu, mwe yalonda Nyakasura. Yalonda [[:en:Kilts|enyambala]] y'eki Scotland, nga y'enyamaba by’abalenzi.<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nyakasura--the-infectious-academic-giant/-/688336/1441302/-/item/0/-/42013tz/-/index.html |title=History of Nyakasura School |access-date=2025-09-30 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060918/http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nyakasura--the-infectious-academic-giant/-/688336/1441302/-/item/0/-/42013tz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/9/35/762930 Yes, The Sun Will Shine After The Rain At Nyakasura]</ref>
== Abayizi abamannyikiddwa abaali basomeddeyo ==
* [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]] - munnamawulire era omulwanirizi w'abantu
* [[Crispus Kiyonga]] - omusawo era munnabyabufuzi. Minisita w’Eby'okwerinda mu kabineeti ya Uganda
* [[:en:Patrick_Bitature|Patrick Bitature]] - omusuubuzi, omutandisi w'emirimu, era munnamakolero. ssentebe w’ekitongole ky’obwannannyini ekya Private Sector Foundation Uganda, [[:en:Umeme|Umeme]], ne Electromaxx Uganda.
* [[Edward Rugumayo]] - muwandiisi, munnabyabufuzi, mukungu, omusomesa, era omukugu mu by'obutonde. [[:en:Chancellor_(education)|Akulira]] Kampala University ne [[Mountains of the Moon University]] .
* [[Jaberi Bidandi Ssali]] - munnabyabufuzi era omusuubuzi. Yaliko omubaka wa paalamenti mu [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y'e Nakawa]]. Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu okuva mu 1989 okutuuka mu 2004. Yatandikawo [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|ekibiina kya People's Progressive Party.]]
* [[:en:Aston_Kajara|Aston Kajara]] - munnamateeka era munnabyabufuzi. Minisita Omubeezi ow’Eby'ensimbi avunaanyizibwa ku by'okufuula kampuni ez'enjawulo ez'’obwannannyini.
* [[File:Nyakasura_School_04.jpg|alt=Nyakasura School|thumb| '''Nyakasura School''']] [[Omukama w'e Tooro|Olimi III ow'e Toro]] - [[:en:Olimi_III_of_Toro|Omukama ow'e 12 ow'Obukama bw'e Toro,]] omukungu wa Uganda.
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]]
* [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
8m4lafbak8xtmmhgmv91ix1s0f8o56x
Aaron Mushengyezi
0
12090
60364
57724
2026-07-10T16:14:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60364
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Aaron Mushengyezi''' (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1969), musomesa munnayuganda munnabyanjigiriza era omuddukanya weby'ensoma, akola ng'omumyuka wa kansala ku [[Uganda Christian University]] (UCU), okuva mu gwomunaana 2020. Nga tannatuuka ku kifo kino, yaliko Diini w’abayizi ku ssomero ly′olulimi, [[Makerere University, Uganda|e Makerere]].<ref name="1R">{{Cite web |last=Conrad Ahabwe |date=9 February 2020 |title=Makerere Don appointed UCU Vice Chancellor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/02/makerere-don-appointed-ucu-vice-chancellor.html |access-date=19 December 2020 |publisher=PML Daily}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=The Independent |date=10 February 2020 |title=Dr. Mushengyezi new UCU Vice Chancellor |url=https://www.independent.co.ug/dr-mushengyezi-new-ucu-vice-chancellor/ |access-date=19 December 2020}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Mushengyezi yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1969 mu Uganda . Yasoma pulayimale ne siniya. Alina Dipuloma mu by'enjigiriza, gye yafunira ku ''yinsitituti y'abasomesa'' kati eyitibwa Kyambogo yunivasite . Yagenda mu maaso n’afuna diguli esooka mu masomo ga Arts okuva mu yunivasite e Makerere. Diguli ye eyookubiri mu masomo gano nayo yamuwebwa Makerere. Diguli ye ey'okusatu yagifunira ku Yunivasite ye Connecticut, mu Amerika.<ref name="3R">{{Cite web |last=Uganda Christian University |date=August 2020 |title=Profile of the Vice Chancellor, Dr. Aaron Mushengyezi |url=https://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190704060411/http://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |archive-date=4 July 2019 |access-date=19 December 2020 |publisher=[[Uganda Christian University]]}}</ref>
== Omulimu ==
Mu 1992, Mushengyezi yeegatta ku yunivasite e Makerere okusoma diguli mu litulica era n’atikkirwa ng'omuyizi asinze mu kibiina kye. Yunivasite eno yamuyingiza era n’emusigaza ng’omusomesa omuyambi, ate n’asoma diguli ye eyookubiri okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Makerere y’awagira okusoma PhD mu yunivasite ye Connecticut, mu Amerika. Yalinnya eddaala era situka n’alondebwa okukulira ekitongole ky’ebyempuliziganya e Makerere mu mwaka gwa 2012.<ref name="4R">{{Cite web |last=Angela Ndagano and Charity Ahimbisibwe |date=4 January 2012 |title=I am not afraid of challenges - Dr. Mushengyezi |url=https://www.newvision.co.ug/news/1298738/afraid-challenges-dr-mushengyezi |access-date=19 December 2020}}</ref>
Mu gwomunaana mu mwaka gwa 2020, mu kiseera mweyakoleranga pulofeesa omuyambi Aaron Mushengyezi yatuuzibwa ku bwa omumyuka wa kansala wa Uganda Christian University. Yadda mu bigere bya Dr. Cannon John Senyonyi, nga ekisanja kye eky’emyaka 10 kiweddeko.<ref name="5R">{{Cite web |last=Henry Nsubuga |date=30 August 2020 |title=Mushengyezi installed as new vice-chancellor of UCU |url=https://www.newvision.co.ug/news/1525878/mushengyezi-installed-vice-chancellor-ucu}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Jessica Sabano |date=31 August 2020 |title=Kaziimba asks varsity staff to support new VC |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaziimba-asks-varsity-staff-to-support-new-vc-1929532 |access-date=19 December 2020}}</ref>
== Amaka ==
Mufumbo ne Patience Rubabinda Mushengyezi era balina abaana bana.<ref name="3R">{{Cite web |last=Uganda Christian University |date=August 2020 |title=Profile of the Vice Chancellor, Dr. Aaron Mushengyezi |url=https://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190704060411/http://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |archive-date=4 July 2019 |access-date=19 December 2020 |publisher=[[Uganda Christian University]]}}</ref>
== Obuwandiisi mu by’ensoma ==
Amaze emyaka mingi ng’akola kinene mu kutondawo okumanya okupya era emirimu gye gibadde gifulumizibwa mu bimu ku bitabo ebisinga obulungi n’ebitongole ebifulumya ebitabo. ebimu ku bitabo byeyafulumya kuliko;
* Okuddamu okulowooza ku mikutu gy’amawulire enzaalwa: emikolo, endongo ‘ey’okwogera’ n’okwogera ng’engeri z’empuliziganya mu bantu mu Uganda nga kino kiwandiiko ekyafulumira mu katabo akayitibwa journal of African Cultural studies mw’awakanya nti obukodyo bw’empuliziganya obukozesebwa okuyisa amawulire eri abantu abangi mu byalo si bwe butuufu era nga bwe bubadde tebuwulizizza buzibu eri abantu abangi.<ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2003-06-01 |title=Rethinking indigenous media: rituals, 'talking' drums and orality as forms of public communication in Uganda |url=https://doi.org/10.1080/1369681032000169302 |journal=Journal of African Cultural Studies |volume=16 |issue=1 |pages=107–117 |doi=10.1080/1369681032000169302 |issn=1369-6815 |s2cid=145085458 |url-access=subscription}}</ref>
* Litulica omwogera eri abaana: okuddamu okulowooza ku nkola z’omu kamwa, okusoma n’okuwandiika, okukola emirimu, n’okuwandiika. Kino kitabo ekifulumiziddwa ekitongole kya Rodopi BV Amsterdam era nga kirimu ebitabo ebikuŋŋaanyiziddwa mu ngeri ez’omu kamwa ng’ebisoko, enfumo n’ennyiriri z’abaana okuva mu Buganda, Ankole ne Kigezi.<ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013 |title=Oral Literature for Children: Rethinking Orality, Literacy, Performance, and Documentation Practices |url=https://books.google.com/books?id=tTwjAAAAQBAJ&dq=Aaron+Mushengyezi&pg=PR4 |publisher=Rodopi |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref>
* Okuddamu okukuba ekifaananyi ky’ekikula ky’abantu n’ennono y’Afirika? Xala ya Ousmane Sembène azzeemu okutunulwamu.Kino kiwandiiko ekifulumiziddwa mu Afrika leero era kivumirira okuvuganya okw’enjawulo okuwerako Sembene kw’alabika okutondawo mu Xala wakati w’okuvunda kw’omulembe n’obulongoofu bw’ennono ya Afirika ne wakati w’abakazi abasajja ab’enkyukakyuka n’abasajja abakazi ababi.<ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2004 |title=Reimaging Gender and African Tradition? Ousmane Sembène's Xala Revisited |url=https://www.jstor.org/stable/4187628 |journal=Africa Today |volume=51 |issue=1 |pages=47–62 |doi=10.1353/at.2004.0070 |issn=0001-9887 |jstor=4187628 |s2cid=144701974 |url-access=subscription}}</ref>
* Okuva mu kamwa okutuuka ku kusoma n’okuwandiika: Okuvvuunula enkola z’omu kamwa ez’ennono mu Uganda nga tuziza mu biwandiiko by’abaana. Eno dizatessoni y’obusawo erimu ebika bisatu eby’ebiwandiiko eby’omu kamwa ebikung’aanyiziddwa okuva mu buwangwa bw’abaana ba Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2007-01-01 |title=From orality to literacy: Translating traditional Ugandan oral forms into texts for children |url=https://opencommons.uconn.edu/dissertations/AAI3265787 |journal=Doctoral Dissertations |pages=1–480}}</ref>
* Ka nkubuulire emboozi, ka nkubuulire emboozi!”: Ku nsengeka y’ebiwandiiko n’obukodyo bw’okunyumya.Kino kitabo ekinyonyola ku nsengeka z’ebiwandiiko eby’omu kamwa ebiwa ebintu eby’okujjukira ebiyamba mu kiseera ky’okuddamu okunyumya <ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title="Let Me Tell You a Story, Let Me Tell You a Story!": On Text Structure and Narrative Strategies |url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s003.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref>
* Okuvvuunula ebitabo bya Uganda eby’omu kamwa eri abaana: abawuliriza, ffoomu, n’okukwatagana n’embeera z’abantu. Ekiwandiiko kino kinoonyereza ku ngeri ssatu ez’ebiwandiiko eby’omu kamwa eri abaana - ebisoko, enfuumo, n’ennyiriri - era ne kinnyonnyola enkola ezikozesebwa okuwandiika n’okuvvuunula ebintu mu Lungereza.
* Okuzibuwalira endowooza y'omukugu mu by'omusingi: Okwekenenya ennyo ekitabo kya Atef Hetata ekya ''The Closed Doors'' ne Phil Mullaly ekya ''The Martyrs of Uganda.'' Olupapula luno lwekenneenya engeri abazannyi ba firimu gye balagamu ebizibu n’obulabe obubaawo ng’enjigiriza z’eddiini ezisukkiridde zikontana n’embeera z’eby’enfuna n’ebyobufuzi n’okukontana mu bantu. <ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2009-12-01 |title=Problematizing a fundamentalist ideology: A close analysis of Atef Hetata's The Closed Doors and Phil Mullaly's The Martyrs of Uganda |url=https://intellectdiscover.com/content/journals/10.1386/jac.1.2.173/1 |journal=Journal of African Cinemas |language=en |volume=1 |issue=2 |pages=173–188 |doi=10.1386/jac.1.2.173/1 |issn=1754-9221 |url-access=subscription}}</ref>
* Ebikolwa ebirala mulimu "Okuva ku lutambi okutuuka ku lupapula", <ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title=Oral Literature for Children |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |pages=79–94 |language=en |chapter=From Tape to the Page |doi=10.1163/9789401208888_004 |chapter-url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s004.xml}}</ref> Ebiwandiiko eby'omukamwa eri abaana: enkyukakyuka y'abawuliriza, ffoomu, n'omugaso gw'embeera z'abantu <ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title=Oral Texts for Children: Audience Dynamics, Form, and Social Value |url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s002.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref> n'kitegezeddwa okunyumya n'okubuuza ebibuuzo.<ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title=Informants for Oral Narrative and Interviews |url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s008.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
28ac35dxf2pyey59nsnasti0xwq53ys
60593
60364
2026-07-10T16:35:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60593
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Aaron Mushengyezi''' (yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1969), musomesa munnayuganda munnabyanjigiriza era omuddukanya weby'ensoma, akola ng'omumyuka wa kansala ku [[Uganda Christian University]] (UCU), okuva mu gwomunaana 2020. Nga tannatuuka ku kifo kino, yaliko Diini w’abayizi ku ssomero ly′olulimi, [[Makerere University, Uganda|e Makerere]].<ref name="1R">{{Cite web |last=Conrad Ahabwe |date=9 February 2020 |title=Makerere Don appointed UCU Vice Chancellor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/02/makerere-don-appointed-ucu-vice-chancellor.html |access-date=19 December 2020 |publisher=PML Daily}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=The Independent |date=10 February 2020 |title=Dr. Mushengyezi new UCU Vice Chancellor |url=https://www.independent.co.ug/dr-mushengyezi-new-ucu-vice-chancellor/ |access-date=19 December 2020}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Mushengyezi yazaalibwa nga 24 Ogwomusanvu 1969 mu Uganda . Yasoma pulayimale ne siniya. Alina Dipuloma mu by'enjigiriza, gye yafunira ku ''yinsitituti y'abasomesa'' kati eyitibwa Kyambogo yunivasite . Yagenda mu maaso n’afuna diguli esooka mu masomo ga Arts okuva mu yunivasite e Makerere. Diguli ye eyookubiri mu masomo gano nayo yamuwebwa Makerere. Diguli ye ey'okusatu yagifunira ku Yunivasite ye Connecticut, mu Amerika.<ref name="3R">{{Cite web |last=Uganda Christian University |date=August 2020 |title=Profile of the Vice Chancellor, Dr. Aaron Mushengyezi |url=https://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190704060411/http://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |archive-date=4 July 2019 |access-date=19 December 2020 |publisher=[[Uganda Christian University]]}}</ref>
== Omulimu ==
Mu 1992, Mushengyezi yeegatta ku yunivasite e Makerere okusoma diguli mu litulica era n’atikkirwa ng'omuyizi asinze mu kibiina kye. Yunivasite eno yamuyingiza era n’emusigaza ng’omusomesa omuyambi, ate n’asoma diguli ye eyookubiri okuva mu 1997 okutuuka mu 2000. Makerere y’awagira okusoma PhD mu yunivasite ye Connecticut, mu Amerika. Yalinnya eddaala era situka n’alondebwa okukulira ekitongole ky’ebyempuliziganya e Makerere mu mwaka gwa 2012.<ref name="4R">{{Cite web |last=Angela Ndagano and Charity Ahimbisibwe |date=4 January 2012 |title=I am not afraid of challenges - Dr. Mushengyezi |url=https://www.newvision.co.ug/news/1298738/afraid-challenges-dr-mushengyezi |access-date=19 December 2020}}</ref>
Mu gwomunaana mu mwaka gwa 2020, mu kiseera mweyakoleranga pulofeesa omuyambi Aaron Mushengyezi yatuuzibwa ku bwa omumyuka wa kansala wa Uganda Christian University. Yadda mu bigere bya Dr. Cannon John Senyonyi, nga ekisanja kye eky’emyaka 10 kiweddeko.<ref name="5R">{{Cite web |last=Henry Nsubuga |date=30 August 2020 |title=Mushengyezi installed as new vice-chancellor of UCU |url=https://www.newvision.co.ug/news/1525878/mushengyezi-installed-vice-chancellor-ucu}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Jessica Sabano |date=31 August 2020 |title=Kaziimba asks varsity staff to support new VC |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaziimba-asks-varsity-staff-to-support-new-vc-1929532 |access-date=19 December 2020}}</ref>
== Amaka ==
Mufumbo ne Patience Rubabinda Mushengyezi era balina abaana bana.<ref name="3R">{{Cite web |last=Uganda Christian University |date=August 2020 |title=Profile of the Vice Chancellor, Dr. Aaron Mushengyezi |url=https://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190704060411/http://ucu.ac.ug/about/facts/vice-chancellor-s-profile |archive-date=4 July 2019 |access-date=19 December 2020 |publisher=[[Uganda Christian University]]}}</ref>
== Obuwandiisi mu by’ensoma ==
Amaze emyaka mingi ng’akola kinene mu kutondawo okumanya okupya era emirimu gye gibadde gifulumizibwa mu bimu ku bitabo ebisinga obulungi n’ebitongole ebifulumya ebitabo. ebimu ku bitabo byeyafulumya kuliko;
* Okuddamu okulowooza ku mikutu gy’amawulire enzaalwa: emikolo, endongo ‘ey’okwogera’ n’okwogera ng’engeri z’empuliziganya mu bantu mu Uganda nga kino kiwandiiko ekyafulumira mu katabo akayitibwa journal of African Cultural studies mw’awakanya nti obukodyo bw’empuliziganya obukozesebwa okuyisa amawulire eri abantu abangi mu byalo si bwe butuufu era nga bwe bubadde tebuwulizizza buzibu eri abantu abangi.<ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2003-06-01 |title=Rethinking indigenous media: rituals, 'talking' drums and orality as forms of public communication in Uganda |url=https://doi.org/10.1080/1369681032000169302 |journal=Journal of African Cultural Studies |volume=16 |issue=1 |pages=107–117 |doi=10.1080/1369681032000169302 |issn=1369-6815 |s2cid=145085458 |url-access=subscription}}</ref>
* Litulica omwogera eri abaana: okuddamu okulowooza ku nkola z’omu kamwa, okusoma n’okuwandiika, okukola emirimu, n’okuwandiika. Kino kitabo ekifulumiziddwa ekitongole kya Rodopi BV Amsterdam era nga kirimu ebitabo ebikuŋŋaanyiziddwa mu ngeri ez’omu kamwa ng’ebisoko, enfumo n’ennyiriri z’abaana okuva mu Buganda, Ankole ne Kigezi.<ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013 |title=Oral Literature for Children: Rethinking Orality, Literacy, Performance, and Documentation Practices |url=https://books.google.com/books?id=tTwjAAAAQBAJ&dq=Aaron+Mushengyezi&pg=PR4 |publisher=Rodopi |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref>
* Okuddamu okukuba ekifaananyi ky’ekikula ky’abantu n’ennono y’Afirika? Xala ya Ousmane Sembène azzeemu okutunulwamu.Kino kiwandiiko ekifulumiziddwa mu Afrika leero era kivumirira okuvuganya okw’enjawulo okuwerako Sembene kw’alabika okutondawo mu Xala wakati w’okuvunda kw’omulembe n’obulongoofu bw’ennono ya Afirika ne wakati w’abakazi abasajja ab’enkyukakyuka n’abasajja abakazi ababi.<ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2004 |title=Reimaging Gender and African Tradition? Ousmane Sembène's Xala Revisited |url=https://www.jstor.org/stable/4187628 |journal=Africa Today |volume=51 |issue=1 |pages=47–62 |doi=10.1353/at.2004.0070 |issn=0001-9887 |jstor=4187628 |s2cid=144701974 |url-access=subscription}}</ref>
* Okuva mu kamwa okutuuka ku kusoma n’okuwandiika: Okuvvuunula enkola z’omu kamwa ez’ennono mu Uganda nga tuziza mu biwandiiko by’abaana. Eno dizatessoni y’obusawo erimu ebika bisatu eby’ebiwandiiko eby’omu kamwa ebikung’aanyiziddwa okuva mu buwangwa bw’abaana ba Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2007-01-01 |title=From orality to literacy: Translating traditional Ugandan oral forms into texts for children |url=https://opencommons.uconn.edu/dissertations/AAI3265787 |journal=Doctoral Dissertations |pages=1–480}}</ref>
* Ka nkubuulire emboozi, ka nkubuulire emboozi!”: Ku nsengeka y’ebiwandiiko n’obukodyo bw’okunyumya.Kino kitabo ekinyonyola ku nsengeka z’ebiwandiiko eby’omu kamwa ebiwa ebintu eby’okujjukira ebiyamba mu kiseera ky’okuddamu okunyumya <ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title="Let Me Tell You a Story, Let Me Tell You a Story!": On Text Structure and Narrative Strategies |url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s003.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref>
* Okuvvuunula ebitabo bya Uganda eby’omu kamwa eri abaana: abawuliriza, ffoomu, n’okukwatagana n’embeera z’abantu. Ekiwandiiko kino kinoonyereza ku ngeri ssatu ez’ebiwandiiko eby’omu kamwa eri abaana - ebisoko, enfuumo, n’ennyiriri - era ne kinnyonnyola enkola ezikozesebwa okuwandiika n’okuvvuunula ebintu mu Lungereza.
* Okuzibuwalira endowooza y'omukugu mu by'omusingi: Okwekenenya ennyo ekitabo kya Atef Hetata ekya ''The Closed Doors'' ne Phil Mullaly ekya ''The Martyrs of Uganda.'' Olupapula luno lwekenneenya engeri abazannyi ba firimu gye balagamu ebizibu n’obulabe obubaawo ng’enjigiriza z’eddiini ezisukkiridde zikontana n’embeera z’eby’enfuna n’ebyobufuzi n’okukontana mu bantu. <ref>{{Cite journal |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2009-12-01 |title=Problematizing a fundamentalist ideology: A close analysis of Atef Hetata's The Closed Doors and Phil Mullaly's The Martyrs of Uganda |url=https://intellectdiscover.com/content/journals/10.1386/jac.1.2.173/1 |journal=Journal of African Cinemas |language=en |volume=1 |issue=2 |pages=173–188 |doi=10.1386/jac.1.2.173/1 |issn=1754-9221 |url-access=subscription}}</ref>
* Ebikolwa ebirala mulimu "Okuva ku lutambi okutuuka ku lupapula", <ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title=Oral Literature for Children |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |pages=79–94 |language=en |chapter=From Tape to the Page |doi=10.1163/9789401208888_004 |chapter-url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s004.xml}}</ref> Ebiwandiiko eby'omukamwa eri abaana: enkyukakyuka y'abawuliriza, ffoomu, n'omugaso gw'embeera z'abantu <ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title=Oral Texts for Children: Audience Dynamics, Form, and Social Value |url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s002.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref> n'kitegezeddwa okunyumya n'okubuuza ebibuuzo.<ref>{{Cite book |last=Mushengyezi |first=Aaron |date=2013-01-01 |title=Informants for Oral Narrative and Interviews |url=https://brill.com/display/book/9789401208888/B9789401208888-s008.xml |publisher=Brill |isbn=978-94-012-0888-8 |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
lmvvmp9b5s9kr1qgqezscjnuhfm1jzy
St. Denis Ssebugwawo Secondary School
0
12100
60392
42382
2026-07-10T16:14:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60392
wikitext
text/x-wiki
[[File:The_First_structure_that_hosted_St._Denis_SS.jpg|thumb|Ekizimbe ky'esomero lya Ggaba Demonstration Primary School esomero weryatandikira.]]
[[File:Schule_zu_28.jpg|thumb|Okujaguza emyaka 30 bukya somero lino litandikibwawo]]
[[File:Am_Samstag_zu_28.jpg|thumb|Abasomesa b'esomero, abazadde n'Abasuumba]]
'''Denis Ssebugwawo Secondary School''' somero erisinganibwa mu Uganda [[:en:Boarding_school|ery'ekisulo]] nga lirinamu na'abyizi abava ewaka, nga lisinganibwa [[:en:Ggaba|Ggaba]] mu [[Kampala|Disitulikiti y'e Kampala]] .
Esomero lino lirina ebibiina okuva ku siniya esooka okutuuka ku siniya ey'omukaaga. Lino somero lya bonna basomero abali ku [[:en:Universal_Secondary_Education|mutendera gw'eby'enjigiriza bya sekondale]] (USE), nga litekebwaamu ssente okuva mu gavumenti [[:en:Catholic_Church|n’Eklezia]]. <ref>{{cite news|title=U.S.E. schools overwhelmed|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/550032|accessdate=26 June 2014|publisher=New Vision}}</ref>
Esomero lino lyatumibwa erinnya lya [[Denis Ssebuggwawo Wasswa omusajja omulala|St. Denis Ssebugwawo]] omu kubaali aba [[:en:Uganda_Martyrs|Bajulizi ba Uganda.]]
== Gyerisinganibwa ==
Esomero lino lisinganibwa Ggaba, mayiro 7, nga ze kiromita 11 mu bukiikaddyo bwa [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene. Ekibangirizi ky’esomero kiweza yiika 8, nga ze kiromita 0.032, ku luguudo olukulu olugenda e Ggaba okwolekera ekubo erigenda e [[:en:Munyonyo|Munyonyo]]. Esomero lino lisinganibwa kiromita emu okuva ku mwalo gw'e Ggaba. <ref>{{Cite web |title=St.Denis Ssebugwawo |url=http://ugandaschools.net/reports/view/445 |website=Uganda schools |access-date=2025-10-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304024730/http://ugandaschools.net/reports/view/445 |url-status=dead }}</ref>
== Ebirikwatako ==
Esomero lino lyatandikibwawo mu 1984, mu kiseera kye kimu n’amasomero amalala okuli Kitebi SS, Kalinabiri SS, Luzira SS ne Kawempe Muslim SS
Okutuuka mu 1991, esomero lino lyali lisinganibwa ku Ggaba Demonstration Primary School. Esomero lino lyakyusibwa ekifo nerigenda weriri kati Ekanisa ya St. Karoli Lwanga Catholic Church e Ggaba bwe lyawa esomero lino ettaka eriweza yiika musanvu.
== Abaaliko abakulu b’abasomesa ==
<div class="div-col" style="column-width: 30em;">
* Mwami Kateregga Charles (Omulangira) okuva 1984 okutuuka mu 1988
* Mwami Kiwewa Francis Xavierokuva1989 okutuuka 1996
* Mwami Nsumba Charles Wokulira (omugenzi) okuva 1996 okutuuka 2005
* Mukyala Achayo Christine okuva 2005 okutuuka 2009
* Mukyala Nassiwa Teddy Ddamulira okuva mu 2010
</div>Omukulu w’esomero lino eyasooka Omwami Kateregga Charles yayambako mu kukuza essomero lino nga liyita mu bizibu ebyaliwo kuntandikwa
Akulira esomero lino ow'okubiri, Mwami Kiwewa Francis Xavier, yaweereza ng’omukulu w'esomero okuva mu Gwokusatu 1989 okutuuka mu Gwoluberyeberye 1996. Yali musomesa muto, n’akuzibwa okuva mu bakozi b’esomero. Esomero lino lyakyuka ne lidda mu kifo weriri kati mu kiseera ky’obukulembeze bwe. Yakolagana n’abakungu b’olukiiko lw’ekitundu, abantu b’omu kitundu, abasomesa, abazadde n’abayizi. Pulojekiti emu yali ya kukola amatofaali n’emikono. Oluyimba lw'esomero n'akabonero byonna byali bya kaweefube wa Mwami Kiwewa.
Mu 1996, Mwami Nsumba Charles Wokulira (omugenzi) yakyusibwa n’atwalibwa mu St. Denis SS Ggaba. Nga tannawumula mu 2005, yayongerako ebizimbe nga biriko ebibiina byamirundi ebibiri, webasomera emisomo gya sayaansi n’ekisenge ekikulu eky’esomero abayizi webakungaanira.
Omusomesa omukulu eyaddako ye Mukyala [[:en:Achayo_Christine|Achayo Christine]] eyafuuka omukiise mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Yeegatta ku somero lino mu 2004 ng’omumyuka w’omukulu w’esomero n’oluvannyuma n’akwata ofiisi mu 2005. Mu byeyatukako mulimu okutumbuula empisa n’engeri abayizi gyebaali basomamu, okuzimba ekizimbe kya Magandazi n’ekisaawe ky’esomero. Abayizi abeewandiisa okugenda musomero lino nabo beeyongera era n'abazadde nebalitekamu obwesige.
Omukulu w’esomero okuva mu 2010, Mukyala Nassiwa Teddy Ddamulira yayongera okunyweza enkolagana wakati w’abawagizi aba Girimaani, Minisitule y’Eby'enjigiriza n’Emizannyo n’abalala abalyagaliza ebirungi. Yazimbawo ekizimbe ekipya ekyebibiina n'ekiriko eterekero ly'ebitabo nga kino kyali kitekebwaamu ssente [[:en:World_Bank|Baanka y’Ensi Yonna]] .
== Ennyumba z’abayizi ==
Ennyumba z'abayizi zaatumibwa nga basinziira ku mannya [[:en:Catholic_saint|g'Abatukuvu b'Abakatuliki.]]
== Byebagoberera nga basomesa ==
Esomero lino ligoberera ensoma eyaweebwa [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Emizannyo]] ng’eyita munkola ya [[:en:National_Curriculum_Development_Centre|National Curriculum Development Center]] (NCDC). Ewa emisomo gyombi okuli egya [[:en:Ordinary_Level|Siniya 4]] ne [[:en:Advanced_Level|Siniya 6]].
Amasomo agasomesebwa ku Siniya 4 kuliko:
Amasomo agasomesebwa ku Siniya 6 kuliko:
Ku Siniya 6, abayizi basobola okulonda amasomo agatasuka gamirundi esatu ng’agagatta.
== Laba ne ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_boarding_schools|Olukalala lw’amasomero g’ebisulo]]
* [[Olukalala lwa massomero mu Uganda|Olukalala lw'amasomero mu Uganda]]
* [[:en:Roman_Catholicism_in_Uganda|Obukatoliki bwa ba Rooma mu Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20160304024730/http://ugandaschools.net/reports/view/445 Esomero lya St.Denis Ssebugwawo Secondary School ku masomero mu Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
5e2uskrjuzgh16kv60uuobe3eibmtsy
60601
60392
2026-07-10T16:35:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60601
wikitext
text/x-wiki
[[File:The_First_structure_that_hosted_St._Denis_SS.jpg|thumb|Ekizimbe ky'esomero lya Ggaba Demonstration Primary School esomero weryatandikira.]]
[[File:Schule_zu_28.jpg|thumb|Okujaguza emyaka 30 bukya somero lino litandikibwawo]]
[[File:Am_Samstag_zu_28.jpg|thumb|Abasomesa b'esomero, abazadde n'Abasuumba]]
'''Denis Ssebugwawo Secondary School''' somero erisinganibwa mu Uganda [[:en:Boarding_school|ery'ekisulo]] nga lirinamu na'abyizi abava ewaka, nga lisinganibwa [[:en:Ggaba|Ggaba]] mu [[Kampala|Disitulikiti y'e Kampala]] .
Esomero lino lirina ebibiina okuva ku siniya esooka okutuuka ku siniya ey'omukaaga. Lino somero lya bonna basomero abali ku [[:en:Universal_Secondary_Education|mutendera gw'eby'enjigiriza bya sekondale]] (USE), nga litekebwaamu ssente okuva mu gavumenti [[:en:Catholic_Church|n’Eklezia]]. <ref>{{cite news|title=U.S.E. schools overwhelmed|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/550032|accessdate=26 June 2014|publisher=New Vision}}</ref>
Esomero lino lyatumibwa erinnya lya [[Denis Ssebuggwawo Wasswa omusajja omulala|St. Denis Ssebugwawo]] omu kubaali aba [[:en:Uganda_Martyrs|Bajulizi ba Uganda.]]
== Gyerisinganibwa ==
Esomero lino lisinganibwa Ggaba, mayiro 7, nga ze kiromita 11 mu bukiikaddyo bwa [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene. Ekibangirizi ky’esomero kiweza yiika 8, nga ze kiromita 0.032, ku luguudo olukulu olugenda e Ggaba okwolekera ekubo erigenda e [[:en:Munyonyo|Munyonyo]]. Esomero lino lisinganibwa kiromita emu okuva ku mwalo gw'e Ggaba. <ref>{{Cite web |title=St.Denis Ssebugwawo |url=http://ugandaschools.net/reports/view/445 |website=Uganda schools |access-date=2025-10-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304024730/http://ugandaschools.net/reports/view/445 |url-status=dead }}</ref>
== Ebirikwatako ==
Esomero lino lyatandikibwawo mu 1984, mu kiseera kye kimu n’amasomero amalala okuli Kitebi SS, Kalinabiri SS, Luzira SS ne Kawempe Muslim SS
Okutuuka mu 1991, esomero lino lyali lisinganibwa ku Ggaba Demonstration Primary School. Esomero lino lyakyusibwa ekifo nerigenda weriri kati Ekanisa ya St. Karoli Lwanga Catholic Church e Ggaba bwe lyawa esomero lino ettaka eriweza yiika musanvu.
== Abaaliko abakulu b’abasomesa ==
<div class="div-col" style="column-width: 30em;">
* Mwami Kateregga Charles (Omulangira) okuva 1984 okutuuka mu 1988
* Mwami Kiwewa Francis Xavierokuva1989 okutuuka 1996
* Mwami Nsumba Charles Wokulira (omugenzi) okuva 1996 okutuuka 2005
* Mukyala Achayo Christine okuva 2005 okutuuka 2009
* Mukyala Nassiwa Teddy Ddamulira okuva mu 2010
</div>Omukulu w’esomero lino eyasooka Omwami Kateregga Charles yayambako mu kukuza essomero lino nga liyita mu bizibu ebyaliwo kuntandikwa
Akulira esomero lino ow'okubiri, Mwami Kiwewa Francis Xavier, yaweereza ng’omukulu w'esomero okuva mu Gwokusatu 1989 okutuuka mu Gwoluberyeberye 1996. Yali musomesa muto, n’akuzibwa okuva mu bakozi b’esomero. Esomero lino lyakyuka ne lidda mu kifo weriri kati mu kiseera ky’obukulembeze bwe. Yakolagana n’abakungu b’olukiiko lw’ekitundu, abantu b’omu kitundu, abasomesa, abazadde n’abayizi. Pulojekiti emu yali ya kukola amatofaali n’emikono. Oluyimba lw'esomero n'akabonero byonna byali bya kaweefube wa Mwami Kiwewa.
Mu 1996, Mwami Nsumba Charles Wokulira (omugenzi) yakyusibwa n’atwalibwa mu St. Denis SS Ggaba. Nga tannawumula mu 2005, yayongerako ebizimbe nga biriko ebibiina byamirundi ebibiri, webasomera emisomo gya sayaansi n’ekisenge ekikulu eky’esomero abayizi webakungaanira.
Omusomesa omukulu eyaddako ye Mukyala [[:en:Achayo_Christine|Achayo Christine]] eyafuuka omukiise mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Yeegatta ku somero lino mu 2004 ng’omumyuka w’omukulu w’esomero n’oluvannyuma n’akwata ofiisi mu 2005. Mu byeyatukako mulimu okutumbuula empisa n’engeri abayizi gyebaali basomamu, okuzimba ekizimbe kya Magandazi n’ekisaawe ky’esomero. Abayizi abeewandiisa okugenda musomero lino nabo beeyongera era n'abazadde nebalitekamu obwesige.
Omukulu w’esomero okuva mu 2010, Mukyala Nassiwa Teddy Ddamulira yayongera okunyweza enkolagana wakati w’abawagizi aba Girimaani, Minisitule y’Eby'enjigiriza n’Emizannyo n’abalala abalyagaliza ebirungi. Yazimbawo ekizimbe ekipya ekyebibiina n'ekiriko eterekero ly'ebitabo nga kino kyali kitekebwaamu ssente [[:en:World_Bank|Baanka y’Ensi Yonna]] .
== Ennyumba z’abayizi ==
Ennyumba z'abayizi zaatumibwa nga basinziira ku mannya [[:en:Catholic_saint|g'Abatukuvu b'Abakatuliki.]]
== Byebagoberera nga basomesa ==
Esomero lino ligoberera ensoma eyaweebwa [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y’Ebyenjigiriza n’Emizannyo]] ng’eyita munkola ya [[:en:National_Curriculum_Development_Centre|National Curriculum Development Center]] (NCDC). Ewa emisomo gyombi okuli egya [[:en:Ordinary_Level|Siniya 4]] ne [[:en:Advanced_Level|Siniya 6]].
Amasomo agasomesebwa ku Siniya 4 kuliko:
Amasomo agasomesebwa ku Siniya 6 kuliko:
Ku Siniya 6, abayizi basobola okulonda amasomo agatasuka gamirundi esatu ng’agagatta.
== Laba ne ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_boarding_schools|Olukalala lw’amasomero g’ebisulo]]
* [[Olukalala lwa massomero mu Uganda|Olukalala lw'amasomero mu Uganda]]
* [[:en:Roman_Catholicism_in_Uganda|Obukatoliki bwa ba Rooma mu Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20160304024730/http://ugandaschools.net/reports/view/445 Esomero lya St.Denis Ssebugwawo Secondary School ku masomero mu Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
67g9mqj6vbxqxnw9hbn6fr3l4rrir5l
William Frederick Blick, omuwandiisi w’ebitabo
0
12108
60584
42327
2026-07-10T16:35:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60584
wikitext
text/x-wiki
[[File:2020-01-21_Ceremony_Ice_Hockey_Women's_(2020_Winter_Youth_Olympics)_by_Sandro_Halank–014.jpg|thumb|William Blick mu [[:en:2020_Winter_Youth_Olympics|mizannyo gya Olympics egy'abavubuka egy'omusana mu mwaka gwa 2020 .]]]]
[[File:2018-10-13_Pommel_horse_Victory_ceremony_(Apparatus_finals_Boys'_Artistic_Gymnastics)_at_2018_Summer_Youth_Olympics_by_Sandro_Halank–011.jpg|thumb|William Blick mu [[:en:2020_Winter_Youth_Olympics|mizannyo gya Olympics egy'abavubuka egy'omusana mumwaka gwa 2018 .]]]]
<ref name="Uganda8">{{Cite web |last=Kalyango |first=Fredrick |date= |title=William Blick; A sports role model in his final days as UOC president (VIDEO) |url=https://www.watchdoguganda.com/video/20200110/85622/william-blick-a-sports-role-model-in-his-final-days-as-uoc-president-video.html |access-date=26 April 2022 |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKalyango">Kalyango, Fredrick. [https://www.watchdoguganda.com/video/20200110/85622/william-blick-a-sports-role-model-in-his-final-days-as-uoc-president-video.html "William Blick; A sports role model in his final days as UOC president (VIDEO)"]. ''Watchdog Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 April</span> 2022</span>.</cite></ref> '''Blick''' .[[Yuganda|]] <ref>{{Cite web |last= |first= |date=22 July 2020 |title=Blick hopeful Uganda will benefit from his new 'big' IOC position |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/blick-hopeful-uganda-will-benefit-from-his-new-big-ioc-position-1904276 |access-date=26 April 2022 |website=Monitor}}</ref>
== Okusoma ==
Blick yasomera mu Greenwich School of Business Management Center mu [[:en:Great_Brhttps://en.wikipedia.org/wiki/Great_Britainitain|Great Britain]] mu 1994 era n’afuna diguli ya Bachelor of Science mu Business Management okuva mu [[:en:University_of_Hull|University of Hull]] <ref name="Uganda8">{{Cite web |last=Kalyango |first=Fredrick |date= |title=William Blick; A sports role model in his final days as UOC president (VIDEO) |url=https://www.watchdoguganda.com/video/20200110/85622/william-blick-a-sports-role-model-in-his-final-days-as-uoc-president-video.html |access-date=26 April 2022 |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKalyango">Kalyango, Fredrick. [https://www.watchdoguganda.com/video/20200110/85622/william-blick-a-sports-role-model-in-his-final-days-as-uoc-president-video.html "William Blick; A sports role model in his final days as UOC president (VIDEO)"]. ''Watchdog Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 April</span> 2022</span>.</cite></ref>mu Sports Organization Management okuva mu [[:en:Université_Catholique_de_Louvain|Université Catholique de Louvain mu Belgium, g]]<nowiki/>ye yafuna mu 2014. <ref name="sport2">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Mr William Frederick Blick |url=https://olympics.com/ioc/mr-william-frederick-blick |access-date=6 May 2022 |website=The International Olympic Committee}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://olympics.com/ioc/mr-william-frederick-blick "Mr William Frederick Blick"]. ''The International Olympic Committee''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 May</span> 2022</span>.</cite></ref>
== Omulimu ==
Blick abadde Dayirekita wa Speedway Quickfix Engineering okuva mu mwaka gwa 2005. Mu mwaka gwa 2013, yafuuka omuwabuzi ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:GEMS_Education#Sub-Saharan_Africa|Gems Cambridge International School Uganda]] . Abadde musomesa era omwogezi w’okukubiriza okuva mu mwaka gwa 2017, wamu n’okuwabula ku by’emizannyo. Blick yafuuka omulimi mu bibira n’ebintu ebiva mu bulimi <ref name="Uganda8">{{Cite web |last=Kalyango |first=Fredrick |date= |title=William Blick; A sports role model in his final days as UOC president (VIDEO) |url=https://www.watchdoguganda.com/video/20200110/85622/william-blick-a-sports-role-model-in-his-final-days-as-uoc-president-video.html |access-date=26 April 2022 |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKalyango">Kalyango, Fredrick. [https://www.watchdoguganda.com/video/20200110/85622/william-blick-a-sports-role-model-in-his-final-days-as-uoc-president-video.html "William Blick; A sports role model in his final days as UOC president (VIDEO)"]. ''Watchdog Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 April</span> 2022</span>.</cite></ref> mu mwaka gwa 2018, ate mu mwaka gwa 2019 akoze mu by’amayumba (Real Estate) (Housing). <ref name="sport2">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Mr William Frederick Blick |url=https://olympics.com/ioc/mr-william-frederick-blick |access-date=6 May 2022 |website=The International Olympic Committee}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://olympics.com/ioc/mr-william-frederick-blick "Mr William Frederick Blick"]. ''The International Olympic Committee''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 May</span> 2022</span>.</cite></ref>
== Omulimu gw’ebyemizannyo ==
Okuva mu mwaka gwa 2006 okutuuka mu mwaka gwa 2013, Blick yali Ssentebe w’ekibiina kya [[:en:Uganda_Rugby_Union|Uganda Rugby Union .]] Okuva mu mwaka gwa 2010 okutuuka mu mwaka gwa 2014, yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Rugby_Africa|Confederation of African Rugby]] . Okuva mu mwaka 2012, Blick abadde Pulezidenti w’akakiiko ka [[:en:Commonwealth_Games_Association|Uganda Olympic Committee n’ekibiina ekigatta emizannyo gya Commonwealth]] . <ref>{{Cite web |last=Muziransa |first=Makhtum |date=20 February 2021 |title=Blick leaves UOC studious after years of turmoil |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/blick-leaves-uoc-studious-after-years-of-turmoil-3298574 |access-date=26 April 2022 |website=Monitor}}</ref> Mu mwaka gwa 2016, yafuuka ekitundu ku lukiiko olufuzi olwa Commonwealth Games Federation. Okuva mu mwaka gwa 2017, Blick abadde Pulezidenti w’ekibiina [[:en:Association_of_National_Olympic_Committees_of_Africa|ekigatta obukiiko bwa Olympics mu Afrika]] (ANOCA) Zooni 5, <ref name="Uganda8">{{Cite web |last=Kalyango |first=Fredrick |date= |title=William Blick; A sports role model in his final days as UOC president (VIDEO) |url=https://www.watchdoguganda.com/video/20200110/85622/william-blick-a-sports-role-model-in-his-final-days-as-uoc-president-video.html |access-date=26 April 2022 |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKalyango">Kalyango, Fredrick. [https://www.watchdoguganda.com/video/20200110/85622/william-blick-a-sports-role-model-in-his-final-days-as-uoc-president-video.html "William Blick; A sports role model in his final days as UOC president (VIDEO)"]. ''Watchdog Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 April</span> 2022</span>.</cite></ref> mmemba ku lukiiko olufuzi olwa ANOCA, nga kwotadde ne, omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakwasaganya emizannyo gya ANOCA. <ref name="sport2">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Mr William Frederick Blick |url=https://olympics.com/ioc/mr-william-frederick-blick |access-date=6 May 2022 |website=The International Olympic Committee}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://olympics.com/ioc/mr-william-frederick-blick "Mr William Frederick Blick"]. ''The International Olympic Committee''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 May</span> 2022</span>.</cite></ref>
== Engule ==
Blick yalondebwa ng'omuzannyi wa Rugby mu ggwanga 1992 ekibiina ekigatta bannamawulire mu mizannyo ekya Uganda Sports Press Association. Mu mwaka gwa 2006, yali Nnantameggwa wa National Clubman Rally, ate mu mwaka gwa 2019 yafuna [[:en:Order_of_the_Star_of_Italy|engule ya Order of the Star of Italy]] . Mu mwaka gwa 2020, Blick yafuna [[:en:Award_of_Merit|engule y’obulungi]] okuva mu kitongole kya ANOCA. <ref name="Uganda8">{{Cite web |last=Kalyango |first=Fredrick |date= |title=William Blick; A sports role model in his final days as UOC president (VIDEO) |url=https://www.watchdoguganda.com/video/20200110/85622/william-blick-a-sports-role-model-in-his-final-days-as-uoc-president-video.html |access-date=26 April 2022 |website=Watchdog Uganda}}</ref> <ref name="sport2">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Mr William Frederick Blick |url=https://olympics.com/ioc/mr-william-frederick-blick |access-date=6 May 2022 |website=The International Olympic Committee}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Blick, William Frederick}}
[[Category:Abasomesa]]
rc04jfgylmvhadhlarpnq2lshkhc53z
Keith Kalyegira
0
12109
60792
43205
2026-07-11T09:20:32Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60792
wikitext
text/x-wiki
'''Keith Kalyegira''' mubalirizi wa bitabo, adukanya emirimu era omukozi wa gavumenti mu [[Yuganda|Uganda]].Yaliko eyali akulira ekitongole kya [[:en:Capital_Markets_Authority_of_Uganda|Capital Markets Authority of Uganda]]. Yatekebwa mu kifo ekyo mu Gwokuminoogumu gwa 2013, ng’adira Japheth Katto mu bigere. <ref name="Who">{{Cite web |last=Kulabako |first=Faridah |date=7 November 2013 |title=Kalyegira is new Capital Markets chief executive |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Kalyegira-is-new-Capital-Markets-chief-executive/-/688322/2064090/-/j4o1nh/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509012257/http://www.monitor.co.ug/Business/Kalyegira-is-new-Capital-Markets-chief-executive/-/688322/2064090/-/j4o1nh/-/index.html |archive-date=9 May 2016 |access-date=27 April 2016}}</ref>
== Obuvo n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Uganda nga mu myaka gya 1971. Yatikirwa ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu 1993 ne [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu By'obusuubuzi]]. Diguli ye Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi yagifuna okuva ku [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town]] mu 2002. Y'omu kuba memba ba [[:en:Institute_of_Chartered_Secretaries_and_Administrators|Institute of Chartered Secretaries and Administrators]], ebisaanyizo bye yafuna mu 1997. <ref name="Chief">{{Cite web |last=Senyonyi |first=Taddewo |date=3 February 2014 |title=Kalyegira sets priorities as new Capital Markets Authority Boss |url=http://www.theceomagazine-ug.com/blog/2014/02/03/kalyegira-sets-priorities-as-new-capital-markets-authority-boss |access-date=27 April 2016 |publisher=The CEO Magazine |archive-date=12 May 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160512192606/http://www.theceomagazine-ug.com/blog/2014/02/03/kalyegira-sets-priorities-as-new-capital-markets-authority-boss/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu ==
Yawerezaako nga memba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]]. Era yawerezaako ng’akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola eby’amaguzi ekya Parastatal Monitoring Unit ne Privatization Utility Sector Reform Project wansi wa Minisitule y’Ebyensimbi. Nga tanatukayo, yaliko avunaanyizibwa ku by’ensimbi mu [[Ekitongole kya National Social Security Fund (Uganda)|kitongole kya National Social Security Fund e Uganda]]. Nga tanatukayo, yaweerezaako ne kampuni y'esundiro ly'amafuta eya Shell mu kitongole kyabwe eky’ennyonyi ez’eby'obusuubuzi mu butale bwabwe obw’Omubugwanjuba n’Obuvanjuba bwa Afrika. <ref name="Who"/>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.theeastafrican.co.ke/business/CMA-Uganda-appoints-new-chief-executive-officer/-/2560/2062468/-/npcmafz/-/index.html CMA Uganda eronze akulira emirimu omuggya]
2ywv79tecsv9udkvfkgyhn9iks5a3np
Els de Temmerman
0
12129
60443
59835
2026-07-10T16:14:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60443
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Els De Temmerman''' (yazaalibwa 10 Ogwokubiri 1962, mu [[Oudenaarde]] ) ye yali [[Journalist|munnamawulire]] Omubirigi eyatandikawo, <ref>{{Cite web |title=Childsoldiers.net |url=http://www.childsoldiers.net/ |access-date=28 August 2006}}</ref> ekibiina ekigenderera okukomya okuyingiza abaana, okuwa obuyambi mu by'obwongo n'ebyenjigiriza nga bayita mu [[Rehabilitation (neuropsychology)|kuddaabiriza]] [[Child soldier|abaana abajaasi]] mu Africa abakola okufuna ssente ezibeezaawo obulamu bwabwe okwewala okuyingizibwa mu magye mu biseera eby'omu maaso. Era ye muwandiisi w'ekitabo ekiyitibwa ''[[Aboke Girls]]'', ekikwata ku [[Aboke abductions|kuwambibwa kw'abaana abawala mu Aboke]] mu 1996 mu [[Northern Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] .
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1984 ne 1987, Temmerman yali [[Lecturer|Musomesa]] mu [[Feng Chia University]], [[Taichung]] mu [[Republic of China]]. Yakola nga omuyambi mu [[Médecins Sans Frontières]] mu [[Sudaani|Sudan]], okuva mu 1987 okutuuka mu 1988. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1990, yakola nga omusasi w’abakozi mu [[Het Volk (newspaper)|Het Volk]]. Yasigala musasi w'abakozi mu Wereldwijd, magazini y’enkulaakulana eya Bubirigi, okuva mu 1990 okutuuka mu 1992. Yaweereza ng’omusasi wa Africa mu lupapula lwa De Volkskrant news mu [[Netherlands|Budaaki]] ne BRT- leediyo ne Ttivvi ya Bubirigi ng’asinziira e [[Nairobi]], okuva mu 1992 okutuuka mu 1995. <ref name=":0">{{Cite web |title=CV Els De Temmerman - Child Soldiers VZW |url=https://www.childsoldiers.net/cv-els-de-temmerman.html |access-date=2025-12-17 |website=www.childsoldiers.net}}</ref>
Temmerman yali muwabuzi wa minisita wa Bubirigi [[Development cooperation|ow’enkolagana ezikwata ku by’enkulaakulana]] mu [[Brussels]], wakati wa 1995 ne 1996. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1997, yakola nga omusasi w'amawulire agakwata ku Afrika-era mu [[De Volkskrant]] ne BRT mu [[Kampala]] ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]] . Era okuva mu 1997 okutuuka mu 1999, yeeyali omusasi wa Africa mu lupapula lwa [[De Morgen]] -Belgian daily ne VTM Flemish television ng’asinziira mu [[South Africa]] . Nga mu mwaka gwa 2000 ne 2002, yali mu kwanaganya mu lupapula lwa De standard- Belgian daily, [[Lecturer|Omusomesa]] ku [[Afirika|Africa]] era omuyambi mu [[European Parliament|Palamenti ya Bulaaya]] n’olukiiko [[ACP–EU Joint Parliamentary Assembly|lwa Palamenti olw’awamu olwa ACP-EU.]] Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuusa leero ye mutandisi era [[Executive director]] wa Sponsoring children Uganda. Yali mukwanaganya wa Rachele Rehabilitation Center e [[Lira, Uganda]], okuva mu 2003 okutuuka mu 2006. Oluvannyuma okuva mu 2006 okutuuka mu 2010, yakola nga [[Editor-in-chief|Editor-in-Chief]] mu kkampuni ya [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] . <ref name=":02">{{Cite web |title=CV Els De Temmerman - Child Soldiers VZW |url=https://www.childsoldiers.net/cv-els-de-temmerman.html |access-date=2025-12-17 |website=www.childsoldiers.net}}</ref>
Nga 12 Ogwekkuminoogumu 2006, yalondebwa okuba omusunsuzi omukulu ow’olupapula lw’amawulire olusangibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Okulondebwa kuno kwatandika okukola nga 1 Ogwekkumineebiri 2006. <ref>{{Cite web |title=New Vision: Staff |url=http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100109092050/http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |archive-date=9 January 2010 |access-date=27 January 2010}}</ref> Yalekulira mu Gwekkumi 2008. <ref>{{Cite web |last= |date= |title=De Temmerman stapt op als hoofdredactrice Oegandese krant - Buitenland - De Morgen |url=http://www.demorgen.be/dm/nl/990/Buitenland/article/detail/464280/2008/10/24/De-Temmerman-stapt-op-als-hoofdredactrice-Oegandese-krant.dhtml |access-date=12 May 2012 |publisher=Demorgen.be |language=Dutch}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |date= |title=Els De Temmerman stapt op als Oegandese krantenbaas - Het Nieuwsblad |url=http://www.nieuwsblad.be/article/detail.aspx?articleid=PA2279JH |access-date=12 May 2012 |publisher=Nieuwsblad.be |language=Dutch}}</ref>
Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyesigisa Els De Temmerman okutandikawo ekifo ekibudamya abaana abato abayingizibwa mu buserikale bw'ekiyeekera mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Congo, kye yaggulawo mu 2013. <ref>{{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}</ref>
== Awaadi ze ==
Temmerman yafuna awaadi ya Dick Scherpenzeel okuva ewa Minisita wa Budaaki [[Development cooperation|ow’enkolagana ku by’enkulaakulana]] mu [[Netherlands]], mu 1994. Yali muntu w’amawulire ow’omwaka mu [[Bubirigi]], 1994 n’omukyala ow’omwaka-Belgium mu 1995. Yafuna awaadi ya Dutch Daily Press-Netherlands mu 1995. Era yafuna awaadi ya [[Catholic University|Yunivasite y’Abakatoliki]] ey’e [[Kortrijk]] mu [[Bubirigi]]. 2001 ne awaadi ya Gulden spoor, 2004. <ref name=":05">{{Cite web|title=CV Els De Temmerman - Child Soldiers VZW|url=https://www.childsoldiers.net/cv-els-de-temmerman.html|access-date=2025-12-17|website=www.childsoldiers.net}}</ref>
Yafuna awaadi ya Guinness power of goodness award mu [[Yuganda|Uganda]] mu 2004. Yafuna awaadi y'emirimu gy'emikono okuva mu Rotary Club Kampala, olw'okuweereza abantu mu ngeri ey'enjawulo ng'ayita mu [[Journalism|Bannamawulire]] mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 2004 okutuuka mu 2005. <ref name=":03">{{Cite web|title=CV Els De Temmerman - Child Soldiers VZW|url=https://www.childsoldiers.net/cv-els-de-temmerman.html|access-date=2025-12-17|website=www.childsoldiers.net}}</ref>
== Bye yafulumya ==
* The Horn of Agony, [[Sudaani|Sudan]], Ethiopia and Somalia ''Davidsfonds, Belgium, 1992''
* The Dead are Alive : Rwanda, an eyewitness ''De Arbeiderspers, The Netherlands, 1994 (yali firimu)''
* [[Afirika|Africa]], Continents in Motion ''Icarus/[[De Standaard]], [[:en:Belgium|Belgium]], 1997''
* [[:en:Africa|Africa]] in a Vicious Circle ''Muller Lecture for the [[:en:Diplomatic_corps|Diplomatic Corps]] in the [[:en:The_Hague|Hague]], the [[:en:Netherlands|Netherlands]], 2000''
* [[Aboke Girls]], [[abducted Children]] in northern Uganda ''Scoop, [[:en:Belgium|Belgium]], 2000/[[:en:Fountain_Publishers|Fountain Publishers]], [[:en:Uganda|Uganda]], 2001'' (nga kivvuunuddwa ne mu nnimi omuli olwa [[:en:Spanish_language|Spanish]], [[:en:Italian_language|Italian]] ne [[:en:French_language|French]])
* Open letter on Globalisation, The Debate ''Cabinet of the [[:en:Belgian_Prime_Minister|Belgian Prime Minister]], 2001''
* And then I had to bite to death my brother ''Houtekiet, 200''
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Els De Temmerman mufumbo eri [[Johan Van Hecke|Johan Van Hecke,]] munnabyabufuzi Omubirigi abeera mu [[Oosterzele]]. Mu 2008, ye ne Van Hecke baafuuka bannannyini wooteeri ya Cassia Lodge mu [[Yuganda|Uganda]]. Nga 7 Ogwomusanvu 2011, yazaala abaana ab’obuwala babiri. Mu 2018, De Temmerman ne Van Hecke baatunda Cassia Lodge, oluvannyuma n’atandikawo wooteeri empya eyitibwa Kaazi Beach Resort.
== Ebijuliziddwa ==
{{DEFAULTSORT:De Temmerman, Els}}
# {{cite web |title=Childsoldiers.net |url=http://www.childsoldiers.net/ |accessdate=28 August 2006}}
# {{cite web |title=New Vision: Staff |url=http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100109092050/http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |archivedate=9 January 2010 |accessdate=27 January 2010}}
# {{cite web |author= |date= |title=De Temmerman stapt op als hoofdredactrice Oegandese krant - Buitenland - De Morgen |url=http://www.demorgen.be/dm/nl/990/Buitenland/article/detail/464280/2008/10/24/De-Temmerman-stapt-op-als-hoofdredactrice-Oegandese-krant.dhtml |accessdate=12 May 2012 |publisher=Demorgen.be |language=Dutch}}
# {{cite web |author= |date= |title=Els De Temmerman stapt op als Oegandese krantenbaas - Het Nieuwsblad |url=http://www.nieuwsblad.be/article/detail.aspx?articleid=PA2279JH |accessdate=12 May 2012 |publisher=Nieuwsblad.be |language=Dutch}}
# {{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}
# {{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}
# [https://web.archive.org/web/20240324000915/https://www.nieuwsblad.be/cnt/q43cebs6 Els De Temmerman (49) mama van Lara en Maya]; ''Het Nieuwsblad'', 7 juli 2011
# {{cite web |title=Childsoldiers.net |url=http://www.childsoldiers.net/ |accessdate=28 August 2006}}
# {{cite web |title=New Vision: Staff |url=http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100109092050/http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |archivedate=9 January 2010 |accessdate=27 January 2010}}
# {{cite web |author= |date= |title=De Temmerman stapt op als hoofdredactrice Oegandese krant - Buitenland - De Morgen |url=http://www.demorgen.be/dm/nl/990/Buitenland/article/detail/464280/2008/10/24/De-Temmerman-stapt-op-als-hoofdredactrice-Oegandese-krant.dhtml |accessdate=12 May 2012 |publisher=Demorgen.be |language=Dutch}}
# {{cite web |author= |date= |title=Els De Temmerman stapt op als Oegandese krantenbaas - Het Nieuwsblad |url=http://www.nieuwsblad.be/article/detail.aspx?articleid=PA2279JH |accessdate=12 May 2012 |publisher=Nieuwsblad.be |language=Dutch}}
# {{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}
# {{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}
# [https://web.archive.org/web/20240324000915/https://www.nieuwsblad.be/cnt/q43cebs6 Els De Temmerman (49) mama van Lara en Maya]; ''Het Nieuwsblad'', 7 juli 2011]
# [https://www.nieuwsblad.be/cnt/dmf20220622_96799041 Cath Luyten bezoekt voormalig CD&V-voorzitter Johan Van Hecke in Oeganda]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.journalismfund.eu/journalists/els-de-temmerman Journalism] [https://www.journalismfund.eu/journalists/els-de-temmerman fund Europe]
* [https://africanbookscollective.com/contributor/els-de-temmerman/ African books collective]
* [https://www.villamedia.nl/artikel/els-de-temmerman-met-de-dood-bedreigd Villa media]
{{Authority control}}
[[Category:Abaazalibwa mu 1962]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Ababirigi bannamawulire]]
[[Category:Ababirigi bannamawulire abakazi]]
[[Category:Abakozi abaava mu Belgium okujja okukolera mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
mym87rzhnxs1hs30n5jdq389z2i6om1
60628
60443
2026-07-10T16:35:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60628
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}'''Els De Temmerman''' (yazaalibwa 10 Ogwokubiri 1962, mu [[Oudenaarde]] ) ye yali [[Journalist|munnamawulire]] Omubirigi eyatandikawo, <ref>{{Cite web |title=Childsoldiers.net |url=http://www.childsoldiers.net/ |access-date=28 August 2006}}</ref> ekibiina ekigenderera okukomya okuyingiza abaana, okuwa obuyambi mu by'obwongo n'ebyenjigiriza nga bayita mu [[Rehabilitation (neuropsychology)|kuddaabiriza]] [[Child soldier|abaana abajaasi]] mu Africa abakola okufuna ssente ezibeezaawo obulamu bwabwe okwewala okuyingizibwa mu magye mu biseera eby'omu maaso. Era ye muwandiisi w'ekitabo ekiyitibwa ''[[Aboke Girls]]'', ekikwata ku [[Aboke abductions|kuwambibwa kw'abaana abawala mu Aboke]] mu 1996 mu [[Northern Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] .
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1984 ne 1987, Temmerman yali [[Lecturer|Musomesa]] mu [[Feng Chia University]], [[Taichung]] mu [[Republic of China]]. Yakola nga omuyambi mu [[Médecins Sans Frontières]] mu [[Sudaani|Sudan]], okuva mu 1987 okutuuka mu 1988. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1990, yakola nga omusasi w’abakozi mu [[Het Volk (newspaper)|Het Volk]]. Yasigala musasi w'abakozi mu Wereldwijd, magazini y’enkulaakulana eya Bubirigi, okuva mu 1990 okutuuka mu 1992. Yaweereza ng’omusasi wa Africa mu lupapula lwa De Volkskrant news mu [[Netherlands|Budaaki]] ne BRT- leediyo ne Ttivvi ya Bubirigi ng’asinziira e [[Nairobi]], okuva mu 1992 okutuuka mu 1995. <ref name=":0">{{Cite web |title=CV Els De Temmerman - Child Soldiers VZW |url=https://www.childsoldiers.net/cv-els-de-temmerman.html |access-date=2025-12-17 |website=www.childsoldiers.net}}</ref>
Temmerman yali muwabuzi wa minisita wa Bubirigi [[Development cooperation|ow’enkolagana ezikwata ku by’enkulaakulana]] mu [[Brussels]], wakati wa 1995 ne 1996. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1997, yakola nga omusasi w'amawulire agakwata ku Afrika-era mu [[De Volkskrant]] ne BRT mu [[Kampala]] ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]] . Era okuva mu 1997 okutuuka mu 1999, yeeyali omusasi wa Africa mu lupapula lwa [[De Morgen]] -Belgian daily ne VTM Flemish television ng’asinziira mu [[South Africa]] . Nga mu mwaka gwa 2000 ne 2002, yali mu kwanaganya mu lupapula lwa De standard- Belgian daily, [[Lecturer|Omusomesa]] ku [[Afirika|Africa]] era omuyambi mu [[European Parliament|Palamenti ya Bulaaya]] n’olukiiko [[ACP–EU Joint Parliamentary Assembly|lwa Palamenti olw’awamu olwa ACP-EU.]] Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuusa leero ye mutandisi era [[Executive director]] wa Sponsoring children Uganda. Yali mukwanaganya wa Rachele Rehabilitation Center e [[Lira, Uganda]], okuva mu 2003 okutuuka mu 2006. Oluvannyuma okuva mu 2006 okutuuka mu 2010, yakola nga [[Editor-in-chief|Editor-in-Chief]] mu kkampuni ya [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] . <ref name=":02">{{Cite web |title=CV Els De Temmerman - Child Soldiers VZW |url=https://www.childsoldiers.net/cv-els-de-temmerman.html |access-date=2025-12-17 |website=www.childsoldiers.net}}</ref>
Nga 12 Ogwekkuminoogumu 2006, yalondebwa okuba omusunsuzi omukulu ow’olupapula lw’amawulire olusangibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Okulondebwa kuno kwatandika okukola nga 1 Ogwekkumineebiri 2006. <ref>{{Cite web |title=New Vision: Staff |url=http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100109092050/http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |archive-date=9 January 2010 |access-date=27 January 2010}}</ref> Yalekulira mu Gwekkumi 2008. <ref>{{Cite web |last= |date= |title=De Temmerman stapt op als hoofdredactrice Oegandese krant - Buitenland - De Morgen |url=http://www.demorgen.be/dm/nl/990/Buitenland/article/detail/464280/2008/10/24/De-Temmerman-stapt-op-als-hoofdredactrice-Oegandese-krant.dhtml |access-date=12 May 2012 |publisher=Demorgen.be |language=Dutch}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |date= |title=Els De Temmerman stapt op als Oegandese krantenbaas - Het Nieuwsblad |url=http://www.nieuwsblad.be/article/detail.aspx?articleid=PA2279JH |access-date=12 May 2012 |publisher=Nieuwsblad.be |language=Dutch}}</ref>
Mu 2010, ekibiina ky’amawanga amagatte kyesigisa Els De Temmerman okutandikawo ekifo ekibudamya abaana abato abayingizibwa mu buserikale bw'ekiyeekera mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Congo, kye yaggulawo mu 2013. <ref>{{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}</ref>
== Awaadi ze ==
Temmerman yafuna awaadi ya Dick Scherpenzeel okuva ewa Minisita wa Budaaki [[Development cooperation|ow’enkolagana ku by’enkulaakulana]] mu [[Netherlands]], mu 1994. Yali muntu w’amawulire ow’omwaka mu [[Bubirigi]], 1994 n’omukyala ow’omwaka-Belgium mu 1995. Yafuna awaadi ya Dutch Daily Press-Netherlands mu 1995. Era yafuna awaadi ya [[Catholic University|Yunivasite y’Abakatoliki]] ey’e [[Kortrijk]] mu [[Bubirigi]]. 2001 ne awaadi ya Gulden spoor, 2004. <ref name=":05">{{Cite web|title=CV Els De Temmerman - Child Soldiers VZW|url=https://www.childsoldiers.net/cv-els-de-temmerman.html|access-date=2025-12-17|website=www.childsoldiers.net}}</ref>
Yafuna awaadi ya Guinness power of goodness award mu [[Yuganda|Uganda]] mu 2004. Yafuna awaadi y'emirimu gy'emikono okuva mu Rotary Club Kampala, olw'okuweereza abantu mu ngeri ey'enjawulo ng'ayita mu [[Journalism|Bannamawulire]] mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 2004 okutuuka mu 2005. <ref name=":03">{{Cite web|title=CV Els De Temmerman - Child Soldiers VZW|url=https://www.childsoldiers.net/cv-els-de-temmerman.html|access-date=2025-12-17|website=www.childsoldiers.net}}</ref>
== Bye yafulumya ==
* The Horn of Agony, [[Sudaani|Sudan]], Ethiopia and Somalia ''Davidsfonds, Belgium, 1992''
* The Dead are Alive : Rwanda, an eyewitness ''De Arbeiderspers, The Netherlands, 1994 (yali firimu)''
* [[Afirika|Africa]], Continents in Motion ''Icarus/[[De Standaard]], [[:en:Belgium|Belgium]], 1997''
* [[:en:Africa|Africa]] in a Vicious Circle ''Muller Lecture for the [[:en:Diplomatic_corps|Diplomatic Corps]] in the [[:en:The_Hague|Hague]], the [[:en:Netherlands|Netherlands]], 2000''
* [[Aboke Girls]], [[abducted Children]] in northern Uganda ''Scoop, [[:en:Belgium|Belgium]], 2000/[[:en:Fountain_Publishers|Fountain Publishers]], [[:en:Uganda|Uganda]], 2001'' (nga kivvuunuddwa ne mu nnimi omuli olwa [[:en:Spanish_language|Spanish]], [[:en:Italian_language|Italian]] ne [[:en:French_language|French]])
* Open letter on Globalisation, The Debate ''Cabinet of the [[:en:Belgian_Prime_Minister|Belgian Prime Minister]], 2001''
* And then I had to bite to death my brother ''Houtekiet, 200''
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Els De Temmerman mufumbo eri [[Johan Van Hecke|Johan Van Hecke,]] munnabyabufuzi Omubirigi abeera mu [[Oosterzele]]. Mu 2008, ye ne Van Hecke baafuuka bannannyini wooteeri ya Cassia Lodge mu [[Yuganda|Uganda]]. Nga 7 Ogwomusanvu 2011, yazaala abaana ab’obuwala babiri. Mu 2018, De Temmerman ne Van Hecke baatunda Cassia Lodge, oluvannyuma n’atandikawo wooteeri empya eyitibwa Kaazi Beach Resort.
== Ebijuliziddwa ==
{{DEFAULTSORT:De Temmerman, Els}}
# {{cite web |title=Childsoldiers.net |url=http://www.childsoldiers.net/ |accessdate=28 August 2006}}
# {{cite web |title=New Vision: Staff |url=http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100109092050/http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |archivedate=9 January 2010 |accessdate=27 January 2010}}
# {{cite web |author= |date= |title=De Temmerman stapt op als hoofdredactrice Oegandese krant - Buitenland - De Morgen |url=http://www.demorgen.be/dm/nl/990/Buitenland/article/detail/464280/2008/10/24/De-Temmerman-stapt-op-als-hoofdredactrice-Oegandese-krant.dhtml |accessdate=12 May 2012 |publisher=Demorgen.be |language=Dutch}}
# {{cite web |author= |date= |title=Els De Temmerman stapt op als Oegandese krantenbaas - Het Nieuwsblad |url=http://www.nieuwsblad.be/article/detail.aspx?articleid=PA2279JH |accessdate=12 May 2012 |publisher=Nieuwsblad.be |language=Dutch}}
# {{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}
# {{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}
# [https://web.archive.org/web/20240324000915/https://www.nieuwsblad.be/cnt/q43cebs6 Els De Temmerman (49) mama van Lara en Maya]; ''Het Nieuwsblad'', 7 juli 2011
# {{cite web |title=Childsoldiers.net |url=http://www.childsoldiers.net/ |accessdate=28 August 2006}}
# {{cite web |title=New Vision: Staff |url=http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100109092050/http://www.newvision.co.ug/V/S/4 |archivedate=9 January 2010 |accessdate=27 January 2010}}
# {{cite web |author= |date= |title=De Temmerman stapt op als hoofdredactrice Oegandese krant - Buitenland - De Morgen |url=http://www.demorgen.be/dm/nl/990/Buitenland/article/detail/464280/2008/10/24/De-Temmerman-stapt-op-als-hoofdredactrice-Oegandese-krant.dhtml |accessdate=12 May 2012 |publisher=Demorgen.be |language=Dutch}}
# {{cite web |author= |date= |title=Els De Temmerman stapt op als Oegandese krantenbaas - Het Nieuwsblad |url=http://www.nieuwsblad.be/article/detail.aspx?articleid=PA2279JH |accessdate=12 May 2012 |publisher=Nieuwsblad.be |language=Dutch}}
# {{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}
# {{Cite web |last=Knack |first=Redactie |date=2013-01-29 |title='AFRIKA, IK ZAL ER NOOIT VAN GENEZEN' |url=https://www.knack.be/magazine/afrika-ik-zal-er-nooit-van-genezen/ |access-date=2022-07-10 |website=Knack |language=nl}}
# [https://web.archive.org/web/20240324000915/https://www.nieuwsblad.be/cnt/q43cebs6 Els De Temmerman (49) mama van Lara en Maya]; ''Het Nieuwsblad'', 7 juli 2011]
# [https://www.nieuwsblad.be/cnt/dmf20220622_96799041 Cath Luyten bezoekt voormalig CD&V-voorzitter Johan Van Hecke in Oeganda]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.journalismfund.eu/journalists/els-de-temmerman Journalism] [https://www.journalismfund.eu/journalists/els-de-temmerman fund Europe]
* [https://africanbookscollective.com/contributor/els-de-temmerman/ African books collective]
* [https://www.villamedia.nl/artikel/els-de-temmerman-met-de-dood-bedreigd Villa media]
{{Authority control}}
[[Category:Abaazalibwa mu 1962]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Ababirigi bannamawulire]]
[[Category:Ababirigi bannamawulire abakazi]]
[[Category:Abakozi abaava mu Belgium okujja okukolera mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
tmlqlywntzs1bmhsw8ctqkdatsliz1l
Paul D'Arbela
0
12131
60313
42411
2026-07-10T16:13:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60313
wikitext
text/x-wiki
'''Paul George D'Arbela''' munnayuganda omusawo, [[mukugu mu kujanjaba emitima, emisuwa eminene n'obusuwa obutono]], [[Musomesa mu matendekero aga waggulu|musomesa ku matendekero aga waggulu]] era munoonyereza mu [[busawo n'obujanjabi]] Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2008, pulofeesa wa bujanjabi era nga ye [[mukulembeze]] w’emisomo egigatta ku ddigulu esooka ku ttendekero lya Mother Kevin Postgraduate Medical School , erisangibwa mu [[Eddwaaliro ly'e Nsambya|ddwaaliro lya St. Francis Hospital Nsambya]] mu Nsambya, ekiriraanye[[Kampala]] . <ref name="Sons">{{Cite web |last=Kavuma |first=Richard |date=19 June 2008 |title=Kisubi Sons Come Home |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=250 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924054616/https://www.observer.ug/component/content/article?id=250 |archive-date=24 September 2015 |access-date=11 August 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
D'Arbela yasomera ku [[Namilyango Junior School]] okuva mu kibiina kya pulayimale esooka (P.1) okutuuka mu kibiina kya pulayimale eyokuna (P.4). Yasomera ku ssomero lya St. Peter's School Nsambya ku P5. Yakyuka n’agenda mu ssomero lya Nkokonjeru Primary School wakati mu kibiina ekyokutaano (P5) . Omwaka ogwaddako, yatwalibwa n’agenda mu Jinja, gye yabuuka ekibiina kya pulayimale eyoomukaaga (P6). Yasomera ekibiina ekyomusanvu (P.7) n'ekyomunaana (P.8) ku Jinja College. <ref name="BioR">{{Cite web |last=Muniini K. Mulera |date=8 July 2024 |title=Doctors D'Arbela And Owor, Our Unsung Heroes Turn Ninety |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/doctors-d-arbela-and-owor-our-unsung-heroes-turn-ninety-22981 |access-date=5 January 2025 |website=MeleraFireplace.com}}</ref>
Mu 1951, yaweebwa ekifo ku [[St. Mary's College Kisubi]], ku misomo gye egya siniya, okuva mu siniya esooka ( S.1 ) okutuuka mu siniya eyomukaaga (S.6.) <ref>{{Cite web |last=Patrick Jaramogi |date=10 June 2008 |title=St. Mary's Kisubi Honours Four Old Boys |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/632710 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140714173152/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/632710 |archive-date=14 July 2014 |access-date=10 June 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref> Ng'ali e Kisubi, yabeeranga mu Lourdel Hall. <ref>{{Cite web |last=Kituuka |first=William |date=4 August 2014 |title=Lourdelian Mathias Kiggundu And Co-Sponsor of The Sports' Bull Will Be Missed As Lourdel Celebrates 2014 Sports Victory In September |url=http://hecarethforyou.blogspot.com/2014/08/lourdelian-mathias-kiggundu-and-co.html |access-date=11 August 2015 |publisher=Hecarethforyou.blogspot.com}}</ref> Okuva e Kisubi, yayingira ebbanguliro lya yunivasite y'e Makerere ery'obusawo okusoma obusawo mu 1957. Yatikkirwa [[ddiguli esooka ey'obusawo n'olulongoosa]] mu 1962.
Oluvannyuma yagenda e London, Bungereza, okweyongerayo ku misomo ku [[bbanguliro lya Royal Postgraduate Medical School]] ne [[Hammersmith Hospital]] . Ng'ali eyo, yafuuka [[mmemba w'ekibiina ki Royal College of Physicians]] ekya Bungereza, ngakuguka mu kujanjaba emitima emisuwa eminene n'obusuwa obutono. Oluvannyuma, yalondebwa okuba [[omusawo akakasiddwa okusomera wansi w'abakugu ow'ettendekero lya Royal College of Physician]]. <ref name="BioR">{{Cite web |last=Muniini K. Mulera |date=8 July 2024 |title=Doctors D'Arbela And Owor, Our Unsung Heroes Turn Ninety |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/doctors-d-arbela-and-owor-our-unsung-heroes-turn-ninety-22981 |access-date=5 January 2025 |website=MeleraFireplace.com}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
D'Arbela yali musomesa ate oluvannyuma n'abeera omusomesa omukulu mu bbanguliro ly'obusawo ku yunivasite y'e Makerere, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1960 okutuuka mu 1978, ng'aweereza nga akulira ekitongole okumala ekiseera ekyo ekisinga obungi. Mu kiseera kye kimu yakola ng'omusawo [[W'emitimi nemisuwa ey'ebuuzibwako|w'emitima nemisuwa ey'ebuuzibwako]] n'oluvannyuma ng'[[omusawo w'emitima omukulu eyeebuuzibwako]] ku [[ddwaliro ly'eggwanga ekkulu ery'e Mulago]] , eddwaaliro lya yunivasite y’e Makerere erisomesebwamu abayizi abasoma obusawo. Oluvannyuma lw’okuva e Makerere, D’Arbela yatandika okukola emirimu egy’obwannannyini nobuweereza obw'okwebuzibwako [[Eddwaliro lya Lubaga Hospital|ddwaaliro e Lubaga]] . Mu 1982, yava mu Uganda n’agenda mu k[[uwummulako okuva ku mirimu]] ku [[tteendekero lye gye yasomera]] mu London mu Bungereza. <ref name="BioR">{{Cite web |last=Muniini K. Mulera |date=8 July 2024 |title=Doctors D'Arbela And Owor, Our Unsung Heroes Turn Ninety |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/doctors-d-arbela-and-owor-our-unsung-heroes-turn-ninety-22981 |access-date=5 January 2025 |website=MeleraFireplace.com}}</ref>
Bwe yava mu Bungereza, yakkiriza omulimu mu [[Saudi Arabia]], gye yakolera okutuusa mu 2006, lwe yakomawo e Uganda. Okuva lwe yakomawo mu Uganda aweerezza nga omukulu w’eddwaliro eryakuguka mu kujanjaba emitima erya Heart Center Limited mu Nakasero Kampala. <ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=14 October 2007 |title=What Is A Pacemaker? |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/34/592003 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071022033457/http://newvision.co.ug/D/9/34/592003 |archive-date=22 October 2007 |access-date=11 August 2015}}</ref>Afulumiza ebizuuliddwa mu kunoonyereza kwe mu butabo bungi obuwandiika ku by'obusawo n'obujanjabi n'ebirala ebikebereddwa n'ebisomwamu abakugu. Yalondebwa okuba pulofeesa w'obusawo era akulira emisomo gya ddiguli eziddirira ddiguli esooka mu [[Bbabguliro ly'abasawo erya yunivasite ya Uganda matyrs univwerrsit|bbabguliro ly'abasawo erya yunivasite ya Uganda matyrs univwersit]]<nowiki/>y mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Ssenkabirwa |first=Al Mahdi |date=5 April 2010 |title=Nkozi Links Up With Nsambya Hospital |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/892812/-/112puu1/-/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110611020259/https://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/892812/-/112puu1/-/index.html |archive-date=11 June 2011 |access-date=10 June 2014}}</ref>
== Amaka ==
Nga 14 Omwezi ogwekkuminoogumu 1970, Paul D'Arbela yawasa ''Maria Vera Kangoggo Samali Muliira'' (1946 - 2019), omukozi w'ensonga z'abantu era gweyazaala naye abaana musanvu. <ref>{{Cite web |last=Mazinga |first=Mathias |date=13 December 2019 |title=Maria D'Arbela Loved People And Environment |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512054/maria-arbela-loved-people-environment |access-date=14 December 2019}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Kavuma |first=Richard |date=19 June 2008 |title=Kisubi Sons Come Home |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=250 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924054616/https://www.observer.ug/component/content/article?id=250 |archive-date=24 September 2015 |access-date=11 August 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)|The Observer]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Muniini K. Mulera |date=8 July 2024 |title=Doctors D'Arbela And Owor, Our Unsung Heroes Turn Ninety |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/doctors-d-arbela-and-owor-our-unsung-heroes-turn-ninety-22981 |access-date=5 January 2025 |work=MeleraFireplace.com |location=Toronto, Canada}}
# {{cite web |author=Patrick Jaramogi |date=10 June 2008 |title=St. Mary's Kisubi Honours Four Old Boys |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/632710 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140714173152/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/632710 |archivedate=14 July 2014 |access-date=10 June 2014 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |last=Kituuka |first=William |date=4 August 2014 |title=Lourdelian Mathias Kiggundu And Co-Sponsor of The Sports' Bull Will Be Missed As Lourdel Celebrates 2014 Sports Victory In September |url=http://hecarethforyou.blogspot.com/2014/08/lourdelian-mathias-kiggundu-and-co.html |accessdate=11 August 2015 |publisher=Hecarethforyou.blogspot.com}}
# {{cite web |last=Newvision Archive |date=14 October 2007 |title=What Is A Pacemaker? |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/34/592003 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20071022033457/http://newvision.co.ug/D/9/34/592003 |archivedate=22 October 2007 |accessdate=11 August 2015 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Ssenkabirwa |first=Al Mahdi |date=5 April 2010 |title=Nkozi Links Up With Nsambya Hospital |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/892812/-/112puu1/-/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110611020259/https://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/892812/-/112puu1/-/index.html |archive-date=11 June 2011 |accessdate=10 June 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Mazinga |first=Mathias |date=13 December 2019 |title=Maria D'Arbela Loved People And Environment |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512054/maria-arbela-loved-people-environment |access-date=14 December 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-martyrs-varsity-opens-medical-school/-/688334/2460024/-/5s0txnz/-/index.html Uganda Martyrs University Egguddewo Essomero ly'obusawo]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
pivs22ql4dm2iqtb5d1zdordobr9723
60519
60313
2026-07-10T16:31:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60519
wikitext
text/x-wiki
'''Paul George D'Arbela''' munnayuganda omusawo, [[mukugu mu kujanjaba emitima, emisuwa eminene n'obusuwa obutono]], [[Musomesa mu matendekero aga waggulu|musomesa ku matendekero aga waggulu]] era munoonyereza mu [[busawo n'obujanjabi]] Okusinziira ku alipoota eyafulumizibwa mu 2008, pulofeesa wa bujanjabi era nga ye [[mukulembeze]] w’emisomo egigatta ku ddigulu esooka ku ttendekero lya Mother Kevin Postgraduate Medical School , erisangibwa mu [[Eddwaaliro ly'e Nsambya|ddwaaliro lya St. Francis Hospital Nsambya]] mu Nsambya, ekiriraanye[[Kampala]] . <ref name="Sons">{{Cite web |last=Kavuma |first=Richard |date=19 June 2008 |title=Kisubi Sons Come Home |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=250 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924054616/https://www.observer.ug/component/content/article?id=250 |archive-date=24 September 2015 |access-date=11 August 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
D'Arbela yasomera ku [[Namilyango Junior School]] okuva mu kibiina kya pulayimale esooka (P.1) okutuuka mu kibiina kya pulayimale eyokuna (P.4). Yasomera ku ssomero lya St. Peter's School Nsambya ku P5. Yakyuka n’agenda mu ssomero lya Nkokonjeru Primary School wakati mu kibiina ekyokutaano (P5) . Omwaka ogwaddako, yatwalibwa n’agenda mu Jinja, gye yabuuka ekibiina kya pulayimale eyoomukaaga (P6). Yasomera ekibiina ekyomusanvu (P.7) n'ekyomunaana (P.8) ku Jinja College. <ref name="BioR">{{Cite web |last=Muniini K. Mulera |date=8 July 2024 |title=Doctors D'Arbela And Owor, Our Unsung Heroes Turn Ninety |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/doctors-d-arbela-and-owor-our-unsung-heroes-turn-ninety-22981 |access-date=5 January 2025 |website=MeleraFireplace.com}}</ref>
Mu 1951, yaweebwa ekifo ku [[St. Mary's College Kisubi]], ku misomo gye egya siniya, okuva mu siniya esooka ( S.1 ) okutuuka mu siniya eyomukaaga (S.6.) <ref>{{Cite web |last=Patrick Jaramogi |date=10 June 2008 |title=St. Mary's Kisubi Honours Four Old Boys |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/632710 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140714173152/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/632710 |archive-date=14 July 2014 |access-date=10 June 2014 |website=[[New Vision]]}}</ref> Ng'ali e Kisubi, yabeeranga mu Lourdel Hall. <ref>{{Cite web |last=Kituuka |first=William |date=4 August 2014 |title=Lourdelian Mathias Kiggundu And Co-Sponsor of The Sports' Bull Will Be Missed As Lourdel Celebrates 2014 Sports Victory In September |url=http://hecarethforyou.blogspot.com/2014/08/lourdelian-mathias-kiggundu-and-co.html |access-date=11 August 2015 |publisher=Hecarethforyou.blogspot.com}}</ref> Okuva e Kisubi, yayingira ebbanguliro lya yunivasite y'e Makerere ery'obusawo okusoma obusawo mu 1957. Yatikkirwa [[ddiguli esooka ey'obusawo n'olulongoosa]] mu 1962.
Oluvannyuma yagenda e London, Bungereza, okweyongerayo ku misomo ku [[bbanguliro lya Royal Postgraduate Medical School]] ne [[Hammersmith Hospital]] . Ng'ali eyo, yafuuka [[mmemba w'ekibiina ki Royal College of Physicians]] ekya Bungereza, ngakuguka mu kujanjaba emitima emisuwa eminene n'obusuwa obutono. Oluvannyuma, yalondebwa okuba [[omusawo akakasiddwa okusomera wansi w'abakugu ow'ettendekero lya Royal College of Physician]]. <ref name="BioR">{{Cite web |last=Muniini K. Mulera |date=8 July 2024 |title=Doctors D'Arbela And Owor, Our Unsung Heroes Turn Ninety |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/doctors-d-arbela-and-owor-our-unsung-heroes-turn-ninety-22981 |access-date=5 January 2025 |website=MeleraFireplace.com}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
D'Arbela yali musomesa ate oluvannyuma n'abeera omusomesa omukulu mu bbanguliro ly'obusawo ku yunivasite y'e Makerere, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1960 okutuuka mu 1978, ng'aweereza nga akulira ekitongole okumala ekiseera ekyo ekisinga obungi. Mu kiseera kye kimu yakola ng'omusawo [[W'emitimi nemisuwa ey'ebuuzibwako|w'emitima nemisuwa ey'ebuuzibwako]] n'oluvannyuma ng'[[omusawo w'emitima omukulu eyeebuuzibwako]] ku [[ddwaliro ly'eggwanga ekkulu ery'e Mulago]] , eddwaaliro lya yunivasite y’e Makerere erisomesebwamu abayizi abasoma obusawo. Oluvannyuma lw’okuva e Makerere, D’Arbela yatandika okukola emirimu egy’obwannannyini nobuweereza obw'okwebuzibwako [[Eddwaliro lya Lubaga Hospital|ddwaaliro e Lubaga]] . Mu 1982, yava mu Uganda n’agenda mu k[[uwummulako okuva ku mirimu]] ku [[tteendekero lye gye yasomera]] mu London mu Bungereza. <ref name="BioR">{{Cite web |last=Muniini K. Mulera |date=8 July 2024 |title=Doctors D'Arbela And Owor, Our Unsung Heroes Turn Ninety |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/doctors-d-arbela-and-owor-our-unsung-heroes-turn-ninety-22981 |access-date=5 January 2025 |website=MeleraFireplace.com}}</ref>
Bwe yava mu Bungereza, yakkiriza omulimu mu [[Saudi Arabia]], gye yakolera okutuusa mu 2006, lwe yakomawo e Uganda. Okuva lwe yakomawo mu Uganda aweerezza nga omukulu w’eddwaliro eryakuguka mu kujanjaba emitima erya Heart Center Limited mu Nakasero Kampala. <ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=14 October 2007 |title=What Is A Pacemaker? |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/34/592003 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071022033457/http://newvision.co.ug/D/9/34/592003 |archive-date=22 October 2007 |access-date=11 August 2015}}</ref>Afulumiza ebizuuliddwa mu kunoonyereza kwe mu butabo bungi obuwandiika ku by'obusawo n'obujanjabi n'ebirala ebikebereddwa n'ebisomwamu abakugu. Yalondebwa okuba pulofeesa w'obusawo era akulira emisomo gya ddiguli eziddirira ddiguli esooka mu [[Bbabguliro ly'abasawo erya yunivasite ya Uganda matyrs univwerrsit|bbabguliro ly'abasawo erya yunivasite ya Uganda matyrs univwersit]]<nowiki/>y mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Ssenkabirwa |first=Al Mahdi |date=5 April 2010 |title=Nkozi Links Up With Nsambya Hospital |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/892812/-/112puu1/-/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110611020259/https://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/892812/-/112puu1/-/index.html |archive-date=11 June 2011 |access-date=10 June 2014}}</ref>
== Amaka ==
Nga 14 Omwezi ogwekkuminoogumu 1970, Paul D'Arbela yawasa ''Maria Vera Kangoggo Samali Muliira'' (1946 - 2019), omukozi w'ensonga z'abantu era gweyazaala naye abaana musanvu. <ref>{{Cite web |last=Mazinga |first=Mathias |date=13 December 2019 |title=Maria D'Arbela Loved People And Environment |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512054/maria-arbela-loved-people-environment |access-date=14 December 2019}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Kavuma |first=Richard |date=19 June 2008 |title=Kisubi Sons Come Home |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=250 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924054616/https://www.observer.ug/component/content/article?id=250 |archive-date=24 September 2015 |access-date=11 August 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)|The Observer]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Muniini K. Mulera |date=8 July 2024 |title=Doctors D'Arbela And Owor, Our Unsung Heroes Turn Ninety |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/doctors-d-arbela-and-owor-our-unsung-heroes-turn-ninety-22981 |access-date=5 January 2025 |work=MeleraFireplace.com |location=Toronto, Canada}}
# {{cite web |author=Patrick Jaramogi |date=10 June 2008 |title=St. Mary's Kisubi Honours Four Old Boys |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/632710 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140714173152/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/632710 |archivedate=14 July 2014 |access-date=10 June 2014 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |last=Kituuka |first=William |date=4 August 2014 |title=Lourdelian Mathias Kiggundu And Co-Sponsor of The Sports' Bull Will Be Missed As Lourdel Celebrates 2014 Sports Victory In September |url=http://hecarethforyou.blogspot.com/2014/08/lourdelian-mathias-kiggundu-and-co.html |accessdate=11 August 2015 |publisher=Hecarethforyou.blogspot.com}}
# {{cite web |last=Newvision Archive |date=14 October 2007 |title=What Is A Pacemaker? |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/34/592003 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20071022033457/http://newvision.co.ug/D/9/34/592003 |archivedate=22 October 2007 |accessdate=11 August 2015 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Ssenkabirwa |first=Al Mahdi |date=5 April 2010 |title=Nkozi Links Up With Nsambya Hospital |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/892812/-/112puu1/-/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110611020259/https://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/892812/-/112puu1/-/index.html |archive-date=11 June 2011 |accessdate=10 June 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Mazinga |first=Mathias |date=13 December 2019 |title=Maria D'Arbela Loved People And Environment |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512054/maria-arbela-loved-people-environment |access-date=14 December 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-martyrs-varsity-opens-medical-school/-/688334/2460024/-/5s0txnz/-/index.html Uganda Martyrs University Egguddewo Essomero ly'obusawo]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
spwj07ogbmfcwb4ubt20s0r6lp582fc
George William Kyeyune
0
12153
60415
56575
2026-07-10T16:14:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60415
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Professor George William Kyeyune''' (yazaalibwa 1962) mukubi wa bifaananyi era pulofeesa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[Kampala]], Uganda. <ref name="auto">{{Cite web |last=start |date=15 December 2010 |title=The Perceptive Observer: An interview with George Kyeyune |url=http://www.startjournal.org/2010/12/the-perceptive-observer-an-interview-with-george-kyeyune/ |access-date=9 June 2019 |website=Start Journal}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=George Kyeyune |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/george-kyeyune/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190609021523/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/george-kyeyune/ |archive-date=9 June 2019 |access-date=9 June 2019 |website=The College of Engineering, Design, Art and Technology}}</ref> Asomesa okukola ebifaananyi okuva mu miti oba mu mbaawo, okubumba n’ebyafaayo by’ebifaananyi bya Afirika mu bbanguliro ly'obwayinginiya, okuwunda , ne tekinologiya erya– [[yunivasite y'e Makerere]] , ng’ayagala nnyo okunoonyereza ku nkuba y'ebifaananyi eri ku mulembe ne tekinologiya w’okukola ebibumbe mu byuma . <ref name=":0" /> N'era ye vviika wa [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko y'e Namirembe]] [[ow'ekkanisa ya Uganda.]]
== Obuto bwe ==
Prof. George Kyeyune yazaalibwa mu 1962 mu maka Uganda ag'ekyalo agatambulira ku nnono e [[Masaka]], mu [[ggombolola y'e Kyanamukaaka]] mu masekkati ga [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="auto"/> Ku myaka emito, yatandika okulaga obubonero bw’omuyiiya akuba ebifaananyi ng’akozesa ettaka nga akatiba ke kwakubira . Kino oluvannyuma kyamufuukira omulimu mu kukuba ebifaananyi (okusiiga ebifaananyi okukola ebifananyi okuva mu miti oba mu mbaawo n’okubumba). <ref name="auto" />
== Okusoma kwe ==
Prof. George Kyeyune yali muyizi wa bbanguliro lya Margaret Trowell School of Fine Arts mu kiseera ekyo (kati Margaret Trowell School of Industrial and ''Fine Arts),'' gye yatikkirwa ne [[Ddiguli esooka mu kukola okukuba n'okusiiga ebifaananyi|ddiguli esooka mu kukola, okukuba n'okusiiga ebifaananyi]] mu 1985. <ref name="auto"/> Era oluvannyuma yafuna dipulooma mu by’enjigiriza omwaka ogwaddako. Prof. George Kyeyune yafuna ddiguli eyokubiri mu kukulo, okukuba n'okusiiga ebifaananyi okuva mu [[yunivasite y'e Maharaja Sayajirao eya Baroda]] e [[Buyindi]] nga yasinga kukuguka mu kukola bifananyi okuva mu mbaawo oba emiti nokukola ebibumbe okuva mu bbumba ne mu byuma. <ref name="auto" /> Mu 1999, Prof. George Kyeyune yafuna sikaala okuva mu [[kakiiko ka sikaala ak'omukago ogugatta ensi ezaaliko amatwale ga Bungereza]] okusoma ddiguli ye eyokusatu (PhD) mu byafaayo by'okukuba ebifaananyi ku bbanguliro lya [[School of Oriental and African Studies]] (SOAS), mu yunivasite y'e London. <ref>{{Cite web |title=Lot 6 – 2019 |url=https://artauctioneastafrica.com/auction-lots/lot-6-2019/ |access-date=9 June 2019 |website=East African Art Auction}}</ref> <ref name="auto" />
== Emirimu gye ==
Prof. George Kyeyune yakomawo okuva e [[Buyindi]] natwala ekifo ky’obusomesa mu by’okubumba mu ssomero lye gye yasomerako. <ref name="auto"/> Mu kiseera [[musomesa ali ku ddaala eriddirira okufuuka pulofeesa]] mu bbanguliro ly'obwayingiiniya, okuwunda ne tekinologiya – ku [[yunivasite y'e Makerere]] N'era akola en’bifaanayi mu miti n'embaawo n'okubumba okuva mu bbumba ne mu byuma n’okusiiga ebifaananyi eby’emyoleso. <ref>{{Cite web |title=The Perceptive Observer: An interview with George Kyeyune – Start Journal |url=http://www.startjournal.org/2010/12/the-perceptive-observer-an-interview-with-george-kyeyune/ |access-date=9 June 2019 |website=startjournal.org}}</ref> Egimu ku mirimu gye mulimu : ''Kampala gye Nja Kuddayo Bulijjo (2011); Ku Saluuni (2011); Olugambo I & II (2011); Okukuba essimu (2011); Omutunzi ku mabbali g’enguudo (2011); Boodaboda I, II & III (2011); En Route okuva e Mbale'' (1983) ne [[Jesu Kristo|J ''esus'']] ''Okuwandiika mu musenyu'' (1983) n’ebirala. <ref>{{Cite web |last=start |date=29 November 2011 |title=Kyeyune's The Kampala I Will Always Come Back To: Sanitised Economic Injustices and the Risk of Propaganda |url=http://www.startjournal.org/2011/11/kyeyunes-the-kampala-i-will-always-come-back-to-sanitised-economic-injustices-and-the-risk-of-propaganda/ |access-date=9 June 2019 |website=Start Journal}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Prof. George Kyeyune taata w’omuyimbi munnayuganda [[Ragga Dee]] (yazaalibwa Daniel Kazibwe). <ref>{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-09-19 |title=9 Things You Didn't know about Ragga Dee |url=https://hardrockmedia.org/2022/09/9-things-you-didnt-know-about-ragga-dee/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US |archive-date=2023-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230122102816/https://hardrockmedia.org/2022/09/9-things-you-didnt-know-about-ragga-dee/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nyanchama |first=Venic |date=2021-06-25 |title=Ragga Dee bio: family, house, cars, net worth, songs, facts |url=https://www.tuko.co.ke/416390-ragga-dee-bio-family-house-cars-net-worth-song.html |access-date=2023-01-22 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Reflist}}{{Cite web |last=start |date=15 December 2010 |title=The Perceptive Observer: An interview with George Kyeyune |url=http://www.startjournal.org/2010/12/the-perceptive-observer-an-interview-with-george-kyeyune/ |access-date=9 June 2019 |website=Start Journal}}
# {{Cite web |title=George Kyeyune |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/george-kyeyune/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190609021523/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/george-kyeyune/ |archive-date=9 June 2019 |access-date=9 June 2019 |website=The College of Engineering, Design, Art and Technology}}
# {{Citation|last=NTVUganda|title=Church of Uganda mourns the death of Prof Apolo Nsibambi|date=30 May 2019|url=https://www.youtube.com/watch?v=01UhLW7SVyI|access-date=9 June 2019}}
# {{Cite web |title=Lot 6 – 2019 |url=https://artauctioneastafrica.com/auction-lots/lot-6-2019/ |access-date=9 June 2019 |website=East African Art Auction}}
# {{Cite web |title=The Perceptive Observer: An interview with George Kyeyune – Start Journal |url=http://www.startjournal.org/2010/12/the-perceptive-observer-an-interview-with-george-kyeyune/ |access-date=9 June 2019 |website=startjournal.org}}
# {{Cite web |last=start |date=29 November 2011 |title=Kyeyune's The Kampala I Will Always Come Back To: Sanitised Economic Injustices and the Risk of Propaganda |url=http://www.startjournal.org/2011/11/kyeyunes-the-kampala-i-will-always-come-back-to-sanitised-economic-injustices-and-the-risk-of-propaganda/ |access-date=9 June 2019 |website=Start Journal}}
# {{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-09-19 |title=9 Things You Didn't know about Ragga Dee |url=https://hardrockmedia.org/2022/09/9-things-you-didnt-know-about-ragga-dee/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US |archive-date=2023-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230122102816/https://hardrockmedia.org/2022/09/9-things-you-didnt-know-about-ragga-dee/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=Nyanchama |first=Venic |date=2021-06-25 |title=Ragga Dee bio: family, house, cars, net worth, songs, facts |url=https://www.tuko.co.ke/416390-ragga-dee-bio-family-house-cars-net-worth-song.html |access-date=2023-01-22 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
b0ltbvrh35c7xrxdx0i2cuhyid4zw17
60648
60415
2026-07-10T16:35:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60648
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Professor George William Kyeyune''' (yazaalibwa 1962) mukubi wa bifaananyi era pulofeesa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[Kampala]], Uganda. <ref name="auto">{{Cite web |last=start |date=15 December 2010 |title=The Perceptive Observer: An interview with George Kyeyune |url=http://www.startjournal.org/2010/12/the-perceptive-observer-an-interview-with-george-kyeyune/ |access-date=9 June 2019 |website=Start Journal}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=George Kyeyune |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/george-kyeyune/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190609021523/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/george-kyeyune/ |archive-date=9 June 2019 |access-date=9 June 2019 |website=The College of Engineering, Design, Art and Technology}}</ref> Asomesa okukola ebifaananyi okuva mu miti oba mu mbaawo, okubumba n’ebyafaayo by’ebifaananyi bya Afirika mu bbanguliro ly'obwayinginiya, okuwunda , ne tekinologiya erya– [[yunivasite y'e Makerere]] , ng’ayagala nnyo okunoonyereza ku nkuba y'ebifaananyi eri ku mulembe ne tekinologiya w’okukola ebibumbe mu byuma . <ref name=":0" /> N'era ye vviika wa [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko y'e Namirembe]] [[ow'ekkanisa ya Uganda.]]
== Obuto bwe ==
Prof. George Kyeyune yazaalibwa mu 1962 mu maka Uganda ag'ekyalo agatambulira ku nnono e [[Masaka]], mu [[ggombolola y'e Kyanamukaaka]] mu masekkati ga [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="auto"/> Ku myaka emito, yatandika okulaga obubonero bw’omuyiiya akuba ebifaananyi ng’akozesa ettaka nga akatiba ke kwakubira . Kino oluvannyuma kyamufuukira omulimu mu kukuba ebifaananyi (okusiiga ebifaananyi okukola ebifananyi okuva mu miti oba mu mbaawo n’okubumba). <ref name="auto" />
== Okusoma kwe ==
Prof. George Kyeyune yali muyizi wa bbanguliro lya Margaret Trowell School of Fine Arts mu kiseera ekyo (kati Margaret Trowell School of Industrial and ''Fine Arts),'' gye yatikkirwa ne [[Ddiguli esooka mu kukola okukuba n'okusiiga ebifaananyi|ddiguli esooka mu kukola, okukuba n'okusiiga ebifaananyi]] mu 1985. <ref name="auto"/> Era oluvannyuma yafuna dipulooma mu by’enjigiriza omwaka ogwaddako. Prof. George Kyeyune yafuna ddiguli eyokubiri mu kukulo, okukuba n'okusiiga ebifaananyi okuva mu [[yunivasite y'e Maharaja Sayajirao eya Baroda]] e [[Buyindi]] nga yasinga kukuguka mu kukola bifananyi okuva mu mbaawo oba emiti nokukola ebibumbe okuva mu bbumba ne mu byuma. <ref name="auto" /> Mu 1999, Prof. George Kyeyune yafuna sikaala okuva mu [[kakiiko ka sikaala ak'omukago ogugatta ensi ezaaliko amatwale ga Bungereza]] okusoma ddiguli ye eyokusatu (PhD) mu byafaayo by'okukuba ebifaananyi ku bbanguliro lya [[School of Oriental and African Studies]] (SOAS), mu yunivasite y'e London. <ref>{{Cite web |title=Lot 6 – 2019 |url=https://artauctioneastafrica.com/auction-lots/lot-6-2019/ |access-date=9 June 2019 |website=East African Art Auction}}</ref> <ref name="auto" />
== Emirimu gye ==
Prof. George Kyeyune yakomawo okuva e [[Buyindi]] natwala ekifo ky’obusomesa mu by’okubumba mu ssomero lye gye yasomerako. <ref name="auto"/> Mu kiseera [[musomesa ali ku ddaala eriddirira okufuuka pulofeesa]] mu bbanguliro ly'obwayingiiniya, okuwunda ne tekinologiya – ku [[yunivasite y'e Makerere]] N'era akola en’bifaanayi mu miti n'embaawo n'okubumba okuva mu bbumba ne mu byuma n’okusiiga ebifaananyi eby’emyoleso. <ref>{{Cite web |title=The Perceptive Observer: An interview with George Kyeyune – Start Journal |url=http://www.startjournal.org/2010/12/the-perceptive-observer-an-interview-with-george-kyeyune/ |access-date=9 June 2019 |website=startjournal.org}}</ref> Egimu ku mirimu gye mulimu : ''Kampala gye Nja Kuddayo Bulijjo (2011); Ku Saluuni (2011); Olugambo I & II (2011); Okukuba essimu (2011); Omutunzi ku mabbali g’enguudo (2011); Boodaboda I, II & III (2011); En Route okuva e Mbale'' (1983) ne [[Jesu Kristo|J ''esus'']] ''Okuwandiika mu musenyu'' (1983) n’ebirala. <ref>{{Cite web |last=start |date=29 November 2011 |title=Kyeyune's The Kampala I Will Always Come Back To: Sanitised Economic Injustices and the Risk of Propaganda |url=http://www.startjournal.org/2011/11/kyeyunes-the-kampala-i-will-always-come-back-to-sanitised-economic-injustices-and-the-risk-of-propaganda/ |access-date=9 June 2019 |website=Start Journal}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Prof. George Kyeyune taata w’omuyimbi munnayuganda [[Ragga Dee]] (yazaalibwa Daniel Kazibwe). <ref>{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-09-19 |title=9 Things You Didn't know about Ragga Dee |url=https://hardrockmedia.org/2022/09/9-things-you-didnt-know-about-ragga-dee/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US |archive-date=2023-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230122102816/https://hardrockmedia.org/2022/09/9-things-you-didnt-know-about-ragga-dee/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nyanchama |first=Venic |date=2021-06-25 |title=Ragga Dee bio: family, house, cars, net worth, songs, facts |url=https://www.tuko.co.ke/416390-ragga-dee-bio-family-house-cars-net-worth-song.html |access-date=2023-01-22 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Reflist}}{{Cite web |last=start |date=15 December 2010 |title=The Perceptive Observer: An interview with George Kyeyune |url=http://www.startjournal.org/2010/12/the-perceptive-observer-an-interview-with-george-kyeyune/ |access-date=9 June 2019 |website=Start Journal}}
# {{Cite web |title=George Kyeyune |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/george-kyeyune/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190609021523/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/george-kyeyune/ |archive-date=9 June 2019 |access-date=9 June 2019 |website=The College of Engineering, Design, Art and Technology}}
# {{Citation|last=NTVUganda|title=Church of Uganda mourns the death of Prof Apolo Nsibambi|date=30 May 2019|url=https://www.youtube.com/watch?v=01UhLW7SVyI|access-date=9 June 2019}}
# {{Cite web |title=Lot 6 – 2019 |url=https://artauctioneastafrica.com/auction-lots/lot-6-2019/ |access-date=9 June 2019 |website=East African Art Auction}}
# {{Cite web |title=The Perceptive Observer: An interview with George Kyeyune – Start Journal |url=http://www.startjournal.org/2010/12/the-perceptive-observer-an-interview-with-george-kyeyune/ |access-date=9 June 2019 |website=startjournal.org}}
# {{Cite web |last=start |date=29 November 2011 |title=Kyeyune's The Kampala I Will Always Come Back To: Sanitised Economic Injustices and the Risk of Propaganda |url=http://www.startjournal.org/2011/11/kyeyunes-the-kampala-i-will-always-come-back-to-sanitised-economic-injustices-and-the-risk-of-propaganda/ |access-date=9 June 2019 |website=Start Journal}}
# {{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-09-19 |title=9 Things You Didn't know about Ragga Dee |url=https://hardrockmedia.org/2022/09/9-things-you-didnt-know-about-ragga-dee/ |access-date=2023-01-22 |website=Hard Rock Media |language=en-US |archive-date=2023-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230122102816/https://hardrockmedia.org/2022/09/9-things-you-didnt-know-about-ragga-dee/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=Nyanchama |first=Venic |date=2021-06-25 |title=Ragga Dee bio: family, house, cars, net worth, songs, facts |url=https://www.tuko.co.ke/416390-ragga-dee-bio-family-house-cars-net-worth-song.html |access-date=2023-01-22 |website=Tuko.co.ke - Kenya news. |language=en}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
qk9qi0mtrd5rsro6jrm0ssoeljzb9c0
Fred Bwino Kyakulaga
0
12172
60726
56228
2026-07-11T05:12:10Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60726
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fredrick Bwino Kyakulaga''' yazaalibwa mu Gwomukaaga nga 22, 1964 Munnayuganda [[Munnassomabusirikitu(Microbiologist)|omukugu mu by'obutonde obutonotono]] era [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] akola nga Minisita Omubeezi Ow'eby'obulimi, Amakolero Ebisolo, n'Obuvubi, ekifo kye yakwata mu Gwomukaaga mu 2021. Era ye [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Kigulu North mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Iganga]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |date=2022-12-23 |title=Govt to plant 100,000 hectares of oil palm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-plant-100-000-hectares-of-oil-palm-4064502 |access-date=2023-02-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=11 October 2022 |title=Gov't sets interventions to end food insecurity |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/144864 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Fred Bwino Kyakulaga Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/fred-bwino-kyakulaga/ |access-date=2023-02-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Senyonyi |first=Taddewo William |date=2021-08-06 |title=Agriculture State Minister Applauds UCDA For Developments In Sub-sector » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/agriculture-state-minister-applauds-ucda-for-developments-in-sub-sector/ |access-date=2023-02-04 |website=Business Focus |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Akankwatsa |first=Tonny |date=2022-09-17 |title=Uganda's Anti Tick Vaccine Ready for Field Trials |url=https://thetowerpost.com/2022/09/17/ugandas-anti-tick-vaccine-ready-for-field-trials/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Samuel |date=13 October 2021 |title=Reenergized MAAIF seeks media alliances to transform agriculture |url=https://www.observer.ug/businessnews/71508-reenergized-maaif-seeks-media-alliances-to-transform-agriculture |access-date=2023-02-04 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-19 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=2023-02-04 |website=Daily Express News |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bwe n’obuyigirize ==
Fred Bwino Kyakulaga yazaalibwa mu Gwamukaaga nga 22, 1964 e Kigulu mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] .
Fred alina diguli ey'okusatu mu [[:en:Public_administration|by’Okudukanya Emirimu gya Gavumenti]] okuva mu [[Uganda Management Institute]], MA mu by’okugula n'okutambuza eby'amaguzi okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] era mu kiseera kino akola Diguli ye ey'Okusatu mu Kunoonyereza ku by’Obulimi mu by’Obutonde bw’Ebimera.
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_government_ministries_of_Uganda|Olukalala lwa Minisitule za Gavumenti mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eye 11]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eye 10]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Emikutu emirala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20251118221726/https://www.agriculture.go.ug/minister-of-state-for-agriculture/ Omukutu gwa Minisitule y’eby'obulimi, Amakolero g’ebisolo n’obuvubi]
* [https://www.fao.org/fileadmin/templates/cfs/Events/ExpoDubai/Bio/Hon._Bwino_Fred_Kyakulaga_Bio.pdf Omukutu gwa FAO]
l0hxq1f16j4911oo4gwjyfbpx0w882o
CIYOTA
0
12185
60711
54568
2026-07-11T01:20:13Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60711
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''COBURWAS International Youth Organization to Transform Africa''', ekimannyikiddwa ennyo nga '''CIYOTA''' kibiina kya Uganda ekisomesa abanoonyi boobubudamu, ekitali ku musingi gwakukola magoba. Kyatandikibwaawo 2005 abavubuka ababundabunda okwali Benson Wereje, Daniel Muhwezi ne Bahati Kanyamanza, era nga y'ou kubaali baatuuka ku fayinolo z'abavuganya ku [[:en:Nansen_Refugee_Award|ngule ya Nansen Refugee Award]] mu 2013 mu [[:en:Africa|Afrika]].
Kidukanya [[:en:Primary_school|esomero lya pulayimale]] n'ebisulo okusobozesa abavubuka okugenda mu [[:en:Secondary_school|masomero ga siniya]] ne [[:en:University|yunivasite]] .
Mu 2018, [[:en:University|esomero lya COBURWAS primary school]] lyatwalibwa okubeera nga erimu ku g'emirundi enna agaasinga mu [[Yuganda|Uganda]] .
== Entuuma y’amannya ==
COBURWAS kiwandiiko mu bumpiimpi ekikozesebwa e [[:en:Congo_Free_State|Congo]], [[Burundi]], [[Rwanda]] ne [[Sudaani|Sudan]]. <ref>{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=27 March 2018 |title=Refugee School Gives Hope, Free Education in West Uganda |url=https://www.voanews.com/a/refugee-school-gives-hope-free-education-west-uganda/4319053.html |access-date=2022-08-05 |website=VOA |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Madegwa |first=Nelly |date=7 July 2021 |title=What Africa can teach the world about refugees |url=https://www.the-star.co.ke/news/big-read/2021-07-07-what-africa-can-teach-the-world-about-refugees/ |access-date=2022-08-05 |website=The Star |language=en-KE}}</ref>
== Ebikikwatako ==
CIYOTA yatandikibwaawo abavubuka abaali bakola obwanakyeewa abaali babeera mukungaaniro ly'ababundabunda mu [[Ensenga yababundabunda Kyangwali|Kyangwali Refugee Settlement]] omwali aba mu [[Democratic Republic of Congo]], [[Burundi]], [[Yuganda|Uganda]], [[Rwanda]], ne [[Sudaani|Sudan]], omuli Benson Wereje eyali anoonya obubudamu ng'ava Congo, Daniel Muhwezi ne Bahati Kanyamanza mu Gwekumineebiri mu 2005. <ref>{{Cite web |title=Who we are |url=https://www.coburwas.org/who-we-are |access-date=2022-08-05 |website=www.coburwas.org}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Benson Wereje {{!}} Ashoka {{!}} Everyone a Changemaker |url=https://www.ashoka.org/en-ca/fellow/benson-wereje |access-date=2022-08-05 |website=www.ashoka.org |language=en-ca}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=Aguiar |first=Anastasia |title=CIYOTA |url=https://globaled.gse.harvard.edu/ciyota |access-date=2022-08-05 |website=Global Education Innovation Initiative, Harvard University |language=en |archive-date=2022-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220805174413/https://globaled.gse.harvard.edu/ciyota |url-status=dead }}</ref> Abaakitandikawo, baali baduka okuva mu [[Democratic Republic of Congo]] e [[:en:Rutshuru_Territory|Rutchuru]], mu bitundu bya North [[:en:Kivu|Kivu]] Province. <ref>{{Cite web |date=6 Sep 2017 |title=UNHCR Nansen Refugee Award runners-up transform lives |url=https://www.unhcr.org/59afae6f4.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181030040303/http://www.unhcr.org/59afae6f4.html |archive-date=30 October 2018 |access-date=5 August 2022}}</ref>
== Byebakola ==
CIYOTA ekola mu kuwereza mu by’enjigiriza mu [[Yuganda|Uganda]] ng’esomesa abayizi abasoba mu 400 eby'enjigiriza bya pulayimale, abayizi 100 eby'enjigiriza bya [[:en:Secondary_school|siniya]], abayizi 30 nga basomera kubweereere oluvannyuma lw'okubawa basale okwewala okukozesa obutabanguko, n'okusomesa abavubuka 5,000 obukulembeze mu by'okutandikawo emirimu. <ref name=":0"/> CIYOTA edukanya esomero lya pulayimale , erikulemberwa John Bosco Okoboi, erisinganibwa mu kifo ewakungaanira ababunda bunda ekya [[:en:Kyangwali_Refugee_Settlement|Kyangwali Refugee Settlement]] era kiwagira abayizi abagenda mu [[:en:Secondary_school|siniya]] ne mu universite ewalala mu Uganda nga bayita mu bawa eby'ensula okulinaana amatendekero gyebasomera[[Ensenga yababundabunda Kyangwali|.]] <ref name=":0" /> <ref name=":1">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSawa2018">Sawa, Pius (2018-01-11). [https://www.reuters.com/article/us-africa-refugees-education-girls-idUSKBN1F01IR "African refugees help girls learn to avoid abuse, early marriage"]. ''Reuters''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-08-05</span></span>.</cite></ref>
CIYOTA ye yatuuka ku fayinolo mu baali bavuganya mu kitundu bya [[Afirika|Afrika]] kungule ya [[:en:Nansen_Refugee_Award|Nansen Refugee Award]] mu 2013. <ref>{{Cite web |last=Refugees |first=United Nations High Commissioner for |title=2017 Winner |url=https://www.unhcr.org/current-winner.html |access-date=2022-08-05 |website=UNHCR |language=en}}</ref>
Mu 2018, [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y’Eby'enjigiriza]] mu Uganda yasengeka [[:en:Primary_school|esomero lya pulayimal]] erya COBURWAS ng'ery'okuna ku gaali gasinga mu [[:en:Country|ggwanga]]. <ref>{{Cite web |last=Onyulo |first=Tonny |date=6 Aug 2018 |title=School Started by Refugees Becomes One of Uganda’s Best |url=https://deeply.thenewhumanitarian.org/refugees/articles/2018/08/16/school-started-by-refugees-becomes-one-of-ugandas-best |access-date=2022-08-05 |website=[[The New Humanitarian]] |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.coburwas.org/ Omukutu omutongole]
pfhvy0bce0sx011163iarqosp4kv3jg
Moses Ebuk
0
12226
60276
42879
2026-07-10T16:07:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60276
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Ebuk''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Neurophysiologist|mukugu mu by'obusimu bw'omubwongo]], [[:en:Academic_staff|musomesa]] era [[:en:Diplomat|omukiise w'eggwanga mu mawanga amalala]] .
Ebuk, omukugu [[:en:Neurophysiologist|mu by’obusimu bw'omubwongo]], yaliko omusomesa mu ssomero lya College of Health Sciences mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] e [[:en:Mulago|Mulago]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/artman/publish/health-and-living/Bedwetting_in_adults_indicates_a_problem_printer.shtml</ref>
Mu 2005, Ebuk yalondebwa ku kuba [[:en:Ambassador_of_Uganda_to_the_Democratic_Republic_of_the_Congo|Omubaka wa Uganda mu Democratic Republic of the Congo]]. Oluvannyuma lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okumuwa omulimu gwe ogwo ogwasooka, [[:en:Jacob_Okello|Jacob Okello]], yaleetera okulondebwa kwe okugaanibwa [[:en:Government_of_the_Democratic_Republic_of_the_Congo|gavumenti ya]] [[:en:Democratic_Republic_of_Congo|Democratic Republic of Congo]] e [[:en:Kinshasa|Kinshasa]] . <ref>https://web.archive.org/web/20120218105304/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/453143</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20060418211709/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/493486</ref>
Nga 11 Ogwomwenda 2008, Ebuk yalondebwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] okubeera [[:en:Ambassador_of_Uganda_to_Russia|Omubaka wa Uganda mu Russia]] . Yayanjula ebiwandiiko bye eby'obubaka eri [[:en:President_of_Russia|Pulezidenti wa Russia]] [[:en:Dmitry_Medvedev|Dmitry Medvedev]] nga 27 Ogwokubiri, 2009. <ref>https://archive.today/20120804041133/http://www.kremlin.ru/text/docs/2009/02/213384.shtml</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
gu7fl7ke0efy1xmye9czoklr92bfzly
60483
60276
2026-07-10T16:26:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60483
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Ebuk''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Neurophysiologist|mukugu mu by'obusimu bw'omubwongo]], [[:en:Academic_staff|musomesa]] era [[:en:Diplomat|omukiise w'eggwanga mu mawanga amalala]] .
Ebuk, omukugu [[:en:Neurophysiologist|mu by’obusimu bw'omubwongo]], yaliko omusomesa mu ssomero lya College of Health Sciences mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] e [[:en:Mulago|Mulago]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/artman/publish/health-and-living/Bedwetting_in_adults_indicates_a_problem_printer.shtml</ref>
Mu 2005, Ebuk yalondebwa ku kuba [[:en:Ambassador_of_Uganda_to_the_Democratic_Republic_of_the_Congo|Omubaka wa Uganda mu Democratic Republic of the Congo]]. Oluvannyuma lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okumuwa omulimu gwe ogwo ogwasooka, [[:en:Jacob_Okello|Jacob Okello]], yaleetera okulondebwa kwe okugaanibwa [[:en:Government_of_the_Democratic_Republic_of_the_Congo|gavumenti ya]] [[:en:Democratic_Republic_of_Congo|Democratic Republic of Congo]] e [[:en:Kinshasa|Kinshasa]] . <ref>https://web.archive.org/web/20120218105304/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/453143</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20060418211709/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/493486</ref>
Nga 11 Ogwomwenda 2008, Ebuk yalondebwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[Yoweri Museveni]] okubeera [[:en:Ambassador_of_Uganda_to_Russia|Omubaka wa Uganda mu Russia]] . Yayanjula ebiwandiiko bye eby'obubaka eri [[:en:President_of_Russia|Pulezidenti wa Russia]] [[:en:Dmitry_Medvedev|Dmitry Medvedev]] nga 27 Ogwokubiri, 2009. <ref>https://archive.today/20120804041133/http://www.kremlin.ru/text/docs/2009/02/213384.shtml</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
io6xfx236iuwbf7hnvpd7uelvzdvegy
Busoga United Football Club
0
12236
60710
54534
2026-07-11T01:16:22Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60710
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Busoga United Football Club''', era eyitibwa '''Busoga United FC''', [[:en:Football_team|ttiimu ya mupiira]] okuva mu ttawuni y'e [[Jinja]], mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]], mu [[:en:Busoga_sub-region|kitundu ky'e Busoga]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu ky’Obuvanjuba]] bwa [[Yuganda|Uganda]], nga mu kiseera kino bazannyira mu kibinja kya Uganda Eky'okusatu oluvannyuma lw'okubeera nga baasalibwaako okuva mu Kibinja kya FUFA Big league.<ref>https://kawowo.com/2025/06/21/three-former-topflight-clubs-demoted-further-to-division-three/</ref> <ref name="1R">{{Cite web |last=KJSS FC |date=21 June 2018 |title=About Kirinya–Jinja SSS FC |url=http://kirinyajinjassfc.com/ |access-date=21 June 2018 |publisher=Kirinya–Jinja Secondary School FC (KJSS FC) |archive-date=25 June 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180625085241/http://kirinyajinjassfc.com/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-08-27 |title=Busoga United FC - BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/club/busoga-united-fc/ |access-date=2024-08-16 |language=en-US |archive-date=2024-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240816095244/https://bulfc.co.ug/club/busoga-united-fc/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebibakwatako ==
Busoga United Football Club nga mu bumpi mpi bakiwandiika nga BUFC kiraabu empandiise wansi w'ekibiina Ekidukanya Omupiira mu Uganda ekya FUFA, era nga kiraabu y’omupiira ezannyira mu kibinja kya Uganda eky'okusatu, ng'eno yatandikibwaawo mu 2012 ng'eyitibwa Kirinya-Jinja SSS.
Kirinya-Jinja SSS yakyuusa erinya nebatandika okugiyita Busoga United FC mu 2019. Ttiimu eno y'emu ku kiraabu ezaali zisinga okubeera n'abawagizi abangi mu bitundu by’e Busoga, ng'eno waliwo disitulikiti ezisoba mu munaana ng’era yali erina abawagizi abasoba mu 4,000,000.
Busoga United FC baalina ofiisi zabwe ku kisaawe ky'e Kakindu e Jinja, ng'era emipiira gyaayo egya liigi y’okuntikko yali egitegekera ku kisaawe ky'e Kakindu, ng'amaka gaayo nga kino ky'ali kituuza abawagizi abawera 45,000.
== Akabonero ==
== Likodi n'ebibalo ==
{| class="wikitable"
|+
!Omuwendo
! Erinnya
! Omwaka gw’okuzaalibwa
!
|-
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|}
== Abazannyi ==
Ttiimu eriwo kati yali yakuva mu Gwekumi nga 18, 2022. <ref>{{Cite web |title=Busoga United Players, 22-23 Squad - AiScore |url=https://www.aiscore.com/team-busoga-united/34kgminl6wc8ko9/squad |access-date=2022-10-18 |website=www.aiscore.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Busoga United FC - Soccer - Team Profile - Results, fixtures, squad, statistics - Global Sports Archive |url=https://globalsportsarchive.com/team/soccer/busoga-united-fc/11195/ |access-date=2024-08-16 |website=globalsportsarchive.com}}</ref>
=== Abazannyi abaliwo kati ===
== Abaali bagidukanya ==
=== Ensengeka ya ttiimu okuviira ddala ku w'okutinko ===
* Ssentebe:{{Flagicon|Uganda}} [[Diana Hope Nyago]]
* Akulira eby'emirimu :{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Lule_Derrick|Lule Derrick]]'''
* Omutendesi omukulu/ Maneja:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Vincent_Lukyamuzi|Vincent Lukyamuzi,]]'''
* Omu myuuka w’omutendesi omukulu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Jalendo_Jimmy|Jalendo Jimmy]]'''
* Omutendesi w'okukuuma ggoolo:{{Flagicon|Uganda}} [[:en:Bright_Dhaira|Bright '''Dhaira''']]
* Akuumira abasambi ku mutindo :{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Ikoba_Afani|Ikoba Afani]]'''
* Omusawo wa Ttiimu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Kulika_Ivan|Kulika Ivan]]'''
* Omusawo wa Ttiimu:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Kaluma_Racheal|Kaluma Racheal]]'''
* Omusawo w’omubiri:{{Flagicon|Uganda}} '''[[:en:Ongei_Daniel|Ongei Danyeri]]'''
== Ekisaawe ==
Ttiimu eno ekozesa ekisaawe kya Kakindu ekituuza abantu 4,500 era nga kino bakikozesa ne kiraabu eziwerako ezisinganibwa mu bitundu by'e Busoga okuli Bul FC, Jinja Municipal Council Football Club. <ref>{{Cite web |date=2021-02-08 |title=Kakindu stadium in ownership controversy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/kakindu-stadium-in-ownership-controversy-1648346 |access-date=2022-10-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-01-31 |title=StarTimes UPL: Busoga United to host URA at Kakindu Stadium {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/startimes-upl-busoga-united-to-host-ura-at-kakindu-stadium/ |access-date=2022-10-27 |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Bright_Stars_FC|Bright Stars FC]]
* [[Express FC]]
* [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20190823221822/http://kirinyajinjassfc.com/ Omukutu gwa Kirinya-Jinja SSS FC]
qgt5g89hhpy0nj06hfoetn8h771lq8n
Opiyo Oloya
0
12238
60381
43160
2026-07-10T16:14:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60381
wikitext
text/x-wiki
'''Opiyo Oloya,''' nzaalwa za Uganda, nga musomesa era omuwandiisi, abeera mu Canada, mu kiseera kino y'amyuuka Omukulembezze ku [[:en:University_of_Western_Ontario|Western University]] avunaanyizibwa ku By'obwenkanya, okuteeka okunyigira abantu mu nsonga ez'enjawulo n'okubasembeza. <ref>''Western News'' 13 July 2021 https://news.westernu.ca/2021/07/opiyo-oloya-to-lead-equity-work/ </ref> Yawandiika akatabo akayitibwa ''Child to Soldier'' akaafulumizibwa ab'empapula za [[:en:University_of_Toronto|University of Toronto]] mu 2013. Akatabo kano kakwata ku bajaasi naye nga baana abaayingizibwa mu magye ga [[Joseph Kony]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Teresa Latchford |date=20 October 2011 |title=Fleet-footed principal leads by example |url=https://www.yorkregion.com/news-story/1463301-fleet-footed-principal-leads-by-example/ |access-date=5 December 2019 |publisher=Yorkregion.com |place=Newmarket, Ontario, Canada}}</ref>
== Obuvo n'obuyigirize ==
Oloya yazaalibwa mu kyalo Pamin-Yai, mu [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] ey’omulembe guno, [[:en:Northern_Region,_Uganda|mu kitundu ky’obukiikakkono, mu Uganda]], mu 1957. <ref name="Father">{{Cite web |last=Oloya |first=Opiyo |date=22 June 2010 |title=Happy Father's Day Mzee Alipayo Oloya! I Salute You |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/20/723474 |access-date=1 April 2015}}</ref> Mu kiseera bwe yazaalibwa, Disitulikiti y’e Amuru kyali kitundu ku [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Gulu]] ebaliraanye kati. Oluvannyuma lw’okusomera ku masomero g'omukitundu ky'ewaabwe, yagenda ku [[:en:Sir_Samuel_Baker_Secondary_School|Sir Samuel Baker Secondary School]] gyeyasomera okuva mu S1 okutuuka ku S3, okuva mu 1973 okutuuka mu 1976. Yakyuka n’agenda mu [[:en:St._Peter's_College_Tororo|St. Peter’s College e Tororo]], gyeyatuulira S.4 ne S.6, okuva mu 1976 okutuuka mu 1979. Mu 1979 yakirizibwa ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] okusoma a diguli mu Sayaansi w'eby'obufuzi. Bwe yali e Makerere, yeenyigira nnyo mu by'obufuzi ng'ali kutendekero lino era n’alondebwa okuba pulezidenti w’Ekibiina E''kigatta Abayizi mu Makerere University''. Endowooza ze zaakontana nga n'ab'obuyinza abaali mu biseera bya [[Milton Obote|Obote II]] eyali mu buyinza mu kiseera ekyo. <ref name="Music">{{Cite web |last=Oloya |first=Opiyo |date=2008 |title=Biography of Opiyo Oloya |url=http://www.rootsworld.com/rw/feature/oloyabio.html |access-date=1 April 2015 |publisher=Rootsworld.com}}</ref>
Mu 1981, yaddukira ku muliraano e Kenya, nga tanamaliriza misomo gye egya diguli. <ref>{{cite news|last=Lubega|first=Henry|date=2019|title=He fled Mak a student, returned as a lecturer|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/He-fled-Mak-student-returned-lecturer/688334-5184728-eavhac/index.html|work=Daily Monitor|access-date=7 October 2019}}</ref> Yawaaba omusango gw’obubudamu e Kenya era n’akkirizibwa [[:en:Canada|Canada]], gye yasengukira mu 1981. Yeeyongerayo n'emisomo gye ku [[:en:Queen's_University_at_Kingston|Queen’s University]], n’atikirwa diguli mu [[:en:Bachelor_of_Arts|By'emisomo Egy'enjawulo Sayansi w’Eby'obufuzi]] mu 1986. Yagenda mu maaso n’afuna diguli ey'Okubiri mu By'okusomesa okuva mu [[:en:University_of_Ottawa|University of Ottawa]] mu 1988. <ref name="Music">{{Cite web |last=Oloya |first=Opiyo |date=2008 |title=Biography of Opiyo Oloya |url=http://www.rootsworld.com/rw/feature/oloyabio.html |access-date=1 April 2015 |publisher=Rootsworld.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOloya2008">Oloya, Opiyo (2008). [http://www.rootsworld.com/rw/feature/oloyabio.html "Biography of Opiyo Oloya"]. Rootsworld.com<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu Gwomukaaga mu 2010, yafuna obuwanguzi bw'okuwolereza ebbaluwa ye ey'okusoma diguli Ey'okusatu okuva mu [[:en:York_University|York University]]. <ref name="Father">{{Cite web |last=Oloya |first=Opiyo |date=22 June 2010 |title=Happy Father's Day Mzee Alipayo Oloya! I Salute You |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/20/723474 |access-date=1 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOloya2010">Oloya, Opiyo (22 June 2010). [http://www.newvision.co.ug/PA/8/20/723474 "Happy Father's Day Mzee Alipayo Oloya! I Salute You"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
Oloya ye muwandiisi wa bitabo ebiwerako, omuli ''Child to Soldier'' ( [[:en:University_of_Toronto_Press|University of Toronto Press]], 2013) ne ''Black Hawks rising: emboozi y’olutalo lwa AMISOM olw’obuwanguzi n’abayeekera ba Somalia, 2007-2014'' . <ref>{{Cite journal |last=Hurlbut |first=Joanne |date=2015 |title=Review: Child to Soldier: Stories from Joseph Kony's Lord's Resistance Army |journal=Nova Religio |volume=18 |issue=3 |pages=126–8 |doi=10.1525/nr.2015.18.3.126 |jstor=10.1525/nr.2015.18.3.126}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Solomon |first=Hussein |date=2017 |title=Book Review: BLACK HAWKS RISING: THE STORY OF AMISOM'S SUCCESSFUL WAR AGAINST SOMALI INSURGENTS, 2007-2014. |url=https://www.ajol.info/index.php/smsajms/article/view/160599/150170 |journal=Scientia Militaria: South African Journal of Military Studies |volume=45 |issue=1 |pages=155–7 |doi=10.5787/45-1-1199 |access-date=7 October 2019 |doi-access=free}}</ref> Omulimu omukulu Opiyo Oloya gwe yalonda gwakusomesa.
== Laba ne ==
* [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]]
* [[Gulu]]
* [[Betty Oyella Bigombe|Betty Bigombe]]
* [[:en:Acholi_sub-region|Ekitundu ekitono ekya Acholi]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
p5r63b20boglgndr3qorxh3zdoqccih
60575
60381
2026-07-10T16:35:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60575
wikitext
text/x-wiki
'''Opiyo Oloya,''' nzaalwa za Uganda, nga musomesa era omuwandiisi, abeera mu Canada, mu kiseera kino y'amyuuka Omukulembezze ku [[:en:University_of_Western_Ontario|Western University]] avunaanyizibwa ku By'obwenkanya, okuteeka okunyigira abantu mu nsonga ez'enjawulo n'okubasembeza. <ref>''Western News'' 13 July 2021 https://news.westernu.ca/2021/07/opiyo-oloya-to-lead-equity-work/ </ref> Yawandiika akatabo akayitibwa ''Child to Soldier'' akaafulumizibwa ab'empapula za [[:en:University_of_Toronto|University of Toronto]] mu 2013. Akatabo kano kakwata ku bajaasi naye nga baana abaayingizibwa mu magye ga [[Joseph Kony]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Teresa Latchford |date=20 October 2011 |title=Fleet-footed principal leads by example |url=https://www.yorkregion.com/news-story/1463301-fleet-footed-principal-leads-by-example/ |access-date=5 December 2019 |publisher=Yorkregion.com |place=Newmarket, Ontario, Canada}}</ref>
== Obuvo n'obuyigirize ==
Oloya yazaalibwa mu kyalo Pamin-Yai, mu [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] ey’omulembe guno, [[:en:Northern_Region,_Uganda|mu kitundu ky’obukiikakkono, mu Uganda]], mu 1957. <ref name="Father">{{Cite web |last=Oloya |first=Opiyo |date=22 June 2010 |title=Happy Father's Day Mzee Alipayo Oloya! I Salute You |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/20/723474 |access-date=1 April 2015}}</ref> Mu kiseera bwe yazaalibwa, Disitulikiti y’e Amuru kyali kitundu ku [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Gulu]] ebaliraanye kati. Oluvannyuma lw’okusomera ku masomero g'omukitundu ky'ewaabwe, yagenda ku [[:en:Sir_Samuel_Baker_Secondary_School|Sir Samuel Baker Secondary School]] gyeyasomera okuva mu S1 okutuuka ku S3, okuva mu 1973 okutuuka mu 1976. Yakyuka n’agenda mu [[:en:St._Peter's_College_Tororo|St. Peter’s College e Tororo]], gyeyatuulira S.4 ne S.6, okuva mu 1976 okutuuka mu 1979. Mu 1979 yakirizibwa ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] okusoma a diguli mu Sayaansi w'eby'obufuzi. Bwe yali e Makerere, yeenyigira nnyo mu by'obufuzi ng'ali kutendekero lino era n’alondebwa okuba pulezidenti w’Ekibiina E''kigatta Abayizi mu Makerere University''. Endowooza ze zaakontana nga n'ab'obuyinza abaali mu biseera bya [[Milton Obote|Obote II]] eyali mu buyinza mu kiseera ekyo. <ref name="Music">{{Cite web |last=Oloya |first=Opiyo |date=2008 |title=Biography of Opiyo Oloya |url=http://www.rootsworld.com/rw/feature/oloyabio.html |access-date=1 April 2015 |publisher=Rootsworld.com}}</ref>
Mu 1981, yaddukira ku muliraano e Kenya, nga tanamaliriza misomo gye egya diguli. <ref>{{cite news|last=Lubega|first=Henry|date=2019|title=He fled Mak a student, returned as a lecturer|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/He-fled-Mak-student-returned-lecturer/688334-5184728-eavhac/index.html|work=Daily Monitor|access-date=7 October 2019}}</ref> Yawaaba omusango gw’obubudamu e Kenya era n’akkirizibwa [[:en:Canada|Canada]], gye yasengukira mu 1981. Yeeyongerayo n'emisomo gye ku [[:en:Queen's_University_at_Kingston|Queen’s University]], n’atikirwa diguli mu [[:en:Bachelor_of_Arts|By'emisomo Egy'enjawulo Sayansi w’Eby'obufuzi]] mu 1986. Yagenda mu maaso n’afuna diguli ey'Okubiri mu By'okusomesa okuva mu [[:en:University_of_Ottawa|University of Ottawa]] mu 1988. <ref name="Music">{{Cite web |last=Oloya |first=Opiyo |date=2008 |title=Biography of Opiyo Oloya |url=http://www.rootsworld.com/rw/feature/oloyabio.html |access-date=1 April 2015 |publisher=Rootsworld.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOloya2008">Oloya, Opiyo (2008). [http://www.rootsworld.com/rw/feature/oloyabio.html "Biography of Opiyo Oloya"]. Rootsworld.com<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu Gwomukaaga mu 2010, yafuna obuwanguzi bw'okuwolereza ebbaluwa ye ey'okusoma diguli Ey'okusatu okuva mu [[:en:York_University|York University]]. <ref name="Father">{{Cite web |last=Oloya |first=Opiyo |date=22 June 2010 |title=Happy Father's Day Mzee Alipayo Oloya! I Salute You |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/20/723474 |access-date=1 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOloya2010">Oloya, Opiyo (22 June 2010). [http://www.newvision.co.ug/PA/8/20/723474 "Happy Father's Day Mzee Alipayo Oloya! I Salute You"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
Oloya ye muwandiisi wa bitabo ebiwerako, omuli ''Child to Soldier'' ( [[:en:University_of_Toronto_Press|University of Toronto Press]], 2013) ne ''Black Hawks rising: emboozi y’olutalo lwa AMISOM olw’obuwanguzi n’abayeekera ba Somalia, 2007-2014'' . <ref>{{Cite journal |last=Hurlbut |first=Joanne |date=2015 |title=Review: Child to Soldier: Stories from Joseph Kony's Lord's Resistance Army |journal=Nova Religio |volume=18 |issue=3 |pages=126–8 |doi=10.1525/nr.2015.18.3.126 |jstor=10.1525/nr.2015.18.3.126}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Solomon |first=Hussein |date=2017 |title=Book Review: BLACK HAWKS RISING: THE STORY OF AMISOM'S SUCCESSFUL WAR AGAINST SOMALI INSURGENTS, 2007-2014. |url=https://www.ajol.info/index.php/smsajms/article/view/160599/150170 |journal=Scientia Militaria: South African Journal of Military Studies |volume=45 |issue=1 |pages=155–7 |doi=10.5787/45-1-1199 |access-date=7 October 2019 |doi-access=free}}</ref> Omulimu omukulu Opiyo Oloya gwe yalonda gwakusomesa.
== Laba ne ==
* [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]]
* [[Gulu]]
* [[Betty Oyella Bigombe|Betty Bigombe]]
* [[:en:Acholi_sub-region|Ekitundu ekitono ekya Acholi]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ivggghbkrvlcv28u731ro1lzxldcgg1
Francis Omaswa
0
12245
60307
56195
2026-07-10T16:13:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60307
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Gervase Omaswa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusawo w'emitima n'emisuwa, musomesa era mukugu mu[[:en:Academic_administration|nzirukanya y'emirimu]] . <ref>{{Cite web |last=MLO |date=2009 |title=Brief Professional & Academic Profile of Professor Francis Omaswa |url=http://www.ministerial-leadership.org/author/dr-francis-omaswa |access-date=21 February 2015 |publisher=Ministerial-leadership.org (MLO)}}</ref> Yatuuzibwa ku bwa [[:en:Chancellor_(education)|ssenkulu]] wa [[:en:Soroti_University|Soroti University]], emu ku [[:en:Public_university|yunivasite za gavumenti]] omwenda mu Uganda mu Gwomunaana 2022. <ref name="SrtR">https://softpower.ug/prof-omaswa-installed-as-first-soroti-university-chancellor/</ref> Omaswa yaliko ssenkulu wa [[Busitema University]] emu ku yunivasite za gavumenti ya Uganda wakati wa 2009 okutuuka 2017.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-3</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150222031721/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/683376</ref>
== Ensibuko n'obuyigirize ==
Omaswa yazaalibwa mu kyalo Mukura mu Disitulikiti y'e [[Kumi (disitulikit)|Kumi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda, awo nga mu 1943. Bazadde be baali Yafesi Ijookit ne Matilda Acom. Yasomera ku ssomero lya Mukura Primary School okuva mu P1 okutuuka mu P4, gyeyava okugenda ku Koloin Primary School okuva mu P5 okutuuka mu P6. Oluvannyuma lw'okuyita ebigezo bye ebimalako omutendera ogwa pulayimale, yagenda ku ssomero lya Holy Angels Junior Secondary School mu Disitulikiti y'e [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] okusoma Junior One ne Junior Two. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]], gye yasomera siniya ne haaya ku mutendera gwa O-Level ne A-Level.
Mu 1964, yaweebwa ekifo ku ttendekero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] era n'attikirwa mu 1969 ne Diguli mu busawo obulongoosa eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery.]] Mu 1974, yafuna Diguli eyookubiri mu busawo okuva ku yunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].
Oluvannyuma yalondebwa okubeera omu ku bammemba b'ekibiina ki [[:en:Fellow_of_the_Royal_College_of_Surgeons_of_Edinburgh|Royal College of Surgeons of Edinburgh]] kwossa ne [[:en:College_of_Surgeons_of_East,_Central_and_Southern_Africa|College of Surgeons of East, Central and Southern Africa]] era nga mu kibiina kino y'omu ku batandisi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-Details-5</ref> Omaswa mufumbo era mukyala we ye Dr. Catherine Nyapidi Omaswa era nga naye musawo eyasomera ku yunivasite e Makerere.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
kyfns0nsf22sln42v1579qad9u3kpe2
60517
60307
2026-07-10T16:31:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60517
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Gervase Omaswa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusawo w'emitima n'emisuwa, musomesa era mukugu mu[[:en:Academic_administration|nzirukanya y'emirimu]] . <ref>{{Cite web |last=MLO |date=2009 |title=Brief Professional & Academic Profile of Professor Francis Omaswa |url=http://www.ministerial-leadership.org/author/dr-francis-omaswa |access-date=21 February 2015 |publisher=Ministerial-leadership.org (MLO)}}</ref> Yatuuzibwa ku bwa [[:en:Chancellor_(education)|ssenkulu]] wa [[:en:Soroti_University|Soroti University]], emu ku [[:en:Public_university|yunivasite za gavumenti]] omwenda mu Uganda mu Gwomunaana 2022. <ref name="SrtR">https://softpower.ug/prof-omaswa-installed-as-first-soroti-university-chancellor/</ref> Omaswa yaliko ssenkulu wa [[Busitema University]] emu ku yunivasite za gavumenti ya Uganda wakati wa 2009 okutuuka 2017.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-3</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150222031721/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/683376</ref>
== Ensibuko n'obuyigirize ==
Omaswa yazaalibwa mu kyalo Mukura mu Disitulikiti y'e [[Kumi (disitulikit)|Kumi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda, awo nga mu 1943. Bazadde be baali Yafesi Ijookit ne Matilda Acom. Yasomera ku ssomero lya Mukura Primary School okuva mu P1 okutuuka mu P4, gyeyava okugenda ku Koloin Primary School okuva mu P5 okutuuka mu P6. Oluvannyuma lw'okuyita ebigezo bye ebimalako omutendera ogwa pulayimale, yagenda ku ssomero lya Holy Angels Junior Secondary School mu Disitulikiti y'e [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] okusoma Junior One ne Junior Two. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]], gye yasomera siniya ne haaya ku mutendera gwa O-Level ne A-Level.
Mu 1964, yaweebwa ekifo ku ttendekero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] era n'attikirwa mu 1969 ne Diguli mu busawo obulongoosa eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery.]] Mu 1974, yafuna Diguli eyookubiri mu busawo okuva ku yunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].
Oluvannyuma yalondebwa okubeera omu ku bammemba b'ekibiina ki [[:en:Fellow_of_the_Royal_College_of_Surgeons_of_Edinburgh|Royal College of Surgeons of Edinburgh]] kwossa ne [[:en:College_of_Surgeons_of_East,_Central_and_Southern_Africa|College of Surgeons of East, Central and Southern Africa]] era nga mu kibiina kino y'omu ku batandisi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-Details-5</ref> Omaswa mufumbo era mukyala we ye Dr. Catherine Nyapidi Omaswa era nga naye musawo eyasomera ku yunivasite e Makerere.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
jhfoz69gmatx1sdkira5b1ple7jmmeh
Jack Sabiiti
0
12288
60437
43184
2026-07-10T16:14:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60437
wikitext
text/x-wiki
'''Jack Crissy Sabiiti''' (yazaalibwa 27 Ogwokuna 1947) musomesa mu yunivasite mu Uganda, omukugu mu kuddukanya emirimu gya Gavumenti era munnabyabufuzi. Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] owa [[Kabale|Rukiga County]], mu ttundutundu lya Kigezi sub-region <ref name="JCS2">{{Cite web |title=SABIITI JACK |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=248&const=Rukiga++County&dist_id=55&distname=Kabale |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga y'omu ku batandisi b'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]], ekibiina ekivuganya gavumenti mu Uganda. Ye muwanika omukulu owa FDC eyasooka nga kati akola nga omuwanika w'ekibiina mu Disitulikiti y'e Kabale.
Yakiikirira abalonzi ba Rukiga County mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omusanvu n'ey’omwenda]] era nga yali mmemba w’olukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda owa 1995. Mu Palamenti ey’omwenda, yaweerezaako nga ssentebe w’akakiiko ''akakola ku bakozi ba gavumenti ne gavumenti ez’ebitundu'' era nga mmemba ''w’akakiiko k’embalirira y'eggwanga'' so nga mu Palamenti ey’omusanvu, yali mumyuka wa ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti era mmemba ''w’akakiiko k’embalirira'' n’akakiiko ''k’ensonga z’ebweru''. <ref name="JCS1">{{Cite web |last=Kasasira |first=Risdel |date=23 January 2014 |title=My family endured persecution, exile and survived poisoning – Jack Sabiiti's son |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/My-family-endured-persecution--exile-and-survived-poisoning/688342-2157310-15rkhfw/index.html |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Sabiiti yazaalibwa mu muluka gw'e Mparo, mu ggombolola y'e Rwamucucu, [[Kabale (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kabale]] nga 27 Ogwokuna, 1947 mu maka ag'enzikiriza y'Ekkanisa ya Uganda mu Bakiga. Ye wookubiri ku baana abataano abaazaalibwa bazadde baabwe era muganda w’omugenzi Dr. Jimmy Kamugisha. Kitaawe, Festo Bakainaga yali mulimisa ate nnyina Tabitha Rwomushana yali nnansi(musawo). Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe, Sirasi Kikooko yali mukulu wa Gombolola ate jjajjaawe owa nnyina, Tomasi Rwomushana, yali mukulu wa Ssaza.
Pulayimale yagisomera mu disitulikiti y'ewaabwe e Kabale ku ssomero lya ''Kihanga Primary School'' ne ''Nyakisoroza Primary School'' gye yali omukulembeze w'abayizi era lumu yakulemberamu okwekalakaasa ng'awakanya omusomesa w'okubala agambibwa nti kirabika yali takola bulungi mulimu gwe.<ref name="JCS6">{{Cite web |last=Bisiika |first=Asuman |date=3 May 2004 |title=Sabiti's political path shaped his world view |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1101451/sabiti-eur-political-path-shaped-world-view |website=[[New Vision]]}}</ref> Yafuna ebbaluwa ya P7 mu 1961, oluvannyuma ne yeegatta ku Kigezi High School gye yasooka okusisinkana eyali Gavana wa Bank of Uganda [[Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] n’afuna satifikeeti y'eddaala lya Junior Secondary School mu 1963.
Mu 1964, yeegatta ku Old Kampala Senior Secondary School okusoma mu Siniya, n'afuna ebbaluwa ya Siniya eyookuna mu 1967 n'eya Siniya eyoomukaaga mu 1969. Ku ssomero lino erya gavumenti, yali mukulembeze w’abayizi, ssentebe w’ekibiina ekikubaganya ebirowoozo ku ssomero era nga mmemba w’ekibiina kya katemba.
Sabiiti yeeyongerayo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] gye yavuganya n'alemererwa okufuuka pulezidenti w'abayizi, wabula n'atikkirwa mu 1973 ne diguli esooka mu byobufuzi n'okuddukanya emirimu gya gavumenti eya Bachelor of Arts in [[:en:Political_science|Political Science]] and [[:en:Public_administration|Public Administration]]. Mu 1977, yeegatta ku yunivasite ya Dalhousie University ku sikaala era n’afuna diguli eyookubiri mu kuddukanya emirimu gya gavumenti mu 1978. Mu ttendekero lino ery'e Canada, yali mmemba ku kakiiko k’abayizi abaasomerangayo nga bava mu nsi ez'ebweru.
Mu 1982, Sabiiti yatendekebwa ng’omuserikale w’amagye mu Libya mu kiseera ky'olutalo lw'ekiyeekera era emyaka bwe gyayitawo, yafuna satifikeeti ez’enjawulo nga muno mwalimu: satifikeeti y’enkola n’okuddukanya amafuta ga gavumenti n’amakolero g’ebyokusima ebyobugagga eby’omu ttaka okuva mu Duke University mu 1993; satifikeeti y’okukebera n’okwekenneenya pulojekiti okuva mu American University mu 1994; satifikeeti y’okuddukanya emirimu etunuulidde ebyavaamu okuva mu [[Uganda Management Institute|ttendekero lya Uganda Management Institute]] (UMI) mu 1998; satifikeeti y’okugula ebintu n’okuddukanya ensimbi okuva mu kitongole ekiddukanya emirimu mu buvanjuba n’obugwanjuba bwa Afrika (ESAMI) mu 1999; satifikeeti ya gavumenti ez’ebitundu ku by’ensimbi n’okuddukanya emirimu okuva mu Institute for Public-Private Partnerships (IP3) mu 2003 ne satifikeeti y’okuddukanya obutonde bw’ensi mu bitundu okuva mu LIFE Academy mu 2005.
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Oluvannyuma lw’okufuna diguli ye esooka mu 1973, Sabiiti yakola nga administrative officer mu minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu, minisitule y’ebyokwerinda ne ofiisi ya Pulezidenti. Era yaweerezaako nga kaminsona wa disitulikiti mu disitulikiti ezaaliwo okuli Acholi, Bukedi ne Madi okutuusa mu 1981.
Mu lutalo lw’ekiyeekera olwaliwo ku ntandikwa y'emyaka gya 1980 yaddukira e Nairobi n’akola ng’omusomesa atali wa nkalakkalira Nairobi University (UoN) era nga maneja w’ebyensimbi n’enzirukanya y’emirimu mu kkampuni ya CA Libirds & Associates, okutuusa mu 1984 lwe yafuna omulimu ng’omusomesa ow’enkalakkalira mu USIU Africa.
Mu 1985, Sabiiti yaliko omwogezi w’ekibiina kya [[Andrew Kayiira|Uganda Freedom Movement]] (UFM) mu nteeseganya z’emirembe ezaavaako okuwandiika endagaano ya Nairobi eya 1985. Mu mwaka gwe gumu, yagenda e Budaaki ne famire ye era n’akola nga maneja w’ebyensimbi n’enzirukanya y’emirimu mu kitongole kya Netherlands Refugee Foundation. Bwe yakomawo, yaweereza nga mmemba ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole ky'amazzi mu ggwanga ekya National Water and Sewerage Corporation (NWSC) okuva mu 1988 okutuuka mu 1995 era nga mmemba w’olukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda owa 1995.
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yayongera okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’ekitongole [[National Environment Management Authority of Uganda|ekivunaanyizibwa ku butonde bw’ensi ekya National Environmental Management Authority]] (NEMA) n’oluvannyuma n’akola ng’omuwandiisi ow'ekyama mu minisitule y’ettaka, amazzi n’obutonde bw’ensi, minisitule y’amasannyalaze ne minisitule y’ebyamateeka ne ssemateeka okutuusa mu 2001 lwe yalondebwa okuba omubaka mu Palamenti ow’essaza ly’e Rukiga mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omusanvu eya Uganda]]. <ref name="JCS6">{{Cite web |last=Bisiika |first=Asuman |date=3 May 2004 |title=Sabiti's political path shaped his world view |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1101451/sabiti-eur-political-path-shaped-world-view |website=[[New Vision]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBisiika2004">Bisiika, Asuman (3 May 2004). [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1101451/sabiti-eur-political-path-shaped-world-view "Sabiti's political path shaped his world view"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''.</cite></ref>
Mu 2002, oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna okwa 2001, Sabiiti n’ababaka abalala abatonotono baateeka Palamenti ku nninga okussaawo akakiiko okunoonyereza ku butabanguko obwali mu kulonda kwa pulezidenti n'okw'ababaka ba palamenti okwa 2001. <ref name="JCS7">{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=14 March 2001 |title=Uganda's Museveni leads in 'rigged' elections |url=https://www.theguardian.com/world/2001/mar/14/2 |website=[[The Guardian]]}}</ref> Mu 2005, ng’omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka PAC, <ref name="JCS8">{{Cite web |date=30 October 2001 |title=Uganda: Sh11bn Unaccounted for Annually --Public Accounts Committee |url=http://allafrica.com/stories/200110300022.html |website=[[New Vision]]}}</ref> yatandikawo ebbago eryaviirako ofiisi y’omubalirizi w’ebitabo bya gavumenti okwetongola okuva ku lukiiko olufuzi olwa Kabineti.
Olw’okuwangulwa mu kalulu ka 2006, Sabiiti yaweebwa omulimu ng’omuwi w’amagezi mu ttendekero lya International Republican Institute (IRI) mu 2007. Wakati wa 2008 ne 2010, yakola ng’omusomesa omujjuvu mu ssomo lya political economty mu [[Kampala International University]] (KIU). <ref name="JCS9">{{Cite web |date=25 February 2006 |title=Upsets in Parliamentary Race |url=http://allafrica.com/stories/200602240763.html |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Mu 2011, yadda mu palamenti ng’omukiise w’essaza ly’e Rukiga. Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omwenda]], yaweereza nga ssentebe w’akakiiko ka gavumenti ez’ebitundu akakola ku kubala ebitabo, mmemba w’akakiiko k’ebyensimbi n’embalirira era nga Minisita ow'ekisiikirize wa Minisitule y'abakozi ba Gavumenti.
Mu kalulu ka 2016, yawangulwa Herbert Kabafunzaki nga kati akola nga omusomesa omujjuvu mu Kampala international University era mu mirimu emirala, akola ng’omuwanika omukulu owa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]] mu Disitulikiti y’e Kabale. <ref name="JCS10">{{Cite web |date=14 August 2015 |title=Powerful voices of the 1970s and 1980s long gone or silent: Part 4 |url=http://eagle.co.ug/2015/08/14/powerful-voices-of-the-1970s-and-1980s-long-gone-or-silent-part-4.html |website=eagle online}}</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Jack Sabiiti mufumbo ne Stella Mystica Sabiiti era balina abaana bana: Ritah Asiimwe Sabiiti, Moses Rwomushana Sabiiti, Jason Ntaro Sabiiti ne Tabitha Kentaro Sabiiti. Ye muyima w'ekibiina ekigatta abaasomerako mu Old Kampala SSS ekya Old Kampala Students Association era atuula ne ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole ky'amazzi mu ggwanga. Mukwano nnyo gwa Dr. [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], Gen. [[Moses Ali]].
== Laba ne ==
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* Ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
ossk4pvh2pzxmon2xmwepnjrocbdw0x
60652
60437
2026-07-10T16:35:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60652
wikitext
text/x-wiki
'''Jack Crissy Sabiiti''' (yazaalibwa 27 Ogwokuna 1947) musomesa mu yunivasite mu Uganda, omukugu mu kuddukanya emirimu gya Gavumenti era munnabyabufuzi. Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] owa [[Kabale|Rukiga County]], mu ttundutundu lya Kigezi sub-region <ref name="JCS2">{{Cite web |title=SABIITI JACK |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=248&const=Rukiga++County&dist_id=55&distname=Kabale |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga y'omu ku batandisi b'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]], ekibiina ekivuganya gavumenti mu Uganda. Ye muwanika omukulu owa FDC eyasooka nga kati akola nga omuwanika w'ekibiina mu Disitulikiti y'e Kabale.
Yakiikirira abalonzi ba Rukiga County mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omusanvu n'ey’omwenda]] era nga yali mmemba w’olukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda owa 1995. Mu Palamenti ey’omwenda, yaweerezaako nga ssentebe w’akakiiko ''akakola ku bakozi ba gavumenti ne gavumenti ez’ebitundu'' era nga mmemba ''w’akakiiko k’embalirira y'eggwanga'' so nga mu Palamenti ey’omusanvu, yali mumyuka wa ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti era mmemba ''w’akakiiko k’embalirira'' n’akakiiko ''k’ensonga z’ebweru''. <ref name="JCS1">{{Cite web |last=Kasasira |first=Risdel |date=23 January 2014 |title=My family endured persecution, exile and survived poisoning – Jack Sabiiti's son |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/My-family-endured-persecution--exile-and-survived-poisoning/688342-2157310-15rkhfw/index.html |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Sabiiti yazaalibwa mu muluka gw'e Mparo, mu ggombolola y'e Rwamucucu, [[Kabale (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kabale]] nga 27 Ogwokuna, 1947 mu maka ag'enzikiriza y'Ekkanisa ya Uganda mu Bakiga. Ye wookubiri ku baana abataano abaazaalibwa bazadde baabwe era muganda w’omugenzi Dr. Jimmy Kamugisha. Kitaawe, Festo Bakainaga yali mulimisa ate nnyina Tabitha Rwomushana yali nnansi(musawo). Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe, Sirasi Kikooko yali mukulu wa Gombolola ate jjajjaawe owa nnyina, Tomasi Rwomushana, yali mukulu wa Ssaza.
Pulayimale yagisomera mu disitulikiti y'ewaabwe e Kabale ku ssomero lya ''Kihanga Primary School'' ne ''Nyakisoroza Primary School'' gye yali omukulembeze w'abayizi era lumu yakulemberamu okwekalakaasa ng'awakanya omusomesa w'okubala agambibwa nti kirabika yali takola bulungi mulimu gwe.<ref name="JCS6">{{Cite web |last=Bisiika |first=Asuman |date=3 May 2004 |title=Sabiti's political path shaped his world view |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1101451/sabiti-eur-political-path-shaped-world-view |website=[[New Vision]]}}</ref> Yafuna ebbaluwa ya P7 mu 1961, oluvannyuma ne yeegatta ku Kigezi High School gye yasooka okusisinkana eyali Gavana wa Bank of Uganda [[Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] n’afuna satifikeeti y'eddaala lya Junior Secondary School mu 1963.
Mu 1964, yeegatta ku Old Kampala Senior Secondary School okusoma mu Siniya, n'afuna ebbaluwa ya Siniya eyookuna mu 1967 n'eya Siniya eyoomukaaga mu 1969. Ku ssomero lino erya gavumenti, yali mukulembeze w’abayizi, ssentebe w’ekibiina ekikubaganya ebirowoozo ku ssomero era nga mmemba w’ekibiina kya katemba.
Sabiiti yeeyongerayo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] gye yavuganya n'alemererwa okufuuka pulezidenti w'abayizi, wabula n'atikkirwa mu 1973 ne diguli esooka mu byobufuzi n'okuddukanya emirimu gya gavumenti eya Bachelor of Arts in [[:en:Political_science|Political Science]] and [[:en:Public_administration|Public Administration]]. Mu 1977, yeegatta ku yunivasite ya Dalhousie University ku sikaala era n’afuna diguli eyookubiri mu kuddukanya emirimu gya gavumenti mu 1978. Mu ttendekero lino ery'e Canada, yali mmemba ku kakiiko k’abayizi abaasomerangayo nga bava mu nsi ez'ebweru.
Mu 1982, Sabiiti yatendekebwa ng’omuserikale w’amagye mu Libya mu kiseera ky'olutalo lw'ekiyeekera era emyaka bwe gyayitawo, yafuna satifikeeti ez’enjawulo nga muno mwalimu: satifikeeti y’enkola n’okuddukanya amafuta ga gavumenti n’amakolero g’ebyokusima ebyobugagga eby’omu ttaka okuva mu Duke University mu 1993; satifikeeti y’okukebera n’okwekenneenya pulojekiti okuva mu American University mu 1994; satifikeeti y’okuddukanya emirimu etunuulidde ebyavaamu okuva mu [[Uganda Management Institute|ttendekero lya Uganda Management Institute]] (UMI) mu 1998; satifikeeti y’okugula ebintu n’okuddukanya ensimbi okuva mu kitongole ekiddukanya emirimu mu buvanjuba n’obugwanjuba bwa Afrika (ESAMI) mu 1999; satifikeeti ya gavumenti ez’ebitundu ku by’ensimbi n’okuddukanya emirimu okuva mu Institute for Public-Private Partnerships (IP3) mu 2003 ne satifikeeti y’okuddukanya obutonde bw’ensi mu bitundu okuva mu LIFE Academy mu 2005.
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Oluvannyuma lw’okufuna diguli ye esooka mu 1973, Sabiiti yakola nga administrative officer mu minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu, minisitule y’ebyokwerinda ne ofiisi ya Pulezidenti. Era yaweerezaako nga kaminsona wa disitulikiti mu disitulikiti ezaaliwo okuli Acholi, Bukedi ne Madi okutuusa mu 1981.
Mu lutalo lw’ekiyeekera olwaliwo ku ntandikwa y'emyaka gya 1980 yaddukira e Nairobi n’akola ng’omusomesa atali wa nkalakkalira Nairobi University (UoN) era nga maneja w’ebyensimbi n’enzirukanya y’emirimu mu kkampuni ya CA Libirds & Associates, okutuusa mu 1984 lwe yafuna omulimu ng’omusomesa ow’enkalakkalira mu USIU Africa.
Mu 1985, Sabiiti yaliko omwogezi w’ekibiina kya [[Andrew Kayiira|Uganda Freedom Movement]] (UFM) mu nteeseganya z’emirembe ezaavaako okuwandiika endagaano ya Nairobi eya 1985. Mu mwaka gwe gumu, yagenda e Budaaki ne famire ye era n’akola nga maneja w’ebyensimbi n’enzirukanya y’emirimu mu kitongole kya Netherlands Refugee Foundation. Bwe yakomawo, yaweereza nga mmemba ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole ky'amazzi mu ggwanga ekya National Water and Sewerage Corporation (NWSC) okuva mu 1988 okutuuka mu 1995 era nga mmemba w’olukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda owa 1995.
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yayongera okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’ekitongole [[National Environment Management Authority of Uganda|ekivunaanyizibwa ku butonde bw’ensi ekya National Environmental Management Authority]] (NEMA) n’oluvannyuma n’akola ng’omuwandiisi ow'ekyama mu minisitule y’ettaka, amazzi n’obutonde bw’ensi, minisitule y’amasannyalaze ne minisitule y’ebyamateeka ne ssemateeka okutuusa mu 2001 lwe yalondebwa okuba omubaka mu Palamenti ow’essaza ly’e Rukiga mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omusanvu eya Uganda]]. <ref name="JCS6">{{Cite web |last=Bisiika |first=Asuman |date=3 May 2004 |title=Sabiti's political path shaped his world view |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1101451/sabiti-eur-political-path-shaped-world-view |website=[[New Vision]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBisiika2004">Bisiika, Asuman (3 May 2004). [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1101451/sabiti-eur-political-path-shaped-world-view "Sabiti's political path shaped his world view"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''.</cite></ref>
Mu 2002, oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna okwa 2001, Sabiiti n’ababaka abalala abatonotono baateeka Palamenti ku nninga okussaawo akakiiko okunoonyereza ku butabanguko obwali mu kulonda kwa pulezidenti n'okw'ababaka ba palamenti okwa 2001. <ref name="JCS7">{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=14 March 2001 |title=Uganda's Museveni leads in 'rigged' elections |url=https://www.theguardian.com/world/2001/mar/14/2 |website=[[The Guardian]]}}</ref> Mu 2005, ng’omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka PAC, <ref name="JCS8">{{Cite web |date=30 October 2001 |title=Uganda: Sh11bn Unaccounted for Annually --Public Accounts Committee |url=http://allafrica.com/stories/200110300022.html |website=[[New Vision]]}}</ref> yatandikawo ebbago eryaviirako ofiisi y’omubalirizi w’ebitabo bya gavumenti okwetongola okuva ku lukiiko olufuzi olwa Kabineti.
Olw’okuwangulwa mu kalulu ka 2006, Sabiiti yaweebwa omulimu ng’omuwi w’amagezi mu ttendekero lya International Republican Institute (IRI) mu 2007. Wakati wa 2008 ne 2010, yakola ng’omusomesa omujjuvu mu ssomo lya political economty mu [[Kampala International University]] (KIU). <ref name="JCS9">{{Cite web |date=25 February 2006 |title=Upsets in Parliamentary Race |url=http://allafrica.com/stories/200602240763.html |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Mu 2011, yadda mu palamenti ng’omukiise w’essaza ly’e Rukiga. Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omwenda]], yaweereza nga ssentebe w’akakiiko ka gavumenti ez’ebitundu akakola ku kubala ebitabo, mmemba w’akakiiko k’ebyensimbi n’embalirira era nga Minisita ow'ekisiikirize wa Minisitule y'abakozi ba Gavumenti.
Mu kalulu ka 2016, yawangulwa Herbert Kabafunzaki nga kati akola nga omusomesa omujjuvu mu Kampala international University era mu mirimu emirala, akola ng’omuwanika omukulu owa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]] mu Disitulikiti y’e Kabale. <ref name="JCS10">{{Cite web |date=14 August 2015 |title=Powerful voices of the 1970s and 1980s long gone or silent: Part 4 |url=http://eagle.co.ug/2015/08/14/powerful-voices-of-the-1970s-and-1980s-long-gone-or-silent-part-4.html |website=eagle online}}</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Jack Sabiiti mufumbo ne Stella Mystica Sabiiti era balina abaana bana: Ritah Asiimwe Sabiiti, Moses Rwomushana Sabiiti, Jason Ntaro Sabiiti ne Tabitha Kentaro Sabiiti. Ye muyima w'ekibiina ekigatta abaasomerako mu Old Kampala SSS ekya Old Kampala Students Association era atuula ne ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole ky'amazzi mu ggwanga. Mukwano nnyo gwa Dr. [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], Gen. [[Moses Ali]].
== Laba ne ==
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* Ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
czojdyud8g014tq5qom6nz75e3gluwu
Eric Adriko
0
12289
60325
43196
2026-07-10T16:13:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60325
wikitext
text/x-wiki
'''Eric Tiyo Sekebuga Adriko''' Munnamakolero Omunnayuganda, yinginiya mu bwa makanika, musuubuzi, musomesa era munnabyabufuzi. Okutandika nga 12 Ogwomwenda mu 2016, yawerezako ng'eyali [[:en:Chancellor_(education)|Akulira]] [[:en:Muni_University|Muni University]], emu ku yunivasite za gavumenti mu ggwanga. <ref>{{Cite web |last=Franklin Ezaruku Draku |date=12 September 2016 |title=Dr Eric Adriko Installed As Muni University Chancellor |url=https://ugandaradionetwork.com/story/dr-eric-adriko-installed-as-muni-university-chancellor |access-date=18 June 2017}}</ref>
== Obuvo n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu kibuga [[Vurra]], mu [[Arua (disitulikit)|Disitulikiti y’e Arua]], mu kitundu kya Uganda ekya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] , mu 1941. Yasomera Mvarra Primary School ne Jiako Primary School, nga tanawandiisibwa mu Arua Junior Secondary School mu 1955. Mu 1956, yatikirwa nga y'akulembedde ekibiina kye mu bigezo bya Junior Leaving Examination ebya Primary 8 eby’omwaka ogwo.
Yasomera mu [[King's College, Budo|King's College Budo]]. Oluvannyuma, okuva mu 1963 okutuuka mu 1966 yagenda mu [[:en:Queen_Mary_University_of_London|Queen Mary University of London]], n’atikirwa ne Diguli ya Sayaansi mu Bwa Yinginiya bw'Okukanika. Yafuna olukusa olw’enjawulo okugenda mu maaso n’okusoma mu diguli ey'okusatu nga wadde yali tasoose kusoma diguli ya kubiri. Mu 1970, yatikirwa ne Diguli Ey'okusatu mu Bwayinginiya Bw'okukanika okuva mu yunivasite y’emu eyo.
== Emirimu ==
Eric Adriko yakomawo mu Uganda mu 1970 n’atandikawo ekitundu kutendekero nga Kiyigiriza Bwayinginiya, ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] nga y'Akulira abayizi n'e By'enjigiriza mu kitundu ky'etendekero ekyo. Mu 1972, yalekulira okuva e Makerere n'atandikawo kampuni eyiye ku ey'ebuzibwaako ng'eno yali emannyikiddwa nga, "Adriko and Associates Limited". <ref name="Out">{{Cite web |date=30 June 2013 |title=Guilt of sharing region with Amin forced Adriko to exile |url=http://mobile.monitor.co.ug/Guilt-of-sharing-region-with-Amin-forced-Adriko-to-exile/-/691260/1898996/-/format/xhtml/-/r04fajz/-/index.html |access-date=18 June 2017}}</ref> Mu 1978, yatandikawo "Westnile Distillers Limited", mu tawuni ya Arua, mu disitulikiti y'ewaabwe.<ref name="Out" /> Mu 1979, yaddukira ku muliraano [[Kenya|e Kenya]], ng’olutalo olwagya [[Idi Amin]] mu buyinza lusemberera [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. <ref name="Out" />
Yabeera e Kenya okumala emyaka 10, n’agenda mu maaso n’emirimu gye egy’okwebuuzibwaako, ng’akolagana n’emikwano gye e Kenya. Mu 1989, yakomawo mu Uganda n’alondebwa ku kakiiko akaakola ssemateeka wa 1995. Mu mwaka gwe gumu, yeegatta ku by'obufuzi, ng’omukiise w’esaza ly’e Vurra mu lukiiko lwa National Resistance Council olwagaziyiziddwa. Oluvannyuma, yalondebwa okuba minisita w’Amakolero ne Tekinologiya mu [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Yaweereza mu bifo bya baminisita eby’enjawulo, n’alinnya ku kifo ky’omumyuka wa [[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita Owookubiri]] . Mu 1996, yalekulira okuva mu by'obufuzi.
Oluvannyuma lw’okuva mu by'obufuzi, yalondebwa okubeera ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kitongole Ekisolooza Omusolo mu Uganda okuva mu 1997 okutuuka mu 2004. Oluvannyuma lw’ekyo, yalondebwa okubeera nga yeeyali Akulira [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo University]], okuva mu 2004 okutuuka mu 2014. gye yaweereza okumala ebisanja bibiri. Oluvannyuma lw’ekyo, yalondebwa okubeera nga yeeyali Akulira Muni University.
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://allafrica.com/stories/201003100365.html Uganda: Chancellor w'eggwanga asoose emirundi ebiri]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
j9ddo44r6uub7k23zi6caxi61ziqgej
60534
60325
2026-07-10T16:34:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60534
wikitext
text/x-wiki
'''Eric Tiyo Sekebuga Adriko''' Munnamakolero Omunnayuganda, yinginiya mu bwa makanika, musuubuzi, musomesa era munnabyabufuzi. Okutandika nga 12 Ogwomwenda mu 2016, yawerezako ng'eyali [[:en:Chancellor_(education)|Akulira]] [[:en:Muni_University|Muni University]], emu ku yunivasite za gavumenti mu ggwanga. <ref>{{Cite web |last=Franklin Ezaruku Draku |date=12 September 2016 |title=Dr Eric Adriko Installed As Muni University Chancellor |url=https://ugandaradionetwork.com/story/dr-eric-adriko-installed-as-muni-university-chancellor |access-date=18 June 2017}}</ref>
== Obuvo n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu kibuga [[Vurra]], mu [[Arua (disitulikit)|Disitulikiti y’e Arua]], mu kitundu kya Uganda ekya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] , mu 1941. Yasomera Mvarra Primary School ne Jiako Primary School, nga tanawandiisibwa mu Arua Junior Secondary School mu 1955. Mu 1956, yatikirwa nga y'akulembedde ekibiina kye mu bigezo bya Junior Leaving Examination ebya Primary 8 eby’omwaka ogwo.
Yasomera mu [[King's College, Budo|King's College Budo]]. Oluvannyuma, okuva mu 1963 okutuuka mu 1966 yagenda mu [[:en:Queen_Mary_University_of_London|Queen Mary University of London]], n’atikirwa ne Diguli ya Sayaansi mu Bwa Yinginiya bw'Okukanika. Yafuna olukusa olw’enjawulo okugenda mu maaso n’okusoma mu diguli ey'okusatu nga wadde yali tasoose kusoma diguli ya kubiri. Mu 1970, yatikirwa ne Diguli Ey'okusatu mu Bwayinginiya Bw'okukanika okuva mu yunivasite y’emu eyo.
== Emirimu ==
Eric Adriko yakomawo mu Uganda mu 1970 n’atandikawo ekitundu kutendekero nga Kiyigiriza Bwayinginiya, ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] nga y'Akulira abayizi n'e By'enjigiriza mu kitundu ky'etendekero ekyo. Mu 1972, yalekulira okuva e Makerere n'atandikawo kampuni eyiye ku ey'ebuzibwaako ng'eno yali emannyikiddwa nga, "Adriko and Associates Limited". <ref name="Out">{{Cite web |date=30 June 2013 |title=Guilt of sharing region with Amin forced Adriko to exile |url=http://mobile.monitor.co.ug/Guilt-of-sharing-region-with-Amin-forced-Adriko-to-exile/-/691260/1898996/-/format/xhtml/-/r04fajz/-/index.html |access-date=18 June 2017}}</ref> Mu 1978, yatandikawo "Westnile Distillers Limited", mu tawuni ya Arua, mu disitulikiti y'ewaabwe.<ref name="Out" /> Mu 1979, yaddukira ku muliraano [[Kenya|e Kenya]], ng’olutalo olwagya [[Idi Amin]] mu buyinza lusemberera [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. <ref name="Out" />
Yabeera e Kenya okumala emyaka 10, n’agenda mu maaso n’emirimu gye egy’okwebuuzibwaako, ng’akolagana n’emikwano gye e Kenya. Mu 1989, yakomawo mu Uganda n’alondebwa ku kakiiko akaakola ssemateeka wa 1995. Mu mwaka gwe gumu, yeegatta ku by'obufuzi, ng’omukiise w’esaza ly’e Vurra mu lukiiko lwa National Resistance Council olwagaziyiziddwa. Oluvannyuma, yalondebwa okuba minisita w’Amakolero ne Tekinologiya mu [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Yaweereza mu bifo bya baminisita eby’enjawulo, n’alinnya ku kifo ky’omumyuka wa [[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita Owookubiri]] . Mu 1996, yalekulira okuva mu by'obufuzi.
Oluvannyuma lw’okuva mu by'obufuzi, yalondebwa okubeera ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kitongole Ekisolooza Omusolo mu Uganda okuva mu 1997 okutuuka mu 2004. Oluvannyuma lw’ekyo, yalondebwa okubeera nga yeeyali Akulira [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo University]], okuva mu 2004 okutuuka mu 2014. gye yaweereza okumala ebisanja bibiri. Oluvannyuma lw’ekyo, yalondebwa okubeera nga yeeyali Akulira Muni University.
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://allafrica.com/stories/201003100365.html Uganda: Chancellor w'eggwanga asoose emirundi ebiri]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
t3tk1pnqk1x4sqpauayip5g0z6bpesb
Martha Kyosaba
0
12298
60348
46342
2026-07-10T16:14:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60348
wikitext
text/x-wiki
'''Martha Kyoshaba Twinamasiko''' Munnayuganda musomesa era muddukanya emirimu era akola ng'Omuddukannya wa [[:en:Mbarara_University|Mbarara University of Science and Technology]] (MUST) era amanyiddwa nnyo olw’emirimu gy’akola mu by’enjigiriza ebya waggulu mu Uganda okutumbula okumatiza kw’abayizi n’enkutanbuza ebyenjigiriza. <ref>https://profiles.must.ac.ug/staff_member/martha-kyoshaba-twinamasiko/</ref> <ref>https://campusbee.ug/news/mbarara-university-gets-new-academic-registrar/</ref> <ref name=":0">{{Cite web |url=https://africanbooks.com/authorinfo?bookauthor=Martha%20Kyoshaba%20Twinamasiko |title=Archive copy |access-date=2025-10-23 |archive-date=2025-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251211094946/https://africanbooks.com/authorinfo?bookauthor=Martha%20Kyoshaba%20Twinamasiko |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Olugendo lwa Dr. Kyoshaba mu by’ensoma lulimu okusoma okulongoseemu, ng’essira aliteeka ku nsonga ezisoomooza abayizi, okusoma kwabwe n'ebyo ebibamatiza. <ref>https://journal.unche.or.ug/testing-the-validity-reliability-and-independence-of-the-constructs-in-the-servqual-tool-for-measuring-student-satisfaction-in-universities-in-uganda/</ref> Okunoonyereza kwe okwatuumiddwa "Examining Students Satisfaction in Universities nga bakozesa enkola ya European Customer Satisfaction Index (ECSI) <ref>https://journal.unche.or.ug/vol-10-issue-1-chapter-12/</ref> " kwanoonyereza ku ngeri ekifaananyi kya yunivasite, abayizi bye basuubira, omutindo gw'empeereza, n'obwesigwa bw'abayizi. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/phd-holders-put-into-perspective-the-future-of-education-3409146</ref> Omulimu guno gwawagirwa enteekateeka za Sweden ez’okunoonyereza mu Uganda, nga zimulaga ng’omukyala omusomesa ow’amaanyi mu nteekateeka eyamba abakyala bangi mu bya ssaayansi okuva mu 2000. <ref>https://eastnews.co.ug/2024/08/06/breaking-mbarara-university-of-science-and-technology-gets-new-vice-chancellor/</ref>
== Omulimu ==
Mu by’ekikugu, Martha Kyoshaba abadde muntu mukulu mu MUST, ng’alondoola enkola enkulu ez’okusoma ng’okuyingiza abantu, <ref name=":2">https://campusbee.ug/news/must-starts-new-semester/</ref> enkalala z’abatikkirwa, n’okussa mu nkola enkola z’ebyensoma. Okuwa ebyokulabirako ebimu ku kino, akoze kinene mu kufulumya enkalala z’amatikkira g’abayizi abaatikkirwa mu matikkira aga 28, 29, ne 30 ku MUST; okwanguyiza abayizi okukulaakulana mu by’ensoma nga bayita mu nkumi n’enkumi z’abayizi okuva ku mitendera gya diguli esooka, eyookubiri, ne PhD. <ref name=":2" /> Era yalung'amya yunivasite mu kusoomoozebwa, omuli n'ekirwadde kya [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], bwe yalangirira enteekateeka z'okusomeseza ku mutimbagano n'enteekateeka z'ebigezo mu mitendera mu 2021. <ref>https://campusbee.ug/featured/the-top-10-most-outstanding-women-at-must-students-and-staff/</ref> <ref>https://campusbee.ug/news/mbarara-university-releases-final-list-for-29th-graduation/</ref> Mu 2009, olupapula, "Factors Affecting Academic Performance of Undergraduate Students at [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] " lwaweebwayo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ng'ekimu ku kunoonyereza kwa Dr Kyoshaba okwasooka nga tannatandika mulimu gwe mu MUST. Omulimu guno gwalaga okwagala kwe yali alina eri eby'enjigiriza ebirungi n'enkulakulana mu matendekero. <ref>https://www.academia.edu/8496868</ref>
Omulimu gwe gusiimibwa abo abagoberera omutindo gw'ebisomesebwa n'okuwagira abayizi era nga kino ky'amuviirako okufuna ekitiibwa ky'omukulembeze mu by’ensoma mu Uganda. Akyagenda mu maaso n’okufuga enkola y’ebyenjigiriza ebya waggulu ng’ayita mu mulimu gwe ogw’okuddukanya emirimu n'okugaba sikaala. <ref name=":1">https://campusbee.ug/news/must-medical-students-emerge-champions-at-east-african-medical-quiz-competitions/</ref> <ref>https://www.must.ac.ug/my-alma-mater-matters-must-convocation-holds-its-first-ever-run/</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Dr Martha Kyoshaba Twinamasiko yali mukyala mufumbo, maama w’abaana babiri Isabel ne Christabel. <ref name=":1"/> Nnamwandu era yeewaayo okukozesa obumanyirivu bwe obw’okufiirwa n’okwagala kwe eri ekigambo ekiwandiikiddwa okubudaabuda n’okuleeta essuubi eri abakyala abanakuwala olw’okufiirwa babbaabwe <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/ugandan-author-nominated-for-canex-prize-4737210</ref> ng’ayita mu bitabo bye n’omukutu oguwagira bannamwandu ku yintaneeti, Friends of Widows. Ekitabo kye ekya Widows Wear Lipstick, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-handbook-for-those-dealing-with-loss-4378934</ref> kifuuse ekintu ekibudaabuda abakyala abasinga obungi abali mu nnaku olw’okufiirwa abaagalwa baabwe. <ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
hkkzhr1g7a0zkbigkbyecql4320ugc9
60556
60348
2026-07-10T16:34:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60556
wikitext
text/x-wiki
'''Martha Kyoshaba Twinamasiko''' Munnayuganda musomesa era muddukanya emirimu era akola ng'Omuddukannya wa [[:en:Mbarara_University|Mbarara University of Science and Technology]] (MUST) era amanyiddwa nnyo olw’emirimu gy’akola mu by’enjigiriza ebya waggulu mu Uganda okutumbula okumatiza kw’abayizi n’enkutanbuza ebyenjigiriza. <ref>https://profiles.must.ac.ug/staff_member/martha-kyoshaba-twinamasiko/</ref> <ref>https://campusbee.ug/news/mbarara-university-gets-new-academic-registrar/</ref> <ref name=":0">{{Cite web |url=https://africanbooks.com/authorinfo?bookauthor=Martha%20Kyoshaba%20Twinamasiko |title=Archive copy |access-date=2025-10-23 |archive-date=2025-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251211094946/https://africanbooks.com/authorinfo?bookauthor=Martha%20Kyoshaba%20Twinamasiko |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Olugendo lwa Dr. Kyoshaba mu by’ensoma lulimu okusoma okulongoseemu, ng’essira aliteeka ku nsonga ezisoomooza abayizi, okusoma kwabwe n'ebyo ebibamatiza. <ref>https://journal.unche.or.ug/testing-the-validity-reliability-and-independence-of-the-constructs-in-the-servqual-tool-for-measuring-student-satisfaction-in-universities-in-uganda/</ref> Okunoonyereza kwe okwatuumiddwa "Examining Students Satisfaction in Universities nga bakozesa enkola ya European Customer Satisfaction Index (ECSI) <ref>https://journal.unche.or.ug/vol-10-issue-1-chapter-12/</ref> " kwanoonyereza ku ngeri ekifaananyi kya yunivasite, abayizi bye basuubira, omutindo gw'empeereza, n'obwesigwa bw'abayizi. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/phd-holders-put-into-perspective-the-future-of-education-3409146</ref> Omulimu guno gwawagirwa enteekateeka za Sweden ez’okunoonyereza mu Uganda, nga zimulaga ng’omukyala omusomesa ow’amaanyi mu nteekateeka eyamba abakyala bangi mu bya ssaayansi okuva mu 2000. <ref>https://eastnews.co.ug/2024/08/06/breaking-mbarara-university-of-science-and-technology-gets-new-vice-chancellor/</ref>
== Omulimu ==
Mu by’ekikugu, Martha Kyoshaba abadde muntu mukulu mu MUST, ng’alondoola enkola enkulu ez’okusoma ng’okuyingiza abantu, <ref name=":2">https://campusbee.ug/news/must-starts-new-semester/</ref> enkalala z’abatikkirwa, n’okussa mu nkola enkola z’ebyensoma. Okuwa ebyokulabirako ebimu ku kino, akoze kinene mu kufulumya enkalala z’amatikkira g’abayizi abaatikkirwa mu matikkira aga 28, 29, ne 30 ku MUST; okwanguyiza abayizi okukulaakulana mu by’ensoma nga bayita mu nkumi n’enkumi z’abayizi okuva ku mitendera gya diguli esooka, eyookubiri, ne PhD. <ref name=":2" /> Era yalung'amya yunivasite mu kusoomoozebwa, omuli n'ekirwadde kya [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], bwe yalangirira enteekateeka z'okusomeseza ku mutimbagano n'enteekateeka z'ebigezo mu mitendera mu 2021. <ref>https://campusbee.ug/featured/the-top-10-most-outstanding-women-at-must-students-and-staff/</ref> <ref>https://campusbee.ug/news/mbarara-university-releases-final-list-for-29th-graduation/</ref> Mu 2009, olupapula, "Factors Affecting Academic Performance of Undergraduate Students at [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] " lwaweebwayo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ng'ekimu ku kunoonyereza kwa Dr Kyoshaba okwasooka nga tannatandika mulimu gwe mu MUST. Omulimu guno gwalaga okwagala kwe yali alina eri eby'enjigiriza ebirungi n'enkulakulana mu matendekero. <ref>https://www.academia.edu/8496868</ref>
Omulimu gwe gusiimibwa abo abagoberera omutindo gw'ebisomesebwa n'okuwagira abayizi era nga kino ky'amuviirako okufuna ekitiibwa ky'omukulembeze mu by’ensoma mu Uganda. Akyagenda mu maaso n’okufuga enkola y’ebyenjigiriza ebya waggulu ng’ayita mu mulimu gwe ogw’okuddukanya emirimu n'okugaba sikaala. <ref name=":1">https://campusbee.ug/news/must-medical-students-emerge-champions-at-east-african-medical-quiz-competitions/</ref> <ref>https://www.must.ac.ug/my-alma-mater-matters-must-convocation-holds-its-first-ever-run/</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Dr Martha Kyoshaba Twinamasiko yali mukyala mufumbo, maama w’abaana babiri Isabel ne Christabel. <ref name=":1"/> Nnamwandu era yeewaayo okukozesa obumanyirivu bwe obw’okufiirwa n’okwagala kwe eri ekigambo ekiwandiikiddwa okubudaabuda n’okuleeta essuubi eri abakyala abanakuwala olw’okufiirwa babbaabwe <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/ugandan-author-nominated-for-canex-prize-4737210</ref> ng’ayita mu bitabo bye n’omukutu oguwagira bannamwandu ku yintaneeti, Friends of Widows. Ekitabo kye ekya Widows Wear Lipstick, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-handbook-for-those-dealing-with-loss-4378934</ref> kifuuse ekintu ekibudaabuda abakyala abasinga obungi abali mu nnaku olw’okufiirwa abaagalwa baabwe. <ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
cb4x23ln8ukcaq0o190m14lmvmyxtmn
Ruth Mukama
0
12307
60439
52893
2026-07-10T16:14:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60439
wikitext
text/x-wiki
'''Ruth Mukama Gimbo''' (yazaalibwa 4 Omwezi ogwekkumi n'ebiri 1946) munnayuganda pulofeesa w'ebyenjigiriza ng'obukugu bwe buli mu bya nnimi n'ennimi z'Abafirika, <ref>{{Cite web |date=2021-01-24 |title=Joy as female professors are recognised |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-female-professors-are-recognised-1471276 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> era eyagatta ennyo ku by'enjigiriza ebya waggulu mu Uganda, ng'aweereza ku matendekero nga [[yunivasite y'e Kabale]] ne [[yunivasite y'e Makerere]]. <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Ruth Mukama Gimbo |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/prof-ruth-mukama-gimbo/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=A day in the life of a professor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/a-day-in-the-life-of-a-professor-1831828 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatandika okusomesa [[Oluswayiri]] mu matendekero ag'ebyenjigiriza. <ref name=":2">{{Cite web |title=Ruth Mukama {{!}} Makerere University Courses |url=https://courses.mak.ac.ug/course-instructor/ruth-mukama |access-date=2025-04-07 |website=courses.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407154243/https://courses.mak.ac.ug/course-instructor/ruth-mukama |url-status=dead }}</ref> Obukugu bugaziwa okuzingiramu kusomesa, okunoonyereza, n’okulwanirira obwenkanya mu kikula ky’abantu. Ng’oggyeeko eby’ensoma, yeenyigira ne mu kulima n’okubuulirira abavubuka. <ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Ruth Mukama yazaalibwa mu Mwezi ogwekkumi n'ebiri 1946, mu Budaka disitulikiti y'e Pallisa. Kitaawe Yokonea Mukama (Awummule mirembe) yali musomesa wa pulayimale ate nnyina, Agnes Baluka yali mukurisitu omunywevu. <ref>{{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: I Was Once a Victim of Gender Bias At Makerere (Page 1 of 2) |url=https://allafrica.com/stories/200710090059.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20080502025739/http://allafrica.com/stories/200710090059.html |archive-date=2008-05-02 |access-date=2025-04-07 |website=allafrica.com |url-status=live }}</ref> Ruth yasomera mu ssomero lya Budaka Primary School ku misomo gye egy'omutendera gwa pulayimale. Olwo yeegatta ku somero lya siniya erya Busia SS ne Gayaza High School <ref>{{Cite web |title=Gayaza: Uganda's first girls' school still stands high |url=https://www.newvision.co.ug/news/1508140/gayaza-girls-met-serena |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}</ref> ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya. Alwo yeewandiisa ku yunivasite y’e Makerere gye yatikkirwa ddiguli esooka mu biwandiiko by’Olungereza, Ebyafaayo n’Olufaransa. Oluvannyuma, Ruth yafuna ddiguli eyokusatu (PhD) mu by’ennimi zonna n'ebikola ennimi ezo okuva mu [[yunivasite y'e York]] mu Bungereza nga tasoose kukola diguli eyookubiri nga bwe kyetaagisa. <ref name=":3">{{Cite web |title=I was once a victim of gender bias at Makerere |url=https://www.newvision.co.ug/news/1217978/victim-gender-bias-makerere |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}</ref>
== Omulimu ==
Ruth Mukama akoze mu kisaawe ky'[[ebyenjigiriza]] gy'aweereza mu matendekero g'ebyenjigiriza ag’enjawulo ng’omusomesa, ku ddaala eriddirira obwa pulofeesa, nga pulofeesa ajjude ne mu bifo ebirala eby’obukulembeze.
'''Yunivasite y’e Kabale, Kabale(okuva mu Mwezi ogwomusanvu 2018),'''
Pulofeesa Ruth Mukama akoze ne yunivasite y'e Kabale nga pulofeesa w’ennimi, gye yayanjulira ddiguli eyookubiri mu by'ennimi. Yeeyali akulira, ekitongole ky’ennimi z'Afirika. <ref name=":1"/> <ref>{{Cite web |title=Department of Kiswahili |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-kiswahili/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}</ref> Mu mwezi ogwokuna 2019 yafuuka mmemba w'olukiiko olukulembera yunivasite y'e Kabale era mmemba w’akakiiko akakola ku koosi oba amasomo ag;okukakasibwa nga tegannatandika kusomesebwa. <ref name=":4">{{Cite web |date=2024-04-02 |title=Kiswahili, Luganda and the debate around Uganda's national language |url=https://www.independent.co.ug/kiswahili-luganda-and-the-debate-around-ugandas-national-language/ |access-date=2025-04-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |last=Mann |first=Collins |date=2020-02-19 |title=Kabale University hosts the first Professorial Inaugural Lecture |url=https://news.kab.ac.ug/kabale-university-hosts-the-first-professorial-inaugural-lecture/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University News |language=en-US}}</ref>
'''Yunivasite y’e Makerere, Kampala,''' '''(Omwezi ogwomukaaga 1979 okutuuka mu Mwezi ogwekkumi nebiri 2016''' )
* 2008-Omwezi ogwokuna 2009, Yakubiriza ekibinja ekikozi eky'ekikugu ekyakola enkola y’ekikula ky’abantu eri Yunivasite y’e Makerere. Yakola kinene nnyo mu kukola okunoonyereza, okuddukanya okukubaganya ebirowoozo mu bibinja wamu n’okutondawo n’okulongoosa ddala ebbago erisembayo ery’enkola y’ekikula ky’abantu wamu ne Prof. Sylvia tamale <ref name=":6">{{Cite web |last=Namisango |first=Ritah |date=2024-10-05 |title=Mak Launches "Safer Campuses Campaign" to Combat Gender-Based Violence |url=https://news.mak.ac.ug/2024/10/mak-launches-safer-campuses-campaign-to-combat-gender-based-violence/ |access-date=2025-04-07 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407161259/https://news.mak.ac.ug/2024/10/mak-launches-safer-campuses-campaign-to-combat-gender-based-violence/ |url-status=dead }}</ref>
* Omwezi ogwekkuminoogumu 2005 okutuuka mu Mwezi ogwomunaana 2007 yali Ag Head, Gender Mainstreaming Division (kati Directorate) Academic Registrar’s Department. <ref name=":7">{{Cite web |date=2013-03-11 |title=Women no longer at ease |url=https://www.independent.co.ug/women-no-longer-ease/ |access-date=2025-04-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
* Omwezi ogwokusatu 1995 okutuuka Omwezi ogwekkumi neebiri 2016: Omukwanaganya wa Pulogulaamu y’Olukiswahili mu kitongole ky’ennimi za Afrika, Yunivasite y’e Makerere. Omukubi w’ebifaananyi yekka owa pulogulaamu z’Olukiswahili eza diguli esooka, ez’omulembe n’ez’abatandisi, awamu ne pulogulaamu enkadde eya Masters mu nnimi, ne pulogulaamu eyaddirira: Masters mu nnimi za Afirika. <ref name=":4"/> <ref>{{Cite web |date=2022-10-26 |title=A 'professor of Kiswahili' without formal training |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/a-professor-of-kiswahili-without-formal-training-3998028 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* 2001/02 Yawandiika era n’atongoza bulungi pulogulaamu y’okutikkirwa mu lusoma lwa Master of Arts mu nnimi za Afirika, gye nkyakwasaganya. Yawandiika pulogulaamu endala eziwerako ezisomesebwa mu lusoma. <ref name=":2"/>
* 2000/01 yakiikirira olukiiko lwa Senate ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kussa ekikula ky’abantu, ku kakiiko akafuzi aka Makerere University Carnegie era n’ayamba nnyo mu kussa ekikula ky’abantu mu nkola ebiteeso byonna ebyaweebwayo eri ekitongole kya Carnegie Corporation okusonda ssente z’omutendera ogwo, nga kino kyali kyetaagisa, ekyateekebwawo abakolagana n’ensimbi. <ref name=":6" />
* Omwezi ogwomusanvu 2001 Ng’ali wamu ne Dr. Kabonesa ow’ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu yawandiika era n’alwanirira mu ngeri ey’amagezi Ekiteeso ky’okutandikawo ekitongole ekikola ku nsonga z’ekikula ky’abantu mu Yunivasite y’e Makerere, Omutendera I: October 2001 – September 2004, ekyasikiriza ddoola za Amerika 610,000 okuva mu kitongole kya Carnegie Corporation of New York. <ref name=":4" />
* 1999 – 2008 Yali mmemba omujjumbize mu kakiiko ka Senate akavunaanyizibwa ku kussa ekikula ky’abantu, akaakola enteekateeka y’okuyingiza ekikula ky’abantu mu Yunivasite y’e Makerere. <ref name=":8">{{Cite web |title=Prof. Mukama delivers maiden valedictory lecture {{!}} News@CHUSS |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-mukama-delivers-maiden-valedictory-lecture |access-date=2025-04-07 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142731/https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-mukama-delivers-maiden-valedictory-lecture |url-status=dead }}</ref>
* 1979 – 1989 Memba ku lukiiko olusunsuzi olwa Mawazo, journal y’ettendekero ly’eby’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref name=":9">{{Cite web |title=Editorial Team {{!}} Africa Journal of Language Studies |url=https://ajls.kab.ac.ug/index.php/ajls/about/editorialTeam |access-date=2025-04-07 |website=ajls.kab.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142739/https://ajls.kab.ac.ug/index.php/ajls/about/editorialTeam |url-status=dead }}</ref>
'''University College of Botswana, Gaberone:''' Nov. 1978-1979 Omusomesa mu nnimi n’olulimi Olungereza eri abayizi abasoma ddiguli esooka era akulira ulogulaamu ya ddiguli eddirira esooka mu lulimi Olungereza n’ennimi. <ref name=":10">{{Cite book |last=Namyalo |first=Saudah |date=2021-08-16 |title=A dictionary and grammatical sketch of Ruruuli-Lunyala |url=https://langsci-press.org/catalog/book/326 |last2=Witzlack-Makarevich |first2=Alena |last3=Kiriggwajjo |first3=Anatole |last4=Atuhairwe |first4=Amos |last5=Molochieva |first5=Zarina |last6=Mukama |first6=Ruth Gimbo |last7=Zellers |first7=Margaret |publisher=Language Science Press |isbn=978-3-96110-329-4 |language=en}}</ref>
'''[[Yunivasite y'e Dar es Salaam]], Tanzania:''' Dec. 1976 – 1978 Omusomesa mu mu Luswayiri eri abayizi abasoma ddiguli esooka ne mu Linguistics eri abayizi ba Masters. Omukwanaganya, Enteekateeka y’okutikkirwa ey’awamu mu bitongole by’ennimi engwira n’Olukiswahili. <ref name=":11">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Dr Mukama's legacy at Makerere speaks volumes for itself |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/dr-mukama-s-legacy-at-makerere-speaks-volumes-for-itself-1785004 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
'''[[Yunivasite y'e Zambia]], Lusaka''' : 1973 – 1976 Omusomesa mu nnimi n'olulimi Olungereza eri [[abayizi abasoma ddiguli esooka]] . Omukwanaganya w’enteekateeka y’okuwandiika ebbaluwa ku lulimi Olungereza n’ennimi z’e Zambia. Yaddukanya era nga ye musomesa omukulu ku pulogulaamu y’abasoma ddiguli eyokubiri mu bbanguliro ly'embeera z'abantu n'ebyenjigiriza. <ref name=":11"/> <ref name=":10"/>
== Ebituukiddwaako ==
Ensibuko:
'''Yunivasite y’e Kabale'''
* 2018 Onwezi ogwomunaana-2020, Akulira ekitongole ky'ennimi za Afrika <ref name=":1"/>
* 2019 Omwezi ogwokuna, Mmeba w'olukiiko olukulembera yunivasite Kabale <ref name=":12">{{Cite web |title=Staff Directory |url=https://www.kab.ac.ug/staff-directory/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}</ref>
* 2019 Omwezi ogwokuna, Memba w’akakiiko ak’awamu ak’Olukiiko/Olukiiko lwa Senate olw’okunoonya abamyuka ba Cansala, ku Yunivasite y’e Kabale nga kw’otadde n’olw’omumyuka wa Chancellor (12 April 2021). <ref name=":12" />
* Okuva mu 2019 Ssentebe w'akakiiko akategeka emisomo egy'okutongoza <ref name=":5"/>
'''Yunivasite y’e Makerere,'''
* Omwezi ogwokutaano 1994 okutuuka Omwezi ogwekkumi neebiri 2016 Pulofeesa w'ennimi <ref>{{Cite web |date=2020-07-05 |title=Changing the world: Unforgettable date with Kiswahili don under a 'Franglophone' cloud |url=https://nation.africa/kenya/life-and-style/weekend/changing-the-world-unforgettable-date-with-kiswahili-don-under-a-franglophone-cloud-95252 |access-date=2025-04-07 |website=Nation |language=en}}</ref>
* Omwezi ogwokubiri 1989 – Omwezi ogwokuna 1994 anaatera okufuuka pulofeesa
* Omwezi ogwekkuminoogumu 1982 - Omwezi ogusooka 1989 Omusomesa omukulu <ref name=":8"/>
* Omwezi ogwomukaaga 1979 – Omwezi ogwekkumi 1982 Omusomesa mu by’ennimi, okusoma olulimi Olungereza n’Olukiswahili. <ref name=":8" />
* Omwezi ogwekkuminoogumu 2005 – Omwezi ogwomunaana 2007 Ag Head, Ekitongole ekikwata ku kikula ky’abantu mu kitongole ky’abawandiisi b’ebenjigiriza.
* Omwezi ogwomukaaga 1991 – Omwezi ogwokusatu 1995 Omukulu w’ekitongole ky’ebyemikono mu Yunivasite y’e Makerere. <ref name=":11"/> <ref name=":10"/> <ref>{{Cite web |title=Prof. Patrick Mangeni Hands Over SLPA Deanship to Dr. Pamela Khanakwa {{!}} News@CHUSS |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-patrick-mangeni-hands-over-slpa-deanship-dr-pamela-khanakwa |access-date=2025-04-07 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142735/https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-patrick-mangeni-hands-over-slpa-deanship-dr-pamela-khanakwa |url-status=dead }}</ref>
* 2002-2008 Mmemba ku lukiiko olukulembera yunivasite y’e Makerere. <ref name=":11" />
* 2002-2006 Memba ku kakiiko akakulembera yunivasite y'e Makerere. <ref name=":11" />
* Omwezi ogwomukaaga 1986 – Omwezi ogwokutaano 1991 Akulira ekitongole ky’ennimi mu yunivasite y’e Makerere. <ref name=":8" />
* 1986 –1989 Ssentebe w’olukiiko olw’awamu olw’okusoma diguli mu bitongole by’ebyemikono ne ssaayansi w’embeera z’abantu.
'''Ebitundu ebirala,'''
* Omwezi ogwomwenda 2005 – Omwezi ogwomusanvu 2006 Yakubiriza akakiiko ka Pulezidenti akanoonyereza ku nsonga z’e Bunyoro. <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=Minister apologises to Baganda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1156197/minister-apologises-baganda |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}</ref>
* Omwezi ogwokusatu 2003-Omwezi ogwokusatu 2008 Memba ku lukiiko olufuzi olw’ekiseera [[Mulago National Specialised Hospital|olw’eddwaliro e Mulago]] olwaweebwa omulimu gw’okuteekateeka Eddwaliro lino okwetongola , n’ebiragiro ebirala. <ref>{{Cite web |title=Mulago wants cholera camp off |url=https://www.newvision.co.ug/news/1262697/mulago-cholera-camp |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}</ref>
* Omwezi ogwekkuminoogumu 2003 – 2008 Omumyuka wa Ssentebe era okuva mu 2009 Ssentebe omukulu ow’olukiiko olufuzi olwa Eastern Private Sector Development Center Limited (EPSEDEC), esangibwa e Mbale, Company Limited by Guarantee nga terina Share Capital, ng’omulimu gwayo kwe kuwa obuweereza bw’okutumbula obusobozi obuwa abantu ssekinnoomu n’ebitundu amaanyi.
* 1982-1993 Yakiikirira ekitongole ky'ekibiina ky'amawanga ekivunaanyizibwa ku by'obuwangwa [[UNESCO]] (Paris) Uganda mu nkiiko z’ebitundu e [[Dar es Salam]] ezaakola ebigambo eby’ekikugu mu lulimi Olukiswahiri mu bintu eby’enjawulo eby’abayivu n’eby’enfuna n’embeera z’abantu. <ref name=":4"/>
* Okuva mu Mwezi ogwomusanvu 1988 Memba, olukiiko lw’ensi yonna oluwabula pulojekiti eno: “Olulimi n’obuwangwa obumanyiddwa ennyo mu Afrika”, nga lusinziira mu Anthropological – Sociological Centre, [[yunivasite y'e Amsterdam]].
* Okuva mu 1980 Okwenyigira ennyo mu kibiina ky’abakyala: <ref name=":7"/>
* 1980-1984 Yawandiisa mu lukiiko lw’abakyala mu ggwanga n’ekibiina ekigatta abakyala ba yunivasite ekya Uganda Association of University Women.
* 1985 okutuuka kati Memba omujjumbize mu kitongole ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana ( [[ACFODE]]) <ref name=":3" /> <ref name=":11"/>
* 1999 okutuuka kati Ssentebe w’ekitongole kya Uganda Women Girl Child Concern (UWOGICO) 1996-1999 ekiweebwa ebibiina by’obwannakyewa eby’abakyala ebiwerako kontulakiti okukola emirimu egy’enjawulo egyekuusa ku kutegeka ebitabo, okulongoosa, emirimu gy’Omuwabuzi n’okuvvuunula 10: Eastern African Sub-Regional Initiative for the Advancement of Women EASSI) (1999), Forum for Women in Demokulasiya (FOWODE) (1998 99), ISIS-WICCE (1997-2000), Omukutu gw’abakyala mu Uganda (UWONET) (1996) ne Minisitule y’ekikula ky’abantu (1990-2003).
* Okuva mu 1977 Memba w’olukiiko oluwabula ku kakiika akasunsula ak'obutabo ebitabo busatu obwensi yonna: Kiswahili, Kioo cha Lugha ne Mulika ebyafulumizibwa ekitongole ekinoonyereza ku Kiswahili ekya Yunivasite y’e Dar-es Salaam. <ref name=":9"/>
* 1995-2000 Memba ku lukiiko olufuzi olwasooka, olwa yunivasite y’e Busoga; yawandiika era n’akola dizayini y’ebiwandiiko ebisookerwako eby’okuzimba ebifaananyi ebya yunivasite. <ref>{{Cite web |date=7 November 2014 |title=BUSOGA UNIVERSITY PROFILE. - Yaaka Digital Network |url=https://www.yaaka.cc/universities/busoga-university-profile/ |access-date=2025-04-07 |website=www.yaaka.cc}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |date=2021-01-24 |title=Joy as female professors are recognised |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-female-professors-are-recognised-1471276 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Prof. Ruth Mukama Gimbo |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/prof-ruth-mukama-gimbo/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2021-01-06 |title=A day in the life of a professor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/a-day-in-the-life-of-a-professor-1831828 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Ruth Mukama {{!}} Makerere University Courses |url=https://courses.mak.ac.ug/course-instructor/ruth-mukama |access-date=2025-04-07 |website=courses.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407154243/https://courses.mak.ac.ug/course-instructor/ruth-mukama |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: I Was Once a Victim of Gender Bias At Makerere (Page 1 of 2) |url=https://allafrica.com/stories/200710090059.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20080502025739/http://allafrica.com/stories/200710090059.html |archive-date=2008-05-02 |access-date=2025-04-07 |website=allafrica.com |url-status=live }}
# {{Cite web |title=Gayaza: Uganda's first girls' school still stands high |url=https://www.newvision.co.ug/news/1508140/gayaza-girls-met-serena |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}
# {{Cite web |title=I was once a victim of gender bias at Makerere |url=https://www.newvision.co.ug/news/1217978/victim-gender-bias-makerere |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}
# {{Cite web |title=Department of Kiswahili |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-kiswahili/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2024-04-02 |title=Kiswahili, Luganda and the debate around Uganda's national language |url=https://www.independent.co.ug/kiswahili-luganda-and-the-debate-around-ugandas-national-language/ |access-date=2025-04-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Mann |first=Collins |date=2020-02-19 |title=Kabale University hosts the first Professorial Inaugural Lecture |url=https://news.kab.ac.ug/kabale-university-hosts-the-first-professorial-inaugural-lecture/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University News |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Namisango |first=Ritah |date=2024-10-05 |title=Mak Launches "Safer Campuses Campaign" to Combat Gender-Based Violence |url=https://news.mak.ac.ug/2024/10/mak-launches-safer-campuses-campaign-to-combat-gender-based-violence/ |access-date=2025-04-07 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407161259/https://news.mak.ac.ug/2024/10/mak-launches-safer-campuses-campaign-to-combat-gender-based-violence/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=2013-03-11 |title=Women no longer at ease |url=https://www.independent.co.ug/women-no-longer-ease/ |access-date=2025-04-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2022-10-26 |title=A 'professor of Kiswahili' without formal training |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/a-professor-of-kiswahili-without-formal-training-3998028 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Prof. Mukama delivers maiden valedictory lecture {{!}} News@CHUSS |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-mukama-delivers-maiden-valedictory-lecture |access-date=2025-04-07 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142731/https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-mukama-delivers-maiden-valedictory-lecture |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Editorial Team {{!}} Africa Journal of Language Studies |url=https://ajls.kab.ac.ug/index.php/ajls/about/editorialTeam |access-date=2025-04-07 |website=ajls.kab.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142739/https://ajls.kab.ac.ug/index.php/ajls/about/editorialTeam |url-status=dead }}
# {{Cite book |last1=Namyalo |first1=Saudah |date=2021-08-16 |title=A dictionary and grammatical sketch of Ruruuli-Lunyala |url=https://langsci-press.org/catalog/book/326 |last2=Witzlack-Makarevich |first2=Alena |last3=Kiriggwajjo |first3=Anatole |last4=Atuhairwe |first4=Amos |last5=Molochieva |first5=Zarina |last6=Mukama |first6=Ruth Gimbo |last7=Zellers |first7=Margaret |publisher=Language Science Press |isbn=978-3-96110-329-4 |language=en}}
# {{Cite web |date=2021-01-06 |title=Dr Mukama's legacy at Makerere speaks volumes for itself |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/dr-mukama-s-legacy-at-makerere-speaks-volumes-for-itself-1785004 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}
# Prof. Mukama's presentation.pdf
# {{Cite web |title=Staff Directory |url=https://www.kab.ac.ug/staff-directory/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2020-07-05 |title=Changing the world: Unforgettable date with Kiswahili don under a 'Franglophone' cloud |url=https://nation.africa/kenya/life-and-style/weekend/changing-the-world-unforgettable-date-with-kiswahili-don-under-a-franglophone-cloud-95252 |access-date=2025-04-07 |website=Nation |language=en}}
# {{Cite web |title=Prof. Patrick Mangeni Hands Over SLPA Deanship to Dr. Pamela Khanakwa {{!}} News@CHUSS |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-patrick-mangeni-hands-over-slpa-deanship-dr-pamela-khanakwa |access-date=2025-04-07 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142735/https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-patrick-mangeni-hands-over-slpa-deanship-dr-pamela-khanakwa |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Minister apologises to Baganda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1156197/minister-apologises-baganda |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}
# {{Cite web |title=Mulago wants cholera camp off |url=https://www.newvision.co.ug/news/1262697/mulago-cholera-camp |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}
# {{Cite web |date=7 November 2014 |title=BUSOGA UNIVERSITY PROFILE. - Yaaka Digital Network |url=https://www.yaaka.cc/universities/busoga-university-profile/ |access-date=2025-04-07 |website=www.yaaka.cc}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
f8uryr0id5ocotdrtzch53thsenu5zv
60672
60439
2026-07-10T16:35:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60672
wikitext
text/x-wiki
'''Ruth Mukama Gimbo''' (yazaalibwa 4 Omwezi ogwekkumi n'ebiri 1946) munnayuganda pulofeesa w'ebyenjigiriza ng'obukugu bwe buli mu bya nnimi n'ennimi z'Abafirika, <ref>{{Cite web |date=2021-01-24 |title=Joy as female professors are recognised |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-female-professors-are-recognised-1471276 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> era eyagatta ennyo ku by'enjigiriza ebya waggulu mu Uganda, ng'aweereza ku matendekero nga [[yunivasite y'e Kabale]] ne [[yunivasite y'e Makerere]]. <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Ruth Mukama Gimbo |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/prof-ruth-mukama-gimbo/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=A day in the life of a professor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/a-day-in-the-life-of-a-professor-1831828 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatandika okusomesa [[Oluswayiri]] mu matendekero ag'ebyenjigiriza. <ref name=":2">{{Cite web |title=Ruth Mukama {{!}} Makerere University Courses |url=https://courses.mak.ac.ug/course-instructor/ruth-mukama |access-date=2025-04-07 |website=courses.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407154243/https://courses.mak.ac.ug/course-instructor/ruth-mukama |url-status=dead }}</ref> Obukugu bugaziwa okuzingiramu kusomesa, okunoonyereza, n’okulwanirira obwenkanya mu kikula ky’abantu. Ng’oggyeeko eby’ensoma, yeenyigira ne mu kulima n’okubuulirira abavubuka. <ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Ruth Mukama yazaalibwa mu Mwezi ogwekkumi n'ebiri 1946, mu Budaka disitulikiti y'e Pallisa. Kitaawe Yokonea Mukama (Awummule mirembe) yali musomesa wa pulayimale ate nnyina, Agnes Baluka yali mukurisitu omunywevu. <ref>{{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: I Was Once a Victim of Gender Bias At Makerere (Page 1 of 2) |url=https://allafrica.com/stories/200710090059.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20080502025739/http://allafrica.com/stories/200710090059.html |archive-date=2008-05-02 |access-date=2025-04-07 |website=allafrica.com |url-status=live }}</ref> Ruth yasomera mu ssomero lya Budaka Primary School ku misomo gye egy'omutendera gwa pulayimale. Olwo yeegatta ku somero lya siniya erya Busia SS ne Gayaza High School <ref>{{Cite web |title=Gayaza: Uganda's first girls' school still stands high |url=https://www.newvision.co.ug/news/1508140/gayaza-girls-met-serena |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}</ref> ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya. Alwo yeewandiisa ku yunivasite y’e Makerere gye yatikkirwa ddiguli esooka mu biwandiiko by’Olungereza, Ebyafaayo n’Olufaransa. Oluvannyuma, Ruth yafuna ddiguli eyokusatu (PhD) mu by’ennimi zonna n'ebikola ennimi ezo okuva mu [[yunivasite y'e York]] mu Bungereza nga tasoose kukola diguli eyookubiri nga bwe kyetaagisa. <ref name=":3">{{Cite web |title=I was once a victim of gender bias at Makerere |url=https://www.newvision.co.ug/news/1217978/victim-gender-bias-makerere |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}</ref>
== Omulimu ==
Ruth Mukama akoze mu kisaawe ky'[[ebyenjigiriza]] gy'aweereza mu matendekero g'ebyenjigiriza ag’enjawulo ng’omusomesa, ku ddaala eriddirira obwa pulofeesa, nga pulofeesa ajjude ne mu bifo ebirala eby’obukulembeze.
'''Yunivasite y’e Kabale, Kabale(okuva mu Mwezi ogwomusanvu 2018),'''
Pulofeesa Ruth Mukama akoze ne yunivasite y'e Kabale nga pulofeesa w’ennimi, gye yayanjulira ddiguli eyookubiri mu by'ennimi. Yeeyali akulira, ekitongole ky’ennimi z'Afirika. <ref name=":1"/> <ref>{{Cite web |title=Department of Kiswahili |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-kiswahili/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}</ref> Mu mwezi ogwokuna 2019 yafuuka mmemba w'olukiiko olukulembera yunivasite y'e Kabale era mmemba w’akakiiko akakola ku koosi oba amasomo ag;okukakasibwa nga tegannatandika kusomesebwa. <ref name=":4">{{Cite web |date=2024-04-02 |title=Kiswahili, Luganda and the debate around Uganda's national language |url=https://www.independent.co.ug/kiswahili-luganda-and-the-debate-around-ugandas-national-language/ |access-date=2025-04-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |last=Mann |first=Collins |date=2020-02-19 |title=Kabale University hosts the first Professorial Inaugural Lecture |url=https://news.kab.ac.ug/kabale-university-hosts-the-first-professorial-inaugural-lecture/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University News |language=en-US}}</ref>
'''Yunivasite y’e Makerere, Kampala,''' '''(Omwezi ogwomukaaga 1979 okutuuka mu Mwezi ogwekkumi nebiri 2016''' )
* 2008-Omwezi ogwokuna 2009, Yakubiriza ekibinja ekikozi eky'ekikugu ekyakola enkola y’ekikula ky’abantu eri Yunivasite y’e Makerere. Yakola kinene nnyo mu kukola okunoonyereza, okuddukanya okukubaganya ebirowoozo mu bibinja wamu n’okutondawo n’okulongoosa ddala ebbago erisembayo ery’enkola y’ekikula ky’abantu wamu ne Prof. Sylvia tamale <ref name=":6">{{Cite web |last=Namisango |first=Ritah |date=2024-10-05 |title=Mak Launches "Safer Campuses Campaign" to Combat Gender-Based Violence |url=https://news.mak.ac.ug/2024/10/mak-launches-safer-campuses-campaign-to-combat-gender-based-violence/ |access-date=2025-04-07 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407161259/https://news.mak.ac.ug/2024/10/mak-launches-safer-campuses-campaign-to-combat-gender-based-violence/ |url-status=dead }}</ref>
* Omwezi ogwekkuminoogumu 2005 okutuuka mu Mwezi ogwomunaana 2007 yali Ag Head, Gender Mainstreaming Division (kati Directorate) Academic Registrar’s Department. <ref name=":7">{{Cite web |date=2013-03-11 |title=Women no longer at ease |url=https://www.independent.co.ug/women-no-longer-ease/ |access-date=2025-04-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
* Omwezi ogwokusatu 1995 okutuuka Omwezi ogwekkumi neebiri 2016: Omukwanaganya wa Pulogulaamu y’Olukiswahili mu kitongole ky’ennimi za Afrika, Yunivasite y’e Makerere. Omukubi w’ebifaananyi yekka owa pulogulaamu z’Olukiswahili eza diguli esooka, ez’omulembe n’ez’abatandisi, awamu ne pulogulaamu enkadde eya Masters mu nnimi, ne pulogulaamu eyaddirira: Masters mu nnimi za Afirika. <ref name=":4"/> <ref>{{Cite web |date=2022-10-26 |title=A 'professor of Kiswahili' without formal training |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/a-professor-of-kiswahili-without-formal-training-3998028 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* 2001/02 Yawandiika era n’atongoza bulungi pulogulaamu y’okutikkirwa mu lusoma lwa Master of Arts mu nnimi za Afirika, gye nkyakwasaganya. Yawandiika pulogulaamu endala eziwerako ezisomesebwa mu lusoma. <ref name=":2"/>
* 2000/01 yakiikirira olukiiko lwa Senate ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kussa ekikula ky’abantu, ku kakiiko akafuzi aka Makerere University Carnegie era n’ayamba nnyo mu kussa ekikula ky’abantu mu nkola ebiteeso byonna ebyaweebwayo eri ekitongole kya Carnegie Corporation okusonda ssente z’omutendera ogwo, nga kino kyali kyetaagisa, ekyateekebwawo abakolagana n’ensimbi. <ref name=":6" />
* Omwezi ogwomusanvu 2001 Ng’ali wamu ne Dr. Kabonesa ow’ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu yawandiika era n’alwanirira mu ngeri ey’amagezi Ekiteeso ky’okutandikawo ekitongole ekikola ku nsonga z’ekikula ky’abantu mu Yunivasite y’e Makerere, Omutendera I: October 2001 – September 2004, ekyasikiriza ddoola za Amerika 610,000 okuva mu kitongole kya Carnegie Corporation of New York. <ref name=":4" />
* 1999 – 2008 Yali mmemba omujjumbize mu kakiiko ka Senate akavunaanyizibwa ku kussa ekikula ky’abantu, akaakola enteekateeka y’okuyingiza ekikula ky’abantu mu Yunivasite y’e Makerere. <ref name=":8">{{Cite web |title=Prof. Mukama delivers maiden valedictory lecture {{!}} News@CHUSS |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-mukama-delivers-maiden-valedictory-lecture |access-date=2025-04-07 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142731/https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-mukama-delivers-maiden-valedictory-lecture |url-status=dead }}</ref>
* 1979 – 1989 Memba ku lukiiko olusunsuzi olwa Mawazo, journal y’ettendekero ly’eby’obuntubulamu ne ssaayansi w’embeera z’abantu. <ref name=":9">{{Cite web |title=Editorial Team {{!}} Africa Journal of Language Studies |url=https://ajls.kab.ac.ug/index.php/ajls/about/editorialTeam |access-date=2025-04-07 |website=ajls.kab.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142739/https://ajls.kab.ac.ug/index.php/ajls/about/editorialTeam |url-status=dead }}</ref>
'''University College of Botswana, Gaberone:''' Nov. 1978-1979 Omusomesa mu nnimi n’olulimi Olungereza eri abayizi abasoma ddiguli esooka era akulira ulogulaamu ya ddiguli eddirira esooka mu lulimi Olungereza n’ennimi. <ref name=":10">{{Cite book |last=Namyalo |first=Saudah |date=2021-08-16 |title=A dictionary and grammatical sketch of Ruruuli-Lunyala |url=https://langsci-press.org/catalog/book/326 |last2=Witzlack-Makarevich |first2=Alena |last3=Kiriggwajjo |first3=Anatole |last4=Atuhairwe |first4=Amos |last5=Molochieva |first5=Zarina |last6=Mukama |first6=Ruth Gimbo |last7=Zellers |first7=Margaret |publisher=Language Science Press |isbn=978-3-96110-329-4 |language=en}}</ref>
'''[[Yunivasite y'e Dar es Salaam]], Tanzania:''' Dec. 1976 – 1978 Omusomesa mu mu Luswayiri eri abayizi abasoma ddiguli esooka ne mu Linguistics eri abayizi ba Masters. Omukwanaganya, Enteekateeka y’okutikkirwa ey’awamu mu bitongole by’ennimi engwira n’Olukiswahili. <ref name=":11">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Dr Mukama's legacy at Makerere speaks volumes for itself |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/dr-mukama-s-legacy-at-makerere-speaks-volumes-for-itself-1785004 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
'''[[Yunivasite y'e Zambia]], Lusaka''' : 1973 – 1976 Omusomesa mu nnimi n'olulimi Olungereza eri [[abayizi abasoma ddiguli esooka]] . Omukwanaganya w’enteekateeka y’okuwandiika ebbaluwa ku lulimi Olungereza n’ennimi z’e Zambia. Yaddukanya era nga ye musomesa omukulu ku pulogulaamu y’abasoma ddiguli eyokubiri mu bbanguliro ly'embeera z'abantu n'ebyenjigiriza. <ref name=":11"/> <ref name=":10"/>
== Ebituukiddwaako ==
Ensibuko:
'''Yunivasite y’e Kabale'''
* 2018 Onwezi ogwomunaana-2020, Akulira ekitongole ky'ennimi za Afrika <ref name=":1"/>
* 2019 Omwezi ogwokuna, Mmeba w'olukiiko olukulembera yunivasite Kabale <ref name=":12">{{Cite web |title=Staff Directory |url=https://www.kab.ac.ug/staff-directory/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}</ref>
* 2019 Omwezi ogwokuna, Memba w’akakiiko ak’awamu ak’Olukiiko/Olukiiko lwa Senate olw’okunoonya abamyuka ba Cansala, ku Yunivasite y’e Kabale nga kw’otadde n’olw’omumyuka wa Chancellor (12 April 2021). <ref name=":12" />
* Okuva mu 2019 Ssentebe w'akakiiko akategeka emisomo egy'okutongoza <ref name=":5"/>
'''Yunivasite y’e Makerere,'''
* Omwezi ogwokutaano 1994 okutuuka Omwezi ogwekkumi neebiri 2016 Pulofeesa w'ennimi <ref>{{Cite web |date=2020-07-05 |title=Changing the world: Unforgettable date with Kiswahili don under a 'Franglophone' cloud |url=https://nation.africa/kenya/life-and-style/weekend/changing-the-world-unforgettable-date-with-kiswahili-don-under-a-franglophone-cloud-95252 |access-date=2025-04-07 |website=Nation |language=en}}</ref>
* Omwezi ogwokubiri 1989 – Omwezi ogwokuna 1994 anaatera okufuuka pulofeesa
* Omwezi ogwekkuminoogumu 1982 - Omwezi ogusooka 1989 Omusomesa omukulu <ref name=":8"/>
* Omwezi ogwomukaaga 1979 – Omwezi ogwekkumi 1982 Omusomesa mu by’ennimi, okusoma olulimi Olungereza n’Olukiswahili. <ref name=":8" />
* Omwezi ogwekkuminoogumu 2005 – Omwezi ogwomunaana 2007 Ag Head, Ekitongole ekikwata ku kikula ky’abantu mu kitongole ky’abawandiisi b’ebenjigiriza.
* Omwezi ogwomukaaga 1991 – Omwezi ogwokusatu 1995 Omukulu w’ekitongole ky’ebyemikono mu Yunivasite y’e Makerere. <ref name=":11"/> <ref name=":10"/> <ref>{{Cite web |title=Prof. Patrick Mangeni Hands Over SLPA Deanship to Dr. Pamela Khanakwa {{!}} News@CHUSS |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-patrick-mangeni-hands-over-slpa-deanship-dr-pamela-khanakwa |access-date=2025-04-07 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142735/https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-patrick-mangeni-hands-over-slpa-deanship-dr-pamela-khanakwa |url-status=dead }}</ref>
* 2002-2008 Mmemba ku lukiiko olukulembera yunivasite y’e Makerere. <ref name=":11" />
* 2002-2006 Memba ku kakiiko akakulembera yunivasite y'e Makerere. <ref name=":11" />
* Omwezi ogwomukaaga 1986 – Omwezi ogwokutaano 1991 Akulira ekitongole ky’ennimi mu yunivasite y’e Makerere. <ref name=":8" />
* 1986 –1989 Ssentebe w’olukiiko olw’awamu olw’okusoma diguli mu bitongole by’ebyemikono ne ssaayansi w’embeera z’abantu.
'''Ebitundu ebirala,'''
* Omwezi ogwomwenda 2005 – Omwezi ogwomusanvu 2006 Yakubiriza akakiiko ka Pulezidenti akanoonyereza ku nsonga z’e Bunyoro. <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=Minister apologises to Baganda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1156197/minister-apologises-baganda |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}</ref>
* Omwezi ogwokusatu 2003-Omwezi ogwokusatu 2008 Memba ku lukiiko olufuzi olw’ekiseera [[Mulago National Specialised Hospital|olw’eddwaliro e Mulago]] olwaweebwa omulimu gw’okuteekateeka Eddwaliro lino okwetongola , n’ebiragiro ebirala. <ref>{{Cite web |title=Mulago wants cholera camp off |url=https://www.newvision.co.ug/news/1262697/mulago-cholera-camp |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}</ref>
* Omwezi ogwekkuminoogumu 2003 – 2008 Omumyuka wa Ssentebe era okuva mu 2009 Ssentebe omukulu ow’olukiiko olufuzi olwa Eastern Private Sector Development Center Limited (EPSEDEC), esangibwa e Mbale, Company Limited by Guarantee nga terina Share Capital, ng’omulimu gwayo kwe kuwa obuweereza bw’okutumbula obusobozi obuwa abantu ssekinnoomu n’ebitundu amaanyi.
* 1982-1993 Yakiikirira ekitongole ky'ekibiina ky'amawanga ekivunaanyizibwa ku by'obuwangwa [[UNESCO]] (Paris) Uganda mu nkiiko z’ebitundu e [[Dar es Salam]] ezaakola ebigambo eby’ekikugu mu lulimi Olukiswahiri mu bintu eby’enjawulo eby’abayivu n’eby’enfuna n’embeera z’abantu. <ref name=":4"/>
* Okuva mu Mwezi ogwomusanvu 1988 Memba, olukiiko lw’ensi yonna oluwabula pulojekiti eno: “Olulimi n’obuwangwa obumanyiddwa ennyo mu Afrika”, nga lusinziira mu Anthropological – Sociological Centre, [[yunivasite y'e Amsterdam]].
* Okuva mu 1980 Okwenyigira ennyo mu kibiina ky’abakyala: <ref name=":7"/>
* 1980-1984 Yawandiisa mu lukiiko lw’abakyala mu ggwanga n’ekibiina ekigatta abakyala ba yunivasite ekya Uganda Association of University Women.
* 1985 okutuuka kati Memba omujjumbize mu kitongole ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana ( [[ACFODE]]) <ref name=":3" /> <ref name=":11"/>
* 1999 okutuuka kati Ssentebe w’ekitongole kya Uganda Women Girl Child Concern (UWOGICO) 1996-1999 ekiweebwa ebibiina by’obwannakyewa eby’abakyala ebiwerako kontulakiti okukola emirimu egy’enjawulo egyekuusa ku kutegeka ebitabo, okulongoosa, emirimu gy’Omuwabuzi n’okuvvuunula 10: Eastern African Sub-Regional Initiative for the Advancement of Women EASSI) (1999), Forum for Women in Demokulasiya (FOWODE) (1998 99), ISIS-WICCE (1997-2000), Omukutu gw’abakyala mu Uganda (UWONET) (1996) ne Minisitule y’ekikula ky’abantu (1990-2003).
* Okuva mu 1977 Memba w’olukiiko oluwabula ku kakiika akasunsula ak'obutabo ebitabo busatu obwensi yonna: Kiswahili, Kioo cha Lugha ne Mulika ebyafulumizibwa ekitongole ekinoonyereza ku Kiswahili ekya Yunivasite y’e Dar-es Salaam. <ref name=":9"/>
* 1995-2000 Memba ku lukiiko olufuzi olwasooka, olwa yunivasite y’e Busoga; yawandiika era n’akola dizayini y’ebiwandiiko ebisookerwako eby’okuzimba ebifaananyi ebya yunivasite. <ref>{{Cite web |date=7 November 2014 |title=BUSOGA UNIVERSITY PROFILE. - Yaaka Digital Network |url=https://www.yaaka.cc/universities/busoga-university-profile/ |access-date=2025-04-07 |website=www.yaaka.cc}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |date=2021-01-24 |title=Joy as female professors are recognised |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-as-female-professors-are-recognised-1471276 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Prof. Ruth Mukama Gimbo |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/prof-ruth-mukama-gimbo/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2021-01-06 |title=A day in the life of a professor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/a-day-in-the-life-of-a-professor-1831828 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Ruth Mukama {{!}} Makerere University Courses |url=https://courses.mak.ac.ug/course-instructor/ruth-mukama |access-date=2025-04-07 |website=courses.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407154243/https://courses.mak.ac.ug/course-instructor/ruth-mukama |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=allAfrica.com: Uganda: I Was Once a Victim of Gender Bias At Makerere (Page 1 of 2) |url=https://allafrica.com/stories/200710090059.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20080502025739/http://allafrica.com/stories/200710090059.html |archive-date=2008-05-02 |access-date=2025-04-07 |website=allafrica.com |url-status=live }}
# {{Cite web |title=Gayaza: Uganda's first girls' school still stands high |url=https://www.newvision.co.ug/news/1508140/gayaza-girls-met-serena |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}
# {{Cite web |title=I was once a victim of gender bias at Makerere |url=https://www.newvision.co.ug/news/1217978/victim-gender-bias-makerere |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}
# {{Cite web |title=Department of Kiswahili |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-kiswahili/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2024-04-02 |title=Kiswahili, Luganda and the debate around Uganda's national language |url=https://www.independent.co.ug/kiswahili-luganda-and-the-debate-around-ugandas-national-language/ |access-date=2025-04-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Mann |first=Collins |date=2020-02-19 |title=Kabale University hosts the first Professorial Inaugural Lecture |url=https://news.kab.ac.ug/kabale-university-hosts-the-first-professorial-inaugural-lecture/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University News |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Namisango |first=Ritah |date=2024-10-05 |title=Mak Launches "Safer Campuses Campaign" to Combat Gender-Based Violence |url=https://news.mak.ac.ug/2024/10/mak-launches-safer-campuses-campaign-to-combat-gender-based-violence/ |access-date=2025-04-07 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407161259/https://news.mak.ac.ug/2024/10/mak-launches-safer-campuses-campaign-to-combat-gender-based-violence/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=2013-03-11 |title=Women no longer at ease |url=https://www.independent.co.ug/women-no-longer-ease/ |access-date=2025-04-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2022-10-26 |title=A 'professor of Kiswahili' without formal training |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/a-professor-of-kiswahili-without-formal-training-3998028 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Prof. Mukama delivers maiden valedictory lecture {{!}} News@CHUSS |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-mukama-delivers-maiden-valedictory-lecture |access-date=2025-04-07 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142731/https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-mukama-delivers-maiden-valedictory-lecture |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Editorial Team {{!}} Africa Journal of Language Studies |url=https://ajls.kab.ac.ug/index.php/ajls/about/editorialTeam |access-date=2025-04-07 |website=ajls.kab.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142739/https://ajls.kab.ac.ug/index.php/ajls/about/editorialTeam |url-status=dead }}
# {{Cite book |last1=Namyalo |first1=Saudah |date=2021-08-16 |title=A dictionary and grammatical sketch of Ruruuli-Lunyala |url=https://langsci-press.org/catalog/book/326 |last2=Witzlack-Makarevich |first2=Alena |last3=Kiriggwajjo |first3=Anatole |last4=Atuhairwe |first4=Amos |last5=Molochieva |first5=Zarina |last6=Mukama |first6=Ruth Gimbo |last7=Zellers |first7=Margaret |publisher=Language Science Press |isbn=978-3-96110-329-4 |language=en}}
# {{Cite web |date=2021-01-06 |title=Dr Mukama's legacy at Makerere speaks volumes for itself |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/dr-mukama-s-legacy-at-makerere-speaks-volumes-for-itself-1785004 |access-date=2025-04-07 |website=Monitor |language=en}}
# Prof. Mukama's presentation.pdf
# {{Cite web |title=Staff Directory |url=https://www.kab.ac.ug/staff-directory/ |access-date=2025-04-07 |website=Kabale University |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2020-07-05 |title=Changing the world: Unforgettable date with Kiswahili don under a 'Franglophone' cloud |url=https://nation.africa/kenya/life-and-style/weekend/changing-the-world-unforgettable-date-with-kiswahili-don-under-a-franglophone-cloud-95252 |access-date=2025-04-07 |website=Nation |language=en}}
# {{Cite web |title=Prof. Patrick Mangeni Hands Over SLPA Deanship to Dr. Pamela Khanakwa {{!}} News@CHUSS |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-patrick-mangeni-hands-over-slpa-deanship-dr-pamela-khanakwa |access-date=2025-04-07 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2025-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250407142735/https://chuss.mak.ac.ug/news/prof-patrick-mangeni-hands-over-slpa-deanship-dr-pamela-khanakwa |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Minister apologises to Baganda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1156197/minister-apologises-baganda |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}
# {{Cite web |title=Mulago wants cholera camp off |url=https://www.newvision.co.ug/news/1262697/mulago-cholera-camp |access-date=2025-04-07 |website=New Vision}}
# {{Cite web |date=7 November 2014 |title=BUSOGA UNIVERSITY PROFILE. - Yaaka Digital Network |url=https://www.yaaka.cc/universities/busoga-university-profile/ |access-date=2025-04-07 |website=www.yaaka.cc}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
bx7ms98qvh43inqiiq4k67lklnfopux
Lucian Usher-Wilson
0
12326
60291
43375
2026-07-10T16:07:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60291
wikitext
text/x-wiki
'''Lucian Charles Usher-Wilson''' yazaalibwa nga 10 Ogwokutaano mu 1903, n'afa nga 28 Ogwomunaana mu 1984 nga yali mulabirizi Omungereza mu [[:en:Anglican|Kanisa]] eyaweereza mu [[Yuganda|Uganda]] mu makati g’ekyasa kya 20 n’oluvannyuma mu Bungereza.<ref name="ww">{{Who's Who|title=Usher-Wilson, Lucian Charles|id=U169975|type=was|volume=1920–2016|edition=April 2014 online|access-date=24 February 2020}}</ref>
Usher-Wilson yasomesebwa ku [[:en:Lincoln_College,_Oxford|Lincoln College, Oxford]]. [[:en:Ordained|Yatuuzibwa]] ng'omu [[:en:Deacon|kubaali bakulira eddiini]] mu 1927 ate nga Faaza mu 1929.<ref>[[Crockford's Clerical Directory]] 1963/4 p813: London; [[Oxford University Press|OUP]]; 1963</ref> Yali musomesa mu [[King's College, Budo|King’s College, Budo]] okuva mu 1927 okutuuka mu 1933; era nga [[:en:Church_Mission_Society|muminsani w'Ekaniza]] okutuusa bwe yalondebwa okusikira [[:en:Arthur_Kitching_(bishop)|Arthur Kitching]] [[:en:Bishop_on_the_Upper_Nile|ng’Omulabirizi w’obulabirizi w'ebitundu bya Upper Nile]] mu 1936. <ref>{{Church Times|title=Church News. Personal.|archive=1936_05_29_665|issue=3827|date=29 May 1936|page=665|accessed=25 February 2020}}</ref> Yatukuzibwa ng’omulabirizi nga 28 Ogwekumi mu 1936, mu Lutikko lwa St Paul ng'omukolo guno gwakolebwa [[:en:Cosmo_Lang|Cosmo Lang]], eyali [[:en:Archbishop_of_Canterbury|Ssaabalabirizi w’e Canterbury]].<ref>{{Church Times|title=St. Paul's Cathedral. Two Overseas Bishops Consecrated.|archive=1936_10_30_488|issue=3849|date=30 October 1936|page=488|accessed=9 January 2020}}</ref>
Wansi w'enteekateeka ye, Obulabirizi bw'omubitundu bya Upper bwakutulwaamu mu 1961 era Usher-Wilson n’asigala ng’omulabirizi w’essaza ly’ekitundu ekimu, oluvannyuma ekyatitibwa, bw'atyo n’afuuka Omulabirizi w’e Mbale eyasooka;<ref>'Bishop Lucian Usher-Wilson' [[The Times]] (London, England) Friday, 31 August 1984 Issue 61924p. p12 Obituaries</ref> yalekulira ekifo ekyo mu 1964 <ref>{{Church Times|title=Guildford post for Bishop of Mbale|archive=1964_03_20_010|issue=5275|date=20 March 1964|page=10|accessed=11 January 2020}}</ref> n'afuuka Vicar wa [[:en:Churt|Churt]] era [[:en:Assistant_Bishop_of_Guildford|Omumyuuka w'Omulabirizi wa Guildford]]. Bweyawummula n’agenda e [[:en:Westbury-on-Trym|Westbury-on-Trym]] mu 1972, ye yali omulabirizi eyali asinga okuweereza mu kiseera ekyo mu kanisa yonna; n'afuuka [[:en:Honorary_assistant_bishop|omumyuuka w'omulabirizi ow'ekitiibwa]] mu [[:en:Diocese_of_Bristol|Bulabirizi bw'e Bristol]]. <ref>{{Church Times|title=in memoriam. Bishop Usher-Wilson|archive=1984_09_07_004|issue=6343|date=7 September 1984|page=4|accessed=25 February 2020}}</ref> Yalondebwa okuba [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE). <ref name="ww" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
7y1snh30algsg1tl5tz8h81d5ouv4yj
60501
60291
2026-07-10T16:28:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60501
wikitext
text/x-wiki
'''Lucian Charles Usher-Wilson''' yazaalibwa nga 10 Ogwokutaano mu 1903, n'afa nga 28 Ogwomunaana mu 1984 nga yali mulabirizi Omungereza mu [[:en:Anglican|Kanisa]] eyaweereza mu [[Yuganda|Uganda]] mu makati g’ekyasa kya 20 n’oluvannyuma mu Bungereza.<ref name="ww">{{Who's Who|title=Usher-Wilson, Lucian Charles|id=U169975|type=was|volume=1920–2016|edition=April 2014 online|access-date=24 February 2020}}</ref>
Usher-Wilson yasomesebwa ku [[:en:Lincoln_College,_Oxford|Lincoln College, Oxford]]. [[:en:Ordained|Yatuuzibwa]] ng'omu [[:en:Deacon|kubaali bakulira eddiini]] mu 1927 ate nga Faaza mu 1929.<ref>[[Crockford's Clerical Directory]] 1963/4 p813: London; [[Oxford University Press|OUP]]; 1963</ref> Yali musomesa mu [[King's College, Budo|King’s College, Budo]] okuva mu 1927 okutuuka mu 1933; era nga [[:en:Church_Mission_Society|muminsani w'Ekaniza]] okutuusa bwe yalondebwa okusikira [[:en:Arthur_Kitching_(bishop)|Arthur Kitching]] [[:en:Bishop_on_the_Upper_Nile|ng’Omulabirizi w’obulabirizi w'ebitundu bya Upper Nile]] mu 1936. <ref>{{Church Times|title=Church News. Personal.|archive=1936_05_29_665|issue=3827|date=29 May 1936|page=665|accessed=25 February 2020}}</ref> Yatukuzibwa ng’omulabirizi nga 28 Ogwekumi mu 1936, mu Lutikko lwa St Paul ng'omukolo guno gwakolebwa [[:en:Cosmo_Lang|Cosmo Lang]], eyali [[:en:Archbishop_of_Canterbury|Ssaabalabirizi w’e Canterbury]].<ref>{{Church Times|title=St. Paul's Cathedral. Two Overseas Bishops Consecrated.|archive=1936_10_30_488|issue=3849|date=30 October 1936|page=488|accessed=9 January 2020}}</ref>
Wansi w'enteekateeka ye, Obulabirizi bw'omubitundu bya Upper bwakutulwaamu mu 1961 era Usher-Wilson n’asigala ng’omulabirizi w’essaza ly’ekitundu ekimu, oluvannyuma ekyatitibwa, bw'atyo n’afuuka Omulabirizi w’e Mbale eyasooka;<ref>'Bishop Lucian Usher-Wilson' [[The Times]] (London, England) Friday, 31 August 1984 Issue 61924p. p12 Obituaries</ref> yalekulira ekifo ekyo mu 1964 <ref>{{Church Times|title=Guildford post for Bishop of Mbale|archive=1964_03_20_010|issue=5275|date=20 March 1964|page=10|accessed=11 January 2020}}</ref> n'afuuka Vicar wa [[:en:Churt|Churt]] era [[:en:Assistant_Bishop_of_Guildford|Omumyuuka w'Omulabirizi wa Guildford]]. Bweyawummula n’agenda e [[:en:Westbury-on-Trym|Westbury-on-Trym]] mu 1972, ye yali omulabirizi eyali asinga okuweereza mu kiseera ekyo mu kanisa yonna; n'afuuka [[:en:Honorary_assistant_bishop|omumyuuka w'omulabirizi ow'ekitiibwa]] mu [[:en:Diocese_of_Bristol|Bulabirizi bw'e Bristol]]. <ref>{{Church Times|title=in memoriam. Bishop Usher-Wilson|archive=1984_09_07_004|issue=6343|date=7 September 1984|page=4|accessed=25 February 2020}}</ref> Yalondebwa okuba [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE). <ref name="ww" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
l62ichxvtnd9jf7fzki7ehay813e62t
Aminah Zawedde
0
12366
60273
53685
2026-07-10T16:07:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60273
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Aminah Zawedde''', munnayuganda omukugu mu kukozesa kompyuta,omusomesa ku matendekero aga waggulu era omukulembeze mu wofiisi za gavumenti, aweereza ng'omuwandiisi ow'enkalakkalira owa minisitule ya Uganda eya tekinologiya w'eby'empuliziganya n'okulungamya eggwanga okuva nga 15 Omwezi ogwomusanvu(Kasambula) 2021. Ekyo nga tekinnabaawo Zawedde yali musomesa era omunoonyereza mu bbanguliro ly'ebyuma bi kalimagezi (Computer ), ne tekinologiya w'ebyempuliziganya (School of Computing and Information Technology) ku Ssetendekero y'e Makerere, Ssetendekero ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="1R"/><ref name="2R">{{Cite web |last=George Asiimwe |date=16 July 2021 |title=Meet The New ICT Ministry PS: Dr. Amina Zawedde |url=https://chimpreports.com/meet-the-new-ict-ministry-ps-dr-aminah-zawedde/ |access-date=30 July 2021 |website=ChimpReports}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu t[[tundutundu lya Buganda]] ekya Uganda mu myaka gya 1970. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya agoomukitundu, yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]]. Yatikkirwa ddiguli esooka mu bibalo n'ebyefuna mu 2001. Kweyo yazzaako ddiguli eyokubiri mu [[nkola ennungamu era ezirimu tekinologiya eziteekateekebwa okukunganya, okulongoosa, okutereka n'okusaasanya obubaka oba amawulire]] ( Information Systems ) era nayo okuva mu yunivasite y’e Makerere.<ref name="1R"/><ref name="2R"/>
N'era yasomera ku [[Yunivasite y'e Cape Town]], n’atikkirwa ne [[dipuloma eddirira ku ddiguli esooka]] (Post graduate diploma ) mu tekinologiya w'ebyenjigiriza, mu 2014. Ddiguli ye eyokusatu PhD- ([[Doctor of Philosophy]]) yali mu [[kuzimba / okukola / oba okubaga ebiragiro ebiwa ebyuma bi kalimagezi / komupyuta eky'okukola]] (Software Engineering )gye yafuna okuva mu [[yunivasite y'e Eindhoven eya Tekinologiya]] (Eindhoven University of Technology) , mu Budaaki, mu 2016.<ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=15 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde: Meet the new Permanent Secretary of Ministry of ICT and National Guidance |url=https://nilepost.co.ug/2021/07/16/dr-aminah-zawedde-meet-the-new-permanent-secretary-of-ministry-of-ict-and-national-guidance/ |access-date=30 July 2021 |website=Nile Post Uganda}}</ref><ref name="2R"/>
== Emirimu gye ==
Zawedde abadde musomesa era omunoonyereza ku bbanguliro ly'ebyuma bi kalimagezi ne tekinologiya w'ebyempuliziganya e Makerere emyaka egisoba mu kkumi n'etaano. Emyaka etaano egyasooka, yali musomesa omuyambi. Okutandika n'Omwezi ogusooka 2011, okutuuka mu mwezi ogwomusanvu 2021 yali omusomesa ow’enkalakkalira alondoola abayizi abasoma ddiguli esooka n’eddiguli eziddirira esooka ku bbanguliro.<ref name="3R">{{Cite web |last=Aminah Zawedde |date=30 July 2021 |title=Profile of Dr. Aminah Zawedde |url=https://www.linkedin.com/in/aminah-zawedde-phd-cisa%C2%AE-79713815/?originalSubdomain=ug |access-date=30 July 2021 |website=[[LinkedIn.com]]}}</ref>
Mu kiseera ekyo, yakola era naweereza nga tasasullwa mu bifo eby’enjawulo eby'okusomesa n’ebitali bitali bya kusomesa, omuli nga Omukozi akunganya ebikwata ku bantu n'ebitundu (Data officer ) mu [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|kakiiko k’ebyokulonda mu Uganda]], ng'omuyizi asoma tekinologiya w'obubaka /ebyempuliziganya (IT) agezesebwa mu [[kitongole kya Uganda ekikunganya omusolo]] , ng'eyebuuzibwako ku tekinologiya w'obubaka / ebyempuliziganya mu [[kitongole ekirwanyisa endwadde ezisiigibwa]] (Infectious Diseases Institute ) era ng'omusomesa agenyiwalako okusomesa mu yunivasite ya KCA mu Nairobi, [[Kenya]].<ref name="3R"/>
Nga 15 Omwezi ogwomusanvu 2021, pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yakola enkyukakyuka engazi ezaakosa minisitule za kabineti eziwerako omuli n’okuwummula kw’abawandiisi ab’enkalakkalira musanvu. Ng’ekitundu ku nkyukakyuka ezo, Zawedde yaweebwa ogw'obuwandiisi obw'enkalakkalira owa minisitule y'a tekinologiya obubaka,empuliziganya n'okulungamya eggwanga (ICT) n’adda mu bigere bya ''Vincent Waiswa Bagiire'' eyatwalibwa mu [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|minisitule y’ensonga z’ebweru]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Nathan Ernest Olupot |date=16 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde Appointed as the new PS of Ministry of ICT |url=https://pctechmag.com/2021/07/dr-aminah-zawedde-new-ps-of-ministry-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |website=PC Tech Magazine}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Zawedde awandiise oba yeegasse n'abawandiisi abalala okuwandiika ebiwandiiko ebikebeddwa era nebiyitwamu abakugu, mu bisaawe omuli obukugu bwe era n'agabana ebimu ku byo mu nkiiko z'ebitundu n'ez'eggwanga ezikungaanya abayizi, abayivu n'abakugu.<ref name="5R">{{Cite web |date=30 July 2021 |title=Partial List of Articles Authored By Aminah Zawedde, PhD |url=https://scholar.google.com/citations?user=WpnwyhkAAAAJ&hl=en |access-date=30 July 2021 |website=Scholar.Google.com}}</ref>
Akola nga omukulu atali ku lukiiko lw'abakulu abaddukanya emirimu, aba [[Kkampuni ya DFCU|kkampuni ya DFCU Group]], kkampuni eyazaala [[DFCU Bank]] n;ekitongole ky'eggwanga Uganda eky'obubaka ne tekinologiya ki (NITA-U).<ref name="6R">{{Cite web |last=Simon Abaho |date=16 July 2021 |title=Who Is Dr. Aminah Zawedde, The New Permanent Secretary Of ICT |url=https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |website=ExposedUganda.com |archive-date=30 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210730093821/https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Geraldine Ssali Busuulwa|Omuyimbi Geraldine Ssali Busuulwa]]
* [[Olukalala lwa minisitule za gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Jonah Kirabo |date=15 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde: Meet the new Permanent Secretary of Ministry of ICT and National Guidance |url=https://nilepost.co.ug/2021/07/16/dr-aminah-zawedde-meet-the-new-permanent-secretary-of-ministry-of-ict-and-national-guidance/ |access-date=30 July 2021 |work=Nile Post Uganda |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |author=George Asiimwe |date=16 July 2021 |title=Meet The New ICT Ministry PS: Dr. Amina Zawedde |url=https://chimpreports.com/meet-the-new-ict-ministry-ps-dr-aminah-zawedde/ |access-date=30 July 2021 |work=ChimpReports |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |author=Aminah Zawedde |date=30 July 2021 |title=Profile of Dr. Aminah Zawedde |url=https://www.linkedin.com/in/aminah-zawedde-phd-cisa%C2%AE-79713815/?originalSubdomain=ug |access-date=30 July 2021 |work=[[LinkedIn.com]]}}
# {{cite web |author=Nathan Ernest Olupot |date=16 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde Appointed as the new PS of Ministry of ICT |url=https://pctechmag.com/2021/07/dr-aminah-zawedde-new-ps-of-ministry-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |work=PC Tech Magazine |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |date=30 July 2021 |title=Partial List of Articles Authored By Aminah Zawedde, PhD |url=https://scholar.google.com/citations?user=WpnwyhkAAAAJ&hl=en |access-date=30 July 2021 |work=Scholar.Google.com}}
# {{cite web |author=Simon Abaho |date=16 July 2021 |title=Who Is Dr. Aminah Zawedde, The New Permanent Secretary Of ICT |url=https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |work=ExposedUganda.com |location=Kampala, Uganda |archive-date=30 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210730093821/https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |url-status=dead }}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20211129140254/https://nita.go.ug/people/dr-amina-zawedde Dr. Aminah Zawedde: Munnakibiina kya NITA Uganda]
* [https://www.pmldaily.com/news/2021/07/breaking-museveni-names-new-permanent-secretaries.html Breaking: Museveni alonze abawandiisi ab'enkalakkalira abapya] Okuva nga 15 July 2021.
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
5svmdepfh7rhff0h5jxqtxg7kt6zlcx
60486
60273
2026-07-10T16:26:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60486
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Aminah Zawedde''', munnayuganda omukugu mu kukozesa kompyuta,omusomesa ku matendekero aga waggulu era omukulembeze mu wofiisi za gavumenti, aweereza ng'omuwandiisi ow'enkalakkalira owa minisitule ya Uganda eya tekinologiya w'eby'empuliziganya n'okulungamya eggwanga okuva nga 15 Omwezi ogwomusanvu(Kasambula) 2021. Ekyo nga tekinnabaawo Zawedde yali musomesa era omunoonyereza mu bbanguliro ly'ebyuma bi kalimagezi (Computer ), ne tekinologiya w'ebyempuliziganya (School of Computing and Information Technology) ku Ssetendekero y'e Makerere, Ssetendekero ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="1R"/><ref name="2R">{{Cite web |last=George Asiimwe |date=16 July 2021 |title=Meet The New ICT Ministry PS: Dr. Amina Zawedde |url=https://chimpreports.com/meet-the-new-ict-ministry-ps-dr-aminah-zawedde/ |access-date=30 July 2021 |website=ChimpReports}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu t[[tundutundu lya Buganda]] ekya Uganda mu myaka gya 1970. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya agoomukitundu, yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]]. Yatikkirwa ddiguli esooka mu bibalo n'ebyefuna mu 2001. Kweyo yazzaako ddiguli eyokubiri mu [[nkola ennungamu era ezirimu tekinologiya eziteekateekebwa okukunganya, okulongoosa, okutereka n'okusaasanya obubaka oba amawulire]] ( Information Systems ) era nayo okuva mu yunivasite y’e Makerere.<ref name="1R"/><ref name="2R"/>
N'era yasomera ku [[Yunivasite y'e Cape Town]], n’atikkirwa ne [[dipuloma eddirira ku ddiguli esooka]] (Post graduate diploma ) mu tekinologiya w'ebyenjigiriza, mu 2014. Ddiguli ye eyokusatu PhD- ([[Doctor of Philosophy]]) yali mu [[kuzimba / okukola / oba okubaga ebiragiro ebiwa ebyuma bi kalimagezi / komupyuta eky'okukola]] (Software Engineering )gye yafuna okuva mu [[yunivasite y'e Eindhoven eya Tekinologiya]] (Eindhoven University of Technology) , mu Budaaki, mu 2016.<ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=15 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde: Meet the new Permanent Secretary of Ministry of ICT and National Guidance |url=https://nilepost.co.ug/2021/07/16/dr-aminah-zawedde-meet-the-new-permanent-secretary-of-ministry-of-ict-and-national-guidance/ |access-date=30 July 2021 |website=Nile Post Uganda}}</ref><ref name="2R"/>
== Emirimu gye ==
Zawedde abadde musomesa era omunoonyereza ku bbanguliro ly'ebyuma bi kalimagezi ne tekinologiya w'ebyempuliziganya e Makerere emyaka egisoba mu kkumi n'etaano. Emyaka etaano egyasooka, yali musomesa omuyambi. Okutandika n'Omwezi ogusooka 2011, okutuuka mu mwezi ogwomusanvu 2021 yali omusomesa ow’enkalakkalira alondoola abayizi abasoma ddiguli esooka n’eddiguli eziddirira esooka ku bbanguliro.<ref name="3R">{{Cite web |last=Aminah Zawedde |date=30 July 2021 |title=Profile of Dr. Aminah Zawedde |url=https://www.linkedin.com/in/aminah-zawedde-phd-cisa%C2%AE-79713815/?originalSubdomain=ug |access-date=30 July 2021 |website=[[LinkedIn.com]]}}</ref>
Mu kiseera ekyo, yakola era naweereza nga tasasullwa mu bifo eby’enjawulo eby'okusomesa n’ebitali bitali bya kusomesa, omuli nga Omukozi akunganya ebikwata ku bantu n'ebitundu (Data officer ) mu [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|kakiiko k’ebyokulonda mu Uganda]], ng'omuyizi asoma tekinologiya w'obubaka /ebyempuliziganya (IT) agezesebwa mu [[kitongole kya Uganda ekikunganya omusolo]] , ng'eyebuuzibwako ku tekinologiya w'obubaka / ebyempuliziganya mu [[kitongole ekirwanyisa endwadde ezisiigibwa]] (Infectious Diseases Institute ) era ng'omusomesa agenyiwalako okusomesa mu yunivasite ya KCA mu Nairobi, [[Kenya]].<ref name="3R"/>
Nga 15 Omwezi ogwomusanvu 2021, pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yakola enkyukakyuka engazi ezaakosa minisitule za kabineti eziwerako omuli n’okuwummula kw’abawandiisi ab’enkalakkalira musanvu. Ng’ekitundu ku nkyukakyuka ezo, Zawedde yaweebwa ogw'obuwandiisi obw'enkalakkalira owa minisitule y'a tekinologiya obubaka,empuliziganya n'okulungamya eggwanga (ICT) n’adda mu bigere bya ''Vincent Waiswa Bagiire'' eyatwalibwa mu [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|minisitule y’ensonga z’ebweru]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Nathan Ernest Olupot |date=16 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde Appointed as the new PS of Ministry of ICT |url=https://pctechmag.com/2021/07/dr-aminah-zawedde-new-ps-of-ministry-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |website=PC Tech Magazine}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Zawedde awandiise oba yeegasse n'abawandiisi abalala okuwandiika ebiwandiiko ebikebeddwa era nebiyitwamu abakugu, mu bisaawe omuli obukugu bwe era n'agabana ebimu ku byo mu nkiiko z'ebitundu n'ez'eggwanga ezikungaanya abayizi, abayivu n'abakugu.<ref name="5R">{{Cite web |date=30 July 2021 |title=Partial List of Articles Authored By Aminah Zawedde, PhD |url=https://scholar.google.com/citations?user=WpnwyhkAAAAJ&hl=en |access-date=30 July 2021 |website=Scholar.Google.com}}</ref>
Akola nga omukulu atali ku lukiiko lw'abakulu abaddukanya emirimu, aba [[Kkampuni ya DFCU|kkampuni ya DFCU Group]], kkampuni eyazaala [[DFCU Bank]] n;ekitongole ky'eggwanga Uganda eky'obubaka ne tekinologiya ki (NITA-U).<ref name="6R">{{Cite web |last=Simon Abaho |date=16 July 2021 |title=Who Is Dr. Aminah Zawedde, The New Permanent Secretary Of ICT |url=https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |website=ExposedUganda.com |archive-date=30 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210730093821/https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Geraldine Ssali Busuulwa|Omuyimbi Geraldine Ssali Busuulwa]]
* [[Olukalala lwa minisitule za gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Jonah Kirabo |date=15 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde: Meet the new Permanent Secretary of Ministry of ICT and National Guidance |url=https://nilepost.co.ug/2021/07/16/dr-aminah-zawedde-meet-the-new-permanent-secretary-of-ministry-of-ict-and-national-guidance/ |access-date=30 July 2021 |work=Nile Post Uganda |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |author=George Asiimwe |date=16 July 2021 |title=Meet The New ICT Ministry PS: Dr. Amina Zawedde |url=https://chimpreports.com/meet-the-new-ict-ministry-ps-dr-aminah-zawedde/ |access-date=30 July 2021 |work=ChimpReports |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |author=Aminah Zawedde |date=30 July 2021 |title=Profile of Dr. Aminah Zawedde |url=https://www.linkedin.com/in/aminah-zawedde-phd-cisa%C2%AE-79713815/?originalSubdomain=ug |access-date=30 July 2021 |work=[[LinkedIn.com]]}}
# {{cite web |author=Nathan Ernest Olupot |date=16 July 2021 |title=Dr. Aminah Zawedde Appointed as the new PS of Ministry of ICT |url=https://pctechmag.com/2021/07/dr-aminah-zawedde-new-ps-of-ministry-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |work=PC Tech Magazine |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |date=30 July 2021 |title=Partial List of Articles Authored By Aminah Zawedde, PhD |url=https://scholar.google.com/citations?user=WpnwyhkAAAAJ&hl=en |access-date=30 July 2021 |work=Scholar.Google.com}}
# {{cite web |author=Simon Abaho |date=16 July 2021 |title=Who Is Dr. Aminah Zawedde, The New Permanent Secretary Of ICT |url=https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |access-date=30 July 2021 |work=ExposedUganda.com |location=Kampala, Uganda |archive-date=30 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210730093821/https://www.exposeduganda.com/who-is-dr-aminah-zawedde-the-new-permanent-secretary-of-ict/ |url-status=dead }}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20211129140254/https://nita.go.ug/people/dr-amina-zawedde Dr. Aminah Zawedde: Munnakibiina kya NITA Uganda]
* [https://www.pmldaily.com/news/2021/07/breaking-museveni-names-new-permanent-secretaries.html Breaking: Museveni alonze abawandiisi ab'enkalakkalira abapya] Okuva nga 15 July 2021.
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
fwbr7i1ynklgw7qi1awp445nt0trrcf
Amanda Ngabirano
0
12367
60405
53670
2026-07-10T16:14:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60405
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amanda Aziidah Ngabirano''' Munnayuganda [[:en:Urban_planner|omutegesi w’ebibuga]] era [[:en:Academic_staff|muyivu]], [[:en:Lecturer|musomesa]] era munoonyereza mu kitongole ky’okuzimba n’okuteekateeka mu ttendekero ly'okukanika, kukola dizayini, eby’emikono ne tekinologiya ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=CEDAT at Makerere University |date=October 2021 |title=Amanda Ngabirano: Brief Biography |url=https://cedat.mak.ac.ug/academic-staff/amanda-ngabirano/ |access-date=14 October 2021 |website=[[Makerere University]] |archive-date=17 July 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240717185608/https://cedat.mak.ac.ug/academic-staff/amanda-ngabirano/ |url-status=dead }}</ref>
Mutumbuzi wa ntambula y'obugaali mu bibuga, ng'alangirira engeri entambula eno gyeyinza "okukendeeza ku maloboozi n'obucaafu bw'empewo, okukendeeza ku ssente mu by'entambula, okukendeeza ku mugotteko mu bibuga, okutondawo ebifo ebirabika obulungi n'okutuuka ku ntambula erimu abantu bonna". <ref name="2R">{{Cite web |last=Abdul-Nasser Ssemugabi |date=18 September 2021 |title=Ngabirano: Urban planner who altered Kampala's traffic |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/ngabirano-urban-planner-who-altered-kampala-s-traffic-3554416 |access-date=14 October 2021 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo n'obuyigirize bwe ==
Ngabirano yazaalibwa mu [[Kasese|kibuga ky'e Kasese]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda mu myaka gya 1970. Yasomera ku Mubuku Primary School ne Hima Primary School nga tanaba kwegatta ku [[:en:Kigezi_High_School|Kigezi High School]], essomero lya ssiniya erya balenzi n'abawala, ery’ekisulo mu [[Kabale|kibuga Kabale]], mayiro nga 140 (225 km), okuva awaka. <ref name="2R"/>
Oluvannyuma lwa ssiniya, yasubwa enteekateeka ya gavumenti eya sikaala n’atasobola kuyingira yunivasite kubanga bazadde be tebaasobola kusasula ssente. Emyaka essatu egyaddirira yagimala mu ssomero ly'ebyemikono mu [[:en:Mbarara|kibuga Mbarara]], ng'asoma [[:en:Swahili_language|Oluswayiri]] . Ettendekero ly’abasomesa gye yasomera, Kakoba National Teacher’s College, kati kitundu ku [[Bishop Stuart University]], yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo. <ref name="2R"/>
Mu mwaka gwe ogusembayo e Kakoba, yaddamu okwewandiisa okukola ebigezo by’okuyingira yunivasite. Yatuula ebigezo ku [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St. Leo’s College, Kyegobe]], gyeyamalira ssiniya ey'omukaaga ku ssomero ly’Abakatuliki, erya balenzi boka, ery’ekisulo mu [[Fort Portal|kibuga Fort Portal]] . Yayita era naweebwa ekifo ku yunivasite y’e Makerere ku sikaala ya gavumenti, okusoma [[:en:Urban_planning|okutegekera ebibuga]], akatundu koka keyalonda mu kusaba kwe. Mu 2002, yayingira yunivasite y’e Makerere, n’atikkirwa oluvannyuma lw’emyaka essatu n’afuna ddiguli [[:en:Urban_planning|ya Bachelor of Urban Planning]] . <ref name="2R"/>
Oluvannyuma, yasomera mu [[:en:University_of_Greenwich|Yunivasite ya Greenwich]] mu Bungereza ne mu [[:en:Saxion_University_of_Applied_Sciences|Saxion University of Applied Sciences]] ku kampasi eri mu [[:en:Deventer|Deventer]], kilomitta nga 110 (68 mi) mu buvanjuba bw'oluguudo oluva e [[:en:Amsterdam|Amsterdam]].<ref name="3R">{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/Amsterdam,+Netherlands/Deventer,+Netherlands/@52.3328611,4.9854711,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x47c63fb5949a7755:0x6600fd4cb7c0af8d!2m2!1d4.9041389!2d52.3675734!1m5!1m1!1s0x47c7ebc9af5d5611:0xc1a40d18d98571e3!2m2!1d6.1552165!2d52.2660751!3e0|title=Road Distance Between Amsterdam, Netherlands And Deventer, Netherlands With Interactive Map|access-date=14 October 2021}}</ref> Yatikkirwa [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri mu kutegeka ebibuga, n'okuteekerateekera ebitundu]]. Mu mwezi Ogw'ekkumi mu 2021, Ngabirano yafuna ddiguli ya "doctorate" mu kutegekekera ebibuga n’ebitundu ng’ayita mu Saxion University of Applied Sciences. <ref name="2R"/>
== Emirimu gye ==
Ngabirano bwe yali asoma diguli eyookubiri e Makerere, yasomanga amawulire mu [[:en:Kiswahili|lulimi Olukiswahili]] ku ttivvi ya Uganda (UTV) emirundi ebbiri mu wiiki. <ref name="2R"/> Yatandika okusomesa e Makerere mu 2006 nga si mu mukozi mu bujuvu. Yalondebwa okubeera omusomesa omujjuvu mu 2010. <ref name="4R">{{Cite web |last=European Cyclists Federation |date=October 2021 |title=Amanda Ngabirano, Urban and Regional Planner |url=https://ecf.com/amanda-ngabirano-urban-and-regional-planner |access-date=14 October 2021 |website=European Cyclists Federation}}</ref>
Bwe yali asoma diguli ye eyookubiri e Bulaaya, yagula akagaali n’atandika okavuga mu magenda n'amadda wakati wa maka weyali asula ne yunivasite gyeyali asomera. Oluvannyuma lwa diguli ye ey'okubiri yakola ekiwandiiko "Okugatta entambula y'obugaali mu nteekateeka y'ekibuga: Okunoonyereza ku kibuga Kampala". Okunoonyereza kwe yakukola nga ayogera n'abavuzi b’obugaali ku nguudo z’omu Kampala. <ref name="2R"/>
Ekirowoozo kye yayiiya, omulungamya we okuva ku yunivasite yalowooza nti tekisoboke wabula kyakkirizibwa ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]]. Oluguudo olukulu mu kibuga lwalekerebwawo ku lw'abatambuze, obugaali bwa balema n'obwa bulijo ne kiziyiza entambula y’emmotoka. Oluguudo luno luyitibwa ''Namirembe Road'' . <ref name="2R"/>
== Okunoonyereza mu by’ensoma ==
Egimu ku mirimu gya Ngabirano mulimu (1) Okukyusa enkola z’okuteekateeka ebibuga n’ebivaamu nga tuyita mu nkola ez’obuyiiya. <ref>{{Cite journal |last=Cinderby |first=Steve |last2=de Bruin |first2=Annemarieke |last3=Cambridge |first3=Howard |last4=Muhoza |first4=Cassilde |last5=Ngabirano |first5=Amanda |date=2021 |title=Transforming urban planning processes and outcomes through creative methods |journal=Ambio |language=en |volume=50 |issue=5 |pages=1018–1034 |bibcode=2021Ambio..50.1018C |doi=10.1007/s13280-020-01436-3 |issn=0044-7447 |pmc=7882470 |pmid=33586051}}</ref> (2) Okusoomoozebwa kw’entambula okugumira embeera y’obudde okuzingiramu abantu bonna mu Afrika. <ref>{{Cite journal |last=Cinderby |first=Steve |last2=Haq |first2=Gary |last3=Opiyo |first3=Romanus |last4=Muhoza |first4=Cassilde |last5=Ngabirano |first5=Amanda |last6=Wasike |first6=Yusuf |last7=Mwamba |first7=Daniel |last8=Cambridge |first8=Howard |date=2022 |title=Inclusive Climate Resilient Transport Challenges in Africa |url=https://www.ssrn.com/abstract=4121988 |journal=SSRN Electronic Journal |language=en |doi=10.2139/ssrn.4121988 |issn=1556-5068 |url-access=subscription |doi-access=free}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Mu mwezi Ogwekkuminebbiri mu 2021, yalondebwa okubeera ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[National Physical Planning Board- Uganda]] Yali yaweebwa ekifo kino nga ow'ekiseera okuva nga 4 mu mwezi Ogwomusanvu mu 2020. <ref name="ChaR">{{Cite web |last=Maurice Muhwezi |date=30 December 2021 |title=Top Makerere Don Amanda Ngabirano Confirmed as National Physical Planning Board Chairperson |url=https://redpepper.co.ug/2021/12/top-makerere-don-amanda-ngabirano-confirmed-as-national-physical-planning-board-chairperson/ |access-date=31 December 2021 |website=[[Red Pepper (newspaper)|Red Pepper Newspaper]]}}</ref>
Emabegako yali yawerezaako nga omumyuka wa pulezidenti w'ekibiina [[:en:World_Cycling_Alliance|ekigatta abavuzi b'obugaali mu nsi yonna]] . Ono memba ku lukiiko oluwabuzi okugatta abaddukanya takisi mu Uganda wansi w’ekibiina kimu.Ono mufirika akolagana wamu n'ekitongole kya ''Move Mobility'', ekisangibwa mu kibuga Deventer ekya Budaaki. Ye mmemba w’ekibiina kya ''Collaboration for Active Mobility in Africa'' (CAMA). Ye mukwanaganya wa Uganda mu nteekateeka ya ''High Volume Transport Applied Research Program'' . <ref name="2R"/>
== Obulamu bwe ==
Mufumbo era nga alina abaana babbiri.<ref name="2R"/>
== Laba nabino ==
* [[Jennifer Musisi]]
* [[Judith Tukahirwa]]
* [[:en:Gorretti_Byomire|Gorretti Byomire, omuwandiisi w’ebitabo]]
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8u1412aa4om9n4r9mucekqcccmyiwyb
60625
60405
2026-07-10T16:35:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60625
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amanda Aziidah Ngabirano''' Munnayuganda [[:en:Urban_planner|omutegesi w’ebibuga]] era [[:en:Academic_staff|muyivu]], [[:en:Lecturer|musomesa]] era munoonyereza mu kitongole ky’okuzimba n’okuteekateeka mu ttendekero ly'okukanika, kukola dizayini, eby’emikono ne tekinologiya ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=CEDAT at Makerere University |date=October 2021 |title=Amanda Ngabirano: Brief Biography |url=https://cedat.mak.ac.ug/academic-staff/amanda-ngabirano/ |access-date=14 October 2021 |website=[[Makerere University]] |archive-date=17 July 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240717185608/https://cedat.mak.ac.ug/academic-staff/amanda-ngabirano/ |url-status=dead }}</ref>
Mutumbuzi wa ntambula y'obugaali mu bibuga, ng'alangirira engeri entambula eno gyeyinza "okukendeeza ku maloboozi n'obucaafu bw'empewo, okukendeeza ku ssente mu by'entambula, okukendeeza ku mugotteko mu bibuga, okutondawo ebifo ebirabika obulungi n'okutuuka ku ntambula erimu abantu bonna". <ref name="2R">{{Cite web |last=Abdul-Nasser Ssemugabi |date=18 September 2021 |title=Ngabirano: Urban planner who altered Kampala's traffic |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/ngabirano-urban-planner-who-altered-kampala-s-traffic-3554416 |access-date=14 October 2021 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo n'obuyigirize bwe ==
Ngabirano yazaalibwa mu [[Kasese|kibuga ky'e Kasese]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda mu myaka gya 1970. Yasomera ku Mubuku Primary School ne Hima Primary School nga tanaba kwegatta ku [[:en:Kigezi_High_School|Kigezi High School]], essomero lya ssiniya erya balenzi n'abawala, ery’ekisulo mu [[Kabale|kibuga Kabale]], mayiro nga 140 (225 km), okuva awaka. <ref name="2R"/>
Oluvannyuma lwa ssiniya, yasubwa enteekateeka ya gavumenti eya sikaala n’atasobola kuyingira yunivasite kubanga bazadde be tebaasobola kusasula ssente. Emyaka essatu egyaddirira yagimala mu ssomero ly'ebyemikono mu [[:en:Mbarara|kibuga Mbarara]], ng'asoma [[:en:Swahili_language|Oluswayiri]] . Ettendekero ly’abasomesa gye yasomera, Kakoba National Teacher’s College, kati kitundu ku [[Bishop Stuart University]], yunivasite y’obwannannyini ey’Abakristaayo. <ref name="2R"/>
Mu mwaka gwe ogusembayo e Kakoba, yaddamu okwewandiisa okukola ebigezo by’okuyingira yunivasite. Yatuula ebigezo ku [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St. Leo’s College, Kyegobe]], gyeyamalira ssiniya ey'omukaaga ku ssomero ly’Abakatuliki, erya balenzi boka, ery’ekisulo mu [[Fort Portal|kibuga Fort Portal]] . Yayita era naweebwa ekifo ku yunivasite y’e Makerere ku sikaala ya gavumenti, okusoma [[:en:Urban_planning|okutegekera ebibuga]], akatundu koka keyalonda mu kusaba kwe. Mu 2002, yayingira yunivasite y’e Makerere, n’atikkirwa oluvannyuma lw’emyaka essatu n’afuna ddiguli [[:en:Urban_planning|ya Bachelor of Urban Planning]] . <ref name="2R"/>
Oluvannyuma, yasomera mu [[:en:University_of_Greenwich|Yunivasite ya Greenwich]] mu Bungereza ne mu [[:en:Saxion_University_of_Applied_Sciences|Saxion University of Applied Sciences]] ku kampasi eri mu [[:en:Deventer|Deventer]], kilomitta nga 110 (68 mi) mu buvanjuba bw'oluguudo oluva e [[:en:Amsterdam|Amsterdam]].<ref name="3R">{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/Amsterdam,+Netherlands/Deventer,+Netherlands/@52.3328611,4.9854711,9z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x47c63fb5949a7755:0x6600fd4cb7c0af8d!2m2!1d4.9041389!2d52.3675734!1m5!1m1!1s0x47c7ebc9af5d5611:0xc1a40d18d98571e3!2m2!1d6.1552165!2d52.2660751!3e0|title=Road Distance Between Amsterdam, Netherlands And Deventer, Netherlands With Interactive Map|access-date=14 October 2021}}</ref> Yatikkirwa [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri mu kutegeka ebibuga, n'okuteekerateekera ebitundu]]. Mu mwezi Ogw'ekkumi mu 2021, Ngabirano yafuna ddiguli ya "doctorate" mu kutegekekera ebibuga n’ebitundu ng’ayita mu Saxion University of Applied Sciences. <ref name="2R"/>
== Emirimu gye ==
Ngabirano bwe yali asoma diguli eyookubiri e Makerere, yasomanga amawulire mu [[:en:Kiswahili|lulimi Olukiswahili]] ku ttivvi ya Uganda (UTV) emirundi ebbiri mu wiiki. <ref name="2R"/> Yatandika okusomesa e Makerere mu 2006 nga si mu mukozi mu bujuvu. Yalondebwa okubeera omusomesa omujjuvu mu 2010. <ref name="4R">{{Cite web |last=European Cyclists Federation |date=October 2021 |title=Amanda Ngabirano, Urban and Regional Planner |url=https://ecf.com/amanda-ngabirano-urban-and-regional-planner |access-date=14 October 2021 |website=European Cyclists Federation}}</ref>
Bwe yali asoma diguli ye eyookubiri e Bulaaya, yagula akagaali n’atandika okavuga mu magenda n'amadda wakati wa maka weyali asula ne yunivasite gyeyali asomera. Oluvannyuma lwa diguli ye ey'okubiri yakola ekiwandiiko "Okugatta entambula y'obugaali mu nteekateeka y'ekibuga: Okunoonyereza ku kibuga Kampala". Okunoonyereza kwe yakukola nga ayogera n'abavuzi b’obugaali ku nguudo z’omu Kampala. <ref name="2R"/>
Ekirowoozo kye yayiiya, omulungamya we okuva ku yunivasite yalowooza nti tekisoboke wabula kyakkirizibwa ekitongole kya [[Kampala Capital City Authority]]. Oluguudo olukulu mu kibuga lwalekerebwawo ku lw'abatambuze, obugaali bwa balema n'obwa bulijo ne kiziyiza entambula y’emmotoka. Oluguudo luno luyitibwa ''Namirembe Road'' . <ref name="2R"/>
== Okunoonyereza mu by’ensoma ==
Egimu ku mirimu gya Ngabirano mulimu (1) Okukyusa enkola z’okuteekateeka ebibuga n’ebivaamu nga tuyita mu nkola ez’obuyiiya. <ref>{{Cite journal |last=Cinderby |first=Steve |last2=de Bruin |first2=Annemarieke |last3=Cambridge |first3=Howard |last4=Muhoza |first4=Cassilde |last5=Ngabirano |first5=Amanda |date=2021 |title=Transforming urban planning processes and outcomes through creative methods |journal=Ambio |language=en |volume=50 |issue=5 |pages=1018–1034 |bibcode=2021Ambio..50.1018C |doi=10.1007/s13280-020-01436-3 |issn=0044-7447 |pmc=7882470 |pmid=33586051}}</ref> (2) Okusoomoozebwa kw’entambula okugumira embeera y’obudde okuzingiramu abantu bonna mu Afrika. <ref>{{Cite journal |last=Cinderby |first=Steve |last2=Haq |first2=Gary |last3=Opiyo |first3=Romanus |last4=Muhoza |first4=Cassilde |last5=Ngabirano |first5=Amanda |last6=Wasike |first6=Yusuf |last7=Mwamba |first7=Daniel |last8=Cambridge |first8=Howard |date=2022 |title=Inclusive Climate Resilient Transport Challenges in Africa |url=https://www.ssrn.com/abstract=4121988 |journal=SSRN Electronic Journal |language=en |doi=10.2139/ssrn.4121988 |issn=1556-5068 |url-access=subscription |doi-access=free}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Mu mwezi Ogwekkuminebbiri mu 2021, yalondebwa okubeera ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[National Physical Planning Board- Uganda]] Yali yaweebwa ekifo kino nga ow'ekiseera okuva nga 4 mu mwezi Ogwomusanvu mu 2020. <ref name="ChaR">{{Cite web |last=Maurice Muhwezi |date=30 December 2021 |title=Top Makerere Don Amanda Ngabirano Confirmed as National Physical Planning Board Chairperson |url=https://redpepper.co.ug/2021/12/top-makerere-don-amanda-ngabirano-confirmed-as-national-physical-planning-board-chairperson/ |access-date=31 December 2021 |website=[[Red Pepper (newspaper)|Red Pepper Newspaper]]}}</ref>
Emabegako yali yawerezaako nga omumyuka wa pulezidenti w'ekibiina [[:en:World_Cycling_Alliance|ekigatta abavuzi b'obugaali mu nsi yonna]] . Ono memba ku lukiiko oluwabuzi okugatta abaddukanya takisi mu Uganda wansi w’ekibiina kimu.Ono mufirika akolagana wamu n'ekitongole kya ''Move Mobility'', ekisangibwa mu kibuga Deventer ekya Budaaki. Ye mmemba w’ekibiina kya ''Collaboration for Active Mobility in Africa'' (CAMA). Ye mukwanaganya wa Uganda mu nteekateeka ya ''High Volume Transport Applied Research Program'' . <ref name="2R"/>
== Obulamu bwe ==
Mufumbo era nga alina abaana babbiri.<ref name="2R"/>
== Laba nabino ==
* [[Jennifer Musisi]]
* [[Judith Tukahirwa]]
* [[:en:Gorretti_Byomire|Gorretti Byomire, omuwandiisi w’ebitabo]]
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
eqn8w3o4zyz7mxl4sxty636n2rwychr
Livingstone Luboobi
0
12427
60441
45928
2026-07-10T16:14:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60441
wikitext
text/x-wiki
'''Livingstone Sserwadda Luboobi (25 ogw'ekkumi n'ebiri mu''' 1944 – 16 ogw'omusanvu mu 2025) yali munnayuganda [[:en:Mathematician|omukugu mu kubala]] era nga muddukanya weby'ensoma. Yafuna diguli mu kubala okuva mu Yunivasite e[[Makerere University, Uganda|Makerere]], [[:en:University_of_Toronto|eya Toronto]], n'e[[:en:University_of_Adelaide|ya Adelaide]], era omulimu gwe ogw’okusoma yagutandikira mu Yunivasite e Makerere mu myaka gya 1970, gye yali pulofeesa w’okubala ebiramu era n’aweereza ng’omumyuka wa cansala okuva mu 2004 okutuuka mu 2009. Era yaliko n’omusomesa obuyambi mu [[:en:Nelson_Mandela_African_Institution_of_Science_and_Technology|Nelson Mandelan African Institution of Sayansi ne Tekinologiya]] wakati wa 2013 ne 2017.
Luboobi yali mukulembeze eyatandikawo ekibiina kya African Society for Biomathematics, ssentebe w’ekibiina kya Ugandan Mathematical Society, era mmemba w’olukiiko lwa Uganda National Council for Science and Technology. Yaliko omulonde munne mu ttendekero lya [[Uganda National Academy of Sciences]] . Ebitundu bye yanoonyereza byakwata ku kubala endwadde ezisiigibwa mu buvanjuba bwa Afrika nga [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]], [[siriimu]], [[:en:Malaria|omusujja]], [[:en:Rift_Valley_fever|omusujja gwa Rift Valley]], ne [[:en:Trypanosomiasis|trypanosomiasis]] .
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Livingstone Sserwadda Luboobi yazaalibwa nga 25 ogw'ekkumi n'ebiri mu 1944 ku kyalo Mitondo mu [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]], mu Uganda, ba Lameka ne Sanyu Serwadda nga bombi balimi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Little known Luboobi takes MUK top post |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1099919/little-luboobi-takes-muk-post |access-date=22 July 2025 |website=New Vision |archive-date=30 September 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250930103517/http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1099919/little-luboobi-takes-muk-post |url-status=dead }}</ref> <ref name=":6">{{Cite web |date=21 July 2025 |title=Prof Luboobi: A humble Maths don |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-luboobi-a-humble-maths-don-5125594 |access-date=22 July 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 July 2025 |title=Prof Luboobi eulogised as selfless servant of Makerere, loving father |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-luboobi-eulogised-as-selfless-servant-of-makerere-loving-father-5123932 |access-date=22 July 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> Luboobi yatandika okusoma pulayimale e Kakooma e Lwanti mu Kooki, nga tannakyuka kugenda mu ssomero lya Matale Primary School e [[Kalisizo]] . Oluvannyuma yasomera mu Kako Junior Secondary School okuva mu 1959 okutuuka mu 1960. Wakati wa 1961 ne 1967, yasoma [[siniya eyookuna]] ku ssomero lya Ntare e [[:en:Mbarara|Mbarara]] . Mu 1965, yeewandiisa mu ssomero lya Makerere College School okusoma [[:en:University_of_Adelaide|siniya eyoomukaaga]], mu kusooka essira yaliteeka ku physics, Chemistry, n’okubala. Oluvannyuma yasalawo okukyusa kemisitule n’assaamu okubala okw’emirundi ebiri, era yategeeza nti yeesomesa oluvannyuma lw’okutegeezebwa omukulu w’essomero nti tebaalina musomesa alina ebisaanyizo okusomesa essomo lino. Yafuna As ssatu. <ref name=":0" />
Luboobi yafuna diguli esooka eya Sayansi mu kubala n’afuna diguli ya First Class Honor okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] mu 1970. Yagenda mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y’e Toronto]] okufuna diguli ye eyookubiri mu kunoonyereza ku mirimu mu 1972. Oluvannyuma yagenda mu [[:en:University_of_Adelaide|Yunivasite y’e Adelaide]] mu Australia gye yamalira diguli ye eya Ph.D. mu Kubala Okukozesebwa (Okubala Ebiramu) mu 1980. <ref>{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Isaac |date=19 July 2025 |title=Makerere University mourns former Vice Chancellor Luboobi |url=https://www.bukedde.co.ug/celebrating-life/NV_214802/makerere-university-mourns-former-vice-chance |access-date=22 July 2025 |website=Bukedde Online}}</ref> <ref name=":1"/> <ref name=":4">{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Isaac |date=19 July 2025 |title=Makerere University mourns former Vice Chancellor Luboobi |url=https://www.newvision.co.ug/category/celebrating-life/makerere-university-mourns-former-vice-chance-NV_214802 |access-date=22 July 2025 |website=New Vision}}</ref>
== Omulimu ==
Luboobi yatikkirwa mu yunivasite e Makerere mu 1970 era omulimu gwe yagutandikira mu mwaka gwe gumu ng’omuyambi ow’enjawulo. Yakuzibwa n’afuulibwa omusomesa mu 1973, n’afuuka omusomesa omukulu mu 1977, n’akuzibwa n’afuulibwa pulofeesa omuyambi mu 1985 n’afuuka pulofeesa omujjuvu mu by’okubala ebiramu mu yunivasite e Makerere mu 1997. <ref name=":3">{{Cite web |last=OPIO |first=MIKE |date=16 July 2025 |title=Former Makerere Vice Chancellor Prof Livingstone Luboobi dies |url=https://www.thekampalareport.com/latest/2025071652359/former-makerere-vice-chancellor-prof-livingstone-luboobi-dies.html |access-date=22 July 2025 |website=The Kampala Report |language=en-US}}</ref> Yaweereza ng’akulira ekitongole ky’okubala okumala omwaka gumu, wakati wa 1990 ne 1991. Yalondebwa ku bwa diini wa ssaayansi okumala ebisanja bibiri, wakati wa 1994 ne 2001. Yaliko omumyuka wa cansala wa yunivasite eno wakati wa 2004 ne 2009 bwe yasikira Polof. John Ssebuwufu <ref>{{Cite web |last=Nakyanzi |first=Eve |date=18 July 2025 |title=Simplicity, Service & Scholarship: Hallmarks of Professor Livingstone Luboobi's Legacy |url=https://news.mak.ac.ug/2025/07/simplicity-service-scholarship-hallmarks-of-professor-livingstone-luboobis-legacy/ |access-date=22 July 2025 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=13 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250813011520/https://news.mak.ac.ug/2025/07/simplicity-service-scholarship-hallmarks-of-professor-livingstone-luboobis-legacy/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=16 July 2025 |title=Former Makerere Vice Chancellor Prof Livingstone Luboobi Dies |url=https://softpower.ug/former-makerere-vice-chancellor-prof-livingstone-luboobi-dies/ |access-date=22 July 2025 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> Era yaweereza nga pulofeesa omuyambi mu ttendekero lya [[:en:Nelson_Mandela_African_Institution_of_Science_and_Technology|Nelson Mandela African Institution of Science and Technology]] (NMAIST) wakati wa 2013 mu gw'omusanvu ne 2017 ogw'omukaaga. <ref name=":2">{{Cite web |title=Professor Livingstone Luboobi |url=https://sims.strathmore.edu/faculty-and-staff/faculty/prof-livingstone-luboobi/ |website=strathmore.edu |access-date=2025-11-12 |archive-date=2019-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191115140646/https://sims.strathmore.edu/faculty-and-staff/faculty/prof-livingstone-luboobi/ |url-status=dead }}</ref>
Okunoonyereza kwa Livingstone okusinga kwasinga kukwata ku kubala kw’ebiramu mu buvanjuba bwa Afirika ng’essira asinga kulissa ku kubala endwadde ezisaasaana okwali kukwata ku kubala okukoppa endwadde ezisiigibwa nga [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]], [[siriimu]], [[:en:Malaria|omusujja]], [[:en:Rift_Valley_fever|omusujja gwa Rift Valley]], ne [[:en:Trypanosomiasis|trypanosomiasis]] . <ref name=":2"/> <ref name=":1"/>
== Obwammemba n’ebirabo ==
Luboobi ye yali pulezidenti w’ekibiina kya African Society for Biomathematics ekyasooka. <ref name=":1">{{Cite web |date=17 July 2025 |title=Prof. Luboobi, Man Who Gave Half His Life to Makerere, Dies at 80 |url=https://kamwokyatimes.com/prof-luboobi-man-who-gave-half-his-life-to-makerere-dies-at-80/ |access-date=22 July 2025 |website=Kamwokya Times |language=en-US}}</ref> Mu 1989, yalondebwa okuba pulezidenti w'ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. <ref>{{Cite news|accessdate=30}}</ref> Era yali mmemba w'olukiiko lwa Uganda National Council for Science and Technology, era nga munnaffe omulonde mu [[Uganda National Academy of Sciences]] . <ref name=":2"/>
Luboobi yakwasaganya enkolagana ey’ekiseera ekiwanvu wakati wa yunivasite e Makerere ne [[:en:University_of_Bergen|Yunivasite y’e Bergen]] . <ref>{{Cite web |date=16 July 2025 |title=Former Makerere VC Livingstone Luboobi dies at 80 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-makerere-vc-livingstone-luboobi-dies-at-80-5120976 |access-date=8 August 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2008, Yunivasite y’e Bergen yamuwa [[:en:Honorary_degree|diguli y’obusawo ey’ekitiibwa]] olw’okutumbula enkolagana y’ensi yonna. <ref name=":1"/> Nga 29 ogw'omukaaga mu 2013, yafuna engule y'obulamu bwe bwonna okuva mu yunivasite e Makerere ng'ejuliza obukulembeze bwe n'emirimu gye egy'okusoma. <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=Prof. Livingstone Serwadda Luboobi {{!}} Makerere University |url=https://www.mak.ac.ug/university-governance/university-management/central-university-management-committee/vice-3?utm |access-date=22 July 2025 |website=www.mak.ac.ug}}</ref> Mu mwaka gwe gumu mu kujaguza emyaka 51 egya Uganda, Luboobi yafuna omudaali gwa zaabu mu ggwanga okuva ew'omukulembeze w'eggwanga, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] . <ref>{{Cite web |last=Wamala |first=Denis |date=14 October 2013 |title=Makerere shines at National recognitions |url=https://news.mak.ac.ug/2013/10/makerere-shines-at-national-recognitions/ |access-date=22 July 2025 |website=Makerere University News |language=en-US}}</ref>
== Okufa n’omukululo ==
Luboobi yazuulibwa n’obulwadde bwa lymphoma era n’afuna obujjanjabi mu ttendekero lya Uganda Cancer Institute. Oluvannyuma yasindikibwa mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], gye yafiira nga 16 ogw'omusanvu mu 2025 nga wayise emyaka etaano bukya mukyala we Ruth Mwandha Luboobi affa mu 2020. <ref name=":6"/> <ref name=":4"/> Okuziika kwe kwakolebwa mu St. Francis Chapel, Yunivasite e Makerere , nga 18 ogw'omusanvu mu 2025. Yaleka abaana musanvu okuli Professor Daniel Kibuule ne Dr. Irene Nakiyimba, n’abazzukulu abawerako. <ref name=":5">{{Cite web |date=21 July 2025 |title=Prof. Livingstone Luboobi Remembered as Makerere University's Humble Giant of Scholarship and Service |url=https://www.campustimesug.com/prof-livingstone-luboobi-remembered-as-makerere-universitys-humble-giant-of-scholarship-and-service/ |access-date=22 July 2025 |language=en-US}}</ref> <ref name=":4" />
Okufa kwa Luboobi kwaleetera abasomesa abawerako abamanyiddwa okusiima omuli n’omumyuka wa Cansala wa yunivasite e Makerere, pulofeesa [[:en:Barnabas_Nawangwe|Barnabas Nawangwe]] . Nawangwe yayogera ku Luboobi ng’omukulembeze ow’okwolesebwa eyakola kinene mu kukyusa Makerere okufuuka ekitongole ekikulemberwa okunoonyereza. Yategeeza nti Luboobi yayamba nnyo mu kuwandiika enteekateeka ya yunivasite eno ey’okunoonyereza, ekyasobozesa ekitongole kino okufuna ensimbi ezisoba mu 300 ez’okunoonyereza mu mwaka gumu. Enkola nnyingi eza yunivasite eno ez’okunoonyereza mu kiseera kino nazo zisibuka ku nteekateeka ezaakolebwa mu kiseera Luboobi we yabeerera. <ref name=":5"/> <ref name=":4"/>
== Ebitabo ebirondeddwamu ==
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Livingstone Luboobi publications indexed by Google Scholar
* ORCID 0000-0003-0438-9845
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
0m6ne8pv9ywlonmw81tm3kgnwacv2ll
60627
60441
2026-07-10T16:35:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60627
wikitext
text/x-wiki
'''Livingstone Sserwadda Luboobi (25 ogw'ekkumi n'ebiri mu''' 1944 – 16 ogw'omusanvu mu 2025) yali munnayuganda [[:en:Mathematician|omukugu mu kubala]] era nga muddukanya weby'ensoma. Yafuna diguli mu kubala okuva mu Yunivasite e[[Makerere University, Uganda|Makerere]], [[:en:University_of_Toronto|eya Toronto]], n'e[[:en:University_of_Adelaide|ya Adelaide]], era omulimu gwe ogw’okusoma yagutandikira mu Yunivasite e Makerere mu myaka gya 1970, gye yali pulofeesa w’okubala ebiramu era n’aweereza ng’omumyuka wa cansala okuva mu 2004 okutuuka mu 2009. Era yaliko n’omusomesa obuyambi mu [[:en:Nelson_Mandela_African_Institution_of_Science_and_Technology|Nelson Mandelan African Institution of Sayansi ne Tekinologiya]] wakati wa 2013 ne 2017.
Luboobi yali mukulembeze eyatandikawo ekibiina kya African Society for Biomathematics, ssentebe w’ekibiina kya Ugandan Mathematical Society, era mmemba w’olukiiko lwa Uganda National Council for Science and Technology. Yaliko omulonde munne mu ttendekero lya [[Uganda National Academy of Sciences]] . Ebitundu bye yanoonyereza byakwata ku kubala endwadde ezisiigibwa mu buvanjuba bwa Afrika nga [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]], [[siriimu]], [[:en:Malaria|omusujja]], [[:en:Rift_Valley_fever|omusujja gwa Rift Valley]], ne [[:en:Trypanosomiasis|trypanosomiasis]] .
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Livingstone Sserwadda Luboobi yazaalibwa nga 25 ogw'ekkumi n'ebiri mu 1944 ku kyalo Mitondo mu [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]], mu Uganda, ba Lameka ne Sanyu Serwadda nga bombi balimi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Little known Luboobi takes MUK top post |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1099919/little-luboobi-takes-muk-post |access-date=22 July 2025 |website=New Vision |archive-date=30 September 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250930103517/http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1099919/little-luboobi-takes-muk-post |url-status=dead }}</ref> <ref name=":6">{{Cite web |date=21 July 2025 |title=Prof Luboobi: A humble Maths don |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-luboobi-a-humble-maths-don-5125594 |access-date=22 July 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 July 2025 |title=Prof Luboobi eulogised as selfless servant of Makerere, loving father |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-luboobi-eulogised-as-selfless-servant-of-makerere-loving-father-5123932 |access-date=22 July 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> Luboobi yatandika okusoma pulayimale e Kakooma e Lwanti mu Kooki, nga tannakyuka kugenda mu ssomero lya Matale Primary School e [[Kalisizo]] . Oluvannyuma yasomera mu Kako Junior Secondary School okuva mu 1959 okutuuka mu 1960. Wakati wa 1961 ne 1967, yasoma [[siniya eyookuna]] ku ssomero lya Ntare e [[:en:Mbarara|Mbarara]] . Mu 1965, yeewandiisa mu ssomero lya Makerere College School okusoma [[:en:University_of_Adelaide|siniya eyoomukaaga]], mu kusooka essira yaliteeka ku physics, Chemistry, n’okubala. Oluvannyuma yasalawo okukyusa kemisitule n’assaamu okubala okw’emirundi ebiri, era yategeeza nti yeesomesa oluvannyuma lw’okutegeezebwa omukulu w’essomero nti tebaalina musomesa alina ebisaanyizo okusomesa essomo lino. Yafuna As ssatu. <ref name=":0" />
Luboobi yafuna diguli esooka eya Sayansi mu kubala n’afuna diguli ya First Class Honor okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] mu 1970. Yagenda mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y’e Toronto]] okufuna diguli ye eyookubiri mu kunoonyereza ku mirimu mu 1972. Oluvannyuma yagenda mu [[:en:University_of_Adelaide|Yunivasite y’e Adelaide]] mu Australia gye yamalira diguli ye eya Ph.D. mu Kubala Okukozesebwa (Okubala Ebiramu) mu 1980. <ref>{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Isaac |date=19 July 2025 |title=Makerere University mourns former Vice Chancellor Luboobi |url=https://www.bukedde.co.ug/celebrating-life/NV_214802/makerere-university-mourns-former-vice-chance |access-date=22 July 2025 |website=Bukedde Online}}</ref> <ref name=":1"/> <ref name=":4">{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Isaac |date=19 July 2025 |title=Makerere University mourns former Vice Chancellor Luboobi |url=https://www.newvision.co.ug/category/celebrating-life/makerere-university-mourns-former-vice-chance-NV_214802 |access-date=22 July 2025 |website=New Vision}}</ref>
== Omulimu ==
Luboobi yatikkirwa mu yunivasite e Makerere mu 1970 era omulimu gwe yagutandikira mu mwaka gwe gumu ng’omuyambi ow’enjawulo. Yakuzibwa n’afuulibwa omusomesa mu 1973, n’afuuka omusomesa omukulu mu 1977, n’akuzibwa n’afuulibwa pulofeesa omuyambi mu 1985 n’afuuka pulofeesa omujjuvu mu by’okubala ebiramu mu yunivasite e Makerere mu 1997. <ref name=":3">{{Cite web |last=OPIO |first=MIKE |date=16 July 2025 |title=Former Makerere Vice Chancellor Prof Livingstone Luboobi dies |url=https://www.thekampalareport.com/latest/2025071652359/former-makerere-vice-chancellor-prof-livingstone-luboobi-dies.html |access-date=22 July 2025 |website=The Kampala Report |language=en-US}}</ref> Yaweereza ng’akulira ekitongole ky’okubala okumala omwaka gumu, wakati wa 1990 ne 1991. Yalondebwa ku bwa diini wa ssaayansi okumala ebisanja bibiri, wakati wa 1994 ne 2001. Yaliko omumyuka wa cansala wa yunivasite eno wakati wa 2004 ne 2009 bwe yasikira Polof. John Ssebuwufu <ref>{{Cite web |last=Nakyanzi |first=Eve |date=18 July 2025 |title=Simplicity, Service & Scholarship: Hallmarks of Professor Livingstone Luboobi's Legacy |url=https://news.mak.ac.ug/2025/07/simplicity-service-scholarship-hallmarks-of-professor-livingstone-luboobis-legacy/ |access-date=22 July 2025 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=13 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250813011520/https://news.mak.ac.ug/2025/07/simplicity-service-scholarship-hallmarks-of-professor-livingstone-luboobis-legacy/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=16 July 2025 |title=Former Makerere Vice Chancellor Prof Livingstone Luboobi Dies |url=https://softpower.ug/former-makerere-vice-chancellor-prof-livingstone-luboobi-dies/ |access-date=22 July 2025 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> Era yaweereza nga pulofeesa omuyambi mu ttendekero lya [[:en:Nelson_Mandela_African_Institution_of_Science_and_Technology|Nelson Mandela African Institution of Science and Technology]] (NMAIST) wakati wa 2013 mu gw'omusanvu ne 2017 ogw'omukaaga. <ref name=":2">{{Cite web |title=Professor Livingstone Luboobi |url=https://sims.strathmore.edu/faculty-and-staff/faculty/prof-livingstone-luboobi/ |website=strathmore.edu |access-date=2025-11-12 |archive-date=2019-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191115140646/https://sims.strathmore.edu/faculty-and-staff/faculty/prof-livingstone-luboobi/ |url-status=dead }}</ref>
Okunoonyereza kwa Livingstone okusinga kwasinga kukwata ku kubala kw’ebiramu mu buvanjuba bwa Afirika ng’essira asinga kulissa ku kubala endwadde ezisaasaana okwali kukwata ku kubala okukoppa endwadde ezisiigibwa nga [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]], [[siriimu]], [[:en:Malaria|omusujja]], [[:en:Rift_Valley_fever|omusujja gwa Rift Valley]], ne [[:en:Trypanosomiasis|trypanosomiasis]] . <ref name=":2"/> <ref name=":1"/>
== Obwammemba n’ebirabo ==
Luboobi ye yali pulezidenti w’ekibiina kya African Society for Biomathematics ekyasooka. <ref name=":1">{{Cite web |date=17 July 2025 |title=Prof. Luboobi, Man Who Gave Half His Life to Makerere, Dies at 80 |url=https://kamwokyatimes.com/prof-luboobi-man-who-gave-half-his-life-to-makerere-dies-at-80/ |access-date=22 July 2025 |website=Kamwokya Times |language=en-US}}</ref> Mu 1989, yalondebwa okuba pulezidenti w'ekibiina ekigatta ababala ekya Uganda Mathematical Society. <ref>{{Cite news|accessdate=30}}</ref> Era yali mmemba w'olukiiko lwa Uganda National Council for Science and Technology, era nga munnaffe omulonde mu [[Uganda National Academy of Sciences]] . <ref name=":2"/>
Luboobi yakwasaganya enkolagana ey’ekiseera ekiwanvu wakati wa yunivasite e Makerere ne [[:en:University_of_Bergen|Yunivasite y’e Bergen]] . <ref>{{Cite web |date=16 July 2025 |title=Former Makerere VC Livingstone Luboobi dies at 80 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-makerere-vc-livingstone-luboobi-dies-at-80-5120976 |access-date=8 August 2025 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2008, Yunivasite y’e Bergen yamuwa [[:en:Honorary_degree|diguli y’obusawo ey’ekitiibwa]] olw’okutumbula enkolagana y’ensi yonna. <ref name=":1"/> Nga 29 ogw'omukaaga mu 2013, yafuna engule y'obulamu bwe bwonna okuva mu yunivasite e Makerere ng'ejuliza obukulembeze bwe n'emirimu gye egy'okusoma. <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=Prof. Livingstone Serwadda Luboobi {{!}} Makerere University |url=https://www.mak.ac.ug/university-governance/university-management/central-university-management-committee/vice-3?utm |access-date=22 July 2025 |website=www.mak.ac.ug}}</ref> Mu mwaka gwe gumu mu kujaguza emyaka 51 egya Uganda, Luboobi yafuna omudaali gwa zaabu mu ggwanga okuva ew'omukulembeze w'eggwanga, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] . <ref>{{Cite web |last=Wamala |first=Denis |date=14 October 2013 |title=Makerere shines at National recognitions |url=https://news.mak.ac.ug/2013/10/makerere-shines-at-national-recognitions/ |access-date=22 July 2025 |website=Makerere University News |language=en-US}}</ref>
== Okufa n’omukululo ==
Luboobi yazuulibwa n’obulwadde bwa lymphoma era n’afuna obujjanjabi mu ttendekero lya Uganda Cancer Institute. Oluvannyuma yasindikibwa mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], gye yafiira nga 16 ogw'omusanvu mu 2025 nga wayise emyaka etaano bukya mukyala we Ruth Mwandha Luboobi affa mu 2020. <ref name=":6"/> <ref name=":4"/> Okuziika kwe kwakolebwa mu St. Francis Chapel, Yunivasite e Makerere , nga 18 ogw'omusanvu mu 2025. Yaleka abaana musanvu okuli Professor Daniel Kibuule ne Dr. Irene Nakiyimba, n’abazzukulu abawerako. <ref name=":5">{{Cite web |date=21 July 2025 |title=Prof. Livingstone Luboobi Remembered as Makerere University's Humble Giant of Scholarship and Service |url=https://www.campustimesug.com/prof-livingstone-luboobi-remembered-as-makerere-universitys-humble-giant-of-scholarship-and-service/ |access-date=22 July 2025 |language=en-US}}</ref> <ref name=":4" />
Okufa kwa Luboobi kwaleetera abasomesa abawerako abamanyiddwa okusiima omuli n’omumyuka wa Cansala wa yunivasite e Makerere, pulofeesa [[:en:Barnabas_Nawangwe|Barnabas Nawangwe]] . Nawangwe yayogera ku Luboobi ng’omukulembeze ow’okwolesebwa eyakola kinene mu kukyusa Makerere okufuuka ekitongole ekikulemberwa okunoonyereza. Yategeeza nti Luboobi yayamba nnyo mu kuwandiika enteekateeka ya yunivasite eno ey’okunoonyereza, ekyasobozesa ekitongole kino okufuna ensimbi ezisoba mu 300 ez’okunoonyereza mu mwaka gumu. Enkola nnyingi eza yunivasite eno ez’okunoonyereza mu kiseera kino nazo zisibuka ku nteekateeka ezaakolebwa mu kiseera Luboobi we yabeerera. <ref name=":5"/> <ref name=":4"/>
== Ebitabo ebirondeddwamu ==
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Livingstone Luboobi publications indexed by Google Scholar
* ORCID 0000-0003-0438-9845
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
8jmw9p7jjfwoxuscevgl8zv85ogfcry
Philippa Musoke
0
12440
60416
52877
2026-07-10T16:14:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60416
wikitext
text/x-wiki
Prof. Philippa Musoke musawo munnauganda, musomesa, munoonyereza era pulofeesa mu dipatimenti y’abaana n’ebyobulamu by’abaana, mu yunivasite y’e Makerere era ng’akola okunoonyereza ne MU-JHU,<ref name=":0">{{Cite web |title=Philippa Musoke {{!}} EA Health |url=https://www.eahealth.org/users/philippa-musoke |access-date=2025-04-10 |website=www.eahealth.org |language=en}}</ref> ssentebe wa minisitule y’ebyobulamu, PMTCT n’obukiiko obw’ekikugu obwa Pediatric Antiretroviral Therapy.<ref>{{Cite web |title=Professor Philippa Musoke {{!}} Hic Vac |url=https://www.hic-vac.org/members/members-profiles/professor-philippa-musoke |access-date=2025-04-10 |website=www.hic-vac.org}}</ref> Mu mwaka gwa 2022, Philippa yafuna omudaali gwa The Golden Jubilee Medal ogwamuweebwa ng’alaga obuweereza obw’enjawulo n’obwesigwa eri Uganda okuva mu gwe kumi nga 9th 1962 (Uganda lwe yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza) okutuusa kati n’olw’omulimu gwe yakola mu kunoonyereza ku Prevention of Mother-to-Child Transmission (PMTCT) mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |title=Philippa Musoke {{!}} Makerere University College Of Health Sciences {{!}} MakCHS |url=https://chs.mak.ac.ug/team/philippa-musoke |access-date=2025-04-10 |website=chs.mak.ac.ug |archive-date=2025-06-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250623054752/https://chs.mak.ac.ug/team/philippa-musoke |url-status=dead }}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2022-01-30 |title=Prof. Philippa Musoke receives Golden Jubilee Medal - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/news/prof-philippa-musoke-receives-golden-jubilee-medal/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-08-04 |title=Number of HIV-free babies increases - study |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/number-of-hiv-free-babies-increases-study-3902764 |access-date=2025-04-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe n’ebyenjigiriza ==
Philippa Musoke yakulira mu maka amanene ng’alina baganda be kkumi mu [[Kampala|Kampala mu Uganda]], kitaawe gye yali Pulofeesa w’ebyobulamu by’abaana n’ebyobulamu by’abaana mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu ddwaaliro e Mulago. Okugoberera ebigere bye si kintu kye yasooka okulowoozaako. “Nnalina ebirowoozo ebirala, nga okubeera ballerina oba omukozi wo munyonyi”, Musoke bw’agamba ''The Lancet Infectious Diseases'' . “Naye oluvannyuma lw’okufuna omuzannyo gw’omusawo ogwateekebwawo ku Ssekukkulu emu, okwagala kwange eri ssaayansi kwatandika, ne kifuula eddagala okulonda okweyoleka”.<ref>{{Cite journal |last=Kirby |first=Tony |date=2021-12-01 |title=Philippa Musoke—stop mother-to-child HIV transmission |url=https://www.thelancet.com/journals/laninf/article/PIIS1473-3099(21)00719-2/abstract |journal=The Lancet Infectious Diseases |language=English |volume=21 |issue=12 |pages=1641 |doi=10.1016/S1473-3099(21)00719-2 |issn=1473-3099 |pmid=34838234 |url-access=subscription}}</ref>
Mu 1976, Musoke yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yakolera diguli eyasooka mu by’obusawo ne duguli mu kuloongosa.<ref name=":7">{{Cite web |last=MedicalS |first=Mak |date=2022-03-14 |title=Medical School Class of 1976 Visits Mak, Applauds Progress & Evolution |url=https://news.mak.ac.ug/2022/03/medical-school-class-of-1976-visits-mak-applauds-progress-evolution/ |access-date=2025-04-10 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-02-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250211060151/https://news.mak.ac.ug/2022/03/medical-school-class-of-1976-visits-mak-applauds-progress-evolution/ |url-status=dead }}</ref> Era alina diguli mu by’obusawo n'eyokulongosa, yamaliriza ku ttendekero ly’abaana erya American Academy of Pediatrics, [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]], [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] - [[:en:Johns_Hopkins_University|Johns Hopkins University]] mu nkolagana y’okunoonyereza.<ref name=":7" />
Musoke mukugu mu ndwadde ezisiigibwa abaana, akulira ebyobulamu by’abaana n’abaana mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], College of Health Sciences. Afulumizza nnyo ku kugezesebwa mu malwaliro okuziyiza okusiiga akawuka ka siriimu okuva ku maama okutuuka ku mwana n’okujjanjaba abaana eddagala eriweweeza ku kawuka ka siriimu mu bifo ebitono.<ref>{{Cite web |title=Musoke P - Search Results - PubMed |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/?term=Musoke+P&cauthor_id=37506723 |access-date=2025-04-10 |website=PubMed |language=en}}</ref> Abaddeko ng’omuwabuzi w’eby’ekikugu mu [[:en:World_Health_Organization|WHO]] <ref>{{Cite web |last=Ndyabahika |first=Davidson |date=2024-01-31 |title=Mak Grants Professors David Serwadda, Phillipa Musoke a Lifetime Professor Emeritus Appointment |url=https://news.mak.ac.ug/2024/01/mak-grants-professors-david-serwadda-phillipa-musoke-a-lifetime-professor-emeritus-appointment/ |access-date=2025-04-10 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-02-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250211124625/https://news.mak.ac.ug/2024/01/mak-grants-professors-david-serwadda-phillipa-musoke-a-lifetime-professor-emeritus-appointment/ |url-status=dead }}</ref> era ye Ssentebe w’akakiiko akagaba amagezi ku by’ekikugu aka PMTCT mu ggwanga n’akakiiko akatono aka Pediatric ART mu [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]] (MOH).<ref name=":0" />
Musoke abadde akulembeddemu munoonyereza ku kugezesebwa kw'obujjanjabi okuwerako okwa NIH DAIDS PMTCT ; HIVNET012, PETRA, HPTN046, SWEN/HIVIGLOB, PROMISE ne [[:en:International_Maternal_Pediatric_Adolescent_AIDS_Clinical_Trials_Group|IMPAACT]] 2010<ref name=":3">{{Cite web |title=Philippa Musoke {{!}} IMPAACT |url=https://www.impaactnetwork.org/about/directory/9794 |access-date=2025-04-10 |website=www.impaactnetwork.org |language=en}}</ref> era era yaweereza nga omunoonyereza akulembera pulojekiti ya PMTCT ekola ng’akozesa banne ‘sengas’ (oba ‘aunties’ abalina obuyinza mu buwangwa) okutumbula okunywerera ku ART n’okusigala mu kulabirira abakyala ab’embuto ku Option B+ mu Kampala ne mu [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] mu byalo . Oluvannyuma lw’ebyava mu kugezesebwa kwa HIVNET 012 okufulumizibwa mu 1999, Musoke na banonyereza abalala mu MU-JHU baayambako [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|MOH]] mu kulinnyisa enkola y’eddagala lya [[:en:Nevirapine|nevirapine]] erya ddoozi emu (NVP) mu ggwanga lyonna eri PMTCT okwetoloola Uganda n’okulongoosa okwaddirira mu nkola y’okusiigibwa okuva mu maama okutuuka ku mwana (MTCT). Ebitundu by’anoonyerezaako mulimu PMTCT, Pediatric HIV infection ne childhood [[Akafuba bulwadde|Tuberculosis (TB)]]. <ref>{{Cite web |title=Pat Flynn and Philippa Musoke {{!}} IMPAACT |url=https://www.impaactnetwork.org/pat-flynn-and-philippa-musoke |access-date=2025-04-10 |website=www.impaactnetwork.org |language=en}}</ref>
Era, abadde yeenyigira mu kugezesebwa okuwera okw’obujjanjabi [[:en:HIV|bwa siriimu]] / [[Akafuba bulwadde|TB]] mu baana omuli okunoonyereza [[:en:Pharmacokinetics|ku nkola y’eddagala]] ; P1060, P1070, P1092, P1093, P1115, Odyssey, ARROW, D3 ne SHINE. Era yafuna engule y’obukulembeze mu nsi yonna eya EGPAF (Elizabeth Glaser Pediatric AIDS Foundation) gye yakola okunoonyereza okuzuula obulungi bw’eddagala ly’abakulu erya fixed-dose combination ART mu baana ng’enkola z’abaana tezifunibwa mangu. Mu kiseera kino y'omukulu wa MU-JHU Care Ltd era nga ye munoonyereza omukulu mu pulojekiti ya Birth Defects Surveillance eyassibwamu ssente [[:en:Centers_for_Disease_Control_and_Prevention|CDC]].<ref>{{Cite web |date=2022-05-17 |title=Prof. Philippa Musoke - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/who-we-are/investigators/prof-philippa-musoke/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref>
Musoke mu kiseera kino ye mumyuka wa ssentebe w’ensi yonna mu [[Amerika]], [[:en:National_Institutes_of_Health|National Institutes of Health]] (NIH), Division of [[Siriimu|AIDS]], [[:en:International_Maternal_Pediatric_Adolescent_AIDS_Clinical_Trials_Group|IMPAACT]] network.<ref name=":3" /> Emiko egisukka mu 150 egyekenneenyeddwa bannaabwe era nga ayanjudde mu nkuŋŋaana z’eggwanga n’ensi yonna eziwera era nga yakola kinene mu kuziyiza akawuka ka siriimu mu nsi yonna. Musoke akyakola nnyo okusomesa, okulabirira n’okubuulirira abayizi abasoma obusawo n’abayizi abasoma diguli eyookubiri mu dipatiment y’abaana n’ebyobulamu by’abaana. Alabirira n’abaana abalwadde mu waadi z’abaana mu ddwaaliro e Mulago.<ref name=":1" />
== Engule ==
* Engule y'obukulembeze bw'ensi yonna eya EGPAF
* Omudaali gwa Jubilee ya Zaabu mu 2022.<ref name=":5" /><ref name=":2">{{Cite web |date=2022-01-30 |title=Prof. Philippa Musoke receives Golden Jubilee Medal - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/news/prof-philippa-musoke-receives-golden-jubilee-medal/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-06-02 |title=About us - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/who-we-are/about-us/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref>
* Engule y’okusiima, olw’ebintu eby’enjawulo bye yakola mu kutumbula okuziyiza okusiiga akawuka ka siriimu mu kiseera ky’okuzaala, Canada mu 1999.<ref name=":4">{{Cite web |last=Sciences (TWAS) |first=The World Academy of |title=Musoke, Philippa {{!}} TWAS |url=https://twas.org/directory/musoke-philippa |access-date=2025-04-10 |website=twas.org |language=en}}</ref>
* Engule y'eggwanga ey'empisa z'ebiramu, Uganda National Council for Science and Technology, Uganda mu 2017.<ref name=":4" />
* Engule y'empisa mu ggwanga eya ANREC 2017. <ref>{{Cite web |date=2023-07-28 |title=Prof. Philippa awarded ANREC 2017 National Ethics Award - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/news/prof-philippa-awarded-anrec-2017-national-ethics-award/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref>
* Fellow mu ttendekero ly’abaana mu Amerika.<ref name=":4" />
* Fellow of Uganda Academy of ssaayansi.<ref name=":4" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
rj2d6110fim9jcrl16782h3kszi5adu
60621
60416
2026-07-10T16:35:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60621
wikitext
text/x-wiki
Prof. Philippa Musoke musawo munnauganda, musomesa, munoonyereza era pulofeesa mu dipatimenti y’abaana n’ebyobulamu by’abaana, mu yunivasite y’e Makerere era ng’akola okunoonyereza ne MU-JHU,<ref name=":0">{{Cite web |title=Philippa Musoke {{!}} EA Health |url=https://www.eahealth.org/users/philippa-musoke |access-date=2025-04-10 |website=www.eahealth.org |language=en}}</ref> ssentebe wa minisitule y’ebyobulamu, PMTCT n’obukiiko obw’ekikugu obwa Pediatric Antiretroviral Therapy.<ref>{{Cite web |title=Professor Philippa Musoke {{!}} Hic Vac |url=https://www.hic-vac.org/members/members-profiles/professor-philippa-musoke |access-date=2025-04-10 |website=www.hic-vac.org}}</ref> Mu mwaka gwa 2022, Philippa yafuna omudaali gwa The Golden Jubilee Medal ogwamuweebwa ng’alaga obuweereza obw’enjawulo n’obwesigwa eri Uganda okuva mu gwe kumi nga 9th 1962 (Uganda lwe yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza) okutuusa kati n’olw’omulimu gwe yakola mu kunoonyereza ku Prevention of Mother-to-Child Transmission (PMTCT) mu Uganda.<ref name=":1">{{Cite web |title=Philippa Musoke {{!}} Makerere University College Of Health Sciences {{!}} MakCHS |url=https://chs.mak.ac.ug/team/philippa-musoke |access-date=2025-04-10 |website=chs.mak.ac.ug |archive-date=2025-06-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250623054752/https://chs.mak.ac.ug/team/philippa-musoke |url-status=dead }}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2022-01-30 |title=Prof. Philippa Musoke receives Golden Jubilee Medal - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/news/prof-philippa-musoke-receives-golden-jubilee-medal/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-08-04 |title=Number of HIV-free babies increases - study |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/number-of-hiv-free-babies-increases-study-3902764 |access-date=2025-04-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe n’ebyenjigiriza ==
Philippa Musoke yakulira mu maka amanene ng’alina baganda be kkumi mu [[Kampala|Kampala mu Uganda]], kitaawe gye yali Pulofeesa w’ebyobulamu by’abaana n’ebyobulamu by’abaana mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu ddwaaliro e Mulago. Okugoberera ebigere bye si kintu kye yasooka okulowoozaako. “Nnalina ebirowoozo ebirala, nga okubeera ballerina oba omukozi wo munyonyi”, Musoke bw’agamba ''The Lancet Infectious Diseases'' . “Naye oluvannyuma lw’okufuna omuzannyo gw’omusawo ogwateekebwawo ku Ssekukkulu emu, okwagala kwange eri ssaayansi kwatandika, ne kifuula eddagala okulonda okweyoleka”.<ref>{{Cite journal |last=Kirby |first=Tony |date=2021-12-01 |title=Philippa Musoke—stop mother-to-child HIV transmission |url=https://www.thelancet.com/journals/laninf/article/PIIS1473-3099(21)00719-2/abstract |journal=The Lancet Infectious Diseases |language=English |volume=21 |issue=12 |pages=1641 |doi=10.1016/S1473-3099(21)00719-2 |issn=1473-3099 |pmid=34838234 |url-access=subscription}}</ref>
Mu 1976, Musoke yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yakolera diguli eyasooka mu by’obusawo ne duguli mu kuloongosa.<ref name=":7">{{Cite web |last=MedicalS |first=Mak |date=2022-03-14 |title=Medical School Class of 1976 Visits Mak, Applauds Progress & Evolution |url=https://news.mak.ac.ug/2022/03/medical-school-class-of-1976-visits-mak-applauds-progress-evolution/ |access-date=2025-04-10 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-02-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250211060151/https://news.mak.ac.ug/2022/03/medical-school-class-of-1976-visits-mak-applauds-progress-evolution/ |url-status=dead }}</ref> Era alina diguli mu by’obusawo n'eyokulongosa, yamaliriza ku ttendekero ly’abaana erya American Academy of Pediatrics, [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]], [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] - [[:en:Johns_Hopkins_University|Johns Hopkins University]] mu nkolagana y’okunoonyereza.<ref name=":7" />
Musoke mukugu mu ndwadde ezisiigibwa abaana, akulira ebyobulamu by’abaana n’abaana mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], College of Health Sciences. Afulumizza nnyo ku kugezesebwa mu malwaliro okuziyiza okusiiga akawuka ka siriimu okuva ku maama okutuuka ku mwana n’okujjanjaba abaana eddagala eriweweeza ku kawuka ka siriimu mu bifo ebitono.<ref>{{Cite web |title=Musoke P - Search Results - PubMed |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/?term=Musoke+P&cauthor_id=37506723 |access-date=2025-04-10 |website=PubMed |language=en}}</ref> Abaddeko ng’omuwabuzi w’eby’ekikugu mu [[:en:World_Health_Organization|WHO]] <ref>{{Cite web |last=Ndyabahika |first=Davidson |date=2024-01-31 |title=Mak Grants Professors David Serwadda, Phillipa Musoke a Lifetime Professor Emeritus Appointment |url=https://news.mak.ac.ug/2024/01/mak-grants-professors-david-serwadda-phillipa-musoke-a-lifetime-professor-emeritus-appointment/ |access-date=2025-04-10 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-02-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250211124625/https://news.mak.ac.ug/2024/01/mak-grants-professors-david-serwadda-phillipa-musoke-a-lifetime-professor-emeritus-appointment/ |url-status=dead }}</ref> era ye Ssentebe w’akakiiko akagaba amagezi ku by’ekikugu aka PMTCT mu ggwanga n’akakiiko akatono aka Pediatric ART mu [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]] (MOH).<ref name=":0" />
Musoke abadde akulembeddemu munoonyereza ku kugezesebwa kw'obujjanjabi okuwerako okwa NIH DAIDS PMTCT ; HIVNET012, PETRA, HPTN046, SWEN/HIVIGLOB, PROMISE ne [[:en:International_Maternal_Pediatric_Adolescent_AIDS_Clinical_Trials_Group|IMPAACT]] 2010<ref name=":3">{{Cite web |title=Philippa Musoke {{!}} IMPAACT |url=https://www.impaactnetwork.org/about/directory/9794 |access-date=2025-04-10 |website=www.impaactnetwork.org |language=en}}</ref> era era yaweereza nga omunoonyereza akulembera pulojekiti ya PMTCT ekola ng’akozesa banne ‘sengas’ (oba ‘aunties’ abalina obuyinza mu buwangwa) okutumbula okunywerera ku ART n’okusigala mu kulabirira abakyala ab’embuto ku Option B+ mu Kampala ne mu [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] mu byalo . Oluvannyuma lw’ebyava mu kugezesebwa kwa HIVNET 012 okufulumizibwa mu 1999, Musoke na banonyereza abalala mu MU-JHU baayambako [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|MOH]] mu kulinnyisa enkola y’eddagala lya [[:en:Nevirapine|nevirapine]] erya ddoozi emu (NVP) mu ggwanga lyonna eri PMTCT okwetoloola Uganda n’okulongoosa okwaddirira mu nkola y’okusiigibwa okuva mu maama okutuuka ku mwana (MTCT). Ebitundu by’anoonyerezaako mulimu PMTCT, Pediatric HIV infection ne childhood [[Akafuba bulwadde|Tuberculosis (TB)]]. <ref>{{Cite web |title=Pat Flynn and Philippa Musoke {{!}} IMPAACT |url=https://www.impaactnetwork.org/pat-flynn-and-philippa-musoke |access-date=2025-04-10 |website=www.impaactnetwork.org |language=en}}</ref>
Era, abadde yeenyigira mu kugezesebwa okuwera okw’obujjanjabi [[:en:HIV|bwa siriimu]] / [[Akafuba bulwadde|TB]] mu baana omuli okunoonyereza [[:en:Pharmacokinetics|ku nkola y’eddagala]] ; P1060, P1070, P1092, P1093, P1115, Odyssey, ARROW, D3 ne SHINE. Era yafuna engule y’obukulembeze mu nsi yonna eya EGPAF (Elizabeth Glaser Pediatric AIDS Foundation) gye yakola okunoonyereza okuzuula obulungi bw’eddagala ly’abakulu erya fixed-dose combination ART mu baana ng’enkola z’abaana tezifunibwa mangu. Mu kiseera kino y'omukulu wa MU-JHU Care Ltd era nga ye munoonyereza omukulu mu pulojekiti ya Birth Defects Surveillance eyassibwamu ssente [[:en:Centers_for_Disease_Control_and_Prevention|CDC]].<ref>{{Cite web |date=2022-05-17 |title=Prof. Philippa Musoke - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/who-we-are/investigators/prof-philippa-musoke/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref>
Musoke mu kiseera kino ye mumyuka wa ssentebe w’ensi yonna mu [[Amerika]], [[:en:National_Institutes_of_Health|National Institutes of Health]] (NIH), Division of [[Siriimu|AIDS]], [[:en:International_Maternal_Pediatric_Adolescent_AIDS_Clinical_Trials_Group|IMPAACT]] network.<ref name=":3" /> Emiko egisukka mu 150 egyekenneenyeddwa bannaabwe era nga ayanjudde mu nkuŋŋaana z’eggwanga n’ensi yonna eziwera era nga yakola kinene mu kuziyiza akawuka ka siriimu mu nsi yonna. Musoke akyakola nnyo okusomesa, okulabirira n’okubuulirira abayizi abasoma obusawo n’abayizi abasoma diguli eyookubiri mu dipatiment y’abaana n’ebyobulamu by’abaana. Alabirira n’abaana abalwadde mu waadi z’abaana mu ddwaaliro e Mulago.<ref name=":1" />
== Engule ==
* Engule y'obukulembeze bw'ensi yonna eya EGPAF
* Omudaali gwa Jubilee ya Zaabu mu 2022.<ref name=":5" /><ref name=":2">{{Cite web |date=2022-01-30 |title=Prof. Philippa Musoke receives Golden Jubilee Medal - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/news/prof-philippa-musoke-receives-golden-jubilee-medal/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-06-02 |title=About us - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/who-we-are/about-us/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref>
* Engule y’okusiima, olw’ebintu eby’enjawulo bye yakola mu kutumbula okuziyiza okusiiga akawuka ka siriimu mu kiseera ky’okuzaala, Canada mu 1999.<ref name=":4">{{Cite web |last=Sciences (TWAS) |first=The World Academy of |title=Musoke, Philippa {{!}} TWAS |url=https://twas.org/directory/musoke-philippa |access-date=2025-04-10 |website=twas.org |language=en}}</ref>
* Engule y'eggwanga ey'empisa z'ebiramu, Uganda National Council for Science and Technology, Uganda mu 2017.<ref name=":4" />
* Engule y'empisa mu ggwanga eya ANREC 2017. <ref>{{Cite web |date=2023-07-28 |title=Prof. Philippa awarded ANREC 2017 National Ethics Award - MUJHU Research Collaboration |url=https://www.mujhu.org/news/prof-philippa-awarded-anrec-2017-national-ethics-award/ |access-date=2025-04-10 |language=en-US}}</ref>
* Fellow mu ttendekero ly’abaana mu Amerika.<ref name=":4" />
* Fellow of Uganda Academy of ssaayansi.<ref name=":4" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
n99t2h2baf68rjb82e4nm0jv2zwqghw
Sarah Nakisanze
0
12457
60248
44100
2026-07-10T16:07:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60248
wikitext
text/x-wiki
'''Sarah Nakisanze''' [[:en:Fashion_design|mukugu mu kukola emisono]], musomesa, era munoonyereza okuva mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]], amanyiddwa olw’emirimu gy’akola n’ebintu by'enzaaliranwa naddala embugo mu kukola emisono gy'ebintu .
== Ebikwata ku bulamu bw’omuntu ==
Sarah Nakisanze musomesa mu[[Makerere University, Uganda|Yunivasite e Makerere]] mu ssomero ery'ebyemikono era akwatagana n'abeby'emikono okutumbula emisono egiwangaala n'emirimu gy'emikono. Okunoonyereza kwe kukwata ku ndabika y'obuwangwa , emisono, obuwangwa bw’ebintu, n’enkolagana y’ebyobusuubuzi wakati w’obukiikakkono n’obukikaddyo. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-11-06 |title=When Nakisanze merged high fashion with craft making practices |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/when-nakisanze-merged-high-fashion-with-craft-making-practices-3610178 |access-date=2024-11-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2016-03-17 |title=Sarah Nakisanze - The startup story of an entrepreneur in Uganda celebrating traditional barkcloth fabric and reinventing it in great new design pieces |url=https://www.lionessesofafrica.com/blog/2016/3/16/the-startup-story-of-sarah-nakisanze |access-date=2024-11-17 |website=Lionesses of Africa |language=en-US}}</ref>
== Ebijjulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
sovuy7qlboc5legmbq33lyymgabbf0j
60458
60248
2026-07-10T16:24:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60458
wikitext
text/x-wiki
'''Sarah Nakisanze''' [[:en:Fashion_design|mukugu mu kukola emisono]], musomesa, era munoonyereza okuva mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]], amanyiddwa olw’emirimu gy’akola n’ebintu by'enzaaliranwa naddala embugo mu kukola emisono gy'ebintu .
== Ebikwata ku bulamu bw’omuntu ==
Sarah Nakisanze musomesa mu[[Makerere University, Uganda|Yunivasite e Makerere]] mu ssomero ery'ebyemikono era akwatagana n'abeby'emikono okutumbula emisono egiwangaala n'emirimu gy'emikono. Okunoonyereza kwe kukwata ku ndabika y'obuwangwa , emisono, obuwangwa bw’ebintu, n’enkolagana y’ebyobusuubuzi wakati w’obukiikakkono n’obukikaddyo. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-11-06 |title=When Nakisanze merged high fashion with craft making practices |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/when-nakisanze-merged-high-fashion-with-craft-making-practices-3610178 |access-date=2024-11-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2016-03-17 |title=Sarah Nakisanze - The startup story of an entrepreneur in Uganda celebrating traditional barkcloth fabric and reinventing it in great new design pieces |url=https://www.lionessesofafrica.com/blog/2016/3/16/the-startup-story-of-sarah-nakisanze |access-date=2024-11-17 |website=Lionesses of Africa |language=en-US}}</ref>
== Ebijjulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
jakrcp1dntcuqld69wj6pl0o0cfuj09
Victoria Mwaka
0
12469
60320
48020
2026-07-10T16:13:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60320
wikitext
text/x-wiki
'''Victoria Mwaka''' [[:en:Geography|munnayuganda]] pulofeesa [[Essomansi|w’eby’ettaka]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era omulwanirizi [[:en:Women's_rights|w’eddembe ly’abakyala]] ng’abeera mu disitulikiti y’e [[:en:Luweero|Luweero]] [[Yuganda|mu Uganda]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa Makulubita mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> [[:en:Teacher|Musomesa]], [[:en:Professor|pulofeesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Alina diguli eyokusatu mu [[Essomansi|by'ettaka]] gye yafuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name=":2" />
== Omulimu gwe nga tanayingira byabufuzi ==
Yatandika okusomesa mu 1969 era n’afuuka [[:en:Assistant_lecturer|omuyambi w'omusomesa]] , [[:en:Associate_professor|pulofeesa omuyambi weby'ettaka]] n’oluvannyuma n’akulira [[:en:Academic_department|ekitongole ky'ebyettaka]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] emirundi ebiri okuva mu 1975. <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Victoria Mwaka to Head Luweero Hospital Management Committee : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/prof-victoria-mwaka-to-head-luweero-hospital-management-committee |access-date=30 March 2021 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yafuuka pulofeesa we by'ettaka mu 1991 ekyamufuula omukyala we by'ettaka eyasooka okubeera ne (PhD) ddiguli eyokusatu. Yakulembera [[wiktionary:establishment|okutandikawo]] essomero [[:en:Women's_studies|ly’abakyala]] [[:en:Gender_studies|n’okunoonyereza ku kikula ky’abantu]] era n’alungamya enteekateeka eno okutuusa lwe yafuuka omumyuka wa Ssentebe [[:en:Constituent_Assembly|w’olukiiko olufuzi]] wakati wa 1994 ne 1995. <ref name=":0" /> Ye yali omunoonyereza omukulu mu kunoonyereza okwakolebwa mu Liberia. <ref>{{Cite journal |last=Liebling-Kalifani |first=Helen |last2=Mwaka |first2=Victoria |last3=Ojiambo-Ochieng |first3=Ruth |last4=Were-Oguttu |first4=Juliet |last5=Kinyanda |first5=Eugene |last6=Kwekwe |first6=Deddeh |last7=Howard |first7=Lindora |last8=Danuweli |first8=Cecilia |date=3 January 2013 |title=Women War Survivors of the 1989–2003 Conflict in Liberia: The Impact of Sexual and Gender-Based Violence |url=https://vc.bridgew.edu/jiws/vol12/iss1/1 |journal=Journal of International Women's Studies |volume=12 |issue=1 |pages=1–21 |issn=1539-8706}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yeegatta ku byobufuzi mu 1996 bwe yavaayo ng’omuwanguzi ng’omubaka wa [[Parliament of Uganda|palamenti]] akiikirira abakyala mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]] era n’awummula mu butongole ebyobufuzi ebinyiikivu mu 2011 <ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=7 March 2019 |title=Women's Day: Here is a list of seven most powerful Ugandan women leaders who broke the gender 'fence' and became the first in their fields |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2019/03/07/womens-day-here-is-a-list-of-seven-most-powerful-ugandan-women-leaders-who-broke-the-gender-fence-and-became-the-first-in-their-fields/ |access-date=30 March 2021 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Yafumbirwa Abel Mwaka eyafa mu 2016. Omulimu gwe gwatandika ng’omusomesa mu 1969 era mu 1993 [[wiktionary:founded|yatandikawo]] essomero lya Victoria Model Secondary School mu [[:en:Luweero|Luweero]] Town Council okusobola okuwa omwana omuwala obuyigirize [[Affordable|obusoboka]] . Ono era yasunsulwa okukulira [[:en:Hospital_Management_Committee|akakiiko akaddukanya amalwaliro]] mu [[Luweero (disitulikit)|disitulikiti y’e Luweero]] era n’akkirizibwa olukiiko [[Luweero (disitulikit)|lwa disitulikiti y’e Luweero]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Victoria Mwaka to Head Luweero Hospital Management Committee : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/prof-victoria-mwaka-to-head-luweero-hospital-management-committee |access-date=30 March 2021 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Mwaka |first=Victoria Miriam |date=1996 |title=Women's Studies in Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/40004545 |journal=Women's Studies Quarterly |volume=24 |issue=1/2 |pages=449–464 |issn=0732-1562}}</ref>
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
gg5vyj3qgiwwiabx1mqbi1gg79bmspv
60518
60320
2026-07-10T16:31:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60518
wikitext
text/x-wiki
'''Victoria Mwaka''' [[:en:Geography|munnayuganda]] pulofeesa [[Essomansi|w’eby’ettaka]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era omulwanirizi [[:en:Women's_rights|w’eddembe ly’abakyala]] ng’abeera mu disitulikiti y’e [[:en:Luweero|Luweero]] [[Yuganda|mu Uganda]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa Makulubita mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> [[:en:Teacher|Musomesa]], [[:en:Professor|pulofeesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Alina diguli eyokusatu mu [[Essomansi|by'ettaka]] gye yafuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name=":2" />
== Omulimu gwe nga tanayingira byabufuzi ==
Yatandika okusomesa mu 1969 era n’afuuka [[:en:Assistant_lecturer|omuyambi w'omusomesa]] , [[:en:Associate_professor|pulofeesa omuyambi weby'ettaka]] n’oluvannyuma n’akulira [[:en:Academic_department|ekitongole ky'ebyettaka]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] emirundi ebiri okuva mu 1975. <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Victoria Mwaka to Head Luweero Hospital Management Committee : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/prof-victoria-mwaka-to-head-luweero-hospital-management-committee |access-date=30 March 2021 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yafuuka pulofeesa we by'ettaka mu 1991 ekyamufuula omukyala we by'ettaka eyasooka okubeera ne (PhD) ddiguli eyokusatu. Yakulembera [[wiktionary:establishment|okutandikawo]] essomero [[:en:Women's_studies|ly’abakyala]] [[:en:Gender_studies|n’okunoonyereza ku kikula ky’abantu]] era n’alungamya enteekateeka eno okutuusa lwe yafuuka omumyuka wa Ssentebe [[:en:Constituent_Assembly|w’olukiiko olufuzi]] wakati wa 1994 ne 1995. <ref name=":0" /> Ye yali omunoonyereza omukulu mu kunoonyereza okwakolebwa mu Liberia. <ref>{{Cite journal |last=Liebling-Kalifani |first=Helen |last2=Mwaka |first2=Victoria |last3=Ojiambo-Ochieng |first3=Ruth |last4=Were-Oguttu |first4=Juliet |last5=Kinyanda |first5=Eugene |last6=Kwekwe |first6=Deddeh |last7=Howard |first7=Lindora |last8=Danuweli |first8=Cecilia |date=3 January 2013 |title=Women War Survivors of the 1989–2003 Conflict in Liberia: The Impact of Sexual and Gender-Based Violence |url=https://vc.bridgew.edu/jiws/vol12/iss1/1 |journal=Journal of International Women's Studies |volume=12 |issue=1 |pages=1–21 |issn=1539-8706}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yeegatta ku byobufuzi mu 1996 bwe yavaayo ng’omuwanguzi ng’omubaka wa [[Parliament of Uganda|palamenti]] akiikirira abakyala mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]] era n’awummula mu butongole ebyobufuzi ebinyiikivu mu 2011 <ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=7 March 2019 |title=Women's Day: Here is a list of seven most powerful Ugandan women leaders who broke the gender 'fence' and became the first in their fields |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2019/03/07/womens-day-here-is-a-list-of-seven-most-powerful-ugandan-women-leaders-who-broke-the-gender-fence-and-became-the-first-in-their-fields/ |access-date=30 March 2021 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Yafumbirwa Abel Mwaka eyafa mu 2016. Omulimu gwe gwatandika ng’omusomesa mu 1969 era mu 1993 [[wiktionary:founded|yatandikawo]] essomero lya Victoria Model Secondary School mu [[:en:Luweero|Luweero]] Town Council okusobola okuwa omwana omuwala obuyigirize [[Affordable|obusoboka]] . Ono era yasunsulwa okukulira [[:en:Hospital_Management_Committee|akakiiko akaddukanya amalwaliro]] mu [[Luweero (disitulikit)|disitulikiti y’e Luweero]] era n’akkirizibwa olukiiko [[Luweero (disitulikit)|lwa disitulikiti y’e Luweero]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Victoria Mwaka to Head Luweero Hospital Management Committee : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/prof-victoria-mwaka-to-head-luweero-hospital-management-committee |access-date=30 March 2021 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Mwaka |first=Victoria Miriam |date=1996 |title=Women's Studies in Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/40004545 |journal=Women's Studies Quarterly |volume=24 |issue=1/2 |pages=449–464 |issn=0732-1562}}</ref>
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
k2m9m1deq7z3orhiyirmh0tachzq4d3
Gorretti Byomire
0
12475
60323
56668
2026-07-10T16:13:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60323
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gorretti Byomire''' Munnayuganda omukugu [[:en:Computer_scientist|mu by'okukozesa kompyuta]], [[:en:Academic_staff|mu by'ensoma]] n'[[:en:Disability_rights_activist|okulwanirira eddembe ly'abalema]] . Musomesa mu kitongole kya tekinologiya wa komputa akozesebwa n'amawulire . mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS), mu [[Kampala]], Uganda. Mu kiseera kye kimu akola nga dayirekita w’ekitongole kyekifo ekyebikozesebwa n'okuyiga kwabalema <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Byomire, Munnayuganda mu buzaale, yazaalibwa circa mu 1984. Yasomera mu ''St. Theresa Namagunga Primary School'' . Oluvannyuma yasomera mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], yasomerayo siniya eyokuna n'eyomukaaga. <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref>
Alina diguli esooka eya bizinensi mutekinologiya ( [[:en:Bachelor_of_Computing|Bachelor of Business Computing)]] ne [[:en:Master_of_Science_in_Information_Technology|ddiguli eyookubiri eya sayansi mukunonyereza (Master of Science mu Information Technology)]], byombi yabifuna okuva muyunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]] , [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde n'obunene mu Uganda. mu Gwokubiri 2022, yali asoma [[:en:Doctor_of_Philosophy|diguli eyookusatu]] mu [[:en:Information_Systems|nkola z’amawulire]] mu [[:en:University_of_South_Africa|yunivasite ya South Africa]], e Pretoria. <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Byomire omulimu gwe yakola mu kisaawe ky'amawulire gudda mu 2007, oluvannyuma lwa diguli ye esooka. Yapangisibwa ng’[[:en:Teaching_assistant|omuyambi w’omusomesa]] eyatikkirwa e MUBS, ate mu kiseera kye kimu n’asoma diguli eyookubiri. Emyaka bwe gyayitawo, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Assistant_Lecturer|omusomesa omuyambi]] n’oluvannyuma n’afuulibwa [[omusomesa omujjuvu]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu buvunaanyizibwa bwe obungi, mmemba ku kakiiko ka Yunivasite ya MUBS, gy’akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDS). Era mmemba ku ''kakiiko akawabula abalema aka MUBS'' (TADC). Okugatta kw'ekyo, akola ng'omuntu omukulu" mu kibiina kyolukiiko lw'eggwanga lya Uganda olwobulemu. (UNCD). Kigambibwa nti mukugu mu "ddembe ly'abalema, okusomesa abantu bonna, okulwanirira enkola, tekinologiya"... n'eddembe ly'abavubuka naddala abawala n'erya abakyala. <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref>
Byomire memba wa ''Mandela Washington'' , ekibiina kya 2021. Bwe yali eyo, yasoma [[:en:Public_management|enzirukanya y’emirimu gya gavumenti]] mu [[:en:University_of_Minnesota|yunivasite y’e Minnesota]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref> Emyaka esatu emabega, mu 2018, yali asomye ku nzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu [[:en:Kenyatta_University|yunivasite ya Kenyatta]] nga memba w’ekitongole ky'abakulembeze ba Afirika abato (YALI RLC). <ref name="1R" />
== Laba ne bino ==
* [[Amanda Ngabirano]]
== Ebijulizo ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.linkedin.com/in/gorretti-byomire-0a51a2a4/?originalSubdomain=ug Ebikwata ku muntu ku LinkedIn.com]
* [https://campusbee.ug/news/photos-mubs-students-with-different-abilities-call-for-tolerance-at-disability-awareness-day/ Ebifaananyi: Abayizi ba MUBS Abalina Obusobozi obw'enjawulo Basaba Okugumiikiriza ku lunaku lw'okumanyisa abantu ku bulemu] Okuva mu 2019.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
g41exczup83n9yva1qp4hasar9ocpo8
60524
60323
2026-07-10T16:33:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60524
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gorretti Byomire''' Munnayuganda omukugu [[:en:Computer_scientist|mu by'okukozesa kompyuta]], [[:en:Academic_staff|mu by'ensoma]] n'[[:en:Disability_rights_activist|okulwanirira eddembe ly'abalema]] . Musomesa mu kitongole kya tekinologiya wa komputa akozesebwa n'amawulire . mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS), mu [[Kampala]], Uganda. Mu kiseera kye kimu akola nga dayirekita w’ekitongole kyekifo ekyebikozesebwa n'okuyiga kwabalema <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Byomire, Munnayuganda mu buzaale, yazaalibwa circa mu 1984. Yasomera mu ''St. Theresa Namagunga Primary School'' . Oluvannyuma yasomera mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]], yasomerayo siniya eyokuna n'eyomukaaga. <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref>
Alina diguli esooka eya bizinensi mutekinologiya ( [[:en:Bachelor_of_Computing|Bachelor of Business Computing)]] ne [[:en:Master_of_Science_in_Information_Technology|ddiguli eyookubiri eya sayansi mukunonyereza (Master of Science mu Information Technology)]], byombi yabifuna okuva muyunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]] , [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde n'obunene mu Uganda. mu Gwokubiri 2022, yali asoma [[:en:Doctor_of_Philosophy|diguli eyookusatu]] mu [[:en:Information_Systems|nkola z’amawulire]] mu [[:en:University_of_South_Africa|yunivasite ya South Africa]], e Pretoria. <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Byomire omulimu gwe yakola mu kisaawe ky'amawulire gudda mu 2007, oluvannyuma lwa diguli ye esooka. Yapangisibwa ng’[[:en:Teaching_assistant|omuyambi w’omusomesa]] eyatikkirwa e MUBS, ate mu kiseera kye kimu n’asoma diguli eyookubiri. Emyaka bwe gyayitawo, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Assistant_Lecturer|omusomesa omuyambi]] n’oluvannyuma n’afuulibwa [[omusomesa omujjuvu]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu buvunaanyizibwa bwe obungi, mmemba ku kakiiko ka Yunivasite ya MUBS, gy’akiikirira abantu abaliko obulemu (PWDS). Era mmemba ku ''kakiiko akawabula abalema aka MUBS'' (TADC). Okugatta kw'ekyo, akola ng'omuntu omukulu" mu kibiina kyolukiiko lw'eggwanga lya Uganda olwobulemu. (UNCD). Kigambibwa nti mukugu mu "ddembe ly'abalema, okusomesa abantu bonna, okulwanirira enkola, tekinologiya"... n'eddembe ly'abavubuka naddala abawala n'erya abakyala. <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref>
Byomire memba wa ''Mandela Washington'' , ekibiina kya 2021. Bwe yali eyo, yasoma [[:en:Public_management|enzirukanya y’emirimu gya gavumenti]] mu [[:en:University_of_Minnesota|yunivasite y’e Minnesota]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Ritah Mukasa |date=6 February 2022 |title=Top 40 under 40: Byomire strives to remove barriers for PWDs |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/123780 |access-date=7 February 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=MGlobal Platform |date=13 September 2021 |title=Fellowship Supports Africa's Emerging Leaders: Gorretti Byomire |url=https://mglobal.umn.edu/fellowship-supports-africas-emerging-leaders |access-date=7 February 2021 |website=[[University of Minnesota]]}}</ref> Emyaka esatu emabega, mu 2018, yali asomye ku nzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu [[:en:Kenyatta_University|yunivasite ya Kenyatta]] nga memba w’ekitongole ky'abakulembeze ba Afirika abato (YALI RLC). <ref name="1R" />
== Laba ne bino ==
* [[Amanda Ngabirano]]
== Ebijulizo ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.linkedin.com/in/gorretti-byomire-0a51a2a4/?originalSubdomain=ug Ebikwata ku muntu ku LinkedIn.com]
* [https://campusbee.ug/news/photos-mubs-students-with-different-abilities-call-for-tolerance-at-disability-awareness-day/ Ebifaananyi: Abayizi ba MUBS Abalina Obusobozi obw'enjawulo Basaba Okugumiikiriza ku lunaku lw'okumanyisa abantu ku bulemu] Okuva mu 2019.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
8vxb1yi6tffyu6i7orx2furnysw89y8
Lugave Clan
0
12555
60795
44711
2026-07-11T10:15:16Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60795
wikitext
text/x-wiki
== ebikwata ku kika kino ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Ebikikwatako <ref name=":0">{{Cite web |last=M |first=Isaac |title=Lugave |url=https://www.obutaka.com/clans/lugave |access-date=2024-02-20 |website=www.obutaka.com |language=en-gb |archive-date=2024-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240219114519/https://www.obutaka.com/clans/lugave |url-status=dead }}</ref>
|-
| Ekika (Ekika) .
| Lugave
|-
| Totem (Akabbiro) nga ye .
| Maleere
|-
| Omukulu w'Ekika(Omutaka)
| Ndugwa
|-
| Obutaka .
| Katende, Mawokota
|-
| Omubaka w'Omutaka mu okuva mu Bungereza ne Ireland
| Vincent B Mukiibi Lwa Ndugwa, lwa Katende
|-
| Omubala
| Bwabirya, bw'awoza. Sseruku lulengejja, simanyi
lunangwira. Bw'ompa akawala ako, ng'ebbanja liwedde.
|}
== era laba ==
* [[:en:Buganda_Kingdom|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[:en:Mpindi_clan|Ekika kya Mpindi]]
* [[:en:Mpologoma_Clan|Ekika kya Mpologoma]]
* Ekika ky' OLugave
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
3sh1izm9pnpmawe1sy6u5l1tgqqdxxi
Ewoya Dance
0
12575
60723
44775
2026-07-11T04:42:08Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60723
wikitext
text/x-wiki
'''Amazina ga Ewoya''' mazina ga kinnansi ag'abantu b'e Jie abasangibwa mu mambuka ga [[:en:Uganda|Uganda]] mu kitundu kya [[:en:Karamoja|Karamoja]] [[:en:Kotido_District|mu disitulikiti ya Kotido]] . gazingiramu okubuuka waggulu obusimba. <ref>{{Cite web |url=https://qsafarisafrica.com/tribes_4/ |title=Archive copy |access-date=2026-01-21 |archive-date=2025-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250124130052/https://qsafarisafrica.com/tribes_4/ |url-status=dead }}</ref> Amazina gano gakozesebwa nnyo mu kunoonya ababeezi ng'abakazi n’abasajja babuuka era oyo asinga okubuuka waggulu y’afuna omubeezi asinga obulungi. [https://www.101lasttribes.com/tribes/dodoth.html]<ref name=":0">https://www.101lasttribes.com/tribes/dodoth.html</ref> '''Amazina ga Ewoya''' ag'abantu b'e Jie gafaananako [[:en:Maasai_people|n'ag'Abamaasai]], n'a[[:en:Karamojong_people|Karamojong]] . Aba Jie boogera olulimi olukozesebwa mu [[:en:Karamojong_people|bantu b'e Karamojong]] . <ref name=":0" />
== Era laba ==
* [[:en:Ugandan_folklore|Ennono za Uganda]]
* [[:en:Ugandan_traditions|Ennono za Uganda]]
* [[:en:Gisu_people|Abantu b'e Gisu]]
* [[:en:Samia_tribe|Ekika ky'Abasamia]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
cmnf13agon42spqpmfy2ugbi6gdmedm
Rosemary Nauwat
0
12627
60303
45394
2026-07-10T16:13:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60303
wikitext
text/x-wiki
'''Rosemary Nauwat''' (yazaalibwa nga 14 Ogwekkuminogumu 1968) Munnayuganda, musomesa era omubaka wa Paalamenti ya Uganda. Mu Gwokuna 2020, ye yali mubaka omukyala omulonde eyali akiikirira [[:en:Amudat_District|Disitulikiti y’e Amudat]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]]. Yakiikirira ekitundu kye kimu mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] nga mmemba w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Oluvannyuma yavuganya mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] ng’avuganya ku bwa nnamunigina. <ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Nauwat yakola ebigezo bye ebyakamalirizo ebya Primary Leaving Examination mu Kalas Girls Primary mu 1980 nga tannaba kufuna baluwa ye eya O Level ( [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] ) mu Kangole Girls Secondary School mu 1984. Oluvannyuma yasomera ku [[:en:Kyebambe_Girls_Secondary_School|Kyebambe Girls Secondary School]] mu A Level ( [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Advanced Certificate of Education]] ) mu 1998 n’oluvannyuma n’awandiisibwa mu Kaliro National Teachers College kusoma dipuloma mu busomesa bwa siniya gye yafuna mu 1993. Oluvannyuma yafuna diguli mu busomesa eya Bachelor of Arts in Education okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 2001.<ref>https://news.mak.ac.ug/wp-content/uploads/2013/09/Makerere-Graduate-Admission-List-2013-14-FULL.Pdf_.pdf</ref>
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1994 ne 2003, Nauwat yakola ng’omusomesa mu Moroto High School.
Oluvannyuma yavuganya ku kifo ky’omubaka omukyala owa [[:en:Amudat_District|Disitulikiti y’e Amudat]] mu 2011 ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Yeesimbawo ku bwa nnamunigina mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] okusigaza ekifo kino. <ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/Elec_results/MP_Results_2016.pdf</ref>Ng’omubaka omukyala mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina ekigatta ababaka abakyala mu Paalamenti ekya [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA) era yali atuula ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga. <ref name=":0">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=243</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=243</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Amudat_District|Disitulikiti y’e Amudat]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
[https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]{{DEFAULTSORT:Nauwat, Rosemary}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
tabtybclfsjinva9pnbokuscxdihsji
60514
60303
2026-07-10T16:31:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60514
wikitext
text/x-wiki
'''Rosemary Nauwat''' (yazaalibwa nga 14 Ogwekkuminogumu 1968) Munnayuganda, musomesa era omubaka wa Paalamenti ya Uganda. Mu Gwokuna 2020, ye yali mubaka omukyala omulonde eyali akiikirira [[:en:Amudat_District|Disitulikiti y’e Amudat]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]]. Yakiikirira ekitundu kye kimu mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] nga mmemba w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Oluvannyuma yavuganya mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] ng’avuganya ku bwa nnamunigina. <ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Nauwat yakola ebigezo bye ebyakamalirizo ebya Primary Leaving Examination mu Kalas Girls Primary mu 1980 nga tannaba kufuna baluwa ye eya O Level ( [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] ) mu Kangole Girls Secondary School mu 1984. Oluvannyuma yasomera ku [[:en:Kyebambe_Girls_Secondary_School|Kyebambe Girls Secondary School]] mu A Level ( [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Advanced Certificate of Education]] ) mu 1998 n’oluvannyuma n’awandiisibwa mu Kaliro National Teachers College kusoma dipuloma mu busomesa bwa siniya gye yafuna mu 1993. Oluvannyuma yafuna diguli mu busomesa eya Bachelor of Arts in Education okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 2001.<ref>https://news.mak.ac.ug/wp-content/uploads/2013/09/Makerere-Graduate-Admission-List-2013-14-FULL.Pdf_.pdf</ref>
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1994 ne 2003, Nauwat yakola ng’omusomesa mu Moroto High School.
Oluvannyuma yavuganya ku kifo ky’omubaka omukyala owa [[:en:Amudat_District|Disitulikiti y’e Amudat]] mu 2011 ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Yeesimbawo ku bwa nnamunigina mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] okusigaza ekifo kino. <ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/Elec_results/MP_Results_2016.pdf</ref>Ng’omubaka omukyala mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina ekigatta ababaka abakyala mu Paalamenti ekya [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA) era yali atuula ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga. <ref name=":0">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=243</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=243</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Amudat_District|Disitulikiti y’e Amudat]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
[https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]{{DEFAULTSORT:Nauwat, Rosemary}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
fu6c1hw1v2gs3pt0pqprq3qy777bc4j
Martha Kazungu
0
12636
60797
54251
2026-07-11T10:58:57Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60797
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
|- class="infobox-data"
! colspan="2" class="infobox-above" |<div class="fn">Martha Kazungu</div>
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Okuzaalibwa
| class="infobox-data" |<div class="birthplace" style="display:inline"> Uganda</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okusoma
| class="infobox-data" | Yunivasite y’e Bayreuth
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Emirimu
| class="infobox-data role" | Omukuumi, omuwandiisi, omuwi w’amagezi ku by’obuwangwa
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Ebimumanyiddwako
| class="infobox-data" | Dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Njabala Foundation
|}
'''Martha Kazungu''' (yazaalibwa 1993) MunnaUganda omukuumi w'ebintu ebyedda , omuwandiisi, era omulwanirizi w'ebyobuwangwa okuva mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu |url=https://glasgowinternational.org/martha-kazungu/ |access-date=2026-02-09 |website=GlasgowInternational |language=en}}</ref> Ye dayirekita eyatandikawo ekitongole kya Njabala Foundation, ekibiina ekikola okuwagira abakyala abayimbi,banakatemba nga bayita mu myoleso, okubuulirira, okunoonyereza, n’okukwatagana n’abantu. <ref>{{Cite web |last=Byenkya |first=Alfred |date=2025-03-11 |title=Ent. & Lifestyle: Women artists celebrated at Obulwo Bwaffe festival |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/women-artists-celebrated-at-obulwo-bwaffe-fes-NV_206623_022026 |access-date=2026-02-08 |website=New Vision}}</ref> Kazungu amanyiddwa nnyo olw’omulimu gwe ogw’okukuuma eby’obuwangwa ng’essira aliteeka ku by’emikono eby’omulembe gwa Afirika, enkola y’ekikugu ey’abakyala, n’okukuuma eby’obuwangwa. <ref>{{Cite web |title=Paving the way: Women artists and Independence in Africa |url=https://awarewomenartists.com/en/magazine/ouvrir-la-voie-artistes-femmes-et-independance-en-afrique/ |access-date=2026-02-08 |website=AWARE Women artists / Femmes artistes |language=en-US}}</ref>
Kazungu yazaalibwa mu Uganda mu 1993. <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref> Yasoma ebyafaayo eby'okulaba no'kwogela mu Afirika ku Yunivasite y’e Bayreuth mu [[Girimane|Bugirimaani]], gye yafunira diguli eyookubiri mu by’emikono ng’essira aliteeka ku by’okukuuma ,Okulondoola emikutu gy’amawulire mu Afrika. <ref name="ICI">{{Cite web |title=Martha Kazungu |url=https://curatorsintl.org/about/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=5 February 2026 |publisher=Independent Curators International}}</ref>
Okunoonyereza kwe mu by'ensoma kwanoonyereza ku ngeli z'ebifaananyi ezikwatagana n'ebintu ebikung'aanyiziddwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] Art Gallery ne World Culture Museum e Frankfurt . <ref name="NjabalaBio">{{Cite web |title=Martha Kazungu |url=https://njabala.com/about/martha-kazungu |access-date=5 February 2026 |publisher=Njabala Foundation |archive-date=6 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251006222939/https://njabala.com/about/martha-kazungu |url-status=dead }}</ref>
Kazungu era yeetaba mu nteekateeka z’ensi yonna eziwerako ez’okutumbula abakugu omuli TheMuseumsLab, Independent Curators International, Àsìkò School, ne AtWork. <ref name="Goethe">{{Cite web |title=Martha Kazungu |url=https://www.goethe.de/prj/hga/en/h24/c24/mk.html |access-date=5 February 2026 |publisher=Goethe-Institut}}</ref>
== Omulimu ==
=== Omulimu gw’okukuuma ebintu ===
Kazungu akolera wakati wa Kampala ne Nairobi era abadde akubiriza emyoleso ne pulogulaamu z'ebyemikono okwetoloola [[Afirika|Afrika]] ne [[Bulaaya]] . . Emirimu gye gitera okulaga,okinoonyereza ensonga ezikwata ku kumanya, okukiikirira kw'ekikula, enkyukakyuka mu mbeera z'abantu, n'okujjukira ebyobuwangwa.
Pulojekiti ze ez’okukuuma ebintu mulimu:
* ''Maama Wange Yeerabira Feesi Yange'' ( [[Noowe|Norway]] ) <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref>
* ''Emisomo gy'obulamu: Obuyiiya bwa Uganda ku mpapula'' (Germany)
* ''Ekikikilila Ensonga'' (Uganda) .
* ''Wano ne Wano'' ( [[Ethiopia]] ) .
* ''Njabala: Kino Si Bwe Kiri'' (Uganda)
Kazungu yaweereza ng’omuyambi w’omukuumi w’ebivvulu bya Kampala Art Biennale mu 2016, ng’akolagana n’omukuumi Elise Atangana. <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref> Era yakola ng'omuyambi w'omukuumi ku ''Feedback: Art Africa n'emyaka gya 1980'' mu Iwalewahaus mu Girimaani. Mu 2019, Kanzung yali mu kibiina kya Independent Curators International ekyategekebwa mu kibuga Cape Town ekya [[South Africa|South Afrika]] .
Mu 2020, yakuuma emyoleso egyali ginoonyereza ku nkolagana eriwo wakati w’emisono, eby’emikono, n’okuyimirizaawo embeera z’abantu mu Uganda.
=== Emirimu gy’ebitongole ===
Kazungu yaweereza ng’omuyambi w’omukuumi w’ebintu mu Museum am Rothenbaum (MARKK) e Hamburg, Germany, gye yakolagana n’okukuuma ''Archive of Experiences'', eyali ekitundu ku myaka esatu egy’omunaana egy’okukuba ebifaananyi Hamburg. <ref name="CIMAM">{{Cite web |title=Martha Kazungu |url=https://cimam.org/travel-grant-program/cimam-precedent-grantees/2024-los-angeles/martha-kazungu/ |access-date=5 February 2026 |publisher=International Committee for Museums and Collections of Modern Art}}</ref> Era Yali omu ku bategesi mu German Federal Cultural Foundation's TURN2 Labs, eyayambanga enteekateeka z'okuwanyisiganya eby'obuwangwa wakati w'abakugu mu by'emikono mu Afirika n'abazungu. <ref name="CIMAM" /> Kazungu abaddeko ku bukiiko obuwabula n’obukiiko bw’abalamuzi omuli Henrike Grohs Art Award n’emyoleso mu Kunstmuseum Wolfsburg.
== Ekitongole kya Njabala Foundation ==
Kazungu yatandikawo ekibiina ekitali kya magoba ekya Njabala Foundation ekitumbula ebitone abakyala nga bayita mu mwoleso, enteekateeka z’okunoonyereza, okusula, n’enteekateeka z’okubuulirira abantu. Nga bali n’omusingi guno, Kazungu akola pulojekiti z’okunoonyereza ku byafaayo ng’awandiika abayimbi abakyala mu Afrika, omuli n’okunoonyereza okussa essira ku bayimbi abakyala ab’omu buvanjuba bwa Afrika okuva mu myaka gya 1960. <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref> Ekibiina kino kyatandikibwawo ekitundu okukola ku butali bwenkanya mu kikula ky’abantu mu kitongole kya Uganda eky’ebyemikono eby’omulembe. <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu |url=https://glasgowinternational.org/martha-kazungu/ |access-date=2026-02-09 |website=GlasgowInternational |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Byenkya |first=Alfred |date=2025-03-11 |title=Ent. & Lifestyle: Women artists celebrated at Obulwo Bwaffe festival |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/women-artists-celebrated-at-obulwo-bwaffe-fes-NV_206623_022026 |access-date=2026-02-08 |website=New Vision}}</ref>
Kazungu akoze kinene mu bitabo by’ebifaananyi eby’ensi yonna ebiwerako ne katalogu z’emyoleso. Ebiwandiiko bye bifulumye mu bitabo omuli:
* ''Abayimbi ba Africa: Okuva mu 1882 okutuuka kati'' (Phaidon) <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref>
* ''Abakazi Abakulu Abasiizi b'ebifaananyi'' (Phaidon) <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref>
* ''Embodying Social Being'', ekitabo ekikwata ku mubumbe Lilian Nabulime
Era awaddeyo emboozi n’ebiwandiiko by’okunoonyereza ebinoonyereza ku byafaayo by’ebifaananyi bya Afirika n’enkola y’eby’emikono ey’abakyala. <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref>
== Okunoonyereza n’okukwatagana n’abantu ==
Kazungu ye yakwasaganya omusomo ''gw’ebyafaayo Eddamu okuwandiikibwa :Okuyamba ku Byafaayo bya'' Uganda National Museum. Omulimu gwe gutera okussa essira ku nkolagana wakati w’ebitongole n’okwetaba kw’abantu mu mboozi z’ebifaananyi eby’omulembe guno. <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref> Enkola ya Kazungu ey’okukuuma eby’emikono essira erisinga kulissa ku byafaayo by’ebifaananyi eby’abakyala, okunyumya emboozi z’ebyobuwangwa, n’okugaziya okukiikirira abayimbi abakyala mu bitongole by’ebyemikono eby’omu Afirika. <ref>{{Cite web |title=Martha Kazungu |url=https://glasgowinternational.org/martha-kazungu/ |access-date=2026-02-09 |website=GlasgowInternational |language=en}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
# {{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}
# {{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}
# {{Cite web |title=Martha Kazungu - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=2026-02-08 |website=curatorsintl.org |language=en}}
# {{Cite news|title=Martha Kazungu - The Mosaic Rooms|url=https://mosaicrooms.org/artists/martha-kazungu/|archive-url=https://web.archive.org/web/20250214120118/https://mosaicrooms.org/artists/martha-kazungu/|archive-date=2025-02-14|access-date=2026-02-08|work=The Mosaic Rooms|language=en-GB|url-status=live}}
# {{Cite web |title=Paving the way: Women artists and Independence in Africa |url=https://awarewomenartists.com/en/magazine/ouvrir-la-voie-artistes-femmes-et-independance-en-afrique/ |access-date=2026-02-08 |website=AWARE Women artists / Femmes artistes |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Paving the way: Women artists and Independence in Africa |url=https://awarewomenartists.com/en/magazine/ouvrir-la-voie-artistes-femmes-et-independance-en-afrique/ |access-date=2026-02-08 |website=AWARE Women artists / Femmes artistes |language=en-US}}
# {{cite web |title=Martha Kazungu |url=https://curatorsintl.org/about/collaborators/7773-martha-kazungu |access-date=5 February 2026 |publisher=Independent Curators International}}
# {{cite web |title=Martha Kazungu |url=https://njabala.com/about/martha-kazungu |access-date=5 February 2026 |publisher=Njabala Foundation |archive-date=6 October 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251006222939/https://njabala.com/about/martha-kazungu |url-status=dead }}
# {{cite web |title=Martha Kazungu |url=https://www.goethe.de/prj/hga/en/h24/c24/mk.html |access-date=5 February 2026 |publisher=Goethe-Institut}}
# {{Cite web |date=2020-09-20 |title=My Mother Is Forgetting My Face at Entrée |url=https://artviewer.org/my-mother-is-forgetting-my-face-at-entree/ |access-date=2026-02-08 |website=Art Viewer |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2016-12-14 |title=On the Role of Curatorial Assistant, Kampala Art Biennale 2016 |url=https://startjournal.org/2016/12/on-the-role-of-curatorial-assistant-kampala-art-biennale-2016/ |access-date=2026-02-08 |website=Start Journal |language=en-US}}
# {{cite news|title=When Nakisanze merged high fashion with craft-making practices|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/when-nakisanze-merged-high-fashion-with-craft-making-practices-3610178|access-date=5 February 2026|publisher=Daily Monitor}}
# {{cite web |title=Martha Kazungu |url=https://cimam.org/travel-grant-program/cimam-precedent-grantees/2024-los-angeles/martha-kazungu/ |access-date=5 February 2026 |publisher=International Committee for Museums and Collections of Modern Art}}
# {{cite web |title=Njabala Foundation |url=https://njabala.com/ |access-date=5 February 2026 |publisher=Njabala Foundation}}
# {{cite web |title=A comfort zone for women artists in Uganda |url=https://moleskinefoundation.org/creativity-pioneer/a-comfort-zone-for-women-artists-in-uganda/ |access-date=5 February 2026 |publisher=Moleskine Foundation}}
# {{Cite web |title=Martha Kazungu |url=https://www.at-work.org/en/notebook/martha-kazungu-notebook/ |access-date=2026-02-08 |website=AtWork |language=en-GB |archive-date=2025-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251209224235/https://www.at-work.org/en/notebook/martha-kazungu-notebook/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=African Artists: From 1882 to Now Phaidon The Invisible Collection |url=https://theinvisiblecollection.com/product/phaidon-african-artists-from-1882-to-now/ |access-date=2026-02-08 |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Great Women Painters |url=https://exclusivebooks.co.za/products/9781838663285 |access-date=2026-02-08 |website=Exclusive Books Online |language=en}}
# {{cite web |title=Martha Kazungu |url=https://www.goethe.de/prj/hga/en/h24/c24/mk.html |access-date=5 February 2026 |publisher=Goethe-Institut}}
# {{cite web |title=Martha Kazungu |url=https://glasgowinternational.org/martha-kazungu/ |access-date=5 February 2026 |publisher=Glasgow International}}
# {{cite web |title=AtWork Harare Chapter 07 |url=https://moleskinefoundation.org/atwork-harare-chapter-07-can-revolution-be-a-whisper/ |access-date=5 February 2026 |publisher=Moleskine Foundation}}
ifacxxa45yc2phex1lb3vaf2gw45qkd
Rose Nalubowa
0
12644
60336
45631
2026-07-10T16:14:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60336
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Nalubowa''' Munnayuganda, [[:en:Teacher|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] eyavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala ow'[[:en:Masaka|ekibuga Masaka]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026 wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] . Ono yaliko omumyuka w’omukulu w’essaza ly’e [[:en:Buddu|Buddu]] (Pookino). <ref name=":1">https://mulengeranews.com/masaka-city-woman-mp-seat-controversy-rcc-ahmed-washaki-defends-recount-that-declared-nrms-justine-nameere-winner/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nalubowa alina diguli mu busomesa, demokulasiya n'enkulakulana ne dipuloma ey'enyongereza mu byokukwasaganya abakozi eya [[:en:Postgraduate_diploma|Postgraduate Diploma]].
== emirimu gye ==
Nalubowa yaliko omuwandiisi w'ebyenjigiriza mu kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza mu [[:en:Rakai_District|Disitulikiti y'e Rakai]] era nga yali mmemba ku [[:en:Board_of_directors|lukiiko olufuzi]] olwa St. Bernard. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/700-teachers-to-lose-jobs-in-rakai-district</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/government-will-find-the-culprits-behind-rakai-school-fire-janet-museveni-1789448</ref> Yali ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti y’e Kyotera]] wakati wa 2018 ne 2024, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/igg-intervenes-as-kyotera-interdicted-official-refuses-to-leave-office-1841986</ref> era nga ye mukwanaganya w’ebyenjigiriza [[:en:Social_services|n’obuweereza bw’abantu]] mu kakiiko k'abaweereza b'omu Bulabirizi bw’e Masaka. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyotera-kicks-off-exercise-to-verify-academic-papers-1841012</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/masaka-diocese-buganda-kingdom-partner-to-promote-protection-of-children-rights</ref> Kaliisoliiso wa Gavumenti yawabula akakiiko k'abakozi ba gavumenti aka [[:en:Public_Service_Commission|Public Service Commission]] okugaana okuddamu okulondebwa ekisanja eky'okubiri ekyamuleetera okunoonya obwenkanya okuva mu [[:en:High_court|kkooti enkulu]], eyawa okusalawo n’eragira Kaliisoliiso okumuliyirira obukadde bwa sillingi 150. <ref name=":0">https://insightpostug.com/high-court-orders-igg-to-pay-former-kyotera-district-service-commission-chairperson-150-million/</ref>
Ono yabadde yeesimbyewo ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] okuvuganya ku ky’omubaka wa Paalamenti omukyala ow'[[:en:Masaka|ekibuga Masaka]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026, gye yalangirirwa ng’omuwanguzi, okusalawo okwasazibwamu [[:en:Chief_magistrate|Ssaabalamuzi]] w'e Masaka Abert Asiimwe, eyalangirira eyali amuvuganya, Justine Nameere, oluvannyuma lw’okuddamu okubala obululu obwabaddemu obutakkanya n'okusika omuguwa. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nameere-challenges-nalubowa-s-victory-in-masaka-city-woman-mp-seat-5342184</ref> Yajulira mu kooti enkulu ng'asaba okusazaamu ekiragiro kya Asiimwe eky'okuddamu okubala obululu obwaviirako okusazaamu obuwanguzi bwe<ref>https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/nups-nalubowa-runs-to-high-court-after-nameer-NV_227335_022026</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]]
* [[:en:Betty_Nambooze|Betty Nambooze]]
* [[:en:Juliet_Kakande_Nakabuye|Juliet Kakande]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://chimpreports.com/masaka-mp-race-nups-nalubowa-challenges-nameere-victory-in-high-court/ Omubaka wa Masaka Race]
{{DEFAULTSORT:Nalubowa, Rose}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
5mabt0hm44lhv03xumbdyn1a0gan38n
60545
60336
2026-07-10T16:34:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60545
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Nalubowa''' Munnayuganda, [[:en:Teacher|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] eyavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala ow'[[:en:Masaka|ekibuga Masaka]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026 wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] . Ono yaliko omumyuka w’omukulu w’essaza ly’e [[:en:Buddu|Buddu]] (Pookino). <ref name=":1">https://mulengeranews.com/masaka-city-woman-mp-seat-controversy-rcc-ahmed-washaki-defends-recount-that-declared-nrms-justine-nameere-winner/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nalubowa alina diguli mu busomesa, demokulasiya n'enkulakulana ne dipuloma ey'enyongereza mu byokukwasaganya abakozi eya [[:en:Postgraduate_diploma|Postgraduate Diploma]].
== emirimu gye ==
Nalubowa yaliko omuwandiisi w'ebyenjigiriza mu kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza mu [[:en:Rakai_District|Disitulikiti y'e Rakai]] era nga yali mmemba ku [[:en:Board_of_directors|lukiiko olufuzi]] olwa St. Bernard. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/700-teachers-to-lose-jobs-in-rakai-district</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/government-will-find-the-culprits-behind-rakai-school-fire-janet-museveni-1789448</ref> Yali ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti y’e Kyotera]] wakati wa 2018 ne 2024, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/igg-intervenes-as-kyotera-interdicted-official-refuses-to-leave-office-1841986</ref> era nga ye mukwanaganya w’ebyenjigiriza [[:en:Social_services|n’obuweereza bw’abantu]] mu kakiiko k'abaweereza b'omu Bulabirizi bw’e Masaka. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyotera-kicks-off-exercise-to-verify-academic-papers-1841012</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/masaka-diocese-buganda-kingdom-partner-to-promote-protection-of-children-rights</ref> Kaliisoliiso wa Gavumenti yawabula akakiiko k'abakozi ba gavumenti aka [[:en:Public_Service_Commission|Public Service Commission]] okugaana okuddamu okulondebwa ekisanja eky'okubiri ekyamuleetera okunoonya obwenkanya okuva mu [[:en:High_court|kkooti enkulu]], eyawa okusalawo n’eragira Kaliisoliiso okumuliyirira obukadde bwa sillingi 150. <ref name=":0">https://insightpostug.com/high-court-orders-igg-to-pay-former-kyotera-district-service-commission-chairperson-150-million/</ref>
Ono yabadde yeesimbyewo ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] okuvuganya ku ky’omubaka wa Paalamenti omukyala ow'[[:en:Masaka|ekibuga Masaka]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026, gye yalangirirwa ng’omuwanguzi, okusalawo okwasazibwamu [[:en:Chief_magistrate|Ssaabalamuzi]] w'e Masaka Abert Asiimwe, eyalangirira eyali amuvuganya, Justine Nameere, oluvannyuma lw’okuddamu okubala obululu obwabaddemu obutakkanya n'okusika omuguwa. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nameere-challenges-nalubowa-s-victory-in-masaka-city-woman-mp-seat-5342184</ref> Yajulira mu kooti enkulu ng'asaba okusazaamu ekiragiro kya Asiimwe eky'okuddamu okubala obululu obwaviirako okusazaamu obuwanguzi bwe<ref>https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/nups-nalubowa-runs-to-high-court-after-nameer-NV_227335_022026</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]]
* [[:en:Betty_Nambooze|Betty Nambooze]]
* [[:en:Juliet_Kakande_Nakabuye|Juliet Kakande]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://chimpreports.com/masaka-mp-race-nups-nalubowa-challenges-nameere-victory-in-high-court/ Omubaka wa Masaka Race]
{{DEFAULTSORT:Nalubowa, Rose}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
53jae4x22eddk63wa9z148ml35693j4
Jackson Orem
0
12660
60278
45837
2026-07-10T16:07:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60278
wikitext
text/x-wiki
'''Jackson Orem''' musawo [[:en:Ugandan|omunnayuganda]], akola ku kkansa era munoonyereza. Abadde ddayirekita w'ekitongole kya [[:en:Uganda_Cancer_Institute|Uganda Cancer]], okuva mu mwaka gwa 2004. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Orem yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomero ga ppulayimale ne siniya ag'omu kitundu. Kitaawe yali muvuzi wa mmotoka era nga mutunzi. Maama we yali mukyala wa waka. Oluvannyuma [[:en:High_school|lwa siniya]] yayingizibwa mu ssomero ly'obusawo [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|mu yunivasite e Makerere]] erisinga obukadde mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] . Yatikkirwa diguli y'o [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|busawo n'okulongoosa]] (MBChB). Oluvannyuma lw’okutendekebwa, yaddamu okuyingizibwa mu yunivasite e Makerere okusoma [[:en:Master_of_Medicine|diguli eyookubiri mu by’obusawo]] (MMed), mu [[:en:Internal_Medicine|by’obusawo obw’omunda]], n’atikkirwa ku ntandikwa y’emyaka gya 2000. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref>
Mu mwaka gwa 2002, yava mu Uganda n’agenda e [[:en:Cleveland|Cleveland]], [[:en:Ohio|Ohio]], mu Amerika, okusoma diguli y'o [[:en:Fellowship|kussa ekimu]] ey’emyaka ebiri mu [[:en:Hematology|by’omusaayi]] ne [[:en:Oncology|kookolo]] mu Yunivasite ya [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve]] . Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu mwaka gwa 2004, yakomawo mu Uganda. Oluvannyuma, yaweebwa diguli ey'okusatu [[:en:Doctor_of_Philosophy|mu bufirosoofe]] (PhD) okuva mu [[:en:Karolinska_Institute|Karolinska Institute]] e [[:en:Solna_Municipality|Solna]], [[:en:Stockholm_County|Stockholm County]] mu Sweden. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=ecancer Journal |date=3 June 2020 |title=Editorial Board: Dr Jackson Orem, MBChB, MMed, PhD, Medical Director, Uganda Cancer Institute, Kampala, Uganda |url=https://ecancer.org/en/journal/editorial-board/67-dr-jackson-orem#:~:text=Dr%20Orem%20is%20a%20graduate,a%20Senior%20Consultant%20in%20Oncology. |access-date=3 June 2020 |publisher=ecancer Journal}}</ref>
== Omulimu ==
Mu mwaka gwa 2004, Orem yaddayo mu Uganda okukulembera ekitongole kya Uganda Cancer. Ye yekka omutendeke, ng'alina ebisaanyizo [[:en:Oncologist|mu by’obulwadde bwa kkansa]] mu nsi eyalimu abantu obukadde 26 mu kiseera ekyo. Mu ntandikwa omugugu gw’abalwadde be gwali gusukka mu 10,000 buli mwaka. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref>
Mu mwaka gwa 2004, yatandika okukolagana ne Dr. Corey Casper n’abalala okuva mu [[:en:Fred_Hutchinson_Cancer_Research_Center|Fred Hutchinson Cancer Research Center]] (Fred Hutch), mu [[:en:Seattle,_Washington|Seattle, Washington]], mu Amerika. Enkolagana eyo yaviirako Fred Hutch okuwa abayizi abamaze diguli ya MMed okuva mu Uganda ebifo bibiri buli mwaka, okugenda mu maaso n’okutendekebwa mu by’obujjanjabi bwa kookolo okumala emyaka ebiri mu Seattle. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref> Dr [[Victoria Walusansa]], eyasooka okutikkirwa mu nteekateeka eyo kati mumyuka wa ddayirekita w’abasawo mu ttendekero lya Uganda Cancer . <ref name="3R">{{Cite web |last=Mary Engel |date=5 August 2014 |title=A mother's wrenching choice |url=https://www.fredhutch.org/en/news/center-news/2014/08/Mothers-wrenching-choice-Ugandan-doctor-seattle-oncology.html |access-date=3 June 2020 |publisher=[[Fred Hutchinson Cancer Research Center]]}}</ref>
Okunoonyereza kwa Dr. Orem ku kookolo eyeekuusa ku yinfekisoni naddala eyeekuusa ku kawuka. Era ayagala nnyo okujjanjaba kookolo mu bifo ebirimu eby’obugagga ebitono. <ref name="4R">{{Cite web |last=Joanne Silberner |date=3 December 2012 |editor-last=Sonia Narang |title=Part I: Cancer's Lonely Soldier |url=https://www.pri.org/stories/2012-12-03/part-i-cancers-lonely-soldier |access-date=3 June 2020 |publisher=The Word Podcast}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Dr Orem mukugu eyebuziibwako mu by'obulwadde bwa kkansa mu [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]] . Musomesa wa kitiibwa mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|ttendekero lya ssayansi w'ebyobulamu e Makerere]], era musomesa wa wabweru mu Fred Hutchinson Cancer Research Center. Mmemba mu kibiina ekikola ku [[:en:Non-communicable_disease|by’enddwadde ezisigibwa]] mu minisitule y’ebyobulamu mu Uganda era ssentebe w’akakiiko akakola ku bizibu n’okulondoola ebibaawo mu nteekateeka y’okugema akawuka [[:en:Human_papillomavirus_infection|ka HPV]] mu ggwanga. <ref name="2R">{{Cite web |last=ecancer Journal |date=3 June 2020 |title=Editorial Board: Dr Jackson Orem, MBChB, MMed, PhD, Medical Director, Uganda Cancer Institute, Kampala, Uganda |url=https://ecancer.org/en/journal/editorial-board/67-dr-jackson-orem#:~:text=Dr%20Orem%20is%20a%20graduate,a%20Senior%20Consultant%20in%20Oncology. |access-date=3 June 2020 |publisher=ecancer Journal}}</ref>
Dr Orem muyambi wa dayirekita w’omukago gwa UCI/Hutchison Cancer Center Alliance wakati w’ekitongole kya Uganda Cancer n’ekya Fred Hutchison Cancer Research Center. Mmemba w’ekibiina ekigatta abalwadde ba mukenenya (AMC), NCI international BL Clinical Care Committee era munoonyereza omukulu mu [[:en:AIDS_Clinical_Trials_Group|kibiina ekinoonyereza ku mukenenya]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=ecancer Journal |date=3 June 2020 |title=Editorial Board: Dr Jackson Orem, MBChB, MMed, PhD, Medical Director, Uganda Cancer Institute, Kampala, Uganda |url=https://ecancer.org/en/journal/editorial-board/67-dr-jackson-orem#:~:text=Dr%20Orem%20is%20a%20graduate,a%20Senior%20Consultant%20in%20Oncology. |access-date=3 June 2020 |publisher=ecancer Journal}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]]
* [[:en:Uganda_Program_on_Cancer_and_Infectious_Diseases|Enteekateeka ya Uganda ku kookolo n'endwadde ezisiigibwa]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.uci.or.ug/ Omukutu gwa Uganda Cancer Institute]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
cn21awz2ei28oaa8gevwebhdnxa398j
60485
60278
2026-07-10T16:26:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60485
wikitext
text/x-wiki
'''Jackson Orem''' musawo [[:en:Ugandan|omunnayuganda]], akola ku kkansa era munoonyereza. Abadde ddayirekita w'ekitongole kya [[:en:Uganda_Cancer_Institute|Uganda Cancer]], okuva mu mwaka gwa 2004. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Orem yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomero ga ppulayimale ne siniya ag'omu kitundu. Kitaawe yali muvuzi wa mmotoka era nga mutunzi. Maama we yali mukyala wa waka. Oluvannyuma [[:en:High_school|lwa siniya]] yayingizibwa mu ssomero ly'obusawo [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|mu yunivasite e Makerere]] erisinga obukadde mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] . Yatikkirwa diguli y'o [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|busawo n'okulongoosa]] (MBChB). Oluvannyuma lw’okutendekebwa, yaddamu okuyingizibwa mu yunivasite e Makerere okusoma [[:en:Master_of_Medicine|diguli eyookubiri mu by’obusawo]] (MMed), mu [[:en:Internal_Medicine|by’obusawo obw’omunda]], n’atikkirwa ku ntandikwa y’emyaka gya 2000. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref>
Mu mwaka gwa 2002, yava mu Uganda n’agenda e [[:en:Cleveland|Cleveland]], [[:en:Ohio|Ohio]], mu Amerika, okusoma diguli y'o [[:en:Fellowship|kussa ekimu]] ey’emyaka ebiri mu [[:en:Hematology|by’omusaayi]] ne [[:en:Oncology|kookolo]] mu Yunivasite ya [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve]] . Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu mwaka gwa 2004, yakomawo mu Uganda. Oluvannyuma, yaweebwa diguli ey'okusatu [[:en:Doctor_of_Philosophy|mu bufirosoofe]] (PhD) okuva mu [[:en:Karolinska_Institute|Karolinska Institute]] e [[:en:Solna_Municipality|Solna]], [[:en:Stockholm_County|Stockholm County]] mu Sweden. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=ecancer Journal |date=3 June 2020 |title=Editorial Board: Dr Jackson Orem, MBChB, MMed, PhD, Medical Director, Uganda Cancer Institute, Kampala, Uganda |url=https://ecancer.org/en/journal/editorial-board/67-dr-jackson-orem#:~:text=Dr%20Orem%20is%20a%20graduate,a%20Senior%20Consultant%20in%20Oncology. |access-date=3 June 2020 |publisher=ecancer Journal}}</ref>
== Omulimu ==
Mu mwaka gwa 2004, Orem yaddayo mu Uganda okukulembera ekitongole kya Uganda Cancer. Ye yekka omutendeke, ng'alina ebisaanyizo [[:en:Oncologist|mu by’obulwadde bwa kkansa]] mu nsi eyalimu abantu obukadde 26 mu kiseera ekyo. Mu ntandikwa omugugu gw’abalwadde be gwali gusukka mu 10,000 buli mwaka. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref>
Mu mwaka gwa 2004, yatandika okukolagana ne Dr. Corey Casper n’abalala okuva mu [[:en:Fred_Hutchinson_Cancer_Research_Center|Fred Hutchinson Cancer Research Center]] (Fred Hutch), mu [[:en:Seattle,_Washington|Seattle, Washington]], mu Amerika. Enkolagana eyo yaviirako Fred Hutch okuwa abayizi abamaze diguli ya MMed okuva mu Uganda ebifo bibiri buli mwaka, okugenda mu maaso n’okutendekebwa mu by’obujjanjabi bwa kookolo okumala emyaka ebiri mu Seattle. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref> Dr [[Victoria Walusansa]], eyasooka okutikkirwa mu nteekateeka eyo kati mumyuka wa ddayirekita w’abasawo mu ttendekero lya Uganda Cancer . <ref name="3R">{{Cite web |last=Mary Engel |date=5 August 2014 |title=A mother's wrenching choice |url=https://www.fredhutch.org/en/news/center-news/2014/08/Mothers-wrenching-choice-Ugandan-doctor-seattle-oncology.html |access-date=3 June 2020 |publisher=[[Fred Hutchinson Cancer Research Center]]}}</ref>
Okunoonyereza kwa Dr. Orem ku kookolo eyeekuusa ku yinfekisoni naddala eyeekuusa ku kawuka. Era ayagala nnyo okujjanjaba kookolo mu bifo ebirimu eby’obugagga ebitono. <ref name="4R">{{Cite web |last=Joanne Silberner |date=3 December 2012 |editor-last=Sonia Narang |title=Part I: Cancer's Lonely Soldier |url=https://www.pri.org/stories/2012-12-03/part-i-cancers-lonely-soldier |access-date=3 June 2020 |publisher=The Word Podcast}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Dr Orem mukugu eyebuziibwako mu by'obulwadde bwa kkansa mu [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]] . Musomesa wa kitiibwa mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|ttendekero lya ssayansi w'ebyobulamu e Makerere]], era musomesa wa wabweru mu Fred Hutchinson Cancer Research Center. Mmemba mu kibiina ekikola ku [[:en:Non-communicable_disease|by’enddwadde ezisigibwa]] mu minisitule y’ebyobulamu mu Uganda era ssentebe w’akakiiko akakola ku bizibu n’okulondoola ebibaawo mu nteekateeka y’okugema akawuka [[:en:Human_papillomavirus_infection|ka HPV]] mu ggwanga. <ref name="2R">{{Cite web |last=ecancer Journal |date=3 June 2020 |title=Editorial Board: Dr Jackson Orem, MBChB, MMed, PhD, Medical Director, Uganda Cancer Institute, Kampala, Uganda |url=https://ecancer.org/en/journal/editorial-board/67-dr-jackson-orem#:~:text=Dr%20Orem%20is%20a%20graduate,a%20Senior%20Consultant%20in%20Oncology. |access-date=3 June 2020 |publisher=ecancer Journal}}</ref>
Dr Orem muyambi wa dayirekita w’omukago gwa UCI/Hutchison Cancer Center Alliance wakati w’ekitongole kya Uganda Cancer n’ekya Fred Hutchison Cancer Research Center. Mmemba w’ekibiina ekigatta abalwadde ba mukenenya (AMC), NCI international BL Clinical Care Committee era munoonyereza omukulu mu [[:en:AIDS_Clinical_Trials_Group|kibiina ekinoonyereza ku mukenenya]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=ecancer Journal |date=3 June 2020 |title=Editorial Board: Dr Jackson Orem, MBChB, MMed, PhD, Medical Director, Uganda Cancer Institute, Kampala, Uganda |url=https://ecancer.org/en/journal/editorial-board/67-dr-jackson-orem#:~:text=Dr%20Orem%20is%20a%20graduate,a%20Senior%20Consultant%20in%20Oncology. |access-date=3 June 2020 |publisher=ecancer Journal}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]]
* [[:en:Uganda_Program_on_Cancer_and_Infectious_Diseases|Enteekateeka ya Uganda ku kookolo n'endwadde ezisiigibwa]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.uci.or.ug/ Omukutu gwa Uganda Cancer Institute]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
kunec1u4zosfkb894xv80gsmk68y6k5
Gloria Seruwagi
0
12665
60351
56625
2026-07-10T16:14:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60351
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gloria Seruwagi''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Research|omunoonyereza]], [[:en:Teacher|omusomesa]] era [[:en:Adviser|omuwabuzi]] ku [[:en:Public_health|by'obulamu bw'abantu]] ne ssaayansi w'enneeyisa z'abantu nga ye Ddayirekita mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'obulamu n'okutumbula ebyenfuna by'abantu (CHASE-i) era nga musomesa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=April 2025 |title=profile/Gloria-Seruwagi |url=https://www.researchgate.net/profile/Gloria-Seruwagi |website=www.researchgate.net}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Gloria Seruwagi |url=https://www.elrha.org/profile/gloria-seruwagi-r2hc |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Our People – CHASE-i |url=https://www.chasei.org/our-people/ |access-date=2025-04-21 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-07-12 |title=Struggle to contain COVID-19 |url=https://www.independent.co.ug/struggle-to-contain-covid-19/ |access-date=2025-04-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Okusoma ==
Gloria yafuna diguli esooka mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], yamaliriza diguli ya MSc. eby'obulamu bwa bantu olw'enkulankulana mu [[:en:London_School_of_Hygiene_&_Tropical_Medicine|London School of Hygiene and Tropical Medicine]] (LSHTM) era naatuka ng’awandiisibwa ku kitundu ekisomesebwa ekya [[:en:Doctor_of_Public_Health|Dokita mu by'obulamu bw'abantu]] (DrPH), ne mu London School of Hygiene and Tropical Medicine, nga tannatandika kukola ku [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:University_of_Huddersfield|Yunivasite y'e Huddersfield]] . <ref name=":1">{{Cite web |title=Gloria Seruwagi |url=https://www.elrha.org/profile/gloria-seruwagi-r2hc |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Gloria yakola okunoonyereza okujjuvu ku butabanguko ku baana mu bifo eby’ababundabunda wansi w’ekibiina ekibagatta ekya Baobab Research Program Consortium n’olukiiko lw’abantu. <ref name=":0">{{Cite web |date=April 2025 |title=profile/Gloria-Seruwagi |url=https://www.researchgate.net/profile/Gloria-Seruwagi |website=www.researchgate.net}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Our People – CHASE-i |url=https://www.chasei.org/our-people/ |access-date=2025-04-21 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Gloria Seruwagi {{!}} EA Health |url=https://www.eahealth.org/users/gloria-seruwagi |access-date=2025-04-21 |website=www.eahealth.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Report reveals high rates of violence against children in Uganda's refugee settlements |url=https://nilepost.co.ug/news/215906/report-reveals-high-rates-of-violence-against-children-in-ugandas-refugee-settlements |access-date=2025-04-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-09-14 |title=More boys facing violence in refugee settlements - report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/more-boys-facing-violence-in-refugee-settlements-report--4762160 |access-date=2025-04-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Akola n'ebitongole bingi, ebakwatibwako ku mitendera mingi mu mbeera bantu n'ebyobulamu omuli ebitongole bya gavvumenti, [[:en:Private_sector|eby'obwannanyini,]] [[:en:Civil_society|obwannakyewa,]] abakolagana mu nkulankulana n'ebitundu bya UN. Ng’oggyeeko Uganda, emirimu gya Gloria gibadde gikwata ku mawanga ag’enjawulo omuli [[Kenya]], Tanzania, Rwanda, Burundi, [[Democratic Republic of Congo]] (DRC), South Sudan, Ethiopia, Malawi, [[:en:Bangladesh|Bangladesh]] ne Bungereza. <ref name=":1">{{Cite web |title=Gloria Seruwagi |url=https://www.elrha.org/profile/gloria-seruwagi-r2hc |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref> <ref name=":2" />
Akulembedde [[:en:Project|ppuulojekiti]] eziwerako omuli; Okulanga emmere n’ebyokunywa eri abaana mu Uganda (FACe-U) agenderera okwekenneenya embeera y’emmere, enkosa yaayo ku [[Enuuni ezimbye|mugejjo]] gw’abaana n’e[[:en:Non-communicable_disease|ndwadde za Uganda ezitasiigibwa]] (NCD), Refugee Lived Experiences, Compliance and Thinking (REFLECT) mu COVID-19, okunoonyereza okwakebera [[:en:Knowledge|okumanya]], endowooza n’enkola (KAP); okunoonyereza ku ndowooza y’ekitundu ku kabi; okuwandiika [[:en:Experience|ebibaddewo]] ; n’okusalawo obusobozi [[:en:Compliance_(psychology)|n’okugoberera]] ebiragiro. <ref name=":3">{{Cite web |title=Elrha Projects - REFugee Lived Experiences, Compliance and Thinking (REFLECT) in COVID-19 |url=https://www.elrha.org/projects/reflect-covid-19-uganda |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |last=Makula |first=Esther |date=2021-04-30 |title=Child Obesity: Scientists Call for Responsible Advertising on Foods |url=https://chimpreports.com/child-obesity-scientists-call-for-responsible-advertising-on-foods/ |access-date=2025-04-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
* Engeri y'okwekenneenya omukutu ogutunuulidde enkola y'amawanga amangi: Ebifumiitiriza okuva mu kwekenneenya omukutu gwomutindo gw'okulabirira (QCN). <ref name=":0">{{Cite web |date=April 2025 |title=profile/Gloria-Seruwagi |url=https://www.researchgate.net/profile/Gloria-Seruwagi |website=www.researchgate.net}}</ref>
* Okunyigirizibwa mu birowoozo n'obuwagizi mu mbeera z'abantu mu babundabunda mu lutalo mu bibuga, n'ebyalo mu Uganda: omugugu n'ebibiina. <ref name=":0" />
* Okunyweza amateeka g'abakugu mu by'obulamu mu Kenya ne Uganda. <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=publication/358675187_Strengthening_Health_Professional_Regulation_in_Kenya_and_Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/358675187 |website=www.researchgate.net}}</ref>
* Enkolagana y'omuntu kinnoomu mu mutimbagano gw'okulabirira ogw'omutindo gw'okussa mu nkola ogw'amawanga amangi ogw'obulamu bwa bamaama, abalongo n'abaana: Okwekenenya emikutu gy'empuliziganya. <ref>{{Cite journal |last=Mukinda |first=Fidele Kanyimbu |last2=Djellouli |first2=Nehla |last3=Akter |first3=Kohenour |last4=Sarker |first4=Mithun |last5=Tufa |first5=Asebe Amenu |last6=Mwandira |first6=Kondwani |last7=Seruwagi |first7=Gloria |last8=Kyamulabi |first8=Agnes |last9=Mwaba |first9=Kasonde |last10=Marchant |first10=Tanya |last11=Shawar |first11=Yusra R. |last12=English |first12=Mike |last13=Namakula |first13=Hilda |last14=Gonfa |first14=Geremew |last15=QCN Evaluation Group |date=2023 |title=Individual interactions in a multi-country implementation-focused quality of care network for maternal, newborn and child health: A social network analysis |journal=PLOS Global Public Health |volume=3 |issue=9 |doi=10.1371/journal.pgph.0001769 |issn=2767-3375 |pmc=10513266 |pmid=37733733 |doi-access=free |article-number=e0001769}}</ref>
== Pulojekiti ezikolebwa ==
* Ebintu Ababundabunda bye baayitamu, okugoberera n'okulowooza (jukira) mu COVID-19. <ref name=":3">{{Cite web |title=Elrha Projects - REFugee Lived Experiences, Compliance and Thinking (REFLECT) in COVID-19 |url=https://www.elrha.org/projects/reflect-covid-19-uganda |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref>
* Enkola y'enkyukakyuka mu nneeyisa okutumbula okumanyisa abantu ku COVID-19. <ref>{{Cite web |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/health/muk-lecturer-designs-behavioral-change-model-NV_91249 |access-date=2025-04-21 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Makula |first=Esther |date=2021-02-18 |title=Covid-19: Researchers Develop A-Z Model to Facilitate Behavioural Change among Ugandans |url=https://chimpreports.com/covid-19-researchers-develop-a-z-model-to-facilitate-behavioural-change-among-ugandans/ |access-date=2025-04-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
* Okulanga emmere n'ebyokunywa eri abaana mu Uganda (FACe-U). <ref name=":4">{{Cite web |last=Makula |first=Esther |date=2021-04-30 |title=Child Obesity: Scientists Call for Responsible Advertising on Foods |url=https://chimpreports.com/child-obesity-scientists-call-for-responsible-advertising-on-foods/ |access-date=2025-04-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Jane Aceng|Jane Ruth Aceng, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Lorna Magara]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
3y1c6qwx390lvjmslfjxgbh03mbgmoq
60586
60351
2026-07-10T16:35:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60586
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gloria Seruwagi''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Research|omunoonyereza]], [[:en:Teacher|omusomesa]] era [[:en:Adviser|omuwabuzi]] ku [[:en:Public_health|by'obulamu bw'abantu]] ne ssaayansi w'enneeyisa z'abantu nga ye Ddayirekita mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'obulamu n'okutumbula ebyenfuna by'abantu (CHASE-i) era nga musomesa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=April 2025 |title=profile/Gloria-Seruwagi |url=https://www.researchgate.net/profile/Gloria-Seruwagi |website=www.researchgate.net}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Gloria Seruwagi |url=https://www.elrha.org/profile/gloria-seruwagi-r2hc |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Our People – CHASE-i |url=https://www.chasei.org/our-people/ |access-date=2025-04-21 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-07-12 |title=Struggle to contain COVID-19 |url=https://www.independent.co.ug/struggle-to-contain-covid-19/ |access-date=2025-04-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Okusoma ==
Gloria yafuna diguli esooka mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], yamaliriza diguli ya MSc. eby'obulamu bwa bantu olw'enkulankulana mu [[:en:London_School_of_Hygiene_&_Tropical_Medicine|London School of Hygiene and Tropical Medicine]] (LSHTM) era naatuka ng’awandiisibwa ku kitundu ekisomesebwa ekya [[:en:Doctor_of_Public_Health|Dokita mu by'obulamu bw'abantu]] (DrPH), ne mu London School of Hygiene and Tropical Medicine, nga tannatandika kukola ku [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:University_of_Huddersfield|Yunivasite y'e Huddersfield]] . <ref name=":1">{{Cite web |title=Gloria Seruwagi |url=https://www.elrha.org/profile/gloria-seruwagi-r2hc |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Gloria yakola okunoonyereza okujjuvu ku butabanguko ku baana mu bifo eby’ababundabunda wansi w’ekibiina ekibagatta ekya Baobab Research Program Consortium n’olukiiko lw’abantu. <ref name=":0">{{Cite web |date=April 2025 |title=profile/Gloria-Seruwagi |url=https://www.researchgate.net/profile/Gloria-Seruwagi |website=www.researchgate.net}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Our People – CHASE-i |url=https://www.chasei.org/our-people/ |access-date=2025-04-21 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Gloria Seruwagi {{!}} EA Health |url=https://www.eahealth.org/users/gloria-seruwagi |access-date=2025-04-21 |website=www.eahealth.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Report reveals high rates of violence against children in Uganda's refugee settlements |url=https://nilepost.co.ug/news/215906/report-reveals-high-rates-of-violence-against-children-in-ugandas-refugee-settlements |access-date=2025-04-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-09-14 |title=More boys facing violence in refugee settlements - report |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/more-boys-facing-violence-in-refugee-settlements-report--4762160 |access-date=2025-04-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Akola n'ebitongole bingi, ebakwatibwako ku mitendera mingi mu mbeera bantu n'ebyobulamu omuli ebitongole bya gavvumenti, [[:en:Private_sector|eby'obwannanyini,]] [[:en:Civil_society|obwannakyewa,]] abakolagana mu nkulankulana n'ebitundu bya UN. Ng’oggyeeko Uganda, emirimu gya Gloria gibadde gikwata ku mawanga ag’enjawulo omuli [[Kenya]], Tanzania, Rwanda, Burundi, [[Democratic Republic of Congo]] (DRC), South Sudan, Ethiopia, Malawi, [[:en:Bangladesh|Bangladesh]] ne Bungereza. <ref name=":1">{{Cite web |title=Gloria Seruwagi |url=https://www.elrha.org/profile/gloria-seruwagi-r2hc |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref> <ref name=":2" />
Akulembedde [[:en:Project|ppuulojekiti]] eziwerako omuli; Okulanga emmere n’ebyokunywa eri abaana mu Uganda (FACe-U) agenderera okwekenneenya embeera y’emmere, enkosa yaayo ku [[Enuuni ezimbye|mugejjo]] gw’abaana n’e[[:en:Non-communicable_disease|ndwadde za Uganda ezitasiigibwa]] (NCD), Refugee Lived Experiences, Compliance and Thinking (REFLECT) mu COVID-19, okunoonyereza okwakebera [[:en:Knowledge|okumanya]], endowooza n’enkola (KAP); okunoonyereza ku ndowooza y’ekitundu ku kabi; okuwandiika [[:en:Experience|ebibaddewo]] ; n’okusalawo obusobozi [[:en:Compliance_(psychology)|n’okugoberera]] ebiragiro. <ref name=":3">{{Cite web |title=Elrha Projects - REFugee Lived Experiences, Compliance and Thinking (REFLECT) in COVID-19 |url=https://www.elrha.org/projects/reflect-covid-19-uganda |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |last=Makula |first=Esther |date=2021-04-30 |title=Child Obesity: Scientists Call for Responsible Advertising on Foods |url=https://chimpreports.com/child-obesity-scientists-call-for-responsible-advertising-on-foods/ |access-date=2025-04-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
* Engeri y'okwekenneenya omukutu ogutunuulidde enkola y'amawanga amangi: Ebifumiitiriza okuva mu kwekenneenya omukutu gwomutindo gw'okulabirira (QCN). <ref name=":0">{{Cite web |date=April 2025 |title=profile/Gloria-Seruwagi |url=https://www.researchgate.net/profile/Gloria-Seruwagi |website=www.researchgate.net}}</ref>
* Okunyigirizibwa mu birowoozo n'obuwagizi mu mbeera z'abantu mu babundabunda mu lutalo mu bibuga, n'ebyalo mu Uganda: omugugu n'ebibiina. <ref name=":0" />
* Okunyweza amateeka g'abakugu mu by'obulamu mu Kenya ne Uganda. <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=publication/358675187_Strengthening_Health_Professional_Regulation_in_Kenya_and_Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/358675187 |website=www.researchgate.net}}</ref>
* Enkolagana y'omuntu kinnoomu mu mutimbagano gw'okulabirira ogw'omutindo gw'okussa mu nkola ogw'amawanga amangi ogw'obulamu bwa bamaama, abalongo n'abaana: Okwekenenya emikutu gy'empuliziganya. <ref>{{Cite journal |last=Mukinda |first=Fidele Kanyimbu |last2=Djellouli |first2=Nehla |last3=Akter |first3=Kohenour |last4=Sarker |first4=Mithun |last5=Tufa |first5=Asebe Amenu |last6=Mwandira |first6=Kondwani |last7=Seruwagi |first7=Gloria |last8=Kyamulabi |first8=Agnes |last9=Mwaba |first9=Kasonde |last10=Marchant |first10=Tanya |last11=Shawar |first11=Yusra R. |last12=English |first12=Mike |last13=Namakula |first13=Hilda |last14=Gonfa |first14=Geremew |last15=QCN Evaluation Group |date=2023 |title=Individual interactions in a multi-country implementation-focused quality of care network for maternal, newborn and child health: A social network analysis |journal=PLOS Global Public Health |volume=3 |issue=9 |doi=10.1371/journal.pgph.0001769 |issn=2767-3375 |pmc=10513266 |pmid=37733733 |doi-access=free |article-number=e0001769}}</ref>
== Pulojekiti ezikolebwa ==
* Ebintu Ababundabunda bye baayitamu, okugoberera n'okulowooza (jukira) mu COVID-19. <ref name=":3">{{Cite web |title=Elrha Projects - REFugee Lived Experiences, Compliance and Thinking (REFLECT) in COVID-19 |url=https://www.elrha.org/projects/reflect-covid-19-uganda |access-date=2025-04-21 |website=www.elrha.org |language=en}}</ref>
* Enkola y'enkyukakyuka mu nneeyisa okutumbula okumanyisa abantu ku COVID-19. <ref>{{Cite web |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/health/muk-lecturer-designs-behavioral-change-model-NV_91249 |access-date=2025-04-21 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Makula |first=Esther |date=2021-02-18 |title=Covid-19: Researchers Develop A-Z Model to Facilitate Behavioural Change among Ugandans |url=https://chimpreports.com/covid-19-researchers-develop-a-z-model-to-facilitate-behavioural-change-among-ugandans/ |access-date=2025-04-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
* Okulanga emmere n'ebyokunywa eri abaana mu Uganda (FACe-U). <ref name=":4">{{Cite web |last=Makula |first=Esther |date=2021-04-30 |title=Child Obesity: Scientists Call for Responsible Advertising on Foods |url=https://chimpreports.com/child-obesity-scientists-call-for-responsible-advertising-on-foods/ |access-date=2025-04-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Jane Aceng|Jane Ruth Aceng, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Lorna Magara]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
i80ixijzz486a4axfk5566gv3l2no2a
Amon Ashaba Mwiine
0
12667
60445
53687
2026-07-10T16:14:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60445
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amon Ashaba Mwiine''' Munnayuganda mulwanirizi [[:en:Gender|w’ekikula ky’abantu]] era omusomesa mu ssomero ly’abakyala n’ekikula ky’abantu, mu Yunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]] . . Yagenda mu Yunivasite ya [[:en:Stellenbosch_University|Stellenbosch,]]<nowiki/>bukiika ddyo bwa Afirika gye yafunira diguli eyookusatu (eby'obulamu bwa'bantu). Mutendesi mu kibiina ekinonyereza ekikula ky'abantu nga balina ebikozesebwa okusobola okukyusa ebyolulimi(GREAT) enkyukakyuka ku nsonga z’ekisajja n’ebyobulimi n’enkola ezikyusa ekikula ky’abantu. <ref>{{Cite web |title=The ILO Participatory Gender Audit {{!}} ITCILO |url=https://www.itcilo.org/resources/ilo-participatory-gender-audit |access-date=2023-02-16 |website=www.itcilo.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=GREAT - Transform Your Research |url=https://greatagriculture.org/ |access-date=2023-02-16 |website=GREAT |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Amon Ashaba Mwiine |url=https://gender.cgiar.org/experts/amon-ashaba-mwiine |access-date=2023-02-15 |website=CGIAR Gender Platform |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Amon Ashaba Mwiine – School of Women and Gender Studies |url=https://womenstudies.mak.ac.ug/staff/amon-ashaba-mwiine/ |access-date=2023-02-15 |language=en-US |archive-date=2023-02-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230215182256/https://womenstudies.mak.ac.ug/staff/amon-ashaba-mwiine/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Amon Ashaba Mwiine {{!}} College of Humanities and Social Sciences - Makerere University |url=https://chuss.mak.ac.ug/en/amon-ashaba-mwiine |access-date=2023-02-15 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2023-02-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230215182253/https://chuss.mak.ac.ug/en/amon-ashaba-mwiine |url-status=dead }}</ref>
[[:en:Research_fellow|Munonyereza omugenyi]] mu [[:en:Institute_of_Development_Studies|kitongole ekinonyereza ku nkulakulana]](IDS), [[:en:University_of_Sussex|yunivasite ye Sussex]] (2022). Alina emyaka essatu egya CHUSS/ [[:en:Andrew_W._Mellon_Foundation|MELLON mu ttendekero ly'ebyobuntu bulamu nesayansi w'embeera z'abantu,]] Yunivasite e Makerere okutuuka ku kujjukira n'enkola y'obuntu bulamu nesayansi w'embeera z'abantu (2022-2024). okunonyereza kwe kukwata ku basajja,obufumbo n'okujjukira era mu (2019-2021) olukungana lwa Mellon lwawagirwa omusingi gwa [[:en:Andrew_W._Mellon_Foundation|Andrew W. Mellon]] .
Mu kiseera kino ye mubalirizi w’ebitabo by’ekikula ky’abantu omukakafu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kibiina ky’Amawanga Amagatte]] mu kwekennenya okussa mu nkola ekikula ky’abantu mu nkola z’ebitongole, okwegezaamu, n’okuyingira mu nsonga. Ebitabo bye gye buvuddeko mulimu Mwiine, AA et al. (2023) ''Okusumulula Okudda emabega mu Lugendo lw'okussaawo amateeka ku misango gy'okwegatta mu Uganda'' . <ref>{{Cite web |last=benoi |date=2023-01-19 |title=Countering gender backlash in Uganda's infamous Sexual Offences Bill |url=https://counteringbacklash.org/countering-gender-backlash-in-ugandas-infamous-sexual-offences-bill/ |access-date=2023-02-15 |website=Countering Backlash |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Unravelling Backlash in the Journey of Legislating Sexual Offences in Uganda |url=https://www.ids.ac.uk/publications/unravelling-backlash-in-the-journey-of-legislating-sexual-offences-in-uganda/ |access-date=2023-02-15 |website=Institute of Development Studies |language=en-GB}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Amon Ashaba Mwiine yazaalibwa mu 1981, yakola era n’amaliriza [[:en:Bachelor's_degree|diguli eyasooka]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], BA (sayansi w'embeera z'abantu) n’afuna [[:en:British_undergraduate_degree_classification|diguli eyekifo ekisooka]] , ngakulembeza mu kunonyereza ku kikula ky'abantu nasembyayo enzirukanya y'embeera zaabwe okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":0"/> <ref name=":1">{{Cite web |title=Mwiine Amon {{!}} Stellenbosch University - Academia.edu |url=https://sun.academia.edu/MwiineAmon/CurriculumVitae |access-date=2023-02-15 |website=sun.academia.edu}}</ref>
Yafuna Satifikeeti mu kutendekebwa mu kunoonyereza n'okuwandiika mu kitongole ekinonyereza kunsonga enkulu, Kampala mu 2006. Era yakola n’okutendekebwa mu [[:en:United_Nations_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte]] ey’enkulaakulana mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu okwetabamu Master of Art mu misomo gy’ekikula ky’abantu. (Ekitundu ky’okunoonyereza: Okuzimba n’okuddamu okuzimba endagamuntu y’ekikula ky’abantu mu bisulo by’abayizi okwetoloola Yunivasite e Makerere) okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":1"/>
Alina diguli eyookusatu (PhD) (eby'obulamu bw'abantu) okuva mu Yunivasite ye [[:en:Stellenbosch_University|Stellenbosch]] , South Africa. Pulojekiti ye eya PhD yanoonyereza ku kifaananyi kya ‘bannantameggwa abasajja’ - abasajja aboogera ku nsonga z’ekikula ky’abantu nga kirabika bali ku lw’abakyala - mu nkola z’amateeka. Mu kiseera kino musomesa mu ssomero ly’abakyala n’ekikula ky’abantu mu yunivasite e Makerere. <ref>{{Cite web |title=KAB Graduate Seminar Series: Guest Lecture(Dr. Amon Ashaba Mwiine) on Feminist research - Kabale University Events |url=https://events.kab.ac.ug/kab_event/kab-graduate-seminar-series-guest-lecturedr-amon-ashaba-mwiine-on-feminist-research/ |access-date=2023-02-15 |website=events.kab.ac.ug}}</ref> <ref name=":1"/>
{| class="wikitable"
|Yunivasite e Makerere, UGA
| BA (Hons), 2004. Omuwandiisi w’ebitabo
| Sayansi w’embeera z'abantu
|
|-
| Ekifo ekikola ku kunoonyereza okusookerwako (CBR) .
| Cert, 2006. Omuwandiisi w’ebitabo
| Obukugu mu kunoonyereza n’okuwandiika oluvannyuma lw’okusoma diguli
|
|-
| Yunivasite y’e Oldenburg mu Bugirimaani
| 2010
| Okussa mu nkola okunoonyereza ku by’okusenguka (IMMIS) .
|
|}
== Omulimu ==
=== Omulimu gw’okusoma ===
Mu gw'okubiri 2012, yayambako mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu (participatory Gender Audit) mu [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisitule y’okuteekateeka eby’ensimbi n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], [[:en:Politics_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Okuva mu mugulansigo okutuuka mu Kafumuulampawu 2012, yayambako mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu (participatory Gender Audit) okwa Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu, [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] . Mu mwezi gwa Kafumuulampawu 2012, yayambako mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu okwetabamu mu kibiina kya [[:en:Forum_for_African_Women_Educationalists|Forum for African Women Educationalists]] – Uganda Chapter (FAWEU). Mu Ssebaaseka 2012 yeetaba mu [[:en:Formulation|kuteekawo]] ensoma y’embalirira y’obwenkanya [[:en:Gender_equality|mu kikula ky’abantu]] ne minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. Mu Muwakanya 2012, yalondebwa okuba omusomesa omuyambi, Essomero ly'abakyala n'ekikula ky'abantu, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]]. Mu Mutunda 2012, yali mukwanaganya w’okubala ebitabo by’ekikula ky’abantu okwetaba mu [[:en:United_Nations_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ey’enkulaakulana]] (UNDP – Uganda). <ref>{{Cite web |last=Uganda |first=Fawe |title=Fawe Uganda |url=https://faweuganda.org/}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Uganda National Web Portal |url=https://www.gou.go.ug/ |access-date=2023-02-15 |website=www.gou.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2016-06-23 |title=Home - Ministry of Local Government |url=https://molg.go.ug/ |access-date=2023-02-15 |language=en-US}}</ref>
Okuva mu Gatonya okutuuka mu Mukutulansanja 2013, yakola [[:en:Facilitator|ng’omulungamya]] mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu [[:en:Public_participation_(decision_making)|(participatory]] Gender Audit) mu Minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo mu Uganda.
=== Pulojekiti z’okunoonyereza ===
Mukulukusabitungotungo – Ntevu 2013 Ku ttiimu Okukola ensoma y’ekikula ky’abantu n’enkulaakulana ne [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|Minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] · Mutunda 2013 – 2014; Pulojekiti [[:en:Comparative_research|y’okunoonyereza okugeraageranya]] ku kikula ky’abantu eri The Effective States and Inclusive Development (ESID); omukago gw’ensi yonna ogw’okunoonyereza ogussibwamu ssente okuva mu kitongole [[:en:Department_for_International_Development|kya gavumenti ya Bungereza]] [[:en:Department_for_International_Development|ekikola ku nkulaakulana y’ensi yonna]] era nga gutegekebwa [[:en:University_of_Manchester|Yunivasite y’e Manchester]] mu Bungereza ne Center for Basic Research – Uganda· Ssebaaseka 2013 – Ntenvu 2013, [[:en:Researcher_(disambiguation)|Omunoonyereza]] ku [[:en:Islamic_State|Isis]] – pulojekiti ya WICCE ku Making a Difference:Towards Women ' s Substantive Engagement in Parliament and [[:en:Local_Council_(Uganda)|Local Council]] Decision Making in Uganda· Musenene 2012 – Ssebaaseka 2013, National Study to inform the Okuddamu okwetegereza enteekateeka y’eggwanga ey’okusomesa abawala mu Uganda · Muzigo 2012 – Muzigo 2013; Omunoonyereza ku Uganda ku myaka 50 egy’Ameefuga; Okugaziya amaloboozi ga bannansi, CBR· Okujaguza [[:en:Citizenship|Obutuuze]] obukola. 2012, Ekikula ky'abantu n'enkyukakyuka y'obudde, Disitulikiti z'e Mbale ne Sembabule· 2010 – 2012 Obumanyirivu bw’obwavu n’ensonyi mu mbeera z’obuwangwa ez’enjawulo, okunoonyereza [[:en:Multiculturalism|okukwata ku buwangwa obw’enjawulo]] okwasaganyizibwa [[:en:University_of_Oxford|Oxford University ·]] 2011, kwetaba mu kunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna ku kulwanirira Enkola y’Ebyenjigiriza ku Lubuto lw’Essomero n’Okuva mu Masomero mu Uganda· 2011; Ekikula ky’abantu n’enkyukakyuka y’obudde: Okukebera ebikosa n’obukodyo bw’okukendeeza n’okutuukagana [[:en:Climate_change|n’enkyukakyuka y’obudde]] mu Uganda. Ntenvu 2010 okutuuka kati; okukolagana n'e kitongole ekivunanyizibwa ku nkola y'ekikula ky'abantu ku mbeera y’okwekenneenya ettaka ly’ekikula ky’abantu mu [[:en:Public_university|Yunivasite za Gavumenti]] e Kyambogo, Mbarara, Busitema ne Gulu. <ref>{{Cite web |title=University of Oxford |url=https://www.ox.ac.uk/ |access-date=2023-02-15 |website=www.ox.ac.uk}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The University of Manchester |url=https://www.manchester.ac.uk/ |access-date=2023-02-15 |website=www.manchester.ac.uk}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ministry of Gender Labour & Social Development – Empower Citizens to Maximize their Individual & Collective Potential |url=https://mglsd.go.ug/ |access-date=2023-02-15 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
=== Ebitabo essuula ===
Ahikire, J., ne Mwiine, A. (2019) nga bano. Ebirowoozo ebivuganya, okukwataganya ebisikiriza: Ebyobufuzi by’etteeka lya Uganda erikwata ku butabanguko mu maka (2010). Mu S. Nazneen, S. Hickey, & S. Eleni (Eds.), Okuteesa ku bwenkanya mu kikula ky’abantu mu bugwanjuba bw’ensi yonna: Ebyobufuzi by’enkola y’obutabanguko mu maka (pp. 67–87) ekyafulumizibwa London & New York City: Routledge. <ref>{{Cite journal |last=Amon |first=Mwiine |date=2019-01-01 |title=Contesting ideas, aligning incentives The politics of Uganda's Domestic Violence Act (2010 |url=https://www.academia.edu/38692577}}</ref>
Mwiine, A., & Bantebya-Kyobuhendo, abawandiisi b’ebitabo. (2015) (2015) nga bano. Obwavu "ekisiikirize" ekitalabika era ekitayawukana: Ebifumiitiriza okuva mu mawulire n'abalungi mu byalo Uganda. Mu E. Chase & Bantebya-Kyomuhendo (Eds.), ''Obwavu n’okuswala: Ebituuse ku nsi yonna'' (pp. 205–217) mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. Oxford: Ekitongole ky’amawulire [[:en:University_of_Oxford|ekya Yunivasite y’e Oxford]] . <ref>{{Cite journal |last=Caplan |first=Mary |date=2016-01-01 |title=Review of Poverty and Shame: Global Expereinces. Elaine Chase & Grace Bantebya-Kyomuhendo (Eds.). Reviewed by Mary A. Caplan |url=https://scholarworks.wmich.edu/jssw/vol43/iss1/12 |journal=The Journal of Sociology & Social Welfare |volume=43 |issue=1 |doi=10.15453/0191-5096.4004 |issn=0191-5096}}</ref>
== Ebijulizo ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://womenstudies.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere essomero lyabakyala nekikula ky'omuntu]
* [https://web.archive.org/web/20230215182253/https://chuss.mak.ac.ug/en/amon-ashaba-mwiine Omukutu gwa Yunivasite e Makerere ettendekero ly'obuntu bulamu nesayansi w'embeera z'abantu] omukutu gwa minisitule [https://www.education.go.ug/ y'ebyenjigiriza n'emizannyo]
* [https://molg.go.ug/ Minisitule ya Gavumenti z’ebitundu]
* [https://www.finance.go.ug/ Minisitule y’ebyensimbi okuteekateeka n’okutumbula ebyenfuna]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
rwl6gwb1td6h82cxmspkq0vr2z1qa1t
60668
60445
2026-07-10T16:35:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60668
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amon Ashaba Mwiine''' Munnayuganda mulwanirizi [[:en:Gender|w’ekikula ky’abantu]] era omusomesa mu ssomero ly’abakyala n’ekikula ky’abantu, mu Yunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]] . . Yagenda mu Yunivasite ya [[:en:Stellenbosch_University|Stellenbosch,]]<nowiki/>bukiika ddyo bwa Afirika gye yafunira diguli eyookusatu (eby'obulamu bwa'bantu). Mutendesi mu kibiina ekinonyereza ekikula ky'abantu nga balina ebikozesebwa okusobola okukyusa ebyolulimi(GREAT) enkyukakyuka ku nsonga z’ekisajja n’ebyobulimi n’enkola ezikyusa ekikula ky’abantu. <ref>{{Cite web |title=The ILO Participatory Gender Audit {{!}} ITCILO |url=https://www.itcilo.org/resources/ilo-participatory-gender-audit |access-date=2023-02-16 |website=www.itcilo.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=GREAT - Transform Your Research |url=https://greatagriculture.org/ |access-date=2023-02-16 |website=GREAT |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Amon Ashaba Mwiine |url=https://gender.cgiar.org/experts/amon-ashaba-mwiine |access-date=2023-02-15 |website=CGIAR Gender Platform |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Amon Ashaba Mwiine – School of Women and Gender Studies |url=https://womenstudies.mak.ac.ug/staff/amon-ashaba-mwiine/ |access-date=2023-02-15 |language=en-US |archive-date=2023-02-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230215182256/https://womenstudies.mak.ac.ug/staff/amon-ashaba-mwiine/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Amon Ashaba Mwiine {{!}} College of Humanities and Social Sciences - Makerere University |url=https://chuss.mak.ac.ug/en/amon-ashaba-mwiine |access-date=2023-02-15 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2023-02-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230215182253/https://chuss.mak.ac.ug/en/amon-ashaba-mwiine |url-status=dead }}</ref>
[[:en:Research_fellow|Munonyereza omugenyi]] mu [[:en:Institute_of_Development_Studies|kitongole ekinonyereza ku nkulakulana]](IDS), [[:en:University_of_Sussex|yunivasite ye Sussex]] (2022). Alina emyaka essatu egya CHUSS/ [[:en:Andrew_W._Mellon_Foundation|MELLON mu ttendekero ly'ebyobuntu bulamu nesayansi w'embeera z'abantu,]] Yunivasite e Makerere okutuuka ku kujjukira n'enkola y'obuntu bulamu nesayansi w'embeera z'abantu (2022-2024). okunonyereza kwe kukwata ku basajja,obufumbo n'okujjukira era mu (2019-2021) olukungana lwa Mellon lwawagirwa omusingi gwa [[:en:Andrew_W._Mellon_Foundation|Andrew W. Mellon]] .
Mu kiseera kino ye mubalirizi w’ebitabo by’ekikula ky’abantu omukakafu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kibiina ky’Amawanga Amagatte]] mu kwekennenya okussa mu nkola ekikula ky’abantu mu nkola z’ebitongole, okwegezaamu, n’okuyingira mu nsonga. Ebitabo bye gye buvuddeko mulimu Mwiine, AA et al. (2023) ''Okusumulula Okudda emabega mu Lugendo lw'okussaawo amateeka ku misango gy'okwegatta mu Uganda'' . <ref>{{Cite web |last=benoi |date=2023-01-19 |title=Countering gender backlash in Uganda's infamous Sexual Offences Bill |url=https://counteringbacklash.org/countering-gender-backlash-in-ugandas-infamous-sexual-offences-bill/ |access-date=2023-02-15 |website=Countering Backlash |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Unravelling Backlash in the Journey of Legislating Sexual Offences in Uganda |url=https://www.ids.ac.uk/publications/unravelling-backlash-in-the-journey-of-legislating-sexual-offences-in-uganda/ |access-date=2023-02-15 |website=Institute of Development Studies |language=en-GB}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Amon Ashaba Mwiine yazaalibwa mu 1981, yakola era n’amaliriza [[:en:Bachelor's_degree|diguli eyasooka]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], BA (sayansi w'embeera z'abantu) n’afuna [[:en:British_undergraduate_degree_classification|diguli eyekifo ekisooka]] , ngakulembeza mu kunonyereza ku kikula ky'abantu nasembyayo enzirukanya y'embeera zaabwe okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":0"/> <ref name=":1">{{Cite web |title=Mwiine Amon {{!}} Stellenbosch University - Academia.edu |url=https://sun.academia.edu/MwiineAmon/CurriculumVitae |access-date=2023-02-15 |website=sun.academia.edu}}</ref>
Yafuna Satifikeeti mu kutendekebwa mu kunoonyereza n'okuwandiika mu kitongole ekinonyereza kunsonga enkulu, Kampala mu 2006. Era yakola n’okutendekebwa mu [[:en:United_Nations_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte]] ey’enkulaakulana mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu okwetabamu Master of Art mu misomo gy’ekikula ky’abantu. (Ekitundu ky’okunoonyereza: Okuzimba n’okuddamu okuzimba endagamuntu y’ekikula ky’abantu mu bisulo by’abayizi okwetoloola Yunivasite e Makerere) okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":1"/>
Alina diguli eyookusatu (PhD) (eby'obulamu bw'abantu) okuva mu Yunivasite ye [[:en:Stellenbosch_University|Stellenbosch]] , South Africa. Pulojekiti ye eya PhD yanoonyereza ku kifaananyi kya ‘bannantameggwa abasajja’ - abasajja aboogera ku nsonga z’ekikula ky’abantu nga kirabika bali ku lw’abakyala - mu nkola z’amateeka. Mu kiseera kino musomesa mu ssomero ly’abakyala n’ekikula ky’abantu mu yunivasite e Makerere. <ref>{{Cite web |title=KAB Graduate Seminar Series: Guest Lecture(Dr. Amon Ashaba Mwiine) on Feminist research - Kabale University Events |url=https://events.kab.ac.ug/kab_event/kab-graduate-seminar-series-guest-lecturedr-amon-ashaba-mwiine-on-feminist-research/ |access-date=2023-02-15 |website=events.kab.ac.ug}}</ref> <ref name=":1"/>
{| class="wikitable"
|Yunivasite e Makerere, UGA
| BA (Hons), 2004. Omuwandiisi w’ebitabo
| Sayansi w’embeera z'abantu
|
|-
| Ekifo ekikola ku kunoonyereza okusookerwako (CBR) .
| Cert, 2006. Omuwandiisi w’ebitabo
| Obukugu mu kunoonyereza n’okuwandiika oluvannyuma lw’okusoma diguli
|
|-
| Yunivasite y’e Oldenburg mu Bugirimaani
| 2010
| Okussa mu nkola okunoonyereza ku by’okusenguka (IMMIS) .
|
|}
== Omulimu ==
=== Omulimu gw’okusoma ===
Mu gw'okubiri 2012, yayambako mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu (participatory Gender Audit) mu [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisitule y’okuteekateeka eby’ensimbi n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], [[:en:Politics_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Okuva mu mugulansigo okutuuka mu Kafumuulampawu 2012, yayambako mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu (participatory Gender Audit) okwa Minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu, [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] . Mu mwezi gwa Kafumuulampawu 2012, yayambako mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu okwetabamu mu kibiina kya [[:en:Forum_for_African_Women_Educationalists|Forum for African Women Educationalists]] – Uganda Chapter (FAWEU). Mu Ssebaaseka 2012 yeetaba mu [[:en:Formulation|kuteekawo]] ensoma y’embalirira y’obwenkanya [[:en:Gender_equality|mu kikula ky’abantu]] ne minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. Mu Muwakanya 2012, yalondebwa okuba omusomesa omuyambi, Essomero ly'abakyala n'ekikula ky'abantu, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]]. Mu Mutunda 2012, yali mukwanaganya w’okubala ebitabo by’ekikula ky’abantu okwetaba mu [[:en:United_Nations_Development_Programme|nteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ey’enkulaakulana]] (UNDP – Uganda). <ref>{{Cite web |last=Uganda |first=Fawe |title=Fawe Uganda |url=https://faweuganda.org/}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Uganda National Web Portal |url=https://www.gou.go.ug/ |access-date=2023-02-15 |website=www.gou.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2016-06-23 |title=Home - Ministry of Local Government |url=https://molg.go.ug/ |access-date=2023-02-15 |language=en-US}}</ref>
Okuva mu Gatonya okutuuka mu Mukutulansanja 2013, yakola [[:en:Facilitator|ng’omulungamya]] mu kubala ebitabo by’ekikula ky’abantu [[:en:Public_participation_(decision_making)|(participatory]] Gender Audit) mu Minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo mu Uganda.
=== Pulojekiti z’okunoonyereza ===
Mukulukusabitungotungo – Ntevu 2013 Ku ttiimu Okukola ensoma y’ekikula ky’abantu n’enkulaakulana ne [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|Minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] · Mutunda 2013 – 2014; Pulojekiti [[:en:Comparative_research|y’okunoonyereza okugeraageranya]] ku kikula ky’abantu eri The Effective States and Inclusive Development (ESID); omukago gw’ensi yonna ogw’okunoonyereza ogussibwamu ssente okuva mu kitongole [[:en:Department_for_International_Development|kya gavumenti ya Bungereza]] [[:en:Department_for_International_Development|ekikola ku nkulaakulana y’ensi yonna]] era nga gutegekebwa [[:en:University_of_Manchester|Yunivasite y’e Manchester]] mu Bungereza ne Center for Basic Research – Uganda· Ssebaaseka 2013 – Ntenvu 2013, [[:en:Researcher_(disambiguation)|Omunoonyereza]] ku [[:en:Islamic_State|Isis]] – pulojekiti ya WICCE ku Making a Difference:Towards Women ' s Substantive Engagement in Parliament and [[:en:Local_Council_(Uganda)|Local Council]] Decision Making in Uganda· Musenene 2012 – Ssebaaseka 2013, National Study to inform the Okuddamu okwetegereza enteekateeka y’eggwanga ey’okusomesa abawala mu Uganda · Muzigo 2012 – Muzigo 2013; Omunoonyereza ku Uganda ku myaka 50 egy’Ameefuga; Okugaziya amaloboozi ga bannansi, CBR· Okujaguza [[:en:Citizenship|Obutuuze]] obukola. 2012, Ekikula ky'abantu n'enkyukakyuka y'obudde, Disitulikiti z'e Mbale ne Sembabule· 2010 – 2012 Obumanyirivu bw’obwavu n’ensonyi mu mbeera z’obuwangwa ez’enjawulo, okunoonyereza [[:en:Multiculturalism|okukwata ku buwangwa obw’enjawulo]] okwasaganyizibwa [[:en:University_of_Oxford|Oxford University ·]] 2011, kwetaba mu kunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna ku kulwanirira Enkola y’Ebyenjigiriza ku Lubuto lw’Essomero n’Okuva mu Masomero mu Uganda· 2011; Ekikula ky’abantu n’enkyukakyuka y’obudde: Okukebera ebikosa n’obukodyo bw’okukendeeza n’okutuukagana [[:en:Climate_change|n’enkyukakyuka y’obudde]] mu Uganda. Ntenvu 2010 okutuuka kati; okukolagana n'e kitongole ekivunanyizibwa ku nkola y'ekikula ky'abantu ku mbeera y’okwekenneenya ettaka ly’ekikula ky’abantu mu [[:en:Public_university|Yunivasite za Gavumenti]] e Kyambogo, Mbarara, Busitema ne Gulu. <ref>{{Cite web |title=University of Oxford |url=https://www.ox.ac.uk/ |access-date=2023-02-15 |website=www.ox.ac.uk}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The University of Manchester |url=https://www.manchester.ac.uk/ |access-date=2023-02-15 |website=www.manchester.ac.uk}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ministry of Gender Labour & Social Development – Empower Citizens to Maximize their Individual & Collective Potential |url=https://mglsd.go.ug/ |access-date=2023-02-15 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
=== Ebitabo essuula ===
Ahikire, J., ne Mwiine, A. (2019) nga bano. Ebirowoozo ebivuganya, okukwataganya ebisikiriza: Ebyobufuzi by’etteeka lya Uganda erikwata ku butabanguko mu maka (2010). Mu S. Nazneen, S. Hickey, & S. Eleni (Eds.), Okuteesa ku bwenkanya mu kikula ky’abantu mu bugwanjuba bw’ensi yonna: Ebyobufuzi by’enkola y’obutabanguko mu maka (pp. 67–87) ekyafulumizibwa London & New York City: Routledge. <ref>{{Cite journal |last=Amon |first=Mwiine |date=2019-01-01 |title=Contesting ideas, aligning incentives The politics of Uganda's Domestic Violence Act (2010 |url=https://www.academia.edu/38692577}}</ref>
Mwiine, A., & Bantebya-Kyobuhendo, abawandiisi b’ebitabo. (2015) (2015) nga bano. Obwavu "ekisiikirize" ekitalabika era ekitayawukana: Ebifumiitiriza okuva mu mawulire n'abalungi mu byalo Uganda. Mu E. Chase & Bantebya-Kyomuhendo (Eds.), ''Obwavu n’okuswala: Ebituuse ku nsi yonna'' (pp. 205–217) mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. Oxford: Ekitongole ky’amawulire [[:en:University_of_Oxford|ekya Yunivasite y’e Oxford]] . <ref>{{Cite journal |last=Caplan |first=Mary |date=2016-01-01 |title=Review of Poverty and Shame: Global Expereinces. Elaine Chase & Grace Bantebya-Kyomuhendo (Eds.). Reviewed by Mary A. Caplan |url=https://scholarworks.wmich.edu/jssw/vol43/iss1/12 |journal=The Journal of Sociology & Social Welfare |volume=43 |issue=1 |doi=10.15453/0191-5096.4004 |issn=0191-5096}}</ref>
== Ebijulizo ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://womenstudies.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere essomero lyabakyala nekikula ky'omuntu]
* [https://web.archive.org/web/20230215182253/https://chuss.mak.ac.ug/en/amon-ashaba-mwiine Omukutu gwa Yunivasite e Makerere ettendekero ly'obuntu bulamu nesayansi w'embeera z'abantu] omukutu gwa minisitule [https://www.education.go.ug/ y'ebyenjigiriza n'emizannyo]
* [https://molg.go.ug/ Minisitule ya Gavumenti z’ebitundu]
* [https://www.finance.go.ug/ Minisitule y’ebyensimbi okuteekateeka n’okutumbula ebyenfuna]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
3rsou5fk52pnvxtbxfrhzh53fb284ht
Joseph Mugisha
0
12668
60346
46288
2026-07-10T16:14:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60346
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph YT Mugisha''' munnayuganda mu kubala (mukugu mu kubala ebiramu), [[:en:Academician|musomesa]] era [[:en:Academic_administrator|omuddukanya weby’ensoma .]] Mu kiseera kino [[:en:Professor|pulofeesa]] [[Ekibalangulo|w’okubala]] era [[:en:Principal_(academia)|omukulu]] w’ettendekero lya Sayansi w’obutonde, <ref>{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Mak honours its long-serving professors |url=http://www.observer.ug/education/85-education/20705-mak-honours-its-long-serving-professors |access-date=2016-06-28 |website=www.observer.ug |archive-date=2016-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160816053416/http://www.observer.ug/education/85-education/20705-mak-honours-its-long-serving-professors |url-status=dead }}</ref> konsitituwensi mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]]. Makerere yunivasite y'esinga obukadde mu Uganda.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu 1960 mu [[Bushenyi (disitulikit)|disitulikiti y'e Bushenyi]] [[:en:Western_Region,_Uganda|mu bugwanjuba bwa Uganda]] . Puloofesa Mugisha yafuna diguli eya PhD mu Bio-mathematics mu 2000 okuva mu yunivasite e Makerere. Ekyo nga tekinnatuuka yaweebwa diguli eyookubiri (Masters of Science(Bio-mathematics)) mu 1992 ne Bachelors of Science mu by’enjigiriza okuva mu yunivasite e Makerere. Yasomera mu siniya e Mbarara; ne Masheruka Primary School ku by’enjigiriza eby’omusingi.
== Omulimu ==
Nga tannalondebwa ng’omukulu w'ettendekero lya ssayansi w'obutonde(CONAS), yaliko akulira ekitongole kya Sayansi okuva mu 2009 okutuuka mu 2010, mu kifo kino mwe yakulembera enkola y’okukyusa ekitongole kino okukifuula ettendekero. Ekifo ekikulu yasooka kubeera mu buvunaanyizibwa bw’okukola (2010 okutuuka mu 2011) nga tannalondebwa mu ngeri ey’amaanyi mu 2012. Abaddeko ng’omumyuka wa Cansala (academic affairs) ku yunivasite e Makerere. <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=J.Y T Mugisha CV 2016 |url=http://math.mak.ac.ug/images/CV%20FOR%20JYT%20MUGISHA_2016R.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160813093343/http://math.mak.ac.ug/images/CV%20FOR%20JYT%20MUGISHA_2016R.pdf |archive-date=13 August 2016 |access-date=28 May 2016 |website=Department of Mathematics College of Natural Sciences |publisher=Makerere University}}</ref>
Mugisha yeegatta ku yunivasite e Makerere ng[[:en:Teaching_assistant|’omuyambi w’omusomesa]] mu 1987, n’ayimusibwa mu mitendera n’atuuka ku bwa pulofeesa mu 2008. Aweerezza ne yunivasite mu mirimu egy’enjawulo egy’obukulembeze n’okuddukanya emirimu; akola nga dayirekita mu ttendekero lya ssaayansi wa Kompyuta - Yunivasite e Makerere okuva mu Muwakanya okutuuka mu Ntenvu 2003; omumyuka wa dayirekita ettendekero lya ssayansi wa Kompyuta - Makerere University okuva mu 2003 okutuuka mu Muwakanya 2005. Era mmemba mu lukiiko lwa Makerere University Senate, nga kino kye kibiina ekisinga okusalawo mu by’ensoma mu yunivasite eno; alondeddwa ku bubondo n’obukiiko obuwerako mu yunivasite. <ref>{{Cite web |title=Makerere University elects vice chancellor search committee |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/-/2466686/1373618/-/format/xhtml/-/jaf8eo/-/index.html |access-date=2016-06-28}}</ref>
Mugisha asomesezza emisomo ku mutendera gwa diguli eyookubiri n'esooka. Alabiridde n’okubuulirira abayizi abasoba mu 40 ku mutendera gwa diguli (byombi PhD ne MSc) mu kitundu kino. Munoonyereza era mukebezi mu nsi yonna ng’alina akakwate ak’amaanyi ne yunivasite eziwerako mu Buvanjuba, Amasekkati n’Obukiikaddyo bwa Afirika. Abaddeko ng’omukenkufu w’ebitabo by’ensi yonna ebiwerako nga Ssayansi w'ebiramu mu kubala(''Mathematical Biosciences)'', ekitabo kya ssayansi eky'obikaddyo(''Southern Journal of Sciences)'', ssayansi w'ebiramu mu kubala n'obwa yinginiya, ''Okubala ebikozesebwa n’okwekenneenya'', okugezesa obutonde bwensi(''Ecological Modeling)'', ''Computers and Mathematics with Application'', ''Computational and Applied Mathematics'', ''Mathematical and Computer Modeling'', n’ebirala.
Mugisha mmemba eyatandikawo era nga ye pulezidenti w’ekibiina kya African Society for Bio-mathematics mu kiseera kino okuva mu 2009. Abadde mmemba w’ekibiina ekigatta ababala ekya Amerika, Ugandan Mathematical Society, Ugandan Biometric Society era nga munne w’ekitongole kya Uganda National Academy of Sciences [UNAS].
Mugisha afulumizibwa nnyo mu biwandiiko ebisoba mu 50 mu International Journals. <ref name="Kajunguri 673–696">{{Cite journal |last=Kajunguri |first=Damian |last2=Hargrove |first2=John W. |last3=Ouifki |first3=Rachid |last4=Mugisha |first4=J. Y. T. |last5=Coleman |first5=Paul G. |last6=Welburn |first6=Susan C. |date=2014-03-01 |title=Modelling the use of insecticide-treated cattle to control tsetse and Trypanosoma brucei rhodesiense in a multi-host population |journal=Bulletin of Mathematical Biology |volume=76 |issue=3 |pages=673–696 |doi=10.1007/s11538-014-9938-6 |issn=1522-9602 |pmid=24584715}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Switkes |first=J. |last2=Nannyonga |first2=B. |last3=Mugisha |first3=J. Y. T. |last4=Nakakawa |first4=J. |date=2016-01-01 |title=A mathematical model for Crimean-Congo haemorrhagic fever: tick-borne dynamics with conferred host immunity |journal=Journal of Biological Dynamics |volume=10 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=2016JBioD..10...59S |doi=10.1080/17513758.2015.1102976 |issn=1751-3766 |pmid=26550705 |doi-access=free}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Professor Michael Shaw - University of Reading |url=https://www.reading.ac.uk/apd/staff/m-w-shaw.aspx |access-date=2016-06-29 |website=www.reading.ac.uk}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Monteiro Gomes |first=Luiz Flavio Autran |last2=Colcher |first2=Raul |last3=Wolcott |first3=Peter |last4=Herrera-Viedma |first4=Enrique |last5=Shi |first5=Yong |last6=Gamukama |first6=E. A. |last7=Larsson |first7=A. |last8=Popov |first8=O. |last9=Mugisha |first9=J. Y. T. |date=2015-01-01 |title=3rd International Conference on Information Technology and Quantitative Management, ITQM 2015The Decision Model for the Internet Services in the Context of Development |journal=Procedia Computer Science |volume=55 |pages=622–631 |doi=10.1016/j.procs.2015.07.053 |doi-access=free}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Joseph Mugisha - Google Scholar Citations |url=https://scholar.google.com/citations?user=IiVx9AQAAAAJ&hl=en |access-date=2016-06-29 |website=scholar.google.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Makerere University - Department of Mathematics |url=https://www.researchgate.net/institution/Makerere_University/department/Department_of_Mathematics/publications |access-date=2016-06-29 |website=www.researchgate.net}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Nannyonga |first=B. |last2=Mugisha |first2=J. Y. T. |last3=Luboobi |first3=L. S. |date=2013-06-01 |title=Evaluating the effectiveness of DDT house spraying in persistent and re-emerging malaria |url=https://www.researchgate.net/publication/257803640 |journal=Afrika Matematika |volume=24 |issue=2 |pages=209–221 |doi=10.1007/s13370-011-0053-7 |issn=1012-9405}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Ddumba |first=H. |last2=Mugisha |first2=J. Y. T. |last3=Gonsalves |first3=J. W. |last4=Kerley |first4=G. I. H. |date=2012-05-15 |title=The role of predator fertility and prey threshold bounds on the global and local dynamics of a predator–prey model with a prey out-flux dilution effect |journal=Applied Mathematics and Computation |volume=218 |issue=18 |pages=9169–9186 |doi=10.1016/j.amc.2012.02.074}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Role of HIV Positive Immigrants and Dual Protection in a Co-Infection of Malaria and HIV/AIDS 1 Introduction |url=http://scholar.googleusercontent.com/scholar?q=cache:4kphij3-YQMJ:scholar.google.com/+Mugisha+J.Y.T+2011+&hl=en&as_sdt=0,5 |access-date=2016-06-29 |website=scholar.googleusercontent.com}}</ref> Ategese wamu, yeetabye era ng’akwanaganya mu nkuŋŋaana ez’enjawulo, emisomo n’emboozi mu ggwanga n’ensi yonna. Mmemba wa [https://kyu.ac.ug/university-council/ Kyambogo University Council], <ref name=":0">{{Cite web |title=University Council |url=https://kyu.ac.ug/university-council/ |access-date=2021-02-08 |website=Kyambogo University |language=en-US}}</ref> era mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda National Council for Science and Technology <ref>{{Cite journal |last=Lee |first=Sun Young |last2=Park |first2=Sung Bum |last3=Kim |first3=Young Eun |last4=Yoo |first4=Hee Min |last5=Hong |first5=Jongki |last6=Choi |first6=Kyoung-Jin |last7=Kim |first7=Ki Young |last8=Kang |first8=Dukjin |date=2019-11-14 |title=iTRAQ-Based Quantitative Proteomic Comparison of 2D and 3D Adipocyte Cell Models Co-cultured with Macrophages Using Online 2D-nanoLC-ESI-MS/MS |journal=Scientific Reports |volume=9 |issue=1 |page=16746 |bibcode=2019NatSR...916746L |doi=10.1038/s41598-019-53196-0 |issn=2045-2322 |pmc=6856061 |pmid=31727937 |doi-access=free}}</ref> council. <ref name=":0" />
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
osmv245m6otgis1j9zwiryz6mlpma1t
60574
60346
2026-07-10T16:35:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60574
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph YT Mugisha''' munnayuganda mu kubala (mukugu mu kubala ebiramu), [[:en:Academician|musomesa]] era [[:en:Academic_administrator|omuddukanya weby’ensoma .]] Mu kiseera kino [[:en:Professor|pulofeesa]] [[Ekibalangulo|w’okubala]] era [[:en:Principal_(academia)|omukulu]] w’ettendekero lya Sayansi w’obutonde, <ref>{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Mak honours its long-serving professors |url=http://www.observer.ug/education/85-education/20705-mak-honours-its-long-serving-professors |access-date=2016-06-28 |website=www.observer.ug |archive-date=2016-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160816053416/http://www.observer.ug/education/85-education/20705-mak-honours-its-long-serving-professors |url-status=dead }}</ref> konsitituwensi mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]]. Makerere yunivasite y'esinga obukadde mu Uganda.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu 1960 mu [[Bushenyi (disitulikit)|disitulikiti y'e Bushenyi]] [[:en:Western_Region,_Uganda|mu bugwanjuba bwa Uganda]] . Puloofesa Mugisha yafuna diguli eya PhD mu Bio-mathematics mu 2000 okuva mu yunivasite e Makerere. Ekyo nga tekinnatuuka yaweebwa diguli eyookubiri (Masters of Science(Bio-mathematics)) mu 1992 ne Bachelors of Science mu by’enjigiriza okuva mu yunivasite e Makerere. Yasomera mu siniya e Mbarara; ne Masheruka Primary School ku by’enjigiriza eby’omusingi.
== Omulimu ==
Nga tannalondebwa ng’omukulu w'ettendekero lya ssayansi w'obutonde(CONAS), yaliko akulira ekitongole kya Sayansi okuva mu 2009 okutuuka mu 2010, mu kifo kino mwe yakulembera enkola y’okukyusa ekitongole kino okukifuula ettendekero. Ekifo ekikulu yasooka kubeera mu buvunaanyizibwa bw’okukola (2010 okutuuka mu 2011) nga tannalondebwa mu ngeri ey’amaanyi mu 2012. Abaddeko ng’omumyuka wa Cansala (academic affairs) ku yunivasite e Makerere. <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=J.Y T Mugisha CV 2016 |url=http://math.mak.ac.ug/images/CV%20FOR%20JYT%20MUGISHA_2016R.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160813093343/http://math.mak.ac.ug/images/CV%20FOR%20JYT%20MUGISHA_2016R.pdf |archive-date=13 August 2016 |access-date=28 May 2016 |website=Department of Mathematics College of Natural Sciences |publisher=Makerere University}}</ref>
Mugisha yeegatta ku yunivasite e Makerere ng[[:en:Teaching_assistant|’omuyambi w’omusomesa]] mu 1987, n’ayimusibwa mu mitendera n’atuuka ku bwa pulofeesa mu 2008. Aweerezza ne yunivasite mu mirimu egy’enjawulo egy’obukulembeze n’okuddukanya emirimu; akola nga dayirekita mu ttendekero lya ssaayansi wa Kompyuta - Yunivasite e Makerere okuva mu Muwakanya okutuuka mu Ntenvu 2003; omumyuka wa dayirekita ettendekero lya ssayansi wa Kompyuta - Makerere University okuva mu 2003 okutuuka mu Muwakanya 2005. Era mmemba mu lukiiko lwa Makerere University Senate, nga kino kye kibiina ekisinga okusalawo mu by’ensoma mu yunivasite eno; alondeddwa ku bubondo n’obukiiko obuwerako mu yunivasite. <ref>{{Cite web |title=Makerere University elects vice chancellor search committee |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/-/2466686/1373618/-/format/xhtml/-/jaf8eo/-/index.html |access-date=2016-06-28}}</ref>
Mugisha asomesezza emisomo ku mutendera gwa diguli eyookubiri n'esooka. Alabiridde n’okubuulirira abayizi abasoba mu 40 ku mutendera gwa diguli (byombi PhD ne MSc) mu kitundu kino. Munoonyereza era mukebezi mu nsi yonna ng’alina akakwate ak’amaanyi ne yunivasite eziwerako mu Buvanjuba, Amasekkati n’Obukiikaddyo bwa Afirika. Abaddeko ng’omukenkufu w’ebitabo by’ensi yonna ebiwerako nga Ssayansi w'ebiramu mu kubala(''Mathematical Biosciences)'', ekitabo kya ssayansi eky'obikaddyo(''Southern Journal of Sciences)'', ssayansi w'ebiramu mu kubala n'obwa yinginiya, ''Okubala ebikozesebwa n’okwekenneenya'', okugezesa obutonde bwensi(''Ecological Modeling)'', ''Computers and Mathematics with Application'', ''Computational and Applied Mathematics'', ''Mathematical and Computer Modeling'', n’ebirala.
Mugisha mmemba eyatandikawo era nga ye pulezidenti w’ekibiina kya African Society for Bio-mathematics mu kiseera kino okuva mu 2009. Abadde mmemba w’ekibiina ekigatta ababala ekya Amerika, Ugandan Mathematical Society, Ugandan Biometric Society era nga munne w’ekitongole kya Uganda National Academy of Sciences [UNAS].
Mugisha afulumizibwa nnyo mu biwandiiko ebisoba mu 50 mu International Journals. <ref name="Kajunguri 673–696">{{Cite journal |last=Kajunguri |first=Damian |last2=Hargrove |first2=John W. |last3=Ouifki |first3=Rachid |last4=Mugisha |first4=J. Y. T. |last5=Coleman |first5=Paul G. |last6=Welburn |first6=Susan C. |date=2014-03-01 |title=Modelling the use of insecticide-treated cattle to control tsetse and Trypanosoma brucei rhodesiense in a multi-host population |journal=Bulletin of Mathematical Biology |volume=76 |issue=3 |pages=673–696 |doi=10.1007/s11538-014-9938-6 |issn=1522-9602 |pmid=24584715}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Switkes |first=J. |last2=Nannyonga |first2=B. |last3=Mugisha |first3=J. Y. T. |last4=Nakakawa |first4=J. |date=2016-01-01 |title=A mathematical model for Crimean-Congo haemorrhagic fever: tick-borne dynamics with conferred host immunity |journal=Journal of Biological Dynamics |volume=10 |issue=1 |pages=59–70 |bibcode=2016JBioD..10...59S |doi=10.1080/17513758.2015.1102976 |issn=1751-3766 |pmid=26550705 |doi-access=free}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Professor Michael Shaw - University of Reading |url=https://www.reading.ac.uk/apd/staff/m-w-shaw.aspx |access-date=2016-06-29 |website=www.reading.ac.uk}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Monteiro Gomes |first=Luiz Flavio Autran |last2=Colcher |first2=Raul |last3=Wolcott |first3=Peter |last4=Herrera-Viedma |first4=Enrique |last5=Shi |first5=Yong |last6=Gamukama |first6=E. A. |last7=Larsson |first7=A. |last8=Popov |first8=O. |last9=Mugisha |first9=J. Y. T. |date=2015-01-01 |title=3rd International Conference on Information Technology and Quantitative Management, ITQM 2015The Decision Model for the Internet Services in the Context of Development |journal=Procedia Computer Science |volume=55 |pages=622–631 |doi=10.1016/j.procs.2015.07.053 |doi-access=free}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Joseph Mugisha - Google Scholar Citations |url=https://scholar.google.com/citations?user=IiVx9AQAAAAJ&hl=en |access-date=2016-06-29 |website=scholar.google.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Makerere University - Department of Mathematics |url=https://www.researchgate.net/institution/Makerere_University/department/Department_of_Mathematics/publications |access-date=2016-06-29 |website=www.researchgate.net}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Nannyonga |first=B. |last2=Mugisha |first2=J. Y. T. |last3=Luboobi |first3=L. S. |date=2013-06-01 |title=Evaluating the effectiveness of DDT house spraying in persistent and re-emerging malaria |url=https://www.researchgate.net/publication/257803640 |journal=Afrika Matematika |volume=24 |issue=2 |pages=209–221 |doi=10.1007/s13370-011-0053-7 |issn=1012-9405}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Ddumba |first=H. |last2=Mugisha |first2=J. Y. T. |last3=Gonsalves |first3=J. W. |last4=Kerley |first4=G. I. H. |date=2012-05-15 |title=The role of predator fertility and prey threshold bounds on the global and local dynamics of a predator–prey model with a prey out-flux dilution effect |journal=Applied Mathematics and Computation |volume=218 |issue=18 |pages=9169–9186 |doi=10.1016/j.amc.2012.02.074}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Role of HIV Positive Immigrants and Dual Protection in a Co-Infection of Malaria and HIV/AIDS 1 Introduction |url=http://scholar.googleusercontent.com/scholar?q=cache:4kphij3-YQMJ:scholar.google.com/+Mugisha+J.Y.T+2011+&hl=en&as_sdt=0,5 |access-date=2016-06-29 |website=scholar.googleusercontent.com}}</ref> Ategese wamu, yeetabye era ng’akwanaganya mu nkuŋŋaana ez’enjawulo, emisomo n’emboozi mu ggwanga n’ensi yonna. Mmemba wa [https://kyu.ac.ug/university-council/ Kyambogo University Council], <ref name=":0">{{Cite web |title=University Council |url=https://kyu.ac.ug/university-council/ |access-date=2021-02-08 |website=Kyambogo University |language=en-US}}</ref> era mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda National Council for Science and Technology <ref>{{Cite journal |last=Lee |first=Sun Young |last2=Park |first2=Sung Bum |last3=Kim |first3=Young Eun |last4=Yoo |first4=Hee Min |last5=Hong |first5=Jongki |last6=Choi |first6=Kyoung-Jin |last7=Kim |first7=Ki Young |last8=Kang |first8=Dukjin |date=2019-11-14 |title=iTRAQ-Based Quantitative Proteomic Comparison of 2D and 3D Adipocyte Cell Models Co-cultured with Macrophages Using Online 2D-nanoLC-ESI-MS/MS |journal=Scientific Reports |volume=9 |issue=1 |page=16746 |bibcode=2019NatSR...916746L |doi=10.1038/s41598-019-53196-0 |issn=2045-2322 |pmc=6856061 |pmid=31727937 |doi-access=free}}</ref> council. <ref name=":0" />
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
5zn8c5rnp0ubq7n0iz79b5uphinu4ip
Goretti Nassanga
0
12671
60315
56665
2026-07-10T16:13:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60315
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Goretti Linda Nassanga''' Munnamawulire omunnayuganda, Musomesa era [[:en:Academic_administrator|omuddukanya 'w'ebyensoma]], akola nga pulofeesa era [[:en:Dean_(education)|Dean]], ekitongole ky'ebyamawulire n'empuliziganya mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite e Makerere]]. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |year=2019 |title=Professor Goretti Linda Nassanga: Speaker, World Press Freedom Day 2019 |url=https://en.unesco.org/world-press-freedom-day-2019/goretti-linda-nassanga |access-date=9 November 2019 |publisher=[[United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization]] (UNESCO)}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Nassanga yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], mu kitundu kya [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda]] mu Uganda circa 1957. Yasomera Naggalama Primary School, oluvannyuma [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary’s College Namagunga]], gye yafunira [[:en:High_School_Diploma|Dipuloma ye eya High School]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], [[:en:Public_university|eya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda n'obunene, gye yatikkirwa diguli esooka mu by’emirimu n’okuddukanya embeera z’abantu mu 1979. Oluvannyuma, mu 1992 yakkirizibwa mu [[:en:University_of_Wales|Yunivasite y’e Wales]], n’atikkirwa [[:en:Journalism|diguli eyookubiri mu by’amawulire]] mu 1993. Mu 2003, yatikkirwa diguli eyookusatu mu by’amawulire mu yunivasite e Makerere n’afuna Dokita y'obufirosoofo mu by’amawulire n’empuliziganya. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Emirimu ==
Omulimu Nassanga gwe yasooka okukola ng’ava mu yunivasite mu 1979, gwali gwa buvunaanyizibwa ku by’amawulire mu minisitule y’ebyamawulire mu Uganda mu kiseera ekyo. Eyo, yawandiikira ekitongole ky’amawulire ekya Uganda News Agency emboozi ezalagibwanga ku [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] ne [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] . Mu kusooka, yateekebwa ku mmeeza ya bonna, gye yakolera emirimu egiwerako. Oluvannyuma yasindikibwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti]] ng’omusasi. Ekiseera kyatuuka n’asituka n’akulira ekitongole kya Palamenti. Oluvannyuma lw’ekyo, yeegatta ku kitongole ky’amawulire ekya Pulezidenti ng’omusasi, okukkakkana ng’akulira ekitongole ky’amawulire ekya Pulezidenti. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
Mu 1989 Nassanga yawummula emirimu gy’amawulire egy’amaanyi n’akwata ekifo ky’obusomesa mu ssomero ly’amawulire mu Institute of Public Administration (kati [[Uganda Management Institute]] ). Mu 1992, yavaayo n’agenda okusoma [[:en:Journalism|diguli eyookubiri mu by’amawulire]] okuva mu [[:en:University_of_Wales|Yunivasite y’e Wales]], e [[:en:Cardiff|Cardiff]], Bungereza. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
Bwe yakomawo mu Uganda mu 1993, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ng’omusomesa mu by’amawulire. Mu 1998, yafuuka akulira ekitongole kya bannamawulire ekyakatondebwawo mu yunivasite eno. Mu 2003, yatikkirwa diguli eyookusatu mu by’obufirosoofo okuva e Makerere, n’afuuka owa PhD eyasooka okuva mu kitongole kino. Nga 29 Kasambula mu 2016, Nassanga yafuuka pulofeesa, era webutuukidde mu Mutunda 2019, ye pulofeesa yekka mu kitongole kino. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Pulofeesa Nassanga afulumizza nnyo ebitabo ebikeberebwa banne era awaddeyo essuula mu bitabo eby’enjawulo. Ebintu by’agenda okusoma kuliko ekikula ky’abantu, emikutu gy’amawulire n’enkulaakulana, empuliziganya y’enkulaakulana, empuliziganya ku butonde bw’ensi, empuliziganya y’ebyobulamu, empisa mu mikutu gy’amawulire, enkola z’okulungamya n’empuliziganya, bannamawulire ku mirembe, ICT n’emikutu emipya. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |year=2019 |title=Professor Goretti Linda Nassanga: Speaker, World Press Freedom Day 2019 |url=https://en.unesco.org/world-press-freedom-day-2019/goretti-linda-nassanga |access-date=9 November 2019 |publisher=[[United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization]] (UNESCO)}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Monica Chibita|Monica Chibita, omuwandiisi w’ebitabo]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.monitor.co.ug/News/National/Varsity-leaders-ask-dialogue-Museveni-/688334-4868666-blm2hz/index.html Abakulembeze ba Varsity Basabye Okuteesa Ne Museveni] Okuva nga 26 November 2018.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
miu80y8phc2h5de61riky05quoau5l6
60515
60315
2026-07-10T16:31:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60515
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Goretti Linda Nassanga''' Munnamawulire omunnayuganda, Musomesa era [[:en:Academic_administrator|omuddukanya 'w'ebyensoma]], akola nga pulofeesa era [[:en:Dean_(education)|Dean]], ekitongole ky'ebyamawulire n'empuliziganya mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite e Makerere]]. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |year=2019 |title=Professor Goretti Linda Nassanga: Speaker, World Press Freedom Day 2019 |url=https://en.unesco.org/world-press-freedom-day-2019/goretti-linda-nassanga |access-date=9 November 2019 |publisher=[[United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization]] (UNESCO)}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Nassanga yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], mu kitundu kya [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda]] mu Uganda circa 1957. Yasomera Naggalama Primary School, oluvannyuma [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary’s College Namagunga]], gye yafunira [[:en:High_School_Diploma|Dipuloma ye eya High School]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], [[:en:Public_university|eya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda n'obunene, gye yatikkirwa diguli esooka mu by’emirimu n’okuddukanya embeera z’abantu mu 1979. Oluvannyuma, mu 1992 yakkirizibwa mu [[:en:University_of_Wales|Yunivasite y’e Wales]], n’atikkirwa [[:en:Journalism|diguli eyookubiri mu by’amawulire]] mu 1993. Mu 2003, yatikkirwa diguli eyookusatu mu by’amawulire mu yunivasite e Makerere n’afuna Dokita y'obufirosoofo mu by’amawulire n’empuliziganya. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Emirimu ==
Omulimu Nassanga gwe yasooka okukola ng’ava mu yunivasite mu 1979, gwali gwa buvunaanyizibwa ku by’amawulire mu minisitule y’ebyamawulire mu Uganda mu kiseera ekyo. Eyo, yawandiikira ekitongole ky’amawulire ekya Uganda News Agency emboozi ezalagibwanga ku [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] ne [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] . Mu kusooka, yateekebwa ku mmeeza ya bonna, gye yakolera emirimu egiwerako. Oluvannyuma yasindikibwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti]] ng’omusasi. Ekiseera kyatuuka n’asituka n’akulira ekitongole kya Palamenti. Oluvannyuma lw’ekyo, yeegatta ku kitongole ky’amawulire ekya Pulezidenti ng’omusasi, okukkakkana ng’akulira ekitongole ky’amawulire ekya Pulezidenti. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
Mu 1989 Nassanga yawummula emirimu gy’amawulire egy’amaanyi n’akwata ekifo ky’obusomesa mu ssomero ly’amawulire mu Institute of Public Administration (kati [[Uganda Management Institute]] ). Mu 1992, yavaayo n’agenda okusoma [[:en:Journalism|diguli eyookubiri mu by’amawulire]] okuva mu [[:en:University_of_Wales|Yunivasite y’e Wales]], e [[:en:Cardiff|Cardiff]], Bungereza. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
Bwe yakomawo mu Uganda mu 1993, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ng’omusomesa mu by’amawulire. Mu 1998, yafuuka akulira ekitongole kya bannamawulire ekyakatondebwawo mu yunivasite eno. Mu 2003, yatikkirwa diguli eyookusatu mu by’obufirosoofo okuva e Makerere, n’afuuka owa PhD eyasooka okuva mu kitongole kino. Nga 29 Kasambula mu 2016, Nassanga yafuuka pulofeesa, era webutuukidde mu Mutunda 2019, ye pulofeesa yekka mu kitongole kino. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Pulofeesa Nassanga afulumizza nnyo ebitabo ebikeberebwa banne era awaddeyo essuula mu bitabo eby’enjawulo. Ebintu by’agenda okusoma kuliko ekikula ky’abantu, emikutu gy’amawulire n’enkulaakulana, empuliziganya y’enkulaakulana, empuliziganya ku butonde bw’ensi, empuliziganya y’ebyobulamu, empisa mu mikutu gy’amawulire, enkola z’okulungamya n’empuliziganya, bannamawulire ku mirembe, ICT n’emikutu emipya. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |year=2019 |title=Professor Goretti Linda Nassanga: Speaker, World Press Freedom Day 2019 |url=https://en.unesco.org/world-press-freedom-day-2019/goretti-linda-nassanga |access-date=9 November 2019 |publisher=[[United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization]] (UNESCO)}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Monica Chibita|Monica Chibita, omuwandiisi w’ebitabo]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.monitor.co.ug/News/National/Varsity-leaders-ask-dialogue-Museveni-/688334-4868666-blm2hz/index.html Abakulembeze ba Varsity Basabye Okuteesa Ne Museveni] Okuva nga 26 November 2018.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ii4h2rwqzb73di9p6wyfsnynqqrphv2
Denis Hills
0
12672
60550
55254
2026-07-10T16:34:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60550
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Denis Cecil Hills''' (8 Musenene 1913 – 26 Kafumulampawu mu 2004) yali Mungereza/muzungu omuwandiisi, musomesa, mutambuze era muvuzi wa bivvulu. Yajja okumanyika mu nsi yonna mu mwaka gwa 1975 ng’abeera mu [[Yuganda|Uganda]] era n’asalirwa ekibonerezo ky’okufa olw’obukessi n’okujeemera gavumenti oluvannyuma lw’okwogera ku Pulezidenti [[Idi Amin]] mu kitabo Hills kye yawandiika. Oluvannyuma lwa Amin okugaana okujulira kwa [[:en:Elizabeth_II|Queen Elizabeth II]] okusonyiyibwa, Hills yayimbulwa n’akkirizibwa okudda e Bungereza oluvannyuma lwa gavumenti ya Bungereza okuyingira mu nsonga. <ref>{{Cite book |last=Sandbrook |first=Dominic |author-link=Dominic Sandbrook |date=2013 |title=Seasons in the Sun: The Battle for Britain, 1974–1979 |publisher=[[Penguin Books]] |isbn=978-1-846-14032-7 |location=London |pages=84–85}}</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Hills yazaalibwa mu kitundu ky'e [[:en:Birmingham|Birmingham]] ekiyitibwa [[:en:Moseley|Moseley]] . Yasomera mu [[:en:King_Edward's_School,_Birmingham|ssomero lya King Edward, Birmingham]] nga tannagenda mu [[:en:Lincoln_College,_Oxford|Lincoln College, Oxford]] mu 1932, gye yasomera [[:en:Philosophy,_Politics_and_Economics|obufirosoofo, eby'obufuzi n'ebyenfuna]] . Mu 1935, yava e Oxford n’agenda okuyita mu [[:en:Nazi_Germany|Bugirimaani]], neyetekamu ssente ng’awandiika mu lupapula lwa ''[[:en:Birmingham_Post|Birmingham Post]]'' .
Ng’akomyewo e Bungereza, Hills yakolera mu [[:en:Shell-Mex_&_BP|Shell-Mex & BP]] okumala akaseera katono nga tannagenda [[Bupoolo|Poland]] mu 1937 ng’omuwandiisi w’Olungereza mu magazini y’ebyobuwangwa. Ekitabo kya Hills ''ekiyitibwa Komawo e Poland'' kyalaga nti yali ayagala nnyo Poland nga ssematalo tannabaawo, era mu 1939 yagenda e [[Warszawa|Warsaw]] okusomesa Olungereza. Olutalo bwe lwatandiika, yagenda ku busozi bwa [[Romania]] gye yakolagana n’olukiiko [[:en:British_Council|lwa Bungereza]] . Okumala ekiseera yasindikibwa mu kibinja kya [[:en:Stanisław_Kopański|General Kopański]] ekya [[:en:Polish_Independent_Carpathian_Rifle_Brigade|Polish Carpathian Lancers Brigade]], n'oluvannyuma n'atwalibwa mu kibinja [[:en:King's_Own_Royal_Regiment|kya Kabaka yennyini ekya Royal Regiment]] . Ng’ayogera Olupolish, yeegatta ku kibinja kya [[:en:5th_Kresowa_Infantry_Division_(Polish)|5th Kresowa Division]] mu [[:en:Iraq|Iraq]] ne [[:en:Mandatory_Palestine|Palestine]] nga tannasindikibwa mu [[Yitale]] mu 1944.
Mu 1944, Hills yaweereza ng’omuserikale mu [[:en:Eighth_Army_(United_Kingdom)|ggye lya Bungereza eryomunaana]] mu Yitale. Yalwana n'ekibinja kya bakubi bebikonde mu Polandi mu Carpathian Lancers Brigade ne Kabaka yennyini owobwakabaka . [[:en:Second_World_War|Ssematalo II]] . Oluvannyuma lw’olutalo [[:en:Battle_of_Monte_Cassino|lwa Monte Cassino]], yali yeenyigira mu kussa mu nkola endagaano z’okuzzaayo abantu mu nsi ya Yalta. Yakizuula nti enkumi n’enkumi z’Abayukuleyini n’Abalussiya baali basindikibwa mu gulags oba okusalirwa omusango gw’okufa. Kino kyali kimanyiddwa nga [[:en:Operation_Keelhaul|Operation Keelhaul]] . Kino Hills teyasobola kukikkiriza kuba baali balwanisa ku mabbali [[:en:Allies_of_World_War_II|g’amawanga ag’omukago]] okulwanyisa [[:en:Nazis|Abanazi]] era yakola kyonna ekisoboka okulemesa okudda kwa bonna okuggyako ekitono ennyo. [[:en:Norman_Davies|Norman Davies]] mu kitabo kye ''[[:en:Europe:_A_History|Europe: A History]]'' ne [[:en:Aleksandr_Solzhenitsyn|Aleksandr Solzhenitsyn]] mu ''[[:en:The_Gulag_Archipelago|The Gulag Archipelago]]'' baategeera ekitundu Hills kye yalina mu kino. Empapula zino zirimu ebbaluwa nnyingi ez’omuwendo Hills ze yalina ne [[:en:Nikolai_Tolstoy|Nikolai Tolstoy]], Pulofeesa [[:en:Hugh_Trevor-Roper|Hugh Trevor-Roper]], [[:en:Nicholas_Bethell,_4th_Baron_Bethell|Lord Bethell]] n’abalala bangi awamu n’ebiwandiiko bya [[:en:Public_Record_Office|Public Record Office]] biyamba okulaga ekyaliwo ddala. Hills yakwata layini y’emu ey’obuntubulamu era eyeetongodde ku kibuuzo ky’emmeeri ya SS ''Fede'', emmeeri eyali efuuse ng'esimbiddwa ku nnyanja [[:en:La_Spezia|La Spezia]] era ng’ejjudde [[:en:Jews|Abayudaaya]] aba Poland 1,200, abaawonawo [[:en:Holocaust|okuttibwa kw’Abayudaaya]] abaali abamalirivu okugenda e Palestine nga boolekedde omuggalo gw’Abangereza n’obukwakkulizo ku migabo gy’Abayudaaya okuyingira mu nsi. Abayudaaya baali bamaze okwediima enjala, era abakulembeze baabwe baali batiisatiisa okutulisa eryato singa Abangereza bagaana okusaabala. Hills yasikiriza ab’obuyinza okutunula ewala nga ''Fede'' esitula ennanga, ekitundu ekyatafa [[:en:Leon_Uris|Leon Uris]] mu kitabo kye ''[[:en:Exodus_(Uris_novel)|Exodus]]'' . <ref>{{Cite book |last=Davies |first=Norman |date=1996 |title=Europe: A History |url=https://archive.org/details/europehistory00davi_0 |publisher=[[Oxford University Press]] |isbn=978-0-19-820171-7 |url-access=registration}}</ref>
Olutalo bwe lwaggwa, Hills yafuuka omuvvuunuzi era omukwanaganya w’amagye ga Soviet Union e [[:en:Taranto|Taranto]] . Oluvannyuma lw’okuggyibwako amagye, yasomesa Olungereza mu Bugirimaani era mu butonde nga tateredde yavuga obugaali okuva mu [[:en:Arctic_Circle|Arctic Circle]] okutuuka e [[:en:Salonika|Salonika]] mu [[Buyonaani]] . Mu 1955 yagenda e [[Buturuki|Turkey]] ng’asomesa Olungereza mu [[:en:Ankara|Ankara]] nga tannafuuka musomesa mu yunivasite y’ebyemikono.
Mu 1963 Hills yasengukira mu Uganda. Yali asomesa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] mu [[Kampala]] Idi Amin bwe yawamba obuyinza mu 1971. Hills yayogera ku Amin mu kitabo kye yali awandiika, ''Ensujju enjeru'', era yakwatibwa mu gwokuna 1975, n’avunaanibwa omusango gw’obukessi n’okujeemera gavumenti. Yawozesebwa mu kkooti y’amagye eyakubirizibwa [[:en:Juma_Butabika|Juma Butabika]], yasalibwa omusango gw’okufa ng’akuba amasasi olw’okuyita nnakyemalira ono nti ‘Nero omuddugavu’ era ‘omutyoboozi w’ebyalo’. Nnabagereka Elizabeth II yeegayirira ku lwa Hills, era omuwandiisi w’ensonga z’ebweru mu kiseera ekyo, [[:en:James_Callaghan|James Callaghan]], yabuuka n’agenda e Kampala okuzza Hills awaka. <ref>{{Cite web |last=Denis Hills |author-link=Denis Hills |date=7 September 1975 |title=THE JAILER AS SEEN BY HIS EXPRISONER |url=https://www.nytimes.com/1975/09/07/archives/the-jailer-as-seen-by-his-exprisoner.html |access-date=24 October 2018 |website=[[The New York Times]]}}</ref> Mu 1981 Hills yeezannya mu firimu ''[[Rise and Fall of Idi Amin|ya Rise and Fall eya Idi Amin]]'' . <ref>{{Cite web |title=Rise and Fall of Idi Amin (1981) |url=https://www.imdb.com/title/tt0081430/ |access-date=26 September 2018 |website=[[IMDb]]}}</ref> Ebyaliwo byayogerwako omukozi wa firimu ow'e Wales [[:en:Max_Boyce|Max Boyce]] mu luyimba lwe olw'okusiima abayimbi ba Rugby abamanyiddwa nga Pontypool Front Row, "Tufunye obuzibu mu Uganda, ne Pulezidenti Amin/Twalina okuweereza omubaka n'obubaka okuva ewa Nnabagereka/Okusigala nga battibwa, kyokka Amin n'addamu nti "Nedda"/Okutuusa nga kaadi eweerezeddwa okuva ewa Viet Gwent – the... Pontypool Olunyiriri lw'omu maaso".
Hills yaddayo mu Afirika mu 1976, ng’ayita mu [[:en:Southern_Rhodesia|Bukiikaddyo bwa Rhodesia]], era nga kino kye kyali omutwe gw’ekitabo kye ekiyitibwa enaku ezisembayo eza ''Rhodesia'' . Mu 1982 yasomesa mu [[:en:Nairobi|kibuga Nairobi]] .
Mu 1985 Hills yaddayo e Poland kyokka mu bufunze n'agobebwa olw'ekitundu ekyali mu lupapula lwa ''[[:en:The_Daily_Telegraph|essimu eyabulilunaku eyitibwa]]'' Peterborough, mwe yayogerwako ng'atambula mu Poland asobole okuwandiika "ekitabo ekitali kya kusiima ku gavumenti y'Abakomunisiti".
Hills yalina omwana omuwala, munnakatemba [[:en:Gillian_Hills|Gillian Hills]], okuva mu mukyala we eyasooka Dunia Leśmian, muwala w'omupolisi omuyimbi ow'obubonero Omupolandi [[:en:Bolesław_Leśmian|Bolesław Leśmian]], n'abaana babiri ab'obulenzi okuva mu mukyala we owookubiri Ingrid Jan.
== Ebitabo ==
* ''Entambula zange mu Turkey'' (London: [[:en:Allen_&_Unwin|George Allen & Unwin]], 1964)
* ''Omusajja ng’alina entongooli ya Lobelia'' (London: George Allen & Unwin, 1969)
* ''Ensujju enjeru'' (London: George Allen ne Unwin, 1976)
* ''Abantu b’Abayeekera'' (London: G. Allen & Unwin, 1978)
* ''Ennaku ez’enkomerero eza White Rhodesia'' (London: [[:en:Chatto_&_Windus|Chatto & Windus]], 1981)
* ''Olwazi lw’empewo: okudda mu Afirika'' (London: Deutsch, 1984)
* ''Okudda e Poland'' (London: [[:en:The_Bodley_Head|Omutwe gwa Bodley]], 1988)
* ''Abatyoboozi n’ensozi: obulamu obw’obulagajjavu'' (London: [[:en:John_Murray_(publishing_house)|John Murray Publishers]], 1992)
== Ebijuliziddwa ==
{{Authority control}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Fair, John(4 ogwokutaano mu 2004). "Denis Hills: omuwandiisi era omusanyusa awonye ekibonerezo kya Idi Amin eky'okufa". The guardian
* "Denis Hills". Essimu eya buli lunaku. 30 ogwokuna 2004.
* "Omulabe wa Amin Hills afiridde ku 90". New vision. 13 ogwokutaano mu 2004. Archived from the original nga 18 ogwokubiri 2012. Retrieved 22 ogwomwenda 2018.
{{Authority control}}
[[Category:Abasomesa]]
lq9a45666plchkyt69cx6jl9s42km02
Germaine Kouméalo Anaté, omuwandiisi w’ebitabo
0
12732
60259
46194
2026-07-10T16:07:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60259
wikitext
text/x-wiki
'''Germaine Kouméalo Anaté''' (yazaalibwa Ogwomukaaga nga 15, 1968 mu Kazaboua, mu [[:en:Sotouboua|Sotouboua]] Prefecture) minisita wa gavumenti ya Togo, omuyivu era omuwandiisi. Nga 17 Ogwomwenda 2013, yalondebwa okuba Minisita w’ebyempuliziganya, ebyobuwangwa, eby’emikono n’ebyenjigiriza by’obwannakyewa mu gavumenti ya Kwesi Ahoomey-Zunu1. <ref>{{Cite web |title=Germaine Kouméalo Anaté |url=http://www.africultures.com/php/?nav=personne&no=7899 |access-date=29 May 2015 |publisher=[[Africultures]]}}</ref> Yaliko akulira abakozi mu minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu n’okunoonyereza mu Togo nga tannakuzibwa kufuuka minisita. Alina ddiguli y’obusawo mu Sayansi w’Amawulire n’Empuliziganya mu [[:en:University_of_Bordeaux|Yunivasite y’e Bordeaux III]] mu Bufalansa. Musomesa era pulofeesa w’okunoonyereza mu mulimu guno mu yunivasite z’e Lomé ne Kara . Anaté’ ye Pulezidenti w’ekibiina ekigatta abawandiisi mu Togo (AET) era nga ye muwandiisi w’ebitabo ebiwerako.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8valmattym4y8pys1ugexhp3ykitlqb
60472
60259
2026-07-10T16:25:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60472
wikitext
text/x-wiki
'''Germaine Kouméalo Anaté''' (yazaalibwa Ogwomukaaga nga 15, 1968 mu Kazaboua, mu [[:en:Sotouboua|Sotouboua]] Prefecture) minisita wa gavumenti ya Togo, omuyivu era omuwandiisi. Nga 17 Ogwomwenda 2013, yalondebwa okuba Minisita w’ebyempuliziganya, ebyobuwangwa, eby’emikono n’ebyenjigiriza by’obwannakyewa mu gavumenti ya Kwesi Ahoomey-Zunu1. <ref>{{Cite web |title=Germaine Kouméalo Anaté |url=http://www.africultures.com/php/?nav=personne&no=7899 |access-date=29 May 2015 |publisher=[[Africultures]]}}</ref> Yaliko akulira abakozi mu minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu n’okunoonyereza mu Togo nga tannakuzibwa kufuuka minisita. Alina ddiguli y’obusawo mu Sayansi w’Amawulire n’Empuliziganya mu [[:en:University_of_Bordeaux|Yunivasite y’e Bordeaux III]] mu Bufalansa. Musomesa era pulofeesa w’okunoonyereza mu mulimu guno mu yunivasite z’e Lomé ne Kara . Anaté’ ye Pulezidenti w’ekibiina ekigatta abawandiisi mu Togo (AET) era nga ye muwandiisi w’ebitabo ebiwerako.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
1akvim5bufnvxm5nyyomrk51glsbdb4
Germaine Kouméalo Anaté
0
12733
60260
56583
2026-07-10T16:07:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60260
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Germaine Kouméalo Anaté''' (yazaalibwa Ogwomukaaga nga 15, 1968 mu Kazaboua, mu [[:en:Sotouboua|Sotouboua]] Prefecture) minisita wa gavumenti ya Togo, omuyivu era omuwandiisi. Nga 17 Ogwomwenda 2013, yalondebwa okuba Minisita w’ebyempuliziganya, ebyobuwangwa, eby’emikono n’ebyenjigiriza by’obwannakyewa mu gavumenti ya Kwesi Ahoomey-Zunu1. <ref>{{Cite web |title=Germaine Kouméalo Anaté |url=http://www.africultures.com/php/?nav=personne&no=7899 |access-date=29 May 2015 |publisher=[[Africultures]]}}</ref> Yaliko akulira abakozi mu minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu n’okunoonyereza mu Togo nga tannakuzibwa kufuuka minisita. Alina ddiguli y’obusawo mu Sayansi w’Amawulire n’Empuliziganya mu [[:en:University_of_Bordeaux|Yunivasite y’e Bordeaux III]] mu Bufalansa. Musomesa era pulofeesa w’okunoonyereza mu yunivasite y’e [[:en:University_of_Lomé|Lomé]] ne [[:en:University_of_Kara|Kara]] . Anaté’ ye Pulezidenti w’ekibiina ekigatta abawandiisi mu Togo (AET) era nga awandiise ebitabo ebiwerako.
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
9ub06lq14f8wnxad9l4dw4fz8g7tjxe
60467
60260
2026-07-10T16:25:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60467
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Germaine Kouméalo Anaté''' (yazaalibwa Ogwomukaaga nga 15, 1968 mu Kazaboua, mu [[:en:Sotouboua|Sotouboua]] Prefecture) minisita wa gavumenti ya Togo, omuyivu era omuwandiisi. Nga 17 Ogwomwenda 2013, yalondebwa okuba Minisita w’ebyempuliziganya, ebyobuwangwa, eby’emikono n’ebyenjigiriza by’obwannakyewa mu gavumenti ya Kwesi Ahoomey-Zunu1. <ref>{{Cite web |title=Germaine Kouméalo Anaté |url=http://www.africultures.com/php/?nav=personne&no=7899 |access-date=29 May 2015 |publisher=[[Africultures]]}}</ref> Yaliko akulira abakozi mu minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu n’okunoonyereza mu Togo nga tannakuzibwa kufuuka minisita. Alina ddiguli y’obusawo mu Sayansi w’Amawulire n’Empuliziganya mu [[:en:University_of_Bordeaux|Yunivasite y’e Bordeaux III]] mu Bufalansa. Musomesa era pulofeesa w’okunoonyereza mu yunivasite y’e [[:en:University_of_Lomé|Lomé]] ne [[:en:University_of_Kara|Kara]] . Anaté’ ye Pulezidenti w’ekibiina ekigatta abawandiisi mu Togo (AET) era nga awandiise ebitabo ebiwerako.
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
71o9zuu2p0rcpz99n0vt61kvtam8mmm
Harriet Nakwedde
0
12757
60379
56833
2026-07-10T16:14:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60379
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Harriet Nakwedde''' amanyiddwa nga Nakweede Harriet Kafeero, [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Educator|musomesa]] munnayuganda eyalondebwa ku bwabaka bwa Palamenti omukyala mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] mu kulonda kwa bonna okwaliwo Gatonnya nga 15 mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’omulundi ogwa 12 wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-17 |title=Nakwedde beats Nantaba, Kalangwa's daughter to win Kayunga Woman MP race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nakwedde-beats-nantaba-kalangwa-s-daughter-to-win-kayunga-woman-mp-race-5329344 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nakwedde Defeats Nantaba and Kalangwa's Daughter in Kayunga Woman MP Race : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nakwedde-defeats-nantaba-and-kalangwas-daughter-in-kayunga-woman-mp-race |access-date=2026-02-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Okuzaliibwa kwe n’obuyigirize ==
Nakwedde yazaalibwa mu Busaana Sub‑county, [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga District]], [[Yuganda|Uganda]]. yatandikira emisomo gye ku Nnongo Church of Uganda Primary School Namaliriza ku Kyayaye Roman Catholic Primary School. Musiniya yeegata Busaana Secondary School era nafunirayo ebaluwa ya siniya eyokuna Oluvanyuma yeegata ku Bukoyo Secondary School, [[Iganga (disitulikit)|Iganga]] nafunirayo ebaluwa ya siniya eyo mukaaga, .<ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2022-04-05 |title=Nakwedde: I'm a traditional village woman |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ |access-date=2026-02-07 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Nakwedde yasomera mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yatikkirwa diguli mu by'enjigiriza era n'akola mu by'ekikugu [[:en:Teacher|ng'omusomesa]] . Ono era alina diguli eyookubiri mu kuddukanya abakozi okuva mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School .]] <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ "Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat"]. ''Voice of Bugerere''. 2021-11-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 "Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP"]. ''Monitor''. 2026-01-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nakwedde yasooka kuvuganya ku kifo ky’omubaka omukyala owa [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] ku tikiti ya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2006. Yaddamu okuvuganya ku kifo ky’omubaka omukyala mu 2011 kyokka n’atafuna buwanguzi. Mu 2016, yafuuka omukiise akyikirira abakyala ku Disitulikiti ku Kayunga Town Council ne Kayunga Subcounty. Mu kiseera kye kimu (2016–2021), yalondebwa okuba omuwandiisi w’ebyenjigiriza nga mmemba w’akakiiko akafuzi aka Disitulikiti. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 "Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP"]. ''Monitor''. 2026-01-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
Nakwedde era yaweereza nga Ssentebe w’ekibiina kya FDC mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] okumala emyaka 10 n’okubeera omumyuka w’omuwandiisi w’ebyenjigiriza (mmemba ku kakiiko akafuzi mu ggwanga) okumala emyaka 5. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ "Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat"]. ''Voice of Bugerere''. 2021-11-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
Mu 2021, yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala kyokka n’akubwa abadde mu ntebe, [[Idah Nantaba|Aidah Natamba Erios]] . Oluvannyuma, yeesimbawo ku bwa Ssentebe bwa LC V e Kayunga mu kulonda okw'enjawulo ku tikiti ya NUP, kyokka n'awangulwa munnakibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), Andrew Muwonge, nga 16 Ntenvu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 "Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP"]. ''Monitor''. 2026-01-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ "Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat"]. ''Voice of Bugerere''. 2021-11-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2022-04-05 |title=Nakwedde: I'm a traditional village woman |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ |access-date=2026-02-07 |website=The Observer |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNangonzi2022">Nangonzi, Yudaya (2022-04-05). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ "Nakwedde: I'm a traditional village woman"]. ''The Observer''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=Nakwedde Petitions Court to Quash Kayunga District Chairperson's Victory : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nakwedde-petitions-court-to-quash-kayunga-district-chairpersons-victory |access-date=2026-02-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-08-24 |title=Court dismisses by-election case against Kayunga LCV chairperson |url=https://www.independent.co.ug/court-dismisses-by-election-case-against-kayunga-lcv-chairperson/ |access-date=2026-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe obwekyama ==
Nakwedde mufumbo ne Robert Nangatsa alina abaana basatu era mmemba w’ekibiina kya Inner Wheel Club of Kampala, mmemba w’ekibiina kya Uganda Red Cross Society, era nga ye mutandisi w’ekibiina kya Forum for Emancipation to Empowerment Drive (FEED). <ref name=":2">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2022-04-05 |title=Nakwedde: I'm a traditional village woman |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ |access-date=2026-02-07 |website=The Observer |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNangonzi2022">Nangonzi, Yudaya (2022-04-05). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ "Nakwedde: I'm a traditional village woman"]. ''The Observer''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
aewg7a5fe2cjtapazbx6dxg79i5ncn0
60563
60379
2026-07-10T16:35:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60563
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Harriet Nakwedde''' amanyiddwa nga Nakweede Harriet Kafeero, [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Educator|musomesa]] munnayuganda eyalondebwa ku bwabaka bwa Palamenti omukyala mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] mu kulonda kwa bonna okwaliwo Gatonnya nga 15 mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’omulundi ogwa 12 wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-17 |title=Nakwedde beats Nantaba, Kalangwa's daughter to win Kayunga Woman MP race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nakwedde-beats-nantaba-kalangwa-s-daughter-to-win-kayunga-woman-mp-race-5329344 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nakwedde Defeats Nantaba and Kalangwa's Daughter in Kayunga Woman MP Race : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nakwedde-defeats-nantaba-and-kalangwas-daughter-in-kayunga-woman-mp-race |access-date=2026-02-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Okuzaliibwa kwe n’obuyigirize ==
Nakwedde yazaalibwa mu Busaana Sub‑county, [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga District]], [[Yuganda|Uganda]]. yatandikira emisomo gye ku Nnongo Church of Uganda Primary School Namaliriza ku Kyayaye Roman Catholic Primary School. Musiniya yeegata Busaana Secondary School era nafunirayo ebaluwa ya siniya eyokuna Oluvanyuma yeegata ku Bukoyo Secondary School, [[Iganga (disitulikit)|Iganga]] nafunirayo ebaluwa ya siniya eyo mukaaga, .<ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2022-04-05 |title=Nakwedde: I'm a traditional village woman |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ |access-date=2026-02-07 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Nakwedde yasomera mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yatikkirwa diguli mu by'enjigiriza era n'akola mu by'ekikugu [[:en:Teacher|ng'omusomesa]] . Ono era alina diguli eyookubiri mu kuddukanya abakozi okuva mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School .]] <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ "Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat"]. ''Voice of Bugerere''. 2021-11-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 "Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP"]. ''Monitor''. 2026-01-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nakwedde yasooka kuvuganya ku kifo ky’omubaka omukyala owa [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] ku tikiti ya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2006. Yaddamu okuvuganya ku kifo ky’omubaka omukyala mu 2011 kyokka n’atafuna buwanguzi. Mu 2016, yafuuka omukiise akyikirira abakyala ku Disitulikiti ku Kayunga Town Council ne Kayunga Subcounty. Mu kiseera kye kimu (2016–2021), yalondebwa okuba omuwandiisi w’ebyenjigiriza nga mmemba w’akakiiko akafuzi aka Disitulikiti. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 "Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP"]. ''Monitor''. 2026-01-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
Nakwedde era yaweereza nga Ssentebe w’ekibiina kya FDC mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] okumala emyaka 10 n’okubeera omumyuka w’omuwandiisi w’ebyenjigiriza (mmemba ku kakiiko akafuzi mu ggwanga) okumala emyaka 5. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ "Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat"]. ''Voice of Bugerere''. 2021-11-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
Mu 2021, yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala kyokka n’akubwa abadde mu ntebe, [[Idah Nantaba|Aidah Natamba Erios]] . Oluvannyuma, yeesimbawo ku bwa Ssentebe bwa LC V e Kayunga mu kulonda okw'enjawulo ku tikiti ya NUP, kyokka n'awangulwa munnakibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), Andrew Muwonge, nga 16 Ntenvu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 "Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP"]. ''Monitor''. 2026-01-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ "Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat"]. ''Voice of Bugerere''. 2021-11-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2022-04-05 |title=Nakwedde: I'm a traditional village woman |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ |access-date=2026-02-07 |website=The Observer |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNangonzi2022">Nangonzi, Yudaya (2022-04-05). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ "Nakwedde: I'm a traditional village woman"]. ''The Observer''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=Nakwedde Petitions Court to Quash Kayunga District Chairperson's Victory : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nakwedde-petitions-court-to-quash-kayunga-district-chairpersons-victory |access-date=2026-02-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-08-24 |title=Court dismisses by-election case against Kayunga LCV chairperson |url=https://www.independent.co.ug/court-dismisses-by-election-case-against-kayunga-lcv-chairperson/ |access-date=2026-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe obwekyama ==
Nakwedde mufumbo ne Robert Nangatsa alina abaana basatu era mmemba w’ekibiina kya Inner Wheel Club of Kampala, mmemba w’ekibiina kya Uganda Red Cross Society, era nga ye mutandisi w’ekibiina kya Forum for Emancipation to Empowerment Drive (FEED). <ref name=":2">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2022-04-05 |title=Nakwedde: I'm a traditional village woman |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ |access-date=2026-02-07 |website=The Observer |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNangonzi2022">Nangonzi, Yudaya (2022-04-05). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ "Nakwedde: I'm a traditional village woman"]. ''The Observer''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
5xa6o41r6b4i6rf4k91k2bwsgpq4tbs
Maureen Nankya
0
12760
60358
46834
2026-07-10T16:14:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60358
wikitext
text/x-wiki
'''Maureen Nankya''' muzanyi wa katemba munnayuganda eyazannyira mu firimu ya [[:en:Mariam_Ndagire|Mariam Ndagire]] eyasooka ''eya Down This Road I Walk (2007)'' kw'ogatta sitcom ''Tendo Sisters'' eyaddukanyizibwa ku NTV Uganda, Bukedde TV ne Maisha Magic. <ref name="balancingact-africa">{{cite web |title=Ugandan Television Content Gets Own Channel On DStv |url=https://www.balancingact-africa.com/broadcast-en/31511/ugandan-television-concept-gets-own-channel-on-dstv |access-date=2018-02-05 |website=balancingact-africa.com}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref> Era model, omuyimbi, mukozi wa TV, musomesa wa fitness era omutendesi w’obwa nnanyini mu startup ye eyitibwa Mona Fitness. '''<ref>[https://www.newvision.co.ug/news/1198330/dress-nankya-sh70 Dress Like Nankya]</ref>'''
== Ebyafaayo bye ==
Maureen yazalibwa mu September nga 17 1988, yasomera ku Gombe SSS ne Kingstone High School Kawempe mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Yazannya nga Kanini, mukyala w’omubazzi ng’ayenda ku bba ne mukama we mu pulojekiti ya [[:en:Maisha_Film_Lab|Maisha Film Lab]] eyatuumibwa ''The Casual'' <ref>{{Cite web |url=https://www.top7portal.com/most-beautiful-ugandan-women/ |title=Archive copy |access-date=2026-03-28 |archive-date=2025-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250125111302/https://www.top7portal.com/most-beautiful-ugandan-women/ |url-status=dead }}</ref> (2008 short film) eyawandiikibwa era n’ekolebwa Munnakenya Mark Mutahi. Oluvannyuma yalabikira ku kipande kya Warid ku ntandikwa y’omwaka gwa 2010. Mu mwaka gwa 2019, yalabikira ng’omusomesa mu jjiimu mu kazannyo ka ttivvi aka MTN ng’ali wamu ne Mr. Google owa Uganda. Nankya azze azannya mu firimu ez’enjawulo omuli ''[[:en:The_Life_(2012_film)|The Life (2012 film) .]]''<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (June 2024)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]</span>'' ]</sup> eyatendekebwa [[:en:Nana_Kagga|Nana Kagga]] gy’azannya nga Anna, <ref name="afrolandtv">{{cite web |title=The Life |url=https://www.afrolandtv.com/the-life-trailer |access-date=2018-02-05 |website=AfrolandTV}}</ref> <ref name="imdb">https://www.m.imdb.com/name/nm4228570/</ref> ''City of Dust'' (2014 film) gy’azannya nga Suzan, omuwala alina ebirooto ebyewuunyisa <ref name="monitor">{{Cite web |title=artsculture/Entertainment/812796-810956-vwq0lxz/index |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-810956-vwq0lxz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717034050/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-810956-vwq0lxz/index.html |archive-date=17 July 2019 |access-date=2018-02-05 |website=monitor.co.ug}}</ref> <ref name="laweekly">{{Cite web |title=LA Weekly |url=https://www.laweekly.com/mpvies/city-of-dust-5365977 |access-date=2018-02-05 |website=laweekly.com}}</ref> ne ''The Athlete'' (2016), omuzannyo gwa TV ogwa [[:en:Matt_Bish|Matt Bish]] . Maureen ayimba era omuziki gwe guzze gulagibwa ku ttivvi za East Africa (Channel 5) okuva e Tanzania kw’ogatta WBS, ttivvi y'obwannyini eyasooka mu Yuganda eyatandika mu 1999 kyokka n’etundibwa ne bagiguza omugagga w’e Zimbabwe Strive Masiyiwa (Kwese Sports) mu 2016. Abadde akola nga unit production manager ku firimu ezimu era nga yaliko assistant location manager ku FESPACO firimu eyawangula engule [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|eya The Mercy of the Jungle]] <ref>https://www.moviefone.com/movie/the-mercy-of-the-jungle/Hp0Aed5Kc8aEdgitBKFjF6/credits/</ref> eyatendekebwa Joel Karekezi mu 2017. Nga 6 September 2019, emboozi ye gye yatuuma The Reel mw’abuliza abantu mu mulimu gwa firimu yatandika okulagibwa ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Uganda Broadcasting Corporation]] (UBC TV), omukutu gwa Uganda ogw’eggwanga. Ye yatondawo era pulodyusa wa pulogulaamu eno ey’eddakiika 30. Mu mwaka gwe gumu, yalagirira era n’akola omuzannyo gwa TV ogwatuumibwa ''The Office'' ogwasooka okulagibwa ku Top Television mu kiseera ky’omuggalo gwa COVID-19 mu Uganda.
== Ebiwandiiko ebikozesedwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Maureen Nankya at IMDb
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
eb9zsx0xpeknxu5pzfral22rh6y7if9
60579
60358
2026-07-10T16:35:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60579
wikitext
text/x-wiki
'''Maureen Nankya''' muzanyi wa katemba munnayuganda eyazannyira mu firimu ya [[:en:Mariam_Ndagire|Mariam Ndagire]] eyasooka ''eya Down This Road I Walk (2007)'' kw'ogatta sitcom ''Tendo Sisters'' eyaddukanyizibwa ku NTV Uganda, Bukedde TV ne Maisha Magic. <ref name="balancingact-africa">{{cite web |title=Ugandan Television Content Gets Own Channel On DStv |url=https://www.balancingact-africa.com/broadcast-en/31511/ugandan-television-concept-gets-own-channel-on-dstv |access-date=2018-02-05 |website=balancingact-africa.com}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref> Era model, omuyimbi, mukozi wa TV, musomesa wa fitness era omutendesi w’obwa nnanyini mu startup ye eyitibwa Mona Fitness. '''<ref>[https://www.newvision.co.ug/news/1198330/dress-nankya-sh70 Dress Like Nankya]</ref>'''
== Ebyafaayo bye ==
Maureen yazalibwa mu September nga 17 1988, yasomera ku Gombe SSS ne Kingstone High School Kawempe mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Yazannya nga Kanini, mukyala w’omubazzi ng’ayenda ku bba ne mukama we mu pulojekiti ya [[:en:Maisha_Film_Lab|Maisha Film Lab]] eyatuumibwa ''The Casual'' <ref>{{Cite web |url=https://www.top7portal.com/most-beautiful-ugandan-women/ |title=Archive copy |access-date=2026-03-28 |archive-date=2025-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250125111302/https://www.top7portal.com/most-beautiful-ugandan-women/ |url-status=dead }}</ref> (2008 short film) eyawandiikibwa era n’ekolebwa Munnakenya Mark Mutahi. Oluvannyuma yalabikira ku kipande kya Warid ku ntandikwa y’omwaka gwa 2010. Mu mwaka gwa 2019, yalabikira ng’omusomesa mu jjiimu mu kazannyo ka ttivvi aka MTN ng’ali wamu ne Mr. Google owa Uganda. Nankya azze azannya mu firimu ez’enjawulo omuli ''[[:en:The_Life_(2012_film)|The Life (2012 film) .]]''<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (June 2024)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]</span>'' ]</sup> eyatendekebwa [[:en:Nana_Kagga|Nana Kagga]] gy’azannya nga Anna, <ref name="afrolandtv">{{cite web |title=The Life |url=https://www.afrolandtv.com/the-life-trailer |access-date=2018-02-05 |website=AfrolandTV}}</ref> <ref name="imdb">https://www.m.imdb.com/name/nm4228570/</ref> ''City of Dust'' (2014 film) gy’azannya nga Suzan, omuwala alina ebirooto ebyewuunyisa <ref name="monitor">{{Cite web |title=artsculture/Entertainment/812796-810956-vwq0lxz/index |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-810956-vwq0lxz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717034050/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-810956-vwq0lxz/index.html |archive-date=17 July 2019 |access-date=2018-02-05 |website=monitor.co.ug}}</ref> <ref name="laweekly">{{Cite web |title=LA Weekly |url=https://www.laweekly.com/mpvies/city-of-dust-5365977 |access-date=2018-02-05 |website=laweekly.com}}</ref> ne ''The Athlete'' (2016), omuzannyo gwa TV ogwa [[:en:Matt_Bish|Matt Bish]] . Maureen ayimba era omuziki gwe guzze gulagibwa ku ttivvi za East Africa (Channel 5) okuva e Tanzania kw’ogatta WBS, ttivvi y'obwannyini eyasooka mu Yuganda eyatandika mu 1999 kyokka n’etundibwa ne bagiguza omugagga w’e Zimbabwe Strive Masiyiwa (Kwese Sports) mu 2016. Abadde akola nga unit production manager ku firimu ezimu era nga yaliko assistant location manager ku FESPACO firimu eyawangula engule [[:en:The_Mercy_of_the_Jungle|eya The Mercy of the Jungle]] <ref>https://www.moviefone.com/movie/the-mercy-of-the-jungle/Hp0Aed5Kc8aEdgitBKFjF6/credits/</ref> eyatendekebwa Joel Karekezi mu 2017. Nga 6 September 2019, emboozi ye gye yatuuma The Reel mw’abuliza abantu mu mulimu gwa firimu yatandika okulagibwa ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Uganda Broadcasting Corporation]] (UBC TV), omukutu gwa Uganda ogw’eggwanga. Ye yatondawo era pulodyusa wa pulogulaamu eno ey’eddakiika 30. Mu mwaka gwe gumu, yalagirira era n’akola omuzannyo gwa TV ogwatuumibwa ''The Office'' ogwasooka okulagibwa ku Top Television mu kiseera ky’omuggalo gwa COVID-19 mu Uganda.
== Ebiwandiiko ebikozesedwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Maureen Nankya at IMDb
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
e08kae6rojgihnn6y52plegi2fxasc7
Christine Lanyero Awany
0
12788
60713
56449
2026-07-11T01:50:14Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60713
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Lanyero Awany''', era amanyiddwa nga '''Mego Larem''', [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi. Mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okwa 2026]], yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng'omubaka w'omukyala mu [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]. Yalondebwa ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] okumala ekisanja 2026–2031 n'obululu 12,715 nga bwe kyakakasibwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Jwee |first=Wilfred Lamony |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Awany announced Nwoya Woman MP as EC cancels results in two polling stations |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/awany-announced-nwoya-woman-mp-as-ec-cancels-NV_226399_022026 |access-date=2026-02-05 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-02-09 |title=People love me because I am a freedom fighter |url=https://thepubliclensug.com/2024/02/09/people-love-me-because-i-am-a-freedom-fighter/ |access-date=2026-02-05 |website=The Public Lens}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mego Larem clinches NRM Woman MP flag in Nwoya with landslide victory |url=https://www.thekampalareport.com/latest/2025071952426/mego-larem-clinches-nrm-woman-mp-flag-in-nwoya-with-landslide-victory.html |website=The Kampala Report}}</ref>
== Ebyemabega ==
Era munnabizinensi mu Disitulikiti y'e Nwoya. Emirandira gy’amaka ge gyegase n’ekika kya Patira, gy’abadde akkirizza mu lujjudde nti yafuna emikisa egy’ennono mu biseera bye eby’obufuzi. Akwatagana n’eby’entambula n’okusembeza abagenyi. <ref>{{Cite web |date=2025-06-29 |title=Uganda: Thousands NRM Supporters Celebrated Chiestine Lanyero Awany Offical{{sic |nolink=yes}} Party Campaign |url=https://www.oyengyeng.com/brea/ |access-date=2026-02-05 |website=oyengyeng}}</ref> <ref name=":0"/>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
* [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[:en:Ugandan_politics|Ebyobufuzi bya Uganda]]
* [[Kwizera Eudia]]
* [[Lanyero Sarah Ochieng]]
* [[Sharon Balmoi Laker]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.ec.or.ug/election/results Akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda – Ebyava mu kulonda mu butongole]
* [https://web.archive.org/web/20260418072955/https://nwoya.go.ug/ Profile ya Disitulikiti y'e Nwoya (Gavumenti ya Uganda)]
bxrxoj2rnee32o455girrgnfe2ulyuq
Rose Nakasi
0
12802
60305
52892
2026-07-10T16:13:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60305
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Nakasi''' (yazaalibwa 1988) Munnayuganda munnassaayansi wa kompyuta, musomesa ku yunivasite era omunoonyereza ku artificial intelligence ku Makerere Yunivasite ne Makerere AI Health Lab. <ref name=":0">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/healthy-living/dr-nakasi-using-ai-to-transform-healthcare-4591054 "Dr Nakasi using AI to transform healthcare]". ''Monitor''. 2024-04-15. Retrieved 2025-04-24.</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2022-07-01 |title=I will use artificial intelligence to address health challenges – Dr Nakasi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-will-use-artificial-intelligence-to-address-health-challenges--3866360 |access-date=2025-04-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2025-04-09 |title=Dr. Rose Nakasi - Africa Artificial Intelligence Summit |url=https://aiafricasummit.com/team/dr-rose-nakasi/ |access-date=2025-04-24 |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Rose Nakasi – Makerere University College of Computing & Information Sciences (CoCIS) |url=https://cocis.mak.ac.ug/faculty/information-technology/rose-nakasi/ |access-date=2025-04-24 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'okosoma ==
Nakasi alina diguli eyookubiri ne [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Computer_science|Computer science]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere yunivasite]] nga yagisomera ku sikaala ya [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Swedish International Development Cooperation Agency (SIDA)]] wansi w'enteekateeka ya TSEED. Diguli ye eyasooka yali mu Mathimatics and Computing okuva ku [[Busitema University|Busitema]] yunivasite gye yeegattako mu 2006. Yakuguka mu artificial intelligence, [[:en:Machine_learning|Machine Learning]], [[:en:Machine_learning|Computational Mathematics]] ne Modeling ne Health Informatics. <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> <ref name=":3"/> <ref name=":4">{{Cite web |title=Rose Nakasi IEEE Xplore Author profile |url=https://ieeexplore.ieee.org/author/37088450010 |access-date=2025-04-24 |website=ieeexplore.ieee.org}}</ref>
== Emirimu ==
Nakasi yakolako ng’omusomesa ku [[Busitema University|Busitema]] yunivasite mu bbanguliro lya kompyuta. Ayambako mu kunoonyereza ku Makerere yunivasite ku Department of information Technology gy'akolera nga akulira Makerere Artificial Intelligence Health Lab. <ref name=":13">{{Cite web |date=2022-07-01 |title=I will use artificial intelligence to address health challenges – Dr Nakasi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-will-use-artificial-intelligence-to-address-health-challenges--3866360 |access-date=2025-04-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nakasi mmemba mu kibiina kya [[:en:Data_Science_Africa|Data Science Africa]] . Ye ssentebe wa ITU/WHO/WIPO Topic Group “AI based detection of Malaria” wansi wa Global Initiative AI for Health (GI-AI4H). Nakasi ayagala nnyo okunoonyereza ku Artificial n'okutondawo ebintu ebiyinza okugonjoola okusoomoozebwa mu byobulamu ebitali bya buseere.<ref name=":0"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref name=":1"/> <ref name=":4"/> <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=2022/12/15/interview-with-rose-nakasi-using-machine-learning-and-smartphones-to-help-diagnose-malaria/ |url=https://aihub.org/2022/12/15/interview-with-rose-nakasi-using-machine-learning-and-smartphones-to-help-diagnose-malaria/ |website=aihub.org}}</ref>
Nakasi y'akulira pulojekiti ya Lacuna SRMH ne Mak Ocular, pulojekiti evujjirirwa Google eyambako mu nzuula y'omusujja gw'ensiri, akafuba ne kookolo w’omumwa gwa nnabaana. <ref>{{Cite web |last=Proscovia |first=Nabatte |date=2023-09-13 |title=Google invests US$1.5M in Mak Ocular: An AI Automated Mobile Microscopic Diagnosis of Malaria, Cancer & Tuberculosis |url=https://news.mak.ac.ug/2023/09/google-invests-us1-5m-in-mak-ocular-an-ai-automated-mobile-microscopic-diagnosis-of-malaria-cancer-tuberculosis/ |access-date=2025-04-28 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250522221510/https://news.mak.ac.ug/2023/09/google-invests-us1-5m-in-mak-ocular-an-ai-automated-mobile-microscopic-diagnosis-of-malaria-cancer-tuberculosis/ |url-status=dead }}</ref> Ye munoonyereza omukulu owa pulojekiti ya NIH DS-I Malaria wansi wa DS-I Africa, kaweefube w’okuzuula omusujja gw'ensiri n'okugwenganga obulungi.<ref name=":0"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |last=Musinguzi |first=John |date=2023-09-20 |title=Ugandan microscopic diagnosis project wins Google's Shs 5.58bn grant |url=https://observer.ug/news/ugandan-microscopic-diagnosis-project-wins-google-s-shs-5-58bn-grant/ |access-date=2025-04-24 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref name=":1"/>
== By'awandiise ==
* Explainable AI for Transparent and Trustworthy Tuberculosis Diagnosis: From Mere Pixels to Actionable Insights.<ref name=":52">{{Cite web |title=Rose Nakasi Author details |url=https://journals.eanso.org/index.php/eajit/search/authors/view?firstName=Nakasi&middleName=&lastName=Rose&affiliation=Makerere%20University&country=UG |access-date=2025-04-24 |website=East African Journal of Information Technology |language=en-US}}</ref>
* AI Methods and Algorithms for Diagnosis of Intestinal Parasites: Applications, Challenges and Future Opportunities.<ref name=":5">{{Cite web |title=Rose Nakasi Author details |url=https://journals.eanso.org/index.php/eajit/search/authors/view?firstName=Nakasi&middleName=&lastName=Rose&affiliation=Makerere%20University&country=UG |access-date=2025-04-24 |website=East African Journal of Information Technology |language=en-US}}</ref>
* Machine Vision Intelligence Using Layer-Wise Relevance Backward Propagation For Breast Cancer Diagnosis.<ref name=":42">{{Cite web |title=Rose Nakasi IEEE Xplore Author profile |url=https://ieeexplore.ieee.org/author/37088450010 |access-date=2025-04-24 |website=ieeexplore.ieee.org}}</ref>
* A Review on Automated Detection and Assessment of Fruit Damage Using Machine Learning.<ref name=":43">{{Cite web |title=Rose Nakasi IEEE Xplore Author profile |url=https://ieeexplore.ieee.org/author/37088450010 |access-date=2025-04-24 |website=ieeexplore.ieee.org}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Nakasi mufumbo eri Tony Galandi Kire era nga balina abaana bana. <ref name=":12">{{Cite web |date=2022-07-01 |title=I will use artificial intelligence to address health challenges – Dr Nakasi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-will-use-artificial-intelligence-to-address-health-challenges--3866360 |access-date=2025-04-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Soma ne ==
* Kwatsi Alibaruho nga bwe kiri
* Venansius Baryamureeba, omuwandiisi w’ebitabo
* [[Brian Mushana Kwesiga]]
* [[Rosemary Kisembo]]
* [[Aminah Zawedde]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
b8pvsnxe230y6x7yjew5ntqhqlqpxho
60511
60305
2026-07-10T16:30:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60511
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Nakasi''' (yazaalibwa 1988) Munnayuganda munnassaayansi wa kompyuta, musomesa ku yunivasite era omunoonyereza ku artificial intelligence ku Makerere Yunivasite ne Makerere AI Health Lab. <ref name=":0">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/healthy-living/dr-nakasi-using-ai-to-transform-healthcare-4591054 "Dr Nakasi using AI to transform healthcare]". ''Monitor''. 2024-04-15. Retrieved 2025-04-24.</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2022-07-01 |title=I will use artificial intelligence to address health challenges – Dr Nakasi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-will-use-artificial-intelligence-to-address-health-challenges--3866360 |access-date=2025-04-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2025-04-09 |title=Dr. Rose Nakasi - Africa Artificial Intelligence Summit |url=https://aiafricasummit.com/team/dr-rose-nakasi/ |access-date=2025-04-24 |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Rose Nakasi – Makerere University College of Computing & Information Sciences (CoCIS) |url=https://cocis.mak.ac.ug/faculty/information-technology/rose-nakasi/ |access-date=2025-04-24 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'okosoma ==
Nakasi alina diguli eyookubiri ne [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Computer_science|Computer science]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere yunivasite]] nga yagisomera ku sikaala ya [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Swedish International Development Cooperation Agency (SIDA)]] wansi w'enteekateeka ya TSEED. Diguli ye eyasooka yali mu Mathimatics and Computing okuva ku [[Busitema University|Busitema]] yunivasite gye yeegattako mu 2006. Yakuguka mu artificial intelligence, [[:en:Machine_learning|Machine Learning]], [[:en:Machine_learning|Computational Mathematics]] ne Modeling ne Health Informatics. <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> <ref name=":3"/> <ref name=":4">{{Cite web |title=Rose Nakasi IEEE Xplore Author profile |url=https://ieeexplore.ieee.org/author/37088450010 |access-date=2025-04-24 |website=ieeexplore.ieee.org}}</ref>
== Emirimu ==
Nakasi yakolako ng’omusomesa ku [[Busitema University|Busitema]] yunivasite mu bbanguliro lya kompyuta. Ayambako mu kunoonyereza ku Makerere yunivasite ku Department of information Technology gy'akolera nga akulira Makerere Artificial Intelligence Health Lab. <ref name=":13">{{Cite web |date=2022-07-01 |title=I will use artificial intelligence to address health challenges – Dr Nakasi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-will-use-artificial-intelligence-to-address-health-challenges--3866360 |access-date=2025-04-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nakasi mmemba mu kibiina kya [[:en:Data_Science_Africa|Data Science Africa]] . Ye ssentebe wa ITU/WHO/WIPO Topic Group “AI based detection of Malaria” wansi wa Global Initiative AI for Health (GI-AI4H). Nakasi ayagala nnyo okunoonyereza ku Artificial n'okutondawo ebintu ebiyinza okugonjoola okusoomoozebwa mu byobulamu ebitali bya buseere.<ref name=":0"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref name=":1"/> <ref name=":4"/> <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=2022/12/15/interview-with-rose-nakasi-using-machine-learning-and-smartphones-to-help-diagnose-malaria/ |url=https://aihub.org/2022/12/15/interview-with-rose-nakasi-using-machine-learning-and-smartphones-to-help-diagnose-malaria/ |website=aihub.org}}</ref>
Nakasi y'akulira pulojekiti ya Lacuna SRMH ne Mak Ocular, pulojekiti evujjirirwa Google eyambako mu nzuula y'omusujja gw'ensiri, akafuba ne kookolo w’omumwa gwa nnabaana. <ref>{{Cite web |last=Proscovia |first=Nabatte |date=2023-09-13 |title=Google invests US$1.5M in Mak Ocular: An AI Automated Mobile Microscopic Diagnosis of Malaria, Cancer & Tuberculosis |url=https://news.mak.ac.ug/2023/09/google-invests-us1-5m-in-mak-ocular-an-ai-automated-mobile-microscopic-diagnosis-of-malaria-cancer-tuberculosis/ |access-date=2025-04-28 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2025-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250522221510/https://news.mak.ac.ug/2023/09/google-invests-us1-5m-in-mak-ocular-an-ai-automated-mobile-microscopic-diagnosis-of-malaria-cancer-tuberculosis/ |url-status=dead }}</ref> Ye munoonyereza omukulu owa pulojekiti ya NIH DS-I Malaria wansi wa DS-I Africa, kaweefube w’okuzuula omusujja gw'ensiri n'okugwenganga obulungi.<ref name=":0"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |last=Musinguzi |first=John |date=2023-09-20 |title=Ugandan microscopic diagnosis project wins Google's Shs 5.58bn grant |url=https://observer.ug/news/ugandan-microscopic-diagnosis-project-wins-google-s-shs-5-58bn-grant/ |access-date=2025-04-24 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref name=":1"/>
== By'awandiise ==
* Explainable AI for Transparent and Trustworthy Tuberculosis Diagnosis: From Mere Pixels to Actionable Insights.<ref name=":52">{{Cite web |title=Rose Nakasi Author details |url=https://journals.eanso.org/index.php/eajit/search/authors/view?firstName=Nakasi&middleName=&lastName=Rose&affiliation=Makerere%20University&country=UG |access-date=2025-04-24 |website=East African Journal of Information Technology |language=en-US}}</ref>
* AI Methods and Algorithms for Diagnosis of Intestinal Parasites: Applications, Challenges and Future Opportunities.<ref name=":5">{{Cite web |title=Rose Nakasi Author details |url=https://journals.eanso.org/index.php/eajit/search/authors/view?firstName=Nakasi&middleName=&lastName=Rose&affiliation=Makerere%20University&country=UG |access-date=2025-04-24 |website=East African Journal of Information Technology |language=en-US}}</ref>
* Machine Vision Intelligence Using Layer-Wise Relevance Backward Propagation For Breast Cancer Diagnosis.<ref name=":42">{{Cite web |title=Rose Nakasi IEEE Xplore Author profile |url=https://ieeexplore.ieee.org/author/37088450010 |access-date=2025-04-24 |website=ieeexplore.ieee.org}}</ref>
* A Review on Automated Detection and Assessment of Fruit Damage Using Machine Learning.<ref name=":43">{{Cite web |title=Rose Nakasi IEEE Xplore Author profile |url=https://ieeexplore.ieee.org/author/37088450010 |access-date=2025-04-24 |website=ieeexplore.ieee.org}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Nakasi mufumbo eri Tony Galandi Kire era nga balina abaana bana. <ref name=":12">{{Cite web |date=2022-07-01 |title=I will use artificial intelligence to address health challenges – Dr Nakasi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-will-use-artificial-intelligence-to-address-health-challenges--3866360 |access-date=2025-04-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Soma ne ==
* Kwatsi Alibaruho nga bwe kiri
* Venansius Baryamureeba, omuwandiisi w’ebitabo
* [[Brian Mushana Kwesiga]]
* [[Rosemary Kisembo]]
* [[Aminah Zawedde]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
48s5w16000654q2lez9tsuejl7squae
Prosperous Nankindu Kavuma
0
12803
60277
46548
2026-07-10T16:07:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60277
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Prosperous Nankindu Kavuma''' musomesa, munoonyereza, era muwandiisi. <ref name=":04">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> Yaliko minisita w'embeera z'abantu ne ofiisi ya Nnaabagereka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . <ref>{{Cite web |date=2023-08-02 |title=Kabaka Mutebi reshuffles cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-mutebi-reshuffles-cabinet-4323846 |access-date=2025-04-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-08-02 |title=Kabaka Mutebi reshuffles cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-mutebi-reshuffles-cabinet-4323846 |access-date=2025-04-01 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma ==
Alina PhD mu byennimi okuva ku [[:en:University_of_the_Western_Cape|University of Western Cape,]] South Africa, diguli eyookubiri mu Language and Literature Education okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere yunivasite]], [[Yuganda|Uganda]] ne diguli esooka eya Bachelor of Arts in Education okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere yunivasite]], Uganda. <ref name=":23">{{Cite web |title=Cv Prosperous 2017 |url=https://www.scribd.com/document/807222284/Cv-Prosperous-2017 |access-date=2025-04-01 |website=Scribd |language=en}}</ref> <ref name=":03">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> [[:en:Advanced_Level|Siniya eyoomukaaga]] yagituulita ku St. Joseph's SS Kakindu ate nga [[:en:Ordinary_Level|siniya eyookuna]] yagituulira ku Mityana SS Namukozi e [[:en:Mityana|Mityana]], Uganda.<ref name=":22">{{Cite web |title=Cv Prosperous 2017 |url=https://www.scribd.com/document/807222284/Cv-Prosperous-2017 |access-date=2025-04-01 |website=Scribd |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Wakati wa 2019 ne 2023 Nankindu yaliko minisita mu kabineeti y'[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] avunaanyizibwa ku mbeera z'abantu ne ofiisi ya [[:en:Nnaabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Bwe yali tannalondebwa mu kifo ekyo, okuva mu 2016 okutuuka mu 2019, yaliko Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza.<ref name=":05">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> <ref name=":12">{{Cite web |date=8 August 2023 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/dr-prosperous-nankindu-akwasizza-cotlida-naka-BUK_139303 |access-date=2025-04-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=bugandauk.com – Oweek. Nankindu hands office to the new minister |url=https://bugandauk.com/en/news/buganda-news/oweek-nankindu-hands-office-to-the-new-minister |access-date=2025-04-01 |website=bugandauk.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=You always set the pace –Owek. Dr.Prosperous Nankindu – Buganda Royal Institute |url=https://bribte.ac.ug/2022/04/22/you-always-set-the-pace-owek-dr-prosperous-nankindu/ |access-date=2025-04-01 |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> Atuuka ku bukiiko obw'enjawulo era mmemba ku bukiiko obw'ekikugu nga [[:en:British_Association_for_International_and_Comparative_Education|British Association for International and Comparative Education]] (BAICE) n'aka [[:en:International_Literacy_Association|International Literacy Association]] (ILA).<ref name=":02">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref>
Yali musomesa mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo yunivasite]], omusomesa ow’ekikugu mu University of Western Cape mu bbanguliro ly'ebyennini, muyambi w’omusomesa avunaanyizibwa ku kusomesa abasomesa [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo Yunivasite]] . Yasomesaako ku SOS Hermann Gmeinner Schools Kakiri, ku pulayimale ne siniya, ne ku Bombo Army Secondary School e Bombo. <ref name=":24">{{Cite web |title=Cv Prosperous 2017 |url=https://www.scribd.com/document/807222284/Cv-Prosperous-2017 |access-date=2025-04-01 |website=Scribd |language=en}}</ref>
== By'awandiise ==
* {{Cite journal |last=Oosterom |first=Marjoke |last2=Namuggala |first2=Victoria |last3=Nankindu |first3=Prosperous |date=2023 |title=Workplace sexual harassment as a feature of precarious work in Uganda's agro-processing factories: "Mince your words and watch yourself" |journal=Development Policy Review |volume=41 |issue=4 |doi=10.1111/dpr.12695 |issn=0950-6764}}
* Institute of Development Studies; Oosterom, Marjoke; Huq, Lopita; Namuggala, Victoria Flavia; Nazneen, Sohela; Nankindu, Prosperous; Sultan, Maheen; Sultana, Asifa; Azim, Firdous (7 June 2022). The Gendered Price of Precarity: Voicing and Challenging Workplace Sexual Harassment (Report). doi:10.19088/ids.2022.030
== Laba ne ==
* [[Cotilda Nakate Kikomeko]]
* [[Joyce Nabbosa Ssebugwawo|Joyce Nabbosa Ssebugwawo omusajja omulala]]
* [[Sylvia Nagginda|Nnabagereka Sylvia owa Buganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
349j1nfly7qg189tc7lqewt0ux7hj1f
60488
60277
2026-07-10T16:27:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60488
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Prosperous Nankindu Kavuma''' musomesa, munoonyereza, era muwandiisi. <ref name=":04">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> Yaliko minisita w'embeera z'abantu ne ofiisi ya Nnaabagereka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . <ref>{{Cite web |date=2023-08-02 |title=Kabaka Mutebi reshuffles cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-mutebi-reshuffles-cabinet-4323846 |access-date=2025-04-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-08-02 |title=Kabaka Mutebi reshuffles cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-mutebi-reshuffles-cabinet-4323846 |access-date=2025-04-01 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma ==
Alina PhD mu byennimi okuva ku [[:en:University_of_the_Western_Cape|University of Western Cape,]] South Africa, diguli eyookubiri mu Language and Literature Education okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere yunivasite]], [[Yuganda|Uganda]] ne diguli esooka eya Bachelor of Arts in Education okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere yunivasite]], Uganda. <ref name=":23">{{Cite web |title=Cv Prosperous 2017 |url=https://www.scribd.com/document/807222284/Cv-Prosperous-2017 |access-date=2025-04-01 |website=Scribd |language=en}}</ref> <ref name=":03">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> [[:en:Advanced_Level|Siniya eyoomukaaga]] yagituulita ku St. Joseph's SS Kakindu ate nga [[:en:Ordinary_Level|siniya eyookuna]] yagituulira ku Mityana SS Namukozi e [[:en:Mityana|Mityana]], Uganda.<ref name=":22">{{Cite web |title=Cv Prosperous 2017 |url=https://www.scribd.com/document/807222284/Cv-Prosperous-2017 |access-date=2025-04-01 |website=Scribd |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Wakati wa 2019 ne 2023 Nankindu yaliko minisita mu kabineeti y'[[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] avunaanyizibwa ku mbeera z'abantu ne ofiisi ya [[:en:Nnaabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Bwe yali tannalondebwa mu kifo ekyo, okuva mu 2016 okutuuka mu 2019, yaliko Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza.<ref name=":05">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> <ref name=":12">{{Cite web |date=8 August 2023 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/dr-prosperous-nankindu-akwasizza-cotlida-naka-BUK_139303 |access-date=2025-04-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=bugandauk.com – Oweek. Nankindu hands office to the new minister |url=https://bugandauk.com/en/news/buganda-news/oweek-nankindu-hands-office-to-the-new-minister |access-date=2025-04-01 |website=bugandauk.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=You always set the pace –Owek. Dr.Prosperous Nankindu – Buganda Royal Institute |url=https://bribte.ac.ug/2022/04/22/you-always-set-the-pace-owek-dr-prosperous-nankindu/ |access-date=2025-04-01 |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref> Atuuka ku bukiiko obw'enjawulo era mmemba ku bukiiko obw'ekikugu nga [[:en:British_Association_for_International_and_Comparative_Education|British Association for International and Comparative Education]] (BAICE) n'aka [[:en:International_Literacy_Association|International Literacy Association]] (ILA).<ref name=":02">{{Cite web |date=1 April 2025 |title=department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url=https://fah.kyu.ac.ug/departments/department-of-languages-communication/dr-prosperous-nankindu-phd/ |url-status=dead |website=fah.kyu.ac.ug}}</ref>
Yali musomesa mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo yunivasite]], omusomesa ow’ekikugu mu University of Western Cape mu bbanguliro ly'ebyennini, muyambi w’omusomesa avunaanyizibwa ku kusomesa abasomesa [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo Yunivasite]] . Yasomesaako ku SOS Hermann Gmeinner Schools Kakiri, ku pulayimale ne siniya, ne ku Bombo Army Secondary School e Bombo. <ref name=":24">{{Cite web |title=Cv Prosperous 2017 |url=https://www.scribd.com/document/807222284/Cv-Prosperous-2017 |access-date=2025-04-01 |website=Scribd |language=en}}</ref>
== By'awandiise ==
* {{Cite journal |last=Oosterom |first=Marjoke |last2=Namuggala |first2=Victoria |last3=Nankindu |first3=Prosperous |date=2023 |title=Workplace sexual harassment as a feature of precarious work in Uganda's agro-processing factories: "Mince your words and watch yourself" |journal=Development Policy Review |volume=41 |issue=4 |doi=10.1111/dpr.12695 |issn=0950-6764}}
* Institute of Development Studies; Oosterom, Marjoke; Huq, Lopita; Namuggala, Victoria Flavia; Nazneen, Sohela; Nankindu, Prosperous; Sultan, Maheen; Sultana, Asifa; Azim, Firdous (7 June 2022). The Gendered Price of Precarity: Voicing and Challenging Workplace Sexual Harassment (Report). doi:10.19088/ids.2022.030
== Laba ne ==
* [[Cotilda Nakate Kikomeko]]
* [[Joyce Nabbosa Ssebugwawo|Joyce Nabbosa Ssebugwawo omusajja omulala]]
* [[Sylvia Nagginda|Nnabagereka Sylvia owa Buganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
6aykzwfqde5994hea8t51kuc549v2v3
Evelyn Namara
0
12824
60448
47107
2026-07-10T16:14:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60448
wikitext
text/x-wiki
'''Evelyn Namara''' Munnayuganda omukugu mu tekinologiya, [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi wa]] tekinologiya, era [[:en:Corporate_executive|akulira amakampuni]] . Ye mutandisi wa kkampuni ya Vouch Digital eyatandikibwawo mu 2015. <ref name=":0"/> <ref name=":1">This reference is used 6 times on this page.</ref> <ref name=":2"/> <ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Nakiyemba's leap from day job to a tech programmer |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/nakiyemba-s-leap-from-day-job-to-a-tech-programmer-1850244 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Namara akola nga [[:en:Non-executive_director|dayirekita atali mukulu]] ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda]], [[MTN Uganda|MTN]] Mobile Money Uganda Limited, ne [[:en:Village_Enterprise|Village Enterprise]] . Yafuna okusiimibwa nga Munnayuganda eyasooka okufuna engule ya [[:en:AnitaB.org|Anita Borg]] Change Agent Award mu October 2012. <ref name=":7"/><ref name=":8"/> Ye mutandisi wa Innovate Uganda. <ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Women we celebrate in 2017 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/women-we-celebrate-in-2017-1729932 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=African School on Internet Governance 2016: A multidimensional, mind-stretching and enriching experience {{!}} Association for Progressive Communications |url=https://www.apc.org/en/news/african-school-internet-governance-2016-multidimen |access-date=2024-04-05 |website=www.apc.org}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Namara yazaalibwa mu maka g’abaana bana, nga ye muwala yekka mu baganda be abasatu. <ref name=":9">{{Cite web |last=Mulupi |first=Dinfin |date=2014-03-11 |title=Women in Africa need 'a tough skin' to succeed in the tech industry |url=https://www.howwemadeitinafrica.com/women-in-africa-need-a-tough-skin-to-succeed-in-the-tech-industry/36477/ |access-date=2024-04-05 |website=How we made it in Africa |language=en-US}}</ref>
Alina diguli ye esooka mu sayaansi ne kompyuuta okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]]. <ref name=":2"/><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12"/> Namara era yafuna Dipuloma mu Bizinensi eziwangaala n’obukulembeze obw’obuvunaanyizibwa, ng’essira aliteeka ku kunoonyereza ku buwangaazi, okuva mu The Swedish Institute Management Program (SIMP). <ref name=":6" /><ref name=":12" />
Namara alina dipulooma mu by’amawulire okuva mu ssetendekero mu uaganda erya mawulire ne nkolagana muby'okumutimbagano, <ref name=":1"/><ref name=":7"/> era gyeyafunira ne satifikeeti ye eya [[:en:Cisco_Certified_Network_Associate|Cisco Certified Network Associate]] (CCNA).
Enkulaakulana ye ey'ekikugu mulimu okutendekebwamu mpeereza z'omutimbagano ezisobola okulinnyisibwa n'enkola ya Scalable Network Infrastructure ekwasaganyizibwa ekibiina kya The African Network Operators Group (AfNOG). <ref name=":7"/><ref name=":8"/>
Mu 2013, Namara yalondebwa nga East Africa Regional Fellow mu nteekateeka ya Acumen Fund East Africa Fellows Program. <ref name=":8">{{Cite web |title=Evelyn Namara: Tech has no gender! - TECHHER |url=https://techherng.com/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |language=en-US}}</ref> Yagenda mu nteekateeka ya [[:en:INSEAD|INSEAD]] ey’okutandikawo emirimu gy’abantu (ISEP) mu 2018. <ref name=":6"/><ref name=":12"/>
Namara yeetaba nga IDEX Global Fellow mu IDEX Accelerator Global Fellows Program mu 2015. <ref name=":7">{{Cite web |last=DomínguezMunllonch |first=Montse |date=2021-05-19 |title=Female Entrepreneurs : Evelyn Namara |url=https://www.coachabilityfoundation.org/post/female-entrepreneurs-evelyn-namara |access-date=2024-04-05 |website=www.coachabilityfoundation.org}}</ref> <ref name=":8"/> Mu March 2017, yali munne [[:en:ICANN|mu ICANN]] 58. <ref name=":6">{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://ug.kcbgroup.com/about-us/our-leaders#bod-8 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240405131541/https://ug.kcbgroup.com/about-us/our-leaders |archive-date=2024-04-05 |access-date=2024-04-05 |website=KCB Bank Uganda}}</ref> <ref name=":12"/>
Mu 2020, Namara yali mu nteekateeka ya FORTUNE-UN Department of State Department of State Global Women’s Mentoring Program. <ref name=":10">{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://www.vitalvoices.org/mentee/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |website=Vital Voices |language=en-US}}</ref>
Mu mulimu gwe ogwasooka mwalimu okutendekebwa mu One2Net, gye yakugukira mu kukola pulogulaamu [[:en:Unix|za UNIX]] . <ref name=":1"/>
== Omulimu ==
Mu 2006, Namara yali omu ku bakyala abaatandikawo Kkampuni ya LinuxChix Africa Kati etekyaliwo.<ref name=":8"/> Era ye mmemba eyatandikawoekibiina kkya Girl Geek Kampala.<ref name=":8" /><ref name=":9"/>
Okuva mu 2015, Namara y’abadde akulira kkampuni ya Vouch Digital era omutandisi. <ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":11"/><ref name=":12"/>
Emabegako, Namara yakolako nga systems administrator mu Orange Uganda Limited okuva mu 2008 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Citation|last1=Stanwick|first1=Peter A.|title=Suppliers, governments, and NGOs|date=2020-08-09|work=Corporate Sustainability Leadership|pages=182–205|url=http://dx.doi.org/10.4324/9781351024983-8|access-date=2024-04-05|place=First Edition. {{!}} New York : Routledge, 2020.|publisher=Routledge|isbn=978-1-351-02498-3|last2=Stanwick|first2=Sarah D.|doi=10.4324/9781351024983-8|url-access=subscription}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-03 |title=Taking digital payments to the last mile |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/taking-digital-payments-to-the-last-mile--1865298 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma lwa kino, yaweereza nga Country Director for Solar Sister, ekitongole ekyali kissa essira ku kugaba amataala g’enjuba eri abakyala b’omu byalo abatalina masannyalaze, okuva mu 2011 okutuuka mu 2013.<ref name=":11"/> <ref name=":1" /><ref>{{Cite web |last=sqoopadmin |date=2013-10-18 |title=Quick CV: Evelyn Namara – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201310/columnists/my-cv/quick-cv-evelyn-namara.html |access-date=2024-04-05 |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12">{{Cite web |last=Kyamutetera |first=Muhereza |date=2023-07-07 |title=The 111 women at the heart of Uganda's banking industry |url=https://www.ceo.co.ug/the-111-women-at-the-heart-of-ugandas-banking-industry/ |access-date=2024-04-05 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref>
Mu 2014, Namara yaliko ekifo kya Regional Manager for East Africa mu Beyonic Inc. <ref>{{Cite web |last=Bambino |first=Roger |date=2014-05-19 |title=The 2014 Annual Communication Innovation Awards in Pictures |url=https://techjaja.com/the-2014-annual-communication-innovation-awards-in-pictures/ |access-date=2024-04-05 |website=Techjaja |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12"/> Okuva mu January okutuuka mu June 2015, yali Implementation Manager for Blended Learning mu Wings Learning Centres.
Namara yaweereza ng’omubaka mu lukiiko lw’amawanga amagatte olufuga yintaneeti mu Brazil mu November 2015, ng’akiikirira ekibiina kya yintaneeti. Omulimu guno yaguzzeemu mu lukiiko lwa 2016 mu Mexico.<ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref>{{Cite web |date=31 August 2016 |title=Evelyn Namara: Don't wait until you have the perfect product – She Leads Africa |url=https://sheleadsafrica.org/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |language=en-US}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://a4ai.org/profile/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |website=Alliance for Affordable Internet |language=en-US |archive-date=2024-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240405152249/https://a4ai.org/profile/evelyn-namara/ |url-status=dead }}</ref>
Yaliko omumyuka wa Ssentebe w’ekibiina kya ICT Association of Uganda okuva mu January 2016 okutuuka mu October 2016. Oluvannyuma, okuva mu November 2016 okutuuka mu March 2018, Namara yakwasaganya emirimu mu buvanjuba bwa Afrika eri ekibiina kya Africa Civil Society on Information Society (ACSIS). Era yaweereza nga Policy Outreach fellow mu [[:en:Internet_Society|Internet Society]] okuva mu 2017 okutuuka mu 2018.
Okuva mu 2017 okutuuka mu 2019, Namara yali mubaka wa nsi yonna mu kitongole kya IAMTHECODE foundation era yawaayo nga ttiimu ku Bridge17.org. Yakola nga Maneja w’ebibiina ebikwatagana n’abantu n’ebibiina ebifaayo eby’enjawulo mu [[:en:Internet_Society|kibiina kya yintaneeti]] okuva mu 2018 okutuuka mu 202.<ref>{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://www.internetsociety.org/author/namara/ |access-date=2024-04-05 |website=Internet Society |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12"/>
Namara yeegatta ku [[:en:Alliance_for_Affordable_Internet|kibiina kya Alliance for Affordable Internet]] (A4AI) nga Project Manager era Omunoonyereza, ng’aweereza okuva mu November 2021 okutuuka mu October 2022.<ref name=":6"/><ref name=":13"/><ref name=":12"/>
Okuva mu October 2021, Namara abadde Dayirekita eyeetongodde atali mukulu mu kkampuni ya MTN Mobile Money Uganda Limited (okuva mu 2024).<ref name=":6"/><ref name=":12"/> Mu 2022, yalondebwa nga Independent Non-Executive Director ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda]] . <ref name=":6" /> Era aweereza ku lukiiko oluwabula mu Refactory<ref name=":6" /><ref name=":12" /> era mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Village_Enterprise|Village Enterprise]] .
Mu Global Digital Inclusion Partnership, Namara yaliko Senior Partnerships Manager & Researcher okuva mu December 2022 okutuuka mu January 2024. Mu January 2024, yakuzibwa n’afuulibwa Senior Programs Manager.<ref name=":11">{{Cite web |date=2023-03-03 |title=I am Generation Equality – Evelyn Namara |url=https://africa.unwomen.org/en/stories/i-am-generation-equality/2023/03/i-am-generation-equality-evelyn-namara |access-date=2024-04-05 |website=UN Women – Africa |language=en}}</ref>
Namara era abaddeko ky'akola ng'omutendesi era musomesa mu kibiina kya The Africa Network Operators Group (AfNOG) ne AfCHIX.<ref name=":11"/><ref name=":6"/><ref name=":8"/><ref name=":12"/> Yali ssentebe w'akakiiko akasunsula engule ya Change Agent ABIE Award.<ref name=":10"/>
== Okutandikawo kkampuni ekakasa nti ebifulumizibwa ku mutimbagano biri ku mulembe ==
Olugendo lwa Namara olw’okutandikawo emirimu mu tekinologiya lwe lwamutuusa ku The Innovation Village. Mu 2015, yeegatta ku ttiimu eyali egenderera okukola omukutu okukendeeza ku mivuyo n’obuli bw’enguzi mu kugaba [[:en:Aid|obuyambi]] bw’ensi yonna n’obuyambi okuva mu bitongole ebiyamba abantu, ng’essira aliteeka ku kwongera obwerufu mu nkola z’okugula n’okugaba. <ref name=":0"/> <ref name=":2"/>
Omukisa gwajjawo ekitongole ky’enkulaakulana bwe kyafuba okugaba emirimu egy’ebweru okutondawo enkola ey’okulondoola n’okutuusa eddembe eri abo abafuna ssente mu mayiro esembayo. Namara yaweebwa omulimu gwa pulojekiti eno, n’aweebwa ssente mu kusooka okuteekebwamu ddoola 25,000 okuva mu kibiina, era n’aweebwa ekiseera kya mwezi gumu. <ref name=":2"/> Yakuŋŋaanya ttiimu, era bonna awamu ne bakola enteekateeka y’enkola ya bbaluwa ez’ebyuma bikalimagezi eyategekebwa okugabanya eddembe, ebintu, n’obuweereza. <ref name=":0"/><ref name=":2" />
Mu 2016, Namara ne ttiimu ye baakola prototype yaabwe eyasooka, oluvannyuma eyassibwa mu nkola ne Mercy Corps ku pulojekiti mu Northern Karamoja. <ref name=":2"/> Vouch Digital era yakolagana n’ebibiina by’obwannakyewa ebirala eby’ensi yonna, omuli Catholic Relief Services ne World Food Programme. <ref name=":0"/>
Mu 2019, Namara yakyusa erinnya lya kkampuni ye n’agifuula Vouch Digital, ng’essira aliteeka ku kukola API okusobola amaanyi mu kusikiriza kwa digito ng’ayita mu nkolagana n’abatabaganya pulogulaamu eziwerako. <ref name=":0"/><ref name=":5">{{Cite web |title=Vouch Digital creates digital vouchers changing the way government and aid organisation cash transfers are distributed |url=https://www.cartierwomensinitiative.com/fellow/evelyn-namara |access-date=2024-04-05 |website=www.cartierwomensinitiative.com |language=en}}</ref><ref name=":11"/> Vouch Digital egaba eby’okugonjoola eby’okuddukanya bbaluwa eri ebibiina by’obwannakyewa, bizinensi z’amakampuni, ne gavumenti, okwanguyiza okutuusa eddembe lya digito mu nsi yonna, eriyinza okununulibwa ku basuubuzi abakkirizibwa. <ref name=":0" /><ref name=":5" />
Kigambibwa nti omwaka 2020 we gwatuukira, Namara ne ttiimu ye baali baweerezza abaganyulwa abasoba mu 250,000 era nga bakola nabo obuwumbi bwa ddoola obusoba mu busatu mu kitundu ky’e Karamoja. <ref name=":0"/>
== Engule n’okusiimibwa ==
* Yafuna engule ya Anita Borg ABIE Change Agent mu October 2012. <ref name=":7"/><ref name=":8"/><ref name=":10"/>
* Yalondebwa ku bwa Acumen Fund Fellow mu 2013. <ref name=":1"/>
* Yafunye engule ya Overall Entrepreneur Award mu by’obulimi mu lukiiko lwa Women In Africa Club Summit mu kibuga Marrakesh ekya Morocco. <ref name=":3"/>
* Yaweebwa engule ya ICT For Development mu mpaka za Uganda Communications Commission ACIA Awards mu May 2017. <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-11-24 |title=Namara's e- voucher system simplifies digital payments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/namara-e-voucher-system-simplifies-digital-payments-3209112 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3" />
* Yasiimibwa ng'omukyala omuyiiya w'omumaka mu mpaka za MTN Innovation Awards mu 2017 ne 2018. <ref name=":0" /><ref name=":3" />
* Yatuuka ku fayinolo mu mpaka za Cartier Women's Initiative Awards mu 2018. <ref name=":7" /><ref name=":5"/>
* Nekitiibwa kyonna, Abantu ekikumi abaasinga okuva mu Most Influential People of African Descent (MIPAD) Wansi wa 40, mu kibiina ky'emirimu n'ebyobusuubuzi ekya 2018, ekyasiimibwa ekibiina ky’amawanga amagatte. <ref name=":7" />
* Yatuuka ku kifo ekyokusatu mu mpaka za Africa Women Innovation and Entrepreneurship Forum Awards mu 2019. <ref name=":0" /><ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Anne Juuko (Munnabyanfuna)|Anne Juuko]]
* [[Sarah Arapta|Sarah Arapta, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Patricia Ojangole|Omuyimbi Patricia Ojangole]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
0mhwoqnq63jqct15446tzfjn0y1ot8x
60663
60448
2026-07-10T16:35:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60663
wikitext
text/x-wiki
'''Evelyn Namara''' Munnayuganda omukugu mu tekinologiya, [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi wa]] tekinologiya, era [[:en:Corporate_executive|akulira amakampuni]] . Ye mutandisi wa kkampuni ya Vouch Digital eyatandikibwawo mu 2015. <ref name=":0"/> <ref name=":1">This reference is used 6 times on this page.</ref> <ref name=":2"/> <ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Nakiyemba's leap from day job to a tech programmer |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/nakiyemba-s-leap-from-day-job-to-a-tech-programmer-1850244 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Namara akola nga [[:en:Non-executive_director|dayirekita atali mukulu]] ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda]], [[MTN Uganda|MTN]] Mobile Money Uganda Limited, ne [[:en:Village_Enterprise|Village Enterprise]] . Yafuna okusiimibwa nga Munnayuganda eyasooka okufuna engule ya [[:en:AnitaB.org|Anita Borg]] Change Agent Award mu October 2012. <ref name=":7"/><ref name=":8"/> Ye mutandisi wa Innovate Uganda. <ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Women we celebrate in 2017 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/women-we-celebrate-in-2017-1729932 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=African School on Internet Governance 2016: A multidimensional, mind-stretching and enriching experience {{!}} Association for Progressive Communications |url=https://www.apc.org/en/news/african-school-internet-governance-2016-multidimen |access-date=2024-04-05 |website=www.apc.org}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Namara yazaalibwa mu maka g’abaana bana, nga ye muwala yekka mu baganda be abasatu. <ref name=":9">{{Cite web |last=Mulupi |first=Dinfin |date=2014-03-11 |title=Women in Africa need 'a tough skin' to succeed in the tech industry |url=https://www.howwemadeitinafrica.com/women-in-africa-need-a-tough-skin-to-succeed-in-the-tech-industry/36477/ |access-date=2024-04-05 |website=How we made it in Africa |language=en-US}}</ref>
Alina diguli ye esooka mu sayaansi ne kompyuuta okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]]. <ref name=":2"/><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12"/> Namara era yafuna Dipuloma mu Bizinensi eziwangaala n’obukulembeze obw’obuvunaanyizibwa, ng’essira aliteeka ku kunoonyereza ku buwangaazi, okuva mu The Swedish Institute Management Program (SIMP). <ref name=":6" /><ref name=":12" />
Namara alina dipulooma mu by’amawulire okuva mu ssetendekero mu uaganda erya mawulire ne nkolagana muby'okumutimbagano, <ref name=":1"/><ref name=":7"/> era gyeyafunira ne satifikeeti ye eya [[:en:Cisco_Certified_Network_Associate|Cisco Certified Network Associate]] (CCNA).
Enkulaakulana ye ey'ekikugu mulimu okutendekebwamu mpeereza z'omutimbagano ezisobola okulinnyisibwa n'enkola ya Scalable Network Infrastructure ekwasaganyizibwa ekibiina kya The African Network Operators Group (AfNOG). <ref name=":7"/><ref name=":8"/>
Mu 2013, Namara yalondebwa nga East Africa Regional Fellow mu nteekateeka ya Acumen Fund East Africa Fellows Program. <ref name=":8">{{Cite web |title=Evelyn Namara: Tech has no gender! - TECHHER |url=https://techherng.com/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |language=en-US}}</ref> Yagenda mu nteekateeka ya [[:en:INSEAD|INSEAD]] ey’okutandikawo emirimu gy’abantu (ISEP) mu 2018. <ref name=":6"/><ref name=":12"/>
Namara yeetaba nga IDEX Global Fellow mu IDEX Accelerator Global Fellows Program mu 2015. <ref name=":7">{{Cite web |last=DomínguezMunllonch |first=Montse |date=2021-05-19 |title=Female Entrepreneurs : Evelyn Namara |url=https://www.coachabilityfoundation.org/post/female-entrepreneurs-evelyn-namara |access-date=2024-04-05 |website=www.coachabilityfoundation.org}}</ref> <ref name=":8"/> Mu March 2017, yali munne [[:en:ICANN|mu ICANN]] 58. <ref name=":6">{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://ug.kcbgroup.com/about-us/our-leaders#bod-8 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240405131541/https://ug.kcbgroup.com/about-us/our-leaders |archive-date=2024-04-05 |access-date=2024-04-05 |website=KCB Bank Uganda}}</ref> <ref name=":12"/>
Mu 2020, Namara yali mu nteekateeka ya FORTUNE-UN Department of State Department of State Global Women’s Mentoring Program. <ref name=":10">{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://www.vitalvoices.org/mentee/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |website=Vital Voices |language=en-US}}</ref>
Mu mulimu gwe ogwasooka mwalimu okutendekebwa mu One2Net, gye yakugukira mu kukola pulogulaamu [[:en:Unix|za UNIX]] . <ref name=":1"/>
== Omulimu ==
Mu 2006, Namara yali omu ku bakyala abaatandikawo Kkampuni ya LinuxChix Africa Kati etekyaliwo.<ref name=":8"/> Era ye mmemba eyatandikawoekibiina kkya Girl Geek Kampala.<ref name=":8" /><ref name=":9"/>
Okuva mu 2015, Namara y’abadde akulira kkampuni ya Vouch Digital era omutandisi. <ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":11"/><ref name=":12"/>
Emabegako, Namara yakolako nga systems administrator mu Orange Uganda Limited okuva mu 2008 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Citation|last1=Stanwick|first1=Peter A.|title=Suppliers, governments, and NGOs|date=2020-08-09|work=Corporate Sustainability Leadership|pages=182–205|url=http://dx.doi.org/10.4324/9781351024983-8|access-date=2024-04-05|place=First Edition. {{!}} New York : Routledge, 2020.|publisher=Routledge|isbn=978-1-351-02498-3|last2=Stanwick|first2=Sarah D.|doi=10.4324/9781351024983-8|url-access=subscription}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-03 |title=Taking digital payments to the last mile |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/taking-digital-payments-to-the-last-mile--1865298 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma lwa kino, yaweereza nga Country Director for Solar Sister, ekitongole ekyali kissa essira ku kugaba amataala g’enjuba eri abakyala b’omu byalo abatalina masannyalaze, okuva mu 2011 okutuuka mu 2013.<ref name=":11"/> <ref name=":1" /><ref>{{Cite web |last=sqoopadmin |date=2013-10-18 |title=Quick CV: Evelyn Namara – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201310/columnists/my-cv/quick-cv-evelyn-namara.html |access-date=2024-04-05 |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12">{{Cite web |last=Kyamutetera |first=Muhereza |date=2023-07-07 |title=The 111 women at the heart of Uganda's banking industry |url=https://www.ceo.co.ug/the-111-women-at-the-heart-of-ugandas-banking-industry/ |access-date=2024-04-05 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref>
Mu 2014, Namara yaliko ekifo kya Regional Manager for East Africa mu Beyonic Inc. <ref>{{Cite web |last=Bambino |first=Roger |date=2014-05-19 |title=The 2014 Annual Communication Innovation Awards in Pictures |url=https://techjaja.com/the-2014-annual-communication-innovation-awards-in-pictures/ |access-date=2024-04-05 |website=Techjaja |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12"/> Okuva mu January okutuuka mu June 2015, yali Implementation Manager for Blended Learning mu Wings Learning Centres.
Namara yaweereza ng’omubaka mu lukiiko lw’amawanga amagatte olufuga yintaneeti mu Brazil mu November 2015, ng’akiikirira ekibiina kya yintaneeti. Omulimu guno yaguzzeemu mu lukiiko lwa 2016 mu Mexico.<ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref>{{Cite web |date=31 August 2016 |title=Evelyn Namara: Don't wait until you have the perfect product – She Leads Africa |url=https://sheleadsafrica.org/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |language=en-US}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://a4ai.org/profile/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |website=Alliance for Affordable Internet |language=en-US |archive-date=2024-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240405152249/https://a4ai.org/profile/evelyn-namara/ |url-status=dead }}</ref>
Yaliko omumyuka wa Ssentebe w’ekibiina kya ICT Association of Uganda okuva mu January 2016 okutuuka mu October 2016. Oluvannyuma, okuva mu November 2016 okutuuka mu March 2018, Namara yakwasaganya emirimu mu buvanjuba bwa Afrika eri ekibiina kya Africa Civil Society on Information Society (ACSIS). Era yaweereza nga Policy Outreach fellow mu [[:en:Internet_Society|Internet Society]] okuva mu 2017 okutuuka mu 2018.
Okuva mu 2017 okutuuka mu 2019, Namara yali mubaka wa nsi yonna mu kitongole kya IAMTHECODE foundation era yawaayo nga ttiimu ku Bridge17.org. Yakola nga Maneja w’ebibiina ebikwatagana n’abantu n’ebibiina ebifaayo eby’enjawulo mu [[:en:Internet_Society|kibiina kya yintaneeti]] okuva mu 2018 okutuuka mu 202.<ref>{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://www.internetsociety.org/author/namara/ |access-date=2024-04-05 |website=Internet Society |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12"/>
Namara yeegatta ku [[:en:Alliance_for_Affordable_Internet|kibiina kya Alliance for Affordable Internet]] (A4AI) nga Project Manager era Omunoonyereza, ng’aweereza okuva mu November 2021 okutuuka mu October 2022.<ref name=":6"/><ref name=":13"/><ref name=":12"/>
Okuva mu October 2021, Namara abadde Dayirekita eyeetongodde atali mukulu mu kkampuni ya MTN Mobile Money Uganda Limited (okuva mu 2024).<ref name=":6"/><ref name=":12"/> Mu 2022, yalondebwa nga Independent Non-Executive Director ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda]] . <ref name=":6" /> Era aweereza ku lukiiko oluwabula mu Refactory<ref name=":6" /><ref name=":12" /> era mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Village_Enterprise|Village Enterprise]] .
Mu Global Digital Inclusion Partnership, Namara yaliko Senior Partnerships Manager & Researcher okuva mu December 2022 okutuuka mu January 2024. Mu January 2024, yakuzibwa n’afuulibwa Senior Programs Manager.<ref name=":11">{{Cite web |date=2023-03-03 |title=I am Generation Equality – Evelyn Namara |url=https://africa.unwomen.org/en/stories/i-am-generation-equality/2023/03/i-am-generation-equality-evelyn-namara |access-date=2024-04-05 |website=UN Women – Africa |language=en}}</ref>
Namara era abaddeko ky'akola ng'omutendesi era musomesa mu kibiina kya The Africa Network Operators Group (AfNOG) ne AfCHIX.<ref name=":11"/><ref name=":6"/><ref name=":8"/><ref name=":12"/> Yali ssentebe w'akakiiko akasunsula engule ya Change Agent ABIE Award.<ref name=":10"/>
== Okutandikawo kkampuni ekakasa nti ebifulumizibwa ku mutimbagano biri ku mulembe ==
Olugendo lwa Namara olw’okutandikawo emirimu mu tekinologiya lwe lwamutuusa ku The Innovation Village. Mu 2015, yeegatta ku ttiimu eyali egenderera okukola omukutu okukendeeza ku mivuyo n’obuli bw’enguzi mu kugaba [[:en:Aid|obuyambi]] bw’ensi yonna n’obuyambi okuva mu bitongole ebiyamba abantu, ng’essira aliteeka ku kwongera obwerufu mu nkola z’okugula n’okugaba. <ref name=":0"/> <ref name=":2"/>
Omukisa gwajjawo ekitongole ky’enkulaakulana bwe kyafuba okugaba emirimu egy’ebweru okutondawo enkola ey’okulondoola n’okutuusa eddembe eri abo abafuna ssente mu mayiro esembayo. Namara yaweebwa omulimu gwa pulojekiti eno, n’aweebwa ssente mu kusooka okuteekebwamu ddoola 25,000 okuva mu kibiina, era n’aweebwa ekiseera kya mwezi gumu. <ref name=":2"/> Yakuŋŋaanya ttiimu, era bonna awamu ne bakola enteekateeka y’enkola ya bbaluwa ez’ebyuma bikalimagezi eyategekebwa okugabanya eddembe, ebintu, n’obuweereza. <ref name=":0"/><ref name=":2" />
Mu 2016, Namara ne ttiimu ye baakola prototype yaabwe eyasooka, oluvannyuma eyassibwa mu nkola ne Mercy Corps ku pulojekiti mu Northern Karamoja. <ref name=":2"/> Vouch Digital era yakolagana n’ebibiina by’obwannakyewa ebirala eby’ensi yonna, omuli Catholic Relief Services ne World Food Programme. <ref name=":0"/>
Mu 2019, Namara yakyusa erinnya lya kkampuni ye n’agifuula Vouch Digital, ng’essira aliteeka ku kukola API okusobola amaanyi mu kusikiriza kwa digito ng’ayita mu nkolagana n’abatabaganya pulogulaamu eziwerako. <ref name=":0"/><ref name=":5">{{Cite web |title=Vouch Digital creates digital vouchers changing the way government and aid organisation cash transfers are distributed |url=https://www.cartierwomensinitiative.com/fellow/evelyn-namara |access-date=2024-04-05 |website=www.cartierwomensinitiative.com |language=en}}</ref><ref name=":11"/> Vouch Digital egaba eby’okugonjoola eby’okuddukanya bbaluwa eri ebibiina by’obwannakyewa, bizinensi z’amakampuni, ne gavumenti, okwanguyiza okutuusa eddembe lya digito mu nsi yonna, eriyinza okununulibwa ku basuubuzi abakkirizibwa. <ref name=":0" /><ref name=":5" />
Kigambibwa nti omwaka 2020 we gwatuukira, Namara ne ttiimu ye baali baweerezza abaganyulwa abasoba mu 250,000 era nga bakola nabo obuwumbi bwa ddoola obusoba mu busatu mu kitundu ky’e Karamoja. <ref name=":0"/>
== Engule n’okusiimibwa ==
* Yafuna engule ya Anita Borg ABIE Change Agent mu October 2012. <ref name=":7"/><ref name=":8"/><ref name=":10"/>
* Yalondebwa ku bwa Acumen Fund Fellow mu 2013. <ref name=":1"/>
* Yafunye engule ya Overall Entrepreneur Award mu by’obulimi mu lukiiko lwa Women In Africa Club Summit mu kibuga Marrakesh ekya Morocco. <ref name=":3"/>
* Yaweebwa engule ya ICT For Development mu mpaka za Uganda Communications Commission ACIA Awards mu May 2017. <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-11-24 |title=Namara's e- voucher system simplifies digital payments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/namara-e-voucher-system-simplifies-digital-payments-3209112 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3" />
* Yasiimibwa ng'omukyala omuyiiya w'omumaka mu mpaka za MTN Innovation Awards mu 2017 ne 2018. <ref name=":0" /><ref name=":3" />
* Yatuuka ku fayinolo mu mpaka za Cartier Women's Initiative Awards mu 2018. <ref name=":7" /><ref name=":5"/>
* Nekitiibwa kyonna, Abantu ekikumi abaasinga okuva mu Most Influential People of African Descent (MIPAD) Wansi wa 40, mu kibiina ky'emirimu n'ebyobusuubuzi ekya 2018, ekyasiimibwa ekibiina ky’amawanga amagatte. <ref name=":7" />
* Yatuuka ku kifo ekyokusatu mu mpaka za Africa Women Innovation and Entrepreneurship Forum Awards mu 2019. <ref name=":0" /><ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Anne Juuko (Munnabyanfuna)|Anne Juuko]]
* [[Sarah Arapta|Sarah Arapta, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Patricia Ojangole|Omuyimbi Patricia Ojangole]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
pl7eoaqr0gubdtev5ogdqijuxs6v4qb
James Nangwala
0
12852
60299
46827
2026-07-10T16:13:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60299
wikitext
text/x-wiki
'''James Nangwala''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnamateeka amanyiddwa ennyo olw’okuwolereza abafulumya olupapula lwa [[:en:The_Monitor_(Uganda)|The Monitor (Uganda)]] Newspaper [[:en:Charles_Onyango-Obbo|Charles Onyango-Obbo]] ne [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]] . <ref><nowiki>https://web.archive.org/web/20101226212053/http://independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/82-cover-story/3419-history-made</nowiki></ref> <ref><nowiki>http://www.acme-ug.org/index.php?option=com_content&view=article&id=113:case-against-daily-monitor-editors-kicks-off&catid=7:news&Itemid=44</nowiki></ref> Yakulirako kkoosi ya bannamateeka mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], ekitongole ekifuga amateeka ekyawebwa obuvunaanyizibwa bw’okutendeka bannamateeka mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Postgraduate & Legal Studies |url=http://www.ldc.ac.ug/homepage/index.php/departments.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20101120165413/http://www.ldc.ac.ug/homepage/index.php/departments.html |archive-date=20 November 2010 |access-date=24 December 2010 |website=Law development Centre}}</ref> Mu kiseera kino musomesa omukulu (senior lecturer) ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] . <ref><nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere_University</nowiki></ref>
Mu November wa 2009, nga wakayita olunaku lumu ng’ava okuwolereza abawandiisi ba Monitor mu kkooti, Nangwala yakubwa essasi mu kukibegabega bwe yali wabweru w’amaka ge. <ref name="shooting">{{Cite book |last=Patterson |first=Phillip |year=2007 |title=Media Ethics: Issues and Cases |url=https://books.google.com/books?id=JzscAQAAIAAJ&q=James+Nangwala |last2=Lee Wilkins |publisher=McGraw-Hill Higher Education |isbn=978-0-07-351189-4 |pages=50 |quote=After his first day in the courtroom, the defense lawyer for The Monitor editors, James Nangwala, was shot by unidentified gunmen in front of his home. He was hit in the shoulder, and Mafabi adjourned the trial until January 2000. |access-date=28 December 2010}}.</ref> Yafuna ebisago eby’amaanyi era oluvannyuma yalina okulongoosebwa. Okukubwa kw'esasi kuno kwaviirako omusango guno okwongezebwayo okutuusa mu January wa 2000. <ref name="shooting" /> Abasajja basatu baavunaanibwa olw’okukuba amasasi mu June wa 2010 ne bavunaanibwa omusango gw’okwekobaana okutta n’okugezaako okutta. Omu ku basajja bano abavunanibwa yali muserikale wa poliisi.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
muic38p8n7hgd5z2tnf7enlibluan4e
60495
60299
2026-07-10T16:28:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60495
wikitext
text/x-wiki
'''James Nangwala''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnamateeka amanyiddwa ennyo olw’okuwolereza abafulumya olupapula lwa [[:en:The_Monitor_(Uganda)|The Monitor (Uganda)]] Newspaper [[:en:Charles_Onyango-Obbo|Charles Onyango-Obbo]] ne [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]] . <ref><nowiki>https://web.archive.org/web/20101226212053/http://independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/82-cover-story/3419-history-made</nowiki></ref> <ref><nowiki>http://www.acme-ug.org/index.php?option=com_content&view=article&id=113:case-against-daily-monitor-editors-kicks-off&catid=7:news&Itemid=44</nowiki></ref> Yakulirako kkoosi ya bannamateeka mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], ekitongole ekifuga amateeka ekyawebwa obuvunaanyizibwa bw’okutendeka bannamateeka mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Postgraduate & Legal Studies |url=http://www.ldc.ac.ug/homepage/index.php/departments.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20101120165413/http://www.ldc.ac.ug/homepage/index.php/departments.html |archive-date=20 November 2010 |access-date=24 December 2010 |website=Law development Centre}}</ref> Mu kiseera kino musomesa omukulu (senior lecturer) ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] . <ref><nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere_University</nowiki></ref>
Mu November wa 2009, nga wakayita olunaku lumu ng’ava okuwolereza abawandiisi ba Monitor mu kkooti, Nangwala yakubwa essasi mu kukibegabega bwe yali wabweru w’amaka ge. <ref name="shooting">{{Cite book |last=Patterson |first=Phillip |year=2007 |title=Media Ethics: Issues and Cases |url=https://books.google.com/books?id=JzscAQAAIAAJ&q=James+Nangwala |last2=Lee Wilkins |publisher=McGraw-Hill Higher Education |isbn=978-0-07-351189-4 |pages=50 |quote=After his first day in the courtroom, the defense lawyer for The Monitor editors, James Nangwala, was shot by unidentified gunmen in front of his home. He was hit in the shoulder, and Mafabi adjourned the trial until January 2000. |access-date=28 December 2010}}.</ref> Yafuna ebisago eby’amaanyi era oluvannyuma yalina okulongoosebwa. Okukubwa kw'esasi kuno kwaviirako omusango guno okwongezebwayo okutuusa mu January wa 2000. <ref name="shooting" /> Abasajja basatu baavunaanibwa olw’okukuba amasasi mu June wa 2010 ne bavunaanibwa omusango gw’okwekobaana okutta n’okugezaako okutta. Omu ku basajja bano abavunanibwa yali muserikale wa poliisi.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
j9so0zvoqfis0u1eji7m43c1sre9tnz
Asha Sonko
0
12863
60832
53816
2026-07-11T11:51:18Z
Berniter
10779
60832
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asha Mande Sonko''' (yazaalibwa 1983) muzannyi wa Uganda eyali omuzannyi [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira]] era [[:en:Referee_(association_football)|ddiifiri]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda: Women Referees to Handle West African Derby |url=https://allafrica.com/stories/200802131092.html |access-date=27 February 2022 |website=All Africa}}</ref> Abadde mmemba wa [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Sonko azannye mu Kampala United mu Uganda.
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Sonko yakkikirira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka za [[:en:2000_African_Women's_Championship|African Women's Championship eza 2000]]. <ref name="RSSSF">{{Cite web |title=Africa - Women's Championship 2000 |url=https://www.rsssf.org/tablesa/afr-women00.html |access-date=27 February 2022 |website=RSSSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
* Asha Sonko on Facebook
3919iuwvmmhlui8wg339v91f01am3rm
60836
60832
2026-07-11T11:55:20Z
Berniter
10779
/* Omulimu gw’ensi yonna */
60836
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asha Mande Sonko''' (yazaalibwa 1983) muzannyi wa Uganda eyali omuzannyi [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira]] era [[:en:Referee_(association_football)|ddiifiri]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda: Women Referees to Handle West African Derby |url=https://allafrica.com/stories/200802131092.html |access-date=27 February 2022 |website=All Africa}}</ref> Abadde mmemba wa [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Sonko azannye mu Kampala United mu Uganda.
== Emipiira gyazannyidde tiimu y'eggwanga ==
Sonko yakkikirira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka za [[:en:2000_African_Women's_Championship|African Women's Championship eza 2000]]. <ref name="RSSSF">{{Cite web |title=Africa - Women's Championship 2000 |url=https://www.rsssf.org/tablesa/afr-women00.html |access-date=27 February 2022 |website=RSSSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
* Asha Sonko on Facebook
4j3pwclsp05vsi57jr38rmw4l4mk5gi
60838
60836
2026-07-11T11:57:39Z
Berniter
10779
60838
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asha Mande Sonko''' (yazaalibwa 1983) muzannyi wa Uganda eyali omuzannyi [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira]] era [[:en:Referee_(association_football)|ddiifiri]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda: Women Referees to Handle West African Derby |url=https://allafrica.com/stories/200802131092.html |access-date=27 February 2022 |website=All Africa}}</ref> Abadde mmemba wa [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Sonko azannye mu Kampala United mu Uganda.
== Emipiira gyazannyidde tiimu y'eggwanga ==
Sonko yakkikirira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka za [[:en:2000_African_Women's_Championship|African Women's Championship eza 2000]]. <ref name="RSSSF">{{Cite web |title=Africa - Women's Championship 2000 |url=https://www.rsssf.org/tablesa/afr-women00.html |access-date=27 February 2022 |website=RSSSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
* Asha Sonko on Facebook
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
4wej5dmb93esl8gaijyacy4gze4jvwg
60839
60838
2026-07-11T11:58:44Z
Berniter
10779
60839
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asha Mande Sonko''' (yazaalibwa 1983) muzannyi wa Uganda eyali omuzannyi [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira]] era [[:en:Referee_(association_football)|ddiifiri]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda: Women Referees to Handle West African Derby |url=https://allafrica.com/stories/200802131092.html |access-date=27 February 2022 |website=All Africa}}</ref> Abadde mmemba wa [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Sonko azannye mu Kampala United mu Uganda.
== Emipiira gyazannyidde tiimu y'eggwanga ==
Sonko yakkikirira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka za [[:en:2000_African_Women's_Championship|African Women's Championship eza 2000]]. <ref name="RSSSF">{{Cite web |title=Africa - Women's Championship 2000 |url=https://www.rsssf.org/tablesa/afr-women00.html |access-date=27 February 2022 |website=RSSSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
* Asha Sonko on Facebook
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Asha Sonko ku facebook
jgnilk5lvprwnzzb5jq3zq81febdzuh
Vincent Woboya
0
12922
60421
48848
2026-07-10T16:14:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60421
wikitext
text/x-wiki
'''Vincent Woboya''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomusanvu 1974) Munnayuganda, [[:en:Public_administration|mukozi wa gavumenti]], [[:en:Emergency_management|akwasaganya ebigwa bitaraze]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'eSsaza lye [[:en:Budadiri|Budadiri]] ey'eBuggwanjuba mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y'e Sironko]] era nga memba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="VW1">{{cite web |title=Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=320 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Woboya ye [[:en:Whip_(politics)|nampala wa NRM]] mu [[:en:Bugisu_sub-region|kitundu kye Bugisu]] era mmemba ku bukiiko omuli'',akakwata ku gavumenti (State Authorities )n'ebitongole bya gavumenti (State Enterprises)'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . <ref name="VW2">{{cite web |title=Uganda: Wolokoso – Empty House Confuses Adjumani MP |url=http://allafrica.com/stories/201607250742.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> <ref name="VW3">{{cite web |title=Presidential handshake refund draws mixed reactions |url=https://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |publisher=DISPATCH |access-date=2026-04-18 |archive-date=2019-12-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191216072741/http://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |url-status=dead }}</ref>
Mu mwaka gwa 2006, bwe yali akola mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM), Woboya ng’ayambibwako [[:en:United_Nations_Development_Programme|UNDP]] <ref name="VW4">{{cite book |year=2007 |title=Landmine Monitor: Executive Summary 2007 |url=https://books.google.com/books?id=a0z-vydE7dsC&q=Humanitarian+Demining+Program+uganda&pg=PA31 |publisher=[[Cluster Munition Coalition|Landmine and Cluster Munition Monitor]] |isbn=9780973895520}}</ref> n’ekibiina kya [[:en:Danish_demining_group|Danish demining group]] (DDG) yakulembera okussa mu nkola enteekateeka y’okuggya bbomu mu bantu, ''National Mine Action Program (NMAP)'', mu bitundu by'[[:en:Northern_Uganda|Obukiikakkono bwa Uganda]] ebyakosebwa ennyo [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|obuyeeke9ra bwa LRA]] okumala emyaka 20.<ref name="VW5">{{cite web |title=Gone with the blast: The landmine problem |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1148008/gone-blast-landmine |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Kaweefube ono ow'omuggundu yaviirako okulangirira mu butongole Uganda ng'ensi etaliimu bbomu nga 10 Ogwekkuminebiri 2012. <ref name="VW7">{{cite web |title=Uganda declared free of landmines |url=https://www.interhealthworldwide.org/home/health-resources/health-alerts/2012/december/20/uganda-declared-free-of-landmines/ |publisher=[[InterHealth]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Woboya yazaalibwa Bumasifwa, ekyalo mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y’e Sironko]], nga 1 Ogwomusanvu 1974 mu maka [[:en:Anglicanism|g’abakristayo]] agalimu abalenzi bataano n’omuwala omu. Wa kika kya ''Dunga'' ekya [[:en:Masaba_people|Bamasaba]], Taata we Francis Namugowa yali [[:en:Teacher|musomesa wa pulayimale]] ate nnyina Zita Wolayo Namugowa yali [[:en:Subsistence_agriculture|mulimi wa mmere y'awaka .]]
[[:en:Primary_education|Pulayimale]] ye yagisomera ku Bumasifwa Primary School <ref name="VW9">{{cite web |title=Bumasifwa Primary School |url=http://www.myspotfinder.com/listings/bumasifwa-primary-school/ |publisher=My Spot Finder}}</ref> ne Bumasaga Primary School e Mbale nga kwotadde ne ''Mbale Senior Secondary School'' gye yasomera eddala lya [[:en:O-level|siniya ey'okuna]] ne [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . Ng'omuyizi eyali asoma ng'ava waka, yatambulanga kiromita 6 okutuuka ku ssomero lye erya siniya. Yasooka okuberako mu bukulembeze ng'ali mu Siniya 3 bwe yalondebwa ku [[:en:Prefect|by'obulamu (Health Prefect)]] n’oluvannyuma nga Ssentebe wa kiraabu y'ebyafaayo mu ssomero eya [[:en:High_school_clubs_and_organizations|History Club]] mu Siniya ey'okutaano.
Woboya yeyongerayo nagenda ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] ku misomo gya Yunivasite gye yatikkirwa mu 1997 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Social_Science|diguli ya Social Science]] mu [[:en:Political_Science|Political Science]] n'okuddukanya [[:en:Public_Administration|emirimu gya gavumenti]] . Nga ali ku Ivory Tower, <ref name="VW10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158602/makerere-ivory-tower</ref> Woboya yaweereza nga mmemba ku [[:en:Students'_representative_council|lukiiko olukiikirira Guild (GRC)]] . Era yaliko ssentebe w’ekibiina ''ekigatta abayizi b'e Budadiri'' era nga yaliko omukungu mu ''kibiina ekigatta abayizi b'e Mbale (MUMBASA)'' . Nga akyali mu ttendekero lye limu ery’amatendekero aga waggulu, Woboya yafuna [[:en:Master_of_Public_Administration|diguli eyookubiri mu public administration]] mu 2010.
Woboya alina satifikeeti mu [[:en:Administrative_law|Adminstrative law]] (2003) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] ne [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma ey’oluvannyuma]] (2005) mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya emirimu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|yunivasite y’obusiraamu mu Uganda]] (IUIU). <ref name="VW1"/>
== Omulimu ==
Woboya yatandika omulimu gwe ogwo oluvannyuma lw’okusoma ng’omuyambi [[:en:Research_assistant|w’abanoonyereza]] ku ntandikwa ya 1997 mu ''kitongole ky’enteekateeka n’enkulaakulana mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]]'' gye yeetaba mu [[:en:Undergraduate_Research_Opportunities_Program|mukisa gw’okunoonyereza]] okw’emyezi ebiri . Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yeegatta ku ''Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Mbale'' nga atwala e Gombolola mu kiseera ekyo Uganda we yali ekyuka okuva ku [[:en:Centralized_government|nkola ya gavumenti eya wakati]] okudda mu nkola ya [[:en:Decentralization|decentralized]] era n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ebiri.
Oluvannyuma yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:County_administrator|omumyuka wa CAO]] mu 1999 awo n’anyweza omulimu gwe ogw’okuba omukozi wa gavumenti ow’enkalakkalira. Mu 2000, [[:en:Sironko_District|Sironko]] bwe yafuulibwa Disitulikiti, Woboya yakyusibwa n’atwalibwa mu Disitulikiti eyali yakatekebwawo gye yaweereza mu kifo kye kimu okutuusa mu 2004 we yeegatta ku [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|minisitule evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti]] ng'omuyambi wa w'omuwandiisi omukulu eri ''[[:en:Minister_of_State|Minisita omubeezi]] avunaanyizibwa ku [[:en:Public_service|bakozi ba gavumenti]]'' .
Mu 2005, Woboya yeegatta ku [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM) era n’aweereza ng’omumyuka omukulu ow'omumyuka wa Ssabaminisita. okutuusa mu 2010, yali aweerezza mu kifo ekyo nga P.A. wa [[:en:Moses_Ali|General Moses Ali]] ne [[:en:Tarsis_Kabwegyere|Professor Kabwegyere]] . Mu 2011, Woboya yalondebwa okubeera [[:en:Emergency_management|Principal Disaster Management Officer]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku by'obufuzi . <ref name="VW13">{{Cite web |title=Budadiri East seat up for grabs as Nandala steps back |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html</ref>
Mu 2016, oluvannyuma lw’okuwangula obwa ssentebe bwa NRM mu Ssaza lye Budadiri ey'eBuvanjuba, Woboya yawangula akalulu ke akasooka ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era n’afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’ekkumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kkula ly'Africa]] . <ref name="VW23">{{cite web |title=Wadada no longer candidate in Mbale |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417465/wadada-candidate-mbale |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> <ref name="VW33">{{cite web |title=MP Sasaga Contests Budadiri East Poll Results |url=https://article.wn.com/view/2016/02/29/MP_Sasaga_Contests_Budadiri_East_Poll_Results/ |publisher=wn.com}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Sironko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sironko]]
* [[Budadiri]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
6wbatu1wwp4qgvk1wj74b88j4cvgr0g
60630
60421
2026-07-10T16:35:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60630
wikitext
text/x-wiki
'''Vincent Woboya''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomusanvu 1974) Munnayuganda, [[:en:Public_administration|mukozi wa gavumenti]], [[:en:Emergency_management|akwasaganya ebigwa bitaraze]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'eSsaza lye [[:en:Budadiri|Budadiri]] ey'eBuggwanjuba mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y'e Sironko]] era nga memba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="VW1">{{cite web |title=Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=320 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Woboya ye [[:en:Whip_(politics)|nampala wa NRM]] mu [[:en:Bugisu_sub-region|kitundu kye Bugisu]] era mmemba ku bukiiko omuli'',akakwata ku gavumenti (State Authorities )n'ebitongole bya gavumenti (State Enterprises)'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . <ref name="VW2">{{cite web |title=Uganda: Wolokoso – Empty House Confuses Adjumani MP |url=http://allafrica.com/stories/201607250742.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> <ref name="VW3">{{cite web |title=Presidential handshake refund draws mixed reactions |url=https://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |publisher=DISPATCH |access-date=2026-04-18 |archive-date=2019-12-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191216072741/http://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |url-status=dead }}</ref>
Mu mwaka gwa 2006, bwe yali akola mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM), Woboya ng’ayambibwako [[:en:United_Nations_Development_Programme|UNDP]] <ref name="VW4">{{cite book |year=2007 |title=Landmine Monitor: Executive Summary 2007 |url=https://books.google.com/books?id=a0z-vydE7dsC&q=Humanitarian+Demining+Program+uganda&pg=PA31 |publisher=[[Cluster Munition Coalition|Landmine and Cluster Munition Monitor]] |isbn=9780973895520}}</ref> n’ekibiina kya [[:en:Danish_demining_group|Danish demining group]] (DDG) yakulembera okussa mu nkola enteekateeka y’okuggya bbomu mu bantu, ''National Mine Action Program (NMAP)'', mu bitundu by'[[:en:Northern_Uganda|Obukiikakkono bwa Uganda]] ebyakosebwa ennyo [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|obuyeeke9ra bwa LRA]] okumala emyaka 20.<ref name="VW5">{{cite web |title=Gone with the blast: The landmine problem |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1148008/gone-blast-landmine |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Kaweefube ono ow'omuggundu yaviirako okulangirira mu butongole Uganda ng'ensi etaliimu bbomu nga 10 Ogwekkuminebiri 2012. <ref name="VW7">{{cite web |title=Uganda declared free of landmines |url=https://www.interhealthworldwide.org/home/health-resources/health-alerts/2012/december/20/uganda-declared-free-of-landmines/ |publisher=[[InterHealth]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Woboya yazaalibwa Bumasifwa, ekyalo mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y’e Sironko]], nga 1 Ogwomusanvu 1974 mu maka [[:en:Anglicanism|g’abakristayo]] agalimu abalenzi bataano n’omuwala omu. Wa kika kya ''Dunga'' ekya [[:en:Masaba_people|Bamasaba]], Taata we Francis Namugowa yali [[:en:Teacher|musomesa wa pulayimale]] ate nnyina Zita Wolayo Namugowa yali [[:en:Subsistence_agriculture|mulimi wa mmere y'awaka .]]
[[:en:Primary_education|Pulayimale]] ye yagisomera ku Bumasifwa Primary School <ref name="VW9">{{cite web |title=Bumasifwa Primary School |url=http://www.myspotfinder.com/listings/bumasifwa-primary-school/ |publisher=My Spot Finder}}</ref> ne Bumasaga Primary School e Mbale nga kwotadde ne ''Mbale Senior Secondary School'' gye yasomera eddala lya [[:en:O-level|siniya ey'okuna]] ne [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . Ng'omuyizi eyali asoma ng'ava waka, yatambulanga kiromita 6 okutuuka ku ssomero lye erya siniya. Yasooka okuberako mu bukulembeze ng'ali mu Siniya 3 bwe yalondebwa ku [[:en:Prefect|by'obulamu (Health Prefect)]] n’oluvannyuma nga Ssentebe wa kiraabu y'ebyafaayo mu ssomero eya [[:en:High_school_clubs_and_organizations|History Club]] mu Siniya ey'okutaano.
Woboya yeyongerayo nagenda ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] ku misomo gya Yunivasite gye yatikkirwa mu 1997 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Social_Science|diguli ya Social Science]] mu [[:en:Political_Science|Political Science]] n'okuddukanya [[:en:Public_Administration|emirimu gya gavumenti]] . Nga ali ku Ivory Tower, <ref name="VW10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158602/makerere-ivory-tower</ref> Woboya yaweereza nga mmemba ku [[:en:Students'_representative_council|lukiiko olukiikirira Guild (GRC)]] . Era yaliko ssentebe w’ekibiina ''ekigatta abayizi b'e Budadiri'' era nga yaliko omukungu mu ''kibiina ekigatta abayizi b'e Mbale (MUMBASA)'' . Nga akyali mu ttendekero lye limu ery’amatendekero aga waggulu, Woboya yafuna [[:en:Master_of_Public_Administration|diguli eyookubiri mu public administration]] mu 2010.
Woboya alina satifikeeti mu [[:en:Administrative_law|Adminstrative law]] (2003) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] ne [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma ey’oluvannyuma]] (2005) mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya emirimu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|yunivasite y’obusiraamu mu Uganda]] (IUIU). <ref name="VW1"/>
== Omulimu ==
Woboya yatandika omulimu gwe ogwo oluvannyuma lw’okusoma ng’omuyambi [[:en:Research_assistant|w’abanoonyereza]] ku ntandikwa ya 1997 mu ''kitongole ky’enteekateeka n’enkulaakulana mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]]'' gye yeetaba mu [[:en:Undergraduate_Research_Opportunities_Program|mukisa gw’okunoonyereza]] okw’emyezi ebiri . Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yeegatta ku ''Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Mbale'' nga atwala e Gombolola mu kiseera ekyo Uganda we yali ekyuka okuva ku [[:en:Centralized_government|nkola ya gavumenti eya wakati]] okudda mu nkola ya [[:en:Decentralization|decentralized]] era n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ebiri.
Oluvannyuma yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:County_administrator|omumyuka wa CAO]] mu 1999 awo n’anyweza omulimu gwe ogw’okuba omukozi wa gavumenti ow’enkalakkalira. Mu 2000, [[:en:Sironko_District|Sironko]] bwe yafuulibwa Disitulikiti, Woboya yakyusibwa n’atwalibwa mu Disitulikiti eyali yakatekebwawo gye yaweereza mu kifo kye kimu okutuusa mu 2004 we yeegatta ku [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|minisitule evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti]] ng'omuyambi wa w'omuwandiisi omukulu eri ''[[:en:Minister_of_State|Minisita omubeezi]] avunaanyizibwa ku [[:en:Public_service|bakozi ba gavumenti]]'' .
Mu 2005, Woboya yeegatta ku [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM) era n’aweereza ng’omumyuka omukulu ow'omumyuka wa Ssabaminisita. okutuusa mu 2010, yali aweerezza mu kifo ekyo nga P.A. wa [[:en:Moses_Ali|General Moses Ali]] ne [[:en:Tarsis_Kabwegyere|Professor Kabwegyere]] . Mu 2011, Woboya yalondebwa okubeera [[:en:Emergency_management|Principal Disaster Management Officer]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku by'obufuzi . <ref name="VW13">{{Cite web |title=Budadiri East seat up for grabs as Nandala steps back |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html</ref>
Mu 2016, oluvannyuma lw’okuwangula obwa ssentebe bwa NRM mu Ssaza lye Budadiri ey'eBuvanjuba, Woboya yawangula akalulu ke akasooka ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era n’afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’ekkumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kkula ly'Africa]] . <ref name="VW23">{{cite web |title=Wadada no longer candidate in Mbale |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417465/wadada-candidate-mbale |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> <ref name="VW33">{{cite web |title=MP Sasaga Contests Budadiri East Poll Results |url=https://article.wn.com/view/2016/02/29/MP_Sasaga_Contests_Budadiri_East_Poll_Results/ |publisher=wn.com}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Sironko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sironko]]
* [[Budadiri]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
j4aoodl2tnysfa6kv6rhcgnu42zrsvg
Andrew Mwenda
0
12959
60454
53714
2026-07-10T16:14:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60454
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnamawulire wa Uganda mu mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini lupapula lwa [[:en:Newsmagazine|''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata]] ku nsonga ezikwata ku mulembe . Emabegako yaliko omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:The_Daily_Monitor|The Daily Monitor]]'', olumu mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/>
== Ensibuko ye n’obuyigirize bwe ==
Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa [[:en:Lieutenant_General|Lieutenant Gyenerali]] [[:en:Kayanja_Muhanga|Kayanja Muhanga]], omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita w’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yasomera mu siniya e Mbarara okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi ku Headmaster omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma n’akkirizibwa mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu kitundu kyebuvanjuba]] mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Busoga_College_Mwiri|Dipuloma ya Siniya]] e Mwiri. Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Journalism|diguli eyookubiri mu by'amawulire]] .<ref name="2R"/>
Oluvannyuma yawangula [[:en:Chevening_Scholarship|sikaala ya Chevening]] era n’akkirizibwa mu [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|University of London]], gye yatikkirwa [[:en:Development_studies|diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana]] . Yali mugenyi mu [[:en:Yale_University|Yale University]], mu 2010. Era yasoma nga fellow mu [[:en:Saïd_Business_School|Saïd Business School]] mu [[:en:University_of_Oxford|University of Oxford]] mu 2009. Mwenda yali John Knight Fellow mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] wakati wa 2006 ne 2007 nga non academic journalism fellowship. Yali musomesa omugenyi mu [[:en:University_of_Florida,_Gainesville|Yunivasite y’e Florida, Gainesville]], mu 2005, era nga mukyala munne mu Africa Study Center eya [[:en:University_of_Leiden|Yunivasite y’e Leiden]], mu Budaaki mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref>
Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya tugende ne Micheal Wilkerson ne Matt Brown ,Kkampunieyeewaddeyo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobgagga mwe bagya eby'okweyimirizaawo .okuva olwoTugende yemu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati yeewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu ng’ebyo n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref>
Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref>
Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref>
== Ebyafaayo bye n’emirimu gye ==
Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/>
Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/>
Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref>
Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako.
Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref>
Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref>
== Okulwanirira abantu mu kitundu ==
Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref>
Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/>
Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref>
Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref>
UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF.
== Engule ==
Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref>
== Ebiweereddwayo mu jano ==
* 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr.
* 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3
* 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC.
* 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC.
* 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006)
* 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67.
* 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003.
* 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
43bno9xjh5sd9dxuorkaifdpgdvusyq
60667
60454
2026-07-10T16:35:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60667
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnamawulire wa Uganda mu mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini lupapula lwa [[:en:Newsmagazine|''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata]] ku nsonga ezikwata ku mulembe . Emabegako yaliko omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:The_Daily_Monitor|The Daily Monitor]]'', olumu mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/>
== Ensibuko ye n’obuyigirize bwe ==
Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa [[:en:Lieutenant_General|Lieutenant Gyenerali]] [[:en:Kayanja_Muhanga|Kayanja Muhanga]], omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita w’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yasomera mu siniya e Mbarara okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi ku Headmaster omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma n’akkirizibwa mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu kitundu kyebuvanjuba]] mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Busoga_College_Mwiri|Dipuloma ya Siniya]] e Mwiri. Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Journalism|diguli eyookubiri mu by'amawulire]] .<ref name="2R"/>
Oluvannyuma yawangula [[:en:Chevening_Scholarship|sikaala ya Chevening]] era n’akkirizibwa mu [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|University of London]], gye yatikkirwa [[:en:Development_studies|diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana]] . Yali mugenyi mu [[:en:Yale_University|Yale University]], mu 2010. Era yasoma nga fellow mu [[:en:Saïd_Business_School|Saïd Business School]] mu [[:en:University_of_Oxford|University of Oxford]] mu 2009. Mwenda yali John Knight Fellow mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] wakati wa 2006 ne 2007 nga non academic journalism fellowship. Yali musomesa omugenyi mu [[:en:University_of_Florida,_Gainesville|Yunivasite y’e Florida, Gainesville]], mu 2005, era nga mukyala munne mu Africa Study Center eya [[:en:University_of_Leiden|Yunivasite y’e Leiden]], mu Budaaki mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref>
Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya tugende ne Micheal Wilkerson ne Matt Brown ,Kkampunieyeewaddeyo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobgagga mwe bagya eby'okweyimirizaawo .okuva olwoTugende yemu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati yeewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu ng’ebyo n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref>
Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref>
Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref>
== Ebyafaayo bye n’emirimu gye ==
Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/>
Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/>
Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref>
Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako.
Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref>
Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref>
== Okulwanirira abantu mu kitundu ==
Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref>
Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/>
Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref>
Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref>
UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF.
== Engule ==
Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref>
== Ebiweereddwayo mu jano ==
* 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr.
* 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3
* 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC.
* 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC.
* 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006)
* 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67.
* 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003.
* 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
j44odtpv1lnbmz32f6rvspcf52i850t
Frank Bulira Kabinga
0
12964
60308
56200
2026-07-10T16:13:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60308
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Bulira Kabinga''' (yazaalibwa mu 1982) MunnaUganda musomesa era munnabyabufuzi . Yavuganya ku bwapulezidenti bw'ekibiina kya Revolutionary People's Party (RPP) mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda 2026]] .Yalondebwa mu butongole akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda mu Gwomwenda 2025 era n'akuba kampeyini ku musingi ogwali gusobozesa okubeerawo kwa federo. . <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who is Presidential Candidate Frank Bulira? |url=https://thetorchuganda.com/2025/09/25/who-is-presidential-candidate-frank-bulira/ |access-date=2025-12-03 |website=The Torch Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe nokusoma kwe ==
Kabinga yazaalibwa mu 1982 mu Kasubi mu Divizoni y'e Rubaga, n'akulira mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . Pulayimale yagimalira mu Kasubi Church of Uganda Primary mu 1999, oluvannyuma n’agenda mu Mengo Senior School ne Old Kampala Secondary School okusoma siniya eyokuna. Yatikkirwa mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] mu 2005 ela n’akola ng’omusomesa wa siniya. <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 "Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira?"]. ''Monitor''. 2025-09-25<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-12-03</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Bulira okusooka okwenyigira mu byobufuzi mwalimu okukola n’ekibiina kya Uganda Federal Democratic Organization (UFDO) <ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Kabinga Promises Gigantic Surprise in Uganda’s 2026 Presidential Race |url=https://nilepost.co.ug/news/289942/kabinga-promises-gigantic-surprise-in-ugandas-2026-presidential-race |access-date=2025-12-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>, gye yeetaba mu kukungaanya abavubuka n’okubunyisa amawulire ebikwata ku nnongoosereza mu nfuga. <ref>{{Cite web |last=Kato |first=Chris |date=2025-09-25 |title=Frank Bulira Kabinga: A New Hope in Uganda’s Presidential Race |url=https://ugandatoday.co.ug/frank-bulira-kabinga-a-new-hope-in-ugandas-presidential-race/ |access-date=2025-12-03 |website=ugandatoday.co.ug |language=en-GB}}</ref> Yakwata obukulembeze bwa UFDO oluvannyuma lw'okufa kwa Aggrey Kiyingi . <ref name=":4" /> Oluvannyuma Bulira yeegatta ku RPP era n'asituka mu ggwanga lyonna ng'omukwasi wa bendera ya RPP mu kuvuganya ku bwapulezidenti mu 2026. Ono y’omu ku beesimbyewo ku bwapulezidenti munaana abakkirizibwa mu butongole [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] mu kiseera ky’okusunsulwamu ku nkomerero yo mwezogwomwenda, 2025. <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=2025-09-24 |title=News: Eight candidates to vie for Uganda's presidency in 2026 |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/eight-candidates-to-vie-for-ugandas-presidenc-NV_219174 |access-date=2025-12-03 |website=New Vision}}</ref>
== Ebujuliziddwa ==
* Ebyobufuzi bya Uganda
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
645lack18bzpy62hzade7503kscszz1
60540
60308
2026-07-10T16:34:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60540
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Bulira Kabinga''' (yazaalibwa mu 1982) MunnaUganda musomesa era munnabyabufuzi . Yavuganya ku bwapulezidenti bw'ekibiina kya Revolutionary People's Party (RPP) mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda 2026]] .Yalondebwa mu butongole akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda mu Gwomwenda 2025 era n'akuba kampeyini ku musingi ogwali gusobozesa okubeerawo kwa federo. . <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who is Presidential Candidate Frank Bulira? |url=https://thetorchuganda.com/2025/09/25/who-is-presidential-candidate-frank-bulira/ |access-date=2025-12-03 |website=The Torch Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe nokusoma kwe ==
Kabinga yazaalibwa mu 1982 mu Kasubi mu Divizoni y'e Rubaga, n'akulira mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . Pulayimale yagimalira mu Kasubi Church of Uganda Primary mu 1999, oluvannyuma n’agenda mu Mengo Senior School ne Old Kampala Secondary School okusoma siniya eyokuna. Yatikkirwa mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] mu 2005 ela n’akola ng’omusomesa wa siniya. <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 "Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira?"]. ''Monitor''. 2025-09-25<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-12-03</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Bulira okusooka okwenyigira mu byobufuzi mwalimu okukola n’ekibiina kya Uganda Federal Democratic Organization (UFDO) <ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Kabinga Promises Gigantic Surprise in Uganda’s 2026 Presidential Race |url=https://nilepost.co.ug/news/289942/kabinga-promises-gigantic-surprise-in-ugandas-2026-presidential-race |access-date=2025-12-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>, gye yeetaba mu kukungaanya abavubuka n’okubunyisa amawulire ebikwata ku nnongoosereza mu nfuga. <ref>{{Cite web |last=Kato |first=Chris |date=2025-09-25 |title=Frank Bulira Kabinga: A New Hope in Uganda’s Presidential Race |url=https://ugandatoday.co.ug/frank-bulira-kabinga-a-new-hope-in-ugandas-presidential-race/ |access-date=2025-12-03 |website=ugandatoday.co.ug |language=en-GB}}</ref> Yakwata obukulembeze bwa UFDO oluvannyuma lw'okufa kwa Aggrey Kiyingi . <ref name=":4" /> Oluvannyuma Bulira yeegatta ku RPP era n'asituka mu ggwanga lyonna ng'omukwasi wa bendera ya RPP mu kuvuganya ku bwapulezidenti mu 2026. Ono y’omu ku beesimbyewo ku bwapulezidenti munaana abakkirizibwa mu butongole [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] mu kiseera ky’okusunsulwamu ku nkomerero yo mwezogwomwenda, 2025. <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=2025-09-24 |title=News: Eight candidates to vie for Uganda's presidency in 2026 |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/eight-candidates-to-vie-for-ugandas-presidenc-NV_219174 |access-date=2025-12-03 |website=New Vision}}</ref>
== Ebujuliziddwa ==
* Ebyobufuzi bya Uganda
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
5jekqd5jeqde284zpdrqsmqpf5huo4n
Kayogera Yona
0
12966
60354
47406
2026-07-10T16:14:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60354
wikitext
text/x-wiki
'''Kayogera Yona''' (yazaalibwa 14 Omwezigwokuna, 1984) Munauganda musomesa era munnabyabufuzi . Ye mubaka wa Palaamenti mu ssaza ly'a Busiki North County, [[Namutumba (disitulikit)|Disitulikiti y'e Namutumba]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu (2021–2026). <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkhTRkpmTFUwZmgyTGZGVUNUOWJxRWc9PSIsInZhbHVlIjoiQ081MjVwRVRVOWJ3MG9Gd3MvMml3Zz09IiwibWFjIjoiZjg1MjhlNjEwZTMwZmQzOWUzNDE4MGQ4ZTU0OTAyYmUzMzEyMTI1M2RhNDgyNDExZTQ3MGE4MmFhN2ViOGEwNSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-22 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda ekiri mu buyinza . <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-08-14 |title=Creation of more counties draws mixed responses |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/creation-of-more-counties-draws-mixed-responses-1915756 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu Palaamenti, mmemba ku kakiiko k’ensonga z’ebweru, akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’akakiiko akakola ku mikisa egy’enkanankana . <ref name=":1">{{Cite web |title=Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Equal Opportunities – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-equal-opportunities/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Yona alina satifikeeti yo kusomesa ey’omutendera ogwokusatu. <ref>{{Cite web |last=Kakembo |first=Muhammad |date=2024-07-03 |title=How educated are Uganda's MPs? Find out now |url=https://observer.ug/news/how-educated-are-uganda-s-mps-find-out-now/ |access-date=2025-11-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}</ref>
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
Kayogera Yona yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ng’akiikirira e Ssaza lya Busiki mubukiika kono ,mu 2021 gye yawangula n’obululu 5,069 <ref>[https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf PARLIAMENTARY {{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}ELECTIONS RESULTS, 2021]</ref> n’adda mu bigere bya Asupasa Isiko Wilson Mpongo eyali omubaka wa Palaamenti ku ssaza lye limu mu Palaamenti ya Uganda ey’ekkumi (2011–2016). <ref>[https://www.ec.or.ug/sites/default/files/Elec_results/MP_Results_2016.pdf PARLIAMENTARY ELECTIONS R{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}ESULTS, 2016]</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Namutumba demands another constituency |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/namutumba-demands-another-constituency-1868834 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Aweereza ku bukiiko bwa palaamenti obuwerako, omuli akakiiko k’ensonga z’ebweru, [[:en:Committee_on_Equal_Opportunities_(Uganda)|akakiiko akavunaanyizibwa ku mikisa egy’enkanankana]], n’akakiiko k’eddembe ly’obuntu. <ref name=":1">{{Cite web |title=Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ "Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch"]. ''parliamentwatch.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-22</span></span>.</cite></ref>
Mu kamyufu ka [[National Resistance Movement]] (NRM) aka 2025, Yona yawangulwa Isiko Mpongo kamyufu ka Bukiika kono e' Busiki. <ref>{{Cite web |date=2025-07-18 |title=NRM decides 2025: News wrap from party primaries across Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nrm-decides-2025-news-wrap-from-party-primaries-across-uganda-5121224 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Namutumba (disitulikit)|Disitulikiti y’e Namutumba]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
d48rty4v8pnsysti6vreqgnbgc3j6og
60561
60354
2026-07-10T16:35:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60561
wikitext
text/x-wiki
'''Kayogera Yona''' (yazaalibwa 14 Omwezigwokuna, 1984) Munauganda musomesa era munnabyabufuzi . Ye mubaka wa Palaamenti mu ssaza ly'a Busiki North County, [[Namutumba (disitulikit)|Disitulikiti y'e Namutumba]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu (2021–2026). <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkhTRkpmTFUwZmgyTGZGVUNUOWJxRWc9PSIsInZhbHVlIjoiQ081MjVwRVRVOWJ3MG9Gd3MvMml3Zz09IiwibWFjIjoiZjg1MjhlNjEwZTMwZmQzOWUzNDE4MGQ4ZTU0OTAyYmUzMzEyMTI1M2RhNDgyNDExZTQ3MGE4MmFhN2ViOGEwNSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-22 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda ekiri mu buyinza . <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-08-14 |title=Creation of more counties draws mixed responses |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/creation-of-more-counties-draws-mixed-responses-1915756 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu Palaamenti, mmemba ku kakiiko k’ensonga z’ebweru, akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’akakiiko akakola ku mikisa egy’enkanankana . <ref name=":1">{{Cite web |title=Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Equal Opportunities – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-equal-opportunities/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Yona alina satifikeeti yo kusomesa ey’omutendera ogwokusatu. <ref>{{Cite web |last=Kakembo |first=Muhammad |date=2024-07-03 |title=How educated are Uganda's MPs? Find out now |url=https://observer.ug/news/how-educated-are-uganda-s-mps-find-out-now/ |access-date=2025-11-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}</ref>
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
Kayogera Yona yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ng’akiikirira e Ssaza lya Busiki mubukiika kono ,mu 2021 gye yawangula n’obululu 5,069 <ref>[https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf PARLIAMENTARY {{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}ELECTIONS RESULTS, 2021]</ref> n’adda mu bigere bya Asupasa Isiko Wilson Mpongo eyali omubaka wa Palaamenti ku ssaza lye limu mu Palaamenti ya Uganda ey’ekkumi (2011–2016). <ref>[https://www.ec.or.ug/sites/default/files/Elec_results/MP_Results_2016.pdf PARLIAMENTARY ELECTIONS R{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}ESULTS, 2016]</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Namutumba demands another constituency |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/namutumba-demands-another-constituency-1868834 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Aweereza ku bukiiko bwa palaamenti obuwerako, omuli akakiiko k’ensonga z’ebweru, [[:en:Committee_on_Equal_Opportunities_(Uganda)|akakiiko akavunaanyizibwa ku mikisa egy’enkanankana]], n’akakiiko k’eddembe ly’obuntu. <ref name=":1">{{Cite web |title=Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ "Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch"]. ''parliamentwatch.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-22</span></span>.</cite></ref>
Mu kamyufu ka [[National Resistance Movement]] (NRM) aka 2025, Yona yawangulwa Isiko Mpongo kamyufu ka Bukiika kono e' Busiki. <ref>{{Cite web |date=2025-07-18 |title=NRM decides 2025: News wrap from party primaries across Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nrm-decides-2025-news-wrap-from-party-primaries-across-uganda-5121224 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Namutumba (disitulikit)|Disitulikiti y’e Namutumba]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
rkx2le52nwuyp9cu3q7wm5oehlcy2r0
Lawrence Mangusho
0
12970
60417
55847
2026-07-10T16:14:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60417
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute. Okugatta kw'ekyo, Mangusho mu 2003 yafuna satifikeeti mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tasomerangako ku Yunivasite. Essira okusinga yaliteeka ku kufuna ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
gg56r8hrhon5ec2tusmn8iozvt0ety2
60638
60417
2026-07-10T16:35:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60638
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute. Okugatta kw'ekyo, Mangusho mu 2003 yafuna satifikeeti mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tasomerangako ku Yunivasite. Essira okusinga yaliteeka ku kufuna ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
hwotnaeackkf0wbl9baxb530ukgkpvv
Charles Onyango-Obbo
0
12977
60712
54695
2026-07-11T01:42:12Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60712
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles "Mase" Onyango-Obbo''', era '''Charles Onyango Obbo''', (yazaalibwa 1958) muwandiisi Munnayuganda, munnamawulire, era eyali Omuwandiisi wa ''[[:en:Mail_&_Guardian|Mail & Guardian Africa]]'' . <ref name="Chim">{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=4 July 2016 |title=Onyango-Obbo Quits Mail & Guardian News Organisation |url=https://www.chimpreports.com/onyango-obbo-quits-mail-guardian-news-organisation/ |access-date=26 October 2016 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> Yaliko Omuwandiisi omukulu owa ''[[:en:The_Monitor_(Uganda)|The Monitor]]'', olupapula lw'amawulire olwa buli lunaku mu Uganda, yaliko Executive Editor mu kitongole kya Africa ne Digital Media Division ne [[Nation Media Group]] . Onyango-Obbo atwalibwa ng’omu ku bannamawulire abasinga obulungi mu Afrika, muwandiisi wa byabufuzi ku nsonga eziri mu buvanjuba bwa Afrika n’ekitundu [[:en:African_Great_Lakes|ky’ennyanja ennene mu Afrika]] . Awandiika omuko, "Ear to the Ground", mu ''The Monitor'', omuko ogw'okubiri mu lupapula lwa wiiki mu kitundu ''[[:en:The_EastAfrican|The EastAfrican]]'', n'ogwokusatu mu ''[[:en:Daily_Nation|Daily Nation]]'' .<ref>{{Cite web |last=ICIJ |date=2014 |title=Profile of Charles Onyango-Obbo |url=http://www.icij.org/journalists/charles-onyango-obbo |access-date=26 April 2014 |publisher=[[International Consortium of Investigative Journalists]] (ICIJ)}}</ref>
== Obuto bwe ==
Onyango-Obbo yazaalibwa mu kibuga [[Mbale]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] . Onyango-Obbo yasomera mu [[:en:St._Leo’s_College,_Kyegobe|St. Leo's College, Kyegobe]] e [[Fort Portal]] n'oluvannyuma [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] mu [[Kampala]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obunene era esinga obukadde mu Uganda, n'atikkirwa diguli ye [[:en:Journalism|esooka mu Arts mu by'amawulire]] . Oluvannyuma yagenda mu [[:en:American_University_in_Cairo|American University e Cairo]], n’afuna diguli ey'o[[:en:Master_of_Arts|kubiri mu Arts]] mu by’amawulire. Mu 1991, yali [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Fellow]] mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite ya Harvard]] .<ref name="Chim"/>
== Omulimu gwe ==
Ku nkomerero ya 1997, ye ne [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]], kati maneja dayirekita era [[:en:Editor-in-chief|omuwandiisi omukulu]] owa [[:en:Editor-in-chief|The Ugandan Independent]] news magazine, mu kiseera ekyo eyali omusasi mu [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]], baakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gw'okufulumya amawulire ag'obulimba. Okukwatibwa kwabwe kwaddirirwa emboozi olupapula lwe lwajuliza amawulire mu lupapula lwa ''The Indian Ocean'', nti Uganda yali etuuse okuliyirira zaabu gavumenti ya Kinshasa eya [[:en:Laurent_Kabila|Laurent Kabila]], olw’okuwagira, wamu ne [[Rwanda]], mu kuyamba okugoba enfuga ya nnakyemalira wa Zaire (kati [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] ) aludde ng’alina obuyinza, [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu Sese Seko]] . <ref>{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |date=June 1999 |title=A Ugandan Journalist Is Taken To Court By His Government: Mounting A Defense to A Charge of 'Publication of False News' |url=https://niemanreports.org/articles/a-ugandan-journalist-is-taken-to-court-by-his-government/ |access-date=28 February 2015 |publisher=Niemanreports.org}}</ref> Omusango baagulwanyisa nga bayita mu Kkooti Enkulu, okujulira kwabwe ne kugaanibwa; yagenda mu kkooti ya Ssemateeka, gye naye okujulira kwabwe ne kugaanibwa; era okukkakkana nga mu 2003 yawangula obuwanguzi mu kkooti esinga obukulu eri Uganda [[:en:Uganda_Supreme_Court|kkooti ensukkulumu ya Uganda]], ng'ewakanya gavumenti, bwe yasalawo omusango gw'okufulumya "okufulumya amawulire ag'obulimba" nga tegukwatagana na ssemateeka. <ref>{{Cite web |last=ULII |date=26 October 2016 |title=Uganda Supreme Court Ruling: Charles Onyango Obbo and Another vs The Attorney General |url=http://www.ulii.org/ug/judgment/supreme-court/2004/1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151028152953/http://www.ulii.org/ug/judgment/supreme-court/2004/1 |archive-date=28 October 2015 |access-date=26 October 2016 |publisher=Uganda Legal Information Institute (ULII)}}</ref>
Mu gwokutaano 1999, mu [[:en:Second_Congo_War|lutalo lw'e Congo olw'okubiri]], Onyango-Obbo n'abawandiisi abalala aba ''The Monitor'' – Wafula Ogutu ne David Ouma Balikowa – baakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gwa " [[:en:Sedition|okujeemera gavumenti]] " ne "okufulumya amawulire ag'obulimba", oluvannyuma lw'okufulumya ekifaananyi ky'omukazi [[:en:Sexual_abuse|ali bukunya ng'atulugunyizibwa]] abasajja abaali mu [[:en:Military_uniform|yunifoomu y'amagye]] . Abakungu ba Uganda bakkaatiriza nti abazigu bayinza okuba nga bajaasi okuva e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] oba [[Zimbabwe]] (nga nabo baali mu [[:en:Second_Congo_War|lutalo lw’e Congo]] ), era nga tekisoboka kuba [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|bajaasi ba Uganda]] ng’ekifaananyi bwe kyagamba. Onyango-Obbo n'abawandiisi abalala baggyibwako omusango nga 6 ogwokusatu 2001. <ref>{{Cite web |last=CPJ |date=22 March 2000 |title=Attacks On The Press 1999: Uganda |url=https://cpj.org/2000/03/attacks-on-the-press-1999-uganda.php |access-date=26 October 2016 |publisher=Committee to Protect Journalists (CPJ)}}</ref>
Mu gwekkumi 2002, neera Onyango-Obbo ne banne abalala basatu bakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gw'okufulumya emboozi "eyayamba abalabe ba Uganda", oluvannyuma lw'alipoota eyalaga nti nnamunkanga y'amagye yandiba nga yakubwa mu bukiikakkono bwa Uganda abayeekera ab'omuzizo ab'eggye lya Lord's Resistance Army. Gavumenti era yaggaddewo ''The Monitor'' okumala ennaku 10. Baggyibwako emisango gino oluvannyuma lw’omwaka gumu. Mu byonna, Onyango-Obbo yalabikako mu kkooti emirundi egisukka mu 120 wakati wa 1997 n’amakati ga 2003; okusinga ku mirundi bannamawulire ba Uganda gye babadde mu kkooti okuva eggwanga lwe lyafuna obwetwaze mu gwekkumi 1962. <ref>{{Cite journal |year=2004 |title=Uganda Supreme Court: Constitutional Appeal of Onyango-Obbo and Mwenda |journal=International Legal Materials |volume=43 |issue=3 |pages=686–703 |doi=10.1017/S0020782900027005 |jstor=20694469 |s2cid=232253935}}</ref>
== Okuva kwe mu Uganda ==
N'ekyo, Onyango-Obbo yakwata omulimu okuva mu kibiina kya Nation Media Group, ekyali kitutte emigabo egisinga obungi mu [[:en:Second_Congo_War|The Monitor]] mu gwokusatu 2000, okugenda e [[:en:Second_Congo_War|Nairobi]], [[Kenya]],n'okutandika emirimu gy'ekibiina kino egy'okugatta emikutu gyamawulire.Mundowooza ye,okubeerawo kwe okugenda mu maaso kwali kufuuse omuntu alina enkaayana.era nga kisiikiriza essuubi ly'olupapula lw'amawulire ery'ekiseera ekiwanvun'okutyoboola obusobozi bwa Bannamawulire abalala ku lupapula luno okuvaayo. <ref>{{Cite web |last=SID |date=2010 |title=East Africa Today: An Interview With Charles Onyango-Obbo |url=http://www.sidint.net/content/east-africa-today-interview-charles-onyango-obbo |access-date=26 October 2016 |publisher=[[Society for International Development]] (SID)}}</ref>
Mu 2014, Onyango-Obbo yava mu Nation Media Group n'addukanya Mail ne Guardian Africa, <ref>{{Cite web |title=MG Africa |url=https://mgafrica.com/ |access-date=2018-01-15 |website=mgafrica.com |language=en |archive-date=2018-01-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180114054350/http://mgafrica.com/ |url-status=dead }}</ref> omukutu gw'amawulire ogwa digito ogwa South Africa ogwa Mail & Guardian, ng'omuwanddisi wa Afirika. <ref>https://techmoran.com/south-africas-mail-guardian-expands-to-cover-africa-with-new-digital-platform/</ref> Yava mu kitongole e Nairobi oluvannyuma lw’emyaka ebiri, n’atongoza ekitongole kye eky’emikutu gya digito mu kiseera kino ekiddukanya Africa Explainer, AfricaPedia, <ref>{{Cite web |title=Africapedia – Africa's news and data visualiser |url=https://www.africapedia.com/ |access-date=2018-01-15 |website=Africapedia |language=en-US}}</ref> ne Rogue Chiefs. <ref>{{Cite web |title=Rogue Chiefs – Africa's news explainer |url=http://www.roguechiefs.com/ |access-date=2018-01-15 |website=Rogue Chiefs |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Second_Congo_War|Joachim Buwembo]]
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
* ''Okutu okutuuka ku ttaka'' (1996):
* ''Ebyama bya Uganda ebikuumibwa obubi'' : (1998) – Okukung’aanya emboozi ennyimpi
* ''Mixed and Brewed in Uganda'' : (2008) – Okulambula okumpimpi okw’omwoyo gw’eggwanga n’abantu baayo
* ''Tekyabangawo'' : (2009) – Emboozi ku lunaku nga nnakyemalira w’amagye ga Uganda Idi Amin tannagobwa mu 1979, olunaku lwe yagwa, n’olunaku olwaddirira.
== Ebijjuliziddwa ==
o6putvera8li6yocvrrzbmig49e1zpm
Tibasiimwa Joram Ruranga
0
12990
60326
47519
2026-07-10T16:13:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60326
wikitext
text/x-wiki
'''Tibasiimwa Joram Ruranga''' era amanyiddwa nga Lay Canon Joram Tibasiimwa (yazaalibwa nga1 Omwozi ogusoka 1943) Munauganda ela nga musomesa eyawummula era omukulu w'amasomero ga siniya . Akola nga Omukiise w'Abakadde - Mubugwanjuba . <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ |access-date=2025-11-08 |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Im5sQlUvTzZKa2kyN090eE4vSWpVQlE9PSIsInZhbHVlIjoiQ2xnVGE2S0R2SFdXd243aFlqSFB6QT09IiwibWFjIjoiN2QxNzg3YjJjZTdkOGY5NWE3ZTdhZDg4NmEzM2YxZTUyMmRiNDU3Y2E0NzJiN2JiNGEzMmNhOWMwZDcxODM4YyIsInRhZyI6IiJ9? |access-date=2025-11-08 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma kwe ==
Tibasiimwa yazaalibwa nga 1 Omwezi ogusoka 1943, ku kyalo Rubingo, Kitwe, Mugombolola ye Kyeizooba , mu kiseera ekyo ekyali Disitulikiti y’e Bushenyi ennene (mu kitundu kya Ankole mu Uganda). Yasomera mu ssomero lya Mbarara Junior Secondary School mu 1963 era yasomera ne ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] . Okusoma amatendekero aga waggulu, yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], gye yasoma Diguli eyookubiri mu by’enjigiriza. <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ |access-date=2025-11-08 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ "Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda"]. 12 October 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 "Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes"]. ''Monitor''. 9 January 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Omulimu gwe ogw’ebyenjigiriza ==
Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egy’amatendekero aga waggulu mu Yunivasite y’e Makerere (gye yafunira Diguli mu by’enjigiriza), Tibasiimwa yatandika omulimu gw’obusomesa mu Bugwanjuba bwa Uganda ku Ibanda Secondary School mu 1968, gye yasomesa okumala omwaka mulamba. Oluvannyuma yakyusibwa n'atwalibwa mu [[Mbarara High School|ssomero lya Mbarara siniya]] , okusomesa [[Ebyobuziba|essomo lya kusoma kwa ssaayansi okw’ebintu byonna ebirina obuzito era ebikwata ekifo, nga mulimu engeri gye bikolebwamu, enkozesa yaabyo, eby’obulamu bwabyo, n’enkyukakyuka ze biyitam (Chemistry]] ). <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 "Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes"]. ''Monitor''. 9 January 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ |access-date=2025-11-08 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ "Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda"]. 12 October 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
Mu 1973‐1975, Tibasiimwa yali akola nga omukulu w’essomero lya Mbarara High School era yaweereza ng’omusomesa omukulu mu Muntuyera High School Kitunga (Kitunga), Ruyonza School (Ekitundu kye [[Bushenyi]] ). Mu 19991‐2001, Tibasiimwa yaweereza omukulu we ssomero lya Mbarara High School nga tannawummula mu 2002. <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Mbarara High, the pride of southwestern Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbarara-high-the-pride-of-southwestern-uganda-1523624 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ |access-date=2025-11-08 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ "Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda"]. 12 October 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Okwenyigira mu byobufuzi ==
Tibasiimwa yeegatta ku byobufuzi mu 2002 nga sentebe we Gombolola ye Kyeizoba era n’agenda mu maaso n’afuuka sipiika wa Greater Bushenyi. Mu kiseera kino ye ssentebe wa Akakiiko k'eggwanga ak'abakadde, ekifo ky’abaddeko okuva mu 2016. Era ye ssentebe w’ekibiina ekigatta abakadde e Nkore okuva mu 2007 n’okutuusa kati. <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=NRM Primaries: Former educationists wins western older persons MP's flag |url=https://www.independent.co.ug/nrm-primaries-former-educationists-wins-western-older-persons-mps-flag/ |access-date=2025-11-08 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=NRM Primaries: Former Educationists Wins Western Older Persons MP's Flag |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nrm-primaries-former-educationists-wins-western-older-persons-mps-flag |access-date=2025-11-08 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Yeegattira mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) era mu Mwezi gwe kumi 2020, yawangula akamyufu ka NRM n’afuuka omukwasi wa bendera ku kifo kya palaamenti ekya Bugwajuba bwa Uganda “Abantu abakade ” (Abantu abaliko obukosefu). Tibasiimwa akola nga omubaka wa [[:en:Parliament|Palaamenti]] (MP) akiikirira abakadde mu kitundu ky’amaserengeta era mu Palaamenti, mmemba ku kakiiko ka Palaamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga. <ref>{{Cite web |last=Corps |first=Chimp |date=2020-10-12 |title=Former Mbarara High H/M Takes NRM Flag for Elderly MP |url=https://chimpreports.com/former-mbarara-high-h-m-takes-nrm-flag-for-elderly-mp/ |access-date=2025-11-08 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=NRM Primaries: Former educationists wins western older persons MP's flag |url=https://www.independent.co.ug/nrm-primaries-former-educationists-wins-western-older-persons-mps-flag/ |access-date=2025-11-08 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/nrm-primaries-former-educationists-wins-western-older-persons-mps-flag/ "NRM Primaries: Former educationists wins western older persons MP's flag"]. ''The Independent Uganda''. 12 October 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Im5sQlUvTzZKa2kyN090eE4vSWpVQlE9PSIsInZhbHVlIjoiQ2xnVGE2S0R2SFdXd243aFlqSFB6QT09IiwibWFjIjoiN2QxNzg3YjJjZTdkOGY5NWE3ZTdhZDg4NmEzM2YxZTUyMmRiNDU3Y2E0NzJiN2JiNGEzMmNhOWMwZDcxODM4YyIsInRhZyI6IiJ9? |access-date=2025-11-08 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Im5sQlUvTzZKa2kyN090eE4vSWpVQlE9PSIsInZhbHVlIjoiQ2xnVGE2S0R2SFdXd243aFlqSFB6QT09IiwibWFjIjoiN2QxNzg3YjJjZTdkOGY5NWE3ZTdhZDg4NmEzM2YxZTUyMmRiNDU3Y2E0NzJiN2JiNGEzMmNhOWMwZDcxODM4YyIsInRhZyI6IiJ9? "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite news|title=Four elected as MPs for elderly|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/four-elected-as-mps-for-elderly-3262964|archive-url=https://web.archive.org/web/20240623013021/https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/four-elected-as-mps-for-elderly-3262964|archive-date=2024-06-23|access-date=2025-11-08|work=Monitor|language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Tibasiimwa mufumbo ne Loyce era balina abaana kkumi na babiri. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 "Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes"]. ''Monitor''. 9 January 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
map05p7z37sypv23mluodxks448u5sk
60523
60326
2026-07-10T16:33:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60523
wikitext
text/x-wiki
'''Tibasiimwa Joram Ruranga''' era amanyiddwa nga Lay Canon Joram Tibasiimwa (yazaalibwa nga1 Omwozi ogusoka 1943) Munauganda ela nga musomesa eyawummula era omukulu w'amasomero ga siniya . Akola nga Omukiise w'Abakadde - Mubugwanjuba . <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ |access-date=2025-11-08 |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Im5sQlUvTzZKa2kyN090eE4vSWpVQlE9PSIsInZhbHVlIjoiQ2xnVGE2S0R2SFdXd243aFlqSFB6QT09IiwibWFjIjoiN2QxNzg3YjJjZTdkOGY5NWE3ZTdhZDg4NmEzM2YxZTUyMmRiNDU3Y2E0NzJiN2JiNGEzMmNhOWMwZDcxODM4YyIsInRhZyI6IiJ9? |access-date=2025-11-08 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma kwe ==
Tibasiimwa yazaalibwa nga 1 Omwezi ogusoka 1943, ku kyalo Rubingo, Kitwe, Mugombolola ye Kyeizooba , mu kiseera ekyo ekyali Disitulikiti y’e Bushenyi ennene (mu kitundu kya Ankole mu Uganda). Yasomera mu ssomero lya Mbarara Junior Secondary School mu 1963 era yasomera ne ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] . Okusoma amatendekero aga waggulu, yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], gye yasoma Diguli eyookubiri mu by’enjigiriza. <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ |access-date=2025-11-08 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ "Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda"]. 12 October 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 "Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes"]. ''Monitor''. 9 January 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Omulimu gwe ogw’ebyenjigiriza ==
Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egy’amatendekero aga waggulu mu Yunivasite y’e Makerere (gye yafunira Diguli mu by’enjigiriza), Tibasiimwa yatandika omulimu gw’obusomesa mu Bugwanjuba bwa Uganda ku Ibanda Secondary School mu 1968, gye yasomesa okumala omwaka mulamba. Oluvannyuma yakyusibwa n'atwalibwa mu [[Mbarara High School|ssomero lya Mbarara siniya]] , okusomesa [[Ebyobuziba|essomo lya kusoma kwa ssaayansi okw’ebintu byonna ebirina obuzito era ebikwata ekifo, nga mulimu engeri gye bikolebwamu, enkozesa yaabyo, eby’obulamu bwabyo, n’enkyukakyuka ze biyitam (Chemistry]] ). <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 "Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes"]. ''Monitor''. 9 January 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ |access-date=2025-11-08 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ "Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda"]. 12 October 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
Mu 1973‐1975, Tibasiimwa yali akola nga omukulu w’essomero lya Mbarara High School era yaweereza ng’omusomesa omukulu mu Muntuyera High School Kitunga (Kitunga), Ruyonza School (Ekitundu kye [[Bushenyi]] ). Mu 19991‐2001, Tibasiimwa yaweereza omukulu we ssomero lya Mbarara High School nga tannawummula mu 2002. <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Mbarara High, the pride of southwestern Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbarara-high-the-pride-of-southwestern-uganda-1523624 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ |access-date=2025-11-08 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://newsfeed.co.ug/2020/10/12/retired-head-teacher-wins-western-nrm-elderly-primaries-vows-to-advocate-for-elderly-health-insurance/ "Retired Head Teacher Wins Western NRM Elderly Primaries, Vows To Advocate For Elderly Health Insurance - Newsfeed Uganda"]. 12 October 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Okwenyigira mu byobufuzi ==
Tibasiimwa yeegatta ku byobufuzi mu 2002 nga sentebe we Gombolola ye Kyeizoba era n’agenda mu maaso n’afuuka sipiika wa Greater Bushenyi. Mu kiseera kino ye ssentebe wa Akakiiko k'eggwanga ak'abakadde, ekifo ky’abaddeko okuva mu 2016. Era ye ssentebe w’ekibiina ekigatta abakadde e Nkore okuva mu 2007 n’okutuusa kati. <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=NRM Primaries: Former educationists wins western older persons MP's flag |url=https://www.independent.co.ug/nrm-primaries-former-educationists-wins-western-older-persons-mps-flag/ |access-date=2025-11-08 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=NRM Primaries: Former Educationists Wins Western Older Persons MP's Flag |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nrm-primaries-former-educationists-wins-western-older-persons-mps-flag |access-date=2025-11-08 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Yeegattira mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) era mu Mwezi gwe kumi 2020, yawangula akamyufu ka NRM n’afuuka omukwasi wa bendera ku kifo kya palaamenti ekya Bugwajuba bwa Uganda “Abantu abakade ” (Abantu abaliko obukosefu). Tibasiimwa akola nga omubaka wa [[:en:Parliament|Palaamenti]] (MP) akiikirira abakadde mu kitundu ky’amaserengeta era mu Palaamenti, mmemba ku kakiiko ka Palaamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga. <ref>{{Cite web |last=Corps |first=Chimp |date=2020-10-12 |title=Former Mbarara High H/M Takes NRM Flag for Elderly MP |url=https://chimpreports.com/former-mbarara-high-h-m-takes-nrm-flag-for-elderly-mp/ |access-date=2025-11-08 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-12 |title=NRM Primaries: Former educationists wins western older persons MP's flag |url=https://www.independent.co.ug/nrm-primaries-former-educationists-wins-western-older-persons-mps-flag/ |access-date=2025-11-08 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/nrm-primaries-former-educationists-wins-western-older-persons-mps-flag/ "NRM Primaries: Former educationists wins western older persons MP's flag"]. ''The Independent Uganda''. 12 October 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Im5sQlUvTzZKa2kyN090eE4vSWpVQlE9PSIsInZhbHVlIjoiQ2xnVGE2S0R2SFdXd243aFlqSFB6QT09IiwibWFjIjoiN2QxNzg3YjJjZTdkOGY5NWE3ZTdhZDg4NmEzM2YxZTUyMmRiNDU3Y2E0NzJiN2JiNGEzMmNhOWMwZDcxODM4YyIsInRhZyI6IiJ9? |access-date=2025-11-08 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Im5sQlUvTzZKa2kyN090eE4vSWpVQlE9PSIsInZhbHVlIjoiQ2xnVGE2S0R2SFdXd243aFlqSFB6QT09IiwibWFjIjoiN2QxNzg3YjJjZTdkOGY5NWE3ZTdhZDg4NmEzM2YxZTUyMmRiNDU3Y2E0NzJiN2JiNGEzMmNhOWMwZDcxODM4YyIsInRhZyI6IiJ9? "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite news|title=Four elected as MPs for elderly|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/four-elected-as-mps-for-elderly-3262964|archive-url=https://web.archive.org/web/20240623013021/https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/four-elected-as-mps-for-elderly-3262964|archive-date=2024-06-23|access-date=2025-11-08|work=Monitor|language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Tibasiimwa mufumbo ne Loyce era balina abaana kkumi na babiri. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 |access-date=2025-11-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/loan-from-a-friend-unlocked-tibasiimwa-s-retirement-fortunes-1723018 "Loan from a friend unlocked Tibasiimwa's retirement fortunes"]. ''Monitor''. 9 January 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 November</span> 2025</span>.</cite></ref>
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
jg7xbl5kbzqryvft11g49ziolkz51fs
Amos Nyathirombo
0
13024
60330
55678
2026-07-10T16:14:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60330
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Nyathirombo''' (yazaalibwa mu 1969) Munnayuganda[[:en:Medical_doctor|musawo]], munoonyereza, era [[:en:Lecturer|musomesa]] eyakuguka mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]]. Amanyiddwa nnyo olw’okunoonyereza kwe ku ndabirira y’amaaso n’endwadde endala ez’omu bitundu eby’obutiti naddala [[:en:Onchocerciasis|okuziba amaaso]] (onchocerciasis).<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug-1762922 |access-date=2025-08-19 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Writer |first=DAVID MAFABI {{!}} PML Daily Senior Staff |date=2018-06-17 |title=Ugandan develops medicine to treat River blindness |url=https://pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-develops-medicine-to-treat-river-blindness.html |access-date=2025-08-19 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Amos Nyathirombo yazaalibwa mu [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]].<ref name=":0" /> Yasomera ku [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius College Nyapea]] ku ddaala lye O, [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] ku ddaala lye erya A.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|eya Bachelor of Medicine, Bachelor of Surgery]] (MBChB) ne Master of Medicine (MMed) mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].<ref>[https://www.ughealthdirectory.com/kampala/doctors/dr-nyathirombo-amos Uganda Health Directory]</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka mmemba wa East African College of Ophthalmology (EACO).<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nyathirombo abaddeko ng'omusomesa mu kitongole ky'amaaso ku [[:en:Gulu_University|yunivasite y'e Gulu]]. Emabegako yakolera ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] era ng’alongoosebwa okuva mu [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|ddwaaliro ekkulu elya Arua]] n'elya Nyapea.<ref name=":0" />
== Okunoonyereza ==
Nyathirombo yali mu ttiimu ya bannassaayansi mu mawanga ga Afrika amalala agawerako abaavumbula wamu n’okugezesa obulungi bwa [[:en:Moxidectin|moxidectin]], eddagala ly’ebisolo eryaddamu okukozesebwa ng’eddagala erijjanjaba [[:en:River_blindness|amaaso g’omugga]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Frykberg |first=Mel |date= |title=African doctors involved in River Blindness research milestone |url=https://iol.co.za/news/africa/2018-06-18-african-doctors-involved-in-river-blindness-research-milestone/ |access-date=2025-08-19 |website=IOL |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr. Amos Nyathirombo to Be Honored in National Thanksgiving Ceremony for Groundbreaking Medical Contributions |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-amos-nyathirombo-to-be-honored-in-national-thanksgiving-ceremony-for-groundbreaking-medical-contributions |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Okunoonyereza okwamala emyaka mingi, okwassibwamu ssente [[:en:World_Health_Organization|ekitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]] kwazuula nti [[:en:Moxidectin|moxidectin]] yali nnungi nnyo mu kukendeeza microfilariae okusinga [[:en:Ivermectin|ivermectin]], era ebyazuulibwa byafulumizibwa mu ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]''.<ref>{{Cite journal |last1=Bakajika |first1=Didier |last2=Kanza |first2=Eric M. |last3=Opoku |first3=Nicholas O. |last4=Howard |first4=Hayford M. |last5=Mambandu |first5=Germain L. |last6=Nyathirombo |first6=Amos |last7=Nigo |first7=Maurice M. |last8=Kennedy |first8=Kambale Kasonia |last9=Masembe |first9=Safari L. |last10=Mumbere |first10=Mupenzi |last11=Kataliko |first11=Kambale |last12=Bolay |first12=Kpehe M. |last13=Attah |first13=Simon K. |last14=Olipoh |first14=George |last15=Asare |first15=Sampson |date=2022-04-27 |title=Effect of a single dose of 8 mg moxidectin or 150 μg/kg ivermectin on O. volvulus skin microfilariae in a randomized trial: Differences between areas in the Democratic Republic of the Congo, Liberia and Ghana and impact of intensity of infection |journal=PLOS Neglected Tropical Diseases |language=en |volume=16 |issue=4 |doi=10.1371/journal.pntd.0010079 |issn=1935-2735 |pmc=9084535 |pmid=35476631 |doi-access=free |article-number=e0010079}}</ref> Oral moxidectin (8 mg) yaweebwa layisinsi okuva mu [[:en:U.S._Food_and_Drug_Administration|kitongole ky’emmere n’eddagala mu Amerika]] mu 2018 eri abantu abakulu n’abaana ab’emyaka egiri waggulu w'ekkumi nebiri.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2018-06-18 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug - Alleastafrica |url=https://www.alleastafrica.com/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug/ |access-date=2025-08-19 |language=en-GB}}</ref>
== Ebyobulamu by’abantu ==
Nyathirombo abadde mu kutumbula endabirira y’amaaso mu West Nile. Ng’omukwanaganya wa pulojekiti ya Lions Club of West Nile Comprehensive Eye Care, yakulembera kaweefube ng’okuwaayo ekyuma ekikebera amaaso amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda kkumi na bubiri) n’ekyuma ekiziyiza amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda bubiri n'ekitundu) eri eddwaaliro ekkulu erya Nebbi mu kiseera ky’okubunyisa amawulire ku lunaku lw’okulaba mu nsi yonna.<ref name=":3">{{Cite web |title=Lions Club Donate Ophthalmic Microscope To Nebbi Hospital |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lions-club-donate-ophthalmic-microscope-to-nebbi-hospital |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Enteekateeka zino zayamba abantu abasoba mu 140 okwekebejja amaaso n’okulongoosebwa, okutereeza okulaba n’obuyambi bw’okuwulira.<ref name=":3" />
Era yaliko mu kunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna ku bungi bw’obulwadde bwa trachoma okwategeeza enkola ya [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], okwanguyiza okutuusa obujjanjabi mu disitulikiti ezirimu obulwadde buno n’okuyamba okubumalawo ng’ensonga y’ebyobulamu mu ggwanga.<ref name=":4">{{Cite web |last=Pithua |first=Alex |date=2025-06-02 |title=Museveni to attend Dr Nyathirombo's thanksgiving prayers in Zombo district |url=https://thecooperator.news/museveni-to-attend-dr-nyathirombos-thanksgiving-prayers-in-zombo-district/ |access-date=2025-08-19 |website=The Cooperator News |language=en-US}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2018, Nyathirombo yasiimibwa [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] n’ekirabo kya NACOBA Award for Service to one’s Calling- The Sciences in 2018.<ref>{{Cite web |title=Past Awardees |url=https://nacoba.ug/past-awardees/ |access-date=2025-08-19 |website=Nacoba |language=en-US}}</ref> Nga 8 omwezi Ogwokusatu 2025, ku lunaku lw’abakyala mu nsi yonna mu Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yawa Nyathirombo omudaali gwa Diamond Jubilee olw’omulimu gwe yakola mu by’obulamu bw’amaaso n’okuziyiza okuziba amaaso.<ref name=":4" />
Nga 20 omwezi Ogwomukaaga 2025, olukiiko lwa [[:en:Zombo_District|disitulikiti y’e Zombo]] lwategeka okusaba okwo kwebaza mu kitiibwa kwe ku ssomero lya Ukemu Primary School, Warr Town Council, era [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yali wa kubeerawo ku mukolo guno.<ref>{{Cite web |last=Rwothomio |first=Mike |date=2025-05-21 |title=President Museveni to attend thanksgiving ceremony for renowned ophthalmologist Dr. Amos Nyathirombo |url=https://whispereyenews.com/2025/05/21/president-museveni-to-attend-thanksgiving-ceremony-for-renowned-ophthalmologist-dr-amos-nyathirombo/ |access-date=2025-08-19 |website=Whisper Eye |language=en-US |archive-date=2026-01-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114093545/https://whispereyenews.com/2025/05/21/president-museveni-to-attend-thanksgiving-ceremony-for-renowned-ophthalmologist-dr-amos-nyathirombo/ |url-status=dead }}</ref> Omukolo guno gwali gwa kujaguza myaka gye egy’obuweereza n’okuyamba okumalawo okuziba amaaso mu kitundu kino.<ref name=":4" />
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nyathirombo, Amos}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
nts1ohnjf8kj76rae05afei9t880gz4
60532
60330
2026-07-10T16:34:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60532
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Nyathirombo''' (yazaalibwa mu 1969) Munnayuganda[[:en:Medical_doctor|musawo]], munoonyereza, era [[:en:Lecturer|musomesa]] eyakuguka mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]]. Amanyiddwa nnyo olw’okunoonyereza kwe ku ndabirira y’amaaso n’endwadde endala ez’omu bitundu eby’obutiti naddala [[:en:Onchocerciasis|okuziba amaaso]] (onchocerciasis).<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug-1762922 |access-date=2025-08-19 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Writer |first=DAVID MAFABI {{!}} PML Daily Senior Staff |date=2018-06-17 |title=Ugandan develops medicine to treat River blindness |url=https://pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-develops-medicine-to-treat-river-blindness.html |access-date=2025-08-19 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Amos Nyathirombo yazaalibwa mu [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]].<ref name=":0" /> Yasomera ku [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius College Nyapea]] ku ddaala lye O, [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] ku ddaala lye erya A.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ye [[:en:Bachelor_of_Medicine,_Bachelor_of_Surgery|eya Bachelor of Medicine, Bachelor of Surgery]] (MBChB) ne Master of Medicine (MMed) mu [[:en:Ophthalmology|by'amaaso]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].<ref>[https://www.ughealthdirectory.com/kampala/doctors/dr-nyathirombo-amos Uganda Health Directory]</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka mmemba wa East African College of Ophthalmology (EACO).<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nyathirombo abaddeko ng'omusomesa mu kitongole ky'amaaso ku [[:en:Gulu_University|yunivasite y'e Gulu]]. Emabegako yakolera ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] era ng’alongoosebwa okuva mu [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|ddwaaliro ekkulu elya Arua]] n'elya Nyapea.<ref name=":0" />
== Okunoonyereza ==
Nyathirombo yali mu ttiimu ya bannassaayansi mu mawanga ga Afrika amalala agawerako abaavumbula wamu n’okugezesa obulungi bwa [[:en:Moxidectin|moxidectin]], eddagala ly’ebisolo eryaddamu okukozesebwa ng’eddagala erijjanjaba [[:en:River_blindness|amaaso g’omugga]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Frykberg |first=Mel |date= |title=African doctors involved in River Blindness research milestone |url=https://iol.co.za/news/africa/2018-06-18-african-doctors-involved-in-river-blindness-research-milestone/ |access-date=2025-08-19 |website=IOL |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr. Amos Nyathirombo to Be Honored in National Thanksgiving Ceremony for Groundbreaking Medical Contributions |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-amos-nyathirombo-to-be-honored-in-national-thanksgiving-ceremony-for-groundbreaking-medical-contributions |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Okunoonyereza okwamala emyaka mingi, okwassibwamu ssente [[:en:World_Health_Organization|ekitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna]] kwazuula nti [[:en:Moxidectin|moxidectin]] yali nnungi nnyo mu kukendeeza microfilariae okusinga [[:en:Ivermectin|ivermectin]], era ebyazuulibwa byafulumizibwa mu ''[[:en:The_Lancet|The Lancet]]''.<ref>{{Cite journal |last1=Bakajika |first1=Didier |last2=Kanza |first2=Eric M. |last3=Opoku |first3=Nicholas O. |last4=Howard |first4=Hayford M. |last5=Mambandu |first5=Germain L. |last6=Nyathirombo |first6=Amos |last7=Nigo |first7=Maurice M. |last8=Kennedy |first8=Kambale Kasonia |last9=Masembe |first9=Safari L. |last10=Mumbere |first10=Mupenzi |last11=Kataliko |first11=Kambale |last12=Bolay |first12=Kpehe M. |last13=Attah |first13=Simon K. |last14=Olipoh |first14=George |last15=Asare |first15=Sampson |date=2022-04-27 |title=Effect of a single dose of 8 mg moxidectin or 150 μg/kg ivermectin on O. volvulus skin microfilariae in a randomized trial: Differences between areas in the Democratic Republic of the Congo, Liberia and Ghana and impact of intensity of infection |journal=PLOS Neglected Tropical Diseases |language=en |volume=16 |issue=4 |doi=10.1371/journal.pntd.0010079 |issn=1935-2735 |pmc=9084535 |pmid=35476631 |doi-access=free |article-number=e0010079}}</ref> Oral moxidectin (8 mg) yaweebwa layisinsi okuva mu [[:en:U.S._Food_and_Drug_Administration|kitongole ky’emmere n’eddagala mu Amerika]] mu 2018 eri abantu abakulu n’abaana ab’emyaka egiri waggulu w'ekkumi nebiri.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2018-06-18 |title=Ugandan doctor co-finds new River blindness drug - Alleastafrica |url=https://www.alleastafrica.com/ugandan-doctor-co-finds-new-river-blindness-drug/ |access-date=2025-08-19 |language=en-GB}}</ref>
== Ebyobulamu by’abantu ==
Nyathirombo abadde mu kutumbula endabirira y’amaaso mu West Nile. Ng’omukwanaganya wa pulojekiti ya Lions Club of West Nile Comprehensive Eye Care, yakulembera kaweefube ng’okuwaayo ekyuma ekikebera amaaso amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda kkumi na bubiri) n’ekyuma ekiziyiza amaaso (omuwendo gwa bukadde bwa Uganda bubiri n'ekitundu) eri eddwaaliro ekkulu erya Nebbi mu kiseera ky’okubunyisa amawulire ku lunaku lw’okulaba mu nsi yonna.<ref name=":3">{{Cite web |title=Lions Club Donate Ophthalmic Microscope To Nebbi Hospital |url=https://ugandaradionetwork.net/story/lions-club-donate-ophthalmic-microscope-to-nebbi-hospital |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Enteekateeka zino zayamba abantu abasoba mu 140 okwekebejja amaaso n’okulongoosebwa, okutereeza okulaba n’obuyambi bw’okuwulira.<ref name=":3" />
Era yaliko mu kunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna ku bungi bw’obulwadde bwa trachoma okwategeeza enkola ya [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], okwanguyiza okutuusa obujjanjabi mu disitulikiti ezirimu obulwadde buno n’okuyamba okubumalawo ng’ensonga y’ebyobulamu mu ggwanga.<ref name=":4">{{Cite web |last=Pithua |first=Alex |date=2025-06-02 |title=Museveni to attend Dr Nyathirombo's thanksgiving prayers in Zombo district |url=https://thecooperator.news/museveni-to-attend-dr-nyathirombos-thanksgiving-prayers-in-zombo-district/ |access-date=2025-08-19 |website=The Cooperator News |language=en-US}}</ref>
== Awaadi n'okusiimibwa ==
Mu 2018, Nyathirombo yasiimibwa [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] n’ekirabo kya NACOBA Award for Service to one’s Calling- The Sciences in 2018.<ref>{{Cite web |title=Past Awardees |url=https://nacoba.ug/past-awardees/ |access-date=2025-08-19 |website=Nacoba |language=en-US}}</ref> Nga 8 omwezi Ogwokusatu 2025, ku lunaku lw’abakyala mu nsi yonna mu Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yawa Nyathirombo omudaali gwa Diamond Jubilee olw’omulimu gwe yakola mu by’obulamu bw’amaaso n’okuziyiza okuziba amaaso.<ref name=":4" />
Nga 20 omwezi Ogwomukaaga 2025, olukiiko lwa [[:en:Zombo_District|disitulikiti y’e Zombo]] lwategeka okusaba okwo kwebaza mu kitiibwa kwe ku ssomero lya Ukemu Primary School, Warr Town Council, era [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yali wa kubeerawo ku mukolo guno.<ref>{{Cite web |last=Rwothomio |first=Mike |date=2025-05-21 |title=President Museveni to attend thanksgiving ceremony for renowned ophthalmologist Dr. Amos Nyathirombo |url=https://whispereyenews.com/2025/05/21/president-museveni-to-attend-thanksgiving-ceremony-for-renowned-ophthalmologist-dr-amos-nyathirombo/ |access-date=2025-08-19 |website=Whisper Eye |language=en-US |archive-date=2026-01-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260114093545/https://whispereyenews.com/2025/05/21/president-museveni-to-attend-thanksgiving-ceremony-for-renowned-ophthalmologist-dr-amos-nyathirombo/ |url-status=dead }}</ref> Omukolo guno gwali gwa kujaguza myaka gye egy’obuweereza n’okuyamba okumalawo okuziba amaaso mu kitundu kino.<ref name=":4" />
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nyathirombo, Amos}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
2hr0c7i913405yg9rc9al1v01rdedbx
Ekika kye Ffumbe
0
13032
60720
52913
2026-07-11T03:39:46Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60720
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Ffumbe''', nga kikulirwa Omutaka Walusimbi, kyali kimu ku bika binnansangwa mu [[Buganda]] oba Mumasekkati ga Uganda . Ab’ekika ky’eFfumbe bayitibwa ''Ab’effumbe'' (Obumu: ''Ow’effumbe'' ). Ab’ekika kino [[Baganda]] era boogera olulimi [[Luganda|Oluganda]] .
== Ekitiibwa ==
Walusimbi ky'ekitiibwa ky’omukulu w'ekika ky'e Ffumbe. ''Omutaka'' kitiibwa kya bulijjo eri buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="ffumbeBuganda1">{{Cite web |title=ffumbe clan |url=https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |access-date=26 July 2025 |archive-date=24 June 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250624011633/https://www.obutaka.com/clans/ffumbe |url-status=dead }}</ref>
== Ebika n'emiziro ==
''Omuziro'' . <ref name="clandiv">{{cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> ''akabbiro'', kye kikere. <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'e Ffumbe tateekeddwa kulya oba okulumya effumbe.
== Ensengeka ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (plural form of Omutaka) <ref name="lggram">{{cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) be bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' ye Omutaka Walusimbi. <ref name="clandiv"/>
=== Obutaka bw'ekika ===
Obutaka bw'ekika buli Bakka, Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"/> <ref name="ffumbeBuganda1"/>
=== Omubala gw'ekika . ===
Omubala gw'ekika guvuga nti: <ref name="clanBuganda1"/> <ref name="ffumbeBuganda1"/>
# ''Galinnya e Bakka'' .
# ''E Bakka basengejja (mbu tebiggwa Bukka) .''
# ''Kasolo ki? Ffumbe''
# ''Ka muti gumu''
# ''Kakozaakoza alikoza mu lw'effumbe''
# ''Taatuuke Bumpi''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Ab'ekika ky'e Ffumbe beebaali abasawo/ abajanjabi ba Kabaka (Were Kabaka's medicine men). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Amannya g'ekika. ==
[[:en:Surnames|Amannya g'ekika kin]]<nowiki/>o gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebitundu eby'enjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52–53}}</ref> <ref>{{cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' Mu butuufu, amannya agamu agakozesebwa mu Ssiga gayinza okuba nga gaava mu kika ekirala, gamba ng'okubbulwa (kwe kugamba okutuuma omuntu erinnya ly'omuntu omulala gwe baagala ennyo oba eyafa gwe baali baagala ennyo'' <ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi abamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi"/> <ref name="cannames">{{Cite web |title=Ffumbe clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |access-date=26 July 2025 |archive-date=29 April 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250429234542/https://www.obutaka.com/clans/clan-names/ffumbe-names |url-status=dead }}</ref>
## Bakka
## Balimwezo
## Ggolola
## Kafumbe
## Kajoba
## Kalema
## Kasolo
## Kaweesa
## Kigozi
## Kimuli
## Kisitu
## Kiwendo
## Lukomwa
## Lubwama
## Luzinda
## Mabikke
## Magunda
## Mayambala
## Mpanga
## Musaazi
## Nagaya
## Nsobya
## Ntege
## Nvule
## Senkaba
## Sennoga
## Ssebaggala
## Ssebirumbi
## Ssekadde
## Ssempala
## Ssengendo (or Sseŋŋendo)
## Ssentumbwe
## Ssewakuka
## Walusimbi
=== Amannya g'abawala ===
Agamu ku mannya g’abawala abamu agali mu kika kino ge gano<ref name="clannsimbi"/> <ref name="cannames"/>
## Nabaggala
## Nabakka
## Nabumba
## Nabwami
## Nakafumbe
## Nakasi
## Nakaweesa
## Nakawungu
## Nakigozi
## Nakimuli
## Nakindi
## Nakku
## Nalubwama
## Nalumansi
## Namammonde
## Nampala
## Namusaazi
## Nandugga
## Nangendo (or Naŋŋendo)
## Nannozzi
## Nantaba
## Nanteza
## Nnaabalamba
## Nnakanyike
## Nnanvule
## Zaawedde
== Abamanyifu ennyo ennyo mu kika ==
# Eyali Katikkiro, Yinginiya [[John Baptist Walusimbi]] yali wa kika kya Ffumbe.
# Eyali Ssaabawolereza wa Uganda, Omugenzi Pulofeesa Kiddu Makubuya .
# Eyali omumyuka wa Chancellor mu Yunivasite y’e Makerere, Omugenzi Pulofeesa [[Livingstone Luboobi]] .
# Eyali Katikkiro wa Uganda, Omugenzi [[Apolo Nsibambi]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
655ksr8hr99xwce152krkrjq689uc3e
Biddemu Bazil Mwotta
0
13054
60400
54221
2026-07-10T16:14:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60400
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Biddemu Bazil Mwotta''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]] ayagala nnyo ebyobulimi, atondawo emirimu mu bantu, munnabyabufuzi, era musomesa. Bazil ye Mutandisi era akulira kkampuni ya AgroDuuka Uganda Limited. Yali Guild pulezidenti ow’e 82 ku yunivasite y’e Makerere. Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulu bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Nga 15th Oggwoluberyeberye, 2019, atwala Yunivasite y’e Makerere yawa Mwotta diguli ya Bachelor of Arts with Education, ng’amalirizza emisomo gye mu ttendekero ly’ebyenjigiriza.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Biddemu Bazil Mwotta yazaalibwa nga 28 Oggwokusattu mu 1994, mu [[:en:Mengo_Hospital|ddwaaliro e Mengo]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Maama we ye Nakisitu Florence Biddemu; nga Muganda ow'Ekika kya 'Ffumbe' Taata we ye Bazil Biddemu Muwanga; Muganda ow'ekika ky'e 'Njovu'. Abafumbo bano baagattibwa ku Nkozi Parish e [[:en:Mpigi|Mpigi]] mu '''masekkati ga Uganda''' .
Mwotta yakulira Kamwokya, emu ku ghetto mu Kampala. wabula olw’engeri nti nnyina yali mulimi, ebiseera ebisinga yabimala mu Katiiti, mu Divizoni y’e Kituntu, mu Disitulikiti y’e Mpigi ng’amuyamba ku faamu. <ref name="auto1">{{Cite web |date=July 2, 2018 |title=Future Thinking: Biddemu Bazil Mwotta on the Internet Economy |url=https://www.internetsociety.org/blog/2018/07/future-thinking-biddemu-bazil-mwotta/}}</ref>
Mwotta yakulira mu maka g’Abakatuliki abanywevu. Era yaweereza nga ku kituuti mu Holy Trinity Church Kamwokya buto bwe obusinga.
Mwotta yasomera ku Kitante Primary School (2001-2007), St. Joseph's Seminary Nyenga (2008-2010), ne Kasubi Senior Secondary School (2011- 2013) n'afuna satifikeeti ye eya Uganda(O-Level)(2008-2011) ne Uganda Advanced Certificate of Education (A-Level) (2012-2013). Yafuna satifikeeti mu by’okukozesa kompyuta okuva ku yunivasite y’e Makerere mu 2014. Yatikkirwa diguli y'obusomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>{{Cite web |date=March 10, 2016 |title=2016 MAKERERE UNIVERSITY GUILD PRESIDENTIAL DEBATE |url=https://www.kas.de/en/web/uganda/veranstaltungsberichte/detail/-/content/diskussionsrunde-der-praesidentschaftskandidaten-der-studentengilde-makarere-universitaet1 |website=Foundation Office Uganda and South Sudan}}</ref>
== Omulimu ==
Bazil Mwota yali Guild pulezidenti ow’omulundi ogwa 82 ku yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Mwotta elected Makerere University guild president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1419382 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 2, 2021 |title=Makerere elects guild boss today |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/makerere-elects-guild-boss-today--1643108 |website=Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 12, 2016 |title=Why Bazil Mwotta won Makerere guild presidential race |url=https://campusbee.ug/elections/why-bazil-mwotta-won-makerere-guild-presidential-race/}}</ref> Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulembeze bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Era yalondeddwa okuba omukulembeze w’ekibiina kya Baganda Nkobazambogo Caucus mu lukiiko lwa Guild Representative Council (2015-2016).
=== Okulima n'okulunda ===
Olw’okuba nti yali akulidde mu kitundu nga kya balimi mu Katiiti, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], '''Mawokota''', '''Mwotta''' yetegerezanga bulungi engeri nnyina, awamu n’abalimi abalala, gye baali baddondolwamu abantu abali babagulako ku nnimiro ku bbeyi eyawansi ddala kyokka nebabitunda bo ku beeyi eyawaggulu. Kino kirina engeri gyekyakosa mu mpolampola embeera z’abalimi bano kubanga kubulimi kwebali besigamye okufuna ensimbi n’okutuusa kati. Mu kaweefube w’okukola ku kusoomoozebwa kuno, Mwotta yatandikawo '''AgroDuuka''', [[:en:Software|pulogulaamu]] ennywevu ey’okuddukanya ebiva mu bulimi, ewagirwa enkola ya [[:en:Global_position_system|Global Position System]] for Mobile communication egatta buterevu abalimi b’omu byalo [[:en:Smallholding|abatonotono]] ku baguzi ku katale ku ssente entono ngabayita mu bubaka bwa SMS ne [[:en:Internet|yintaneeti]], nga tebannaba kukungula n’oluvannyuma lw’okukungula. <ref name="auto1" />
Sofutiweya wa '''AgroDuuka''' agasse abalimi okwetoloola Uganda n’abo abayinza okugula <ref name="auto">{{Cite web |title=Pulse Achiever: Biddemu Bazil Mwotta's AgroDuuka Innovation Helps Farmers Avoid Exploitation – MTN Pulse |url=https://pulse.mtn.co.ug/2019/12/24/pulse-achiever-biddemu-bazil-mwottas-agroduuka-innovation-helps-farmers-avoid-exploitation/ |website=pulse.mtn.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=History Hero BLAST |url=https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415114836/https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |archive-date=15 April 2023 |website=History Hero BLAST}}</ref> era nga asunsudwa mu ngule ez’enjawulo nga '''Queen’s Young Leaders Award''' mu 2018 <ref>{{Cite web |title=Bazil Mwotta Biddemu | Queen's Young Leaders |url=http://www.queensyoungleaders.com/awardee/bazil-mwotta-biddemu/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=June 28, 2018 |title=Ugandan Youth innovators meet Queen in London |url=https://www.pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-youth-innovators-meet-queen-in-london.html}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=How Ugandan youthful leaders shared floor with British royalty |url=https://observer.ug/lifestyle/58152-how-ugandan-youthful-leaders-shared-floor-with-british-royalty.html |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |date=January 12, 2021 |title=Three Ugandans receive prestigious Queen's Young Leader award |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/news/national/three-ugandans-receive-prestigious-queen-s-young-leader-award-1764852 |website=Monitor}}</ref> <ref name="auto" /> <ref>{{Cite web |title=Queen honours Ugandan youth for innovations |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1480509 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Maseruka|Robert Maseruka]]
* [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
6ffqkg0m7xw3hg6ruz786yoczu9eo2f
60611
60400
2026-07-10T16:35:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60611
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Biddemu Bazil Mwotta''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]] ayagala nnyo ebyobulimi, atondawo emirimu mu bantu, munnabyabufuzi, era musomesa. Bazil ye Mutandisi era akulira kkampuni ya AgroDuuka Uganda Limited. Yali Guild pulezidenti ow’e 82 ku yunivasite y’e Makerere. Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulu bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Nga 15th Oggwoluberyeberye, 2019, atwala Yunivasite y’e Makerere yawa Mwotta diguli ya Bachelor of Arts with Education, ng’amalirizza emisomo gye mu ttendekero ly’ebyenjigiriza.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Biddemu Bazil Mwotta yazaalibwa nga 28 Oggwokusattu mu 1994, mu [[:en:Mengo_Hospital|ddwaaliro e Mengo]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Maama we ye Nakisitu Florence Biddemu; nga Muganda ow'Ekika kya 'Ffumbe' Taata we ye Bazil Biddemu Muwanga; Muganda ow'ekika ky'e 'Njovu'. Abafumbo bano baagattibwa ku Nkozi Parish e [[:en:Mpigi|Mpigi]] mu '''masekkati ga Uganda''' .
Mwotta yakulira Kamwokya, emu ku ghetto mu Kampala. wabula olw’engeri nti nnyina yali mulimi, ebiseera ebisinga yabimala mu Katiiti, mu Divizoni y’e Kituntu, mu Disitulikiti y’e Mpigi ng’amuyamba ku faamu. <ref name="auto1">{{Cite web |date=July 2, 2018 |title=Future Thinking: Biddemu Bazil Mwotta on the Internet Economy |url=https://www.internetsociety.org/blog/2018/07/future-thinking-biddemu-bazil-mwotta/}}</ref>
Mwotta yakulira mu maka g’Abakatuliki abanywevu. Era yaweereza nga ku kituuti mu Holy Trinity Church Kamwokya buto bwe obusinga.
Mwotta yasomera ku Kitante Primary School (2001-2007), St. Joseph's Seminary Nyenga (2008-2010), ne Kasubi Senior Secondary School (2011- 2013) n'afuna satifikeeti ye eya Uganda(O-Level)(2008-2011) ne Uganda Advanced Certificate of Education (A-Level) (2012-2013). Yafuna satifikeeti mu by’okukozesa kompyuta okuva ku yunivasite y’e Makerere mu 2014. Yatikkirwa diguli y'obusomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>{{Cite web |date=March 10, 2016 |title=2016 MAKERERE UNIVERSITY GUILD PRESIDENTIAL DEBATE |url=https://www.kas.de/en/web/uganda/veranstaltungsberichte/detail/-/content/diskussionsrunde-der-praesidentschaftskandidaten-der-studentengilde-makarere-universitaet1 |website=Foundation Office Uganda and South Sudan}}</ref>
== Omulimu ==
Bazil Mwota yali Guild pulezidenti ow’omulundi ogwa 82 ku yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Mwotta elected Makerere University guild president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1419382 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 2, 2021 |title=Makerere elects guild boss today |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/makerere-elects-guild-boss-today--1643108 |website=Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 12, 2016 |title=Why Bazil Mwotta won Makerere guild presidential race |url=https://campusbee.ug/elections/why-bazil-mwotta-won-makerere-guild-presidential-race/}}</ref> Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulembeze bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Era yalondeddwa okuba omukulembeze w’ekibiina kya Baganda Nkobazambogo Caucus mu lukiiko lwa Guild Representative Council (2015-2016).
=== Okulima n'okulunda ===
Olw’okuba nti yali akulidde mu kitundu nga kya balimi mu Katiiti, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], '''Mawokota''', '''Mwotta''' yetegerezanga bulungi engeri nnyina, awamu n’abalimi abalala, gye baali baddondolwamu abantu abali babagulako ku nnimiro ku bbeyi eyawansi ddala kyokka nebabitunda bo ku beeyi eyawaggulu. Kino kirina engeri gyekyakosa mu mpolampola embeera z’abalimi bano kubanga kubulimi kwebali besigamye okufuna ensimbi n’okutuusa kati. Mu kaweefube w’okukola ku kusoomoozebwa kuno, Mwotta yatandikawo '''AgroDuuka''', [[:en:Software|pulogulaamu]] ennywevu ey’okuddukanya ebiva mu bulimi, ewagirwa enkola ya [[:en:Global_position_system|Global Position System]] for Mobile communication egatta buterevu abalimi b’omu byalo [[:en:Smallholding|abatonotono]] ku baguzi ku katale ku ssente entono ngabayita mu bubaka bwa SMS ne [[:en:Internet|yintaneeti]], nga tebannaba kukungula n’oluvannyuma lw’okukungula. <ref name="auto1" />
Sofutiweya wa '''AgroDuuka''' agasse abalimi okwetoloola Uganda n’abo abayinza okugula <ref name="auto">{{Cite web |title=Pulse Achiever: Biddemu Bazil Mwotta's AgroDuuka Innovation Helps Farmers Avoid Exploitation – MTN Pulse |url=https://pulse.mtn.co.ug/2019/12/24/pulse-achiever-biddemu-bazil-mwottas-agroduuka-innovation-helps-farmers-avoid-exploitation/ |website=pulse.mtn.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=History Hero BLAST |url=https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415114836/https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |archive-date=15 April 2023 |website=History Hero BLAST}}</ref> era nga asunsudwa mu ngule ez’enjawulo nga '''Queen’s Young Leaders Award''' mu 2018 <ref>{{Cite web |title=Bazil Mwotta Biddemu | Queen's Young Leaders |url=http://www.queensyoungleaders.com/awardee/bazil-mwotta-biddemu/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=June 28, 2018 |title=Ugandan Youth innovators meet Queen in London |url=https://www.pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-youth-innovators-meet-queen-in-london.html}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=How Ugandan youthful leaders shared floor with British royalty |url=https://observer.ug/lifestyle/58152-how-ugandan-youthful-leaders-shared-floor-with-british-royalty.html |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |date=January 12, 2021 |title=Three Ugandans receive prestigious Queen's Young Leader award |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/news/national/three-ugandans-receive-prestigious-queen-s-young-leader-award-1764852 |website=Monitor}}</ref> <ref name="auto" /> <ref>{{Cite web |title=Queen honours Ugandan youth for innovations |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1480509 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Maseruka|Robert Maseruka]]
* [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
s5m4ahcfk0jf26iariysnfmfou80gcu
Joseph Almeida (omusomesa)
0
13055
60413
47977
2026-07-10T16:14:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60413
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Almeida''' (1925–2017), era amanyiddwa nga Jos Almeida mu bantu abamu baabeera nabo,<ref name="YUMPU">{{Cite web |date=2010-06-24 |title=History of the KGI (Kampala Goan Institute) - to Today |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/19 |website=2010 KGI Centenary Brochure}}</ref> yali musomesa Munnayuganda ow’ekika kya [[:en:Goans|Goan]], ng’amanyiddwa nnyo olw’obukulembeze bwe [[:en:Buganda_Road_Primary_School|obw’essomero lya Buganda Road Primary School]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], gye yaweereza ng’omukulu w’essomero okumala emyaka 22 (1972–1994). Ekiseera kye yamala mu ntebe kyakwatagana n’ekiseera eky’obutabanguko, omuli [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|n’okugoba abantu ba Asia mu Uganda mu 1972]], nga mu kiseera kino bangi ku banne bawalirizibwa okuva mu ggwanga.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}</ref><ref name="YUMPU" /> Almeida yasigala mu ggwanga, oluvannyuma lw'okugobwa, era yayambako okulungamya essomero mu nkyukakyuka z'eggwanga. Yayogerwako nnyo mu mawulire ga Uganda ng’omuntu ow’amaanyi mu nkola y’ebyenjigiriza ebya pulayimale mu ggwanga.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}</ref>
Omulimu gwe ogw’obusomesa yagutandikira mu Shimoni Primary School ne East Kololo Primary School nga tannaba kwegatta ku Norman Godinho Primary School (oluvannyuma eyatuumibwa [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ) mu 1960.<ref name="NV" /> Obukulu bwe obw’amasomero, okuva mu 1972 okutuuka mu 1994, buweebwa ekitiibwa olw’okunyweza omutindo gw’okusoma n’okubumba emirembe gy’abayizi.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu gya gavumenti, Almeida yatandikawo Lohana Academy era n’ayambako okutandikawo ettabi lya LARCH International mu Uganda, n’ayambako mu nteekateeka z’okutumbula ebyenjigiriza n’okuyamba abalema.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Almeida yazaalibwa mu 1925 [[:en:Entebbe|Entebbe]], mu Uganda, mu bazadde ba Asian Goan. Kitaawe, X.E Almeida, yasengukira okuja e Uganda mu 1910 n’akolera mu kitongole ky’emirimu (mu bufuzi bw’amatwale ga Bungereza).<ref name="IN" />
Yasomera mu ssomero lya St. Theresa Primary School e Entebbe nga tannasenguka ne bazadde be e Buyindi mu 1946. Yasomera e [[:en:Karnatak_University|Karnatak University]], n’afuna diguli ya Bachelor of Science mu 1953 ne diguli ya Bachelor of Education mu 1955.<ref name="IN" />
== Omulimu ==
=== Amasomero ga pulayimale aga Shimoni, East Kololo, ne Norman Godinho ===
Almeida yakomawo e Uganda mu 1958 n’atandika okusomesa mu somero lya Puliyimare. Oluvannyuma yasomesa akaseera katono ku ssomero lya East Kololo Primary School. Mu 1960 yeegatta ku Norman Godinho Primary School (kati [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ).<ref name="IN" />
Yafuuka omukulu w’essomero mu 1972, oluvannyuma lw’okugobwa [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|kw’Abaasia mu Uganda]] . Mu kiseera kino, abasomesa Abayindi abasinga ku ssomero lino baawalirizibwa okuvaawo, ne basigalawo babiri bokka abaasigala mu bifo byabwe, omwami Dias ne Almeida.<ref name="NV" /> Yakulembera essomero lino okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti mu 1994. Akawunti z’omulembe guno zimugamba nti ye yalung’amya essomero lino mu nkyukakyuka ennene mu ggwanga, omuli n’ebiseera eby’ebbula ly’abasomesa. Yayambako okukola erinnya ly’essomero okutwalira awamu mu by’ensoma.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
Ekitundu ekyafulumizibwa ''New Vision'' mu 2003 kyamwogerako nga “omufumbo eri obuyigirize bwa pulayimale,” nga kyetegereza omulimu gwe ogw’obusomesa ogw’emyaka 45 n’engeri gye yakwatamu enteekateeka y’emmere y’amasomero.<ref name="NV" />
=== LARCH Ensi yonna ===
Mu 1993 yayambako okutandikawo ettabi lya Uganda erya LARCH‐International, ekitongole ky’obwannakyewa ekisangibwa mu Canada, nga essira lyali lisinga kubera ku kuddaabiriza bantu abaliko obulemu.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
=== Ettendekero lya Lohana ===
Mu 1994, Almeida yatandikawo Lohana Academy, essomero eryatandikibwawo nga likolagana n’abantu b’e [[:en:Lohana|Lohana]] (aba Asia) mu Kampala.<ref>{{Cite web |date=2018-06-17 |title=Lohana Kings of Kashmir and Kabul |url=https://chimpreports.com/lohana-kings-of-kashmir-and-kabul/ |website=CHIMP REPORTS}}</ref> Esomero lino lyawa abantu emisomo okugenda mu maaso era ne bafuna okusiimibwa mu butongole n’okusiimibwa okuva mu kibuga.<ref>{{Cite web |last=Tendo |first=Steven |date=2007-06-18 |title=Uganda: Lohana Receives Certificates |url=https://allafrica.com/stories/200706180802.html |website=AllAfrica - The Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiwawulo |first=Christopher |date=2004-07-26 |title=Uganda: KCC Commends Lohana |url=https://allafrica.com/stories/200407261045.html |website=AllAfrica - New Vision}}</ref>
Almeida yayagala nnyo okuzannya empaka za bridge olw’ensonga z’amagezi. Yanyumirwa nnyo emiyembe n’emmere ya Uganda ey’omu kitundu.<ref name="NV" />
Almeida teyafumbirwako wadde okuzaala abaana bonna abazaalibwa.<ref name="IN" />
== Okuwummula n’okufa ==
Almeida yatuuka n’okuwummula n’ava mu Uganda n’agenda e Buyindi.<ref>{{Cite web |date=2010-06-26 |title=REMEMBERING THE UGANDA ASIAN EXPULSION OF 1972 |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/41 |website=2010 KGI Centenary brochure}}</ref> Yafiira mu kibuga Goa ekya Buyindi mu 2017 ku myaka 92.<ref name="IN" />
== Ekitiibwa ==
''The Independent'' yayogerako ku Almeida ng’omu ku bamanyi b’ebyenjigiriza abasinga ekitiibwa mu Uganda,” ng’elaga engeri gy’akwatamu ebyenjigiriza ebya pulayimale.<ref name="IN" /> Mu 2017, oluvanyuma lwokufaa kwe, abasomi abaali baasomerayoko be' solooza nebagabira Emosero lya Buganda Road Computer eziwera 21. olwo nebatuuma Computer Lab erinya lye okumusaamu ekitiibwa.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=2017-07-07 |title=WhatsApp Group Buys Computers for Kampala School |url=https://chimpreports.com/whatsapp-group-buys-computers-for-kampala-school/ |access-date=2026-03-17 |website=CHIMPREPORTS}}</ref>
Frank Katoora, omutandisi wa Tender Talents, oluvannyuma yajjukira okukulaakulanya enkola ye ey’okusomesa “mu nnaku Joseph Almeida we yali omukulu w’essomero,” ng’ajuliza obuyinza bwa Almeida.<ref>{{Cite web |date=2012-03-04 |title=A secondary school for performing artiste |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/a-secondary-school-for-performing-artiste-1510896 |access-date=2026-03-17 |website=Monitor}}</ref>
Munne eyayogerwako mu ''New Vision,'' nga julira Almeida nga "taata ow'ebyenjigiriza mu masomero ga pulayimale e Kampala ," ekiraga engeri gye yakwatamu eby'enjigiriza mu kibuga.<ref name="NV" />
== Laba ne ==
Essomero lya Buganda Road Primary School
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
nxno8uzpqweuyuzzutr5uskl6hqunk4
60651
60413
2026-07-10T16:35:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60651
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Almeida''' (1925–2017), era amanyiddwa nga Jos Almeida mu bantu abamu baabeera nabo,<ref name="YUMPU">{{Cite web |date=2010-06-24 |title=History of the KGI (Kampala Goan Institute) - to Today |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/19 |website=2010 KGI Centenary Brochure}}</ref> yali musomesa Munnayuganda ow’ekika kya [[:en:Goans|Goan]], ng’amanyiddwa nnyo olw’obukulembeze bwe [[:en:Buganda_Road_Primary_School|obw’essomero lya Buganda Road Primary School]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], gye yaweereza ng’omukulu w’essomero okumala emyaka 22 (1972–1994). Ekiseera kye yamala mu ntebe kyakwatagana n’ekiseera eky’obutabanguko, omuli [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|n’okugoba abantu ba Asia mu Uganda mu 1972]], nga mu kiseera kino bangi ku banne bawalirizibwa okuva mu ggwanga.<ref name="NV">{{Cite web |last=Baguma |first=Arthur |date=2003-11-19 |title=He is married to primary education |url=https://www.newvision.co.ug/news/1255682/married-primary-education |access-date=2026-03-17 |website=New Vision}}</ref><ref name="YUMPU" /> Almeida yasigala mu ggwanga, oluvannyuma lw'okugobwa, era yayambako okulungamya essomero mu nkyukakyuka z'eggwanga. Yayogerwako nnyo mu mawulire ga Uganda ng’omuntu ow’amaanyi mu nkola y’ebyenjigiriza ebya pulayimale mu ggwanga.<ref name="NV" /><ref name="IN">{{Cite web |date=2017-06-04 |title=Almeida, former headmaster Buganda Road PS passes on at 92 |url=https://www.independent.co.ug/almeida-former-headmaster-buganda-road-ps-passes-92/ |access-date=2026-03-17 |website=The Independent}}</ref>
Omulimu gwe ogw’obusomesa yagutandikira mu Shimoni Primary School ne East Kololo Primary School nga tannaba kwegatta ku Norman Godinho Primary School (oluvannyuma eyatuumibwa [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ) mu 1960.<ref name="NV" /> Obukulu bwe obw’amasomero, okuva mu 1972 okutuuka mu 1994, buweebwa ekitiibwa olw’okunyweza omutindo gw’okusoma n’okubumba emirembe gy’abayizi.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
Oluvannyuma lw’okuwummula emirimu gya gavumenti, Almeida yatandikawo Lohana Academy era n’ayambako okutandikawo ettabi lya LARCH International mu Uganda, n’ayambako mu nteekateeka z’okutumbula ebyenjigiriza n’okuyamba abalema.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Almeida yazaalibwa mu 1925 [[:en:Entebbe|Entebbe]], mu Uganda, mu bazadde ba Asian Goan. Kitaawe, X.E Almeida, yasengukira okuja e Uganda mu 1910 n’akolera mu kitongole ky’emirimu (mu bufuzi bw’amatwale ga Bungereza).<ref name="IN" />
Yasomera mu ssomero lya St. Theresa Primary School e Entebbe nga tannasenguka ne bazadde be e Buyindi mu 1946. Yasomera e [[:en:Karnatak_University|Karnatak University]], n’afuna diguli ya Bachelor of Science mu 1953 ne diguli ya Bachelor of Education mu 1955.<ref name="IN" />
== Omulimu ==
=== Amasomero ga pulayimale aga Shimoni, East Kololo, ne Norman Godinho ===
Almeida yakomawo e Uganda mu 1958 n’atandika okusomesa mu somero lya Puliyimare. Oluvannyuma yasomesa akaseera katono ku ssomero lya East Kololo Primary School. Mu 1960 yeegatta ku Norman Godinho Primary School (kati [[:en:Buganda_Road_Primary_School|Buganda Road Primary School]] ).<ref name="IN" />
Yafuuka omukulu w’essomero mu 1972, oluvannyuma lw’okugobwa [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|kw’Abaasia mu Uganda]] . Mu kiseera kino, abasomesa Abayindi abasinga ku ssomero lino baawalirizibwa okuvaawo, ne basigalawo babiri bokka abaasigala mu bifo byabwe, omwami Dias ne Almeida.<ref name="NV" /> Yakulembera essomero lino okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti mu 1994. Akawunti z’omulembe guno zimugamba nti ye yalung’amya essomero lino mu nkyukakyuka ennene mu ggwanga, omuli n’ebiseera eby’ebbula ly’abasomesa. Yayambako okukola erinnya ly’essomero okutwalira awamu mu by’ensoma.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
Ekitundu ekyafulumizibwa ''New Vision'' mu 2003 kyamwogerako nga “omufumbo eri obuyigirize bwa pulayimale,” nga kyetegereza omulimu gwe ogw’obusomesa ogw’emyaka 45 n’engeri gye yakwatamu enteekateeka y’emmere y’amasomero.<ref name="NV" />
=== LARCH Ensi yonna ===
Mu 1993 yayambako okutandikawo ettabi lya Uganda erya LARCH‐International, ekitongole ky’obwannakyewa ekisangibwa mu Canada, nga essira lyali lisinga kubera ku kuddaabiriza bantu abaliko obulemu.<ref name="NV" /><ref name="IN" />
=== Ettendekero lya Lohana ===
Mu 1994, Almeida yatandikawo Lohana Academy, essomero eryatandikibwawo nga likolagana n’abantu b’e [[:en:Lohana|Lohana]] (aba Asia) mu Kampala.<ref>{{Cite web |date=2018-06-17 |title=Lohana Kings of Kashmir and Kabul |url=https://chimpreports.com/lohana-kings-of-kashmir-and-kabul/ |website=CHIMP REPORTS}}</ref> Esomero lino lyawa abantu emisomo okugenda mu maaso era ne bafuna okusiimibwa mu butongole n’okusiimibwa okuva mu kibuga.<ref>{{Cite web |last=Tendo |first=Steven |date=2007-06-18 |title=Uganda: Lohana Receives Certificates |url=https://allafrica.com/stories/200706180802.html |website=AllAfrica - The Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiwawulo |first=Christopher |date=2004-07-26 |title=Uganda: KCC Commends Lohana |url=https://allafrica.com/stories/200407261045.html |website=AllAfrica - New Vision}}</ref>
Almeida yayagala nnyo okuzannya empaka za bridge olw’ensonga z’amagezi. Yanyumirwa nnyo emiyembe n’emmere ya Uganda ey’omu kitundu.<ref name="NV" />
Almeida teyafumbirwako wadde okuzaala abaana bonna abazaalibwa.<ref name="IN" />
== Okuwummula n’okufa ==
Almeida yatuuka n’okuwummula n’ava mu Uganda n’agenda e Buyindi.<ref>{{Cite web |date=2010-06-26 |title=REMEMBERING THE UGANDA ASIAN EXPULSION OF 1972 |url=https://www.yumpu.com/en/document/read/50830144/kampala-goan-institute-brochure-goan-voice-canada/41 |website=2010 KGI Centenary brochure}}</ref> Yafiira mu kibuga Goa ekya Buyindi mu 2017 ku myaka 92.<ref name="IN" />
== Ekitiibwa ==
''The Independent'' yayogerako ku Almeida ng’omu ku bamanyi b’ebyenjigiriza abasinga ekitiibwa mu Uganda,” ng’elaga engeri gy’akwatamu ebyenjigiriza ebya pulayimale.<ref name="IN" /> Mu 2017, oluvanyuma lwokufaa kwe, abasomi abaali baasomerayoko be' solooza nebagabira Emosero lya Buganda Road Computer eziwera 21. olwo nebatuuma Computer Lab erinya lye okumusaamu ekitiibwa.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=2017-07-07 |title=WhatsApp Group Buys Computers for Kampala School |url=https://chimpreports.com/whatsapp-group-buys-computers-for-kampala-school/ |access-date=2026-03-17 |website=CHIMPREPORTS}}</ref>
Frank Katoora, omutandisi wa Tender Talents, oluvannyuma yajjukira okukulaakulanya enkola ye ey’okusomesa “mu nnaku Joseph Almeida we yali omukulu w’essomero,” ng’ajuliza obuyinza bwa Almeida.<ref>{{Cite web |date=2012-03-04 |title=A secondary school for performing artiste |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/a-secondary-school-for-performing-artiste-1510896 |access-date=2026-03-17 |website=Monitor}}</ref>
Munne eyayogerwako mu ''New Vision,'' nga julira Almeida nga "taata ow'ebyenjigiriza mu masomero ga pulayimale e Kampala ," ekiraga engeri gye yakwatamu eby'enjigiriza mu kibuga.<ref name="NV" />
== Laba ne ==
Essomero lya Buganda Road Primary School
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
6ymq52f2n4gar2s0h1ydwy2rovqsxsj
Eddie Wizzy
0
13077
60353
55692
2026-07-10T16:14:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60353
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Matte Edgar</big>''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri mu mwaka gwa1994), amanyiddwa nnyo n'erinnya lye ery'oku siteegi '''Eddie Wizzy''', [[Munnayuganda]], muzinyi, muyimbi era [[:en:Choreographer|omutendesi/musomesa w'amazina]].<ref>{{Cite news|url=https://www.sqoop.co.ug/201608/features/eddie-wizzy-is-dances-new-kid-on-the-block.html|title=Eddie Wizzy is dance's new kid on the block|date=26 June 2016}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 July 2016 |title=Meet Eddie Wizzy, the boneless dancer who is living off dancing. |url=https://bigeye.ug/meet-eddie-wizzy-the-boneless-dancer-who-is-living-off-dancing/}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 November 2016 |title=Eddie Wizzy speaks out on his love life |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-speaks-love-life/}}</ref> Yasunsulwa mu mpaka za Afrimma Awaadi eyo mwaka 2016 ne 2017 mu mutendera gw'omuzinyi asinga mu Afrika.<ref>{{cite web |date=27 July 2016 |title=Eddie Wizzy receives his AFRIMMA nomination certificate |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-receives-nomination-certificate/}}</ref><ref>{{cite web |date=16 October 2016 |title=AFRIMMA Awards 2016: check full list of winners |url=https://www.camerounweb.com/CameroonHomePage/entertainment/AFRIMMA-Awards-2016-check-full-list-of-winners-391410}}</ref><ref>{{cite web |date=10 September 2017 |title=Full List of Winners at Afrimma Awards 2017 |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/afrimma-awards-2017-full-list-of-winners-at-afrimma-awards-2017/rfrnh4l |access-date=27 April 2026 |archive-date=26 May 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240526184802/https://www.pulselive.co.ke/entertainment/afrimma-awards-2017-full-list-of-winners-at-afrimma-awards-2017/rfrnh4l |url-status=dead }}</ref>
== Okusoma kwe ==
'''Eddie''' yasomera ku Jinja Army Primary School, Lubiri SSS, ne Mityana.<ref>{{Cite web |date=26 August 2019 |title=Eddie Wizzy is dance's new kid on the block |url=https://www.sqoop.co.ug/201608/features/eddie-wizzy-is-dances-new-kid-on-the-block.html}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
Wizzy yatandika nga [[:en:Choreographer|omusomesa w'amazina]] wa Eddy Kenzo mu mwaka gwa 2015, ng'azannya mu vidiyo z'ennyimba ez'enjawulo, okugeza nga "Be happy", "Viva Africa", "Free Style Dance", "Disco Disco" eya [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]],<ref>{{cite web |date=28 June 2015 |title=Eddie Wizzy Dancing Free style by Eddy Kenzo |url=https://www.youtube.com/watch?v=OmPulhq197E |via=YouTube}}</ref> "By da way" eya Sheeba,<ref>{{cite web |date=26 January 2015 |title=Sheebah Karungi - By The Way (Official HD Video)( New Ugandan music 2015) |url=https://www.youtube.com/watch?v=vISh5l_ti6I |via=YouTube}}</ref> "Bukolomoni" eya Cindy,<ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=Dancer Eddy Wizzy Excited Funs At Singer Fille's Concert |url=https://newslexpoint.com/wizzy-excited-funs-fille-concert/}}</ref> "Katonda wa Raggae" eya Ziza Bafana,<ref>{{Cite web |date=18 February 2020 |title=Eddie Wizzy in Ziza Bafana's Katonda Wa Ragga Dance Video, Watch it here |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-in-ziza-bafanas-katonda-wa-ragga-dance-video-watch-it-here/}}</ref><ref>{{Cite web |date=26 March 2020 |title=Eddie Wizzy in new song "Obusomyo" with Ziza Bafana |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-new-song-obusomyo-ziza-bafana/}}</ref> ne "Menya Egumba", nga mulimu Ykee Benda.<ref>{{Cite web |date=13 March 2017 |title=Eddie Wizzy in a new song with YKee Benda |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-new-song-ykee-benda/ |accessdate=17 March 2017}}</ref> Wizzy yakwata oluyimba lwe olwasooka, "Dance Vs Rap", nga lulimu Feffe Bussi, mu mwaka gwa 2016.
== Ennyimba ze ==
{| class="wikitable"
|+Songs
!Song title
!Year
|-
|"Dance Vs Rap"<ref>{{Cite news|url= https://bigeye.ug/eddie-wizzy-and-feffe-bussi-release-dancevsrap-video/|title=Eddie Wizzy and Feffe Bussi release "DanceVsRap" video|date=13 February 2016}}</ref>
|2016
|-
|"Tabuka"<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-shines-purple-party-jinja/|title=Eddie Wizzy shines at Purple Party in Jinja |date=2 May 2017}}</ref>
|2017
|-
|"Selfie Dance"<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/photos-eddie-wizzy-shoots-selfie-dance-video-featuring-maro-2/|title=Photos: Eddie Wizzy shoots "Selfie Dance" video featuring Maro |date=17 January 2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-releases-selfie-dance-video-watch/|title=Eddie Wizzy releases "Selfie Dance" video. Watch it here! |date=2 February 2017}}</ref>
|2017
|-
|"Menya Egumba"
|2017
|-
|"Kamitokosita"
|2017
|-
|"Ozina Bulungi"
|2019
|-
|"Tomala Budde"
|2019
|-
|"Sheshe (tujja tujja )"
|2024
|-
|"Fireworks"
|2024
|-
|"Subaru"
|2024
|-
{{End}}
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://chano8.com/dancer-eddy-wizzy-teases-fans-with-a-broken-leg-prank/ http://chano8.com/omuzinyi-eddy-wizzy-ajooga-abawagizi-n’okumenyeka-amagulu-prank/]
* [https://bigeye.ug/eddie-wizzy-excites-revelers-filles-concert-powerful-performance/ https://bigeye.ug/eddie-wizzy-acamudde-abadigize-ajjuza-ekivvulu-okuyimba-amaanyi/]
* [https://bigeye.ug/eddie-wizzy-delighted-getting-nod-afrimma-awards/ https://bigeye.ug/eddie-wizzy-asanyuse-okufuna-nod-afrimma engule/]
* [https://bigeye.ug/eddie-wizzys-free-style-dance-video-goes-viral-gets-recognition-uk/ https://bigeye.ug/eddie-wizzys-free-style-dance-video-egenda-viral-afuna-okusiimibwa-uk/]
* [https://bigeye.ug/video-big-talents-eddie-wizzy-talks-about-his-journey-as-a-dancer/ https://bigeye.ug/video-ebitone-ebinene-eddie-wizzy-ayogedde-ku-lugendo lwe-ng'omuzinyi/]
* [https://www.ntv.co.ug/news/sparktvnews/Man-accuses-Eddy-Wizzy-of-kidnap/4522364-5435792-uohwpc/index.html https://www.ntv.co.ug/amawulire/sparktvnews/Omusajja-alumiriza-Eddy-Wizzy-okuwamba/4522364-5435792-uohwpc/index.html]
* [https://thetowerpost.com/2017/10/13/ugandas-ghetto-kids-crowned-africas-best-dancers/ https://thetowerpost.com/2017/10/13/abaana-ba-ghetto-ba-ugandas-batikkiddwa-abazinyi-abasinga-afrika/]
* [https://www.onetrain.africa/sheshe-tujja-tujja-by-eddie-wizy-dances-new-banger-alert-2024/ https://www.onetrain.africa/she-tujja-tujja-by-eddie-wizy-azina-abanger-okulabula-2024/]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
df0bwzzmt907oryz5flj2q5c947trg7
60549
60353
2026-07-10T16:34:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60549
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Matte Edgar</big>''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri mu mwaka gwa1994), amanyiddwa nnyo n'erinnya lye ery'oku siteegi '''Eddie Wizzy''', [[Munnayuganda]], muzinyi, muyimbi era [[:en:Choreographer|omutendesi/musomesa w'amazina]].<ref>{{Cite news|url=https://www.sqoop.co.ug/201608/features/eddie-wizzy-is-dances-new-kid-on-the-block.html|title=Eddie Wizzy is dance's new kid on the block|date=26 June 2016}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 July 2016 |title=Meet Eddie Wizzy, the boneless dancer who is living off dancing. |url=https://bigeye.ug/meet-eddie-wizzy-the-boneless-dancer-who-is-living-off-dancing/}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 November 2016 |title=Eddie Wizzy speaks out on his love life |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-speaks-love-life/}}</ref> Yasunsulwa mu mpaka za Afrimma Awaadi eyo mwaka 2016 ne 2017 mu mutendera gw'omuzinyi asinga mu Afrika.<ref>{{cite web |date=27 July 2016 |title=Eddie Wizzy receives his AFRIMMA nomination certificate |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-receives-nomination-certificate/}}</ref><ref>{{cite web |date=16 October 2016 |title=AFRIMMA Awards 2016: check full list of winners |url=https://www.camerounweb.com/CameroonHomePage/entertainment/AFRIMMA-Awards-2016-check-full-list-of-winners-391410}}</ref><ref>{{cite web |date=10 September 2017 |title=Full List of Winners at Afrimma Awards 2017 |url=https://www.pulselive.co.ke/entertainment/afrimma-awards-2017-full-list-of-winners-at-afrimma-awards-2017/rfrnh4l |access-date=27 April 2026 |archive-date=26 May 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240526184802/https://www.pulselive.co.ke/entertainment/afrimma-awards-2017-full-list-of-winners-at-afrimma-awards-2017/rfrnh4l |url-status=dead }}</ref>
== Okusoma kwe ==
'''Eddie''' yasomera ku Jinja Army Primary School, Lubiri SSS, ne Mityana.<ref>{{Cite web |date=26 August 2019 |title=Eddie Wizzy is dance's new kid on the block |url=https://www.sqoop.co.ug/201608/features/eddie-wizzy-is-dances-new-kid-on-the-block.html}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
Wizzy yatandika nga [[:en:Choreographer|omusomesa w'amazina]] wa Eddy Kenzo mu mwaka gwa 2015, ng'azannya mu vidiyo z'ennyimba ez'enjawulo, okugeza nga "Be happy", "Viva Africa", "Free Style Dance", "Disco Disco" eya [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]],<ref>{{cite web |date=28 June 2015 |title=Eddie Wizzy Dancing Free style by Eddy Kenzo |url=https://www.youtube.com/watch?v=OmPulhq197E |via=YouTube}}</ref> "By da way" eya Sheeba,<ref>{{cite web |date=26 January 2015 |title=Sheebah Karungi - By The Way (Official HD Video)( New Ugandan music 2015) |url=https://www.youtube.com/watch?v=vISh5l_ti6I |via=YouTube}}</ref> "Bukolomoni" eya Cindy,<ref>{{Cite web |date=12 February 2018 |title=Dancer Eddy Wizzy Excited Funs At Singer Fille's Concert |url=https://newslexpoint.com/wizzy-excited-funs-fille-concert/}}</ref> "Katonda wa Raggae" eya Ziza Bafana,<ref>{{Cite web |date=18 February 2020 |title=Eddie Wizzy in Ziza Bafana's Katonda Wa Ragga Dance Video, Watch it here |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-in-ziza-bafanas-katonda-wa-ragga-dance-video-watch-it-here/}}</ref><ref>{{Cite web |date=26 March 2020 |title=Eddie Wizzy in new song "Obusomyo" with Ziza Bafana |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-new-song-obusomyo-ziza-bafana/}}</ref> ne "Menya Egumba", nga mulimu Ykee Benda.<ref>{{Cite web |date=13 March 2017 |title=Eddie Wizzy in a new song with YKee Benda |url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-new-song-ykee-benda/ |accessdate=17 March 2017}}</ref> Wizzy yakwata oluyimba lwe olwasooka, "Dance Vs Rap", nga lulimu Feffe Bussi, mu mwaka gwa 2016.
== Ennyimba ze ==
{| class="wikitable"
|+Songs
!Song title
!Year
|-
|"Dance Vs Rap"<ref>{{Cite news|url= https://bigeye.ug/eddie-wizzy-and-feffe-bussi-release-dancevsrap-video/|title=Eddie Wizzy and Feffe Bussi release "DanceVsRap" video|date=13 February 2016}}</ref>
|2016
|-
|"Tabuka"<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-shines-purple-party-jinja/|title=Eddie Wizzy shines at Purple Party in Jinja |date=2 May 2017}}</ref>
|2017
|-
|"Selfie Dance"<ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/photos-eddie-wizzy-shoots-selfie-dance-video-featuring-maro-2/|title=Photos: Eddie Wizzy shoots "Selfie Dance" video featuring Maro |date=17 January 2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://bigeye.ug/eddie-wizzy-releases-selfie-dance-video-watch/|title=Eddie Wizzy releases "Selfie Dance" video. Watch it here! |date=2 February 2017}}</ref>
|2017
|-
|"Menya Egumba"
|2017
|-
|"Kamitokosita"
|2017
|-
|"Ozina Bulungi"
|2019
|-
|"Tomala Budde"
|2019
|-
|"Sheshe (tujja tujja )"
|2024
|-
|"Fireworks"
|2024
|-
|"Subaru"
|2024
|-
{{End}}
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://chano8.com/dancer-eddy-wizzy-teases-fans-with-a-broken-leg-prank/ http://chano8.com/omuzinyi-eddy-wizzy-ajooga-abawagizi-n’okumenyeka-amagulu-prank/]
* [https://bigeye.ug/eddie-wizzy-excites-revelers-filles-concert-powerful-performance/ https://bigeye.ug/eddie-wizzy-acamudde-abadigize-ajjuza-ekivvulu-okuyimba-amaanyi/]
* [https://bigeye.ug/eddie-wizzy-delighted-getting-nod-afrimma-awards/ https://bigeye.ug/eddie-wizzy-asanyuse-okufuna-nod-afrimma engule/]
* [https://bigeye.ug/eddie-wizzys-free-style-dance-video-goes-viral-gets-recognition-uk/ https://bigeye.ug/eddie-wizzys-free-style-dance-video-egenda-viral-afuna-okusiimibwa-uk/]
* [https://bigeye.ug/video-big-talents-eddie-wizzy-talks-about-his-journey-as-a-dancer/ https://bigeye.ug/video-ebitone-ebinene-eddie-wizzy-ayogedde-ku-lugendo lwe-ng'omuzinyi/]
* [https://www.ntv.co.ug/news/sparktvnews/Man-accuses-Eddy-Wizzy-of-kidnap/4522364-5435792-uohwpc/index.html https://www.ntv.co.ug/amawulire/sparktvnews/Omusajja-alumiriza-Eddy-Wizzy-okuwamba/4522364-5435792-uohwpc/index.html]
* [https://thetowerpost.com/2017/10/13/ugandas-ghetto-kids-crowned-africas-best-dancers/ https://thetowerpost.com/2017/10/13/abaana-ba-ghetto-ba-ugandas-batikkiddwa-abazinyi-abasinga-afrika/]
* [https://www.onetrain.africa/sheshe-tujja-tujja-by-eddie-wizy-dances-new-banger-alert-2024/ https://www.onetrain.africa/she-tujja-tujja-by-eddie-wizy-azina-abanger-okulabula-2024/]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
4j4u9hvifc3huoc4dxvsodjptfq7h9y
Ekika ky'AKasimba
0
13091
60716
48271
2026-07-11T03:34:12Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60716
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika ky'AKasimba''', nga kikulirwa Omutaka Kabazzi Mitti David Nampuuma, kye kimu ku [[:en:Clans_of_Baganda|bika ebyali]] mu [[:en:Buganda|Buganda]] oba [[:en:Central_Region,_Uganda|Mumassekati ga Uganda]] . Abantu b'ekika kya Kasimba bayitibwa ''Ab'akasimba'' (Obumu: ''Ow'akasimba'' ). Ab’ekika kino [[:en:Baganda|Baganda]] era boogera olulimi [[:en:Luganda|Oluganda]] .
[[File:Genetta_in_Botswana.jpg|thumb|Genet, ''Akasimba'' mu Luganda]]
== Emitwe ==
Kabazzi kye kitiibwa ky’akulira ekika ky'AKasimba. ''Omutaka'' kitiibwa kya buli mukulu w’ekika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="kasimbaBuganda1">{{Cite web |title=kasimba clan |url=https://www.obutaka.com/clans/kasimba |access-date=26 July 2025 |archive-date=14 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250814200738/https://www.obutaka.com/clans/kasimba |url-status=dead }}</ref>
== Emiziro gy'ekika ==
Omuziro omukulu, ''Omuziro'', ke [[:en:Genet_(animal)|Kasimba]] . <ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> Omuziro ogw'okubiri, ''akabbiro'', ye [[:en:Leopard|Ngo]] ( ''Ngo'' ). <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika kya Kasimba takkirizibwa kulya oba okulumya Akasimba.
== Enkula ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{Cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Bataka (obungi bw' Omutaka) <ref name="lggram">{{Cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Akulira ''Kasolya'' (akasolya) y'Omutaka Kabazzi. <ref name="clandiv"/>
=== Ekitebe ky'Ekika (Obutaka) . ===
Ekifo awasangibwa ekitebe ky'ekika ( ''Obutaka'' ) kiri Kyango, Mawokota, [[:en:Kabaka_of_Buganda|Disitulikiti y'e Mpigi]], [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"/> <ref name="kasimbaBuganda1"/>
=== Omubala gw'ekika (Omubala) . ===
Omubala gw'ekika ( ''omubala'' ) oba enjogera ( ''emibala'' ) ze zino: <ref name="clanBuganda1"/> <ref name="kasimbaBuganda1"/>
# ''Kiiso: bwe kikulaba obulungi, naawe okiraba'' .
# ''Kababembe''
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Abaali mu kika kya Kasimba baali Baweesi ba Kabaka era nga bebakola Olubugo lwa Kabaka.
== Amannya g'ekika (Mannya '''g'ekika''' ) . ==
[[:en:Surnames|Amannya agasooka oba agasembayo]] g’abantu ab’ekika kino gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebyenjawulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52-53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref>{{Cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'''' Mumazima, amanya agamu Essiga erimu lyegakozesa gayinza okuba nga gaava mukika ekirala, okugeza okusinzzira mu Kubbula ( Okugeza okutuuma omuntu okuva mumuntu oba omugenzi webali bagalana ennyo).<ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi agamu agali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi"/> <ref name="cannames">{{Cite web |title=kasimba clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/kasimba-names |access-date=26 July 2025 |archive-date=14 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250814200800/https://www.obutaka.com/clans/clan-names/kasimba-names |url-status=dead }}</ref>
1. Bakulumpagi
2. Buyondo
3. Jeero
4. Kisawuzi
5. Kisiriinya
6. Kiyemba
7. Lubyayi
8. Mabuzi
9. Mazinga
10. Mazzi
11. Mbaziira
12. Nampuuma
13. Sseruwo
14. Walukagga
15. Kabuubi Luyijja
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala agamu agali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi"/> <ref name="cannames"/>
1. Nnabazzi
2. Nnakawungu of (Nakawungu)
3. Nnakiyemba or (Nakiyemba_
4. Nnaluwo or (Naluwo)
5. Nnaluwooza or (Naluwooza)
6. Nnamazzi or (Namazzi)
7. Nnandagire or (Nandagire)
== Abatutumufu mu kika ==
# Peter Mazinga, Eyali omuzannyi w'omupiira mu KCC FC.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
rxx3cd5npod2dk50p2gel0z9e2t4ayl
Ekika ky'Obutiko
0
13092
60719
48287
2026-07-11T03:37:46Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60719
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika ky'oButiko''' (Mushrooms clan), ekikulirwa Omutaka Ggunju Matia Kawere, era kye kimu ku [[:en:Clans_of_Baganda|bika ebiri]] mu [[:en:Buganda|Buganda]] oba [[:en:Central_Region,_Uganda|Mu massekati ga Uganda]] . Abantu b’ekika ky'Obutiko bayitibwa ''Ab’obutiko'' (Obumu: ''Ow’obutiko'' ). Ab’ekika kino [[:en:Baganda|Baganda]] era boogera olulimi [[:en:Luganda|Oluganda]] .
[[File:BUTIKO_CLAN_Totem.jpg|thumb|Mushrooms, ''Obutiko'' mu Luganda]]
== Emitwe ==
Ggunju kye kitiibwa ky’omukulu w’ekika ky'Obutiko. ''Omutaka'' kitiibwa kya buli mukulu wakika. <ref name="clanBuganda1"> {{Cite web |title=Buganda Clans |url=https://buganda.or.ug/clans/ |access-date=26 July 2025}} </ref> <ref name="butikoBuganda1"> {{Cite web |title=butiko clan |url=https://www.obutaka.com/clans/butio |access-date=26 July 2025}} </ref>
== Emikziro gy'ekika ==
Omuziro omukulu, ''Omuziro'', bwe [[:en:Mushrooms|Butiko]].<ref name="clandiv">{{Cite book |last=Kiingi |first=K |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |page=92 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref> Omuziro ogw'okubiri, ''akabbiro'', ye ( '''Nnamulondo''' ). <ref name="clandiv" /> Omuntu ow’ekika ky'Obutiko takkirizibwa kulya oba okulumya Obutiko oba wadde Obutiko obutaliibwa.
== Enkula ==
=== Kabaka (Ssaabataka) . ===
[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] y’akulira ensengeka y’ebika <ref name="clanroscoe">{{Cite book |last=Roscoe |first=John |date=2022 |title=The Baganda: an account of their native customs and beliefs |publisher=Legare Street Press |isbn=9781015918757 |language=English}}</ref> era abakulu b’ebika, Abataka (Obungi bw' Omutaka) <ref name="lggram">{{Cite book |last=Chesswas |first=J.D. |date=2014 |title=The Essentials of Luganda |publisher=Oxford University Press |edition=4th |location=Nairobi |page=14 |language=English}}</ref> ) bali wansi we.
=== Omukulu w'Ekika (Ow'Akasolya) ===
Omukulu w'Ak''asolya'' (akasolya) ye Mutaka Ggunju. <ref name="clandiv"/>
=== Ekitebe ky'Ekika (Obutaka) . ===
Ekifo awasangibwa ekitebe ky'ekika ( ''Obutaka'' ) kiri Bukalango, Busiro, [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]], [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="clanBuganda1"/> <ref name="butikoBuganda1"/>
=== Omubala gw'ekika (Omubala) . ===
Omubala gw'ekika ( ''omubala'' ) oba enjogera ( ''emibala'' ) bye bino: <ref name="clanBuganda1"/> <ref name="butikoBuganda1"/>
# ''Weekirikite, Ggunju ajja''
# ''Gabolokota teggwa nte'' .
== Emirimu n'obuvunaanyizibwa mu Lubiri ==
Abali mu kika ky'Obutiko baali Baweesi ba Kabaka.
== Amannya g'ekika (Mannya '''g'ekika'''). ==
[[:en:Surnames|Amannya agasooka oba amannya agasembayo]] g’abantu abava mu kika kino gaawukana okusinziira ku kikula ky’omuntu (Omusajja oba Omukazi). Amannya agamu ga bulijjo eri abantu bonna ab’ekika naye agamu gasinga kukozesebwa mu bitundu ebyenjwaulo ( ''Essiga'' ) eby’ekika. <ref name="clannsimbi">{{Cite journal |last=Nsimbi |first=M.B. |date=April 1980 |title=Luganda Names, Clans, and Totems |journal=Munger Africana Library Notes |language=English |publisher=[[California Institute of Technology]] |issue=52-53}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsimbi1980">Nsimbi, M.B. (April 1980). "Luganda Names, Clans, and Totems". ''Munger Africana Library Notes'' (<span class="nowrap">52–</span>53). [[California Institute of Technology]].</cite></ref> <ref>{{Cite book |last=Kiingi |first=K.B. |date=2009 |title=Enkuluze ya Oluganda eya e Makerere |url= |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-613-5 |edition=2nd |location=Kampala |pages=93–102 |language=lg |trans-title=Makerere Luganda Dictionary}}</ref>'' '' Mumazima, amannya agamu Essiga erimu lyegakozesa gayinza okuba gava mu kika kirala, okugeza oluvannyuma lw'Okubbula (okugeza okutuuma omuntu okuva mu muntu oba omugenzi gweyali ayagla ennyo).<ref name="clannsimbi" />
=== Amannya g'abalenzi ===
Amannya g’abalenzi agamu ab’ekika kino ge gano: <ref name="clannsimbi"/> <ref name="cannames">{{Cite web |title=Butiko clan names |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-names/butiko-names |access-date=26 July 2025 |archive-date=9 September 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250909131101/https://www.obutaka.com/clans/clan-names/butiko-names |url-status=dead }}</ref>
1. Balinnya
2. Bbirikadde
3. Ddibya
4. Kabu
5. Kabuusu
6. Kagombe
7. Kasirye
8. Katimbo
9. Kawere
10. Kisuule
11. Kyazze
12. Lumala
13. Mubiru
=== Amannya g'abawala ===
Amannya g’abawala agamu abali mu kika kino ge gano: <ref name="clannsimbi"/> <ref name="cannames"/>
1. Nnabagereka (or Nabagereka)
2. Nnajjuka (or Najjuka)
3. Nnakyagaba (or Nakyagaba)
4. Nnakyazze (or Nakyazze)
5. Nnalugunju (or Nnalugunju)
6. Nnamberenge (or Namberenge)
7. Nnamulondo (or Namulondo)
8. Nnannoni (or Nannoni)
9. Nnakakaawa (or Nakakaawa)
== Abatutumufu mu kika ==
# Brigadier General Augustine Kyazze omuserikale omukulu mu magye mu ggye lya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Forces]] .
# Omugenzi [[:en:Tom_Kawere|Thomas Kawere]] yali mukubi wa bikonde era omutendesi.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
qyeru0qp9pgklcc9s59tm9nj4z2spg8
Mesach Semakula
0
13094
60410
48296
2026-07-10T16:14:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60410
wikitext
text/x-wiki
'''Mesach Semakula''' (yazaalibwa 13 omwezi gwomukaka , 1976) Munna Uganda omuyimbi, muwandiisi wa nnyimba, era dayirekita wa bbandi . Atwalibwa ng'omu ku batandisi b'ekika ky'ennyimba ekya "Band Music" era nga y'omu ku batandisi b'ebibiina by'ennyimba bibiri ebisinga okuba eby'amaanyi mu ggwanga: Eagles Production eyasooka n'eyagiddirira, Golden Band. <ref name="MonitorEagles">{{cite web |date=2017-06-19 |title=Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor}}</ref>
Ebiseera ebisinga ayitibwa "Golden Papa," Semakula abadde n'omulimu omulungi ogw'okuyimbanga sekinomu okumala emyaka egiwerako, ng'alina ennyimba nnyingi ezakwatayo n'okusiimibwa, omuli n'engule y'omuyimbi w'omwaka eky'ekitiibwa mu [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|mpaka za PAM Awards]] . <ref name="PamAwards2005">{{cite web |date=2005-10-10 |title=The best and worst of PAM Awards |url=https://www.newvision.co.ug/news/1126767/pam-awards |access-date=2025-06-21 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe nokusoma kwe ==
Mesach Semakula yazaalibwa Buwaate,Kira Munisipaali mu Disitulikiti y’e Wakiso. Yasomera mu pulayimale ya wano oluvannyuma ne yeegatta ku St. Peter's Secondary School e Nsambya, Kampala. Era musomesa mutendeke okuva mu Modern Teacher Training College, y’akolako ng’omusomesa okumala akaseera katono ng’omuziki gwe gutandise okumanyika yafuuka omuyimbi owe’nkalakalila. Muyimbi Munna Uganda, musuubuzi, mutandisi w'emirimu era munnakatemba.
Olugendo lwe olw’okuyimba yalutandika ng’ayimba mu kkwaaya z’ekkanisa ne bbandi z’omu kitundu, n’akulaakulanya omusono gwe ogw’amaloboozi eddoboozi erigonvu ela elisenekelevu.
== Omulimu gw’okuyimba ==
Semakula yakuguka mu mulimu gwe ogwokuyimba ku ntandikwa y'emyaka gya 1990 mu bibiina by'abayimbi ebitonotono omuli ne Gebalya's Band. Ekiseera kye eky’okutandika okumanyika ennyo kyajja mumwaka gwa 1997 ng’ali wamu n’abayimbi abalala ab’amaanyikidwa okuli Ronald Mayinja, Geoffrey Lutaaya, ne Grace Ssekamatte, be baatandikawo '''kkampuni ya Eagles Production''' . <ref name="MonitorEagles">{{Cite web |date=2017-06-19 |title=Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 "Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups"]. </cite></ref>
Eagles Production yafuuka ekibiina ky'abayimbi eky'amaanyi mu Uganda mu myaka gya 1990 ne 2000. Ekibiina kino kyatandikawo engeri y'okuyimba eya Kadongo Kamu eyali ey'omulembe era nga kati eyitibwa "Band Music." Semakula yakola ng'omu ku bayimbi ne badayirekita ba bbandi eno, n'afulumya ennyimba eziwerako nga ye yekka wansi wa bendera ya bbandi eno, nga "Sigwe Onsimila," "Abakazi Abanene," ne "Tukwegomba Bangi."
=== Okwawukana n'okutondawo Golden Band ===
Oluvannyuma lw’emyaka kumpi 17 egy’obuwanguzi, kkampuni ya Eagles Production yasasika mu mwaka gwa 2014 oluvannyuma lw’okukaayana mukibina n’obutakkaanya mu by’ensimbi eli ba badayirekita. [4]Okwawukana kwavaamu okutondebwawo kw’ebibinja bibiri ebipya. Semakula ng'ali wamu ne Ronald Mayinja, Catherine Kusasira, ne [[Stecia Mayanja]], baakola Golden Band Production, ate Geoffrey Lutaaya ne Irene Namatovu ne bakola "The New Eagles." <ref name="MonitorEagles">{{Cite web |date=2017-06-19 |title=Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 "Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups"]. </cite></ref>
Ng'a direlita era omuyimbi omukulu mu Golden Band, Semakula akyagenda mu maaso n'okufulumya ennyimba n'okuyimba, ng'asigala ng'omuntu omukulu mu kika ky'ennyimba kye yayamba okumanyika.
=== Okutendeka ===
Okuva lweyatandika omulimu gwe ogwokuyimba,Ssemakula abadde mukulu nnyo mu '''okutumbula n’okuzuula banabitone apapya'''. Ayogerwako ng’omuntu eyazuula era n’atendeka omuyimbi Carol Nantongo, gwe yayita okwegatta ku Eagles Production (Golden Band), ekintu ekyayamba okutandika n’okutumbula obulamu bwe mu kuyimba. [5]
== Obuyiiya ==
Omuziki gwa Mesach Semakula gumanyiddwa olw’enkola yaagwo ey’okuyimba n’okunyumya. Ennyimba ze zitera okwekuusa ku miramwa nga, omukwano, okunnyonnyola embeera z’abantu, okwebaza, n’obulamu obwa bulijjo, nga ziwulilizibwa nnyo abantu bangi mu Uganda n’ebweru wayo. Edoboozi lye esenekelevu,kyekimu ku kimufula amuyimbi omulungi okuwangaala ela nabantu okumussaamu ekitiibwa mu gwanga.
== Discography ==
* "Sigwe Onsimila"
* "Abakazi Abaguma"
* "Tukwegomba Bangi"
* "Kankutendereze"
* "Wasa Mukwano gwo"
* "Ndeka Nkole"
* "Teri Amanyi"
* "Obujjanjabi obusookerwako".
* "Onkuba"
* "Kyalimpa"
* "Mummy Nzize"
* "Lwaki wannimba"
* "Yesimye"
* "Okwagala kwa Nkulinako".
* "Njagala nga bwendi".
* "Ntongo".
* "Tulaba nnyo"
* "Walumbe mubbi".
* "Nyimbire Omutanda"
* "Namakula".
* "Ani Mukwano gwo"
* "Nakola bubi".
* "Emirembe Ngalo"
* "Onsuulirira nyo"
* "Tewekyawa"
* "Size yange".
* "Bwagamba"
* "Taliiyo".
* "Benitah"
* "Obujjanjabi obusookerwako".
* "Muzibeewo"
* "Amawulire akuba".
* "Nkola"
* "Nakulwala"
* Namukadiya"
* "Kabirinage"
* "Gyali eka".
* "Ndeka nkole"
== Engule n’okusunsulwa ==
Mesach Semakula y’omu ku bayimbi abasinga okuweebwa ebirabo n’okutenderezebwa ennyo ku mulembe gwe, nga yafuna emikisa mingi egy’okuwangula ebirabo ebikulu ennyo, naddala mu kiseera kya Pearl of Africa Music Awards, gye yali omuntu ow'amaanyi.
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
|+
! Omwaka
! Omukolo gw'ebirabo
! Olubu
! Omulimu ogusunsuddwa
! Alizaati
! Ref.
|-
| rowspan="2" | 2003. Omuwandiisi w’ebitabo
| [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi Omusajja Asinga
| rowspan="2" | Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="PAM2003">{{Cite web |title=PAM Awards 2003 Winners & Nominees |url=http://www.pamawards.com/pages/2003.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20040603092212/http://www.pamawards.com/pages/2003.php |archive-date=2004-06-03 |access-date=2025-06-21 |website=PAM Awards Archives}}</ref>
|-
| Engule z’ekitongole ky’ensi yonna ekya Theatre Institute
| Engule ya Star of Africa| {{Won}}
| <ref name="MonitorProfile2021">{{Cite web |date=2021-01-08 |title=25 years: The making of Mesach Semakula |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/25-years-the-making-of-mesach-semakula-1833170 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor |quote=...Semakula has also made his mark on the continent winning the Star of Africa in Cape Town, South Africa for his song Kulika Baby.}}</ref>
|-
| rowspan="2" | 2004
| rowspan="2" | [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi w'omwaka
| rowspan="2" | Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="PAM2004">{{Cite web |title=The Pearl of Africa Music (PAM) Awards 2004 |url=http://www.musicuganda.com/PAM%20Awards%202004.html |access-date=2025-06-21 |website=Music Uganda}}</ref>
|-
| Omuyimbi Omusajja Asinga| {{Won}}
| <ref name="PAM2004" />
|-
| rowspan="3" | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| rowspan="3" | [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi w'omwaka
| rowspan="2" | Ye kennyini| {{Won}}
| <ref name="PamAwards2005">{{Cite web |date=2005-10-10 |title=The best and worst of PAM Awards |url=https://www.newvision.co.ug/news/1126767/pam-awards |access-date=2025-06-21 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1126767/pam-awards "The best and worst of PAM Awards"]. </cite></ref>
|-
| Omuyimbi Omusajja Asinga| {{Won}}
| <ref name="PamAwards2005" />
|-
| Single ya Live Band esinga obulungi
| "Ndeka Nkole"| {{Won}}
| <ref name="PamAwards2005" />
|-
| 2006
| [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi Omusajja Asinga
| Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="PAM2006">{{Cite web |title=PAM Awards 2006 – Artists of the Year |url=http://www.pamawards.com/pages/cat8.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20070110034250/http://www.pamawards.com/pages/cat8.php |archive-date=2007-01-10 |access-date=2025-06-21 |website=PAM Awards Archives}}</ref>
|}
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
* [[Kadongo Kamu]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
jsoqhu2rbszh1cii6nbcxytloulmxj1
60639
60410
2026-07-10T16:35:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60639
wikitext
text/x-wiki
'''Mesach Semakula''' (yazaalibwa 13 omwezi gwomukaka , 1976) Munna Uganda omuyimbi, muwandiisi wa nnyimba, era dayirekita wa bbandi . Atwalibwa ng'omu ku batandisi b'ekika ky'ennyimba ekya "Band Music" era nga y'omu ku batandisi b'ebibiina by'ennyimba bibiri ebisinga okuba eby'amaanyi mu ggwanga: Eagles Production eyasooka n'eyagiddirira, Golden Band. <ref name="MonitorEagles">{{cite web |date=2017-06-19 |title=Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor}}</ref>
Ebiseera ebisinga ayitibwa "Golden Papa," Semakula abadde n'omulimu omulungi ogw'okuyimbanga sekinomu okumala emyaka egiwerako, ng'alina ennyimba nnyingi ezakwatayo n'okusiimibwa, omuli n'engule y'omuyimbi w'omwaka eky'ekitiibwa mu [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|mpaka za PAM Awards]] . <ref name="PamAwards2005">{{cite web |date=2005-10-10 |title=The best and worst of PAM Awards |url=https://www.newvision.co.ug/news/1126767/pam-awards |access-date=2025-06-21 |website=New Vision}}</ref>
== Obutobwe nokusoma kwe ==
Mesach Semakula yazaalibwa Buwaate,Kira Munisipaali mu Disitulikiti y’e Wakiso. Yasomera mu pulayimale ya wano oluvannyuma ne yeegatta ku St. Peter's Secondary School e Nsambya, Kampala. Era musomesa mutendeke okuva mu Modern Teacher Training College, y’akolako ng’omusomesa okumala akaseera katono ng’omuziki gwe gutandise okumanyika yafuuka omuyimbi owe’nkalakalila. Muyimbi Munna Uganda, musuubuzi, mutandisi w'emirimu era munnakatemba.
Olugendo lwe olw’okuyimba yalutandika ng’ayimba mu kkwaaya z’ekkanisa ne bbandi z’omu kitundu, n’akulaakulanya omusono gwe ogw’amaloboozi eddoboozi erigonvu ela elisenekelevu.
== Omulimu gw’okuyimba ==
Semakula yakuguka mu mulimu gwe ogwokuyimba ku ntandikwa y'emyaka gya 1990 mu bibiina by'abayimbi ebitonotono omuli ne Gebalya's Band. Ekiseera kye eky’okutandika okumanyika ennyo kyajja mumwaka gwa 1997 ng’ali wamu n’abayimbi abalala ab’amaanyikidwa okuli Ronald Mayinja, Geoffrey Lutaaya, ne Grace Ssekamatte, be baatandikawo '''kkampuni ya Eagles Production''' . <ref name="MonitorEagles">{{Cite web |date=2017-06-19 |title=Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 "Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups"]. </cite></ref>
Eagles Production yafuuka ekibiina ky'abayimbi eky'amaanyi mu Uganda mu myaka gya 1990 ne 2000. Ekibiina kino kyatandikawo engeri y'okuyimba eya Kadongo Kamu eyali ey'omulembe era nga kati eyitibwa "Band Music." Semakula yakola ng'omu ku bayimbi ne badayirekita ba bbandi eno, n'afulumya ennyimba eziwerako nga ye yekka wansi wa bendera ya bbandi eno, nga "Sigwe Onsimila," "Abakazi Abanene," ne "Tukwegomba Bangi."
=== Okwawukana n'okutondawo Golden Band ===
Oluvannyuma lw’emyaka kumpi 17 egy’obuwanguzi, kkampuni ya Eagles Production yasasika mu mwaka gwa 2014 oluvannyuma lw’okukaayana mukibina n’obutakkaanya mu by’ensimbi eli ba badayirekita. [4]Okwawukana kwavaamu okutondebwawo kw’ebibinja bibiri ebipya. Semakula ng'ali wamu ne Ronald Mayinja, Catherine Kusasira, ne [[Stecia Mayanja]], baakola Golden Band Production, ate Geoffrey Lutaaya ne Irene Namatovu ne bakola "The New Eagles." <ref name="MonitorEagles">{{Cite web |date=2017-06-19 |title=Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/eagles-production-a-legacy-of-stars-hits-and-break-ups-1707520 "Eagles Production: A legacy of stars, hits and break-ups"]. </cite></ref>
Ng'a direlita era omuyimbi omukulu mu Golden Band, Semakula akyagenda mu maaso n'okufulumya ennyimba n'okuyimba, ng'asigala ng'omuntu omukulu mu kika ky'ennyimba kye yayamba okumanyika.
=== Okutendeka ===
Okuva lweyatandika omulimu gwe ogwokuyimba,Ssemakula abadde mukulu nnyo mu '''okutumbula n’okuzuula banabitone apapya'''. Ayogerwako ng’omuntu eyazuula era n’atendeka omuyimbi Carol Nantongo, gwe yayita okwegatta ku Eagles Production (Golden Band), ekintu ekyayamba okutandika n’okutumbula obulamu bwe mu kuyimba. [5]
== Obuyiiya ==
Omuziki gwa Mesach Semakula gumanyiddwa olw’enkola yaagwo ey’okuyimba n’okunyumya. Ennyimba ze zitera okwekuusa ku miramwa nga, omukwano, okunnyonnyola embeera z’abantu, okwebaza, n’obulamu obwa bulijjo, nga ziwulilizibwa nnyo abantu bangi mu Uganda n’ebweru wayo. Edoboozi lye esenekelevu,kyekimu ku kimufula amuyimbi omulungi okuwangaala ela nabantu okumussaamu ekitiibwa mu gwanga.
== Discography ==
* "Sigwe Onsimila"
* "Abakazi Abaguma"
* "Tukwegomba Bangi"
* "Kankutendereze"
* "Wasa Mukwano gwo"
* "Ndeka Nkole"
* "Teri Amanyi"
* "Obujjanjabi obusookerwako".
* "Onkuba"
* "Kyalimpa"
* "Mummy Nzize"
* "Lwaki wannimba"
* "Yesimye"
* "Okwagala kwa Nkulinako".
* "Njagala nga bwendi".
* "Ntongo".
* "Tulaba nnyo"
* "Walumbe mubbi".
* "Nyimbire Omutanda"
* "Namakula".
* "Ani Mukwano gwo"
* "Nakola bubi".
* "Emirembe Ngalo"
* "Onsuulirira nyo"
* "Tewekyawa"
* "Size yange".
* "Bwagamba"
* "Taliiyo".
* "Benitah"
* "Obujjanjabi obusookerwako".
* "Muzibeewo"
* "Amawulire akuba".
* "Nkola"
* "Nakulwala"
* Namukadiya"
* "Kabirinage"
* "Gyali eka".
* "Ndeka nkole"
== Engule n’okusunsulwa ==
Mesach Semakula y’omu ku bayimbi abasinga okuweebwa ebirabo n’okutenderezebwa ennyo ku mulembe gwe, nga yafuna emikisa mingi egy’okuwangula ebirabo ebikulu ennyo, naddala mu kiseera kya Pearl of Africa Music Awards, gye yali omuntu ow'amaanyi.
{| class="wikitable" style="text-align:center;"
|+
! Omwaka
! Omukolo gw'ebirabo
! Olubu
! Omulimu ogusunsuddwa
! Alizaati
! Ref.
|-
| rowspan="2" | 2003. Omuwandiisi w’ebitabo
| [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi Omusajja Asinga
| rowspan="2" | Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="PAM2003">{{Cite web |title=PAM Awards 2003 Winners & Nominees |url=http://www.pamawards.com/pages/2003.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20040603092212/http://www.pamawards.com/pages/2003.php |archive-date=2004-06-03 |access-date=2025-06-21 |website=PAM Awards Archives}}</ref>
|-
| Engule z’ekitongole ky’ensi yonna ekya Theatre Institute
| Engule ya Star of Africa| {{Won}}
| <ref name="MonitorProfile2021">{{Cite web |date=2021-01-08 |title=25 years: The making of Mesach Semakula |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/25-years-the-making-of-mesach-semakula-1833170 |access-date=2025-06-21 |website=Daily Monitor |quote=...Semakula has also made his mark on the continent winning the Star of Africa in Cape Town, South Africa for his song Kulika Baby.}}</ref>
|-
| rowspan="2" | 2004
| rowspan="2" | [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi w'omwaka
| rowspan="2" | Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="PAM2004">{{Cite web |title=The Pearl of Africa Music (PAM) Awards 2004 |url=http://www.musicuganda.com/PAM%20Awards%202004.html |access-date=2025-06-21 |website=Music Uganda}}</ref>
|-
| Omuyimbi Omusajja Asinga| {{Won}}
| <ref name="PAM2004" />
|-
| rowspan="3" | 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| rowspan="3" | [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi w'omwaka
| rowspan="2" | Ye kennyini| {{Won}}
| <ref name="PamAwards2005">{{Cite web |date=2005-10-10 |title=The best and worst of PAM Awards |url=https://www.newvision.co.ug/news/1126767/pam-awards |access-date=2025-06-21 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1126767/pam-awards "The best and worst of PAM Awards"]. </cite></ref>
|-
| Omuyimbi Omusajja Asinga| {{Won}}
| <ref name="PamAwards2005" />
|-
| Single ya Live Band esinga obulungi
| "Ndeka Nkole"| {{Won}}
| <ref name="PamAwards2005" />
|-
| 2006
| [[Engule z'ennyimba za Pearl of Africa|Engule za PAM]]
| Omuyimbi Omusajja Asinga
| Ye kennyini| {{Nominated}}
| <ref name="PAM2006">{{Cite web |title=PAM Awards 2006 – Artists of the Year |url=http://www.pamawards.com/pages/cat8.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20070110034250/http://www.pamawards.com/pages/cat8.php |archive-date=2007-01-10 |access-date=2025-06-21 |website=PAM Awards Archives}}</ref>
|}
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
* [[Kadongo Kamu]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
qybrkzsrqsbnt2bl5rnvwcgxkclo8qr
Adolfo Mukasa Ludigo
0
13096
60700
60129
2026-07-10T22:17:52Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60700
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolphus Ludigo-Mukasa''', era amanyiddwa nga '''Adolofu Mukasa Ludigo''' (c. 1861 – Ogwomukaaga 3, 1886), '''Adolf Mukasa Ludigo''' yali [[Muzukizi|mujulizi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] [[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] eyattibwa olw’enzikiriza ye.
== Obulamu ==
Ludigo-Mkasa yali [[:en:Bunyoro|Munyoro]] okuva ku kyalo Misenyi mu kigo ky'Abakatoliki ekya Myeri Katoosa mu [[:en:Kyenjojo_District|disitulikiti y'e Kyenjonjo]].<ref>{{Cite web|title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=Bukedde|language=en|archive-date=2024-01-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20240131074600/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_152541|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims flock to Katoosa Martyrs shrine in Kyenjojo|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152541|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Pilgrims celebrate Martyrs' Day at Katoosa shrine|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_152567|access-date=2024-01-31|website=New Vision|language=en}}</ref> Yali mutabani w’omugenzi Bamwesekesa (taata) ne Kajoote Kahinju(maama).<ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05|title=Know Uganda: The making and history of Katoosa Martyrs Villa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/know-uganda-the-making-and-history-of-katoosa-martyrs-villa-1518074|access-date=2024-01-29|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-01-25|title=Thousands arrive in Kyenjojo for annual St Adolf Ludigo pilgrimage|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-arrive-in-kyenjojo-for-annual-st-adolf-ludigo-pilgrimage-4098816|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2022-05-29|title=Fort Portal: Home of St Adolf Ludigo|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/fort-portal-home-of-st-adolf-ludigo-3831144|access-date=2024-01-31|website=Monitor|language=en}}</ref>
Ku myaka emito, yawambibwa abazigu ba Baganda mu mwaka gwa 1850 ng’ali wamu ne nnyina Kajoote e Kyarwehikyo kiromita ntono okuva ku [[:en:Katoosa_Martyrs_Shrine|njazi z’e Katoosa]] era n’afuuka munne wa [[:en:Charles_Lwanga|Charles Lwanga]] mu kkooti.<ref>{{cite book |last1=Mubiru|first1=Charles Lwanga|title=The Uganda Martyrs and the Need for Appropriate Role Models in Adolescents' Moral Formation: As Seen from the Traditional African Education|date=2012|publisher=LIT Verlag Münster|isbn=978-3-643-90142-2|page=131|url=https://books.google.com/books?id=BbyAH3NNAfYC&q=Mugagga+Lubowa&pg=PA130|language=en}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":0" /> Ludigo-Mukasa yateekebwa okulabirira ensuku za [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] . Erinnya lye lyakyusibwa okuva ku Tibeyalirwa ne lifuuka Ludigo olubiri lwa Kabaka oluvannyuma lw'okusoma obukristaayo.<ref name=":2" />
Abaminsani Abapolotesitante baatandika okutuuka mu Buganda mu 1877, ne baddibwaako oluvannyuma lw’emyaka ebiri [[:en:White_Fathers|Abaminsani b’Abakatoliki aba Afrika]] . Kabaka [[:en:Muteesa_I_of_Buganda|Muteesa I]] yayaniriza abaminsani n’azannyisa Abakatoliki, Abazungu, n’abasuubuzi Abasiraamu, ng’alinga asooka okwagala omu, n’alyoka ayagala omulala, olw’okuganyulwa mu by’obufuzi. Kkooti eno yali [[:en:Kasubi_hill|Nabulagala]], ng’abaminsani b’Abakatoliki bali kumpi e Kasubi. Eyo Ludigo-Mukasa gye yatandikira okutwala okusomesebwa kw’eddiini nga mu mwaka gwa 1881.<ref>[http://www.munyonyo-shrine.ug/martyrs/other-uganda-martyrs/st-adolphus-mukasa-ludigo/ "Adolphus Ludigo-Mkasa", Munyonyo Martyrs' Shrine]</ref>
Kabaka omuto [[:en:Mwanga_II|Mwanga II]] yasikira ku Nnamulondo mu 1884 ku myaka nga kkumi na mukaaga. Yatuuka okulaba Abakristaayo ng’omuntu ow’akabi, ng’ekimu ku byo kyava ku Bugirimaani okulumba ku lubalama lw’ennyanja, era olw’okuba Abakristaayo bakubiriza abasomi bomulubiri lwe okuziyiza okutaataganyizibwa okuva gyaali.<ref>{{Cite web |url=https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|title=French, Bob. "The Uganda Martyrs", ''The Word Among Us'', August 2015|access-date=2021-09-25|archive-date=2018-08-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20180823174629/https://wau.org/archives/article/the_uganda_martyrs/|url-status=dead}}</ref>
Adolphus yafuna okubatizibwa kwe nga 17 Ogwekkumi n'ogumu, 1885.<ref>[http://www.october2019.va/en/testimoni/i-testimoni/the-holy-martyrs-of-uganda.html "The Holy Martyrs of Uganda", Pontifical Missionary Societies]</ref> Ssekabaka Mwanga yasaba Abakristaayo abakyuse okuleka enzikiriza yaabwe empya era n’atta Abangereza n’Abakatoliki bangi abatakikola. Adolphus yali omu ku [[:en:Christians|Bakristaayo]] bangi abattibwa kabaka wakati wa 1885 ne 1887. Yayokebwa nga mulamu nga 3rd Ogwomukaaga 1886 e Namugongo<ref>[https://books.google.com/books?id=LP4UAAAAQAAJ&dq=Aberoh+and+Atom&pg=PA78 Holweck, Frederick George. ''A Biographical Dictionary of the Saints'', B. Herder, 1924, p. 18]</ref> ku myaka nga abiri mu etaano. Olunaku olw’okuttibwa kwe nga 3 omweezi Ogwomukaaga, lujjukirwa ng’olunaku [[:en:Feast_day|lw’embaga]] [[:en:Uganda_Martyrs|y’Abajulizi ba Uganda]].<ref>[https://www.ugandamartyrsshrine.org.ug/the-saints/the-martyrs-3/st-adolf "St. Adolphus Ludigo-Mkasa", Uganda Martyrs Shrine, Namugongo]</ref>
== Famire n’abooluganda ==
Ludigo alina abooluganda okuli; Evangeline Kabaruli eyazaalibwa nga 04 Ogwomwenda 1919 (muwala wa muganda we okuva ku kojja we ku ludda lwa kitaawe).
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Omujulizi wa Uganda]]
qmo8v2lljthdn4ikl1x5v3w2103roqu
Manuel Muranga
0
13097
60359
52860
2026-07-10T16:14:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60359
wikitext
text/x-wiki
'''Manuel Muranga John Kamugisha''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] munnabyanjigiriza, [[:en:Priest|musosoodoti]], era Pulofeesa ku [[:en:Kabale_University|yunivasite y'e Kabale]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev Prof. Manuel Muranga John Kamugisha |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/rev-prof-manuel-muranga-john-kamugisha/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref><ref>{{Cite web |title=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |url=https://campsiteforinterculturallearning.org/ |access-date=2026-03-13 |website=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |language=en-US}}</ref>
Yawandiika ekitabo kya Katondoozi ya Runyankore/Rukiga- [[:en:Thesaurus|ekikwata ku kiwandiiko]] kya Runyankore/Rukiga okuva mu ba [[:en:Fountain_Publishers|Fountain Publishers]]. Kino kyawandiikibwa wamu ne [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Alice Muhoozi, ne Gilbert Gumoshabe.<ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'oRunyankore-Rukiga = A thesaurus of Runyankore-Rukiga |url=https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 |access-date=2026-03-13 |website=searchworks.stanford.edu}}</ref><ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'Orunyakore-Rukiga by Y.K.Museveni, G.Gumoshabe, M.J.K.Muranga and A.N.Muhoozi |url=https://umutesilibrary.com/product/katondoozi-yorunyakore-rukiga-by-y-k-museveni-g-gumoshabe-m-j-k-muranga-and-a-n-muhoozi/ |access-date=2026-03-13 |website=Umutesi Open Library |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe ==
Kamugisha yazaalibwa mu Uganda mu 1951. Yasoma [[:en:German_language|Olugirimaani]], [[:en:French_language|Olufaransa]], obufirosoofo, n’ebyenjigiriza mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1976, n’afuna dipulooma y’obusomesa mu Lugirimaani ng’ayita mu [[:en:Goethe-Institut|Goethe-Institut]] ng’ekolagana ne [[:en:LMU_Munich|LMU Munich]] mu 1978, n’amaliriza diguli y’obusawo mu kusoma Olugirimaani, Olungereza, n’okusoma Romance ku [[:en:University_of_Bayreuth|Yunivasite y’e Bayreuth]] mu 1986.<ref>{{Cite web |title=Manuel Muranga |url=https://www.bbkl.de/index.php/frontend/autor?id=5500 |access-date=13 March 2026 |publisher=Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-02-12 |title=Kigezi High School Junior: Recalling the history-making Class of '66 |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/kigezi-high-school-junior-recalling-the-history-making-class-of-66-17062 |access-date=2026-03-13 |website=Muniini K. Mulera}}</ref>
== Eby’ensoma n’ebintu by’akola ==
Yasomesa okumala emyaka egiwerako ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], n’asituka ng’ayita mu madaala okuva ku musomesa okutuuka ku pulofeesa mu nnimi, ng’essira aliteeka nnyo ku misomo gy’Olugirimaani n’Olurunyakitara. Oluvannyuma yafuuka omukulu w’essomero lya [[:en:Bishop_Barham_University_College|Bishop Barham University College]] e [[Kabale]], Uganda.<ref>{{Cite news|title=Bishop Barham rolls out new radio for journalism students|url=https://chimpreports.com/14877-bishop-barham-rolls-out-new-radio-for-journalism-students/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
Ku yunivasite y’e Kabale, Kamugisha awerezaka mu bukulembeze obw’oku ntikko mu by’ensoma mu misomo gy’ennimi era akyagenda mu maaso n’okulabirira wamu n’okutumbula okusomesa ne scholarship mu nnimi enzaaliranwa n’ebiwandiiko.<ref name=":0" /> Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Runyakitara mu ttendekero lino erya Institute of Language Studies.<ref>{{Cite web |title=Department of Runyakitara |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-runyakitara/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref>
Era abaddeko ky'akola ku bya scholarship mu by'ensoma by'oluGirimaani mu [[:en:East_Africa|bukiikakkono bwa Afrika]]. Mu 2021, ye ne William Wagaba bagaba ekitabo nga aweza emyaka ataano mu kusomesa Olugirimaani ku yunivasite y’e Makerere.<ref>{{Cite news|title=Receiving Book on 50 Years of Teaching German at Mak|url=https://news.mak.ac.ug/2021/03/receiving-book-50-years-teaching-german-makerere/|access-date=13 March 2026|work=Makerere University News|archive-date=6 March 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260306114643/https://news.mak.ac.ug/2021/03/receiving-book-50-years-teaching-german-makerere/|url-status=dead}}</ref>
Kamugisha abadde buli kiseera awagira okusomesa, okukuuma, n’okukebera mu butongole ennimi za Uganda enzaalwa. Mu 2025, yasaba gavumenti okussa ennimi z’omu bitundu mu [[:en:National_curriculum|nsoma y’eggwanga]] n’okuzifuula ezeekebejjebwa ku mitendera gyonna egy’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite news|title=Ugandan educators decry punishment for speaking local languages in schools|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-educators-decry-punishment-for-speaking-local-languages-in-schools-4938196|access-date=13 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite news|title=Runyakitara Teachers Conference 2025: Experts warn of indigenous language decline|url=https://chimpreports.com/runyakitara-teachers-conference-2025-experts-warn-of-indigenous-language-decline/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kabale_University|Yunivasite y’e Kabale]]
* [[:en:Bishop_Barham_University_College|Ettendekero lya Bishop Barham University College]]
* [https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 Katondozi ya Runyankore/Rukiga]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Muranga, Manuel}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
9ukfscb3cia7kbshgf0dytu7kqns5e8
60572
60359
2026-07-10T16:35:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60572
wikitext
text/x-wiki
'''Manuel Muranga John Kamugisha''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] munnabyanjigiriza, [[:en:Priest|musosoodoti]], era Pulofeesa ku [[:en:Kabale_University|yunivasite y'e Kabale]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Rev Prof. Manuel Muranga John Kamugisha |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/rev-prof-manuel-muranga-john-kamugisha/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref><ref>{{Cite web |title=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |url=https://campsiteforinterculturallearning.org/ |access-date=2026-03-13 |website=Campsites For Intercultural Learning and Prayer |language=en-US}}</ref>
Yawandiika ekitabo kya Katondoozi ya Runyankore/Rukiga- [[:en:Thesaurus|ekikwata ku kiwandiiko]] kya Runyankore/Rukiga okuva mu ba [[:en:Fountain_Publishers|Fountain Publishers]]. Kino kyawandiikibwa wamu ne [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Alice Muhoozi, ne Gilbert Gumoshabe.<ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'oRunyankore-Rukiga = A thesaurus of Runyankore-Rukiga |url=https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 |access-date=2026-03-13 |website=searchworks.stanford.edu}}</ref><ref>{{Cite web |title=Katondoozi y'Orunyakore-Rukiga by Y.K.Museveni, G.Gumoshabe, M.J.K.Muranga and A.N.Muhoozi |url=https://umutesilibrary.com/product/katondoozi-yorunyakore-rukiga-by-y-k-museveni-g-gumoshabe-m-j-k-muranga-and-a-n-muhoozi/ |access-date=2026-03-13 |website=Umutesi Open Library |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe ==
Kamugisha yazaalibwa mu Uganda mu 1951. Yasoma [[:en:German_language|Olugirimaani]], [[:en:French_language|Olufaransa]], obufirosoofo, n’ebyenjigiriza mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1976, n’afuna dipulooma y’obusomesa mu Lugirimaani ng’ayita mu [[:en:Goethe-Institut|Goethe-Institut]] ng’ekolagana ne [[:en:LMU_Munich|LMU Munich]] mu 1978, n’amaliriza diguli y’obusawo mu kusoma Olugirimaani, Olungereza, n’okusoma Romance ku [[:en:University_of_Bayreuth|Yunivasite y’e Bayreuth]] mu 1986.<ref>{{Cite web |title=Manuel Muranga |url=https://www.bbkl.de/index.php/frontend/autor?id=5500 |access-date=13 March 2026 |publisher=Biographisch-Bibliographisches Kirchenlexikon}}</ref><ref>{{Cite web |date=2017-02-12 |title=Kigezi High School Junior: Recalling the history-making Class of '66 |url=https://blog.mulerasfireplace.com/engage/kigezi-high-school-junior-recalling-the-history-making-class-of-66-17062 |access-date=2026-03-13 |website=Muniini K. Mulera}}</ref>
== Eby’ensoma n’ebintu by’akola ==
Yasomesa okumala emyaka egiwerako ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], n’asituka ng’ayita mu madaala okuva ku musomesa okutuuka ku pulofeesa mu nnimi, ng’essira aliteeka nnyo ku misomo gy’Olugirimaani n’Olurunyakitara. Oluvannyuma yafuuka omukulu w’essomero lya [[:en:Bishop_Barham_University_College|Bishop Barham University College]] e [[Kabale]], Uganda.<ref>{{Cite news|title=Bishop Barham rolls out new radio for journalism students|url=https://chimpreports.com/14877-bishop-barham-rolls-out-new-radio-for-journalism-students/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
Ku yunivasite y’e Kabale, Kamugisha awerezaka mu bukulembeze obw’oku ntikko mu by’ensoma mu misomo gy’ennimi era akyagenda mu maaso n’okulabirira wamu n’okutumbula okusomesa ne scholarship mu nnimi enzaaliranwa n’ebiwandiiko.<ref name=":0" /> Mu kiseera kino y’akulira ekitongole kya Runyakitara mu ttendekero lino erya Institute of Language Studies.<ref>{{Cite web |title=Department of Runyakitara |url=https://www.kab.ac.ug/university_unit/institute-of-language-studies/department-of-runyakitara/ |access-date=13 March 2026 |publisher=Kabale University}}</ref>
Era abaddeko ky'akola ku bya scholarship mu by'ensoma by'oluGirimaani mu [[:en:East_Africa|bukiikakkono bwa Afrika]]. Mu 2021, ye ne William Wagaba bagaba ekitabo nga aweza emyaka ataano mu kusomesa Olugirimaani ku yunivasite y’e Makerere.<ref>{{Cite news|title=Receiving Book on 50 Years of Teaching German at Mak|url=https://news.mak.ac.ug/2021/03/receiving-book-50-years-teaching-german-makerere/|access-date=13 March 2026|work=Makerere University News|archive-date=6 March 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260306114643/https://news.mak.ac.ug/2021/03/receiving-book-50-years-teaching-german-makerere/|url-status=dead}}</ref>
Kamugisha abadde buli kiseera awagira okusomesa, okukuuma, n’okukebera mu butongole ennimi za Uganda enzaalwa. Mu 2025, yasaba gavumenti okussa ennimi z’omu bitundu mu [[:en:National_curriculum|nsoma y’eggwanga]] n’okuzifuula ezeekebejjebwa ku mitendera gyonna egy’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite news|title=Ugandan educators decry punishment for speaking local languages in schools|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ugandan-educators-decry-punishment-for-speaking-local-languages-in-schools-4938196|access-date=13 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite news|title=Runyakitara Teachers Conference 2025: Experts warn of indigenous language decline|url=https://chimpreports.com/runyakitara-teachers-conference-2025-experts-warn-of-indigenous-language-decline/|access-date=13 March 2026|work=ChimpReports}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kabale_University|Yunivasite y’e Kabale]]
* [[:en:Bishop_Barham_University_College|Ettendekero lya Bishop Barham University College]]
* [https://searchworks.stanford.edu/view/10255464 Katondozi ya Runyankore/Rukiga]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Muranga, Manuel}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
rq3e5f7u63ahnsc215ng76vdy4z989o
Gladyce Kachope
0
13098
60402
56612
2026-07-10T16:14:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60402
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gladyce Kachope''' Munnayuganda mubiikira, [[:en:Teacher|musomesa]] [[:en:Secondary_school|wa siniya]], era muddukanya w'emirimu awerezaako [[:en:Head_teacher|ng'omukulu]] mu masomero omuli n'elya Immaculate Heart Nyakibale Girls' Secondary school mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]]<ref>{{Cite web |last=admin |date=2025-01-21 |title=Sr. Gladyce Kachope: Celebrating 19 Years of Transformational Leadership at Immaculate Heart Girls' School, Rukungiri |url=https://immaculateheartgirls.com/sr-gladyce-kachope-celebrating-19-years-of-transformational-leadership-at-immaculate-heart-girls-school-rukungiri/ |access-date=2025-04-12 |website=Immaculate Heart Girls School |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-25 |title=Immaculate Heart bids farewell to longtime headmistress, Sr Kachope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/immaculate-heart-bids-farewell-to-longtime-headmistress-sr-kachope-4978090 |access-date=2025-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> n'elya Boni Consilii Girls' Vocational Secondary School mu [[:en:Isingiro_District|Disitulikiti y'e Isingiro]] mu [[:en:Isingiro_District|bukiikaddyo bwa Uganda]].
Kachope yaweebwa ekirabo kya African Union Continental Teacher Prize (2019) okutendreza omulimu gwe yakola mu mulimu gw’obusomesa.<ref name=":0">{{Cite web |date=2019-10-24 |title=Sister Gladyce Kachope one of best teachers in Africa, wins $10,000 prize |url=https://www.independent.co.ug/sister-gladyce-kachope-one-of-best-teachers-in-africa-wins-10000-prize/ |access-date=2025-04-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kachope Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/kachope/ |access-date=2025-04-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Era yafuna awaadi ya New Vision Teachers Making a Difference Award (2023).<ref name=":1">{{Cite web |date=7 December 2023 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/three-most-progressive-teachers-awarded-from-NV_176431 |access-date=2025-04-12 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Obuvo bwe n’okusoma kwe ==
Sister Gladyce Kachope yazaalibwa ku kyalo Mahamba, mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu bukiikaddyo bwa Uganda mu bazadde Mwami ne Mukyala Daudi Kachope Muntukwonka Achaali abagenzi.<ref name=":2">{{Cite web |date=2025-03-25 |title=Immaculate Heart bids farewell to longtime headmistress, Sr Kachope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/immaculate-heart-bids-farewell-to-longtime-headmistress-sr-kachope-4978090 |access-date=2025-04-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yatandika okusoma ku Kiburarara Primary School,<ref name=":2" /> era ne yeegatta ku ssomero lya Immaculate Heart Girls okusoma siniya.<ref name=":2" /> Kachope yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] gye yafunira diguli eya Bachelor mu by’enjigiriza, ng’akuguse mu byafaayo n'eddiini (Christian Religious Education).<ref name=":2" /> Yafuna diguli eya masters mu by’enjigiriza okuva mu yunivasite y’e Makerere.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Cite web |last=KAMUSIIME |first=MICAH |date=2025-01-17 |title=Rukungiri to miss a renowned International Headteacher & Educator Sr. Gladyce Kachope as her tenure at Immaculate Heart Girls' School ends |url=https://www.informer.co.ug/rukungiri-to-miss-a-renowned-international-headteacher-educator-sr-gladyce-kachope-as-her-tenure-at-immaculate-heart-girls-school-ends/ |access-date=2025-04-12 |website=Western Uganda's Biggest News Website |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Kachope omulimu gw’obusomesa yagutandikira ku [[:en:Maryhill_High_School|Maryhill High School]], Mbarara,<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=I endevour to be a role model to my students- Sr Kachope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/i-endevour-to-be-a-role-model-to-my-students-sr-kachope-1861134 |access-date=2025-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> gye yaweereza ng’omusomesa era n’akuzibwa n’afuulibwa omumyuka w’omusomesa.<ref name=":4">{{Cite web |last=Akatukunda |first=Barham |date=2025-03-24 |title=RUKUNGIRI: Immaculate Heart Girls' School Bids Farewell to Head Mistress Sr. Gladyce Kachope |url=https://thesource.co.ug/education/rukungiri-immaculate-heart-girls-school-bids-farewell-to-head-mistress-sr-gladyce-kachope/ |access-date=2025-04-12 |website=The Source Reports |language=en}}</ref> Mu 2006, yasindikibwa ku Immaculate Heart Girl's school mu [[:en:Rukungiri_District|disitulikiti y'e Rukungiri]], mu bukiikaddyo bwa Uganda, oluvannyuma lw’okufa kwa Sista Petronilla Ahikire, gweyaddira mu bigere ono nga yali mukulu wa ssomero okumala emyaka 19 okutuuka mu 2025.<ref name=":4" /> Mu 2025, yasindikibwa ku Boni Consilii Girls' Vocational Secondary School mu [[:en:Isingiro_District|disitulikiti y'e Isingiro]] ng'omukulu w'essomero.<ref name=":4" />
Mu kiseera ky’obukulembeze bwe ku Immaculate Heart Girls’ School mu disitulikiti y’e Rukungiri, essomero lino lyayolesa enkulaakulana ennene mu kusoma n’empisa,<ref>{{Cite web |last=admin |date=2024-02-20 |title=UCE 2023 Results |url=https://immaculateheartgirls.com/uce-2023-results/ |access-date=2025-04-12 |website=Immaculate Heart Girls School |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Cutoff points to rise as S.5 selections start |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/cutoff-points-to-rise-as-s-5-selections-start-1874922 |access-date=2025-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> era lyalaba okweyongera kw’abayizi abawandiisibwa, nga basoba mu 2000, bw’ogeraageranya n’abayizi 912 bweyali ya kalyegattako.<ref>{{Cite web |date=2020-09-14 |title=Education after independence: 43 years of Immaculate Heart, Nyakibingo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/education-after-independence-43-years-of-immaculate-heart-nyakibingo-1521900 |access-date=2025-04-12 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3" /> Essomero lino era lyalaba enkulaakulana y’ebintu eby’omulembe n’okweyongera kw’abakozi.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Rumanzi |first=Bob |date=2025-01-16 |title=Sr. Gladys Kachope Ends 19-Year Tenure at Immaculate Heart Girls Nyakibale, Heads to Boni Consilii Girls' Vocational Secondary School |url=https://boonafm.com/sr-gladys-kachope-ends-19-year-tenure-at-immaculate-heart-girls-nyakibale-heads-to-boni-consilii-girls-vocational-secondary-school/ |access-date=2025-04-12 |website=91.8 Boona FM |language=en-US}}</ref> Kachope ye yatandikawo okugula ettaka mu pulojekiti z'ebyobulimi n'okuteekawo enteekateeka z’okutumbula eby'emmere ng’okusimba ebittooke n’okulunda ente ku ssomero lino.<ref name=":4" />
== Awaadi ==
* African Union Continental Teacher Prize<ref name=":0" />
* New Vision: Teachers Making a Difference Award<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
lwiem9l22x13uyq067xijjvrcfpx4wy
60612
60402
2026-07-10T16:35:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60612
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gladyce Kachope''' Munnayuganda mubiikira, [[:en:Teacher|musomesa]] [[:en:Secondary_school|wa siniya]], era muddukanya w'emirimu awerezaako [[:en:Head_teacher|ng'omukulu]] mu masomero omuli n'elya Immaculate Heart Nyakibale Girls' Secondary school mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]]<ref>{{Cite web |last=admin |date=2025-01-21 |title=Sr. Gladyce Kachope: Celebrating 19 Years of Transformational Leadership at Immaculate Heart Girls' School, Rukungiri |url=https://immaculateheartgirls.com/sr-gladyce-kachope-celebrating-19-years-of-transformational-leadership-at-immaculate-heart-girls-school-rukungiri/ |access-date=2025-04-12 |website=Immaculate Heart Girls School |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-25 |title=Immaculate Heart bids farewell to longtime headmistress, Sr Kachope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/immaculate-heart-bids-farewell-to-longtime-headmistress-sr-kachope-4978090 |access-date=2025-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> n'elya Boni Consilii Girls' Vocational Secondary School mu [[:en:Isingiro_District|Disitulikiti y'e Isingiro]] mu [[:en:Isingiro_District|bukiikaddyo bwa Uganda]].
Kachope yaweebwa ekirabo kya African Union Continental Teacher Prize (2019) okutendreza omulimu gwe yakola mu mulimu gw’obusomesa.<ref name=":0">{{Cite web |date=2019-10-24 |title=Sister Gladyce Kachope one of best teachers in Africa, wins $10,000 prize |url=https://www.independent.co.ug/sister-gladyce-kachope-one-of-best-teachers-in-africa-wins-10000-prize/ |access-date=2025-04-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kachope Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/kachope/ |access-date=2025-04-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Era yafuna awaadi ya New Vision Teachers Making a Difference Award (2023).<ref name=":1">{{Cite web |date=7 December 2023 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/three-most-progressive-teachers-awarded-from-NV_176431 |access-date=2025-04-12 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Obuvo bwe n’okusoma kwe ==
Sister Gladyce Kachope yazaalibwa ku kyalo Mahamba, mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu bukiikaddyo bwa Uganda mu bazadde Mwami ne Mukyala Daudi Kachope Muntukwonka Achaali abagenzi.<ref name=":2">{{Cite web |date=2025-03-25 |title=Immaculate Heart bids farewell to longtime headmistress, Sr Kachope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/immaculate-heart-bids-farewell-to-longtime-headmistress-sr-kachope-4978090 |access-date=2025-04-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yatandika okusoma ku Kiburarara Primary School,<ref name=":2" /> era ne yeegatta ku ssomero lya Immaculate Heart Girls okusoma siniya.<ref name=":2" /> Kachope yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] gye yafunira diguli eya Bachelor mu by’enjigiriza, ng’akuguse mu byafaayo n'eddiini (Christian Religious Education).<ref name=":2" /> Yafuna diguli eya masters mu by’enjigiriza okuva mu yunivasite y’e Makerere.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Cite web |last=KAMUSIIME |first=MICAH |date=2025-01-17 |title=Rukungiri to miss a renowned International Headteacher & Educator Sr. Gladyce Kachope as her tenure at Immaculate Heart Girls' School ends |url=https://www.informer.co.ug/rukungiri-to-miss-a-renowned-international-headteacher-educator-sr-gladyce-kachope-as-her-tenure-at-immaculate-heart-girls-school-ends/ |access-date=2025-04-12 |website=Western Uganda's Biggest News Website |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Kachope omulimu gw’obusomesa yagutandikira ku [[:en:Maryhill_High_School|Maryhill High School]], Mbarara,<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=I endevour to be a role model to my students- Sr Kachope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/i-endevour-to-be-a-role-model-to-my-students-sr-kachope-1861134 |access-date=2025-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> gye yaweereza ng’omusomesa era n’akuzibwa n’afuulibwa omumyuka w’omusomesa.<ref name=":4">{{Cite web |last=Akatukunda |first=Barham |date=2025-03-24 |title=RUKUNGIRI: Immaculate Heart Girls' School Bids Farewell to Head Mistress Sr. Gladyce Kachope |url=https://thesource.co.ug/education/rukungiri-immaculate-heart-girls-school-bids-farewell-to-head-mistress-sr-gladyce-kachope/ |access-date=2025-04-12 |website=The Source Reports |language=en}}</ref> Mu 2006, yasindikibwa ku Immaculate Heart Girl's school mu [[:en:Rukungiri_District|disitulikiti y'e Rukungiri]], mu bukiikaddyo bwa Uganda, oluvannyuma lw’okufa kwa Sista Petronilla Ahikire, gweyaddira mu bigere ono nga yali mukulu wa ssomero okumala emyaka 19 okutuuka mu 2025.<ref name=":4" /> Mu 2025, yasindikibwa ku Boni Consilii Girls' Vocational Secondary School mu [[:en:Isingiro_District|disitulikiti y'e Isingiro]] ng'omukulu w'essomero.<ref name=":4" />
Mu kiseera ky’obukulembeze bwe ku Immaculate Heart Girls’ School mu disitulikiti y’e Rukungiri, essomero lino lyayolesa enkulaakulana ennene mu kusoma n’empisa,<ref>{{Cite web |last=admin |date=2024-02-20 |title=UCE 2023 Results |url=https://immaculateheartgirls.com/uce-2023-results/ |access-date=2025-04-12 |website=Immaculate Heart Girls School |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Cutoff points to rise as S.5 selections start |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/cutoff-points-to-rise-as-s-5-selections-start-1874922 |access-date=2025-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> era lyalaba okweyongera kw’abayizi abawandiisibwa, nga basoba mu 2000, bw’ogeraageranya n’abayizi 912 bweyali ya kalyegattako.<ref>{{Cite web |date=2020-09-14 |title=Education after independence: 43 years of Immaculate Heart, Nyakibingo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/education-after-independence-43-years-of-immaculate-heart-nyakibingo-1521900 |access-date=2025-04-12 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3" /> Essomero lino era lyalaba enkulaakulana y’ebintu eby’omulembe n’okweyongera kw’abakozi.<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Rumanzi |first=Bob |date=2025-01-16 |title=Sr. Gladys Kachope Ends 19-Year Tenure at Immaculate Heart Girls Nyakibale, Heads to Boni Consilii Girls' Vocational Secondary School |url=https://boonafm.com/sr-gladys-kachope-ends-19-year-tenure-at-immaculate-heart-girls-nyakibale-heads-to-boni-consilii-girls-vocational-secondary-school/ |access-date=2025-04-12 |website=91.8 Boona FM |language=en-US}}</ref> Kachope ye yatandikawo okugula ettaka mu pulojekiti z'ebyobulimi n'okuteekawo enteekateeka z’okutumbula eby'emmere ng’okusimba ebittooke n’okulunda ente ku ssomero lino.<ref name=":4" />
== Awaadi ==
* African Union Continental Teacher Prize<ref name=":0" />
* New Vision: Teachers Making a Difference Award<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ct8gm4iomzia1e4m9dk0nicpabuq74r
Mathias Mpuuga
0
13099
60368
48358
2026-07-10T16:14:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60368
wikitext
text/x-wiki
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda.
Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 .
== Emirimu ==
Mpuuga yali musomesa ku Uganda Martyrs High School, [[:en:Rubaga|Rubaga]], nga yali asomesa Geography ne Economics okuva mu 1998 okutuuka mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ye yali Nannyini wa Masaka Town College esangibwa mu kibuga ky'e Masaka okuva mu 2000 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukwanaganya era nga yaddukanya Liberal Consult Ltd, kkampuni ekola ku kwekenneenya n’okulondoola edda eyakola ku ndagaano z’okulondoola pulojekiti eziweebwa ssente z’abagaba obuyambi mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukulu w’essomero era nga yaddukanya Datamine Technical Business School mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko Ssentebe w'abavubuka mu Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ono omu ku bammemba batuuka ku lukiiko lwa Yunivasite [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Mutesa I Royal University]] okuva mu 2010 paka kati kati. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mpuuga yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu mwaka gwe ogusooka ku yunivasite y’e Makerere. Yali mu kibinja ekyatandikawo Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name=":1" /> Yetaba mu kuwenjeza Paul Kawanga Ssemwogerere akalulu ku bwapulezidenti mu [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti mu Uganda okwaŋiwo mu 1996]] . <ref name=":1" />
Mpuuga yakola nga mmemba w’Obwakabaka [[:en:Buganda|bwa Buganda]] [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] (Paalamenti) wakati wa 1998 ne 2010.
Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011]], yavuganya ku kifo ky'omubaka wa Palamenti mu Munisipaali y’e Masaka.Yawangula akalulu n’akikirira Munisipaali y’e [[:en:Masaka|Masaka]] okutuusa mu mwaka gwa 2021.
Mu kiseera kino, yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (PAC) n’akakiiko akalonda abantu - akakiiko ka Palamenti akakebera abantu. Era yawerezaako nga Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi (2011 - 2016), ne Minisita w’Ebyenjigiriza ow’ekisiikirize (2016 - 2021).
Mu 2021, yaddamu okulundibwa ku bwa okuba okumubaka mu Palamenti nga akiikirira Nyendo - Mukungwe Division. [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Yabadde omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] mu Palamenti ya Uganda ng’amaze okuweereza okuva mu 2021 okutuuka mu gwoluberyeberye mu 2024.
== Laba ne ==
* [[Nandala Mafabi|Nandala Mafabi.]]
* [[Winnie Kiiza|Winnie Kiiza.]]
* [[Abed Bwanika]]
* Bashir Kazibwe
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
fxu36znneo4165gux9rf6nk5xvd8p9o
60605
60368
2026-07-10T16:35:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60605
wikitext
text/x-wiki
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda.
Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 .
== Emirimu ==
Mpuuga yali musomesa ku Uganda Martyrs High School, [[:en:Rubaga|Rubaga]], nga yali asomesa Geography ne Economics okuva mu 1998 okutuuka mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ye yali Nannyini wa Masaka Town College esangibwa mu kibuga ky'e Masaka okuva mu 2000 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukwanaganya era nga yaddukanya Liberal Consult Ltd, kkampuni ekola ku kwekenneenya n’okulondoola edda eyakola ku ndagaano z’okulondoola pulojekiti eziweebwa ssente z’abagaba obuyambi mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukulu w’essomero era nga yaddukanya Datamine Technical Business School mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko Ssentebe w'abavubuka mu Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ono omu ku bammemba batuuka ku lukiiko lwa Yunivasite [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Mutesa I Royal University]] okuva mu 2010 paka kati kati. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mpuuga yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu mwaka gwe ogusooka ku yunivasite y’e Makerere. Yali mu kibinja ekyatandikawo Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name=":1" /> Yetaba mu kuwenjeza Paul Kawanga Ssemwogerere akalulu ku bwapulezidenti mu [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti mu Uganda okwaŋiwo mu 1996]] . <ref name=":1" />
Mpuuga yakola nga mmemba w’Obwakabaka [[:en:Buganda|bwa Buganda]] [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] (Paalamenti) wakati wa 1998 ne 2010.
Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011]], yavuganya ku kifo ky'omubaka wa Palamenti mu Munisipaali y’e Masaka.Yawangula akalulu n’akikirira Munisipaali y’e [[:en:Masaka|Masaka]] okutuusa mu mwaka gwa 2021.
Mu kiseera kino, yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (PAC) n’akakiiko akalonda abantu - akakiiko ka Palamenti akakebera abantu. Era yawerezaako nga Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi (2011 - 2016), ne Minisita w’Ebyenjigiriza ow’ekisiikirize (2016 - 2021).
Mu 2021, yaddamu okulundibwa ku bwa okuba okumubaka mu Palamenti nga akiikirira Nyendo - Mukungwe Division. [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Yabadde omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] mu Palamenti ya Uganda ng’amaze okuweereza okuva mu 2021 okutuuka mu gwoluberyeberye mu 2024.
== Laba ne ==
* [[Nandala Mafabi|Nandala Mafabi.]]
* [[Winnie Kiiza|Winnie Kiiza.]]
* [[Abed Bwanika]]
* Bashir Kazibwe
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
rkvaugzv94aqxyddxsipif0cdtmozrc
Enock Nyongore
0
13102
60266
57362
2026-07-10T16:07:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60266
wikitext
text/x-wiki
{{databox}}
'''Enock Nyongore''' (yazaalibwa mu gwamwenda nga 25 1973), [[:en:Uganda|Munnayuganda,]] munabyabufuzi era awereza ng'[[:en:Member_of_parliament|omubaka mu palamenti]] ya [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik1mZWNLSU1pNEtHUmlac1YxYkwwcnc9PSIsInZhbHVlIjoieURSMlBxY09BMTRQRDNXcnc3VVhDZz09IiwibWFjIjoiYzgwMTE1ZjgxMDVhMzczYzE2OGVlOTFhMWM1ZmE5MDBkNzMwNTZlYjA5M2UwNTU1ZjIwMmU1NWEzMjZkYzFjOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref>
== Omulimu ==
Nga tannayingira byabufuzi, yali musomesa. Nyongore yaliko omwogezi wa [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y’e Nakaseke]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Era yeesimbawo ku bwa ssentebe bwa town council y'e [[:en:Ngoma,_Uganda|Ngoma]], naye nawangulwa. Kati, yadda mu by'obufuzi oluvanyuma lw’okwawulamu essaza ly’e Nakaseke, eryali likiikirirwa Hajjati Bumba mu palamenti. Nyongore yalondebwa okukiika mu palamenti ey'omulundi ogwa 11 mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 2021]] . <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-19 |title=Farmers plight tops Nakaseke unopposed candidate's agenda |url=https://www.independent.co.ug/farmers-plight-tops-nakaseke-unopposed-candidates-agenda/ |access-date=2025-02-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Taaka |first=Conslata |date=2024-09-13 |title=Frustration grows over delayed Luweero-Butalangu road project |url=https://nilepost.co.ug/news/215982/frustration-grows-over-delayed-luweero-butalangu-road-project |access-date=2025-02-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
srnltqlvyk67pbhr8f6ggt3s4et9jco
60478
60266
2026-07-10T16:26:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60478
wikitext
text/x-wiki
{{databox}}
'''Enock Nyongore''' (yazaalibwa mu gwamwenda nga 25 1973), [[:en:Uganda|Munnayuganda,]] munabyabufuzi era awereza ng'[[:en:Member_of_parliament|omubaka mu palamenti]] ya [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik1mZWNLSU1pNEtHUmlac1YxYkwwcnc9PSIsInZhbHVlIjoieURSMlBxY09BMTRQRDNXcnc3VVhDZz09IiwibWFjIjoiYzgwMTE1ZjgxMDVhMzczYzE2OGVlOTFhMWM1ZmE5MDBkNzMwNTZlYjA5M2UwNTU1ZjIwMmU1NWEzMjZkYzFjOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref>
== Omulimu ==
Nga tannayingira byabufuzi, yali musomesa. Nyongore yaliko omwogezi wa [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y’e Nakaseke]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Era yeesimbawo ku bwa ssentebe bwa town council y'e [[:en:Ngoma,_Uganda|Ngoma]], naye nawangulwa. Kati, yadda mu by'obufuzi oluvanyuma lw’okwawulamu essaza ly’e Nakaseke, eryali likiikirirwa Hajjati Bumba mu palamenti. Nyongore yalondebwa okukiika mu palamenti ey'omulundi ogwa 11 mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 2021]] . <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-19 |title=Farmers plight tops Nakaseke unopposed candidate's agenda |url=https://www.independent.co.ug/farmers-plight-tops-nakaseke-unopposed-candidates-agenda/ |access-date=2025-02-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Taaka |first=Conslata |date=2024-09-13 |title=Frustration grows over delayed Luweero-Butalangu road project |url=https://nilepost.co.ug/news/215982/frustration-grows-over-delayed-luweero-butalangu-road-project |access-date=2025-02-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
94jsk1liy4t3l3i2gqkis7dz17shco1
Suzie Muwanga
0
13105
60345
48348
2026-07-10T16:14:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60345
wikitext
text/x-wiki
'''Suzie Nansozi Muwanga''' Munnayuganda musomesa, muddukanya emirimu, munoonyereza era munnabyabufuzi. Ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). Yaliko akulira ekitongole ky'ebyobufuzi n'enzirukanya y'emirimu mu [[:en:Political_science|yunivasite y'e Makerere]] . Muyizi mu Fulbright New Century Scholar (NCS). <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Nansozi muwala w’eyaliko pulezidenti wa Uganda omugenzi [[Paulo Muwanga|Paul Muwanga]] n’omugenzi Nalongo Kasalina Zawedde Muwanga, eyafa mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2024-04-28 |title=President Museveni Hails Legacy Of Paulo Muwanga' Wife Nalongo Zawedde Who Died Aged 92 – Uganda Update News |url=https://ugandaupdatenews.com/president-museveni-hails-legacy-of-paulo-muwanga-wife-nalongo-zawedde-who-died-aged-92/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
Nansozi alina diguli eyookusatu mu byobufuzi okuva mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y'e Toronto]] . Alina diguli esooka mu byobufuzi ne diguli eyookubiri mu [[:en:Area_studies|Area Studies]] okuva mu [[:en:University_of_London|London University]] . Alina dipulooma mu by’enkolagana n’enkulaakulana okuva mu [[:en:International_Institute_of_Social_Studies|Institute of Social Studies]] (ISS). Alina diguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] era yafuna engule ya [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]] – African Dissertation Internship Award (ADIA) olw'okunoonyereza kwe okwa PhD kweyatuuma " ''The Politics of Primary Education Uganda: Parent Participation and National Reforms". <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>'' <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department "Makerere gets first female head of political science department"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Nansozi yasomesa ku yunivasite y’e Makerere mu kitongole kya sayansi w’ebyobufuzi (Political Science) n’enzirukanya emirimu (Public Relations). Yakwasaganya pulojekiti ya UNDP ey’enfuga y’amateeka ne demokulasiya mu kitongole kino era ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> Yategeka era n'akubiriza okukubaganya ebirowoozo kw'obwapulezidenti e Uganda mu 2016. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 "Three moderators confirmed for presidential debate"]. ''Monitor''. 2021-02-02<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2023 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ex-gambian-vp-in-uganda-for-nyerere-leadershi-NV_162232 |access-date=2025-04-18 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Unclear Leadership Criteria Leaves Voters Uncertain About Their Choices – Report |url=https://ugandaradionetwork.net/story/unclear-leadership-criteria-leaves-voters-uncertain-about-their-choices-report |access-date=2025-04-18 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mmemba ku kakiiko ka ssaayansi akavunaanyizibwa ku nkulaakulana n'okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika (CODESRIA), Senegal ''.'' Yakolako ng’omunoonyereza era omuwi w’amagezi mu bibiina n’ebitongole omuli; [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]], [[:en:Hewlett_Foundation|Hewlett Foundation]] ne Flora Family Foundation, Mountain View California, Bbanka y’ensi yonna, [[:en:UNICEF|UNICEF]] ne Irish Aid. <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Mugunjuzi w'abawala abalekeddwa e mabega mu by’enjigiriza era awagira nnyo eky'okutuusa ebyenjigiriza eby’omutindo ku mitendera egy’enjawulo ng'ayita mu kitongole ki Forum for African Women Educationists (FAWE). <ref>{{Cite web |date=2024-12-18 |title=Emulate Nyerere's exemplary leadership, students told |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/emulate-nyerere-s-exemplary-leadership-students-told-4861480 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |title=Nansozi Muwanga – CODESRIA |url=https://codesria.org/nansozi-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
== Engule ==
* Ekitongole kya Rockefeller Foundation – African Dissertation Internship Award (ADIA). <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Ebitabo ebyafulumiza ==
* Public Expenditure Governance in Uganda's Education Sector:Application of An Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |title=Research & Publications {{!}} Advocates Coalition for Development and Environment |url=https://acode-u.org/all-publications |access-date=2025-04-18 |website=acode-u.org}}</ref>
* Reviewing the Form and Substance of the 2021 Elections'''''. <ref>{{Cite web |last=JNLC |date=2025-02-05 |title=Form and Substance of the 2021 Elections in Uganda |url=https://thejnlc.org/form-and-substance-of-the-2021-elections-in-uganda/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref>'''''
* The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University. <ref>{{Cite journal |last=Muwanga |first=Nansozi K. |date=2004 |title=The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University |url=https://www.ajol.info/index.php/ajps/article/view/27359 |journal=African Journal of Political Science |language=en |volume=9 |issue=1 |pages=51–70 |doi=10.4314/ajps.v9i1.27359 |issn=1027-0353 |url-access=subscription |doi-access=free}}</ref>
* Owning Our Urban Future: The Case of Kampala City. <ref name=":4">{{Cite web |date=April 2025 |title=Nansozi-Muwanga |url=https://www.researchgate.net/profile/Nansozi-Muwanga |website=researchgate.net}}</ref>
* Inclusion as Political Mobilisation: The Political Economy of Quality Education Initiatives In Uganda.. <ref name=":4" />
* Public Expenditure Governance in Uganda’s Education Sector: Application of an Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=PRS67.pdf |url=https://www.acode-u.org/uploadedFiles/PRS67.pdf |website=www.acode-u.org}}</ref>
== Soma ne ==
* [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]]
* [[Elizabeth Muwanga]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa eby'ebweru ==
* [https://fawe.org/ Forum for African Women Educationists (FAWE)]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
qmeexcuqrkfgw4i8acc1y7x4wm6aaiw
60567
60345
2026-07-10T16:35:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60567
wikitext
text/x-wiki
'''Suzie Nansozi Muwanga''' Munnayuganda musomesa, muddukanya emirimu, munoonyereza era munnabyabufuzi. Ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). Yaliko akulira ekitongole ky'ebyobufuzi n'enzirukanya y'emirimu mu [[:en:Political_science|yunivasite y'e Makerere]] . Muyizi mu Fulbright New Century Scholar (NCS). <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Nansozi muwala w’eyaliko pulezidenti wa Uganda omugenzi [[Paulo Muwanga|Paul Muwanga]] n’omugenzi Nalongo Kasalina Zawedde Muwanga, eyafa mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2024-04-28 |title=President Museveni Hails Legacy Of Paulo Muwanga' Wife Nalongo Zawedde Who Died Aged 92 – Uganda Update News |url=https://ugandaupdatenews.com/president-museveni-hails-legacy-of-paulo-muwanga-wife-nalongo-zawedde-who-died-aged-92/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
Nansozi alina diguli eyookusatu mu byobufuzi okuva mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y'e Toronto]] . Alina diguli esooka mu byobufuzi ne diguli eyookubiri mu [[:en:Area_studies|Area Studies]] okuva mu [[:en:University_of_London|London University]] . Alina dipulooma mu by’enkolagana n’enkulaakulana okuva mu [[:en:International_Institute_of_Social_Studies|Institute of Social Studies]] (ISS). Alina diguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] era yafuna engule ya [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]] – African Dissertation Internship Award (ADIA) olw'okunoonyereza kwe okwa PhD kweyatuuma " ''The Politics of Primary Education Uganda: Parent Participation and National Reforms". <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>'' <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department "Makerere gets first female head of political science department"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Nansozi yasomesa ku yunivasite y’e Makerere mu kitongole kya sayansi w’ebyobufuzi (Political Science) n’enzirukanya emirimu (Public Relations). Yakwasaganya pulojekiti ya UNDP ey’enfuga y’amateeka ne demokulasiya mu kitongole kino era ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> Yategeka era n'akubiriza okukubaganya ebirowoozo kw'obwapulezidenti e Uganda mu 2016. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 "Three moderators confirmed for presidential debate"]. ''Monitor''. 2021-02-02<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2023 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ex-gambian-vp-in-uganda-for-nyerere-leadershi-NV_162232 |access-date=2025-04-18 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Unclear Leadership Criteria Leaves Voters Uncertain About Their Choices – Report |url=https://ugandaradionetwork.net/story/unclear-leadership-criteria-leaves-voters-uncertain-about-their-choices-report |access-date=2025-04-18 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mmemba ku kakiiko ka ssaayansi akavunaanyizibwa ku nkulaakulana n'okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika (CODESRIA), Senegal ''.'' Yakolako ng’omunoonyereza era omuwi w’amagezi mu bibiina n’ebitongole omuli; [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]], [[:en:Hewlett_Foundation|Hewlett Foundation]] ne Flora Family Foundation, Mountain View California, Bbanka y’ensi yonna, [[:en:UNICEF|UNICEF]] ne Irish Aid. <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Mugunjuzi w'abawala abalekeddwa e mabega mu by’enjigiriza era awagira nnyo eky'okutuusa ebyenjigiriza eby’omutindo ku mitendera egy’enjawulo ng'ayita mu kitongole ki Forum for African Women Educationists (FAWE). <ref>{{Cite web |date=2024-12-18 |title=Emulate Nyerere's exemplary leadership, students told |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/emulate-nyerere-s-exemplary-leadership-students-told-4861480 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |title=Nansozi Muwanga – CODESRIA |url=https://codesria.org/nansozi-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
== Engule ==
* Ekitongole kya Rockefeller Foundation – African Dissertation Internship Award (ADIA). <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Ebitabo ebyafulumiza ==
* Public Expenditure Governance in Uganda's Education Sector:Application of An Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |title=Research & Publications {{!}} Advocates Coalition for Development and Environment |url=https://acode-u.org/all-publications |access-date=2025-04-18 |website=acode-u.org}}</ref>
* Reviewing the Form and Substance of the 2021 Elections'''''. <ref>{{Cite web |last=JNLC |date=2025-02-05 |title=Form and Substance of the 2021 Elections in Uganda |url=https://thejnlc.org/form-and-substance-of-the-2021-elections-in-uganda/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref>'''''
* The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University. <ref>{{Cite journal |last=Muwanga |first=Nansozi K. |date=2004 |title=The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University |url=https://www.ajol.info/index.php/ajps/article/view/27359 |journal=African Journal of Political Science |language=en |volume=9 |issue=1 |pages=51–70 |doi=10.4314/ajps.v9i1.27359 |issn=1027-0353 |url-access=subscription |doi-access=free}}</ref>
* Owning Our Urban Future: The Case of Kampala City. <ref name=":4">{{Cite web |date=April 2025 |title=Nansozi-Muwanga |url=https://www.researchgate.net/profile/Nansozi-Muwanga |website=researchgate.net}}</ref>
* Inclusion as Political Mobilisation: The Political Economy of Quality Education Initiatives In Uganda.. <ref name=":4" />
* Public Expenditure Governance in Uganda’s Education Sector: Application of an Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=PRS67.pdf |url=https://www.acode-u.org/uploadedFiles/PRS67.pdf |website=www.acode-u.org}}</ref>
== Soma ne ==
* [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]]
* [[Elizabeth Muwanga]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa eby'ebweru ==
* [https://fawe.org/ Forum for African Women Educationists (FAWE)]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
5jmsw0r2j4q313xe5k0wqilppf0chct
Musa Kizza Musaazi
0
13106
60279
52865
2026-07-10T16:07:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60279
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Kizza Musaazi''' yali [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], [[:en:Engineer|yinginiya]], [[:en:Invention|omuyiiya]], era nga musomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-11 |title=Makerere’s Dr Musaazi praised for inventions |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-dr-musaazi-praised-for-inventions--1779252 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali amanyiddwa nnyo okukola ''MakaPads'', paadi ey’obuyonjo ey’ebbeeyi entono eyakolebwa okusinga okuva mu bitoogo n’empapula ezididdwamu okukozesebwa. <ref>{{Cite web |title=In Memoriam: Dr. Moses Kizza Musaazi {{!}} U-M LSA African Studies Center |url=https://ii.umich.edu/asc/news-events/news/search-news/in-memoriam-musaazi.html |access-date=2026-02-26 |website=ii.umich.edu |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=A tribute to the late Dr Moses Kizza Musaazi |url=https://africaprize.raeng.org.uk/news-archive/news-2019/a-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ |access-date=2026-02-26 |website=africaprize.raeng.org.uk |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-10-11 |title=UG@60: UG@60: Locally made pads made huge impact |url=https://www.newvision.co.ug/category/Independence/ug60-locally-made-pads-made-huge-impact-NV_144917_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Moses yalondebwa okuba Tutorial Fellow mu kitongole kya Tekinologiya mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] nga 25 Ogwokuna 1975. Nga wayiseewo akaseera katono, mu 1975, yeewandiisa mu kkoosi ey’omwaka gumu mu [[:en:Control_system|Control Systems]] mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] wansi wa sikaala ya Africa Educational Trust okuva mu Gwokkumi 1976 okutuuka mu Gwokkumi 1977. <ref name=":0"/> <ref name=":1">{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=2018-09-19 |title=Vice Chancellor’s Tribute to The Late Dr. Moses Kizza Musaazi |url=https://news.mak.ac.ug/2018/09/vice-chancellors-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ |access-date=2026-02-26 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2026-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260430191551/https://news.mak.ac.ug/2018/09/vice-chancellors-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ |url-status=dead }}</ref> Yaweebwa diguli eyookubiri eya Master of Science okuva mu [[:en:University_of_London|University of London]] nga 25 Ogwolubereberye 1978 oluvannyuma lw’okumaliriza pulogulaamu eno. Oluvannyuma Moses yafuna sikaala [[:en:UNESCO|ya UNESCO]] okwongera okunoonyereza mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]], ekyamuviirako okufuna diguli eyookubiri mu by’obufirosoofo ne diguli eyookusatu, gye yamaliriza mu 1985. Oluvannyuma lw’emisomo gye, yaddayo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okweyongerayo n'okusomesa. <ref name=":1" />
== Omulimu ==
Moses yali musomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] ng’omusomesa wa bayinginiya ng’emirimu gye egy’obusomesa gyali gisinga kukwata ku tekinologiya asaanira n’okugonjoola ensonga za ba yinginiya mu nkola ezitegekeddwa okukola ku kusoomoozebwa kw’embeera z’abantu n’ebyenfuna mu kitundu. <ref name=":2"/> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Upland rice lights up Wakiso family |url=https://www.newvision.co.ug/news/1130485/upland-rice-lights-wakiso-family |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref> Era yaliko akulira Technology for Tomorrow Limited e Kawempe mu Kampala. <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |title=MakaPads Inventor Prof. Moses Musaazi is Dead : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/makerere-professor-who-invented-papyrus-sanitary-pad-is-dead |access-date=2026-02-26 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Engule n’okusiimibwa ==
* Mu 2006, Dr. Musaazi yafuna engule ya Pulezidenti ey’obuyiiya mu bya ssaayansi mu Uganda olw’okunoonyereza kwe yakola ne birungi ebyavaamu. <ref name=":1"/> Era yawangula engule ya Mashariki Innovations in Local Government Award Program (MILGAP) eyategekebwa ekitongole kya UN‐Habitat omwaka ogwo. <ref name=":1" />
* Mu 2012, yaweebwa ssente za African Initiative Grant ezibalirirwamu emitwalo gya CAD 10 olw’omulimu gwe yakola ku tekinologiya akolerwa wano. <ref name=":1" />
* Obuyiiya bwe obwa MakaPads bwawangudde ekirabo ekyokubiri (€30,000) ku bantu abawa amaanyi. Engule eyategekebwa kkampuni ya Siemens Stiftung mu 2013, empaka z’ensi yonna eza tekinologiya ow’omugaso akola ku byetaago ebisookerwako. <ref>{{Cite web |title=Three Winners Selected for Siemens Stiftung’s “empowering people. Award”; Outstanding Inventions Address Basic Needs in the Developing World |url=https://www.prweb.com/releases/three_winners_selected_for_siemens_stiftung_s_empowering_people_award_outstanding_inventions_address_basic_needs_in_the_developing_world/prweb11286492.htm |access-date=2026-02-26 |website=www.prweb.com |language=en}}</ref>
* Mu 2015, yalondebwa ekitongole kya [[:en:Royal_Academy_of_Engineering|Royal Academy of Engineering]] ng’omulamuzi w’ekirabo kya Africa Prize for Engineering Innovation ekyasooka, ng’asiima obukugu bwe mu buyiiya. <ref name=":1" />
== Okufa ==
Dr. Moses yafa nga 18 Ogwomwenda 2018. Yafa kookolo w’amawuggwe era n’afiira mu ddwaaliro ly’abasawo e Sseguku mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu Uganda, oluvannyuma lw’okugwa awaka mu ntandikwa y’olunaku olwo. <ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
mgqpv7uho1gi5n10369umj35zyjgtyg
60479
60279
2026-07-10T16:26:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60479
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Kizza Musaazi''' yali [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], [[:en:Engineer|yinginiya]], [[:en:Invention|omuyiiya]], era nga musomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-11 |title=Makerere’s Dr Musaazi praised for inventions |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-dr-musaazi-praised-for-inventions--1779252 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali amanyiddwa nnyo okukola ''MakaPads'', paadi ey’obuyonjo ey’ebbeeyi entono eyakolebwa okusinga okuva mu bitoogo n’empapula ezididdwamu okukozesebwa. <ref>{{Cite web |title=In Memoriam: Dr. Moses Kizza Musaazi {{!}} U-M LSA African Studies Center |url=https://ii.umich.edu/asc/news-events/news/search-news/in-memoriam-musaazi.html |access-date=2026-02-26 |website=ii.umich.edu |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=A tribute to the late Dr Moses Kizza Musaazi |url=https://africaprize.raeng.org.uk/news-archive/news-2019/a-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ |access-date=2026-02-26 |website=africaprize.raeng.org.uk |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2022-10-11 |title=UG@60: UG@60: Locally made pads made huge impact |url=https://www.newvision.co.ug/category/Independence/ug60-locally-made-pads-made-huge-impact-NV_144917_022026 |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Moses yalondebwa okuba Tutorial Fellow mu kitongole kya Tekinologiya mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] nga 25 Ogwokuna 1975. Nga wayiseewo akaseera katono, mu 1975, yeewandiisa mu kkoosi ey’omwaka gumu mu [[:en:Control_system|Control Systems]] mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]] wansi wa sikaala ya Africa Educational Trust okuva mu Gwokkumi 1976 okutuuka mu Gwokkumi 1977. <ref name=":0"/> <ref name=":1">{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=2018-09-19 |title=Vice Chancellor’s Tribute to The Late Dr. Moses Kizza Musaazi |url=https://news.mak.ac.ug/2018/09/vice-chancellors-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ |access-date=2026-02-26 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2026-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260430191551/https://news.mak.ac.ug/2018/09/vice-chancellors-tribute-to-the-late-dr-moses-kizza-musaazi/ |url-status=dead }}</ref> Yaweebwa diguli eyookubiri eya Master of Science okuva mu [[:en:University_of_London|University of London]] nga 25 Ogwolubereberye 1978 oluvannyuma lw’okumaliriza pulogulaamu eno. Oluvannyuma Moses yafuna sikaala [[:en:UNESCO|ya UNESCO]] okwongera okunoonyereza mu [[:en:Imperial_College_London|Imperial College London]], ekyamuviirako okufuna diguli eyookubiri mu by’obufirosoofo ne diguli eyookusatu, gye yamaliriza mu 1985. Oluvannyuma lw’emisomo gye, yaddayo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okweyongerayo n'okusomesa. <ref name=":1" />
== Omulimu ==
Moses yali musomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] ng’omusomesa wa bayinginiya ng’emirimu gye egy’obusomesa gyali gisinga kukwata ku tekinologiya asaanira n’okugonjoola ensonga za ba yinginiya mu nkola ezitegekeddwa okukola ku kusoomoozebwa kw’embeera z’abantu n’ebyenfuna mu kitundu. <ref name=":2"/> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Upland rice lights up Wakiso family |url=https://www.newvision.co.ug/news/1130485/upland-rice-lights-wakiso-family |access-date=2026-02-26 |website=New Vision}}</ref> Era yaliko akulira Technology for Tomorrow Limited e Kawempe mu Kampala. <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |title=MakaPads Inventor Prof. Moses Musaazi is Dead : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/makerere-professor-who-invented-papyrus-sanitary-pad-is-dead |access-date=2026-02-26 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Engule n’okusiimibwa ==
* Mu 2006, Dr. Musaazi yafuna engule ya Pulezidenti ey’obuyiiya mu bya ssaayansi mu Uganda olw’okunoonyereza kwe yakola ne birungi ebyavaamu. <ref name=":1"/> Era yawangula engule ya Mashariki Innovations in Local Government Award Program (MILGAP) eyategekebwa ekitongole kya UN‐Habitat omwaka ogwo. <ref name=":1" />
* Mu 2012, yaweebwa ssente za African Initiative Grant ezibalirirwamu emitwalo gya CAD 10 olw’omulimu gwe yakola ku tekinologiya akolerwa wano. <ref name=":1" />
* Obuyiiya bwe obwa MakaPads bwawangudde ekirabo ekyokubiri (€30,000) ku bantu abawa amaanyi. Engule eyategekebwa kkampuni ya Siemens Stiftung mu 2013, empaka z’ensi yonna eza tekinologiya ow’omugaso akola ku byetaago ebisookerwako. <ref>{{Cite web |title=Three Winners Selected for Siemens Stiftung’s “empowering people. Award”; Outstanding Inventions Address Basic Needs in the Developing World |url=https://www.prweb.com/releases/three_winners_selected_for_siemens_stiftung_s_empowering_people_award_outstanding_inventions_address_basic_needs_in_the_developing_world/prweb11286492.htm |access-date=2026-02-26 |website=www.prweb.com |language=en}}</ref>
* Mu 2015, yalondebwa ekitongole kya [[:en:Royal_Academy_of_Engineering|Royal Academy of Engineering]] ng’omulamuzi w’ekirabo kya Africa Prize for Engineering Innovation ekyasooka, ng’asiima obukugu bwe mu buyiiya. <ref name=":1" />
== Okufa ==
Dr. Moses yafa nga 18 Ogwomwenda 2018. Yafa kookolo w’amawuggwe era n’afiira mu ddwaaliro ly’abasawo e Sseguku mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu Uganda, oluvannyuma lw’okugwa awaka mu ntandikwa y’olunaku olwo. <ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
gdpazei8ttsh4nzhboxk73b9sgel9ha
Drake P Mirembe
0
13109
60420
55651
2026-07-10T16:14:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60420
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Drake Patrick Mirembe''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] [[:en:Computer_scientist|mukugu mu by'okukozesa kompyuta]], mu by'ensoma, era nga ye [[:en:Information_technology_consulting|muwi w'amagezi ku bya tekinologiya]]. Amanyiddwa olw'ebirinji byagatta ku [[:en:Information_systems_security|by’okwerinda by’enkola z’amawulire]], okutumbula kwa tekibologiya n'obuyiiya mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Kizito |first2=John |last3=Tuheirwe |first3=Doreen |last4=Muyingi |first4=H. N. |date=2008 |title=A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4696138/ |journal=2008 Third International Conference on Broadband Communications, Information Technology & Biomedical Applications |publisher=IEEE |pages=389–393}}</ref> Alina [[:en:PhD|PhD]] mu by'okwerinda mu nkola z'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Groningen|yunivasite y'e Groningen]] mu [[:en:Netherlands|Budaaki]].
== Obuto bwe n’okusoma ==
Mirembe yafuna diguli eya PhD mu by'okwerinda mu nkola z'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Groningen|yunivasite y'e Groningen]] mu [[Netherlands|Budaaki]].
== Emirimu gye ==
Mirembe musomesa ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]<ref>{{Cite web |title=Drake Patrick Mirembe – Makerere University College of Computing & Information Sciences (CoCIS) |url=https://cocis.mak.ac.ug/faculty/networks/drake-patrick-mirembe/ |access-date=2025-11-13 |language=en-US}}</ref> ng’amaze emyaka egisukka mu kkumi na munaana mu [[:en:Academy|by’ensoma]] n’amakolero.
=== Eby’ensoma ===
Akola ng’omusomesa era omunoonyereza mu kitongole ky’emikutu ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], era nga y’akulira ekibiina kya Engaged Scholars Academic Network (ESCANET).<ref>{{cite web |title=ESCANET |url=http://www.escanet.org |access-date=2025-11-13 |publisher=Engaged Scholars Academic Network}}</ref>
Y'omu ku baatandikawo ekitongole kya [https://web.archive.org/web/20260429163319/https://cocis.mak.ac.ug/ Centre for Innovations and Professional Skills Development] (CiPSD) ku ttendekero lya College of Computing and Information Sciences ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]].<ref>{{cite web |title=CiPSD |url=http://www.cis.mak.ac.ug |access-date=2025-11-13 |publisher=Makerere University}}</ref>
Mu 2013, yatandikawo ekitongole kya Center for Innovation and Business Incubation (CIBI) ku [[:en:Uganda_Technology_and_Management_University|Uganda Technology and Management University]].<ref>{{cite web |title=CIBI |url=http://www.cibi.utamu.ac.ug |access-date=2025-11-13 |publisher=UTAMU}}</ref>
=== Amakolero n’obuyiiya ===
Mirembe yaweereza nga Maneja eyatandikawo ekitongole kya Microsoft Innovation Center Uganda, ekyategekebwa ku College of Computing and Information Sciences, ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].
Yakolako ng'omukugu mu bya tekinologiya era ng'omukulembeze mu bitongole eby'enjawulo, nga yakakata mu kutumbula tekinologiya, enkola y'ebyobusuubuzi, tekinologiya ow'amasannyalaze, enkulaakulana y'abantu, enkulaakulana y'ekitongole, obukulembeze bw'ebitongole, okukulaakulanya pulogulaamu za kompyuta, n'obuweereza bw'ebyokwerinda bya tekinologiya.
Abadde yeenyigira mu kukulaakulanya obukugu mu by’ekikugu bwa tekinologiya n’obuyiiya mu Uganda okumala emyaka egisukka mu kkumi na munaana, ng’aweereza ng’omutendesi, maneja wa pulojekiti z’omukitundu, omulungamya era omukugu mu kukola pulogulaamu za kompyuta.
=== Okutandikawo emirimu ===
Mirembe omu ku baatandikawo ebitongole ebiwerako: Eight Tech Consults, gy’awereza nga omukugu ey'ebuzibwaako.<ref>{{cite web |title=Eight Tech Consults |url=http://www.8technologies.net |access-date=2025-11-13}}</ref> ne ClinicMaster International, gy’aweereza nga ssentebe w’olukiiko olufuzi.<ref>{{cite web |title=ClinicMaster International |url=http://www.clinicmaster.net |access-date=2025-11-13}}</ref>
== Okunoonyereza ==
* Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019 |title=Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda. |url=https://eric.ed.gov/?id=EJ1235081 |journal=European Journal of Open, Distance and E-Learning |volume=22 |issue=1 |pages=70–84}}</ref>
* Threat modeling revisited: Improving expressiveness of attack<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Muyeba |first2=Maybin |date=2008 |title=Threat modeling revisited: Improving expressiveness of attack |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4625253/ |journal=2008 Second UKSIM European Symposium on Computer Modeling and Simulation |publisher=IEEE |pages=93–98}}</ref>
* A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Kizito |first2=John |last3=Tuheirwe |first3=Doreen |last4=Muyingi |first4=H. N. |date=2008 |title=A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4696138/ |journal=2008 Third International Conference on Broadband Communications, Information Technology & Biomedical Applications |publisher=IEEE |pages=389–393}}</ref>
* Developing and piloting a multi-channel ICT-Enabled Model to enhance University engagement with smallholder farming communities in Uganda<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Obaa |first2=B. B. |last3=Ebanyat |first3=Peter |date=2016 |title=Developing and piloting a multi-channel ICT-Enabled Model to enhance University engagement with smallholder farming communities in Uganda |url=https://ageconsearch.umn.edu/record/263572/ |journal=African Journal of Rural Development (AFJRD) |volume=1 |issue=1 |pages=13–21}}</ref>
* E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda<ref>{{Cite journal |last=Mpirirwe |first=Hilda |last2=Mirembe |first2=Drake Patrick |last3=Lubega |first3=Jude |last4=Agaba |first4=Joab E. |date=2021 |title=E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda |url=http://www.inderscience.com/link.php?id=119110 |journal=International Journal of Information Technology, Communications and Convergence |language=en |volume=4 |issue=1 |pages=47 |doi=10.1504/IJITCC.2021.119110 |issn=2042-3217 |doi-access=free}}</ref>
* Design of a secure framework for the implementation of telemedicine, eHealth, and wellness services<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |date=2006 |title=Design of a secure framework for the implementation of telemedicine, eHealth, and wellness services |url=https://www.researchgate.net/profile/Drake-Patrick-Mirembe-2/publication/228542847_Design_of_a_secure_framework_for_the_implementation_of_telemedicine_eHealth_and_wellness_services/links/00b4951ef7af5af4ee000000/Design-of-a-secure-framework-for-the-implementation-of-telemedicine-eHealth-and-wellness-services.pdf |journal=Google Scholar}}</ref>
* The threat nets approach to information system security risk analysis<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake |date=2015 |title=The threat nets approach to information system security risk analysis |url=https://research.rug.nl/en/publications/the-threat-nets-approach-to-information-system-security-risk-anal}}</ref>
* Enhancing agricultural knowledge sharing among smallholder farmers in Uganda: An evaluation of mobile and web technologies<ref>{{Cite journal |last=Mwesigwa |first=E. |last2=Tulinayo |first2=F. P. |last3=Mirembe |first3=D. P. |date=2016 |title=Enhancing agricultural knowledge sharing among smallholder farmers in Uganda: An evaluation of mobile and web technologies |url=https://scholar.google.com/scholar?cluster=16612154502655724892&hl=en&oi=scholarr |publisher=Regional Universities Forum for Capacity Building in Agriculture}}</ref>
* A model for data management in peer-to-peer systems<ref>{{Cite journal |last=Otto |first=Francis |date=2007 |title=A model for data management in peer-to-peer systems |url=https://www.academia.edu/download/31682044/article7.pdf}}</ref>
* Scaling trust and reputation management in cloud services<ref>{{Cite journal |last=Nyabisa Oteyo |first=Isaac |last2=Mirembe |first2=Drake Patrick |last3=Nampala |first3=Paul |date=2016 |title=Scaling trust and reputation management in cloud services |url=https://nru.uncst.go.ug/items/debc9f12-0098-42e8-a370-6240cff8f561}}</ref>
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya ==
* [https://drakemirembe.org/ Website of Drake P Mirembe]
* [https://8technologies.net/ 8tech Cosultants]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
2ytsr6hcmywivfgl1477lzhvs6lyjiq
60636
60420
2026-07-10T16:35:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60636
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Drake Patrick Mirembe''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] [[:en:Computer_scientist|mukugu mu by'okukozesa kompyuta]], mu by'ensoma, era nga ye [[:en:Information_technology_consulting|muwi w'amagezi ku bya tekinologiya]]. Amanyiddwa olw'ebirinji byagatta ku [[:en:Information_systems_security|by’okwerinda by’enkola z’amawulire]], okutumbula kwa tekibologiya n'obuyiiya mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Kizito |first2=John |last3=Tuheirwe |first3=Doreen |last4=Muyingi |first4=H. N. |date=2008 |title=A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4696138/ |journal=2008 Third International Conference on Broadband Communications, Information Technology & Biomedical Applications |publisher=IEEE |pages=389–393}}</ref> Alina [[:en:PhD|PhD]] mu by'okwerinda mu nkola z'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Groningen|yunivasite y'e Groningen]] mu [[:en:Netherlands|Budaaki]].
== Obuto bwe n’okusoma ==
Mirembe yafuna diguli eya PhD mu by'okwerinda mu nkola z'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Groningen|yunivasite y'e Groningen]] mu [[Netherlands|Budaaki]].
== Emirimu gye ==
Mirembe musomesa ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]]<ref>{{Cite web |title=Drake Patrick Mirembe – Makerere University College of Computing & Information Sciences (CoCIS) |url=https://cocis.mak.ac.ug/faculty/networks/drake-patrick-mirembe/ |access-date=2025-11-13 |language=en-US}}</ref> ng’amaze emyaka egisukka mu kkumi na munaana mu [[:en:Academy|by’ensoma]] n’amakolero.
=== Eby’ensoma ===
Akola ng’omusomesa era omunoonyereza mu kitongole ky’emikutu ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], era nga y’akulira ekibiina kya Engaged Scholars Academic Network (ESCANET).<ref>{{cite web |title=ESCANET |url=http://www.escanet.org |access-date=2025-11-13 |publisher=Engaged Scholars Academic Network}}</ref>
Y'omu ku baatandikawo ekitongole kya [https://web.archive.org/web/20260429163319/https://cocis.mak.ac.ug/ Centre for Innovations and Professional Skills Development] (CiPSD) ku ttendekero lya College of Computing and Information Sciences ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]].<ref>{{cite web |title=CiPSD |url=http://www.cis.mak.ac.ug |access-date=2025-11-13 |publisher=Makerere University}}</ref>
Mu 2013, yatandikawo ekitongole kya Center for Innovation and Business Incubation (CIBI) ku [[:en:Uganda_Technology_and_Management_University|Uganda Technology and Management University]].<ref>{{cite web |title=CIBI |url=http://www.cibi.utamu.ac.ug |access-date=2025-11-13 |publisher=UTAMU}}</ref>
=== Amakolero n’obuyiiya ===
Mirembe yaweereza nga Maneja eyatandikawo ekitongole kya Microsoft Innovation Center Uganda, ekyategekebwa ku College of Computing and Information Sciences, ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].
Yakolako ng'omukugu mu bya tekinologiya era ng'omukulembeze mu bitongole eby'enjawulo, nga yakakata mu kutumbula tekinologiya, enkola y'ebyobusuubuzi, tekinologiya ow'amasannyalaze, enkulaakulana y'abantu, enkulaakulana y'ekitongole, obukulembeze bw'ebitongole, okukulaakulanya pulogulaamu za kompyuta, n'obuweereza bw'ebyokwerinda bya tekinologiya.
Abadde yeenyigira mu kukulaakulanya obukugu mu by’ekikugu bwa tekinologiya n’obuyiiya mu Uganda okumala emyaka egisukka mu kkumi na munaana, ng’aweereza ng’omutendesi, maneja wa pulojekiti z’omukitundu, omulungamya era omukugu mu kukola pulogulaamu za kompyuta.
=== Okutandikawo emirimu ===
Mirembe omu ku baatandikawo ebitongole ebiwerako: Eight Tech Consults, gy’awereza nga omukugu ey'ebuzibwaako.<ref>{{cite web |title=Eight Tech Consults |url=http://www.8technologies.net |access-date=2025-11-13}}</ref> ne ClinicMaster International, gy’aweereza nga ssentebe w’olukiiko olufuzi.<ref>{{cite web |title=ClinicMaster International |url=http://www.clinicmaster.net |access-date=2025-11-13}}</ref>
== Okunoonyereza ==
* Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Lubega |first2=Jude T. |last3=Kibukamusoke |first3=Martha |date=2019 |title=Leveraging Social Media in Higher Education: A Case of Universities in Uganda. |url=https://eric.ed.gov/?id=EJ1235081 |journal=European Journal of Open, Distance and E-Learning |volume=22 |issue=1 |pages=70–84}}</ref>
* Threat modeling revisited: Improving expressiveness of attack<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Muyeba |first2=Maybin |date=2008 |title=Threat modeling revisited: Improving expressiveness of attack |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4625253/ |journal=2008 Second UKSIM European Symposium on Computer Modeling and Simulation |publisher=IEEE |pages=93–98}}</ref>
* A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Kizito |first2=John |last3=Tuheirwe |first3=Doreen |last4=Muyingi |first4=H. N. |date=2008 |title=A model for electronic money transfer for low resourced environments: M-cash |url=https://ieeexplore.ieee.org/abstract/document/4696138/ |journal=2008 Third International Conference on Broadband Communications, Information Technology & Biomedical Applications |publisher=IEEE |pages=389–393}}</ref>
* Developing and piloting a multi-channel ICT-Enabled Model to enhance University engagement with smallholder farming communities in Uganda<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |last2=Obaa |first2=B. B. |last3=Ebanyat |first3=Peter |date=2016 |title=Developing and piloting a multi-channel ICT-Enabled Model to enhance University engagement with smallholder farming communities in Uganda |url=https://ageconsearch.umn.edu/record/263572/ |journal=African Journal of Rural Development (AFJRD) |volume=1 |issue=1 |pages=13–21}}</ref>
* E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda<ref>{{Cite journal |last=Mpirirwe |first=Hilda |last2=Mirembe |first2=Drake Patrick |last3=Lubega |first3=Jude |last4=Agaba |first4=Joab E. |date=2021 |title=E-learning platforms and security mechanisms used by educational institutions in Kampala, Uganda |url=http://www.inderscience.com/link.php?id=119110 |journal=International Journal of Information Technology, Communications and Convergence |language=en |volume=4 |issue=1 |pages=47 |doi=10.1504/IJITCC.2021.119110 |issn=2042-3217 |doi-access=free}}</ref>
* Design of a secure framework for the implementation of telemedicine, eHealth, and wellness services<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake Patrick |date=2006 |title=Design of a secure framework for the implementation of telemedicine, eHealth, and wellness services |url=https://www.researchgate.net/profile/Drake-Patrick-Mirembe-2/publication/228542847_Design_of_a_secure_framework_for_the_implementation_of_telemedicine_eHealth_and_wellness_services/links/00b4951ef7af5af4ee000000/Design-of-a-secure-framework-for-the-implementation-of-telemedicine-eHealth-and-wellness-services.pdf |journal=Google Scholar}}</ref>
* The threat nets approach to information system security risk analysis<ref>{{Cite journal |last=Mirembe |first=Drake |date=2015 |title=The threat nets approach to information system security risk analysis |url=https://research.rug.nl/en/publications/the-threat-nets-approach-to-information-system-security-risk-anal}}</ref>
* Enhancing agricultural knowledge sharing among smallholder farmers in Uganda: An evaluation of mobile and web technologies<ref>{{Cite journal |last=Mwesigwa |first=E. |last2=Tulinayo |first2=F. P. |last3=Mirembe |first3=D. P. |date=2016 |title=Enhancing agricultural knowledge sharing among smallholder farmers in Uganda: An evaluation of mobile and web technologies |url=https://scholar.google.com/scholar?cluster=16612154502655724892&hl=en&oi=scholarr |publisher=Regional Universities Forum for Capacity Building in Agriculture}}</ref>
* A model for data management in peer-to-peer systems<ref>{{Cite journal |last=Otto |first=Francis |date=2007 |title=A model for data management in peer-to-peer systems |url=https://www.academia.edu/download/31682044/article7.pdf}}</ref>
* Scaling trust and reputation management in cloud services<ref>{{Cite journal |last=Nyabisa Oteyo |first=Isaac |last2=Mirembe |first2=Drake Patrick |last3=Nampala |first3=Paul |date=2016 |title=Scaling trust and reputation management in cloud services |url=https://nru.uncst.go.ug/items/debc9f12-0098-42e8-a370-6240cff8f561}}</ref>
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya ==
* [https://drakemirembe.org/ Website of Drake P Mirembe]
* [https://8technologies.net/ 8tech Cosultants]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
b5uejhr14u9lkidmqlal7ydw18n3fpb
Josephine Ahikire
0
13112
60447
52844
2026-07-10T16:14:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60447
wikitext
text/x-wiki
'''Josephine Ahikire''' munnayuganda, munnabyanjigiriza, munoonyereza era mulwanirizi w'abakyala mu Africa. Ye pulofeesa, era eyali Dean mu ssomero [[:en:Woman|ly’abakyala]] n’ekikula [[:en:Gender_studies|ky’abantu]], [[:en:Makerere_University|Makerere University]] . Yakola nga Principal mu College of [[:en:Humanities|Humanities and Social Sciences]] [[:en:Makerere_University|mu yunivasite y'e Makerere]] .
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Pulayimale yagisomera mu St Joseph's Primary School n'agimaliriza mu 1979. <ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-01-26 |title=Dr Ahikire promises transparent, flagrant Mak college |url=https://www.independent.co.ug/dr-ahikire-promises-transparent-flagrant-mak-college/ |access-date=2026-03-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yamaliriza eddaala lya siniya ey'omukaaga mu 1986 nga tannayingira [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu 1987 okusoma diguli mu Social Sciences. <ref name=":0" /> Alina diguli eyookusatu (PhD).
== Omulimu ==
Emabegako yaliko omuyambi wa pulofeesa mu Institute of Gender and Development Studies <ref name=":1">{{Cite web |title=Josephine Ahikire |url=https://www.greatagriculture.org/trainer/josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=GREAT |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Josephine Ahikire |url=https://thegenderhub.com/members/dr-josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=The Gender Hub |language=en-GB}}</ref> eyali emanyiddwa nga School of Women and Gender Studies, [[:en:Makerere_University|Makerere University]] nga tannafuuka Pulofeesa. <ref name=":3">{{Cite web |last=esiddev |date=2014-10-24 |title=Dr Josephine Ahikire |url=https://www.effective-states.org/dr-josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=ESID |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> <ref name=":4">{{Cite web |title=Prof. Ahikire Josephine |url=https://fawe.org/en/team/professor-ahikire-josephine/ |access-date=2026-03-21 |website=FORUM FOR AFRICAN WOMEN EDUCATIONALISTS (FAWE) |language=en-US}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=2017-03-22 |title=Josephine Ahikire |url=https://justiceanddevelopment.com/josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=Justice, Conflict & Development |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://justiceanddevelopment.com/josephine-ahikire/ "Josephine Ahikire"]. ''Justice, Conflict & Development''. 2017-03-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-21</span></span>.</cite></ref> Yakola nga omumyuka w’omukulu w’essomero owakaseera, College of Humanities and Social Sciences <ref name=":5" /> nga tannafuuka Mukulu wa College of Humanities and Social Sciences, [[:en:Makerere_University|Makerere University]], ekifo kyeyaberamu okutuusa mu Gwokutaano 2024. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Makerere summons staff over sexual harassment allegations |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-summons-staff-over-sexual-harassment-allegations-1742594 |access-date=2026-03-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=BATTE |first=BAKER |date=2020-07-01 |title=Why Mamdani and I disagree |url=https://observer.ug/news/why-mamdani-and-i-disagree/ |access-date=2026-03-21 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2022-12-21 |title=Makerere Department of Literature Honours Celebrated African Poet Prof. David Rubadiri |url=https://softpower.ug/makerere-department-of-literature-honours-celebrated-african-poet-prof-david-rubadiri/ |access-date=2026-03-21 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-05-04 |title=Makerere university asks information minister to intervene in having student's radio opened |url=https://www.independent.co.ug/makerere-university-asks-information-minister-to-intervene-in-having-students-radio-opened/ |access-date=2026-03-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-12-16 |title=The Pan-African intellectual agenda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/the-pan-african-intellectual-agenda-4466006 |access-date=2026-03-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":7">{{Cite web |last=AHABWE |first=CONRAD |date=2020-02-17 |title=Dr Ahikire appointed Honorary Professor of Nelson Mandela University |url=https://pmldaily.com/news/2020/02/dr-ahikire-appointed-honorary-professor-of-nelson-mandela-university.html |access-date=2026-03-21 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, yasikirwa Helen Nkabala ng' Omukulu w'essomero lino nga 31st May 2024. <ref name=":8">{{Cite web |last=Anyango |first=Jane |date=2024-06-05 |title=Prof. Josephine Ahikire Hands Over CHUSS Leadership to Assoc. Prof. Helen Nkabala |url=https://news.mak.ac.ug/2024/06/prof-josephine-ahikire-hands-over-chuss-leadership-to-assoc-prof-helen-nkabala/ |access-date=2026-03-21 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2026-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260414160327/https://news.mak.ac.ug/2024/06/prof-josephine-ahikire-hands-over-chuss-leadership-to-assoc-prof-helen-nkabala/ |url-status=dead }}</ref>
Josephine abadde pulofeesa omugenyi ng’ayita mu Yunivasite z’ensi yonna omuli n’okubeera mmemba wa Senate, University Academic Organ okuva mu 2015. <ref name=":0"/> <ref name=":2"/> Josephine abadde asomesa okumala emyaka amakumi abiri egiyise mu by’endowooza y’abakyala, ekikula ky’abantu n’ebyobufuzi, eby’okweyimirizaawo n’okusoma eby’obuwangwa. <ref name=":9">{{Cite web |title=Prof. Josephine Ahikire (PhD) |url=https://thejnlc.org/team/josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/team/josephine-ahikire/ "Prof. Josephine Ahikire (PhD)"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-21</span></span>.</cite></ref> <ref name=":4"/> Yakola nga ssentebe w’omulamwa gw’ekikula ky’abantu mu kibiina ekinoonyereza ku kikula ky’abantu ekya African Studies Association 2015 (USA), era yaweerezaako nga Dean mu School of Women and Gender Studies. <ref name=":4" /> <ref name=":5"/> <ref name=":1"/> <ref>{{Cite web |last=GEST |first=GRÓ |title=UNU-GEST and Makerere University offer scholarships for spring term 2019 |url=https://www.grocentre.is/gest/media-gest/news/unu-gest-and-makerere-university-offer-scholarships-for-spring-term-2018 |access-date=2026-03-21 |website=GRÓ GEST |language=en}}</ref>
Mu kiseera kino musomesa omukulu mu Institute of Gender and Development Studies. <ref>{{Cite web |title=Our Team {{!}} Institute of Gender and Development Studies (IGDS) |url=https://igds.mak.ac.ug/about-us/our-team |access-date=2026-03-21 |website=igds.mak.ac.ug |archive-date=2026-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260425195222/https://igds.mak.ac.ug/about-us/our-team |url-status=dead }}</ref> Era ye Ssenkulu w'ekitongole ekinoonyereza ku misingi (CBR) mu [[:en:Kampala|Kampala]], mmemba w’olukiiko olufuzi olw’eggwanga olwa [[:en:African_Peer_Review_Mechanism|African Peer Review Mechanism]] (APRM) era mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda National NGO Forum. <ref name=":3"/> <ref name=":6">{{Cite web |date=2017-03-15 |title=Customs seizes copies of 'Controlling Consent' book about Uganda's 2016 elections |url=https://www.independent.co.ug/customs-seizes-copies-oloka-onyangos-book-controlling-consent/ |access-date=2026-03-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/customs-seizes-copies-oloka-onyangos-book-controlling-consent/ "Customs seizes copies of 'Controlling Consent' book about Uganda's 2016 elections"]. ''The Independent Uganda''. 2017-03-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-21</span></span>.</cite></ref>
== Okulondebwa kw'e kitiibwa mu by’ensoma ==
Ye [[:en:Honorary_title_(academic)|Pulofeesa ow'ekitiibwa]] mu kitongole ekivunaanyizibwa mu kulwanyisa obusosoze mu mawanga ne demokulasiya (CANRAD) [[:en:Nelson_Mandela_University|Nelson Mandela University]], [[:en:South_Africa|South Africa]] . <ref name=":9"/> <ref name=":2"/> <ref name=":7" /><ref name=":10">{{Cite web |last=Natukunda |first=Patience |date=2020-02-17 |title=Nelson Mandela University Appoints Makerere's Dr. Ahikire Honorary Professor |url=https://chimpreports.com/nelson-mandela-university-appoints-makereres-dr-ahikire-honorary-professor/ |access-date=2026-03-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Kino kyaddirira okulondebwa kwa Pulofeesa A Govindfee, Ssenkulu w'okunonyereza ow'ekiseera, Obuyiiya n'okugatta ensi yonna ku [[:en:Nelson_Mandela_University|Yunivasite ya Nelson Mandel]]<nowiki/>a nga 1 Ogwokubiri, 2020.<ref name=":11">{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=2020-02-14 |title=Dr. Ahikire appointed Honorary Professor of the Nelson Mandela University |url=https://news.mak.ac.ug/2020/02/dr-ahikire-appointed-honorary-professor-of-the-nelson-mandela-university/ |access-date=2026-03-21 |website=Makerere University News |language=en-US}}</ref><ref name=":7" /> Okuweebwa ekitiibwa kya [[:en:Honorary_title_(academic)|Pulofeesa ow'ekittibwa]] era kusiima emirimu gy'okugatta weyali Pulofeesa era kiweebwa abantu abalina enkolagana ne yunivasite.<ref name=":11" /><ref name=":7" /> Okulondebwa kwe kwali kusiima bituukiddwaako mu magezi n’emubyensoma mu kukulaakulanya n’okukozesa okumanya okulina enkyukakyuka ey'omuggundu mu bantu.<ref name=":11" /><ref name=":7" />
== Ebifulumiziddwa n’ebitabo ==
* Ahikire, J. ne A. A. Mwiine (2020) nga bano. ' [http://www.effective-states.org/working-paper-134/ Enkyukakyuka mu bwenkanya mu kikula ky'abantu n'ekifo ky'emikutu egitali mitongole mu nnongoosereza mu nkola y'amateeka ga Uganda] ', ''ESID Working Paper No. 134'', Manchester.
* Ahikire, J. ne A. A. Mwiine (2015) nga bano. ' [http://www.effective-states.org/wp-content/uploads/working_papers/final-pdfs/esid_wp_55_ahikire_mwiine.pdf Ebyobufuzi by'okutumbula obwenkanya mu kikula ky'abantu mu Uganda ey'omulembe guno: Emisango gy'etteeka ly'obutabanguko mu maka n'enkola ku by'enjigiriza ebya pulayimale ebya bonna] ', ''ESID Working Paper No. 55'' . Manchester.
* ESID blog, 25 November 2015: [http://www.effective-states.org/why-is-domestic-violence-legislation-falling-short-in-uganda-2/#more-5251 'Lwaki amateeka agakwata ku butabanguko mu maka gagwa mu Uganda?] ' ekyawandiikibwa J. Ahikire ne A. A. Mwiine.
* Ebirowoozo ebivuganya, okukwataganya ebisikiriza: Ebyobufuzi by’etteeka lya Uganda erikwata ku butabanguko mu maka (2010)’ mu S. Nazneen, S. Hickey & E. Sifaki (eds.) ''Okuteesa ku bwenkanya mu kikula ky’abantu mu South y’ensi yonna: Enkola y’ebyobufuzi ku butabanguko mu maka'' Routledge, London ne New York, 2019. <ref name=":9"/>
* 'Ku nkyukakyuka y'ekikula ky'abantu mu Afrika: ebifumiitiriza okuva mu bumanyirivu bwa Uganda', ''Politeia'' vol. 37 no. 2, 2018 <ref name=":9" />
* '“Nsaba Taata atuwe ebirala”: Ebyobufuzi by'okusiima n'olulimi lw'ebibiina ebikwatibwako eby'enjawulo', mu J. Oloka Onyango ne J. Ahikire (eds.) ''Okufuga Okukkiriza: Okulonda kwa Uganda okwa 2016,'' Trenton: Africa World Press, 2017. <ref name=":9" />
* Alipoota: 'Abakyala nga bamenya siringi y'endabirwamu: Ebyayitamu mu kulonda kwa 2016 mu Uganda'. <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Parties should get more women for elective office |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/parties-should-get-more-women-for-elective-office-1897990 |access-date=2026-03-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* 'Okusala ekkooti okusinziira ku lugoye: Okukebera ekitongole ky'abakyala ku ddembe ly'ettaka mu byalo Uganda' mu Kyomuhendo Bantebya, G. Ahikire JS Gerrard ne Muhanguzi, KF (eds.) ''Obwavu bw'ekikula ky'abantu n'enkyukakyuka mu mbeera z'abantu: Okufumiitiriza ku kumenya n'okugenda mu maaso mu Uganda ey'omulembe guno'', Kampala: Fountain Publishers. 2014. <ref name=":9" />
* [http://africaworldpressbooks.com/controlling-consent-ugandas-2016-election-edited-by-j-oloka-onyango-and-josephine-ahikire/ Controlling Consent: Okulonda kwa Uganda okwa 2016] . African World Press, 2016, eyalongoosebwa wamu ne J. Oloka-Onyango.
* [http://www.effective-states.org/wp-content/uploads/working_papers/final-pdfs/esid_wp_55_ahikire_mwiine.pdf Ebyobufuzi by’okutumbula obwenkanya mu kikula ky’abantu mu Uganda ey’omulembe guno: Emisango gy’etteeka ly’obutabanguko mu maka n’enkola ku by’enjigiriza ebya pulayimale ebya bonna] . Olupapula lw’emirimu gya ESID No. 55, November 2015, ne Amon A. Mwiine.
* [http://www.agi.ac.za/sites/default/files/image_tool/images/429/feminist_africa_journals/archive/02/features_-_african_feminism_in_the_21st_century-_a_reflection_on_ugandagcos_victories_battles_and_reversals.pdf African feminism in context: Okufumiitiriza ku ntalo z’okufuula amateeka, obuwanguzi n’okudda emabega], ''Feminist Africa'', 2014 (19): 7-23.
* “Scandalous!!Ekitabo – ‘Controlling Consent’ ku kulonda kwa Uganda okwa 2016 – kikwatiddwa,” <ref name=":6"/>
* Demokulasiya ow’omu kitundu oba ow’omu kitundu: Ekikula ky’abantu n’ebyobufuzi by’okugabanya obuyinza mu Uganda ey’omulembe guno. <ref name=":5"/>
== Laba ne ==
* [[:en:Joe_Oloka-Onyango|Joe Oloka-Onyango]]
* [[:en:Laban_Ayiro|Laban Ayiro]]
* [[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Olukiiko oluvunaanyizibwa ku nkulaakulana y’okunoonyereza ku ssaayansi w’embeera z’abantu mu Afrika]]
* [[:en:Charter_of_Feminist_Principles_for_African_Feminists|Charter of Feminist Principles eri abakyala mu Afirika]]
* [[:en:Joy_Kwesiga|Joy Kwesiga]]
* [[:en:African_feminism|Enkola y’abakyala mu Afrika]]
* [[:en:African_feminism|Sylvia Tamale]]
* [[:en:Amon_Ashaba_Mwiine|Amon Ashaba Mwiine]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [https://igds.mak.ac.ug/about-us/ Omukutu gw’ekitongole ekinoonyereza ku kikula ky’abantu n’enkulaakulana]
* Josephine Ahikire ku Linkedln
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
rx6c5899sfov2nd5vf2ne19gfiejuhs
60657
60447
2026-07-10T16:35:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60657
wikitext
text/x-wiki
'''Josephine Ahikire''' munnayuganda, munnabyanjigiriza, munoonyereza era mulwanirizi w'abakyala mu Africa. Ye pulofeesa, era eyali Dean mu ssomero [[:en:Woman|ly’abakyala]] n’ekikula [[:en:Gender_studies|ky’abantu]], [[:en:Makerere_University|Makerere University]] . Yakola nga Principal mu College of [[:en:Humanities|Humanities and Social Sciences]] [[:en:Makerere_University|mu yunivasite y'e Makerere]] .
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Pulayimale yagisomera mu St Joseph's Primary School n'agimaliriza mu 1979. <ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-01-26 |title=Dr Ahikire promises transparent, flagrant Mak college |url=https://www.independent.co.ug/dr-ahikire-promises-transparent-flagrant-mak-college/ |access-date=2026-03-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yamaliriza eddaala lya siniya ey'omukaaga mu 1986 nga tannayingira [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu 1987 okusoma diguli mu Social Sciences. <ref name=":0" /> Alina diguli eyookusatu (PhD).
== Omulimu ==
Emabegako yaliko omuyambi wa pulofeesa mu Institute of Gender and Development Studies <ref name=":1">{{Cite web |title=Josephine Ahikire |url=https://www.greatagriculture.org/trainer/josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=GREAT |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Josephine Ahikire |url=https://thegenderhub.com/members/dr-josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=The Gender Hub |language=en-GB}}</ref> eyali emanyiddwa nga School of Women and Gender Studies, [[:en:Makerere_University|Makerere University]] nga tannafuuka Pulofeesa. <ref name=":3">{{Cite web |last=esiddev |date=2014-10-24 |title=Dr Josephine Ahikire |url=https://www.effective-states.org/dr-josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=ESID |language=en}}</ref> <ref name=":0"/> <ref name=":4">{{Cite web |title=Prof. Ahikire Josephine |url=https://fawe.org/en/team/professor-ahikire-josephine/ |access-date=2026-03-21 |website=FORUM FOR AFRICAN WOMEN EDUCATIONALISTS (FAWE) |language=en-US}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=2017-03-22 |title=Josephine Ahikire |url=https://justiceanddevelopment.com/josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=Justice, Conflict & Development |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://justiceanddevelopment.com/josephine-ahikire/ "Josephine Ahikire"]. ''Justice, Conflict & Development''. 2017-03-22<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-21</span></span>.</cite></ref> Yakola nga omumyuka w’omukulu w’essomero owakaseera, College of Humanities and Social Sciences <ref name=":5" /> nga tannafuuka Mukulu wa College of Humanities and Social Sciences, [[:en:Makerere_University|Makerere University]], ekifo kyeyaberamu okutuusa mu Gwokutaano 2024. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Makerere summons staff over sexual harassment allegations |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-summons-staff-over-sexual-harassment-allegations-1742594 |access-date=2026-03-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=BATTE |first=BAKER |date=2020-07-01 |title=Why Mamdani and I disagree |url=https://observer.ug/news/why-mamdani-and-i-disagree/ |access-date=2026-03-21 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2022-12-21 |title=Makerere Department of Literature Honours Celebrated African Poet Prof. David Rubadiri |url=https://softpower.ug/makerere-department-of-literature-honours-celebrated-african-poet-prof-david-rubadiri/ |access-date=2026-03-21 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-05-04 |title=Makerere university asks information minister to intervene in having student's radio opened |url=https://www.independent.co.ug/makerere-university-asks-information-minister-to-intervene-in-having-students-radio-opened/ |access-date=2026-03-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-12-16 |title=The Pan-African intellectual agenda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/the-pan-african-intellectual-agenda-4466006 |access-date=2026-03-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":7">{{Cite web |last=AHABWE |first=CONRAD |date=2020-02-17 |title=Dr Ahikire appointed Honorary Professor of Nelson Mandela University |url=https://pmldaily.com/news/2020/02/dr-ahikire-appointed-honorary-professor-of-nelson-mandela-university.html |access-date=2026-03-21 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, yasikirwa Helen Nkabala ng' Omukulu w'essomero lino nga 31st May 2024. <ref name=":8">{{Cite web |last=Anyango |first=Jane |date=2024-06-05 |title=Prof. Josephine Ahikire Hands Over CHUSS Leadership to Assoc. Prof. Helen Nkabala |url=https://news.mak.ac.ug/2024/06/prof-josephine-ahikire-hands-over-chuss-leadership-to-assoc-prof-helen-nkabala/ |access-date=2026-03-21 |website=Makerere University News |language=en-US |archive-date=2026-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260414160327/https://news.mak.ac.ug/2024/06/prof-josephine-ahikire-hands-over-chuss-leadership-to-assoc-prof-helen-nkabala/ |url-status=dead }}</ref>
Josephine abadde pulofeesa omugenyi ng’ayita mu Yunivasite z’ensi yonna omuli n’okubeera mmemba wa Senate, University Academic Organ okuva mu 2015. <ref name=":0"/> <ref name=":2"/> Josephine abadde asomesa okumala emyaka amakumi abiri egiyise mu by’endowooza y’abakyala, ekikula ky’abantu n’ebyobufuzi, eby’okweyimirizaawo n’okusoma eby’obuwangwa. <ref name=":9">{{Cite web |title=Prof. Josephine Ahikire (PhD) |url=https://thejnlc.org/team/josephine-ahikire/ |access-date=2026-03-21 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/team/josephine-ahikire/ "Prof. Josephine Ahikire (PhD)"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-21</span></span>.</cite></ref> <ref name=":4"/> Yakola nga ssentebe w’omulamwa gw’ekikula ky’abantu mu kibiina ekinoonyereza ku kikula ky’abantu ekya African Studies Association 2015 (USA), era yaweerezaako nga Dean mu School of Women and Gender Studies. <ref name=":4" /> <ref name=":5"/> <ref name=":1"/> <ref>{{Cite web |last=GEST |first=GRÓ |title=UNU-GEST and Makerere University offer scholarships for spring term 2019 |url=https://www.grocentre.is/gest/media-gest/news/unu-gest-and-makerere-university-offer-scholarships-for-spring-term-2018 |access-date=2026-03-21 |website=GRÓ GEST |language=en}}</ref>
Mu kiseera kino musomesa omukulu mu Institute of Gender and Development Studies. <ref>{{Cite web |title=Our Team {{!}} Institute of Gender and Development Studies (IGDS) |url=https://igds.mak.ac.ug/about-us/our-team |access-date=2026-03-21 |website=igds.mak.ac.ug |archive-date=2026-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260425195222/https://igds.mak.ac.ug/about-us/our-team |url-status=dead }}</ref> Era ye Ssenkulu w'ekitongole ekinoonyereza ku misingi (CBR) mu [[:en:Kampala|Kampala]], mmemba w’olukiiko olufuzi olw’eggwanga olwa [[:en:African_Peer_Review_Mechanism|African Peer Review Mechanism]] (APRM) era mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda National NGO Forum. <ref name=":3"/> <ref name=":6">{{Cite web |date=2017-03-15 |title=Customs seizes copies of 'Controlling Consent' book about Uganda's 2016 elections |url=https://www.independent.co.ug/customs-seizes-copies-oloka-onyangos-book-controlling-consent/ |access-date=2026-03-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/customs-seizes-copies-oloka-onyangos-book-controlling-consent/ "Customs seizes copies of 'Controlling Consent' book about Uganda's 2016 elections"]. ''The Independent Uganda''. 2017-03-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-21</span></span>.</cite></ref>
== Okulondebwa kw'e kitiibwa mu by’ensoma ==
Ye [[:en:Honorary_title_(academic)|Pulofeesa ow'ekitiibwa]] mu kitongole ekivunaanyizibwa mu kulwanyisa obusosoze mu mawanga ne demokulasiya (CANRAD) [[:en:Nelson_Mandela_University|Nelson Mandela University]], [[:en:South_Africa|South Africa]] . <ref name=":9"/> <ref name=":2"/> <ref name=":7" /><ref name=":10">{{Cite web |last=Natukunda |first=Patience |date=2020-02-17 |title=Nelson Mandela University Appoints Makerere's Dr. Ahikire Honorary Professor |url=https://chimpreports.com/nelson-mandela-university-appoints-makereres-dr-ahikire-honorary-professor/ |access-date=2026-03-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Kino kyaddirira okulondebwa kwa Pulofeesa A Govindfee, Ssenkulu w'okunonyereza ow'ekiseera, Obuyiiya n'okugatta ensi yonna ku [[:en:Nelson_Mandela_University|Yunivasite ya Nelson Mandel]]<nowiki/>a nga 1 Ogwokubiri, 2020.<ref name=":11">{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=2020-02-14 |title=Dr. Ahikire appointed Honorary Professor of the Nelson Mandela University |url=https://news.mak.ac.ug/2020/02/dr-ahikire-appointed-honorary-professor-of-the-nelson-mandela-university/ |access-date=2026-03-21 |website=Makerere University News |language=en-US}}</ref><ref name=":7" /> Okuweebwa ekitiibwa kya [[:en:Honorary_title_(academic)|Pulofeesa ow'ekittibwa]] era kusiima emirimu gy'okugatta weyali Pulofeesa era kiweebwa abantu abalina enkolagana ne yunivasite.<ref name=":11" /><ref name=":7" /> Okulondebwa kwe kwali kusiima bituukiddwaako mu magezi n’emubyensoma mu kukulaakulanya n’okukozesa okumanya okulina enkyukakyuka ey'omuggundu mu bantu.<ref name=":11" /><ref name=":7" />
== Ebifulumiziddwa n’ebitabo ==
* Ahikire, J. ne A. A. Mwiine (2020) nga bano. ' [http://www.effective-states.org/working-paper-134/ Enkyukakyuka mu bwenkanya mu kikula ky'abantu n'ekifo ky'emikutu egitali mitongole mu nnongoosereza mu nkola y'amateeka ga Uganda] ', ''ESID Working Paper No. 134'', Manchester.
* Ahikire, J. ne A. A. Mwiine (2015) nga bano. ' [http://www.effective-states.org/wp-content/uploads/working_papers/final-pdfs/esid_wp_55_ahikire_mwiine.pdf Ebyobufuzi by'okutumbula obwenkanya mu kikula ky'abantu mu Uganda ey'omulembe guno: Emisango gy'etteeka ly'obutabanguko mu maka n'enkola ku by'enjigiriza ebya pulayimale ebya bonna] ', ''ESID Working Paper No. 55'' . Manchester.
* ESID blog, 25 November 2015: [http://www.effective-states.org/why-is-domestic-violence-legislation-falling-short-in-uganda-2/#more-5251 'Lwaki amateeka agakwata ku butabanguko mu maka gagwa mu Uganda?] ' ekyawandiikibwa J. Ahikire ne A. A. Mwiine.
* Ebirowoozo ebivuganya, okukwataganya ebisikiriza: Ebyobufuzi by’etteeka lya Uganda erikwata ku butabanguko mu maka (2010)’ mu S. Nazneen, S. Hickey & E. Sifaki (eds.) ''Okuteesa ku bwenkanya mu kikula ky’abantu mu South y’ensi yonna: Enkola y’ebyobufuzi ku butabanguko mu maka'' Routledge, London ne New York, 2019. <ref name=":9"/>
* 'Ku nkyukakyuka y'ekikula ky'abantu mu Afrika: ebifumiitiriza okuva mu bumanyirivu bwa Uganda', ''Politeia'' vol. 37 no. 2, 2018 <ref name=":9" />
* '“Nsaba Taata atuwe ebirala”: Ebyobufuzi by'okusiima n'olulimi lw'ebibiina ebikwatibwako eby'enjawulo', mu J. Oloka Onyango ne J. Ahikire (eds.) ''Okufuga Okukkiriza: Okulonda kwa Uganda okwa 2016,'' Trenton: Africa World Press, 2017. <ref name=":9" />
* Alipoota: 'Abakyala nga bamenya siringi y'endabirwamu: Ebyayitamu mu kulonda kwa 2016 mu Uganda'. <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Parties should get more women for elective office |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/parties-should-get-more-women-for-elective-office-1897990 |access-date=2026-03-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* 'Okusala ekkooti okusinziira ku lugoye: Okukebera ekitongole ky'abakyala ku ddembe ly'ettaka mu byalo Uganda' mu Kyomuhendo Bantebya, G. Ahikire JS Gerrard ne Muhanguzi, KF (eds.) ''Obwavu bw'ekikula ky'abantu n'enkyukakyuka mu mbeera z'abantu: Okufumiitiriza ku kumenya n'okugenda mu maaso mu Uganda ey'omulembe guno'', Kampala: Fountain Publishers. 2014. <ref name=":9" />
* [http://africaworldpressbooks.com/controlling-consent-ugandas-2016-election-edited-by-j-oloka-onyango-and-josephine-ahikire/ Controlling Consent: Okulonda kwa Uganda okwa 2016] . African World Press, 2016, eyalongoosebwa wamu ne J. Oloka-Onyango.
* [http://www.effective-states.org/wp-content/uploads/working_papers/final-pdfs/esid_wp_55_ahikire_mwiine.pdf Ebyobufuzi by’okutumbula obwenkanya mu kikula ky’abantu mu Uganda ey’omulembe guno: Emisango gy’etteeka ly’obutabanguko mu maka n’enkola ku by’enjigiriza ebya pulayimale ebya bonna] . Olupapula lw’emirimu gya ESID No. 55, November 2015, ne Amon A. Mwiine.
* [http://www.agi.ac.za/sites/default/files/image_tool/images/429/feminist_africa_journals/archive/02/features_-_african_feminism_in_the_21st_century-_a_reflection_on_ugandagcos_victories_battles_and_reversals.pdf African feminism in context: Okufumiitiriza ku ntalo z’okufuula amateeka, obuwanguzi n’okudda emabega], ''Feminist Africa'', 2014 (19): 7-23.
* “Scandalous!!Ekitabo – ‘Controlling Consent’ ku kulonda kwa Uganda okwa 2016 – kikwatiddwa,” <ref name=":6"/>
* Demokulasiya ow’omu kitundu oba ow’omu kitundu: Ekikula ky’abantu n’ebyobufuzi by’okugabanya obuyinza mu Uganda ey’omulembe guno. <ref name=":5"/>
== Laba ne ==
* [[:en:Joe_Oloka-Onyango|Joe Oloka-Onyango]]
* [[:en:Laban_Ayiro|Laban Ayiro]]
* [[:en:Council_for_the_Development_of_Social_Science_Research_in_Africa|Olukiiko oluvunaanyizibwa ku nkulaakulana y’okunoonyereza ku ssaayansi w’embeera z’abantu mu Afrika]]
* [[:en:Charter_of_Feminist_Principles_for_African_Feminists|Charter of Feminist Principles eri abakyala mu Afirika]]
* [[:en:Joy_Kwesiga|Joy Kwesiga]]
* [[:en:African_feminism|Enkola y’abakyala mu Afrika]]
* [[:en:African_feminism|Sylvia Tamale]]
* [[:en:Amon_Ashaba_Mwiine|Amon Ashaba Mwiine]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [https://igds.mak.ac.ug/about-us/ Omukutu gw’ekitongole ekinoonyereza ku kikula ky’abantu n’enkulaakulana]
* Josephine Ahikire ku Linkedln
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
s7frg2zl3vw51cjhxwk1vc1yxeplo7n
Solome Bossa
0
13153
60438
59670
2026-07-10T16:14:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60438
wikitext
text/x-wiki
'''Solome Balungi Bossa''' (era '''Hon. Lady Justice Solomy B. Bossa;''' yazaalibwa 14 omwezi ogwokuna1956) mulamuzi [[Yuganda|wa Uganda]] ku [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y'ensi yonna ey'emisango]] . Nga tannalondebwa mu kkooti eno, yali mmemba wa [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu mu Uganda]], era nga eno ekola emirundi ebiri nga kkooti ya Ssemateeka mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|kitongole ekiramuzi ekya Uganda]] . Yalondebwa ku kisanja kya myaka mwenda nga 5 omwezi gwekkumineebiri 2017<ref name="One">{{Cite web |last=Butagira |first=Tabu |date=5 December 2017 |title=Justice Solome Bossa elected ICC judge |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Solome-Bossa-elected-International-Criminal-Court-judge/688334-4216348-153vcvkz/index.html |access-date=6 December 2017}}
</ref> <ref>{{Cite web |title=judge |url=https://www.icc-cpi.int/CourtStructure/Pages/judge.aspx?name=Judge%20Solomy%20Balungi%20Bossa |access-date=2018-03-09 |website=www.icc-cpi.int |language=en-GB |archive-date=2018-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180930231238/https://www.icc-cpi.int/CourtStructure/Pages/judge.aspx?name=Judge%20Solomy%20Balungi%20Bossa |url-status=dead }}</ref> era n’alayizibwa nga 9 omwezi gwoksatu 2018.<ref name="UN">{{Cite web |title=Judge Solomy Balungi Bossa |url=http://www.unmict.org/en/about/judges/judge-solomy-balungi-bossa |publisher=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals}}
</ref> Emabegako yalondebwa ku kisanja kya myaka mukaaga ku [[:en:African_Court_on_Human_and_Peoples'_Rights|kkooti ya Afrika evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu]] mu 2014.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Solome Bossa yazaalibwa nga 14 omwezi ogwokuna 1956 mu [[Eddwaaliro ly'e Nsambya|ddwaaliro e Nsambya]], mu kibuga ekikulu ekya [[Kampala]] mu Uganda.<ref name="UN" /> Kitaawe Stanley Walusimbi Ssesanga yali munnamateeka ate nnyina yali mukyala wa waka.<ref name="Prof">{{Cite web |last=Nantume |first=Gillian |date=4 February 2018 |title=Justice Bossa at a glance |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Justice-Bossa-glance/689842-4289612-vi85mfz/index.html |access-date=4 February 2018}}
</ref> <ref name="Four">{{Cite web |date=6 December 2017 |title=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals: Judge Solomy Balungi Bossa |url=http://www.unmict.org/en/about/judges/judge-solomy-balungi-bossa |access-date=6 December 2017 |publisher=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals}}
</ref>
Bossa yasomera mu masomero ga Uganda mu pulayimale ne siniya. Mu 1976, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu Kampala, okusoma amateeka. Yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] (LLB) mu 1979. Yafuna [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu Kampala. Mu 1987, yafuna [[:en:Law_reporting|satifikeeti mu by’okukola lipoota mu mateeka]], okuva mu [[:en:Commonwealth_Youth_Programme|kitongole ky’abavubuka ekya Commonwealth]], e [[:en:Lusaka|Lusaka]], [[Zambia]] . Oluvannyuma, mu 2016, yaweebwa diguli ya [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mumateeka]] (LLM), okuva mu [[:en:University_of_London|Yunivasite y’e London]], ng’akuguka mu [[:en:Public_International_Law|mateeka ga Public International Law]] .<ref name="Two">{{Cite web |date=2016 |title=International Association of Women Judges: Pioneering Women Judges on International Courts: Honourable Solomy Balungi Bossa |url=https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ |access-date=6 December 2017 |website=IAWJ: Pioneering Women Judges on International Courts |publisher=International Association of Women Judges |archive-date=23 September 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170923145050/https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="Three">{{Cite web |title=African Court on Human and People's Rights: Justice Solomy Balungi Bossa – Uganda |url=http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |publisher=African Court on Human and People's Rights |access-date=2026-05-02 |archive-date=2018-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180924085544/http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |url-status=dead }}</ref>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Bossa abadde mulwanirizi w’eddembe ly’obuntu okuva mu 1980 era yatandikawo ekibiina ekitali kya magoba omuli ekitongole kya East African Centre for Constitutional Development, Uganda Network on HIV, AIDS, Ethics and the Law wamu ne Uganda Law Society.<ref name="bio">{{Cite web |title=Justice Solomy Balungi Bossa - Uganda |url=http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |publisher=African Court on Human and Peoples' Rights |access-date=2026-05-02 |archive-date=2018-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180924085544/http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |url-status=dead }}</ref> <ref name="UN" />
== Emirimu gye ==
Bossa yali musomesa mu Law Development Centre of Uganda okuva mu 1981 okutuuka mu 1997.<ref name="bio" /> Yali munnamateeka okuva mu 1988 okutuuka mu 1997, ng’akiikirira abakyala abataliiko mwasirizi n’okugaziya obuyambi bw’amateeka, omuli n’okuweereza nga pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamateeka ekya Uganda Law Society.<ref name="ICC">{{Cite web |title=Bossa, Solomy Balungi (Uganda) |url=https://asp.icc-cpi.int/iccdocs/asp_docs/Elections/EJ2017/ICC-ASP-EJ2017-UGA-ST-ENG.pdf |publisher=International Criminal Court}}</ref>
Yakola nga Omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda okuva mu 1997 okutuuka mu 2013. Bossa yali mmemba mu kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika okumala emyaka etaano, okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Yali mmemba mu kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buuzzi bw’emisango mu Rwanda (UNICTR) okuva mu 2003 okutuuka mu 2013.<ref name="Two" /> <ref name="Three" /> <ref name="Four" /> <ref name="bio" /> Bossa yali mulamuzi ku [[:en:East_African_Court_of_Justice|kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika y'obwenkanya]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006 ne ku [[:en:International_Criminal_Tribunal_for_Rwanda|kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buuzzi bw’emisango mu Rwanda]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2013.<ref name="Four" /> Yalondebwa mu kkooti ya Ssemateeka ya Uganda mu 2013. <ref name="Four" /> Mu 2014, Bossa yalondebwa okuba Omulamuzi wa [[:en:African_Court_on_Human_and_Peoples’_Rights|kkooti ya Africa evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu]], okumala ekisanja kya myaka mukaaga.<ref>{{Cite web |title=Hon. Lady Justice Solomy Balungi Bossa Appointed to the African Court on Human and Peoples Rights |url=http://www.judiciary.go.ug/data/news/121/4514/Hon.%20Lady%20Justice%20Solomy%20Balungi%20Bossa%20Appointed%20to%20the%20African%20Court%20on%20Human%20and%20Peoples%EF%BF%BD%20Rights..html |publisher=Judiciary of Uganda}}
</ref>
Mu 2014, Bossa y’omu ku balamuzi abaasazaamu etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga olw’obutayisibwa n’omuwendo gw’ababaka ogwetaagisa.<ref>{{Cite web |last=Wesaka |first=Anthony |date=30 September 2014 |title=We have received public backlash for annulling antigay law- judge |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/We-have-received-public-backlash-for-annulling-antigay-law/688334-2469726-jxprxhz/index.html |access-date=23 September 2017 |website=Daily Monitor}}
</ref> Yafuna [[:en:Death_threats|okutiisibwatisiibwa okumutta]] ku [[:en:Social_media|mikutu gya yintaneeti]] .<ref>{{Cite web |date=1 October 2014 |title=Uganda: Judge Who Annulled Anti-Gay Law Faced Death Threats |url=http://www.mambaonline.com/2014/10/01/uganda-judge-annulled-anti-gay-law-faced-death-threats/ |access-date=23 September 2017 |website=Mamba}}
</ref>
Mu 2017, Bossa yafuuka omuntu agenda okuvuganya ku [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y’ensi yonna]] era n’alondebwa ku nkomerero y’omwaka ogwo.<ref name="ICC" />
== Ebibonerezo by'a Amerika ==
Mu June 2025, yali omu ku 4 [[:en:Judges_of_the_International_Criminal_Court|abalamuzi aba kkooti y’ensi yonna]] abbo [[:en:United_States_government_sanctions|abavunaanibwa]] eyali [[:en:Second_presidency_of_Donald_Trump|gavumenti ya Trump]] . Ye ne munne, omulamuzi [[:en:Luz_del_Carmen_Ibáñez_Carranza|Ibanez Carranza]], baali batunuuliddwa okubeera omu ku balamuzi 5 ab’olukiiko olujulira mu 2020 olukusa [[:en:Prosecutor_of_the_International_Criminal_Court|omuwaabi wa ICC]] okugenda mu maaso n’okunoonyereza [[:en:International_Criminal_Court_investigation_in_Afghanistan|ku mbeera eri mu Afghanistan]], omuli n’abakozi ba Amerika ne NATO - enkola eno eyawakanyizibwa Amerika.<ref>{{Cite web |title=Imposing Sanctions in Response to the ICC's Illegitimate Actions Targeting the United States and Israel |url=https://www.state.gov/imposing-sanctions-in-response-to-the-iccs-illegitimate-actions-targeting-the-united-states-and-israel/ |access-date=2025-12-24 |website=United States Department of State |language=en}}
</ref>
== Emirimu emirala ==
* [[:en:International_Commission_of_Jurists|Akakiiko k’ensi yonna ak’abakugu mu by’amateeka]], Memba
* [[:en:International_Association_of_Women_Judges|Ekibiina ky'ensi yonna ekigatta abalamuzi abakyala]], Memba
* Ekibiina ekigatta abalamuzi n’abalamuzi mu buvanjuba bwa Afrika, Memba
* Ekibiina ekigatta abalamuzi abakyala mu ggwanga, Memba
* Ekibiina ekigatta abalamuzi n'abalamuzi mu Uganda, Member <ref name="UN" />
== Obulamu bwe ==
Bossa abadde mufumbo eri Joseph Bossa, munnamateeka era munnabyabufuzi [[Uganda People's Congress|mu kibiina kya Uganda People's Congress]] okuva mu 1981. Maama w'abaana bana.<ref name="Prof" /> <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |date=16 May 2013 |title=Who are the new judges? |url=http://www.observer.ug/component/content/article/57-features/feature/25325-who-are-the-new-judges |access-date=15 December 2017 |archive-date=20 September 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240920085058/http://www.observer.ug/component/content/article/57-features/feature/25325-who-are-the-new-judges |url-status=dead }}</ref>
== Ebifulumizibwa ==
* {{Cite book |last=Bossa |first=Solomy Balungi |year=2010 |title=Protecting Humanity: Essays in International Law and Policy in Honour of Navanethem Pillay |url=http://booksandjournals.brillonline.com/content/books/10.1163/ej.9789004183780.i-882.72/ |publisher=Martinus Nijhoff |isbn=9789004189577 |editor-last=C. Eboe-Osuji |pages=333–348 |chapter=A Critique of the East African Court of Justice As A Human Rights Court |doi=10.1163/ej.9789004183780.i-882.72}}
* {{Cite journal |last=Bossa |first=Solomy Balungi |year=2006 |title=Towards a protocol extending the jurisdiction of the East African Court of Justice |journal=East African Journal of Human Rights & Democracy |volume=4 |page=31}}
== Laba ne ==
* [[Julia Sebutinde]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1046715/demolish-wall-kcc-tells-justice-bossa Mumenye Bbugwe, KCC Ategeezezza Omulamuzi Bossa]
* [https://web.archive.org/web/20170923145050/https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ Ekibiina ky'ensi yonna ekigatta abalamuzi abakyala profile and video]
{{Authority control}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
nr2ytet4r9sh26jzft38ce900z2v7up
60643
60438
2026-07-10T16:35:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60643
wikitext
text/x-wiki
'''Solome Balungi Bossa''' (era '''Hon. Lady Justice Solomy B. Bossa;''' yazaalibwa 14 omwezi ogwokuna1956) mulamuzi [[Yuganda|wa Uganda]] ku [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y'ensi yonna ey'emisango]] . Nga tannalondebwa mu kkooti eno, yali mmemba wa [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu mu Uganda]], era nga eno ekola emirundi ebiri nga kkooti ya Ssemateeka mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|kitongole ekiramuzi ekya Uganda]] . Yalondebwa ku kisanja kya myaka mwenda nga 5 omwezi gwekkumineebiri 2017<ref name="One">{{Cite web |last=Butagira |first=Tabu |date=5 December 2017 |title=Justice Solome Bossa elected ICC judge |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Solome-Bossa-elected-International-Criminal-Court-judge/688334-4216348-153vcvkz/index.html |access-date=6 December 2017}}
</ref> <ref>{{Cite web |title=judge |url=https://www.icc-cpi.int/CourtStructure/Pages/judge.aspx?name=Judge%20Solomy%20Balungi%20Bossa |access-date=2018-03-09 |website=www.icc-cpi.int |language=en-GB |archive-date=2018-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180930231238/https://www.icc-cpi.int/CourtStructure/Pages/judge.aspx?name=Judge%20Solomy%20Balungi%20Bossa |url-status=dead }}</ref> era n’alayizibwa nga 9 omwezi gwoksatu 2018.<ref name="UN">{{Cite web |title=Judge Solomy Balungi Bossa |url=http://www.unmict.org/en/about/judges/judge-solomy-balungi-bossa |publisher=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals}}
</ref> Emabegako yalondebwa ku kisanja kya myaka mukaaga ku [[:en:African_Court_on_Human_and_Peoples'_Rights|kkooti ya Afrika evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu]] mu 2014.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Solome Bossa yazaalibwa nga 14 omwezi ogwokuna 1956 mu [[Eddwaaliro ly'e Nsambya|ddwaaliro e Nsambya]], mu kibuga ekikulu ekya [[Kampala]] mu Uganda.<ref name="UN" /> Kitaawe Stanley Walusimbi Ssesanga yali munnamateeka ate nnyina yali mukyala wa waka.<ref name="Prof">{{Cite web |last=Nantume |first=Gillian |date=4 February 2018 |title=Justice Bossa at a glance |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Justice-Bossa-glance/689842-4289612-vi85mfz/index.html |access-date=4 February 2018}}
</ref> <ref name="Four">{{Cite web |date=6 December 2017 |title=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals: Judge Solomy Balungi Bossa |url=http://www.unmict.org/en/about/judges/judge-solomy-balungi-bossa |access-date=6 December 2017 |publisher=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals}}
</ref>
Bossa yasomera mu masomero ga Uganda mu pulayimale ne siniya. Mu 1976, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu Kampala, okusoma amateeka. Yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] (LLB) mu 1979. Yafuna [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu Kampala. Mu 1987, yafuna [[:en:Law_reporting|satifikeeti mu by’okukola lipoota mu mateeka]], okuva mu [[:en:Commonwealth_Youth_Programme|kitongole ky’abavubuka ekya Commonwealth]], e [[:en:Lusaka|Lusaka]], [[Zambia]] . Oluvannyuma, mu 2016, yaweebwa diguli ya [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mumateeka]] (LLM), okuva mu [[:en:University_of_London|Yunivasite y’e London]], ng’akuguka mu [[:en:Public_International_Law|mateeka ga Public International Law]] .<ref name="Two">{{Cite web |date=2016 |title=International Association of Women Judges: Pioneering Women Judges on International Courts: Honourable Solomy Balungi Bossa |url=https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ |access-date=6 December 2017 |website=IAWJ: Pioneering Women Judges on International Courts |publisher=International Association of Women Judges |archive-date=23 September 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170923145050/https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="Three">{{Cite web |title=African Court on Human and People's Rights: Justice Solomy Balungi Bossa – Uganda |url=http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |publisher=African Court on Human and People's Rights |access-date=2026-05-02 |archive-date=2018-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180924085544/http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |url-status=dead }}</ref>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Bossa abadde mulwanirizi w’eddembe ly’obuntu okuva mu 1980 era yatandikawo ekibiina ekitali kya magoba omuli ekitongole kya East African Centre for Constitutional Development, Uganda Network on HIV, AIDS, Ethics and the Law wamu ne Uganda Law Society.<ref name="bio">{{Cite web |title=Justice Solomy Balungi Bossa - Uganda |url=http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |publisher=African Court on Human and Peoples' Rights |access-date=2026-05-02 |archive-date=2018-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180924085544/http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |url-status=dead }}</ref> <ref name="UN" />
== Emirimu gye ==
Bossa yali musomesa mu Law Development Centre of Uganda okuva mu 1981 okutuuka mu 1997.<ref name="bio" /> Yali munnamateeka okuva mu 1988 okutuuka mu 1997, ng’akiikirira abakyala abataliiko mwasirizi n’okugaziya obuyambi bw’amateeka, omuli n’okuweereza nga pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamateeka ekya Uganda Law Society.<ref name="ICC">{{Cite web |title=Bossa, Solomy Balungi (Uganda) |url=https://asp.icc-cpi.int/iccdocs/asp_docs/Elections/EJ2017/ICC-ASP-EJ2017-UGA-ST-ENG.pdf |publisher=International Criminal Court}}</ref>
Yakola nga Omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda okuva mu 1997 okutuuka mu 2013. Bossa yali mmemba mu kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika okumala emyaka etaano, okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Yali mmemba mu kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buuzzi bw’emisango mu Rwanda (UNICTR) okuva mu 2003 okutuuka mu 2013.<ref name="Two" /> <ref name="Three" /> <ref name="Four" /> <ref name="bio" /> Bossa yali mulamuzi ku [[:en:East_African_Court_of_Justice|kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika y'obwenkanya]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006 ne ku [[:en:International_Criminal_Tribunal_for_Rwanda|kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buuzzi bw’emisango mu Rwanda]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2013.<ref name="Four" /> Yalondebwa mu kkooti ya Ssemateeka ya Uganda mu 2013. <ref name="Four" /> Mu 2014, Bossa yalondebwa okuba Omulamuzi wa [[:en:African_Court_on_Human_and_Peoples’_Rights|kkooti ya Africa evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu]], okumala ekisanja kya myaka mukaaga.<ref>{{Cite web |title=Hon. Lady Justice Solomy Balungi Bossa Appointed to the African Court on Human and Peoples Rights |url=http://www.judiciary.go.ug/data/news/121/4514/Hon.%20Lady%20Justice%20Solomy%20Balungi%20Bossa%20Appointed%20to%20the%20African%20Court%20on%20Human%20and%20Peoples%EF%BF%BD%20Rights..html |publisher=Judiciary of Uganda}}
</ref>
Mu 2014, Bossa y’omu ku balamuzi abaasazaamu etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga olw’obutayisibwa n’omuwendo gw’ababaka ogwetaagisa.<ref>{{Cite web |last=Wesaka |first=Anthony |date=30 September 2014 |title=We have received public backlash for annulling antigay law- judge |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/We-have-received-public-backlash-for-annulling-antigay-law/688334-2469726-jxprxhz/index.html |access-date=23 September 2017 |website=Daily Monitor}}
</ref> Yafuna [[:en:Death_threats|okutiisibwatisiibwa okumutta]] ku [[:en:Social_media|mikutu gya yintaneeti]] .<ref>{{Cite web |date=1 October 2014 |title=Uganda: Judge Who Annulled Anti-Gay Law Faced Death Threats |url=http://www.mambaonline.com/2014/10/01/uganda-judge-annulled-anti-gay-law-faced-death-threats/ |access-date=23 September 2017 |website=Mamba}}
</ref>
Mu 2017, Bossa yafuuka omuntu agenda okuvuganya ku [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y’ensi yonna]] era n’alondebwa ku nkomerero y’omwaka ogwo.<ref name="ICC" />
== Ebibonerezo by'a Amerika ==
Mu June 2025, yali omu ku 4 [[:en:Judges_of_the_International_Criminal_Court|abalamuzi aba kkooti y’ensi yonna]] abbo [[:en:United_States_government_sanctions|abavunaanibwa]] eyali [[:en:Second_presidency_of_Donald_Trump|gavumenti ya Trump]] . Ye ne munne, omulamuzi [[:en:Luz_del_Carmen_Ibáñez_Carranza|Ibanez Carranza]], baali batunuuliddwa okubeera omu ku balamuzi 5 ab’olukiiko olujulira mu 2020 olukusa [[:en:Prosecutor_of_the_International_Criminal_Court|omuwaabi wa ICC]] okugenda mu maaso n’okunoonyereza [[:en:International_Criminal_Court_investigation_in_Afghanistan|ku mbeera eri mu Afghanistan]], omuli n’abakozi ba Amerika ne NATO - enkola eno eyawakanyizibwa Amerika.<ref>{{Cite web |title=Imposing Sanctions in Response to the ICC's Illegitimate Actions Targeting the United States and Israel |url=https://www.state.gov/imposing-sanctions-in-response-to-the-iccs-illegitimate-actions-targeting-the-united-states-and-israel/ |access-date=2025-12-24 |website=United States Department of State |language=en}}
</ref>
== Emirimu emirala ==
* [[:en:International_Commission_of_Jurists|Akakiiko k’ensi yonna ak’abakugu mu by’amateeka]], Memba
* [[:en:International_Association_of_Women_Judges|Ekibiina ky'ensi yonna ekigatta abalamuzi abakyala]], Memba
* Ekibiina ekigatta abalamuzi n’abalamuzi mu buvanjuba bwa Afrika, Memba
* Ekibiina ekigatta abalamuzi abakyala mu ggwanga, Memba
* Ekibiina ekigatta abalamuzi n'abalamuzi mu Uganda, Member <ref name="UN" />
== Obulamu bwe ==
Bossa abadde mufumbo eri Joseph Bossa, munnamateeka era munnabyabufuzi [[Uganda People's Congress|mu kibiina kya Uganda People's Congress]] okuva mu 1981. Maama w'abaana bana.<ref name="Prof" /> <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |date=16 May 2013 |title=Who are the new judges? |url=http://www.observer.ug/component/content/article/57-features/feature/25325-who-are-the-new-judges |access-date=15 December 2017 |archive-date=20 September 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240920085058/http://www.observer.ug/component/content/article/57-features/feature/25325-who-are-the-new-judges |url-status=dead }}</ref>
== Ebifulumizibwa ==
* {{Cite book |last=Bossa |first=Solomy Balungi |year=2010 |title=Protecting Humanity: Essays in International Law and Policy in Honour of Navanethem Pillay |url=http://booksandjournals.brillonline.com/content/books/10.1163/ej.9789004183780.i-882.72/ |publisher=Martinus Nijhoff |isbn=9789004189577 |editor-last=C. Eboe-Osuji |pages=333–348 |chapter=A Critique of the East African Court of Justice As A Human Rights Court |doi=10.1163/ej.9789004183780.i-882.72}}
* {{Cite journal |last=Bossa |first=Solomy Balungi |year=2006 |title=Towards a protocol extending the jurisdiction of the East African Court of Justice |journal=East African Journal of Human Rights & Democracy |volume=4 |page=31}}
== Laba ne ==
* [[Julia Sebutinde]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1046715/demolish-wall-kcc-tells-justice-bossa Mumenye Bbugwe, KCC Ategeezezza Omulamuzi Bossa]
* [https://web.archive.org/web/20170923145050/https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ Ekibiina ky'ensi yonna ekigatta abalamuzi abakyala profile and video]
{{Authority control}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
4se3e1lfy5efnliwmt9fz4y48a2d08s
Emily Maractho
0
13169
60418
48844
2026-07-10T16:14:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60418
wikitext
text/x-wiki
'''EMILY Maractho''' era amannyiddwa nga '''''Maractho Emily Comfort''''' ye Musomesa w'ebyamawulire n'okusoma emikutu gy'amawulire mu [[Uganda Christian University]]. Yaweebwa engule ya "Next Generation Social Sciences in Africa: Doctoral Dissertation Research Fellowship" mu 2015. Ekigendererwa kyali kya kusoma Development Studies mu [[:en:Uganda_Christian_University|Yunivasite y'e KwaZulu Natal]] ku mikutu gy'amawulire, abakyala, n'obulamu bw'olukale mu Uganda, ng'abuuza ebibuuzo ku bakiise, enkolagana n'okukwatagana.<ref><sup>[''permanent dead link'']</sup></ref> Akulembera ekitongole ky’amawulire, emikutu gy’amawulire, n’empuliziganya.<ref>{{Cite web |last=Agnes |first=Tumuheire |date=26 July 2018 |title=Dr.Emily Comfort Maractho Archives |url=https://www.campustimesug.com/tag/dr-emily-comfort-maractho/ |access-date=2020-06-24 |website=The Campus Times |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kemigisa |first=Ritah |date=2018-11-27 |title=Uganda: Varsity Leaders Ask for Dialogue With Museveni |url=https://allafrica.com/stories/201811270232.html |access-date=2020-06-24 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref> Mu 2018, yadda mu bigere bya Prof. [[Monica Chibita|Monica B. Chibita]], eyafuuka Omukulu w’ekitongole kino eyasooka. <ref>{{Cite web |title=Vision Group board chairperson appointed UCU dean |url=https://www.newvision.co.ug/news/1482003/ucu-appoints-vision-board-chairperson-dean |access-date=2020-06-24 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Omulimu ==
Emily Marachto ye mumyuka wa Ssentebe wa UMWA (Uganda Media Women's Association). <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">[ ''<span title="Uganda Media Women's Association (November 2024)">[[:en:Wikipedia:Please_clarify|clarification needed]]</span>'' ]</sup> <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=GWEN Magazine Dec 2017 |url=http://www.umwamamafm.co.ug/wp-content/uploads/2016/03/GWEN-Magazine-Dec-2017.pdf |access-date=June 24, 2020 |website=UWMAMAMAFM}}</ref> Mu kukubaganya ebirowoozo kwe mu 2019, yakubiriza obwetaavu bwa kkampuni z’amawulire okwongera okubuulirira abatendekebwa n’okubateekawo embeera ey’emirembe basobole okubakubiriza okusigala nga bamaze okutendekebwa. <ref>{{Cite web |date=2019-09-27 |title=Go back to the drawing board, Ugandan media owners, managers advised |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/09/go-back-to-the-drawing-board-ugandan-media-owners-managers-advised.html |access-date=2020-06-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Obuwandiisi mu by’ensoma ==
Era akoze okunoonyereza okunene, omuli:
* Ebisalawo okwetaba mu mpuliziganya y'ebyobufuzi mu mikutu gya Uganda.egy'okumpewo :ebivaamu abakyala. Okunoonyereza kuno kwafubaokuzuula lwaki waliwo omulimu gw'abakyala omutono era gwakolebwa nga bakozesa enteekateeka z'okunoonyereza ku mbeera n'okwekenneenya ebirimu.<ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-62057-2_5</ref>
* Enfuga y'okuweereza ku mpewo n'enkulaakulana mu mulembe gwa Museveni mu Uganda'. Okunoonyereza kuno kwekenneenya emikutu gy’amawulire mu Uganda mu kiseera [[Yoweri Museveni|kya Museveni]] ku bwapulezidenti nga kwogera nnyo ku by’okuweereza ku mpewo.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2015-04-03 |title=Broadcasting governance and development in 'Museveni's Uganda' |journal=African Journalism Studies |volume=36 |issue=2 |pages=5–24 |doi=10.1080/23743670.2015.1041301 |issn=2374-3670 |s2cid=152456342 |doi-access=free}}</ref>
* (Okuddamu)okufulumya ennyiriri z'obuwangwa ku bakyala mu puloogulamu z'ensonga z'olukale mu Uganda.kino kimu kubitundu by'okunoonyereza okunene ku kukiikirira, enkolagana n'okukwatagan akw'abakyala n'emikutu gy'amawulire egy'okumpewo mu Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2019-09-01 |title=(Re)producing cultural narratives on women in public affairs programmes in Uganda |url=https://intellectdiscover.com/content/journals/10.1386/jams_00002_1 |journal=[[Journal of African Media Studies]] |language=en |volume=11 |issue=3 |pages=293–311 |doi=10.1386/jams_00002_1 |issn=2040-199X |s2cid=212962539 |url-access=subscription}}</ref>
* Emikutu gy'amawulire,abakyala n'obulamu bwo'lukale mu Uganda: okubuuza ebibuuzo ku bakiise, enkolagana n'okukwatagana. Yasoma ensonga ezikwatagana mu kwanguyiza abakyala okwetaba mu bulamu bw’olukale. <ref>https://researchspace.ukzn.ac.za/handle/10413/15223</ref>
* Gavumenti z'ebitundu [[Ebyenjigiriza mu Uganda|n'ebyenjigiriza ebya pulayimale mu Uganda]] . Okunoonyereza kuno kwafuba okuzuula ekinnyonnyola enjawulo mu nkola ya gavumenti ez’ebitundu mu disitulikiti bbiri ezaaweebwa obuyinza obufaanagana era nga zirina ebyafaayo ebifaanagana. <ref>{{Cite journal |last=Comfort Maractho |first=Emilly |date=2017-03-22 |title=Local Governments and Primary Education in Uganda |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/handle/20.500.12413/12867 |journal=IDS Bulletin |language=en |volume=48 |issue=2 |doi=10.19088/1968-2017.119 |doi-access=free}}</ref>
* Okuteekawo enkola ya COVID-19 mu mpapula z'amawulire eza Uganda New Vision ne [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] . Eno ssuula ya kitabo eyeekenneenyezza ebikwata ku ssennyiga ono ng’eyita mu lenzi ya framing theory. Eyanjula okwekenneenya ebiwandiiko ebisunsuddwa ebifulumiziddwa okuva ku mikutu gya yintaneeti egy’empapula z’amawulire bbiri wakati wa 10 ogwokusatu ne 2 ogwomukaaga 2020.<ref>https://doi.org/10.1108/978-1-80382-271-620221008</ref>
* Okulonda n'emikutu gy'amawulire mu Afrika oluvannyuma lw'olutalo: Obululu n'amaloboozi g'emirembe.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2015-07-03 |title=Elections and the media in post-conflict Africa: Votes and voices for peace? |url=https://doi.org/10.1080/23743670.2015.1073936 |journal=African Journalism Studies |volume=36 |issue=3 |pages=142–144 |doi=10.1080/23743670.2015.1073936 |issn=2374-3670 |s2cid=176631028 |url-access=subscription}}</ref>
* Okwetaba kw'abantu mu kwegatta [[:en:East_African_Community|kw'omukago gwa East Africa]] : " ''Eastafricanness'' and ''Eastafricanization'' ".<ref>{{Cite book |last=Adar |first=Korwa Gombe |date=2020-03-09 |title=Popular Participation in the Integration of the East African Community: Eastafricanness and Eastafricanization |url=https://books.google.com/books?id=Tl3UDwAAQBAJ&dq=Emilly+Comfort+Maractho&pg=PP1 |last2=Apuuli |first2=Kasaija Phillip |last3=Lando |first3=Agnes Lucy |last4=PLO-Lumumba |last5=Masabo |first5=Juliana |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=978-1-7936-0550-4 |language=en}}</ref>
* Camera, commerce & conscience: Afrowood n'obuzibu bw'ekigendererwa.<ref>{{Cite book |last=Ojebode |first=Ayobami |date=2019 |title=Camera, commerce & Conscience: Afrowood and the crisis of purpose. |url=https://hdl.handle.net/20.500.11951/851 |last2=Adegbola |first2=Tunde |last3=Mekonnen |first3=Alemayehu Debebe |last4=Maractho |first4=Emilly Comfort |publisher=Greenminds Publishers. |isbn=978-978-54785-5-6 |language=en}}</ref>
* Obwetwaze bwa bannansi ba Uganda n'ekitongole kya Easy Access Consulting Nexus (EAC).<ref>{{Cite book |last=Adar |first=Korwa Gombe |date=2020-03-09 |title=Popular Participation in the Integration of the East African Community: Eastafricanness and Eastafricanization |url=https://books.google.com/books?id=Tl3UDwAAQBAJ&dq=Emilly+Comfort+Maractho&pg=PA329 |last2=Apuuli |first2=Kasaija Phillip |last3=Lando |first3=Agnes Lucy |last4=PLO-Lumumba |last5=Masabo |first5=Juliana |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=978-1-7936-0550-4 |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Uganda Christian University]]
* [[Monica Chibita|Monica Chibita, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[John Senyonyi]]
* [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|Yunivasite y’e KwaZulu-Natal]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8hwsaoidckq65d1kv3qkpknh549e8fc
60650
60418
2026-07-10T16:35:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60650
wikitext
text/x-wiki
'''EMILY Maractho''' era amannyiddwa nga '''''Maractho Emily Comfort''''' ye Musomesa w'ebyamawulire n'okusoma emikutu gy'amawulire mu [[Uganda Christian University]]. Yaweebwa engule ya "Next Generation Social Sciences in Africa: Doctoral Dissertation Research Fellowship" mu 2015. Ekigendererwa kyali kya kusoma Development Studies mu [[:en:Uganda_Christian_University|Yunivasite y'e KwaZulu Natal]] ku mikutu gy'amawulire, abakyala, n'obulamu bw'olukale mu Uganda, ng'abuuza ebibuuzo ku bakiise, enkolagana n'okukwatagana.<ref><sup>[''permanent dead link'']</sup></ref> Akulembera ekitongole ky’amawulire, emikutu gy’amawulire, n’empuliziganya.<ref>{{Cite web |last=Agnes |first=Tumuheire |date=26 July 2018 |title=Dr.Emily Comfort Maractho Archives |url=https://www.campustimesug.com/tag/dr-emily-comfort-maractho/ |access-date=2020-06-24 |website=The Campus Times |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kemigisa |first=Ritah |date=2018-11-27 |title=Uganda: Varsity Leaders Ask for Dialogue With Museveni |url=https://allafrica.com/stories/201811270232.html |access-date=2020-06-24 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref> Mu 2018, yadda mu bigere bya Prof. [[Monica Chibita|Monica B. Chibita]], eyafuuka Omukulu w’ekitongole kino eyasooka. <ref>{{Cite web |title=Vision Group board chairperson appointed UCU dean |url=https://www.newvision.co.ug/news/1482003/ucu-appoints-vision-board-chairperson-dean |access-date=2020-06-24 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Omulimu ==
Emily Marachto ye mumyuka wa Ssentebe wa UMWA (Uganda Media Women's Association). <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">[ ''<span title="Uganda Media Women's Association (November 2024)">[[:en:Wikipedia:Please_clarify|clarification needed]]</span>'' ]</sup> <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=GWEN Magazine Dec 2017 |url=http://www.umwamamafm.co.ug/wp-content/uploads/2016/03/GWEN-Magazine-Dec-2017.pdf |access-date=June 24, 2020 |website=UWMAMAMAFM}}</ref> Mu kukubaganya ebirowoozo kwe mu 2019, yakubiriza obwetaavu bwa kkampuni z’amawulire okwongera okubuulirira abatendekebwa n’okubateekawo embeera ey’emirembe basobole okubakubiriza okusigala nga bamaze okutendekebwa. <ref>{{Cite web |date=2019-09-27 |title=Go back to the drawing board, Ugandan media owners, managers advised |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/09/go-back-to-the-drawing-board-ugandan-media-owners-managers-advised.html |access-date=2020-06-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Obuwandiisi mu by’ensoma ==
Era akoze okunoonyereza okunene, omuli:
* Ebisalawo okwetaba mu mpuliziganya y'ebyobufuzi mu mikutu gya Uganda.egy'okumpewo :ebivaamu abakyala. Okunoonyereza kuno kwafubaokuzuula lwaki waliwo omulimu gw'abakyala omutono era gwakolebwa nga bakozesa enteekateeka z'okunoonyereza ku mbeera n'okwekenneenya ebirimu.<ref>https://doi.org/10.1007/978-3-319-62057-2_5</ref>
* Enfuga y'okuweereza ku mpewo n'enkulaakulana mu mulembe gwa Museveni mu Uganda'. Okunoonyereza kuno kwekenneenya emikutu gy’amawulire mu Uganda mu kiseera [[Yoweri Museveni|kya Museveni]] ku bwapulezidenti nga kwogera nnyo ku by’okuweereza ku mpewo.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2015-04-03 |title=Broadcasting governance and development in 'Museveni's Uganda' |journal=African Journalism Studies |volume=36 |issue=2 |pages=5–24 |doi=10.1080/23743670.2015.1041301 |issn=2374-3670 |s2cid=152456342 |doi-access=free}}</ref>
* (Okuddamu)okufulumya ennyiriri z'obuwangwa ku bakyala mu puloogulamu z'ensonga z'olukale mu Uganda.kino kimu kubitundu by'okunoonyereza okunene ku kukiikirira, enkolagana n'okukwatagan akw'abakyala n'emikutu gy'amawulire egy'okumpewo mu Uganda.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2019-09-01 |title=(Re)producing cultural narratives on women in public affairs programmes in Uganda |url=https://intellectdiscover.com/content/journals/10.1386/jams_00002_1 |journal=[[Journal of African Media Studies]] |language=en |volume=11 |issue=3 |pages=293–311 |doi=10.1386/jams_00002_1 |issn=2040-199X |s2cid=212962539 |url-access=subscription}}</ref>
* Emikutu gy'amawulire,abakyala n'obulamu bwo'lukale mu Uganda: okubuuza ebibuuzo ku bakiise, enkolagana n'okukwatagana. Yasoma ensonga ezikwatagana mu kwanguyiza abakyala okwetaba mu bulamu bw’olukale. <ref>https://researchspace.ukzn.ac.za/handle/10413/15223</ref>
* Gavumenti z'ebitundu [[Ebyenjigiriza mu Uganda|n'ebyenjigiriza ebya pulayimale mu Uganda]] . Okunoonyereza kuno kwafuba okuzuula ekinnyonnyola enjawulo mu nkola ya gavumenti ez’ebitundu mu disitulikiti bbiri ezaaweebwa obuyinza obufaanagana era nga zirina ebyafaayo ebifaanagana. <ref>{{Cite journal |last=Comfort Maractho |first=Emilly |date=2017-03-22 |title=Local Governments and Primary Education in Uganda |url=https://opendocs.ids.ac.uk/opendocs/handle/20.500.12413/12867 |journal=IDS Bulletin |language=en |volume=48 |issue=2 |doi=10.19088/1968-2017.119 |doi-access=free}}</ref>
* Okuteekawo enkola ya COVID-19 mu mpapula z'amawulire eza Uganda New Vision ne [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] . Eno ssuula ya kitabo eyeekenneenyezza ebikwata ku ssennyiga ono ng’eyita mu lenzi ya framing theory. Eyanjula okwekenneenya ebiwandiiko ebisunsuddwa ebifulumiziddwa okuva ku mikutu gya yintaneeti egy’empapula z’amawulire bbiri wakati wa 10 ogwokusatu ne 2 ogwomukaaga 2020.<ref>https://doi.org/10.1108/978-1-80382-271-620221008</ref>
* Okulonda n'emikutu gy'amawulire mu Afrika oluvannyuma lw'olutalo: Obululu n'amaloboozi g'emirembe.<ref>{{Cite journal |last=Maractho |first=Emilly Comfort |date=2015-07-03 |title=Elections and the media in post-conflict Africa: Votes and voices for peace? |url=https://doi.org/10.1080/23743670.2015.1073936 |journal=African Journalism Studies |volume=36 |issue=3 |pages=142–144 |doi=10.1080/23743670.2015.1073936 |issn=2374-3670 |s2cid=176631028 |url-access=subscription}}</ref>
* Okwetaba kw'abantu mu kwegatta [[:en:East_African_Community|kw'omukago gwa East Africa]] : " ''Eastafricanness'' and ''Eastafricanization'' ".<ref>{{Cite book |last=Adar |first=Korwa Gombe |date=2020-03-09 |title=Popular Participation in the Integration of the East African Community: Eastafricanness and Eastafricanization |url=https://books.google.com/books?id=Tl3UDwAAQBAJ&dq=Emilly+Comfort+Maractho&pg=PP1 |last2=Apuuli |first2=Kasaija Phillip |last3=Lando |first3=Agnes Lucy |last4=PLO-Lumumba |last5=Masabo |first5=Juliana |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=978-1-7936-0550-4 |language=en}}</ref>
* Camera, commerce & conscience: Afrowood n'obuzibu bw'ekigendererwa.<ref>{{Cite book |last=Ojebode |first=Ayobami |date=2019 |title=Camera, commerce & Conscience: Afrowood and the crisis of purpose. |url=https://hdl.handle.net/20.500.11951/851 |last2=Adegbola |first2=Tunde |last3=Mekonnen |first3=Alemayehu Debebe |last4=Maractho |first4=Emilly Comfort |publisher=Greenminds Publishers. |isbn=978-978-54785-5-6 |language=en}}</ref>
* Obwetwaze bwa bannansi ba Uganda n'ekitongole kya Easy Access Consulting Nexus (EAC).<ref>{{Cite book |last=Adar |first=Korwa Gombe |date=2020-03-09 |title=Popular Participation in the Integration of the East African Community: Eastafricanness and Eastafricanization |url=https://books.google.com/books?id=Tl3UDwAAQBAJ&dq=Emilly+Comfort+Maractho&pg=PA329 |last2=Apuuli |first2=Kasaija Phillip |last3=Lando |first3=Agnes Lucy |last4=PLO-Lumumba |last5=Masabo |first5=Juliana |publisher=Rowman & Littlefield |isbn=978-1-7936-0550-4 |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Uganda Christian University]]
* [[Monica Chibita|Monica Chibita, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[John Senyonyi]]
* [[:en:University_of_KwaZulu-Natal|Yunivasite y’e KwaZulu-Natal]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
1knhvevhzfjr7dt1dfhw7op1phzykol
Milege Afrojazz Band
0
13177
60809
51235
2026-07-11T11:27:46Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60809
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist|30em}}
'''Milege Afrojazz Band''', emanyiddwa ennyo nga Milege, ye bbandi y’ennyimba z’ensi yonna okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]], ekoleddwa abayimbi abato abalina ebitone okuva mu Uganda ng’obunyiikivu bwabwe buviira ddala mu nnono n'obuuwangwa obwenjawulo mu Uganda mwe bagatta ebintu eby’omulembe okulaga okufaanana kw’abantu ba Uganda mu mbeera ey’omulembe. <ref>{{Cite web |last=Milege |first=Band |title=Welcome To Milege |url=http://milege.org/milege-band/ |access-date=22 August 2015 |website=Milege |publisher=milege.org}}</ref> omwaka 2015 bwegwagwelako nga bammemba ba Milege be ba; omukubi wa gitaala Manana F. Birabi, omuyimbi Joanita Katushabe, omuyimbi omukulu Gloria Akugizibwe, omukubi wa baasi Paul Owembabazi n’omukubi wa violin Alison Nadunga nga mmemba alina obumanyirivu. <ref name="Entertainment">{{Cite web |date=26 November 2013 |title=Milege band brings world class festival to Uganda |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |access-date=2013-11-26 |publisher=Observer Uganda |archive-date=2015-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151208164641/http://observer.ug/lifestyle/entertainment/28800-milege-band-brings-world-class-festival-to-uganda |url-status=dead }}</ref> <ref name="In Summary">{{Cite web |title=Milege jazzes up Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/1247296/-/3dvuq2/-/index.html |access-date=2013-10-30 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref>
Bbandi eno yamanyibwa nnyo olw’oluyimba lwabwe olw’enjawulo olwa signature Nankasa Zi Wuna n’ekivvulu kya Milege World Music Festival. <ref name="Pearl guide">{{Cite web |title=A Musical Weekend at Milége World Music Festival |url=http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |access-date=2015-01-29 |publisher=The Pearl Guide |archive-date=2015-02-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150227034049/http://thepearlguide.co.ug/features/milege-world-music-festival/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="All Africa">{{Cite web |title=Uganda: Milege World Music Festival - Camp, Dine and Dance |url=http://allafrica.com/stories/201411210423.html |access-date=2014-11-20 |publisher=The Pearl Guide}}</ref> <ref name="World Music Festival Entebbe">{{Cite web |title=Milege festival turns chilly Entebbe warm |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Milege-festival-turns-chilly-Entebbe-warm/-/812796/2538806/-/9juo0m/-/index.html |access-date=2014-11-29 |publisher=Daily Monitor Uganda}}</ref> Bbandi eno era ebadde egabana siteegi n'abamu ku banene mu byafaayo by'ennyimba za Afrika omuli Omuzimbabwe [[:en:Oliver_"Tuku"_Mtukudzi|Oliver "Tuku" Mtukudzi]], [[:en:Maurice_Kirya|Maurice Kirya]] okuva mu Uganda, <ref name="Red Pepper Uganda">{{Cite web |date=21 November 2013 |title=Zimbabwean Oliver Mtukudzi Scoops Blankets and Wine Jig |url=http://www.redpepper.co.ug/zimbabwean-oliver-mtukudzi-scoops-blankets-and-wine-jig/ |access-date=2013-11-21 |publisher=Red Pepper Uganda}}</ref> Mame N'Diack okuva mu Senegal ne bbandi ya Uganda esinga obukadde, [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]] .
Nga 12 Ogwomunaana, 2017, Milege yawangula engule yaabwe eyasooka mu [[:en:Young_Achievers_Award|mpaka za Young Achievers Award]] mu kuvuganya okw'amaanyi bwe yawangula The Triplets Ghetto Kids, [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]], [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi]] ne Geosteady mu mutendera gwa Creative Arts (Music). <ref>{{Cite web |title=Young Achievers Awards - Creative Arts (Music) Category Nominees |url=https://jump.ug/lifestyle-n-entertainment/young-achievers-awards-creative-arts-music-category-nominees-jump-uganda |access-date=11 August 2017 |website=Jump}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Milege yatandika mu 2009 ng’ekuba ennyimba z’ekinnansi eza Uganda ng’akozesa ebivuga eby’omulembe. Ggita, okuwuuma kw’enkizi n’engoma ez’ekinnansi bye byasooka okukola amaloboozi ga bbandi eno. <ref name="annabatcheller.blog">{{Cite web |date=8 July 2009 |title=Milégé Afro Jazz Band: Proud to sound Ugandan |url=http://annabatcheller.blogspot.com/2009/07/milege-afro-jazz-band-proud-to-sound.html |access-date=2009-07-08 |publisher=annabatcheller.blogspot.com}}</ref> Oluvannyuma bbandi eno yasobola okufunayo ebyuma ebirala eby’okuyimba ebyagisobozesa okusigala ng'etambuza emirimu. Milege erinnya lyayo lyava mu milégé, ekigambo [[:en:Adhola_people|ky’Olujopadhola]] ekitegeeza [[:en:Rattle_(percussion_instrument)|okuwuuma kw’enkizi]] ng’eddoboozi lyakyo liraga okujja kw’omukulu oba kabaka. <ref name="Article">{{Cite web |date=24 November 2013 |title=Open Mic launches fun missiles at corruption |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28775:open-mic-launches-fun-missiles-at-corruption-&catid=73:highlights&Itemid=70 |access-date=2013-11-25 |publisher=Observer Uganda}}</ref> Milege yatandika okunoonyereza ku bulungi bw’amawanga ag’enjawulo mu Uganda ng’akola emiziki okuva mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. <ref name="Pearl Guide">{{Cite web |title=World Music Festival -'Repainting Uganda' |url=http://thepearlguide.co.ug/features/world-music-festival-repainting-uganda-milege/ |access-date=2014-01-06 |publisher=The Pearl Guide Uganda}}</ref> Bakoze emiziki mu Luganda, Runyankore, Luo, Karamajong, Lusoga, Lugisu, Kinyarwanda n'Olungereza. Kino kyabayamba okutuukiriza ekimu ku bigendererwa byabwe nga kwe kutumbula obumu bw’amawanga. <ref name="Repainting Elegance">{{Cite web |title=MILEGE AFROJAZZ BAND; Repainting Elegance & Style in Music |url=http://news.ugo.co.ug/milege-afrojazz-band-repainting-elegance-style-in-music/ |access-date=2013-02-07 |publisher=Ugo.co.ug news |archive-date=2014-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140327195524/http://news.ugo.co.ug/milege-afrojazz-band-repainting-elegance-style-in-music/ |url-status=dead }}</ref> Okusinziira ku Manana F. Birabi, mmemba eyatandikawo ekibiina kya Milege, Milege yatandikibwawo okukulembera okutondawo omuziki gwa World Class Music ogusibuka mu buwangwa bwa Uganda Mu 2010 Milege yakolagana ne Uganda Heritage Roots mu kiseera kyabwe ekya Repainting Uganda Tour okukulembera okuyigga abayimbi b’ekinnansi abasinga obulungi mu Uganda. Kino kyagendereddwamu okutumbula ebitone n’obuwangwa bwa Uganda. <ref name="Uganda Heritage Roots">{{Cite web |title=Our Partners |url=http://www.ugandaheritageroots.org/info/support.php/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150223182610/http://ugandaheritageroots.org/info/support.php |archive-date=2015-02-23 |publisher=Uganda Heritage Roots}}</ref> Milege era yatandikawo pulojekiti etali ya magoba, Repainting Uganda (enyonyoddwa wansi ku lupapula luno), egenderera okutumbula eby’emikono eby’obusika. Pulojekiti eno ekulemberwa Alison Nadunga eriisizza abaana b’oku nguudo n’abasabiriza abawerako nga bayita mu kukola ebifaananyi eby’ekika kya mosaic art. Okuddamu okusiiga Uganda langi kuleeta emiziki n’emisono, dizayini, eby’emikono, olulimi, ebitontome n’ebirala.
Mu 2013 Milege yatandika okutegeka ebivvulu byabwe ebyalaba ekivvulu kyabwe ekyasooka, Repainting Uganda – World Music Festival 2013 nga kyali ku Lake Victoria Serena Resort. Ekivvulu ekyokubiri ekya Milege World Music Festival 2014 “Repainting Uganda” kyategekebwa ku [[:en:National_Botanical_Gardens_(Uganda)|Botanical Gardens]] e Entebbe ekyafuuse amaka amapya ag’ebivvulu byonna eby’okuyimba mu nsi yonna ebitegekebwa buli Gwakkumunagumu. <ref name="New Vision">{{Cite web |title=Celebrating world music with Milege |url=http://www.newvision.co.ug/news/662236-celebrating-world-music-with-milege.html |access-date=2014-11-26 |publisher=New Vision Uganda}}</ref>
Mu 2014 Milege yatandika ekiro kya bulijjo eky’amaloboozi ekyatuumibwa Milege Acoustic Project buli Lwakuna ku Makerere University Guest House ng’ekigendererwa kyakyo kyali kya kutumbula bitone, buwangwa n’okubeera n’abantu. Pulojekiti ya Acoustic yakula n'efuna abantu lukumi n’okusoba buli Lwakuna akawungeezi ku Guest House mu mwezi ogusooka nga pulojekiti eno etandika. Abayizi ba yunivasite, abakozi n’abantu bonna be bagenda okubeerawo ku mukolo guno ogwa buli wiiki.
== Discography ==
Milege okusinga akoze live music ku siteegi. EP Album emu yokka ye yakwatibwa mu 2010
=== Álbum z'abayimbi ===
Milege yafulumya olutambi lwabwe olwasooka olwa EP olwakwatibwa mu situdiyo mu 2010
* Enyanjula ya EP
==== Olukalala lw'ennyimba za album ====
* Omulembe Omupya
* Nankasa Zi Wuna
* Kankutwale
* Agwar
* Wafoyo
=== Ennyimba ezitannaba kufulumizibwa ===
Milege alina ennyimba eziwerako ezaakwatibwa n’ezitanakwatibwa ze bayimba butereevu nga muno mulimu;
{| class="wikitable sortable" width="50%"
!Ekwatibwa
! Tebiwandiikiddwa
|-
| Awinyi
| Enyunyuzi
|-
| Akaburwana
| Okusenguka
|-
| Olulattini kok pi ngo
| Samusooni & Delira
|-
| Angélla ne Nawany
| Akeyo ft Ensiko
|-
| Weyo ft Kaz Kasozi
| Akadema mu by’enjigiriza
|-
| Jasmine ft Herbert Kinobe nga bagenda mu maaso
| Ngénda
|}
== Ebikolwa by’okuyimba ==
Milege atalaaga Afrika n’ebitundu by’ensi ebirala ng’ayimba mu bivvulu by’amakampuni, ebivvulu n’embaga omuli The Inaugural Ceremony of the Rutgers Offices in Uganda ku DSW Bonita Training Centre e Lubowa ng’ali wamu ne Maurice Hasa ne Ray Signature, <ref name="Diplomats">{{Cite web |title=Maurice Hasa, Ray signature and Milege band wow diplomats |url=http://www.newvision.co.ug/news/669983-maurice-hasa-ray-signature-and-milege-band-wow-diplomats.html |access-date=2015-06-19 |publisher=The New Vision}}</ref> Young Achievers Awards, Repainting Uganda 2010, 2011, 2012, Blankets and Wine, [[:en:Fête_de_la_Musique|World Music Day]], DOADOA, [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] 2013 ne 2014 eyategekebwa Milege ku Lake Victoria Serena Resort, Bayimba International Music Concert, African Jazz Village ne Mulatu Astatke, ku The Elephant, ekivvulu ekya bulijjo ekitegekebwa [[:en:Eric_Wainaina_(musician)|Eric Wainaina]] owa Kenya e Nairobi, Selam mu Ethiopia n’ebirala bingi. Obuwanguzi bwa bbandi za Uganda omuli Milege bufudde abayimbi bokka nga [[:en:Cinderella_Sanyu|Cindy]], [[:en:Lilian_Mbabazi|Lilian Mbabazi]] owa The Sundowners, Sarah Zawedde owa Zawee Band, [[:en:Bebe_Cool|Bebe Cool]] ne Gagamel Crew okutandikawo bbandi.
== Okulondebwa n’engule ==
{| class="wikitable" width="90%"
! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule
|- style="background:#ccc; text-align:center;"
! Omwaka
! Ekirabo
! Olubu
! Alizaati
|-
| 2017
|Young Achievers Award
| Obuyiiya (Muziki) .|{{won}} <ref>{{cite web|title=This is How to Step out on the Red Carpet According to Sheebah|url=http://www.satisfashionug.com/this-is-how-to-step-out-on-the-red-carpet-according-to-sheebah/|website=Satsfashion|date=13 August 2017 |access-date=13 August 2017}}</ref><ref>{{cite web|title=Young Achievers Awards winners applauded|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Young-Achievers-Awards-winners-applauded/812796-4057042-a86w50z/index.html|website=New Vision|access-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=Abryanz, Milege band win at 2017 Young Achievers Awards: Check out full list of winners here!|url=http://bigeye.ug/abryanz-milege-band-win-young-achievers-awards/|access-date=14 August 2017|agency=Big Eye}}</ref><ref>{{cite web|title=FULL LIST: Winners of the Prestigious Young Achievers Awards 2017|url=http://theinsider.ug/index.php/2017/08/14/full-list-winners-of-the-prestigious-young-achievers-awards-2017/|website=The Insider|date=14 August 2017|access-date=14 August 2017|archive-date=17 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817120512/http://theinsider.ug/index.php/2017/08/14/full-list-winners-of-the-prestigious-young-achievers-awards-2017/|url-status=dead}}</ref>
|-
| 2011
| Olive Gospel Awards Uganda
| Bbandi esinga obulungi|{{nom}}
|}
== Okuddamu okusiiga Uganda ==
Okuddamu okusiiga Uganda langi, ekitongole kya Milege ekyobwannakyewa kyatandikibwawo mu 2013 nga kikulemberwa Alison Nadunga okuyamba abaana b’oku nguudo okweyimirizaawo nga bayita mu kukungaanya kasasiro n’okubayigiriza okuyiiya n’okutunda ebitundu bya mosaic art, ekintu ekyayamba n’okuyonja ekibuga. <ref name="Magazine">{{Cite web |title=The rich colourful culture of the 'beggars of Kampala's streets |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-rich-colourful-culture-of-the-beggars-of-Kampala-streets/-/434746/1499520/-/view/printVersion/-/u3bbcrz/-/index.html |publisher=The East African - Kenya}}</ref> <ref name="Alison Nadunga">{{Cite web |title=Changing street lives using airtime cards |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Changing-street-lives-using-airtime-cards/-/812796/2397402/-/i167pdz/-/index.html |access-date=2014-07-26 |publisher=Daily Monitor - Uganda}}</ref>
Mu 2012, ng’ayita mu Repainting Uganda, Milege yatalaaga ebitundu by’obuvanjuba n’obukiikakkono bwa Uganda wansi w’omulamwa Essence of Color ng’anoonya abavubuka abalina ebitone abagenda okufuna emiganyulo mu by’enjigiriza n’okutumbula emirimu mu kisaawe ky’ebyemikono. <ref name="Concert">{{Cite web |title=REPAINTING UGANDA CONCERT |url=http://heyevent.com/event/hmbfabioevw46a/repainting-uganda-concert |access-date=2012-08-30 |publisher=Hey Event}}</ref> Omusomo gwabwe ogwasembayo wansi wa Essence of Color mu kiseera ekyo ku wooteeri ya Serena gwasikiriza nnyo emikutu gy’amawulire era ebifaananyi byali ku mutwe gw’olupapula lw’amawulire olwa The Observer. <ref name="Serena">{{Cite web |title=Milege Afro Jazz Band repaints jazz scene |url=https://bigsamphotography.wordpress.com/tag/serena-hotel/ |access-date=2012-12-07 |publisher=Big Sam Photography}}</ref>
== Pulojekiti y'amaloboozi ga Milege ==
Milege yatandikawo The Milege Acoustic Project <ref>{{Cite web |title=Milege Acoustic Project (MAP) |url=http://milege.org/projects/map/ |access-date=20 April 2018 |website=Milege}}</ref> mu 2014 okuyambako abayimbi abagala okuyimba <ref name="Blog">{{Cite web |date=November 2014 |title=MILEGE ACOUSTIC PROJECT; A discovery "channel" |url=http://kampalauncovered.blogspot.com/2014/11/milege-acoustic-project-discovery.html |access-date=2014-11-01 |publisher=Kampala Uncovered}}</ref> n’ekifo eky’okubeera n’abantu n’okuwagiragana. <ref>{{Cite web |date=June 2017 |title=Campus Plot! Milege Acoustic Project at Makerere for the #SaveViola campaign |url=https://campusbee.ug/proggie/campus-plot-milege-acoustic-project-makerere-saveviola-campaign/ |access-date=20 April 2018 |website=Campus Bee}}</ref>
Bbandi eno era ewadde obuwagizi eri abayimbi abagenda okuyimba mu bivvulu byabwe. Abayimbi abawerako abaganyuddwa mu Milege kuliko; [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Sitenda bombi aba [[:en:Tusker_Project_Fame|Tusker Project Fame]] 6, Jungle, Nawany Catherine, Tracy Birungi ne Deborah Kisakye nga kati bayimbi ba maanyi abetongodde. Ebitone ebirala ebimanyiddwa ennyo mu pulojekiti eno ey’amaloboozi kuliko Trizza, Afrie, Kenneth Mugabi okuva mu kkampuni ya Coca-Cola Rated Next, Brian Malengye, Wush, [[Haka Mukiga]], The Tabs Ug n’abalala bangi.
Milege ewa bammemba abakola pulojekiti ya acoustic omukisa okuyimba ku siteegi ya [[:en:Milege_World_Music_Festival|Milege World Music Festival]] .
== Ekifaananyi ky'obuyambi ==
Nga 8 Ogwomunaana 2015, Milege nga bali wamu n'ekibiina [[:en:Maurice_Kirya|kya Maurice Kirya ekya]] The Sound Cup baawagira omukolo gw'obwannakyewa, Photo4Charity abantu mwe baali bagenda okukuba ebifaananyi ne bassereebu be baagala ennyo wansi w'omulamwa "Pose for a cause" ogwabadde mu The Sound Cup nga kuliko ebivvulu bya Milege, [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]], Kenneth Mugabi, Haka Mukiga, n'abayimbi abalala bangi. Omukolo guno gwabadde gwa kusonda ssente za kuzimbira nnamwandu atalina mwasirizi okuva mu buvanjuba bwa Uganda ennyumba n’abaana be mukaaga nga bonna balema.
== Bammemba n’emirimu ==
Milege y’ebadde n’olukalala oluwanvu olw’omuwendo gwa bammemba. Bammemba ba Milege ba pulofeesono okuva mu mirimu egy’enjawulo ng’abasinga bakola emirimu gyabwe y’ensonga lwaki bbandi eno erina bammemba bangi abavaamu. <ref name="Global Press Journal">{{Cite web |date=27 September 2012 |title=Ugandan Musicians Attract International Acclaim, Seek Support |url=http://globalpressjournal.com/africa/uganda/ugandan-musicians-attract-international-acclaim-seek-support |access-date=2012-09-28 |publisher=Global Press Journal}}</ref>
{| class="wikitable" width="70%"
!Olubu
! Memba
! Omugaso
! Omulimu
|-
| rowspan="3" | Mu buliwo
| Manana F. Birabi, omuwandiisi w’ebitabo
| Ggita ekulembera
| Munnasayansi w’ebyemizannyo/MBA
|-
| Paul Owembabazi
| Ggita ya Bass
| Omukugu mu kukola ebifaananyi
|-
| Daniel Mutembesa
| Omutontomi/ Omuzinyi
| Omusomesa wa tekinologiya w’amawulire
|-
| rowspan="5" | Okulambula/Okubeera mu sizoni
| Nalwebe Dawudi
| Ggita ya Rhythm
| Omukuumi w’etterekero ly’ebitabo
|-
| Alison Nadunga
| Violin / Omukulembeze wa pulojekiti ya Repainting Uganda
| Omukugu mu by’obulamu mu bantu
|-
| Patrick Maasa Birabi
| Ebivuga ebikuba ebikonde
| Omukugu mu kukola ebifaananyi
|-
| Musaazi Ignatius
| Guitar/Omukulembeze wa ttiimu Milege Acoustic Project
|
|-
| Allan Watson Waswa nga bwe yali
| Omukubi wa violin
| KIRI
|-
| rowspan="11" | Edda
| Gloria Akugizibwe
| Omuyimbi Omukulu
| Omusawo
|-
| Joanita Katushabe, omusajja omulala
| Amaloboozi
| Yinginiya w’ebyempuliziganya
|-
| Muhwezi Ariho
| Kiiboodi
| Omuyizi wa IT
|-
| Nkalubo Peetero
| Engoma (ezirimu) .
| Omukugu mu by’amasimu
|-
| Aluo Elaine Obbo
| Amaloboozi/Gita
| Munamateeka
|-
| Ahura Andrew, omuwandiisi w’ebitabo
| Piyano
| Yinginiya w'amaloboozi/Omuyimbi
|-
| Doreen Obura
| Amaloboozi (agafulumye)
| Muzimbi
|-
| Awor Sonia, omuyimbi
| Amaloboozi
| Omuyizi wa Fine Art
|-
| Deborah Kisaakye
| Amaloboozi (agafulumye)
|
|-
| Gerald Mbuya
| Engoma
| Omusomesa
|-
| David Mugumya
| Ggita ya Bass
| Omusomesa w'okubala
|-
! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" | Abalala abatakkirizibwa mu bbandi eno be ba Milege Acoustic Project
|}
== Laba ne ==
* [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Ab’oluganda Abakusike Ug]]
* [[:en:Giovanni_Kiyingi|Giovanni Kiyingi]]
* [[:en:Afrigo_Band|Bbandi ya Afrigo]]
* [[:en:Suzan_Kerunen|Suzan Kerunen]]
* [[:en:Nsikatila|Nsikatila]]
* [[:en:Sister_Charity|Sister Charity]]
* [[:en:Haka_Mukiga|Haka Mukiga]]
== Ebijuliziddwa ==
9rj4zvpovg2gbllt8d85apu41raqewe
Andrew Kambugu
0
13186
60389
58815
2026-07-10T16:14:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60389
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Ddungu Kambugu''' Munnayuganda, musawo akola nga ssenkulu wa The Sande-McKinnell mu Uganda Infectious Disease Institute<ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}</ref> era nga musomesa omukulu ow'ekitiibwa mu Makerere University College of Sciences.<ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}</ref> Era ye Adjunct Associate Professor mu [[Yunivasite y'e Minnesota]].<ref>{{Cite web |title=PROFILE: Makerere University's Prof. Waiswa appointed on WHO advisory board - Education News Uganda |url=https://www.education.co.ug/2020/05/07/peter-waiswa-makerere-university-who/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20200517041557/https://www.education.co.ug/2020/05/07/peter-waiswa-makerere-university-who/ |archive-date=2020-05-17 |access-date=2020-12-18}}</ref><ref name="auto3" /> Mu Gwomusanvu 2020, yalondebwa mu kibiina [[ky’amawanga amagatte]] ekya 2021 Food System Scientific Group.<ref>{{Cite web |date=June 29, 2020 |title=Advisory Committee and Scientific Group for the 2021 Food Systems Summit |url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2020-06-29/advisory-committee-and-scientific-group-for-the-2021-food-systems-summit |website=United Nations Secretary-General}}</ref><ref>{{Cite web |date=August 3, 2020 |title=The Executive Director, Dr Andrew Kambugu named on the UN 2021 Food Systems Summit - INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/dr-andrew-kambugu-named-on-un-food-systems-summit/}}</ref><ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kambugu yazaalibwa nga 22 Ogwokubiri 1973 mu Kampala Uganda. Yasomera ku Buganda Road Primary School, King's College Budo ku madaala ga O & A era mu 1992 yawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Yuganda|Uganda]] okusoma diguli esooka mu [[by'obusawo]] [[n'okulongoosa]] ne [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obusawo]] ng'akuguka mu by'obusawo bw'omunda n'atikkirwa mu 1997 ne 2002. <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ "Dr. Andrew D Kambugu"]. ''Infectious Diseases Institute''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 December</span> 2020</span>.</cite></ref> Era mutendeke mu ndwadde ezisiigibwa okuva mu [[Yunivasite y'e Utah]] ne [[yunivasite y'e Manitoba]] okuva mu 2002 okutuuka mu 2005 era yasomerako ne ku Royal College of Physicians mu 2014.<ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref><ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london "Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London)"]. ''Health Informatics Research Group''. December 7, 2017.</cite></ref>
== Emulimu gye ==
Kambugu yakola okutendekebwa mu by’obusawo mu ddwaaliro lya Mulago National hospital mu Kampala (1997–98) era awerezza nga Medical Officer wa Uganda Telecom (1998–1999), nga Medical Resident mu kitongole ky’obusawo mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] Medical School (Ogwokkumi 1998-Ogwokkuminogumu 2002), <ref name="auto4">{{Cite web |title=Andrew Kambugu – Researchers for Global Health |url=https://www.researchersforglobalhealth.org/staff/andrew-kambugu/}}</ref> ng’omusawo akolera mu Ward 4B mu [[Ddwaaliro e Mulago]] (Ogwokkuminebiri 2002 - Ogwomunaana 2005) nga akulira enteekateeka y’okuziyiza n’okujjanjaba (2005–2012), <ref name="auto4" /> ng’akulira enteekateeka y’okunoonyereza (Ogwokutaano 2012- mpaka kati) era mu Gwokutaano 2013 yalondebwa nga Ssenkulu wa The Sande-McKinnell mu Infectious Disease Institute. <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ "Dr. Andrew D Kambugu"]. ''Infectious Diseases Institute''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 December</span> 2020</span>.</cite></ref> Kambugu musomesa omukulu ow'ekitiibwa mu kitongole ky'obusawo mu [[Makerere University College of Health Sciences]] . <ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london "Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London)"]. ''Health Informatics Research Group''. December 7, 2017.</cite></ref> Abadde ayogera mu nkuŋŋaana z’abasawo munda n’ebweru wa Uganda nga Retroviruses and Opportunistic Infections, Olukungaana lw’ensi yonna olwa mukenenya, The South Africa HIV Clinicians Society (2014, 2016), Omusomo gw’ensi yonna ku siriimu mu bifo ebiri obubi (2012, 2014, 2015 $2016). <ref>{{Cite web |date=July 9, 2020 |title=Makerere's Dr. Kambugu named on UN 2021 food systems summit scientific group |url=https://edge.ug/2020/07/09/makereres-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20201031220137/https://edge.ug/2020/07/09/makereres-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |archive-date=October 31, 2020 |website=edge.ug}}</ref> Kambugu akola nga omuwi w'amagezi mu [[kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] ekivunaanyizibwa ku bujjanjabi obuziyiza akawuka okuva mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=July 1, 2020 |title=IDI's Dr. Kambugu Named on UN 2021 Food Systems Summit Scientific Group |url=https://news.mak.ac.ug/2020/07/idis-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |website=Makerere University News}}</ref>
== Okunoonyereza ==
Ajuliziddwa ng’alina [[H-Index]] ya 39, i10 index ya 120 ate ng’ajuliziddwa 6598 mu bitabo ebisukka mu 120 ebikebereddwa banne mu bitabo bya ssaayansi. <ref>{{Cite web |title=Andrew Kambugu |url=https://scholar.google.com/citations?user=cXQx_e8AAAAJ&hl=en |access-date=2022-05-23 |website=scholar.google.com}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |title=Andrew Kambugu |url=https://www.researchgate.net/profile/Andrew_Kambugu}}</ref> Mmemba w’Olukiiko lwa African Centers of Excellence in Bioinformatics. <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=22 April 2025 |title=Global Council | ACE |url=https://www.niaid.nih.gov:443/research/african-centers-excellence |website=ace.niaid.nih.gov}}</ref>
Ebimu ku biwandiiko bye ebisinga okujulizibwa biwandiikiddwa wansi;
* Ebiseera by’obujjanjabi bw’eddagala eriweweeza ku kawuka oluvannyuma lw’okuzuulibwamu obulwadde bwa cryptococcal meningitis <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Meya |first2=David B. |last3=Muzoora |first3=Conrad |last4=Rolfes |first4=Melissa A. |last5=Huppler Hullsiek |first5=Katherine |last6=Musubire |first6=Abdu |last7=Taseera |first7=Kabanda |last8=Nabeta |first8=Henry W. |last9=Schutz |first9=Charlotte |last10=Williams |first10=Darlisha A. |last11=Rajasingham |first11=Radha |date=2014-06-26 |title=Timing of Antiretroviral Therapy after Diagnosis of Cryptococcal Meningitis |journal=New England Journal of Medicine |volume=370 |issue=26 |pages=2487–2498 |doi=10.1056/NEJMoa1312884 |issn=0028-4793 |pmc=4127879 |pmid=24963568}}</ref>
* Ebiva mu bulwadde bwa cryptococcal meningitis mu Uganda nga tebannaba kufuna bujjanjabi bwa antiretroviral obukola ennyo <ref>{{Cite journal |last=Kambugu |first=Andrew |last2=Meya |first2=David B |last3=Rhein |first3=Joshua |last4=O'Brien |first4=Meagan |last5=Janoff |first5=Edward N |last6=Ronald |first6=Allan R |last7=Kamya |first7=Moses R |last8=Mayanja-Kizza |first8=Harriet |author-link8=Harriet Mayanja-Kizza |last9=Sande |first9=Merle A |last10=Bohjanen |first10=Paul R |last11=Boulware |first11=David R |date=2008-06-01 |title=Outcomes of cryptococcal meningitis in Uganda before and after the availability of highly active antiretroviral therapy |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=46 |issue=11 |pages=1694–1701 |doi=10.1086/587667 |issn=1537-6591 |pmc=2593910 |pmid=18433339}}</ref>
* Okusigala mu kulabirirwa mu balwadde abalina akawuka ka siriimu mu bifo ebiri obubi: amagezi agagenda okuvaayo n’endagiriro empya <ref>{{Cite journal |last=Geng |first=Elvin H. |last2=Nash |first2=Denis |last3=Kambugu |first3=Andrew |last4=Zhang |first4=Yao |last5=Braitstein |first5=Paula |last6=Christopoulos |first6=Katerina A. |last7=Muyindike |first7=Winnie |last8=Bwana |first8=Mwebesa Bosco |last9=Yiannoutsos |first9=Constantin T. |last10=Petersen |first10=Maya L. |last11=Martin |first11=Jeffrey N. |date=2010-11-01 |title=Retention in Care among HIV-Infected Patients in Resource-Limited Settings: Emerging Insights and New Directions |journal=Current HIV/AIDS Reports |language=en |volume=7 |issue=4 |pages=234–244 |doi=10.1007/s11904-010-0061-5 |issn=1548-3576 |pmc=3021803 |pmid=20820972}}</ref>
* Ebisale by’okukebera antigen mu musaayi (serum Cryptococcal Antigen Screening) okuziyiza okufa mu bantu abalina akawuka ka siriimu abalina omuwendo gw’obutoffaali bwa CD4+ ≤100 Cells/ ''μ'' L Abatandika obujjanjabi bwa siriimu mu mbeera ezitali za bikozesebwa <ref>{{Cite journal |last=Meya |first=David B. |last2=Manabe |first2=Yukari C. |last3=Castelnuovo |first3=Barbara |last4=Cook |first4=Bethany A. |last5=Elbireer |first5=Ali M. |last6=Kambugu |first6=Andrew |last7=Kamya |first7=Moses R. |last8=Bohjanen |first8=Paul R. |last9=Boulware |first9=David R. |date=2010 |title=Cost-Effectiveness of Serum Cryptococcal Antigen Screening to Prevent Deaths among HIV-Infected Persons with a CD4+ Cell Count ≤100 Cells/μL Who Start HIV Therapy in Resource-Limited Settings |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=51 |issue=4 |pages=448–455 |doi=10.1086/655143 |pmc=2946373 |pmid=20597693}}</ref>
* Ebifaananyi by’obujjanjabi n’ebiraga obulamu mu musaayi mu bulwadde bwa siriimu obuzimba obuzimba oluvannyuma lw’obulwadde bwa cryptococcal meningitis: okunoonyereza okw’ekibinja okusuubirwa <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Meya |first2=David B. |last3=Bergemann |first3=Tracy L. |last4=Wiesner |first4=Darin L. |last5=Rhein |first5=Joshua |last6=Musubire |first6=Abdu |last7=Lee |first7=Sarah J. |last8=Kambugu |first8=Andrew |last9=Janoff |first9=Edward N. |last10=Bohjanen |first10=Paul R. |date=2010-12-21 |title=Clinical Features and Serum Biomarkers in HIV Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome after Cryptococcal Meningitis: A Prospective Cohort Study |journal=PLOS Medicine |language=en |volume=7 |issue=12 |doi=10.1371/journal.pmed.1000384 |issn=1549-1676 |pmc=3014618 |pmid=21253011 |doi-access=free |article-number=e1000384}}</ref>
* Ebiteebereza okulemererwa kw’akawuka okumala ebbanga eddene mu baana n’abantu abakulu mu Uganda abajjanjabwa n’eddagala eriweweeza ku kawuka
* Obutono bw’okuzimba kw’amazzi g’omu bwongo mu kusooka mu bulwadde bwa cryptococcal meningitis bukwatagana n’obulwadde bw’okuzimba obusimu obuddamu okukola kw’abaserikale b’omubiri obuddirira <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Bonham |first2=Shulamith C. |last3=Meya |first3=David B. |last4=Wiesner |first4=Darin L. |last5=Park |first5=Gregory S. |last6=Kambugu |first6=Andrew |last7=Janoff |first7=Edward N. |last8=Bohjanen |first8=Paul R. |date=2010 |title=Paucity of Initial Cerebrospinal Fluid Inflammation in Cryptococcal Meningitis Is Associated with Subsequent Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome |journal=The Journal of Infectious Diseases |volume=202 |issue=6 |pages=962–970 |doi=10.1086/655785 |issn=0022-1899 |jstor=20780210 |pmc=2924457 |pmid=20677939}}</ref>
* Okukebera eddagala eriweweeza ku siriimu ery’olunyiriri olwokubiri erijjanjaba siriimu mu Afrika <ref>{{Cite journal |last=Paton |first=Nicholas I. |last2=Kityo |first2=Cissy |last3=Hoppe |first3=Anne |last4=Reid |first4=Andrew |last5=Kambugu |first5=Andrew |last6=Lugemwa |first6=Abbas |last7=van Oosterhout |first7=Joep J. |last8=Kiconco |first8=Mary |last9=Siika |first9=Abraham |last10=Mwebaze |first10=Raymond |last11=Abwola |first11=Mary |date=2014-07-17 |title=Assessment of Second-Line Antiretroviral Regimens for HIV Therapy in Africa |journal=New England Journal of Medicine |volume=371 |issue=3 |pages=234–247 |doi=10.1056/NEJMoa1311274 |issn=0028-4793 |pmid=25014688 |s2cid=2031064 |doi-access=free}}</ref>
* Okulemererwa kw’ekibumba okw’amaanyi n’ebintu eby’obulabe ebikwatagana n’okukosa ekibumba mu bantu abakulu abalina akawuka ka siriimu mu Afrika nga batandika eddagala eriweweeza ku siriimu <ref>{{Cite journal |last=Reid |first=Andrew |last2=Stohr |first2=Wolfgang |last3=Walker |first3=Sarah A. |last4=Williams |first4=Ian G. |last5=Kityo |first5=Cissy |last6=Hughes |first6=Peter |last7=Kambugu |first7=Andrew |last8=Gilks |first8=Charles F. |last9=Mugyenyi |first9=Peter |last10=Munderi |first10=Paula |last11=Hakim |first11=James |date=2008 |title=Severe Renal Dysfunction and Risk Factors Associated with Renal Impairment in HIV-Infected Adults in Africa Initiating Antiretroviral Therapy |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/316 |journal=Clinical Infectious Diseases |language=en |volume=46 |issue=8 |pages=1271–1281 |doi=10.1086/533468 |pmid=18444867 |doi-access=free}}</ref>
* Akafuba immune reconstitution inflammatory syndrome mu nsi ezirina eby’obugagga ebitono <ref name="CauseSpecific">{{Cite journal |last=Castelnuovo |first=Barbara |last2=Manabe |first2=Yukari C. |last3=Kiragga |first3=Agnes |last4=Kamya |first4=Moses |last5=Easterbrook |first5=Philippa |last6=Kambugu |first6=Andrew |date=2009 |title=Cause-Specific Mortality and the Contribution of Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome in the First 3 Years after Antiretroviral Therapy Initiation in an Urban African Cohort |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=49 |issue=6 |pages=965–972 |doi=10.1086/605500 |issn=1058-4838 |jstor=27799241 |pmid=19673615 |s2cid=19822326}}</ref>
* Okufa okusinziira ku nsonga n’omugabo gw’obulwadde bw’okuzimba obusimu obuziyiza endwadde mu myaka 3 egisooka oluvannyuma lw’okutandika eddagala eriweweeza ku kawuka mu kibinja ky’Abafirika mu bibuga <ref name="CauseSpecific" />
* Okusigala mu kulabirirwa n‟ensonga eziloopebwa abalwadde ez‟okukyusa oba okuyimiriza okulabirira nga tebalina biwandiiko mu balwadde abalina akawuka ka siriimu ku bujjanjabi obuziyiza akawuka mu buvanjuba bwa Afrika: Okukozesa enkola eyesigamiziddwa ku sampuli <ref>{{Cite journal |last=Geng |first=Elvin H. |last2=Odeny |first2=Thomas A. |last3=Lyamuya |first3=Rita |last4=Nakiwogga-Muwanga |first4=Alice |last5=Diero |first5=Lameck |last6=Bwana |first6=Mwebesa |last7=Braitstein |first7=Paula |last8=Somi |first8=Geoffrey |last9=Kambugu |first9=Andrew |last10=Bukusi |first10=Elizabeth |last11=Wenger |first11=Megan |last12=Neilands |first12=Torsten B. |last13=Glidden |first13=David V. |last14=Wools-Kaloustian |first14=Kara |last15=Yiannoutsos |first15=Constantin |date=2016 |title=Retention in Care and Patient-Reported Reasons for Undocumented Transfer or Stopping Care Among HIV-Infected Patients on Antiretroviral Therapy in Eastern Africa: Application of a Sampling-Based Approach |url=https://academic.oup.com/cid/article/62/7/935/2462739 |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=62 |issue=7 |pages=935–944 |doi=10.1093/cid/civ1004 |pmc=4787603 |pmid=26679625 |access-date=2022-05-26}}</ref>
* Okukkiriza mu kuwonyezebwa okw’obwakatonda kuyinza okuba ekiziyiza okunywerera ku ddagala eriweweeza ku kawuka mu Uganda <ref>{{Cite journal |last=Wanyama |first=Jane |last2=Castelnuovo |first2=Barbara |last3=Wandera |first3=Bonnie |last4=Mwebaze |first4=Patricia |last5=Kambugu |first5=Andrew |last6=Bangsberg |first6=David R. |last7=Kamya |first7=Moses R. |date=2007-07-11 |title=Belief in divine healing can be a barrier to antiretroviral therapy adherence in Uganda |journal=AIDS |language=en-US |volume=21 |issue=11 |pages=1486–1487 |doi=10.1097/QAD.0b013e32823ecf7f |issn=0269-9370 |pmid=17589198 |s2cid=7250684 |doi-access=free}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Kambugu mufumbo eri Joyce Balagadde-Kambugu era balina abaana babiri. <ref>{{Cite web |date=July 17, 2018 |title=Dr. Andrew Kambugu - INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/andrew-kambugu/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa Wikipedia ==
* Omukutu gw’ekitongole ky’endwadde ezisiigibwa
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaale ba 1973]]
[[Category:Abantu Abaganda]]
[[Category:Bannayuganda abasawo]]
[[Category:Abasomesa ku Makerere University]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Masekkati ga Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
l8b987n8u4gz260r5h51p3cvi297y6h
60608
60389
2026-07-10T16:35:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60608
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Ddungu Kambugu''' Munnayuganda, musawo akola nga ssenkulu wa The Sande-McKinnell mu Uganda Infectious Disease Institute<ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}</ref> era nga musomesa omukulu ow'ekitiibwa mu Makerere University College of Sciences.<ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}</ref> Era ye Adjunct Associate Professor mu [[Yunivasite y'e Minnesota]].<ref>{{Cite web |title=PROFILE: Makerere University's Prof. Waiswa appointed on WHO advisory board - Education News Uganda |url=https://www.education.co.ug/2020/05/07/peter-waiswa-makerere-university-who/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20200517041557/https://www.education.co.ug/2020/05/07/peter-waiswa-makerere-university-who/ |archive-date=2020-05-17 |access-date=2020-12-18}}</ref><ref name="auto3" /> Mu Gwomusanvu 2020, yalondebwa mu kibiina [[ky’amawanga amagatte]] ekya 2021 Food System Scientific Group.<ref>{{Cite web |date=June 29, 2020 |title=Advisory Committee and Scientific Group for the 2021 Food Systems Summit |url=https://www.un.org/sg/en/content/sg/personnel-appointments/2020-06-29/advisory-committee-and-scientific-group-for-the-2021-food-systems-summit |website=United Nations Secretary-General}}</ref><ref>{{Cite web |date=August 3, 2020 |title=The Executive Director, Dr Andrew Kambugu named on the UN 2021 Food Systems Summit - INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/dr-andrew-kambugu-named-on-un-food-systems-summit/}}</ref><ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kambugu yazaalibwa nga 22 Ogwokubiri 1973 mu Kampala Uganda. Yasomera ku Buganda Road Primary School, King's College Budo ku madaala ga O & A era mu 1992 yawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Yuganda|Uganda]] okusoma diguli esooka mu [[by'obusawo]] [[n'okulongoosa]] ne [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obusawo]] ng'akuguka mu by'obusawo bw'omunda n'atikkirwa mu 1997 ne 2002. <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ "Dr. Andrew D Kambugu"]. ''Infectious Diseases Institute''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 December</span> 2020</span>.</cite></ref> Era mutendeke mu ndwadde ezisiigibwa okuva mu [[Yunivasite y'e Utah]] ne [[yunivasite y'e Manitoba]] okuva mu 2002 okutuuka mu 2005 era yasomerako ne ku Royal College of Physicians mu 2014.<ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref><ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london "Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London)"]. ''Health Informatics Research Group''. December 7, 2017.</cite></ref>
== Emulimu gye ==
Kambugu yakola okutendekebwa mu by’obusawo mu ddwaaliro lya Mulago National hospital mu Kampala (1997–98) era awerezza nga Medical Officer wa Uganda Telecom (1998–1999), nga Medical Resident mu kitongole ky’obusawo mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] Medical School (Ogwokkumi 1998-Ogwokkuminogumu 2002), <ref name="auto4">{{Cite web |title=Andrew Kambugu – Researchers for Global Health |url=https://www.researchersforglobalhealth.org/staff/andrew-kambugu/}}</ref> ng’omusawo akolera mu Ward 4B mu [[Ddwaaliro e Mulago]] (Ogwokkuminebiri 2002 - Ogwomunaana 2005) nga akulira enteekateeka y’okuziyiza n’okujjanjaba (2005–2012), <ref name="auto4" /> ng’akulira enteekateeka y’okunoonyereza (Ogwokutaano 2012- mpaka kati) era mu Gwokutaano 2013 yalondebwa nga Ssenkulu wa The Sande-McKinnell mu Infectious Disease Institute. <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref name="auto2">{{Cite web |title=Dr. Andrew D Kambugu |url=https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ |access-date=19 December 2020 |website=Infectious Diseases Institute}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://idi.co.ug/andrew-kambugu/ "Dr. Andrew D Kambugu"]. ''Infectious Diseases Institute''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 December</span> 2020</span>.</cite></ref> Kambugu musomesa omukulu ow'ekitiibwa mu kitongole ky'obusawo mu [[Makerere University College of Health Sciences]] . <ref name="auto3">{{Cite web |date=December 7, 2017 |title=Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London) |url=https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london |website=Health Informatics Research Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://healthinformaticsresearch.mak.ac.ug/about-us/people/dr-andrew-d-kambugu-mmed-frcp-london "Dr. Andrew D Kambugu, M.Med, FRCP (London)"]. ''Health Informatics Research Group''. December 7, 2017.</cite></ref> Abadde ayogera mu nkuŋŋaana z’abasawo munda n’ebweru wa Uganda nga Retroviruses and Opportunistic Infections, Olukungaana lw’ensi yonna olwa mukenenya, The South Africa HIV Clinicians Society (2014, 2016), Omusomo gw’ensi yonna ku siriimu mu bifo ebiri obubi (2012, 2014, 2015 $2016). <ref>{{Cite web |date=July 9, 2020 |title=Makerere's Dr. Kambugu named on UN 2021 food systems summit scientific group |url=https://edge.ug/2020/07/09/makereres-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20201031220137/https://edge.ug/2020/07/09/makereres-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |archive-date=October 31, 2020 |website=edge.ug}}</ref> Kambugu akola nga omuwi w'amagezi mu [[kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] ekivunaanyizibwa ku bujjanjabi obuziyiza akawuka okuva mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Wamai |first=Mark |date=July 1, 2020 |title=IDI's Dr. Kambugu Named on UN 2021 Food Systems Summit Scientific Group |url=https://news.mak.ac.ug/2020/07/idis-dr-kambugu-named-on-un-2021-food-systems-summit-scientific-group/ |website=Makerere University News}}</ref>
== Okunoonyereza ==
Ajuliziddwa ng’alina [[H-Index]] ya 39, i10 index ya 120 ate ng’ajuliziddwa 6598 mu bitabo ebisukka mu 120 ebikebereddwa banne mu bitabo bya ssaayansi. <ref>{{Cite web |title=Andrew Kambugu |url=https://scholar.google.com/citations?user=cXQx_e8AAAAJ&hl=en |access-date=2022-05-23 |website=scholar.google.com}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |title=Andrew Kambugu |url=https://www.researchgate.net/profile/Andrew_Kambugu}}</ref> Mmemba w’Olukiiko lwa African Centers of Excellence in Bioinformatics. <ref name="auto">{{Cite web |title=Andrew Kambugu « Interest Conference |url=http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://interestworkshop.org/speakers/andrew-kambugu-mbchb-mmed/ "Andrew Kambugu « Interest Conference"].</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=22 April 2025 |title=Global Council | ACE |url=https://www.niaid.nih.gov:443/research/african-centers-excellence |website=ace.niaid.nih.gov}}</ref>
Ebimu ku biwandiiko bye ebisinga okujulizibwa biwandiikiddwa wansi;
* Ebiseera by’obujjanjabi bw’eddagala eriweweeza ku kawuka oluvannyuma lw’okuzuulibwamu obulwadde bwa cryptococcal meningitis <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Meya |first2=David B. |last3=Muzoora |first3=Conrad |last4=Rolfes |first4=Melissa A. |last5=Huppler Hullsiek |first5=Katherine |last6=Musubire |first6=Abdu |last7=Taseera |first7=Kabanda |last8=Nabeta |first8=Henry W. |last9=Schutz |first9=Charlotte |last10=Williams |first10=Darlisha A. |last11=Rajasingham |first11=Radha |date=2014-06-26 |title=Timing of Antiretroviral Therapy after Diagnosis of Cryptococcal Meningitis |journal=New England Journal of Medicine |volume=370 |issue=26 |pages=2487–2498 |doi=10.1056/NEJMoa1312884 |issn=0028-4793 |pmc=4127879 |pmid=24963568}}</ref>
* Ebiva mu bulwadde bwa cryptococcal meningitis mu Uganda nga tebannaba kufuna bujjanjabi bwa antiretroviral obukola ennyo <ref>{{Cite journal |last=Kambugu |first=Andrew |last2=Meya |first2=David B |last3=Rhein |first3=Joshua |last4=O'Brien |first4=Meagan |last5=Janoff |first5=Edward N |last6=Ronald |first6=Allan R |last7=Kamya |first7=Moses R |last8=Mayanja-Kizza |first8=Harriet |author-link8=Harriet Mayanja-Kizza |last9=Sande |first9=Merle A |last10=Bohjanen |first10=Paul R |last11=Boulware |first11=David R |date=2008-06-01 |title=Outcomes of cryptococcal meningitis in Uganda before and after the availability of highly active antiretroviral therapy |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=46 |issue=11 |pages=1694–1701 |doi=10.1086/587667 |issn=1537-6591 |pmc=2593910 |pmid=18433339}}</ref>
* Okusigala mu kulabirirwa mu balwadde abalina akawuka ka siriimu mu bifo ebiri obubi: amagezi agagenda okuvaayo n’endagiriro empya <ref>{{Cite journal |last=Geng |first=Elvin H. |last2=Nash |first2=Denis |last3=Kambugu |first3=Andrew |last4=Zhang |first4=Yao |last5=Braitstein |first5=Paula |last6=Christopoulos |first6=Katerina A. |last7=Muyindike |first7=Winnie |last8=Bwana |first8=Mwebesa Bosco |last9=Yiannoutsos |first9=Constantin T. |last10=Petersen |first10=Maya L. |last11=Martin |first11=Jeffrey N. |date=2010-11-01 |title=Retention in Care among HIV-Infected Patients in Resource-Limited Settings: Emerging Insights and New Directions |journal=Current HIV/AIDS Reports |language=en |volume=7 |issue=4 |pages=234–244 |doi=10.1007/s11904-010-0061-5 |issn=1548-3576 |pmc=3021803 |pmid=20820972}}</ref>
* Ebisale by’okukebera antigen mu musaayi (serum Cryptococcal Antigen Screening) okuziyiza okufa mu bantu abalina akawuka ka siriimu abalina omuwendo gw’obutoffaali bwa CD4+ ≤100 Cells/ ''μ'' L Abatandika obujjanjabi bwa siriimu mu mbeera ezitali za bikozesebwa <ref>{{Cite journal |last=Meya |first=David B. |last2=Manabe |first2=Yukari C. |last3=Castelnuovo |first3=Barbara |last4=Cook |first4=Bethany A. |last5=Elbireer |first5=Ali M. |last6=Kambugu |first6=Andrew |last7=Kamya |first7=Moses R. |last8=Bohjanen |first8=Paul R. |last9=Boulware |first9=David R. |date=2010 |title=Cost-Effectiveness of Serum Cryptococcal Antigen Screening to Prevent Deaths among HIV-Infected Persons with a CD4+ Cell Count ≤100 Cells/μL Who Start HIV Therapy in Resource-Limited Settings |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=51 |issue=4 |pages=448–455 |doi=10.1086/655143 |pmc=2946373 |pmid=20597693}}</ref>
* Ebifaananyi by’obujjanjabi n’ebiraga obulamu mu musaayi mu bulwadde bwa siriimu obuzimba obuzimba oluvannyuma lw’obulwadde bwa cryptococcal meningitis: okunoonyereza okw’ekibinja okusuubirwa <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Meya |first2=David B. |last3=Bergemann |first3=Tracy L. |last4=Wiesner |first4=Darin L. |last5=Rhein |first5=Joshua |last6=Musubire |first6=Abdu |last7=Lee |first7=Sarah J. |last8=Kambugu |first8=Andrew |last9=Janoff |first9=Edward N. |last10=Bohjanen |first10=Paul R. |date=2010-12-21 |title=Clinical Features and Serum Biomarkers in HIV Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome after Cryptococcal Meningitis: A Prospective Cohort Study |journal=PLOS Medicine |language=en |volume=7 |issue=12 |doi=10.1371/journal.pmed.1000384 |issn=1549-1676 |pmc=3014618 |pmid=21253011 |doi-access=free |article-number=e1000384}}</ref>
* Ebiteebereza okulemererwa kw’akawuka okumala ebbanga eddene mu baana n’abantu abakulu mu Uganda abajjanjabwa n’eddagala eriweweeza ku kawuka
* Obutono bw’okuzimba kw’amazzi g’omu bwongo mu kusooka mu bulwadde bwa cryptococcal meningitis bukwatagana n’obulwadde bw’okuzimba obusimu obuddamu okukola kw’abaserikale b’omubiri obuddirira <ref>{{Cite journal |last=Boulware |first=David R. |last2=Bonham |first2=Shulamith C. |last3=Meya |first3=David B. |last4=Wiesner |first4=Darin L. |last5=Park |first5=Gregory S. |last6=Kambugu |first6=Andrew |last7=Janoff |first7=Edward N. |last8=Bohjanen |first8=Paul R. |date=2010 |title=Paucity of Initial Cerebrospinal Fluid Inflammation in Cryptococcal Meningitis Is Associated with Subsequent Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome |journal=The Journal of Infectious Diseases |volume=202 |issue=6 |pages=962–970 |doi=10.1086/655785 |issn=0022-1899 |jstor=20780210 |pmc=2924457 |pmid=20677939}}</ref>
* Okukebera eddagala eriweweeza ku siriimu ery’olunyiriri olwokubiri erijjanjaba siriimu mu Afrika <ref>{{Cite journal |last=Paton |first=Nicholas I. |last2=Kityo |first2=Cissy |last3=Hoppe |first3=Anne |last4=Reid |first4=Andrew |last5=Kambugu |first5=Andrew |last6=Lugemwa |first6=Abbas |last7=van Oosterhout |first7=Joep J. |last8=Kiconco |first8=Mary |last9=Siika |first9=Abraham |last10=Mwebaze |first10=Raymond |last11=Abwola |first11=Mary |date=2014-07-17 |title=Assessment of Second-Line Antiretroviral Regimens for HIV Therapy in Africa |journal=New England Journal of Medicine |volume=371 |issue=3 |pages=234–247 |doi=10.1056/NEJMoa1311274 |issn=0028-4793 |pmid=25014688 |s2cid=2031064 |doi-access=free}}</ref>
* Okulemererwa kw’ekibumba okw’amaanyi n’ebintu eby’obulabe ebikwatagana n’okukosa ekibumba mu bantu abakulu abalina akawuka ka siriimu mu Afrika nga batandika eddagala eriweweeza ku siriimu <ref>{{Cite journal |last=Reid |first=Andrew |last2=Stohr |first2=Wolfgang |last3=Walker |first3=Sarah A. |last4=Williams |first4=Ian G. |last5=Kityo |first5=Cissy |last6=Hughes |first6=Peter |last7=Kambugu |first7=Andrew |last8=Gilks |first8=Charles F. |last9=Mugyenyi |first9=Peter |last10=Munderi |first10=Paula |last11=Hakim |first11=James |date=2008 |title=Severe Renal Dysfunction and Risk Factors Associated with Renal Impairment in HIV-Infected Adults in Africa Initiating Antiretroviral Therapy |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/316 |journal=Clinical Infectious Diseases |language=en |volume=46 |issue=8 |pages=1271–1281 |doi=10.1086/533468 |pmid=18444867 |doi-access=free}}</ref>
* Akafuba immune reconstitution inflammatory syndrome mu nsi ezirina eby’obugagga ebitono <ref name="CauseSpecific">{{Cite journal |last=Castelnuovo |first=Barbara |last2=Manabe |first2=Yukari C. |last3=Kiragga |first3=Agnes |last4=Kamya |first4=Moses |last5=Easterbrook |first5=Philippa |last6=Kambugu |first6=Andrew |date=2009 |title=Cause-Specific Mortality and the Contribution of Immune Reconstitution Inflammatory Syndrome in the First 3 Years after Antiretroviral Therapy Initiation in an Urban African Cohort |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=49 |issue=6 |pages=965–972 |doi=10.1086/605500 |issn=1058-4838 |jstor=27799241 |pmid=19673615 |s2cid=19822326}}</ref>
* Okufa okusinziira ku nsonga n’omugabo gw’obulwadde bw’okuzimba obusimu obuziyiza endwadde mu myaka 3 egisooka oluvannyuma lw’okutandika eddagala eriweweeza ku kawuka mu kibinja ky’Abafirika mu bibuga <ref name="CauseSpecific" />
* Okusigala mu kulabirirwa n‟ensonga eziloopebwa abalwadde ez‟okukyusa oba okuyimiriza okulabirira nga tebalina biwandiiko mu balwadde abalina akawuka ka siriimu ku bujjanjabi obuziyiza akawuka mu buvanjuba bwa Afrika: Okukozesa enkola eyesigamiziddwa ku sampuli <ref>{{Cite journal |last=Geng |first=Elvin H. |last2=Odeny |first2=Thomas A. |last3=Lyamuya |first3=Rita |last4=Nakiwogga-Muwanga |first4=Alice |last5=Diero |first5=Lameck |last6=Bwana |first6=Mwebesa |last7=Braitstein |first7=Paula |last8=Somi |first8=Geoffrey |last9=Kambugu |first9=Andrew |last10=Bukusi |first10=Elizabeth |last11=Wenger |first11=Megan |last12=Neilands |first12=Torsten B. |last13=Glidden |first13=David V. |last14=Wools-Kaloustian |first14=Kara |last15=Yiannoutsos |first15=Constantin |date=2016 |title=Retention in Care and Patient-Reported Reasons for Undocumented Transfer or Stopping Care Among HIV-Infected Patients on Antiretroviral Therapy in Eastern Africa: Application of a Sampling-Based Approach |url=https://academic.oup.com/cid/article/62/7/935/2462739 |journal=Clinical Infectious Diseases |volume=62 |issue=7 |pages=935–944 |doi=10.1093/cid/civ1004 |pmc=4787603 |pmid=26679625 |access-date=2022-05-26}}</ref>
* Okukkiriza mu kuwonyezebwa okw’obwakatonda kuyinza okuba ekiziyiza okunywerera ku ddagala eriweweeza ku kawuka mu Uganda <ref>{{Cite journal |last=Wanyama |first=Jane |last2=Castelnuovo |first2=Barbara |last3=Wandera |first3=Bonnie |last4=Mwebaze |first4=Patricia |last5=Kambugu |first5=Andrew |last6=Bangsberg |first6=David R. |last7=Kamya |first7=Moses R. |date=2007-07-11 |title=Belief in divine healing can be a barrier to antiretroviral therapy adherence in Uganda |journal=AIDS |language=en-US |volume=21 |issue=11 |pages=1486–1487 |doi=10.1097/QAD.0b013e32823ecf7f |issn=0269-9370 |pmid=17589198 |s2cid=7250684 |doi-access=free}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Kambugu mufumbo eri Joyce Balagadde-Kambugu era balina abaana babiri. <ref>{{Cite web |date=July 17, 2018 |title=Dr. Andrew Kambugu - INFECTIOUS DISEASES INSTITUTE |url=https://idi.mak.ac.ug/andrew-kambugu/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ebweru wa Wikipedia ==
* Omukutu gw’ekitongole ky’endwadde ezisiigibwa
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaale ba 1973]]
[[Category:Abantu Abaganda]]
[[Category:Bannayuganda abasawo]]
[[Category:Abasomesa ku Makerere University]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Masekkati ga Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
s5nwo5hvfywfx89xmvqx6372tqkdjpm
Ramathan Ggoobi
0
13190
60250
48994
2026-07-10T16:07:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60250
wikitext
text/x-wiki
'''Ramathan Ggoobi''', munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Economic_policy|omukugu mu mateeka g'ebyenfuna]], [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]], era mukugu mukuddukanya [[:en:Public_administrator|emirimu gya gavumenti]], akola nga omuwandiisi ow'enkalakkalira mu [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule ya Uganda ey'ebyensimbi, enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna]] era "Omuwandiisi w'eggwanika lya Uganda", okuva nga 15 Ogwomusanvu 2021.Ggoobi yali musomesa, omukugu mu kwekenneenya embeera y'ebyenfuna era omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business Essomero]], okuva mu 2008.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda Region]] ekya Uganda circa 1980. Oluvannyuma lw'okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu, yakkirizibwa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli eyasooka]] mu [[:en:Economics|by’enfuna]] mu 2003. Yagigobereza ne [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu by’enfuna n’okuteekateeka, era okuva mu yunivasite y’e Makerere mu 2011. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}</ref> [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor ye mu]] by’enfuna yamuweebwa [[:en:Nelson_Mandela_University|yunivasite ya Nelson Mandela]] e South Africa mu 2025. <ref name="2R">{{Cite web |last=Rogers Atukunda |date=5 December 2025 |title=PSST Ramathan Ggoobi Earns PhD in Economics |url=https://softpower.ug/psst-ramathan-ggoobi-earns-phd-in-economics/ |access-date=8 December 2025 |website=SoftPower News}}</ref> Era alina satifikeeti mu nkulaakulana, eyamuweebwa mu 2015 okuva mu [[:en:Columbia_University|Columbia University]], ne Satifikeeti mu by’enfuna by’amasannyalaze, eyamuweebwa [[:en:TotalEnergies|Total Global]], mu 2016. <ref name="1R" /> Okugattako, yasoma bibiina bibiri mu [[:en:Harvard_Kennedy_School|Harvard Kennedy School]] mu 2024; satifikeeti mu Strategies for Inclusive Growth Economics ne Satifikeeti mu Kukulembera Enkulaakulana y’Eby’enfuna, Eby’enfuna. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (December 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emulimu ==
Ggoobi abadde musomesa era nga munoonyereza mu Makerere University Business School okuva mu Gwolubereberye 2008. Emyaka esatu egyasooka yali muyambi wa musomesa. Okutandika n'omwezi Gwolubereberye 2011, okutuuka mu Gwomusanvu 2021 yali musomesa ow’ekiseera, ng’alabirira abayizi abasoma diguli esooka n'aba diguli eyookubiri ku ssomero lino. Mu kiseera ekyo, yakulembera ekibiina ''kya MUBS Economic Forum'', [[:en:Think-tank|ekibiina]] ekyakola okunoonyereza ku nkola y’ebyenfuna ekyavaako [[:en:Public_debate|okukubaganya ebirowoozo mu lujjudde]] n’okuleeta enkola y’okugonjoola ebimu ku bizibu by’ebyenfuna by’essaza. Wakati wa Gwomwenda 2017 ne Gwomwenda 2020, yaweereza ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] (UDC), ekitongole kya Gavumenti ya Uganda ekikola ku by’okusiga ensimbi. Okuva mu Gwomukaaga 2020 okutuuka mu Gwomusanvu 2021, yaweereza ng'omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku by’enfuna by’eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref>
Nga 15 Ogwomusanvu 2021, pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yakola enkyukakyuka ez’amaanyi ezaakosa kabineti za minisitule eziwerako omuli n’okuwummula kw’abawandiisi ab’enkalakkalira musanvu. Ng’emu ku nkyukakyuka ezo, Ramathan Ggoobi yalondebwa okuba omuwandiisi ow’enkalakkalira mu minisitule y’ebyensimbi ate mu kiseera kye kimu n’afuuka omuwandiisi w’eggwanika lya Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Mike Ssegawa |date=7 June 2025 |title=Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html |access-date=8 December 2025 |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMike_Ssegawa2025">Mike Ssegawa (7 June 2025). [https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html "Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival"]. ''Watchdog Uganda''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu myaka amakumi abiri egyasooka egy’ekyasa ekya 21, Ggoobi abadde apangisibwa ng’omuwi [[:en:Consultant|w’amagezi]] okuva mu bitongole ebiwerako omuli: (a) [[:en:International_Labour_Organization|ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku bakozi]] (ILO) (b) ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’amawanga g’ebweru w’eggwanga (ODI) ekya Bungereza (c) ekitongole [[:en:Friedrich_Ebert_Stiftung|kya Friedrich Ebert Foundation]] (FES) ekya Bugirimaani, (d) ''Ekitongole ky’ebyensimbi ekya Deepening Uganda'' (FSDU) ne (e) ''Action Coalition for Development and Environment'' (ACODE), n’ebirala bingi. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> Kigambibwa nti ye muvuzi w'ebyenfuna by'eggwanga okukulaakulana oluvannyuma lwa [[:en:COVID19_Pandemic|COVID19 Pandemic]] . <ref name="3R">{{Cite web |last=Mike Ssegawa |date=7 June 2025 |title=Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html |access-date=8 December 2025 |website=Watchdog Uganda}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=FlashUGNews |date=17 November 2021 |title=Ramathan Ggoobi: Biography, Wife, Tribe, Early Life and Education |url=https://flashugnews.com/ramathan-ggoobi-biography-wife-tribe-education/ |access-date=8 December 2025 |website=Flash Uganda News (FlashUGNews)}}</ref> Kigambibwa nti awagira "enkola za gavumenti ezitegeezebwa okunoonyereza, ssaayansi n'ebyenfuna". <ref name="5R">{{Cite web |last=David Lumu |date=3 July 2021 |title=Ramathan Ggoobi: One day as Finance minister |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/ramathan-ggoobi-one-day-as-finance-minister/ |access-date=8 December 2025 |website=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Economy_of_Uganda|Ebyenfuna bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [https://www.pmldaily.com/news/2021/07/breaking-museveni-names-new-permanent-secretaries.html Breaking: Museveni alonze abawandiisi ab'enkalakkalira abapya] Okuva nga 15 July 2021.
* [https://www.bing.com/videos/riverview/relatedvideo?q=Ramathan+Ggoobi&mid=85038B190087AF9A46AD85038B190087AF9A46AD&FORM=VIRE Okwogera Ne Ramathan Ggoobi mu mwaka gwa 2024]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
lcb0n76i8xlcpc0aojt4f2bj6qwblw3
60460
60250
2026-07-10T16:24:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60460
wikitext
text/x-wiki
'''Ramathan Ggoobi''', munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Economic_policy|omukugu mu mateeka g'ebyenfuna]], [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]], era mukugu mukuddukanya [[:en:Public_administrator|emirimu gya gavumenti]], akola nga omuwandiisi ow'enkalakkalira mu [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule ya Uganda ey'ebyensimbi, enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna]] era "Omuwandiisi w'eggwanika lya Uganda", okuva nga 15 Ogwomusanvu 2021.Ggoobi yali musomesa, omukugu mu kwekenneenya embeera y'ebyenfuna era omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business Essomero]], okuva mu 2008.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda Region]] ekya Uganda circa 1980. Oluvannyuma lw'okusomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu, yakkirizibwa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli eyasooka]] mu [[:en:Economics|by’enfuna]] mu 2003. Yagigobereza ne [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu by’enfuna n’okuteekateeka, era okuva mu yunivasite y’e Makerere mu 2011. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}</ref> [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor ye mu]] by’enfuna yamuweebwa [[:en:Nelson_Mandela_University|yunivasite ya Nelson Mandela]] e South Africa mu 2025. <ref name="2R">{{Cite web |last=Rogers Atukunda |date=5 December 2025 |title=PSST Ramathan Ggoobi Earns PhD in Economics |url=https://softpower.ug/psst-ramathan-ggoobi-earns-phd-in-economics/ |access-date=8 December 2025 |website=SoftPower News}}</ref> Era alina satifikeeti mu nkulaakulana, eyamuweebwa mu 2015 okuva mu [[:en:Columbia_University|Columbia University]], ne Satifikeeti mu by’enfuna by’amasannyalaze, eyamuweebwa [[:en:TotalEnergies|Total Global]], mu 2016. <ref name="1R" /> Okugattako, yasoma bibiina bibiri mu [[:en:Harvard_Kennedy_School|Harvard Kennedy School]] mu 2024; satifikeeti mu Strategies for Inclusive Growth Economics ne Satifikeeti mu Kukulembera Enkulaakulana y’Eby’enfuna, Eby’enfuna. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (December 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emulimu ==
Ggoobi abadde musomesa era nga munoonyereza mu Makerere University Business School okuva mu Gwolubereberye 2008. Emyaka esatu egyasooka yali muyambi wa musomesa. Okutandika n'omwezi Gwolubereberye 2011, okutuuka mu Gwomusanvu 2021 yali musomesa ow’ekiseera, ng’alabirira abayizi abasoma diguli esooka n'aba diguli eyookubiri ku ssomero lino. Mu kiseera ekyo, yakulembera ekibiina ''kya MUBS Economic Forum'', [[:en:Think-tank|ekibiina]] ekyakola okunoonyereza ku nkola y’ebyenfuna ekyavaako [[:en:Public_debate|okukubaganya ebirowoozo mu lujjudde]] n’okuleeta enkola y’okugonjoola ebimu ku bizibu by’ebyenfuna by’essaza. Wakati wa Gwomwenda 2017 ne Gwomwenda 2020, yaweereza ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] (UDC), ekitongole kya Gavumenti ya Uganda ekikola ku by’okusiga ensimbi. Okuva mu Gwomukaaga 2020 okutuuka mu Gwomusanvu 2021, yaweereza ng'omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku by’enfuna by’eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref>
Nga 15 Ogwomusanvu 2021, pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yakola enkyukakyuka ez’amaanyi ezaakosa kabineti za minisitule eziwerako omuli n’okuwummula kw’abawandiisi ab’enkalakkalira musanvu. Ng’emu ku nkyukakyuka ezo, Ramathan Ggoobi yalondebwa okuba omuwandiisi ow’enkalakkalira mu minisitule y’ebyensimbi ate mu kiseera kye kimu n’afuuka omuwandiisi w’eggwanika lya Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Mike Ssegawa |date=7 June 2025 |title=Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html |access-date=8 December 2025 |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMike_Ssegawa2025">Mike Ssegawa (7 June 2025). [https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html "Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival"]. ''Watchdog Uganda''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu myaka amakumi abiri egyasooka egy’ekyasa ekya 21, Ggoobi abadde apangisibwa ng’omuwi [[:en:Consultant|w’amagezi]] okuva mu bitongole ebiwerako omuli: (a) [[:en:International_Labour_Organization|ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku bakozi]] (ILO) (b) ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’amawanga g’ebweru w’eggwanga (ODI) ekya Bungereza (c) ekitongole [[:en:Friedrich_Ebert_Stiftung|kya Friedrich Ebert Foundation]] (FES) ekya Bugirimaani, (d) ''Ekitongole ky’ebyensimbi ekya Deepening Uganda'' (FSDU) ne (e) ''Action Coalition for Development and Environment'' (ACODE), n’ebirala bingi. <ref name="1R">{{Cite web |last=MoFPED |date=15 July 2021 |title=Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury |url=https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi |access-date=8 December 2025 |website=[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda)|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoFPED2021">MoFPED (15 July 2021). [https://www.finance.go.ug/top-technical/mr-ramathan-ggoobi "Mr. Ramathan Ggoobi: Permanent Secretary / Secretary to the Treasury"]. ''[[Ministry of Finance, Planning and Economic Development|Uganda Ministry of Finance, Planning and Economic Development]] (MoFPED)''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 December</span> 2025</span>.</cite></ref> Kigambibwa nti ye muvuzi w'ebyenfuna by'eggwanga okukulaakulana oluvannyuma lwa [[:en:COVID19_Pandemic|COVID19 Pandemic]] . <ref name="3R">{{Cite web |last=Mike Ssegawa |date=7 June 2025 |title=Ramathan Ggoobi: The Youthful Trailblazer Steering Uganda's Economic Revival |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20250607/180679/ramathan-ggoobi-the-youthful-trailblazer-steering-ugandas-economic-revival.html |access-date=8 December 2025 |website=Watchdog Uganda}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=FlashUGNews |date=17 November 2021 |title=Ramathan Ggoobi: Biography, Wife, Tribe, Early Life and Education |url=https://flashugnews.com/ramathan-ggoobi-biography-wife-tribe-education/ |access-date=8 December 2025 |website=Flash Uganda News (FlashUGNews)}}</ref> Kigambibwa nti awagira "enkola za gavumenti ezitegeezebwa okunoonyereza, ssaayansi n'ebyenfuna". <ref name="5R">{{Cite web |last=David Lumu |date=3 July 2021 |title=Ramathan Ggoobi: One day as Finance minister |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/ramathan-ggoobi-one-day-as-finance-minister/ |access-date=8 December 2025 |website=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Economy_of_Uganda|Ebyenfuna bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [https://www.pmldaily.com/news/2021/07/breaking-museveni-names-new-permanent-secretaries.html Breaking: Museveni alonze abawandiisi ab'enkalakkalira abapya] Okuva nga 15 July 2021.
* [https://www.bing.com/videos/riverview/relatedvideo?q=Ramathan+Ggoobi&mid=85038B190087AF9A46AD85038B190087AF9A46AD&FORM=VIRE Okwogera Ne Ramathan Ggoobi mu mwaka gwa 2024]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
9x94i51xesi79r53d6feeelixhamvix
Stephen Sserubula
0
13194
60275
52920
2026-07-10T16:07:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60275
wikitext
text/x-wiki
'''Stephen Sserubula''' (yazaalibwa nga 9 Ogwokubiri 1981) [[Yuganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era akola nga omubaka wa paalament mu [[Parliament of Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImNsNTFKdXM2VE10YWhpWGtWZVJnNXc9PSIsInZhbHVlIjoiNFFrVGxqQW1ReGdOdCtyRDIrVjNsZz09IiwibWFjIjoiNTk5MTI5MjEzNDkwY2I2ZjA2NmM0MzBmMDkyMTQ2NTk2NWZiNTc4MzEzMWU1NzNmMThlNzQ1NTlhMjExOTc4YSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref>
== Ebyafaayo byokulonda kwe ==
Sserubula yeesimbawo mu Paalamenti nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2016, n'awangulwa Isaac Mulindwa. Yawangula Mulindwa mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2021, era mmemba mu palaamenti ey'ekkumi n'emu nga mmemba wa [[National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |title=SSERUBULA STEPHEN - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/1160/sserubula-stephen?page=1 |access-date=2025-02-04 |website=ugleader.com}}</ref>
== Omulimu ==
Sserubula nga tannayingira byabufuzi, yali musomesa. Sserubula avumiridde enkola ya [[Parish Model]], enteekateeka empya ey’enkulaakulana egaba ensimbi mu bantu b’omu kitundu (parishes), n’agamba nti eyinza okuleta enguzi. <ref>{{Cite web |title=MPs warn against corruption in Parish Model implementation |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mps-warn-against-corruption-in-parish-model-i-NV_106635 |access-date=2025-02-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>Era avumiridde n’ebiva ku makolero ebikyamu eri obutonde bw’ensi mu Disitulikiti ye, ng’agamba nti: '‘Newankubadde nga gawa abantu baffe emirimu, amakolero galina okufaayo ku bulamu bw’abantu baffe<nowiki>''</nowiki>. <ref>{{Cite web |date=2022-01-20 |title=CHOCKING: Buikwe Residents Cry Foul As Toxic Industrial Discharge Renders Water Consumption Harmful - Shift Media News |url=https://www.shiftmedianews.com/chocking-buikwe-residents-cry-foul-as-toxic-industrial-discharge-renders-water-consumption-harmful/ |access-date=2025-02-06 |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
ei9ud1xim9nhc0wn9eg2laupofpvavl
60489
60275
2026-07-10T16:27:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60489
wikitext
text/x-wiki
'''Stephen Sserubula''' (yazaalibwa nga 9 Ogwokubiri 1981) [[Yuganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era akola nga omubaka wa paalament mu [[Parliament of Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImNsNTFKdXM2VE10YWhpWGtWZVJnNXc9PSIsInZhbHVlIjoiNFFrVGxqQW1ReGdOdCtyRDIrVjNsZz09IiwibWFjIjoiNTk5MTI5MjEzNDkwY2I2ZjA2NmM0MzBmMDkyMTQ2NTk2NWZiNTc4MzEzMWU1NzNmMThlNzQ1NTlhMjExOTc4YSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref>
== Ebyafaayo byokulonda kwe ==
Sserubula yeesimbawo mu Paalamenti nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2016, n'awangulwa Isaac Mulindwa. Yawangula Mulindwa mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2021, era mmemba mu palaamenti ey'ekkumi n'emu nga mmemba wa [[National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |title=SSERUBULA STEPHEN - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/1160/sserubula-stephen?page=1 |access-date=2025-02-04 |website=ugleader.com}}</ref>
== Omulimu ==
Sserubula nga tannayingira byabufuzi, yali musomesa. Sserubula avumiridde enkola ya [[Parish Model]], enteekateeka empya ey’enkulaakulana egaba ensimbi mu bantu b’omu kitundu (parishes), n’agamba nti eyinza okuleta enguzi. <ref>{{Cite web |title=MPs warn against corruption in Parish Model implementation |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mps-warn-against-corruption-in-parish-model-i-NV_106635 |access-date=2025-02-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>Era avumiridde n’ebiva ku makolero ebikyamu eri obutonde bw’ensi mu Disitulikiti ye, ng’agamba nti: '‘Newankubadde nga gawa abantu baffe emirimu, amakolero galina okufaayo ku bulamu bw’abantu baffe<nowiki>''</nowiki>. <ref>{{Cite web |date=2022-01-20 |title=CHOCKING: Buikwe Residents Cry Foul As Toxic Industrial Discharge Renders Water Consumption Harmful - Shift Media News |url=https://www.shiftmedianews.com/chocking-buikwe-residents-cry-foul-as-toxic-industrial-discharge-renders-water-consumption-harmful/ |access-date=2025-02-06 |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
i9lmy8u0lpxnnv9qtup24suauer7zar
Paul Theroux
0
13209
60669
50129
2026-07-10T16:35:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60669
wikitext
text/x-wiki
'''Paul Edward Theroux''' ( /θ ə ˈ r uː / thə-ROO ; <ref>https://www.youtube.com/watch?v=y1fGyl5MV58</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Library_Service_for_the_Blind_and_Print_Disabled</ref> yazaalibwa nga 10 Ogwokuna, 1941). Mumerika [[:en:Novelist|omuwandiisi w'ebitabo]] era [[:en:Travel_writer|omuwandiisi w'okubifo ebirambulwa]] era nga awandiise ebitabo ebyenjawulo, omuli n'ekitabo ekikwata ku bulamu bwe n'ebifo by'atambuliddemu ekya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'' (1975). Ebimu ku biyiiye bye bikyusiddwa ne bifuulibwa firimu ennyimpi. Yaweebwa ekirabo kya [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] mu 1981 olw’olugero lwe yawandiika mu katabo ka ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]] ,'' olwakozesebwa mu [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ya 1986]] ey’erinnya lye limu [[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|n’omuzannyo gwa ttivvi ogw'omu 2021]] ogw’erinnya lye limu.
Ye taata w'abawandiisi era abakozi ba firimu ab'omusaayi Omungereza n'Omumerika [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis Theroux]], nga muganda w'abawandiisi okuli [[:en:Alexander_Theroux|Alexander Theroux]] ne [[:en:Peter_Theroux|Peter Theroux]], era kojja w'Omumerika omuzannyi wa firimu era omuwandiisi wa firimu era omuwandiisi w'ebifaananyi Omumerika [[:en:Justin_Theroux|Justin Theroux]] .
== Obuto bwe ==
Paul Theroux yazaalibwa mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]], era nga ye w'okusatu ku baana omusanvu, <ref name="people.com">https://people.com/archive/paul-theroux-vol-20-no-24/</ref> era mutabani w’abazadde [[:en:Catholic|Abakatoliki]] nga nnyina ye Anne ( née Dittami ),nga ono yalimu omusaayi [[:en:Italian_Americans|Omuyitale n'Omumerika]], ate kitaawe yeeyali Albert Eugene Theroux, nga yali wa [[:en:French-Canadian|Bufalansa-Canada]] . <ref name="whoswho">https://archive.org/details/internationalwho2004ond/page/1668</ref> <ref>https://dehradunescortstars.com/a-worldly-education-paul-theroux-imagines-a-much-traveled-writers-active-erotic-life/</ref> Maama we yali musomesa wa grammar school era omusiizi w’ebifaananyi, <ref name="FAMILYARSENAL">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> ate kitaawe yali mutunzi w’amaliba mu kkolero ly’engatto mu kkampuni ya American Leather Oak. <ref name="FAMILYARSENAL" /> <ref>https://books.google.com/books?id=h5IYAAAAIAAJ&q=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&dq=%22Albert-Eugene+THEROUX%22&hl=en</ref> Theroux yali [[:en:Boy_Scouts_of_America|Boy Scout]] era okukkakkana ng'atuuka ku ddaala lya [[:en:Eagle_Scout_(Boy_Scouts_of_America)|Eagle Scout]] .
Baganda be kuliko Eugene, [[:en:Alexander_Theroux|Alexander]], Joseph ne [[:en:Peter_Theroux|Peter]] . Bannyina ye Ann Marie ne Mary. <ref name="FAMILYARSENAL"/>
Theroux yasomerako ku [[:en:Medford_High_School_(Massachusetts)|Medford High School]], nadda ku [[:en:University_of_Maine|Yunivasite ya Maine]], mu [[:en:Orono,_Maine|Orono]] (1959–60), ne [[:en:University_of_Massachusetts_Amherst|Yunivasite ya Massachusetts Amherst]], gye yafunira diguli esooka eya B.A in English mu 1963.
== Emirimu gwe ==
Oluvannyuma lw’okumaliriza okusoma ku yunivasite, Theroux yeegatta ku kibiina kya [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] mu 1963 ng’omusomesa mu [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref>http://peacecorpsworldwide.org/about-paul-theroux/</ref> <ref>https://www.departures.com/travel/travel/paul-theroux-malawi-i-loved</ref> Mu kugezesebwa abagaba emirimu, yeeyogerako nga "omuvubuka omunyiivu era omwennyamivu" eyawulira nti alina okutoloka mu nsalo za [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] n'enkola ya Amerika ey'obulabe eyava ebweru. <ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Eleanor_Wachtel</ref> Mu kiseera ekyo, ekibiina kya Peace Corps kyali kipya nnyo, nga kyasindika bannakyewa baakyo abaasooka emitala w'amayanja mu 1961. Theroux yayambako ku yali avuganya Ssaabaminisita [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]] mu byobufuzi okutolokera mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Olw'ensonga eno, Theroux yagobwa mu Malawi n'agobwa mu kibiina kya Peace Corps 1965. <ref>https://www.theguardian.com/books/2002/oct/05/featuresreviews.guardianreview4</ref> Yalangirirwa Banda, nga ''[[:en:Persona_non_grata|omuntu atayanirizibwa]]'' mu Malawi olw'okulumirirwa [[:en:Yatuta_Chisiza|Yatuta Chisiza]] . <ref>https://web.archive.org/web/20240525070141/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2000/0003/prntvers003/pv003pchist.html</ref> N'ekyavaamu, ekitabo kye ekyaddirira ekya ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekikwata ku kugezaako okuwamba gavumenti mu ggwanga lino, ky'aweerebwa mu Malawi okumala emyaka mingi.
Yagenda mu Uganda mu 1965 okusomesa Olungereza <ref>https://www.wsj.com/articles/paul-theroux-on-kenyas-fadhili-william-1494345309</ref> mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], era gye yawandiikira ne mu magazini eyitibwa ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]''. Nga ali e Makerere, Theroux yatandika omukwano gwe ne [[:en:Rajat_Neogy|Rajat Neogy]], omutandisi wa magaziini ya ''[[:en:Transition_Magazine|Transition Magazine]]'', era omuwandiisi w’ebitabo [[:en:V.S._Naipaul|VS Naipaul]], mu kiseera ekyo eyali omukenkufu omugenyi ku yunivasite. <ref>https://www.telegraph.co.uk/culture/donotmigrate/3672064/Patrick-Frenchs-biography-of-VS-Naipaul-Naipauls-friendship-with-Paul-Theroux.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180831234132/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Tribute-to-VS-Naipaul/434746-4722336-2ugcwf/index.html</ref> <ref>https://www.ft.com/content/2c774824-b6e9-11df-b3dd-00144feabdc0</ref> Mu kiseera kye yamala mu Uganda, ekibinja ky’abantu abaali abakaawu nga beekalakaasa kyatiisatiisa okusulika emmotoka mukyala we eyali olubuto mwe yali atambulira, era Theroux n’asalawo okuva mu Africa. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |title=Archive copy |access-date=2026-05-04 |archive-date=2003-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20030425173133/http://www.peacecorpswriters.org/pages/2003/0303/303talkthero.html |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwekkuminoogumu 1968, abafumbo bano baagenda ne mutabani waabwe Marcel ne bagenda e [[:en:Singapore|Singapore]], gye baazaalira omwana ow’obulenzi owookubiri [[:en:Louis_Theroux|Louis]]. <ref>https://www.straitstimes.com/lifestyle/arts/paul-therouxs-turning-point-in-singapore</ref> Oluvannyuma lw'emyaka ebiri ng'asomesa mu [[:en:National_University_of_Singapore|National University of Singapore]], Theroux n'ab'omu maka ge baasenga mu Bungereza, mu Gwekkumineebiri, 1971. Baasooka kubeera mu [[:en:Dorset|Dorset]], n'oluvannyuma mu bukiikaddyo bwa [[:en:London|London]] . Oluvannyuma lw’obufumbo bwe okuggwawo ku ntandikwa ya 1990, Theroux yaddayo mu America, okuva olwo gye yasenga. <ref>https://www.standard.co.uk/showbiz/my-london-paul-theroux-7228974.html</ref>
Ekifaananyi kya Theroux eky'omuwendo ekiwuniikiriza ekya [[:en:Nobel_Laureate|Nobel Laureate]] [[:en:V._S._Naipaul|VS Naipaul]] mu kitabo kye ekyali kikwata ku bulamu bwe ekya ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'' (1998) ky'awukana nnyo n’ekifaananyi kye ekyasooka, ekyewuunyisa eky’omuwandiisi y’omu mu ''[[:en:V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work|VS Naipaul: An Introduction to his Work]]'' (1972). Baali balina omukwano ogw’ekiseera ekiwanvu, naye Theroux yagamba nti ebyaliwo mu myaka 26 egyali wakati w'okuwandiikibwa kw’ebitabo bino byombi kwasiiga ekifaananyi ky'ekitabo ekyali kiddirira. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/V._S._Naipaul:_An_Introduction_to_his_Work</ref> Abawandiisi bano bombi baagezaako okuteekawo okutabagana mu 2011 <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/india/11361208/V.S-Naipaul-and-Paul-Theroux-in-emotional-Jaipur-Literature-Festival-reunion.html</ref> oluvannyuma lw'okusisinkana mu butanwa mu kikujjuko kya Hay Literary Festival, akanyomero keyannyonnyola kuwandiika okwasembayo olunannyuma lw'okuwandiika ebyasooka mu lupapula lwa ''Sir Vidia's Shadow'', era baasigala ba mukwano nnyo okutuusa Naipaul lwe yafa mu 2018. <ref>{{Cite web |date=2011-05-30 |title=V S Naipaul, Paul Theroux end 15-year feud |url=https://www.deccanherald.com/content/165109/vs-naipaul-paul-theroux-end.html |access-date=2022-07-20 |website=Deccan Herald |language=en}}</ref>
Ekitabo kye ekya ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' (1973), ky'awerebwa gavumenti ya [[:en:Singapore|Singapore]] okumala emyaka 30, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ghost_Train_to_the_Eastern_Star</ref> olw’okuwa eggwanga ekitangaala ekitaali kirungi. <ref>https://brightlightsfilm.com/counter-imperialist-essay-bogdanovichs-saint-jack-singapore/</ref> Ebitabo bya Theroux byonna by'awerebwa gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Africa, naye mu 1995 oluvannyuma lwa South Africa okukyuka okudda mu demokulaasiya, wansi w'obukulembeze bwa [[:en:Nelson_Mandela|Nelson Mandela]], ekitongole ky'ebyenjigiriza mu South Africa kyafuula ekitabo kya Theroux ekya ''The Mosquito Coast'' ekyetaago mu kusoma mu bitabo eky'enjawulo eri abayizi b'ekibiina eky'ekkumineebibiri abali batuula ekigezo kyabwe ekisembayo ekya ("Matric").
Mu 2001, bwe yali tannaweza myaka 60, Theroux yaddayo mu Africa okuddamu okulondoola omukululo gwe "[n'okutwala] ensigo ya ssemazinga". Wadde nga yafuna ebizibu eby’enjawulo mu lugendo luno, yavaawo ng’alina endowooza ennungi ku Africa n’abantu baayo era ng’alina essuubi eddamu ku biseera byayo eby’omu maaso. <ref>https://www.usatoday.com/story/dispatches/2013/05/23/paul-theroux-interview-travel-africa/2354251/.html</ref> Kyokka, bye yayitamu byatta endowooza ze ku balambuzi n’abalwanirizi b’eddembe okuva ebweru. Olugendo luno yaluwandiikako mu kitabo ekiyitibwa ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''. <ref>https://www.foreignaffairs.com/reviews/capsule-review/2003-11-01/dark-star-safari-overland-cairo-cape-town</ref>
Theroux yajja avumirira bannakyewa abaatiikirivu nga [[:en:Bono|Bono]], [[:en:Brad_Pitt|Brad Pitt]] ne [[:en:Angelina_Jolie|Angelina Jolie]] nti "bayiiya b'anfumo, abantu abaagala okumatiza ensi ku muwendo gwabwe." <ref name="rock">https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Yagamba nti "endowooza nti Africa eri mu buzibu obw'amaanyi era esobola kutaasibwa buyambi bw'ebweru bwokka omuli abantu abaatiikirivu n'ebivvulu by'abazirakisa ndowooza ekyamya era n'obuza abantu". <ref name="rock" />
Mu mboozi gye yawa mu 2009, yategeeza nti yalina "embeera z'ekitonde ekiyitibwa [[:en:Hobbit|hobbit]] " era afuuse alina essuubi eddamu okusinga mu buvubuka bwe. Yayongera nti yali "yeetaaga essanyu okuwandiika obulungi." <ref name=":0"/>
Mu op-ed mu mawulire ga ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' nga 22 Ogwekkumi, 2016, Theroux yawa Pulezidenti Obama amagezi okusonyiwa [[:en:John_Walker_Lindh|John Walker Lindh]]. Mu kiwandiiko kino, yageza enkolagana ye ne ba minisita abayeekera n’okwenyigira mu nsonga eyo mu butamanya nga nnakyewa ow’ekibiina kya Peace Corps, mu lukwe lw’okutta Pulezidenti Hastings Banda owa Malawi ku buzibu obwali ku nsonga ya Lindh <ref>https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html</ref> eyalwana n’Abataliban mu [[:en:Afghanistan|Afghanistan]] . <ref>[https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html? https://www.nytimes.com/2016/10/23/opinion/sunday/pardon-the-american-taliban.html?]</ref>
== Omulimu gwe ogw’obuwandiisi ==
Theroux yafulumya [[:en:Novel|ekitabo]] kye ekyasooka ekya ''[[:en:Waldo_(1967_novel)|Waldo]]'' (1967), mu kiseera kye yali mu [[:en:Uganda|Uganda]] ; kyali kya buwanguzi obw’ekigero. Yafulumya ebitabo ebirala ebiwerako mu myaka egyaddirira, omwali ''[[:en:Fong_and_the_Indians|Fong and the Indians]]'', ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ne ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' . Bwe yaddayo e [[:en:Malawi|Malawi]] oluvannyuma lw’emyaka emingi, yakizuula nti ''[[:en:Jungle_Lovers|Jungle Lovers]]'', ekyali kyateekebwa mu nsi eyo, kyali kikyawereddwa. Ekyo yakinyumiza mu kitabo kye ekya ''Dark Star Safari'' (2002). <ref>''Dark Star Safari'' by Paul Theroux, page 329, Penguin edition publ. 2002, {{ISBN|978-0-14-028111-8}}</ref>
Oluvannyuma lw’okugenda e [[:en:London|London]] mu 1972, Theroux yatandika olugendo olw’amaanyi n’eggaali y’omukka okuva [[:en:Great_Britain|e Bungereza]] okutuuka [[:en:Japan|e Japan]] n’okuddayo. Okunnyonnyola kwe ku lugendo luno yakufulumiriza mu kitabo kya ''[[:en:The_Great_Railway_Bazaar|The Great Railway Bazaar]]'', nga kino kyafuuka obuwanguzi bwe obw’amaanyi obwasooka ng’omuwandiisi ku ntambula era kati ya mu mutindo gw'awaggulu mu nkola yaakyo. <ref>https://web.archive.org/web/20070928131822/http://www.travelliterature.org/reviews/bazaar.shtml</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20070929115745/http://www.powells.com/cgi-bin/biblio?inkey=2-9780618658947-0</ref>
Okuva olwo awandiise ebitabo ebikwata ku ntambula ze ebiwerako, omuli ebikwata ku kutambula n’eggaali y’omukka okuva e [[:en:Boston|Boston]] okutuuka e [[:en:Argentina|Argentina]] ekya ( ''[[:en:The_Old_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]'' ), okutambula okwetoloola mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] yawandiika ekya ( ''[[:en:The_Kingdom_by_the_Sea|The Kingdom by the Sea]]'' ), okuvuga obwato obutono mu [[:en:South_Pacific_Ocean|South Pacific]] nga yakuwandiikako mu kya ( ''[[:en:The_Happy_Isles_of_Oceania|The Happy Isles of Oceania]]'' ), okukyalira [[:en:China|China]], mu kya ( ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]'' ), n’okutambula okuva e [[:en:Cairo|Cairo]] okutuuka e [[:en:Cape_Town|Cape Town]] okwetoloola [[:en:Africa|Africa]] mu kya ( ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]'' ). Mu 2015, yafulumya ekya ''[[:en:Deep_South_(book)|Deep South]]'' ng’alaga ebikwata ku ngendo ennya olw’oku nguudo ng’ayita mu masaza g’obukiikaddyo bwa [[Amerika|America]] . Mu 2019, yafulumya ekya ''On the Plain of Snakes'', nga mulimu emboozi ye ku ntambula ze empanvu mu mmotoka ye, okuyita mu Mexico. <ref name="Facebook">https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2019-10-25/paul-theroux-on-the-plain-of-snakes</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okunnyonnyola kwe okw’amaanyi ku bantu n’ebifo, nga kigambibwa nti asaakiriza nnyo. Mu biwandiiko bye ebitali biyiiye ''[[:en:Sir_Vidia's_Shadow|Sir Vidia’s Shadow]]'', emboozi y’omukwano gwe ogw’obuntu n’ogw’ekikugu n’omuwanguzi w’ekirabo omukungu [[:en:V._S._Naipaul|V.S Naipaul]], ogwaggwa mu ngeri eyali tesuubirwa oluvannyuma lw’emyaka 30.
Theroux akoze nnyo n’omukubi w’ebifaananyi omututumufu Steve McCurry. Ekitabo kyabwe ekya ''The Imperial Way'' kyafulumizibwa mu 1987, era ebifaananyi bya McCurry biri mu kitabo kya Theroux ekya ''Deep South'' <ref>https://slate.com/culture/2015/11/steve-mccurry-photographs-of-the-american-south-featured-in-paul-therouxs-book-deep-south-four-seasons-on-back-roads.html</ref> n'ekya ''On the Plain of Snakes'' . <ref name="Facebook"/> Magazini nga ''Smithsonian'' ne ''The National Geographic'' zigatta Theroux ne McCurry ku mirimu. <ref>https://www.smithsonianmag.com/arts-culture/deep-south-seen-through-eyes-renowned-photographer-steve-mccurry-180956774/</ref>
Ebitabo bya Theroux ebiwerako bifuuliddwa firimu. Novella ye eya ''Doctor Slaughter'' yakwatibwa nga firimu ya ''Half Moon Street'', mu 1986, ngali ne [[:en:Michael_Caine|Michael Caine]] ne [[:en:Sigourney_Weaver|Sigourney Weaver]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Firimu ya [[:en:Peter_Weir|Peter Weir]] eya ''The Mosquito Coast'' (1986) yalimu [[:en:Harrison_Ford|Harrison Ford]], [[:en:Helen_Mirren|Helen Mirren]] ne [[:en:River_Phoenix|River Phoenix]] mu bazannyi. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Firimu za Theroux ennyimpi eza ''The London Embassy'' zafuuka omuzannyo gwa TV ogw'ebitundu omukaaga ku ttivvi ya Bungereza mu 1987. <ref>{{Cite web |title=London Embassy |url=https://www.tvguide.com/tvshows/london-embassy/cast/1030031624/ |access-date=2022-07-20 |language=en}}</ref> ''Christmas Snow'', firimu ya TV eya 1986 eyazannyibwa [[:en:Sid_Caesar|Sid Caesar]], yakyusibwa okuva mu kitabo kya Theroux ekya ''London Snow'' . Theroux yawandiika emboozi ya Hong Kong nga ye yeesigamizibwa ku firimu ya [[:en:Wayne_Wang|Wayne Wang]] ''eya Chinese Box'' (1997). <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Mu 2019, Apple Films yalangirira nti ''The Mosquito Coast'' yali mu kukolebwako okufuuka firimu ey'ebitundu 10 eyali eyookulagibwa mu 2021.
== Obulamu bwe obw’omunda ==
Theroux’s 2017 semi-autobiographical novel ''[[:en:Mother_Land|Mother Land]]'' (and earlier related short story in ''[[:en:The_New_Yorker|The New Yorker]]'', set in [[:en:Puerto_Rico|Puerto Rico]] ) kyogera ku mwana omukulu eyazaalibwa mu Puerto Rico mu 1961 nga ye ne muganzi we mu ttendekero ekkulu batambudde okuzaalibwa, ne bawaayo omwana okumuzaala; oluvannyuma, mutabani wa Theroux yakomawo mu bulamu bwe. <ref>https://www.nytimes.com/2018/04/16/travel/paul-theroux-cape-cod.html</ref>
Theroux bwe yali mu Uganda, mikwano gye gyamufunira ekifo ky’obusomesa mu yunivasite y’e Makerere mu Kampala. Eyo gye yasisinkanira Anne Castle, omuyizi w’Olungereza eyatikkirwa ng’asomesa mu ssomero ly’abawala erya siniya erya waggulu mu Kenya, ng’ayita mu [[:en:Voluntary_Service_Overseas|Voluntary Service Overseas]] . <ref>https://www.theguardian.com/books/2017/sep/30/marcel-theroux-keep-life-normal-keep-work-weird</ref> <ref>http://peacecorpsonline.org/messages/messages/467/2202764.html</ref> <ref name="people.com" /> Baagattibwa mu 1967. Oluvannyuma lw’okuva mu Asia ne Dorset, baagenda mu bukiikaddyo bwa London mu 1971, kubanga yali ya buseere okusinga Amerika. <ref name="people.com" /> Bazaala abaana babiri ab’obulenzi: [[:en:Marcel_Theroux|Marcel]] ne [[:en:Louis_Theroux|Louis]], <ref name="inews.co.uk">https://inews.co.uk/culture/books/the-year-of-the-end-by-anne-theroux-review-hell-hath-no-fury-like-a-writers-ex-wife-1093566</ref> bombi bawandiisi era bawandiisi ba biwandiiko. Theroux ne Castle baayawukana mu 1993.
Mu biseera ebyo Theroux yawasa Sheila Donnelly, nga 18 Ogwekkuminoogumu, 1995. Donnelly alina ekitongole kya PR eky’ebbeeyi mu by’entambula/wooteeri. <ref>https://web.archive.org/web/20170328013122/http://the.honoluluadvertiser.com/article/2001/May/14/il/il01a.html</ref> Babeera mu bitundu by'e [[:en:Hawaii|Hawaii]] ne [[:en:Cape_Cod|Cape Cod]], [[:en:Massachusetts|Massachusetts]] . <ref name="famous">https://web.archive.org/web/20120215000031/http://www.capecodtoday.com/blogs/index.php/2008/09/03/famous-author-summers-in-sandwich?blog=99</ref> <ref>https://www.nytimes.com/2003/04/10/nyregion/boldface-names-198064.html</ref> Theroux era alina omwana omuto, Brendan Donnelly.
== Awaadi n'ebirabo bye ==
Theroux afunye awaadi n'ebirabo eby'enjawulo. <ref>{{Cite web |title=Book Paul Theroux events, speaking, lectures |url=http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090101082502/http://www.lyceumagency.com/paul+theroux.aspx |archive-date=2009-01-01 |access-date=2008-10-06}}</ref>
* Fellow, [[:en:Royal_Society_of_Literature|Royal Society of Literature]] ne [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[:en:UK|UK]]
* Honorary doctorate mu litulika okuva mu [[:en:Trinity_Washington_University|Trinity College]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington, D.C.]]
* Honorary doctoratemu litulika okuva mu [[:en:Tufts_University|Tufts University]] mu [[:en:Medford,_Massachusetts|Medford, Massachusetts]]
* 2015: [[:en:Patron's_Medal|Patron's Medal]] okuva mu [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]] in [[Great Britain|UK]]
* 1990: [[:en:Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award|Maria Thomas Fiction Award]], eya lifetime achievement award<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Thomas#Maria_Thomas_Fiction_Award</ref>
* 1983: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] nominee – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]''
* 1981: [[:en:James_Tait_Black_Memorial_Prize|James Tait Black Memorial Prize]] – ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]''
* 1981: [[:en:American_Book_Award|American Book Award]] yasunsulwa – ''[[:en:The_https://en.wikipedia.org/wiki/The_Old_Patagonian_ExpressOld_Patagonian_Express|The Old Patagonian Express]]''
* 1989: [[:en:Thomas_Cook_Travel_Book_Award|Thomas Cook Travel Book Award]] – ''[[:en:Riding_the_Iron_Rooster|Riding the Iron Rooster]]''
* 1978: [[:en:Whitbread_Prize|Whitbread Prize]] ey'Ekitabo Ekisinze – ''Picture Palace''
* 1977: [[:en:American_Academy_and_Institute_of_Arts_and_Letters|American Academy and Institute of Arts and Letters]] awaadi ya litulika
* 1972, 1976, 1977, ne 1979: eya ''[[:en:Playboy|Playboy]]'' Awaadi y'okuwandiika ku kifo ky'olugero olusinze
* 84: yalondebwa ku kya [[:en:American_Academy_of_Arts_and_Letters|American Academy of Arts and Letters]]<ref>https://artsandletters.org/academy-members/</ref>
== Engero ze ezaakolebwamu firimu ==
* ''[[:en:Saint_Jack|Saint Jack]]'' yakwatibwa dayirekita [[:en:Peter_Bogdanovich|Peter Bogdanovich]] (1979).
* ''[[:en:Doctor_Slaughter|Doctor Slaughter]]'' yakyusibwa n’efuulibwa firimu ya ''[[:en:Half_Moon_Street_(film)|Half Moon Street]]'' (1986).
* ''[[:en:The_Mosquito_Coast_(novel)|The Mosquito Coast]]'' yafuulibwa [[:en:The_Mosquito_Coast_(film)|firimu ey’erinnya lye limu]] (1986) n'o[[:en:The_Mosquito_Coast_(TV_series)|muzannyo gwa TV]] mu 2021.
* ''[[:en:Chinese_Box|Chinese Box]]'' (1997), firimu ekwata ku [[:en:British_Empire|Bungereza]] okukwasa [[:en:Hong_Kong|Hong Kong]] eri [[Cayina|People’s Republic of China]], esiima Theroux okuba nsibuko y’emboozi eno, ng’esinziira ku miramwa gye yanoonyereza mu kitabo kye ekya ''[[:en:Kowloon_Tong_(novel)|Kowloon Tong]]'' ekyafulumizibwa mu 1997.
* ''[[:en:Marilyn_Imrie#A_Christmas_Card|A Christmas Card]]'' gwali [[:en:Radio_play|muzannyo gw'oku leediyo]] ogwazannyibwa [[:en:Nick_Warburton|Nick Warburton]] era nga gwalagirwa [[:en:Marilyn_Imrie|Marilyn Imrie]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 29 Ogwekkumineebiri, 1997.
* ''[[:en:Lu_Kemp#The_Stranger_at_the_Palazzo_D'Oro|The Stranger at the Palazzo D'Oro]]'' gwali muzannyo gwa leediyo ogwalagirwa [[:en:Lu_Kemp|Lu Kemp]] ku [[:en:BBC_Radio_4|BBC Radio 4]], 17 Ogwekkumineebiri, 2004.
== Ensengeka y’ebitabo bye ==
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Omukungu
** [https://web.archive.org/web/20211113014043/https://www.hmhbooks.com/author/Paul-Theroux/2221107 Paul Theroux] Archived – Houghton Mifflin, omuwandiisi w’ebitabo
* Yintaviyu z’abantu
** Appearances
*** [https://web.archive.org/web/20111115113756/http://booknotes.org/Watch/176128-1/Paul+Theroux.aspx ''Booknotes'' interview ne Theroux ku ''Dark Star Safari'', nga May 18, 2003.]
** [https://web.archive.org/web/20080929023533/http://www.worldmind.com/Cannon/Culture/Interviews/theroux.html Stephen Capen emboozi ku Worldguide, Futurist Radio Hour – November 27, 1995]
** [https://web.archive.org/web/20080703175936/http://www.worldmind.com/Cannon/Culture/Interviews/theroux2.html Stephen Capen Yintaviyu nnamba bbiri, Worldguide – September 25, 1996]
* Paul Theroux
[[Category:Abasomesa]]
4sqi8tsthzpm0s3xtd79kesvimtddl0
Ash Amin
0
13212
60424
53813
2026-07-10T16:14:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60424
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ash Amin''', CBE , FBA , FAcSS (yazaalibwa 31 Ogwokkumi 1955) munnabyanjigiriza, [[:en:United_Kingdom|mungereza]] <ref>{{Cite web |title=15 Indian-origin men, women in Queen's New Year's Honours list |url=http://www.ndtv.com/india-news/15-indian-origin-men-women-in-queens-new-years-honours-list-546358 |access-date=11 March 2016 |publisher=Ndtv.com}}</ref> amanyiddwa olw’okuwandiika ku nkulaakulana y’ebibuga n’ebitundu, enkyukakyuka mu buwangwa ey’omulembe guno, ebyobufuzi ebigenda mu maaso, n’ebyenfuna ebyawamu. Akwata entebe mu 1931 mu [[:en:Department_of_Geography,_University_of_Cambridge|Department of Geography, Yunivasite y’e Cambridge]] . <ref>{{Cite web |date=20 October 2014 |title=Department of Geography, Cambridge " Ash Amin |url=http://www.geog.cam.ac.uk/people/amin/ |access-date=11 March 2016 |publisher=University of Cambridge}}</ref> Okuva mu Gwomwenda 2015 abadde mu kifo ky'omuwandiisi w'ensonga z'ebweru mu [[:en:British_Academy|ttendekero lya Bungereza]] .
== Obuto bwe ==
Amin yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda]] . <ref>{{Cite web |date=31 October 1955 |title=Prof Ash Amin, CBE Authorised Biography | Debrett's People of Today |url=http://www.debretts.com/people/biographies/browse/a/23354/Ash+AMIN.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131202231153/http://www.debretts.com/people/biographies/browse/a/23354/Ash%2BAMIN.aspx |archive-date=2 December 2013 |access-date=11 March 2016 |publisher=Debretts.com}}</ref> era n’abeera mu kitundu ky’e South Asia e Kenya okutuusa ku myaka 16, lwe yasenguka n’abafamire ye okusenga e Bungereza. Yamaliriza emisomo gye mu [[:en:Stratford_Grammar_School|Stratford Grammar School]] e London. Yatikkirwa diguli mu [[:en:University_of_Reading|yunivasite y’e Reading]] mu 1979 n’afuna diguli mu by’ensoma ye Yitale n’oluvannyuma n’afuna diguli eyookusatu mu geography okuva mu Reading mu 1986.
== Emirimu ==
Mukugu mu by’ettaka, ayagala nnyo ebitundu by’enkyukakyuka mu mbeera z’abantu, ebyobufuzi n’ebyenfuna eby’omulembe guno n’engeri gye bikwata ku bulamu, obwetwaze n’endagamuntu. Okunoonyereza kwe okusinga kwesigamye mu Bulaaya, naye kweyongera okussa essira ku bitundu ebitali bitongole mu nsi ezikyakula. Emulimu gye yagitandikira mu [[:en:Newcastle_University|Newcastle University]] mu 1982. Yali Research Fellow era Research Associate mu Center for Urban and Regional Development Studies era nga Musomesa ate oluvannyuma n’afuuka pulofeesa mu Department ya Geography. Mu 1995 yava mu Newcastle n'agenda mu [[:en:Durham_University|yunivasite ya Durham]], gye yali akulira Department ya geography era nga ye dayirekita omukulu eyatandikawo [[:en:Institute_of_Advanced_Study_(Durham)|ekitongole kya Institute of Advanced Study]] . Mu 2011 yalondebwa nga [[:en:Professor_of_Geography_(Cambridge)|Ssentebe wa Geography mu 1931]] mu [[:en:Department_of_Geography,_University_of_Cambridge|Yunivasite y’e Cambridge]] era n’afuuka pulofeesa Fellow wa [[:en:Christ's_College,_Cambridge|Christ’s College]] .
== Ebitabo ==
** Amin, A. and Thrift, N. 2016. ''Seeing Like a City''. Cambridge: Polity Press.
** Amin, A. and Thrift, N., 2013. Arts of the Political: New Openings for the Left, Duke University Press
** Amin, A., 2012. Land of Strangers, Polity Press. v. 20, p. 1–8. [[doi:10.1080/1070289X.2012.732544|http://doi.org/10.1080/1070289X.2012.732544]]
** Amin, A. and O'Neill, M. (eds.), 2009. Thinking About Almost Everything, Profile Books
** Amin, A. (ed.), 2009. The Social Economy, Zed Books
** Amin, A. and Roberts, J. (eds.), 2008. Community, Economic Creativity, and Organization, Oxford University Press. 324pp. doi:10.1093/acprof:oso/9780199545490.001.0001
** Amin, A. and Thrift, N. (eds.), 2004. The Blackwell Cultural Economy Reader, Blackwell
** Amin, A. and Cohendet, P., 2004. Architectures of Knowledge, Oxford University Press. p. 1–194. doi:10.1093/acprof:oso/9780199253326.001.0001
** Amin, A., Massey, D.B. and Thrift, N.J., 2003. Decentering the Nation A Radical Approach to Regional Inequality, Compas. 45pp
** Amin, A., Cameron, A. and Hudson, R., 2002. Placing the Social Economy, Routledge. 147pp
** Amin, A. and Thrift, N., 2002. Cities: Re-imagining the Urban, Polity Press
** Amin, A., Massey, D.B. and Thrift, N.J., 2000. Cities for the Many Not the Few, Policy Press. 48pp
** Amin, A. (ed.), 1997. Beyond Market and Hierarchy Interactive Governance and Social Complexity, Edward Elgar Pub. 327pp
** Amin, A. (ed.), 1995. Post-Fordism A Reader, Wiley-Blackwell. 448pp
** Amin, A. (ed.), 1995. Behind the Myth of European Union Prospects for Cohesion, Routledge. 334pp
** Amin, A. and Thrift, N. (eds.), 1994. Globalisation, Institutions and Regional Development in Europe, Oxford University Press
** Amin, A. (ed.), 1991. Towards a New Europe? Structural Change in the European Economy, Edward Elgar Pub. 241pp
** Amin, A. and Goddard, J.B. (eds.), 1986. Technological Change, Industrial Restructuring and Regional Development, Allen & Unwin
== Engule ne nkungaana ==
Amin abadde mu nkungaana n'okukyala ng'omusomesa mu yunivasite eziwerako, omuli [[:en:University_of_Venice|Yunivasite y’e Venice]], [[:en:University_of_Naples|Yunivasite y’e Naples]], [[:en:University_of_Copenhagen|Yunivasite y’e Copenhagen]], [[:en:Erasmus_University_Rotterdam|Yunivasite ya Erasmus e Rotterdam]], [[:en:Columbia_University|Yunivasite ya Columbia]], [[:en:Federal_University_of_Minas_Gerais|Yunivasite ya Federal eya Minas Gerais]], [[:en:Queen_Mary_College,_London|Queen Mary College]], London, ne [[:en:University_of_Uppsala|Yunivasite y’e Uppsala]] . Abadde mu bifo ku lukiiko olukulu mu kunoonyereza [[:en:ESRC|olwa ESRC]], olukiiko oluwabuzi olwa [[:en:Joseph_Rowntree_Foundation|Joseph Rowntree Foundation]], Olukiiko lw’ekibiina kya [[:en:European_Association_of_Evolutionary_Political_Economy|Bulaaya ekikola ku by’enfuna by’ebyobufuzi eby’enkulaakulana]], pulogulaamu ya Pro-Futura eya [[:en:Swedish_Collegium_of_Advanced_Study|Swedish Collegium of Advanced Study]], olukiiko lw’ensimbi [[:en:European_Research_Council|olw’olukiiko lw’okunoonyereza olwa Bulaaya]], ne ku lukiiko olufuzi olwa Strategic Research Projects Board olwa [[:en:University_of_Padova|Yunivasite y’e Padova]] .
Afunye engule ez’enjawulo n’obwammemba mu bitongole eby’ekitiibwa nga:
* Life Corresponding member of the Italian Institute of Geographers
* Fellow [[:en:World_Academy_of_Art_and_Science|w’ettendekero lya World Academy of Art and Science]]
* [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]]'s Edward Heath Prize in 1998
* Omusomesa w'ettendekero lya [[:en:Academy_of_Learned_Societies_for_the_Social_Sciences|Academy of Learned Societies for the Social Sciences]]<ref>{{cite web |title=Indexe6bf.HTML?fuse=academicians%CE%B1=all |url=http://www.the-academy.org.uk/indexe6bf.html?fuse%3Dacademicians%CE%B1%3Dall |url-status=dead |archiveurl=https://archive.today/20110720084424/http://www.the-academy.org.uk/indexe6bf.html?fuse=academicians%CE%B1=all |archivedate=20 July 2011 |accessdate=31 August 2006}}</ref>
* Fellow [[:en:British_Academy|w'ettendekero lya Bungereza]] <ref>{{Cite web |title=Ash Amin – British Academy |url=http://www.britac.ac.uk/fellowship/elections/2007/amin.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20120729000022/http://www.britac.ac.uk/fellowship/elections/2007/amin.html |archive-date=2012-07-29 |access-date=11 March 2016 |website=Britac.ac.uk}}</ref>
Yalondebwa [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|okuba Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu 2014 New Year Honors olw'obuweereza eri social science., era nga 30 Ogwolubereberye 2015 yaweebwa Doctorate ey'ekitiibwa okuva mu Faculty of Social Sciences mu [[:en:Uppsala_University|Uppsala University]] . <ref>{{Cite web |title=Two new honorary doctors at Uppsala University's Faculty of Social Sciences – Uppsala University, Sweden |url=http://www.uu.se/en/research/grants-awards/article/?id=3824&area=2,6,12,16&typ=artikel&lang=en |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170705110717/http://www.uu.se/en/research/grants-awards/article/?id=3824&area=2,6,12,16&typ=artikel&lang=en |archive-date=5 July 2017 |access-date=2 February 2016 |website=Uu.se}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
i8vf79abvd8hk0ibi91ysfm35ll2ll6
60644
60424
2026-07-10T16:35:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60644
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ash Amin''', CBE , FBA , FAcSS (yazaalibwa 31 Ogwokkumi 1955) munnabyanjigiriza, [[:en:United_Kingdom|mungereza]] <ref>{{Cite web |title=15 Indian-origin men, women in Queen's New Year's Honours list |url=http://www.ndtv.com/india-news/15-indian-origin-men-women-in-queens-new-years-honours-list-546358 |access-date=11 March 2016 |publisher=Ndtv.com}}</ref> amanyiddwa olw’okuwandiika ku nkulaakulana y’ebibuga n’ebitundu, enkyukakyuka mu buwangwa ey’omulembe guno, ebyobufuzi ebigenda mu maaso, n’ebyenfuna ebyawamu. Akwata entebe mu 1931 mu [[:en:Department_of_Geography,_University_of_Cambridge|Department of Geography, Yunivasite y’e Cambridge]] . <ref>{{Cite web |date=20 October 2014 |title=Department of Geography, Cambridge " Ash Amin |url=http://www.geog.cam.ac.uk/people/amin/ |access-date=11 March 2016 |publisher=University of Cambridge}}</ref> Okuva mu Gwomwenda 2015 abadde mu kifo ky'omuwandiisi w'ensonga z'ebweru mu [[:en:British_Academy|ttendekero lya Bungereza]] .
== Obuto bwe ==
Amin yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda]] . <ref>{{Cite web |date=31 October 1955 |title=Prof Ash Amin, CBE Authorised Biography | Debrett's People of Today |url=http://www.debretts.com/people/biographies/browse/a/23354/Ash+AMIN.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131202231153/http://www.debretts.com/people/biographies/browse/a/23354/Ash%2BAMIN.aspx |archive-date=2 December 2013 |access-date=11 March 2016 |publisher=Debretts.com}}</ref> era n’abeera mu kitundu ky’e South Asia e Kenya okutuusa ku myaka 16, lwe yasenguka n’abafamire ye okusenga e Bungereza. Yamaliriza emisomo gye mu [[:en:Stratford_Grammar_School|Stratford Grammar School]] e London. Yatikkirwa diguli mu [[:en:University_of_Reading|yunivasite y’e Reading]] mu 1979 n’afuna diguli mu by’ensoma ye Yitale n’oluvannyuma n’afuna diguli eyookusatu mu geography okuva mu Reading mu 1986.
== Emirimu ==
Mukugu mu by’ettaka, ayagala nnyo ebitundu by’enkyukakyuka mu mbeera z’abantu, ebyobufuzi n’ebyenfuna eby’omulembe guno n’engeri gye bikwata ku bulamu, obwetwaze n’endagamuntu. Okunoonyereza kwe okusinga kwesigamye mu Bulaaya, naye kweyongera okussa essira ku bitundu ebitali bitongole mu nsi ezikyakula. Emulimu gye yagitandikira mu [[:en:Newcastle_University|Newcastle University]] mu 1982. Yali Research Fellow era Research Associate mu Center for Urban and Regional Development Studies era nga Musomesa ate oluvannyuma n’afuuka pulofeesa mu Department ya Geography. Mu 1995 yava mu Newcastle n'agenda mu [[:en:Durham_University|yunivasite ya Durham]], gye yali akulira Department ya geography era nga ye dayirekita omukulu eyatandikawo [[:en:Institute_of_Advanced_Study_(Durham)|ekitongole kya Institute of Advanced Study]] . Mu 2011 yalondebwa nga [[:en:Professor_of_Geography_(Cambridge)|Ssentebe wa Geography mu 1931]] mu [[:en:Department_of_Geography,_University_of_Cambridge|Yunivasite y’e Cambridge]] era n’afuuka pulofeesa Fellow wa [[:en:Christ's_College,_Cambridge|Christ’s College]] .
== Ebitabo ==
** Amin, A. and Thrift, N. 2016. ''Seeing Like a City''. Cambridge: Polity Press.
** Amin, A. and Thrift, N., 2013. Arts of the Political: New Openings for the Left, Duke University Press
** Amin, A., 2012. Land of Strangers, Polity Press. v. 20, p. 1–8. [[doi:10.1080/1070289X.2012.732544|http://doi.org/10.1080/1070289X.2012.732544]]
** Amin, A. and O'Neill, M. (eds.), 2009. Thinking About Almost Everything, Profile Books
** Amin, A. (ed.), 2009. The Social Economy, Zed Books
** Amin, A. and Roberts, J. (eds.), 2008. Community, Economic Creativity, and Organization, Oxford University Press. 324pp. doi:10.1093/acprof:oso/9780199545490.001.0001
** Amin, A. and Thrift, N. (eds.), 2004. The Blackwell Cultural Economy Reader, Blackwell
** Amin, A. and Cohendet, P., 2004. Architectures of Knowledge, Oxford University Press. p. 1–194. doi:10.1093/acprof:oso/9780199253326.001.0001
** Amin, A., Massey, D.B. and Thrift, N.J., 2003. Decentering the Nation A Radical Approach to Regional Inequality, Compas. 45pp
** Amin, A., Cameron, A. and Hudson, R., 2002. Placing the Social Economy, Routledge. 147pp
** Amin, A. and Thrift, N., 2002. Cities: Re-imagining the Urban, Polity Press
** Amin, A., Massey, D.B. and Thrift, N.J., 2000. Cities for the Many Not the Few, Policy Press. 48pp
** Amin, A. (ed.), 1997. Beyond Market and Hierarchy Interactive Governance and Social Complexity, Edward Elgar Pub. 327pp
** Amin, A. (ed.), 1995. Post-Fordism A Reader, Wiley-Blackwell. 448pp
** Amin, A. (ed.), 1995. Behind the Myth of European Union Prospects for Cohesion, Routledge. 334pp
** Amin, A. and Thrift, N. (eds.), 1994. Globalisation, Institutions and Regional Development in Europe, Oxford University Press
** Amin, A. (ed.), 1991. Towards a New Europe? Structural Change in the European Economy, Edward Elgar Pub. 241pp
** Amin, A. and Goddard, J.B. (eds.), 1986. Technological Change, Industrial Restructuring and Regional Development, Allen & Unwin
== Engule ne nkungaana ==
Amin abadde mu nkungaana n'okukyala ng'omusomesa mu yunivasite eziwerako, omuli [[:en:University_of_Venice|Yunivasite y’e Venice]], [[:en:University_of_Naples|Yunivasite y’e Naples]], [[:en:University_of_Copenhagen|Yunivasite y’e Copenhagen]], [[:en:Erasmus_University_Rotterdam|Yunivasite ya Erasmus e Rotterdam]], [[:en:Columbia_University|Yunivasite ya Columbia]], [[:en:Federal_University_of_Minas_Gerais|Yunivasite ya Federal eya Minas Gerais]], [[:en:Queen_Mary_College,_London|Queen Mary College]], London, ne [[:en:University_of_Uppsala|Yunivasite y’e Uppsala]] . Abadde mu bifo ku lukiiko olukulu mu kunoonyereza [[:en:ESRC|olwa ESRC]], olukiiko oluwabuzi olwa [[:en:Joseph_Rowntree_Foundation|Joseph Rowntree Foundation]], Olukiiko lw’ekibiina kya [[:en:European_Association_of_Evolutionary_Political_Economy|Bulaaya ekikola ku by’enfuna by’ebyobufuzi eby’enkulaakulana]], pulogulaamu ya Pro-Futura eya [[:en:Swedish_Collegium_of_Advanced_Study|Swedish Collegium of Advanced Study]], olukiiko lw’ensimbi [[:en:European_Research_Council|olw’olukiiko lw’okunoonyereza olwa Bulaaya]], ne ku lukiiko olufuzi olwa Strategic Research Projects Board olwa [[:en:University_of_Padova|Yunivasite y’e Padova]] .
Afunye engule ez’enjawulo n’obwammemba mu bitongole eby’ekitiibwa nga:
* Life Corresponding member of the Italian Institute of Geographers
* Fellow [[:en:World_Academy_of_Art_and_Science|w’ettendekero lya World Academy of Art and Science]]
* [[:en:Royal_Geographical_Society|Royal Geographical Society]]'s Edward Heath Prize in 1998
* Omusomesa w'ettendekero lya [[:en:Academy_of_Learned_Societies_for_the_Social_Sciences|Academy of Learned Societies for the Social Sciences]]<ref>{{cite web |title=Indexe6bf.HTML?fuse=academicians%CE%B1=all |url=http://www.the-academy.org.uk/indexe6bf.html?fuse%3Dacademicians%CE%B1%3Dall |url-status=dead |archiveurl=https://archive.today/20110720084424/http://www.the-academy.org.uk/indexe6bf.html?fuse=academicians%CE%B1=all |archivedate=20 July 2011 |accessdate=31 August 2006}}</ref>
* Fellow [[:en:British_Academy|w'ettendekero lya Bungereza]] <ref>{{Cite web |title=Ash Amin – British Academy |url=http://www.britac.ac.uk/fellowship/elections/2007/amin.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20120729000022/http://www.britac.ac.uk/fellowship/elections/2007/amin.html |archive-date=2012-07-29 |access-date=11 March 2016 |website=Britac.ac.uk}}</ref>
Yalondebwa [[:en:Commander_of_the_Order_of_the_British_Empire|okuba Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu 2014 New Year Honors olw'obuweereza eri social science., era nga 30 Ogwolubereberye 2015 yaweebwa Doctorate ey'ekitiibwa okuva mu Faculty of Social Sciences mu [[:en:Uppsala_University|Uppsala University]] . <ref>{{Cite web |title=Two new honorary doctors at Uppsala University's Faculty of Social Sciences – Uppsala University, Sweden |url=http://www.uu.se/en/research/grants-awards/article/?id=3824&area=2,6,12,16&typ=artikel&lang=en |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170705110717/http://www.uu.se/en/research/grants-awards/article/?id=3824&area=2,6,12,16&typ=artikel&lang=en |archive-date=5 July 2017 |access-date=2 February 2016 |website=Uu.se}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
9e99txx70zbo4qqkf0zb1enxmymlmwe
Emmanuel Amey Ojara, omusajja omulala
0
13219
60335
49157
2026-07-10T16:14:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60335
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Amey Ojara''' (10 Ogwokubiri 1944 – 26 Ogwomusanvu 1987) yali [[:en:Medical_doctor|musawo]], [[:en:Surgeon|omusawo alongoosa]], era [[:en:Oncologist|musawo wa kkansa]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bw'Afrika]] . Mu kiseera we yafiira, yali [[:en:Senior_lecturer|musomesa omukulu]] mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], essomero ly'Abasawo.
== Ensibuko ==
Ojara yazaalibwa Simeon Oyoo ne Yudia Akidi Oyoo ku kyalo Layibi, mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y’e Gulu]], nga 6 kilometres (3.7 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwobugwanjuba bwe kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], <ref>{{Cite web |title=Travel Distance Between Gulu And Layibi With Ma |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Layibi%20Primary%20School%2C%20Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJJyrED1ymcRcRBg7Yw9Hzbs4&dt2=ChIJ7z-UdZGocRcRPDEgIhX1Gj |access-date=18 March 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu ky’obukiikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=UBOS |date=27 August 2014 |title=The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants |url=http://citypopulation.de/Uganda-Cities.html |access-date=18 March 2015 |publisher=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS)}}</ref>
== Okusoma ==
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, yayingira Gulu Junior School era mu 1960, n’akyusibwa n’agenda mu Samuel Baker Secondary School. <ref>{{Cite web |last=Lucima |first=Otim |date=25 June 2012 |title="By The Stream Stands A School," Sir Sam Baker |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/-/1370466/1434616/-/u2yfmaz/-/index.html |access-date=18 March 2015}}</ref> Yamaliriza emisomo gye egya O-Level ne A-Level ku ssomero lino, n'atikkirwa mu 1965. Mu 1966, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], essomero ly'obusawo erisinga obukadde mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Senkaaba |first=Stephen |date=25 August 2009 |title=Makerere University Medical School Becomes A College |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141226161631/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |archive-date=26 December 2014 |access-date=18 March 2015 |df=dmy}}</ref> Mu 1971, yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma lw’omwaka gumu ng’atendekebwa n’omwaka omulala ng’akola ng'omusawo, yakkirizibwa mu pulogulaamu ya Master of Medicine eya diguli eyookubiri, enkolagana wakati wa yunivasite y’e Makerere [[:en:Mulago_Hospital|n’eddwaliro ly’eggwanga erya Mulago National Referral Hospital]] . <ref>{{Cite web |last=Masikye Namoah |first=Alfred |title=The Academic Registrar of Makerere University Invites Applications for Admission to Graduate Programmes for the 2013/2014 Academic Year |url=http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402123707/http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Mu 1976, yaweebwa diguli ya [[:en:MMed|Master of Medicine mu kulongoosa]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emirimu ==
[[File:Dr._Emmanuel_Amey_Ojara's_Award_for_Cancer_Research.jpg|thumb|Omudaali gw’ekikomo ogwawandiikibwako ‘1978 - EA OJARA’ ogwaweebwa Dr. Emmanuel Amey Ojara ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu buvanjuba bwa Afrika - ASEA, nga basiima enkulaakulana y’okunoonyereza kwe ku bikwata ku ddagala lya kookolo. (ASEA yatandikibwawo mu 1950 era n’ekoma mu 2007 bwe yeegatta mu College of Surgeons of East, Central and Southern Africas - COSECSA ).]]
Oluvannyuma lwa diguli ye esooka, yakola nga omutendeke mu ddwaaliro e Mulago okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. Oluvannyuma yakola nga omusawo mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], ng'akolera mu [[:en:Butabika_Hospital|ddwaaliro e Butabika]] <ref>{{Cite web |title=About Us |url=https://www.butabikahospital.go.ug/about-us}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1973. Mu 1973, bwe yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine in Surgery, Yunivasite y’e Makerere yamulonda ng'[[:en:Lecturer|'omusomesa]] omuyambi, . ekifo kye yalimu okutuusa lwe yatikkirwa mu 1976, lwe yakuzibwa n’afuuka omusomesa.
Mu 1977, ku ntikko y'obukambwe bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Ojara ne famire ye baddukira mu muliraano e Kenya. Yalondebwa okuba omusomesa mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi School of Medicine]] n’akulira ebyenjigiriza mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], eddwaaliro erisomesa ery'essomero ly’obusawo. Mu kiseera we yafiira, yali akuziddwa n’afuulibwa omusomesa omukulu mu ssomero ly’obusawo era yali atandise okunoonyereza ku ngeri y’okuwonya kookolo. Okunoonyereza kwe kwali kwesigamye ku [[:en:Intestinal_cancer|kookolo w'ekyenda]] .
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu 1968, bwe yali mu mwaka gwe ogwokusatu mu ssomero ly’obusawo, yawasa Agnes Waithera eyali omuyizi wa [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] e Makerere. Bombi, baali bazadde b’abaana basatu ab’obulenzi n’omuwala omu (Patrick Otim, John Ojara, Michael Oyoo ne Stellah Adoch). Yali mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] <ref>{{Cite web |title=UPC ..::{{!}}::.. Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/ |access-date=2024-02-22 |website=www.upcparty.net}}</ref> era nga ye ssentebe w'ekibiina kya UPC Kenya Chapter. Ojara yafiira mu [[:en:Nairobi_Hospital|ddwaaliro lya Nairobi Hospital]], <ref>{{Cite web |title=The Nairobi Hospital |url=https://thenairobihosp.org/ |access-date=2024-02-22 |website=thenairobihosp.org}}</ref> eddwaliro ely'obwannanyini mu Nairobi, oluvannyuma lw'ebitundu [[:en:Organ_(anatomy)|by'omubiri]] ebiwerako okulemererwa ekyavaamu oku [[:en:Cardiac_arrest|kusiba omutima]] . Yalina emyaka 43 egy’obukulu.
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
qlc58mgj5pm6x15py0b8rpbvyohjxb5
60544
60335
2026-07-10T16:34:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60544
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Amey Ojara''' (10 Ogwokubiri 1944 – 26 Ogwomusanvu 1987) yali [[:en:Medical_doctor|musawo]], [[:en:Surgeon|omusawo alongoosa]], era [[:en:Oncologist|musawo wa kkansa]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bw'Afrika]] . Mu kiseera we yafiira, yali [[:en:Senior_lecturer|musomesa omukulu]] mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], essomero ly'Abasawo.
== Ensibuko ==
Ojara yazaalibwa Simeon Oyoo ne Yudia Akidi Oyoo ku kyalo Layibi, mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y’e Gulu]], nga 6 kilometres (3.7 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwobugwanjuba bwe kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], <ref>{{Cite web |title=Travel Distance Between Gulu And Layibi With Ma |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Layibi%20Primary%20School%2C%20Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJJyrED1ymcRcRBg7Yw9Hzbs4&dt2=ChIJ7z-UdZGocRcRPDEgIhX1Gj |access-date=18 March 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu ky’obukiikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=UBOS |date=27 August 2014 |title=The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants |url=http://citypopulation.de/Uganda-Cities.html |access-date=18 March 2015 |publisher=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS)}}</ref>
== Okusoma ==
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, yayingira Gulu Junior School era mu 1960, n’akyusibwa n’agenda mu Samuel Baker Secondary School. <ref>{{Cite web |last=Lucima |first=Otim |date=25 June 2012 |title="By The Stream Stands A School," Sir Sam Baker |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/-/1370466/1434616/-/u2yfmaz/-/index.html |access-date=18 March 2015}}</ref> Yamaliriza emisomo gye egya O-Level ne A-Level ku ssomero lino, n'atikkirwa mu 1965. Mu 1966, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], essomero ly'obusawo erisinga obukadde mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Senkaaba |first=Stephen |date=25 August 2009 |title=Makerere University Medical School Becomes A College |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141226161631/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |archive-date=26 December 2014 |access-date=18 March 2015 |df=dmy}}</ref> Mu 1971, yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma lw’omwaka gumu ng’atendekebwa n’omwaka omulala ng’akola ng'omusawo, yakkirizibwa mu pulogulaamu ya Master of Medicine eya diguli eyookubiri, enkolagana wakati wa yunivasite y’e Makerere [[:en:Mulago_Hospital|n’eddwaliro ly’eggwanga erya Mulago National Referral Hospital]] . <ref>{{Cite web |last=Masikye Namoah |first=Alfred |title=The Academic Registrar of Makerere University Invites Applications for Admission to Graduate Programmes for the 2013/2014 Academic Year |url=http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402123707/http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Mu 1976, yaweebwa diguli ya [[:en:MMed|Master of Medicine mu kulongoosa]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emirimu ==
[[File:Dr._Emmanuel_Amey_Ojara's_Award_for_Cancer_Research.jpg|thumb|Omudaali gw’ekikomo ogwawandiikibwako ‘1978 - EA OJARA’ ogwaweebwa Dr. Emmanuel Amey Ojara ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu buvanjuba bwa Afrika - ASEA, nga basiima enkulaakulana y’okunoonyereza kwe ku bikwata ku ddagala lya kookolo. (ASEA yatandikibwawo mu 1950 era n’ekoma mu 2007 bwe yeegatta mu College of Surgeons of East, Central and Southern Africas - COSECSA ).]]
Oluvannyuma lwa diguli ye esooka, yakola nga omutendeke mu ddwaaliro e Mulago okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. Oluvannyuma yakola nga omusawo mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], ng'akolera mu [[:en:Butabika_Hospital|ddwaaliro e Butabika]] <ref>{{Cite web |title=About Us |url=https://www.butabikahospital.go.ug/about-us}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1973. Mu 1973, bwe yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine in Surgery, Yunivasite y’e Makerere yamulonda ng'[[:en:Lecturer|'omusomesa]] omuyambi, . ekifo kye yalimu okutuusa lwe yatikkirwa mu 1976, lwe yakuzibwa n’afuuka omusomesa.
Mu 1977, ku ntikko y'obukambwe bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Ojara ne famire ye baddukira mu muliraano e Kenya. Yalondebwa okuba omusomesa mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi School of Medicine]] n’akulira ebyenjigiriza mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], eddwaaliro erisomesa ery'essomero ly’obusawo. Mu kiseera we yafiira, yali akuziddwa n’afuulibwa omusomesa omukulu mu ssomero ly’obusawo era yali atandise okunoonyereza ku ngeri y’okuwonya kookolo. Okunoonyereza kwe kwali kwesigamye ku [[:en:Intestinal_cancer|kookolo w'ekyenda]] .
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu 1968, bwe yali mu mwaka gwe ogwokusatu mu ssomero ly’obusawo, yawasa Agnes Waithera eyali omuyizi wa [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] e Makerere. Bombi, baali bazadde b’abaana basatu ab’obulenzi n’omuwala omu (Patrick Otim, John Ojara, Michael Oyoo ne Stellah Adoch). Yali mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] <ref>{{Cite web |title=UPC ..::{{!}}::.. Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/ |access-date=2024-02-22 |website=www.upcparty.net}}</ref> era nga ye ssentebe w'ekibiina kya UPC Kenya Chapter. Ojara yafiira mu [[:en:Nairobi_Hospital|ddwaaliro lya Nairobi Hospital]], <ref>{{Cite web |title=The Nairobi Hospital |url=https://thenairobihosp.org/ |access-date=2024-02-22 |website=thenairobihosp.org}}</ref> eddwaliro ely'obwannanyini mu Nairobi, oluvannyuma lw'ebitundu [[:en:Organ_(anatomy)|by'omubiri]] ebiwerako okulemererwa ekyavaamu oku [[:en:Cardiac_arrest|kusiba omutima]] . Yalina emyaka 43 egy’obukulu.
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
azxrmtqq9dpzb2p3a9ym4ow5a9p0e33
Emmanuel Amey Ojara,
0
13220
60333
49160
2026-07-10T16:14:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60333
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Emmanuel Amey Ojara''' (10 Ogwokubiri 1944 – 26 Ogwomusanvu 1987) yali [[:en:Medical_doctor|musawo]], [[:en:Surgeon|omusawo alongoosa]], era [[:en:Oncologist|musawo wa kkansa]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bw'Afrika]] . Mu kiseera we yafiira, yali [[:en:Senior_lecturer|musomesa omukulu]] mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], essomero ly'Abasawo.
== Ensibuko ==
Ojara yazaalibwa Simeon Oyoo ne Yudia Akidi Oyoo ku kyalo Layibi, mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y’e Gulu]], nga 6 kilometres (3.7 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwobugwanjuba bwe kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], <ref>{{Cite web |title=Travel Distance Between Gulu And Layibi With Ma |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Layibi%20Primary%20School%2C%20Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJJyrED1ymcRcRBg7Yw9Hzbs4&dt2=ChIJ7z-UdZGocRcRPDEgIhX1Gj |access-date=18 March 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu ky’obukiikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=UBOS |date=27 August 2014 |title=The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants |url=http://citypopulation.de/Uganda-Cities.html |access-date=18 March 2015 |publisher=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS)}}</ref>
== Okusoma ==
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, yayingira Gulu Junior School era mu 1960, n’akyusibwa n’agenda mu Samuel Baker Secondary School. <ref>{{Cite web |last=Lucima |first=Otim |date=25 June 2012 |title="By The Stream Stands A School," Sir Sam Baker |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/-/1370466/1434616/-/u2yfmaz/-/index.html |access-date=18 March 2015}}</ref> Yamaliriza emisomo gye egya O-Level ne A-Level ku ssomero lino, n'atikkirwa mu 1965. Mu 1966, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], essomero ly'obusawo erisinga obukadde mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Senkaaba |first=Stephen |date=25 August 2009 |title=Makerere University Medical School Becomes A College |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141226161631/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |archive-date=26 December 2014 |access-date=18 March 2015 |df=dmy}}</ref> Mu 1971, yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma lw’omwaka gumu ng’atendekebwa n’omwaka omulala ng’akola ng'omusawo, yakkirizibwa mu pulogulaamu ya Master of Medicine eya diguli eyookubiri, enkolagana wakati wa yunivasite y’e Makerere [[:en:Mulago_Hospital|n’eddwaliro ly’eggwanga erya Mulago National Referral Hospital]] . <ref>{{Cite web |last=Masikye Namoah |first=Alfred |title=The Academic Registrar of Makerere University Invites Applications for Admission to Graduate Programmes for the 2013/2014 Academic Year |url=http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402123707/http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Mu 1976, yaweebwa diguli ya [[:en:MMed|Master of Medicine mu kulongoosa]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emirimu ==
[[File:Dr._Emmanuel_Amey_Ojara's_Award_for_Cancer_Research.jpg|thumb|Omudaali gw’ekikomo ogwawandiikibwako ‘1978 - EA OJARA’ ogwaweebwa Dr. Emmanuel Amey Ojara ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu buvanjuba bwa Afrika - ASEA, nga basiima enkulaakulana y’okunoonyereza kwe ku bikwata ku ddagala lya kookolo. (ASEA yatandikibwawo mu 1950 era n’ekoma mu 2007 bwe yeegatta mu College of Surgeons of East, Central and Southern Africas - COSECSA ).]]
Oluvannyuma lwa diguli ye esooka, yakola nga omutendeke mu ddwaaliro e Mulago okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. Oluvannyuma yakola nga omusawo mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], ng'akolera mu [[:en:Butabika_Hospital|ddwaaliro e Butabika]] <ref>{{Cite web |title=About Us |url=https://www.butabikahospital.go.ug/about-us}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1973. Mu 1973, bwe yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine in Surgery, Yunivasite y’e Makerere yamulonda ng'[[:en:Lecturer|'omusomesa]] omuyambi, . ekifo kye yalimu okutuusa lwe yatikkirwa mu 1976, lwe yakuzibwa n’afuuka omusomesa.
Mu 1977, ku ntikko y'obukambwe bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Ojara ne famire ye baddukira mu muliraano e Kenya. Yalondebwa okuba omusomesa mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi School of Medicine]] n’akulira ebyenjigiriza mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], eddwaaliro erisomesa ery'essomero ly’obusawo. Mu kiseera we yafiira, yali akuziddwa n’afuulibwa omusomesa omukulu mu ssomero ly’obusawo era yali atandise okunoonyereza ku ngeri y’okuwonya kookolo. Okunoonyereza kwe kwali kwesigamye ku [[:en:Intestinal_cancer|kookolo w'ekyenda]] .
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu 1968, bwe yali mu mwaka gwe ogwokusatu mu ssomero ly’obusawo, yawasa Agnes Waithera eyali omuyizi wa [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] e Makerere. Bombi, baali bazadde b’abaana basatu ab’obulenzi n’omuwala omu (Patrick Otim, John Ojara, Michael Oyoo ne Stellah Adoch). Yali mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] <ref>{{Cite web |title=UPC ..::{{!}}::.. Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/ |access-date=2024-02-22 |website=www.upcparty.net}}</ref> era nga ye ssentebe w'ekibiina kya UPC Kenya Chapter. Ojara yafiira mu [[:en:Nairobi_Hospital|ddwaaliro lya Nairobi Hospital]], <ref>{{Cite web |title=The Nairobi Hospital |url=https://thenairobihosp.org/ |access-date=2024-02-22 |website=thenairobihosp.org}}</ref> eddwaliro ely'obwannanyini mu Nairobi, oluvannyuma lw'ebitundu [[:en:Organ_(anatomy)|by'omubiri]] ebiwerako okulemererwa ekyavaamu oku [[:en:Cardiac_arrest|kusiba omutima]] . Yalina emyaka 43 egy’obukulu.
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
dosmk79edhybkh1wzz5imgbyqxmke1j
60525
60333
2026-07-10T16:33:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60525
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Emmanuel Amey Ojara''' (10 Ogwokubiri 1944 – 26 Ogwomusanvu 1987) yali [[:en:Medical_doctor|musawo]], [[:en:Surgeon|omusawo alongoosa]], era [[:en:Oncologist|musawo wa kkansa]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bw'Afrika]] . Mu kiseera we yafiira, yali [[:en:Senior_lecturer|musomesa omukulu]] mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], essomero ly'Abasawo.
== Ensibuko ==
Ojara yazaalibwa Simeon Oyoo ne Yudia Akidi Oyoo ku kyalo Layibi, mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y’e Gulu]], nga 6 kilometres (3.7 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwobugwanjuba bwe kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], <ref>{{Cite web |title=Travel Distance Between Gulu And Layibi With Ma |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Layibi%20Primary%20School%2C%20Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJJyrED1ymcRcRBg7Yw9Hzbs4&dt2=ChIJ7z-UdZGocRcRPDEgIhX1Gj |access-date=18 March 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu ky’obukiikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=UBOS |date=27 August 2014 |title=The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants |url=http://citypopulation.de/Uganda-Cities.html |access-date=18 March 2015 |publisher=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS)}}</ref>
== Okusoma ==
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, yayingira Gulu Junior School era mu 1960, n’akyusibwa n’agenda mu Samuel Baker Secondary School. <ref>{{Cite web |last=Lucima |first=Otim |date=25 June 2012 |title="By The Stream Stands A School," Sir Sam Baker |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/-/1370466/1434616/-/u2yfmaz/-/index.html |access-date=18 March 2015}}</ref> Yamaliriza emisomo gye egya O-Level ne A-Level ku ssomero lino, n'atikkirwa mu 1965. Mu 1966, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], essomero ly'obusawo erisinga obukadde mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Senkaaba |first=Stephen |date=25 August 2009 |title=Makerere University Medical School Becomes A College |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141226161631/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |archive-date=26 December 2014 |access-date=18 March 2015 |df=dmy}}</ref> Mu 1971, yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma lw’omwaka gumu ng’atendekebwa n’omwaka omulala ng’akola ng'omusawo, yakkirizibwa mu pulogulaamu ya Master of Medicine eya diguli eyookubiri, enkolagana wakati wa yunivasite y’e Makerere [[:en:Mulago_Hospital|n’eddwaliro ly’eggwanga erya Mulago National Referral Hospital]] . <ref>{{Cite web |last=Masikye Namoah |first=Alfred |title=The Academic Registrar of Makerere University Invites Applications for Admission to Graduate Programmes for the 2013/2014 Academic Year |url=http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402123707/http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Mu 1976, yaweebwa diguli ya [[:en:MMed|Master of Medicine mu kulongoosa]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emirimu ==
[[File:Dr._Emmanuel_Amey_Ojara's_Award_for_Cancer_Research.jpg|thumb|Omudaali gw’ekikomo ogwawandiikibwako ‘1978 - EA OJARA’ ogwaweebwa Dr. Emmanuel Amey Ojara ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu buvanjuba bwa Afrika - ASEA, nga basiima enkulaakulana y’okunoonyereza kwe ku bikwata ku ddagala lya kookolo. (ASEA yatandikibwawo mu 1950 era n’ekoma mu 2007 bwe yeegatta mu College of Surgeons of East, Central and Southern Africas - COSECSA ).]]
Oluvannyuma lwa diguli ye esooka, yakola nga omutendeke mu ddwaaliro e Mulago okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. Oluvannyuma yakola nga omusawo mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], ng'akolera mu [[:en:Butabika_Hospital|ddwaaliro e Butabika]] <ref>{{Cite web |title=About Us |url=https://www.butabikahospital.go.ug/about-us}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1973. Mu 1973, bwe yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine in Surgery, Yunivasite y’e Makerere yamulonda ng'[[:en:Lecturer|'omusomesa]] omuyambi, . ekifo kye yalimu okutuusa lwe yatikkirwa mu 1976, lwe yakuzibwa n’afuuka omusomesa.
Mu 1977, ku ntikko y'obukambwe bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Ojara ne famire ye baddukira mu muliraano e Kenya. Yalondebwa okuba omusomesa mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi School of Medicine]] n’akulira ebyenjigiriza mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], eddwaaliro erisomesa ery'essomero ly’obusawo. Mu kiseera we yafiira, yali akuziddwa n’afuulibwa omusomesa omukulu mu ssomero ly’obusawo era yali atandise okunoonyereza ku ngeri y’okuwonya kookolo. Okunoonyereza kwe kwali kwesigamye ku [[:en:Intestinal_cancer|kookolo w'ekyenda]] .
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu 1968, bwe yali mu mwaka gwe ogwokusatu mu ssomero ly’obusawo, yawasa Agnes Waithera eyali omuyizi wa [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] e Makerere. Bombi, baali bazadde b’abaana basatu ab’obulenzi n’omuwala omu (Patrick Otim, John Ojara, Michael Oyoo ne Stellah Adoch). Yali mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] <ref>{{Cite web |title=UPC ..::{{!}}::.. Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/ |access-date=2024-02-22 |website=www.upcparty.net}}</ref> era nga ye ssentebe w'ekibiina kya UPC Kenya Chapter. Ojara yafiira mu [[:en:Nairobi_Hospital|ddwaaliro lya Nairobi Hospital]], <ref>{{Cite web |title=The Nairobi Hospital |url=https://thenairobihosp.org/ |access-date=2024-02-22 |website=thenairobihosp.org}}</ref> eddwaliro ely'obwannanyini mu Nairobi, oluvannyuma lw'ebitundu [[:en:Organ_(anatomy)|by'omubiri]] ebiwerako okulemererwa ekyavaamu oku [[:en:Cardiac_arrest|kusiba omutima]] . Yalina emyaka 43 egy’obukulu.
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
rew4ij7ecerdfh6qf2z839xz2fe6rzf
Les Ebdon
0
13231
60422
52009
2026-07-10T16:14:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60422
wikitext
text/x-wiki
'''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order of the British Empire|CBE]] [[:en:Deputy Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton, London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University of Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira [[:en:OFFA|Office for Fair Access]]).
== Okusoma kwe ==
Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The Hemel Hempstead School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor of Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial College London|Imperial College London]].
== Emirimu gye ==
=== By'eyasookerako ===
Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield City Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University of Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development).
Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako.
=== Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu ===
Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De Montfort University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University of Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref>
=== Dayirekita wa Fair Access to Higher Education ===
Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access |archive-date=28 January 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170128025311/https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |url-status=dead }}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary of State for Business, Innovation and Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa [[:en:OFFA|Office for Fair Access.]]
=== million+ think tank ===
Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu [[:en:Think tank|think tank]] ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref>
{{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref>
=== Okulondebwa okulala ===
Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi.
Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department for Environment, Food and Rural Affairs|DEFRA]]. Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry.
Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups.
== Okusiimibwa ==
Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander of the Order of the British Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018 Birthday Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref>
Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref>
Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref>
Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.beds.ac.uk/aboutus/vcprofile Profile] ku mukutu gwa University of Bedfordshire
* [https://web.archive.org/web/20100309032203/http://www.millionplus.ac.uk/LesEbdon/index Profile] ku mukutu gwa millionplus.ac.uk
* [https://publications.parliament.uk/pa/cm201012/cmselect/cmbis/1811/181105.htm Professor Ebdon: Ebikwata ku bulamu bw’okusoma]
{{S-start}}
{{s-aca}}
{{S-bef|before=[[Dai John (academic)|Dai John]]}}
{{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Luton|years=2003–2006}}
{{S-aft|after=position abolished}}
{{S-bef|before=new position}}
{{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Bedfordshire|years=2006–2012}}
{{S-aft|after=[[Bill Rammell]]}}
{{S-end}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
tedkkv4fhibjm75kl43e071rpi5f50y
60670
60422
2026-07-10T16:35:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60670
wikitext
text/x-wiki
'''Leslie Colin Ebdon''' [[:en:Order of the British Empire|CBE]] [[:en:Deputy Lieutenant|DL]] (yazaalibwa 26 Ogwoluberyeberye 1947 mu [[:en:Edmonton, London|Edmonton]], London) yaliko omumyuka wa Cansala wa [[:en:University of Bedfordshire|Yunivasite y’e Bedfordshire]] era Dayirekita wa Fair Access to Higher Education (akulira [[:en:OFFA|Office for Fair Access]]).
== Okusoma kwe ==
Ebdon yasomera ku Hemel Hempstead Grammar School (yafuuka [[:en:The Hemel Hempstead School|The Hemel Hempstead School]] mu 1970). Ebdon yagenda mu maaso n'afuna diguli ze zombi eza [[:en:Bachelor of Science|BSc]] mu [[Ebyobuziba|Chemistry]] mu 1968 ne PhD mu 1971 mu [[:en:Imperial College London|Imperial College London]].
== Emirimu gye ==
=== By'eyasookerako ===
Oluvannyuma lw’okusomesa ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]] okuva mu 1971–3 ne [[:en:Sheffield City Polytechnic|Sheffield City Polytechnic]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1980, yeegatta ku Yunivasite kati eyitibwa [[:en:University of Plymouth|University of Plymouth]] mu 1981 ng’omusomesa mu Analytical Chemistry. Mu 1989 yakuzibwa n’afuulibwa akulira ekitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi era okukkakkana ng’asituddwa n’afuulibwa omumyuka wa Cansala (Academic Development).
Okunoonyereza kwa Ebdon kuli mu environmental analytical chemistry era emirimu gye egy’enjawulo mu kumanyisa ku nneeyisa n’obukulu bw’ebintu ebitwetolodde mu butonde kiviiriddeko okufulumya ebitabo ebisukka mu 250 n’okuweebwa engule eziwerako.
=== Omumyuka wa Cansala era akulira emirimu ===
Ebdon yalondebwa okuba omumyuka wa Cansala era Chief executive wa University of Luton mu Gwomwenda 2003. Olw’okugatta Yunivasite n’ettabi lya Bedford erya [[:en:De Montfort University|De Montfort University]] mu Gwomunaana 2006, yafuuka Vice-Chancellor wa Yunivasite empya eya [[:en:University of Bedfordshire|Bedfordshire]]. Yasikirwa [[:en:Bill Rammell|Bill Rammell]] ku bwa Vice-Chancellor nga 1 Ogwomwenda 2012, n’amaliriza emirimu gy'okubeera Dayirekita wa Fair Access to Higher Education.<ref name="VCRammell">{{Cite web |date=31 August 2012 |title=New Vice Chancellor starts at Bedfordshire |url=http://www.beds.ac.uk/news/2012/august/new-vice-chancellor-starts-at-bedfordshire |access-date=6 September 2012 |publisher=University of Bedfordshire}}</ref>
=== Dayirekita wa Fair Access to Higher Education ===
Nga 20 Ogwokubiri 2012 Ebdon yalondebwa nga Dayirekita wa Fair Access to Higher Education, omulungamya w’okufuna ebyenjigiriza ebya waggulu mu bwenkanya mu Bungereza,<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=Professor Les Ebdon appointed next Director of Fair Access to Higher Education |url=https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |access-date=18 January 2016 |publisher=Office for Fair Access |archive-date=28 January 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170128025311/https://www.offa.org.uk/press-releases/professor-les-ebdon-appointed-director-of-fair-access-to-higher-education/ |url-status=dead }}</ref> wadde nga emikutu gy’amawulire gyamuvumirira<ref>{{Cite web |date=10 February 2012 |title=There's no place for dreaming spires in Professor Les Ebdon's world |url=https://www.telegraph.co.uk/education/universityeducation/9074406/Theres-no-place-for-dreamingspires-in-Professor-Les-Ebdons-world.html |access-date=23 February 2012 |website=The Telegraph}}</ref> era okusunsulwa kwe kwagaanibwa akakiiko akasunsula aka Commons akaweebwa omulimu gw’okwekenneenya ekiteeso kino.<ref>{{Cite web |date=8 February 2012 |title=Vince Cable in stand off with MPs over Offa boss |url=https://www.bbc.co.uk/news/education-16946484 |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref> Dayirekita wa Fair Access yali alondebwa mu mateeka [[:en:Secretary of State for Business, Innovation and Skills|Secretary of State for Business, Innovation and Skills]], era ng'awagirwa [[:en:OFFA|Office for Fair Access.]]
=== million+ think tank ===
Mu Gwomunaana 2009, Ebdon, ng’ayita mu [[:en:Think tank|think tank]] ekya ‘ [[:en:Million+|million+]] ’, yakola ekiteeso ekyalimu okusika omuguwa nti amatendekero gagaziye obubonero okusobozesa abayizi abaavu abatasobola kufuna bubonero bulungi mu bigezo mu kaweefube w'okulaba tewali muntu alekeddwa wabweru.<ref>
{{Cite web |date=9 August 2009 |title=Poorer student grade plan backed |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/education/8192234.stm |access-date=23 February 2012 |website=BBC News}}</ref>
=== Okulondebwa okulala ===
Ebdon mmemba ku kakiiko akawabula ku bipimo aka DTI era Ssentebe w’akakiiko akatono, era mmemba w’ekibiina ekikola ku kugaba ebbaluwa za DGXII mu mukago gwa Bulaaya, ekimanyiddwa naddala olw’obukugu bwe ku bintu ebikakasibwa ku butonde bw’ensi.
Ebdon mmemba ku lukiiko oluwabula ku Central Science Laboratory eya [[:en:Department for Environment, Food and Rural Affairs|DEFRA]]. Mu kiseera kino ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Chemistry World Editorial Board era mmemba ku lukiiko olufulumya ebitabo mu kibiina kya Royal Society of Chemistry.
Ebdon mmemba w’ettendekero lya Structure and Bonding College erya [[:en:EPSRC|EPSRC]] era abadde ssentebe w’obukiiko bwa EPSRC obw’enjawulo era yaweereza ku bukiiko bungi obwa Royal Society of Chemistry, National Environmental Research Committees, Ministry of Agriculture Fisheries and Food and DTI Review Groups.
== Okusiimibwa ==
Ebdon yalondebwa okubeera [[:en:Commander of the Order of the British Empire|Commander of the Order of the British Empire]] (CBE) mu mpaka z’omwaka omuggya eza 2009. Yaweebwa ekitiibwa kya knight mu mpaka za [[:en:2018 Birthday Honours|Birthday Honors eza 2018]] ng’asiima obuweereza bwe yakola mu matendekero aga waggulu n’okutumbula abantu.<ref>{{Cite web |date=2018-06-08 |title=Queen’s Birthday Honours 2018: knighthood for Les Ebdon |url=https://www.timeshighereducation.com/news/queens-birthday-honours-2018-knighthood-les-ebdon |access-date=2023-04-15 |website=Times Higher Education (THE) |language=en}}</ref>
Ebdon yalondebwa ng'omu ku bantu 500 abasinga amaanyi mu Bungereza okuva mu [[:en:Debrett's|Debrett's]] mu 2013.<ref>{{Cite web |title=Debrett's 500: Prof Les Ebdon, CBE |url=http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201043935/http://www.debretts.com/people/debretts-500/education/prof-les-ebdon-cbe |archive-date=1 February 2015 |access-date=18 January 2016 |website=Debrett's |publisher=Debrett's |df=dmy-all}}</ref>
Mu 1995, ekibiina ekigatta eddagala eriyitibwa American Microchemical Society kyamuwa omudaali gwa Benedetti-Pichler olw’okukola ennyo mu microchemistry.<ref>{{Cite web |title=Past Recipients of the A.A. Benedetti-Pichler Award |url=http://www.microchem.org/Nom2011.html#Past |access-date=23 February 2012 |publisher=American Microchemical Society}}</ref>
Mu 1986, Ebdon yali musomesa ku Royal Society of Chemistry, Analytical division, era oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yaweebwa omudaali gwa SAC ogwa ffeeza ogw’omulundi ogwa 13<ref>{{Cite web |title=SAC Silver Medal |url=http://www.rsc.org/ScienceAndTechnology/Awards/Archive/SACSilver/index.asp |access-date=23 February 2012 |publisher=Royal Society of Chemistry}}</ref> okuva mu Royal Society of Chemistry.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.beds.ac.uk/aboutus/vcprofile Profile] ku mukutu gwa University of Bedfordshire
* [https://web.archive.org/web/20100309032203/http://www.millionplus.ac.uk/LesEbdon/index Profile] ku mukutu gwa millionplus.ac.uk
* [https://publications.parliament.uk/pa/cm201012/cmselect/cmbis/1811/181105.htm Professor Ebdon: Ebikwata ku bulamu bw’okusoma]
{{S-start}}
{{s-aca}}
{{S-bef|before=[[Dai John (academic)|Dai John]]}}
{{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Luton|years=2003–2006}}
{{S-aft|after=position abolished}}
{{S-bef|before=new position}}
{{S-ttl|title=Vice Chancellor of the University of Bedfordshire|years=2006–2012}}
{{S-aft|after=[[Bill Rammell]]}}
{{S-end}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
277zhmjlbizds4hgo46d1n8vxiec6ly
Barnaba Nawangwe
0
13239
60642
53958
2026-07-10T16:35:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60642
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barnabas Nawangwe''', (yazaalibwa 17 Ogwolubereberye 1956) Munnayuganda, [[:en:Architect|mukubi wa pulaani]], [[:en:Academic_staff|munnabyanjiriza]] era mu kiseera kino [[:en:Vice_chancellor|ye mumyuka wa kyansala]] wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], (university ya gavumenti esinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] ). <ref>{{Cite web |last=Damali Mukyaye |date=29 June 2017 |title=Nawangwe elected Makerere Vice Chancellor |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nawangwe-elected-Makerere-Vice-Chancellor/688334-3992254-586woc/index.html |access-date=1 September 2017 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Yaweereza ekisanja kye ekyasooka eky’emyaka etaano okuva mu 2017 <ref name="governance.mak.ac.ug">{{Cite web |title=Professor Barnabas Nawangwe {{!}} Makerere University- Governance |url=http://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |access-date=2023-05-29 |website=governance.mak.ac.ug |archive-date=2024-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241203141207/https://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |url-status=dead }}</ref> okutuuka mu Gwomunaana 2022. Nga 12 Ogwomunaana 2022, olukiiko lwa yunivasite y’e Makerere lwaddamu okumulonda ekisanja ekyokubiri eky’emyaka etaano. <ref>{{Cite web |last=Damali Mukhaye and David Vosh Ajuna |date=12 August 2022 |title=Professor Nawangwe re-appointed Makerere Vice Chancellor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-nawangwe-re-appointed-mak-vice-chancellor-3912616 |access-date=12 August 2022 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia mu Uganda]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|bitundu by’obuvanjuba]] bw’eggwanga. Yasomera mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] ku O-Level ne A-Level. Alina [[:en:Specialist_degree|Specialist]] dipulooma eyenkanankana ne diguli eyookubiri mu [[:en:Architecture|by'okukuba pulaani]] era [[:en:Candidate_of_Sciences|Candidate of Sciences]], byombi okuva mu ''Kiev Institute of Civil Engineering''. <ref name="Bio">{{Cite web |last=MAK |date=30 June 2017 |title=Makerere University: The College of Engineering, Design, Art and Technology: Staff Profiles: Barnabas Nawangwe |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302204548/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe/ |archive-date=2 March 2022 |access-date=30 June 2017 |publisher=[[Makerere University]] (MAK)}}</ref>
== Emirimu ==
Nawangwe yali musomesa era akulira ekitongole ky’eby’okuzimba, okuva ekitongole kino lwe kyatandikibwawo mu 1987 okutuuka mu 2002. Yafuuka Senior Lecturer mu 1996. Mu 2002, yalondebwa okuba Associate Dean, Faculty of Technology. <ref name="governance.mak.ac.ug"/> Omwaka ogwaddako, yafuuka Dean, Faculty of Technology, Makerere University, <ref name="governance.mak.ac.ug" /> n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2003 okutuuka mu 2010. Mu 2004, yafuuka pulofeesa. Okumala ekiseera, okutandika mu 2010 okutuuka mu 2013, yaweereza nga Principal, College of Engineering, Design, Art and Technology. <ref name="Bio"/>
Mu kiseera we yalondebwa ng'omumyuka wa Kyansala, yaweerezaako ng'omumyuka wa Kyansala w'ebyensimbi n'enzirukanya y'emirimu, "avunaanyizibwa ku nteekateeka, embalirira n'okukulaakulanya yunivasite". <ref>{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=14 June 2017 |title=Makerere VC candidates set for public presentation |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1455565/makerere-vc-candidates-set-public-presentation |access-date=30 June 2017}}</ref>
Pulofeesa Barnabas Nawangwe yatuuzibwa ku bu myuka bwa Kyansala wa yunivasite y’e Makerere nga 14 Ogwomwenda 2017, ku mukolo pulezidenti wa Uganda kwe yali omugenyi omukulu. <ref>{{Cite web |last=Kyatusiimire |first=Sharon |date=15 September 2017 |title=Concentrate on Marketable Courses, Museveni Directs Makerere Dons |url=https://www.chimpreports.com/concentrate-on-marketable-courses-museveni-directs-muk-dons/ |access-date=15 September 2017 |publisher=Chimp Reports Uganda}}</ref>
== Obwammemba mu bibiina by'obukugu n’eby’ensoma ==
* Yali ssentebe w’olukiiko oluwandiisa lw'abakubi b’ebifaananyi
* Memba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Society of Architects
* Ssentebe w’akakiiko akafuzi ak’ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulwanyisa taaba mu Afrika (CTCA) <ref>{{Cite web |last=CTCA |title=CTCA's Governing Body impressed by the Centre's Performance in 2015 |url=https://ctc-africa.org/ctca-s-governing-body-impressed-by-the-centre-s-performance-in-2015/ |access-date=30 May 2021 |website=CTCA}}</ref>
* Memba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Gatsby Trust <ref>{{Cite web |last=Uganda Gatsby Trust |title=Our Board of Trustees |url=https://ugandagatsbytrust.org/board/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212703/https://ugandagatsbytrust.org/board/ |archive-date=2 June 2021 |access-date=30 May 2021 |website=Uganda Gatsby Trust}}</ref>
* Patron Resilient Africa Network (RAN) <ref>{{Cite web |title=ResilientAfrica Network » 2014 » April |url=https://www.ranlab.org/2014/04 |access-date=2022-03-02 |language=en-US}}</ref>
* Ssentebe w'olukiiko olw'okusatu olwa African Research Universities Alliance <ref>{{Cite web |last=African Research Universities Alliance |date=21 January 2021 |title=Prof. Barnabas Nawangwe |url=https://arua.org.za/board-chair-prof-barnabas-nawangwe/ |access-date=30 May 2021 |website=African Research Universities Alliance}}</ref>
* Memba ku kakiiko akafuzi ak'ekibiina ekigatta amatendekero ga Commonwealth <ref>{{Cite web |title=Governance |url=https://www.acu.ac.uk/about-us/governance/ |publisher=Association of Commonwealth Universities}}</ref>
== Emirimu mu by'ensoma ==
Pulofeesa Nawangwe yetaba mukunoonyereza okwekikugu era yayanjula ebiwandiiko bingi mu nkungaana ezawano n'ebweru w'eggwanga era afulumizza ebiba bingi mu miko n'ebitabo ebirabibwa ensi yonna.
=== Emiko gya Journal ===
* Okuddamu okuteeka Afrika mu kifo mu kukola okumanya mu nsi yonna okwafulumizibwa mu ''The Lancet'' Volume 392 issue10153 olupapula 1163–1166 nga 29 September 2018. <ref>{{Cite journal |last=Fonn |first=Sharon |author-link=Sharon Fonn |last2=Ayiro |first2=Laban Peter |last3=Cotton |first3=Philip |last4=Mbithi |first4=Peter Mulwa Felix |last5=Mtenje |first5=Alfred |last6=Habib |first6=Adam |last7=Nawangwe |first7=Barnabas |date=August 30, 2018 |title=Repositioning Africa in global knowledge production |url=https://www.thelancet.com/article/S0140-6736(18)31068-7/fulltext#%20 |journal=The Lancet |volume=392 |issue=10153 |pages=1163–1166 |doi=10.1016/S0140-6736(18)31068-7 |pmid=30173909 |s2cid=52143465 |url-access=subscription |access-date=30 May 2021}}</ref>
* Okwetaba kw’abakozesa mu maaso g’omukubi wa pulaani n’ebifo eby’ekikula ky’abantu ebyafulumizibwa mu lukungaana lw’ensi yonna olw’okubiri ku nkulaakulana mu by'obuzimbi ne tekinologiya volume 1 issue 1 pages 57–63. <ref>{{Cite journal |last=Nnaggenda-Musana |first=Assumpta |last2=Elwidaa |first2=Eiman Ahmed |last3=Nawangwe |first3=Barnabas |date=2014 |title=User Participation in the Eyes of an Architect and Gendered Spaces |url=https://www.technoscience.se/wp-content/uploads/2016/11/IJTD_Vol1_Issue1_2014_4.pdf |url-status=dead |journal=In Second International Conference on Advances in Engineering and Technology |volume=1 |issue=1 |page=57 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212945/https://www.technoscience.se/wp-content/uploads/2016/11/IJTD_Vol1_Issue1_2014_4.pdf |archive-date=2 June 2021 |access-date=30 May 2021}}</ref>
* Enkyukakyuka mu by’okuzimba mu bitundu ebiriraanye Yunivasite y’e Makerere mu kiseera kya 1990–2010 mu lukungaana lw’ensi yonna olw’okubiri olw’enkulaakulana mu by'okuzimba ne tekinologiya olwafulumizibwa mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Nawangwe |first=Barnabas |title=The Architectural Transformation of Makerere University Neighbourhoods during the Period 1990–2010 |url=https://www.mak.ac.ug/documents/Makfiles/aet2011/Nawangwe.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602215055/https://www.mak.ac.ug/documents/Makfiles/aet2011/Nawangwe.pdf |archive-date=2 June 2021 |access-date=30 May 2021 |website=Makerere University}}</ref>
* Enkulaakulana ya Kibuga okufuuka ekibuga Kampala - okwekenneenya enkyukakyuka y'ekibuga kya Africa mu African Perspectives Conference Proceedings eyafulumizibwa mu 2010. <ref>{{Cite journal |last=Nawangwe |first=Barnabas |date=2010 |title=The evolution of the Kibuga into Kampala's city centre - analysis of the transformation of an African city |url=https://repository.up.ac.za/handle/2263/59972 |journal=African Perspectives Conference Proceedings |hdl=2263/59972 |isbn=9780620493567 |access-date=30 May 2021}}</ref>
* Enkulaakulana n’okutumbula tekinologiya w’amayumba g’emiwemba mu buvanjuba bwa Afrika ekyafulumizibwa mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Kibwage |first=Jacob K. |last2=Paude |first2=Shyam K. |last3=Adhikary |first3=Nripal |last4=Deriba |first4=Girma |last5=Nawangwe |first5=Barnabas |last6=Yan |first6=Xiao |last7=Xuhe |first7=Chen |title=Development and Promotion of Bamboo Housing Technology in East Africa |url=http://repository.seku.ac.ke/handle/123456789/1000 |access-date=30 May 2021 |website=South Eastern Kenya University (SEKU)}}</ref>
* Wakati w'okwolesebwa kw'ensi yonna n'okwebitundu: Ebirina okukolebwa eri ebibuga bya Uganda eyafulumizibwa mu 2013. <ref>{{Cite web |last=Birabi |first=Allan K. |last2=Nawangwe |first2=Barnabas |date=2013 |title=Between Global and Regional Visions: The Way Forward for Uganda's Cities |url=http://erepository.uonbi.ac.ke/handle/11295/72238 |access-date=30 May 2021}}</ref>
* Ensi yonna n’enkola y’ebitundu: Complimentary or Antagonistic Paradigms eyafulumizibwa mu 2012. <ref>{{Cite web |last=Birabi |first=Kenneth A |last2=Nawangwe |first2=Barnabas |title=Globalization and Regionalism: Complimentary or Antagonistic Paradigms |url=http://erepository.uonbi.ac.ke/handle/11295/15015 |access-date=30 May 2021 |website=UoN Digital Repository |publisher=University of Nairobi Library}}</ref>
* Enkola y’okuzimba ey’omulembe: mu Uganda oluvannyuma lw’ameefuga mu biwandiiko by’Olukiiko Ebizimbe eby’omulembe mu buvanjuba bwa Afrika okwetoloola obwetwaze olupapula 149 olwafulumizibwa mu 2005.
== Engule ==
Prof. Nawangwe yalondeddwa ng’omukugu mu by’enjigiriza mu Afrika aba African Leadership Magazine. <ref>{{Cite web |title=Nawangwe named African Educationist of the Year |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/124116 |access-date=2022-01-18 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Akola nga consultant architect era abadde mu pulojekiti nnyingi ez’okuzimba mu yunivasite eno okumala emyaka nga 20 emabega. Era mwekebezi wa bisomesebwa ow'ebweru mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]], [[:en:Royal_Institute_of_Technology|Royal Institute of Technology]] e [[:en:Stockholm|Stockholm]] ne mu [[:en:Oslo_School_of_Architecture_and_Design|Oslo School of Architecture]]. <ref>{{Cite web |last=Mark |date=30 July 2017 |title=The Council for Frontiers of Knowledge: Leading the World in Defining and Developing Global Sustainable Science and Technology: Barnabas Nawangwe |url=http://www.thecfkglobal.org/management/barnabas-nawangwe.php |access-date=30 June 2017 |publisher=The Council for Frontiers of Knowledge}}</ref>
== Ekimmeeza ky’okubusika ng’omumyuka wa Kyansala wa yunivasite y’e Makerere ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice Chancellor of Makerere University|before=[[John Ddumba Ssentamu]]<br/> 2012 – 2017|after=[[To be determined]]<br/> 2027 – 2032|years='''2017 – 2027'''}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [https://nawangwe.com/ Omukutu gwa Barnabas Nawangwe]
[[Category:Abasomesa]]
dso8yj47y4usm34dbheivmjmxow9yze
Barnabas Nawangwe
0
13240
60446
54058
2026-07-10T16:14:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60446
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barnabas Nawangwe''', (yazaalibwa 17 Ogwolubereberye 1956) Munnayuganda, [[:en:Architect|mukubi wa pulaani z'ebizimbe]], [[:en:Academic_staff|munnabyanjiriza]] era mu kiseera kino ye [[:en:Vice_chancellor|mumyuka wa kyansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], (university ya gavumenti esinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] ).<ref>{{Cite web |last=Damali Mukyaye |date=29 June 2017 |title=Nawangwe elected Makerere Vice Chancellor |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nawangwe-elected-Makerere-Vice-Chancellor/688334-3992254-586woc/index.html |access-date=1 September 2017 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Yaweereza ekisanja kye ekyasooka eky’emyaka etaano okuva mu 2017 <ref name="governance.mak.ac.ug2">{{Cite web |title=Professor Barnabas Nawangwe {{!}} Makerere University- Governance |url=http://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |access-date=2023-05-29 |website=governance.mak.ac.ug |archive-date=2024-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241203141207/https://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |url-status=dead }}</ref> okutuuka mu Gwomunaana 2022. Nga 12 Ogwomunaana 2022, olukiiko lwa yunivasite y’e Makerere lwaddamu okumulonda ekisanja eky'okubiri eky’emyaka etaano.'''<ref>{{Cite web |last=Damali Mukhaye and David Vosh Ajuna |date=12 August 2022 |title=Professor Nawangwe re-appointed Makerere Vice Chancellor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-nawangwe-re-appointed-mak-vice-chancellor-3912616 |access-date=12 August 2022 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>'''
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia mu Uganda]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu kye Buvanjuba]] bw’eggwanga. Yasomera mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu siniya ey'okuna n'eyomukaaga. Alina [[:en:Specialist_degree|Specialist]] dipulooma ey'enkanankana ne diguli ey'okubiri mu by'[[:en:Architecture|okukuba pulaani z'ebizimbe]] era [[:en:Candidate_of_Sciences|Candidate of Sciences]], byombi okuva mu ttendekero ly'abayinginiya eya ''Kiev Institute of Civil Engineering''.<ref name="Bio2">{{Cite web |last=MAK |date=30 June 2017 |title=Makerere University: The College of Engineering, Design, Art and Technology: Staff Profiles: Barnabas Nawangwe |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302204548/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe/ |archive-date=2 March 2022 |access-date=30 June 2017 |publisher=[[Makerere University]] (MAK)}}</ref>
== Emirimu ==
Nawangwe yali musomesa era akulira ekitongole ky’eby’okuzimba, okuva ekitongole kino lwe ky'atandikibwawo mu 1987 okutuuka mu 2002. Yafuuka omusomesa wa Yunivasite omukulu mu 1996. Mu 2002, yalondebwa okuba Diini w'essomero lya tekinologiya erya, Faculty of Technology.<ref name="governance.mak.ac.ug3">{{Cite web |title=Professor Barnabas Nawangwe {{!}} Makerere University- Governance |url=http://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |access-date=2023-05-29 |website=governance.mak.ac.ug |archive-date=2024-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241203141207/https://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |url-status=dead }}</ref> Omwaka ogwaddako, yafuuka Diini w'ebbanguliro lya tekinologiya (Faculty of Technology) mu Ssettendekero wa Makerere<ref name="governance.mak.ac.ug3" /> nga y’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2003 okutuuka mu 2010. Mu 2004, yafuuka pulofeesa. Okumala ekiseera okutandika mu 2010 okutuuka mu 2013, yaweereza ng'akulira ebbanguliro lyaba yinginiya erya College of Engineering, Design, Art and Technology.<ref name="Bio3">{{Cite web |last=MAK |date=30 June 2017 |title=Makerere University: The College of Engineering, Design, Art and Technology: Staff Profiles: Barnabas Nawangwe |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302204548/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe/ |archive-date=2 March 2022 |access-date=30 June 2017 |publisher=[[Makerere University]] (MAK)}}</ref>
Mu kiseera we yalondebwa ng'omumyuka wa Kyansala, yaweerezaako ng'omumyuka wa Kyansala w'ebyensimbi n'enzirukanya y'emirimu, "avunaanyizibwa ku nteekateeka, embalirira n'okukulaakulanya yunivasite". <ref>{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=14 June 2017 |title=Makerere VC candidates set for public presentation |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1455565/makerere-vc-candidates-set-public-presentation |access-date=30 June 2017}}</ref>
Pulofeesa Barnabas Nawangwe yatuuzibwa ku bu myuka bwa Kyansala wa yunivasite y’e Makerere nga 14 Ogwomwenda 2017, ku mukolo pulezidenti wa Uganda kwe yali omugenyi omukulu.<ref>{{Cite web |last=Kyatusiimire |first=Sharon |date=15 September 2017 |title=Concentrate on Marketable Courses, Museveni Directs Makerere Dons |url=https://www.chimpreports.com/concentrate-on-marketable-courses-museveni-directs-muk-dons/ |access-date=15 September 2017 |publisher=Chimp Reports Uganda}}</ref>
== Obwammemba mu bibiina by'ekikugu n’eby’ensoma ==
** Yali ssentebe w’olukiiko oluwandiisa lw'abakubi ba pulaani z'abizimbe
** Memba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Society of Architects
** Ssentebe w’akakiiko akafuzi ak’ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulwanyisa taaba mu Afrika (CTCA) <ref>{{Cite web |last=CTCA |title=CTCA's Governing Body impressed by the Centre's Performance in 2015 |url=https://ctc-africa.org/ctca-s-governing-body-impressed-by-the-centre-s-performance-in-2015/ |access-date=30 May 2021 |website=CTCA}}</ref>
** Memba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Gatsby Trust <ref>{{Cite web |last=Uganda Gatsby Trust |title=Our Board of Trustees |url=https://ugandagatsbytrust.org/board/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212703/https://ugandagatsbytrust.org/board/ |archive-date=2 June 2021 |access-date=30 May 2021 |website=Uganda Gatsby Trust}}</ref>
** Patron Resilient Africa Network (RAN) <ref>{{Cite web |title=ResilientAfrica Network » 2014 » April |url=https://www.ranlab.org/2014/04 |access-date=2022-03-02 |language=en-US}}</ref>
** Ssentebe w'olukiiko olw'okusatu olwa African Research Universities Alliance <ref>{{Cite web |last=African Research Universities Alliance |date=21 January 2021 |title=Prof. Barnabas Nawangwe |url=https://arua.org.za/board-chair-prof-barnabas-nawangwe/ |access-date=30 May 2021 |website=African Research Universities Alliance}}</ref>
** Memba ku kakiiko akafuzi ak'ekibiina ekigatta amatendekero ga Commonwealth <ref>{{Cite web |title=Governance |url=https://www.acu.ac.uk/about-us/governance/ |publisher=Association of Commonwealth Universities}}</ref>
== Emirimu mu by'ensoma ==
Pulofeesa Nawangwe yetaba mukunoonyereza okwekikugu era yayanjula ebiwandiiko bingi mu nkungaana ezawano n'ebweru w'eggwanga era afulumizza ebiba bingi mu miko n'ebitabo ebirabibwa ensi yonna.
=== Emiko egy'amawulire egy'amuwandiikibwako ===
** Repositioning Africa in global knowledge production ogwafulumira mu ''The Lancet'' Volume 392 issue10153 olupapula 1163–1166 nga 29 Ogwomwenda 2018.<ref>{{Cite journal |last=Fonn |first=Sharon |author-link=Sharon Fonn |last2=Ayiro |first2=Laban Peter |last3=Cotton |first3=Philip |last4=Mbithi |first4=Peter Mulwa Felix |last5=Mtenje |first5=Alfred |last6=Habib |first6=Adam |last7=Nawangwe |first7=Barnabas |date=August 30, 2018 |title=Repositioning Africa in global knowledge production |url=https://www.thelancet.com/article/S0140-6736(18)31068-7/fulltext#%20 |journal=The Lancet |volume=392 |issue=10153 |pages=1163–1166 |doi=10.1016/S0140-6736(18)31068-7 |pmid=30173909 |s2cid=52143465 |url-access=subscription |access-date=30 May 2021}}</ref>
** User Participation in the eyes of an Archtect and Gendered Spaces ebyafulumizibwa mu Second International Conference on Advances in Engineering and Technology volume 1 issue 1 empapula 57–63.<ref>{{Cite journal |last=Nnaggenda-Musana |first=Assumpta |last2=Elwidaa |first2=Eiman Ahmed |last3=Nawangwe |first3=Barnabas |date=2014 |title=User Participation in the Eyes of an Architect and Gendered Spaces |url=https://www.technoscience.se/wp-content/uploads/2016/11/IJTD_Vol1_Issue1_2014_4.pdf |url-status=dead |journal=In Second International Conference on Advances in Engineering and Technology |volume=1 |issue=1 |page=57 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212945/https://www.technoscience.se/wp-content/uploads/2016/11/IJTD_Vol1_Issue1_2014_4.pdf |archive-date=2 June 2021 |access-date=30 May 2021}}</ref>
** The Architectural transformation of Makerere University neighbourhoods during the Period 1990–2010 in Second International Conference on Adcances in Engineering and Technology ebyafulumibwa mu 2011.<ref>{{Cite web |last=Nawangwe |first=Barnabas |title=The Architectural Transformation of Makerere University Neighbourhoods during the Period 1990–2010 |url=https://www.mak.ac.ug/documents/Makfiles/aet2011/Nawangwe.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602215055/https://www.mak.ac.ug/documents/Makfiles/aet2011/Nawangwe.pdf |archive-date=2 June 2021 |access-date=30 May 2021 |website=Makerere University}}</ref>
** The evolution of the Kibuga into Kampala's city centre-analysis of the transformation of an African city in African Perspectives Conference Proceedinga eby'afulumizibwa mu 2010.<ref>{{Cite journal |last=Nawangwe |first=Barnabas |date=2010 |title=The evolution of the Kibuga into Kampala's city centre - analysis of the transformation of an African city |url=https://repository.up.ac.za/handle/2263/59972 |journal=African Perspectives Conference Proceedings |hdl=2263/59972 |isbn=9780620493567 |access-date=30 May 2021}}</ref>
** Development and Promotion of Bamboo Housing Technology in East Africa ebyafulumizibwa mu 2011.<ref>{{Cite web |last=Kibwage |first=Jacob K. |last2=Paude |first2=Shyam K. |last3=Adhikary |first3=Nripal |last4=Deriba |first4=Girma |last5=Nawangwe |first5=Barnabas |last6=Yan |first6=Xiao |last7=Xuhe |first7=Chen |title=Development and Promotion of Bamboo Housing Technology in East Africa |url=http://repository.seku.ac.ke/handle/123456789/1000 |access-date=30 May 2021 |website=South Eastern Kenya University (SEKU)}}</ref>
** Between Global and Regional Visions: The Way Forward for Uganda's Cities eby'afulumibwa mu 2013.<ref>{{Cite web |last=Birabi |first=Allan K. |last2=Nawangwe |first2=Barnabas |date=2013 |title=Between Global and Regional Visions: The Way Forward for Uganda's Cities |url=http://erepository.uonbi.ac.ke/handle/11295/72238 |access-date=30 May 2021}}</ref>
** Globalization and Regionalism: Complimentary or Antagonistic Paradigms ebyafulumizibwa mu 2012.<ref>{{Cite web |last=Birabi |first=Kenneth A |last2=Nawangwe |first2=Barnabas |title=Globalization and Regionalism: Complimentary or Antagonistic Paradigms |url=http://erepository.uonbi.ac.ke/handle/11295/15015 |access-date=30 May 2021 |website=UoN Digital Repository |publisher=University of Nairobi Library}}</ref>
** Architectural modernism: in post-independence Uganda in Conference proceedings Modern Arcitecture in East Africa around Independence olupapula 149 olwafulumizibwa mu 2005.
== Engule ==
Prof. Nawangwe yalondeddwa ng’omukugu mu by’enjigiriza mu Afrika okuva mu African Leadership Magazine.<ref>{{Cite web |title=Nawangwe named African Educationist of the Year |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/124116 |access-date=2022-01-18 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Akola nga consultant architect era abadde mu pulojekiti nnyingi ez’okuzimba mu yunivasite eno okumala emyaka nga 20 emabega. Era mwekebezi wa bisomesebwa ow'ebweru mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]], [[:en:Royal_Institute_of_Technology|Royal Institute of Technology]] e [[:en:Stockholm|Stockholm]] ne mu [[:en:Oslo_School_of_Architecture_and_Design|Oslo School of Architecture]]. <ref>{{Cite web |last=Mark |date=30 July 2017 |title=The Council for Frontiers of Knowledge: Leading the World in Defining and Developing Global Sustainable Science and Technology: Barnabas Nawangwe |url=http://www.thecfkglobal.org/management/barnabas-nawangwe.php |access-date=30 June 2017 |publisher=The Council for Frontiers of Knowledge}}</ref>
== Olukaangagga lw'abaali baweerezaako nga ba Chansala ba Ssettendekero wa Makerere ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice Chancellor of Makerere University|before=[[John Ddumba Ssentamu]]<br/> 2012 – 2017|after=[[To be determined]]<br/> 2027 – 2032|years='''2017 – 2027'''}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://nawangwe.com/ Omukutu gwa Barnabas Nawangwe]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
3o39e5ayp290kxlfm1azh25xyglfcbc
60656
60446
2026-07-10T16:35:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60656
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barnabas Nawangwe''', (yazaalibwa 17 Ogwolubereberye 1956) Munnayuganda, [[:en:Architect|mukubi wa pulaani z'ebizimbe]], [[:en:Academic_staff|munnabyanjiriza]] era mu kiseera kino ye [[:en:Vice_chancellor|mumyuka wa kyansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], (university ya gavumenti esinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] ).<ref>{{Cite web |last=Damali Mukyaye |date=29 June 2017 |title=Nawangwe elected Makerere Vice Chancellor |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nawangwe-elected-Makerere-Vice-Chancellor/688334-3992254-586woc/index.html |access-date=1 September 2017 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Yaweereza ekisanja kye ekyasooka eky’emyaka etaano okuva mu 2017 <ref name="governance.mak.ac.ug2">{{Cite web |title=Professor Barnabas Nawangwe {{!}} Makerere University- Governance |url=http://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |access-date=2023-05-29 |website=governance.mak.ac.ug |archive-date=2024-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241203141207/https://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |url-status=dead }}</ref> okutuuka mu Gwomunaana 2022. Nga 12 Ogwomunaana 2022, olukiiko lwa yunivasite y’e Makerere lwaddamu okumulonda ekisanja eky'okubiri eky’emyaka etaano.'''<ref>{{Cite web |last=Damali Mukhaye and David Vosh Ajuna |date=12 August 2022 |title=Professor Nawangwe re-appointed Makerere Vice Chancellor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-nawangwe-re-appointed-mak-vice-chancellor-3912616 |access-date=12 August 2022 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>'''
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia mu Uganda]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu kye Buvanjuba]] bw’eggwanga. Yasomera mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu siniya ey'okuna n'eyomukaaga. Alina [[:en:Specialist_degree|Specialist]] dipulooma ey'enkanankana ne diguli ey'okubiri mu by'[[:en:Architecture|okukuba pulaani z'ebizimbe]] era [[:en:Candidate_of_Sciences|Candidate of Sciences]], byombi okuva mu ttendekero ly'abayinginiya eya ''Kiev Institute of Civil Engineering''.<ref name="Bio2">{{Cite web |last=MAK |date=30 June 2017 |title=Makerere University: The College of Engineering, Design, Art and Technology: Staff Profiles: Barnabas Nawangwe |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302204548/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe/ |archive-date=2 March 2022 |access-date=30 June 2017 |publisher=[[Makerere University]] (MAK)}}</ref>
== Emirimu ==
Nawangwe yali musomesa era akulira ekitongole ky’eby’okuzimba, okuva ekitongole kino lwe ky'atandikibwawo mu 1987 okutuuka mu 2002. Yafuuka omusomesa wa Yunivasite omukulu mu 1996. Mu 2002, yalondebwa okuba Diini w'essomero lya tekinologiya erya, Faculty of Technology.<ref name="governance.mak.ac.ug3">{{Cite web |title=Professor Barnabas Nawangwe {{!}} Makerere University- Governance |url=http://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |access-date=2023-05-29 |website=governance.mak.ac.ug |archive-date=2024-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241203141207/https://governance.mak.ac.ug/node/24/biography |url-status=dead }}</ref> Omwaka ogwaddako, yafuuka Diini w'ebbanguliro lya tekinologiya (Faculty of Technology) mu Ssettendekero wa Makerere<ref name="governance.mak.ac.ug3" /> nga y’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2003 okutuuka mu 2010. Mu 2004, yafuuka pulofeesa. Okumala ekiseera okutandika mu 2010 okutuuka mu 2013, yaweereza ng'akulira ebbanguliro lyaba yinginiya erya College of Engineering, Design, Art and Technology.<ref name="Bio3">{{Cite web |last=MAK |date=30 June 2017 |title=Makerere University: The College of Engineering, Design, Art and Technology: Staff Profiles: Barnabas Nawangwe |url=https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302204548/https://cedat.mak.ac.ug/staff-profiles/barnabas-nawangwe/ |archive-date=2 March 2022 |access-date=30 June 2017 |publisher=[[Makerere University]] (MAK)}}</ref>
Mu kiseera we yalondebwa ng'omumyuka wa Kyansala, yaweerezaako ng'omumyuka wa Kyansala w'ebyensimbi n'enzirukanya y'emirimu, "avunaanyizibwa ku nteekateeka, embalirira n'okukulaakulanya yunivasite". <ref>{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=14 June 2017 |title=Makerere VC candidates set for public presentation |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1455565/makerere-vc-candidates-set-public-presentation |access-date=30 June 2017}}</ref>
Pulofeesa Barnabas Nawangwe yatuuzibwa ku bu myuka bwa Kyansala wa yunivasite y’e Makerere nga 14 Ogwomwenda 2017, ku mukolo pulezidenti wa Uganda kwe yali omugenyi omukulu.<ref>{{Cite web |last=Kyatusiimire |first=Sharon |date=15 September 2017 |title=Concentrate on Marketable Courses, Museveni Directs Makerere Dons |url=https://www.chimpreports.com/concentrate-on-marketable-courses-museveni-directs-muk-dons/ |access-date=15 September 2017 |publisher=Chimp Reports Uganda}}</ref>
== Obwammemba mu bibiina by'ekikugu n’eby’ensoma ==
** Yali ssentebe w’olukiiko oluwandiisa lw'abakubi ba pulaani z'abizimbe
** Memba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Society of Architects
** Ssentebe w’akakiiko akafuzi ak’ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulwanyisa taaba mu Afrika (CTCA) <ref>{{Cite web |last=CTCA |title=CTCA's Governing Body impressed by the Centre's Performance in 2015 |url=https://ctc-africa.org/ctca-s-governing-body-impressed-by-the-centre-s-performance-in-2015/ |access-date=30 May 2021 |website=CTCA}}</ref>
** Memba ku lukiiko olufuzi olwa Uganda Gatsby Trust <ref>{{Cite web |last=Uganda Gatsby Trust |title=Our Board of Trustees |url=https://ugandagatsbytrust.org/board/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212703/https://ugandagatsbytrust.org/board/ |archive-date=2 June 2021 |access-date=30 May 2021 |website=Uganda Gatsby Trust}}</ref>
** Patron Resilient Africa Network (RAN) <ref>{{Cite web |title=ResilientAfrica Network » 2014 » April |url=https://www.ranlab.org/2014/04 |access-date=2022-03-02 |language=en-US}}</ref>
** Ssentebe w'olukiiko olw'okusatu olwa African Research Universities Alliance <ref>{{Cite web |last=African Research Universities Alliance |date=21 January 2021 |title=Prof. Barnabas Nawangwe |url=https://arua.org.za/board-chair-prof-barnabas-nawangwe/ |access-date=30 May 2021 |website=African Research Universities Alliance}}</ref>
** Memba ku kakiiko akafuzi ak'ekibiina ekigatta amatendekero ga Commonwealth <ref>{{Cite web |title=Governance |url=https://www.acu.ac.uk/about-us/governance/ |publisher=Association of Commonwealth Universities}}</ref>
== Emirimu mu by'ensoma ==
Pulofeesa Nawangwe yetaba mukunoonyereza okwekikugu era yayanjula ebiwandiiko bingi mu nkungaana ezawano n'ebweru w'eggwanga era afulumizza ebiba bingi mu miko n'ebitabo ebirabibwa ensi yonna.
=== Emiko egy'amawulire egy'amuwandiikibwako ===
** Repositioning Africa in global knowledge production ogwafulumira mu ''The Lancet'' Volume 392 issue10153 olupapula 1163–1166 nga 29 Ogwomwenda 2018.<ref>{{Cite journal |last=Fonn |first=Sharon |author-link=Sharon Fonn |last2=Ayiro |first2=Laban Peter |last3=Cotton |first3=Philip |last4=Mbithi |first4=Peter Mulwa Felix |last5=Mtenje |first5=Alfred |last6=Habib |first6=Adam |last7=Nawangwe |first7=Barnabas |date=August 30, 2018 |title=Repositioning Africa in global knowledge production |url=https://www.thelancet.com/article/S0140-6736(18)31068-7/fulltext#%20 |journal=The Lancet |volume=392 |issue=10153 |pages=1163–1166 |doi=10.1016/S0140-6736(18)31068-7 |pmid=30173909 |s2cid=52143465 |url-access=subscription |access-date=30 May 2021}}</ref>
** User Participation in the eyes of an Archtect and Gendered Spaces ebyafulumizibwa mu Second International Conference on Advances in Engineering and Technology volume 1 issue 1 empapula 57–63.<ref>{{Cite journal |last=Nnaggenda-Musana |first=Assumpta |last2=Elwidaa |first2=Eiman Ahmed |last3=Nawangwe |first3=Barnabas |date=2014 |title=User Participation in the Eyes of an Architect and Gendered Spaces |url=https://www.technoscience.se/wp-content/uploads/2016/11/IJTD_Vol1_Issue1_2014_4.pdf |url-status=dead |journal=In Second International Conference on Advances in Engineering and Technology |volume=1 |issue=1 |page=57 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212945/https://www.technoscience.se/wp-content/uploads/2016/11/IJTD_Vol1_Issue1_2014_4.pdf |archive-date=2 June 2021 |access-date=30 May 2021}}</ref>
** The Architectural transformation of Makerere University neighbourhoods during the Period 1990–2010 in Second International Conference on Adcances in Engineering and Technology ebyafulumibwa mu 2011.<ref>{{Cite web |last=Nawangwe |first=Barnabas |title=The Architectural Transformation of Makerere University Neighbourhoods during the Period 1990–2010 |url=https://www.mak.ac.ug/documents/Makfiles/aet2011/Nawangwe.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602215055/https://www.mak.ac.ug/documents/Makfiles/aet2011/Nawangwe.pdf |archive-date=2 June 2021 |access-date=30 May 2021 |website=Makerere University}}</ref>
** The evolution of the Kibuga into Kampala's city centre-analysis of the transformation of an African city in African Perspectives Conference Proceedinga eby'afulumizibwa mu 2010.<ref>{{Cite journal |last=Nawangwe |first=Barnabas |date=2010 |title=The evolution of the Kibuga into Kampala's city centre - analysis of the transformation of an African city |url=https://repository.up.ac.za/handle/2263/59972 |journal=African Perspectives Conference Proceedings |hdl=2263/59972 |isbn=9780620493567 |access-date=30 May 2021}}</ref>
** Development and Promotion of Bamboo Housing Technology in East Africa ebyafulumizibwa mu 2011.<ref>{{Cite web |last=Kibwage |first=Jacob K. |last2=Paude |first2=Shyam K. |last3=Adhikary |first3=Nripal |last4=Deriba |first4=Girma |last5=Nawangwe |first5=Barnabas |last6=Yan |first6=Xiao |last7=Xuhe |first7=Chen |title=Development and Promotion of Bamboo Housing Technology in East Africa |url=http://repository.seku.ac.ke/handle/123456789/1000 |access-date=30 May 2021 |website=South Eastern Kenya University (SEKU)}}</ref>
** Between Global and Regional Visions: The Way Forward for Uganda's Cities eby'afulumibwa mu 2013.<ref>{{Cite web |last=Birabi |first=Allan K. |last2=Nawangwe |first2=Barnabas |date=2013 |title=Between Global and Regional Visions: The Way Forward for Uganda's Cities |url=http://erepository.uonbi.ac.ke/handle/11295/72238 |access-date=30 May 2021}}</ref>
** Globalization and Regionalism: Complimentary or Antagonistic Paradigms ebyafulumizibwa mu 2012.<ref>{{Cite web |last=Birabi |first=Kenneth A |last2=Nawangwe |first2=Barnabas |title=Globalization and Regionalism: Complimentary or Antagonistic Paradigms |url=http://erepository.uonbi.ac.ke/handle/11295/15015 |access-date=30 May 2021 |website=UoN Digital Repository |publisher=University of Nairobi Library}}</ref>
** Architectural modernism: in post-independence Uganda in Conference proceedings Modern Arcitecture in East Africa around Independence olupapula 149 olwafulumizibwa mu 2005.
== Engule ==
Prof. Nawangwe yalondeddwa ng’omukugu mu by’enjigiriza mu Afrika okuva mu African Leadership Magazine.<ref>{{Cite web |title=Nawangwe named African Educationist of the Year |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/124116 |access-date=2022-01-18 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Akola nga consultant architect era abadde mu pulojekiti nnyingi ez’okuzimba mu yunivasite eno okumala emyaka nga 20 emabega. Era mwekebezi wa bisomesebwa ow'ebweru mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]], [[:en:Royal_Institute_of_Technology|Royal Institute of Technology]] e [[:en:Stockholm|Stockholm]] ne mu [[:en:Oslo_School_of_Architecture_and_Design|Oslo School of Architecture]]. <ref>{{Cite web |last=Mark |date=30 July 2017 |title=The Council for Frontiers of Knowledge: Leading the World in Defining and Developing Global Sustainable Science and Technology: Barnabas Nawangwe |url=http://www.thecfkglobal.org/management/barnabas-nawangwe.php |access-date=30 June 2017 |publisher=The Council for Frontiers of Knowledge}}</ref>
== Olukaangagga lw'abaali baweerezaako nga ba Chansala ba Ssettendekero wa Makerere ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice Chancellor of Makerere University|before=[[John Ddumba Ssentamu]]<br/> 2012 – 2017|after=[[To be determined]]<br/> 2027 – 2032|years='''2017 – 2027'''}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://nawangwe.com/ Omukutu gwa Barnabas Nawangwe]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
jygaaocpwep4fsran7axk6es4bc79de
Consolata Kabonesa
0
13249
60419
54840
2026-07-10T16:14:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60419
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Consolata Kabonesa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Activism|mulwanirizi w’ekikula]] [[:en:Gender|ky’abantu]] alina obumanyirivu mu nteekateeka z’abakyala n’ekikula [[:en:Gender|ky’abantu]], okutendeka ekikula ky’abantu, [[:en:Project|pulojekiti]] n’okunoonyereza mu [[:en:Decentralised_system|nkola ey’okugabanya obuyinza]] . <ref>{{Cite web |title=Dr. Consolata Kabonesa |url=http://www.waterspoutt.eu/who-we-are/the-team/item/dr-consolata-kabonesa |access-date=2022-03-04 |website=www.waterspoutt.eu |archive-date=2022-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220304232013/http://www.waterspoutt.eu/who-we-are/the-team/item/dr-consolata-kabonesa |url-status=dead }}</ref> Era ye [[:en:Senior_lecturer|Assoc.]] [[:en:Senior_lecturer|Prof]] mu ''ssomero ly'abakyala n'ekikula ky'abantu'', [[:en:Makerere_University|Makerere University]] . <ref>{{Cite web |title=Browsing School of Women and Gender Studies (SWGS) by Author "Kabonesa, Consolata" |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/35/browse?value=Kabonesa,+Consolata&type=author |access-date=2022-03-04 |website=makir.mak.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=School of Women and Gender Studies gets new Dean {{!}} News@CHUSS |url=http://chuss.mak.ac.ug/news/school-women-and-gender-studies-gets-new-dean |access-date=2022-03-04 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2022-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220304233306/http://chuss.mak.ac.ug/news/school-women-and-gender-studies-gets-new-dean |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kabonesa |first=Consolata |title=Profile |url=https://www.researchgate.net/profile/Consolata-Kabonesa-2 |website=ResearchGate}}</ref> <ref name=":2"/>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
{| class="wikitable"
|Stonehill College, Mass., USA
| BA (Hons), 1984
|Liberal Arts
|-
| Univ. College Dublin
| MA, 1985
|Modern English & American Literature
|-
| Univ. College Dublin
| H. Dip. Ed, 1986
|Education
|-
| Univ. wa Illinois mu ssaza ly’e Urbana–Champaign MS
| 1994
|Human & Community Development Gender Relations in International Dev't
|-
| Univ. wa Illinois mu Urbana–Champaign PhD
| 1998
|Human & Community Development Gender Relations in International Dev't
|}
== Emirimu ==
=== Obumanyirivu mu by’ensoma ===
Mu 1984, Consolata yali musomesa w’abayizi mu ttendekero ly’ebyemikono erya Pearse Vocational College e [[:en:Dublin|Dublin]], [[:en:Ireland|Ireland]] . Oluvannyuma yafuuka omusomesa mu Literary Criticism mu kitongole kya literature mu yunivasite y'e Makerere wakati wa 1989 ne 1991. <ref name=":2"/>
Mu 1992, yakola ng’omuyambi [[:en:Research_assistant|w’abanoonyereza]] mu pulojekiti ya The Nation of Tomorrow Project, eyavujjirirwa Kellogg Foundation, [[:en:University_of_Illinois_Urbana-Champaign|University of Illinois e Urbana-Champaign]] eyafunzibwa nga UIUC okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yagenda mu maaso ng’omuyambi w’omusomesa wansi w’ekitongole ky’enkulaakulana y’abantu n’ekitundu, UIUC wakati wa 1991 ne 1997. <ref name=":2">{{Cite web |title=Consolata Kabonesa {{!}} The Council for Frontiers of Knowledge |url=http://www.thecfkglobal.org/management/consolata-kabonesa.php |access-date=2022-03-04 |website=www.thecfkglobal.org |language=en}}</ref>
Mu 1997, yafuuka [[:en:Graduate_assistant|omuyambi]] mu pulogulaamu ya U of I ey’okusoma n’okunoonyereza ku Afro-American, UIUC. Yatandika okusomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1999 wansi w’ekitongole ky’abakyala n’okunoonyereza ku kikula ky’abantu, oluvannyuma mu 2007, yali munoonyereza mu Health Leisure and Human Performance Research Institute, Faculty of Kinesiology and Recreation Management, [[:en:University_of_Manitoba|University of Manitoba]], [[:en:Canada|Canada]]. <ref name=":2"/>
Mu 2007, era yafuuka [[:en:Senior_lecturer|omusomesa omukulu]] mu ssomero ly’abakyala [[:en:School|n’ekikula ky’abantu]], [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mpaka kati. <ref name="tandfonline.com">{{Cite journal |last1=Mpiima |first1=David Mugambe |last2=Manyire |first2=Henry |last3=Kabonesa |first3=Consolata |last4=Espiling |first4=Margareta |date=2019-05-04 |title=Gender analysis of agricultural extension policies in Uganda: informing practice? |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09718524.2019.1657610 |journal=Gender, Technology and Development |language=en |volume=23 |issue=2 |pages=187–205 |doi=10.1080/09718524.2019.1657610 |issn=0971-8524 |s2cid=210648973 |url-access=subscription}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Browsing by Author "Kabonesa, Consolata" |url=http://umispace.umi.ac.ug/browse?type=author&value=Kabonesa,+Consolata |access-date=2022-03-04 |website=umispace.umi.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Associate Professor Consolata Kabonesa Archives |url=http://nilepost.co.ug/tag/associate-professor-consolata-kabonesa/ |access-date=2022-03-04 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=How Sweden's support to Makerere University helped mainstream Gender Equality within the Institution |url=https://www.swedenabroad.se/es/embajada/uganda-kampala/current/news/gender-equality/ |access-date=2022-03-04 |website=Sweden Abroad |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Women |first=Studies |title=Womenstudies |url=https://womenstudies.mak.ac.ug/}}</ref>
{| class="wikitable"
|2007– kati
|Assoc. Prof'', School of Women and Gender Studies'', [[:en:Makerere_University|Makerere University]]<ref>{{Cite web |title=Consolata Kabonesa {{!}} Makerere University Kampala - Academia.edu |url=https://muele.academia.edu/ConsolataKabonesa |access-date=2022-03-04 |website=muele.academia.edu}}</ref>
|-
| 2007-2010
|Research Affiliate, Health Leisure and Human Performance Research Institute, Faculty of Kinesiology and Recreation Management, Univ. of Manitoba, Canada.
|-
| 1999–2007
|Lecturer, ''Department of Women and Gender Studies'', Makerere University.
|-
| 1997-198
|Graduate Assistant, ''U of I Afro-American Studies & Research Program,'' UIUC''.''
|-
| 1991-1997
|Teaching Assistant, ''Department of Human and Community Development,'' UIUC
|-
| 1992-1993
|Research Assistant, ''The Nation of Tomorrow Project'' funded by Kellogg Foundation, UIUC.
|-
| 1989-1991
|Lecturer, (part-time) ''Literary Criticism,'' Department of Literature, Makerere University.
|-
| 1984
|Student Teacher, ''Pearse Vocational College,'' Dublin, Ireland.
|}
{| class="wikitable"
|2011 '''-''' 2011
| Dean, ''Essomero ly'abakyala n'ekikula ky'abantu'', Makerere University
|-
| 2011 '''-''' 2011
| Pulezidenti w’ekibiina ekigatta ebibiina by’abakyala mu ggwanga Uganda
|-
| 2008 –2011
| Akulira ''ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu'' Makerere University,
|-
| 2008
| Akola nga akulira ''ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu'' Makerere University
|-
| 2007- 2019.
| Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Kabarole Research & Resource Centre, Uganda
|-
| 2005-2013
| Omumyuka wa Ssentebe, Network of Ugandan Researchers & Research Users, Uganda
|-
| 2003-2007
| Omumyuka wa Ssentebe, Olukiiko olufuzi, Kabarole Research & Resource Centre, Uganda
|-
| 2002-2007
| Ssentebe, Sustainable Development Initiatives Uganda
|-
| 2001- 2002
| Akola nga akulira ''ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu'' Makerere University
|-
| 1992-1997
| Omuyambi w’abaddukanya emirimu, ofiisi ''y’abakyala mu nkulaakulana y’ensi yonna'' (WID, UIUC.)
|-
| 1996-1997
| Omuwabuzi, ekibiina ekigatta abakyala mu Afrika, Yunivasite y’e Illinois, UIUC.
|-
| 1992-1994
| Pulezidenti, ekibiina ekigatta abakyala mu Afrika, Yunivasite y’e Illinois, UIUC
|-
| 1987-1991
| Omukugu mu by’enjigiriza n’ebyobuwangwa, ''Ekitongole ky’amawulire eky'Amerika'', Ekitebe kya Amerika.
|}
== Engule ==
Consolata yawangula engule ya Meritorious ne Cash Award, [[:en:List_of_diplomatic_missions_of_the_United_States|American Embassy]], [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1988 ne 1990. Yaddamu mu 1993 n’awangula engule ya John W. Price, International Understanding Award, UIUC era mu 2005, yasunsulwa n’awangula engule y’omusomesa ow’enjawulo, mu Faculty of Social Science, Makerere University.
Yawangula engule ya The Role Model Diva Awards mu 2011 n’agenda butereevu n’awangula endala bbiri mu 2012 ne 2013. <ref name=":2"/>
{| class="wikitable"
|2011
|The Role Model Diva Awards. Diva Awards Afrika 2012-2013
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
|Outstanding Lecturer Award, Faculty of Social Sciences, Makerere University
|-
| 1993. Omuwandiisi w’ebitabo
|John W. Price, International Understanding Award, UIUC
|-
| 1988 ne 1990
|'''Meritorious Award''' and Cash Award, American Embassy, Uganda,
|}
== Ebifulumiziddwa ==
** Awareness and attitudes towards anthrax and meat consumption practices among affected communities in Zambia: A mixed methods approach. <ref>{{Cite journal |last1=Sitali |first1=Doreen Chilolo |last2=Mumba |first2=Chisoni |last3=Skjerve |first3=Eystein |last4=Mweemba |first4=Oliver |last5=Kabonesa |first5=Consolata |last6=Mwinyi |first6=Mwinyi Omary |last7=Nyakarahuka |first7=Luke |last8=Muma |first8=John Bwalya |date=2017-05-12 |title=Awareness and attitudes towards anthrax and meat consumption practices among affected communities in Zambia: A mixed methods approach |journal=PLOS Neglected Tropical Diseases |language=en |volume=11 |issue=5 |doi=10.1371/journal.pntd.0005580 |issn=1935-2735 |pmc=5443538 |pmid=28498841 |doi-access=free |article-number=e0005580}}</ref>
** Stillbirths in sub-Saharan Africa: unspoken grief.<ref>{{Cite journal |last1=Kiguli |first1=Juliet |last2=Munabi |first2=Ian G |last3=Ssegujja |first3=Eric |last4=Nabaliisa |first4=Joyce |last5=Kabonesa |first5=Consolata |last6=Kiguli |first6=Sarah |last7=Josaphat |first7=Byamugisha |date=2016 |title=Stillbirths in sub-Saharan Africa: unspoken grief |journal=The Lancet |volume=387 |issue=10018 |pages=e16–e18 |doi=10.1016/s0140-6736(15)01171-x |issn=0140-6736 |pmid=26794074 |s2cid=46166985}}</ref>
** Gender analysis of agricultural extension policies in Uganda: informing practice?<ref name="tandfonline.com"/>
** Gender symbolism and technology uptake: a literature review.<ref>{{Cite book |last=Pande |first=Rekha |date=2012-01-31 |title=Globalization, Technology Diffusion and Gender Disparity: Social Impacts of ICTs: Social Impacts of ICTs |url=https://books.google.com/books?id=6WxKFKuSL1QC&pg=PA120 |publisher=IGI Global |isbn=978-1-4666-0021-8 |language=en}}</ref>
** Reflections on a collaborative experience: using ICT in a trans-cultural women's health module<ref>{{Cite journal |last1=Yusuf-Khalil |first1=Yasmeen |last2=Bozalek |first2=Vivienne |last3=Staking |first3=Kimberlee |last4=Tuval-Mashiach |first4=Rivka |last5=Bantebya-Kyomuhendo |first5=Grace |date=2007 |title=Reflections on a Collaborative Experience: Using ICT in a Trans-Cultural Women's Health Module |journal=Agenda: Empowering Women for Gender Equity |issue=71 |pages=54–65 |issn=1013-0950 |jstor=27739240}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [https://womenstudies.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Makerere University School of Women and Gender Studies]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
k9nf5mvnb50v9adzowd87kirhfpq867
60647
60419
2026-07-10T16:35:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60647
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Consolata Kabonesa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Activism|mulwanirizi w’ekikula]] [[:en:Gender|ky’abantu]] alina obumanyirivu mu nteekateeka z’abakyala n’ekikula [[:en:Gender|ky’abantu]], okutendeka ekikula ky’abantu, [[:en:Project|pulojekiti]] n’okunoonyereza mu [[:en:Decentralised_system|nkola ey’okugabanya obuyinza]] . <ref>{{Cite web |title=Dr. Consolata Kabonesa |url=http://www.waterspoutt.eu/who-we-are/the-team/item/dr-consolata-kabonesa |access-date=2022-03-04 |website=www.waterspoutt.eu |archive-date=2022-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220304232013/http://www.waterspoutt.eu/who-we-are/the-team/item/dr-consolata-kabonesa |url-status=dead }}</ref> Era ye [[:en:Senior_lecturer|Assoc.]] [[:en:Senior_lecturer|Prof]] mu ''ssomero ly'abakyala n'ekikula ky'abantu'', [[:en:Makerere_University|Makerere University]] . <ref>{{Cite web |title=Browsing School of Women and Gender Studies (SWGS) by Author "Kabonesa, Consolata" |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/35/browse?value=Kabonesa,+Consolata&type=author |access-date=2022-03-04 |website=makir.mak.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=School of Women and Gender Studies gets new Dean {{!}} News@CHUSS |url=http://chuss.mak.ac.ug/news/school-women-and-gender-studies-gets-new-dean |access-date=2022-03-04 |website=chuss.mak.ac.ug |archive-date=2022-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220304233306/http://chuss.mak.ac.ug/news/school-women-and-gender-studies-gets-new-dean |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kabonesa |first=Consolata |title=Profile |url=https://www.researchgate.net/profile/Consolata-Kabonesa-2 |website=ResearchGate}}</ref> <ref name=":2"/>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
{| class="wikitable"
|Stonehill College, Mass., USA
| BA (Hons), 1984
|Liberal Arts
|-
| Univ. College Dublin
| MA, 1985
|Modern English & American Literature
|-
| Univ. College Dublin
| H. Dip. Ed, 1986
|Education
|-
| Univ. wa Illinois mu ssaza ly’e Urbana–Champaign MS
| 1994
|Human & Community Development Gender Relations in International Dev't
|-
| Univ. wa Illinois mu Urbana–Champaign PhD
| 1998
|Human & Community Development Gender Relations in International Dev't
|}
== Emirimu ==
=== Obumanyirivu mu by’ensoma ===
Mu 1984, Consolata yali musomesa w’abayizi mu ttendekero ly’ebyemikono erya Pearse Vocational College e [[:en:Dublin|Dublin]], [[:en:Ireland|Ireland]] . Oluvannyuma yafuuka omusomesa mu Literary Criticism mu kitongole kya literature mu yunivasite y'e Makerere wakati wa 1989 ne 1991. <ref name=":2"/>
Mu 1992, yakola ng’omuyambi [[:en:Research_assistant|w’abanoonyereza]] mu pulojekiti ya The Nation of Tomorrow Project, eyavujjirirwa Kellogg Foundation, [[:en:University_of_Illinois_Urbana-Champaign|University of Illinois e Urbana-Champaign]] eyafunzibwa nga UIUC okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yagenda mu maaso ng’omuyambi w’omusomesa wansi w’ekitongole ky’enkulaakulana y’abantu n’ekitundu, UIUC wakati wa 1991 ne 1997. <ref name=":2">{{Cite web |title=Consolata Kabonesa {{!}} The Council for Frontiers of Knowledge |url=http://www.thecfkglobal.org/management/consolata-kabonesa.php |access-date=2022-03-04 |website=www.thecfkglobal.org |language=en}}</ref>
Mu 1997, yafuuka [[:en:Graduate_assistant|omuyambi]] mu pulogulaamu ya U of I ey’okusoma n’okunoonyereza ku Afro-American, UIUC. Yatandika okusomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1999 wansi w’ekitongole ky’abakyala n’okunoonyereza ku kikula ky’abantu, oluvannyuma mu 2007, yali munoonyereza mu Health Leisure and Human Performance Research Institute, Faculty of Kinesiology and Recreation Management, [[:en:University_of_Manitoba|University of Manitoba]], [[:en:Canada|Canada]]. <ref name=":2"/>
Mu 2007, era yafuuka [[:en:Senior_lecturer|omusomesa omukulu]] mu ssomero ly’abakyala [[:en:School|n’ekikula ky’abantu]], [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mpaka kati. <ref name="tandfonline.com">{{Cite journal |last1=Mpiima |first1=David Mugambe |last2=Manyire |first2=Henry |last3=Kabonesa |first3=Consolata |last4=Espiling |first4=Margareta |date=2019-05-04 |title=Gender analysis of agricultural extension policies in Uganda: informing practice? |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09718524.2019.1657610 |journal=Gender, Technology and Development |language=en |volume=23 |issue=2 |pages=187–205 |doi=10.1080/09718524.2019.1657610 |issn=0971-8524 |s2cid=210648973 |url-access=subscription}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Browsing by Author "Kabonesa, Consolata" |url=http://umispace.umi.ac.ug/browse?type=author&value=Kabonesa,+Consolata |access-date=2022-03-04 |website=umispace.umi.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Associate Professor Consolata Kabonesa Archives |url=http://nilepost.co.ug/tag/associate-professor-consolata-kabonesa/ |access-date=2022-03-04 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=How Sweden's support to Makerere University helped mainstream Gender Equality within the Institution |url=https://www.swedenabroad.se/es/embajada/uganda-kampala/current/news/gender-equality/ |access-date=2022-03-04 |website=Sweden Abroad |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Women |first=Studies |title=Womenstudies |url=https://womenstudies.mak.ac.ug/}}</ref>
{| class="wikitable"
|2007– kati
|Assoc. Prof'', School of Women and Gender Studies'', [[:en:Makerere_University|Makerere University]]<ref>{{Cite web |title=Consolata Kabonesa {{!}} Makerere University Kampala - Academia.edu |url=https://muele.academia.edu/ConsolataKabonesa |access-date=2022-03-04 |website=muele.academia.edu}}</ref>
|-
| 2007-2010
|Research Affiliate, Health Leisure and Human Performance Research Institute, Faculty of Kinesiology and Recreation Management, Univ. of Manitoba, Canada.
|-
| 1999–2007
|Lecturer, ''Department of Women and Gender Studies'', Makerere University.
|-
| 1997-198
|Graduate Assistant, ''U of I Afro-American Studies & Research Program,'' UIUC''.''
|-
| 1991-1997
|Teaching Assistant, ''Department of Human and Community Development,'' UIUC
|-
| 1992-1993
|Research Assistant, ''The Nation of Tomorrow Project'' funded by Kellogg Foundation, UIUC.
|-
| 1989-1991
|Lecturer, (part-time) ''Literary Criticism,'' Department of Literature, Makerere University.
|-
| 1984
|Student Teacher, ''Pearse Vocational College,'' Dublin, Ireland.
|}
{| class="wikitable"
|2011 '''-''' 2011
| Dean, ''Essomero ly'abakyala n'ekikula ky'abantu'', Makerere University
|-
| 2011 '''-''' 2011
| Pulezidenti w’ekibiina ekigatta ebibiina by’abakyala mu ggwanga Uganda
|-
| 2008 –2011
| Akulira ''ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu'' Makerere University,
|-
| 2008
| Akola nga akulira ''ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu'' Makerere University
|-
| 2007- 2019.
| Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Kabarole Research & Resource Centre, Uganda
|-
| 2005-2013
| Omumyuka wa Ssentebe, Network of Ugandan Researchers & Research Users, Uganda
|-
| 2003-2007
| Omumyuka wa Ssentebe, Olukiiko olufuzi, Kabarole Research & Resource Centre, Uganda
|-
| 2002-2007
| Ssentebe, Sustainable Development Initiatives Uganda
|-
| 2001- 2002
| Akola nga akulira ''ekitongole ekinoonyereza ku bakyala n’ekikula ky’abantu'' Makerere University
|-
| 1992-1997
| Omuyambi w’abaddukanya emirimu, ofiisi ''y’abakyala mu nkulaakulana y’ensi yonna'' (WID, UIUC.)
|-
| 1996-1997
| Omuwabuzi, ekibiina ekigatta abakyala mu Afrika, Yunivasite y’e Illinois, UIUC.
|-
| 1992-1994
| Pulezidenti, ekibiina ekigatta abakyala mu Afrika, Yunivasite y’e Illinois, UIUC
|-
| 1987-1991
| Omukugu mu by’enjigiriza n’ebyobuwangwa, ''Ekitongole ky’amawulire eky'Amerika'', Ekitebe kya Amerika.
|}
== Engule ==
Consolata yawangula engule ya Meritorious ne Cash Award, [[:en:List_of_diplomatic_missions_of_the_United_States|American Embassy]], [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1988 ne 1990. Yaddamu mu 1993 n’awangula engule ya John W. Price, International Understanding Award, UIUC era mu 2005, yasunsulwa n’awangula engule y’omusomesa ow’enjawulo, mu Faculty of Social Science, Makerere University.
Yawangula engule ya The Role Model Diva Awards mu 2011 n’agenda butereevu n’awangula endala bbiri mu 2012 ne 2013. <ref name=":2"/>
{| class="wikitable"
|2011
|The Role Model Diva Awards. Diva Awards Afrika 2012-2013
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
|Outstanding Lecturer Award, Faculty of Social Sciences, Makerere University
|-
| 1993. Omuwandiisi w’ebitabo
|John W. Price, International Understanding Award, UIUC
|-
| 1988 ne 1990
|'''Meritorious Award''' and Cash Award, American Embassy, Uganda,
|}
== Ebifulumiziddwa ==
** Awareness and attitudes towards anthrax and meat consumption practices among affected communities in Zambia: A mixed methods approach. <ref>{{Cite journal |last1=Sitali |first1=Doreen Chilolo |last2=Mumba |first2=Chisoni |last3=Skjerve |first3=Eystein |last4=Mweemba |first4=Oliver |last5=Kabonesa |first5=Consolata |last6=Mwinyi |first6=Mwinyi Omary |last7=Nyakarahuka |first7=Luke |last8=Muma |first8=John Bwalya |date=2017-05-12 |title=Awareness and attitudes towards anthrax and meat consumption practices among affected communities in Zambia: A mixed methods approach |journal=PLOS Neglected Tropical Diseases |language=en |volume=11 |issue=5 |doi=10.1371/journal.pntd.0005580 |issn=1935-2735 |pmc=5443538 |pmid=28498841 |doi-access=free |article-number=e0005580}}</ref>
** Stillbirths in sub-Saharan Africa: unspoken grief.<ref>{{Cite journal |last1=Kiguli |first1=Juliet |last2=Munabi |first2=Ian G |last3=Ssegujja |first3=Eric |last4=Nabaliisa |first4=Joyce |last5=Kabonesa |first5=Consolata |last6=Kiguli |first6=Sarah |last7=Josaphat |first7=Byamugisha |date=2016 |title=Stillbirths in sub-Saharan Africa: unspoken grief |journal=The Lancet |volume=387 |issue=10018 |pages=e16–e18 |doi=10.1016/s0140-6736(15)01171-x |issn=0140-6736 |pmid=26794074 |s2cid=46166985}}</ref>
** Gender analysis of agricultural extension policies in Uganda: informing practice?<ref name="tandfonline.com"/>
** Gender symbolism and technology uptake: a literature review.<ref>{{Cite book |last=Pande |first=Rekha |date=2012-01-31 |title=Globalization, Technology Diffusion and Gender Disparity: Social Impacts of ICTs: Social Impacts of ICTs |url=https://books.google.com/books?id=6WxKFKuSL1QC&pg=PA120 |publisher=IGI Global |isbn=978-1-4666-0021-8 |language=en}}</ref>
** Reflections on a collaborative experience: using ICT in a trans-cultural women's health module<ref>{{Cite journal |last1=Yusuf-Khalil |first1=Yasmeen |last2=Bozalek |first2=Vivienne |last3=Staking |first3=Kimberlee |last4=Tuval-Mashiach |first4=Rivka |last5=Bantebya-Kyomuhendo |first5=Grace |date=2007 |title=Reflections on a Collaborative Experience: Using ICT in a Trans-Cultural Women's Health Module |journal=Agenda: Empowering Women for Gender Equity |issue=71 |pages=54–65 |issn=1013-0950 |jstor=27739240}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [https://womenstudies.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Makerere University School of Women and Gender Studies]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
anjivt2f3duxl568kwzgp9hd0rfljle
Karubanga Jacob
0
13259
60261
49471
2026-07-10T16:07:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60261
wikitext
text/x-wiki
'''Karubanga Jacob Atenyi''' (yazaalibwa 15 Ogwokkumi 1963) [[:en:Uganda|munnayuganda]], munnabyabufuzi era nga mu kiseera kino akiikirira Kibanda South County mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref>{{Cite web |title=Karubanga Jacob Ateenyi - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-jacob-ateenyi-7749/ |access-date=2022-10-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> era nga yaliko meeya wa [[:en:Kigumba|Kigumba Town]] council.
Yaawerezako nga sipiika w’olukiiko lwa [[:en:Masindi_District|disitulikiti y’e Masindi]] era oluvannyuma disitulikiti y’e [[:en:Kiryandongo_District|Kiryandongo]] bwe yatondebwawo, yafuuka meeya wa Town Council y’e Kigumba eyasooka mu 2008. <ref>{{Cite web |title=MP wants constitutional amended to recognise Maragoli people |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/119620 |access-date=2022-10-24 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Yaleeta ekiteeso mu Paalamenti okukkiriza Abamaragoli nga kabbira ya Uganda. <ref>{{Cite web |last=murami |date=2021-11-11 |title=House to consider Bill recognising indigenous communities |url=https://www.parliament.go.ug/news/5417/house-consider-bill-recognising-indigenous-communities |access-date=2022-10-24 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Karubanga yazaalibwa nga 15 Ogwokkumi 1963 mu Kabukye Cell Ward B, Kigumba Town Council, mu disitulikiti y’e Kiryandongo. Yagenda mu Kizibu pulayimale gye yamalira pulayimale (1973-1979). Yeegatta ku Kibanda SS mu S1 ne 2 (1980-1981) nga tannamaliriza O' Level mu Kabalega SS mu 1983. • Yakolera A' Level mu Muntuyera High School, [[:en:Ntungamo_District|mu Kitunga disitulikiti y'e - Ntungamo]] (1984-1986). Yali musomesa mu Kibanda SS ne Kigumba SS (1986-1998). Alina dipulooma mu by’okuteekateeka n’okuddukanya pulojekiti, okuva mu kitongole kya Business Skills Trust ekigatta ekibiina ekigatta abasuubuzi mu ggwanga ekya Uganda National Chamber of Commerce (2006-2008). Karubanga alina diguli mu by’enkulaakulana okuva mu [[:en:Bugema_University|yunivasite y’e Bugema]] (2008-2011).
== Emirimu ==
Okuva mu 2013 n’okutuusa kati, Karubanga abadde musomesa ku yunivasite y’e Bugema. Abadde akola nga consultant era promoter mu Kigumba agribusiness Promotional Center okuva mu 2013 n’okutuusa kati. Yaweereza ne Gavumenti ez’ebitundu mu disitulikiti y’e Masindi ne Kiryandongo nga General Secretary w’olukiiko lw’abavubuka mu Kibanda County, akola nga ssentebe wa disitulikiti, kansala, sipiika w’olukiiko (Ogwokutaano 2008-2011 ne Ssentebe wa LC3 Kigumba Town Council (2011-2016).Yakola nga omuwandiisi wa NRM ow'amawulire mu disitulikiti y’e Kiryandongo (2010-2015). Ssentebe w’olukiiko olufuzi Kigumba SS (2007-2014 Wakati wa 2005 ne 2010, yaliko omuwandiisi wa NRM mu disitulikiti y’e Masindi Okuva mu 1996 n’okutuusa kati, ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Kigumba Complex Academy Primary School Okuva mu 1993, y’abadde dayirekita w’ekibiina ekigatta abasuubuzi b’ebyamaguzi ekya Kigumba Produce dayirekita Kigumba Produce dealears and farmers Co. Ltd.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
dj52io4ytdor6cj2ux2zuxizso90twf
60470
60261
2026-07-10T16:25:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60470
wikitext
text/x-wiki
'''Karubanga Jacob Atenyi''' (yazaalibwa 15 Ogwokkumi 1963) [[:en:Uganda|munnayuganda]], munnabyabufuzi era nga mu kiseera kino akiikirira Kibanda South County mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref>{{Cite web |title=Karubanga Jacob Ateenyi - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-jacob-ateenyi-7749/ |access-date=2022-10-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> era nga yaliko meeya wa [[:en:Kigumba|Kigumba Town]] council.
Yaawerezako nga sipiika w’olukiiko lwa [[:en:Masindi_District|disitulikiti y’e Masindi]] era oluvannyuma disitulikiti y’e [[:en:Kiryandongo_District|Kiryandongo]] bwe yatondebwawo, yafuuka meeya wa Town Council y’e Kigumba eyasooka mu 2008. <ref>{{Cite web |title=MP wants constitutional amended to recognise Maragoli people |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/119620 |access-date=2022-10-24 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Yaleeta ekiteeso mu Paalamenti okukkiriza Abamaragoli nga kabbira ya Uganda. <ref>{{Cite web |last=murami |date=2021-11-11 |title=House to consider Bill recognising indigenous communities |url=https://www.parliament.go.ug/news/5417/house-consider-bill-recognising-indigenous-communities |access-date=2022-10-24 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Karubanga yazaalibwa nga 15 Ogwokkumi 1963 mu Kabukye Cell Ward B, Kigumba Town Council, mu disitulikiti y’e Kiryandongo. Yagenda mu Kizibu pulayimale gye yamalira pulayimale (1973-1979). Yeegatta ku Kibanda SS mu S1 ne 2 (1980-1981) nga tannamaliriza O' Level mu Kabalega SS mu 1983. • Yakolera A' Level mu Muntuyera High School, [[:en:Ntungamo_District|mu Kitunga disitulikiti y'e - Ntungamo]] (1984-1986). Yali musomesa mu Kibanda SS ne Kigumba SS (1986-1998). Alina dipulooma mu by’okuteekateeka n’okuddukanya pulojekiti, okuva mu kitongole kya Business Skills Trust ekigatta ekibiina ekigatta abasuubuzi mu ggwanga ekya Uganda National Chamber of Commerce (2006-2008). Karubanga alina diguli mu by’enkulaakulana okuva mu [[:en:Bugema_University|yunivasite y’e Bugema]] (2008-2011).
== Emirimu ==
Okuva mu 2013 n’okutuusa kati, Karubanga abadde musomesa ku yunivasite y’e Bugema. Abadde akola nga consultant era promoter mu Kigumba agribusiness Promotional Center okuva mu 2013 n’okutuusa kati. Yaweereza ne Gavumenti ez’ebitundu mu disitulikiti y’e Masindi ne Kiryandongo nga General Secretary w’olukiiko lw’abavubuka mu Kibanda County, akola nga ssentebe wa disitulikiti, kansala, sipiika w’olukiiko (Ogwokutaano 2008-2011 ne Ssentebe wa LC3 Kigumba Town Council (2011-2016).Yakola nga omuwandiisi wa NRM ow'amawulire mu disitulikiti y’e Kiryandongo (2010-2015). Ssentebe w’olukiiko olufuzi Kigumba SS (2007-2014 Wakati wa 2005 ne 2010, yaliko omuwandiisi wa NRM mu disitulikiti y’e Masindi Okuva mu 1996 n’okutuusa kati, ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Kigumba Complex Academy Primary School Okuva mu 1993, y’abadde dayirekita w’ekibiina ekigatta abasuubuzi b’ebyamaguzi ekya Kigumba Produce dayirekita Kigumba Produce dealears and farmers Co. Ltd.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
3cp0gsph4y774janym9a5tp22sb8xzk
Bethwell Allan Ogot
0
13264
60708
54062
2026-07-11T00:57:07Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60708
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>{{Cite web |url=http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html |title=Archive copy |access-date=2026-05-05 |archive-date=2010-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101204084823/http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (Okusoma okwakolebwa kkanisa bbiri ez'etogodde mu Bugwanjuba bwa Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>{{Cite web |url=http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |title=Archive copy |access-date=2026-05-07 |archive-date=2023-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230930021757/http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |url-status=dead }}</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
== Laba ne ==
* [[:en:Luo_people_of_Kenya_and_Tanzania|Abantu b’e Kenya, Tanzania ne Uganda Luo]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Bethwell Allan Ogot at IMDb
lfeenz3zyxz8pffty6rs47id11z05if
Rose Clarke Nanyonga
0
13276
60375
49721
2026-07-10T16:14:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60375
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Clarke Nanyonga''' (née '''Nanyonga''' ; yazaalibwa mu c. 1972) munnaUganda atte nga [[:en:Honduras|nnansi]] wa Uganda, [[:en:Academic_staff|omuyivu]] era mu kiseera kino [[:en:Vice_chancellor|ye mumyuka wa chancellor]] wa [[:en:Clarke_International_University|Clarke International University]], muttendekero ly'obwannannyini erisomesa waggulu mu [[Yuganda|Uganda]] .<ref name="1R">{{Cite web |last=Yale School of Nursing |date=7 June 2018 |title=Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda |url=https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ |access-date=8 September 2017 |publisher=[[Yale School of Nursing]]}}
</ref>
== Obuvo bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Bamunanika]], mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]], ekitundu kya Buganda mu Uganda, circa 1972. Mu 1989, oluvannyuma lw’okusoma mu masomero ga pulayimale ag’omukitundu, yasenguka n’agenda e [[:en:Kiwoko|Kiwoko]], mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero, kilomita 52 (32 mi) mu bukiika kkono-bugwanjuba bwa Bamunanika.<ref name="2R">{{Cite web |last=Rukundo |first=Eunice |date=7 September 2013 |title=I was born to serve the gods but I defied the odds |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/I-was-born-to-serve-the-gods-but-I-defied-the-odds/689842-1982556-7exs0/index.html |access-date=8 September 2018}}
</ref>
Mu [[:en:Kiwoko_Hospital|ddwaaliro lya Kiwoko]], yasisinkana era n’akola omukwano ne [[Ian Clarke|Dr. Ian Clarke]], omusawo era omuminsani Omukristaayo, enzaalwa y’e [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]], ne mukyala we Robbie Clarke. Aba Clarke, abaatuuka n’okuzaala Rose mu mateeka, baawagira okwagala kwe okutendekebwa nga nnansi. Yafuna diguli [[:en:Bachelor_of_Science_in_Nursing|ya Bachelor of Science mu by'obujjanjabi]] okuva mu [[:en:Arkansas_Tech_University|Arkansas Tech University]] . Ekyo yakigoberera n'afuna [[:en:Master_of_Science_in_Nursing|Diguli eyookubiri mu by'obujjanjabi]], okuva mu [[:en:Baylor_University|Baylor University]]. Mu 2015, yaweebwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] okuva mu [[:en:Yale_School_of_Nursing|ssomero lya Yale School of Nursing]].<ref name="3R">{{Cite web |last=Narrow Road International |date=October 2012 |title=Rose's Journey: End Child Sacrifice: Rose's Story |url=http://www.narrowroadintl.org/Narrow_Road__Roses_Journey.html |access-date=8 September 2018 |publisher=Narrow Road International}}
</ref>
== Emirimu gye ==
Nanyonga yatandika ng’omuyambi wa mu ddwaaliro e Kiwoko mu 1989, yayongera okutendekebwa mu mulimu ogwo, ng’ayambibwako n’obulagirizi bwa bazadde be abaamuzaala, Dr. Ian Clarke ne Robbie Clarke. Oluvannyuma yakolera mu International Medical Center (IMC), emu ku bizinensi z’obusawo ezatandikibwawo aba Clarkes, okutandika mu 2005. Oluvannyuma, yakuzibwa n’atuuka ku kifo kya Dayirekita w’emirimu gy’obujjanjabi mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="2R" /> <ref name="3R" /> <ref name="4R">{{Cite web |last=Clarke International University |date=8 September 2018 |title=The Biography of Dr. Rose Clarke Nanyonga, Vice Chancellor of Clarke International University |url=http://vc.ciu.ac.ug/biography |access-date=8 September 2018 |publisher=[[Clarke International University]]}}
</ref>
Okuva mu mwezi gwomunaana 2015 okutuuka mu gwomukaka 2017, Nanyonga mu kiseera kye kimu yaweereza ng’omumyuka wa cansala wa [[:en:International_Health_Sciences_University|International Health Sciences University]], eyaddamu okukyuusibwa erinnya mu 2017 n’efuuka Clarke International University. Okuva nga 3 omwezi gwomusaanvu 2017, akola nga substantive vice chancellor wa [[:en:Clarke_University|Clarke University]] .<ref name="1R" /> <ref name="4R" />
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu 2009, Nanyonga yatandikawo kaweefube w’abaana abato okumalawo okusaddaaka abaana mu Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |last=Yale School of Nursing |date=7 June 2018 |title=Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda |url=https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ |access-date=8 September 2017 |publisher=[[Yale School of Nursing]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFYale_School_of_Nursing2018">Yale School of Nursing (7 June 2018). [https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ "Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda"]. New Haven, Connecticut, USA: [[Yale School of Nursing]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 September</span> 2017</span>.</cite></ref> Akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Narrow Road, ekitongole ky'Amerika [[:en:Non-profit|ekitali kya magoba]] ekilwanirira eddembe ly'abaana era nga kikola nnyo mu Uganda ne [[:en:Honduras|Honduras]] .<ref name="3R" />
Era musomesa omukulu mu yunivasite eno, asomesa Health Policy and Planning wamu nokudukanya enteeka zomulembe ezekkikugu ennyo ku mutendera gwa diguli.<ref name="4R" />
== Emmeeza y’okusikira ng’omumyuka wa chancellor wa Clarke International University ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice chancellor of Clarke International University|before=[[Nick Wooding]]<ref name="5R">{{cite web| url=https://www.campustimesug.com/chancellors-and-vice-chancellors-of-the-different-universities-in-uganda/ |date=5 December 2013 |title=Chancellors and Vice Chancellors of the Different Universities in Uganda |access-date=8 September 2018 | publisher=Campus Times Uganda |first=Philimon |last=Badagawa | location=Kampala}}</ref><br/> 2010 – 2015|after=[[To be determined]]<br/> 2022 – 2027|years='''2017 – 2022'''}}
{{s-end}}
{| class="wikitable"
| rowspan="1" |Preceded by
Nick Wooding
2010 – 2015
| rowspan="1" |'''Vice chancellor of Clarke International University'''
'''2017 – 2022'''
| rowspan="1" |Succeeded by
To be determined
2022 – 2027
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://ciu.ac.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Clarke International University]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
t3aj5qirh1r8oai6oxdxxwnfbpyndra
60566
60375
2026-07-10T16:35:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60566
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Clarke Nanyonga''' (née '''Nanyonga''' ; yazaalibwa mu c. 1972) munnaUganda atte nga [[:en:Honduras|nnansi]] wa Uganda, [[:en:Academic_staff|omuyivu]] era mu kiseera kino [[:en:Vice_chancellor|ye mumyuka wa chancellor]] wa [[:en:Clarke_International_University|Clarke International University]], muttendekero ly'obwannannyini erisomesa waggulu mu [[Yuganda|Uganda]] .<ref name="1R">{{Cite web |last=Yale School of Nursing |date=7 June 2018 |title=Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda |url=https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ |access-date=8 September 2017 |publisher=[[Yale School of Nursing]]}}
</ref>
== Obuvo bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Bamunanika]], mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]], ekitundu kya Buganda mu Uganda, circa 1972. Mu 1989, oluvannyuma lw’okusoma mu masomero ga pulayimale ag’omukitundu, yasenguka n’agenda e [[:en:Kiwoko|Kiwoko]], mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero, kilomita 52 (32 mi) mu bukiika kkono-bugwanjuba bwa Bamunanika.<ref name="2R">{{Cite web |last=Rukundo |first=Eunice |date=7 September 2013 |title=I was born to serve the gods but I defied the odds |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/I-was-born-to-serve-the-gods-but-I-defied-the-odds/689842-1982556-7exs0/index.html |access-date=8 September 2018}}
</ref>
Mu [[:en:Kiwoko_Hospital|ddwaaliro lya Kiwoko]], yasisinkana era n’akola omukwano ne [[Ian Clarke|Dr. Ian Clarke]], omusawo era omuminsani Omukristaayo, enzaalwa y’e [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]], ne mukyala we Robbie Clarke. Aba Clarke, abaatuuka n’okuzaala Rose mu mateeka, baawagira okwagala kwe okutendekebwa nga nnansi. Yafuna diguli [[:en:Bachelor_of_Science_in_Nursing|ya Bachelor of Science mu by'obujjanjabi]] okuva mu [[:en:Arkansas_Tech_University|Arkansas Tech University]] . Ekyo yakigoberera n'afuna [[:en:Master_of_Science_in_Nursing|Diguli eyookubiri mu by'obujjanjabi]], okuva mu [[:en:Baylor_University|Baylor University]]. Mu 2015, yaweebwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] okuva mu [[:en:Yale_School_of_Nursing|ssomero lya Yale School of Nursing]].<ref name="3R">{{Cite web |last=Narrow Road International |date=October 2012 |title=Rose's Journey: End Child Sacrifice: Rose's Story |url=http://www.narrowroadintl.org/Narrow_Road__Roses_Journey.html |access-date=8 September 2018 |publisher=Narrow Road International}}
</ref>
== Emirimu gye ==
Nanyonga yatandika ng’omuyambi wa mu ddwaaliro e Kiwoko mu 1989, yayongera okutendekebwa mu mulimu ogwo, ng’ayambibwako n’obulagirizi bwa bazadde be abaamuzaala, Dr. Ian Clarke ne Robbie Clarke. Oluvannyuma yakolera mu International Medical Center (IMC), emu ku bizinensi z’obusawo ezatandikibwawo aba Clarkes, okutandika mu 2005. Oluvannyuma, yakuzibwa n’atuuka ku kifo kya Dayirekita w’emirimu gy’obujjanjabi mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="2R" /> <ref name="3R" /> <ref name="4R">{{Cite web |last=Clarke International University |date=8 September 2018 |title=The Biography of Dr. Rose Clarke Nanyonga, Vice Chancellor of Clarke International University |url=http://vc.ciu.ac.ug/biography |access-date=8 September 2018 |publisher=[[Clarke International University]]}}
</ref>
Okuva mu mwezi gwomunaana 2015 okutuuka mu gwomukaka 2017, Nanyonga mu kiseera kye kimu yaweereza ng’omumyuka wa cansala wa [[:en:International_Health_Sciences_University|International Health Sciences University]], eyaddamu okukyuusibwa erinnya mu 2017 n’efuuka Clarke International University. Okuva nga 3 omwezi gwomusaanvu 2017, akola nga substantive vice chancellor wa [[:en:Clarke_University|Clarke University]] .<ref name="1R" /> <ref name="4R" />
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu 2009, Nanyonga yatandikawo kaweefube w’abaana abato okumalawo okusaddaaka abaana mu Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |last=Yale School of Nursing |date=7 June 2018 |title=Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda |url=https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ |access-date=8 September 2017 |publisher=[[Yale School of Nursing]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFYale_School_of_Nursing2018">Yale School of Nursing (7 June 2018). [https://nursing.yale.edu/news/distinguished-ysn-alumna-makes-impact-uganda/ "Distinguished YSN Alumna Makes An Impact in Uganda"]. New Haven, Connecticut, USA: [[Yale School of Nursing]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 September</span> 2017</span>.</cite></ref> Akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Narrow Road, ekitongole ky'Amerika [[:en:Non-profit|ekitali kya magoba]] ekilwanirira eddembe ly'abaana era nga kikola nnyo mu Uganda ne [[:en:Honduras|Honduras]] .<ref name="3R" />
Era musomesa omukulu mu yunivasite eno, asomesa Health Policy and Planning wamu nokudukanya enteeka zomulembe ezekkikugu ennyo ku mutendera gwa diguli.<ref name="4R" />
== Emmeeza y’okusikira ng’omumyuka wa chancellor wa Clarke International University ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice chancellor of Clarke International University|before=[[Nick Wooding]]<ref name="5R">{{cite web| url=https://www.campustimesug.com/chancellors-and-vice-chancellors-of-the-different-universities-in-uganda/ |date=5 December 2013 |title=Chancellors and Vice Chancellors of the Different Universities in Uganda |access-date=8 September 2018 | publisher=Campus Times Uganda |first=Philimon |last=Badagawa | location=Kampala}}</ref><br/> 2010 – 2015|after=[[To be determined]]<br/> 2022 – 2027|years='''2017 – 2022'''}}
{{s-end}}
{| class="wikitable"
| rowspan="1" |Preceded by
Nick Wooding
2010 – 2015
| rowspan="1" |'''Vice chancellor of Clarke International University'''
'''2017 – 2022'''
| rowspan="1" |Succeeded by
To be determined
2022 – 2027
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://ciu.ac.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Clarke International University]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
p9dqvfy3firmipv78h3jz684irkl2l9
Frank Baffoe, omuwandiisi w’ebitabo
0
13281
60434
56199
2026-07-10T16:14:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60434
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb }}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. . ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref>
== obuvo be n'essomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0"/><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":1"/> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].[1][2] Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.[1][2] Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.[1][2][3] Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]][1][2][4]
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1"/>
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0"/> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu bugwanjuba bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bugwanjuba bwa Afrika: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1"/> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":0"/> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijjulizidwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
nu9085hiy1omd1yx9km9fhrd73fkpch
60646
60434
2026-07-10T16:35:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60646
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb }}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. . ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref>
== obuvo be n'essomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0"/><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":1"/> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].[1][2] Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.[1][2] Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.[1][2][3] Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]][1][2][4]
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1"/>
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0"/> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu bugwanjuba bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bugwanjuba bwa Afrika: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1"/> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":0"/> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijjulizidwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
hlypdl0qfp7ynspxdg32ko37gt9y21u
Frank Baffoe
0
13282
60655
56198
2026-07-10T16:35:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60655
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Baffoe''' yali [[Munnaggana]] munnabyanfuna, munnamawulire era omusuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref>
== Obuvo bwe n'emisomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[Nkoranza]] mu [[Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}</ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":0" /> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |last1=Institute |first1=International African |date=1975 |title=Etudes Africaines |url=https://books.google.com/books?id=jw9yAAAAMAAJ&q=frank+baffoe |last2=Unit |first2=International African Institute Research Information Liaison |publisher=The Institute |isbn=978-0-85302-042-4 |language=en}}</ref> Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]]<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |date=1984 |title=American Studies in Africa Newsletter |url=https://books.google.com/books?id=dTLVAAAAMAAJ&q=dr+frank+baffoe |publisher=National University of Lesotho |language=en}}</ref>
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1" />
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0" /> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011.<ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu] [https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe bukiikaddyo] bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bukiikaddyo bwa Africa: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
== Obulamu bwe ye g'omuntu ==
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1" /> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980.<ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":1" /> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasomesa]]
23cwmraq8s4giezpy3uok48ykwjgmmn
Kenneth Pablo Kimuli
0
13299
60453
50039
2026-07-10T16:14:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60453
wikitext
text/x-wiki
'''Kenneth Kimuli Amooti''' (yazaalibwa 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 1978) Munnayuganda, muzannyi wa katemba, muwandiisi wa mizannyo era munnamawulire. Amanyiddwa nga '''Pablo''' mu bazanyi bakatemba mu Uganda. Yawangula empaka za katemba e zaasooka eza [[:en:Multi-Choice|Multi-Choice]] Stand Up Uganda. Oluvannyuma lw’okufiirwa bazadde be bombi olw’akawuka [[:en:HIV/AIDS|ka MukenenyaSiriimu]] ng’akyali kumyaka emito, yatandikawo Ekitongole by’obwannakyewa ebiyitibwa Pill Power Uganda ne Tangaza Arts Center ebigenderera okuwagira abavubuka abalina akawuka ka Mukenenya/Siriimu.
== Obuto bwe ==
Kimuli yazaalibwa nga 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 1978 e [[:en:Mbale|Mbale]] mu maka ga Stephen Isingoma ne Enid Kirungi Katungwensi Isingoma. Yali wa musanvu mu maka g’abaana mwenda.<ref name=":8">{{Cite web |last=Joomlasupport |date=27 May 2009 |title=Happiness is surely killing Pablo |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=3528:happiness-is-surely-killing-pablo |access-date=22 November 2019 |website=The Observer – Uganda}}</ref> Yagenda mu Macknon Kindergarten, [[:en:Kampala|Kampala]] mu nasale ye, oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Shimoni_Demonstration_Primary_School|Shimoni Demonstration Primary School]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Mu mwaka gwa 1988, taata wa Kimuli yafa akawuka ka Mukenenya/Sirimu.<ref name=":3">{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=8 November 2018 |title=My dad was given pawpaws as drug for HIV – Pablo |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1489150/dad-pawpaws-drug-hiv-pablo |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma lw’ekyo baasengukira e [[:en:Mbarara|Mbarara]] gye yagenda mu maaso n’okusoma pulayimale mu Boma Primary School n’oluvannyuma n’agenda ku Bweranyangi Primary School gye yakola ebigezo byakamalirizo ebya Primary Leaving Examination mu mwaka gwa 1993. Mu mwaka gwe gumu, bweyalina emyaka kkumi nenna(14), yafiirwa maama we olw’akawuka ka Mukenenya/Siriimu.<ref name=":3" /> Olw’okufiirwa bazadde be bombi, abaana bano baagabibwa okulabirirwa ab’enganda ez’enjawulo abaali babeera mu disitulikiti y’e [[:en:Masindi|Masindi]], Mbarara ne disitulikiti ye [[:en:Kabarole_District|Kabarole]]. Kojja wa Kimuli kuluda lwa maama we Stephen Isingoma ne mukyala we Joan Musiime Mushagara be baafuuka abakuumi be.<ref name=":9">{{Cite web |last=Ainomugisha |first=Lydia |date=31 October 2014 |title=Pablo marks a decade of jokes |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Pablo-marks-a-decade-of-jokes/691232-2505296-95yfwt/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Yagenda mu maaso n’okusoma kwe ku [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Gyeyamalira siniya eyokuna UCE]] mu mwaka gwa1997 n’oluvannyuma [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Gyeyamalira siniya y'omukaaga UACE]] mu mwaka gwa 1999. Kimuli oluvannyuma n’eyegata ku yunivasite y’e Namasagali, n’afuna diguli eyookubiri mu Bye'mpuliziganya (Mass Media),mby'amawulire n'Obukugu mukuwandiika mu mwaka gwa 2003<ref>{{Cite web |last=Pike |first=Andrew |date=12 August 2008 |title=The best jokes are about you |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1183502/jokes-about |access-date=31 December 2019 |website=newvision.co.ug}}</ref>
== Emirimo gye ==
=== Bannamawulire ===
Oluvannyuma lw’okutikkirwa, mu mwaka gwa 2003, Kimuli yanoonya omulimu kyokka n’alemwa okugufuna. Yagezaako okuwandiika emiko mu mpapula z’amawulire ne gitakkirizibwa.<ref>{{Cite web |last=Muhumuza. |first=Dennis D. |date=26 September 2009 |title=Saved by grace: What you didn't know about Uganda's finest |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-719730-kghuoez/index.html |access-date=31 December 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Olwo n’atandikawo Olupapula lwe olw’amawulire lwe yatuuma ''Vanguard'' olwava mu bizinensi mu myezi mukaaga.<ref name=":8" />
Mu mwaka gwa 2004, yeegatta ku lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', gye yali munnamawulire eyeetongodde.<ref>{{Cite web |last=Kabugo |first=Jonathan |date=25 October 2012 |title=Date with a celeb: Comedian Pablo meets fan Patricia |url=http://www.sqoop.co.ug/201210/features/date-with-a-celeb-comedian-pablo-meets-fan-patricia.html |access-date=23 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Yakola n’olupapula luno okutuusa mu mwaka gwa 2008. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Yali muweereza wa leediyo mu Power FM 104.1<ref>{{Cite web |last=Mwijuke |first=Gilbert |date=5 June 2008 |title=Pablo: The witty stand-up comedian |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1188388/pablo-witty-stand-comedian |access-date=23 November 2019 |website=New Vision}}</ref> mu mwaka gwa 2004. Wano we yafunira erinnya lya Pablo.<ref>{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Edwin |date=29 September 2008 |title=Kenneth Kimuli |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-808448-vx73w0z/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Yalekerawo okukola ne leediyo eno mu mwaka gwa 2009.
Wakati w'omwaka gwa 2006 ne 2013 Kimuli yali Productions Director wa katemba wa leediyo gwe yatuuma ''Rock Point 256.''<ref name=":8" /><ref>{{Cite web |last=Musinguzi |first=Bamuturaki |date=8 March 2013 |title=Pablo, the Ugandan who sees humour everywhere |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Pablo-the-Ugandan-who-sees-humour-everywhere-/434746-1713974-93j35l/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170602151403/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Pablo-the-Ugandan-who-sees-humour-everywhere-/434746-1713974-93j35l/index.html |archive-date=2 June 2017 |access-date=25 November 2019 |website=The East African}}</ref>
Mu mwaka gwa 2009, yeegatta ku lupapula lwa ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|The Observer]]'' ng’omuwandiisi w’ebitabo ebisesa.
=== munakatemba ===
Kimuli ye okuzanya katemba akitadde ku bazadde be b'agamba nti baali "bazanyirizi b'omulembe gwabwe."<ref name=":9" /> Bwe yali ku Mbarara High School, yesimbawo ku bwa Food Prefect ng’okusaaga era n’awangula kye yannyonnyola oluvannyuma lwe yamanya nti alina okubera munakatemba.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=7 October 2016 |title=Meet a celeb : How Pablo wants to be remembered |url=http://www.sqoop.co.ug/201610/features/meet-a-celeb-how-pablo-wants-to-be-remembered.html |access-date=25 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2004, olupapula lw’amawulire olwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' lwamuwa omulimu okuwandiika ekiwandiiko ku kolero lya ''Theatre Factory'' . Oluvannyuma yasigala addayo okubalaba nga beegezaamu, ng’abawa obukodyo. Kino kyamuviirako okuyitibwa okwegatta ku kibiina kino mu mwaka gwa 2005.<ref name=":9" /><ref name=":0">{{Cite web |last=Vision |date=29 August 2009 |title=Has Pablo quit Theatre Factory? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1237605/pablo-quit-theatre-factory |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref>
Mu mwaka gwa 2007, yayitibwa [[:en:Robert_Redford|Robert Redford]] mu [[:en:Sundance_Theatre_Program|pulogulaamu ya Sundance Theatre Program]] mu kibuga ekikulu ekya America gye yagabana siteegi ne bannakatemba abasajja ne bannakatemba abakyala abazanyi ba firimu abamanyiddwa ennyo.<ref name=":1">{{Cite web |last=Vision |date=4 June 2012 |title=Mom wasn't convinced Pablo would make a good hubby |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1302232/mom-wasn-convinced-pablo-hubby |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abangira |first=Caesar |date=30 March 2005 |title=American theatre artistes here |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-807576-vx7rd4z/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu mwaka gwa 2009, yawangula empaka za [[:en:MultiChoice|MultiChoice]] Stand Up Uganda omwali ssente za doola y'e Bungereza 10,000 ez'ebirabo.<ref>{{Cite web |last=Baranga |first=Samson |date=10 November 2017 |title=Pablo Live rebrands into a weekly show |url=https://observer.ug/lifestyle/55901-pablo-live-rebrands-into-a-weekly-show |access-date=22 November 2019 |website=The Observer – Uganda}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Taatya |first=Rafsanjan Abbey |date=26 May 2009 |title=Uganda stands up for Pablo |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/691192-707786-8ucvggz/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvannyuma yatandikawo pulogulaamu ye eya buli wiiki eyitibwa ''Pablo Live'' <ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Edwin |date=11 September 2009 |title=Pablo stands on his own |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/691192-718344-8tpqhez/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> oluvannyuma lw'okuva mu Kolelo lya ''Theatre Factory.''<ref>{{Cite web |last=Sqoop |first=Admin |date=9 August 2019 |title=Local comedy is on the rise, are fans getting a fair deal? |url=http://www.sqoop.co.ug/201908/features/local-comedy-is-on-the-rise-are-fans-getting-a-fair-deal.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Oluvannyuma ku pulogulaamu eno yakyusibwa n’etekebwa ku Lwokutaano olusembayo mu buli mwezi.<ref>{{Cite web |last=Nasasira |first=Roland. D |date=30 November 2015 |title=Pablo leaves fans wanting more |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Pablo-leaves-fans-wanting-more/812796-2978198-pc5iqyz/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvannyuma lw'emyaka munaana egya Pablo Live, yaggalwawo mu mwaka gwa 2016 nga tennaggulwawo kumpi oluvannyuma lw'omwaka mulamba mu mwaka gwa 2017.<ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=16 November 2017 |title=Pablo live shows returns with more fun |url=http://www.sqoop.co.ug/201711/four-one-one/pablo-live-shows-returns-fun.html |access-date=22 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
mu mwezi Gwokubiri mu mwaka gwa 2010, Kimuli yayolesa mu ''Comedy Club Live'' e Lagos mu Nigeria. Mu mwezi Gwekkuminoogumu, yayolesa mu ''Comedy Club Live'' e Mombasa e Kenya<ref name=":1" />
Mu mwaka gwa 2012, yayolesa mu kivvulu kya ''Nights of 1000 Laughs'' mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Sqoop |date=20 June 2012 |title=Idringi for monthly shows in Lagos – Sqoop – Its deep |url=http://www.sqoop.co.ug/201206/four-one-one/idringi-for-monthly-shows-in-lagos.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2013, yatongoza pulogulaamu ya live show eyitibwa ''Pablo ne the Continental Comedian''. olutambi luno lwaalimu banakatemba ab'enjawulo abaaleetebwa okuva mu bitundu bya Africa eby'enjawulo omuli Chibwe Katebe okuva e Zambia, Allan Bloo ne Mandy Uzonitsha okuva e Nigeria,<ref>{{Cite web |last=Odeke |first=Steven |date=24 April 2013 |title=Pablo and Nigerian comedienne Mandy to crack at The Hub |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1317935/pablo-nigerian-comedienne-mandy-crack-hub |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sqoop |date=26 April 2013 |title=Krackers start continental show – Africa Laughs – Sqoop – Its deep |url=http://www.sqoop.co.ug/201304/four-one-one/krackers-start-continental-show-africa-laughs.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alon |date=1 June 2014 |title=Pablo looks home for happiness |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=32029:-pablo-looks-home-for-happiness- |access-date=23 November 2019 |website=The Observer – Uganda}}</ref>
Mu mwaka gwa 2016 yasunsulwa mu mpaka za World’s Funniest Comedian.<ref>{{Cite web |last=Manishimwe |first=Wilson |date=12 September 2016 |title=Ugandan comedians nominated in "world's Funniest Person Competition" |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1435104/salvador-pablo-nominated-world-funniest-person-competition |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}</ref>
Kimuli abadde musomesa wabazannyi ba katemba abalala abeegatta ku mulimu guno, omuli [[:en:Teacher_Mpamire|Teacher Mpamire]],<ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar. R |date=27 May 2018 |title=I owe my comedy talent, work ethic to my grandmother – Mendo |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/owe-comedy-talent-work-ethic-grandmother-Mendo/689844-4581114-47plehz/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> era ayagazisiza abantu abalala omuli Ronnie McVex okutandika okuzanya katemba.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=19 June 2015 |title=Date with a celeb : Ronnie Mcvex loves to see people laugh |url=http://www.sqoop.co.ug/201506/features/date-with-a-celeb-ronnie-mcvex-loves-to-see-people-laugh.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Okuyita mu Pablo Live Comfort Clinic, abazannyi ba katemba abapya omuli ne Gocher basobodde okutandika okuzanya katemba.<ref>{{Cite web |last=Kabuya |first=Rebecca |date=24 June 2016 |title=Gocher, Mbale's top rib cracker |url=http://www.sqoop.co.ug/201606/features/gocher-mbales-top-rib-cracker.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Munnakatemba [[:en:Patrick_Salvador_Idringi|Patrick Salvador Idringi]] agamba nti "[okusitula] omulimu gwa katemba [ogwa Uganda] okuva ku ntandikwa" kwa Kimuli ne Amooti Omubaranguzi.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Dorcus |date=5 August 2018 |title=I'm what I am because of my family – Salvado – |url=http://www.sqoop.co.ug/201808/features/im-what-i-am-because-of-my-family-salvado.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2019 yalondebwa ng'omu kuba nakatemba abasinga okusasulwa ssente ennyingi mu Uganda<ref name=":4">{{Cite web |last=Kawalha |first=Shamim |date=20 March 2019 |title=Top Highest Paid Comedians in Uganda Revealed |url=https://chimpreports.com/top-highest-paid-comedians-in-uganda-revealed/ |access-date=18 November 2019 |website=ChimpReports}}</ref>
==== Omusono gwa Comedy ====
Okusinga [[:en:Observational_comedy|katemba w’okwetegereza]] ne satire. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
=== Okukyaza abantu ===
Mu mwaka gwa 2016, yategeka akabaga ka Ssekukkulu aka Qwela akategekebwa aba Qwela Junction.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Dorcus |date=13 December 2016 |title=QWELA JUNCTION DELIVERS UNIQUE SHOW |url=http://www.sqoop.co.ug/201612/news/events/qwela-junction-delivers-unique-show.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu 2017, ng'ali wamu ne [[:en:Anne_Kansiime|Anne Kansiime]], yakolagana n'okutegeka pulogulaamu y'okuyimba eya [[:en:Oliver_Mtukudzi|Oliver Mtukudzi]] mu "Lockdown Show."<ref>{{Cite web |last=Abangirah |first=Caesar |date=1 July 2017 |title=Mtukudzi, Pompi 'lockdown' Kampala |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Mtukudzi-Pompi--lockdown--Kampala/812796-3995138-2a1mnw/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
=== Eby'obufuzi ===
mu mwezi Gwekkumi mu mwaka gwa 2020, Kimuli yalondebwa okwesimbawo mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa bonna okwa 2021]] mu [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>{{Cite web |last=Samuel |first=Maestro |date=17 October 2020 |title=Renown Comedian Pablo Kimuli flips the Political side of him |url=https://www.thegmp.biz/news/380/renown-comedian-pablo-kimuli-flips-the-political-side-of-him |archive-url= |archive-date= |access-date=2020-10-23 |website=THEGMP |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 October 2020 |title=Comedian Pablo running for MP |url=https://edge.ug/2020/10/15/comedian-pablo-running-for-mp/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020204941/http://edge.ug/2020/10/15/comedian-pablo-running-for-mp/ |archive-date=20 October 2020 |access-date=2020-10-23 |website=Edge.Ug |language=en-GB}}</ref>
== Omulimu gw'obwannakyewa ==
Mu mwaka gwa 2013, yategeka ekivvulu kye yatuuma "Comedy Meets Music" ekyasikiriza abayimbi omuli n'omuyimbi wa gospel single Pompi ow'e Zambia okukunganya ssente okuyambako okubunyisa amawulire agakwata ku kawuka ka Mukenenya/Siriimu. Mu mwaka gwa 2014, yategeka omuzannyo omulala ogwa Comedy Meets Music ogwasikiriza abazanyi bakatemba abasoba mu 10 okuli Dr. Ofweneke okuva e Kenya n’abayimbi 10. okwongerezako obuwagizi bwa show eno ssente zagenda mu kampeyini ya Zip up 256 okuziyiza akawuka ka Mukenenya/Siriimu<ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=31 October 2014 |title=Comedy meets Music |url=http://www.sqoop.co.ug/201410/four-one-one/comedy-meets-music.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2013, Kimuli yatandikawo kampeyini ya Zip Up ng’egenderera abavubuka okulwanyisa akawuka ka Mukenenya/Siriimu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2020)">okujulizibwa kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup> . Mu mwaka gwa 2014, Kimuli yakolagana n'akakiiko ka Uganda AIDS Commission mu kampeyini za Zip up 256 eyagenderera okutuuka ku "masomero ne ku yunivasite ezenjawulo nga bakozesa eby'amasanyu n'obujulizi bw'abavubuka abakwatibwa akawuka kano" .<ref>{{Cite web |last1=Okoth |first1=Cecilia |last2=Naiga |first2=Aisha |date=27 August 2014 |title=New HIV/AIDS campaign launched |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1308095/hiv-aids-campaign-launched |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}</ref>
Mu mwaka gwa 2015, yatandikawo ekitongole ekiyitibwa Pill Power Uganda ky’addukanya, ng’ali wamu n’abavubuka abalina n’abakoseddwa akawuka ka Mukenenya/Siriimu.<ref name=":3">{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=8 November 2018 |title=My dad was given pawpaws as drug for HIV – Pablo |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1489150/dad-pawpaws-drug-hiv-pablo |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutegeki2018">Mutegeki, Geoffrey (8 November 2018). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1489150/dad-pawpaws-drug-hiv-pablo "My dad was given pawpaws as drug for HIV – Pablo"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 November</span> 2019</span>.</cite></ref> gy’abuulirira abantu abalina akawuka ka Mukenenya/Siriimu<ref>{{Cite web |last=Nakibuuka |first=Beatrice |date=16 June 2017 |title=Her uncles offered her pancakes for sex |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Molested-six-infected-teen-she-strives-end-HIV/691232-3970562-4urc6r/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Yatandikawo ekitongole ekirala eky’obwannakyewa ekya Tangaza Arts Centre,<ref name=":3" /> mu mwaka gwa 2016 ekiyamba abaana abato abalina akawuka ka Mukenenya/Siriimu okukulaakulanya obukugu mu bulamu(life skill). Tebere Art Center nayo yatandikibwawo mu mwaka gwe gumu. Mu 2009, ku wiikendi ya Paasika, ng’ali wamu ne Power FM, yeetaba mu nteekateeka y’okutuuka ku basibe mu kkomera ly’e [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] nga muno mwe mwali okuyimba [[:en:Stand-up_comedy|stand-up comedy]] n’okukwatagana.<ref name=":4" /><ref>{{Cite web |last=Namaganda |first=Agnes |date=13 April 2009 |title=Its not all gloom at Luzira Prison |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-812496-vwopscz/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu mwaka gwa 2016, yakolagana ne [[:en:Reach_a_Hand_Uganda|Reach A Hand Uganda]] okumanyisa n’okusasanya okumanya mu bakulembeze b’abayizi n’abasomesa okuva mu masomero ga siniya ag’enjawulo agasukka mu kkumi(10) ku nsonga ezikwata kubulwadde bwa Mukenenya/Siriimu.<ref>{{Cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=9 March 2016 |title=Kigozi Tips Students on Business, Economic Empowerment |url=https://chimpreports.com/kigozi-tips-students-on-business-economic-empowerment/ |access-date=18 November 2019 |website=ChimpReports}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kimuli mufumbo ne Karen Hasahya eyali omuvuzi wa Miss Uganda era Miss Talent mu mwaka gwa 2003.<ref>{{Cite web |last=Vision |date=27 August 2010 |title=Pablo to wed in hotel |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283861/pablo-wed-hotel |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref> Baasisinkana nga 24 omwezi Ogwekkumi mu mwaka gwa 2009 mu kkanisa. Yamusaba obufumbo nga 14 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2010<ref>{{Cite web |last=Oluka |first=Esther |date=10 September 2015 |title=The kimulis: A tale of love brewed in church |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/The-kimulis--A-tale-of-love-brewed-in-church/691230-2863850-xce75y/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> era ne bafumbiriganwa nga 4 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2010<ref name=":1" /> ne omusumba Gary Skinner<ref>{{Cite web |last=Vision |date=9 September 2010 |title=Pablo jumps the broom |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283024/pablo-jumps-broom |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref> owa [[:en:Watoto_Church|Watoto Church]] . Bombi balina abaana babiri.<ref>{{Cite web |date=6 July 2014 |title=Frankly speaking With Kenneth Kimuli a.k.a Pablo |url=https://www.independent.co.ug/frankly-speaking-kenneth-kimuli-k-pablo/ |access-date=16 November 2019 |website=The Independent Uganda}}</ref>
Kimuli, mu [[:en:Anglicanism|Anglican]], era [[:en:Born_again_Christian|mulokole]]. Olw’okuba yali anywa nnyo omwenge era ng’anywa sigala, yalekera awo oluvannyuma lw’okutekako television n’awuliriza [[:en:Joyce_Meyer|Joyce Meyer]] ng’abuulira ekigambo kyamukama.<ref name=":52">{{Cite web |last=Muhumuza |first=Dennis. D |date=26 September 2009 |title=Saved by grace: What you didn't know about Uganda's finest |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-719730-kghuoez/index.html |access-date=19 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Kimuli [[:en:Rotarian|munna Rotary]] mu kibiina kya Rotary Club ekya Kampala North. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Siteeji ==
{| class="wikitable plainrowheaders sortable"
! scope="col" |Production
! scope="col" | Emyaka)
! scope="col" | Theatre
! scope="col" | /ekifo
! class="unsortable" scope="col" | Ebiwandiiko
! class="unsortable" scope="col" | Ebijuliziddwa
|-
! scope="row" | Lwanda Magere
| style="text-align:center;" | 2001
| National Theatre
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7">{{Cite web |last=Tendo |first=Steven |date=27 September 2007 |title=Uganda's Kenneth Kimuli at Sundance celebrations |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-787150-kc8lpiz/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
|-
! scope="row" | Prologue in Heaven
|
|
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | One Night Stand
| style="text-align:center;" | 2006
|
| Omuwandiisi
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | Buried in The Dark
| style="text-align:center;" | 2006
|
| Omukulu
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | Madness is Coming
| style="text-align:center;" | 2008
|
| Omuwandiisi
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | The Adams
|
|
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | Samuel Buckett's Plays
|
|
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|}
== Awaadi ==
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
1q35xeh0iwf1g913md6zetv9nckecgi
60659
60453
2026-07-10T16:35:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60659
wikitext
text/x-wiki
'''Kenneth Kimuli Amooti''' (yazaalibwa 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 1978) Munnayuganda, muzannyi wa katemba, muwandiisi wa mizannyo era munnamawulire. Amanyiddwa nga '''Pablo''' mu bazanyi bakatemba mu Uganda. Yawangula empaka za katemba e zaasooka eza [[:en:Multi-Choice|Multi-Choice]] Stand Up Uganda. Oluvannyuma lw’okufiirwa bazadde be bombi olw’akawuka [[:en:HIV/AIDS|ka MukenenyaSiriimu]] ng’akyali kumyaka emito, yatandikawo Ekitongole by’obwannakyewa ebiyitibwa Pill Power Uganda ne Tangaza Arts Center ebigenderera okuwagira abavubuka abalina akawuka ka Mukenenya/Siriimu.
== Obuto bwe ==
Kimuli yazaalibwa nga 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 1978 e [[:en:Mbale|Mbale]] mu maka ga Stephen Isingoma ne Enid Kirungi Katungwensi Isingoma. Yali wa musanvu mu maka g’abaana mwenda.<ref name=":8">{{Cite web |last=Joomlasupport |date=27 May 2009 |title=Happiness is surely killing Pablo |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=3528:happiness-is-surely-killing-pablo |access-date=22 November 2019 |website=The Observer – Uganda}}</ref> Yagenda mu Macknon Kindergarten, [[:en:Kampala|Kampala]] mu nasale ye, oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Shimoni_Demonstration_Primary_School|Shimoni Demonstration Primary School]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Mu mwaka gwa 1988, taata wa Kimuli yafa akawuka ka Mukenenya/Sirimu.<ref name=":3">{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=8 November 2018 |title=My dad was given pawpaws as drug for HIV – Pablo |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1489150/dad-pawpaws-drug-hiv-pablo |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma lw’ekyo baasengukira e [[:en:Mbarara|Mbarara]] gye yagenda mu maaso n’okusoma pulayimale mu Boma Primary School n’oluvannyuma n’agenda ku Bweranyangi Primary School gye yakola ebigezo byakamalirizo ebya Primary Leaving Examination mu mwaka gwa 1993. Mu mwaka gwe gumu, bweyalina emyaka kkumi nenna(14), yafiirwa maama we olw’akawuka ka Mukenenya/Siriimu.<ref name=":3" /> Olw’okufiirwa bazadde be bombi, abaana bano baagabibwa okulabirirwa ab’enganda ez’enjawulo abaali babeera mu disitulikiti y’e [[:en:Masindi|Masindi]], Mbarara ne disitulikiti ye [[:en:Kabarole_District|Kabarole]]. Kojja wa Kimuli kuluda lwa maama we Stephen Isingoma ne mukyala we Joan Musiime Mushagara be baafuuka abakuumi be.<ref name=":9">{{Cite web |last=Ainomugisha |first=Lydia |date=31 October 2014 |title=Pablo marks a decade of jokes |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Pablo-marks-a-decade-of-jokes/691232-2505296-95yfwt/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Yagenda mu maaso n’okusoma kwe ku [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Gyeyamalira siniya eyokuna UCE]] mu mwaka gwa1997 n’oluvannyuma [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Gyeyamalira siniya y'omukaaga UACE]] mu mwaka gwa 1999. Kimuli oluvannyuma n’eyegata ku yunivasite y’e Namasagali, n’afuna diguli eyookubiri mu Bye'mpuliziganya (Mass Media),mby'amawulire n'Obukugu mukuwandiika mu mwaka gwa 2003<ref>{{Cite web |last=Pike |first=Andrew |date=12 August 2008 |title=The best jokes are about you |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1183502/jokes-about |access-date=31 December 2019 |website=newvision.co.ug}}</ref>
== Emirimo gye ==
=== Bannamawulire ===
Oluvannyuma lw’okutikkirwa, mu mwaka gwa 2003, Kimuli yanoonya omulimu kyokka n’alemwa okugufuna. Yagezaako okuwandiika emiko mu mpapula z’amawulire ne gitakkirizibwa.<ref>{{Cite web |last=Muhumuza. |first=Dennis D. |date=26 September 2009 |title=Saved by grace: What you didn't know about Uganda's finest |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-719730-kghuoez/index.html |access-date=31 December 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Olwo n’atandikawo Olupapula lwe olw’amawulire lwe yatuuma ''Vanguard'' olwava mu bizinensi mu myezi mukaaga.<ref name=":8" />
Mu mwaka gwa 2004, yeegatta ku lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', gye yali munnamawulire eyeetongodde.<ref>{{Cite web |last=Kabugo |first=Jonathan |date=25 October 2012 |title=Date with a celeb: Comedian Pablo meets fan Patricia |url=http://www.sqoop.co.ug/201210/features/date-with-a-celeb-comedian-pablo-meets-fan-patricia.html |access-date=23 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Yakola n’olupapula luno okutuusa mu mwaka gwa 2008. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Yali muweereza wa leediyo mu Power FM 104.1<ref>{{Cite web |last=Mwijuke |first=Gilbert |date=5 June 2008 |title=Pablo: The witty stand-up comedian |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1188388/pablo-witty-stand-comedian |access-date=23 November 2019 |website=New Vision}}</ref> mu mwaka gwa 2004. Wano we yafunira erinnya lya Pablo.<ref>{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Edwin |date=29 September 2008 |title=Kenneth Kimuli |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-808448-vx73w0z/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Yalekerawo okukola ne leediyo eno mu mwaka gwa 2009.
Wakati w'omwaka gwa 2006 ne 2013 Kimuli yali Productions Director wa katemba wa leediyo gwe yatuuma ''Rock Point 256.''<ref name=":8" /><ref>{{Cite web |last=Musinguzi |first=Bamuturaki |date=8 March 2013 |title=Pablo, the Ugandan who sees humour everywhere |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Pablo-the-Ugandan-who-sees-humour-everywhere-/434746-1713974-93j35l/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170602151403/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Pablo-the-Ugandan-who-sees-humour-everywhere-/434746-1713974-93j35l/index.html |archive-date=2 June 2017 |access-date=25 November 2019 |website=The East African}}</ref>
Mu mwaka gwa 2009, yeegatta ku lupapula lwa ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|The Observer]]'' ng’omuwandiisi w’ebitabo ebisesa.
=== munakatemba ===
Kimuli ye okuzanya katemba akitadde ku bazadde be b'agamba nti baali "bazanyirizi b'omulembe gwabwe."<ref name=":9" /> Bwe yali ku Mbarara High School, yesimbawo ku bwa Food Prefect ng’okusaaga era n’awangula kye yannyonnyola oluvannyuma lwe yamanya nti alina okubera munakatemba.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=7 October 2016 |title=Meet a celeb : How Pablo wants to be remembered |url=http://www.sqoop.co.ug/201610/features/meet-a-celeb-how-pablo-wants-to-be-remembered.html |access-date=25 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2004, olupapula lw’amawulire olwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' lwamuwa omulimu okuwandiika ekiwandiiko ku kolero lya ''Theatre Factory'' . Oluvannyuma yasigala addayo okubalaba nga beegezaamu, ng’abawa obukodyo. Kino kyamuviirako okuyitibwa okwegatta ku kibiina kino mu mwaka gwa 2005.<ref name=":9" /><ref name=":0">{{Cite web |last=Vision |date=29 August 2009 |title=Has Pablo quit Theatre Factory? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1237605/pablo-quit-theatre-factory |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref>
Mu mwaka gwa 2007, yayitibwa [[:en:Robert_Redford|Robert Redford]] mu [[:en:Sundance_Theatre_Program|pulogulaamu ya Sundance Theatre Program]] mu kibuga ekikulu ekya America gye yagabana siteegi ne bannakatemba abasajja ne bannakatemba abakyala abazanyi ba firimu abamanyiddwa ennyo.<ref name=":1">{{Cite web |last=Vision |date=4 June 2012 |title=Mom wasn't convinced Pablo would make a good hubby |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1302232/mom-wasn-convinced-pablo-hubby |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abangira |first=Caesar |date=30 March 2005 |title=American theatre artistes here |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-807576-vx7rd4z/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu mwaka gwa 2009, yawangula empaka za [[:en:MultiChoice|MultiChoice]] Stand Up Uganda omwali ssente za doola y'e Bungereza 10,000 ez'ebirabo.<ref>{{Cite web |last=Baranga |first=Samson |date=10 November 2017 |title=Pablo Live rebrands into a weekly show |url=https://observer.ug/lifestyle/55901-pablo-live-rebrands-into-a-weekly-show |access-date=22 November 2019 |website=The Observer – Uganda}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Taatya |first=Rafsanjan Abbey |date=26 May 2009 |title=Uganda stands up for Pablo |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/691192-707786-8ucvggz/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvannyuma yatandikawo pulogulaamu ye eya buli wiiki eyitibwa ''Pablo Live'' <ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Edwin |date=11 September 2009 |title=Pablo stands on his own |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/691192-718344-8tpqhez/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> oluvannyuma lw'okuva mu Kolelo lya ''Theatre Factory.''<ref>{{Cite web |last=Sqoop |first=Admin |date=9 August 2019 |title=Local comedy is on the rise, are fans getting a fair deal? |url=http://www.sqoop.co.ug/201908/features/local-comedy-is-on-the-rise-are-fans-getting-a-fair-deal.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Oluvannyuma ku pulogulaamu eno yakyusibwa n’etekebwa ku Lwokutaano olusembayo mu buli mwezi.<ref>{{Cite web |last=Nasasira |first=Roland. D |date=30 November 2015 |title=Pablo leaves fans wanting more |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Pablo-leaves-fans-wanting-more/812796-2978198-pc5iqyz/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvannyuma lw'emyaka munaana egya Pablo Live, yaggalwawo mu mwaka gwa 2016 nga tennaggulwawo kumpi oluvannyuma lw'omwaka mulamba mu mwaka gwa 2017.<ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=16 November 2017 |title=Pablo live shows returns with more fun |url=http://www.sqoop.co.ug/201711/four-one-one/pablo-live-shows-returns-fun.html |access-date=22 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
mu mwezi Gwokubiri mu mwaka gwa 2010, Kimuli yayolesa mu ''Comedy Club Live'' e Lagos mu Nigeria. Mu mwezi Gwekkuminoogumu, yayolesa mu ''Comedy Club Live'' e Mombasa e Kenya<ref name=":1" />
Mu mwaka gwa 2012, yayolesa mu kivvulu kya ''Nights of 1000 Laughs'' mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Sqoop |date=20 June 2012 |title=Idringi for monthly shows in Lagos – Sqoop – Its deep |url=http://www.sqoop.co.ug/201206/four-one-one/idringi-for-monthly-shows-in-lagos.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2013, yatongoza pulogulaamu ya live show eyitibwa ''Pablo ne the Continental Comedian''. olutambi luno lwaalimu banakatemba ab'enjawulo abaaleetebwa okuva mu bitundu bya Africa eby'enjawulo omuli Chibwe Katebe okuva e Zambia, Allan Bloo ne Mandy Uzonitsha okuva e Nigeria,<ref>{{Cite web |last=Odeke |first=Steven |date=24 April 2013 |title=Pablo and Nigerian comedienne Mandy to crack at The Hub |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1317935/pablo-nigerian-comedienne-mandy-crack-hub |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sqoop |date=26 April 2013 |title=Krackers start continental show – Africa Laughs – Sqoop – Its deep |url=http://www.sqoop.co.ug/201304/four-one-one/krackers-start-continental-show-africa-laughs.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alon |date=1 June 2014 |title=Pablo looks home for happiness |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=32029:-pablo-looks-home-for-happiness- |access-date=23 November 2019 |website=The Observer – Uganda}}</ref>
Mu mwaka gwa 2016 yasunsulwa mu mpaka za World’s Funniest Comedian.<ref>{{Cite web |last=Manishimwe |first=Wilson |date=12 September 2016 |title=Ugandan comedians nominated in "world's Funniest Person Competition" |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1435104/salvador-pablo-nominated-world-funniest-person-competition |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}</ref>
Kimuli abadde musomesa wabazannyi ba katemba abalala abeegatta ku mulimu guno, omuli [[:en:Teacher_Mpamire|Teacher Mpamire]],<ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar. R |date=27 May 2018 |title=I owe my comedy talent, work ethic to my grandmother – Mendo |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/owe-comedy-talent-work-ethic-grandmother-Mendo/689844-4581114-47plehz/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> era ayagazisiza abantu abalala omuli Ronnie McVex okutandika okuzanya katemba.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=19 June 2015 |title=Date with a celeb : Ronnie Mcvex loves to see people laugh |url=http://www.sqoop.co.ug/201506/features/date-with-a-celeb-ronnie-mcvex-loves-to-see-people-laugh.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Okuyita mu Pablo Live Comfort Clinic, abazannyi ba katemba abapya omuli ne Gocher basobodde okutandika okuzanya katemba.<ref>{{Cite web |last=Kabuya |first=Rebecca |date=24 June 2016 |title=Gocher, Mbale's top rib cracker |url=http://www.sqoop.co.ug/201606/features/gocher-mbales-top-rib-cracker.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Munnakatemba [[:en:Patrick_Salvador_Idringi|Patrick Salvador Idringi]] agamba nti "[okusitula] omulimu gwa katemba [ogwa Uganda] okuva ku ntandikwa" kwa Kimuli ne Amooti Omubaranguzi.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Dorcus |date=5 August 2018 |title=I'm what I am because of my family – Salvado – |url=http://www.sqoop.co.ug/201808/features/im-what-i-am-because-of-my-family-salvado.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2019 yalondebwa ng'omu kuba nakatemba abasinga okusasulwa ssente ennyingi mu Uganda<ref name=":4">{{Cite web |last=Kawalha |first=Shamim |date=20 March 2019 |title=Top Highest Paid Comedians in Uganda Revealed |url=https://chimpreports.com/top-highest-paid-comedians-in-uganda-revealed/ |access-date=18 November 2019 |website=ChimpReports}}</ref>
==== Omusono gwa Comedy ====
Okusinga [[:en:Observational_comedy|katemba w’okwetegereza]] ne satire. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
=== Okukyaza abantu ===
Mu mwaka gwa 2016, yategeka akabaga ka Ssekukkulu aka Qwela akategekebwa aba Qwela Junction.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Dorcus |date=13 December 2016 |title=QWELA JUNCTION DELIVERS UNIQUE SHOW |url=http://www.sqoop.co.ug/201612/news/events/qwela-junction-delivers-unique-show.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu 2017, ng'ali wamu ne [[:en:Anne_Kansiime|Anne Kansiime]], yakolagana n'okutegeka pulogulaamu y'okuyimba eya [[:en:Oliver_Mtukudzi|Oliver Mtukudzi]] mu "Lockdown Show."<ref>{{Cite web |last=Abangirah |first=Caesar |date=1 July 2017 |title=Mtukudzi, Pompi 'lockdown' Kampala |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Mtukudzi-Pompi--lockdown--Kampala/812796-3995138-2a1mnw/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
=== Eby'obufuzi ===
mu mwezi Gwekkumi mu mwaka gwa 2020, Kimuli yalondebwa okwesimbawo mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa bonna okwa 2021]] mu [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>{{Cite web |last=Samuel |first=Maestro |date=17 October 2020 |title=Renown Comedian Pablo Kimuli flips the Political side of him |url=https://www.thegmp.biz/news/380/renown-comedian-pablo-kimuli-flips-the-political-side-of-him |archive-url= |archive-date= |access-date=2020-10-23 |website=THEGMP |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 October 2020 |title=Comedian Pablo running for MP |url=https://edge.ug/2020/10/15/comedian-pablo-running-for-mp/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020204941/http://edge.ug/2020/10/15/comedian-pablo-running-for-mp/ |archive-date=20 October 2020 |access-date=2020-10-23 |website=Edge.Ug |language=en-GB}}</ref>
== Omulimu gw'obwannakyewa ==
Mu mwaka gwa 2013, yategeka ekivvulu kye yatuuma "Comedy Meets Music" ekyasikiriza abayimbi omuli n'omuyimbi wa gospel single Pompi ow'e Zambia okukunganya ssente okuyambako okubunyisa amawulire agakwata ku kawuka ka Mukenenya/Siriimu. Mu mwaka gwa 2014, yategeka omuzannyo omulala ogwa Comedy Meets Music ogwasikiriza abazanyi bakatemba abasoba mu 10 okuli Dr. Ofweneke okuva e Kenya n’abayimbi 10. okwongerezako obuwagizi bwa show eno ssente zagenda mu kampeyini ya Zip up 256 okuziyiza akawuka ka Mukenenya/Siriimu<ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=31 October 2014 |title=Comedy meets Music |url=http://www.sqoop.co.ug/201410/four-one-one/comedy-meets-music.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2013, Kimuli yatandikawo kampeyini ya Zip Up ng’egenderera abavubuka okulwanyisa akawuka ka Mukenenya/Siriimu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2020)">okujulizibwa kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup> . Mu mwaka gwa 2014, Kimuli yakolagana n'akakiiko ka Uganda AIDS Commission mu kampeyini za Zip up 256 eyagenderera okutuuka ku "masomero ne ku yunivasite ezenjawulo nga bakozesa eby'amasanyu n'obujulizi bw'abavubuka abakwatibwa akawuka kano" .<ref>{{Cite web |last1=Okoth |first1=Cecilia |last2=Naiga |first2=Aisha |date=27 August 2014 |title=New HIV/AIDS campaign launched |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1308095/hiv-aids-campaign-launched |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}</ref>
Mu mwaka gwa 2015, yatandikawo ekitongole ekiyitibwa Pill Power Uganda ky’addukanya, ng’ali wamu n’abavubuka abalina n’abakoseddwa akawuka ka Mukenenya/Siriimu.<ref name=":3">{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=8 November 2018 |title=My dad was given pawpaws as drug for HIV – Pablo |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1489150/dad-pawpaws-drug-hiv-pablo |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutegeki2018">Mutegeki, Geoffrey (8 November 2018). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1489150/dad-pawpaws-drug-hiv-pablo "My dad was given pawpaws as drug for HIV – Pablo"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 November</span> 2019</span>.</cite></ref> gy’abuulirira abantu abalina akawuka ka Mukenenya/Siriimu<ref>{{Cite web |last=Nakibuuka |first=Beatrice |date=16 June 2017 |title=Her uncles offered her pancakes for sex |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Molested-six-infected-teen-she-strives-end-HIV/691232-3970562-4urc6r/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Yatandikawo ekitongole ekirala eky’obwannakyewa ekya Tangaza Arts Centre,<ref name=":3" /> mu mwaka gwa 2016 ekiyamba abaana abato abalina akawuka ka Mukenenya/Siriimu okukulaakulanya obukugu mu bulamu(life skill). Tebere Art Center nayo yatandikibwawo mu mwaka gwe gumu. Mu 2009, ku wiikendi ya Paasika, ng’ali wamu ne Power FM, yeetaba mu nteekateeka y’okutuuka ku basibe mu kkomera ly’e [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] nga muno mwe mwali okuyimba [[:en:Stand-up_comedy|stand-up comedy]] n’okukwatagana.<ref name=":4" /><ref>{{Cite web |last=Namaganda |first=Agnes |date=13 April 2009 |title=Its not all gloom at Luzira Prison |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-812496-vwopscz/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu mwaka gwa 2016, yakolagana ne [[:en:Reach_a_Hand_Uganda|Reach A Hand Uganda]] okumanyisa n’okusasanya okumanya mu bakulembeze b’abayizi n’abasomesa okuva mu masomero ga siniya ag’enjawulo agasukka mu kkumi(10) ku nsonga ezikwata kubulwadde bwa Mukenenya/Siriimu.<ref>{{Cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=9 March 2016 |title=Kigozi Tips Students on Business, Economic Empowerment |url=https://chimpreports.com/kigozi-tips-students-on-business-economic-empowerment/ |access-date=18 November 2019 |website=ChimpReports}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kimuli mufumbo ne Karen Hasahya eyali omuvuzi wa Miss Uganda era Miss Talent mu mwaka gwa 2003.<ref>{{Cite web |last=Vision |date=27 August 2010 |title=Pablo to wed in hotel |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283861/pablo-wed-hotel |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref> Baasisinkana nga 24 omwezi Ogwekkumi mu mwaka gwa 2009 mu kkanisa. Yamusaba obufumbo nga 14 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2010<ref>{{Cite web |last=Oluka |first=Esther |date=10 September 2015 |title=The kimulis: A tale of love brewed in church |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/The-kimulis--A-tale-of-love-brewed-in-church/691230-2863850-xce75y/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> era ne bafumbiriganwa nga 4 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2010<ref name=":1" /> ne omusumba Gary Skinner<ref>{{Cite web |last=Vision |date=9 September 2010 |title=Pablo jumps the broom |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283024/pablo-jumps-broom |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref> owa [[:en:Watoto_Church|Watoto Church]] . Bombi balina abaana babiri.<ref>{{Cite web |date=6 July 2014 |title=Frankly speaking With Kenneth Kimuli a.k.a Pablo |url=https://www.independent.co.ug/frankly-speaking-kenneth-kimuli-k-pablo/ |access-date=16 November 2019 |website=The Independent Uganda}}</ref>
Kimuli, mu [[:en:Anglicanism|Anglican]], era [[:en:Born_again_Christian|mulokole]]. Olw’okuba yali anywa nnyo omwenge era ng’anywa sigala, yalekera awo oluvannyuma lw’okutekako television n’awuliriza [[:en:Joyce_Meyer|Joyce Meyer]] ng’abuulira ekigambo kyamukama.<ref name=":52">{{Cite web |last=Muhumuza |first=Dennis. D |date=26 September 2009 |title=Saved by grace: What you didn't know about Uganda's finest |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-719730-kghuoez/index.html |access-date=19 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Kimuli [[:en:Rotarian|munna Rotary]] mu kibiina kya Rotary Club ekya Kampala North. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Siteeji ==
{| class="wikitable plainrowheaders sortable"
! scope="col" |Production
! scope="col" | Emyaka)
! scope="col" | Theatre
! scope="col" | /ekifo
! class="unsortable" scope="col" | Ebiwandiiko
! class="unsortable" scope="col" | Ebijuliziddwa
|-
! scope="row" | Lwanda Magere
| style="text-align:center;" | 2001
| National Theatre
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7">{{Cite web |last=Tendo |first=Steven |date=27 September 2007 |title=Uganda's Kenneth Kimuli at Sundance celebrations |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-787150-kc8lpiz/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
|-
! scope="row" | Prologue in Heaven
|
|
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | One Night Stand
| style="text-align:center;" | 2006
|
| Omuwandiisi
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | Buried in The Dark
| style="text-align:center;" | 2006
|
| Omukulu
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | Madness is Coming
| style="text-align:center;" | 2008
|
| Omuwandiisi
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | The Adams
|
|
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | Samuel Buckett's Plays
|
|
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|}
== Awaadi ==
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
hqu8rzsnzdzns3hrdmltch7y2c6xxla
Omara Atubo
0
13300
60284
50041
2026-07-10T16:07:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60284
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Daniel Omara Atubo''' Munnayuganda [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Aweereza, okuva mu Gwokutaano 2006 okutuuka mu Gwokutaano 2011, nga Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga, mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name=":0">{{cite news|date=2 June 2006|first=Henry|last=Mukasa|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|accessdate=11 March 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|title=Cabinet Ministries Allocated|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archivedate=11 December 2014}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti. Yakiikirira "Otuke County", mu [[:en:Otuke_District|Disitulikiti y'e Otuke]] leero mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]], wakati wa 1987 ne 2011. Yafiirwa okuddamu okulondebwa mu paalamenti mu Gwokusatu 2011.
== Obuvo n’obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Otuke, mu kiseera ekyo eyali ekitundu ku [[:en:Lira_District|Disitulikiti y’e Lira]], nga 14 Ogwomunaana 1947. Omara Atubo alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] ([[:en:LLB|LLB]]) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] gye yali "Editor-In-Chief" wa Makerere Law Journal mu 1971.<ref>{{cite web |date=28 November 2013 |title=The Launch of the Makerere Law Journal 2013 Edition |url=http://www.law.mak.ac.ug/article/launch-makerere-law-journal-2013-edition |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402142011/http://www.law.mak.ac.ug/article/launch-makerere-law-journal-2013-edition |archive-date=2 April 2015 |accessdate=11 March 2015 |publisher=[[Makerere University|School of Law, Makerere University]]}}</ref> Era alina [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[:en:Kampala|Kampala]].
== Emirimu gye ==
Yatandika okukola eby’amateeka mu 1974 era n’okutuusa kati akyagenda mu maaso n’okubikwasaganya. Yakolako nga Senior State Attorney okuva mu 1972 okutuuka mu 1976. Wakati wa 1977 ne 1979, yali [[:en:Lecturer|musomesa omukulu mu by'amateeka]] mu [[:en:Moshi,_Kilimanjaro|Moshi]], [[:en:Tanzania|Tanzania]]. Wakati wa 1985 ne 1987, yaliko [[:en:Company_secretary|Omuwandiisi]], wa [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]]. Mu myaka gya 1980 nga gigenda okuggwaako Omara Atubo yaweereza nga [[:en:Foreign_minister|Minisita w’eggwanga ow’ensonga z’ebweru]], okuva mu 1987 okutuuka mu 1991.<ref name=":1">{{cite web |last=Osike |first=Felix |date=14 April 2006 |title=Omara Atubo Meets Museven |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/493254 |accessdate=11 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref><ref>{{cite web |date=24 May 2006 |title=Nominees Await MP's Approval Before Taking on New Offices |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/459/500323 |accessdate=11 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Yasooka kulondebwa mu palamenti mu 1987 era yali [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] okutuusa mu 2011. Yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu Gwokutaano 2006 okutuusa lwe yagobwa mu kabineti mu Gwokutaano 2011.<ref name=":0" />
== Ebimukwatako ==
Omara Atubo mufumbo. Alaga byasinga okwagala omuli[[:en:Human_rights|eddembe ly'obuntu]], [[:en:Democracy|demokulasiya]], [[:en:Education|ebyenjigiriza]], [[:en:Golf|golf]], [[:en:Walking|okutambula]] n'okudduka [[:en:Jogging|emisinde]]. Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda gulaga nti yeetongodde mu byobufuzi. Mu kulonda kwa bona okwa 2011, yafiirwa ekifo ky'omubaka akiikirira "Otuke County" mu Paalamenti n'awangulwa Deusdedit Jacinto Ogwal ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], nga kati ye mubaka wa Paalamenti [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] mu kitundu kino.
== Obutakaanya ==
Nga 15 Ogwokuna 1991 abakiise ku National Resistance Council, Paalamenti mu kiseera ekyo, baatuula okuteesa ku nteekateeka y’okukebera abayeekera eyateekebwawo mu disitulikiti z’omu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]], ekyali kireeta enjawukana mu [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Magye ga Uganda]]. Oluvannyuma lw’olukiiko olw'abasajja basatu okuli ne Omara Atubo, mu kiseera ekyo eyali mmemba wa [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]], baakwatibwa ne bavunaanibwa, wamu n’abalala kkumi na basatu, [[:en:Treason|omusango gw’okulya mu ensi olukwe]]. Oluvannyuma omusango gwagobwa. Omara Atubo yagobwa mu kabineti olw’ebigambibwa ebyo.
Ng’okulonda kwa pulezidenti n'ababaka ba paalamenti mu 2006 tekunnabaawo, Omara Atubo, mu kiseera ekyo eyali omubaka wa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) teyakkiriziganya na [[:en:Miria_Obote|Miria Obote]], pulezidenti w’ekibiina kino. Oluvannyuma Atubo yava mu UPC n'avuganya mu kulonda okwo nga [[:en:Independent_(politician)|yetongodde]]. Yawangula era n’aweebwa ekifo ku kabineti mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], kye yakkiriza.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Otuke_District|Disitulikiti y’e Otuke]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20120316145155/http://www.otuke.go.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Disitulikiti y’e Otuke]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
rapbyuzwyvhnhnbu4zk2v235dnpi0k8
60497
60284
2026-07-10T16:28:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60497
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Daniel Omara Atubo''' Munnayuganda [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Aweereza, okuva mu Gwokutaano 2006 okutuuka mu Gwokutaano 2011, nga Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga, mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name=":0">{{cite news|date=2 June 2006|first=Henry|last=Mukasa|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|accessdate=11 March 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|title=Cabinet Ministries Allocated|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archivedate=11 December 2014}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti. Yakiikirira "Otuke County", mu [[:en:Otuke_District|Disitulikiti y'e Otuke]] leero mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]], wakati wa 1987 ne 2011. Yafiirwa okuddamu okulondebwa mu paalamenti mu Gwokusatu 2011.
== Obuvo n’obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Otuke, mu kiseera ekyo eyali ekitundu ku [[:en:Lira_District|Disitulikiti y’e Lira]], nga 14 Ogwomunaana 1947. Omara Atubo alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] ([[:en:LLB|LLB]]) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] gye yali "Editor-In-Chief" wa Makerere Law Journal mu 1971.<ref>{{cite web |date=28 November 2013 |title=The Launch of the Makerere Law Journal 2013 Edition |url=http://www.law.mak.ac.ug/article/launch-makerere-law-journal-2013-edition |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402142011/http://www.law.mak.ac.ug/article/launch-makerere-law-journal-2013-edition |archive-date=2 April 2015 |accessdate=11 March 2015 |publisher=[[Makerere University|School of Law, Makerere University]]}}</ref> Era alina [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[:en:Kampala|Kampala]].
== Emirimu gye ==
Yatandika okukola eby’amateeka mu 1974 era n’okutuusa kati akyagenda mu maaso n’okubikwasaganya. Yakolako nga Senior State Attorney okuva mu 1972 okutuuka mu 1976. Wakati wa 1977 ne 1979, yali [[:en:Lecturer|musomesa omukulu mu by'amateeka]] mu [[:en:Moshi,_Kilimanjaro|Moshi]], [[:en:Tanzania|Tanzania]]. Wakati wa 1985 ne 1987, yaliko [[:en:Company_secretary|Omuwandiisi]], wa [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]]. Mu myaka gya 1980 nga gigenda okuggwaako Omara Atubo yaweereza nga [[:en:Foreign_minister|Minisita w’eggwanga ow’ensonga z’ebweru]], okuva mu 1987 okutuuka mu 1991.<ref name=":1">{{cite web |last=Osike |first=Felix |date=14 April 2006 |title=Omara Atubo Meets Museven |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/493254 |accessdate=11 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref><ref>{{cite web |date=24 May 2006 |title=Nominees Await MP's Approval Before Taking on New Offices |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/459/500323 |accessdate=11 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Yasooka kulondebwa mu palamenti mu 1987 era yali [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] okutuusa mu 2011. Yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu Gwokutaano 2006 okutuusa lwe yagobwa mu kabineti mu Gwokutaano 2011.<ref name=":0" />
== Ebimukwatako ==
Omara Atubo mufumbo. Alaga byasinga okwagala omuli[[:en:Human_rights|eddembe ly'obuntu]], [[:en:Democracy|demokulasiya]], [[:en:Education|ebyenjigiriza]], [[:en:Golf|golf]], [[:en:Walking|okutambula]] n'okudduka [[:en:Jogging|emisinde]]. Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda gulaga nti yeetongodde mu byobufuzi. Mu kulonda kwa bona okwa 2011, yafiirwa ekifo ky'omubaka akiikirira "Otuke County" mu Paalamenti n'awangulwa Deusdedit Jacinto Ogwal ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], nga kati ye mubaka wa Paalamenti [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] mu kitundu kino.
== Obutakaanya ==
Nga 15 Ogwokuna 1991 abakiise ku National Resistance Council, Paalamenti mu kiseera ekyo, baatuula okuteesa ku nteekateeka y’okukebera abayeekera eyateekebwawo mu disitulikiti z’omu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]], ekyali kireeta enjawukana mu [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Magye ga Uganda]]. Oluvannyuma lw’olukiiko olw'abasajja basatu okuli ne Omara Atubo, mu kiseera ekyo eyali mmemba wa [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]], baakwatibwa ne bavunaanibwa, wamu n’abalala kkumi na basatu, [[:en:Treason|omusango gw’okulya mu ensi olukwe]]. Oluvannyuma omusango gwagobwa. Omara Atubo yagobwa mu kabineti olw’ebigambibwa ebyo.
Ng’okulonda kwa pulezidenti n'ababaka ba paalamenti mu 2006 tekunnabaawo, Omara Atubo, mu kiseera ekyo eyali omubaka wa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) teyakkiriziganya na [[:en:Miria_Obote|Miria Obote]], pulezidenti w’ekibiina kino. Oluvannyuma Atubo yava mu UPC n'avuganya mu kulonda okwo nga [[:en:Independent_(politician)|yetongodde]]. Yawangula era n’aweebwa ekifo ku kabineti mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], kye yakkiriza.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Otuke_District|Disitulikiti y’e Otuke]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20120316145155/http://www.otuke.go.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Disitulikiti y’e Otuke]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
41pwjxrfb6tx3te376gp67evpmrw0ij
Fred Jalameso
0
13303
60258
56230
2026-07-10T16:07:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60258
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Jalameso''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era musomesa mu Uganda . Ye mubaka mu Palamenti akikirira Ajuri County mu Disitulikiti y'e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]], ng'ekifo kino yakiwangula mu kulonda kwa palamenti okwa 2026 nga yeesimbirawo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC)<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Jalameso of UPC ends Obua's reign in parliament |url=https://www.independent.co.ug/jalameso-of-upc-ends-obuas-reign-in-parliament/ |access-date=2026-02-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Fred Jalameso yazalibwa ku kyalo Abwa, Angoltok Parish, Abako Sub-county mu Disitulikiti y’e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]] . Nga tanennyigira mu byabufuzi, yali musomesa era omuddukanya w'essomero. Alina diguli eyookukubiri mu Business and administration okuva ku [[:en:Lira_University|yunivasite y’e Lira]] era yaliko omukulu w'essomero lya Light Vocational Secondary School.<ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=Obua Holds Thanksgiving Service After Losing Ajuri County MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/316840/obua-holds-thanksgiving-service-after-losing-ajuri-county-mp-seat |access-date=2026-02-24 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=SSEBWAMI |first=JAVIRA |date=2026-01-28 |title=How a village teacher brought down the Government Chief Whip Obua |url=https://pmldaily.com/news/world/2026/01/how-a-village-teacher-brought-down-the-government-chief-whip-obua.html |access-date=2026-02-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Jalameso yennyikira muby'obufuzi mu 2025 era n'alondebwa okukwatira ekibiina kya UPC beendera mu Ajuri County mu kamyufu k'ekibiina mu gwomunaana mu 2025<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yavuganya ku kifo kya palamenti wa Ajuri County. Ebyasooka okuva mu kulonda okwaliwo mu gwoluberyeberye nga 15 byalaga nti yali aleebya [[:en:Denis_Obua_(politician)|Denis Hamson Obua]] n’obuwagizi bungi. Wabula ebyava mu bifo ebironderwamu ebyenjawulo byaviirako okuddamu okulonda ng'ekiragiro kyava eri akakiiko k’ebyokulonda. Mu kulonda okwaddibwamu nga 27 ogwoluberyeberye, 2026, Jalameso yalangirirwa ng’omuwanguzi n’obululu 16,336, n’asinga Obua, eyafuna obululu 15,568.<ref>{{Cite web |title=Obua Bows Out Gracefully After Ajuri Loss |url=https://ugandaradionetwork.net/story/obua-bows-out-gracefully-after-historic-ajuri-re-run-loss |access-date=2026-02-24 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Obua faces re-election in Alebtong after EC reveals polling station irregularities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/obua-faces-re-election-in-alebtong-after-ec-reveals-polling-station-irregularities-5331990 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=UPC's Fred Jalameso Defeats NRM's Obua in Ajuri County, Ending 15-Year Parliamentary Tenure |url=https://www.radiosapientia.com/2026/01/28/upcs-fred-jalameso-defeats-nrms-obua-in-ajuri-county-ending-15-year-parliamentary-tenure/ |access-date=2026-02-24 |publisher=Radio Sapientia |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala olulaga abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkuminebbiri
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
622zrj3iq6m9eym0pshp4aarzc5laxh
60469
60258
2026-07-10T16:25:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60469
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Jalameso''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era musomesa mu Uganda . Ye mubaka mu Palamenti akikirira Ajuri County mu Disitulikiti y'e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]], ng'ekifo kino yakiwangula mu kulonda kwa palamenti okwa 2026 nga yeesimbirawo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC)<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Jalameso of UPC ends Obua's reign in parliament |url=https://www.independent.co.ug/jalameso-of-upc-ends-obuas-reign-in-parliament/ |access-date=2026-02-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Fred Jalameso yazalibwa ku kyalo Abwa, Angoltok Parish, Abako Sub-county mu Disitulikiti y’e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]] . Nga tanennyigira mu byabufuzi, yali musomesa era omuddukanya w'essomero. Alina diguli eyookukubiri mu Business and administration okuva ku [[:en:Lira_University|yunivasite y’e Lira]] era yaliko omukulu w'essomero lya Light Vocational Secondary School.<ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=Obua Holds Thanksgiving Service After Losing Ajuri County MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/316840/obua-holds-thanksgiving-service-after-losing-ajuri-county-mp-seat |access-date=2026-02-24 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=SSEBWAMI |first=JAVIRA |date=2026-01-28 |title=How a village teacher brought down the Government Chief Whip Obua |url=https://pmldaily.com/news/world/2026/01/how-a-village-teacher-brought-down-the-government-chief-whip-obua.html |access-date=2026-02-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Jalameso yennyikira muby'obufuzi mu 2025 era n'alondebwa okukwatira ekibiina kya UPC beendera mu Ajuri County mu kamyufu k'ekibiina mu gwomunaana mu 2025<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yavuganya ku kifo kya palamenti wa Ajuri County. Ebyasooka okuva mu kulonda okwaliwo mu gwoluberyeberye nga 15 byalaga nti yali aleebya [[:en:Denis_Obua_(politician)|Denis Hamson Obua]] n’obuwagizi bungi. Wabula ebyava mu bifo ebironderwamu ebyenjawulo byaviirako okuddamu okulonda ng'ekiragiro kyava eri akakiiko k’ebyokulonda. Mu kulonda okwaddibwamu nga 27 ogwoluberyeberye, 2026, Jalameso yalangirirwa ng’omuwanguzi n’obululu 16,336, n’asinga Obua, eyafuna obululu 15,568.<ref>{{Cite web |title=Obua Bows Out Gracefully After Ajuri Loss |url=https://ugandaradionetwork.net/story/obua-bows-out-gracefully-after-historic-ajuri-re-run-loss |access-date=2026-02-24 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Obua faces re-election in Alebtong after EC reveals polling station irregularities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/obua-faces-re-election-in-alebtong-after-ec-reveals-polling-station-irregularities-5331990 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=UPC's Fred Jalameso Defeats NRM's Obua in Ajuri County, Ending 15-Year Parliamentary Tenure |url=https://www.radiosapientia.com/2026/01/28/upcs-fred-jalameso-defeats-nrms-obua-in-ajuri-county-ending-15-year-parliamentary-tenure/ |access-date=2026-02-24 |publisher=Radio Sapientia |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala olulaga abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkuminebbiri
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
f45h9sqn1nrt72a3tsx7a8uf714adrj
Anna Nyamekye
0
13318
60341
53745
2026-07-10T16:14:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60341
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anna Nyamekye''' munnabyabufuzi Omuganda era yali mubaka wa paalamenti mu kitundu kya Jaman South mu kitundu kya Brong Ahafo mu [[Ghana]].
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Nyamekye yazaalibwa nga 25 Noovemba 1954.<ref name=":0">''Ghana Parliamentary Register''. Ghana: The Office of Parliament. 2004. p. 393.</ref> Yafuna diguli mu byenjigiriza okuva mu University of Cape Coast.<ref name=":0" />
== Emirimu ==
Nyamekye musomesa mutendeke.<ref name=":0" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Nyamekye yali mubaka wa paalamenti mu kitundu kya Jaman South mu paalamenti ey'okusatu n'ey'okuna mu ggwanga lya Ghana. Era yali omumyuka wa minisita w'ebyobulimi n'obulunzi.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Workshop-on-Avian-Influenza-opens-in-Sunyani-152518 "Workshop on Avian Influenza opens in Sunyani"]. ''BusinessGhana''. Ghana News Agency. 3 November 2008. Retrieved 8 June 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2000 ===
Nyamekye yasooka kulondebwa nga omubaka wa palamenti owa Jaman South (edda eyali Jaman) mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2000. Yakiikirira ekifo kino mu palamenti ey'okusatu eya Ghana ey'okuna. Yalondebwa n'obululu 19,720 ku bululu 40,869 obwakubibwa, obwenkanankana n'ebit[[2] Yalondebwa ku tikiti ya New Patriotic Party.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20220907155440/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/brongahafo/253/index.php "Election 2000: Jaman Constituency"]. ''Peace FM''. Retrieved 8 June 2023.</ref>Ekifo kye kyali kimu ku bifo bya palamenti 14 ku bifo 21 ebyawangulwa New Patriotic Party mu kulonda okwo mu kitundu kya Brong Ahafo mu Ghana.<ref>[https://web.archive.org/web/20220922143635/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/brongahafo/index.php "Ghana Election 2000: Brong Ahafo Region"]. ''Peace FM''. Retrieved 8 June 2023.</ref><ref name=":2">Kwaku Krobea Asante (10 August 2016). [https://www.fact-checkghana.com/statistics-presidential-parliamentary-election-results/ "Statistics of Presidential and Parliamentary Election Results"]. ''Fact Check Ghana''. Retrieved 2 August 2020.</ref> Abalonzi mu kifo ekyo baalonda mu ngeri ya "skirt and blouse" ng'omukulembeze w'eggwanga eyawangula yali ava mu kibiina ky'oludda oluvuganya ekya National Democratic Congress.<ref name=":1" /> Newankubadde, New Patriotic Party yawangula ebifo bya palamenti 100 ku 200.<ref name=":2" />
=== Okulonda kwa 2004 ===
Nyamekye yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Jaman South mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2004. Bwe kityo yakiikirira ekitundu mu paalamenti ey'okuna eya republic ey'okuna. Yalondebwa n'obululu 17,842 ku bululu obutuufu 31,219 obwakubibwa, obwenkanankana ebitundu 57.2%. Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref name=":3">[https://web.archive.org/web/20220914201219/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2004/brongahafo/49/index.php "Ghana Election 2004: Jaman South Constituency"]. ''Peace FM''. Retrieved 8 June 2023.</ref><ref>''[https://library.fes.de/pdf-files/bueros/ghana/03610.pdf Elections 2004; Ghana's Parliamentary and Presidential Elections]'' (PDF). Accra: Electoral Commission of Ghana, with support of the Friedrich Ebert Stiftung. 2005. p. 134. Retrieved 8 June 2023.</ref>Ekitundu kye yali akiikirira kyali kimu ku bifo 14 ku 24 ebyawangulwa ekibiina kya New Patriotic Party mu kitundu kya Brong Ahafo mu Ghana mu kulonda okwo.<ref name=":2" /><ref name=":3" />
== Obulamu bwe ==
Nyamekye Mukrisitaayo.<ref name=":0" />
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
kyu4t416ylwk8i56vc13s8gv9i8iiki
60585
60341
2026-07-10T16:35:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60585
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anna Nyamekye''' munnabyabufuzi Omuganda era yali mubaka wa paalamenti mu kitundu kya Jaman South mu kitundu kya Brong Ahafo mu [[Ghana]].
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Nyamekye yazaalibwa nga 25 Noovemba 1954.<ref name=":0">''Ghana Parliamentary Register''. Ghana: The Office of Parliament. 2004. p. 393.</ref> Yafuna diguli mu byenjigiriza okuva mu University of Cape Coast.<ref name=":0" />
== Emirimu ==
Nyamekye musomesa mutendeke.<ref name=":0" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Nyamekye yali mubaka wa paalamenti mu kitundu kya Jaman South mu paalamenti ey'okusatu n'ey'okuna mu ggwanga lya Ghana. Era yali omumyuka wa minisita w'ebyobulimi n'obulunzi.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Workshop-on-Avian-Influenza-opens-in-Sunyani-152518 "Workshop on Avian Influenza opens in Sunyani"]. ''BusinessGhana''. Ghana News Agency. 3 November 2008. Retrieved 8 June 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2000 ===
Nyamekye yasooka kulondebwa nga omubaka wa palamenti owa Jaman South (edda eyali Jaman) mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2000. Yakiikirira ekifo kino mu palamenti ey'okusatu eya Ghana ey'okuna. Yalondebwa n'obululu 19,720 ku bululu 40,869 obwakubibwa, obwenkanankana n'ebit[[2] Yalondebwa ku tikiti ya New Patriotic Party.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20220907155440/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/brongahafo/253/index.php "Election 2000: Jaman Constituency"]. ''Peace FM''. Retrieved 8 June 2023.</ref>Ekifo kye kyali kimu ku bifo bya palamenti 14 ku bifo 21 ebyawangulwa New Patriotic Party mu kulonda okwo mu kitundu kya Brong Ahafo mu Ghana.<ref>[https://web.archive.org/web/20220922143635/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/brongahafo/index.php "Ghana Election 2000: Brong Ahafo Region"]. ''Peace FM''. Retrieved 8 June 2023.</ref><ref name=":2">Kwaku Krobea Asante (10 August 2016). [https://www.fact-checkghana.com/statistics-presidential-parliamentary-election-results/ "Statistics of Presidential and Parliamentary Election Results"]. ''Fact Check Ghana''. Retrieved 2 August 2020.</ref> Abalonzi mu kifo ekyo baalonda mu ngeri ya "skirt and blouse" ng'omukulembeze w'eggwanga eyawangula yali ava mu kibiina ky'oludda oluvuganya ekya National Democratic Congress.<ref name=":1" /> Newankubadde, New Patriotic Party yawangula ebifo bya palamenti 100 ku 200.<ref name=":2" />
=== Okulonda kwa 2004 ===
Nyamekye yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Jaman South mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2004. Bwe kityo yakiikirira ekitundu mu paalamenti ey'okuna eya republic ey'okuna. Yalondebwa n'obululu 17,842 ku bululu obutuufu 31,219 obwakubibwa, obwenkanankana ebitundu 57.2%. Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref name=":3">[https://web.archive.org/web/20220914201219/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2004/brongahafo/49/index.php "Ghana Election 2004: Jaman South Constituency"]. ''Peace FM''. Retrieved 8 June 2023.</ref><ref>''[https://library.fes.de/pdf-files/bueros/ghana/03610.pdf Elections 2004; Ghana's Parliamentary and Presidential Elections]'' (PDF). Accra: Electoral Commission of Ghana, with support of the Friedrich Ebert Stiftung. 2005. p. 134. Retrieved 8 June 2023.</ref>Ekitundu kye yali akiikirira kyali kimu ku bifo 14 ku 24 ebyawangulwa ekibiina kya New Patriotic Party mu kitundu kya Brong Ahafo mu Ghana mu kulonda okwo.<ref name=":2" /><ref name=":3" />
== Obulamu bwe ==
Nyamekye Mukrisitaayo.<ref name=":0" />
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
58zm8up7ys9o9z6ym7rq3gtzisunlt8
Lucy Newlyn, omuwandiisi w’ebitabo
0
13320
60450
51336
2026-07-10T16:14:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60450
wikitext
text/x-wiki
'''Lucy Newlyn''' (yazaalibwa 1956) muyimbi era muyivu. Ye Muwummuze mu Lungereza mu [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall, Oxford]], nga yawummula nga pulofeesa w’olulimi n’ebiwandiiko by’Olungereza mu yunivasite y’e Oxford mu 2016.
Newlyn mukugu mu bitontome eby’omu kyasa eky’ekkumi n’omunaana n’okutandika kw’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda.<ref>{{cite web |last1=Newlyn |first1=Lucy |title=Professor (Emeritus Fellow) |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020 |website=St Edmund Hall}}</ref>
== Obulamu bwe obwasooka n'okusoma. ==
Lucy Newlyn yazaalibwa mu 1956 mu [[:en:Kampala|Kampala]] [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Carcanet Press - Lucy Newlyn |url=http://www.carcanet.co.uk/cgi-bin/indexer?owner_id=524 |access-date=6 November 2015 |website=www.carcanet.co.uk}}</ref> Yakulira mu [[:en:Leeds|Leeds]], gye yasomera mu [[:en:Lawnswood_High_School|Lawnswood High School]], n’awangula sikaala okusoma Olungereza mu [[:en:Lady_Margaret_Hall,_Oxford|Lady Margaret Hall, Oxford]], mu 1974. Yakwata ekifo kye [[:en:University_of_Oxford|Oxford]] mu 1975 era n’atikkirwa n’okuyozaayoza [[:en:Congratulatory_first|okusooka]] mu 1978. D.Phil. ebbaluwa y’emirimu (thesis)., eyalondoolwa Dr Roy Park, oluvannyuma yafulumizibwa nga Oxford English Monograph eya [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] . <ref>{{Cite web |title=Coleridge, Wordsworth, and the Language of Allusion: Paperback: Luc – Oxford University Press |url=http://ukcatalogue.oup.com/product/9780199242597.do |access-date=7 November 2015 |website=ukcatalogue.oup.com}}</ref>
== Emirimu ==
Mu 1984 (oluvannyuma lw’omwaka mulamba ng’omusomesa mu [[:en:Christ_Church,_Oxford|Christ Church]] ) Newlyn yakwata omulimu gw’okusomesa ogw’ensimbi mu [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall]] . <ref>{{cite web |last1=Newlyn |first1=Lucy |title=St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020}}</ref> Nga wayise emyaka ebiri, yalondebwa nga AC Cooper Fellow era Omusomesa mu Lungereza eyo – ekifo eky’enkalakkalira kye yalina ng’akwataganye n’obusomesa bwa CUF mu ttendekero lya Oxford essomero ly'Olungereza. Newlyn yafuna ekitiibwa kya Pulofeesa w'Olulimi n'Ebiwandiiko by'Olungereza mu 2005. <ref>{{cite web |last1=Newlyn |first1=Lucy |title=Professor of English Language and Literature |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020}}</ref> Ye Pulofeesa ow'ekitiibwa mu Ssettendekero y'e Aberystwyth, Omuwandiisi ow'amagezi mu katabo akayitibwa ''Romanticism'', <ref>{{Cite web |title=Editorial Board - Edinburgh University Press |url=http://www.euppublishing.com/page/rom/editorialBoard |access-date=6 November 2015 |website=www.euppublishing.com}}</ref> Musomesa munne [[:en:English_Association|ow'ekibiina ky'Olungereza]], <ref>{{Cite web |title=Wordsworth's Power to "Think Into the Human Heart": A Q &A with Lucy Newlyn {{!}} Priscilla Gilman |url=http://priscillagilman.com/2014/01/wordsworths-power-to-think-into-the-human-heart-a-q-a-with-lucy-newlyn/ |access-date=6 November 2015 |website=priscillagilman.com |archive-date=25 November 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151125132810/http://priscillagilman.com/2014/01/wordsworths-power-to-think-into-the-human-heart-a-q-a-with-lucy-newlyn/ |url-status=dead }}</ref> era nga ye Muyambi wa [[:en:Wordsworth_Trust|Wordsworth Trust]] . <ref>{{Cite web |title=Patrons of the Wordsworth Trust - Wordsworth Trust |url=https://www.wordsworth.org.uk/support-us/supporters/patrons.html |access-date=7 November 2015 |website=www.wordsworth.org.uk |archive-date=25 October 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151025133631/https://wordsworth.org.uk/support-us/supporters/patrons.html |url-status=dead }}</ref> Yali muwandiisi w’ebiwandiiko mu katabo ka The ''[[:en:The_Oxford_Magazine|Oxford Magazine]]'' okuva mu 2011 okutuuka mu 2018. <ref>{{Cite web |title=Home {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/users/lucynewlyn |access-date=8 November 2015 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> Yali omu ku baatandikawo, ne Stuart Estell, ku Hall Writers’ , ekintu eky’oku yintaneeti ekyatongozebwa mu 2013 okuwanyisiganya okuwandiika n’okukubaganya ebirowoozo ku biwandiiko n’ebyemikono. <ref>{{Cite web |title=Hall Writers' Forum {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/about-college/hall-writers-forum |access-date=7 November 2015 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> Mu 2015, yakulembera kampeyini y'okulonda [[:en:Wole_Soyinka|Wole Soyinka]] nga [[:en:Oxford_Professor_of_Poetry|Pulofeesa w'ebitontome]] mu Oxford . <ref>{{Cite web |title=Election of the Oxford Professor of Poetry: Hall's English Fellow leads campaign for Wole Soyinka {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/news/election-oxford-professor-poetry-hall%E2%80%99s-english-fellow-leads-campaign-wole-soyinka |access-date=23 February 2017 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref>
== Okukola ==
Lucy Newlyn ekiseera ky'amaze ng’anoonyerezaako bye biwandiiko eby’omu kyasa eky’ekkumi n’omunaana n’okutandika kw’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda naddala ebitontome n’ebiwandiiko ebitali bya kifuulannenge mu kiseera [[:en:Romanticism|ky’Omukwano]] ; ebikwata ku Omukwano ; okusembeza enzikiriza y’[[:en:Romanticism|Omukwano]] (Romanticism); obuyiiya n’okuwandiika ebingi; [[:en:Allusion|allusion]] n'okukwatagana [[:en:Intertextuality|wakati w'ebiwandiiko]] ; [[:en:Reader-response_criticism|endowooza]] [[:en:Reception_theory|y’okuddamu kw’omusomi]] n’okusembeza . <ref name="english.ox.ac.uk">{{Cite web |title=Newlyn, Lucy {{!}} Faculty of English |url=http://www.english.ox.ac.uk/about-faculty/faculty-members/romantic-period/newlyn-professor-lucy |access-date=8 November 2015 |website=www.english.ox.ac.uk}}</ref> Ye mukulu ku [[:en:William_Wordsworth|Wordsworth]] ne [[:en:Samuel_Taylor_Coleridge|Coleridge]], <ref name="english.ox.ac.uk" /> era afulumizza nnyo mu by'ebiwandiiko by'Olungereza eby'omukwano, omuli ebitabo bina ne [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] ne ''Cambridge Omubeezi okutuuka e Coleridge'' . <ref>{{Cite web |title=Search Results - Oxford University Press |url=https://global.oup.com/academic/search?q=lucy+newlyn&cc=us&lang=en |access-date=8 November 2015 |website=global.oup.com}}</ref> <ref>{{Cite book |date=2002 |title=The Cambridge Companion to Coleridge |url=http://universitypublishingonline.org/cambridge/companions/ebook.jsf?bid=CBO9780511999352 |website=universitypublishingonline.org |isbn=978-0-521-65071-7 |editor-last1=Newlyn |editor-first1=Lucy |doi=10.1017/CCOL0521650712 |access-date=8 November 2015}}</ref> Ekitabo kye ''Okusoma, Okuwandiika, n’Okwagala:'' Okweraliikirira kw’Okusembeza kyawangula ekirabo kya [[:en:British_Academy|British Academy]] ’s [[:en:Rose_Mary_Crawshay_Prize|Rose Mary Crawshay]] mu 2001: ‘okuwaayo obubonero mu misomo gya Bungereza egy’omukwano n’endowooza y’ebiwandiiko’. <ref name="english.ox.ac.uk" /> <ref>{{Cite web |title=Rose Mary Crawshay Prize 2001 - British Academy |url=http://www.britac.ac.uk/about/medals/Rose_Mary_Crawshay_Prize_2001.cfm |access-date=8 November 2015 |website=www.britac.ac.uk}}</ref>
Okuva mu 2003, Newlyn abadde anoonyereza ku biwandiiko ebiwandiikiddwa [[:en:Edward_Thomas_(poet)|Edward Thomas]] . Ekitabo kye ekya ''Oxford'' kyafuluma mu 2005. <ref name="Thomas2005">{{cite book |author=Edward Thomas |year=2005 |title=Oxford |url=https://books.google.com/books?id=E0WxDlKNAKsC |publisher=Signal Books |isbn=978-1-902669-85-4 |pages=ix-lvi}}</ref> Kino kyaddirirwa emiko egiwerako ku Thomas, awamu ne ''Branch-Lines: Edward Thomas n'Ebitontome eby’omulembe guno'', ebyalongoosebwa wamu ne Guy Cuthbertson. <ref name="Thomas2008">{{Cite book |last=Edward Thomas |year=2008 |title=Branch-lines: Edward Thomas and Contemporary Poetry |url=https://books.google.com/books?id=-HNlAAAAMAAJ |publisher=Enitharmon Press |isbn=978-1-904634-35-5}}</ref> Ye muwandiisi omulala owa ''Edward Thomas, Ebiwandiiko by’ekikugu Ebirondeddwa'', ekitabo eky'emizingo mukaaga ekya [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] . <ref name="ukcatalogue.oup.com">{{Cite book |date=17 December 2011 |title=Edward Thomas: Prose Writings: A Selected Edition: Guy Cuthbertson - Oxford University Press |url=http://ukcatalogue.oup.com/product/9780199558261.do |website=ukcatalogue.oup.com |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-955826-1 |series=Edward Thomas Prose Writing Selected Edition |access-date=8 November 2015}}</ref> Bombi, ye ne Cuthbertson baalongoosa ''Bungereza ne Wales'' . Omulimu gwa Newlyn ogw’abayivu mu 2013, ekitabo kye ''William and Dorothy Wordsworth: Byonna mu Buli Munne'' (2013), kyagatta wamu ebintu bingi bye yali ayagala ennyo mu kunoonyereza. <ref>{{Cite book |date=December 2013 |title=William and Dorothy Wordsworth: Hardback: Lucy Newlyn - Oxford University Press |url=http://ukcatalogue.oup.com/product/9780199696390.do |website=ukcatalogue.oup.com |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-969639-0 |access-date=8 November 2015}}</ref>
== Obutontomi ==
Newlyn mutontomi era muwandiisi wa bitabo ebifulumizibwa, era nga muyivu. Ekitabo kye ekyasooka, ''Ginnel'' (Oxford Poets/ [[:en:Carcanet_Press|Carcanet]], 2005) kikwata ku ‘kwegatta kwe okw’amaanyi mu kitundu’ ku nguudo n’emiryango gya [[:en:Headingley|Headingley]] mu [[:en:Leeds|Leeds]], gye yakulira. <ref>{{Cite web |title=Carcanet Press - Ginnel |url=http://www.carcanet.co.uk/cgi-bin/indexer?product=9781903039748 |access-date=19 November 2015 |website=www.carcanet.co.uk}}</ref> ‘Okufumba’ kyasiimibwa nnyo’ abalamuzi b’ekirabo kya [[:en:Forward_Prizes_for_Poetry|Forward Prize]] era ne kiddamu okukubibwa mu ''kitabo kya The Forward Book of Poetry'' ( [[:en:Faber_and_Faber|Faber and Faber]], 2005). <ref name="StEdmund profile">{{cite web |title=Professor Lucy Newlyn |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020 |website=St Edmund Hall}}</ref> Ebitontome okuva mu kitabo kino era bifulumye mu lupapula lwa [[:en:The_Guardian|The Guardian]], [[:en:The_Independent|The Independent]], [[:en:The_Yorkshire_Post|The Yorkshire Post]], [[:en:Oxford_Today|Oxford Today]], [[:en:The_English_Review|The English Review]], ne [[:en:The_Oxford_Magazine|The Oxford Magazine]] . <ref name="StEdmund profile" /> <ref>{{Cite web |date=16 July 2005 |title=Eleven-plus by Lucy Newlyn |url=https://www.theguardian.com/books/2005/jul/16/featuresreviews.guardianreview14 |access-date=19 November 2015 |website=The Guardian}}</ref> Akatambi ka Ginnel, akasomeddwa Sherry Baines, kafulumiziddwa nga CD ya ‘Daisy Book’ okuva mu kitongole kya [[:en:Royal_National_Institute_of_Blind_People|Royal National Institute of Blind People]] (RNIB).
Ekitabo kya Newlyn eky’okubiri, ''Earth’s Almanac'' ( [[:en:Enitharmon_Press|Enitharmon Press]], 2015) kyawandiikibwa mu myaka kkumi n’etaano oluvannyuma lw’okufa kwa muganda we. <ref name="enitharmon.co.uk">{{Cite web |title=Earth's Almanac |url=https://enitharmon.co.uk/product/earths-almanac-lucy-newlyn/ |access-date=17 August 2020 |website=Enitharmon Editions |archive-date=18 June 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210618100339/https://enitharmon.co.uk/product/earths-almanac-lucy-newlyn/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, ekitabo kya Newlyn ekya sonnets 135 ezikwata ku ba Wordsworth, ''Vital Stream'', kyafulumizibwa Carcanet, nga kiri wamu ne Wordsworth Trust. Mu 2020, ebitabo bya Newlyn, ''The Marriage Hearse'', byafulumizibwa ekitongole kya Maytree Press. <ref>{{cite web |date=14 February 2020 |title=The Marriage Hearse |url=https://maytreepress.co.uk/2020/02/14/the-marriage-hearse/ |access-date=17 August 2020 |website=Maytree Press}}</ref> Ekitabo kino kinoonyereza ku ngeri obutazaala gye bukwata ku bafumbo ab’omulembe gwa Edward abalowoozebwako.
Mu 2021, yafulumya ''The Craft of Poetry: A Primer in Verse'', ekitabo ekikwata ku ngeri y’okuwandiika ebitontome, ekyawandiikibwa ng’ebitontome, <ref>{{Cite web |title=The Craft of Poetry by Lucy Newlyn |url=https://yalebooks.co.uk/display.asp?K=9780300251913}}</ref> era mu 2022, ekitabo kye ''ekya Quicksilver'' kyafulumizibwa Lapwing Publications e Belfast. <ref>[http://www.lapwingpoetry.com/ Quicksilver]</ref>
Ng’oggyeeko ebitontome bye, Newlyn afulumizza ebitabo ebiwerako eby’ebitontome ebikuŋŋaanyiziddwa era ng’akwanaganya pulojekiti eziwerako ez’okuwandiika nga bakolagana. Ng’ali wamu ne Jenny Lewis, yaweebwa ssente okuva mu [[:en:University_of_Oxford|ssettendekero lya Oxford]] ’s Ekitongole ekikola ku nkulaakulana mu ssettendekero eno mu 2002 okukola okunoonyereza okwesigamiziddwa ku misomo mu [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall]] . <ref name="ReferenceA">{{Cite web |title=Wednesday Workshops {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/about-college/wednesday-workshops |access-date=19 November 2015 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> Ebyazuulibwa byabwe (nga bali wamu n’ebiwandiiko by’abayizi) byafulumizibwa mu ''Synergies: Okuwandiika okuyiiya mu nkola y’okusoma'' (2003; 2004). <ref>{{Cite web |date=24 June 2003 |title=Imaginative leap |url=https://www.theguardian.com/education/2003/jun/24/highereducation.news |access-date=19 November 2015 |website=The Guardian}}</ref> Newlyn yali omutontomi-mu-butuuze mu ''[[:en:The_Guardian|The Guardian]]'' mu Gwekkuminoogumu 2005. <ref>{{Cite web |date=21 November 2005 |title=Lucy Newlyn's workshop |url=https://www.theguardian.com/books/2005/nov/21/poetry |access-date=19 November 2015 |website=The Guardian}}</ref> Yaddukanya emisomo gya yunivasite ku 'Omulimu gw’Okuwandiika' ne [[:en:Christopher_Ricks|Christopher Ricks]] mu kiseera kye nga [[:en:Oxford_Professor_of_Poetry|Pulofeesa w'Ebitontome]] ; wakati wa 2001 ne 2016 yaddukanya emisomo gy'okuwandiika bulijjo eri abayizi ku [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall]] . <ref name="ReferenceA" /> Ekibiina kye ekya Facebook ekya ''Obuyiiya bw'Ebitontome'' kyali musomo gwa kuwandiika ogwamala omwaka gumu oluvannyuma lw’okufulumya ekitabo ekyo.
== Ebijjukizo ==
Newlyn by’ayitamu ku [[:en:Bipolar_disorder|buzibu bw’okuwuguka]] byogerwako mu kitabo kye eky’ebijjukizo eky’emyaka kkumi n’etaano, ''Diary of a Bipolar Explorer.'' <ref>{{Cite web |title=Signal Books {{!}} Diary of a Bipolar Explorer |url=https://www.signalbooks.co.uk/2017/10/diary-of-a-bipolar-explorer/ |access-date=2018-04-28 |website=www.signalbooks.co.uk |language=en-US}}</ref> Ekitabo kino kigatta ebitontome n’ebiwandiiko ebiwandiikiddwa, era kinoonya okuggyamu obulwadde bw’obwongo. <ref>{{Cite news|url=https://toofulltowrite.com/2018/04/14/author-interview-lucy-newlyn/|title=Author Interview – Lucy Newlyn – Diary of a Bipolar Explorer (Mental Illness/Memoir/Poetry & Prose)|date=2018-04-14|work=toofulltowrite (I've started so I'll finish)|access-date=2018-04-28|language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Lucy Newlyn mufumbo n’omukugu mu by’enfuna Martin Slater, alina abaana babiri ab’obuzaale obulala n’omuwala omu. <ref>{{Cite web |title=Carcanet Press - Lucy Newlyn |url=http://www.carcanet.co.uk/cgi-bin/indexer?owner_id=524 |access-date=24 November 2015 |website=www.carcanet.co.uk}}</ref>
== Ebitabo ebirondeddwamu ==
* Newlyn, Lucy, ne banne; Gravil, Richard, ne banne; Roe, Nicholas, abawandiisi. (1985) (1985) nga bano. Okulowooza kwa Coleridge: Ennyiriri mu kujjukira Pete Laver. Cambridge: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Cambridge. <nowiki>ISBN 9780521033992</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (1986) nga bano. Coleridge, Wordsworth, n’Olulimi lw’Okukozesa = okuwandiisa (2001 paperback ed.). Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199242597</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (1993) nga bano. "Ejjana Libuze" n'Omusomi w'Omukwano (2001 paperback ed.). Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199242580</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2000) nga bano. Okusoma, Okuwandiika, n’Okwagala: Okweraliikirira kw’Okusembeza. Omuwanguzi w’ekirabo kya Rose Mary Crawshay eky’ettendekero lya Bungereza, 2001 (2003 paperback ed.). Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780198187110</nowiki>.
* Newlyn, Lucy = okwewandiisa, ed. (2002) (2002) nga bano. Omubeezi wa Cambridge okutuuka e Coleridge. Cambridge: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Cambridge. <nowiki>ISBN 9780521659093</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Lewis, Jenny, abawandiisi. (2002) (2002) nga bano. Enkolagana: Okuwandiika okuyiiya mu nkola y’okusoma. Vol. 1. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Holywell. <nowiki>ISBN 9780954508401</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Lewis, Jenny, abawandiisi. (2004) (2004) nga bano. Enkolagana: Okuwandiika okuyiiya mu nkola y’okusoma. Vol. 2. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Holywell. <nowiki>ISBN 9780954508401</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2005) nga bano. Ginnel. Abayimbi aba Oxford. gwa Carcanet. <nowiki>ISBN 9781903039748</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, omuwandiisi w’ebitabo. (2005) (2005) nga bano. Edward Thomas: Omuwandiisi w’ebitabo mu Oxford. Ebitabo Ebiraga Obubonero. <nowiki>ISBN 1902669851</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Cuthbertson, Guy, abawandiisi. (2007) (2007) nga bano. Ennyiriri z’Amatabi: Edward Thomas n’Ebitontome eby’Omulembe. Enitharmon. <nowiki>ISBN 9781904634355</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Cuthbertson, Guy, abawandiisi. (2011) (2011) nga bano. Edward Thomas: Ebiwandiiko bya Prose: Ekitabo Ekirondeddwa, Bungereza ne Wales. Vol. 2. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199558261</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2013) nga bano. William ne Dorothy Wordsworth: ‘Byonna mu Buli Munne’. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199696390</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2015) nga bano. Almanac y'Ensi. Enitharmon. <nowiki>ISBN 9781910392102</nowiki>.
*
* Newlyn, Lucy, omuwandiisi w’ebitabo. (2016) (2016) nga bano. Dorothy Wordsworth: Ekitabo ekiyitibwa Grasmere Journal. Ekibiina kya Folio Society.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Agyeman-Duah, Ivor, abawandiisi. (2016) (2016) nga bano. Ebisiikirize Byabwe Tebikendeera: Wole Soyinka ne Oxford Professorship of Poetry. Banbury: Ayebia Clarke, omuwandiisi w’ebitabo. <nowiki>ISBN 9780992843670</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2018) nga bano. Diary y’Omunoonyereza ku Bipolar. Oxford: Ebitabo by’obubonero. <nowiki>ISBN 9781909930636</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2019) nga bano. Omugga Omukulu. Manchester: Omuzannyi wa Carcanet. <nowiki>ISBN 9781909930636</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2020) nga bano. Omulambo gw'obufumbo. Ekitongole ky’amawulire ekya Maytree. <nowiki>ISBN 9781916038196</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2021) nga bano. Omulimu gw’Ebitontome: A Primer in Verse. New Haven ne London: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite ya Yale. <nowiki>ISBN 9780300251913</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2022) nga bano. Quicksilver y’omusajja. Belfast: Ebitabo bya Lapwing. <nowiki>ISBN 9781739793883</nowiki>.
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist|2}}{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Newlyn, Lucy}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
kk0ciobitb62fjbrwsgekwa0gyfs22p
60666
60450
2026-07-10T16:35:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60666
wikitext
text/x-wiki
'''Lucy Newlyn''' (yazaalibwa 1956) muyimbi era muyivu. Ye Muwummuze mu Lungereza mu [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall, Oxford]], nga yawummula nga pulofeesa w’olulimi n’ebiwandiiko by’Olungereza mu yunivasite y’e Oxford mu 2016.
Newlyn mukugu mu bitontome eby’omu kyasa eky’ekkumi n’omunaana n’okutandika kw’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda.<ref>{{cite web |last1=Newlyn |first1=Lucy |title=Professor (Emeritus Fellow) |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020 |website=St Edmund Hall}}</ref>
== Obulamu bwe obwasooka n'okusoma. ==
Lucy Newlyn yazaalibwa mu 1956 mu [[:en:Kampala|Kampala]] [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Carcanet Press - Lucy Newlyn |url=http://www.carcanet.co.uk/cgi-bin/indexer?owner_id=524 |access-date=6 November 2015 |website=www.carcanet.co.uk}}</ref> Yakulira mu [[:en:Leeds|Leeds]], gye yasomera mu [[:en:Lawnswood_High_School|Lawnswood High School]], n’awangula sikaala okusoma Olungereza mu [[:en:Lady_Margaret_Hall,_Oxford|Lady Margaret Hall, Oxford]], mu 1974. Yakwata ekifo kye [[:en:University_of_Oxford|Oxford]] mu 1975 era n’atikkirwa n’okuyozaayoza [[:en:Congratulatory_first|okusooka]] mu 1978. D.Phil. ebbaluwa y’emirimu (thesis)., eyalondoolwa Dr Roy Park, oluvannyuma yafulumizibwa nga Oxford English Monograph eya [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] . <ref>{{Cite web |title=Coleridge, Wordsworth, and the Language of Allusion: Paperback: Luc – Oxford University Press |url=http://ukcatalogue.oup.com/product/9780199242597.do |access-date=7 November 2015 |website=ukcatalogue.oup.com}}</ref>
== Emirimu ==
Mu 1984 (oluvannyuma lw’omwaka mulamba ng’omusomesa mu [[:en:Christ_Church,_Oxford|Christ Church]] ) Newlyn yakwata omulimu gw’okusomesa ogw’ensimbi mu [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall]] . <ref>{{cite web |last1=Newlyn |first1=Lucy |title=St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020}}</ref> Nga wayise emyaka ebiri, yalondebwa nga AC Cooper Fellow era Omusomesa mu Lungereza eyo – ekifo eky’enkalakkalira kye yalina ng’akwataganye n’obusomesa bwa CUF mu ttendekero lya Oxford essomero ly'Olungereza. Newlyn yafuna ekitiibwa kya Pulofeesa w'Olulimi n'Ebiwandiiko by'Olungereza mu 2005. <ref>{{cite web |last1=Newlyn |first1=Lucy |title=Professor of English Language and Literature |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020}}</ref> Ye Pulofeesa ow'ekitiibwa mu Ssettendekero y'e Aberystwyth, Omuwandiisi ow'amagezi mu katabo akayitibwa ''Romanticism'', <ref>{{Cite web |title=Editorial Board - Edinburgh University Press |url=http://www.euppublishing.com/page/rom/editorialBoard |access-date=6 November 2015 |website=www.euppublishing.com}}</ref> Musomesa munne [[:en:English_Association|ow'ekibiina ky'Olungereza]], <ref>{{Cite web |title=Wordsworth's Power to "Think Into the Human Heart": A Q &A with Lucy Newlyn {{!}} Priscilla Gilman |url=http://priscillagilman.com/2014/01/wordsworths-power-to-think-into-the-human-heart-a-q-a-with-lucy-newlyn/ |access-date=6 November 2015 |website=priscillagilman.com |archive-date=25 November 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151125132810/http://priscillagilman.com/2014/01/wordsworths-power-to-think-into-the-human-heart-a-q-a-with-lucy-newlyn/ |url-status=dead }}</ref> era nga ye Muyambi wa [[:en:Wordsworth_Trust|Wordsworth Trust]] . <ref>{{Cite web |title=Patrons of the Wordsworth Trust - Wordsworth Trust |url=https://www.wordsworth.org.uk/support-us/supporters/patrons.html |access-date=7 November 2015 |website=www.wordsworth.org.uk |archive-date=25 October 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151025133631/https://wordsworth.org.uk/support-us/supporters/patrons.html |url-status=dead }}</ref> Yali muwandiisi w’ebiwandiiko mu katabo ka The ''[[:en:The_Oxford_Magazine|Oxford Magazine]]'' okuva mu 2011 okutuuka mu 2018. <ref>{{Cite web |title=Home {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/users/lucynewlyn |access-date=8 November 2015 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> Yali omu ku baatandikawo, ne Stuart Estell, ku Hall Writers’ , ekintu eky’oku yintaneeti ekyatongozebwa mu 2013 okuwanyisiganya okuwandiika n’okukubaganya ebirowoozo ku biwandiiko n’ebyemikono. <ref>{{Cite web |title=Hall Writers' Forum {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/about-college/hall-writers-forum |access-date=7 November 2015 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> Mu 2015, yakulembera kampeyini y'okulonda [[:en:Wole_Soyinka|Wole Soyinka]] nga [[:en:Oxford_Professor_of_Poetry|Pulofeesa w'ebitontome]] mu Oxford . <ref>{{Cite web |title=Election of the Oxford Professor of Poetry: Hall's English Fellow leads campaign for Wole Soyinka {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/news/election-oxford-professor-poetry-hall%E2%80%99s-english-fellow-leads-campaign-wole-soyinka |access-date=23 February 2017 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref>
== Okukola ==
Lucy Newlyn ekiseera ky'amaze ng’anoonyerezaako bye biwandiiko eby’omu kyasa eky’ekkumi n’omunaana n’okutandika kw’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda naddala ebitontome n’ebiwandiiko ebitali bya kifuulannenge mu kiseera [[:en:Romanticism|ky’Omukwano]] ; ebikwata ku Omukwano ; okusembeza enzikiriza y’[[:en:Romanticism|Omukwano]] (Romanticism); obuyiiya n’okuwandiika ebingi; [[:en:Allusion|allusion]] n'okukwatagana [[:en:Intertextuality|wakati w'ebiwandiiko]] ; [[:en:Reader-response_criticism|endowooza]] [[:en:Reception_theory|y’okuddamu kw’omusomi]] n’okusembeza . <ref name="english.ox.ac.uk">{{Cite web |title=Newlyn, Lucy {{!}} Faculty of English |url=http://www.english.ox.ac.uk/about-faculty/faculty-members/romantic-period/newlyn-professor-lucy |access-date=8 November 2015 |website=www.english.ox.ac.uk}}</ref> Ye mukulu ku [[:en:William_Wordsworth|Wordsworth]] ne [[:en:Samuel_Taylor_Coleridge|Coleridge]], <ref name="english.ox.ac.uk" /> era afulumizza nnyo mu by'ebiwandiiko by'Olungereza eby'omukwano, omuli ebitabo bina ne [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] ne ''Cambridge Omubeezi okutuuka e Coleridge'' . <ref>{{Cite web |title=Search Results - Oxford University Press |url=https://global.oup.com/academic/search?q=lucy+newlyn&cc=us&lang=en |access-date=8 November 2015 |website=global.oup.com}}</ref> <ref>{{Cite book |date=2002 |title=The Cambridge Companion to Coleridge |url=http://universitypublishingonline.org/cambridge/companions/ebook.jsf?bid=CBO9780511999352 |website=universitypublishingonline.org |isbn=978-0-521-65071-7 |editor-last1=Newlyn |editor-first1=Lucy |doi=10.1017/CCOL0521650712 |access-date=8 November 2015}}</ref> Ekitabo kye ''Okusoma, Okuwandiika, n’Okwagala:'' Okweraliikirira kw’Okusembeza kyawangula ekirabo kya [[:en:British_Academy|British Academy]] ’s [[:en:Rose_Mary_Crawshay_Prize|Rose Mary Crawshay]] mu 2001: ‘okuwaayo obubonero mu misomo gya Bungereza egy’omukwano n’endowooza y’ebiwandiiko’. <ref name="english.ox.ac.uk" /> <ref>{{Cite web |title=Rose Mary Crawshay Prize 2001 - British Academy |url=http://www.britac.ac.uk/about/medals/Rose_Mary_Crawshay_Prize_2001.cfm |access-date=8 November 2015 |website=www.britac.ac.uk}}</ref>
Okuva mu 2003, Newlyn abadde anoonyereza ku biwandiiko ebiwandiikiddwa [[:en:Edward_Thomas_(poet)|Edward Thomas]] . Ekitabo kye ekya ''Oxford'' kyafuluma mu 2005. <ref name="Thomas2005">{{cite book |author=Edward Thomas |year=2005 |title=Oxford |url=https://books.google.com/books?id=E0WxDlKNAKsC |publisher=Signal Books |isbn=978-1-902669-85-4 |pages=ix-lvi}}</ref> Kino kyaddirirwa emiko egiwerako ku Thomas, awamu ne ''Branch-Lines: Edward Thomas n'Ebitontome eby’omulembe guno'', ebyalongoosebwa wamu ne Guy Cuthbertson. <ref name="Thomas2008">{{Cite book |last=Edward Thomas |year=2008 |title=Branch-lines: Edward Thomas and Contemporary Poetry |url=https://books.google.com/books?id=-HNlAAAAMAAJ |publisher=Enitharmon Press |isbn=978-1-904634-35-5}}</ref> Ye muwandiisi omulala owa ''Edward Thomas, Ebiwandiiko by’ekikugu Ebirondeddwa'', ekitabo eky'emizingo mukaaga ekya [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] . <ref name="ukcatalogue.oup.com">{{Cite book |date=17 December 2011 |title=Edward Thomas: Prose Writings: A Selected Edition: Guy Cuthbertson - Oxford University Press |url=http://ukcatalogue.oup.com/product/9780199558261.do |website=ukcatalogue.oup.com |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-955826-1 |series=Edward Thomas Prose Writing Selected Edition |access-date=8 November 2015}}</ref> Bombi, ye ne Cuthbertson baalongoosa ''Bungereza ne Wales'' . Omulimu gwa Newlyn ogw’abayivu mu 2013, ekitabo kye ''William and Dorothy Wordsworth: Byonna mu Buli Munne'' (2013), kyagatta wamu ebintu bingi bye yali ayagala ennyo mu kunoonyereza. <ref>{{Cite book |date=December 2013 |title=William and Dorothy Wordsworth: Hardback: Lucy Newlyn - Oxford University Press |url=http://ukcatalogue.oup.com/product/9780199696390.do |website=ukcatalogue.oup.com |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-969639-0 |access-date=8 November 2015}}</ref>
== Obutontomi ==
Newlyn mutontomi era muwandiisi wa bitabo ebifulumizibwa, era nga muyivu. Ekitabo kye ekyasooka, ''Ginnel'' (Oxford Poets/ [[:en:Carcanet_Press|Carcanet]], 2005) kikwata ku ‘kwegatta kwe okw’amaanyi mu kitundu’ ku nguudo n’emiryango gya [[:en:Headingley|Headingley]] mu [[:en:Leeds|Leeds]], gye yakulira. <ref>{{Cite web |title=Carcanet Press - Ginnel |url=http://www.carcanet.co.uk/cgi-bin/indexer?product=9781903039748 |access-date=19 November 2015 |website=www.carcanet.co.uk}}</ref> ‘Okufumba’ kyasiimibwa nnyo’ abalamuzi b’ekirabo kya [[:en:Forward_Prizes_for_Poetry|Forward Prize]] era ne kiddamu okukubibwa mu ''kitabo kya The Forward Book of Poetry'' ( [[:en:Faber_and_Faber|Faber and Faber]], 2005). <ref name="StEdmund profile">{{cite web |title=Professor Lucy Newlyn |url=https://www.seh.ox.ac.uk/people/lucy-newlyn |access-date=16 October 2020 |website=St Edmund Hall}}</ref> Ebitontome okuva mu kitabo kino era bifulumye mu lupapula lwa [[:en:The_Guardian|The Guardian]], [[:en:The_Independent|The Independent]], [[:en:The_Yorkshire_Post|The Yorkshire Post]], [[:en:Oxford_Today|Oxford Today]], [[:en:The_English_Review|The English Review]], ne [[:en:The_Oxford_Magazine|The Oxford Magazine]] . <ref name="StEdmund profile" /> <ref>{{Cite web |date=16 July 2005 |title=Eleven-plus by Lucy Newlyn |url=https://www.theguardian.com/books/2005/jul/16/featuresreviews.guardianreview14 |access-date=19 November 2015 |website=The Guardian}}</ref> Akatambi ka Ginnel, akasomeddwa Sherry Baines, kafulumiziddwa nga CD ya ‘Daisy Book’ okuva mu kitongole kya [[:en:Royal_National_Institute_of_Blind_People|Royal National Institute of Blind People]] (RNIB).
Ekitabo kya Newlyn eky’okubiri, ''Earth’s Almanac'' ( [[:en:Enitharmon_Press|Enitharmon Press]], 2015) kyawandiikibwa mu myaka kkumi n’etaano oluvannyuma lw’okufa kwa muganda we. <ref name="enitharmon.co.uk">{{Cite web |title=Earth's Almanac |url=https://enitharmon.co.uk/product/earths-almanac-lucy-newlyn/ |access-date=17 August 2020 |website=Enitharmon Editions |archive-date=18 June 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210618100339/https://enitharmon.co.uk/product/earths-almanac-lucy-newlyn/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, ekitabo kya Newlyn ekya sonnets 135 ezikwata ku ba Wordsworth, ''Vital Stream'', kyafulumizibwa Carcanet, nga kiri wamu ne Wordsworth Trust. Mu 2020, ebitabo bya Newlyn, ''The Marriage Hearse'', byafulumizibwa ekitongole kya Maytree Press. <ref>{{cite web |date=14 February 2020 |title=The Marriage Hearse |url=https://maytreepress.co.uk/2020/02/14/the-marriage-hearse/ |access-date=17 August 2020 |website=Maytree Press}}</ref> Ekitabo kino kinoonyereza ku ngeri obutazaala gye bukwata ku bafumbo ab’omulembe gwa Edward abalowoozebwako.
Mu 2021, yafulumya ''The Craft of Poetry: A Primer in Verse'', ekitabo ekikwata ku ngeri y’okuwandiika ebitontome, ekyawandiikibwa ng’ebitontome, <ref>{{Cite web |title=The Craft of Poetry by Lucy Newlyn |url=https://yalebooks.co.uk/display.asp?K=9780300251913}}</ref> era mu 2022, ekitabo kye ''ekya Quicksilver'' kyafulumizibwa Lapwing Publications e Belfast. <ref>[http://www.lapwingpoetry.com/ Quicksilver]</ref>
Ng’oggyeeko ebitontome bye, Newlyn afulumizza ebitabo ebiwerako eby’ebitontome ebikuŋŋaanyiziddwa era ng’akwanaganya pulojekiti eziwerako ez’okuwandiika nga bakolagana. Ng’ali wamu ne Jenny Lewis, yaweebwa ssente okuva mu [[:en:University_of_Oxford|ssettendekero lya Oxford]] ’s Ekitongole ekikola ku nkulaakulana mu ssettendekero eno mu 2002 okukola okunoonyereza okwesigamiziddwa ku misomo mu [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall]] . <ref name="ReferenceA">{{Cite web |title=Wednesday Workshops {{!}} St Edmund Hall |url=https://www.seh.ox.ac.uk/about-college/wednesday-workshops |access-date=19 November 2015 |website=www.seh.ox.ac.uk}}</ref> Ebyazuulibwa byabwe (nga bali wamu n’ebiwandiiko by’abayizi) byafulumizibwa mu ''Synergies: Okuwandiika okuyiiya mu nkola y’okusoma'' (2003; 2004). <ref>{{Cite web |date=24 June 2003 |title=Imaginative leap |url=https://www.theguardian.com/education/2003/jun/24/highereducation.news |access-date=19 November 2015 |website=The Guardian}}</ref> Newlyn yali omutontomi-mu-butuuze mu ''[[:en:The_Guardian|The Guardian]]'' mu Gwekkuminoogumu 2005. <ref>{{Cite web |date=21 November 2005 |title=Lucy Newlyn's workshop |url=https://www.theguardian.com/books/2005/nov/21/poetry |access-date=19 November 2015 |website=The Guardian}}</ref> Yaddukanya emisomo gya yunivasite ku 'Omulimu gw’Okuwandiika' ne [[:en:Christopher_Ricks|Christopher Ricks]] mu kiseera kye nga [[:en:Oxford_Professor_of_Poetry|Pulofeesa w'Ebitontome]] ; wakati wa 2001 ne 2016 yaddukanya emisomo gy'okuwandiika bulijjo eri abayizi ku [[:en:St_Edmund_Hall,_Oxford|St Edmund Hall]] . <ref name="ReferenceA" /> Ekibiina kye ekya Facebook ekya ''Obuyiiya bw'Ebitontome'' kyali musomo gwa kuwandiika ogwamala omwaka gumu oluvannyuma lw’okufulumya ekitabo ekyo.
== Ebijjukizo ==
Newlyn by’ayitamu ku [[:en:Bipolar_disorder|buzibu bw’okuwuguka]] byogerwako mu kitabo kye eky’ebijjukizo eky’emyaka kkumi n’etaano, ''Diary of a Bipolar Explorer.'' <ref>{{Cite web |title=Signal Books {{!}} Diary of a Bipolar Explorer |url=https://www.signalbooks.co.uk/2017/10/diary-of-a-bipolar-explorer/ |access-date=2018-04-28 |website=www.signalbooks.co.uk |language=en-US}}</ref> Ekitabo kino kigatta ebitontome n’ebiwandiiko ebiwandiikiddwa, era kinoonya okuggyamu obulwadde bw’obwongo. <ref>{{Cite news|url=https://toofulltowrite.com/2018/04/14/author-interview-lucy-newlyn/|title=Author Interview – Lucy Newlyn – Diary of a Bipolar Explorer (Mental Illness/Memoir/Poetry & Prose)|date=2018-04-14|work=toofulltowrite (I've started so I'll finish)|access-date=2018-04-28|language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Lucy Newlyn mufumbo n’omukugu mu by’enfuna Martin Slater, alina abaana babiri ab’obuzaale obulala n’omuwala omu. <ref>{{Cite web |title=Carcanet Press - Lucy Newlyn |url=http://www.carcanet.co.uk/cgi-bin/indexer?owner_id=524 |access-date=24 November 2015 |website=www.carcanet.co.uk}}</ref>
== Ebitabo ebirondeddwamu ==
* Newlyn, Lucy, ne banne; Gravil, Richard, ne banne; Roe, Nicholas, abawandiisi. (1985) (1985) nga bano. Okulowooza kwa Coleridge: Ennyiriri mu kujjukira Pete Laver. Cambridge: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Cambridge. <nowiki>ISBN 9780521033992</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (1986) nga bano. Coleridge, Wordsworth, n’Olulimi lw’Okukozesa = okuwandiisa (2001 paperback ed.). Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199242597</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (1993) nga bano. "Ejjana Libuze" n'Omusomi w'Omukwano (2001 paperback ed.). Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199242580</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2000) nga bano. Okusoma, Okuwandiika, n’Okwagala: Okweraliikirira kw’Okusembeza. Omuwanguzi w’ekirabo kya Rose Mary Crawshay eky’ettendekero lya Bungereza, 2001 (2003 paperback ed.). Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780198187110</nowiki>.
* Newlyn, Lucy = okwewandiisa, ed. (2002) (2002) nga bano. Omubeezi wa Cambridge okutuuka e Coleridge. Cambridge: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Cambridge. <nowiki>ISBN 9780521659093</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Lewis, Jenny, abawandiisi. (2002) (2002) nga bano. Enkolagana: Okuwandiika okuyiiya mu nkola y’okusoma. Vol. 1. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Holywell. <nowiki>ISBN 9780954508401</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Lewis, Jenny, abawandiisi. (2004) (2004) nga bano. Enkolagana: Okuwandiika okuyiiya mu nkola y’okusoma. Vol. 2. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Holywell. <nowiki>ISBN 9780954508401</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2005) nga bano. Ginnel. Abayimbi aba Oxford. gwa Carcanet. <nowiki>ISBN 9781903039748</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, omuwandiisi w’ebitabo. (2005) (2005) nga bano. Edward Thomas: Omuwandiisi w’ebitabo mu Oxford. Ebitabo Ebiraga Obubonero. <nowiki>ISBN 1902669851</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Cuthbertson, Guy, abawandiisi. (2007) (2007) nga bano. Ennyiriri z’Amatabi: Edward Thomas n’Ebitontome eby’Omulembe. Enitharmon. <nowiki>ISBN 9781904634355</nowiki>.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Cuthbertson, Guy, abawandiisi. (2011) (2011) nga bano. Edward Thomas: Ebiwandiiko bya Prose: Ekitabo Ekirondeddwa, Bungereza ne Wales. Vol. 2. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199558261</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2013) nga bano. William ne Dorothy Wordsworth: ‘Byonna mu Buli Munne’. Oxford: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite y’e Oxford. <nowiki>ISBN 9780199696390</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2015) nga bano. Almanac y'Ensi. Enitharmon. <nowiki>ISBN 9781910392102</nowiki>.
*
* Newlyn, Lucy, omuwandiisi w’ebitabo. (2016) (2016) nga bano. Dorothy Wordsworth: Ekitabo ekiyitibwa Grasmere Journal. Ekibiina kya Folio Society.
* Newlyn, Lucy, ne banne; Agyeman-Duah, Ivor, abawandiisi. (2016) (2016) nga bano. Ebisiikirize Byabwe Tebikendeera: Wole Soyinka ne Oxford Professorship of Poetry. Banbury: Ayebia Clarke, omuwandiisi w’ebitabo. <nowiki>ISBN 9780992843670</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2018) nga bano. Diary y’Omunoonyereza ku Bipolar. Oxford: Ebitabo by’obubonero. <nowiki>ISBN 9781909930636</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2019) nga bano. Omugga Omukulu. Manchester: Omuzannyi wa Carcanet. <nowiki>ISBN 9781909930636</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2020) nga bano. Omulambo gw'obufumbo. Ekitongole ky’amawulire ekya Maytree. <nowiki>ISBN 9781916038196</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2021) nga bano. Omulimu gw’Ebitontome: A Primer in Verse. New Haven ne London: Ekitongole ky’amawulire ekya Yunivasite ya Yale. <nowiki>ISBN 9780300251913</nowiki>.
* Newlyn, Lucy (2022) nga bano. Quicksilver y’omusajja. Belfast: Ebitabo bya Lapwing. <nowiki>ISBN 9781739793883</nowiki>.
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist|2}}{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Newlyn, Lucy}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
1qmaaioqi2koy3ypoi5wh1cuxq0ygvr
Ibrahim Mugulusi
0
13801
60749
55738
2026-07-11T06:33:51Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60749
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ibrahim Mugulusi''' (yazaalibwa 22,Ogwekkuminoogumu 1997)<ref name=":0">{{Cite web |date=2023-10-06 |title=Ibrahim Mugulusi - BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/player/ibrahim-mugulusi/ |access-date=2025-07-23 |language=en-US |archive-date=2025-07-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250718064427/https://bulfc.co.ug/player/ibrahim-mugulusi/ |url-status=dead }}</ref> Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] era azannya mu makkati ku [[BUL Jinja FC|BUL FC]].<ref name=":0" />
== Okuzannyira kiraabu ==
Ibrahim omupiira yagutandikira mu [[Busoga United Football Club|Busoga United]] okuva mu 2017 okutuuka mu 2020 nga tanegatta ku Kampala University ne [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]].<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2020-08-01 |title=Transfers: Mugulusi, Madoi officially unveiled at BUL FC |url=https://kawowo.com/2020/08/01/transfers-mugulusi-madoi-officially-unveiled-at-bul-fc/ |access-date=2025-07-23 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yakola endagaano ne BUL FC mu August 2020 n'ayongera endagaano ye mu Gwomukaaga 2024 okutuuka mu Gwomukaaga 2026.<ref>{{Cite web |last=Remmy |first=Kintu |date=2022-04-12 |title=NEWS: TWO PLAYERS SIGN CONTRACT EXTENSIONS. - BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/news-two-players-sign-contract-extensions/ |access-date=2025-07-23 |language=en-US |archive-date=2025-09-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250916171906/https://bulfc.co.ug/news-two-players-sign-contract-extensions/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebitiibwa ==
Yali mu ttiimu ya BUL FC eyatuuka ku fayinolo ya Uganda Cup mu 2021, n’emalira mu ky0kubiri mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]].<ref>{{Cite web |date=2021-09-26 |title=Vipers thrash BUL in final to clinch Uganda Cup title |url=https://sports.mtn.co.ug/2021/09/26/vipers-thrash-bul-in-final-to-clinch-uganda-cup-title/ |access-date=2025-07-23 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref> Mu sizoni ya 2022/23 mu kikopo kya CAF Confederation Cup, yeetaba n'okuvuganya mu mupiira gwa ssemazinga ne BUL FC oluvannyuma lw'okuwangula ekikopo kya Uganda Cup.<ref>{{Cite web |date=2022-09-07 |title=CAF Confederation Cup: BUL holds Future at Kitende |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/09/07/caf-confederation-cup-bul-holds-future-at-kitende/ |access-date=2025-07-23 |website=MTN Sports |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
5xyvagpblgwkg0t0apmhkih0kin4uka
James Ssemambo
0
13836
60773
52528
2026-07-11T07:18:06Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60773
wikitext
text/x-wiki
'''James Ssemambo''' muteebi Munna Uganda azannyira mu bifo eby’okulumba era nga mu kiseera kino ali mu ttiimu ya Kenyan Premier League ne Nairobi City Stars. . <ref>Standard, 21 Ogwomwenda 2024 [https://web.archive.org/web/20240921120618/https://tnx.africa/thenairobian/football/2001503103/ugandan-international-james-ssemambo-eager-to-adapt-to-fkf-premier-league Ugandan international James Ssemambo eager to adapt to FKF Premier League]</ref>
== Omulimu ==
Ssemambo yasomera ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] (UCU) gye yava okuzannyira ttiimu y'essomero mu mpaka za University championship nga tannaba kwegatta ku ttiimu [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] ne Kyetume FC mu sizoni ya 2021–22. Oluvannyuma yagenda mu [[:en:Burundi_Premier_League|Burundi Premier League]] sizoni eyaddako okuzannya mu Bumamuru FC gye yawangula nayo Primus liigi. <ref>Mozzart Sport, 25 Sep 2024 [https://mozzartsport.co.ke/football/news/nairobi-city-stars-midfielder-outlines-differences-in-kenyan-to-ugandan-burundian-leagues/46338/ Nairobi City Stars midfielder outlines differences in Kenyan to Ugandan, Burundian leagues]</ref>
Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_City_Stars|Nairobi City Stars]] ku ntandikwa ya sizoni ya 2024–25 n'agenda mu maaso n'okuzannya omupiira gwe ogwasooka mu Kenya mu mupiira ogwaggulawo sizoni ne [[:en:Bidco_United|Bidco United]] mu kisaawe kya Dandora nga 21 Owgomwenda 2024. <ref>Kawowo, 12 Sep 2024 [https://kawowo.com/2024/09/12/james-ssemambo-ugandan-midfielder-named-in-nairobi-city-stars-2024-25-season-squad/ James Ssemambo: Ugandan midfielder named in Nairobi City Stars 2024-25 season squad]</ref> <ref>Sport 256, 13 Sep 2024 [https://sports-256.com/2024/09/13/nairobi-city-stars-bolster-squad-with-ugandan-talent-james-ssemambo/ Nairobi City Stars Bolster Squad with Ugandan Talent James Ssemambo]</ref>
== Ebijuliziddwa ==
7984rc7hx3g2en2y3ah28sp72oahpmb
Alpha Thiery Ssali, omusajja omulala
0
13850
60703
53621
2026-07-10T22:48:58Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60703
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alpha Thierry Ssali''' (yazaalibwa nga 29 Ogwekkumineebiri 2003) Munnayuganda omuzannyi w'omupiira era azannya nga [[:en:Forward_(association_football)|muteebi]] wa [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=2025-09-06 |title=Ssali Alpha Thierry Joins KCCA FC, Carrying Forward a Storied Legacy - KCCA FC |url=https://www.kccafc.co.ug/ssali-alpha-thierry-joins-kcca-fc-carrying-forward-a-storied-legacy/ |access-date=2025-09-07 |language=en-US}}</ref> Abadde akiikirira [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'omupiira]] ku mitendera gy'abavubuka mu nsi yonna.
== Obulamu bwe ==
Alpha Thierry Ssali yazaalibwa nga 29 Ogwekkumineebiri 2003 mu Kampala mu Uganda.<ref>Soccerway (2003-12-29). "[https://int.soccerway.com/players/alpha-thierry-ssali/690126/ Alpha Ssali Profile]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Mutabani Wa Munnayuganda omuyimbi Moses Ssali (amanyiddwa mu by’ekikugu nga [[Bebe Cool]] ) ne Zuena Kirema.<ref name="bigeye.ug">BigEye Uganda (2024-06-20). "[https://bigeye.ug/bebe-cool-and-family-thrilled-after-son-alphas-debut-at-the-uganda-national-team/ Bebe Cool and family thrilled after son Alpha's debut at the Uganda national team]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Yatuumibwa erinnya mu kussa ekitiibwa ky'omuteebi w'omupiira ow'e Bufalansa [[:en:Thierry_Henry|Thierry Henry]].<ref name="bigeye.ug" />
Ssali obukugu bwe mu mupiira yabukulaakulanya mu ttendekero ly’omupiira erya Proline Soccer Academy, gye yakulemberera nga kapiteewni wa ttiimu y'abatasussa myaka 17.<ref name="bigeye.ug"/>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
=== Proline FC ===
Ssali yazannya omupiira gwe ogusooka mu ttiimu enkulu eya [[:en:Proline_FC|Proline FC]] mu mpaka za Stanbic Uganda Cup nga 6 Ogwokuna 2021 era n’ateeba mu mupiira gwe obuwanguzi bwa MYDA FC ggoolo 4-1.<ref>Daily Express (2021-04-06). "[https://dailyexpress.co.ug/2021/04/06/bebe-cools-son-alpha-ssali-scores-beauty-as-proline-put-4-past-myda-fc-in-uganda-cup/ Bebe Cool’s son Alpha Ssali scores as Proline put 4 past MYDA FC in Uganda Cup]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
=== Express FC ===
Mu Gwomunaana 2023, yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[Express FC]], n’azannya emipiira 35 n’okuteeba ggoolo ssatu mu kiseera kye yamala.<ref>Pulse Sports Uganda (2023-08-13). "[https://www.pulsesports.ug/football/story/alpha-thierry-ssali-joins-premier-league-side-after-proline-exit-2023081309240802726 Alpha Thierry Ssali joins Premier League side after Proline exit]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
Mu Ogwekkumineebiri 2023, Express yakakasa nti Ssali yasubwa omupiira gwa liigi olw’omusujja.<ref>Pulse Sports Uganda (2023-12-08). "[https://www.pulsesports.ug/football/story/express-star-alpha-ssali-out-with-malaria-20231208 Express star Alpha Ssali out with malaria]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
=== NEC FC ===
Mu Gwolubereberye 2025, Ssali yeegatta ku [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]] ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref>The Sports Role (2025-01-27). "[https://web.archive.org/web/20251112122237/https://thesportsrole.com/2025/01/27/nec-fc-officially-unveils-alpha-thierry-ssali-from-express-fc/ NEC FC officially unveils Alpha Thierry Ssali from Express FC]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Omutendesi omukulu Hussein Mbalangu yategeeza nti Ssali yali akyamanyiira sitayiro ya ttiimu eno nga tannazannya mupiira gwe ogusoose.<ref name="swiftsportsug.com">Swift Sports Uganda (2025-02-15). "[https://swiftsportsug.com/2025/02/15/alpha-is-yet-to-adapt-to-our-style-mbalangu/ Alpha is yet to adapt to our style – Mbalangu]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
=== Okugezesebwa mu Spain ===
Ku ntandikwa y'omwaka gwa 2025, Ssali yagezesebwa ne Khaled Catalunya Management mu [[Spain]], wadde nga kitaawe yatangaaza nti yali tannakola ndagaano na kiraabu ya Spain era ng’agenda kudda mu Uganda okumaliriza sizoni.<ref>Pulse Uganda (2025-01-13). "[https://www.pulse.ug/articles/entertainment/celebrities/bebe-cool-breaks-silence-on-alpha-ssali-joining-spanish-club-2025011310305130957 Bebe Cool breaks silence on Alpha Ssali joining Spanish club]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Oluvannyuma amawulire gaamukwataganya n'okugenda mu [[:en:Racing_de_Ferrol|Racing Ferrol]] mu Spain eya [[:en:Segunda_División|Segunda División]].<ref>The Nerve Africa (2025-01-15). "[https://thenerveafrica.com/alpha-ssali-heads-to-spain-ahead-of-possible-move-to-racing-ferrol/ Alpha Ssali heads to Spain ahead of possible move to Racing Ferrol]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
=== KCCA FA ===
Nga 6 Ogwomwenda 2025, Kampala Capital City Authority FC yalangirira okussa omukono ku Alpha Ssali ku ndagaano ya myaka ebiri okutuusa mu mwaka gwa 2027.<ref name=":0"/>
== Emirimu gye okwetoolola ensi yonna ==
Ssali yasooka kuzannya mu ttiimu [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|ya Uganda U20]] mu mwaka gwa 2020 mu mpaka za [[:en:CECAFA_U-20_Championship|CECAFA U-20 Championship]], mu mupiira gwe yazannya ne [[:en:Burundi_national_football_team|Burundi]]. Era abadde akiikirira Uganda ku mutendera gw'abali wansi w'emyaka 23 era abadde alowoozebwako mu ttiimu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ya Uganda Cranes]] enkulu.<ref>Pulse Sports Uganda (2024-02-14). "[https://www.pulsesports.ug/football/story/bebe-cools-son-alpha-ssali-part-of-ugandas-u20-squad-for-ghana-all-africa-games-2024021413545354209 Alpha Ssali part of Uganda’s U20 squad for All-Africa Games]". Retrieved 2025-09-03.</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2021-02-14 |title=Profiles of the Uganda players at AFCON U20 in Mauritania, 20 of them played in the FUFA Juniors League |url=https://www.fufa.co.ug/afcon-u20-all-about-the-uganda-hippos-players-in-mauritania/ |access-date=2025-09-04 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
== Omusono gwe mu kuzannya ==
Ssali okusinga ateekebwa mu mpaka za wingi, wadde ng’asobola n’okuzannya ng'omuteebi owookubiri. Abatendesi bamwogeddeko ng’omuzannyi ow'embiro, omukugu mu bifo ebyenjawulo eby'omumaaso alina obusobosi obulungi obw'okufuga n'okutambuzaomupiira ng'ayita ku bazannyi b'oku ludda oluvuganya.<ref>Swift Sports Uganda (2023-09-15). "[https://swiftsportsug.com/2023/09/alpha-ssali-tipped-to-become-ugandas-next-big-attacking-star/ Alpha Ssali tipped to become Uganda’s next big attacking star]". Retrieved 2025-09-03.</ref> Omutendesi wa NEC, Hussein Mbalangu yasiima obusobozi bwe obw’ekikugu kyokka n’ategeeza nti akyagenda mu maaso n’ebyetaago by’omubiri eby’omupiira ogw’oku ntikko.<ref name="swiftsportsug.com" />
== Ebibalo by’emirimu ==
=== Kiraabu ===
{| class="wikitable"
|+Emipiira gya kiraabu ne ggoolo
! Kiraabu
! Sizoni (s) .
! Liigi
! Apps
! Goolo
|-
| Proline FC, ttiimu ya Proline
| 2021–2023
| Uganda Division esooka
|
|
|-
| Express FC
| 2023–2025
| Uganda Premier League
| 35.
| 3. 3.
|-
| NEC FC
| 2025–Mu kiseera kino
| [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]]
|
|
|}
=== Okwetooloola amawanga ===
{| class="wikitable"
|+Emipiira gy’ensi yonna n’ebiruubirirwa
! Ttiimu y'eggwanga
! Emyaka
! Apps
! Goolo
|-
| Uganda U20
| 2020–
| –
| –
|-
| Uganda U23
| 2022–
| –
| –
|-
| Uganda
| 2023–
| –
| –
|}
== Ebitiibwa ==
; Uganda U20
* [[:en:CECAFA_U-20_Championship|Empaka za CECAFA eza U-20]] : 2020 <ref>Swift Sports Uganda (2023-09-15). "[https://swiftsportsug.com/2023/09/alpha-ssali-tipped-to-become-ugandas-next-big-attacking-star/ Alpha Ssali tipped to become Uganda’s next big attacking star]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
== Obulamu bwe ==
Ssali mwana owookubiri ow'obulenzi owa Munnayuganda omuyimbi [[Bebe Cool]] ne Zuena Kirema Oluusi n’oluusi abadde ayimba ne kitaawe mu bivvulu. <ref>Pulse Sports Uganda (2023-12-27). "[https://www.pulsesports.ug/sports-gist/story/watch-express-star-alpha-ssali-wows-audience-as-he-performs-with-father-bebe-cool-on-stage-2023122708114285981 Express star Alpha Ssali wows audience as he performs with father Bebe Cool on stage]". Retrieved 2025-09-03.</ref>
== Laba ne ==
* [[Reagan Mpande|Reagan Mpande, omusajja omulala]]
* [[:en:Allan_Okello|Allan Okello, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Rogers Torach|Rogers Ochaki Omubisi gw’enjuki]]
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://int.soccerway.com/players/alpha-thierry-ssali/690126/ Profile ku Soccerway]
* [https://www.pulsesports.ug/football/player/alpha-thierry-ssali Profile ku Pulse Sports Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
n73as4wz7isbvkhucn95w06ciqvft8y
Bobosi Byaruhanga
0
13854
60709
55753
2026-07-11T01:07:11Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60709
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bobosi Byaruhanga''' (yazaalibwa 3 Ogwekkumineebiri 2001) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ogw'ekikugu era azannya mu [[makkati]] mu kiraabu ya [[Oakland Roots]] ezannyira mu [[USL Championship]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]].
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Vipers SC ===
Byaruhanga omupiira yagutandikira mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers]], n’agenda mu maaso n’ayita mu akademi n’awangula engule za liigi bbiri n’okuwangula ekirabo ky'omuzannyi w’omwaka mu 2021 ki Airtel FUFA Male player of the year.<ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Danito |date=20 June 2022 |title=Bobosi Byaruhanga braced for Vipers exit |url=https://swiftsportsug.com/blog/bobosi-byaruhanga-braced-for-vipers-exit/ |access-date=23 February 2023 |website=swiftsportsug.com |archive-date=23 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230223220646/https://swiftsportsug.com/blog/bobosi-byaruhanga-braced-for-vipers-exit/ |url-status=dead }}</ref>
=== MFK Vyškov ===
Mu Gwomukaaga 2022, yateeberezebwa okuva mu kiraabu eno, era mu Gwomunaana 2022, yagenda mu Czech Republic, ne y'egatta ku ttiimu ya [[Vyškov]] eri mu [[Czech National Football League]].<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Bobosi Byaruhanga exits Vipers, joins European top side |url=https://sports-bee.com/2022/09/13/bobosi-byaruhanga-exits-vipers-joins-european-top-side/ |access-date=23 February 2023 |website=sports-bee.com |archive-date=23 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230223220641/https://sports-bee.com/2022/09/13/bobosi-byaruhanga-exits-vipers-joins-european-top-side/ |url-status=dead }}</ref>
=== Austin FC II ===
Mu Gwoluberyeberye 2023, yagenda mu ttiimu y’Amerika eya [[Austin FC II]] ku bbanja, ng’asobola okugulwa.<ref>{{Cite web |date=5 January 2023 |title=Austin FC II Announces First-Ever Player Signings |url=https://www.austinfc.com/news/austin-fc-ii-announces-first-ever-player-signings |access-date=23 February 2023 |website=austinfc.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Shero |first=Kamardin |date=8 January 2023 |title=Bobosi Byaruhanga: Former Vipers midfielder completes move to USA |url=https://thetouchlinesports.com/bobosi-byaruhanga-former-vipers-midfielder-completes-move-to-usa/ |access-date=23 February 2023 |website=thetouchlinesports.com |archive-date=23 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230223220642/https://thetouchlinesports.com/bobosi-byaruhanga-former-vipers-midfielder-completes-move-to-usa/ |url-status=dead }}</ref> Byaruhanga yali muzannyi wa mu makkati atandika mu Austin FC II bwe yawangula ekikopo kya [[MLS Next Pro Cup]] ekya 2023, ng'ekuba Columbus Crew 2 ggoolo 3-1. Mu Gwokubiri 2024, Austin FC yalangirira nti ezzeemu okuwa Byaruhanga endagaano ku bbanja ery'okubiri ery'omwaka gumu mu sizoni ya 2024.<ref>{{Cite web |date=February 27, 2024 |title=Austin FC II Re-Acquires Returning Midfielder Bobosi Byaruhanga and Signs Defender Rubén Bonachera |url=https://www.austinfc.com/austinfcii/news/austin-fc-ii-re-acquires-returning-midfielder-bobosi-byaruhanga-and-signs-defend |access-date=October 13, 2024 |publisher=Austin FC II}}</ref>
=== Oakland Roots ===
Nga 4 Ogwokusatu 2025, [[Oakland Roots]] yakakasa mu butongole okugula Byaruhanga.
== Ebibalo by’okuzannya ==
=== Kiraabu ===
{{updated|6 October 2024}}<ref name=NFT>{{NFT player|pid=82963}}</ref><ref>{{Soccerway|bobosi-byaruhanga/683026}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="3" | [[Kiraabu ya Vipers SC|Ensowera eziyitibwa Vipers]]
| 2019–20
| rowspan="2" | Uganda Premier League
| 14.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 0.
| 0.
| 14.
| 1. 1.
|-
| 2020–21
| 12.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 0.
| 0.
| 12.
| 2. 2.
|-
! colspan="2" | '''Okugatta'''
! 26.
! 3. 3.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 26.
! 3. 3.
|-
| Vyškov
| 2022–23
| Omukisa národní liga
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
|-
| rowspan="2" | Austin FC II (ebbanja)
| 2023. 2023
| rowspan="2" | MLS Ekiddako Pro
| 22.
| 1. 1.
| colspan="2" | –
| colspan="2" | –
| 4 [ a ] .
| 0.
| 26.
| 1. 1.
|-
| 2024
| 25.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | –
| 0.
| 0.
| 25.
| 3. 3.
|-
! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu'''
! 72
! 7. 7.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 4. 4.
! 0.
! 76
! 7. 7.
|}
=== Ku ddaala ly'ensi yonna ===
{{updated|matches played 11 October 2024}}<ref name=NFT/>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
!Ttiimu y'eggwanga
! Omwaka
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]]
| 2021. Omuntu w’abantu
| 7. 7.
| 0.
|-
| 2022. 2022
| 4. 4.
| 0.
|-
| 2023. 2023
| 5. 5.
| 0.
|-
| 2024
| 3. 3.
| 0.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 19.
! 0.
|}
== Ebitiibwa ==
'''Kiraabu'''
'''Austin FC II'''
* [[MLS Next Pro]] : Bannantameggwa: 2023
'''Vipers'''
* [[Uganda Premier League]] : Bannantameggwa: 2022
* [[Uganda Cup]] : Bannantameggwa: 2021
'''Eggwanga'''
'''Uganda U20'''
* [[Ekikopo kya Afrika ekya U-20]] ; Ekyokubiri: 2021
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
{{Oakland Roots SC squad}}
[[Category:Bazannyi b'omupiira Abannayuganda]]
6x4ows9kvp3yoa0qrd7ky6wfw9oad2v
Sam Bitangaro
0
13883
60412
53056
2026-07-10T16:14:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60412
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Kwizera Bitangaro''' (yazaalibwa 6 Omwezi ogw'ekkumi 1959) munnayuganda munnamateeka era munnabyabufuzi . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti omulonde]] ow'essaza lya Bufumbira ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda, mu paalamenti ey’ekkumi (2016–2021). <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Yakiikirira ekitundu kino emabegako mu Paalamenti ey’omusanvu (2001–2006). Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ki National Resistance Movement Uganda. <ref name="2R">{{cite web |last=Tugume |first=Godfrey |date=20 February 2016 |title=Muhwezi Banyenzaki Trounced Bitangaro Bounces Back |url=https://chimpreports.com/muhwezi-banyenzaki-trounced-bitangaro-bounces-back/ |access-date=13 April 2019 |publisher=ChimpReports Uganda |location=Kampala}}</ref>
Yali mmemba w'akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ebifa mu Paalamenti wamu n’akabondo Paalamenti aka NRM mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Eyali [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|Minisita w’eggwanga ow’ekikula ky’abantu n’obuwangwa]], <ref name="3R">{{cite web |last=Musinguzi |first=Goodluck |date=26 February 2006 |title=Minister Bitangaro Concedes Defeat |url=https://ugandaradionetwork.com/story/minister-bitangaro-concedes-defeat |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> Bitangaro ye mutandisi omukolaganyi omukulu owa kampuuni yamateeka eya ''Bitangaro and Company Advocates'' era nga ye mulungamya wa ''Kisoro Foundation For Rural Development'', ekibiina ky'obwannakyewa mu Disitulikiti y’e Kisoro mu Uganda. Era mmemba w'ekibiina ekitwala bannamateeka ki [[Uganda Law Society]], [[:en:East_Africa_Law_Society|East African Law]] Society n'ekibiina ekigatta bannamateeka mu nsi yonna [[:en:International_Bar_Association|International Bar Association]]. <ref name="4R">{{cite web |last=Manishimwe |first=Wilson |date=10 December 2016 |title=Bigirimana wants gov't to solve Kisoro water problem |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1441813/bigirimana-gov-solve-kisoro-water |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Bitangaro yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Kisoro, nga 6 Ogwekkumi 1959 mu ttundutundu maka [[:en:Anglicanism|amakulisitaayo / amapolotesitante]] ag'[[:en:Bafumbira|Abafumbira]] ng'omuggulanda ku baana omukaaga. Kitaawe Peter Bitangaro yali [[:en:Health_inspector|mulambuzi wa byabulamu]] ate nnyina Evelyn Bitangaro yali musomesa wa pulayimale.
Yasomera ku ssomero lya ''Seseme Primary School'' nga tannakyuka kugenda mu ''St. Paul Secondary School Mutolere'', mu mu Mutolere ekiri ku nkingizi y'akabuga k'e [[Kisoro]] gye yamalira emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna ( O-Level ) mu 1977. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref> <ref name="5R">{{cite web |author=Michael Nsubuga |date=11 August 2015 |title=Kaihura is chief runner in Kisoro 'marathon' |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332391/kaihura-chief-runner-kisoro-marathon |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu 1978 yaweebwa ekifo ku [[Namilyango College]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], ku misomo gya siniya ey'o,ukaaga ( A-level ) gye yali ssentebe w'akakiiko k'essomero . Yatikkirwa nebbaluwa eyenkanankana eyenkanankana Dipuloma eya waggulu mu 1979. <ref name="1R" />
Bitangaro yayingira [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]],yunivasite ya Uganda esinga obukadde era [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] gye yali ssentebe wa [[:en:Dormitory#United_Kingdom|Northcote Hall]] n’atikkirwa mu 1983 ne [[:en:Bachelor_of_Laws|ddiguli esooka mu mateeka]] . Olwo yafuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|dipuloma emukkiriza okuwoza amateeka]] okuva mu Law Development Centre, mu 1984. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Bweyafuna [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma eddirira ddiguli esooka]] mu kuwoza amateeka mu 1986, Bitangaro yaweebwa ekifo mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|kkooti za Uganda ez'amateeka]] .Olwo yakola emirimu gy’amateeka mu ''kkampuni ya Nicholas Lwanga and Company Advocates'' okutuusa mu 1994. Olwo yeegatta ku ''Nsubuga Mubiru ne Bitangaro Advocates'', gyeyakolagana nayo. Mu 1997, Bitagaro yatandikawo ''kkampuni ya Bitangaro & Company Advocates'' gy’akyakola n’okutuusa kati ng’omukwanaganya omukulu. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Mu 2001,mu nkola ya gavumenti ey' "[[:en:2005_Ugandan_multi-party_referendum|omugendo]]" Bitangaro yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulondebwa mu kalulu]] era n'awangula akalulu ke akasooka akaamuyingiza mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'omusanvu]] ng'omukiise w'abalonzi b'eSsaza lya [[:en:Counties_of_Uganda#Kisoro_District|Bufumbira ey'obukiika ddyo]] . Yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'obuwangwa]], <ref name="6R">{{cite web |author=Vision Reporter |date=4 October 2001 |title=Unite, Bitangaro urges Bafumbira |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1024870/unite-bitangaro-urges-bafumbira |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu 2006, Bitangaro yawangulwa [[Tress Bucyanayandi]] mu kalulu mweyali asabira okuddamu okulondebwa . <ref name="3R">{{cite web |last=Musinguzi |first=Goodluck |date=26 February 2006 |title=Minister Bitangaro Concedes Defeat |url=https://ugandaradionetwork.com/story/minister-bitangaro-concedes-defeat |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> <ref name="7R">{{cite web |author=Felix Osike, James Odong and Milton Olupot |date=28 February 2006 |title=80 MPs Lose Elections |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1153489/80-mps-lose-elections |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
Mu 2016, Bitangaro yalondebwa omulundi ogwokubiri okukiikirira ekitundu kye kimu, ku mulundi guno ku tikiti ya National Resistance Movement. Yawangula byombi, [[:en:Primary_elections|akamyufu]] k'ekibiina n’okulonda kwa bonna mu 2016 n’afuuka omukiise mu Paalamenti ey’ekkumi, ng’akiikirira Essaza lya Bufumbira ey'obukiika ddyo mu Disitulikiti y’e Kisoro. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2019">Parliament of Uganda (2019). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 April</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Sam Bitangaro mufumbo ne Barbara Bitangaro, munnamawulire era omukugu mu by’obulamu eby'ebitundu oba ebikwata ku bantu abangi ( Public health specialist) . Balina abaana basatu okuli Brenda Bitangaro, Daudi Bitangaro ne Kaze Bitangaro. Sam Bitangaro yaliko [[:en:Diocesan_chancellor|ccansala w'essaza ly'abakatuliki]] ery’e Muhabura ng'era yali ssentebe w'akakiiko ka Disitulikiti y'e Kisoro akavunaanyizibwa ku buweeereza m okuva mu 1997 okutuuka mu 2004. <ref name="8R">{{cite web |author=Vision Reporter |date=24 February 2002 |title=Is political rivalry fuelling Muhabura diocese conflict? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1062372/political-rivalry-fuelling-muhabura-diocese-conflict |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kisoro]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Ekibanja ky'omutimbagano ekya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
86jx2li03c9lfj8393va1jor6ej5god
60617
60412
2026-07-10T16:35:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60617
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Kwizera Bitangaro''' (yazaalibwa 6 Omwezi ogw'ekkumi 1959) munnayuganda munnamateeka era munnabyabufuzi . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti omulonde]] ow'essaza lya Bufumbira ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda, mu paalamenti ey’ekkumi (2016–2021). <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Yakiikirira ekitundu kino emabegako mu Paalamenti ey’omusanvu (2001–2006). Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ki National Resistance Movement Uganda. <ref name="2R">{{cite web |last=Tugume |first=Godfrey |date=20 February 2016 |title=Muhwezi Banyenzaki Trounced Bitangaro Bounces Back |url=https://chimpreports.com/muhwezi-banyenzaki-trounced-bitangaro-bounces-back/ |access-date=13 April 2019 |publisher=ChimpReports Uganda |location=Kampala}}</ref>
Yali mmemba w'akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ebifa mu Paalamenti wamu n’akabondo Paalamenti aka NRM mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Eyali [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|Minisita w’eggwanga ow’ekikula ky’abantu n’obuwangwa]], <ref name="3R">{{cite web |last=Musinguzi |first=Goodluck |date=26 February 2006 |title=Minister Bitangaro Concedes Defeat |url=https://ugandaradionetwork.com/story/minister-bitangaro-concedes-defeat |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> Bitangaro ye mutandisi omukolaganyi omukulu owa kampuuni yamateeka eya ''Bitangaro and Company Advocates'' era nga ye mulungamya wa ''Kisoro Foundation For Rural Development'', ekibiina ky'obwannakyewa mu Disitulikiti y’e Kisoro mu Uganda. Era mmemba w'ekibiina ekitwala bannamateeka ki [[Uganda Law Society]], [[:en:East_Africa_Law_Society|East African Law]] Society n'ekibiina ekigatta bannamateeka mu nsi yonna [[:en:International_Bar_Association|International Bar Association]]. <ref name="4R">{{cite web |last=Manishimwe |first=Wilson |date=10 December 2016 |title=Bigirimana wants gov't to solve Kisoro water problem |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1441813/bigirimana-gov-solve-kisoro-water |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Bitangaro yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Kisoro, nga 6 Ogwekkumi 1959 mu ttundutundu maka [[:en:Anglicanism|amakulisitaayo / amapolotesitante]] ag'[[:en:Bafumbira|Abafumbira]] ng'omuggulanda ku baana omukaaga. Kitaawe Peter Bitangaro yali [[:en:Health_inspector|mulambuzi wa byabulamu]] ate nnyina Evelyn Bitangaro yali musomesa wa pulayimale.
Yasomera ku ssomero lya ''Seseme Primary School'' nga tannakyuka kugenda mu ''St. Paul Secondary School Mutolere'', mu mu Mutolere ekiri ku nkingizi y'akabuga k'e [[Kisoro]] gye yamalira emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna ( O-Level ) mu 1977. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref> <ref name="5R">{{cite web |author=Michael Nsubuga |date=11 August 2015 |title=Kaihura is chief runner in Kisoro 'marathon' |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332391/kaihura-chief-runner-kisoro-marathon |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu 1978 yaweebwa ekifo ku [[Namilyango College]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], ku misomo gya siniya ey'o,ukaaga ( A-level ) gye yali ssentebe w'akakiiko k'essomero . Yatikkirwa nebbaluwa eyenkanankana eyenkanankana Dipuloma eya waggulu mu 1979. <ref name="1R" />
Bitangaro yayingira [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]],yunivasite ya Uganda esinga obukadde era [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] gye yali ssentebe wa [[:en:Dormitory#United_Kingdom|Northcote Hall]] n’atikkirwa mu 1983 ne [[:en:Bachelor_of_Laws|ddiguli esooka mu mateeka]] . Olwo yafuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|dipuloma emukkiriza okuwoza amateeka]] okuva mu Law Development Centre, mu 1984. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Bweyafuna [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma eddirira ddiguli esooka]] mu kuwoza amateeka mu 1986, Bitangaro yaweebwa ekifo mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|kkooti za Uganda ez'amateeka]] .Olwo yakola emirimu gy’amateeka mu ''kkampuni ya Nicholas Lwanga and Company Advocates'' okutuusa mu 1994. Olwo yeegatta ku ''Nsubuga Mubiru ne Bitangaro Advocates'', gyeyakolagana nayo. Mu 1997, Bitagaro yatandikawo ''kkampuni ya Bitangaro & Company Advocates'' gy’akyakola n’okutuusa kati ng’omukwanaganya omukulu. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Mu 2001,mu nkola ya gavumenti ey' "[[:en:2005_Ugandan_multi-party_referendum|omugendo]]" Bitangaro yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulondebwa mu kalulu]] era n'awangula akalulu ke akasooka akaamuyingiza mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'omusanvu]] ng'omukiise w'abalonzi b'eSsaza lya [[:en:Counties_of_Uganda#Kisoro_District|Bufumbira ey'obukiika ddyo]] . Yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'obuwangwa]], <ref name="6R">{{cite web |author=Vision Reporter |date=4 October 2001 |title=Unite, Bitangaro urges Bafumbira |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1024870/unite-bitangaro-urges-bafumbira |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu 2006, Bitangaro yawangulwa [[Tress Bucyanayandi]] mu kalulu mweyali asabira okuddamu okulondebwa . <ref name="3R">{{cite web |last=Musinguzi |first=Goodluck |date=26 February 2006 |title=Minister Bitangaro Concedes Defeat |url=https://ugandaradionetwork.com/story/minister-bitangaro-concedes-defeat |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> <ref name="7R">{{cite web |author=Felix Osike, James Odong and Milton Olupot |date=28 February 2006 |title=80 MPs Lose Elections |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1153489/80-mps-lose-elections |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
Mu 2016, Bitangaro yalondebwa omulundi ogwokubiri okukiikirira ekitundu kye kimu, ku mulundi guno ku tikiti ya National Resistance Movement. Yawangula byombi, [[:en:Primary_elections|akamyufu]] k'ekibiina n’okulonda kwa bonna mu 2016 n’afuuka omukiise mu Paalamenti ey’ekkumi, ng’akiikirira Essaza lya Bufumbira ey'obukiika ddyo mu Disitulikiti y’e Kisoro. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2019">Parliament of Uganda (2019). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 April</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Sam Bitangaro mufumbo ne Barbara Bitangaro, munnamawulire era omukugu mu by’obulamu eby'ebitundu oba ebikwata ku bantu abangi ( Public health specialist) . Balina abaana basatu okuli Brenda Bitangaro, Daudi Bitangaro ne Kaze Bitangaro. Sam Bitangaro yaliko [[:en:Diocesan_chancellor|ccansala w'essaza ly'abakatuliki]] ery’e Muhabura ng'era yali ssentebe w'akakiiko ka Disitulikiti y'e Kisoro akavunaanyizibwa ku buweeereza m okuva mu 1997 okutuuka mu 2004. <ref name="8R">{{cite web |author=Vision Reporter |date=24 February 2002 |title=Is political rivalry fuelling Muhabura diocese conflict? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1062372/political-rivalry-fuelling-muhabura-diocese-conflict |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kisoro]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Ekibanja ky'omutimbagano ekya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
ctis4xcctyfl6pjzilbi9djq4uvcbkj
Joseph Konde-Lule, omuwandiisi w’ebitabo
0
13890
60432
53640
2026-07-10T16:14:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60432
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles><templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Joseph Konde-Lule''' munnayuganda omusawo omukugu mu [[:en:Epidemiology|mbeera z’abantu]] era nga yakola emirimu mingi ku bikwata ku nneeyisa y’akawuka ka siriimu mu byalo mu Uganda. <ref name=":0">{{Cite book |last=Iliffe |first=John |date=1998-08-27 |title=East African Doctors: A History of the Modern Profession |url=https://books.google.com/books?id=Btb667glnuIC&q=joseph+konde+lule+education&pg=PA226 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-63272-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo ==
[[File:Makerere_University,_Main_Administration_Block(main_building).JPG|alt=|left|thumb|[[:en:Makerere_University|Makerere University]]]]
Joseph Konde-Lule alina diguli mu by'okutabula eddagala n'okulongoosa wamu n'ebyobulamu by'abantu. Yali musomesa omuyambi mu kitongole kya Epidemiology & Biostatistics, kati wansi w’essomero ly’ebyobulamu mu ggwanga, mu Ssettendekero y’e Makerere mu Uganda okuva mu 1977 okutuuka mu 2014. Yaweerezaako ng’akulira ekitongole kino eyasooka. <ref>{{Cite web |last=admin |date=2014-10-31 |title=Associate Professor Joseph Konde Lule says Adieu to Makerere University |url=https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200603191601/https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university |archive-date=2020-06-03 |access-date=2020-06-03 |website=Makerere University College Of Health Sciences {{!}} MakCHS}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=The Experience and Recollections from the Faculties, Schools, Institutes and Centres |url=https://codesria.org |archive-url= |archive-date= |access-date=June 12, 2020 |website=}}</ref>
Mu myaka gye gyonna, Konde-Lule akuŋŋaanyizza ebitabo ebisoba mu nsanvu mu bibiri ebituumiddwa erinnya lye, nga bingi ku byo bitunuulidde okutegeera ebisalawo ku siriimu mu mbeera z’abantu n’okusaasaana kwe mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Joseph KONDE-LULE {{!}} MBChB, MSc, DPH {{!}} Makerere University, Kampala {{!}} Department of Epidemic& Biostatistics |url=https://www.researchgate.net/profile/Joseph_Konde-Lule |access-date=2020-06-03 |website=ResearchGate |language=en}}</ref> . Oluvannyuma yakozesa enkola eno ey’okunoonyereza okutegeera obungi bwa [[:en:Syphilis|kabotongo]] bwe yatandika okukola e Kasangati mu Uganda mu 1987. <ref name=":0"/>
== Okunoonyereza e Rakai mu byalo mu Uganda ==
[[File:Annual_Uganda_AIDS_deaths.svg|alt=|thumb|Abakwatibwa akawuka abapya buli mwaka, n’okufa mukenenya okubaawo mu mwaka mu Uganda; data okuva mu kitongole kya UNAIDS AIDSinfo]]
Okutwalira awamu kikkirizibwa abakugu mu by’endwadde nti okukendeera kw’obungi bw’akawuka ka siriimu mu Uganda okusinga kwava ku kaweefube eyassibwa ku kukyusa enneeyisa; Akawuka ka siriimu mu kiseera kino akataliiko ddagala. N’olwekyo, okusaasaana okukendeera, n’omuwendo gw’abantu abalina obulwadde buno gulina okukendeera. Uganda yatonda "emu ku nteekateeka z'okusomesa mukenenya mu Afrika" mu kitundu olw'enkola ezigendereddwamu okukendeeza ku mukenenya ezaakolebwa okuva mu mirimu egyakolebwa e Rakai okutandika mu 1989. <ref name=":1">{{Cite journal |last1=Wawer |first1=Maria J. |last2=Sewankambo |first2=Nelson K. |last3=Berkley |first3=Seth |last4=Serwadda |first4=David |last5=Musgrave |first5=Stanley D. |last6=Gray |first6=Ronald H. |last7=Musagara |first7=Maako |last8=Stallings |first8=Rebecca Y. |last9=Konde-Lule |first9=Joseph K. |date=1994 |title=Incidence Of HIV-1 Infection In A Rural Region Of Uganda |url= |journal=BMJ: British Medical Journal |volume=308 |issue=6922 |pages=171–173 |doi=10.1136/bmj.308.6922.171 |issn=0959-8138 |jstor=29722250 |pmc=2542521 |pmid=8312767}}</ref>
Pulojekiti ya Rakai yali kaweefube w’okunoonyereza eyassibwamu ssente okuva mu [[:en:Columbia_University|Ssettendekero y’e Columbia]] ne minisitule y’ebyobulamu mu Uganda okusobola okutegeera obulungi obulwadde buno n’okusaasaana kwabwo. Okusinziira ku mulimu ogwakolebwa enteekateeka eno ey’okunoonyereza, kyazuulibwa nti ebitundu bisatu bye bisinga okubeera mu bulabe bw’okukwatibwa akawuka ka siriimu mu Uganda: ebyo ebiriraanye ebifo eby’obusuubuzi, ebyalo ebitonotono ebiriraanye enguudo, n’ebyalo eby’ebyobulimi. <ref name=":2">{{Cite journal |last1=Konde-Lule |first1=Joseph K. |last2=Sewankambo |first2=N. |last3=Morris |first3=Martina |date=1997 |title=Adolescent sexual networking and HIV transmission in rural Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/40652295 |journal=Health Transition Review |volume=7 |pages=89–100 |issn=1036-4005 |jstor=40652295 |pmid=10184747}}</ref> Obulung’amu bw’enteekateeka ya Uganda ey’okuziyiza akawuka ka siriimu kuzingiramu nti okunoonyereza ku siriimu kwali kutunuuliddwa ku ngeri y’okutangira okwongera okusaasaana kw’akawuka ka siriimu. Bwe kityo, ekiseera bwe kyagenda kiyitawo n’enteekateeka z’okunoonyereza ezigendereddwamu, abantu batono abakwatibwa akawuka ka siriimu era obusaasaana bwatandika okukendeera. <ref>{{Cite book |last=Epstein, Helen. |date=2013 |title=The invisible cure : why we are losing the fight against aids in africa |url=http://worldcat.org/oclc/872598501 |publisher=Farrar, Straus and Giroux |isbn=978-1-4299-2379-8 |oclc=872598501}}</ref>
[[File:Rakai_District_in_Uganda.svg|left|thumb|Ekifo Rakai weri munda mu Uganda]]
Entikko y’omulimu gwa Dr. Joseph Konde-Lule yagwawo mu mulimu gwe yakola ku Pulojekiti ya Rakai. Okunoonyereza kungi okwa Dr. Joseph Konde-Lule okwa Rakai kwafuba okuzuula abantu abali mu bulabe obw’amaanyi obw’okukwatibwa akawuka ka siriimu mu Uganda. Kino kyava ku kuzuula nti abantu bangi ssekinnoomu mu disitulikiti y’e Rakai baalaga nti bategeera bulungi mukenenya n’obukodyo bw’okuziyiza, okufaananako n’okukozesa kondomu, naye nga bakyafuna emiwendo mingi egy’okukwatibwa. <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> Okusingira ddala, okunoonyereza kwazuula nti abantu abo ssekinnoomu abavunaanyizibwa ku maka baali mu bulabe bwa maanyi obw’okukwatibwa akawuka ka siriimu, ekiraga engeri obulwadde buno gye buyinza okukosa ebyenfuna n’enteekateeka y’embeera z’abantu mu maka. Ebintu ebirala eby’akabi mwalimu emirimu egyetaagisa okutambula n’okusenguka n’okwenyigira mu by’enfuna by’ensimbi. <ref>{{Cite journal |last1=Nalugoda |first1=Fred |last2=Wawer |first2=Maria J. |last3=Konde-Lule |first3=Joseph K. |last4=Menon |first4=Rekha |last5=Gray |first5=Ronald H. |last6=Serwadda |first6=David |last7=Sewankambo |first7=Nelson K. |last8=Li |first8=Chuanjin |date=1997 |title=HIV infection in rural households, Rakai District,Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/40652330 |journal=Health Transition Review |volume=7 |pages=127–140 |issn=1036-4005 |jstor=40652330}}</ref>
Ng’oggyeeko okuzuula ebibinja bino eby’akabi ennyo, omulimu gwa Konde-Lule mu Rakai gwafuba okutegeera emikutu gy’okwegatta egy’okusaasaana. Ekisinga okunyumira enkola ey’omu maaso mwalimu okuzuula nti abawala baalina omuwendo gw’abakwatibwa akawuka ka siriimu ogw’amaanyi ennyo okusinga abalenzi ab’emyaka gye gimu kirabika nga kiva ku kuba nti abawala baali basinga okwenyigira mu kwegatta n’abasajja abakulu, ekibinja ekyalina emiwendo gya siriimu egyalinnya edda bw’ogeraageranya n’abalenzi abato mu kitundu. Okugatta ku ekyo, abantu abafumbo baali balaga nti balina akawuka ka siriimu okusinga abantu abatali bafumbo, ekizuuliddwa ekyakontana n’okuteebereza okwaliwo emabegako. <ref name=":2"/>
== Ebituukiddwaako ==
Mu 1990, Konde-Lule yasiimibwa nga Takemi Fellow mu ssomero ly'ebyobulamu mu Harvard, okusiima omulimu omukulu gwe yakola okutumbula eby'obulamu by’abantu mu Uganda. <ref>{{Cite web |last1=Boston |first1=677 Huntington Avenue |last2=Ma 02115 +1495‑1000 |date=2012-08-27 |title=Takemi Fellows 1990-2000 |url=https://www.hsph.harvard.edu/takemi/takemi-felllows/takemi-fellows-group-photos-1990-2000/ |access-date=2020-06-10 |website=Takemi Program in International Health |language=en-us}}</ref> Mu 1990, era yafuna ensimbi z'okuvuganya eza ITAPS okuva mu Ssettendekero y'e California e San Francisco ku pulojekiti ye "Okukebera omutindo gw'okukulaakulana kw'okukwatibwa akawuka ka siriimu mu kibinja kya Uganda mu myaka 5 egy'okugoberera." <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2014 |title=UCSF EAST AFRICA INTEREST GROUP TRAINING IN RESEARCH FOR EAST AFRICAN SCIENTISTS: INVENTORY OF RESOURCES |url=https://cfar.ucsf.edu/sites/cfar.ucsf.edu/files/EAIG%20Research%20Training%20Resources.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160429160323/http://cfar.ucsf.edu/sites/cfar.ucsf.edu/files/EAIG%20Research%20Training%20Resources.pdf |archive-date=April 29, 2016 |access-date=June 6, 2020 |website=UCSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Ebiwandiiko bya Joseph Konde-Luleku ku kunoonyereza kwa Gate
* [https://web.archive.org/web/20200603191601/https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university Omuko gwa Ssettendekero y'e Makerere] mu tterekero 2020-06-03 ku wayback Machine.
* [https://www.nytimes.com/1996/04/07/world/a-ray-of-light-in-africa-s-struggle-with-aids.html Yogerwako mu ''The New York Times'']
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
k537oa4xy8226hli1tsqj74j2nl958f
60620
60432
2026-07-10T16:35:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60620
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles><templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Joseph Konde-Lule''' munnayuganda omusawo omukugu mu [[:en:Epidemiology|mbeera z’abantu]] era nga yakola emirimu mingi ku bikwata ku nneeyisa y’akawuka ka siriimu mu byalo mu Uganda. <ref name=":0">{{Cite book |last=Iliffe |first=John |date=1998-08-27 |title=East African Doctors: A History of the Modern Profession |url=https://books.google.com/books?id=Btb667glnuIC&q=joseph+konde+lule+education&pg=PA226 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-63272-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo ==
[[File:Makerere_University,_Main_Administration_Block(main_building).JPG|alt=|left|thumb|[[:en:Makerere_University|Makerere University]]]]
Joseph Konde-Lule alina diguli mu by'okutabula eddagala n'okulongoosa wamu n'ebyobulamu by'abantu. Yali musomesa omuyambi mu kitongole kya Epidemiology & Biostatistics, kati wansi w’essomero ly’ebyobulamu mu ggwanga, mu Ssettendekero y’e Makerere mu Uganda okuva mu 1977 okutuuka mu 2014. Yaweerezaako ng’akulira ekitongole kino eyasooka. <ref>{{Cite web |last=admin |date=2014-10-31 |title=Associate Professor Joseph Konde Lule says Adieu to Makerere University |url=https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200603191601/https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university |archive-date=2020-06-03 |access-date=2020-06-03 |website=Makerere University College Of Health Sciences {{!}} MakCHS}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=The Experience and Recollections from the Faculties, Schools, Institutes and Centres |url=https://codesria.org |archive-url= |archive-date= |access-date=June 12, 2020 |website=}}</ref>
Mu myaka gye gyonna, Konde-Lule akuŋŋaanyizza ebitabo ebisoba mu nsanvu mu bibiri ebituumiddwa erinnya lye, nga bingi ku byo bitunuulidde okutegeera ebisalawo ku siriimu mu mbeera z’abantu n’okusaasaana kwe mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Joseph KONDE-LULE {{!}} MBChB, MSc, DPH {{!}} Makerere University, Kampala {{!}} Department of Epidemic& Biostatistics |url=https://www.researchgate.net/profile/Joseph_Konde-Lule |access-date=2020-06-03 |website=ResearchGate |language=en}}</ref> . Oluvannyuma yakozesa enkola eno ey’okunoonyereza okutegeera obungi bwa [[:en:Syphilis|kabotongo]] bwe yatandika okukola e Kasangati mu Uganda mu 1987. <ref name=":0"/>
== Okunoonyereza e Rakai mu byalo mu Uganda ==
[[File:Annual_Uganda_AIDS_deaths.svg|alt=|thumb|Abakwatibwa akawuka abapya buli mwaka, n’okufa mukenenya okubaawo mu mwaka mu Uganda; data okuva mu kitongole kya UNAIDS AIDSinfo]]
Okutwalira awamu kikkirizibwa abakugu mu by’endwadde nti okukendeera kw’obungi bw’akawuka ka siriimu mu Uganda okusinga kwava ku kaweefube eyassibwa ku kukyusa enneeyisa; Akawuka ka siriimu mu kiseera kino akataliiko ddagala. N’olwekyo, okusaasaana okukendeera, n’omuwendo gw’abantu abalina obulwadde buno gulina okukendeera. Uganda yatonda "emu ku nteekateeka z'okusomesa mukenenya mu Afrika" mu kitundu olw'enkola ezigendereddwamu okukendeeza ku mukenenya ezaakolebwa okuva mu mirimu egyakolebwa e Rakai okutandika mu 1989. <ref name=":1">{{Cite journal |last1=Wawer |first1=Maria J. |last2=Sewankambo |first2=Nelson K. |last3=Berkley |first3=Seth |last4=Serwadda |first4=David |last5=Musgrave |first5=Stanley D. |last6=Gray |first6=Ronald H. |last7=Musagara |first7=Maako |last8=Stallings |first8=Rebecca Y. |last9=Konde-Lule |first9=Joseph K. |date=1994 |title=Incidence Of HIV-1 Infection In A Rural Region Of Uganda |url= |journal=BMJ: British Medical Journal |volume=308 |issue=6922 |pages=171–173 |doi=10.1136/bmj.308.6922.171 |issn=0959-8138 |jstor=29722250 |pmc=2542521 |pmid=8312767}}</ref>
Pulojekiti ya Rakai yali kaweefube w’okunoonyereza eyassibwamu ssente okuva mu [[:en:Columbia_University|Ssettendekero y’e Columbia]] ne minisitule y’ebyobulamu mu Uganda okusobola okutegeera obulungi obulwadde buno n’okusaasaana kwabwo. Okusinziira ku mulimu ogwakolebwa enteekateeka eno ey’okunoonyereza, kyazuulibwa nti ebitundu bisatu bye bisinga okubeera mu bulabe bw’okukwatibwa akawuka ka siriimu mu Uganda: ebyo ebiriraanye ebifo eby’obusuubuzi, ebyalo ebitonotono ebiriraanye enguudo, n’ebyalo eby’ebyobulimi. <ref name=":2">{{Cite journal |last1=Konde-Lule |first1=Joseph K. |last2=Sewankambo |first2=N. |last3=Morris |first3=Martina |date=1997 |title=Adolescent sexual networking and HIV transmission in rural Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/40652295 |journal=Health Transition Review |volume=7 |pages=89–100 |issn=1036-4005 |jstor=40652295 |pmid=10184747}}</ref> Obulung’amu bw’enteekateeka ya Uganda ey’okuziyiza akawuka ka siriimu kuzingiramu nti okunoonyereza ku siriimu kwali kutunuuliddwa ku ngeri y’okutangira okwongera okusaasaana kw’akawuka ka siriimu. Bwe kityo, ekiseera bwe kyagenda kiyitawo n’enteekateeka z’okunoonyereza ezigendereddwamu, abantu batono abakwatibwa akawuka ka siriimu era obusaasaana bwatandika okukendeera. <ref>{{Cite book |last=Epstein, Helen. |date=2013 |title=The invisible cure : why we are losing the fight against aids in africa |url=http://worldcat.org/oclc/872598501 |publisher=Farrar, Straus and Giroux |isbn=978-1-4299-2379-8 |oclc=872598501}}</ref>
[[File:Rakai_District_in_Uganda.svg|left|thumb|Ekifo Rakai weri munda mu Uganda]]
Entikko y’omulimu gwa Dr. Joseph Konde-Lule yagwawo mu mulimu gwe yakola ku Pulojekiti ya Rakai. Okunoonyereza kungi okwa Dr. Joseph Konde-Lule okwa Rakai kwafuba okuzuula abantu abali mu bulabe obw’amaanyi obw’okukwatibwa akawuka ka siriimu mu Uganda. Kino kyava ku kuzuula nti abantu bangi ssekinnoomu mu disitulikiti y’e Rakai baalaga nti bategeera bulungi mukenenya n’obukodyo bw’okuziyiza, okufaananako n’okukozesa kondomu, naye nga bakyafuna emiwendo mingi egy’okukwatibwa. <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> Okusingira ddala, okunoonyereza kwazuula nti abantu abo ssekinnoomu abavunaanyizibwa ku maka baali mu bulabe bwa maanyi obw’okukwatibwa akawuka ka siriimu, ekiraga engeri obulwadde buno gye buyinza okukosa ebyenfuna n’enteekateeka y’embeera z’abantu mu maka. Ebintu ebirala eby’akabi mwalimu emirimu egyetaagisa okutambula n’okusenguka n’okwenyigira mu by’enfuna by’ensimbi. <ref>{{Cite journal |last1=Nalugoda |first1=Fred |last2=Wawer |first2=Maria J. |last3=Konde-Lule |first3=Joseph K. |last4=Menon |first4=Rekha |last5=Gray |first5=Ronald H. |last6=Serwadda |first6=David |last7=Sewankambo |first7=Nelson K. |last8=Li |first8=Chuanjin |date=1997 |title=HIV infection in rural households, Rakai District,Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/40652330 |journal=Health Transition Review |volume=7 |pages=127–140 |issn=1036-4005 |jstor=40652330}}</ref>
Ng’oggyeeko okuzuula ebibinja bino eby’akabi ennyo, omulimu gwa Konde-Lule mu Rakai gwafuba okutegeera emikutu gy’okwegatta egy’okusaasaana. Ekisinga okunyumira enkola ey’omu maaso mwalimu okuzuula nti abawala baalina omuwendo gw’abakwatibwa akawuka ka siriimu ogw’amaanyi ennyo okusinga abalenzi ab’emyaka gye gimu kirabika nga kiva ku kuba nti abawala baali basinga okwenyigira mu kwegatta n’abasajja abakulu, ekibinja ekyalina emiwendo gya siriimu egyalinnya edda bw’ogeraageranya n’abalenzi abato mu kitundu. Okugatta ku ekyo, abantu abafumbo baali balaga nti balina akawuka ka siriimu okusinga abantu abatali bafumbo, ekizuuliddwa ekyakontana n’okuteebereza okwaliwo emabegako. <ref name=":2"/>
== Ebituukiddwaako ==
Mu 1990, Konde-Lule yasiimibwa nga Takemi Fellow mu ssomero ly'ebyobulamu mu Harvard, okusiima omulimu omukulu gwe yakola okutumbula eby'obulamu by’abantu mu Uganda. <ref>{{Cite web |last1=Boston |first1=677 Huntington Avenue |last2=Ma 02115 +1495‑1000 |date=2012-08-27 |title=Takemi Fellows 1990-2000 |url=https://www.hsph.harvard.edu/takemi/takemi-felllows/takemi-fellows-group-photos-1990-2000/ |access-date=2020-06-10 |website=Takemi Program in International Health |language=en-us}}</ref> Mu 1990, era yafuna ensimbi z'okuvuganya eza ITAPS okuva mu Ssettendekero y'e California e San Francisco ku pulojekiti ye "Okukebera omutindo gw'okukulaakulana kw'okukwatibwa akawuka ka siriimu mu kibinja kya Uganda mu myaka 5 egy'okugoberera." <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2014 |title=UCSF EAST AFRICA INTEREST GROUP TRAINING IN RESEARCH FOR EAST AFRICAN SCIENTISTS: INVENTORY OF RESOURCES |url=https://cfar.ucsf.edu/sites/cfar.ucsf.edu/files/EAIG%20Research%20Training%20Resources.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160429160323/http://cfar.ucsf.edu/sites/cfar.ucsf.edu/files/EAIG%20Research%20Training%20Resources.pdf |archive-date=April 29, 2016 |access-date=June 6, 2020 |website=UCSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Ebiwandiiko bya Joseph Konde-Luleku ku kunoonyereza kwa Gate
* [https://web.archive.org/web/20200603191601/https://chs.mak.ac.ug/content/associate-professor-joseph-konde-lule-says-adieu-makerere-university Omuko gwa Ssettendekero y'e Makerere] mu tterekero 2020-06-03 ku wayback Machine.
* [https://www.nytimes.com/1996/04/07/world/a-ray-of-light-in-africa-s-struggle-with-aids.html Yogerwako mu ''The New York Times'']
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
s4b7t6jxqvx502or0ft0pa50zq808zo
Crispin Kaheru
0
13892
60426
54878
2026-07-10T16:14:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60426
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispin Kugiza Kaheru''' ( yazaalibwa 20,Ogwokusatu 1983) mulwanirizi wa ddembe lya buntu munnayuganda, mu kiseera aweereza ku bukulembeze bw’akakiiko kano nga mmemba ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] . <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |date=2020-11-22 |title=Crispin Kaheru |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/crispin-kaheru-3206508 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives - Page 2 of 3 |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/page/2/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=sabasabaupdates |date=2021-08-24 |title=I will 'Carefully' consider the proposal to serve on Human Rights Commission -Crispin Kaheru |url=https://sabasabaupdates.com/2021/08/24/i-will-carefully-consider-the-proposal-to-serve-on-human-rights-commission-crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=Sabasaba Updates |language=en-US}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Kaheru pulayimale yagisomera Ku Kabalega Primary School oluvannyuma n’agenda e Bungereza, gye yamalira emisomo gye egya siniya ng’ayita mu kusoma awaka. <ref name=":0"/> Oluvannyuma yakomawo natuula ebigezo bye eby'omutendera gwa siniya eyookuna (Uganda Certificate of Education) ku Masindi Academy. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku Busoga College Mwiri ku kusoma kwe okwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaaga]] (Uganda Advanced Certificate of Education) . <ref name=":0" /> Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2009, yafuna dipulooma eddirira ddiguli essooka (Postgraduate Diploma) mu by'emirembe n'ebyokwerinda okuva mu yunivasite y'e [[:en:Complutense_University_of_Madrid|Complutense University of Madrid]] . <ref name=":0" /> Mu 2012, yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu by'okuddukanya emirimu gya gavumenti n'okuddukanya emirimu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2018, yamaliriza omusomo ku kuyiga nga bwokola mu (Problem Driven Iterative Adaptation-PDIA) ku ssomero lya Gavumenti erya John F. Kennedy. <ref name=":0" /> Okugatta ku misomo gye emitongole egyomukibiina, Kaheru yeetaba mu misomo gy’okutendeka enzirukanya y’ebyokulonda egyategekebwa African Union's Department of Political Affairs, the European Union's Election Observation and Democracy Support [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] (NDI), [[:en:International_Republican_Institute|International republican Institute]] (IRI), n'ekitongole kya [[:en:Electoral_Institute_for_Sustainable_Democracy_in_Africa|Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa]] (EISA). <ref name=":0" /> Mu 2003, yeetaba mu ttendekero lya [[East African Uongozi Summer Institute]] mu Yunivasite y’e Dar es Salaam. Mu 2005, yali mmemba ku kibinja ekyasooka mu nteekateeka ya British Council's Inter Action Leadership Programme. <ref name=":0" />
== Ebyafaayo eby’obuntu n’eby’emirimu ==
Yazaalibwa 20, Ogwokusatu 1983, mu [[Masindi (disitulikit)|disitulikiti y’e Masindi,]] eri bazadde be Micheal Stephen Kaheru ne Christine Namakula Kaheru. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Kitaawe yali addukanya mirimu gya gavumenti ate nnyina yali musomesa. <ref name=":0" /> Mukyala we ye Jemimah Naburri gwe yasisinkana nga 20, Ogwokusatu 2005. Balina abaana babiri ab’obuwala okuli Crystal Kaheru ne Imara Kaheru. <ref name=":0" />
Kaheru yali munna kibiina kya [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]] mu 2005, bweyali atandise gye yali atandise emirimu gye ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda<ref name=":0"/> .Oluvannyuma yeegatta ku International Republican Institute (IRI) mu 2006 nga Program Assistant era n'akuzibwa n'afuulibwa Assistant Program Officer ne Program Officer mu ofiisi za IRI mu Uganda, Bangladesh, Pakistan ne Amerika wakati wa 2006 ne 2009. <ref name=":0" /> Bwe yakomawo mu Uganda mu 2009, yeegatta ku Citizens' Coalition for Electoral Democracy in Uganda (CCEDU) . ng'omukwanaganya waayo era n’alekulira ekifo kye nga 11th October, 2019 oluvannyuma lw’okumala emyaka mwenda mu CCEDU. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-13 |title=Crispin Kaheru resigns as CCEDU National Coordinator |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator-1852174 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/index.php/taxonomy/term/1896 |access-date=2024-07-24 |website=kampalapost.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serugo |first=Geoffery |date=2019-10-08 |title=CCEDU boss Crispin Kaheru resigns after nine years at helm |url=https://eagle.co.ug/2019/10/08/ccedu-boss-crispin-kaheru-resigns-after-nine-years-at-helm/ |access-date=2024-07-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-10-08 |title=Breaking News: Crispin Kaheru Resigns from CCEDU |url=https://chimpreports.com/breaking-news-crispin-kaheru-resigns-from-ccedu/ |access-date=2024-07-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-29 |title=Crispin Kaheru quits CCEDU |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240724125519/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |url-status=dead }}</ref>
memba ku lukiiko olufuzi olwa Media Focus International (MFI) okuva mu 2014, akakiiko k’ebyokulonda ak’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu Uganda (FIDA-U) okuva mu 2014, akakiiko akalondoola eby’okulonda mu kibiina ekigatta bannamateeka ekya ssemateeka wa Uganda (ULS) (2015/16), Citizens’ Election Observation Network – Uganda (CEON-U) (2015/16), n’omukago gwa Anti-Corruption Coalition of Uganda (ACCU) okuva mu 2013. <ref name=":0"/> Mu 2023, yalondoola okulonda kwa pulezidenti mu Nigeria ng’omukugu mu by’okulonda eyeetongodde. <ref>{{Cite web |date=2023-02-24 |title=Uganda's Crispin Kaheru to observe Nigeria's presidential polls |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/uganda-s-crispin-kaheru-to-observe-nigeria-s-presidential-polls-4136166 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Yalondebwa pulezidenti wa Uganda ng'omu ku bakamisona mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] . <ref name=":1"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=We need more human rights defenders - Kaheru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_169769 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* Rosa Malango
* [[Lilian Aber|Lilian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omara Apitta, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Shifrah Lukwago]]
* [[Miria Matembe]]
== Ebijuliziddwa ==
* [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-alekulidde-omukwanaganya-wa-gwanga-ccedu?districtId=577]
* [https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ Omuntu w'abantu: Omuntu w'abantu:]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
** [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/cispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577]
** https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaher
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
99d8bq1ml29bpa7utn09b02ges5sl7m
60635
60426
2026-07-10T16:35:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60635
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispin Kugiza Kaheru''' ( yazaalibwa 20,Ogwokusatu 1983) mulwanirizi wa ddembe lya buntu munnayuganda, mu kiseera aweereza ku bukulembeze bw’akakiiko kano nga mmemba ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] . <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |date=2020-11-22 |title=Crispin Kaheru |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/crispin-kaheru-3206508 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite news|last=KAZIBWE|first=KENNETH|date=24 August 2021|title=Museveni appoints former Minister Lokodo, Crispin Kaheru to Human Rights Commission|url=https://nilepost.co.ug/news/113605/museveni-appoints-former-minister-lokodo-crispin-kaheru-to-human-rights-commission|access-date=24 July 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru Archives - Page 2 of 3 |url=https://www.independent.co.ug/tag/crispin-kaheru/page/2/ |access-date=2024-07-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Parts of Beijing locked down due to fresh virus cluster |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_186 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Global forum tipped on people-centered democracy |url=https://www.pmldaily.com/tag/crispin-kaheru |access-date=2024-07-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=sabasabaupdates |date=2021-08-24 |title=I will 'Carefully' consider the proposal to serve on Human Rights Commission -Crispin Kaheru |url=https://sabasabaupdates.com/2021/08/24/i-will-carefully-consider-the-proposal-to-serve-on-human-rights-commission-crispin-kaheru/ |access-date=2024-07-24 |website=Sabasaba Updates |language=en-US}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Kaheru pulayimale yagisomera Ku Kabalega Primary School oluvannyuma n’agenda e Bungereza, gye yamalira emisomo gye egya siniya ng’ayita mu kusoma awaka. <ref name=":0"/> Oluvannyuma yakomawo natuula ebigezo bye eby'omutendera gwa siniya eyookuna (Uganda Certificate of Education) ku Masindi Academy. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku Busoga College Mwiri ku kusoma kwe okwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaaga]] (Uganda Advanced Certificate of Education) . <ref name=":0" /> Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2009, yafuna dipulooma eddirira ddiguli essooka (Postgraduate Diploma) mu by'emirembe n'ebyokwerinda okuva mu yunivasite y'e [[:en:Complutense_University_of_Madrid|Complutense University of Madrid]] . <ref name=":0" /> Mu 2012, yatikkirwa ddiguli eyookubiri mu by'okuddukanya emirimu gya gavumenti n'okuddukanya emirimu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0" /> Mu 2018, yamaliriza omusomo ku kuyiga nga bwokola mu (Problem Driven Iterative Adaptation-PDIA) ku ssomero lya Gavumenti erya John F. Kennedy. <ref name=":0" /> Okugatta ku misomo gye emitongole egyomukibiina, Kaheru yeetaba mu misomo gy’okutendeka enzirukanya y’ebyokulonda egyategekebwa African Union's Department of Political Affairs, the European Union's Election Observation and Democracy Support [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] (NDI), [[:en:International_Republican_Institute|International republican Institute]] (IRI), n'ekitongole kya [[:en:Electoral_Institute_for_Sustainable_Democracy_in_Africa|Electoral Institute for Sustainable Democracy in Africa]] (EISA). <ref name=":0" /> Mu 2003, yeetaba mu ttendekero lya [[East African Uongozi Summer Institute]] mu Yunivasite y’e Dar es Salaam. Mu 2005, yali mmemba ku kibinja ekyasooka mu nteekateeka ya British Council's Inter Action Leadership Programme. <ref name=":0" />
== Ebyafaayo eby’obuntu n’eby’emirimu ==
Yazaalibwa 20, Ogwokusatu 1983, mu [[Masindi (disitulikit)|disitulikiti y’e Masindi,]] eri bazadde be Micheal Stephen Kaheru ne Christine Namakula Kaheru. <ref name=":0">{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2019-10-08 |title=PROFILE: Who is Crispin Kaheru, the former CCEDU Coordinator? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20191008/79547/profile-who-is-crispin-kaheru-the-former-ccedu-coordinator.html |access-date=2024-07-24 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Kitaawe yali addukanya mirimu gya gavumenti ate nnyina yali musomesa. <ref name=":0" /> Mukyala we ye Jemimah Naburri gwe yasisinkana nga 20, Ogwokusatu 2005. Balina abaana babiri ab’obuwala okuli Crystal Kaheru ne Imara Kaheru. <ref name=":0" />
Kaheru yali munna kibiina kya [[:en:Ford_Foundation|Ford Foundation]] mu 2005, bweyali atandise gye yali atandise emirimu gye ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda<ref name=":0"/> .Oluvannyuma yeegatta ku International Republican Institute (IRI) mu 2006 nga Program Assistant era n'akuzibwa n'afuulibwa Assistant Program Officer ne Program Officer mu ofiisi za IRI mu Uganda, Bangladesh, Pakistan ne Amerika wakati wa 2006 ne 2009. <ref name=":0" /> Bwe yakomawo mu Uganda mu 2009, yeegatta ku Citizens' Coalition for Electoral Democracy in Uganda (CCEDU) . ng'omukwanaganya waayo era n’alekulira ekifo kye nga 11th October, 2019 oluvannyuma lw’okumala emyaka mwenda mu CCEDU. <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-13 |title=Crispin Kaheru resigns as CCEDU National Coordinator |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator-1852174 |access-date=2024-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Crispin Kaheru {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/index.php/taxonomy/term/1896 |access-date=2024-07-24 |website=kampalapost.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Serugo |first=Geoffery |date=2019-10-08 |title=CCEDU boss Crispin Kaheru resigns after nine years at helm |url=https://eagle.co.ug/2019/10/08/ccedu-boss-crispin-kaheru-resigns-after-nine-years-at-helm/ |access-date=2024-07-24 |website=Eagle Online |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2019-10-08 |title=Breaking News: Crispin Kaheru Resigns from CCEDU |url=https://chimpreports.com/breaking-news-crispin-kaheru-resigns-from-ccedu/ |access-date=2024-07-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-29 |title=Crispin Kaheru quits CCEDU |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240724125519/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/crispin-kaheru-quits-ccedu-2419248 |url-status=dead }}</ref>
memba ku lukiiko olufuzi olwa Media Focus International (MFI) okuva mu 2014, akakiiko k’ebyokulonda ak’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala mu Uganda (FIDA-U) okuva mu 2014, akakiiko akalondoola eby’okulonda mu kibiina ekigatta bannamateeka ekya ssemateeka wa Uganda (ULS) (2015/16), Citizens’ Election Observation Network – Uganda (CEON-U) (2015/16), n’omukago gwa Anti-Corruption Coalition of Uganda (ACCU) okuva mu 2013. <ref name=":0"/> Mu 2023, yalondoola okulonda kwa pulezidenti mu Nigeria ng’omukugu mu by’okulonda eyeetongodde. <ref>{{Cite web |date=2023-02-24 |title=Uganda's Crispin Kaheru to observe Nigeria's presidential polls |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/uganda-s-crispin-kaheru-to-observe-nigeria-s-presidential-polls-4136166 |access-date=2024-07-24 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref> Yalondebwa pulezidenti wa Uganda ng'omu ku bakamisona mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] . <ref name=":1"/> <ref name=":2"/> <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |title=We need more human rights defenders - Kaheru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_169769 |access-date=2024-07-24 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* Rosa Malango
* [[Lilian Aber|Lilian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omara Apitta, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Shifrah Lukwago]]
* [[Miria Matembe]]
== Ebijuliziddwa ==
* [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-alekulidde-omukwanaganya-wa-gwanga-ccedu?districtId=577]
* [https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaheru/ Omuntu w'abantu: Omuntu w'abantu:]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
** [https://ugandaradionetwork.net/story/crispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577 https://ugandaradionetwork.net/story/cispin-kaheru-resigns-as-ccedu-national-coordinator?districtId=577]
** https://uganda.uk.com/tag/crispin-kaher
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
5ntxdjqih3r4hbvhlw0nw4qtjyvc4na
Owiny Hakim
0
13895
60286
54059
2026-07-10T16:07:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60286
wikitext
text/x-wiki
[[File:Hakim_Owiny_(dressed_in_a_black_Tshirt_and_green_helmet)_03.jpg|thumb|Hakim Owiny (ayambadde olugoye oluddugavu n’enkoofiira eya kiragala)]]
'''Owiny Hakim''' (yazaalibwa 13 Ogwokuna 1986) musomesa wa bantu mu Uganda era nga mulwanirizi w'okukuuma obutonde bw'ensi. Yavuga obugaali kiromita nga 650–655 okuva [[Yuganda|e Uganda]] okutuuka [[:en:Nairobi|e Nairobi Kenya]] okumanyisa abantu ku mirongooti gy’obugaali egy’omu kibuga egy’obukuumi okutuuka ku mutimbagano gw’enguudo za Uganda mu mwaka gwa 2023 n’okwongera okwetaba mu lukiiko lwa Africa Climate Summit 2023 olwatuula e Nairobi mu Kenya okukubaganya ebirowoozo ku nkola z’okukendeeza ku nkyukakyuka y’obudde.<ref name=":0">{{Cite web |title=Ugandan cycling to Nairobi for bicycle lanes on roads |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_168722 |access-date=2023-12-02 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=KIU |title=.:: KIU'S Hakim Owiny is Cycling From Kampala to Nairobi to Curb Climate change {{!}} Kampala International University, Uganda |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=kius-hakim-owiny-is-cycling-from-kampala-to-nairobi-to-curb-climate-change |access-date=2023-12-02 |website=kiu.ac.ug |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2023-09-29 |title=Biking to Breathe: Ugandan Cycles Over 650 Kilometres for Clean Urban Transport Systems and Climate - InfoNile |url=https://infonile.org/en/2023/09/biking-to-breathe-ugandan-cycles-over-650-kilometres-for-clean-urban-transport-systems-and-climate/ |access-date=2023-12-02 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite news|accessdate=1}}</ref><ref>{{Cite web |title=.:: Emerging Profile of Post-COVID-19 Teachers {{!}} Kampala International University, Uganda |url=https://www.kiu.ac.ug/covid-19-research-page.php?i=27&a=emerging-profile-of-post-covid-19-teachers |access-date=2023-12-02 |website=www.kiu.ac.ug}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=admin |date=2023-10-10 |title=Uganda’s Owiny cycles from Kampala to Nairobi in six days to advocate for safe cycling lanes |url=https://youthblitz.com/ugandas-owiny-cycles-from-kampala-to-nairobi-in-six-days-to-advocate-for-safe-cycling-lanes/ |access-date=2023-12-02 |website=youth blitz |language=en-US |archive-date=2023-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231202115042/https://youthblitz.com/ugandas-owiny-cycles-from-kampala-to-nairobi-in-six-days-to-advocate-for-safe-cycling-lanes/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref name=":5">{{Cite web |last=Initiative |first=Young African Leaders |date=2022-10-04 |title=Meet the Fellow Countering Disinformation by Building Human Connections |url=https://yali.state.gov/meet-the-fellow-countering-disinformation-by-building-human-connections/ |access-date=2023-12-02 |website=Young African Leaders Initiative |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Uganda |first=U. S. Mission |date=2022-05-17 |title=Mandela Washington Fellowship 2022 Uganda Cohort |url=https://ug.usembassy.gov/mandela-washington-fellowship-2022-uganda-cohort/ |access-date=2023-12-02 |website=U.S. Embassy in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-29 |title=2021 Leadership in Public Management Institute |url=https://ramseyexecutive.asu.edu/content/2021-leadership-public-management-cohort |access-date=2023-12-02 |website=Bob Ramsey Executive Education |language=en |archive-date=2023-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231202115051/https://ramseyexecutive.asu.edu/content/2021-leadership-public-management-cohort |url-status=dead }}</ref>
Mu mwaka gwa 2019, Owiny yatambula n’ebigere okutuuka e Addis Ababa mu Ethiopia okumala emyezi ebiri, ng’atambula olugendo lwa kiromita 2,421, ng’atumbula enteekateeka ya Afrika ey’amakula g’ensangi zino eyitibwa Agenda 2063.
Era mu mwaka gwa 2021, yali mu balondebwa okwetaba mu pulogulaamu ya Mandela Washington Fellowship.
== Obulamu bwe n’obuzaale ==
Ku ntandikwa y’emyaka gya 1980, yakulira mu nkambi z’ababundabunda (IDP) mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikakkono bwa Uganda]] eyeetooloddwa obukuubagano n’obutali butebenkevu mu by’obufuzi, [[:en:Disinformation|Obulimba obusaasaanyizibwa]] n’amawulire [[:en:Misinformation|amakyamu agatali matuufu]] byaleetawo effujjo, enjawukana mu bantu, n’obutabanguko olw’okusaasaana okuyitiridde kw’ebigambo eby’obulimba eby’abantu mu nkambi z’ababundabunda nti ba ffujjo.<ref name=":5"/><ref name=":6">{{Cite web |last=Nakabugo |first=Zurah |date=2016-11-16 |title=Akena survived Kony only to get killed in Kampala |url=https://observer.ug/news-headlines/47474-akena-survived-kony-only-to-get-killed-in-kampala |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231202115041/https://observer.ug/news-headlines/47474-akena-survived-kony-only-to-get-killed-in-kampala |archive-date=2023-12-02 |access-date=2023-12-02 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":6" /> Owiny ne Akena bombi baagenda mu ttendekero lya Layibi College mu [[Gulu (disitulikit)|disitulikiti y’e Gulu]] oluvannyuma ne batuula ku ddaala ery’oku ntikko mu 2004.<ref name=":6" />
Owiny yasomera mu [[Kampala International University]] n'afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_administration|mu by’obuvunaanyizibwa bwa gavumenti]].<ref name=":1"/><ref name=":4"/>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Ye musomesa w’ekitundu awadde abavubuka amaanyi okwekenneenya okusoomoozebwa kw’ekitundu n’okunoonya okutangira ebizibu n’effujjo n’ekigendererwa ekikulu eky’okukulaakulanya ebitundu ebirina obukuumi era ebirimu abantu bonna eri omulembe oguddako.<ref name=":5"/>
== Laba ne ==
* [[Hilda Flavia Nakabuye|Hilda Flavia Nakabuye omusajja omulala]]
* [[:en:Emmanuel_Niyoyabikoze|Emmanuel Niyoyabikoze, omusajja omulala]]
* [[Vanessa Nakate|Vanessa Nakate, omusajja omulala]]
* [[Leah Namugerwa]]
* [[:en:Greta_Thunberg|Greta Thunberg, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Alexandria_Villaseñor|Alexandria Villaseñor, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Nyombi Morris]]
* [[Evelyn Acham|Evelyn Acham, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Transport_in_Uganda|Ebyentambula mu Uganda]]
* [[Boda-boda|Boda boda]]
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=530ae91a-32ae-45c4-b516-dd2bc3bf3912%3B1.0
* [https://www.youtube.com/watch?v=Aa58TsA9nEE Engeri Active Mobility Gyyinza Okukendeezaamu NCDs || Owiny Hakim - Emobility ESG Advocacy, Ebee Entambula Uganda _1]
* [https://podcasts.apple.com/ug/podcast/episode-14-cycling-could-be-key-to-unlocking-kampalas/id1754572623?i=1000681902783 Ekitundu 14: Obugaali buyinza okuba ekisumuluzo mu kusumulula ebiseera bya Kampala eby’omu maaso mu nsi ekyuse embeera y’obudde]
* [https://www.instagram.com/owiny_hakim/ Owiny Hakim ku mukutu gwa Instagram]
* [https://www.linkedin.com/in/owiny-hakim-966064243/ Owiny Hakim ku mukutu gwa LinkedIn]
* [https://x.com/Owiny123 Owiny Hakim ku pulogulaamu ya X]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
a5lptjd4j3j3cx5uz4fjzmr1t03vyny
60510
60286
2026-07-10T16:30:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60510
wikitext
text/x-wiki
[[File:Hakim_Owiny_(dressed_in_a_black_Tshirt_and_green_helmet)_03.jpg|thumb|Hakim Owiny (ayambadde olugoye oluddugavu n’enkoofiira eya kiragala)]]
'''Owiny Hakim''' (yazaalibwa 13 Ogwokuna 1986) musomesa wa bantu mu Uganda era nga mulwanirizi w'okukuuma obutonde bw'ensi. Yavuga obugaali kiromita nga 650–655 okuva [[Yuganda|e Uganda]] okutuuka [[:en:Nairobi|e Nairobi Kenya]] okumanyisa abantu ku mirongooti gy’obugaali egy’omu kibuga egy’obukuumi okutuuka ku mutimbagano gw’enguudo za Uganda mu mwaka gwa 2023 n’okwongera okwetaba mu lukiiko lwa Africa Climate Summit 2023 olwatuula e Nairobi mu Kenya okukubaganya ebirowoozo ku nkola z’okukendeeza ku nkyukakyuka y’obudde.<ref name=":0">{{Cite web |title=Ugandan cycling to Nairobi for bicycle lanes on roads |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_168722 |access-date=2023-12-02 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=KIU |title=.:: KIU'S Hakim Owiny is Cycling From Kampala to Nairobi to Curb Climate change {{!}} Kampala International University, Uganda |url=https://kiu.ac.ug/news-page.php?i=kius-hakim-owiny-is-cycling-from-kampala-to-nairobi-to-curb-climate-change |access-date=2023-12-02 |website=kiu.ac.ug |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2023-09-29 |title=Biking to Breathe: Ugandan Cycles Over 650 Kilometres for Clean Urban Transport Systems and Climate - InfoNile |url=https://infonile.org/en/2023/09/biking-to-breathe-ugandan-cycles-over-650-kilometres-for-clean-urban-transport-systems-and-climate/ |access-date=2023-12-02 |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite news|accessdate=1}}</ref><ref>{{Cite web |title=.:: Emerging Profile of Post-COVID-19 Teachers {{!}} Kampala International University, Uganda |url=https://www.kiu.ac.ug/covid-19-research-page.php?i=27&a=emerging-profile-of-post-covid-19-teachers |access-date=2023-12-02 |website=www.kiu.ac.ug}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=admin |date=2023-10-10 |title=Uganda’s Owiny cycles from Kampala to Nairobi in six days to advocate for safe cycling lanes |url=https://youthblitz.com/ugandas-owiny-cycles-from-kampala-to-nairobi-in-six-days-to-advocate-for-safe-cycling-lanes/ |access-date=2023-12-02 |website=youth blitz |language=en-US |archive-date=2023-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231202115042/https://youthblitz.com/ugandas-owiny-cycles-from-kampala-to-nairobi-in-six-days-to-advocate-for-safe-cycling-lanes/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref name=":5">{{Cite web |last=Initiative |first=Young African Leaders |date=2022-10-04 |title=Meet the Fellow Countering Disinformation by Building Human Connections |url=https://yali.state.gov/meet-the-fellow-countering-disinformation-by-building-human-connections/ |access-date=2023-12-02 |website=Young African Leaders Initiative |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Uganda |first=U. S. Mission |date=2022-05-17 |title=Mandela Washington Fellowship 2022 Uganda Cohort |url=https://ug.usembassy.gov/mandela-washington-fellowship-2022-uganda-cohort/ |access-date=2023-12-02 |website=U.S. Embassy in Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-29 |title=2021 Leadership in Public Management Institute |url=https://ramseyexecutive.asu.edu/content/2021-leadership-public-management-cohort |access-date=2023-12-02 |website=Bob Ramsey Executive Education |language=en |archive-date=2023-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231202115051/https://ramseyexecutive.asu.edu/content/2021-leadership-public-management-cohort |url-status=dead }}</ref>
Mu mwaka gwa 2019, Owiny yatambula n’ebigere okutuuka e Addis Ababa mu Ethiopia okumala emyezi ebiri, ng’atambula olugendo lwa kiromita 2,421, ng’atumbula enteekateeka ya Afrika ey’amakula g’ensangi zino eyitibwa Agenda 2063.
Era mu mwaka gwa 2021, yali mu balondebwa okwetaba mu pulogulaamu ya Mandela Washington Fellowship.
== Obulamu bwe n’obuzaale ==
Ku ntandikwa y’emyaka gya 1980, yakulira mu nkambi z’ababundabunda (IDP) mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikakkono bwa Uganda]] eyeetooloddwa obukuubagano n’obutali butebenkevu mu by’obufuzi, [[:en:Disinformation|Obulimba obusaasaanyizibwa]] n’amawulire [[:en:Misinformation|amakyamu agatali matuufu]] byaleetawo effujjo, enjawukana mu bantu, n’obutabanguko olw’okusaasaana okuyitiridde kw’ebigambo eby’obulimba eby’abantu mu nkambi z’ababundabunda nti ba ffujjo.<ref name=":5"/><ref name=":6">{{Cite web |last=Nakabugo |first=Zurah |date=2016-11-16 |title=Akena survived Kony only to get killed in Kampala |url=https://observer.ug/news-headlines/47474-akena-survived-kony-only-to-get-killed-in-kampala |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231202115041/https://observer.ug/news-headlines/47474-akena-survived-kony-only-to-get-killed-in-kampala |archive-date=2023-12-02 |access-date=2023-12-02 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":6" /> Owiny ne Akena bombi baagenda mu ttendekero lya Layibi College mu [[Gulu (disitulikit)|disitulikiti y’e Gulu]] oluvannyuma ne batuula ku ddaala ery’oku ntikko mu 2004.<ref name=":6" />
Owiny yasomera mu [[Kampala International University]] n'afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_administration|mu by’obuvunaanyizibwa bwa gavumenti]].<ref name=":1"/><ref name=":4"/>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Ye musomesa w’ekitundu awadde abavubuka amaanyi okwekenneenya okusoomoozebwa kw’ekitundu n’okunoonya okutangira ebizibu n’effujjo n’ekigendererwa ekikulu eky’okukulaakulanya ebitundu ebirina obukuumi era ebirimu abantu bonna eri omulembe oguddako.<ref name=":5"/>
== Laba ne ==
* [[Hilda Flavia Nakabuye|Hilda Flavia Nakabuye omusajja omulala]]
* [[:en:Emmanuel_Niyoyabikoze|Emmanuel Niyoyabikoze, omusajja omulala]]
* [[Vanessa Nakate|Vanessa Nakate, omusajja omulala]]
* [[Leah Namugerwa]]
* [[:en:Greta_Thunberg|Greta Thunberg, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Alexandria_Villaseñor|Alexandria Villaseñor, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Nyombi Morris]]
* [[Evelyn Acham|Evelyn Acham, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Transport_in_Uganda|Ebyentambula mu Uganda]]
* [[Boda-boda|Boda boda]]
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=530ae91a-32ae-45c4-b516-dd2bc3bf3912%3B1.0
* [https://www.youtube.com/watch?v=Aa58TsA9nEE Engeri Active Mobility Gyyinza Okukendeezaamu NCDs || Owiny Hakim - Emobility ESG Advocacy, Ebee Entambula Uganda _1]
* [https://podcasts.apple.com/ug/podcast/episode-14-cycling-could-be-key-to-unlocking-kampalas/id1754572623?i=1000681902783 Ekitundu 14: Obugaali buyinza okuba ekisumuluzo mu kusumulula ebiseera bya Kampala eby’omu maaso mu nsi ekyuse embeera y’obudde]
* [https://www.instagram.com/owiny_hakim/ Owiny Hakim ku mukutu gwa Instagram]
* [https://www.linkedin.com/in/owiny-hakim-966064243/ Owiny Hakim ku mukutu gwa LinkedIn]
* [https://x.com/Owiny123 Owiny Hakim ku pulogulaamu ya X]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
i45sxa1to3yd7246qiaa0h1qnukeng4
Maro Uganda
0
13940
60796
55138
2026-07-11T10:57:50Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60796
wikitext
text/x-wiki
'''Ronald Magada''' (yazaalibwa mu Gwokutaano 7, 1987), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Maro Uganda''',<ref>{{Cite web |title=Be still and listen |url=https://www.sofarsounds.com/artists/maro |website=Sofar Sounds}}</ref> muyimbi, muwandiisi wa nnyimba era muyimbi wa Uganda, mu kiseera kino abeera mu Bonn Bad godesberg Germany.<ref>{{Cite web |title='Salvador is a traitor. He stole my idea' - Maro - New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211207233017/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |archive-date=2021-12-07 |access-date=2021-03-03}}</ref> Amanyiddwa nnyo olw'ennyimba ze, "Mubbi Bubbi" omuli [[David Lutalo]], "Rising star", "Kyokoba", "Anjagala" era akoze n'ennyimba z'ensi yonna nga "Chip in" ng'aline Mark Forster awamu ne [[Maurice Kirya]], "Imani" eya [[:de:BSMG|BSMG]], n'endala.<ref>{{Cite web |date=May 18, 2015 |title=Maro |url=https://www.musicinafrica.net/directory/maro |website=Music In Africa}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |title=Maro has arrived – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201308/features/maro-has-arrived.html}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kasadah |first=Badru |date=June 29, 2017 |title=Singer Maro flies Uganda flag high in Germany |url=https://eagle.co.ug/2017/06/29/singer-maro-flies-uganda-flag-high-germany.html}}</ref>
== Omulimu gw’okuyimba ==
Maro yatongoza omulimu gwe ogw'okuyimba mu 2007, ng'akola juggling wakati w'emirimu mu cineplex cinemas garden city mall kampala, campus era n'afuna akakisa akaggya mu 2010 ne "Toneraga: nga mulimu Empress ne Mikie Wine<ref name="auto2">{{Cite web |title=Maro: Proud of his rags to RNB tale |url=https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190802232100/https://www.independent.co.ug/maro-proud-rags-rnb-tale/ |archive-date=2019-08-02 |access-date=2021-03-03}}</ref><ref>{{Cite web |title=Maro to release documentary – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/202001/four-one-one/maro-to-release-documentary.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201205023849/https://www.sqoop.co.ug/202001/four-one-one/maro-to-release-documentary.html |archive-date=2020-12-05 |access-date=2021-03-03}}</ref> Mu 2011, yakola endagaano ne "West end entertainment" eya [[Aziz Azion]], omuyimbi omututumufu, omuwandiisi era... guitarist mu Uganda era n'afulumya oluyimba lwe olwasooka "Sulabulungi" olutegeeza "Good night", oluyimba lw'omukwano Luno lwaddirira oluyimba oluyitibwa Lusoga (olulimi lwe oluzaaliranwa) olwa "Biweewo" ekitegeeza okumaliriza n'ekintu, nga kirimu ebizibu mu laavu ye nkolagana ye eyookubiri yali ne Mya Baganda owa [[Blu*3]] mu 2012.<ref>{{Cite web |date=January 7, 2020 |title=RnB Singer Maro Gears Up to Mark His 10 Years of Music |url=https://chimpreports.com/rnb-singer-maro-gears-up-to-mark-his-10-years-of-music/ |website=Chimpreports.com}}</ref> Oluvanyuma yafulumya "Genda Ewamwe". emu ku nnyimba ze ez'amaanyi mu 2013<ref>{{Cite web |last=Muriisa |first=Habre |title=Maro Mark's 10 Years In Music As He Serenades Fans On Valentine's Day |url=https://chano8.com/maro-marks-10-years-in-music-as-he-serenades-fans-on-valentines-day/ |website=Chano8.com |access-date=2026-06-06 |archive-date=2022-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220814225114/https://chano8.com/maro-marks-10-years-in-music-as-he-serenades-fans-on-valentines-day/ |url-status=dead }}</ref> n'awangula omukisa mu kivvulu kye ekyasooka ekyaali ku Freedom City mu Gwomwenda 2013.<ref>{{Cite web |last=ABRAHAM MUTALYEBWA |date=January 7, 2020 |title=Maro to celebrate decade in music industry on Valentine's Day |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/01/maro-to-celebrate-decade-in-music-industry-on-valentines-day.html |website=Pmldaily.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=July 12, 2018 |title=Uganda's Maro goes on another humanitarian drive |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandas-maro-goes-another-humanitarian-drive |website=Music In Africa}}</ref> <ref name="auto2" /> Mu mwaka gwe gumu yasunsulwa mu mpaka za Buzz Teenies Awards era amangu ddala nga ekivvulu akiwangudde, yawangula engule y'okukolagana obulungi mu mwaka mu wiiki ezaddirira "Why" nga mulimu omunnayugandan era hip hop star " [[Gravity Omutujju]] mu mpaka za Club Music Video Awards ezaasooka okutegekebwa nga 20th September 2013. Yafulumya oluyimba oluyimba "Rising star" mu kujaguza obuwanguzi bwe, ng'ayogera ku lugendo lwe, ng'assaamu clips z'omukolo gw'okugaba engule n'okulambula ebivvulu ebikulu bye yalina we yatuukira.
=== Alubaamu za situdiyo ===
{| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center"
|+Olukalala lwa Alubaamu za Studio n'ebikwata ku birondeddwa
! scope="col" style="width:10em" | Omutwe
! scope="col" style="width:20em" | Ebisingawo
|-
! scope="row" | ''Sula Bulungi''<ref>{{Cite web |last=Ahumuza |first=Allan |title=Photos: When Maro Released The '98 Good Decisions' Album |url=https://chano8.com/photos-when-maro-released-the-98-good-decisions-album/ |website=Chano8.com |access-date=2026-06-06 |archive-date=2022-08-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220809144505/https://chano8.com/photos-when-maro-released-the-98-good-decisions-album/ |url-status=dead }}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2011
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Genda ewamwe''<ref name="auto4">{{Cite web |title='Salvador is a Traitor. He Stole My Idea' Maro |url=https://www.newvision.co.ug/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020181612/https://www.newvision.co.ug/news/1515089/salvador-traitor-stole-idea-maro |archive-date=2020-10-20 |access-date=2021-03-03}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2013
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Kyokoba''<ref name="auto4" />
|
* Yafulumizibwa: 2014
* Label: Eby'amasanyu ebya Maro
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Kamboyine''<ref>{{Cite web |date=December 3, 2020 |title=Maro Set to Release 16 Track Album this December |url=https://chimpreports.com/maro-set-to-release-16-track-album-this-december/ |website=Chimpreports.com}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2015
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Atwooki''<ref name="auto4" />
|
* Yafulumizibwa: 2016
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''#89okusalawo okulungi''<ref name="auto4" />
|
* Yafulumizibwa: 25 Ogwokuna 2018
* Label: Yeetongodde
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
! scope="row" | ''Okusimbula''<ref name="auto3">{{Cite web |title=Maro hits right note on "Departures" album before trip to Germany |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/maro-hits-right-note-on-departures-album-before-trip-to-germany-3241134 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |last=GILBERT KAZIBWE |date=December 25, 2020 |title=Maro serenades fans as he scientifically releases 'Departures'album at his home |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/12/maro-serenades-fans-as-he-scientifically-releases-departuresalbum-at-his-home.html |website=Pmldaily.com}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 2020
* Ekiwandiiko: Magada Ronald
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|}
== Obulamu obuto n’obuyigirize ==
Maro yazaalibwa ku kyalo Buwolero, mu ssaza ly’e Kagoma e [[Jinja]] mu bazadde James Magada ne Janet Babuleka.<ref>{{Cite web |last=Lincolin |first=Zamboki Jr. |date=July 9, 2018 |title=Musician Maro Partners With Sole Hope To Kick Out Jiggers In Busoga |url=https://mbu.ug/2018/07/09/musician-maro-partners-with-sole-hope-to-kick-out-jiggers-in-busoga/ |website=Mbu.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://allafrica.com/stories/201509301554.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160528114838/http://allafrica.com/stories/201509301554.html |archive-date=2016-05-28 |access-date=2021-03-03}}</ref> Kitaawe akolera mu Poliisi ya Uganda. Ono ye mukulu mu baana 13. Maro yasomera mu Nsambya Barracks Nursery School, yeegatta ku St. Peter Nsambya Primary school, P.L.E yagikolera ku Bupadengo Primary School mu Disitulikiti y’e Kamuli, White Land College (mu kiseera kino emanyiddwa nga Seroma College) okumala omwaka gumu oluvannyuma ne yeegatta ku Light College Mukono ng’akola UACE ye.<ref>{{Cite web |date=September 12, 2013 |title=Ten Things You Did Not Know About Maro |url=https://bigeye.ug/ten-things-you-did-not-know-about-maro/}}</ref> Buloba High School gye yatuula UACE 2006.<ref>{{Cite web |last=Kasibante |first=Fahad |title=Maro celebrates a decade in the music industry – Sunrise |url=https://www.sunrise.ug/gossip/202001/maro-celebrates-a-decade-in-the-music-industry.html |website=Sunrise.ug}}</ref> Mu 2015, Maro yatikkirwa diguli mu by’enkulaakulana mu yunivasite y’e Makerere . <ref>{{Cite web |title=Singer Maro Graduates from MUK |url=http://xclusive.co.ug/2015/01/21/singer-maro-graduates-muk/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150124064443/http://xclusive.co.ug/2015/01/21/singer-maro-graduates-muk/ |archive-date=2015-01-24 |access-date=2021-03-03}}</ref> <ref name="auto1"/>
== Ebitiibwa ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Ekirabo
! Olubu
! Abasunsuddwa (abasunsuddwa) .
! Alizaati
! Ref.
|-
| 2015
| Engule za Uganda Music Awards
| Oluyimba lwa AfroPop olusinga obulungi
| Nzirango| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |last=Lawrence |first=Kalema |date=February 25, 2017 |title=Bobi Wine, Maro nominated in Oscar awards 2017 |url=https://www.ugandanbuzz.com/music/bobi-wine-maro-nominated-in-oscar-awards-2017.html |website=Ugandabuzz.com}}</ref>
|-
| 2015
| Engule za Uganda Music Awards
| Omuyimbi asinga mu kitundu
| Central| {{won}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |title=Winners at HiPipo Music Awards 2015 {{pipe}} TheLead |url=http://www.thelead.ug/news/winners-at-hipipo-music-awards-2015 |website=Thelead.ug |access-date=2026-06-06 |archive-date=2019-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191208180312/http://www.thelead.ug/news/winners-at-hipipo-music-awards-2015 |url-status=dead }}</ref>
|-
| 2016
| [[HiPipo Awards|Engule za HiPipo]]
| Oluyimba lwa Hiphop olusinga obulungi
| Eh Maama| {{won}}
! align="center" |
|-
| 2016
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa R&B olusinga obulungi
| Okwagala nyo| {{won}}
! align="center" | <ref name="auto" />
|-
| 2016
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa Afrobeat olusinga obulungi
| Kamboyine| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |date=December 7, 2015 |title=Uganda's HiPipo Awards unveil nominees for 2016 edition |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda%E2%80%99s-hipipo-awards-unveil-nominees-2016-edition |website=Music In Africa |access-date=June 6, 2026 |archive-date=November 28, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211128141156/https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda%E2%80%99s-hipipo-awards-unveil-nominees-2016-edition |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://www.newvision.co.ug/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250124221839/https://www.newvision.co.ug/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist |archive-date=2025-01-24 |access-date=2021-03-03}}</ref>
|-
| 2019
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa RnB olusinga obulungi
| Nsiima ft. Remah| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |date=March 19, 2019 |title=2019 HiPipo Music Awards Uganda: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/2019-hipipo-music-awards-uganda-all-winners |website=Music In Africa}}</ref>
|-
| 2020
| [[HiPipo Music Awards|Engule z'ennyimba za HiPipo]]
| Oluyimba lwa RnB olusinga obulungi
| Anjagala| {{nom}}
! align="center" | <ref>{{Cite web |date=June 1, 2020 |title=HiPipo Music Awards 2020: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/hipipo-music-awards-2020-all-winners |website=Music In Africa}}</ref>
|}
== Emirimu gy’ekitundu ==
Ye mmemba omujjumbize mu kibiina kya VIVA CONAGUA (ekitongole ky’obwannakyewa eky’ensi yonna ekisangibwa mu Girimaani) ekigaba amazzi amayonjo, okutumbula obuyonjo obutuufu nga bayita mu by’emikono n’emizannyo. Yakolagana ne Uganda Hands For Hope Namuwongo, Uganda Women Cancer Support Organisation, Inter Aid on Refugees ne PLAN International (Uganda) nga essira balitadde ku kuwa bawala amaanyi.<ref name="auto2"/><ref name="auto3"/>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.instagram.com/marouganda/ Instagram]
* [https://www.howwebiz.ug/Maro Maro Music, Ennyimba, Vidiyo, Mp3 Downloads ne Biography]
* [https://www.musicinafrica.net/directory/maro Ebikwata ku bulamu bwa Maro]
* [https://www.cyclonetimes.com/maro-uganda-anjagala-live-concert-slated-for-14th-feb-2020/ Ekivvulu kya Maro Uganda Anjagala Live Concert kitegekeddwa nga 14th Feb 2020]
* [https://web.archive.org/web/20250125193543/https://enewsuganda.com/interview-singer-maro-talks-about-his-new-studio/ INTERVIEW: Omuyimbi Maro ayogedde ku situdiyo ye empya]
* [https://theinsider.ug/index.php/2018/01/18/photos-singer-maro-lights-up-unplugged-in-style/ EBIFAANANYI: Omuyimbi Maro ayaka Unplugged mu sitayiro – theisider.ug]
* [https://chimpreports.com/kasuku-is-misleading-my-fans-maro-cries-out/ Kasuku Abuzaabuza Abawagizi Bange- Maro Akaaba]
* [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20180302/35303/producers-nasebless-singer-maro-lead-successful-esom-alumni-ugandas-music-indutry.html Bapulodyusa Nase, Bless n'omuyimbi Maro bakulembeddemu abayizi abaaliwo mu ESOM abawangudde mu nsiike y'okuyimba mu Uganda]
ryixkvsi0u7lbjpizj2u9ssg8ep51yx
Grace Kiirya Wanzala
0
14144
60352
55372
2026-07-10T16:14:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60352
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Kiirya Wanzala,''' era amanyiddwa nga ''Grace Paddy Kirya Wanzala'' (yazaalibwa nga 18 Ogwokusatu 1968), [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi era musomesa.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Busoga teachers win MP seats after four attempts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Grace Kirya Wanzala |url=https://chimpreports.com/tag/grace-kirya-wanzala/ |access-date=2026-06-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Grace Kiirya Paddy Wanzala, Uganda |url=https://eastafricatenders.com/directory/grace-kiirya-paddy-wanzala/ |access-date=2026-06-13 |website=eastafricatenders.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=POST |first=NILE |title=Grace Kirya Wanzala - Latest News |url=https://nilepost.co.ug/grace-kirya-wanzala |access-date=2026-06-13 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Mafabi orders encroachers off Bugisu co-operative property |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mafabi-orders-encroachers-off-bugisu-co-operative-property-1617396 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera kino aweereza ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira e Ssaza lye Butembe mu Disitulikiti y’e Jinja.<ref>{{Cite web |date=2025-12-26 |title=BREAKING: FDC's Kirya Wanzala Unveils Game-Changing Plans for Butembe County-You Won't Believe What He Has In Store. {{!}} The Exposure Uganda |url=https://exposureuganda.com/2025/12/26/breaking-fdcs-kirya-wanzala-unveils-game-changing-plans-for-butembe-county-you-wont-believe-what-he-has-in-store/ |access-date=2026-06-13 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Azaalibwa mu Ssaza ly'e Butembe mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].
== Emirimu gye ==
Mu 2026, yawangula ekifo ky’omubaka w'eSsaza lye Butembe oluvannyuma lw’okuvuganya emirundi ena nga tawangula, era obuwanguzi buno bwamuyingiza mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkuminebbiri.
Yayingira ebyobufuzi oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo gye ku Yunivasite, nga yatandiika obuweereza bwe nga Ssentebe w’abavubuka mu Ggombolola lye Busedde. Eby'obufuzi yabitandikira mu kibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Oluvannyuma yaweereza nga kansala wa disitulikiti mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] okumala ebisanja bisatu eby’omuddiring’anwa. Era yaliko kansala wa [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].<ref>{{Cite web |last=Otto |first=Nelly |date=2025-11-06 |title=Meet FDC's Kirya Wanzala the Butembe County Contender With Governance Experience, Credibility Across Party Lines |url=https://www.watchdoguganda.com/news/national/20251106/185759/meet-fdcs-kirya-wanzala-the-butembe-county-contender-with-governance-experience-credibility-across-party-lines.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
Yafuna obwagazi okukiikirira e Ssaza lye Butembe mu Paalamenti mu 2001, gye yavuganya n’eyali minisita w’amasannyalaze [[Daudi Migereko]] wabula n’awangulwa. Mu 2006, yakomawo mu lw'okaano era nawangulwa n'obululu 600 ne mu 2011 era yawangulwa n'obululu 700 ng'era ku mulundi guno yawangulwa [[Daudi Migereko]] eyali aweereza nga Minisita w'ensonga z'ettaka.<ref>{{Cite web |title=Migereko's Election Petition Adjourned To May 23rd : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/migerekos-election-petition-adjourned-to-may-23rd |access-date=2026-06-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nkwanga |first=Andrew |date=2016-07-29 |title=Lawyers Complain About Concealed Judgment as Wanzala Intends to Appeal |url=https://chimpreports.com/lawyers-complain-about-concealed-judgment-as-wanzala-intends-to-appeal/ |access-date=2026-06-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Pastor's entry complicates Migereko's political life in Butembe |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/pastor-s-entry-complicates-migereko-s-political-life-in-butembe-1584762 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2016, yawangulwa Nelson Lufafa owa [[National Resistance Movement]] (NRM) n’obululu 2,000.<ref>{{Cite web |last=Nkwanga |first=Andrew |date=2016-07-23 |title=Court Upholds Election of Butembe MP |url=https://chimpreports.com/court-upholds-election-of-butembe-mp/ |access-date=2026-06-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yawangulwa David Livingstone Zijjan n'obululu 16 bwokka. Mu kulonda kwa 2026, yawangula n'obululu 6,215, nga yaddirirwa Jacob Kabondo okuva mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] n'obululu 5,799, ate ey'esimbawo ku bwa nnamunugina, Okum Shaban n'afuna obululu 4,798. Ye ssentebe w'ekibviina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] mu Disitulikiti y'e Jinja.<ref>{{Cite web |last=Uganda |first=Watchdog |date=2025-04-07 |title=Busoga: FDC leaders Hit Back At Lukwago's Deregistration Claims |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20250407/179672/busoga-fdc-leaders-hit-back-at-lukwagos-deregistration-claims.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri]]
* Namatende Eunice
* [[Daudi Migereko]]
* [[Balyeku Moses Grace|Balyeku Musa Ekisa]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://ug.linkedin.com/in/grace-kiirya-wanzala-7845b840 Grace Kiirya Wanzala] ku mukutu gwa yintaneeti ogwa LinkedIn
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Wanzala, Grace Kiirya}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
9s0k6vbccwlrxf3chpjcal5eklinp90
60552
60352
2026-07-10T16:34:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60552
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Kiirya Wanzala,''' era amanyiddwa nga ''Grace Paddy Kirya Wanzala'' (yazaalibwa nga 18 Ogwokusatu 1968), [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi era musomesa.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Busoga teachers win MP seats after four attempts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Grace Kirya Wanzala |url=https://chimpreports.com/tag/grace-kirya-wanzala/ |access-date=2026-06-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Grace Kiirya Paddy Wanzala, Uganda |url=https://eastafricatenders.com/directory/grace-kiirya-paddy-wanzala/ |access-date=2026-06-13 |website=eastafricatenders.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=POST |first=NILE |title=Grace Kirya Wanzala - Latest News |url=https://nilepost.co.ug/grace-kirya-wanzala |access-date=2026-06-13 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Mafabi orders encroachers off Bugisu co-operative property |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mafabi-orders-encroachers-off-bugisu-co-operative-property-1617396 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera kino aweereza ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira e Ssaza lye Butembe mu Disitulikiti y’e Jinja.<ref>{{Cite web |date=2025-12-26 |title=BREAKING: FDC's Kirya Wanzala Unveils Game-Changing Plans for Butembe County-You Won't Believe What He Has In Store. {{!}} The Exposure Uganda |url=https://exposureuganda.com/2025/12/26/breaking-fdcs-kirya-wanzala-unveils-game-changing-plans-for-butembe-county-you-wont-believe-what-he-has-in-store/ |access-date=2026-06-13 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Azaalibwa mu Ssaza ly'e Butembe mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].
== Emirimu gye ==
Mu 2026, yawangula ekifo ky’omubaka w'eSsaza lye Butembe oluvannyuma lw’okuvuganya emirundi ena nga tawangula, era obuwanguzi buno bwamuyingiza mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkuminebbiri.
Yayingira ebyobufuzi oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo gye ku Yunivasite, nga yatandiika obuweereza bwe nga Ssentebe w’abavubuka mu Ggombolola lye Busedde. Eby'obufuzi yabitandikira mu kibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Oluvannyuma yaweereza nga kansala wa disitulikiti mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] okumala ebisanja bisatu eby’omuddiring’anwa. Era yaliko kansala wa [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].<ref>{{Cite web |last=Otto |first=Nelly |date=2025-11-06 |title=Meet FDC's Kirya Wanzala the Butembe County Contender With Governance Experience, Credibility Across Party Lines |url=https://www.watchdoguganda.com/news/national/20251106/185759/meet-fdcs-kirya-wanzala-the-butembe-county-contender-with-governance-experience-credibility-across-party-lines.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
Yafuna obwagazi okukiikirira e Ssaza lye Butembe mu Paalamenti mu 2001, gye yavuganya n’eyali minisita w’amasannyalaze [[Daudi Migereko]] wabula n’awangulwa. Mu 2006, yakomawo mu lw'okaano era nawangulwa n'obululu 600 ne mu 2011 era yawangulwa n'obululu 700 ng'era ku mulundi guno yawangulwa [[Daudi Migereko]] eyali aweereza nga Minisita w'ensonga z'ettaka.<ref>{{Cite web |title=Migereko's Election Petition Adjourned To May 23rd : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/migerekos-election-petition-adjourned-to-may-23rd |access-date=2026-06-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nkwanga |first=Andrew |date=2016-07-29 |title=Lawyers Complain About Concealed Judgment as Wanzala Intends to Appeal |url=https://chimpreports.com/lawyers-complain-about-concealed-judgment-as-wanzala-intends-to-appeal/ |access-date=2026-06-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Pastor's entry complicates Migereko's political life in Butembe |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/pastor-s-entry-complicates-migereko-s-political-life-in-butembe-1584762 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2016, yawangulwa Nelson Lufafa owa [[National Resistance Movement]] (NRM) n’obululu 2,000.<ref>{{Cite web |last=Nkwanga |first=Andrew |date=2016-07-23 |title=Court Upholds Election of Butembe MP |url=https://chimpreports.com/court-upholds-election-of-butembe-mp/ |access-date=2026-06-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yawangulwa David Livingstone Zijjan n'obululu 16 bwokka. Mu kulonda kwa 2026, yawangula n'obululu 6,215, nga yaddirirwa Jacob Kabondo okuva mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] n'obululu 5,799, ate ey'esimbawo ku bwa nnamunugina, Okum Shaban n'afuna obululu 4,798. Ye ssentebe w'ekibviina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] mu Disitulikiti y'e Jinja.<ref>{{Cite web |last=Uganda |first=Watchdog |date=2025-04-07 |title=Busoga: FDC leaders Hit Back At Lukwago's Deregistration Claims |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20250407/179672/busoga-fdc-leaders-hit-back-at-lukwagos-deregistration-claims.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri]]
* Namatende Eunice
* [[Daudi Migereko]]
* [[Balyeku Moses Grace|Balyeku Musa Ekisa]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://ug.linkedin.com/in/grace-kiirya-wanzala-7845b840 Grace Kiirya Wanzala] ku mukutu gwa yintaneeti ogwa LinkedIn
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Wanzala, Grace Kiirya}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
fx9vlhk24rmn3bf69f7ud270r2s5sy1
Eunice Namatende
0
14145
60296
55483
2026-07-10T16:07:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60296
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Namatende Eunice''' (yazaalibwa 22 Ogwomunaana, 1985) ''',''' era amanyiddwa nga ''Umeme Masanhalaze''''',''' Munnayuganda munnabyabufuzi, musumba era musomesa.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Busoga teachers win MP seats after four attempts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Times |first=The Ankole |date=2025-07-20 |title=Bugiri's Namatende: The Inspiring Journey to Her First Victory in Four Decades |url=https://ankoletimes.co.ug/op-ed/bugiris-namatende-the-inspiring-journey-to-her-first-victory-in-four-decades/ |access-date=2026-06-13 |website=The Ankole Times |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Namatende: Pastor's wife who has unsettled the Opposition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/namatende-pastor-s-wife-who-has-unsettled-the-opposition-1762616 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri ku kaadi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]].
== Ebimukwatako n’obuyigirize ==
Mutuuze mu Disitulikiti y’e Bugiri. Yazaalibwa nga 22, Ogwomunaana 1985, mu Ggombolola y'e Nankoma, Bugiri, azaalibwa omwami Christopher Bameka n'omukyala Sarah Naigaga. Alina abaana basatu ne bba, David Mukwaya.
Yasomera mu Buckley High School e Iganga okusoma pulayimale oluvannyuma ne yeegatta ku Iganga Secondary School okufuna misomo gy'akamalirizo egya siniya ey'okuna mu 2001. Oluvannyuma yeegatta ku Budini Secondary School e [[Kaliro]], gye yakolera ebigezo bya siniya ey'omukaaga ebyakamalirizo (UACE), nga yavaayo mu 2003. Oluvannyuma yeegatta ku [[Ndejje University|Ndejje Yunivasite]], era n’atikkirwa diguli mu by'enjigiriza mu 2006 n’adda e Ndejje n’afuna Dipulooma ey’okubiri mu by’enjigiriza n’okuddukanya amatendekero. Alina diguli eya Social Sciences okuva mu [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] ne diguli ey'okubiri mu kuddukanya emirimu gya gavumenti okuva mu [[Uganda Christian University]] .
== Emirimu gye ==
Musomesa omukugu era musumba ng'asumbira ku Miracle Center Seeta.
Ono yafuna ekifo mu Paalamenti ng’ali wamu ne [[Grace Kiirya Wanzala]] ow’essaza ly’e Butembe mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] oluvannyuma lw’okugezaako omulundi ogw’okutaano okuyingira mu Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Bugiri, oluvannyuma lw’emyaka 20 nga bawangulwa enfunda eziwera mu kalulu.<ref>{{Cite web |last=administrator |date=2018-07-31 |title=Directly Elected Member of Parliament, Bugiri Municipality, Bugiri District |url=https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-bugiri-municipality-bugiri-district |access-date=2026-06-13 |website=Electoral Commission |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Bwanika |first=Elisha Z. |date=2020-08-11 |title=The quest for Bugiri Woman MP seat gets hotter as FDC iron lady Namatende bounces back in the race |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200811/98473/the-quest-for-bugiri-woman-mp-seat-gets-hotter-as-fdc-iron-lady-namatende-bounces-back-in-the-race.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu 2006. Namatende[[National Resistance Movement|]] yesimbawo ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change wabula yawangulwaemirundi egy'omuddiringanwa nga yali awangulwa Agnes Taaka Wejuli ow'ekibiina kya National Resistance Movement.
Oluvannyuma yeegatta ku kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] mu 2024 nga tannavuganya ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti mu Munisipaali y’e Bugiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] mu kulonda okw’okujjuza ekifo okwa 2018, era nga ne ku mulundi guno yawangulwa Asuman Basalirwa owa Jeema.<ref>{{Cite web |title=FDC's Eunice Namatende Nominated in Bugiri : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/fdcs-eunice-namatende-nominated-for-bugiri-municipality-mp-seat |access-date=2026-06-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Uganda |first=Watchdog |date=2018-07-27 |title=Bugiri election:FDC's Eunice Namatende concedes defeat, congratulates rival Basalirwa |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180727/43931/bugiri-electionfdcs-eunice-namatende-concedes-defeat-congratulates-rival-basalirwa.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu 2025, Namatende yesimbawo mu kalulu k'ekibiina kya National Resistance Movement ku ani anabakwatira bendera ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Bugiri nga yali avuganya ne Taka Wejuli era yawangula n'olwekyo yafuuka omukwasi wa bendera y'ekibiina kya NRM. Yakola nga omuwandiisi omukulu mu lukiiko lwa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]].
Eby'obufuzi yabitandika mu 2006 ku myaka 19–21 bwe yetaba mu lw'okaano lw'abo abaali besimbyewo ku kifo ky'omubaka omukyala mu Paalamenti wansi w’ekibiina ekivuganya gavumenti ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyokka n’awangulwa. Oluvanyuma yaddayo mu lwokaano mu 2011 ne mu 2016 Justine Kalule Lumumba bwe yasuumusibwa ku kifo ky'omuwandiisi mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya Nationala Resistance Movement kyokka n'awangulwa nate Mu 2018 yesimbawo mu kalulu k'okujjuza ekifo ky'omubaka nga yai avuganya Asumani Basalirwa owa JEEMA era ne mu 2021. era yawangulwa. Mu 2023, yakyusa ekibiina kye eky'ebyobufuzi n'akifuula [[National Resistance Movement]], ekyalaga enkyukakyuka ennene mu lugendo lwe olw'ebyobufuzi.
Nga tannaba kwegatta ku byabufuzi, yakola ng’omukungu wa pulogulaamu mu nteekateeka ey'okukuuma amazzi eya Water-sanitation.
== Laba ne bino ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri]]
* [[Agnes Taaka]]
* [[Asuman Basalirwa]]
* [[Grace Kiirya Wanzala]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=MZJ14XxJUuM Eyali Pulezidenti wa FDC akola kampeyini za Eunice Namatende e Bugiri]
* [https://www.facebook.com/nbstelevision/videos/police-rescued-me-when-i-was-attacked/1854556911301932/ Poliisi yantaasa bwe banlumbye]
* [https://x.com/EuniceNamatende Eunice Namatende] ku X
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Namatende, Eunice}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
8p5k2woqinlih4allhpnu9p1shtewai
60507
60296
2026-07-10T16:29:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60507
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Namatende Eunice''' (yazaalibwa 22 Ogwomunaana, 1985) ''',''' era amanyiddwa nga ''Umeme Masanhalaze''''',''' Munnayuganda munnabyabufuzi, musumba era musomesa.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Busoga teachers win MP seats after four attempts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Times |first=The Ankole |date=2025-07-20 |title=Bugiri's Namatende: The Inspiring Journey to Her First Victory in Four Decades |url=https://ankoletimes.co.ug/op-ed/bugiris-namatende-the-inspiring-journey-to-her-first-victory-in-four-decades/ |access-date=2026-06-13 |website=The Ankole Times |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Namatende: Pastor's wife who has unsettled the Opposition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/namatende-pastor-s-wife-who-has-unsettled-the-opposition-1762616 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri ku kaadi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]].
== Ebimukwatako n’obuyigirize ==
Mutuuze mu Disitulikiti y’e Bugiri. Yazaalibwa nga 22, Ogwomunaana 1985, mu Ggombolola y'e Nankoma, Bugiri, azaalibwa omwami Christopher Bameka n'omukyala Sarah Naigaga. Alina abaana basatu ne bba, David Mukwaya.
Yasomera mu Buckley High School e Iganga okusoma pulayimale oluvannyuma ne yeegatta ku Iganga Secondary School okufuna misomo gy'akamalirizo egya siniya ey'okuna mu 2001. Oluvannyuma yeegatta ku Budini Secondary School e [[Kaliro]], gye yakolera ebigezo bya siniya ey'omukaaga ebyakamalirizo (UACE), nga yavaayo mu 2003. Oluvannyuma yeegatta ku [[Ndejje University|Ndejje Yunivasite]], era n’atikkirwa diguli mu by'enjigiriza mu 2006 n’adda e Ndejje n’afuna Dipulooma ey’okubiri mu by’enjigiriza n’okuddukanya amatendekero. Alina diguli eya Social Sciences okuva mu [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] ne diguli ey'okubiri mu kuddukanya emirimu gya gavumenti okuva mu [[Uganda Christian University]] .
== Emirimu gye ==
Musomesa omukugu era musumba ng'asumbira ku Miracle Center Seeta.
Ono yafuna ekifo mu Paalamenti ng’ali wamu ne [[Grace Kiirya Wanzala]] ow’essaza ly’e Butembe mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] oluvannyuma lw’okugezaako omulundi ogw’okutaano okuyingira mu Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Bugiri, oluvannyuma lw’emyaka 20 nga bawangulwa enfunda eziwera mu kalulu.<ref>{{Cite web |last=administrator |date=2018-07-31 |title=Directly Elected Member of Parliament, Bugiri Municipality, Bugiri District |url=https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-bugiri-municipality-bugiri-district |access-date=2026-06-13 |website=Electoral Commission |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Bwanika |first=Elisha Z. |date=2020-08-11 |title=The quest for Bugiri Woman MP seat gets hotter as FDC iron lady Namatende bounces back in the race |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200811/98473/the-quest-for-bugiri-woman-mp-seat-gets-hotter-as-fdc-iron-lady-namatende-bounces-back-in-the-race.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu 2006. Namatende[[National Resistance Movement|]] yesimbawo ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change wabula yawangulwaemirundi egy'omuddiringanwa nga yali awangulwa Agnes Taaka Wejuli ow'ekibiina kya National Resistance Movement.
Oluvannyuma yeegatta ku kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] mu 2024 nga tannavuganya ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti mu Munisipaali y’e Bugiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] mu kulonda okw’okujjuza ekifo okwa 2018, era nga ne ku mulundi guno yawangulwa Asuman Basalirwa owa Jeema.<ref>{{Cite web |title=FDC's Eunice Namatende Nominated in Bugiri : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/fdcs-eunice-namatende-nominated-for-bugiri-municipality-mp-seat |access-date=2026-06-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Uganda |first=Watchdog |date=2018-07-27 |title=Bugiri election:FDC's Eunice Namatende concedes defeat, congratulates rival Basalirwa |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180727/43931/bugiri-electionfdcs-eunice-namatende-concedes-defeat-congratulates-rival-basalirwa.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu 2025, Namatende yesimbawo mu kalulu k'ekibiina kya National Resistance Movement ku ani anabakwatira bendera ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Bugiri nga yali avuganya ne Taka Wejuli era yawangula n'olwekyo yafuuka omukwasi wa bendera y'ekibiina kya NRM. Yakola nga omuwandiisi omukulu mu lukiiko lwa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]].
Eby'obufuzi yabitandika mu 2006 ku myaka 19–21 bwe yetaba mu lw'okaano lw'abo abaali besimbyewo ku kifo ky'omubaka omukyala mu Paalamenti wansi w’ekibiina ekivuganya gavumenti ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyokka n’awangulwa. Oluvanyuma yaddayo mu lwokaano mu 2011 ne mu 2016 Justine Kalule Lumumba bwe yasuumusibwa ku kifo ky'omuwandiisi mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya Nationala Resistance Movement kyokka n'awangulwa nate Mu 2018 yesimbawo mu kalulu k'okujjuza ekifo ky'omubaka nga yai avuganya Asumani Basalirwa owa JEEMA era ne mu 2021. era yawangulwa. Mu 2023, yakyusa ekibiina kye eky'ebyobufuzi n'akifuula [[National Resistance Movement]], ekyalaga enkyukakyuka ennene mu lugendo lwe olw'ebyobufuzi.
Nga tannaba kwegatta ku byabufuzi, yakola ng’omukungu wa pulogulaamu mu nteekateeka ey'okukuuma amazzi eya Water-sanitation.
== Laba ne bino ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri]]
* [[Agnes Taaka]]
* [[Asuman Basalirwa]]
* [[Grace Kiirya Wanzala]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=MZJ14XxJUuM Eyali Pulezidenti wa FDC akola kampeyini za Eunice Namatende e Bugiri]
* [https://www.facebook.com/nbstelevision/videos/police-rescued-me-when-i-was-attacked/1854556911301932/ Poliisi yantaasa bwe banlumbye]
* [https://x.com/EuniceNamatende Eunice Namatende] ku X
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Namatende, Eunice}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
bvcripk5eanu87gaz5mw7lunknjuuxf
Nabisunsa Girls Secondary school
0
14187
60430
55830
2026-07-10T16:14:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60430
wikitext
text/x-wiki
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
== Ekifo werisangibwa ==
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Senior One (Grade 8) okutuuka ku Senior Six (Grade 13).
== Eby'ensoma ==
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Siniya esooka (Grade 8) okutuuka ku Siniya eyomukaaga (Grade 13).
== Abasomerako abamanyikiddwa ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Siniya esooka (Grade 8) okutuuka ku Siniya eyomukaaga (Grade 13).
Abamu ku bayizi abamanyiddwa ennyo abaasomerako mu ssomero lino kuliko bano wammanga:
* [[:en:Ivy_Claire_Amoko|Ivy Claire Amoko]] - Muzannyi wa Chess.
* [[:en:Syda_Bbumba|Syda Namirembe Bbumba]] - Mubalirizi wabitabo, munnabyabufuzi era omukozi mu bbanka. Yaliko Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu. Mubaka wa Palamenti omulonde owa "Nakaseke County North", mu [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]] - Minisita omubeezi ow'ebyobuvubi mu kabineti ya Uganda
* [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] - Yaliko kaminsona wa [[:en:Doris_Akol|Uganda Revenue Authority]] - 2014 okutuuka mu 2020.
* [[:en:Jane_Aceng|Jane Ruth Aceng]] - Minisita w'ebyobulamu mu Uganda okuva mu 2016.
* [[:en:Kabakumba_Masiko|Omumbejja Kabakumba Labwoni Masiko]] - [[:en:Economist|Omukugu mu by'enfuna]], munnabyabufuzi. Omubaka wa Bujenje County [[:en:Masindi_District|mu Disitulikiti y'e Masindi]] mu kiseera kino . Yeyali Minisita w’Obwapulezidenti mu kabineti ya Uganda.
* [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru]] - Muyimbi era omusanyusa. Yali mmemba mu kibiina ky'abayimbi ekya [[:en:Blu*3|Blu*3]] .
* [[:en:Sylvia_Nayebale|Sylvia Nayebale]] - Munnamawulire, omusuubuzi era munnabyabufuzi. Omubaka wa Palamenti omukyala mu Disitulikiti y'e Gomba mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016 okutuuka 2021).
* [[:en:Esther_Kalenzi|Esther Kalenzi]] - Mutandisi wa mirimu.
* [[:en:Rebecca_Mpagi|Rebecca Mpagi]] - Mugoba w'ennyonyi era munamaggye.
* [[:en:Jamila_Mayanja|Jamila Mayanja]] - Musuubuzi era musomesa.
* [[:en:Rhoda_Wanyenze|Rhoda Wanyenze]] - musawo, omuwi w'amagezi ku by'obulamu, addukanya eby'ensoma n'ebyobujjanjabi.
== Laba ne ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
boch0kepnbk1y6zeut31dyouh8ohq2d
60619
60430
2026-07-10T16:35:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60619
wikitext
text/x-wiki
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
== Ekifo werisangibwa ==
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
== Okulambika okutwaliza awamu ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Senior One (Grade 8) okutuuka ku Senior Six (Grade 13).
== Eby'ensoma ==
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Siniya esooka (Grade 8) okutuuka ku Siniya eyomukaaga (Grade 13).
== Abasomerako abamanyikiddwa ==
'''Essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School''' ssomero lya banana bawala bokka nga lisangibwamu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino lyatandikibwawo mu mwaka gwa 1954 nga lyatandikbwawo Omulangira Badru Kakungulu, owa Buganda Royal, mu 1954, okusomesa omwana omuwala Omusiraamu aba amaliriza pulayimale. Leero liyingiza era liwandiisa abawala ab’enzikiriza zonna. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=12 November 2012 |title=Nabisunsa Girls' School, Proud History, Lofty Goals |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nabisunsa-Girls--School--proud-history--lofty-goals/-/688336/1617400/-/b68od2/-/index.html |access-date=28 October 2014}}</ref>
Essomero lino lisangibwa ku [[:en:Banda,_Uganda|lusozi Banda]], ku luguudo lwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], nga likunukiriza {{convert|9|km|mi}}, ku luguudo, ebuvanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Interactive Map Showing Central Kampala And Nabisunsa |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Banda%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJJ7D2tYW5fRcRIgcnb6kdGyQ |access-date=28 October 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ensengeka z'essomero lya Nabisunsa Girls Secondary School ku maapu ze zino:0°20'39.0"N, 32°38'00.0"E (Latitude:0.344167; Longitude:32.633333). <ref>{{Cite web |title=Location of Nabisunsa Girls Secondary Schoiol At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'39.0%22N+32%C2%B038'00.0%22E/@0.3445955,32.6346433,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=28 October 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
''Nabisunsa'' lyali linnya lya maama w’Omulangira Badru Kakungulu eyatandikawo essomero lino era yali bbulla mu maama we. Lyaggulawo mu 1954 n'abayizi 52. Mu mwaka gwa 2011, omuwendo gw’abayizi gwali mu 1,150, n'abasomesa 70 (abasajja 36 n’abakazi 34). Essomero lino lisomesa ku daala lya O-Level (S1-S4) ne A-Level (S5 -S6).
Essomero lino lisomesa amasomo ga ssaayansi n'aga arts okuva ku Siniya esooka (Grade 8) okutuuka ku Siniya eyomukaaga (Grade 13).
Abamu ku bayizi abamanyiddwa ennyo abaasomerako mu ssomero lino kuliko bano wammanga:
* [[:en:Ivy_Claire_Amoko|Ivy Claire Amoko]] - Muzannyi wa Chess.
* [[:en:Syda_Bbumba|Syda Namirembe Bbumba]] - Mubalirizi wabitabo, munnabyabufuzi era omukozi mu bbanka. Yaliko Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu. Mubaka wa Palamenti omulonde owa "Nakaseke County North", mu [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]] - Minisita omubeezi ow'ebyobuvubi mu kabineti ya Uganda
* [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] - Yaliko kaminsona wa [[:en:Doris_Akol|Uganda Revenue Authority]] - 2014 okutuuka mu 2020.
* [[:en:Jane_Aceng|Jane Ruth Aceng]] - Minisita w'ebyobulamu mu Uganda okuva mu 2016.
* [[:en:Kabakumba_Masiko|Omumbejja Kabakumba Labwoni Masiko]] - [[:en:Economist|Omukugu mu by'enfuna]], munnabyabufuzi. Omubaka wa Bujenje County [[:en:Masindi_District|mu Disitulikiti y'e Masindi]] mu kiseera kino . Yeyali Minisita w’Obwapulezidenti mu kabineti ya Uganda.
* [[:en:Jackie_Chandiru|Jackie Chandiru]] - Muyimbi era omusanyusa. Yali mmemba mu kibiina ky'abayimbi ekya [[:en:Blu*3|Blu*3]] .
* [[:en:Sylvia_Nayebale|Sylvia Nayebale]] - Munnamawulire, omusuubuzi era munnabyabufuzi. Omubaka wa Palamenti omukyala mu Disitulikiti y'e Gomba mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016 okutuuka 2021).
* [[:en:Esther_Kalenzi|Esther Kalenzi]] - Mutandisi wa mirimu.
* [[:en:Rebecca_Mpagi|Rebecca Mpagi]] - Mugoba w'ennyonyi era munamaggye.
* [[:en:Jamila_Mayanja|Jamila Mayanja]] - Musuubuzi era musomesa.
* [[:en:Rhoda_Wanyenze|Rhoda Wanyenze]] - musawo, omuwi w'amagezi ku by'obulamu, addukanya eby'ensoma n'ebyobujjanjabi.
== Laba ne ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
bbo070xzfdd8hzmp30xw4898amjjgxy
Sam Mayanja
0
14253
60384
56453
2026-07-10T16:14:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannayuganda abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60384
wikitext
text/x-wiki
'''Sam Mayanja''' (yazaalibwa mu 1959) [[Lawyer|munnamateeka]] era [[Politician|munnabyabufuzi]] [[Omunnayuganda]] eyalondeddwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Yuganda]] [[Yoweri Museveni]] ku bwa [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Gavumenti]] okuva mu 2026–2031. Yaliko [[Minister of state|Minisita omubeezi]] oweebyettaka eyakola ku nsonga z’ettaka okwetoloola eggwanga n’okugonjoola enkaayana z’ettaka mu bitundu bya Uganda eby’enjawulo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Namujuzi |first=Rebecca |title=Minister Sam Mayanja Orders Residents to Reclaim Land in Nansana |url=https://nilepost.co.ug/news/326947/minister-sam-mayanja-orders-residents-to-reclaim-land-in-nansana |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-06-11 |title=New Attorney General Sam Mayanja vows to 'bulldoze' Judiciary; wants temporary judges appointed to clear backlog |url=https://www.pulse.ug/story/new-attorney-general-sam-mayanja-vows-to-bulldoze-judiciary-2026061108003817678 |access-date=2026-06-14 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Yakola ng’omukwanaganya omukulu mu kkampuni ya Sam Mayanja Company Advocates ng’essira asinga kulissa mu buweereza bwa [[Bank|bbanka]] n’[[Finance|ebyensimbi]], era yali omu ku baatandikawo kkampuni ya bannamateeka eya Kampala Associated Advocates mu Yuganda.<ref>{{Cite web |title=Sam Mayanja |url=https://www.advisoryexcellence.com/experts/sam-mayanja/ |access-date=2026-06-14 |website=Advisory Excellence |language=en-US}}</ref><ref name=":1" />
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Sam Mayanja yazaalibwa Kiyindya mu [[Mityana (disitulikit)|disitulikiti y’e Mityana]] mu [[Central region, Uganda|masekkati ga Uganda]].
Mayanja yatandikira mu ssomero lya Mityana primary school, n’agenda mu Lubiri Secondary School, n’oluvannyuma ku Buddo Secondary School. Yeegatta ku ttendekero ly’amateeka ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[Law degree|diguli ye ey’amateeka]], oluvannyuma ne yeegatta ku [[Law Development Centre|Law Development Center]] okukuguka mu mateeka. Yafuna [[Master's degree|diguli eyookubiri]] mu mateeka okuva ku yunivasite y’e Makerere.<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yafuna [[Doctor of Philosophy|diguli eyookusatu]] mu bukulembeze, enzirukanya y'emirimu n'okuddukanya emirimu okuva ku [[Northwestern Christian University]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nile Post contributor Sam Mayanja attains doctorate in leadership, administration |url=https://nilepost.co.ug/news/93288/nile-post-contributor-sam-mayanja-attains-doctorate-in-leadership-administration |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Mayanja yaweereza ng’omusomesa mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1981, era n’aweereza ng’omuwandiisi wa bbanka mu bbanka ya [[Uganda Development Bank]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1999. Era yaweereza mu [[United Nations Economic Commission for Africa|kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afirika]] (United Nations Economic Commission for Africa (UNECA)) ng’omuwabuzi ku by’amateeka ku luguudo lwa Transcontinental Highway okuva e [[Lagos]] okutuuka e [[Mombasa]], muwi w’amagezi mu by’amateeka mu [[World Bank Group|bbanka y’ensi yonna (World Bank)]], Northern Corridor ne Transit Organization, era yasomesaako ku [[Uganda Christian University]]. Musomesa mu [[Nkumba University|yunivasite y'e Nkumba]]. Memba mu Kibiina ekigatta bannamateeka ekya [[Uganda Law Society]] ne [[East Africa Law Society]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Mayanja [[Pentecostalism|Mukulistaayo omulokole]] atera okugenda mu masinzizo okwetoloola [[Kampala]] n'abuulira [[Word of God (Bible)|ekigambo kya Katonda]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Ebituukiddwaako ==
Mayanja nga Minisita w'ebyettaka yasazaamu ebyapa by'ettaka ebyafunibwa mu lukujjukujju mu [[Kakumiro District|disitulikiti y'e Kakumiro]], yayimiriza ssente z'ettaka ezitaali mu mateeka okukuuma abatuuze b'omu [[Kassanda District|disitulikiti y'e Kassanda]] era yagonjoola enkaayana z'ettaka mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nile Post contributor Sam Mayanja attains doctorate in leadership, administration |url=https://nilepost.co.ug/news/93288/nile-post-contributor-sam-mayanja-attains-doctorate-in-leadership-administration |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Okusika omuguwa ==
tiimu ya bannamateeka ba [[Kabaka wa Buganda]] yamuwawaabira ku nsonga ezikwata ku nkola z'ettaka lya Mayilo mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2025-03-12 |title=Kabaka to sue minister Sam Mayanja over Kaazi land |url=https://observer.ug/news/kabaka-to-sue-minister-sam-mayanja-over-kaazi-land/ |access-date=2026-06-14 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-12 |title=Kabaka to sue Minister Mayanja over Kaazi land |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-to-sue-minister-mayanja-over-kaazi-land-4961618 |access-date=2026-06-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Namujuzi |first=Rebecca |title=Minister Sam Mayanja Orders Residents to Reclaim Land in Nansana |url=https://nilepost.co.ug/news/326947/minister-sam-mayanja-orders-residents-to-reclaim-land-in-nansana |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
b1qc6sk7qg5m888vkbg0y5kzp724hrn
60590
60384
2026-07-10T16:35:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasomesa]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60590
wikitext
text/x-wiki
'''Sam Mayanja''' (yazaalibwa mu 1959) [[Lawyer|munnamateeka]] era [[Politician|munnabyabufuzi]] [[Omunnayuganda]] eyalondeddwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Yuganda]] [[Yoweri Museveni]] ku bwa [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Gavumenti]] okuva mu 2026–2031. Yaliko [[Minister of state|Minisita omubeezi]] oweebyettaka eyakola ku nsonga z’ettaka okwetoloola eggwanga n’okugonjoola enkaayana z’ettaka mu bitundu bya Uganda eby’enjawulo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Namujuzi |first=Rebecca |title=Minister Sam Mayanja Orders Residents to Reclaim Land in Nansana |url=https://nilepost.co.ug/news/326947/minister-sam-mayanja-orders-residents-to-reclaim-land-in-nansana |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-06-11 |title=New Attorney General Sam Mayanja vows to 'bulldoze' Judiciary; wants temporary judges appointed to clear backlog |url=https://www.pulse.ug/story/new-attorney-general-sam-mayanja-vows-to-bulldoze-judiciary-2026061108003817678 |access-date=2026-06-14 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Yakola ng’omukwanaganya omukulu mu kkampuni ya Sam Mayanja Company Advocates ng’essira asinga kulissa mu buweereza bwa [[Bank|bbanka]] n’[[Finance|ebyensimbi]], era yali omu ku baatandikawo kkampuni ya bannamateeka eya Kampala Associated Advocates mu Yuganda.<ref>{{Cite web |title=Sam Mayanja |url=https://www.advisoryexcellence.com/experts/sam-mayanja/ |access-date=2026-06-14 |website=Advisory Excellence |language=en-US}}</ref><ref name=":1" />
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Sam Mayanja yazaalibwa Kiyindya mu [[Mityana (disitulikit)|disitulikiti y’e Mityana]] mu [[Central region, Uganda|masekkati ga Uganda]].
Mayanja yatandikira mu ssomero lya Mityana primary school, n’agenda mu Lubiri Secondary School, n’oluvannyuma ku Buddo Secondary School. Yeegatta ku ttendekero ly’amateeka ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[Law degree|diguli ye ey’amateeka]], oluvannyuma ne yeegatta ku [[Law Development Centre|Law Development Center]] okukuguka mu mateeka. Yafuna [[Master's degree|diguli eyookubiri]] mu mateeka okuva ku yunivasite y’e Makerere.<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yafuna [[Doctor of Philosophy|diguli eyookusatu]] mu bukulembeze, enzirukanya y'emirimu n'okuddukanya emirimu okuva ku [[Northwestern Christian University]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nile Post contributor Sam Mayanja attains doctorate in leadership, administration |url=https://nilepost.co.ug/news/93288/nile-post-contributor-sam-mayanja-attains-doctorate-in-leadership-administration |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Mayanja yaweereza ng’omusomesa mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1981, era n’aweereza ng’omuwandiisi wa bbanka mu bbanka ya [[Uganda Development Bank]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1999. Era yaweereza mu [[United Nations Economic Commission for Africa|kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afirika]] (United Nations Economic Commission for Africa (UNECA)) ng’omuwabuzi ku by’amateeka ku luguudo lwa Transcontinental Highway okuva e [[Lagos]] okutuuka e [[Mombasa]], muwi w’amagezi mu by’amateeka mu [[World Bank Group|bbanka y’ensi yonna (World Bank)]], Northern Corridor ne Transit Organization, era yasomesaako ku [[Uganda Christian University]]. Musomesa mu [[Nkumba University|yunivasite y'e Nkumba]]. Memba mu Kibiina ekigatta bannamateeka ekya [[Uganda Law Society]] ne [[East Africa Law Society]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Mayanja [[Pentecostalism|Mukulistaayo omulokole]] atera okugenda mu masinzizo okwetoloola [[Kampala]] n'abuulira [[Word of God (Bible)|ekigambo kya Katonda]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Ebituukiddwaako ==
Mayanja nga Minisita w'ebyettaka yasazaamu ebyapa by'ettaka ebyafunibwa mu lukujjukujju mu [[Kakumiro District|disitulikiti y'e Kakumiro]], yayimiriza ssente z'ettaka ezitaali mu mateeka okukuuma abatuuze b'omu [[Kassanda District|disitulikiti y'e Kassanda]] era yagonjoola enkaayana z'ettaka mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nile Post contributor Sam Mayanja attains doctorate in leadership, administration |url=https://nilepost.co.ug/news/93288/nile-post-contributor-sam-mayanja-attains-doctorate-in-leadership-administration |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Okusika omuguwa ==
tiimu ya bannamateeka ba [[Kabaka wa Buganda]] yamuwawaabira ku nsonga ezikwata ku nkola z'ettaka lya Mayilo mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2025-03-12 |title=Kabaka to sue minister Sam Mayanja over Kaazi land |url=https://observer.ug/news/kabaka-to-sue-minister-sam-mayanja-over-kaazi-land/ |access-date=2026-06-14 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-12 |title=Kabaka to sue Minister Mayanja over Kaazi land |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-to-sue-minister-mayanja-over-kaazi-land-4961618 |access-date=2026-06-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Namujuzi |first=Rebecca |title=Minister Sam Mayanja Orders Residents to Reclaim Land in Nansana |url=https://nilepost.co.ug/news/326947/minister-sam-mayanja-orders-residents-to-reclaim-land-in-nansana |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
emuvuk9zg45e8i5tfysuvd621m035ho
George Kanyeihamba
0
14407
60732
59579
2026-07-11T05:34:27Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60732
wikitext
text/x-wiki
'''George Wilson Kanyeihamba''' (11 Ogwomunaana 1939 – 14 Ogwomusanvu 2025) yali muwandiisi omunnayuganda, munnabyabufuzi, era omulamuzi nga ye minisita wa kabineti era omubaka wa palamenti. Era yaliko ssentebe w'akakiiko k'ebyamateeka mu lukiiko lwa Ssemateeka olwakola [[Ssemateeka wa 1995]].<ref>{{Cite web |title=George W. Kanyeihamba |url=https://www.africanbookscollective.com/authors-editors/george-w.-kanyeihamba |access-date=29 May 2021 |website=African Books Collective}}</ref> Yalondebwa okubeera mmemba wa [[kkooti ensukkulumu mu Uganda]] mu 1997 n'awummula mu Gwekkuminoogumu 2009. Emabegako yali akola nga minisita w'ebyobusuubuzi, minisita w'ebyamateeka, ne [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|ssaabawolereza wa gavumenti]],<ref name="Oloka-Onyango">{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=Joseph |date=2017 |title=When courts do politics: public interest law and litigation in East Africa |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |location=Newcastle, England |page=281}}</ref> byonna mu nfuga ya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] . Yalina diguli ya Ph.D. mu mateeka okuva mu [[Yunivasite y'e Warwick]].<ref name=":0">{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W |year=2012 |title=The Blessings and Joy of Being Who You Are |publisher=Marianum Press |isbn=9789970907502 |location=Kisubi Entebbe |pages=30}}</ref> Mu 2008, Warwick yamuwa ekitiibwa kya LLD (Omusawo mu Byamateeka).<ref name="Warwick">{{Cite web |title=Honorary degrees for experts on Heart, DNA, Shakespeare, & Holocaust aftermath |url=https://warwick.ac.uk/newsandevents/pressreleases/honorary_degrees_for_experts_on_heart_dna_shakespeare__holocaust_aftermath1/ |access-date=25 May 2021 |website=University of Warwick}}</ref>
Kanyeihamba y’omu ku balamuzi ba kkooti ensukkulumu abasatu abaasalawo nti okuddamu okulondebwa Pulezidenti Museveni mu 2006 kwali kwa lukujjukujju ne kusazibwamu.<ref name="observer">{{cite news|last1=Nganda|first1=Ibrahim Ssemujju|title=Why I ruled to overturn Museveni 3rd term - Kanyeihamba|url=https://www.observer.ug/news-headlines/4428-why-i-ruled-to-overturn-museveni-3rd-term-kanyeihamba|access-date=25 May 2021|work=The Observer|date=26 July 2009|archive-date=31 March 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230331073630/https://www.observer.ug/news-headlines/4428-why-i-ruled-to-overturn-museveni-3rd-term-kanyeihamba|url-status=dead}}</ref> Oluvannyuma lw’ekyo yafiirwa ekifo kye ng’omulamuzi wa kkooti ya Afrika evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu<ref name="ASIL">{{Cite journal |last=Lyons |first=Scott |date=19 September 2006 |title=The African Court on Human and People's Rights |journal=ASIL Insights |volume=10 |issue=24}}</ref> era abakomentinga balowooza nti okuyimirira kwe mu mpaaba eyo ey’okulonda yamufiiriza omulimu gwe.<ref name="VOA">{{cite news|title=Uganda's government accused of blocking the re-election of judge to African court|url=https://www.voanews.com/archive/ugandas-government-accused-blocking-re-election-judge-african-court|archive-url=https://web.archive.org/web/20210525094324/https://www.voanews.com/archive/ugandas-government-accused-blocking-re-election-judge-african-court|url-status=dead|archive-date=25 May 2021|access-date=25 May 2021|publisher=VOA|date=27 October 2009}}</ref>
Yavumirira [[Gavumenti ya Uganda]] abasajja abalina emmundu bwe baalumba ebifo bya [[kkooti enkulu mu Uganda]] okuddamu okukwata abateeberezebwa okulya mu nsi olukwe abaali bayimbuddwa kkooti ku kakalu ka kkooti. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2026)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Okuva olwo kkooti ya Ssemateeka yasalawo nti okulumba ebifo bya kkooti eno kyali kimenya ssemateeka.
== Ebyeemabega ==
George Wilson Kanyeihamba yazaalibwa nga 11 Ogwomunaana 1939.<ref>{{Cite book |year=2020 |title=Kanyeihamba The Incredible: His Life, Work, Love for Human Rights, Rule of Law and Constitutionalism in Prose and Photographs |publisher=MicarPrint |isbn=9789970907533 |location=Entebbe Uganda |pages=1}}</ref> e Kinaba mu Disitulikiti y’e Kinkizi mu Kitundu ky’e Kigezi.<ref name=":1">{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George William |year=2021 |title=Kanyeihamba: The Women I Have Loved |publisher=MICARPRINT |isbn=9789913994156 |location=Kampala |pages=15–17 |language=english}}</ref> Yali mwana wa Zakaliya Bafwokworora ne Kyenda Malyamu Kyakundwa eyasembayo okuzaalibwa era ow’ekkumi n’omu. Yasomera mu ssomero lya Hamurwa Church School, Nyaruhanga Anglican Church Primary School, Nyakatare Church School, Kigezi High School, Busoga College Mwiri, ne Norwich City College . Yatikkirwa diguli eyookubiri mu mateeka okuva mu Yunivasite ya Portsmouth Mu myaka gya 1970, yaweebwa diguli ya Doctor of Laws okuva mu yunivasite ya Warwick mu [[Bungereza]].<ref name=":0" /> Kanyeihamba yafa nga 14th Ogwomusanvu 2025.<ref>{{Cite web |title=Prof. George Kanyeihamba is dead {{!}} Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/prof-george-kanyeihamba-is-dead-2025071406283062610 |access-date=2025-07-14 |website=www.pulse.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-14 |title=Retired Supreme Court judge George Kanyeihamba dies |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-supreme-court-judge-george-kanyeihamba-dies-5117308 |access-date=2025-07-14 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Kanyeihamba era yaliko O[[mukulu wa Yunivasite]] wa yunivasite zombi eza [[Kampala International University]] ne [[Kabale University]] .<ref name="blessings">{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=2012 |title=The blessings and joy of being who you are |publisher=Marianum Press Ltd |isbn=9789970907502 |location=Kisubi, Entebbe, Uganda |page=405}}</ref><ref name="Aga Khan">{{Cite web |title=Address by Chief Guest Honourable Justice Professor Dr G.W. Kanyeihamba |url=https://staging.aku.edu/convocation/ug/Pages/speech-cg-2011.aspx |access-date=25 May 2021 |website=The Aga Khan University |archive-date=25 May 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210525144135/https://staging.aku.edu/convocation/ug/Pages/speech-cg-2011.aspx |url-status=dead }}</ref> Okugatta ku ekyo, yalina ebifo bino wammanga:
* Memba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu ekya Foundation for Human Rights Initiative
* Ssentebe w'akakiiko akakola ku mateeka n'obukwakkulizo bw'abalamuzi<ref name="resignation">{{cite news|last1=Kagumire|first1=Rosebell|date=7 November 2005|title=Details of Kanyeihamba's resignation emerge|publisher=Uganda Radio Network|agency=Uganda Radio Network|url=https://ugandaradionetwork.com/story/details-of-kanyeihambas-resignation-emerge|access-date=25 May 2021}}</ref>
* Omuwabuzi wa Pulezidenti wa Uganda ku by'amateeka ku ddembe ly'obuntu n'ensonga z'ensi yonna<ref name="Court">{{Cite web |title=Justice George W. Kanyeihamba – Uganda |url=https://www.african-court.org/wpafc/justice-george-w-kanyeihamba-uganda/ |access-date=25 May 2021 |publisher=African Court on Human and Peoples’ Rights |archive-date=25 May 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210525140350/https://www.african-court.org/wpafc/justice-george-w-kanyeihamba-uganda/ |url-status=dead }}</ref>
* Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Yunivasite y’e Kabale Ssentebe, akakiiko k’amateeka n’okuwandiika ebbago ly’olukiiko olufuzi
* Ssentebe w’akakiiko k’ensi yonna ak’ebyamateeka akawabula abakugu mu by’obulamuzi abamanyiddwa mu Commonwealth<ref name="Common">{{Cite web |title=Report of the advisory panel of eminent Commonwealth judicial experts |url=http://www.commonlii.org/ke/other/KECKRC/2002/8.html |access-date=25 May 2021 |publisher=Commonwealth Legal Information Institute |archive-date=25 May 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210525143031/http://www.commonlii.org/ke/other/KECKRC/2002/8.html |url-status=dead }}</ref>
== Okusomesa n’okuwandiika ==
Bwe yamaliriza emisomo gye egya diguli esooka n’egy’ekikugu, Kanyeihamba yalondebwa okuba Omusomesa mu ttendekero lya Portsmouth College, kati erya Yunivasite y’e Portsmouth . Oluvannyuma yalondebwa okuba State Attorney ng’alina obuvunaanyizibwa obw’enjawulo obw’okusomesa [[amateeka]] mu bibiina by’abakugu n’okusomesa abayizi abasoma diguli mu London External Degree mu ssomero ly’amateeka erya Nsamizi Law School e [[Entebbe]] oluvannyuma eryafuuka [[Law Development Centre|Law Development Center]] .<ref name=":0" />
Kanyeihamba yakolako ng’omusomesa w’amateeka mu Lanchester Polytechnic, kati Coventry University, ne mu Yunivasite y’e Wales e Cardiff.<ref name="blessings" />
Yawandiika era n’awandiika awamu n’emitwe n’ebitabo ebiwerako mu mawulire;
=== Emiko ===
* Enkola y’amateeka n’ebyobufuzi mu buvanjuba bwa Afrika: Ekizibu kya kkooti ejulirwamu ey’obuvanjuba bwa Afrika ekyafulumizibwa mu January 1973 mu Transition No. 43, pp. 43–54.<ref>{{Cite journal |last=Katende |first=J. W. |last2=Kanyeihamba |first2=George W. |date=January 1973 |title=Legalism and Politics in East Africa: The Dilemma of the Court of Appeal for East Africa |url=https://www.jstor.org/stable/2935148 |journal=Transition |volume=43 |issue=43 |pages=43–54 |doi=10.2307/2935148 |jstor=2935148 |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref>
* Etteeka ly’okuteekateeka ebibuga mu buvanjuba bwa Afrika Nga lijuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Uganda eryafulumizibwa mu January 1973 mu Progress and Planning volume 2 pages 1-83.<ref>{{Cite web |title=Urban planning law in East Africa With special reference to Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/248512433 |access-date=29 May 2021 |website=Researchgate}}</ref>
* Amateeka mu nteekateeka y’ebibuga n’enkulaakulana mu East Africa gaafulumizibwa mu January 1974. Thesis (Ph.D.)--University of Warwick.<ref>{{Cite web |title=Law in urban planning and development in East Africa |url=https://www.researchgate.net/publication/35478047 |access-date=29 May 2021 |website=Researchgate |publisher=University of Warwick}}</ref>
* Etteeka ly’okuteekateeka ebibuga mu buvanjuba bwa Afrika eryafulumizibwa mu December 1974 mu Progress in Planning volume 2 pages 1-83.<ref>{{Cite journal |last=Kanyeihamba |first=George W |date=December 1974 |title=Urban planning law in East Africa: with special reference to Uganda |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0305900674900051 |journal=Progress in Planning |volume=2 |page=1 |doi=10.1016/0305-9006(74)90005-1 |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref>
* Okwekenenya ebitabo n’ebiwandiiko ebyafulumizibwa The law Teacher mu January 1977 omuzingo 11 omuko 1.<ref>{{Cite journal |last=Renton |first=Bruce |date=1977 |title=Book reviews and notes |url=https://www.tandfonline.com/doi/citedby/10.1080/03069400.1977.9992467?scroll=top&needAccess=true |journal=The Law Teacher |volume=11 |issue=1 |page=62 |doi=10.1080/03069400.1977.9992467 |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref>
* Okulongoosa omutindo gw’eddembe ly’obuntu n’okukuuma ababundabunda mu Afrika kyafulumizibwa mu May 1987 mu Refuge: Canada’s Journal on Refugees volume 6 number 4.<ref>{{Cite web |title=Improving the Standards of Human Rights and Refugee Protection in Africa |url=https://www.researchgate.net/publication/265237309 |access-date=29 May 2021 |website=Researchgate |publisher=Refuge: Canada's Journal on Refugees}}</ref>
* Enkosa y’amateeka agafunibwa ku nteekateeka n’enkulaakulana mu Anglophonic Africa eyafulumizibwa mu June 1980 mu International Journal of Urban and Regional Research volume 4 number 2 pages 239 - 266.<ref>{{Cite journal |last=Kanyeihamba |first=G. W. |date=June 1980 |title=The impact of the received law on planning and development in anglophonic Africa |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1468-2427.1980.tb00362.x |journal=International Journal of Urban and Regional Research |volume=4 |issue=2 |page=239 |doi=10.1111/j.1468-2427.1980.tb00362.x |url-access=subscription |access-date=29 May 2021}}</ref>
=== Ebitabo ===
* Amateeka ga Ssemateeka ne Gavumenti mu Uganda: Endowooza n'enkola y'enkola ya Ssemateeka mu Uganda Omuli Gavumenti n'enzirukanya y'ebitundu, Munnansi n'Eggwanga, Amateeka agafuga, Omukago gwa East Africa, ne Commonwealth eyafulumizibwa ekitongole kya East African Literature Bureau mu 1975.<ref>{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=1975 |title=Constitutional Law and Government in Uganda: The Theory and Practice of Constitutionalism in Uganda Including the Government and Local Administrations, the Citizen and the State, Administrative Law, the East African Community, and the Commonwealth |url=https://catalogue.nla.gov.au/Record/2369419 |publisher=East African Literature Bureau |location=National Library of Australia |access-date=29 May 2021}}</ref>
* Okufumiitiriza ku kibuuzo ky'obukulembeze bw'abasiraamu mu Uganda. Yafulumizibwa kkampuni ya Fountain Publishers mu 1998.<ref>{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=1 April 1998 |title=Reflections on the Muslim Leadership Question in Uganda |publisher=Fountain Pub Ltd |isbn=9970021508 |location=Amazon}}</ref>
* Ebinyonyola bya Kanyeihamba ku mateeka, ebyobufuzi n'enfuga. Yafulumizibwa ekitongole kya Law Africa mu 2006.<ref>{{Cite book |date=29 December 2006 |title=Kanyeihamba's Commentaries on Law, Politics and Governance |url=https://muse.jhu.edu/book/39534 |publisher=Law Africa |isbn=9789966031884 |access-date=29 May 2021 |via=Project Muse}}</ref>
* Ebyafaayo bya Ssemateeka n’ebyobufuzi bya Uganda: Okuva mu mwaka gwa 1894 okutuuka kati. Yafulumizibwa mu 2010 ekitongole kya Law Africa.<ref>{{Cite book |last=Kanyeihamba |first=George W. |date=2010 |title=Constitutional and Political History of Uganda: From 1894 to Present |url=https://www.perlego.com/book/536035/constitutional-and-political-history-of-uganda-from-1894-to-present-pdf |publisher=Law Africa |isbn=9789966031501 |access-date=29 May 2021 |archive-date=2 June 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212426/https://www.perlego.com/book/536035/constitutional-and-political-history-of-uganda-from-1894-to-present-pdf |url-status=dead }}</ref>
* Emikisa N'essanyu Lya Kubeera Ky'oli. Yafulumizibwa mu 2012 nga Marianum Press Ltd.<ref>{{Cite web |title=The blessings and joy of being who you are |url=http://catalogue.umu.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=33199&shelfbrowse_itemnumber=46977 |access-date=29 May 2021 |website=Archbishop Kiwanuka Memorial Library |archive-date=25 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250825231846/https://catalogue.umu.ac.ug/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=33199&shelfbrowse_itemnumber=46977 |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe n’okufa ==
Kanyeihamba yali mufumbo ne Susan Kanyeihamba (eyazaalibwa Randall). Bombi, baazaala abaana basatu. Kanyeihamba naye yalina omwana omuwala gwe yakuza.<ref name=":1" />
Kanyeihamba yafa nga 14 Ogwomusanvu 2025, ku myaka 85.<ref>{{cite news|last1=Wesaka|first1=Anthony|last2=Ajuna|first2=David Josh|title=Retired Supreme Court judge George Kanyeihamba dies|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/retired-supreme-court-judge-george-kanyeihamba-dies-5117308|access-date=14 July 2025|publisher=Monitor|date=14 July 2025}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20060919203222/http://people.africadatabase.org/en/person/14610.html Database ya Afrika ey’omulembe guno]
g8zt53wrdvfr6bk7b24n7ad1xms9mvk
Moses Kyeswa
0
14492
60830
57946
2026-07-11T11:50:36Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60830
wikitext
text/x-wiki
{{MedalTableTop}}
{{MedalSport|Men's [[Sport of athletics|athletics]]}}
{{MedalCountry|{{UGA}}}}
{{MedalCompetition|[[African Championships in Athletics|African Championships]]}}
{{MedalBronze|[[1982 African Championships in Athletics|1982 Cairo]]|4×400 m}}
{{MedalBottom}}{{authority control}}'''Moses Kyeswa''' (yazaalibwa nga 12 ogwokuna 1958) [[Yuganda|Munnayuganda]] omuddusi eyawummula era nga yakuguka mu misinde egya [[mmita 400]].
Kyeswa yamalira mu kyamusanvu mu [[misinde gya mmita 4 x 400]] ku [[Gya Olympics egy’omusana mu 1984|musana gwa Olympics mu 1984]], ng’ali wamu ne banne omuli [[John Goville]], [[Peter Rwamuhanda]] ne [[Mike Okot]], mu ddakiika 3:02.09 eza likodi y’eggwanga.[http://gbrathletics.com/cm99.htm]
Ku mutendera gwa kinnoomu, yeetaba mu misinde gya mmita 400 mu Olympics eza 1984 nga tatuuse ku fayinolo.[https://web.archive.org/web/20181104132941/http://users.skynet.be/hermandw/olymp/ssathm4.html] Yatuuka ku semi fayinolo mu [[mpaka z'ensi yonna eza 1983]].[http://todor66.com/athletics/world/1983/Men_400m.html] Yawangula empaka za Sweden mu 1986, 1987 ne 1988 nga gy'asibuka.[https://web.archive.org/web/20070928050852/http://www.gbrolympics.com/nc/swe.htm]
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Moses Kyeswa]] ku [[kudduka kw'eggwanga lyonna]]
5ct3m7z5hv2bapydbl6m9d8hhhfymzv
Category:Bannayuganda abasomesa
14
14705
60456
59111
2026-07-10T16:18:04Z
Ssemmanda will
3837
added [[Category:Abasomesa]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60456
wikitext
text/x-wiki
Bano be Bannayuganda abasomesa.
[[Category:Abasomesa]]
khln9bfg3wpyr1ttcw9f5dc1eimt96y
User talk:Neriah
3
14806
60247
60181
2026-07-10T15:32:56Z
Ssemmanda will
3837
/* Request for help enabling Cat-a-lot properly on all pages (lg.wikipedia) */ Ekyokuddamu
60247
wikitext
text/x-wiki
== Request for help enabling Cat-a-lot properly on all pages (lg.wikipedia) ==
Hello Neriah,
I am currently a temporary Administrator on Luganda Wikipedia. I'm trying to make the Cat-a-lot gadget work properly on search results pages and article pages (not just category pages).I have already tried adding it via common.js, but the tool box does not appear outside category pages.Could you please help enable it site-wide correctly? Specifically, we need the editpages: true option active so it works on all pages.
Thank you very much for your help!Best regards,
[[User:Ssemmanda will]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 14:31, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
: This is defined in [[MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.js]]. Did the community's approval for installing the gadget cover this as well?<br> sorry to bother you about community approval; I am required to do so as a global interface editor... [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 14:51, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
::Not yet...Let me start it please [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 16:08, 8 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::Dear Neriah,
:::Thank you for your advice and for reminding me about community consensus.
:::Following your suggestion, I posted a request on the Village Pump for community approval to update the Cat-a-lot gadget (enabling it to work on search results and regular articles).
:::Here is the discussion:
:::[[Wikipedia talk:Administrators#c-Ssemmanda will-20260708164100-Request for community approval: Updating the Cat-a-lot gadget|DISCUSSION]]
:::Thank you again for your guidance. [Ssemmanda will] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 18:21, 9 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::: {{done}} following the consensus there - please let me know if there are any issues. [[User:Neriah|Neriah]] ([[User talk:Neriah|talk]]) 10:58, 10 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
:::::Thank you very much @[[User:Neriah|Neriah]], so far so good [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 15:32, 10 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
9q0gposoi3fv8hftze6f28h6tz813lt
Akayanja ka Kabaka
0
14837
60721
59864
2026-07-11T04:21:39Z
EmausBot
1052
Fixing double redirect from [[Akayanja ya Kabaka]] to [[Akayanja ka Kabaka.]]
60721
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Akayanja ka Kabaka.]]
0s3pqxby9mzuli3adpv83r3s80zg2wh
Ennyanja ya Kabaka
0
14838
60722
59865
2026-07-11T04:21:48Z
EmausBot
1052
Fixing double redirect from [[Akayanja ka Kabaka]] to [[Akayanja ka Kabaka.]]
60722
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Akayanja ka Kabaka.]]
0s3pqxby9mzuli3adpv83r3s80zg2wh
Benson Masanda
0
14852
60707
59913
2026-07-11T00:52:44Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60707
wikitext
text/x-wiki
'''Benson Masanda''' Munnayuganda eyali [[omukubi w'ebikonde eby'amateur]] era n'awangula omudaali gwa zaabu mu [[mizannyo gya British Commonwealth mu 1970]] n'ekikomo mu 1974.<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Benson Masanda {{!}} Commonwealth Games Federation |url=https://thecgf.com/results/athletes/43413 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200408031125/https://thecgf.com/results/athletes/43413 |archive-date=8 April 2020 |access-date=8 April 2020 |website=thecgf.com |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20200408031125/https://thecgf.com/results/athletes/43413 Benson Masanda] Archived 2020-04-08 mu [[kibiina ekifuga emizannyo ekya Commonwealth Games Federation]]
e0yzqblitg0wixk0y4p1m8nxnawxmbm
Dismas Yeko
0
14857
60714
59922
2026-07-11T02:45:15Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60714
wikitext
text/x-wiki
'''Dismas Yeko''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumi 2004) Munnayuganda omuddusi wa disitensi empanvu.
Asomera mu [[Ndejje University|yunivasite y'e Ndejje]]. Yawangula omudaali gwa zaabu mu misinde gya mmita 10,000 mu [[mizannyo gya 2021 egya Summer World University Games]].<ref>{{Cite web |date=3 August 2023 |title=Dismas Yeko claims Gold in Men's 10,000m at World University Games |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/dismas-yeko-claims-gold-in-men-s-10-000m-at-world-university-games-4325118 |website=NTV Uganda |language=en |access-date=9 July 2026 |archive-date=27 August 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230827102347/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/dismas-yeko-claims-gold-in-men-s-10-000m-at-world-university-games-4325118 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2 August 2023 |title=Yeko Dismas wins Uganda's first medal at the Chengdu University games |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/yeko-dismas-wins-ugandas-first-medal-at-the-c-NV_166580 |website=[[New Vision]] |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Dismas Yeko]] ku [[misinde gy'ensi yonna]]
97kcvj7tgwde2s2wtxoy1s4lifuo2qd
Category:Ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006
14
14930
60226
2026-07-10T12:08:14Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
60226
wikitext
text/x-wiki
Bino by'ebibinja by'abayimbi ebyatandikibwawo mu 2006.
sql9rtea4gj9yi2c7i1isslwapj8ntn
Category:Ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece
14
14931
60231
2026-07-10T12:21:06Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
60231
wikitext
text/x-wiki
Bino by'ebibinja by'abantu abataano mu ggwanga lya Greece.
gdbclelyxcbdfoidq77qtbahvr9zsao
Category:Ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece
14
14932
60232
2026-07-10T12:22:22Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
60232
wikitext
text/x-wiki
Bino by'ebibinja ebikuba ebivuga by'ebyuma mu Greece.
h7h2c8tqt396dei4avrd10ek1h9thai
Category:Ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens
14
14933
60233
2026-07-10T12:22:58Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
60233
wikitext
text/x-wiki
Bino by'ebibinja by'abayimbi abasibuka mu Athens.
oqltgh791rmzocgros3pf6oyel6etw0
Category:Ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006
14
14934
60234
2026-07-10T12:23:43Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
60234
wikitext
text/x-wiki
Bino bye bintu ebyatandikibwawo mu Greece mu 2006.
3c5flhdtiyskukhufpv13najxw95z5k
Category:Abasomesa
14
14935
60457
2026-07-10T16:18:47Z
Ssemmanda will
3837
ngasseeko ennyonyonnyola
60457
wikitext
text/x-wiki
Abakugu abayigisa abayizi amagezi ag'enjawulo mu masomero ne mu matendekero
dz0mffq0anhgge2o50mtn7s2bu5q1uv
User:Sisterian
2
14936
60681
2026-07-10T18:23:28Z
Ssemmanda will
3837
ntonzeewo olupapula lw'ebinkwatako.
60681
wikitext
text/x-wiki
Sisterian Munnayuganda omukugu mu bya tekinologiya era musunsuzi wa Wikipedia y'Oluganda.
eo7j5n5tdrq1shqpu2f9prttotp318q
60683
60681
2026-07-10T18:24:38Z
Ssemmanda will
3837
added [[Category:Wikipedians in Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60683
wikitext
text/x-wiki
Sisterian Munnayuganda omukugu mu bya tekinologiya era musunsuzi wa Wikipedia y'Oluganda.
[[Category:Wikipedians in Uganda]]
c7iug1fo4pwg4126vdyca57vcmilsgm
User:Charles Kalanzi
2
14937
60682
2026-07-10T18:23:38Z
Charles Kalanzi
9748
Ntonzeewo olupapula lw'ebinkwatako
60682
wikitext
text/x-wiki
Charles Kalanzi Munnayuganda omukugu mu byumabikalimagezi era omusunsuzi wa wikipediya y'Olulimi Oluganda.
1lq05qilve4nuzlgyitk8l1ptfc94wg
Category:Abaana abayimbi
14
14938
60774
2026-07-11T07:18:20Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu ekinnyonyolo
60774
wikitext
text/x-wiki
Abaana abayimbi
oiypxme79l3hp0jiivcdeg1yb0g91jw
Category:Abazaalwa mu 2001
14
14939
60776
2026-07-11T07:19:21Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu ekinnyonyolo
60776
wikitext
text/x-wiki
Abantu abazaalwa mu 2001
jv1nftsmmk53lp1gw4465fwyx1h4i4x
Category:Abayimbi b'ennyimba ezitendereza Katonda
14
14940
60779
2026-07-11T07:21:40Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekinnyonyolo
60779
wikitext
text/x-wiki
Abayimbi b'ennyimba ezitendereza Katonda
ga7hzjgc7bd25l3z1i3uycfgzebj1mi
Celina, ow’omu Texas
0
14941
60780
2026-07-11T08:26:37Z
Armadillo Jack
11434
Created by translating the page "[[:sw:Special:Redirect/revision/1579046|Celina, Texas]]"
60780
wikitext
text/x-wiki
'''Celina''' kibuga ekiri mu masaza ga Collin ne Denton mu ssaza ly’e Texas mu U.S. Celina kitundu ku kibuga Dallas-Fort Worth.
Omuwendo gw'abantu gwali 16,739 mu [[:en:2020_United_States_census|kubala abantu]] okwa 2020/2020, <ref name="2020 Census (City)">{{Cite web |title=Explore Census Data |url=https://data.census.gov/profile/Celina_city,_Texas?g=160XX00US4813684 |access-date=May 18, 2024 |publisher=[[United States Census Bureau]]}}</ref> era okusinziira ku kubala abantu okwa 2025, ekibuga kino kibalirirwamu abantu 64,427.
[[File:Celina,_Texas_(2013).jpg|left|thumb|North Louisiana Drive mu kibuga Celina, mu mwaka gwa 2013]]
Obudde mu ggwanga lino buba bwa bbugumu ate nga bunnyogovu, ate nga businga bunnyogovu ate nga bunnyogovu.
'''[https://www.celina-tx.gov/ Celina, Texas -| Omukutu gwa gavumenti www.celina-tx.gov/]'''
q2v21j8iobxo2ynbnkbm8a87uhvxu8x
60781
60780
2026-07-11T08:27:33Z
Armadillo Jack
11434
Created by translating the page "[[:sw:Special:Redirect/revision/1579046|Celina, Texas]]"
60781
wikitext
text/x-wiki
'''Celina''' kibuga ekiri mu masaza ga Collin ne Denton mu ssaza ly’e Texas mu U.S. Celina kitundu ku kibuga Dallas-Fort Worth.
Omuwendo gw'abantu gwali 16,739 mu [[:en:2020_United_States_census|kubala abantu]] okwa 2020/2020, <ref name="2020 Census (City)">{{Cite web |title=Explore Census Data |url=https://data.census.gov/profile/Celina_city,_Texas?g=160XX00US4813684 |access-date=May 18, 2024 |publisher=[[United States Census Bureau]]}}</ref> era okusinziira ku kubala abantu okwa 2025, ekibuga kino kibalirirwamu abantu 64,427.
Celina kye kibuga kya gigabit ekisoose mu ssaza ly'e Texas era kyalondebwa Gavana wa Texas mu May 2022. [1] Mu 2017, Celina yayisa etteeka ly'ekibuga gigabit, nga lino lyali nteekateeka ya buyiiya ey'okuwa emisinde gya yintaneeti egya gigabit fiber mu maka gaayo gonna ag'okusulamu. We bwazibidde mu mwaka gwa 2021, amaka nga 9,300 galina yintaneeti ya fiber ey’amaanyi, era abatuuze balina omukutu gwa fiber omulongoofu ogulina enkozesa ya data etaliiko kkomo n’embiro za megabits 1,000 buli sikonda. [2] . <ref name="Celina, Texas – Economic Development Corporation">{{Cite web |title=Celina, Texas – Economic Development Corporation |url=https://celinaedc.com/ |access-date=July 5, 2022 |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://celinaedc.com/ "Celina, Texas – Economic Development Corporation"] (kwa Kiingereza)<span class="reference-accessdate">. </span></cite></ref>
Celina kye kibuga kya gigabit ekisoose mu ssaza ly’e Texas era kyasiimibwa Gavana wa Texas mu May 2022. <ref>{{Cite web |last= |first= |date=May 11, 2022 |title=City of Celina gets a shoutout from Gov. Greg Abbott, here's why |url=https://starlocalmedia.com/celinarecord/city-of-celina-gets-a-shoutout-from-gov-greg-abbott-heres-why/article_51d64dde-d173-11ec-ac8e-eb33b0679c2b.html |access-date=July 5, 2022 |website=Star Local |language=en}}</ref> Mu 2017, Celina yayisa etteeka ly’ekibuga gigabit, nga lino lyali nteekateeka ya buyiiya ey’okuwa emisinde gya yintaneeti egya gigabit fiber mu maka gaayo gonna ag’okusulamu. We bwazibidde mu mwaka gwa 2021, amaka nga 9,300 galina yintaneeti ya fiber ey’amaanyi, era abatuuze balina omukutu gwa fiber omulongoofu ogulina enkozesa ya data etaliiko kkomo n’embiro za megabits 1,000 buli sikonda. <ref name="Celina, Texas – Economic Development Corporation">{{Cite web |title=Celina, Texas – Economic Development Corporation |url=https://celinaedc.com/ |access-date=July 5, 2022 |language=en}}</ref>
[[File:Celina,_Texas_(2013).jpg|left|thumb|North Louisiana Drive mu kibuga Celina, mu mwaka gwa 2013]]
Obudde mu ggwanga lino buba bwa bbugumu ate nga bunnyogovu, ate nga businga bunnyogovu ate nga bunnyogovu.
'''[https://www.celina-tx.gov/ Celina, Texas -| Omukutu gwa gavumenti www.celina-tx.gov/]'''
kvcthiw3gz0gnuenxwlvf5iipl4n0eg
60782
60781
2026-07-11T08:27:58Z
Armadillo Jack
11434
60782
wikitext
text/x-wiki
'''Celina''' kibuga ekiri mu masaza ga Collin ne Denton mu ssaza ly’e Texas mu U.S. Celina kitundu ku kibuga Dallas-Fort Worth.
Omuwendo gw'abantu gwali 16,739 mu [[:en:2020_United_States_census|kubala abantu]] okwa 2020/2020, <ref name="2020 Census (City)">{{Cite web |title=Explore Census Data |url=https://data.census.gov/profile/Celina_city,_Texas?g=160XX00US4813684 |access-date=May 18, 2024 |publisher=[[United States Census Bureau]]}}</ref> era okusinziira ku kubala abantu okwa 2025, ekibuga kino kibalirirwamu abantu 64,427.
Celina kye kibuga kya gigabit ekisoose mu ssaza ly'e Texas era kyalondebwa Gavana wa Texas mu May 2022. [1] Mu 2017, Celina yayisa etteeka ly'ekibuga gigabit, nga lino lyali nteekateeka ya buyiiya ey'okuwa emisinde gya yintaneeti egya gigabit fiber mu maka gaayo gonna ag'okusulamu. We bwazibidde mu mwaka gwa 2021, amaka nga 9,300 galina yintaneeti ya fiber ey’amaanyi, era abatuuze balina omukutu gwa fiber omulongoofu ogulina enkozesa ya data etaliiko kkomo n’embiro za megabits 1,000 buli sikonda. [2] . <ref name="Celina, Texas – Economic Development Corporation">{{Cite web |title=Celina, Texas – Economic Development Corporation |url=https://celinaedc.com/ |access-date=July 5, 2022 |language=en}}</ref>
Celina kye kibuga kya gigabit ekisoose mu ssaza ly’e Texas era kyasiimibwa Gavana wa Texas mu May 2022. <ref>{{Cite web |last= |first= |date=May 11, 2022 |title=City of Celina gets a shoutout from Gov. Greg Abbott, here's why |url=https://starlocalmedia.com/celinarecord/city-of-celina-gets-a-shoutout-from-gov-greg-abbott-heres-why/article_51d64dde-d173-11ec-ac8e-eb33b0679c2b.html |access-date=July 5, 2022 |website=Star Local |language=en}}</ref> Mu 2017, Celina yayisa etteeka ly’ekibuga gigabit, nga lino lyali nteekateeka ya buyiiya ey’okuwa emisinde gya yintaneeti egya gigabit fiber mu maka gaayo gonna ag’okusulamu. We bwazibidde mu mwaka gwa 2021, amaka nga 9,300 galina yintaneeti ya fiber ey’amaanyi, era abatuuze balina omukutu gwa fiber omulongoofu ogulina enkozesa ya data etaliiko kkomo n’embiro za megabits 1,000 buli sikonda. <ref name="Celina, Texas – Economic Development Corporation">{{Cite web |title=Celina, Texas – Economic Development Corporation |url=https://celinaedc.com/ |access-date=July 5, 2022 |language=en}}</ref>
[[File:Celina,_Texas_(2013).jpg|left|thumb|North Louisiana Drive mu kibuga Celina, mu mwaka gwa 2013]]
Obudde mu ggwanga lino buba bwa bbugumu ate nga bunnyogovu, ate nga businga bunnyogovu ate nga bunnyogovu.
'''[https://www.celina-tx.gov/ Celina, Texas -| Omukutu gwa gavumenti www.celina-tx.gov/]'''
64zfie2euqubjfxsmbye26ablj8d71i
60783
60782
2026-07-11T08:28:37Z
Armadillo Jack
11434
60783
wikitext
text/x-wiki
'''Celina''' kibuga ekiri mu masaza ga Collin ne Denton mu ssaza ly’e Texas mu U.S. Celina kitundu ku kibuga Dallas-Fort Worth.
Omuwendo gw'abantu gwali 16,739 mu [[:en:2020_United_States_census|kubala abantu]] okwa 2020/2020, <ref name="2020 Census (City)">{{Cite web |title=Explore Census Data |url=https://data.census.gov/profile/Celina_city,_Texas?g=160XX00US4813684 |access-date=May 18, 2024 |publisher=[[United States Census Bureau]]}}</ref> era okusinziira ku kubala abantu okwa 2025, ekibuga kino kibalirirwamu abantu 64,427.
Celina kye kibuga kya gigabit ekisoose mu ssaza ly'e Texas era kyalondebwa Gavana wa Texas mu May 2022. [1] Mu 2017, Celina yayisa etteeka ly'ekibuga gigabit, nga lino lyali nteekateeka ya buyiiya ey'okuwa emisinde gya yintaneeti egya gigabit fiber mu maka gaayo gonna ag'okusulamu. We bwazibidde mu mwaka gwa 2021, amaka nga 9,300 galina yintaneeti ya fiber ey’amaanyi, era abatuuze balina omukutu gwa fiber omulongoofu ogulina enkozesa ya data etaliiko kkomo n’embiro za megabits 1,000 buli sikonda. <ref name="Celina, Texas – Economic Development Corporation">{{Cite web |title=Celina, Texas – Economic Development Corporation |url=https://celinaedc.com/ |access-date=July 5, 2022 |language=en}}</ref>
Celina kye kibuga kya gigabit ekisoose mu ssaza ly’e Texas era kyasiimibwa Gavana wa Texas mu May 2022. <ref>{{Cite web |last= |first= |date=May 11, 2022 |title=City of Celina gets a shoutout from Gov. Greg Abbott, here's why |url=https://starlocalmedia.com/celinarecord/city-of-celina-gets-a-shoutout-from-gov-greg-abbott-heres-why/article_51d64dde-d173-11ec-ac8e-eb33b0679c2b.html |access-date=July 5, 2022 |website=Star Local |language=en}}</ref> Mu 2017, Celina yayisa etteeka ly’ekibuga gigabit, nga lino lyali nteekateeka ya buyiiya ey’okuwa emisinde gya yintaneeti egya gigabit fiber mu maka gaayo gonna ag’okusulamu. We bwazibidde mu mwaka gwa 2021, amaka nga 9,300 galina yintaneeti ya fiber ey’amaanyi, era abatuuze balina omukutu gwa fiber omulongoofu ogulina enkozesa ya data etaliiko kkomo n’embiro za megabits 1,000 buli sikonda. <ref name="Celina, Texas – Economic Development Corporation">{{Cite web |title=Celina, Texas – Economic Development Corporation |url=https://celinaedc.com/ |access-date=July 5, 2022 |language=en}}</ref>
[[File:Celina,_Texas_(2013).jpg|left|thumb|North Louisiana Drive mu kibuga Celina, mu mwaka gwa 2013]]
Obudde mu ggwanga lino buba bwa bbugumu ate nga bunnyogovu, ate nga businga bunnyogovu ate nga bunnyogovu.
'''[https://www.celina-tx.gov/ Celina, Texas -| Omukutu gwa gavumenti www.celina-tx.gov/]'''
dynqzfsiw2ndhj0mxuysqkp7bnubvgw
Category:Abazaalwa mu 1953
14
14942
60826
2026-07-11T11:48:18Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
60826
wikitext
text/x-wiki
Abantu abazaalibwa mu 1953
gkcr7wxwjmzco22dbcx7hsb37f3q39f
Category:Abaafa mu 2021
14
14943
60827
2026-07-11T11:49:02Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu ekinnyonyolo
60827
wikitext
text/x-wiki
Abantu abaafa mu 2021
36rqh69h0sgftpeoc1j81g01e94algv
Category:Bannayuganda abakulira ebitongole
14
14944
60828
2026-07-11T11:49:35Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ebinnyonyolo
60828
wikitext
text/x-wiki
Bannayuganda abakulira ebitongole
ho32gm7zeplqb05cubixehfhzd2i9yv